| |
| EXPLANATORY MEMORANDUM | SELETUSKIRI |
| 1.CONTEXT OF THE DELEGATED ACT | 1.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI TAUST |
| The Accounting Directive (2013/34/EU 1 ) as amended by the Corporate Sustainability Reporting Directive (CSRD - 2022/2464 2 ) requires large companies and listed small and medium-sized companies (SMEs), as well as parent companies of large groups, to include in a dedicated section of their management report the information necessary to understand the company’s impacts on sustainability matters, and the information necessary to understand how sustainability matters affect the company’s development, performance and position. 3 | Raamatupidamisdirektiivi (direktiiv 2013/34/EL, 1 mida on muudetud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga (EL) 2022/2464 2 ) kohaselt peavad suured äriühingud ja börsil noteeritud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning suurte kontsernide emaettevõtjad lisama oma tegevusaruandele eraldi osana teabe, mis on vajalik selleks, et saada ülevaade äriühingu mõjust kestlikkusaspektidele, ning teabe, mis on vajalik selleks, et mõista, kuidas kestlikkusaspektid mõjutavad äriühingu arengut, tulemusi ja seisundit 3 . |
| This information must be reported in accordance with European Sustainability Reporting Standards (ESRS), to be adopted by the Commission by means of delegated acts that must specify the content and, where relevant, the structure to be used to present that information. 4 This information shall include information related to short-, medium- and long-term time horizons, as applicable, 5 and it shall contain 6 : (i) a brief description of the undertaking’s business model and strategy; (ii) a description of the time-bound targets related to sustainability matters set by the undertaking; (iii) a description of the role of the administrative, management and supervisory bodies with regard to sustainability matters, and relevant expertise and skills or access to them; (iv) a description of the undertaking’s policies in relation to sustainability matters; (v) information about the existence of incentive schemes linked to sustainability matters; (vi) a description of the due diligence process implemented by the undertaking with regard to sustainability matters; (vii) the principal actual or potential adverse impacts connected with the undertaking’s own operations and with its value chain; (viii) any actions taken by the undertaking in relation to actual or potential adverse impacts, and the result of such actions; (ix) a description of the principal risks to the undertaking related to sustainability matters; (x) indicators relevant to the required disclosures. Where applicable, it shall contain information about the undertaking’s own operations and about its value chain, including its products and services, its business relationships and its supply chain. | See teave tuleb esitada kooskõlas Euroopa kestlikkusaruandluse standarditega (European Sustainability Reporting Standard (ESRS)), mille komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktidega, milles tuleb kindlaks määrata teabe sisu ja vajaduse korral selle esitamise struktuur 4 . See teave sisaldab teavet lühikese, keskmise ja pika perioodi kohta, kui see on asjakohane, 5 ning samuti järgmist 6 : i) ettevõtja ärimudeli ja strateegia lühikirjeldus; ii) ettevõtja poolt kestlikkusaspektidega seoses püstitatud tähtajaliste eesmärkide kirjeldus; iii) haldus-, juht- ja järelevalveorganitel seoses kestlikkusaspektidega olevate ülesannete kirjeldus ning nende asjakohased eksperditeadmised ja oskused või neile juurdepääs; iv) ettevõtja kestlikkusaspekte käsitleva poliitika kirjeldus; v) teave kestlikkusaspektidega seotud stimuleerimiskavade olemasolu kohta; vi) ettevõtja kestlikkusaspektidega seoses rakendatud hoolsuskohustuse protsessi kirjeldus; vii) peamine tegelik või võimalik kahjulik mõju, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja tema väärtusahelaga; viii) meetmed, mida ettevõtja on võtnud seoses tegeliku või võimaliku kahjulik mõjuga, ja selliste meetmete tulemus; ix) ettevõtja kestlikkusaspektidega seotud peamiste riskide kirjeldus; x) nõutava avalikustatava teabe seisukohast olulised näitajad. Kui see on kohaldatav, peab see teave sisaldama andmeid ettevõtja enda tegevuse ja tema väärtusahela, sealhulgas toodete ja teenuste, tema ärisuhete ja tarneahela kohta. |
| The sustainability reporting standards must also meet the following requirements: (i) ensure the quality of reported information 7 ; (ii) avoid imposing a disproportionate administrative burden on undertakings 8 ; (iii) specify the information that undertakings are to disclose about specific environmental, social and human rights, and governance factors 9 ; (iv) specify the forward-looking, retrospective, qualitative and quantitative information, as appropriate, to be reported by undertakings 10 ; (v) take account of the difficulties that undertakings may encounter in gathering information from actors throughout their value chain 11 ; (vi) specify disclosures on value chains that are proportionate and relevant to the capacities and the characteristics of undertakings in value chains, and to the scale and complexity of their activities 12 ; (vii) not specify disclosures that would require undertakings to obtain information from SMEs in their value chain that exceeds the information to be disclosed pursuant to the sustainability reporting standards for SMEs 13 ; (viii) take account, to the greatest extent possible, of the work of certain global standard-setting initiatives and of certain existing standards and frameworks, as well as the requirements stemming from specific pieces of Union acts 14 . | Kestlikkusaruandluse standardid peavad vastama ka järgmistele nõuetele: i) tagama esitatud teabe kvaliteedi 7 ; ii) vältima ebaproportsionaalset halduskoormust ettevõtjatele 8 ; iii) nendega tuleb kindlaks määrata teave, mille ettevõtjad peavad avalikustama konkreetsete keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite ja inimõigustega seotud tegurite kohta 9 ; iv) täpsustama asjakohasel juhul tulevikku suunatud, tagasivaatavat, kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet, mille ettevõtjad peavad esitama 10 ; v) neis tuleb arvesse võtta raskusi, mis ettevõtjatel võivad tekkida teabe kogumisel kogu oma väärtusahela osalejatelt 11 ; vi) täpsustama väärtusahelate osas tehtava avalikustamise ulatust, mis on proportsionaalne ja asjakohane väärtusahelas osalevate ettevõtjate suutlikkuse ja omaduste ning nende tegevuse ulatuse ja keerukuse suhtes 12 ; vii) nendega ei tohi kindlaks määrata avalikustatavat teavet, mis nõuaks ettevõtjatelt oma väärtusahelas olevatelt VKEdelt sellise teabe saamist, mis ületab VKEde kestlikkusaruandluse standardite kohaselt avalikustatavat teavet 13 ; viii) võtma võimalikult suures ulatuses arvesse teatavate ülemaailmseid standardeid kehtestavate algatuste raames tehtavat tööd ning teatavaid olemasolevaid standardeid ja raamistikke, samuti konkreetsetest liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid 14 . |
| The Commission must adopt these standards taking into consideration the technical advice provided by EFRAG 15 , a non-profit association established under Belgian law that serves the European public interest in both financial reporting and sustainability reporting by developing and promoting European views in the field of financial and sustainability reporting. EFRAG’s technical advice must also meet certain requirements 16 . In 2022, EFRAG modified its governance to reflect its new role in the development of ESRS. In particular, it revised its membership to reflect a balance between stakeholders, including undertakings, investors, auditors, trade unions, civil society, academics and national accounting standard-setters. | Komisjon peab neid standardeid vastu võttes arvesse võtma tehnilisi nõuandeid, mille on andnud EFRAG, 15 Belgia õiguse alusel asutatud mittetulundusühing, mis teenib Euroopa avalikku huvi nii finantsaruandluse kui ka kestlikkusaruandluse valdkonnas, arendades ja edendades Euroopa seisukohti finants- ja kestlikkusaruandluse alal. EFRAGi tehnilised nõuanded peavad samuti vastama teatavatele nõuetele 16 . 2022. aastal muutis EFRAG oma juhtimist, et kajastada oma uut rolli ESRSi väljatöötamisel. Eelkõige vaadati läbi liikmeskond, et kajastada tasakaalu sidusrühmade, sealhulgas ettevõtjate, investorite, audiitorite, ametiühingute, kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade ja riiklike raamatupidamisstandardite kehtestajate vahel. |
| The Accounting Directive requires the Commission to adopt a first set of sustainability reporting standards by 30 June 2023 17 . These standards must specify the information that companies are to report in accordance with Article 19a(1) and (2), and Article 29a(1) and (2) of the Accounting Directive, including at least the information that financial market participants need in order to comply with the disclosure obligations of the Sustainable Finance Disclosures Regulation (SFDR - 2019/2088) 18 . | Raamatupidamisdirektiivi kohaselt peab komisjon võtma esimesed kestlikkusaruandluse standardid vastu 30. juuniks 2023 17 . Nendes standardites tuleb kindlaks määrata teave, mille äriühingud peavad esitama raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõigete 1 ja 2 ning artikli 29a lõigete 1 ja 2 kohaselt, sealhulgas vähemalt teave, mida finantsturu osalised vajavad, et täita jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruses (EL) 2019/2088 18 sätestatud avalikustamiskohustusi. |
| EFRAG submitted to the Commission its technical advice on the first set of standards on 22 November 2022 19 . This technical advice was developed on the basis of a work programme on which the Commission was consulted on in December 2021. It is accompanied by a cost-benefit analysis that includes an analysis of the impacts of the technical advice on sustainability matters, by a note on the due process followed by EFRAG in the development of its technical advice, and by an explanation of how the technical advice takes account of the work of certain global standard-setting initiatives and of certain existing standards and frameworks, as well as the requirements stemming from specific pieces of Union acts. | EFRAG esitas komisjonile oma tehnilised nõuanded esimeste standardite kohta 22. novembril 2022 19 . Need tehnilised nõuanded töötati välja vastavalt tööprogrammile, mille üle konsulteeriti komisjoniga 2021. aasta detsembris. Tehnilistele nõuannetele on lisatud kulude-tulude analüüs, mis sisaldab kestlikkusaspekte käsitlevate tehniliste nõuannete mõju analüüsi, märkus nõuetekohase menetluse kohta, mida EFRAG järgib oma tehniliste nõuannete väljatöötamisel, ning selgitus selle kohta, kuidas tehnilises nõuandes võetakse arvesse teatavate ülemaailmsete standardite kehtestamise algatuste ning teatavate olemasolevate standardite ja raamistike tööd, samuti konkreetsetest liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid. |
| This delegated act adopts the first set of European Sustainability Reporting Standards (ESRS) that undertakings shall use to carry out their sustainability reporting in accordance with Articles 19a and 29a of the Accounting Directive. The ESRS in this first set are sector-agnostic, meaning that they apply to all undertakings under the scope of the CSRD regardless of which sector or sectors the undertaking operates in. The Commission will monitor the implementation of the standards contained in this delegated act to ensure that they lead to the disclosure of relevant, reliable and comparable sustainability information. | Käesoleva delegeeritud õigusaktiga võetakse vastu Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) esimene pakett, mida ettevõtjad kasutavad oma kestlikkusaruannete esitamiseks kooskõlas raamatupidamisdirektiivi artiklitega 19a ja 29a. Selle esimese paketi ESRSid on sektorist sõltumatud, mis tähendab, et neid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes, mis kuuluvad äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisalasse, olenemata sellest, millises sektoris või millistes sektorites ettevõtja tegutseb. Komisjon jälgib käesolevas delegeeritud õigusaktis sisalduvate standardite rakendamist, et tagada asjakohase, usaldusväärse ja võrreldava kestlikkusteabe avalikustamine. |
| In future years the Commission is expected to adopt additional delegated acts for additional sets of standards. The CSRD requires the Commission to adopt by June 2024: sector-specific standards, proportionate standards for listed SMEs, and standards for non-EU companies. | Järgmistel aastatel peaks komisjon vastu võtma täiendavad delegeeritud õigusaktid täiendavate standardikogumite kohta. Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis nõutakse, et komisjon võtaks 2024. aasta juuniks vastu sektoripõhised standardid, proportsionaalsed standardid börsil noteeritud VKEdele ja standardid kolmandate riikide äriühingutele. |
| 2.CONSULTATIONS PRIOR TO THE ADOPTION OF THE ACT | 2.ÕIGUSAKTI VASTUVÕTMISELE EELNENUD KONSULTEERIMINE |
| Prior to the submission of its technical advice to the Commission, EFRAG organised multiple outreach events with various stakeholder groups from May to July 2022, and ran a public consultation on the 13 draft ESRS Exposure Drafts developed by the EFRAG Project Task Force from April to August 2022. In the light of the comments received during these consultations, EFRAG revised the Exposure Drafts addressing stakeholders’ concerns. The main areas of modification were: | Enne komisjonile tehniliste nõuannete esitamist korraldas EFRAG 2022. aasta maist juulini mitu teavitusüritust eri sidusrühmadega ning 2022. aasta aprillist augustini avaliku konsultatsiooni seoses EFRAGi projektirakkerühma poolt välja töötatud 13 eelnõuga kestlikkusaruandluse standardite projektide kohta. Nende konsultatsioonide käigus saadud märkusi arvesse võttes vaatas EFRAG standardite projektid läbi, võttes arvesse sidusrühmade tõstatatud probleeme. Peamised valdkonnad, kus muudatusi tehti, olid järgmised. |
| (a)A significant reduction in the number of disclosure requirements and datapoints. EFRAG reduced the number of disclosure requirements by 40% and the number of individual data points by about 50%. | (a)Avalikustamisnõuete ja andmepunktide arvu vähendati märkimisväärselt. EFRAG vähendas avalikustamisnõuete arvu 40 % ja üksikute andmepunktide arvu ligikaudu 50 %. |
| (b)Taking further account of global reporting standards, in particular to ensure as much interoperability as possible with the future standards being developed by the International Sustainability Standards Board and with the standards of the Global Reporting Initiative. | (b)Veelgi enam võeti arvesse ülemaailmseid aruandlusstandardeid, eelkõige selleks, et tagada võimalikult suur koostalitlusvõime rahvusvaheliste kestlikkusstandardite nõukogu väljatöötatavate tulevaste standarditega ja globaalse aruandlusalgatuse standarditega. |
| (c)A more central role for the materiality assessment process, and in particular removing the principle that all information prescribed in the standards should be considered material for the undertaking unless demonstrated otherwise (the so-called “rebuttable presumption”). According to EFRAG’s technical advice submitted to the Commission, all disclosures would be subject to materiality assessment by the reporting undertaking, with the exception of: | (c)Suurendati olulisuse hindamise protsessi rolli, jättes eelkõige välja põhimõtte, mille kohaselt tuleks kogu standardites ette nähtud teavet pidada ettevõtja jaoks oluliseks, kui ei ole tõendatud vastupidist (nn ümberlükatav eeldus). EFRAGi poolt komisjonile esitatud tehniliste nõuannete kohaselt peaks aruandev ettevõtja hindama kogu avalikustatava teabe olulisust, v.a järgmised erandid: |
| –All the disclosure requirements and datapoints in the “General disclosures” standard, which specifies essential information to be disclosed irrespective of which sustainability matter is being considered. | –kõik avalikustamisnõuded ja andmepunktid standardis „Avalikustamise üldised reeglid“, milles on kindlaks määratud oluline teave, mis tuleb avalikustada olenemata käsitletavast kestlikkusaspektist; |
| –All the disclosure requirements and datapoints in the climate standard, which would be mandatory for all undertakings under scope. | –kõik kliimamuutuste standardi avalikustamisnõuded ja andmepunktid, mis oleksid kohustuslikud kõigile kohaldamisalasse kuuluvatele ettevõtjatele; |
| –All the disclosure requirements and data points that are included in the standards because they directly correspond to the information needs of other parties to meet their own disclosure requirements under separate pieces of legislation. This refers specifically to information that financial markets participants need to meet their disclosure requirements on principal adverse impacts under the Sustainable Finance Disclosure Regulation; the sustainability information that benchmark administrators need to meet their disclosure requirements under the Benchmarks Regulation; and the information that financial institutions need to meet their so-called “pillar 3” disclosure requirements under the Capital Requirements Regulation. These disclosure requirements and datapoints would also be mandatory for all undertakings under scope. | –kõik avalikustamisnõuded ja andmepunktid, mis sisalduvad standardites seetõttu, et need vastavad otseselt muude poolte teabevajadustele, et täita omaenda avalikustamisnõudeid muude õigusaktide alusel. Konkreetselt tähendab see teavet, mida finantsturu osalised vajavad selleks, et täita põhilise negatiivse mõju avalikustamise nõudeid jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse alusel, kestlikkusteavet, mida võrdlusaluste haldurid vajavad selleks, et täita võrdlusaluste määruse kohaseid avalikustamisnõudeid, ja teavet, mida finantsasutused vajavad selleks, et täita oma nn 3. samba avalikustamisnõudeid kapitalinõuete määruse alusel. Need avalikustamisnõuded ja andmepunktid oleksid samuti kohustuslikud kõigile kohaldamisalasse kuuluvatele ettevõtjatele; |
| –A number of disclosure requirements and data points relating to the undertaking’s own workforce, which would be mandatory for undertakings that have more than 250 employees. | –mitmed ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud avalikustamisnõuded ja andmepunktid oleksid kohustuslikud üle 250 töötajaga ettevõtjatele. |
| (d)The phasing-in of a number of disclosure requirements considered more challenging for undertakings. Undertakings would be allowed to omit metrics (data) on their value chains for a period of 3 years. In addition, there would be certain phase-ins of between 1 and 3 years for certain information on the following issues: the financial effects on the undertaking arising from climate; breakdown of employees by gender; collective bargaining coverage; adequate wages; social protection; and training and skills development. | (d)Ette nähti mitme ettevõtjate jaoks keerulisemaks peetava avalikustamisnõude järkjärguline kasutuselevõtt. Ettevõtjatel oleks lubatud jätta aruandlusest kolme aasta jooksul välja oma väärtusahelat käsitlevad mõõdikud (andmed). Lisaks kehtestataks teatav järkjärguline kohaldamine (1–3 aastat) teatava teabe puhul, mis käsitleb järgmisi aspekte: kliimamuutustest tulenev finantsmõju ettevõtjale, töötajate sooline jaotus, kollektiivläbirääkimistega hõlmatus, piisav töötasu, sotsiaalkaitse ning koolitus ja oskuste arendamine. |
| EFRAG’s cost-benefit analysis on the first set of draft ESRS 20 presents an assessment of the impact of the first set of standards across different stakeholder groups (i.e. mainly EU undertakings, investors, NGOs, trade unions and society at large). The cost and benefit assessment distinguishes between direct costs and benefits, and indirect costs and benefits 21 . Overall, the costs are much more visible, tangible and measurable in the short term, while the benefits are mostly intangible and non-measurable, dependent on other legislative and non-legislative developments, and will only become evident in the medium to long term. These estimated costs and benefits are based on the proposed standards submitted by EFRAG and not the final proposed delegated act presented by the Commission. | EFRAGi kulude-tulude analüüsis ESRSi eelnõude esimese paketi kohta 20 esitatakse hinnang esimese standardite paketi mõju kohta eri sidusrühmadele (st peamiselt ELi ettevõtjad, investoritele, valitsusvälistele organisatsioonidele, ametiühingutele ja ühiskonnale laiemalt). Kulude ja tulude hindamisel tehakse vahet otsestel ja kaudsetel kuludel ja tuludel 21 . Üldiselt on kulud lühiajalises perspektiivis palju ilmsemad, tuntavamad ja mõõdetavamad, samal ajal kui kasu on peamiselt mittemateriaalne ja mittemõõdetav, sõltub muudest seadusandlikest ja mitteseadusandlikest suundumustest ning avaldub alles keskmises ja pikas perspektiivis. Need hinnangulised kulud ja tulud põhinevad EFRAGi esitatud standardikavanditel, mitte komisjoni esitatud lõplikul delegeeritud õigusakti ettepanekul. |
| Following EFRAG’s submission of its technical advice to the Commission and prior to the adoption of this delegated act, the Commission has carried out the following consultations, as required by the Accounting Directive 22 : | Pärast seda, kui EFRAG oli esitanud komisjonile oma tehnilised nõuanded ja enne käesoleva delegeeritud õigusakti vastuvõtmist, on komisjon korraldanud järgmised raamatupidamisdirektiiviga ette nähtud konsultatsioonid 22 : |
| –Joint consultation of the Member State Expert Group on Sustainable Finance and the Accounting Regulatory Committee 23 ; | –ühiskonsultatsioon liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma ja raamatupidamise regulatiivkomiteega 23 ; |
| –consultation of the European Securities and Markets Authority (ESMA), the European Banking Authority (EBA), the European Insurance and Occupational Pensions Authority (EIOPA), the European Environment Agency (EEA), the European Union Agency for Fundamental Rights (FRA), the European Central Bank (ECB), the Committee of European Auditing Oversight Bodies (CEAOB) and the Platform on Sustainable Finance. | –konsulteerimine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA), Euroopa Keskkonnaameti (EEA), Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA), Euroopa Keskpanga (EKP), Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee (CEAOB) ja kestliku rahanduse platvormiga. |
| In addition, the Commission published the proposed final version of the delegated act for a 4-week period of public feedback on the ‘Have Your Say’ portal from 9 June to 7 July 2023, in accordance with the better regulation guidelines. | Lisaks avaldas komisjon kooskõlas parema õigusloome suunistega delegeeritud õigusakti ettepaneku lõpliku versiooni portaalis „Avaldage arvamust!“, kus avalikkus sai sellele nelja nädala jooksul, 9. juunist kuni 7. juulini 2023, tagasisidet anda. |
| These consultations confirmed that the draft standards submitted by EFRAG broadly meet the mandate of the CSRD and would achieve the intended policy goals in the context of the European Green Deal. At the same time, some respondents drew attention to the challenging nature for many undertakings of many of the disclosure requirements proposed by EFRAG, in particular for undertakings that have not previously been subject to legal requirements to report sustainability information. Some of the most challenging disclosure requirements in the draft standards submitted by EFRAG were deemed to relate to biodiversity, to the undertaking’s own workforce, and to disclosures regarding value-chain workers, affected communities, and consumers and end-users. | Nende konsultatsioonide käigus leidis kinnitust, et EFRAGi esitatud standardite eelnõud vastavad üldjoontes äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga antud volitustele ja nendega saavutataks Euroopa rohelise kokkuleppe raames kavandatud poliitilised eesmärgid. Samal ajal juhtisid mõned vastajad tähelepanu sellele, et paljud EFRAGi pakutud avalikustamisnõuded on paljude ettevõtjate jaoks keerulised, eelkõige ettevõtjate jaoks, kelle suhtes ei ole varem kohaldatud õiguslikke nõudeid kestlikkusteabe esitamiseks. Mõned EFRAGi esitatud standardite eelnõude kõige keerulisemad avalikustamisnõuded leiti olevat seotud elurikkusega, ettevõtja oma töötajaskonnaga ning väärtusahela töötajaid, mõjutatud kogukondi ning tarbijaid ja lõppkasutajaid käsitleva teabe avalikustamisega. |
| Other respondents supported the draft standards submitted by EFRAG, including the proposed approach to materiality, the phasing-in of certain disclosure requirements and the specification of which disclosures should be mandatory. Many respondents stressed the need for coherence between the information that undertakings disclose under ESRS and the information needed by financial market participants, benchmarks administrators and financial institutions in order to comply with their own disclosure obligations respectively under the Sustainable Finance Disclosure Regulation, the Benchmarks Regulation and the Capital Requirements Regulation | Muud vastajad toetasid EFRAGi esitatud standardite eelnõusid, sealhulgas kavandatavat lähenemisviisi olulisusele, teatavate avalikustamisnõuete järkjärgulist kohaldamist ja selle kindlaksmääramist, millise teabe avalikustamine peaks olema kohustuslik. Paljud vastajad rõhutasid vajadust sidususe järele ettevõtjate poolt ESRSi alusel avalikustatava teabe ning sellise teabe vahel, mida finantsturu osalised, võrdlusaluste haldurid ja finantsasutused vajavad, et täita omaenda avalikustamiskohustusi, mis tulenevad vastavalt jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusest, võrdlusaluste määrusest ja kapitalinõuete määrusest. |
| Many respondents stressed the need for additional guidance to enable undertakings to apply the standards in an efficient and consistent manner, in particular but not only with regard to the materiality assessment process and the disclosure of value chain information. Some respondents also made proposals to improve the coherence of certain provisions of the standards with the CSRD or with other pieces of EU legislation. | Paljud vastajad rõhutasid täiendavate suuniste vajadust, et võimaldada ettevõtjatel kohaldada standardeid tõhusalt ja järjepidevalt, eelkõige – kuid mitte ainult – seoses olulisuse hindamise protsessi ja väärtusahelat käsitleva teabe avalikustamisega. Mõned vastajad tegid ka ettepanekuid parandada standardite teatavate sätete sidusust äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi või muude ELi õigusaktidega. |
| Furthermore, in its strategy for long-term competitiveness, the Commission has stressed the importance of a regulatory system that ensures that objectives are reached at minimum costs. It has committed to rationalise reporting obligations, while maintaining the ambitious objectives of its legislation. While certain reporting obligations are essential, they need to be as efficient as possible, avoiding overlaps, removing unnecessary burdens and using as much as possible digital and interoperable solutions. In the spirit of this commitment, the present initiative has further streamlined reporting obligations, while not affecting the pursuit of the objective of the Directive. More specifically, the Commission has made the following modifications to the draft standards submitted by EFRAG, with the specific aim of ensuring proportionality and facilitating the correct application of the standards by undertakings: | Peale selle on komisjon oma pikaajalise konkurentsivõime strateegias rõhutanud, kui oluline on reguleeriv süsteem, mis tagab eesmärkide saavutamise minimaalsete kuludega. Ta on võtnud kohustuse aruandluskohustusi ratsionaliseerida, säilitades samal ajal oma õigusaktide ambitsioonikad eesmärgid. Kuigi teatavad aruandluskohustused on väga olulised, peavad need olema võimalikult tõhusad, vältides kattuvusi ja tarbetut aruandluskoormust ning kasutades võimalikult palju digitaalseid ja koostalitlusvõimelisi lahendusi. Selle tagamist silmas pidades on käesoleva algatusega aruandluskohustusi veelgi ühtlustatud, ilma et see mõjutaks direktiivi eesmärgi saavutamist. Täpsemalt on komisjon teinud EFRAGi esitatud standardite eelnõudes alljärgnevad muudatused, mille konkreetne eesmärk on tagada proportsionaalsus ja hõlbustada ettevõtjate jaoks standardite nõuetekohast kohaldamist. |
| ·Materiality: all standards and all disclosure requirements and data points within each standard will be subject to materiality assessment by the undertaking, with the exception of the disclosure requirements specified in the “General disclosures” standard. This differs from the EFRAG proposal only insofar as EFRAG proposed three other exceptions to the general principle of materiality (climate standard; datapoints derived from Sustainable Finance Disclosure Regulation, the Benchmarks Regulation and the “pillar 3” disclosure requirements of the Capital Requirements Regulation; and, in the case of undertakings with more than 250 employees, certain datapoints regarding the undertaking’s own workforce). By applying the principle of materiality more widely and requiring undertakings to focus on those impacts, risks and opportunities that have been assessed as material, this measure is expected to lead to a significant burden reduction for undertakings and help to ensure that the standards are proportionate. Disclosure requirements subject to materiality are not, however, voluntary. The information in question must be disclosed if it is material, and the undertaking’s materiality assessment process is subject to external assurance in accordance with the provisions of the CSRD. The standards require undertakings to perform a robust materiality assessment to ensure that all information necessary to meet the objectives and requirements of the Corporate Sustainability Reporting Directive will be disclosed. The Commission has asked EFRAG to prepare additional guidance for undertakings on, amongst other things, materiality assessment. The standards also specify that: | ·Olulisus: ettevõtja hindab kõigi standardite ja igas standardis sisalduvate avalikustamisnõuete ja andmepunktide olulisust, v.a standardis „Avalikustamise üldised reeglid“ sätestatud avalikustamisnõuded. See erineb EFRAGi ettepanekust ainult selle poolest, et EFRAGi ettepanek hõlmas veel kolme erandit olulisuse üldpõhimõttest (kliimamuutuste standard, jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusest, võrdlusaluste määrusest ja kapitalinõuete määruse 3. samba avalikustamisnõuetest tulenevad andmepunktid ja üle 250 töötajaga ettevõtjate puhul teatavad ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud andmepunktid). Kohaldades olulisuse põhimõtet laiemalt ja nõudes ettevõtjatelt keskendumist oluliseks hinnatud mõjule, riskidele ja võimalustele, peaks see meede oluliselt vähendama ettevõtjate koormust ja aitama tagada standardite proportsionaalsust. Avalikustamisnõuete sõltuvus olulisusest ei tee neid siiski vabatahtlikuks. Kui asjaomane teave on oluline, tuleb see avalikustada, ning ettevõtja olulisuse hindamise protsessi suhtes kehtib vastavalt kestlikkusaruandluse direktiivi sätetele väliskontrolli nõue. Standardite kohaselt peavad ettevõtjad tegema põhjaliku olulisuse hindamise, et tagada kogu vajaliku teabe avalikustamine äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi eesmärkide ja nõuete täitmiseks. Komisjon on palunud EFRAGil koostada ettevõtjatele lisasuunised muu hulgas olulisuse hindamise kohta. Standardites on kindlaks määratud ka järgmine. |
| –If an undertaking concludes that climate change is not a material topic and that therefore it does not report in accordance with that standard, it shall disclose a detailed explanation of the conclusions of its materiality assessment with regard to climate change. This provision is included in recognition of the widespread and systemic effects of climate change on the economy as a whole. | –Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et kliimamuutused ei ole oluline teema, ja ei esita seetõttu vastava standardi kohaselt aruannet, avalikustab ta üksikasjaliku selgituse kliimamuutustega seotud olulisuse hindamise järelduste kohta. See säte on lisatud eesmärgiga tunnistada kliimamuutuste laialdast ja süsteemset mõju majandusele tervikuna. |
| –If an undertaking concludes that a datapoint deriving from the Sustainable Finance Disclosure Regulation, the Benchmarks Regulation or the “pillar 3” disclosure requirements under the Capital Requirements Regulation is not material, it shall explicitly state that the datapoint in question is “not material”. In addition, undertakings shall disclose a table with all such datapoints, indicating where they are to be found in its sustainability statement or stating “not material” as appropriate. These provisions aim to facilitate the compliance of financial market participants, benchmarks administrators and financial institutions with their own disclosure obligations respectively under the Sustainable Finance Disclosure Regulation, the Benchmarks Regulation and the Capital Requirements Regulation. | –Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et mõni jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusest, võrdlusaluste määrusest ja kapitalinõuete määruse 3. samba avalikustamisnõuetest tulenev andmepunkt ei ole oluline, teatab ta sõnaselgelt, et kõnealune andmepunkt ei ole oluline. Lisaks sellele avalikustavad ettevõtjad tabeli, mis sisaldab kõiki selliseid andmepunkte, märkides ära nende asukoha jätkusuutlikkuse aruandes või lisades vajaduse korral „ei ole oluline“. Nende sätete eesmärk on hõlbustada finantsturu osalistel, võrdlusaluste halduritel ja finantsasutustel täita omaenda avalikustamiskohustusi vastavalt jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusele, võrdlusaluste määrusele ja kapitalinõuete määrusele. |
| ·Phasing-in certain requirements: in addition to the phase-ins proposed by EFRAG, the Commission has provided for further phase-ins that will help all companies, and in particular smaller companies that are subject to sustainability reporting requirements for the first time, to apply the standards effectively. The additional phase-ins introduced by the Commission are: | ·Teatavate nõuete järkjärguline kohaldamine: lisaks EFRAGi kavandatule on komisjon ette näinud muid järkjärguliselt kohaldatavaid avalikustamisnõudeid, mis aitavad kõigil äriühingutel ja eelkõige väiksematel äriühingutel, kelle suhtes kohaldatakse kestlikkusaruandluse nõudeid esimest korda, standardeid tõhusalt kohaldada. Komisjoni täiendused on järgmised: |
| –Undertakings with less than 750 employees may omit: scope 3 GHG emissions data and the disclosure requirements specified in the standard on “own workforce” in the first year that they apply the standards; and the disclosure requirements specified in the standards on biodiversity and on value-chain workers, affected communities, and consumers and end-users in the first two years that they apply the standards. | –alla 750 töötajaga ettevõtjad võivad standardite kohaldamise esimesel aastal esitamata jätta 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite andmed ja mitte täita avalikustamisnõuded, mis on sätestatud „oma töötajaskonna“ standardis, ja standardite kohaldamise esimese kahe aasta jooksul mitte täita avalikustamisnõudeid, mis on ette nähtud elurikkust ja väärtusahela töötajaid, mõjutatud kogukondi ning tarbijaid ja lõppkasutajaid käsitlevates standardites; |
| –All undertakings may omit the following information in the first year that they apply the standards: anticipated financial effects related to non-climate environmental issues (pollution, water, biodiversity, and resource use); and certain datapoints related to their own workforce (social protection, persons with disabilities, work-related ill-health, and work-life balance). | –kõik ettevõtjad võivad esimesel standardite kohaldamise aastal jätta esitamata järgmise teabe: muude kui kliimast tulenevate keskkonnaküsimustega (saaste, vesi, elurikkus ja ressursside kasutamine) seotud prognoositav finantsmõju ja teatavad oma töötajaskonnaga seotud andmepunktid (sotsiaalkaitse, puuetega inimesed, tööga seotud tervisehäired ning töö- ja eraelu tasakaal). |
| ·Making certain disclosures voluntary: the draft standards submitted by EFRAG already included many voluntary datapoints. The Commission has further converted a number of the mandatory datapoints proposed by EFRAG into voluntary datapoints. This includes, for example: biodiversity transition plans; certain indicators about “non-employees” in the undertaking’s own workforce 24 ; and an explanation of why the undertaking may consider a particular sustainability topic not to be material. | ·Teatava avalikustamise vabatahtlikuks muutmine: EFRAGi esitatud standardite eelnõud sisaldasid juba mitmeid vabatahtlikke andmepunkte. Lisaks on komisjon muutnud vabatahtlikuks mitu EFRAGi kohustuslikku andmepunkti. Need hõlmavad näiteks elurikkuse üleminekukavavasid, teatavaid näitajaid, mis käsitlevad ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvaid mittepalgatöötajaid, 24 ja selgitust selle kohta, miks ettevõtja võib pidada teatavat kestlikkusteemat mitteoluliseks. |
| ·Further flexibilities in certain disclosures: in addition to making certain datapoints voluntary, the Commission has also introduced certain flexibilities for some of the mandatory datapoints. For example, there are additional flexibilities in the disclosure requirements on the financial effects arising from sustainability risks and on engagement with stakeholders, and in the methodology to use for the materiality assessment process. Furthermore, the Commission has modified datapoints regarding corruption and bribery and regarding the protection of whistle-blowers that might be considered to have infringed on the right not to self-incriminate. | ·Täiendav paindlikkus teatava avalikustamise puhul: lisaks teatavate andmepunktide vabatahtlikuks muutmisele on komisjon suurendanud ka mõningate kohustuslike andmepunktide paindlikkust. Näiteks on suurendatud paindlikkust seoses avalikustamisnõuetega, mis käsitlevad kestlikkusriskidest tulenevat finantsmõju ja sidusrühmade kaasamist, ning olulisuse hindamise protsessis kasutatavate meetoditega. Lisaks on komisjon muutnud andmepunkte, mis käsitlevad korruptsiooni ja altkäemaksu andmist ning rikkumisest teatajate kaitset, mida võinuks pidada vastuolus olevaks enese mittesüüstamise privileegiga. |
| ·Coherence with EU legal framework: Technical modifications to ensure better alignment with other provisions in the Accounting Directive and with other relevant pieces of legislation, for example regarding the Pay Transparency Directive and the European Pollutant Release and Transfer Register. | ·Sidusus ELi õigusraamistikuga: tehnilised muudatused, et tagada parem kooskõla raamatupidamisdirektiivi muude sätete ja muude asjakohaste õigusaktidega, näiteks seoses tasustamise läbipaistvuse direktiivi ning Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistriga. |
| ·Interoperability with global standard-setting initiatives: the Commission and EFRAG have continued to engage closely with International Sustainability Standards Board and the Global Reporting Initiative to ensure a high degree of interoperability with ESRS, and further modifications to the draft ESRS have been made in light of that engagement. | ·Koostalitlusvõime ülemaailmsete standardite kehtestamise algatustega: komisjon ja EFRAG on jätkanud tihedat koostööd rahvusvaheliste kestlikkusstandardite nõukogu ja globaalse aruandlusalgatusega, et tagada kõrgetasemeline koostalitlusvõime ESRSiga, ning seda kohustust silmas pidades on ESRSi eelnõudesse tehtud täiendavaid muudatusi. |
| ·Editorial and presentational modifications: the Commission has made editorial and presentational changes to improve the clarity, usability, and coherence of the standards. This includes, for example, the introduction of a drafting convention to clearly identify all terms for which ESRS has a precise definition. | ·Redaktsioonilised ja esitluslikud muudatused: komisjon on teinud redaktsioonilisi ja esitluslikke muudatusi, et parandada standardite selgust, kasutatavust ja sidusust. See hõlmab näiteks vormistusnormi kasutuselevõttu selleks, et selgelt esile tuua kõik ESRSis täpselt määratletud mõisted. |
| The Commission anticipates that the proposed additional phase-in measures will enable a total cost reduction during the phase-in period of EUR 1 172 million compared to the draft standards proposed by EFRAG. In addition, the Commission estimates that the proposed modifications with regard to materiality, combined with making certain disclosures voluntary, will reduce costs by EUR 230 million annually compared to EFRAG’s proposal. These cost-estimates are based on the most substantial modifications that have been made compared to the EFRAG drafts. They are based on conservative assumptions, as the additional cost reductions induced by other modifications (further flexibilities on certain disclosures, improved coherence with EU legal framework, interoperability with global standard-setting initiatives and editorial and presentational modifications) could not be quantified at this stage in a meaningful way. | Komisjon eeldab, et kavandatud täiendavad järkjärgulise kasutuselevõtu meetmed võimaldavad vähendada kulusid järkjärgulise kasutuselevõtu perioodil kokku 1 172 miljoni euro võrra võrreldes EFRAGi esitatud standardite eelnõudega. Lisaks vähendavad olulisuse suhtes kavandatud muudatused koos teatavate avalikustamisnõuete vabatahtlikuks muutmisega komisjoni hinnangul kulusid igal aastal EFRAGi ettepanekuga võrreldes 230 miljoni euro võrra. Need kuluhinnangud põhinevad kõige olulisematel muudatustel, mis on EFRAGi eelnõudega võrreldes tehtud. Need põhinevad konservatiivsetel eeldustel, sest muudest muudatustest tulenevat täiendavat kulude vähenemist (täiendav paindlikkus seoses teatava avalikustamisega, suurem sidusus ELi õigusraamistikuga, koostalitlusvõime ülemaailmsete standardite kehtestamise algatustega ning redaktsioonilised ja esitluslikud muudatused) ei ole praeguses etapis võimalik sisuliselt kvantifitseerida. |
| The Commission is putting in place an interpretation mechanism to provide formal interpretation of the standards. The Commission has also asked EFRAG to publish additional guidance and educational material, addressing the materiality assessment process and other issues. | Komisjon võtab kasutusele tõlgendamismehhanismi standardite ametlikuks tõlgendamiseks. Samuti on komisjon palunud EFRAGil avaldada täiendavad suunised ja õppematerjalid, milles käsitletakse olulisuse hindamise protsessi ja muid küsimusi. |
| The Commission has also assessed the consistency of this delegated act with the climate-neutrality objective set out in Article 2(1) of the European Climate Law (Regulation (EU) 2021/1119) 25 , and with the objective of ensuring progress on adaptation as referred to in Article 5 of that Regulation. | Samuti on komisjon hinnanud käesoleva delegeeritud õigusakti kooskõla Euroopa kliimamääruse (määrus (EL) 2021/1119) 25 artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud eesmärgiga tagada kohanemisel edusammude tegemine. |
| 3.LEGAL ELEMENTS OF THE DELEGATED ACT | 3.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI ÕIGUSLIK KÜLG |
| This delegated act is based on Article 29b(1), first subparagraph, of the Accounting Directive. | Käesolev delegeeritud õigusakt põhineb raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõike 1 esimesel lõigul. |
| It specifies the European Sustainability Reporting Standards (ESRS) undertakings shall use to carry out their sustainability reporting in accordance with Articles 19a and 29a of the Accounting Directive. | Sellega määratakse kindlaks Euroopa kestlikkusaruandluse standardid (ESRS), mida ettevõtjad kasutavad oma kestlikkusaruannete esitamiseks kooskõlas raamatupidamisdirektiivi artiklitega 19a ja 29a. |
| This delegated act is accompanied by the following Annexes: | Delegeeritud õigusakti juurde kuuluvad järgmised lisad: |
| –Annex I, which includes: | –I lisa, mis sisaldab järgmist: |
| ·Cross-cutting standards: | ·valdkonnaülesed standardid: |
| ESRS 1 General requirements | ESRS 1 „Peamised nõuded“ |
| ESRS 2 General disclosures | ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| ·Standards on Environmental, Social and Governance matters: | ·Keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisaspekte käsitlevad standardid: |
| ESRS E1 Climate change | ESRS E1 „Kliimamuutus“ |
| ESRS E2 Pollution | ESRS E2 „Reostus“ |
| ESRS E3 Water and marine resources | ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“ |
| ESRS E4 Biodiversity and ecosystems | ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“ |
| ESRS E5 Resource use and circular economy | ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“ |
| ESRS S1 Own workforce | ESRS S1 „Oma töötajaskond“ |
| ESRS S2 Workers in the value chain | ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ |
| ESRS S3 Affected communities | ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ |
| ESRS S4 Consumers and end-users | ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“ |
| ESRS G1 Business conduct | ESRS G1 „Äriline käitumine“ |
| –Annex II, which includes the list of Acronyms and the Glossary with the definitions to be used for the purposes of carrying out sustainability reporting in accordance with ESRS. | –II lisa, mis sisaldab lühendite loetelu ja sõnastikku koos määratlustega, mida kasutatakse kestlikkusaruandluses kooskõlas ESRSiga. |
| This delegated act applies from 1 January 2024 to the undertakings that were already subject to the non-financial reporting requirements introduced by the Non-Financial Reporting Directive. Its application will be phased-in for other categories of undertakings based on the phased approach set out in Article 5 CSRD. 26 Listed SMEs will have the option of meeting their reporting requirements under the CSRD by reporting according to separate, proportionate standards that the Commission will adopt by end June 2024. | Käesolevat delegeeritud õigusakti kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024 nende ettevõtjate suhtes, kelle suhtes juba kohaldati muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiiviga kehtestatud muu kui finantsaruandluse nõudeid. Seda hakatakse järk-järgult kohaldama muude ettevõtjate kategooriate suhtes, tuginedes äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi artiklis 5 sätestatud etapiviisilisele lähenemisviisile 26 . Börsil noteeritud VKEdel on võimalus täita oma kestlikkusaruandluse direktiivi kohaseid aruandlusnõudeid, esitades aruandeid eraldi proportsionaalsete standardite alusel, mille komisjon võtab vastu 2024. aasta juuni lõpuks. |
| COMMISSION DELEGATED REGULATION (EU) …/... | KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…, |
| of 31.7.2023 | 31.7.2023, |
| supplementing Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council as regards sustainability reporting standards | millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses kestlikkusaruandluse standarditega |
| (Text with EEA relevance) | (EMPs kohaldatav tekst) |
| THE EUROPEAN COMMISSION, | EUROOPA KOMISJON, |
| Having regard to Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on the annual financial statements, consolidated financial statements and related reports of certain types of undertakings, amending Directive 2006/43/EC of the European Parliament and of the Council and repealing Council Directives 78/660/EEC and 83/349/EEC 27 , and in particular Article 29b(1), first subparagraph, thereof, | võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ 27 , eriti selle artikli 29b lõike 1 esimest lõiku, |
| Whereas: | ning arvestades järgmist: |
| (1)Directive 2013/34/EU, as amended by Directive (EU) 2022/2464 28 , requires large undertakings, small and medium-sized undertakings with securities admitted to trading on the EU regulated markets, as well as parent undertakings of large groups, to include in a dedicated section of their management report or consolidated management report the information necessary to understand the undertaking’s impacts on sustainability matters, and the information necessary to understand how sustainability matters affect the undertaking’s development, performance and position. Undertakings are to prepare this information in accordance with sustainability reporting standards starting from the financial year indicated in Article 5(2) of Directive (EU) 2022/2464 for each category of undertakings. | (1)Direktiiviga 2013/34/EL, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2022/2464, 28 nõutakse, et suurettevõtjad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele ELi reguleeritud turgudel, ning suurte kontsernide emaettevõtjad lisaksid oma tegevusaruande või konsolideeritud tegevusaruande spetsiaalsesse ossa teabe, mis on vajalik selleks, et mõista ettevõtja mõju kestlikkusaspektidele, ning teabe, mis on vajalik selleks, et mõista, kuidas kestlikkusküsimused mõjutavad ettevõtja arengut, tulemusi ja seisundit. Ettevõtjad peavad koostama selle teabe kooskõlas kestlikkusaruandluse standarditega alates direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõikes 2 iga ettevõtjate kategooria kohta osutatud majandusaastast. |
| (2)The Commission is required to adopt by 30 June 2023 a first set of standards specifying the information that undertakings are to report in accordance with Article 19a(1) and (2), and Article 29a(1) and (2) of that Directive, including at least the information that financial market participants need in order to comply with the disclosure obligations of Regulation (EU) 2019/2088 of the European Parliament and of the Council 29 . | (2)Komisjon peab 30. juuniks 2023 võtma vastu esimese standardite paketi, milles määratakse kindlaks teave, mille ettevõtjad peavad esitama kõnealuse direktiivi artikli 19a lõigete 1 ja 2 ning artikli 29a lõigete 1 ja 2 kohaselt, sealhulgas vähemalt teave, mida finantsturu osalised vajavad selleks, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 29 sätestatud avalikustamiskohustusi. |
| (3)The Commission has taken into account the technical advice provided by the EFRAG. EFRAG’s independent technical advice meets the criteria set out in Article 49(3b), first, second and third subparagraphs, of Directive 2013/34/EU. To ensure proportionality and to facilitate the correct application of the standards by undertakings, the Commission has introduced modifications to EFRAG’s technical advice as regards the materiality approach, the phasing-in of certain requirements, the conversion of certain requirements into voluntary datapoints, the introduction of flexibilities in a number of disclosure requirements, the introduction of technical modifications to ensure coherence with the Union’s legal framework and a high degree of interoperability with global standard-setting initiatives, as well as editorial modifications. | (3)Komisjon on võtnud arvesse EFRAGi esitatud tehnilisi nõuandeid. EFRAGi sõltumatud tehnilised nõuanded vastavad direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b esimeses, teises ja kolmandas lõigus sätestatud kriteeriumidele. Selleks, et tagada proportsionaalsus ja hõlbustada standardite nõuetekohast kohaldamist ettevõtjate poolt, on komisjon teinud EFRAGi tehnilistes nõuannetes muudatusi, mis käsitlevad olulisusel põhinevat lähenemisviisi, teatavate nõuete järkjärgulist kohaldamist, teatavate nõuete muutmist vabatahtlikeks andmepunktideks, paindlikkuse suurendamist seoses mitme avalikustamisnõudega, tehniliste muudatuste sisseviimist, et tagada sidusus liidu õigusraamistikuga ja suur koostalitlusvõime ülemaailmsete standardeid kehtestavate algatustega, samuti redaktsioonilisi muudatusi. |
| (4)These sustainability reporting standards meet the requirements set out in Article 29b of Directive 2013/34/EU. | (4)Need kestlikkusaruandluse standardid vastavad direktiivi 2013/34/EL artiklis 29b sätestatud nõuetele. |
| (5)Common sustainability reporting standards should therefore be adopted. | (5)Seepärast tuleks ühised kestlikkusaruandluse standardid vastu võtta. |
| (6)In accordance with Article 29b(1), fourth subparagraph, of Directive 2013/34/EU this Regulation should not enter into force earlier than 4 months after its adoption by the Commission. Considering that Article 5(2) of Directive (EU) 2022/2464 requires certain categories of undertakings to apply these sustainability reporting standards for financial years starting on or after 1 January 2024, this Regulation should enter into force on the third day following that of its publication in the Official Journal of the European Union. | (6)Direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 neljanda lõigu kohaselt ei peaks käesolev määrus jõustuma varem kui neli kuud pärast nende vastuvõtmist komisjoni poolt. Võttes arvesse, et direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõike 2 kohaselt peavad teatavat liiki ettevõtjad kohaldama neid kestlikkusaruandluse standardeid majandusaastate suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või pärast seda, peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
| (7)In accordance with Article 49(3b), fourth subparagraph, of Directive 2013/34/EU, the Commission has consulted jointly the Member State Expert Group on Sustainable Finance, referred to in Article 24 of Regulation (EU) 2020/852 of the European Parliament and of the Council 30 , and the Accounting Regulatory Committee, referred to in Article 6 of Regulation (EC) No 1606/2002 of the European Parliament and of the Council 31 . In accordance with Article 49(3b), fifth subparagraph, of Directive 2013/34/EU, the Commission has requested the opinion of the European Securities and Markets Authority (ESMA), the European Banking Authority (EBA) and the European Insurance and Occupational Pensions Authority (EIOPA), in particular with regard to the consistency of this Regulation with Regulation (EU) 2019/2088 and the delegated acts adopted pursuant to that Regulation. In accordance with Article 49(3b), sixth subparagraph, of Directive 2013/34/EU, the Commission has also consulted the European Environment Agency, the European Union Agency for Fundamental Rights, the European Central Bank, the Committee of European Auditing Oversight Bodies and the Platform on Sustainable Finance established pursuant to Article 20 of Regulation (EU) 2020/852, | (7)Kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b neljanda lõiguga on komisjon korraldanud ühiskonsultatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 30 artiklis 24 osutatud liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 31 artiklis 6 osutatud raamatupidamise regulatiivkomiteega. Kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b viienda lõiguga on komisjon küsinud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) arvamust, eelkõige mis puudutab käesoleva määruse sidusust määrusega (EL) 2019/2088 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega. Kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b kuuenda lõiguga on komisjon konsulteerinud ka Euroopa Keskkonnaameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Keskpanga, Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee ja määruse (EL) 2020/852 artikli 20 kohaselt loodud kestliku rahanduse platvormiga, |
| HAS ADOPTED THIS REGULATION: | ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: |
| Article 1 | Artikkel 1 |
| Subject matter | Reguleerimisese |
| The sustainability reporting standards that undertakings are to use for carrying out their sustainability reporting in accordance with Articles 19a and 29a of Directive 2013/34/EU following the timetable set out in Article 5(2) of Directive (EU) 2022/2464 are set out in Annexes I and II of this Regulation. | Kestlikkusaruandluse standardid, mida ettevõtjad peavad kasutama oma kestlikkusaruannete koostamisel kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a, järgides direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõikes 2 sätestatud ajakava, on esitatud käesoleva määruse I ja II lisas. |
| Article 2 | Artikkel 2 |
| Entry into force and application | Jõustumine ja kohaldamine |
| This Regulation shall enter into force on the third day following that of its publication in the Official Journal of the European Union. | Määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
| It shall apply from 1 January 2024 for financial years beginning on or after 1 January 2024. | Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavate majandusaastate suhtes. |
| This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States. | Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. |
| Done at Brussels, 31.7.2023 | Brüssel, 31.7.2023 |
| For the Commission | komisjoni nimel |
| The President Ursula VON DER LEYEN | president Ursula VON DER LEYEN |
| (1) Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on the annual financial statements, consolidated financial statements and related reports of certain types of undertakings, amending Directive 2006/43/EC of the European Parliament and of the Council and repealing Council Directives 78/660/EEC and 83/349/EEC (OJ L 182, 29.6.2013, p. 19). | (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19). |
| (2) Directive (EU) 2022/2464 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2022 amending Regulation (EU) No 537/2014, Directive 2004/109/EC, Directive 2006/43/EC and Directive 2013/34/EU, as regards corporate sustainability reporting (OJ L 322, 16.12.2022, p. 15). This Directive strengthened and revised the non-financial disclosure requirements introduced in the Accounting Directive by Directive 2014/95/EU of the European Parliament and of the Council of 22 October 2014 amending Directive 2013/34/EU as regards disclosure of non-financial and diversity information by certain large undertakings and groups (Non-Financial Reporting Directive – NFRD). | (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15). Selle direktiiviga karmistati ja muudeti muu kui finantsteabe avalikustamise nõudeid, mis lisati raamatupidamisdirektiivile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiviga 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (muud kui finantsaruandlust käsitlev direktiiv). |
| (3) The sustainability reporting requirements for large undertakings and listed SMEs are set out in Articles 19a and 29a Accounting Directive. The Accounting Directive as amended by the CSRD also requires the branches or subsidiaries of certain non-EU companies to report certain sustainability information (Article 40a). The reporting obligation on these branches and subsidiary will apply as from financial year 2028 and the information to be reported will be specified in separate standards not covered by this delegated act. | (3) Suurettevõtjate ja börsil noteeritud VKEde kestlikkusaruandluse nõuded on sätestatud raamatupidamisdirektiivi artiklites 19a ja 29a. Raamatupidamisdirektiivis (mida on muudetud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga) nõutakse ka teatavate kolmandate riikide äriühingute filiaalidelt või tütarettevõtjatelt teatava kestlikkusteabe esitamist (artikkel 40a). Nende filiaalide ja tütarettevõtjate aruandluskohustust kohaldatakse alates majandusaastast 2028 ning esitatav teave määratakse kindlaks eraldi standardites, mida käesolev delegeeritud õigusakt ei hõlma. |
| (4) Article 29b(1), first subparagraph, Accounting Directive. | (4) Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõike 1 esimene lõik. |
| (5) Articles 19a(2), second subparagraph, and 29a(2), second subparagraph Accounting Directive. | (5) Raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõike 2 teine lõik ja artikli 29a lõike 2 teine lõik. |
| (6) Articles 19a(2) and (3) and 29a(2) and (3) Accounting Directive. | (6) Raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõiked 2 ja 3 ning artikli 29a lõiked 2 ja 3. |
| (7) Article 29b(2), first subparagraph, Accounting Directive. | (7) Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõike 2 esimene lõik. |
| (8) Article 29b(2), first subparagraph, Accounting Directive. | (8) Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõike 2 esimene lõik. |
| (9) Article 29b(2), second subparagraph, Accounting Directive. | (9) Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõike 2 teine lõik. |
| (10) Article 29b(3) Accounting Directive. | (10) Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõige 3. |
| (11) Article 29b(4) Accounting Directive. | (11) Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõige 4. |
| (12) Article 29b(4) Accounting Directive. | (12) Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõige 4. |
| (13) Article 29b(4) Accounting Directive. | (13) Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõige 4. |
| (14) Article 29b(5) Accounting Directive. The Union legislation that must be taken into consideration is the Sustainable Finance Disclosures Regulation (SFDR - 2019/2088) and related delegated acts, the relevant delegated acts adopted under the Taxonomy Regulation (2020/852), the relevant delegated acts adopted under the Benchmark Regulation (2016/1011), certain implementing acts adopted pursuant to the Capital Requirements Regulation (CRR - 575/2013), Commission Recommendation on the life cycle environmental performance of products and organisations (2013/179/EU), Directive on greenhouse gas emission allowance trading (2003/87/EC), Regulation on climate neutrality (2021/1119), EMAS Regulation (1221/2009), Whistleblowing Directive (2019/1937). | (14) Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõige 5. Liidu õigusaktid, mida tuleb arvesse võtta, on jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus ((EL) 2019/2088) ja sellega seotud delegeeritud õigusaktid, taksonoomiamääruse ((EL) 2020/852) alusel vastu võetud asjaomased delegeeritud õigusaktid, võrdlusaluste määruse ((EL) 2016/1011) alusel vastu võetud asjaomased delegeeritud õigusaktid, kapitalinõuete määruse ((EL) nr 575/2013) alusel vastu võetud teatavad rakendusaktid, komisjoni soovitus toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime kohta (2013/179/EL), kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise direktiiv (2003/87/EÜ), kliimaneutraalsuse määrus ((EL) 2021/1119), EMASi määrus ((EÜ) nr 1221/2009), direktiiv rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta ((EL) 2019/1937). |
| (15) Article 49(3b) Accounting Directive. EFRAG was previously called the European Financial Reporting Advisory Group. In 2022 it changed its name to simply EFRAG. | (15) Raamatupidamisdirektiivi artikli 49 lõige 3b. EFRAGi varasem nimetus oli Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm. 2022. aastal muutis ta oma nime lihtsalt EFRAGiks. |
| (16) Article 49(3b) Accounting Directive specifies the following requirements for EFRAG’s technical advice: (i) it has been developed with proper due process, public oversight and transparency, with the expertise and balanced participation of relevant stakeholders, and with sufficient public funding to ensure its independence; (ii) it has been developed on the basis of a work programme on which the Commission has been consulted; (iii) it is accompanied by cost-benefit analyses that include analyses of the impacts of the technical advice on sustainability matters; (iv) it is accompanied by an explanation of how it takes account of the work of certain global standard-setting initiatives and of certain existing standards and frameworks, as well as the requirements stemming from specific pieces of Union acts; (v) participation in EFRAG’s work at technical level is based on expertise in sustainability reporting and is not conditional on a financial contribution; (vi) the accompanying documents are submitted together with the technical advice. | (16) Raamatupidamisdirektiivi artikli 49 lõikes 3b on EFRAGi tehnilistele nõuannetele kehtestatud järgmised nõuded: i) need on välja töötatud nõuetekohases menetluses, avaliku järelevalve all ja läbipaistvalt, asjaomaste sidusrühmade eksperditeadmistega ja nende tasakaalustatud osalemisega ning piisava riikliku rahastamisega, et tagada nõuannete sõltumatus; ii) nende väljatöötamisel on tuginetud tööprogrammile, mille üle on komisjoniga konsulteeritud; iii) neile on lisatud kulude-tulude analüüsid, mille hulgas on kestlikkusaspektidele tehniliste nõuannete avaldatava mõju analüüs; iv) neile on lisatud selgitus selle kohta, kuidas on võetud võimalikult suures ulatuses arvesse teatavate ülemaailmseid standardeid kehtestavate algatuste raames tehtavat tööd ning teatavaid olemasolevaid standardeid ja raamistikke, samuti konkreetsetest liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid; v) osalemine EFRAGi tehnilisel tasandil tehtavas töös põhineb kestlikkusaruandluse alastel eksperditeadmistel ega sõltu rahalisest panusest; vi) tehnilisele nõuandele lisatud dokumendid esitatakse koos tehnilise nõuandega. |
| (17) Article 29b(1), second subparagraph, of the Accounting Directive. | (17) Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõike 1 teine lõik. |
| (18) Regulation (EU) 2019/2088 of the European Parliament and of the Council of 27 November 2019 on sustainability‐related disclosures in the financial services sector (OJ L 317, 9.12.2019, p. 1). | (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1). |
| (19) EFRAG’s first set of standards is available at https://www.efrag.org/lab6 . | (19) EFRAGi esimesed standardid on kättesaadavad aadressil https://www.efrag.org/lab6 . |
| (20) Available at https://www.efrag.org/lab6 . This analysis was commissioned to the Centre for European Policy Studies (CEPS) and its partner Milieu . | (20) Kättesaadav aadressil https://www.efrag.org/lab6 . Analüüs telliti Euroopa Poliitikauuringute Keskuselt ja selle partnerilt Milieult. |
| (21) The ESRS is likely to contribute to the reporting of more relevant, comparable, reliable and usable, digitally accessible, and mandatory sustainability information of a larger number of undertakings than NFRD. This will allow investors to take environmental and social risks better into account in their investment decisions and allows citizens, trade unions, NGOs, and other societal organisations to hold undertakings accountable for their societal and environmental impacts. The proper implementation of the ESRS is likely to ultimately contribute to a reduction in the systemic risks to the economy, increased capital flows to undertakings addressing sustainability issues and the strengthening of the social contract between undertakings and citizens. Moreover, it will contribute towards achieving the ambitious goals of the European Green Deal. | (21) „ESRS aitab tõenäoliselt kaasa asjakohasema, võrreldavama, usaldusväärsema ja kasutajasõbralikuma, digitaalselt kättesaadava ja kohustusliku kestlikkusteabe avalikustamisele suurema arvu ettevõtjate poolt kui finantsaruandlust käsitlev direktiiv. See võimaldab investoritel arvestada oma investeerimisotsuste tegemisel paremini keskkonna- ja sotsiaalsete riskidega ning kodanikel, ametiühingutel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja muudel ühiskondlikel organisatsioonidel võtta ettevõtjaid vastutusele nende ühiskondliku ja keskkonnamõju eest. ESRSi nõuetekohane rakendamine aitab tõenäoliselt lõppkokkuvõttes vähendada majanduse süsteemseid riske, suurendada kapitalivooge ettevõtjatesse, kes tegelevad jätkusuutlikkuse küsimustega, ning tugevdada ettevõtjate ja kodanike ühiskondlikku kokkulepet. Lisaks aitab see kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikate eesmärkide saavutamisele.“ |
| (22) Article 49(3b) of the Accounting Directive. | (22) Raamatupidamisdirektiivi artikli 49 lõige 3b. |
| (23) In addition to the request for written comments submitted on 25 November 2022 to the ARC and on 28 November 2022 to the MSEGSF, a joint ARC-MSEGSF virtual meeting was organised on 15 December 2022. | (23) Lisaks 25. novembril 2022 raamatupidamise regulatiivkomiteele ja 28. novembril 2022 liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühmale esitatud kirjalike märkuste taotlusele korraldati 15. detsembril 2022 raamatupidamise regulatiivkomitee ja liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma ühine virtuaalkoosolek. |
| (24) “Non-employees” are self-employed persons or persons who provided by undertakings primarily engaged in “employment activities” (NACE Code N78). | (24) Mittepalgatöötajad on iseenda tööandjad või isikud, kelle tööjõudu pakuvad peamiselt tööhõivetegevusega (NACE kood N78) tegelevad ettevõtjad. |
| (25) Regulation (EU) 2021/1119 of the European Parliament and of the Council of 30 June 2021 establishing the framework for achieving climate neutrality and amending Regulations (EC) No 401/2009 and (EU) 2018/1999 (OJ L 243, 9.7.2021, p. 1). | (25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). |
| (26) From financial years starting on or after 1 January 2024: From financial years starting on or after 1 January 2025: From financial years starting on or after 1 January 2026 (with the option of voluntarily opting out for financial years 2026 and 2027): | (26) 1. jaanuaril 2024 või pärast seda algavatel majandusaastatel: 1. jaanuaril 2025 või pärast seda algavatel majandusaastatel:1. jaanuaril 2026 või pärast seda algavatel majandusaastatel: (võimalusega majandusaastatel 2026 ja 2027 vabatahtlikult loobuda): |
| (27) OJ L 182, 29.6.2013, p. 19. | (27) ELT L 182, 29.6.2013, lk 19. |
| (28) Directive (EU) 2022/2464 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2022 amending Regulation (EU) No 537/2014, Directive 2004/109/EC, Directive 2006/43/EC and Directive 2013/34/EU, as regards corporate sustainability reporting (OJ L 322, 16.12.2022, p. 15). | (28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15). |
| (29) Regulation (EU) 2019/2088 of the European Parliament and of the Council of 27 November 2019 on sustainability‐related disclosures in the financial services sector (OJ L 317, 9.12.2019, p. 1). | (29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1). |
| (30) Regulation (EU) 2020/852 of the European Parliament and of the Council of 18 June 2020 on the establishment of a framework to facilitate sustainable investment, and amending Regulation (EU) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, p. 13). | (30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13). |
| (31) Regulation (EC) No 1606/2002 of the European Parliament and of the Council of 19 July 2002 on the application of international accounting standards (OJ L 243, 11.9.2002, p. 1). | (31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1). |
| |
| ANNEX I | I LISA |
| EUROPEAN SUSTAINABILITY REPORTING STANDARDS (ESRS) | EUROOPA KESTLIKKUSARUANDLUSE STANDARDID (ESRS) |
| ESRS 1 | General requirements | ESRS 1 | Peamised nõuded |
| ESRS 2 | General disclosures | ESRS 2 | Avalikustamise üldised reeglid |
| ESRS E1 | Climate change | ESRS E1 | Kliimamuutus |
| ESRS E2 | Pollution | ESRS E2 | Reostus |
| ESRS E3 | Water and marine resources | ESRS E3 | Vee- ja mereressursid |
| ESRS E4 | Biodiversity and ecosystems | ESRS E4 | Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid |
| ESRS E5 | Resource use and circular economy | ESRS E5 | Ressursikasutus ja ringmajandus |
| ESRS S1 | Own workforce | ESRS S1 | Oma töötajaskond |
| ESRS S2 | Workers in the value chain | ESRS S2 | Töötajad väärtusahelas |
| ESRS S3 | Affected communities | ESRS S3 | Mõjutatud kogukonnad |
| ESRS S4 | Consumers and end-users | ESRS S4 | Tarbijad ja lõppkasutajad |
| ESRS G1 | Business conduct | ESRS G1 | Äriline käitumine |
| ESRS 1 | ESRS 1 |
| GENERAL REQUIREMENTS | PEAMISED NÕUDED |
| Table of contents | Sisukord |
| Objective | Eesmärk |
| 1.Categories of ESRS Standards, reporting areas and drafting conventions | 1.ESRSi standardite kategooriad, aruandlusvaldkonnad ja standardite koostamise tavad |
| 1.1 Categories of ESRS Standards | 1.1. ESRSi standardite kategooriad |
| 1.2 Reporting areas and minimum content disclosure requirements on policies, actions, targets and metrics | 1.2. Aruandlusvaldkonnad ja poliitika, meetmete, eesmärkide ja mõõdikute avalikustamise miinimumnõuded |
| 1.3 Drafting conventions | 1.3. Standardite koostamise tavad |
| 2.Qualitative characteristics of information | 2.Teabe kvalitatiivsed omadused |
| 3.Double materiality as the basis for sustainability disclosures | 3.Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena |
| 3.1 Stakeholders and their relevance to the materiality assessment process | 3.1. Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis |
| 3.2 Material matters and materiality of information | 3.2. Olulised küsimused ja teabe olulisus |
| 3.3 Double materiality | 3.3. Topeltolulisus |
| 3.4 Impact materiality | 3.4. Mõjuga seotud olulisus |
| 3.5 Financial materiality | 3.5. Majanduslik olulisus |
| 3.6 Material impacts or risks arising from actions to address sustainability matters | 3.6. Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid |
| 3.7 Level of disaggregation | 3.7. Jaotamise tasand |
| 4.Due diligence | 4.Hoolsuskohustus |
| 5.Value chain | 5.Väärtusahel |
| 5.1 Reporting undertaking and value chain | 5.1. Aruandev ettevõtja ja väärtusahel |
| 5.2 Estimation using sector averages and proxies | 5.2. Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang |
| 6.Time horizons | 6.Ajaperspektiivid |
| 6.1 Reporting period | 6.1. Aruandeperiood |
| 6.2 Linking past, present and future | 6.2. Mineviku, oleviku ja tuleviku sidumine |
| 6.3 Reporting progress against the base year | 6.3. Aruandlus võrdlusaastaga võrreldes tehtud edusammude kohta |
| 6.4 Definition of short-, medium- and long-term for reporting purposes | 6.4. Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses |
| 7Preparation and presentation of sustainability information | 7.Kestlikkusteabe koostamine ja esitamine |
| 7.1Presenting comparative information | 7.1.Võrdlusandmete esitamine |
| 7.2Sources of estimation and outcome uncertainty | 7.2.Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus |
| 7.3Updating disclosures about events after the end of the reporting period | 7.3.Pärast aruandeperioodi lõppu toimunud sündmuste kohta avalikustatava teabe ajakohastamine |
| 7.4Changes in preparation or presentation of sustainability information | 7.4.Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel |
| 7.5Reporting errors in prior periods | 7.5.Eelnevate perioodide vigadest teatamine |
| 7.6Consolidated reporting and subsidiary exemption | 7.6.Konsolideeritud aruandlus ja tütarettevõtjate erand |
| 7.7Classified and sensitive information, and information on intellectual property, know-how or results of innovation | 7.7.Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta |
| 7.8 Reporting on opportunities | 7.8. Aruandlus võimaluste kohta |
| 8.Structure of sustainability statement | 8.Kestlikkusaruande struktuur |
| 8.1General presentation requirement | 8.1.Üldine esitusviis |
| 8.2Content and structure of the sustainability statement | 8.2.Kestlikkusaruande sisu ja struktuur |
| 9.Linkages with other parts of corporate reporting and connected information | 9.Seosed äriühingu aruandluse muude osadega ja seotud teave |
| 9.1Incorporation by reference | 9.1.Andmete esitamine viidetena |
| 9.2Connected information and connectivity with financial statements | 9.2.Seotud teave ja ühenduvus finantsaruannetega |
| 10.Transitional provisions | 10.Üleminekusätted |
| 10.1Transitional provision related to entity-specific disclosures | 10.1.Üksusepõhise avalikustatava teabega seotud üleminekusäte |
| 10.2Transitional provision related to chapter 5 Value chain | 10.2.5. peatükiga „Väärtusahel“ seotud üleminekusäte |
| 10.3Transitional provision related to section 7.1 Presenting comparative information | 10.3.Peatükiga 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ seotud üleminekusäte |
| 10.4 Transitional provision: List of Disclosure Requirements that are phased-in | 10.4. Üleminekusäte: Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu |
| Appendix A: Application Requirements | A liide. Kohaldamisnõuded |
| -Entity-specific disclosures | -Üksusepõhine avalikustatav teave |
| -Double materiality | -Topeltolulisus |
| -Estimation using sector averages and proxies
| -Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang
|
| -Content and structure of the sustainability statement | -Kestlikkusaruande sisu ja struktuur |
| Appendix B: Qualitative characteristics of information | B liide. Teabe kvalitatiivsed omadused |
| Appendix C: List of phased-in Disclosure Requirements | C liide. Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu |
| Appendix D: Structure of ESRS sustainability statement | D liide. ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuur |
| Appendix E: Flowchart for determining disclosures to be included | E liide. Vooskeem avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks |
| Appendix F: Example of structure of ESRS sustainability statement | F liide. ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuuri näide |
| Appendix G: Example of incorporation by reference | G liide. Näide andmete esitamise kohta viidetena |
| Objective | Eesmärk |
| 1.The objective of European Sustainability Reporting Standards (ESRS) is to specify the sustainability information that an undertaking shall disclose in accordance with Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council 1 , as amended by Directive (EU) 2022/2464 of the European Parliament and of the Council. 2 Reporting in accordance with ESRS does not exempt undertakings from other obligations laid down in Union law. | 1.Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) eesmärk on määrata kindlaks kestlikkusalane teave, mida ettevõtja avalikustab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL, 1 mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 2 . ESRSi-kohane aruandlus ei vabasta ettevõtjaid muudest liidu õiguses sätestatud kohustustest. |
| 2.Specifically, ESRS specify the information that an undertaking shall disclose about its material impacts, risks and opportunities in relation to environmental, social, and governance sustainability matters. ESRS do not require undertakings to disclose any information on environmental, social and governance topics covered by ESRS when the undertaking has assessed the topic in question as non-material (See Appendix E of this Standard “Flowchart for determining disclosures to be included”).The information disclosed in accordance with ESRS enables users of the sustainability statement to understand the undertaking’s material impacts on people and environment and the material effects of sustainability matters on the undertaking’s development, performance and position. | 2.Täpsemalt on ESRSis esitatud teave, mida ettevõtja avalikustab oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemadega seotud kestlikkusaspektidega. ESRSis ei nõuta, et ettevõtjad avalikustaksid ESRSiga hõlmatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemade kohta teavet, kui ettevõtja on hinnanud kõnealuse teema mitteoluliseks (vt käesoleva standardi E liide „Vooskeem ESRSi-kohaselt avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks“). ESRSi-kohaselt avalikustatav teave võimaldab kestlikkusaruande kasutajatel mõista ettevõtja olulist mõju inimestele ja keskkonnale ning kestlikkusaspektide olulist mõju ettevõtja arengule, tulemustele ja seisundile. |
| 3.The objective of this Standard (ESRS 1) is to provide an understanding of the architecture of ESRS, the drafting conventions and fundamental concepts used, and the general requirements for preparing and presenting sustainability information in accordance with Directive 2013/34/EU, as amended by Directive (EU) 2022/2464. | 3.Selle standardi (ESRS 1) eesmärk on anda ettekujutus ESRSi ülesehitusest, koostamise tavadest ja kasutatud põhimõistetest ning kestlikkusteabe koostamise ja esitamise üldnõuetest kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2022/2464. |
| 1.Categories of ESRS Standards, reporting areas and drafting conventions | 1.ESRSi standardite kategooriad, aruandlusvaldkonnad ja standardite koostamise tavad |
| 1.1Categories of ESRS standards | 1.1ESRSi standardite kategooriad |
| 4.There are three categories of ESRS: | 4.ESRSi standardid jagunevad kolme kategooriasse: |
| (a)cross-cutting standards; | (a)valdkonnaülesed standardid; |
| (b)topical standards (Environmental, Social and Governance standards); and | (b)teemapõhised standardid (keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid) ja |
| (c)sector-specific standards. | (c)sektoripõhised standardid. |
| Cross-cutting standards and topical standards are sector-agnostic, meaning that they apply to all undertakings regardless of which sector or sectors the undertaking operates in. | Valdkonnaülesed ja teemapõhised standardid on sektorist sõltumatud, st neid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes sõltumata sellest, millises sektoris või sektorites ettevõtja tegutseb. |
| 5.The cross-cutting standards ESRS 1 General requirements and ESRS 2 General disclosures apply to the sustainability matters covered by topical standards and sector-specific standards. | 5.Valdkonnaüleseid standardeid ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohaldatakse teema- ja sektoripõhiste standarditega hõlmatud kestlikkusaspektide suhtes. |
| 6.This standard (ESRS 1) describes the architecture of ESRS standards, explains drafting conventions and fundamental concepts, and sets out general requirements for preparing and presenting sustainability-related information. | 6.Selles standardis (ESRS 1) kirjeldatakse ESRSi standardite ülesehitust, selgitatakse nende koostamise tavasid ja põhimõisteid ning sätestatakse kestlikkusteabe koostamise ja esitamise üldnõuded. |
| 7.ESRS 2 establishes Disclosure Requirements on the information that the undertaking shall provide at a general level across all material sustainability matters on the reporting areas governance, strategy, impact, risk and opportunity management, and metrics and targets. | 7.ESRS 2 sätestab avalikustamisnõuded teabe kohta, mida ettevõtja esitab üldisel tasandil kõigi oluliste kestlikkusaspektide kohta juhtimise, strateegia, mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise ning mõõdikute ja eesmärkide aruandlusvaldkondades. |
| 8.Topical ESRS cover a sustainability topic and are structured into topics and sub-topics, and where necessary sub-sub-topics. The table in Application Requirement 16 (AR 16) to this standard provides an overview of the sustainability topics, sub-topics and sub-sub-topics (collectively ‘sustainability matters’) covered by topical ESRS. | 8.Teemapõhised ESRSid hõlmavad teatavaid kestlikkusteemasid ja alateemasid ja vajadusel alateemade alateemasid. Selle standardi kohaldamisnõude 16 (AR 16) juures esitatud tabel annab ülevaate kestlikkusteemadest, alateemadest ja alateemade alateemadest (edaspidi koos „kestlikkusaspektid“), mida teemapõhised standardid hõlmavad. |
| 9.Topical ESRS can include specific requirements that complement the general level Disclosure Requirements of ESRS 2. ESRS 2 Appendix C Disclosure/Application Requirements in topical ESRS that are applicable jointly with ESRS 2 General Disclosures provides a list of the additional requirements in topical ESRS that the undertaking shall apply in conjunction with the general level disclosure requirements of ESRS 2. | 9.Teemapõhised ESRSid võivad hõlmata konkreetseid nõudeid, mis täiendavad standardis ESRS 2 esitatud üldiseid avalikustamisnõudeid. Standardi ESRS 2 C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- ja kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ on esitatud loend teemapõhiste ESRSide täiendavatest nõuetest, mida ettevõtja kohaldab koos standardis ESRS 2 esitatud üldiste avalikustamisnõuetega. |
| 10.Sector-specific standards are applicable to all undertakings within a sector. They address impacts, risks and opportunities that are likely to be material for all undertakings in a specific sector and that are not covered, or not sufficiently covered, by topical standards. Sector-specific standards are multi-topical and cover the topics that are most relevant to the sector in question. Sector-specific standards achieve a high degree of comparability. | 10.Sektoripõhiseid standardeid kohaldatakse sektori kõigi ettevõtjate suhtes. Nendes käsitletakse mõjusid, riske ja võimalusi, mis on tõenäoliselt olulised kõigi teatava sektori ettevõtjate jaoks ja mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud teemapõhiste standarditega. Sektoripõhised standardid käsitlevad mitut teemat ja hõlmavad teemasid, mis on asjaomasele sektorile kõige olulisemad. Sektoripõhised standardid võimaldavad kõrget võrreldavuse taset. |
| 11.In addition to the disclosure requirements laid down in the three categories of ESRS, when an undertaking concludes that an impact, risk or opportunity is not covered or not covered with sufficient granularity by an ESRS but is material due to its specific facts and circumstances, it shall provide additional entity-specific disclosures to enable users to understand the undertaking’s sustainability-related impacts, risks or opportunities. Application requirements AR 1 to AR 5 provide further guidance regarding entity-specific disclosures. | 11.Lisaks kolme kategooria ESRSides sätestatud avalikustamisnõuetele avalikustab ettevõtja, kui ta jõuab järeldusele, et mõni mõju, risk või võimalus ei ole hõlmatud või ei ole piisavalt üksikasjalikult hõlmatud mõne ESRSiga, kuid on konkreetsetest asjaoludest ja olukorrast tulenevalt siiski oluline, täiendavat üksusepõhist teavet, mis võimaldab kasutajatel mõista ettevõtja kestlikkusalaseid mõjusid, riske või võimalusi. Kohaldamisnõuded AR 1–AR 5 annavad täpsemaid suuniseid üksusepõhiselt avalikustatava teabe kohta. |
| 1.2 Reporting areas and minimum content disclosure requirements on policies, actions, targets and metrics | 1.2. Aruandlusvaldkonnad ja poliitika, meetmete, eesmärkide ja mõõdikute avalikustamise miinimumnõuded |
| 12.The Disclosure Requirements in ESRS 2, in topical ESRS and in sector-specific ESRS are structured into the following reporting areas: | 12.Avalikustamisnõuded standardis ESRS 2, teemapõhistes standardites ja sektoripõhistes standardites hõlmavad järgmisi aruandlusvaldkondi: |
| (a)Governance (GOV): the governance processes, controls and procedures used to monitor, manage and oversee impacts, risks and opportunities (see ESRS 2, chapter 2 Governance); | (a)juhtimine (GOV): mõjude, riskide ja võimaluste seireks ja juhtimiseks kasutatavad juhtimisprotsessid, kontrollid ja menetlused (vt standardi ESRS 2 2. peatükk „Juhtimine“); |
| (b)Strategy (SBM): how the undertaking’s strategy and business model interact with its material impacts, risks and opportunities, including how the undertaking addresses those impacts, risks and opportunities (see ESRS 2, chapter 3 Strategy); | (b)strateegia (SBM): kuidas ettevõtja strateegia ja ärimudel mõjutavad tema olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, sh teave selle kohta, kuidas ettevõtja neid mõjusid, riske ja võimalusi käsitleb (vt standardi ESRS 2 3. peatükk „Strateegia“); |
| (c)Impact, risk and opportunity management (IRO): the process(es) by which the undertaking: | (c)mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine (IRO): protsess(id), millega ettevõtja: |
| I.identifies impacts, risks and opportunities and assesses their materiality (see IRO-1 in section 4.1 of ESRS 2), | I.teeb kindlaks mõjud, riskid ja võimalused ning hindab nende olulisust (vt IRO-1 standardi ESRS 2 peatükis 4.1), |
| II.manages material sustainability matters through policies and actions (see section 4.2 of ESRS 2). | II.juhib olulisi kestlikkusaspekte poliitika ja meetmete kaudu (vt standardi ESRS 2 peatükk 4.2). |
| (d)Metrics and targets (MT): the undertaking’s performance, including targets it has set and progress towards meeting them (see ESRS 2, chapter 5 Metrics and targets). | (d)mõõdikud ja eesmärgid (MT): ettevõtja tulemuslikkus, sh seatud eesmärgid ja edusammud nende saavutamisel (vt standardi ESRS 2 5. peatükk „Mõõdikud ja eesmärgid“). |
| 13.ESRS 2 includes: | 13.ESRS 2 hõlmab: |
| (a)in section 4.2 Minimum Disclosure Requirements regarding policies (MDR-P) and actions (MDR-A); | (a)peatükis 4.2 avalikustamise miinimumnõudeid seoses poliitika (MDR-P) ja meetmetega (MDR-A); |
| (b)in section 5 Minimum Disclosure Requirements regarding metrics (MDR-M) and targets (MDR-T). | (b)peatükis 5 avalikustamise miinimumnõudeid seoses mõõdikute (MDR-M) ja eesmärkidega (MDR-T). |
| The undertaking shall apply the minimum disclosure requirements regarding policies, actions, metrics and targets together with the corresponding Disclosure Requirements in topical and sector-specific ESRS. | Ettevõtja kohaldab avalikustamise miinimumnõudeid seoses poliitika, meetmete, mõõdikute ja eesmärkidega koos vastavate avalikustamisnõuetega teema- ja sektoripõhistes ESRSides. |
| 1.3Drafting conventions | 1.3Standardite koostamise tavad |
| 14.In all ESRS: | 14.Kõigis ESRSides |
| (a)the term “impacts” refers to positive and negative sustainability-related impacts that are connected with the undertaking’s business, as identified through an impact materiality assessment (see section 3.4 Impact materiality). It refers both to actual impacts and to potential future impacts. | (a)viitab termin „mõju/mõjud“ ettevõtja äritegevusega seotud positiivsele ja negatiivsele kestlikkusega seotud mõjule, mis on kindlaks tehtud mõjuga seotud olulisuse hindamise käigus (vt peatükk 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“). Terminit kasutatakse nii tegelike mõjude kui ka võimalike tulevaste mõjude kohta. |
| (b)The term “risks and opportunities” refers to the undertaking’s sustainability-related financial risks and opportunities, including those deriving from dependencies on natural, human and social resources, as identified through a financial materiality assessment (see section 3.5). | (b)Terminid „riskid“ ja „võimalused“ viitavad ettevõtja kestlikkusalastele finantsriskidele ja -võimalustele, sh riskidele ja võimalustele, mis tulenevad sõltuvusest loodus-, inim- ja sotsiaalsetest ressurssidest, nagu need on kindlaks tehtud majandusliku olulisuse hindamise käigus (vt peatükk 3.5). |
| Collectively, these are referred to as “impacts, risks and opportunities” (IROs). They reflect the double materiality perspective of ESRS described in section 3. | Neid nimetatakse koos „mõjudeks, riskideks ja võimalusteks“ (IRO). Need peegeldavad ESRSi topeltolulisust, mida on kirjeldatud peatükis 3. |
| 15.Throughout ESRS, the terms that are defined in the glossary of definitions (Annex II) are put in bold italic, except when a defined term is used more than once in the same paragraph. | 15.Kogu ESRSi ulatuses on mõistete sõnastikus (II lisa) sisalduvad terminid esitatud poolpaksus kursiivkirjas, v.a juhul, kui määratletud terminit on kasutatud ühes lõigus mitu korda. |
| 16.ESRS structure the information to be disclosed under Disclosure Requirements. Each Disclosure Requirement consists of one or more distinct datapoints. The term “datapoint” can also refer to a narrative sub-element of a Disclosure Requirement. | 16.ESRSides on avalikustatav teave esitatud struktureeritult avalikustamisnõuete alusel. Iga avalikustamisnõue sisaldab üht või mitut konkreetset andmepunkti. Termin „andmepunkt“ võib viidata ka avalikustamisnõude kirjeldavale alamelemendile. |
| 17.In addition to Disclosure Requirements most ESRS also contain Application Requirements. Application Requirements support the application of Disclosure Requirements and have the same authority as other parts of an ESRS. | 17.Lisaks avalikustamisnõuetele sisaldab enamik standardeid ka kohaldamisnõudeid. Kohaldamisnõuded toetavad avalikustamisnõuete kohaldamist ja neil on sama tähtsus kui ESRSi teistel osadel. |
| 18.ESRS use the following terms to distinguish between different degrees of obligation on the undertaking to disclose information: | 18.ESRSis kasutatakse järgmist sõnastust, et teha vahet ettevõtja avalikustamiskohustuse erinevate astmete vahel: |
| (a)“shall disclose” – indicates that the provision is prescribed by a Disclosure Requirement or datapoint; | (a)„avalikustab“ (ingl shall disclose) – näitab, et säte on ette nähtud avalikustamisnõude või andmepunktiga; |
| (b)“may disclose” – indicates voluntary disclosure to encourage good practice. | (b)„võib avalikustada“ (ingl may disclose) – viitab vabatahtlikule avalikustamisele, millega soodustatakse head tava. |
| In addition, ESRS use the term “shall consider” when referring to issues, resources or methodologies that the undertaking is expected to take into account or to use in the preparation of a given disclosure if applicable. | Lisaks on ESRSis kasutatud sõnastust „võtab arvesse / kaalub“ (ingl shall consider), kui osutatakse küsimustele, ressurssidele või meetoditele, mida ettevõtja võtab eeldatavasti arvesse või kasutab teatava avalikustamise ettevalmistamisel, kui see on kohaldatav. |
| 2.Qualitative characteristics of information | 2.Teabe kvalitatiivsed omadused |
| 19.When preparing its sustainability statement, the undertaking shall apply: | 19.Kestlikkusaruande koostamisel kohaldab ettevõtja järgmist: |
| (a)the fundamental qualitative characteristics of information, i.e. relevance and faithful representation; and | (a)teabe peamised kvalitatiivsed omadused, st asjakohasus ja tõene esitamine, ja |
| (b)the enhancing qualitative characteristics of information, i.e. comparability, verifiability and understandability. | (b)teabe täiendavad kvalitatiivsed omadused, st võrreldavus, tõendatavus ja arusaadavus. |
| 20.These qualitative characteristics of information are defined and described in Appendix B of this Standard. | 20.Need teabe kvalitatiivsed omadused on määratletud ja neid on kirjeldatud käesoleva standardi B liites. |
| 3. Double materiality as the basis for sustainability disclosures | 3. Topeltolulisus kui kestlikkusteabe avalikustamise alus |
| 21.The undertaking shall report on sustainability matters based on the double materiality principle as defined and explained in this chapter. | 21.Ettevõtja lähtub kestlikkusaspektide kohta aru andes käesolevas peatükis määratletud ja selgitatud topeltolulisusest. |
| 3.1Stakeholders and their relevance to the materiality assessment process | 3.1Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis |
| 22.Stakeholders are those who can affect or be affected by the undertaking. There are two main groups of stakeholders: | 22.Sidusrühmad on isikud, kes saavad ettevõtjat mõjutada või keda ettevõtja mõjutab. Sidusrühmade kaks peamist rühma on: |
| (a)affected stakeholders: individuals or groups whose interests are affected or could be affected – positively or negatively – by the undertaking’s activities and its direct and indirect business relationships across its value chain; and | (a)mõjutatud sidusrühmad: üksikisikud või rühmad, kelle huve mõjutavad või võivad mõjutada – positiivselt või negatiivselt – ettevõtja tegevus ning tema otsesed ja kaudsed ärisuhted kogu väärtusahelas, ja |
| (b)users of sustainability statements: primary users of general-purpose financial reporting (existing and potential investors, lenders and other creditors, including asset managers, credit institutions, insurance undertakings), and other users of sustainability statements, including the undertaking’s business partners, trade unions and social partners, civil society and non-governmental organisations, governments, analysts and academics. | (b)kestlikkusaruannete kasutajad: üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad (olemasolevad ja potentsiaalsed investorid, laenuandjad ja muud võlausaldajad, sh varahaldurid, krediidiasutused, kindlustusandjad), samuti muud kestlikkusaruannete kasutajad, sh ettevõtja äripartnerid, ametiühingud ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja valitsusvälised organisatsioonid, valitsused, analüütikud ja teadlased. |
| 23.Some, but not all, stakeholders may belong to both groups referred to in paragraph 22. | 23.Mõned, kuid mitte kõik sidusrühmad võivad kuuluda mõlemasse andmepunktis 22 nimetatud rühma. |
| 24.Engagement with affected stakeholders is central to the undertaking’s on-going due diligence process (see chapter 4 Due diligence) and sustainability materiality assessment. This includes its processes to identify and assess actual and potential negative impacts, which then inform the assessment process to identify the material impacts for the purposes of sustainability reporting (see section 3.4 of this Standard). | 24.Koostöö mõjutatud sidusrühmadega on kesksel kohal ettevõtja käimasolevas hoolsuskohustuse protsessis (vt 4. peatükk „Hoolsuskohustus“) ja kestlikkusalasel olulisuse hindamisel. See hõlmab tegelike ja võimalike negatiivsete mõjude kindlakstegemise ja hindamise protsesse, mille alusel tehakse seejärel kindlaks olulised mõjud kestlikkusaruandluse jaoks (vt selle standardi peatükk 3.4). |
| 3.2Material matters and materiality of information | 3.2Olulised küsimused ja teabe olulisus |
| 25.Performing a materiality assessment (see sections 3.4 Impact materiality and 3.5 Financial materiality) is necessary for the undertaking to identify the material impacts, risks and opportunities to be reported. | 25.Olulisuse hindamine (vt peatükid 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“ ja 3.5 „Majanduslik olulisus“) on vajalik selleks, et ettevõtja saaks kindlaks teha aruandes kajastatavad olulised mõjud, riskid ja võimalused. |
| 26.Materiality assessment is the starting point for sustainability reporting under ESRS. IRO-1 in section 4.1 of ESRS 2, includes general disclosure requirements about the undertaking’s process to identify impacts, risks and opportunities and assess their materiality. SBM-3 of ESRS 2 provides general disclosure requirements on the material impacts, risks and opportunities resulting from the undertaking’s materiality assessment. | 26.Olulisuse hindamine on ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse lähtepunkt. Standardi ESRS 2 peatüki 4.1 avalikustamisnõudes IRO-1 sisalduvad üldised avalikustamisnõuded seoses protsessiga, mida ettevõtja kasutab mõjude, riskide ja võimaluste kindlaksmääramiseks ja nende olulisuse hindamiseks. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes SBM-3 on esitatud üldised avalikustamisnõuded ettevõtja olulisuse hinnangust tulenevate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta. |
| 27.The Application Requirements in Appendix A of this Standard include a list of sustainability matters covered in topical ESRS, categorised by topics, sub-topics and sub-sub-topics, to support the materiality assessment. Appendix E Flowchart for determining disclosures to be included of this Standard provides an illustration of the materiality assessment described in this section. | 27.Selle standardi A liites esitatud kohaldamisnõuded sisaldavad loetelu teemapõhistes ESRSides käsitletud kestlikkusaspektidest, mis on liigitatud teemade, alateemade ja alateemade kaupa, et olulisuse hindamist hõlbustada. E liites esitatud vooskeem avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks näitlikustab käesolevas andmepunktis kirjeldatud olulisuse hindamist. |
| 28.A sustainability matter is “material” when it meets the criteria defined for impact materiality (see section 3.4 of this Standard) or financial materiality (see section 3.5 of this Standard), or both. | 28.Kestlikkusaspekt on ettevõtja jaoks oluline, kui see vastab mõjuga seotud olulisuse (vt selle standardi peatükk 3.4) või majandusliku olulisuse (vt selle standardi peatükk 3.5) või mõlema kriteeriumidele. |
| 29.Irrespective of the outcome of its materiality assessment, the undertaking shall always disclose the information required by: ESRS 2 General Disclosures (i.e. all the Disclosure Requirements and data points specified in ESRS 2) and the Disclosure Requirements (including their datapoints) in topical ESRS related to the Disclosure Requirement IRO-1 Description of the process to identify and assess material impacts, risks and opportunities, as listed in ESRS 2 Appendix C Disclosure/Application Requirements in topical ESRS that are applicable jointly with ESRS 2 General Disclosures. | 29.Olenemata olulisuse hindamise tulemusest avalikustab ettevõtja alati teabe, mida nõutakse järgmiste standarditega: standard ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ (st kõik standardis ESRS 2 sätestatud avalikustamisnõuded ja andmepunktid) ja avalikustamisnõuded (sh nende andmepunktid) teemapõhistes ESRSides, mis on seotud avalikustamisnõudega IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus“, mis on loetletud standardi ESRS 2 C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis-/kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid““. |
| 30.When the undertaking concludes that a sustainability matter is material as a result of its materiality assessment, on which ESRS 2 IRO-1, IRO-2 and SBM-3 set disclosure requirements, it shall: | 30.Kui ettevõtja jõuab olulisuse hindamise tulemusel järeldusele, et kestlikkusküsimus on oluline ja hõlmatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetes IRO-1, IRO-2 ja SBM-3 sisalduvate avalikustamisnõuetega, teeb ta järgmist: |
| (a)disclose information according to the Disclosure Requirements (including Application Requirements) related to that specific sustainability matter in the corresponding topical and sector-specific ESRS; and | (a)avalikustab teabe vastavas teemapõhises ja sektoripõhises standardis konkreetse kestlikkusaspektiga seotud avalikustamisnõuete (sh kohaldamisnõuete) kohaselt ja |
| (b)disclose additional entity-specific disclosures (see paragraph 11 and AR 1 to AR 5 of this Standard) when the material sustainability matter is not covered by an ESRS or is covered with insufficient granularity. | (b)esitab täiendava asjakohase üksusepõhise avalikustatava teabe (vt käesoleva standardi andmepunkt 11 ja avalikustamisnõuded AR 1–AR 5), kui oluline kestlikkusaspekt ei ole hõlmatud mõne ESRSiga või kui see ei ole hõlmatud piisavalt üksikasjalikult. |
| 31.The applicable information prescribed within a Disclosure Requirement, including its datapoints, or an entity-specific disclosure, shall be disclosed when the undertaking assesses, as part of its assessment of material information, that the information is relevant from one or more of the following perspectives: | 31.Kohaldatav teave, mis on ette nähtud mõnes avalikustamisnõudes, sh selle andmepunktides, või üksusepõhises avalikustatavas teabes, lisatakse siis, kui ettevõtja hindab seda olulise teabe hindamise osana kestlikkusaruandes asjakohaseks, pidades silmas üht või mitut järgmist aspekti: |
| (a)the significance of the information in relation to the matter it purports to depict or explain; or | (a)teabe olulisus seoses küsimusega, mida sellega soovitakse kirjeldada või selgitada; või |
| (b)the capacity of such information to meet the users’ decision-making needs, including the needs of primary users of general-purpose financial reporting described in paragraph 48 and/or the needs of users whose principal interest is in information about the undertaking’s impacts. | (b)sellise teabe võime rahuldada kasutajate otsustusvajadusi, sh andmepunktis 48 kirjeldatud üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate vajadusi ja/või nende kasutajate vajadusi, kelle peamine huvi on saada teavet ettevõtja mõju kohta. |
| 32.If the undertaking concludes that climate change is not material and therefore omits all disclosure requirements in ESRS E1 Climate change, it shall disclose a detailed explanation of the conclusions of its materiality assessment with regard to climate change (see ESRS 2 IRO-2 Disclosure Requirements in ESRS covered by the undertaking’s sustainability statement), including a forward-looking analysis of the conditions that could lead the undertaking to conclude that climate change is material in the future. If the undertaking concludes that a topic other than climate change is not material and therefore it omits all the Disclosure Requirements in the corresponding topical ESRS, it may briefly explain the conclusions of its materiality assessment for that topic. | 32.Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et kliimamuutused ei ole olulised ja jätab seetõttu kohaldamata kõik standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõuded, avalikustab ta üksikasjaliku selgituse oma olulisuse hindamise järelduste kohta seoses kliimamuutustega (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“), lisades sh tulevikku suunatud analüüsi tingimustest, mille alusel ettevõtja võiks järeldada, et kliimamuutused on tulevikus olulised. Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et mõni muu teema (v.a kliimamuutused) ei ole oluline ja jätab seetõttu kohaldamata vastava teemapõhise ESRSi kõik avalikustamisnõuded, võib ta lühidalt selgitada oma olulisuse hindamise järeldusi asjaomase teema kohta. |
| 33.When disclosing information on policies, actions and targets in relation to a sustainability matter that has been assessed to be material, the undertaking shall include the information prescribed by all the Disclosure Requirements and datapoints in the topical and sector-specific ESRS related to that matter and in the corresponding Minimum Disclosure Requirement on policies, actions, and targets required under ESRS 2. If the undertaking cannot disclose the information prescribed by either the Disclosure Requirements and datapoints in the topical or sector-specific ESRS, or the Minimum Disclosure Requirements in ESRS 2 on policies, actions and targets, because it has not adopted the respective policies, implemented the respective actions or set the respective targets, it shall disclose this to be the case and it may report a timeframe in which it aims to have these in place. | 33.Oluliseks hinnatud kestlikkusaspektiga seotud poliitika, meetmete ja eesmärkide kohta aru andes avalikustab ettevõtja teabe, mida on nõutud kõigi avalikustamisnõuetega ja andmepunktidega selle aspektiga seotud asjaomaste teemapõhiste ja sektoripõhiste standardite avalikustamisnõuetega ning standardi ESRS 2 kohaselt nõutud vastavate avalikustamise miinimumnõuetega poliitika, meetmete ja eesmärkide kohta. Kui ettevõtja ei saa avalikustada teavet, mis on ette nähtud kas teema- või sektoripõhise standardi avalikustamisnõuetega ja andmepunktidega või standardi ESRS 2 kohaste avalikustamise miinimumnõuetega poliitika, meetmete ja eesmärkide kohta, sest ta ei ole vastavat poliitikat ning vastavaid meetmeid ja eesmärke kehtestanud, avalikustab ta selle kohta teabe ja võib esitada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need kehtestada. |
| 34.When disclosing information on metrics for a material sustainability matter according to the Metrics and Targets section of the relevant topical ESRS, the undertaking: | 34.Esitades teavet asjakohase teemapõhise standardi mõõdikute ja eesmärkide osa kohaselt olulise kestlikkusaspektiga seotud mõõdikute kohta, ettevõtja: |
| (a)shall include the information prescribed by a Disclosure Requirement if it assesses such information to be material; and | (a)lisab avalikustamisnõudega ette nähtud teabe, kui see on tema hinnangul oluline, ja |
| (b)may omit the information prescribed by a datapoint of a Disclosure Requirement if it assesses such information to be not material and concludes that such information is not needed to meet the objective of the Disclosure Requirement. | (b)võib jätta avalikustamata teabe, mis on ette nähtud avalikustamisnõude andmepunktis, kui selline teave ei ole tema hinnangul oluline, ja ta järeldab, et sellist teavet ei ole vaja avalikustamise nõude eesmärgi täitmiseks. |
| 35.If the undertaking omits the information prescribed by a datapoint that derives from other EU legislation listed in Appendix B of ESRS 2, it shall explicitly state that the information in question is “not material”. | 35.Kui ettevõtja jätab välja andmepunktiga ettenähtud teabe, mis tuleneb standardi ESRS 2 B liites loetletud muudest ELi õigusaktidest, märgib ta sõnaselgelt, et kõnealune teave ei ole oluline. |
| 36.The undertaking shall establish how it applies criteria, including appropriate thresholds, to determine: | 36.Ettevõtja otsustab, kuidas ta kohaldab kriteeriume, sealhulgas asjakohaseid künniseid, et määrata kindlaks: |
| (a)the information it discloses on metrics for a material sustainability matter according to the Metrics and Targets section of the relevant topical ESRS, in accordance with paragraph 34; and | (a)teave, mis tuleb esitada olulise kestlikkusaspekti mõõdikute kohta kooskõlas andmepunktiga 34 vastavalt asjakohase teemapõhise ESRSi mõõdikute ja eesmärkide peatükile, ja |
| (b)the information to be disclosed as entity-specific disclosures. | (b)teave, mis tuleb avalikustada üksusepõhiselt avalikustatava teabena. |
| 3.3Double materiality | 3.3Topeltolulisus |
| 37.Double materiality has two dimensions, namely: impact materiality and financial materiality. Unless specified otherwise, the terms “material” and “materiality” are used throughout ESRS to refer to double materiality. | 37.Topeltolulisusel on kaks mõõdet: Mõjuga seotud olulisus ja majanduslik olulisus. Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse mõisteid „oluline“ ja „olulisus“ kogu ESRSis topeltolulisuse tähenduses. |
| 38.Impact materiality and financial materiality assessments are inter-related and the interdependencies between these two dimensions shall be considered. In general, the starting point is the assessment of impacts, although there may also be material risks and opportunities that are not related to the undertaking’s impacts. A sustainability impact may be financially material from inception or become financially material, when it could reasonably be expected to affect the undertaking’s financial position, financial performance, cash flows, its access to finance or cost of capital over the short-, medium- or long-term. Impacts are captured by the impact materiality perspective irrespective of whether or not they are financially material. | 38.Mõjuga seotud olulisuse ja majandusliku olulisuse hindamine on omavahel seotud ning võetakse arvesse nende kahe mõõtme vastastikust sõltuvust. Üldiselt on lähtepunktiks mõju hindamine, kuigi võib esineda ka olulisi riske ja võimalusi, mis ei ole seotud ettevõtja mõjuga. Kestlikkusele avalduv mõju võib olla algusest peale majanduslikult oluline või muutuda majanduslikult oluliseks, kui võib põhjendatult eeldada, et see mõjutab ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Mõjuga seotud olulisuse perspektiiv hõlmab mõjusid olenemata sellest, kas need on majanduslikult olulised. |
| 39.In identifying and assessing the impacts, risks and opportunities in the undertaking’s value chain to determine their materiality, the undertaking shall focus on areas where impacts, risks and opportunities are deemed likely to arise, based on the nature of the activities, business relationships, geographies or other factors concerned. | 39.Ettevõtja väärtusahela mõju, riskide ja võimaluste kindlakstegemisel ja hindamisel, et teha kindlaks nende olulisus, keskendub ettevõtja valdkondadele, kus mõjud, riskid ja võimalused tõenäoliselt tekivad, võttes arvesse asjaomaste tegevuste laadi, ärisuhteid, geograafilisi asukohti või muid tegureid. |
| 40.The undertaking shall consider how it is affected by its dependencies on the availability of natural, human and social resources at appropriate prices and quality, irrespective of its potential impacts on those resources. | 40.Ettevõtja võtab arvesse, kuidas teda mõjutab sõltuvus loodus-, inim- ja sotsiaalsete ressursside kättesaadavusest asjakohase hinna ja kvaliteediga, olenemata tema võimalikust mõjust nendele ressurssidele. |
| 41.An undertaking’s principal impacts, risks and opportunities are understood to be the same as the material impacts, risks and opportunities identified under the double materiality principle and therefore reported on in its sustainability statement. | 41.Ettevõtja peamised mõjud, riskid ja võimalused on samad kui topeltolulisuse alusel kindlaks tehtud olulised mõjud, riskid ja võimalused ning seetõttu on need esitatud tema kestlikkusaruandes. |
| 42.The undertaking shall apply the criteria set under sections 3.4 and 3.5 in this Standard, using appropriate quantitative and/or qualitative thresholds. Appropriate thresholds are necessary to determine which impacts, risks and opportunities are identified and addressed by the undertaking as material and to determine which sustainability matters are material for reporting purposes. Some existing standards and frameworks use the term "most significant impacts” when referring to the threshold used to identify the impacts that are described in ESRS as "material impacts." | 42.Ettevõtja kohaldab käesoleva standardi peatükkides 3.4 ja 3.5 sätestatud kriteeriume, kasutades asjakohaseid kvantitatiivseid ja/või kvalitatiivseid künniseid. On vaja asjakohaseid künniseid, et määrata kindlaks, millised mõjud, riskid ja võimalused on ettevõtja määratletud ja mida ettevõtja käsitab olulisena ning millised kestlikkusaspektid on aruandluse seisukohast olulised. Mõnes olemasolevas standardis ja raamistikus kasutatakse mõistet „kõige olulisemad mõjud“, kui viidatakse künnisele, mida kasutatakse ESRSis „oluliste mõjudena“ kirjeldatud mõjude kindlakstegemiseks. |
| 3.4Impact materiality | 3.4Mõjuga seotud olulisus |
| 43.A sustainability matter is material from an impact perspective when it pertains to the undertaking’s material actual or potential, positive or negative impacts on people or the environment over the short-, medium- or long-term. Impacts include those connected with the undertaking’s own operations and upstream and downstream value chain, including through its products and services, as well as through its business relationships. Business relationships include those in the undertaking’s upstream and downstream value chain and are not limited to direct contractual relationships. | 43.Kestlikkusaspekt on mõju seisukohast oluline, kui see on seotud ettevõtja tegeliku või võimaliku olulise positiivse või negatiivse mõjuga inimestele või keskkonnale lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Mõju tähendab ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud mõju, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvaid mõju. Ärisuhted hõlmavad ettevõtja väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe ega piirdu otseste lepinguliste suhetega. |
| 44.In this context, impacts on people or the environment include impacts in relation to environmental, social and governance matters. | 44.Sellega seoses hõlmavad inimestele või keskkonnale avalduvad mõjud mõju keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustele. |
| 45.The materiality assessment of a negative impact is informed by the due diligence process defined in the international instruments of the UN Guiding Principles on Business and Human Rights and the OECD Guidelines for Multinational Enterprises. For actual negative impacts, materiality is based on the severity of the impact, while for potential negative impacts it is based on the severity and likelihood of the impact. Severity is based on the following factors: | 45.Negatiivse mõjuga seotud olulisuse hindamisel lähtutakse hoolsuskohustuse protsessist, mis on määratletud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvahelistes dokumentides ning OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele. Tegeliku negatiivse mõju puhul põhineb olulisus mõju tõsidusel, samal ajal kui võimaliku negatiivse mõju puhul põhineb see mõju tõsidusel ja tõenäosusel. Tõsidus sõltub järgmistest teguritest: |
| (a)the scale; | (a)mõju tase, |
| (b)scope; and | (b)ulatus ja |
| (c)irremediable character of the impact. | (c)pöördumatus. |
| In the case of a potential negative human rights impact, the severity of the impact takes precedence over its likelihood. | Võimaliku negatiivse mõju korral inimõigustele on mõju tõsidus selle tõenäosuse suhtes ülimuslik. |
| 46.For positive impacts, materiality is based on: | 46.Positiivse mõju puhul põhineb olulisus järgmisel: |
| (a)the scale and scope of the impact for actual impacts; and | (a)tegeliku mõju tase ja ulatus ja |
| (b)the scale, scope and likelihood of the impact for potential impacts. | (b)võimaliku mõju tase, ulatus ja tõenäosus. |
| 3.5Financial materiality | 3.5Majanduslik olulisus |
| 47.The scope of financial materiality for sustainability reporting is an expansion of the scope of materiality used in the process of determining which information should be included in the undertaking’s financial statements. | 47.Kestlikkusaruandluses on majandusliku olulisuse ulatuse aluseks selle olulisuse ulatuse laiendamine, mida kasutatakse eesmärgiga määrata kindlaks, millist teavet tuleks esitada ettevõtja finantsaruannetes. |
| 48.The financial materiality assessment corresponds to the identification of information that is considered material for primary users of general-purpose financial reports in making decisions relating to providing resources to the entity. In particular, information is considered material for primary users of general-purpose financial reports if omitting, misstating or obscuring that information could reasonably be expected to influence decisions that they make on the basis of the undertaking’s sustainability statement. | 48.Majandusliku olulisuse hindamine hõlmab sellise teabe kindlakstegemist, mida peetakse oluliseks üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate jaoks üksusele ressursside andmist käsitlevate otsuste tegemisel. Eelkõige peetakse teavet üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate jaoks oluliseks, kui võib mõistlikult eeldada, et selle teabe väljajätmine, väärkajastamine või varjamine mõjutab otsuseid, mida nad ettevõtja kestlikkusaruande alusel teevad. |
| 49.A sustainability matter is material from a financial perspective if it triggers or could reasonably be expected to trigger material financial effects on the undertaking. This is the case when a sustainability matter generates risks or opportunities that have a material influence, or could reasonably be expected to have a material influence, on the undertaking’s development, financial position, financial performance, cash flows, access to finance or cost of capital over the short-, medium- or long-term. Risks and opportunities may derive from past events or future events. The financial materiality of a sustainability matter is not constrained to matters that are within the control of the undertaking but includes information on material risks and opportunities attributable to business relationships beyond the scope of consolidation used in the preparation of financial statements. | 49.Kestlikkusaspekt on majanduslikust perspektiivist oluline, kui sellest tuleneb või võib tuleneda oluline finantsmõju ettevõtjale. See on nii juhul, kui kestlikkusküsimus tekitab riske või võimalusi, millel on oluline mõju või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et sellel on oluline mõju ettevõtja arengule, finantsseisundile, finantstulemustele, rahavoogudele, rahastamisvõimalustele või kapitalikuludele lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Riskid ja võimalused võivad tuleneda minevikus toimunud sündmustest või tulevastest sündmustest. Kestlikkusaspekti majanduslik olulisus ei ole piiratud küsimustega, mis on ettevõtja kontrolli all, vaid see hõlmab teavet oluliste riskide ja võimaluste kohta, mis tulenevad ärisuhetest, mis ei kuulu finantsaruannete koostamisel konsolideerimise alla. |
| 50.Dependencies on natural, human and social resources can be sources of financial risks or opportunities. Dependencies may trigger effects in two possible ways: | 50.Sõltuvus loodus-, inim- ja sotsiaalsetest ressurssidest on majanduslike riskide või võimaluste allikas. Sõltuvus võib mõju esile kutsuda kahel võimalikul viisil: |
| (a)they may influence the undertaking’s ability to continue to use or obtain the resources needed in its business processes, as well as the quality and pricing of those resources; and | (a)see võib mõjutada ettevõtja suutlikkust jätkata oma äriprotsessides vajalike ressursside kasutamist või hankimist, samuti nende vahendite kvaliteeti ja hinda, ja |
| (b)they may affect the undertaking’s ability to rely on relationships needed in its business processes on acceptable terms. | (b)see võib mõjutada ettevõtja võimet tugineda äriprotsessides vajalikele suhetele vastuvõetavatel tingimustel. |
| 51.The materiality of risks and opportunities is assessed based on a combination of the likelihood of occurrence and the potential magnitude of the financial effects. | 51.Riskide ja võimaluste olulisust hinnatakse esinemise tõenäosuse ja võimaliku finantsmõju suuruse kombinatsiooni alusel. |
| 3.6Material impacts or risks arising from actions to address sustainability matters | 3.6Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid |
| 52.The undertaking’s materiality assessment may lead to the identification of situations in which its actions to address certain impacts or risks, or to benefit from certain opportunities in relation to a sustainability matter, might have material negative impacts or cause material risks in relation to one or more other sustainability matters. For example: | 52.Ettevõtja olulisuse hindamise käigus võivad ilmneda olukorrad, kus ettevõtja meetmed, mille eesmärk on käsitleda teatavaid mõjusid või riske või saada kasu teatavatest kestlikkusaspektidega seotud võimalustest, võivad avaldada olulist negatiivset mõju või põhjustada olulisi riske seoses ühe või mitme muu kestlikkusaspektiga. Näiteks: |
| (a)an action plan to decarbonise production that involves abandoning certain products might have material negative impacts on the undertaking’s own workforce and result in material risks due to redundancy payments; or | (a)teatavatest toodetest loobumist eeldaval tootmise CO2 heite vähendamise tegevuskaval võib olla oluline negatiivne mõju ettevõtja oma töötajaskonnale ja sellega võivad kaasneda ülesütlemishüvitistest tulenevad olulised riskid, või |
| (b)an action plan of an automotive supplier to focus on the supply of e-vehicles might lead to stranded assets for the production of supply parts for conventional vehicles. | (b)autode tarnija tegevuskava, milles keskendutakse elektrisõidukite tootmisele, võib põhjustada tavasõidukite varuosade tootmiseks kasutatava vara kasutuskõlbmatuks muutumist. |
| 53.In such situations, the undertaking shall: | 53.Sellistes olukordades peab ettevõtja: |
| (a)disclose the existence of material negative impacts or material risks together with the actions that generate them, with a cross-reference to the topic to which the impacts or risks relate; and | (a)avalikustama oluliste negatiivsete mõjude või oluliste riskide olemasolu koos neid põhjustavate meetmetega, lisades viite teemale, millega mõjud või riskid on seotud, ja |
| (b)provide a description of how the material negative impacts or material risks are addressed under the topic to which they relate. | (b)kirjeldama, kuidas käsitletakse olulisi negatiivseid mõjusid või olulisi riske teema raames, millega need on seotud. |
| 3.7Level of disaggregation | 3.7Jaotamise tasand |
| 54.When needed for a proper understanding of its material impacts, risks and opportunities, the undertaking shall disaggregate the reported information: | 54.Kui see on vajalik oluliste mõjude, riskide ja võimaluste nõuetekohaseks mõistmiseks, jaotab ettevõtja esitatava teabe järgmiselt: |
| (a)by country, when there are significant variations of material impacts, risks and opportunities across countries and when presenting the information at a higher level of aggregation would obscure material information about impacts, risks or opportunities; or | (a)riikide kaupa, kui olulised mõjud, riskid ja võimalused on riigiti väga erinevad ning kui teabe esitamisega üldisemal jaotustasandil varjataks olulist teavet mõjude, riskide või võimaluste kohta või |
| (b)by significant site or by significant asset, when material impacts, risks and opportunities are highly dependent on a specific location or asset. | (b)oluliste tegevuskohtade või varade kaupa, kui olulised mõjud, riskid ja võimalused on seotud konkreetse tegevuskoha või varaga. |
| 55.When defining the appropriate level of disaggregation for reporting, the undertaking shall consider the disaggregation adopted in its materiality assessment. Depending on the undertaking’s specific facts and circumstances, a disaggregation by subsidiary may be necessary. | 55.Aruandluse asjakohase jaotustasandi kindlaksmääramisel võtab ettevõtja kindlaksmääratud jaotustasandit olulisuse hindamisel arvesse. Sõltuvalt ettevõtja konkreetsetest asjaoludest ja olukordadest võib olla vaja esitada andmed tütarettevõtjate kaupa. |
| 56.Where data from different levels, or multiple locations within a level, is aggregated, the undertaking shall ensure that this aggregation does not obscure the specificity and context necessary to interpret the information. The undertaking shall not aggregate material items that differ in nature. | 56.Kui eri tasandite või tasandi eri asukohtade andmed koondatakse, tagab ettevõtja, et selline koondamine ei varja teabe tõlgendamiseks vajalikku spetsiifilisust ja konteksti. Ettevõtja ei koonda oma olemuselt erinevaid olulisi andmeid. |
| 57.When the undertaking presents information disaggregated by sectors, it shall adopt the ESRS sector classification to be specified in a delegated act adopted by the Commission pursuant to article 29b(1) third subparagraph, point (ii), of Directive 2013/34/EU. When a topical or sector-specific ESRS requires that a specific level of disaggregation is adopted in preparing a specific item of information, the requirement in the topical or sector-specific ESRS shall prevail. | 57.Kui ettevõtja esitab teavet sektorite kaupa, võtab ta kasutusele ESRSis esitatud sektorite liigituse, mida täpsustatakse komisjoni poolt direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 kolmanda lõigu punkti ii kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis. Kui teema- või sektoripõhise standardiga on nõutud, et konkreetse teabe ettevalmistamisel kasutatakse teatavat jaotustasandit, kohaldatakse teema- või sektoripõhise standardiga ette nähtud nõuet. |
| 4.Due diligence | 4.Hoolsuskohustus |
| 58.The outcome of the undertaking’s sustainability due diligence process (referred to as “due diligence” in the international instruments mentioned below) informs the undertaking’s assessment of its material impacts, risks and opportunities. ESRS do not impose any conduct requirements in relation to due diligence; nor do they extend or modify the role of the administrative, management or supervisory bodies of the undertaking with regard to the conduct of due diligence. | 58.Ettevõtja võtab kestlikkusalase hoolsuskohustuse protsessi (mida allpool nimetatud rahvusvahelistes dokumentides on nimetatud „hoolsuskohustuseks“) tulemust arvesse oma olulistele mõjudele, riskidele ja võimalustele hinnangu andmisel. ESRSiga ei kehtestata kestlikkusalase hoolsuskohustusega seoses käitumisnõudeid; samuti ei laienda ega muuda need ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorganite rolli seoses hoolsuskohustuse täitmisega. |
| 59.Due diligence is the process by which undertakings identify, prevent, mitigate and account for how they address the actual and potential negative impacts on the environment and people connected with their business. These include negative impacts connected with the undertaking’s own operations and its upstream and downstream value chain, including through its products or services, as well as through its business relationships. Due diligence is an on-going practice that responds to and may trigger changes in the undertaking’s strategy, business model, activities, business relationships, operating, sourcing and selling contexts. This process is described in the international instruments of the UN Guiding Principles on Business and Human Rights and the OECD Guidelines for Multinational Enterprises. | 59.Hoolsuskohustus on protsess, millega ettevõtjad teevad kindlaks tegeliku ja võimaliku negatiivse mõju keskkonnale ja oma äritegevusega seotud inimestele, väldivad ja leevendavad sellist mõju ning esitavad selle kohta aruandeid. See mõju hõlmab ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud negatiivset mõju, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvat mõju. Hoolsuskohustus on pidev tava, mida rakendatakse, reageerides muutustele ettevõtja strateegias, ärimudelis, tegevuses, ärisuhetes ning tegevus-, hanke- ja müügikontekstis, ja mis võib muutusi esile kutsuda. Seda protsessi on kirjeldatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvahelistes dokumentides ning OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele. |
| 60.These international instruments identify a number of steps in the due diligence process, including the identification and assessment of negative impacts connected with the undertaking’s own operations and its upstream and downstream value chain, including through its products or services, as well as through its business relationships. Where the undertaking cannot address all impacts at once, the due diligence process allows for action to be prioritised based on the severity and likelihood of the impacts. It is this aspect of the due diligence process that informs the assessment of material impacts (see section 3.4 of this Standard). The identification of material impacts also supports the identification of material sustainability risks and opportunities, which are often a product of such impacts. | 60.Nendes rahvusvahelistes suunistes määratakse kindlaks hoolsuskohustuse protsessi mitu etappi, sh ettevõtja enda tegevuse ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud, sh ettevõtja toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvate negatiivse mõju kindlakstegemine ja hindamine. Kui ettevõtja ei suuda kõiki mõjusid korraga käsitleda, võimaldab hoolsuskohustuse protsess seada meetmed tähtsuse järjekorda, lähtudes mõju tõsidusest ja tõenäosusest. Olulise mõju hindamisel võetakse arvesse hoolsuskohustuse protsessi seda aspekti (vt käesoleva standardi peatükk 3.4). Olulise mõju kindlakstegemine toetab ka oluliste kestlikkusalaste riskide ja võimaluste kindlakstegemist, mis sageli tekivad sellise mõju tagajärjel. |
| 61.The core elements of due diligence are reflected directly in Disclosure Requirements set out in ESRS 2 and in the topical ESRS, as illustrated below: | 61.Hoolsuskohustuse põhielemendid kajastuvad otseselt standardis ESRS 2 ja teemapõhistes standardites sätestatud avalikustamisnõuetes, nagu on näidatud allpool: |
| (a)embedding due diligence in governance, strategy and business model 3 . This is addressed under: | (a)hoolsuskohustuse integreerimine juhtimisse, strateegiasse ja ärimudelisse 3 . Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: |
| I.ESRS 2 GOV-2: Information provided to and sustainability matters addressed by the undertaking’s administrative, management and supervisory bodies; | I.ESRS 2 GOV-2: „Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid“; |
| II.ESRS 2 GOV-3: Integration of sustainability-related performance in incentive schemes; and | II.ESRS 2 GOV-3: „Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse“ ja |
| III.ESRS 2 SBM-3: Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model. | III.ESRS 2 SBM-3: „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“; |
| (b)engaging with affected stakeholders 4 . This is addressed under: | (b)suhtlemine mõjutatud sidusrühmadega 4 . Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: |
| I.ESRS 2 GOV-2; | I.ESRS 2 GOV-2; |
| II.ESRS 2 SBM-2: Interests and views of stakeholders; | II.ESRS 2 SBM-2: „Sidusrühmade huvid ja seisukohad“; |
| III.ESRS 2 IRO-1; | III.ESRS 2 IRO-1; |
| IV.ESRS 2 MDR-P; and | IV.ESRS 2 DC-P ja |
| V.Topical ESRS: reflecting the different stages and purposes of stakeholder engagement throughout the due diligence process. | V.teemapõhised standardid: sidusrühmade kaasamise eri etappide ja eesmärkide kajastamine kogu hoolsuskohustuse protsessi vältel; |
| (c)identifying and assessing negative impacts on people and the environment 5 . This is addressed under: | (c)inimestele ja keskkonnale avalduva negatiivse mõju kindlakstegemine ja hindamine 5 . Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: |
| I.ESRS 2 IRO-1 (including Application Requirements related to specific sustainability matters in the relevant ESRS); and | I.standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1 (sh konkreetsete kestlikkusaspektidega seotud kohaldamisnõuded asjaomases standardis) ja |
| II.ESRS 2 SBM-3; | II.ESRS 2 SBM-3; |
| (d)taking action to address negative impacts on people and the environment 6 . This is addressed under: | (d)inimestele ja keskkonnale avalduva negatiivse mõju käsitlemiseks meetmete võtmine 6 . Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: |
| I.ESRS 2 MDR-A; and | I.ESRS 2 MDR-A ja |
| II.Topical ESRS: reflecting the range of actions, including transition plans, through which impacts are addressed. | II.teemapõhised standardid: peegeldavad mitmesuguste meetmete, sh üleminekukavade ulatust, mille kaudu mõjusid käsitletakse. |
| (e)tracking the effectiveness of these efforts 7 . This is addressed under: | (e)nende jõupingutuste tõhususe jälgimine 7 . Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: |
| I.ESRS 2 MDR-M; | I.ESRS 2 MDR-M; |
| II.ESRS 2 MDR-T; and | II.ESRS 2 MDR-T ja |
| III.Topical ESRS: regarding metrics and targets. | III.teemapõhised standardid: seoses mõõdikute ja eesmärkidega. |
| 5.Value chain | 5.Väärtusahel |
| 5.1Reporting undertaking and value chain | 5.1Aruandev ettevõtja ja väärtusahel |
| 62.The sustainability statement shall be for the same reporting undertaking as the financial statements. For example, if the reporting undertaking is a parent company required to prepare consolidated financial statements, the sustainability statement will be for the group. This requirement does not apply where the reporting undertaking is not required to draw-up financial statements or where the reporting undertaking is preparing consolidated sustainability reporting pursuant to Article 48i of Directive 2013/34/EU. | 62.Kestlikkusaruanne esitatakse sama aruandva ettevõtja kohta kui finantsaruanded. Näiteks kui aruandev ettevõtja on emaettevõtja ja kohustatud koostama konsolideeritud finantsaruanded, esitatakse kestlikkusaruanne kontserni kohta. Seda nõuet ei kohaldata, kui aruandev ettevõtja ei pea finantsaruandeid koostama või kui aruandev ettevõtja koostab konsolideeritud kestlikkusaruandlust vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 48i. |
| 63.The information about the reporting undertaking provided in the sustainability statement shall be extended to include information on the material impacts, risks and opportunities connected with the undertaking through its direct and indirect business relationships in the upstream and/or downstream value chain (“value chain information”). In extending the information about the reporting undertaking, the undertaking shall include material impacts, risks and opportunities connected with its upstream and downstream value chain: | 63.Kestlikkusaruandes aruandva ettevõtja kohta esitatud teavet laiendatakse nii, et see hõlmaks teavet oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta, mis on ettevõtjaga seotud tema otseste ja kaudsete ärisuhete kaudu väärtusahela eelnevates ja/või järgnevates etappides (edaspidi „väärtusahela teave“). Aruandvat ettevõtjat käsitleva teabe laiendamisel võtab ettevõtja arvesse olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud tema väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega: |
| (a)following the outcome of its due diligence process and of its materiality assessment; and | (a)järgides hoolsuskohustuse protsessi ja olulisuse hindamise tulemusi ja |
| (b)in accordance with any specific requirements related to the value chain in other ESRS. | (b)kooskõlas muude ESRSi erinõuetega väärtusahela kohta. |
| 64.Paragraph 63 does not require information on each and every actor in the value chain, but only the inclusion of material upstream and downstream value chain information. Different sustainability matters can be material in relation to different parts of the undertaking’s upstream and downstream value chain. The information shall be extended to include value chain information only in relation to the parts of the value chain for which the matter is material. | 64.Andmepunktis 63 ei nõuta teavet iga väärtusahelas osaleja kohta, vaid üksnes väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitleva olulise teabe lisamist. Ettevõtja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide eri osade puhul võivad olla olulised erinevad kestlikkusaspektid. Teavet laiendatakse nii, et see hõlmaks väärtusahela teavet ainult seoses väärtusahela nende osadega, mille puhul aspekt on oluline. |
| 65.The undertaking shall include material value chain information when this is necessary to: | 65.Ettevõtja lisab olulise teabe väärtusahela kohta, kui see on vajalik selleks, et |
| (a)allow users of sustainability statements to understand the undertaking’s material impacts, risks and opportunities; and/or | (a)võimaldada kestlikkusaruannete kasutajatel mõista ettevõtja olulisi mõjusid, riske ja võimalusi ja/või |
| (b)produce a set of information that meets the qualitative characteristics of information (see Appendix B of this Standard). | (b)koostada teabekogum, mis vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi B liide). |
| 66.When determining at which level within its own operations and its upstream and downstream value chain a material sustainability matter arises, the undertaking shall use its assessment of impacts, risks and opportunities following the double materiality principle (see chapter 3 of this Standard). | 66.Selleks, et määrata kindlaks, millisel tasandil tema tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides oluline kestlikkusaspekt tekib, kasutab ettevõtja oma mõjude, riskide ja võimaluste hinnangut, järgides topeltolulisuse põhimõtet (vt käesoleva standardi 3. peatükk). |
| 67.When associates or joint ventures, accounted for under the equity method or proportionally consolidated in the financial statements, are part of the undertaking’s value chain, for example as suppliers, the undertaking shall include information related to those associates or joint ventures in accordance with paragraph 63 consistent with the approach adopted for the other business relationships in the value chain. In this case, when determining impact metrics, the data of the associate or joint venture are not limited to the share of equity held, but shall be taken into account on the basis of the impacts that are connected with the undertaking’s products and services through its business relationships. | 67.Kui sidus- või ühisettevõtted, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil või mis on finantsaruannetes proportsionaalselt konsolideeritud, on osa ettevõtja väärtusahelast, nt tarnijana, lisab ettevõtja andmepunkti 63 kohaselt nende ettevõtjatega seotud teabe, mis on kooskõlas väärtusahela muude ärisuhete puhul kasutatud meetodiga. Sellisel juhul ei piirdu sidus- või ühisettevõtte andmed mõju mõõdikute kindlaksmääramisel omatava osalusega omakapitalis, vaid neid võetakse arvesse mõju alusel, mis on seotud ettevõtja toodete ja teenustega tema ärisuhete kaudu. |
| 5.2Estimation using sector averages and proxies | 5.2Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang |
| 68.The undertaking’s ability to obtain the necessary upstream and downstream value chain information may vary depending on various factors, such as the undertaking’s contractual arrangements, the level of control that it exercises on the operations outside the consolidation scope and its buying power. When the undertaking does not have the ability to control the activities of its upstream and/or downstream value chain and its business relationships, obtaining value chain information may be more challenging. | 68.Ettevõtja suutlikkus saada vajalikku teavet väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta võib varieeruda sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu ettevõtja lepingupõhised kokkulepped, see, mil määral tal on kontroll konsolideerimisest välja jäävate tehingute üle, ja tema ostujõud. Kui ettevõtjal ei ole suutlikkust kontrollida oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide tegevust ja ärisuhteid, võib väärtusahelat käsitleva teabe hankimine olla keerulisem. |
| 69.There are circumstances where the undertaking cannot collect the information about its upstream and downstream value chain as required by paragraph 63 after making reasonable efforts to do so. In these circumstances, the undertaking shall estimate the information to be reported about its upstream and downstream value chain, by using all reasonable and supportable information, such as sector-average data and other proxies. | 69.On olukordi, kus ettevõtja ei saa mõistlike jõupingutustega koguda teavet oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta, nagu on nõutud andmepunktis 63. Sellisel juhul hindab ettevõtja oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta esitatavat teavet, kasutades kogu mõistlikku ja toetavat teavet, nagu sektori keskmised andmed ja muud asendusandmed. |
| 70.Obtaining value chain information could also be challenging in the case of SMEs and other upstream and/or downstream value chain entities that are not in the scope of the sustainability reporting required by Articles 19a and 29a of Directive 2013/34/EU (see ESRS 2 BP-2 Disclosures in relation to specific circumstances). | 70.Väärtusahelat käsitleva teabe hankimine võib olla keeruline ka VKEde ja muude väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üksuste puhul, mis ei kuulu direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a nõutud kestlikkusaruandluse kohaldamisalasse (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“). |
| 71.With reference to policies, actions and targets, the undertaking’s reporting shall include upstream and/or downstream value chain information to the extent that those policies, actions and targets involve actors in the value chain. With reference to metrics, in many cases, in particular for environmental matters for which proxies are available, the undertaking may be able to comply with the reporting requirements without collecting data from the actors in its upstream and downstream value chain, especially from SMEs, for example, when calculating the undertaking’s GHG Scope 3 emissions. | 71.Seoses poliitika, meetmete ja eesmärkidega hõlmab ettevõtja aruandlus väärtusahelat käsitlevat teavet niivõrd, kuivõrd see poliitika ning need meetmed ja eesmärgid hõlmavad väärtusahelas osalejaid. Mis puudutab mõõdikuid, siis paljudel juhtudel, eelkõige keskkonnaküsimustes, mille kohta on olemas asendusandmed, võib ettevõtja olla võimeline täitma aruandlusnõudeid ilma väärtusahela eelnevates ja järgmistes etappides osalejatelt, eelkõige VKEdelt, andmeid kogumata, nt 3. valdkonna KHG heitkoguste arvutamisel. |
| 72.The incorporation of estimates made using sector-average data or other proxies shall not result in information that does not meet the qualitative characteristics of information (see chapter 2 and section 7.2 Sources of estimation and outcome uncertainty of this Standard). | 72.Sektori keskmisi andmeid või muid asendusandmeid kasutades antud hinnangute arvessevõtmise tulemuseks ei tohi olla teave, mis ei vasta teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi 2. peatükk ja peatükk 7.2 „Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus“). |
| 6.Time horizons | 6.Ajaperspektiivid |
| 6.1Reporting period | 6.1Aruandeperiood |
| 73.The reporting period for the undertaking’s sustainability statement shall be consistent with that of its financial statements. | 73.Ettevõtja kestlikkusaruande aruandeperiood peab vastama tema finantsaruannete aruandeperioodile. |
| 6.2Linking past, present and future | 6.2Mineviku, oleviku ja tuleviku sidumine |
| 74.The undertaking shall establish appropriate linkages in its sustainability statement between retrospective and forward-looking information, when relevant, to foster a clear understanding of how historical information relates to future-oriented information. | 74.Ettevõtja loob oma kestlikkusaruandes asjakohased seosed tagasiulatuva ja tulevikku suunatud teabe vahel, kui see on asjakohane, et edendada selget arusaamist sellest, kuidas ajalooline teave on seotud tulevikku suunatud teabega. |
| 6.3Reporting progress against the base year | 6.3Aruandlus võrdlusaastaga võrreldes tehtud edusammude kohta |
| 75.A base year is the historical reference date or period for which information is available and against which subsequent information can be compared over time. | 75.Võrdlusaasta on varasem vaatluskuupäev või -periood, mille kohta on teave kättesaadav ja millega saab hilisemat teavet aja jooksul võrrelda. |
| 76.The undertaking shall present comparative information in respect of the base year for amounts reported in the current period when reporting the developments and progress towards a target, unless the relevant Disclosure Requirement already defines how to report progress. The undertaking may also include historical information about achieved milestones between the base year and the reporting period when this is relevant information. | 76.Ettevõtja esitab võrdlusaasta võrdlusandmed jooksval perioodil esitatud summade kohta, kui ta annab aru arengust ja edusammudest eesmärgi saavutamisel, välja arvatud juhul, kui asjakohase avalikustamisnõudega on juba kindlaks määratud, kuidas edusammudest teatada. Ettevõtja võib lisada ka varasema teabe võrdlusaasta ja aruandeperioodi vahel saavutatud vahe-eesmärkide kohta, kui see on asjakohane teave. |
| 6.4Definition of short-, medium- and long-term for reporting purposes | 6.4Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses |
| 77.When preparing its sustainability statement, the undertaking shall adopt the following time intervals as of the end of the reporting period: | 77.Kestlikkusaruande koostamisel kohaldab ettevõtja alates aruandeperioodi lõpust järgmisi ajavahemikke: |
| (a)for the short-term time horizon: the period adopted by the undertaking as the reporting period in its financial statements; | (a)lühike perspektiiv: periood, mida ettevõtja kasutab oma finantsaruannetes aruandeperioodina; |
| (b)for the medium-term time horizon: from the end of the short-term reporting period defined in (a) up to 5 years; and | (b)keskmine perspektiiv: kuni viis aastat alates alapunktis a määratletud lühiajalise aruandeperioodi lõpust ja |
| (c)for the long-term time horizon: more than 5 years. | (c)pikk perspektiiv: üle viie aasta. |
| 78.The undertaking shall use an additional breakdown for the long-term time horizon when impacts or actions are expected in a period longer than 5 years if necessary to provide relevant information to users of sustainability statements. | 78.Ettevõtja kasutab pika ajaperspektiivi täiendavat jaotust, kui mõju või meetmed kestavad eeldatavasti kauem kui viis aastat ja kui kestlikkusaruannete kasutajatele on vaja anda asjakohast teavet. |
| 79.If different definitions of medium- or long-term time horizons are required for specific items of disclosure in other ESRS, the definitions in those ESRS shall prevail. | 79.Kui mõnes muus ESRSis avalikustatava teabe puhul on vaja teistsuguseid keskmise või pika ajavahemiku määratlusi, on ülimuslikud nende ESRSide määratlused. |
| 80.There may be circumstances where the use of the medium- or long-term time horizons defined in paragraph 77 results in non-relevant information, as the undertaking uses a different definition for (i) its processes of identification and management of material impacts, risks and opportunities or (ii) the definition of its actions and setting targets. These circumstances may be due to industry-specific characteristics, such as cash flow and business cycles, the expected duration of capital investments, the time horizons over which the users of sustainability statements conduct their assessments or the planning horizons typically used in the undertaking’s industry for decision-making. In these circumstances, the undertaking may adopt a different definition of medium- and/or long- term time horizons (see ESRS 2 BP–2, paragraph 9). | 80.Võib esineda olukordi, kus andmepunktis 77 osutatud keskmise või pika perspektiivi kasutamise tulemuseks on ebaoluline teave, sest ettevõtja kasutab teistsugust määratlust i) oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja juhtimise protsesside puhul või ii) oma meetmete kindlaksmääramisel ja eesmärkide seadmisel. Need asjaolud võivad olla tingitud valdkonnaspetsiifilistest omadustest, nagu rahavood ja äritsüklid, kapitaliinvesteeringute eeldatav kestus, ajavahemikud, mille jooksul kestlikkusaruannete kasutajad oma hinnangud läbi viivad, või planeerimisperioodid, mida ettevõtja sektoris tavaliselt otsuste tegemisel kasutatakse. Sellises olukorras võib ettevõtja kasutada teistsugust keskmise ja/või pika ajavahemiku määratlust (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2, andmepunkt 9). |
| 81.References to “short-term”, “medium-term”, and “long-term” in ESRS refer to the time horizon as determined by the undertaking according to the provisions in paragraphs 77 to 80. | 81.ESRSi viited lühikesele, keskmisele ja pikale perspektiivile viitavad ajavahemikule, mille ettevõtja on kindlaks määranud vastavalt andmepunktide 77–80 sätetele. |
| 7.Preparation and presentation of sustainability information | 7.Kestlikkusteabe koostamine ja esitamine |
| 82.This chapter provides general requirements to be applied when preparing and presenting sustainability information. | 82.Selles peatükis esitatakse üldnõuded, mida tuleb kohaldada kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel. |
| 7.1Presenting comparative information | 7.1Võrdlusandmete esitamine |
| 83.The undertaking shall disclose comparative information in respect of the previous period for all quantitative metrics and monetary amounts disclosed in the current period. When relevant to an understanding of the current period’s sustainability statement, the undertaking shall also disclose comparative information for narrative disclosures. | 83.Ettevõtja avalikustab eelmise perioodi võrdlusandmed kõigi jooksval perioodil avalikustatud kvantitatiivsete mõõdikute ja rahaliste summade kohta. Kui see on käesoleva perioodi kestlikkusaruande mõistmiseks oluline, avalikustab ettevõtja ka kirjeldava teabe võrdlusteabe. |
| 84.When the undertaking reports comparative information that differs from the information reported in the previous period it shall disclose: | 84.Kui ettevõtja esitab võrdlusandmed, mis erinevad eelmisel perioodil esitatud teabest, avalikustab ta: |
| (a)the difference between the figure reported in the previous period and the revised comparative figure; and | (a)eelmisel perioodil esitatud arvu ja korrigeeritud võrdlusarvu vahe ja |
| (b)the reasons for the revision of the figure. | (b)arvu korrigeerimise põhjused. |
| 85.Sometimes, it is impracticable to adjust comparative information for one or more prior periods to achieve comparability with the current period. For example, data might not have been collected in the prior period(s) in a way that allows either retrospective application of a new definition of a metric or target, or retrospective restatement to correct a prior period error, and it may be impracticable to recreate the information (see ESRS 2 BP-2). When it is impracticable to adjust comparative information for one or more prior periods, the undertaking shall disclose this fact. | 85.Mõnikord on võimatu kohandada ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmeid, et saavutada võrreldavus käesoleva perioodiga. Näiteks ei pruugi olla andmeid kogutud eelmis(t)e perioodi(de) jooksul viisil, mis võimaldab kas uue mõõdiku või eesmärgi määratluse tagasiulatuvat kohaldamist või korrigeerimist, et parandada varasema perioodi viga, ning teabe taasloomine ei pruugi olla teostatav (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2). Kui ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmete kohandamine ei ole võimalik, avalikustab ettevõtja selle asjaolu. |
| 86.When an ESRS requires the undertaking to present more than one comparative period for a metric or datapoint, the requirements of that ESRS shall prevail. | 86.Kui mõne ESRSi kohaselt peab ettevõtja esitama mõõdiku või andmepunkti kohta rohkem kui ühe võrdlusperioodi andmed, kohaldatakse selle ESRSi nõudeid. |
| 7.2Sources of estimation and outcome uncertainty | 7.2Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus |
| 87.When quantitative metrics and monetary amounts, including upstream and downstream value chain information (see chapter 5 of this Standard), cannot be measured directly and can only be estimated, measurement uncertainty may arise. | 87.Kui kvantitatiivseid mõõdikuid ja rahalisi summasid, sh teavet väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta (vt käesoleva standardi 5. peatükk), ei saa otseselt mõõta ja neid saab ainult hinnata, võib tekkida mõõtemääramatus. |
| 88.An undertaking shall disclose information to enable users to understand the most significant uncertainties affecting the quantitative metrics and monetary amounts reported in its sustainability statement. | 88.Ettevõtja avalikustab teabe, mis võimaldab kasutajatel mõista kõige olulisemat ebakindlust, mis mõjutab tema kestlikkusaruandes esitatud kvantitatiivseid mõõdikuid ja rahalisi summasid. |
| 89.The use of reasonable assumptions and estimates, including scenario or sensitivity analysis, is an essential part of preparing sustainability-related information and does not undermine the usefulness of that information, provided that the assumptions and estimates are accurately described and explained. Even a high level of measurement uncertainty would not necessarily prevent such an assumption or estimate from providing useful information or meeting the qualitative characteristics of information (see Appendix B of this Standard). | 89.Mõistlike eelduste ja hinnangute, sh stsenaariumi- või tundlikkusanalüüsi kasutamine on kestlikkusalase teabe koostamise oluline osa ega vähenda selle teabe kasulikkust, tingimusel et eeldusi ja hinnanguid kirjeldatakse ja selgitatakse täpselt. Isegi suur mõõtemääramatus ei välista alati, et selline eeldus või hinnang võib anda kasulikku teavet või vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi B liide). |
| 90.Data and assumptions used in preparing the sustainability statement shall be consistent to the extent possible with the corresponding financial data and assumptions used in the undertaking’s financial statements. | 90.Kestlikkusaruande koostamisel kasutatud andmed ja eeldused peavad olema võimalikult täpselt kooskõlas ettevõtja finantsaruannetes kasutatud vastavate finantsandmete ja eeldustega. |
| 91.Some ESRS require the disclosure of information such as explanations about possible future events that have uncertain outcomes. In judging whether information about such possible future events is material, the undertaking shall refer to the criteria in Chapter 3 of this Standard and consider: | 91.Mõne ESRSi kohaselt tuleb avalikustada teave, näiteks selgitused võimalike tulevikusündmuste kohta, mille tulemused on ebakindlad. Hinnates, kas teave selliste võimalike tulevaste sündmuste kohta on oluline, viitab ettevõtja käesoleva standardi 3. peatükis esitatud kriteeriumidele ja võtab arvesse järgmist: |
| (a)the potential financial effects of the events (the possible outcome); | (a)sündmuste võimalik finantsmõju (võimalik tulemus); |
| (b)the severity and likelihood of the impacts on people or the environment resulting from the possible events, taking account of the factors of severity specified in paragraph 45; and | (b)võimalikest sündmustest inimestele või keskkonnale tuleneva mõju tõsidus ja tõenäosus, võttes arvesse andmepunktis 45 täpsustatud tõsidustegureid, ja |
| (c)the full range of possible outcomes and the likelihood of the possible outcomes within that range. | (c)kõik võimalikud tulemused ja võimalike tulemuste tõenäosus selles vahemikus. |
| 92.When assessing the possible outcomes, the undertaking shall consider all relevant facts and circumstances, including information about low-probability and high-impact outcomes, which, when aggregated, could become material. For example, the undertaking might be exposed to several impacts or risks, each of which could cause the same type of disruption, such as disruptions to the undertaking’s supply chain. Information about an individual source of risk might not be material if disruption from that source is highly unlikely to occur. However, information about the aggregate risk of supply chain disruption from all sources might be material (see ESRS 2 BP-2). | 92.Võimalike tulemuste hindamisel võtab ettevõtja arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, sh teavet väikese tõenäosuse ja suure mõjuga tulemuste kohta, mis koondatuna võivad muutuda oluliseks. Näiteks võib ettevõtja kokku puutuda mitme mõju või riskiga, millest igaüks võib põhjustada sama liiki häireid, näiteks häireid ettevõtja tarneahelas. Teave üksiku riskiallika kohta ei pruugi olla oluline, kui sellest allikast on häirete esinemine väga ebatõenäoline. Teave tarneahela kõigi allikate häirete koondriski kohta võib siiski olla oluline (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2). |
| 7.3Updating disclosures about events after the end of the reporting period | 7.3Pärast aruandeperioodi lõppu toimunud sündmuste kohta avalikustatava teabe ajakohastamine |
| 93.In some cases, the undertaking may receive information after the reporting period but before the management report is approved for issuance. If such information provides evidence or insights about conditions existing at period end, the undertaking shall, where appropriate, update estimates and sustainability disclosures, in the light of the new information. | 93.Mõnel juhul võib ettevõtja saada teavet pärast aruandeperioodi, kuid enne, kui tegevusaruanne on avaldamiseks heaks kiidetud. Kui selline teave annab tõendeid või teavet perioodi lõpus valitsevate tingimuste kohta, ajakohastab ettevõtja vajaduse korral hinnanguid ja avalikustatavat kestlikkusteavet, võttes arvesse uut teavet. |
| 94.When such information provides evidence or insights about material transactions, other events and conditions that arise after the end of the reporting period, the undertaking shall, where appropriate, provide narrative information indicating the existence, nature and potential consequences of these post-year end events. | 94.Kui selline teave annab tõendeid või teavet pärast aruandeperioodi lõppu toimunud oluliste tehingute, muude sündmuste ja esinenud tingimuste kohta, esitab ettevõtja kirjeldava teabe selliste aastalõpujärgsete sündmuste olemasolu, laadi ja võimalike tagajärgede kohta, kui see on asjakohane. |
| 7.4Changes in preparation or presentation of sustainability information | 7.4Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel |
| 95.The definition and calculation of metrics, including metrics used to set targets and monitor progress towards them, shall be consistent over time. The undertaking shall provide restated comparative figures, unless it is impracticable to do so (see ESRS 2 BP-2), when it has: | 95.Mõõdikute, sh eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel tehtavate edusammude jälgimiseks kasutatavate mõõdikute kindlaksmääramine ja arvutamine peab olema aja jooksul järjepidev. Ettevõtja esitab korrigeeritud võrdlusandmed, v.a juhul, kui see on teostamatu (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2), kui ta on: |
| (a)redefined or replaced a metric or target; | (a)mõõdiku või eesmärgi uuesti määratlenud või asendanud; |
| (b)identified new information in relation to the estimated figures disclosed in the preceding period and the new information provides evidence of circumstances that existed in that period. | (b)teinud kindlaks uue teabe eelmisel perioodil avalikustatud hinnanguliste näitajate kohta ning uus teave tõendab sellel perioodil esinenud asjaolusid. |
| | |
| 7.5Reporting errors in prior periods | 7.5Eelnevate perioodide vigadest teatamine |
| 96.The undertaking shall correct material prior period errors by restating the comparative amounts for the prior period(s) disclosed, unless it is impracticable to do so. This requirement does not extend to reporting periods before the first year of application of ESRS by the undertaking. | 96.Ettevõtja korrigeerib eelmiste perioodide olulised vead, korrigeerides eelmis(t)e perioodi(de) võrdlussummad, v.a juhul, kui see on võimatu. See nõue ei laiene aruandeperioodidele, mis eelnevad esimesele aastale, mil ettevõtja ESRSi kohaldas. |
| 97.Prior period errors are omissions from, and misstatements in, the undertaking’s sustainability statement for one or more prior periods. Such errors arise from a failure to use, or misuse of, reliable information that: | 97.Eelmise perioodi vead on väljajätted ja väärkajastamised ettevõtja ühe või mitme eelmise perioodi kestlikkusaruandes. Sellised vead tulenevad sellest, et ei kasutata või kuritarvitatakse usaldusväärset teavet, |
| (a)was available when the management report that includes the sustainability statement for those periods was authorised for issuance; and | (a)mis oli kättesaadav ajal, mil kõnealuste perioodide kestlikkusaruandeid sisaldav tegevusaruanne avaldamiseks heaks kiideti, ja |
| (b)could reasonably be expected to have been obtained and considered in the preparation of sustainability disclosures included in these reports. | (b)mille puhul võib mõistlikult eeldada, et see oleks saadud ja seda oleks arvesse võetud nendes aruannetes sisalduva kestlikkusteabe koostamisel. |
| 98.Such errors include: the effects of mathematical mistakes, mistakes in applying the definitions for metrics or targets, oversights or misinterpretations of facts, and fraud. | 98.Selliste vigade hulka kuuluvad: matemaatiliste vigade, mõõdikute või eesmärkide määratluste kohaldamisel tehtud vigade, faktide tähelepanuta jätmise või väära tõlgendamise ning pettuse mõju. |
| 99.Potential errors in the current period discovered in that period are corrected before the management report is authorised for issuance. However, material errors are sometimes only discovered in a subsequent period. | 99.Sel perioodil avastatud jooksva perioodi võimalikud vead parandatakse enne, kui tegevusaruanne avaldamiseks heaks kiidetakse. Ent mõnikord avastatakse olulisi vigu alles mõnel hilisemal perioodil. |
| 100.When it is impracticable to determine the effect of an error on all prior periods presented, the undertaking shall restate the comparative information to correct the error from the earliest date practicable. When correcting disclosures for a prior period, the undertaking shall not use hindsight either in making assumptions about what the management’s intentions would have been in a prior period or in estimating the amounts disclosed in a prior period. This requirement applies to correction of both backward-looking and forward- looking disclosures. | 100.Kui ei ole võimalik kindlaks määrata vea mõju kõigile esitatud varasematele perioodidele, korrigeerib ettevõtja võrdlusandmeid, et parandada viga alates varaseimast võimalikust kuupäevast. Varasema perioodi kohta avalikustatud teabe korrigeerimisel ei kasuta ettevõtja tagantjärele saadud teavet ei eeldustes selle kohta, millised oleksid olnud juhtkonna kavatsused varasemal perioodil, ega varasemal perioodil avalikustatud summade hindamisel. Seda nõuet kohaldatakse nii tagasivaatava kui ka tulevikku suunatud teabe korrigeerimise suhtes. |
| 101.Corrections of errors are distinguished from changes in estimates. Estimates may need to be revised as additional information becomes known (see ESRS 2 BP-2). | 101.Vigade parandusi eristatakse hinnangute muudatustest. Hinnangud tuleb läbi vaadata niipea, kui saadakse lisateavet (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2). |
| 7.6Consolidated reporting and subsidiary exemption | 7.6Konsolideeritud aruandlus ja tütarettevõtjate erand |
| 102.When the undertaking is reporting at a consolidated level, it shall perform its assessment of material impacts, risks and opportunities for the entire consolidated group, regardless of its group legal structure. It shall ensure that all subsidiaries are covered in a way that allows for the unbiased identification of material impacts, risks and opportunities. Criteria and thresholds for assessing an impact, risk or opportunity as material shall be determined based on chapter 3 of this Standard. | 102.Kui ettevõtja esitab konsolideeritud aruandeid, hindab ta olulisi mõjusid, riske ja võimalusi kogu konsolideerimisgrupi jaoks olenemata konsolideerimisgrupi õiguslikust struktuurist. Ettevõtja tagab, et kõik tütarettevõtjad on hõlmatud viisil, mis võimaldab erapooletult tuvastada olulisi mõjusid, riske ja võimalusi. Kriteeriumid ja künnised mõju, riski või võimaluse olulisuse hindamiseks määratakse kindlaks käesoleva standardi 3. peatüki alusel. |
| 103.Where the undertaking identifies significant differences between material impacts, risks or opportunities at group level and material impacts, risks or opportunities of one or more of its subsidiaries, the undertaking shall provide an adequate description of the impacts, risks and opportunities, as appropriate, of the subsidiary or subsidiaries concerned. | 103.Kui ettevõtja tuvastab märkimisväärseid erinevusi konsolideerimisgrupi tasandi oluliste mõjude, riskide või võimaluste ning ühe või mitme tütarettevõtja oluliste mõjude, riskide või võimaluste vahel, esitab ettevõtja vajaduse korral asjaomas(t)e tütarettevõtja(te) mõjude, riskide ja võimaluste piisava kirjelduse. |
| 104.When assessing whether the differences between material impacts, risks or opportunities at group level and material impacts, risks or opportunities of one or more of its subsidiaries are significant, the undertaking may consider different circumstances, such as whether the subsidiary or subsidiaries operate in a different sector than the rest of the group or the circumstances reflected in section 3.7 Level of disaggregation. | 104.Hinnates, kas erinevused konsolideerimisgrupi tasandi oluliste mõjude, riskide või võimaluste ning ühe või mitme tütarettevõtja oluliste mõjude, riskide või võimaluste vahel on märkimisväärsed, võib ettevõtja võtta arvesse erinevaid asjaolusid, näiteks seda, kas tütarettevõtja tegutseb või tütarettevõtjad tegutsevad muus sektoris kui ülejäänud konsolideerimisgrupp, või peatükis 3.7 „Jaotamise tase“ kirjeldatud asjaolusid. |
| 7.7Classified and sensitive information, and information on intellectual property, know-how or results of innovation | 7.7Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta |
| 105.The undertaking is not required to disclose classified information or sensitive information, even if such information is considered material. | 105.Ettevõtja ei ole kohustatud avaldama salastatud teavet või tundlikku teavet, isegi kui sellist teavet peetakse oluliseks. |
| 106.When disclosing information about its strategy, plans and actions, where a specific piece of information corresponding to intellectual property, know-how or the results of innovation is relevant to meet the objective of a Disclosure Requirement, the undertaking may nevertheless omit that specific piece of information if it: | 106.Oma strateegiat, kavasid ja meetmeid käsitleva teabe avalikustamisel, kui konkreetne intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele vastav teave on avalikustamisnõude eesmärgi täitmiseks asjakohane, võib ettevõtja siiski selle konkreetse teabe esitamata jätta, kui: |
| (a)is secret in the sense that it is not, as a body or in the precise configuration and assembly of its components, generally known among or readily accessible to persons within the circles that normally deal with the kind of information in question; | (a)teave on salajane selles mõttes, et see ei ole tervikuna või täpselt sellises osade paigutuses ja koostises üldtuntud või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kus tavaliselt kõnealust liiki teavet käsitletakse; |
| (b)has commercial value because it is secret; and | (b)teabel on selle salajasuse tõttu kaubanduslik väärtus ja |
| (c)has been subject to reasonable steps by the undertaking to keep it secret. | (c)ettevõtja on võtnud mõistlikke meetmeid, et hoida seda salajas. |
| 107.If the undertaking omits classified information or sensitive information, or a specific piece of information corresponding to intellectual property, know-how or the results of innovation because it meets the criteria established in the previous paragraph, it shall comply with the disclosure requirement in question by disclosing all other required information. | 107.Kui ettevõtja jätab välja salastatud teabe või tundliku teabe või konkreetse teabe, mis vastab intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele, sest see vastab eelmises punktis sätestatud kriteeriumidele, täidab ta kõnealust avalikustamisnõuet, avalikustades kogu muu nõutava teabe. |
| 108.The undertaking shall make every reasonable effort to ensure that beyond the omission of the classified information or sensitive information, or of the specific piece of information corresponding to intellectual property, know-how or the results of innovation, the overall relevance of the disclosure in question is not impaired. | 108.Ettevõtja teeb kõik mõistlikud jõupingutused tagamaks, et lisaks salastatud teabe või tundliku teabe või intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele vastava konkreetse teabe väljajätmisele ei kahjustata kõnealuse avalikustatava teabe üldist asjakohasust. |
| 7.8Reporting on opportunities | 7.8Aruandlus võimaluste kohta |
| 109.When reporting on opportunities, the disclosure should consist of descriptive information allowing the reader to understand the opportunity for the undertaking or the entire sector. When reporting on opportunities, the undertaking shall consider the materiality of the information to be disclosed. In this context, it shall consider, among other factors: | 109.Kui antakse võimalustest aru, peab avalikustatav teave hõlmama kirjeldavat teavet, mis võimaldab lugejal mõista võimalust ettevõtja või kogu sektori jaoks. Võimalustest aru andes võtab ettevõtja arvesse avalikustatava teabe olulisust. Sellega seoses võtab ta muude tegurite hulgas arvesse järgmist: |
| (a)whether the opportunity is currently being pursued and is incorporated in its general strategy, as opposed to a general opportunity for the undertaking or the sector; and | (a)kas seda võimalust praegu kasutatakse ja kas see sisaldub ettevõtja või sektori üldstrateegias, vastandatuna ettevõtja või sektori üldisele võimalusele, ja |
| (b)whether the inclusion of quantitative measures of anticipated financial effects is appropriate, taking into account the number of assumptions that it could require and consequential uncertainty. | (b)kas prognoositava finantsmõju kvantitatiivsete näitajate lisamine on asjakohane, võttes arvesse eelduste arvu, mida see võib nõuda, ja sellest tulenevat määramatust. |
| 8.
Structure of the sustainability statement | 8.
Kestlikkusaruande struktuur |
| 110.This chapter provides the basis for the presentation of the information about sustainability matters prepared in compliance with Articles 19a and 29a of Directive 2013/34/EU (i.e., the sustainability statement) within the undertaking’s management report. Such information is presented in a dedicated section of the management report identified as the sustainability statement. Appendix F Example of structure of ESRS sustainability statement of this Standard provides an illustrative example of a sustainability statement structured according to the requirements of this chapter. | 110.See peatükk on aluseks kestlikkusaspektide kohta teabe esitamisel ettevõtja tegevusaruandes kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a (st kestlikkusaruanne). Selline teave on esitatud tegevusaruande spetsiaalses osas, mida nimetatakse kestlikkusaruandeks. Käesoleva standardi F liites „ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuuri näide“ on esitatud illustreeriv näide kestlikkusaruandest, mis on struktureeritud vastavalt käesoleva peatüki nõuetele. |
| 8.1 General presentation requirement | 8.1. Üldine esitusviis |
| 111.Sustainability information shall be presented: | 111.Kestlikkusteave esitatakse: |
| (a)in a way that allows a distinction between information required by disclosures in ESRS and other information included in the management report; and | (a)viisil, mis võimaldab eristada ESRSiga nõutud teabe avalikustamist muust tegevusaruandes sisalduvast teabest, ja |
| (b)under a structure that facilitates access to and understanding of the sustainability statement, in a format that is both human-readable and machine-readable. | (b)järgides struktuuri, mis hõlbustab juurdepääsu kestlikkusaruandele nii inim- kui ka masinloetavas vormingus ja selle mõistmist. |
| 8.2 Content and structure of the sustainability statement | 8.2. Kestlikkusaruande sisu ja struktuur |
| 112.Except for the possibility to incorporate information by reference in accordance with section 9.1 Incorporation by reference of this Standard, the undertaking shall report all the applicable disclosures required by ESRS in accordance with chapter 1 of this Standard, within a dedicated section of the management report. | 112.V.a käesoleva standardi peatükiga 9.1 „Andmete esitamine viidetena“ ette nähtud võimalus esitada andmeid viidetena, esitab ettevõtja kogu teabe, mille avalikustamist on ESRSiga vastavalt käesoleva standardi 1. peatükile nõutud, tegevusaruande vastavas osas. |
| 113.The undertaking shall include in its sustainability statement the disclosures pursuant to Article 8 of Regulation (EU) 2020/852 of the European Parliament and the Council 8 and to the Commission Delegated Regulations that specify the content and other modalities of those disclosures. The undertaking shall ensure that these disclosures are separately identifiable within the sustainability statement. The disclosures relating to each of the environmental objectives defined in the Taxonomy Regulation shall be presented together in a clearly identifiable part of the environmental section of the sustainability statement. These disclosures are not subject to the provisions of ESRS, with the exception of this paragraph and the first sentence of paragraph 115 of this standard. | 113.Ettevõtja lisab kestlikkusaruandesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 8 artikli 8 ja komisjoni delegeeritud määruste kohase teabe, milles täpsustatakse sellise avalikustamise sisu ja muu vajalik teave. Ettevõtja tagab, et selline avalikustatav teave on kestlikkusaruandes eraldi tuvastatav. Iga taksonoomiamääruses määratletud keskkonnaeesmärgiga seotud avalikustatav teave esitatakse koos kestlikkusaruande keskkonnaosa selgelt eristatavas osas. Sellise avalikustamise suhtes ei kohaldata ESRSi sätteid, v.a käesolev andmepunkt ja käesoleva standardi andmepunkti 115 esimene lause. |
| 114.When the undertaking includes in its sustainability statement additional disclosures stemming from (i) other legislation which requires the undertaking to disclose sustainability information, or (ii) generally accepted sustainability reporting standards and frameworks, including non-mandatory guidance and sector-specific guidance, published by other standard-setting bodies (such as technical material issued by the International Sustainability Standards Board or the Global Reporting Initiative), such disclosures shall: | 114.Kui ettevõtja lisab oma kestlikkusaruandesse täiendava teabe, mis tuleneb i) muudest õigusaktidest, millega nõutakse ettevõtjalt kestlikkusteabe avalikustamist, või ii) üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditest ja raamistikest, sh mittekohustuslikest suunistest ja sektoripõhistest suunistest, mille on avaldanud muud standardeid kehtestavad organid (nt rahvusvahelise kestlikkusstandardite nõukogu või globaalse aruandlusalgatuse välja antud tehniline materjal), siis avalikustatav teave: |
| (a) be clearly identified with an appropriate reference to the related legislation, standard or framework (see ESRS 2 BP-2, paragraph 15); | a) on selgelt tähistatud asjakohase viitega seotud õigusaktidele, standardile või raamistikule (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõude BP-2 andmepunkt 15); |
| (b) meet the requirements for qualitative characteristics of information specified in chapter 2 and Appendix B of this standard. | b) vastab käesoleva standardi 2. peatükis ja B liites sätestatud teabe kvalitatiivsete omaduste nõuetele. |
| 115.The undertaking shall structure its sustainability statement in four parts, in the following order: general information, environmental information (including disclosures pursuant to Article 8 of Regulation (EU) 2020/852), social information and governance information. Respecting the provision in section 3.6 Material impacts or risks arising from actions to address sustainability matters of this Standard, when information provided in one part contains information to be reported in another part, the undertaking may refer in one part to information presented in another part, avoiding duplications. The undertaking may apply the detailed structure illustrated in Appendix F of this Standard. | 115.Ettevõtja jagab oma kestlikkusaruande nelja ossa järgmises järjestuses: üldteave, keskkonnateave (sh määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohane avalikustamine), sotsiaalne ja juhtimisteave. Järgides käesoleva standardi peatükis 3.6 „Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid“ esitatud sätet, võib ettevõtja juhul, kui ühes osas esitatud teave hõlmab ka teises osas esitatavat teavet, ühes osas osutada teises osas esitatud teabele, vältides dubleerimist. Ettevõtja võib rakendada käesoleva standardi F liites kirjeldatud üksikasjalikku struktuuri. |
| 116.The disclosures required by sector-specific ESRS shall be grouped by reporting area and, where applicable, by sustainability topic. They shall be presented alongside the disclosures required by ESRS 2 and the corresponding topical ESRS. | 116.Sektoripõhiste ESRSide kohaselt nõutav avalikustatav teave rühmitatakse aruandlusvaldkondade ja vajaduse korral kestlikkusteemade järgi. See esitatakse koos ESRS 2 ja vastavate teemapõhiste ESRSidega nõutava teabega. |
| 117.Where the undertaking develops material entity-specific disclosures in accordance with paragraph 11 it shall report those disclosures alongside the most relevant sector-agnostic and sector-specific disclosures. | 117.Kui ettevõtja töötab välja olulise üksusepõhiselt avalikustatava teabe kooskõlas andmepunktiga 11, avalikustab ta selle teabe koos kõige asjakohasema sektoriülese ja sektoripõhise teabega. |
| 9.Linkages with other parts of corporate reporting and connected information | 9.Seosed äriühingu aruandluse muude osadega ja seotud teave |
| 118.The undertaking shall provide information that enables users of its sustainability statement to understand the connections between different pieces of information in the statement, and the connections between the information in the sustainability statement and other information that the undertaking discloses in other parts of its corporate reporting. | 118.Ettevõtja esitab teabe, mis võimaldab tema kestlikkusaruande kasutajatel hinnata seoseid aruandes esitatud teabe eri osade vahel ning seoseid kestlikkusaruandes esitatud teabe ja muu teabe vahel äriühingu muus aruandluses. |
| 9.1 Incorporation by reference | 9.1. Andmete esitamine viidetena |
| 119.Provided that the conditions in paragraph 120 are met, information prescribed by a Disclosure Requirement of an ESRS, including a specific datapoint prescribed by a Disclosure Requirement, may be incorporated in the sustainability statement by reference to: | 119.Kui andmepunktis 120 sätestatud tingimused on täidetud, võib mõne standardi avalikustamisnõudes ette nähtud teabe, sh avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti, lisada kestlikkusaruandesse sel viisil, et viidatakse järgmisele: |
| (a)another section of the management report; | (a)mõni teine tegevusaruande osa; |
| (b)the financial statements; | (b)finantsaruanded; |
| (c)the corporate governance statement (if not part of the management report); | (c)ühingujuhtimise aruanne (kui see ei ole osa tegevusaruandest); |
| (d)the remuneration report required by Directive 2007/36/EC of the European Parliament and of the Council 9 ; | (d)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/36/EÜ nõutav tasustamisaruanne 9 ; |
| (e)the universal registration document, as referred to in Article 9 of Regulation (EU) 2017/1129 10 ; and | (e)määruse (EL) 2017/1129 10 artiklis 9 osutatud universaalne registreerimisdokument ja |
| (f)public disclosures under Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council (Pillar 3 disclosures) 11 . If the undertaking incorporates by reference information from Pillar 3 disclosures, it shall ensure that the information matches the scope of consolidation used for the sustainability statement by complementing the incorporated information with additional elements as necessary. | (f)avalikustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (3. samba kohane avalikustamine) 11 . Kui ettevõtja lisab viitena 3. samba kohaselt avalikustatava teabe, tagab ta, et teave vastab kestlikkusaruandes kasutatava konsolideerimise ulatusele, täiendades vajaduse korral lisatud teavet täiendavate elementidega. |
| 120.The undertaking may incorporate information by reference to the documents, or part of the documents, listed in paragraph 119, provided that the disclosures incorporated by reference: | 120.Ettevõtja võib lisada andmeid viidetena andmepunktis 119 loetletud dokumentidele või nende osadele, tingimusel et viitena esitatud teave: |
| (a)constitute a separate element of information and are clearly identified in the document concerned as addressing the relevant Disclosure Requirement, or the relevant specific datapoint prescribed by a Disclosure Requirement; | (a)moodustab eraldi teabeelemendi ja on asjaomases dokumendis selgelt määratletud kui asjakohase avalikustamisnõude või avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti käsitlemine; |
| (b)are published before or at the same time as the management report; | (b)avaldatakse varem või samal ajal kui tegevusaruanne; |
| (c)are in the same language as the sustainability statement; | (c)on samas keeles kui kestlikkusaruanne; |
| (d)are subject to at least the same level of assurance as the sustainability statement; and | (d)peab andma vähemalt sama kindlustaseme kui kestlikkusaruanne ja |
| (e)meet the same technical digitalisation requirements as the sustainability statement. | (e)vastab samadele tehnilistele digitaliseerimisnõuetele nagu kestlikkusaruanne. |
| 121.Provided that the conditions established in paragraph 120 are met, information prescribed by a Disclosure Requirement of an ESRS, including a specific datapoint prescribed by a Disclosure Requirement, may be incorporated in the sustainability statement by reference to the undertaking’s report prepared according to EU Eco-Management and Audit Scheme (EMAS) Regulation (EU) No 1221/2009 12 . In this case, the undertaking shall ensure that the information incorporated by reference is produced using the same basis for preparation of ESRS information, including scope of consolidation and treatment of value chain information. | 121.Kui andmepunktis 120 kehtestatud tingimused on täidetud, võib mõne standardi avalikustamisnõudega ette nähtud andmed (sh avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti) lisada kestlikkusaruandesse viitena ettevõtja aruandele, mis on koostatud vastavalt ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) määrusele (EL) nr 1221/2009 12 . Sellisel juhul tagab ettevõtja, et viitena esitatud andmete koostamisel on lähtutud samadest alustest nagu ESRSide puhul, sh seoses konsolideerimise ulatuse ja väärtusahela teabe käsitlemisega. |
| 122.In the preparation of its sustainability statement using incorporation by reference, the undertaking shall consider the overall cohesiveness of the reported information and ensure that the incorporation by reference does not impair the readability of the sustainability statement. Appendix G Example of incorporation by reference of this Standard is an illustrative example of incorporation by reference (See ESRS 2 BP-2). | 122.Kui kestlikkusaruande koostamisel kasutatakse andmete esitamist viidetena, võtab ettevõtja arvesse esitatud teabe üldist sidusust ja tagab, et viitena esitamine ei kahjusta kestlikkusaruande loetavust. Käesoleva standardi G liites „Näide andmete esitamise kohta viidetena“ on esitatud illustreeriv näide andmete esitamise kohta viitena (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2). |
| 9.2 Connected information and connectivity with financial statements | 9.2. Seotud teave ja ühenduvus finantsaruannetega |
| 123.The undertaking shall describe the relationships between different pieces of information. Doing so could require connecting narrative information on governance, strategy and risk management to related metrics and targets. For example, in providing connected information, the undertaking may need to explain the effect or likely effect of its strategy on its financial statements or financial plans, or explain how its strategy relates to metrics and targets used to measure progress against performance. Furthermore, the undertaking may need to explain how its use of natural resources and changes within its supply chain could amplify, change or reduce its material impacts, risks and opportunities. It may need to link this information to information about current or anticipated financial effects on its production costs, to its strategic response to mitigate such impacts or risks, and to its related investment in new assets. The undertaking may also need to link narrative information to the related metrics and targets and to information in the financial statements. Information that describes connections shall be clear and concise. | 123.Ettevõtja kirjeldab eri andmete vahelisi seoseid. Selleks võib olla vaja ühendada kirjeldav teave ühingujuhtimise, strateegia ja riskijuhtimise kohta seotud mõõdikute ja eesmärkidega. Näiteks võib ettevõtjal seotud teabe esitamisel olla vaja selgitada oma strateegia mõju või tõenäolist mõju oma finantsaruannetele või finantsplaanidele või selgitada, kuidas ettevõtja strateegia on seotud mõõdikute ja eesmärkidega, mida kasutatakse edusammude mõõtmiseks. Lisaks võib ettevõtjal olla vaja selgitada, kuidas tema loodusvarade kasutamine ja muutused tarneahelas võivad võimendada, muuta või vähendada tema olulisi mõjusid, riske ja võimalusi. Tal võib olla vaja siduda see teave teabega tootmiskuludele avalduva praeguse või prognoositava finantsmõju kohta, strateegilise reageerimisega selliste mõjude või riskide leevendamiseks ja sellega seotud investeeringutega uutesse varadesse. Samuti võib ettevõtjal olla vaja siduda kirjeldav teave asjaomaste mõõdikute ja eesmärkidega ning finantsaruannetes sisalduva teabega. Seoseid kirjeldav teave peab olema selge ja kokkuvõtlik. |
| 124.When the sustainability statement includes monetary amounts or other quantitative data points that exceed a threshold of materiality and that are presented in the financial statements (direct connectivity between information disclosed in sustainability statement and information disclosed in financial statements), the undertaking shall include a reference to the relevant paragraph of its financial statements where the corresponding information can be found. | 124.Kui kestlikkusaruanne sisaldab rahalisi summasid või muid kvantitatiivseid andmepunkte, mis ületavad olulisuse künnise ja esitatakse finantsaruannetes (otsene seos kestlikkusaruandes ja finantsaruannetes avalikustatud teabe vahel), lisab ettevõtja viite oma finantsaruannete asjaomasele punktile, kust leiab vastava teabe. |
| 125.The sustainability statement may include monetary amounts or other quantitative datapoints that exceed a threshold of materiality and that are either an aggregation of, or a part of, monetary amounts or quantitative data presented in the undertaking’s financial statements (indirect connectivity between information disclosed in sustainability statement and information disclosed in financial statements). If this is the case, the undertaking shall explain how these amounts or datapoints in the sustainability statement relate to the most relevant amounts presented in the financial statements. This disclosure shall include a reference to the line item and/or to the relevant paragraphs of its financial statements where the corresponding information can be found. Where appropriate, a reconciliation may be provided, and it may be presented in a tabular form. | 125.Kestlikkusaruanne võib sisaldada rahalisi summasid või muid kvantitatiivseid andmepunkte, mis ületavad olulisuse piirmäära ja mis on kas ettevõtja finantsaruannetes esitatud rahasummade või kvantitatiivsete andmete koondsumma või osa nendest (kaudne seos kestlikkusaruandes ja finantsaruannetes avalikustatud teabe vahel). Sellisel juhul selgitab ettevõtja, kuidas need summad või andmepunktid on seotud finantsaruandes esitatud kõige asjakohasema(te) summa(de)ga. Avalikustatav teave peab sisaldama viidet finantsaruannete kirjele ja/või asjaomas(t)ele punkti(de)le, kust on võimalik leida vastavat teavet. Vajaduse korral võib esitada kooskõlastava võrdlemise, mille võib esitada tabeli kujul. |
| 126.In the case of information not covered by paragraphs 124 and 125, the undertaking shall explain, based on a threshold of materiality, the consistency of significant data, assumptions, and qualitative information included in its sustainability statement with the corresponding data, assumptions and qualitative information included in the financial statements. This may occur when the sustainability statement includes: | 126.Kui teave ei ole andmepunktidega 124 ja 125 hõlmatud, selgitab ettevõtja olulisuse künnise alusel oma kestlikkusaruandes esitatud oluliste andmete, eelduste ja kvalitatiivse teabe vastavust finantsaruannete vastavatele andmetele, eeldustele ja kvalitatiivsele teabele. See võib nii olla juhul, kui kestlikkusaruanne sisaldab järgmist: |
| (a)monetary amounts or other quantitative data linked to monetary amounts or other quantitative data presented in the financial statements; or | (a)rahasummad või muud kvantitatiivsed andmed, mis on seotud finantsaruannetes esitatud rahasummade või muude kvantitatiivsete andmetega, või |
| (b)qualitative information linked to qualitative information presented in the financial statements. | (b)kvalitatiivne teave, mis on seotud finantsaruannetes esitatud kvalitatiivse teabega. |
| 127.Consistency as required by paragraph 126 shall be at the level of a single datapoint and shall include a reference to the relevant line item or paragraph of notes to the financial statements. When significant data, assumptions and qualitative information are not consistent, the undertaking shall state that fact and explain the reason. | 127.Andmepunktiga 126 nõutud järjepidevus peab olema ühe andmepunkti tasandil ja sisaldama viidet finantsaruannete asjakohasele kirjele või finantsaruannete lisa punktile. Kui olulised andmed, eeldused ja kvalitatiivne teave ei ole kooskõlas, teatab ettevõtja sellest ja selgitab selle põhjust. |
| 128.Examples of items for which the explanation in paragraph 126 is required, are: | 128.Näited punktidest, mille puhul nõutakse andmepunktis 126 mainitud selgitust, on järgmised: |
| (a)when the same metric is presented as of the reporting date in financial statements and as a forecast for future periods in the sustainability statement; and | (a)kui sama mõõdik on esitatud finantsaruannetes aruandekuupäeva seisuga ja kestlikkusaruandes tulevaste perioodide prognoosina ja |
| (b)when macroeconomic or business projections are used to develop metrics in the sustainability statement and they are also relevant in estimating the recoverable amount of assets, the amount of liabilities or provisions in financial statements. | (b)kui kestlikkusaruandes on mõõdikute väljatöötamiseks kasutatud makromajanduslikke või äriprognoose ning need on olulised ka varade kaetava väärtuse, kohustiste summa või finantsaruannete eraldiste hindamisel. |
| 129.Topical and sector-specific ESRS may include requirements to include reconciliations or to illustrate consistency of data and assumptions for specific Disclosure Requirements. In such cases, the requirements in those ESRS shall prevail. | 129.Teema- ja sektoripõhised standardid võivad sisaldada nõudeid, mis hõlmavad võrdlusi või illustreerivad andmete ja eelduste järjepidevust konkreetsete avalikustamisnõuete puhul. Sellisel juhul kohaldatakse kõnealuste ESRSide nõudeid. |
| 10 Transitional provisions | 10. Üleminekusätted |
| 10.1 Transitional provision related to entity-specific disclosures | 10.1. Üksusepõhise avalikustatava teabega seotud üleminekusäte |
| 130.The extent to which sustainability matters are covered by ESRS is expected to evolve as further Disclosure Requirements are developed. Therefore, the need for entity-specific disclosures is likely to decrease over time, in particular as a result of the future adoption of sector specific standards. | 130.See, mil määral kestlikkusaspektid on ESRSiga hõlmatud, peaks selguma edasiste avalikustamisnõuete väljatöötamisel. Seetõttu on tõenäoline, et vajadus majandusüksusepõhise avalikustamise järele väheneb aja jooksul, eelkõige tulevaste sektoripõhiste standardite vastuvõtmise tõttu. |
| 131.When defining its entity-specific disclosures, the undertaking may adopt transitional measures for their preparation in the first three annual sustainability statements under which it may as a priority: | 131.Oma üksusepõhise avalikustatava teabe kindlaksmääramisel võib ettevõtja võtta üleminekumeetmeid seoses sellise teabe koostamisega esimeses kolmes iga-aastases kestlikkusaruandes, mille käigus ta võib esmajärjekorras: |
| (a)introduce in its reporting those entity-specific disclosures that it reported in prior periods, if these disclosures meet or are adapted to meet the qualitative characteristics of information referred to under chapter 2 of this Standard; and | (a)esitada oma aruandluses need üksusepõhised avalikustatavad andmed, mida ta eelmistel perioodidel esitas, kui need avalikustatavad andmed vastavad käesoleva standardi 2. peatükis osutatud teabe kvalitatiivsetele omadustele või neid on kohandatud nendele vastavaks, ja |
| (b)complement its disclosures prepared on the basis of the topical ESRS with an appropriate set of additional disclosures to cover sustainability matters that are material for the undertaking in its sector(s), using available best practice and/or available frameworks or reporting standards, such as IFRS industry-based guidance and GRI Sector Standards. | (b)täiendada teemapõhise standardi alusel koostatud avalikustatavat teavet asjakohase lisateabega, mis hõlmab kestlikkusaspekte, mis on ettevõtja sektori(te)s olulised, kasutades olemasolevaid parimaid tavasid ja/või olemasolevaid raamistikke või aruandlusstandardeid, näiteks IFRSi majandusharupõhised suunised ja GRI sektoripõhised standardid. |
| 10.2 Transitional provision related to chapter 5 Value chain | 10.2. Üleminekusäte seoses 5. peatükiga „Väärtusahel“ |
| 132.For the first 3 years of the undertaking’s sustainability reporting under the ESRS, in the event that not all the necessary information regarding its upstream and downstream value chain is available, the undertaking shall explain the efforts made to obtain the necessary information about its upstream and downstream value chain, the reasons why not all of the necessary information could be obtained, and its plans to obtain the necessary information in the future. | 132.ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse esimese kolme aasta jooksul selgitab ettevõtja juhul, kui kogu vajalik teave väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta ei ole kättesaadav, mida ta on teinud, et oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta vajalikku teavet saada, põhjuseid, miks kogu vajalikku teavet ei ole veel saadud, ja seda, kuidas ta kavatseb edaspidi vajaliku teabe saada. |
| 133.For the first 3 years of its sustainability reporting under the ESRS, in order to take account of the difficulties that undertakings may encounter in gathering information from actors throughout their value chain and in order to limit the burden for SMEs in the value chain: | 133.ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse esimese kolme aasta jooksul lähtub ettevõtja järgmisest, et võtta arvesse raskusi, millega ettevõtjad võivad kokku puutuda teabe kogumisel osalejatelt kogu oma väärtusahelas, ning selleks, et piirata VKEde koormust väärtusahelas: |
| (a)when disclosing information on policies, actions and targets in accordance with ESRS2 and other ESRS, the undertaking may limit upstream and downstream value chain information to information available in-house, such as data already available to the undertaking and publicly available information; and | (a)poliitikat, meetmeid ja eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel kooskõlas standardiga ESRS 2 ja muude ESRSidega võib ettevõtja piirata väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet ettevõttesiseselt kättesaadava teabega, nt ettevõtjale juba kättesaadavate andmete ja avalikult kättesaadava teabega, ja |
| (b)when disclosing metrics, the undertaking is not required to include upstream and downstream value chain information, except for datapoints derived from other EU legislation, as listed in ESRS 2 Appendix B. | (b)mõõdikute avalikustamisel ei pea ettevõtja lisama väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet, v.a muudest ELi õigusaktidest tulenevad andmepunktid, mis on loetletud standardi ESRS 2 B liites. |
| 134.Paragraphs 132 and 133 apply irrespective of whether or not the relevant actor in the value chain is an SME. | 134.Andmepunkte 132 ja 133 kohaldatakse olenemata sellest, kas asjaomane väärtusahelas osaleja on VKE või mitte. |
| 135.Starting from the fourth year of its reporting under the ESRS, the undertaking shall include upstream and/or downstream value chain information according to paragraph 63. In this context, the information required by ESRS to be obtained from SME undertakings in the undertaking’s upstream and/or downstream value chain will not exceed the content of the future ESRS for listed SMEs. | 135.Ettevõtja lisab alates ESRSi-kohase aruandluse neljandast aastast väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide teabe vastavalt andmepunktile 63. Sellega seoses ei lähe teave, mille esitamist ettevõtja väärtusahela eelnevatesse ja/või järgnevatesse etappidesse kuuluvatelt VKEdelt standardiga nõutakse, kaugemale börsil noteeritud VKEsid käsitleva tulevase ESRSi standardi sisust. |
| 10.3 Transitional provision related to section 7.1 Presenting comparative information | 10.3. Peatükiga 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ seotud üleminekusäte |
| 136.To ease the first-time application of this Standard, the undertaking is not required to disclose the comparative information required by section 7.1 Presenting comparative information in the first year of preparation of the sustainability statement under the ESRS. For disclosure requirements listed in Appendix C List of phased-in Disclosure Requirements, this transitional provision applies with reference to the first year of mandatory application of the phased-in disclosure requirement. | 136.Selleks, et lihtsustada käesoleva standardi esmakordset kohaldamist, ei ole ettevõtja kohustatud avalikustama peatükis 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ nõutud võrdlevat teavet ESRSi-kohase kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal. C liites „Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu“ loetletud avalikustamisnõuete puhul kohaldatakse käesolevat üleminekusätet järkjärgulise avalikustamise nõude kohustusliku kohaldamise esimese aasta suhtes. |
| 10.4 Transitional provision: List of Disclosure Requirements that are phased-in | 10.4. Üleminekusäte. Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu |
| 137.Appendix C List of phased-in Disclosure Requirements in this Standard sets phase-in provisions for the Disclosure Requirements or datapoints of Disclosure Requirements in ESRS that may be omitted or that are not applicable in the first year(s) of preparation of the sustainability statement under the ESRS. | 137.Käesoleva standardi C liitega „Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu“ on kehtestatud sätted selliste järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete või standardite avalikustamisnõuete andmepunktide kohta, mille võib välja jätta või mis ei ole kohaldatavad ESRSi-kohase kestlikkusaruande koostamise esimes(t)el aasta(te)l. |
| Appendix A: Application Requirements | A liide. Kohaldamisnõuded |
| This appendix is an integral part of ESRS 1 and has the same authority as the other parts of the Standard. | Käesolev lisa on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. |
| Entity specific disclosures | Üksusepõhine avalikustatav teave |
| AR 1.The entity-specific disclosures shall enable users to understand the undertaking’s impacts, risks and opportunities in relation to environmental, social or governance matters. | AR 1.Üksusepõhine avalikustatav teave peab võimaldama kasutajatel mõista ettevõtja mõjusid, riske ja võimalusi seoses keskkonna-, sotsiaalsete või juhtimisküsimustega. |
| AR 2.When developing entity-specific disclosures, the undertaking shall ensure that: | AR 2.Üksusepõhise avalikustatava teabe koostamisel tagab ettevõtja, et: |
| (a)the disclosures meet the qualitative characteristics of information as set out in chapter 2 Qualitative characteristics of information; and | (a)avalikustatav teave vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele, mida on kirjeldatud 2. peatükis „Teabe kvalitatiivsed omadused“, ja |
| (b)its disclosures include, where applicable, all material information related to the reporting areas of governance; strategy; impact, risk and opportunity management; and metrics and targets (see ESRS 2 chapters 2 to 5). | (b)avalikustatav teave hõlmab vajaduse korral kogu olulist teavet aruandlusvaldkondade kohta, mis on seotud juhtimisega, strateegiaga, mõjude, riskide ja võimaluste juhtimisega ning mõõdikute ja eesmärkidega (vt standardi ESRS 2 2.–5. peatükk). |
| AR 3.When determining the usefulness of metrics for inclusion in its entity-specific disclosures, the undertaking shall consider whether: | AR 3.Määratledes mõõdikute kasulikkust oma üksusepõhises avalikustatavas teabes, võtab ettevõtja arvesse, |
| (a)its chosen performance metrics provide insight into: | (a)kas valitud tulemusmõõdikud annavad ülevaate järgmisest: |
| I.how effective its practices are in reducing negative outcomes and/or increasing positive outcomes for people and the environment (for impacts); and/or | I.kui tõhusad on vastavad tavad negatiivsete tulemuste vähendamisel ja/või positiivsete tulemuste suurendamisel inimeste ja keskkonna jaoks (mõjude seisukohast) ja/või |
| II.the likelihood that its practices result in financial effects on the undertaking (for risks and opportunities); | II.kui tõenäoliselt on nendel tavadel ettevõtjale finantsmõju (riskide ja võimaluste seisukohast); |
| (b)the measured outcomes are sufficiently reliable, meaning that they do not involve an excessive number of assumptions and unknowns that would render the metrics too arbitrary to provide a faithful representation; and | (b)kas mõõdetud tulemused on piisavalt usaldusväärsed, st need ei hõlma liiga palju eeldusi ja tundmatuid näitajaid, mis muudaksid mõõdikud usaldusväärse ülevaate andmiseks liiga meelevaldseks, ja |
| (c)it has provided sufficient contextual information to interpret performance metrics appropriately, and whether variations in such contextual information may impact the comparability of the metrics over time. | (c)kas on antud piisavalt taustteavet, et tulemusmõõdikuid asjakohaselt tõlgendada, ning kas sellise taustteabe erinevused võivad mõjutada mõõdikute võrreldavust aja jooksul. |
| AR 4.When developing its entity-specific disclosures, the undertaking shall carefully consider: | AR 4.Üksusepõhise avalikustatava teabe koostamisel võtab ettevõtja hoolikalt arvesse järgmist: |
| (a)comparability between undertakings, while still ensuring relevance of the information provided, recognising that comparability may be limited for entity- specific disclosures. The undertaking shall consider whether the available and relevant frameworks, initiatives, reporting standards and benchmarks (such as technical material issued by the International Sustainability Standards Board or the Global Reporting Initiative) provide elements that can support comparability to the maximum extent possible; and | (a)ettevõtjate võrreldavust, tagades samas esitatud teabe asjakohasuse, ent tunnistades, et võrreldavus võib olla üksusepõhise avalikustatava teabe puhul piiratud. Ettevõtja võtab arvesse, kas olemasolevad ja asjakohased raamistikud, algatused, aruandlusstandardid ja võrdlusalused (näiteks rahvusvahelise kestlikkusstandardite nõukogu või globaalse aruandlusalgatuse raames avaldatud tehniline materjal) pakuvad elemente, mis toetavad võrreldavust võimalikult suures ulatuses, ja |
| (b)comparability over time: consistency of methodologies and disclosures is a key factor for achieving comparability over time. | (b)ajalist võrreldavust: ajalise võrreldavuse saavutamisel on üks peamine tegur metoodikate ja avalikustamise järjepidevus. |
| AR 5.Further guidance for developing entity-specific disclosures can be found by considering the information required under topical ESRS that addresses similar sustainability matters. | AR 5.Täiendavaid suuniseid üksusepõhise avalikustatava teabe koostamiseks võib leida, kui võtta arvesse teavet, mida nõutakse teemapõhiste standardite raames, milles käsitletakse sarnaseid kestlikkusaspekte. |
| Double materiality | Topeltolulisus |
| Stakeholders and their relevance to the materiality assessment process | Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis |
| AR 6.In addition to the categories of stakeholder listed in paragraph 22, common categories of stakeholders are: employees and other workers, suppliers, consumers, customers, end- users, local communities and persons in vulnerable situations, and public authorities, including regulators, supervisors and central banks. | AR 6.Lisaks andmepunktis 22 loetletud sidusrühmadele on tavapärased sidusrühmade kategooriad veel: palgatöötajad jm töötajad, tarnijad, tarbijad, kliendid, lõppkasutajad, kohalikud kogukonnad ja haavatavas olukorras isikud, ametiasutused, sh reguleerivad asutused, järelevalveasutused ja keskpangad. |
| AR 7.Nature may be considered as a silent stakeholder. In this case, ecological data and data on the conservation of species may support the undertaking’s materiality assessment. | AR 7.Loodust võib pidada vaikivaks sidusrühmaks. Sellisel juhul võivad ettevõtja olulisuse hindamist toetada ökoloogilised ja liikide kaitset käsitlevad andmed. |
| AR 8.Materiality assessment is informed by dialogue with affected stakeholders. The undertaking may engage with affected stakeholders or their representatives (such as employees or trade unions), along with users of sustainability reporting and other experts, to provide inputs or feedback on its conclusions regarding its material impacts, risks and opportunities. | AR 8.Olulisuse hindamisel lähtutakse dialoogist mõjutatud sidusrühmadega. Ettevõtja võib teha koostööd mõjutatud sidusrühmade või nende esindajatega (nt palgatöötajad või ametiühingud), kestlikkusaruannete kasutajate ja muude ekspertidega, et anda sisendeid või saada tagasisidet oma järelduste kohta seoses oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. |
| Assessment of impact materiality | Mõjuga seotud olulisuse hindamine |
| AR 9.In assessing impact materiality and determining the material matters to be reported, the undertaking shall consider the following three steps: | AR 9.Mõjuga seotud olulisuse hindamisel ja aruandes käsitletavate oluliste aspektide kindlaksmääramisel võtab ettevõtja arvesse kolme järgmist etappi: |
| (a)understanding of the context in relation to its impacts including its activities, business relationships, and stakeholders; | (a)konteksti mõistmine seoses oma mõjudega, sh oma tegevus, ärisuhted, ja sidusrühmad; |
| (b)identification of actual and potential impacts (both negative and positive), including through engaging with stakeholders and experts. In this step, the undertaking may rely on scientific and analytical research on impacts on sustainability matters; | (b)tegelike ja võimalike (nii negatiivsete kui ka positiivsete) mõjude kindlakstegemine mh sidusrühmade ja ekspertide kaasamise kaudu. Selles etapis võib ettevõtja tugineda teaduslikele ja analüütilistele uuringutele, mis käsitlevad mõjusid kestlikkusaspektidele; |
| (c)assessment of the materiality of its actual and potential impacts and determination of the material matters. In this step, the undertaking shall adopt thresholds to determine which of the impacts will be covered in its sustainability statement. | (c)tegeliku ja võimaliku mõjuga seotud olulisuse hindamine ning oluliste aspektide kindlaksmääramine. Selles etapis kehtestab ettevõtja künnised, et määrata kindlaks, milliseid mõjusid tema kestlikkusaruandes käsitletakse. |
| Characteristics of severity | Tõsiduse näitajad |
| AR 10.The severity is determined by the following factors: | AR 10.Tõsiduse kindlakstegemisel lähtutakse järgmistest teguritest: |
| (a)scale: how grave the negative impact is or how beneficial the positive impact is for people or the environment; | (a)tase: kui tõsine on negatiivne mõju või kui kasulik on positiivne mõju inimestele ja keskkonnale; |
| (b)scope: how widespread the negative or positive impacts are. In the case of environmental impacts, the scope may be understood as the extent of environmental damage or a geographical perimeter. In the case of impacts on people, the scope may be understood as the number of people adversely affected; and | (b)ulatus: kui laialdane on negatiivne või positiivne mõju. Keskkonnamõju puhul võib ulatust mõista keskkonnakahju ulatuse või geograafilise ulatusena. Inimestele avalduva mõju korral võib ulatust mõista mõjutatud inimeste arvuna ja |
| (c)irremediable character: whether and to what extent the negative impacts could be remediated, i.e., restoring the environment or affected people to their prior state. | (c)pöördumatus: kas ja mil määral saaks negatiivset mõju heastada, st taastada keskkonna või mõjutatud inimeste varasema seisundi. |
| AR 11.Any of the three characteristics (scale, scope, and irremediable character) can make a negative impact severe. In the case of a potential negative human rights impact, the severity of the impact takes precedence over its likelihood. | AR 11.Ükskõik milline nendest kolmest näitajast (tase, ulatus ja pöördumatus) võib muuta negatiivse mõju tõsiseks. Võimaliku negatiivse mõju korral inimõigustele on mõju tõsidus selle tõenäosuse suhtes ülimuslik. |
| Impacts connected with the undertaking | Ettevõtjaga seotud mõjud |
| AR 12.As an illustration: | AR 12.Illustreeriv näide: |
| (a)if the undertaking uses cobalt in its products that is mined using child labour, the negative impact (i.e., child labour) is connected with the undertaking’s products through the tiers of business relationships in its upstream value chain. These relationships include the smelter and minerals trader and the mining enterprise that uses child labour; and | (a)kui ettevõtja kasutab oma toodetes koobaltit, mida kaevandatakse lapstööjõu abil, on negatiivne mõju (st lapstööjõu kasutamine) seotud ettevõtja toodetega tema väärtusahela eelnevate etappide ärisuhete tasandite kaudu. Nende suhete all on mõeldud suhteid sulatuskoja ja mineraalidega kaupleja ning lapstööjõudu kasutava kaevandusettevõttega, ja |
| (b)if the undertaking provides financial loans to an enterprise for business activities that, in breach of agreed standards, result in the contamination of water and land surrounding the operations, this negative impact is connected with the undertaking through its relationship with the enterprise it provides the loans to. | (b)kui ettevõtja annab mõnele ettevõttele finantslaene äritegevuseks, mis kokkulepitud tingimusi rikkudes põhjustab tegevuskohta ümbritseva vee ja maa saastumist, on see negatiivne mõju seotud ettevõtjaga tema suhte kaudu ettevõttega, kellele ta laenu annab. |
| Assessment of financial materiality | Majandusliku olulisuse hindamine |
| AR 13.The following are examples of how impacts and dependencies are sources of risks or opportunities: | AR 13.Allpool on esitatud näited selle kohta, kuidas mõjud ja sõltuvus on riskide või võimaluste allikaks: |
| (a)when the undertaking’s business model depends on a natural resource – for example water – it is likely to be affected by changes in the quality, availability and pricing of that resource; | (a)kui ettevõtja ärimudel sõltub loodusvarast – nt veest –, mõjutavad seda tõenäoliselt muutused selle loodusvara kvaliteedis, kättesaadavuses ja hinnas; |
| (b)when the undertaking’s activities result in negative impacts, e.g., on local communities, the activities could become subject to stricter government regulation and/or the impact could trigger consequences of a reputational nature. These might have negative effects on the undertaking’s brand and higher recruitment costs might arise; and | (b)kui ettevõtja tegevusel on negatiivne mõju nt kohalikule kogukonnale, võib tegevuse suhtes kohaldada rangemaid riiklikke eeskirju ja/või see mõju võib kahjustada ettevõtja mainet. Neil võib olla negatiivne mõju ettevõtja kaubamärgile, mis võib kaasa tuua suuremad värbamiskulud, ja |
| (c)when the undertaking’s business partners face material sustainability-related risks, the undertaking could be exposed to related consequences as well. | (c)kui ettevõtja äripartnerid seisavad silmitsi oluliste kestlikkusega seotud riskidega, võivad selle tagajärjed mõjutada ka ettevõtjat. |
| AR 14.The identification of risks and opportunities that affect or could reasonably be expected to affect the undertaking’s financial position, financial performance, cash flows, access to finance or cost of capital over the short-, medium- or long-term is the starting point for financial materiality assessment. In this context, the undertaking shall consider: | AR 14.Majandusliku olulisuse hindamise lähtepunktiks on selliste riskide ja võimaluste kindlakstegemine, mis mõjutavad või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, rahastamisele juurdepääsu või kapitalikulusid lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Sellega seoses võtab ettevõtja arvesse järgmist: |
| (a)the existence of dependencies on natural and social resources as sources of financial effects (see paragraph 50); | (a)kas esineb sõltuvus loodus- ja sotsiaalsetest ressurssidest, mis on finantsmõju allikaks (vt andmepunkt 50); |
| (b)their classification as sources of: | (b)nende liigitamine vastavalt sellele, kas neist tulenevad: |
| I.risks (contributing to negative deviation in future expected cash inflows or increase in deviation in future expected cash outflows and/or negative deviation from an expected change in capitals not recognised in the financial statements); or | I.riskid (mis aitavad kaasa tulevaste eeldatavate rahavoogude negatiivsele kõrvalekaldele või tulevase eeldatava raha väljavoolu kõrvalekalde suurenemisele ja/või negatiivsele kõrvalekaldele eeldatavast kapitalide muutusest, mida finantsaruannetes ei kajastata) või |
| II.opportunities (contributing to positive deviation in future expected cash inflows or decrease in deviation in future cash outflows and/or positive deviation from expected change in capitals not recognised in financial statements). | II.võimalused (mis aitavad kaasa positiivsele kõrvalekaldele tulevastes eeldatavates rahavoogudes või tulevaste raha väljavoolude kõrvalekalde vähenemisele ja/või positiivsele kõrvalekaldele eeldatavast kapitalide muutusest, mida ei ole finantsaruannetes kajastatud). |
| AR 15.Once the undertaking has identified its risks and opportunities, it shall determine which of them are material for reporting. This shall be based on a combination of (i) the likelihood of occurrence and (ii) the potential magnitude of financial effects determined on the basis of appropriate thresholds. In this step it shall consider the contribution of those risks and opportunities to financial effects in the short-, medium- and long-term based on: | AR 15.Kui ettevõtja on oma riskid ja võimalused kindlaks teinud, otsustab ta, millised neist on aruandluse seisukohast olulised. See põhineb i) esinemise tõenäosuse ja ii) asjakohaste künniste alusel kindlaks määratud võimaliku finantsmõju suuruse kombinatsioonil. Selles etapis võtab ta arvesse nende riskide ja võimaluste mõju finantsmõjule lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, tuginedes järgmisele: |
| (a)scenarios/forecasts that are deemed likely to materialise; and | (a)stsenaariumid/prognoosid, mille realiseerumist peetakse tõenäoliseks, ja |
| (b)potential financial effects related to sustainability matters deriving either from situations with a below the “more likely than not” threshold or assets/liabilities not, or not yet, reflected in financial statements. This includes: | (b)kestlikkusaspektidega seotud võimalik finantsmõju, mis tuleneb olukordadest, mis jäävad allapoole „pigem tõenäolise“ künnist, või varadest/kohustistest, mida ei ole või veel ei ole finantsaruannetes kajastatud. See hõlmab järgmist: |
| I.potential situations that following the occurrence of future events may affect cash flow generation potential; | I.võimalikud olukorrad, mis võivad pärast tulevaste sündmuste toimumist mõjutada rahavoogude tekkimise võimalikkust; |
| II.capitals that are not recognised as assets from an accounting and financial reporting perspective but have a significant influence on financial performance, such as natural, intellectual (organisational), human, social and relationship capitals; and | II.kapitalid, mida ei kajastata raamatupidamise ja finantsaruandluse seisukohast varadena, kuid millel on märkimisväärne mõju finantstulemustele, näiteks loodus-, intellektuaalsed (organisatsioonilised), inim-, sotsiaalsed ja suhtekapitalid, ja |
| III.possible future events that may have an influence on the evolution of such capitals. | III.võimalikud tulevased sündmused, mis võivad mõjutada selliste kapitalide arengut. |
| Sustainability matters to be included in the materiality assessment | Kestlikkusaspektid, mida tuleb olulisuse hindamisel arvesse võtta |
| AR 16.When performing its materiality assessment, the undertaking shall consider the following list of sustainability matters covered in the topical ESRS. When, as a result of the undertaking’s materiality assessment (see ESRS 2 IRO-1), a given sustainability matter in this list is assessed to be material, the undertaking shall report according to the corresponding Disclosure Requirements of the relevant topical ESRS. Using this list is not a substitute for the process of determining material matters. This list is a tool to support the undertaking’s materiality assessment. The undertaking still needs to consider its own specific circumstances when determining its material matters. The undertaking, where necessary, also shall develop entity-specific disclosures on material impacts, risks and opportunities not covered by ESRS as described in paragraph 11 of this Standard. | AR 16.Olulisuse hindamisel võtab ettevõtja arvesse järgmist teemapõhistes ESRSides käsitletud kestlikkusaspektide loetelu. Kui ettevõtja olulisuse hindamise tulemusena (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) hinnatakse mõnd selles loetelus esitatud kestlikkusaspekti oluliseks, esitab ettevõtja aruande vastavalt asjaomase teemakohase standardi avalikustamisnõuetele. Selle loetelu kasutamine ei asenda oluliste aspektide kindlaksmääramise protsessi. See loetelu on vahend, mis toetab ettevõtja olulisuse hindamist. Ettevõtja peab oma oluliste asjaolude kindlaksmääramisel siiski arvesse võtma enda konkreetset olukorda. Samuti töötab ettevõtja vajaduse korral välja üksusepõhiselt avalikustatava teabe oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta, mida ESRSid ei hõlma, nagu on kirjeldatud käesoleva standardi andmepunktis 11. |
| Topical | ESRS | Sustainability matters covered in topical ESRS | Teemapõhised | ESRSid | Teemapõhiste standarditega hõlmatud kestlikkusaspektid |
| Topic | Sub-topic | Sub-sub-topics | Teema | Alateema | Alateema alateema |
| ESRS E1 | Climate change | ·Climate change adaptation | ·Climate change mitigation | ·Energy | ESRS E1 | Kliimamuutus | ·Kliimamuutustega kohanemine | ·Kliimamuutuste leevendamine | ·Energia |
| ESRS E2 | Pollution | ·Pollution of air | ·Pollution of water | ·Pollution of soil | ·Pollution of living organisms and food resources | ·Substances of concern | ·Substances of very high concern | ·Microplastics | ESRS E2 | Reostus | ·Õhusaaste | ·Veesaaste | ·Pinnase saastamine | ·Elusorganismide ja toiduressursside saastamine | ·Probleemne aine | ·Väga ohtlik aine | ·Mikroplast |
| ESRS E3 | Water
and marine resources | ·Water | ·Marine resources | ·Water consumption | ·Water withdrawals | ·Water discharges | ·Water discharges in the oceans | ·Extraction and use of marine resources | ESRS E3 | Vee-
ja mereressursid | ·Vesi | ·Mereressursid | ·Veetarbimine | ·Veevõtt | ·Veeheide | ·Veeheide ookeanides | ·Mereressursside hõlvamine ja kasutamine |
| ESRS E4 | Biodiversity and ecosystems | ·Direct impact drivers of biodiversity loss | ·Climate Change | ·Land-use change, fresh water-use change and sea-use change | ·Direct exploitation | ·Invasive alien species | ·Pollution | ·Others | ESRS E4 | Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid | ·Elurikkuse kadumise otsesed mõjurid | ·Kliimamuutused | ·Maakasutuse muutus, mageveekasutuse muutus ja merekasutuse muutus | ·Otsene ekspluateerimine | ·Invasiivsed võõrliigid | ·„Reostus“ | ·Muu |
| ·Impacts on the state of species | Examples: | ·Species population size | ·Species global extinction risk | ·Mõju liikide seisundile | Näited: | ·liigi populatsiooni suurus | ·liigi väljasuremise oht kogu maailmas |
| ·Impacts on the extent and condition of ecosystems | Examples: | ·Land degradation | ·Desertification | ·Soil sealing | ·Mõju ökosüsteemide suurusele ja seisundile | Näited: | ·maa degradeerumine | ·kõrbestumine | ·mulla katmine |
| ·Impacts and dependencies on ecosystem services | ·Mõju ökosüsteemi teenustele ja sõltuvus nendest |
| ESRS E5 | Circular economy | ·Resources inflows, including resource use | ·Resource outflows related to products and services | ·Waste | | ESRS E5 | Ringmajandus | ·Ressursside sissevool, sealhulgas ressursside kasutamine | ·Toodete ja teenustega seotud ressursside väljund | ·Jäätmed | |
| ESRS S1 | Own workforce | ·Working conditions | ·Secure employment | ·Working time | ·Adequate wages | ·Social dialogue | ·Freedom of association, the existence of works councils and the information, consultation and participation rights of workers | ·Collective bargaining, including rate of workers covered by collective agreements | ·Work-life balance | ·Health and safety | ESRS S1 | Oma töötajaskond | ·Töötingimused | ·Tööhõivekindlus | ·Tööaeg | ·Piisav töötasu | ·Sotsiaaldialoog | ·Ühinemisvabadus, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus | ·Kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr | ·Töö ja eraelu tasakaal | ·Tervishoid ja ohutus |
| ·Equal treatment and opportunities for all | ·Gender equality and equal pay for work of equal value | ·Training and skills development | ·Employment and inclusion of persons with disabilities | ·Measures against violence and harassment in the workplace | ·Diversity | ·Võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile | ·Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne palk võrdväärse töö eest | ·Koolitus ja oskuste arendamine | ·Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine | ·Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal | ·Mitmekesisus |
| ·Other work-related rights | ·Child labour | ·Forced labour | ·Adequate housing | ·Privacy | ·Muud tööga seotud õigused | ·Lapstööjõu kasutamine | ·Sunniviisiline töö | ·Piisav eluase | ·Eraelu puutumatus |
| ESRS S2 | Workers in the value chain | ·Working conditions | ·Secure employment | ·Working time | ·Adequate wages | ·Social dialogue | ·Freedom of association, including the existence of work councils | ·Collective bargaining | ·Work-life balance | ·Health and safety | ESRS S2 | Töötajad väärtusahelas | ·Töötingimused | ·Tööhõivekindlus | ·Tööaeg | ·Piisav töötasu | ·Sotsiaaldialoog | ·Ühinemisvabadus, sh töönõukogude olemasolu | ·Kollektiivläbirääkimised | ·Töö ja eraelu tasakaal | ·Tervishoid ja ohutus |
| ·Equal treatment and opportunities for all | ·Gender equality and equal pay for work of equal value | ·Training and skills development | ·The employment and inclusion of persons with disabilities | ·Measures against violence and harassment in the workplace | ·Diversity | ·Võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile | ·Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne tasu võrdväärse töö eest | ·Koolitus ja oskuste arendamine | ·Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine | ·Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal | ·Mitmekesisus |
| ·Other work-related rights | ·Child labour | ·Forced labour | ·Adequate housing | ·Water and sanitation | ·Privacy | ·Muud tööga seotud õigused | ·Lapstööjõu kasutamine | ·Sunniviisiline töö | ·Piisav eluase | ·Vesi ja kanalisatsioon | ·Eraelu puutumatus |
| ESRS S3 | Affected communities | ·Communities’ economic, social and cultural rights | ·Adequate housing | ·Adequate food | ·Water and sanitation | ·Land-related impacts | ·Security-related impacts | ESRS S3 | Mõjutatud kogukonnad | ·Kogukondade majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused | ·Piisav eluase | ·Piisav toit | ·Vesi ja kanalisatsioon | ·Mõju maale | ·Mõju julgeolekule |
| ·Communities’ civil and political rights | ·Freedom of expression | ·Freedom of assembly | ·Impacts on human rights defenders | ·Kogukondade kodaniku- ja poliitilised õigused | ·Väljendusvabadus | ·Kogunemisvabadus | ·Mõju inimõiguste kaitsjatele |
| ·Rights of indigenous peoples | ·Free, prior and informed consent | ·Self-determination | ·Cultural rights | ·Põlisrahvaste õigused | ·Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek | ·Enesemääramine | ·Kultuurilised õigused |
| ESRS S4 | Consumers and
end- users | ·Information-related impacts for consumers and/or end-users | ·Privacy | ·Freedom of expression | ·Access to (quality) information | ESRS S4 | Tarbijad ja lõppkasutajad | ·Teabega seotud mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele | ·Eraelu puutumatus | ·Väljendusvabadus | ·Juurdepääs (kvaliteet)teabele |
| ·Personal safety of consumers and/or end-users | ·Health and safety | ·Security of a person | ·Protection of children | ·Tarbijate ja/või lõppkasutajate isiklik ohutus | ·Tervishoid ja ohutus | ·Isiku turvalisus | ·Lastekaitse |
| ·Social inclusion of consumers and/or end-users | ·Non-discrimination | ·Access to products and services | ·Responsible
marketing practices | ·Tarbijate ja/või lõppkasutajate sotsiaalne kaasamine | ·Diskrimineerimisest hoidumine | ·Juurdepääs toodetele ja teenustele | ·Vastutustundlikud
turundustavad |
| ESRS G1 | Business conduct | ·Corporate culture | ·Protection of whistle-blowers | ·Animal welfare | ·Political engagement
and lobbying activities | ·Management of relationships with suppliers including payment practices | ESRS G1 | Äriline käitumine | ·Ettevõtte kultuur | ·Rikkumisest teatajate kaitse | ·Loomade heaolu | ·Poliitiline aktiivsus
ja lobitöö | ·Suhete haldamine tarnijatega, sh maksetavad |
| ·Corruption and bribery | ·Prevention
and
detection including training | ·Incidents | ·Korruptsioon ja altkäemaksu andmine | ·Ennetus
ja
avastamine, sh koolitus | ·Juhtumid |
| Estimation using sector averages and proxies | Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang |
| AR 17.When the undertaking cannot collect upstream and downstream value chain information as required by paragraph 63 after making reasonable efforts to do so, it shall estimate the information to be reported using all reasonable and supportable information that is available to the undertaking at the reporting date without undue cost or effort. This includes, but is not limited to, internal and external information, such as data from indirect sources, sector-average data, sample analyses, market and peer groups data, other proxies or spend-based data. | AR 17.Kui ettevõtja ei saa mõistlikele jõupingutustele vaatamata koguda väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet, nagu on nõutud andmepunktis 63, hindab ta esitatavat teavet, kasutades kogu mõistlikku ja toetavat teavet, mis on ettevõtjale aruandekuupäeval kättesaadav ilma liigsete kulude või jõupingutusteta. See hõlmab muu hulgas ettevõttesisest ja -välist teavet, nt kaudsetest allikatest pärit andmeid, sektori keskmisi andmeid, valimianalüüse, turu- ja võrdlusrühmade andmeid, muid asendusandmeid või kulupõhiseid andmeid. |
| Content and structure of the sustainability statement | Kestlikkusaruande sisu ja struktuur |
| AR 18.As an illustration for paragraph 115 in section 8.2 Content and structure of the sustainability statement of this Standard, the undertaking that covers environmental and social matters in the same policy may cross-refer. That means that the undertaking may report on the policy in its environmental disclosures and cross-refer to it from the relevant social disclosures or vice versa. Consolidated presentation of policies across topics is allowed. | AR 18.Käesoleva standardi peatüki 8.2 „Kestlikkusaruannete sisu ja struktuur“ andmepunkti 115 näitena võib ettevõtja, kes hõlmab sama poliitikaga keskkonna- ja sotsiaalküsimusi, kasutada ristviiteid. See tähendab, et ettevõtja võib seda poliitikat käsitleda oma avalikustatava keskkonnaalase teabe all ja asjaomase sotsiaalse teabe all sellele viidata või vastupidi. Lubatud on mitut teemat hõlmav poliitika koondtutvustus. |
| Appendix B: Qualitative characteristics of information | B liide. Teabe kvalitatiivsed omadused |
| This appendix is an integral part of ESRS 1 and has the same authority as the other parts of the Standard. This appendix defines the qualitative characteristics that the information presented in the sustainability statement prepared according to ESRS shall meet. | Käesolev lisa on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Käesolevas lisas on määratletud kvalitatiivsed näitajad, millele ESRSi kohaselt koostatud kestlikkusaruandes esitatud teave peab vastama. |
| Relevance | Asjakohasus |
| QC 1.Sustainability information is relevant when it may make a difference in the decisions of users under a double materiality approach (see chapter 3 of this Standard). | QC 1.Kestlikkusteave on asjakohane, kui see võib muuta kasutajate otsuseid topeltolulisuse alusel (vt käesoleva standardi 3. peatükk). |
| QC 2.Information may make a difference in a decision even if some users choose not to take advantage of it or are already aware of it from other sources. Sustainability information may impact decisions of users if it has predictive value, confirmatory value or both. Information has predictive value if it can be used as an input to processes employed by users to predict future outcomes. Sustainability information does not need to be a prediction or forecast to have predictive value, but rather has predictive value if employed by users in making their own predictions. | QC 2.Teave võib muuta otsust isegi siis, kui mõni kasutaja otsustab seda mitte kasutada või on sellest juba teadlik muudest allikatest. Kestlikkusteave võib mõjutada kasutajate otsuseid, kui sellel on prognoosiv väärtus, kinnitav väärtus või mõlemad. Teabel on prognoosiv väärtus, kui seda saab kasutada sisendina protsessides, mida kasutajad kasutavad tulevaste tulemuste prognoosimiseks. Kestlikkusteave ise ei pea olema prognoos, vaid sellel on prognoosiv väärtus pigem siis, kui kasutajad kasutavad seda oma prognooside tegemisel. |
| QC 3.Information has confirmatory value if it provides feedback about (confirms or changes) previous evaluations. | QC 3.Teabel on kinnitav väärtus, kui see annab tagasisidet varasemale hinnangule (kinnitab või muudab seda). |
| QC 4.Materiality is an entity-specific aspect of relevance based on the nature or magnitude, or both, of the items to which the information relates, as assessed in the context of the undertaking’s sustainability reporting (see chapter 3 of this Standard). | QC 4.Olulisus on üksusepõhine aspekt, mis põhineb teabega seotud andmete laadil või ulatusel või mõlemal, nagu seda on hinnatud ettevõtja kestlikkusaruandluse kontekstis (vt käesoleva standardi 3. peatükk). |
| Faithful representation | Tõene esitus |
| QC 5.To be useful, the information must not only represent relevant phenomena, it must also faithfully represent the substance of the phenomena that it purports to represent. Faithful representation requires information to be (i) complete, (ii) neutral and (iii) accurate. | QC 5.Selleks, et teave oleks kasulik, peab see kajastama mitte ainult asjakohaseid nähtusi, vaid ka tõetruult nende nähtuste sisu, mida sellega soovitakse kujutada. Täpne esitus eeldab, et teave on i) täielik, ii) neutraalne ja iii) täpne. |
| QC 6.A complete depiction of an impact, a risk or an opportunity includes all material information necessary for the users to understand that impact, risk or opportunity. This includes how the undertaking has adapted its strategy, risk management and governance in response to that impact, risk or opportunity, as well as the metrics identified to set targets and measure performance. | QC 6.Mõju, riski või võimaluse täielik kirjeldus hõlmab kogu olulist teavet, mida kasutajad vajavad selle mõju, riski või võimaluse mõistmiseks. See hõlmab nii seda, kuidas ettevõtja on kohandanud oma strateegiat, riskijuhtimist ja juhtimist vastavalt sellele mõjule, riskile või võimalusele, samuti eesmärkide seadmiseks ja tulemuslikkuse mõõtmiseks kindlaksmääratud mõõdikuid. |
| QC 7.A neutral depiction is without bias in its selection or disclosure of information. Information is neutral if it is not slanted, weighted, emphasised, de-emphasised or otherwise manipulated to make it more likely that the users will receive that information favourably or unfavourably. It shall be balanced, so as to cover favourable/positive and unfavourable/negative aspects. Both negative and positive material impacts from an impact materiality perspective as well as material risks and opportunities from a financial materiality perspective shall receive equal attention. Any aspirational sustainability information, for example targets or plans, shall cover both aspirations and factors that could prevent the undertaking from achieving these aspirations in order to have a neutral depiction. | QC 7.Neutraalne kujutamine ei ole teabe valikul või avalikustamisel kallutatud. Teave on neutraalne, kui seda ei ole kallutatud, kaalutud, rõhutatud, varju jäetud või sellega muul viisil manipuleeritud, et suurendada tõenäosust, et kasutajad reageerivad sellele teabele positiivselt või negatiivselt. See peab olema tasakaalustatud, et hõlmata nii soodsaid/positiivseid kui ka ebasoodsaid/negatiivseid aspekte. Võrdset tähelepanu pööratakse nii mõjuga seotud olulisuse seisukohast negatiivsele või positiivsele olulisele mõjule kui ka majandusliku olulisuse seisukohast olulistele riskidele ja võimalustele. Igasugune kestlikkusalane teave, näiteks eesmärgid või kavad, peab hõlmama nii püüdlusi kui ka tegureid, mis võivad takistada ettevõtjat neid püüdlusi saavutamast, et esitatud kirjeldus oleks neutraalne. |
| QC 8.Neutrality is supported by the exercise of prudence which is the exercise of caution when making judgements under conditions of uncertainty. Information shall not be netted or compensated to be neutral. The exercise of prudence means that opportunities are not overstated and risks are not understated. Equally, the exercise of prudence does not allow for the understatement of opportunities or the overstatement of risks. The undertaking may present net information, in addition to gross values, if such presentation does not obscure relevant information and includes a clear explanation about the effects of the netting and the reasons for the netting. | QC 8.Neutraalsust toetab hoolsuskohustus, mis tähendab, et ebakindlates tingimustes tuleb otsuste tegemisel olla ettevaatlik. Teavet ei tasakaalustata ega kompenseerita, et see oleks neutraalne. Hoolsuskohustus tähendab, et võimalusi ei ole ülehinnatud ja riske ei ole alahinnatud. Samuti ei võimalda hoolsuskohustuse rakendamine võimalusi alahinnata ega riske ülehinnata. Ettevõtja võib esitada netoandmed, kui nende lisamine brutoväärtustele ei varja asjakohast teavet ning sisaldab selget selgitust tasakaalustamise mõju ja põhjuste kohta. |
| QC 9.Information can be accurate without being perfectly precise in all respects. Accurate information implies that the undertaking has implemented adequate processes and internal controls to avoid material errors or material misstatements. As such, estimates shall be presented with a clear emphasis on their possible limitations and associated uncertainty (see section 7.2 of this Standard). The amount of precision needed and attainable, and the factors that make information accurate, depend on the nature of the information and the nature of the matters it addresses. For example, accuracy requires that: | QC 9.Teave võib olla täpne, ilma et see oleks kõigis aspektides täiesti täpne. Täpne teave tähendab, et ettevõtja on rakendanud asjakohaseid protsesse ja sisekontrolli, et vältida olulisi vigu või olulisi väärkajastamisi. Sellisel kujul esitatakse hinnangud selge rõhuasetusega nende võimalikele piirangutele ja nendega seotud määramatusele (vt käesoleva standardi peatükk 7.2). Vajalik ja saavutatav täpsus ning tegurid, mis muudavad teabe täpseks, sõltuvad teabe laadist ja nende aspektide laadist, mida selles käsitletakse. Näiteks eeldab täpsus, et: |
| (a)factual information is free from material error; | (a)faktiline teave ei sisalda olulisi vigu; |
| (b)descriptions are precise; | (b)kirjeldused on täpsed; |
| (c)estimates, approximations and forecasts are clearly identified as such; | (c)hinnangud, ligikaudsed väärtused ja prognoosid on sellistena selgelt määratletud; |
| (d)no material errors have been made in selecting and applying an appropriate process for developing an estimate, approximation or forecast, and the inputs to that process are reasonable and supportable; | (d)hinnangu, lähenduse või prognoosi koostamiseks sobiva protsessi valimisel ja rakendamisel ei ole tehtud olulisi vigu ning selle protsessi sisendid on mõistlikud ja põhjendatud; |
| (e)assertions are reasonable and based on information of sufficient quality and quantity; and | (e)väited on mõistlikud ning põhinevad piisava kvaliteedi ja kvantiteediga teabel ja |
| (f)information about judgements about the future faithfully reflects both those judgements and the information on which they are based. | (f)teave tulevaste otsuste kohta kajastab usaldusväärselt nii neid otsuseid kui ka nende aluseks olevat teavet. |
| Comparability | Võrreldavus |
| QC 10.Sustainability information is comparable when it can be compared with information provided by the undertaking in previous periods and, can be compared with information provided by other undertakings, in particular those with similar activities or operating within the same industry. A point of reference for comparison can be a target, a baseline, an industry benchmark, comparable information from either other undertakings or from an internationally recognised organisation, etc. | QC 10.Kestlikkusteave on võrreldav, kui seda saab võrrelda teabega, mille ettevõtja on esitanud eelmistel perioodidel, ja seda võib võrrelda teiste ettevõtjate, eelkõige sarnase tegevusega või samas tööstusharus tegutsevate ettevõtjate esitatud teabega. Võrdluse aluseks võib olla eesmärk, lähtetase, tööstusharu võrdlusalus, võrreldav teave teistelt ettevõtjatelt või rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonilt jne. |
| QC 11.Consistency is related to, but is not the same as, comparability. Consistency refers to the use of the same approaches or methods for the same sustainability matter, from period to period by the undertaking and other undertakings. Consistency helps to achieve the goal of comparability. | QC 11.Võrreldavusega on seotud järjepidevus, kuid need ei ole üks ja sama. Järjepidevus tähendab seda, et ettevõtja ja teised ettevõtjad kasutavad sama kestlikkusaspekti puhul perioodist perioodi samu lähenemisviise või meetodeid. Järjepidevus aitab saavutada võrreldavuse eesmärki. |
| QC 12.Comparability is not uniformity. For information to be comparable, like components shall look alike and different components shall look different. Comparability of sustainability information is not enhanced by making unlike things look alike any more than it is enhanced by making like things look different. | QC 12.Võrreldavus ei ole ühetaoline. Selleks, et teave oleks võrreldav, peavad sarnased osad nägema välja sarnased ja erinevad osad peavad välja nägema erinevad. Kestlikkusteabe võrreldavust ei aita parandada see, kui erinevad asjad esitatakse nii, et need näevad välja sarnased, ega ka see, kui sarnased asjad esitatakse nii, et need näevad välja erinevad. |
| Verifiability | Kontrollitavus |
| QC 13.Verifiability helps to give users confidence that information is complete, neutral and accurate. Sustainability information is verifiable if it is possible to corroborate the information itself or the inputs used to derive it. | QC 13.Kontrollitavus loob kasutajatele kindlust, et teave on täielik, neutraalne ja täpne. Kestlikkusteave on kontrollitav, kui sellist teavet ennast või selle koostamiseks kasutatud sisendeid on võimalik kinnitada. |
| QC 14.Verifiability means that various knowledgeable and independent observers could reach consensus, although not necessarily complete agreement, that a particular depiction is a faithful representation. Sustainability information shall be provided in a way that enhances its verifiability, for example: | QC 14.Kontrollitavus tähendab, et erinevad asjatundlikud ja sõltumatud vaatlejad võivad jõuda üksmeelele, kuigi mitte tingimata täielikule kokkuleppele, et konkreetne kirjeldus on usaldusväärne. Kestlikkusteave esitatakse viisil, mis suurendab selle kontrollitavust, näiteks: |
| (a)including information that can be corroborated by comparing it with other information available to users about the undertaking’s business, about other businesses or about the external environment; | (a)see sisaldab teavet, mida saab kinnitada, võrreldes seda muu teabega, mis on kasutajatele kättesaadav ettevõtja äritegevuse, muude ettevõtete või väliskeskkonna kohta; |
| (b)providing information about inputs and methods of calculation used to produce estimates or approximations; and | (b)selles antakse teavet hinnangute või lähenduste koostamiseks kasutatud sisendite ja arvutusmeetodite kohta ja |
| (c)providing information reviewed and agreed by the administrative, management and supervisory bodies or their committees. | (c)selles esitatakse haldus-, juht- ja järelevalveorganite või nende komiteede poolt läbivaadatud ja kokkulepitud teavet. |
| QC 15.Some sustainability information will be in the form of explanations or forward-looking information. Those disclosures can be supportable by faithfully representing on a factual basis for example the strategies, plans and risk analyses of the undertaking. To help users decide whether to use such information, the undertaking shall describe the underlying assumptions and methods of producing the information, as well as other factors that provide evidence that it reflects the actual plans or decisions made by the undertaking. | QC 15.Osa kestlikkusteabest esitatakse selgituste või tulevikku suunatud teabe kujul. Sellist avalikustamist saab toetada, esitades tõeselt ja faktipõhiselt nt ettevõtja strateegiaid, plaane ja riskianalüüse. Selleks, et aidata kasutajatel otsustada, kas sellist teavet kasutada, kirjeldab ettevõtja teabe koostamise aluseks olevaid eeldusi ja meetodeid ning muid tegureid, mis tõendavad, et see kajastab ettevõtja tegelikke plaane või tehtud otsuseid. |
| Understandability | Arusaadavus |
| QC 16.Sustainability information is understandable when it is clear and concise. Understandable information enables any reasonably knowledgeable user to readily comprehend the information being communicated. | QC 16.Kestlikkusteave on arusaadav, kui see on selge ja kokkuvõtlik. Arusaadav teave võimaldab igal mõistlikult asjatundlikul kasutajal edastatavast teabest hõlpsasti aru saada. |
| QC 17.For sustainability disclosures to be concise, they need to (a) avoid generic “boilerplate” information, which is not specific to the undertaking; (b) avoid unnecessary duplication of information, including information also provided in financial statements; and (c) use clear language and well-structured sentences and paragraphs. Concise disclosures shall only include material information. Complementary information presented pursuant to paragraph 113 shall be provided in a way that avoids obscuring material information. | QC 17.Et kestlikkuse kohta avaldatav teave oleks kokkuvõtlik, tuleb selles a) vältida üldist standardteavet, mis ei ole seotud konkreetselt asjaomase ettevõtjaga; b) vältida teabe, sealhulgas ka finantsaruannetes esitatud teabe tarbetut dubleerimist ning c) kasutada selget keelt ning hästi struktureeritud lauseid ja lõike. Kokkuvõtlik avalikustamine hõlmab üksnes olulist teavet. Andmepunkti 113 kohaselt esitatud täiendav teave tuleb esitada viisil, millega välditakse olulise teabe varjamist. |
| QC 18.Clarity might be enhanced by distinguishing information about developments in the reporting period from “standing” information that remains relatively unchanged from one period to the next. This can be done, for example, by separately describing features of the undertaking’s sustainability-related governance and risk management processes that have changed since the previous reporting period compared to those that remain unchanged. | QC 18.Selgust saab suurendada, kui eristada aruandeperioodil toimunud arengut käsitlevat teavet n-ö püsiteabest, mis jääb ühest perioodist teise suhteliselt muutumatuks. Seda saab teha näiteks sel viisil, et ettevõtja kestlikkusega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesside omadusi, mis on pärast eelmist aruandeperioodi muutunud, kirjeldatakse eraldi nendest, mis jäävad samaks. |
| QC 19.The completeness, clarity and comparability of sustainability disclosures all rely on information being presented as a coherent whole. For sustainability disclosures to be coherent, they shall be presented in a way that explains the context and the connections between the related information. Coherence also requires the undertaking to provide information in a way that allows users to relate information about its sustainability-related impacts, risks and opportunities to information in the undertaking’s financial statements. | QC 19.Kestlikkust käsitleva teabe täielikkus, selgus ja võrreldavus tuginevad kõik sellele, et teave esitatakse ühtse tervikuna. Selleks, et kestlikkusteabe avalikustamine oleks sidus, esitatakse see viisil, millega selgitatakse tausta ja seotud teabe vahelisi seoseid. Järjepidevuse huvides peab ettevõtja esitama teavet viisil, mis võimaldab kasutajatel seostada teavet tema kestlikkusega seotud mõjude, riskide ja võimaluste kohta ettevõtja finantsaruannetes esitatud teabega. |
| QC 20.If sustainability-related risks and opportunities discussed in the financial statements have implications for sustainability reporting, the undertaking shall include in the sustainability statement the information necessary for users to assess those implications and present appropriate links to the financial statements (see chapter 9 of this Standard). The level of information, granularity and technicality shall be aligned with the needs and expectations of users. Abbreviations shall be avoided and the units of measure shall be defined and disclosed. | QC 20.Kui finantsaruannetes käsitletud kestlikkusega seotud riskid ja võimalused mõjutavad kestlikkusaruandlust, lisab ettevõtja kestlikkusaruandesse teabe, mida kasutajad vajavad nende mõjude hindamiseks, ja esitab asjakohased lingid finantsaruannetele (vt käesoleva standardi 9. peatükk). Teabe tase, detailsus ja tehnilisus peavad olema kooskõlas kasutajate vajaduste ja ootustega. Lühendeid tuleb vältida ning mõõtühikud tuleb määratleda ja avalikustada. |
| Appendix C: List of phased-in Disclosure Requirements | C liide. Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu |
| This appendix is an integral part of ESRS 1 and has the same authority as the other parts of the Standard. | Käesolev lisa on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. |
| ESRS | Disclosure Requirement | Full name of the Disclosure Requirement | Phase-in or effective date (including the first year) | ESRSid | Avalikustamisnõue | Avalikustamisnõude täielik nimetus | Järkjärguline kasutuselevõtmine või jõustumiskuupäev (sh esimene aasta) |
| ESRS 2 | SBM-1 | Strategy, business model and value chain | The undertaking shall report the information prescribed by ESRS 2 SBM-1 paragraph 40(b) (breakdown of total revenue by significant ESRS sector) and 40(c) (list of additional significant ESRS sectors) starting from the application date specified in a Commission Delegated Act to be adopted pursuant to article 29b(1) third subparagraph, point (ii), of Directive 2013/34/EU. | ESRS 2 | SBM-1 | Strateegia, ärimudel ja väärtusahel | Ettevõtja esitab standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-1 andmepunkti 40 alapunktis b (kogutulu jaotus oluliste ESRSi sektorite lõikes) ja andmepunkti 40 alapunktis c (täiendavate oluliste ESRSi sektorite loetelu) ette nähtud teabe alates kohaldamiskuupäevast, mis on kindlaks määratud direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 kolmanda lõigu punkti ii kohaselt vastu võetavas komisjoni delegeeritud õigusaktis. |
| ESRS 2 | SBM-3 | Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model | The undertaking may omit the information prescribed by ESRS 2 SBM-3 paragraph 48(e) (anticipated financial effects) for the first year of preparation of its sustainability statement. The undertaking may comply with ESRS 2 SBM-3 paragraph 48(e) by reporting only qualitative disclosures for the first 3 years of preparation of its sustainability statement, if it is impracticable to prepare quantitative disclosures. | ESRS 2 | SBM-3 | Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga | Ettevõtja võib jätta standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktiga e (prognoositav finantsmõju) ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. Ettevõtja võib täita standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis e esitatud nõuet, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta üksnes kvalitatiivse teabe, kui ei ole võimalik ette valmistada kvantitatiivselt avalikustatavat teavet. |
| ESRS E1 | E1-6 | Gross Scopes 1, 2, 3 and Total GHG emissions | Undertakings or groups not exceeding on their balance sheet dates the average number of 750 employees during the financial year (on a consolidated basis where applicable) may omit the datapoints on scope 3 emissions and total GHG emissions for the first year of preparation of their sustainability statement. | ESRS E1 | E1-6 | 1., 2. ja 3. valdkonna heide (bruto) ja kasvuhoonegaaside koguheide | Ettevõtjad või rühmad, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad jätta välja andmepunktid 3. valdkonna heitkoguste ja kasvuhoonegaaside koguheite kohta oma kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal. |
| ESRS E1 | E1-9 | Anticipated financial effects from material physical and transition risks and potential climate-related opportunities | The undertaking may omit the information prescribed by ESRS E1-9 for the first year of preparation of its sustainability statement. The undertaking may comply with ESRS E1-9 by reporting only qualitative disclosures for the first 3 years of preparation of its sustainability statement, if it is impracticable to prepare quantitative disclosures. | ESRS E1 | E1-9 | Olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev prognoositav finantsmõju | Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E1-9 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E1-9, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta üksnes kvalitatiivse teabe, kui ei ole võimalik ette valmistada kvantitatiivselt avalikustatavat teavet. |
| ESRS E2 | E2-6 | Anticipated financial effects from pollution-related impacts, risks and opportunities | The undertaking may omit the information prescribed by ESRS E2-6 for the first year of preparation of its sustainability statement. Except for the information prescribed by paragraph 40 (b) on the operating and capital expenditures occurred in the reporting period in conjunction with major incidents and deposits, the undertaking may comply with ESRS E2-6 by reporting only qualitative disclosures, for the first 3 years of preparation of its sustainability statement. | ESRS E2 | E2-6 | Saastega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju | Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E2-6 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. V.a andmepunkti 40 alapunktiga b ette nähtud teave tõsiste juhtumite ja sadestumisega seoses kantud tegevus- ja kapitalikulude kohta aruandeperioodil, võib ettevõtja täita standardi avalikustamisnõuet E2-6, esitades kestlikkusaruande koostamise esimesel kolmel aastal üksnes kvalitatiivset teavet. |
| ESRS E3 | E3-5 | Anticipated financial effects from water and marine resources-related impacts, risks and opportunities | The undertaking may omit the information prescribed by ESRS E3-5 for the first year of preparation of its sustainability statement.The undertaking may comply with ESRS E3-5 by reporting only qualitative disclosures, for the first 3 years of preparation of its sustainability statement. | ESRS E3 | E3-5 | Vee- ja mereressurssidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju | Ettevõtja võib standardi avalikustamisnõude E3-5 kohase teabe oma kestlikkusaruande koostamise esimese aasta kohta välja jätta. Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E3-5, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta ainult kvalitatiivse teabe. |
| ESRS E4 | All disclosure requirements | All disclosure requirements | Undertakings or groups not exceeding on their balance sheet dates the average number of 750 employees during the financial year (on a consolidated basis where applicable) may omit the information specified in the disclosure requirements of ESRS E4 for the first 2 years of preparation of their sustainability statement. | ESRS E4 | Kõik avalikustamisnõuded | Kõik avalikustamisnõuded | Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS E4 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. |
| ESRS E4 | E4-6 | Anticipated financial effects from biodiversity and ecosystem-related impacts, risks and opportunities | The undertaking may omit the information prescribed by ESRS E4-6 for the first year of preparation of its sustainability statement. | The undertaking may comply with ESRS E4-6 by reporting only qualitative disclosures, for the first 3 years of preparation of its sustainability statement. | ESRS E4 | E4-6 | Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju | Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E4-6 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. | Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E4-6, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta ainult kvalitatiivse teabe. |
| ESRS E5 | E5-6 | Anticipated financial effects from resource use and circular economy-related impacts, risks and opportunities | The undertaking may omit the information prescribed by ESRS E5-6 for the first year of preparation of its sustainability statement. | The undertaking may comply with ESRS E5-6 by reporting only qualitative disclosures, for the first 3 years of preparation of its sustainability statement. | ESRS E5 | E5-6 | Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju | Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E5-6 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. | Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E5-6, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta ainult kvalitatiivse teabe. |
| ESRS S1 | All disclosure requirements | All disclosure requirements | Undertakings or groups not exceeding on their balance sheet dates the average number of 750 employees during the financial year (on a consolidated basis where applicable) may omit the information specified in the disclosure requirements of ESRS S1 for the first year of preparation of their sustainability statement. | ESRS S1 | Kõik avalikustamisnõuded | Kõik avalikustamisnõuded | Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (konsolideeritud alusel, kui see on asjakohane), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese aasta kohta esitamata jätta standardi ESRS S1 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe. |
| ESRS S1 | S1-7 | Characteristics of non-employee workers in the undertaking’s own workforce | The undertaking may omit reporting for all datapoints in this Disclosure Requirement for the first year of preparation of its sustainability statement. | ESRS S1 | S1-7 | Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate omadused | Ettevõtja võib oma kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta aruandlusest välja kõik selle avalikustamisnõude andmepunktid. |
| ESRS S1 | S1-8 | Collective bargaining coverage and social dialogue | The undertaking may omit this Disclosure Requirement with regard to its own employees in non-EEA countries for the first year of preparation of its sustainability statement. | ESRS S1 | S1-8 | Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog | Ettevõtja võib kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta avalikustamata selle avalikustamisnõude kohase teabe oma palgatöötajate kohta EMP-välistes riikides. |
| ESRS S1 | S1-11 | Social protection | The undertaking may omit the information prescribed by ESRS S1-11 for the first year of preparation of its sustainability statement. | ESRS S1 | S1-11 | Sotsiaalkaitse | Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-11 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. |
| ESRS S1 | S1-12 | Percentage of employees with disabilities | The undertaking may omit the information prescribed by ESRS S1-12 for the first year of preparation of its sustainability statement. | ESRS S1 | S1-12 | Puuetega palgatöötajate osakaal | Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-12 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. |
| ESRS S1 | S1-13 | Training and skills development | The undertaking may omit the information prescribed by ESRS S1-13 for the first year of preparation of its sustainability statement. | ESRS S1 | S1-13 | Koolitus ja oskuste arendamine | Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-13 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. |
| ESRS S1 | S1-14 | Health and safety | The undertaking may omit the data points on cases of work-related ill-health and on number of days lost to injuries, accidents, fatalities and work-related ill health for the first year of preparation of its sustainability statement. | ESRS S1 | S1-14 | Tervishoid ja ohutus | Ettevõtja võib kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta välja andmepunktid tööga seotud terviseprobleemide ning vigastuste, õnnetuste, surmajuhtumite ja tööga seotud terviseprobleemide tõttu kaotatud päevade arvu kohta. |
| ESRS S1 | S1-14 | Health and safety | The undertaking may omit reporting on non-employees for the first year of preparation of its sustainability statement. | ESRS S1 | S1-14 | Tervishoid ja ohutus | Ettevõtja võib oma kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta välja teabe mittepalgatöötajate kohta |
| ESRS S1 | S1-15 | Work-life balance | The undertaking may omit the information prescribed by ESRS S1-15 for the first year of preparation of its sustainability statement. | ESRS S1 | S1-15 | Töö ja eraelu tasakaal | Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-15 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. |
| ESRS S2 | All disclosure requirements | All disclosure requirements | Undertakings or groups not exceeding on their balance sheet dates the average number of 750 employees during the financial year (on a consolidated basis where applicable) may omit the information specified in the disclosure requirements of ESRS S2 for the first 2 years of preparation of their sustainability statement. | ESRS S2 | Kõik avalikustamisnõuded | Kõik avalikustamisnõuded | Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS S2 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. |
| ESRS S3 | All disclosure requirements | All disclosure requirements | Undertakings or groups not exceeding on their balance sheet dates the average number of 750 employees during the financial year (on a consolidated basis where applicable) may omit the information specified in the disclosure requirements of ESRS S3 for the first 2 years of preparation of their sustainability statement. | ESRS S3 | Kõik avalikustamisnõuded | Kõik avalikustamisnõuded | Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS S3 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. |
| ESRS S4 | All disclosure requirements | All disclosure requirements | Undertakings or groups not exceeding on their balance sheet dates the average number of 750 employees during the financial year (on a consolidated basis where applicable) may omit the information specified in the disclosure requirements of ESRS S4 for the first 2 years of preparation of their sustainability statement. | ESRS S4 | Kõik avalikustamisnõuded | Kõik avalikustamisnõuded | Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS S4 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. |
| Appendix D: Structure of the ESRS sustainability statement | D liide. ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuur |
| This appendix is an integral part of ESRS 1 and has the same authority as the other parts of the Standard with respect to reporting in four parts as outlined in paragraph 115. | See liide on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sellel on standardi teiste osadega sama tähtsus seoses neljaosalise aruandlusega, nagu on kirjeldatud andmepunktis 115. |
| Part of the management report | ESRS codification | Title | Tegevusaruande osa | ESRSi kodifitseerimine | Pealkiri |
| 1. General information | ESRS 2 | General disclosures, including information provided under the Application Requirements of topical ESRS listed in ESRS 2 Appendix C. | 1) Üldteave | ESRS 2 | „Avalikustamise üldised reeglid“, sh standardi ESRS 2 C liites loetletud teemapõhiste standardite kohaldamisnõuete alusel esitatud teave. |
| 2. Environmental information | Not applicable | Disclosures pursuant to Article 8 of Regulation (EU) 2020/852 (Taxonomy Regulation) | 2. Keskkonnateave | Ei kohaldata | Määruse (EL) 2020/852 (taksonoomiamäärus) artikli 8 kohane avalikustamine |
| ESRS E1 | Climate change | ESRS E1 | Kliimamuutus |
| ESRS E2 | Pollution | ESRS E2 | Reostus |
| ESRS E3 | Water and marine resources | ESRS E3 | Vee- ja mereressursid |
| ESRS E4 | Biodiversity and ecosystems | ESRS E4 | Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid |
| ESRS E5 | Resource use and circular economy | ESRS E5 | Ressursikasutus ja ringmajandus |
| 3. Social information | ESRS S1 | Own workforce | 3. Sotsiaalne teave | ESRS S1 | Oma töötajaskond |
| ESRS S2 | Workers in the value chain | ESRS S2 | Töötajad väärtusahelas |
| ESRS S3 | Affected communities | ESRS S3 | Mõjutatud kogukonnad |
| ESRS S4 | Consumers and end-users | ESRS S4 | Tarbijad ja lõppkasutajad |
| 4. Governance information | ESRS G1 | Business conduct | 4. Juhtimisalane teave | ESRS G1 | Äriline käitumine |
| Appendix E: Flowchart for determining disclosures under ESRS | E liide. Vooskeem ESRSi-kohaselt avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks |
| Materiality assessment is the starting point for sustainability reporting under ESRS. This appendix provides a non-binding illustration of the impact- and financial materiality assessment outlined in chapter 3. IRO-1 in section 4.1 of ESRS 2 includes general disclosure requirements (DR) about the undertaking’s process to identify impacts, risks and opportunities and assess their materiality. SBM-3 of ESRS 2 provides general disclosures requirements on the material impact, risks and opportunities resulting from the undertaking’s materiality assessment. The undertaking can omit all disclosure requirements in a topical standard if it assessed that the topic in question is not material. In that case it may disclose a brief explanation of the conclusions of the materiality assessment for that topic but shall disclose a detailed explanation in the case of ESRS E1 climate change (IRO-2 ESRS 2). ESRS set disclosure requirements, not behavioral requirements. Disclosure requirements in relation to action plans, targets, policies, scenario analysis and transition plans are proportionate because they are contingent on the undertaking having these, which may depend on the size, capacity, resources, and skills of the undertaking. Note: The flowchart below does not cover the situation in which the undertaking assesses a sustainability matter as material but it is not covered by a topical standard, in which case the undertaking shall make additional entity specific disclosures (ESRS 1 (30 (b)). | Olulisuse hindamine on ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse lähtepunktiks. Käesolevas liites on esitatud mittesiduv näide 3. peatükis kirjeldatud mõju ja majandusliku olulisuse hindamisest. Standardi ESRS 2 peatüki 4.1 avalikustamisnõudes IRO-1 sisalduvad üldised avalikustamisnõuded seoses protsessiga, mida ettevõtja kasutab mõjude, riskide ja võimaluste kindlaksmääramiseks ja nende olulisuse hindamiseks. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes SBM-3 on esitatud üldised avalikustamisnõuded oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta, mis tulenevad ettevõtja olulisuse hinnangust. Ettevõtja võib jätta teemapõhisest standardist välja kõik avalikustamisnõuded, kui kõnealune teema ei ole tema hinnangul oluline. Sellisel juhul võib ta avalikustada lühiselgituse selle teema olulisuse hindamise järelduste kohta, aga peab avalikustama üksikasjaliku selgituse kliimamuutuste standardi ESRS E1 puhul (standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2). ESRSi standarditega kehtestatakse avalikustamise, mitte käitumise nõuded. Tegevuskavade, eesmärkide, poliitika, stsenaariumianalüüsi ja üleminekukavadega seotud avalikustamisnõuded on proportsionaalsed, sest need sõltuvad sellest, kas ettevõtjal on kõnealused dokumendid olemas, mis võib sõltuda ettevõtja suurusest, suutlikkusest, ressurssidest ja oskustest. Märkus. Allpool esitatud vooskeem ei hõlma olukorda, kus ettevõtja hindab kestlikkusaspekti oluliseks, kuid see ei ole hõlmatud teemapõhise standardiga; sellisel juhul avalikustab ettevõtja täiendavad üksusepõhised andmed (standardi ESRS 1 andmepunkti 30 alapunkt b). |
| The undertaking can omit all disclosure requirements of the topical standard. But shall in case of ESRS E1 Climate change, disclose a detailed explanation of why climate change is not material and may disclose a brief explanation in the case of other topical standards (ESRS1 32) | Ettevõtja võib jätta välja kõik teemapõhise standardi avalikustamisnõuded. Standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ puhul aga peab ettevõtja avalikustama üksikasjaliku selgituse selle kohta, miks kliimamuutused ei ole olulised, ning võib avalikustada lühiselgituse muude teemapõhiste standardite puhul (standardi ESRS 1 andmepunkt 32). |
| Yes | Mõju ja majandusliku olulisuse hindamine (A liite kohaldamisnõudes AR 16 esitatud tabeli põhjal) |
| The undertaking shall disclose the information required by the DP (ESRS1 para 34 (a)) | Jah |
| Is the individual Data Point (DP) material? | Kas individuaalne andmepunkt on oluline? |
| Has the undertaking established policies, taken actions or set targets for the topic? | Mõõdikute puhul |
| For metrics | Jah |
| Is the Disclosure Requirement (DR) material? | Jah |
| Yes | Kas teemapõhise standardiga hõlmatud teema on oluline? |
| No | Ei |
| No | Ettevõtja peab avalikustama, et see nii on, ja võib esitada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need kasutusele võtta (standardi ESRS 1 andmepunkt 33) |
| Yes | Kas ettevõtja on kehtestanud poliitika, võtnud meetmeid või seadnud selle teemaga seotud eesmärke? |
| Is the topic covered by a topical standard material? | Ei |
| Perform the impact and financial materiality assessment (informed by the table in AR 16 in Appendix A) | Ettevõtja ei pea avalikustama avalikustamisnõudeid või nendega seotud andmepunkte |
| The undertaking shall disclose this to be the case and may report a timeframe in which it aims to have these in place (ESRS1 33) | Kas avalikustamis-nõue on oluline? |
| Yes | Jah |
| The undertaking does not have to disclose the DRs or related Data Points (DP) | Ei |
| No | Ettevõtja ei pea andmepunkti avalikustama (standardi ESRS 1 andmepunkti 34 alapunkt b) |
| The undertaking does not have to disclose the Data Point (ESRS1 para 34 (b)) | Ei |
| No | Teemapõhise standardi andmepunktide avalikustamine koos standardi ESRS 2 asjaomaste avalikustamisnõuetega (vt standardi ESRS 2 C liide). |
| Disclose the Data Points from the topical standard in conjunction with the relevant DRs of ESRS 2 (see ESRS 2 Appendix C). | Ettevõtja peab avalikustama andmepunktis nõutava teabe (standardi ESRS 1 andmepunkti 34 alapunkt a) |
| Disclosures pursuant to Article 8 of the taxonomy | Taksonoomiamääruse artikli 8 kohane |
| regulation | avalikustamine |
| Appendix F: Example of structure of ESRS sustainability statement | F liide. ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuuri näide |
| This appendix complements ESRS 1. It provides a non-binding illustration of the structure of the sustainability statement outlined in section 8.2 of this Standard. In this illustration, the undertaking has concluded that biodiversity and ecosystems, pollution, and affected communities, are not material. | See liide täiendab standardit ESRS 1. Selles esitatakse mittesiduvad näited standardi peatükis 8.2 kirjeldatud kestlikkusaruande struktuuri kohta. Selles illustreerivas näites on ettevõtja jõudnud järeldusele, et elurikkus ja ökosüsteemid, saaste ja mõjutatud kogukonnad ei ole olulised.
|
| Appendix G: Example of incorporation by reference | G liide. Näide andmete esitamise kohta viidetena |
| This appendix complements ESRS 1. It provides non-binding illustrations of incorporation by reference of another section of the management report into the sustainability statement as outlined in section 9.1 of this Standard. | See liide täiendab standardit ESRS 1. Selles esitatakse mittesiduvad näited mõne muu tegevusaruande osa viidetena lisamise kohta kestlikkusaruandesse, nagu on kirjeldatud käesoleva standardi peatükis 9.1. |
| ESRS 2 | ESRS 2 |
| GENERAL DISCLOSURES | AVALIKUSTAMISE ÜLDISED REEGLID |
| Table of contents | Sisukord |
| Objective
| Eesmärk
|
| 1.
Basis for preparation | 1)
Aruande koostamise alus
|
| -Disclosure Requirement BP-1 – General basis for preparation of sustainability statements | -Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruannete koostamise üldine alus |
| -Disclosure Requirement BP-2 – Disclosures in relation to specific circumstances | -Avalikustamisnõue BP-2 – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega |
| 2.
Governance | 2.
Juhtimine |
| -Disclosure Requirement GOV-1 – The role of the administrative, management and supervisory bodies | -Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll |
| -Disclosure Requirement GOV-2 – Information provided to and sustainability matters addressed by the undertaking’s administrative, management and supervisory bodies
| -Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid
|
| -Disclosure Requirement GOV-3 - Integration of sustainability-related performance in incentive schemes | -Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse |
| -Disclosure Requirement GOV-4 - Statement on due diligence | -Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse kohta |
| -Disclosure Requirement GOV-5 - Risk management and internal controls over sustainability reporting | -Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll |
| 3.
Strategy | 3.
Strateegia
|
| -Disclosure Requirement SBM-1 – Strategy, business model and value chain | -Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel |
| -Disclosure Requirement SBM-2 – Interests and views of stakeholders | -Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| -Disclosure Requirement SBM-3 - Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model
| -Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga
|
| 4.
Impact, risk and opportunity management | 4.
Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
|
| 4.1Disclosures on the materiality assessment process
| 4.1Olulisuse protsessi hindamise kohta avalikustatav teave
|
| -Disclosure Requirement IRO-1 - Description of the processes to identify and assess material impacts, risks and opportunities
| -Avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
|
| -Disclosure Requirement IRO-2 – Disclosure requirements in ESRS covered by the undertaking’s sustainability statement | -Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega |
| 4.2
Minimum disclosure requirement on policies and actions
| 4.2
Poliitika ja meetmete avalikustamise miinimumnõue
|
| -Minimum disclosure requirement - Policies MDR-P – Policies adopted to manage material sustainability matters | -Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika DC-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika |
| -Minimum disclosure requirement - Actions MDR-A – Actions and resources in relation to material sustainability matters | -Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed DC-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid |
| 5. Metrics and targets
| 5. Mõõdikud ja eesmärgid
|
| -Minimum disclosure requirement – Metrics MDR-M – Metrics in relation to material sustainability matters | -Avalikustamise miinimumnõue. Mõõdikud MDR-M. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud mõõdikud |
| -Minimum disclosure requirement – Targets MDR-T – Tracking effectiveness of policies and actions through targets | -Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu |
| Appendix A: Application Requirements
| A liide. Kohaldamisnõuded
|
| 1. Basis for preparation | 1.
Aruande koostamise alus |
| -Disclosure Requirement BP-1 – General basis for preparation of the sustainability statement | -Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruande koostamise üldine alus |
| 2. Governance
| 2.
Juhtimine
|
| -Disclosure Requirement GOV-1 – The role of the administrative, management and supervisory bodies | -Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll |
| -Disclosure Requirement GOV-2 – Information provided to and sustainability matters addressed by the undertaking’s administrative, management and supervisory bodies | -Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid |
| -Disclosure Requirement GOV-3 – Integration of sustainability-related performance in incentive schemes
| -Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse
|
| -Disclosure Requirement GOV-4 – Statement on due diligence
| -Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse kohta
|
| -Disclosure Requirement GOV-5 – Risk management and internal controls over sustainability reporting | -Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll |
| 3.Strategy
| 3.Strateegia
|
| -Disclosure Requirement SBM–1 Strategy, business model and value chain | -Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel |
| -Disclosure Requirement SBM-2 – Interests and views of stakeholders
| -Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad
|
| -Disclosure Requirement SBM-3 - Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model
| -Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga
|
| 4.Impact, risk and opportunity management
| 4.Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
|
| -Disclosure Requirement IRO-2 – Disclosure requirements in ESRS covered by the undertaking’s sustainability statement | -Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega |
| -Minimum Disclosure Requirement - Policies MDR-P – Policies adopted to manage material sustainability matters | -Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika MDR-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika |
| -Minimum Disclosure Requirement - Actions MDR-A – Actions and resources in relation to material sustainability matters | -Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed MDR-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid |
| 5.Metrics and targets
| 5.Mõõdikud ja eesmärgid
|
| -Minimum Disclosure Requirement - Targets MDR-T – Tracking effectiveness of policies and actions through targets | -Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu |
| Appendix B: List of datapoints in cross-cutting and topical standards that derive from other EU legislation | B liide. Valdkonnaüleste ja teemapõhiste standardite muudest ELi õigusaktidest tulenevate andmepunktide loetelu |
| Appendix C: Disclosure/Application Requirements in topical ESRS that are applicable jointly with ESRS 2 General Disclosures | C liide. Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- ja kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| Objective | Eesmärk |
| 1.This ESRS sets out the disclosure requirements that apply to all undertakings regardless of their sector of activity (i.e., sector agnostic) and apply across sustainability topics (i.e., cross-cutting). This ESRS covers the reporting areas defined in ESRS 1 General requirements section 1.2 Cross-Cutting Standards and reporting areas. | 1.Käesolevas ESRSis sätestatakse avalikustamisnõuded, mida kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes olenemata nende tegevusvaldkonnast (st sektoriülesed) ja mida kohaldatakse kõigi kestlikkusteemade suhtes (st teemaülesed) suhtes. Käesolev standard hõlmab standardi ESRS 1 „Peamised nõuded“ peatükis 1.2 „Valdkonnaülesed standardid ja aruandlusvaldkonnad“ määratletud aruandlusvaldkondi. |
| 2.In the preparation of disclosures under this Standard, the undertaking shall apply the Disclosure Requirements (including their datapoints) set in topical ESRS, as listed in Appendix C of this Standard Disclosure/Application Requirements in topical ESRS that are applicable jointly with ESRS 2 General Disclosures. The undertaking shall apply the requirements listed in Appendix C: | 2.Standardi alusel avalikustatava teabe ettevalmistamisel kohaldab ettevõtja teemapõhistes ESRSides sätestatud avalikustamisnõudeid (sh nende andmepunkte), mis on loetletud käesoleva standardi C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis-/kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. Ettevõtja kohaldab C liites loetletud nõudeid: |
| (a)in all instances for the requirements in topical standards related to Disclosure Requirement IRO-1 Description of the processes to identify and assess material impacts, risks and opportunities; and | (a)kõigil juhtudel avalikustamisnõudega IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ seotud teemapõhiste standardite nõuete puhul ja |
| (b)for all other requirements listed in appendix C, only if the sustainability topic is material based on the undertaking’s materiality assessment (see ESRS 1 chapter 3 Double materiality as the basis for sustainability disclosures). | (b)kõigi muude C liites loetletud nõuete puhul üksnes juhul, kui kestlikkuse teema on ettevõtja olulisuse hindamise põhjal oluline (vt standardi ESRS 1 3. peatükk „Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“). |
| 1.Basis for preparation | 1.Koostamise alus |
| Disclosure Requirement BP-1 – General basis for preparation of the sustainability statement | Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruande koostamise üldine alus |
| 3.The undertaking shall disclose the general basis for preparation of its sustainability statement. | 3.Ettevõtja avalikustab oma kestlikkusaruande koostamise üldise aluse. |
| 4.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of how the undertaking prepares its sustainability statement, including the scope of consolidation, the upstream and downstream value chain information and, where relevant, whether the undertaking has used any of the options for omitting information referred to in points d) and e) in the following paragraph. | 4.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas ettevõtja koostab kestlikkusaruande, sh konsolideerimise ulatusest, väärtusahelas eelnevatest ja järgnevatest etappidest ja, kui see on asjakohane, sellest, kas ettevõtja on kasutanud mõnda järgmise andmepunkti alapunktides d ja e osutatud teabe väljajätmise võimalust. |
| 5.The undertaking shall disclose the following information: | 5.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: |
| (a)whether the sustainability statement has been prepared on a consolidated or individual basis; | (a)kas kestlikkusaruanne on koostatud konsolideeritud või individuaalsel alusel; |
| (b)for consolidated sustainability statements: | (b)konsolideeritud kestlikkusaruande puhul: |
| I.a confirmation that the scope of consolidation is the same as for the financial statements, or, where applicable, a declaration that the reporting undertaking is not required to draw-up financial statements or that the reporting undertaking is preparing consolidated sustainability reporting pursuant to Article 48i of Directive 2013/34/EU; and | I.kinnitus selle kohta, et konsolideerimise ulatus on sama mis finantsaruannete puhul, või vajaduse korral selle kohta, et aruandev ettevõtja ei pea finantsaruandeid koostama või et aruandev ettevõtja koostab konsolideeritud kestlikkusaruandlust vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 48i, ja |
| II.where applicable, an indication of which subsidiary undertakings included in the consolidation are exempted from individual or consolidated sustainability reporting pursuant to Articles 19a(9) or 29a(8) of Directive 2013/34/EU; | II.vajaduse korral teave selle kohta, millised konsolideerimisega hõlmatud tütarettevõtjad on vabastatud individuaalse või konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise kohustusest vastavalt direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikele 9 või artikli 29a lõikele 8; |
| (c)to what extent the sustainability statement covers the undertaking’s upstream and downstream value chain (see ESRS 1 section 5.1 Reporting undertaking and value chain); | (c)mil määral hõlmab kestlikkusaruanne ettevõtja väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe (vt standardi ESRS 1 peatükk 5.1. „Aruandev ettevõtja ja väärtusahel“); |
| (d)whether the undertaking has used the option to omit a specific piece of information corresponding to intellectual property, know-how or the results of innovation (see ESRS 1 section 7.7 Classified and sensitive information and information on intellectual property, know-how or results of innovation); and | (d)kas ettevõtja on kasutanud võimalust jätta välja konkreetne teave, mis vastab intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele (vt standardi ESRS 1 peatükk 7.7 „Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta“), ja |
| (e)for undertakings based in an EU member state that allows for the exemption from disclosure of impending developments or matters in the course of negotiation, as provided for in articles 19a(3) and 29a(3) of Directive 2013/34/EU, whether the undertaking has used that exemption. | (e)sellises ELi liikmesriigis asuvate ettevõtjate puhul, mis lubab jätta avalikustamata teabe oodatava arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, nagu on sätestatud direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikes 3 ja artikli 29a lõikes 3, teave selle kohta, kas ettevõtja on seda erandit kasutanud. |
| Disclosure Requirement BP-2 – Disclosures in relation to specific circumstances | Avalikustamisnõue BP-2 – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega |
| 6.The undertaking shall provide disclosures in relation to specific circumstances. | 6.Ettevõtja avalikustab teabe konkreetsete asjaolude kohta. |
| 7. The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of the effect of these specific circumstances on the preparation of the sustainability statement. | 7. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade nende konkreetsete asjaolude mõjust kestlikkusaruande koostamisele. |
| 8.The undertaking may report this information alongside the disclosures to which they refer. | 8.Ettevõtja võib esitada selle teabe koos vastava avalikustatava teabega. |
| Time horizons | Ajaperspektiivid |
| 9.When the undertaking has deviated from the medium- or long-term time horizons defined by ESRS 1 section 6.4 Definition of short-, medium- and long-term for reporting purposes, it shall describe: | 9.Kui ettevõtja on kaldunud kõrvale standardi ESRS 1 peatükis 6.4 „Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses“ määratletud keskmisest või pikast ajavahemikust, kirjeldab ta järgmist: |
| (a)its definitions of medium- or long-term time horizons; and | (a)enda keskmise või pika ajaperspektiivi määratlust ja |
| (b)the reasons for applying those definitions. | (b)nende määratluste kohaldamise põhjusi. |
| Value chain estimation | Väärtusahela hinnang |
| 10.When metrics include upstream and/or downstream value chain data estimated using indirect sources, such as sector-average data or other proxies, the undertaking shall: | 10.Kui mõõdikud hõlmavad väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide andmeid, mille hindamisel kasutatakse kaudseid allikaid, nagu sektori keskmised andmed või muud asendusandmed, teeb ettevõtja järgmist: |
| (a)identify the metrics; | (a)määratleb mõõdikud, |
| (b)describe the basis for preparation; | (b)kirjeldab koostamise aluseid, |
| (c)describe the resulting level of accuracy; and | (c)kirjeldab saadud täpsusastet ja |
| (d)where applicable, describe the planned actions to improve the accuracy in the future (see ESRS 1 chapter 5 Value chain). | (d)kirjeldab vajaduse korral tulevikus täpsuse parandamiseks kavandatud meetmeid (vt standardi ESRS 1 5. peatükk „Väärtusahel“). |
| Sources of estimation and outcome uncertainty | Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus |
| 11.In accordance with ESRS 1 section 7.2 Sources of estimation and outcome uncertainty, the undertaking shall: | 11.Standardi ESRS 1 peatüki 7.2 „Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus“ kohaselt peab ettevõtja: |
| (a)identify the quantitative metrics and monetary amounts it has disclosed that are subject to a high level of measurement uncertainty; | (a)tuvastama need avalikustatud kvantitatiivsed mõõdikud ja rahalised summad, mille puhul esineb suur mõõtemääramatus; |
| (b)in relation to each quantitative metric and monetary amount identified: | (b)iga tuvastatud kvantitatiivse mõõdiku ja rahalise summa kohta tuleb avalikustada: |
| I.disclose information about the sources of measurement uncertainty (for example, the dependence of the amount on the outcome of a future event, on a measurement technique or on the availability and quality of data from the entity’s upstream and/or downstream value chain); and | I.teave mõõtemääramatuse allikate kohta (nt summa sõltuvus mõnest tulevasest sündmusest, mõõtmistehnikast või üksuse väärtusahela eelnevate ja/või järgnevate etappide andmete kättesaadavusest ja kvaliteedist) ja |
| II.disclose the assumptions, approximations and judgements the entity has made in measuring it. | II.eeldused, lähendused ja hinnangud, mida üksus on vastava mõõtmise käigus teinud. |
| 12.When disclosing forward-looking information, the undertaking may indicate that it considers such information to be uncertain. | 12.Ettevaatavat teavet avaldades võib ettevõtja märkida, et ta peab sellist teavet ebakindlaks. |
| Changes in preparation or presentation of sustainability information | Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel |
| 13.When changes in the preparation and presentation of sustainability information occur compared to the previous reporting period(s), (see ESRS 1 section 7.4 Changes in preparation or presentation in sustainability information), the undertaking shall: | 13.Kui kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel on tehtud eelmis(t)e aruandeperioodi(de)ga võrreldes muudatusi (vt standardi ESRS 1 peatükk 7.4 „Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel“), teeb ettevõtja järgmist: |
| (a)explain the changes and the reasons for them, including why the replaced metric provides more useful information; | (a)selgitab neid muudatusi ja nende põhjuseid, sh seda, miks uus mõõdik annab kasulikumat teavet; |
| (b)disclose revised comparative figures, unless it is impracticable to do so. When it is impracticable to adjust comparative information for one or more prior periods, the undertaking shall disclose that fact; and | (b)esitab korrigeeritud võrdlusandmed, v.a juhul, kui see on võimatu. Kui ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmete kohandamine ei ole võimalik, avalikustab ettevõtja selle asjaolu; ja |
| (c)disclose the difference between the figure disclosed in the preceding period and the revised comparative figure. | (c)avalikustab eelmisel perioodil esitatud arvu ja korrigeeritud võrdlusarvu vahe. |
| Reporting errors in prior periods | Eelnevate perioodide vigadest teatamine |
| 14.When the undertaking identifies material prior period errors (see ESRS 1 section 7.5 Reporting errors in prior periods), it shall disclose: | 14.Kui eelnevate perioodide andmetes esineb olulisi vigu (vt standardi ESRS 1 peatükk 7.5 „Eelnevate perioodide vigadest teatamine“), avalikustab ettevõtja: |
| (a)the nature of the prior period material error; | (a)eelmise perioodi olulise vea laadi; |
| (b)to the extent practicable, the correction for each prior period included in the sustainability statement; and | (b)niivõrd kui see on võimalik, korrigeerib iga kestlikkusaruandes esitatud eelneva perioodi andmeid, ja |
| (c)if correction of the error is not practicable, the circumstances that led to the existence of that condition. | (c)kui vea parandamine ei ole teostatav, siis asjaolud, mis viisid selle tingimuse tekkimiseni. |
| Disclosures stemming from other legislation or generally accepted sustainability reporting pronouncements | Muudest õigusaktidest või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse suunistest tulenev avalikustatav teave |
| 15.When the undertaking includes in its sustainability statement information stemming from other legislation which requires the undertaking to disclose sustainability information or from generally accepted sustainability reporting standards and frameworks (see ESRS 1 section 8.2 Content and structure of the sustainability statement), in addition to the information prescribed by ESRS, it shall disclose this fact. In case of partial application of other reporting standards or frameworks, the undertaking shall provide a precise reference to the paragraphs of the standard or framework applied. | 15.Kui ettevõtja lisab peale standardiga ette nähtud teabe oma kestlikkusaruandesse teavet, mis põhineb muudel õigusaktidel, millega ettevõtjatelt nõutakse kestlikkusteabe avalikustamist, või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditel ja raamistikel (vt standardi ESRS 1 peatükk 8.2. „Kestlikkusaruande sisu ja struktuur“), avalikustab ta selle asjaolu. Osaliselt muude aruandlusstandardite ja raamistike kohaldamise korral esitab ettevõtja täpse viite kohaldatud standardi või raamistiku punktidele. |
| Incorporation by reference | Andmete esitamine viidetena |
| 16.When the undertaking incorporates information by reference (see ESRS 1 section 9.1 Incorporation by reference), it shall disclose a list of the disclosure requirements of ESRS, or the specific datapoints mandated by a Disclosure Requirement, that have been incorporated by reference. | 16.Kui ettevõtja esitab andmeid viidetena (vt standardi ESRS 1 peatükk 9.1 „Andmete esitamine viidetena“), avalikustab ta ESRSi standardite selliste avalikustamisnõuete või avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetsete andmepunktide loetelu, mis on esitatud viidetena. |
| Use of phase-In provisions in accordance with Appendix C of ESRS 1 | Järk-järgult kohaldatavate sätete kasutamine kooskõlas standardi ESRS 1 C liitega |
| 17.If an undertaking or group not exceeding on its balance sheet date the average number of 750 employees during the financial year decides to omit the information required by ESRS E4, ESRS S1, ESRS S2, ESRS S3 or ESRS S4 in accordance with Appendix C of ESRS 1, it shall nevertheless disclose whether the sustainability topics covered respectively by ESRS E4, ESRS S1, ESRS S2, ESRS S3 and ESRS S4 have been assessed to be material as a result of the undertaking’s materiality assessment. In addition, if one or more of these topics has been assessed to be material, the undertaking shall, for each material topic: | 17.Kui ettevõtja või kontsern, mille keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat, otsustab standardi ESRS 1 C liite kohaselt välja jätta standarditega ESRS E4, ESRS S1, ESRS S2, ESRS S3 või ESRS S4 nõutava teabe, avalikustab ta siiski teabe selle kohta, kas standardite ESRS E4, ESRS S1, ESRS S2, ESRS S3 ja ESRS S4 alla kuuluvad kestlikkusteemad on ettevõtja olulisuse hindamise tulemusel hinnatud oluliseks. Kui üks või mitu neist teemadest on hinnatud oluliseks, lisab ettevõtja iga olulise teema kohta järgmise teabe: |
| (a)disclose the list of matters (i.e. topic, sub-topic or sub-sub-topic) in AR 16 ESRS 1 Appendix A that are assessed to be material and briefly describe how the undertaking’s business model and strategy take account of the impacts of the undertaking related to those matters. The undertaking may identify the matter at the level of topic, sub-topic or sub-sub-topic; | (a)avalikustab standardi ESRS 1 A liite kohaldamisnõude AR 16 põhjal nende teemade (st teema, alateema või alateema alateema) loetelu, mida hinnatakse oluliseks, ning kirjeldab lühidalt, kuidas ettevõtja ärimudelis ja strateegias võetakse arvesse ettevõtja mõjusid seoses nende aspektidega. Ettevõtja võib aspekti määratleda teema, alateema või alateema alateema tasandil; |
| (b)briefly describe any time-bound targets it has set related to the matters in question, the progress it has made towards achieving those targets, and whether its targets related to biodiversity and ecosystems are based on conclusive scientific evidence; | (b)kirjeldab lühidalt kõiki tähtajalisi eesmärke, mille ta on seadnud seoses kõnealuste aspektidega, edusamme, mida ta on nende eesmärkide saavutamisel teinud, ning seda, kas elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid põhinevad veenvatel teaduslikel tõenditel; |
| (c)briefly describe its policies in relation to the matters in question; | (c)kirjeldab lühidalt oma poliitikat seoses kõnealuste küsimustega; |
| (d)briefly describe actions it has taken to identify, monitor, prevent, mitigate, remediate or bring an end to actual or potential adverse impacts related to the matters in question, and the result of such actions; and | (d)kirjeldab lühidalt meetmeid, mida ta on võtnud tegelike või võimalike kahjulike mõjude kindlakstegemiseks, seireks, vältimiseks, leevendamiseks, heastamiseks või lõpetamiseks, ja nende meetmete tulemust ja |
| (e)disclose metrics relevant to the matters in question. | (e)avalikustab asjaomaste aspektidega seotud mõõdikud. |
| 2.Governance | 2.Juhtimine |
| 18.The objective of this chapter is to set disclosure requirements that enable an understanding of the governance processes, controls and procedures put in place to monitor, manage and oversee sustainability matters. | 18.Peatüki eesmärk on kehtestada avalikustamisnõuded, millega antakse ülevaade kestlikkusaspektide jälgimiseks, haldamiseks ja järelevalveks kehtestatud juhtimisprotsessidest, kontrollidest ja menetlustest. |
| Disclosure Requirement GOV-1 – The role of the administrative, management and supervisory bodies | Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll |
| 19.The undertaking shall disclose the composition of the administrative, management and supervisory bodies, their roles and responsibilities and access to expertise and skills with regard to sustainability matters. | 19.Ettevõtja avalikustab teabe haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseisu, nende rollide ja vastutuse ning juurdepääsu kohta kestlikkusaspektidega seotud eksperditeadmistele ja oskustele. |
| 20.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of: | 20.Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: |
| (a)the composition and diversity of the administrative, management and supervisory bodies; | (a)haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseis ja mitmekesisus; |
| (b)the roles and responsibilities of the administrative, management and supervisory bodies in exercising oversight of the process to manage material impacts, risks and opportunities, including management’s role in these processes; and | (b)haldus-, juht- ja järelevalveorganite rollid ja vastutus oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise protsessi üle järelevalve teostamisel, sh juhtkonna roll nendes protsessides, ja |
| (c)the expertise and skills of its administrative, management and supervisory bodies on sustainability matters or access to such expertise and skills. | (c)haldus-, juht- ja järelevalveorganite kestlikkusaspektide alased eksperditeadmised ja oskused või juurdepääs sellistele eksperditeadmistele ja oskustele. |
| 21.The undertaking shall disclose the following information about the composition and diversity of the members of the undertaking’s administrative, management and supervisory bodies: | 21.Ettevõtja avalikustab oma haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseisu ja mitmekesisuse kohta järgmise teabe: |
| (a)the number of executive and non-executive members; | (a)tegevjuhtkonda kuuluvate liikmete ja tegevjuhtkonda mittekuuluvate liikmete arv; |
| (b)representation of employees and other workers; | (b)palgatöötajate ja muude töötajate esindatus; |
| (c)experience relevant to the sectors, products and geographic locations of the undertaking; | (c)ettevõtja sektorite, toodete ja geograafilise asukohaga seotud kogemused; |
| (d)percentage by gender and other aspects of diversity that the undertaking considers. The board's gender diversity 13 shall be calculated as an average ratio of female to male board members; and | (d)sooline osakaal ja muud mitmekesisuse aspektid, mida ettevõtja arvesse võtab. Juhatuse sooline mitmekesisus 13 arvutatakse juhatuse nais- ja meesliikmete keskmise suhtarvuna ja |
| (e)the percentage of independent board members 14 . For undertakings with a unitary board, this corresponds to the percentage of independent non-executive board members. For undertakings with a dual board, it corresponds to the percentage of independent members of the supervisory body. | (e)juhtorgani sõltumatute liikmete 14 osakaal. Ühetasandilise juhtorganiga ettevõtjate puhul vastab see sõltumatute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete protsendile. Kahetasandilise juhtorganiga ettevõtjate puhul vastab see järelevalveorgani sõltumatute liikmete protsendile. |
| 22.The undertaking shall disclose the following information about the roles and responsibilities of the administrative, management and supervisory bodies: | 22.Ettevõtja avalikustab haldus-, juht- ja järelevalveorganite rollide ja kohustuste kohta järgmise teabe: |
| (a)the identity of the administrative, management and supervisory bodies (such as a board committee or similar) or individual(s) within a body responsible for oversight of impacts, risks and opportunities; | (a)mõjude, riskide ja võimaluste järelevalve eest vastutava haldus-, juht- ja järelevalveorgani (nt juhatuse tasandil komitee vms) või üksikisiku(te) andmed; |
| (b)how each body’s or individual’s responsibilities for impacts, risks and opportunities are reflected in the undertaking’s terms of reference, board mandates and other related policies; | (b)kuidas iga organi või üksikisiku vastutus mõjude, riskide ja võimaluste eest kajastub ettevõtja pädevuses, juhtorgani volitustes ja muus asjakohases poliitikas; |
| (c)a description of management’s role in the governance processes, controls and procedures used to monitor, manage and oversee impacts, risks and opportunities, including: | (c)kirjeldus juhtkonna rollist juhtimisprotsessides, kontrollimehhanismides ja menetlustes, mida kasutatakse mõjude, riskide ja võimaluste jälgimiseks, juhtimiseks ja järelevalveks, sh: |
| I. whether that role is delegated to a specific management-level position or committee and how oversight is exercised over that position or committee; | I. kas see roll on delegeeritud konkreetsele juhtkonna tasandi ametikohale või komiteele ja kuidas teostatakse järelevalvet selle ametikoha või komitee üle; |
| II.information about the reporting lines to the administrative, management and supervisory bodies; | II.teave haldus-, juht- ja järelevalveorganitele aru andmise korra kohta; |
| III.whether dedicated controls and procedures are applied to the management of impacts, risks and opportunities and, if so, how they are integrated with other internal functions; and | III.kas mõjude, riskide ja võimaluste haldamisel kohaldatakse spetsiaalseid kontrolle ja menetlusi ning kui jah, siis kuidas need on integreeritud muude sisefunktsioonidega, ja |
| (d)how the administrative, management and supervisory bodies and senior executive management oversee the setting of targets related to material impacts, risks and opportunities, and how they monitor progress towards them. | (d)kuidas teevad haldus-, juht- ja järelevalveorganid ning kõrgem tegevjuhtkond järelevalvet selliste eesmärkide seadmise üle, mis on seotud oluliste mõjude, riskide ja võimalustega, ning kuidas nad jälgivad nende saavutamisel tehtavaid edusamme. |
| 23.The disclosure shall include a description of how the administrative, management and supervisory bodies determine whether appropriate skills and expertise are available or will be developed to oversee sustainability matters, including: | 23.Avalikustatav teave hõlmab kirjeldust selle kohta, kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganid tagavad, et kestlikkusaspektide järelevalveks on olemas või arendatakse välja vajalikud oskused ja eksperditeadmised, sh: |
| (a)the sustainability-related expertise that the bodies, as a whole, either directly possess or can leverage, for example through access to experts or training; and | (a)kestlikkusega seotud eksperditeadmised, mis on organil kui tervikul kas otseselt olemas või mida nad saavad kasutada näiteks juurdepääsu kaudu ekspertidele või koolitusele, ja |
| (b)how those skills and expertise relate to the undertaking's material impacts, risks and opportunities. | (b)kuidas need oskused ja eksperditeadmised on seotud ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. |
| Disclosure Requirement GOV-2 – Information provided to and sustainability matters addressed by the undertaking’s administrative, management and supervisory bodies | Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid |
| 24.The undertaking shall disclose how the administrative, management and supervisory bodies are informed about sustainability matters and how these matters were addressed during the reporting period. | 24.Ettevõtja avalikustab, kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganeid teavitatakse kestlikkusaspektidest ning kuidas neid aspekte on aruandeperioodil käsitletud. |
| 25.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of how administrative, management and supervisory bodies are informed about sustainability matters, as well as what information and matters they addressed during the reporting period. This in turn allows an understanding of whether the members of these bodies were adequately informed and whether they were able to fulfil their roles. | 25.Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganeid kestlikkusaspektidest teavitatakse ning millist teavet ja aspekte need organid on aruandeperioodil käsitlenud. See omakorda võimaldab mõista, kas nende organite liikmeid teavitati piisavalt ja kas nad suutsid oma ülesandeid täita. |
| 26.The undertaking shall disclose the following information: | 26.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: |
| (a)whether, by whom and how frequently the administrative, management and supervisory bodies, including their relevant committees, are informed about material impacts, risks and opportunities (see Disclosure Requirement IRO–1 - Description of the processes to identify and assess material impacts, risks and opportunities of this Standard), the implementation of due diligence, and the results and effectiveness of policies, actions, metrics and targets adopted to address them; | (a)kas, kelle poolt ja kui sageli haldus-, juht- ja järelevalveorganeid, sh nende asjaomaseid komiteesid teavitatakse olulistest mõjudest, riskidest ja võimalustest (vt käesoleva standardi avalikustamisnõue IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“), hoolsuskohustuse rakendamisest ning nende käsitlemiseks vastu võetud poliitika, meetmete, mõõdikute ja eesmärkide tulemustest ja tõhususest; |
| (b)how the administrative, management and supervisory bodies consider impacts, risks and opportunities when overseeing the undertaking’s strategy, its decisions on major transactions, and its risk management process, including whether they have considered trade-offs associated with those impacts, risks and opportunities; and | (b)kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganid kaaluvad mõjusid, riske ja võimalusi ettevõtja strateegia, oluliste tehingutega seotud otsuste ja riskijuhtimisprotsessi järelevalves, sh teave selle kohta, kas on arvesse võetud nende mõjude, riskide ja võimalustega seotud kompromisse, ja |
| (c)a list of the material impacts, risks and opportunities addressed by the administrative, management and supervisory bodies, or their relevant committees during the reporting period. | (c)loetelu olulistest mõjudest, riskidest ja võimalustest, mida haldus-, juht- ja järelevalveorganid või nende asjaomased komiteed on aruandeperioodil käsitlenud. |
| Disclosure Requirement GOV-3 – Integration of sustainability-related performance in incentive schemes | Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse |
| 27.The undertaking shall disclose information about the integration of its sustainability-related performance in incentive schemes. | 27.Ettevõtja avalikustab teabe kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamise kohta motivatsioonikavadesse. |
| 28.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of whether incentive schemes are offered to members of the administrative, management and supervisory bodies that are linked to sustainability matters. | 28.Käesoleva avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele pakutakse kestlikkusaspektidega seotud motivatsioonikavasid. |
| 29.The undertaking shall disclose the following information about the incentive schemes and remuneration policies linked to sustainability matters for members of the undertaking's administrative, management and supervisory bodies, where they exist: | 29.Ettevõtja avalikustab oma haldus-, juht- ja järelevalveorganite (kui on olemas) liikmete kestlikkusaspektidega seotud motivatsioonikavade ja tasustamise poliitika kohta järgmise teabe: |
| (a)a description of the key characteristics of the incentive schemes; | (a)motivatsioonikava peamiste omaduste kirjeldus; |
| (b)whether performance is being assessed against specific sustainability-related targets and/or impacts, and if so, which ones; | (b)kas tulemuslikkust hinnatakse konkreetsete kestlikkusega seotud eesmärkide ja/või mõjude alusel ja kui jah, siis milliste; |
| (c)whether and how sustainability-related performance metrics are considered as performance benchmarks or included in remuneration policies; | (c)kas kestlikkusega seotud tulemuslikkuse mõõdikuid käsitatakse tulemuslikkuse võrdlusalustena ja kuidas seda tehakse või kas neid võetakse arvesse tasustamispõhimõtetes; |
| (d)the proportion of variable remuneration dependent on sustainability-related targets and/or impacts; and | (d)kestlikkusega seotud eesmärkidest ja/või mõjudest sõltuva muutuvtasu osakaal ja |
| (e)the level in the undertaking at which the terms of incentive schemes are approved and updated. | (e)ettevõtja tasand, kus motivatsioonikavade tingimused heaks kiidetakse ja neid ajakohastatakse. |
| Disclosure Requirement GOV–4 - Statement on due diligence | Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse täitmise kohta |
| 30.The undertaking shall disclose a mapping of the information provided in its sustainability statement about the due diligence process. | 30.Ettevõtja kaardistab oma kestlikkusaruandes hoolsuskohustuse protsessi kohta esitatud teabe ja avalikustab selle. |
| 31.The objective of this Disclosure Requirement is to facilitate an understanding of the undertaking’s due diligence process with regard to sustainability matters. | 31.Avalikustamisnõude eesmärk on hõlbustada arusaamist ettevõtja hoolsuskohustuse protsessist seoses kestlikkusaspektidega. |
| 32.The main aspects and steps of due diligence referred to under ESRS 1 chapter 4 Due diligence are related to a number of cross-cutting and topical Disclosure Requirements under the ESRS. The undertaking shall provide a mapping that explains how and where its application of the main aspects and steps of the due diligence process are reflected in its sustainability statement, to allow a depiction of the actual practices of the undertaking with regard to due diligence 15 . | 32.Standardi ESRS 1 4. peatükis „Hoolsuskohustus“ osutatud hoolsuskohustuse peamised aspektid ja etapid on seotud ESRSi standardite mitme valdkonnaülese ja teemapõhise avalikustamisnõudega. Ettevõtja kaardistab teabe, milles selgitatakse, kuidas ja kus hoolsuskohustuse protsessi peamiste aspektide ja etappide kohaldamine tema kestlikkusaruandes kajastub, et oleks võimalik kirjeldada ettevõtja tegelikke tavasid seoses hoolsuskohustusega 15 . |
| 33.This disclosure requirement does not mandate any specific behavioural requirements with regard to due diligence actions and does not extend or modify the role of administrative, management and supervisory bodies as mandated by other legislation or regulation. | 33.Selle avalikustamisnõudega ei nähta ette konkreetseid käitumisnõudeid seoses hoolsuskohustuse meetmetega ning see ei laiene haldus-, juht- ja järelevalveorganite rollile, mis on ette nähtud muude õigusaktide või määrustega, ega muuda seda. |
| Disclosure Requirement GOV–5 - Risk management and internal controls over sustainability reporting | Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll |
| 34.The undertaking shall disclose the main features of its risk management and internal control system in relation to the sustainability reporting process. | 34.Ettevõtja avalikustab oma riskijuhtimis- ja sisekontrollisüsteemi põhijooned seoses kestlikkusaruandluse protsessiga. |
| 35.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of the undertaking’s risk management and internal control processes in relation to sustainability reporting. | 35.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja riskijuhtimis- ja sisekontrolliprotsessidest seoses kestlikkusaruandlusega. |
| 36.The undertaking shall disclose the following information: | 36.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: |
| (a)the scope, main features and components of the risk management and internal control processes and systems in relation to sustainability reporting; | (a)kestlikkusaruandlusega seotud riskijuhtimis- ja sisekontrolliprotsesside ja -süsteemide ulatus, põhijooned ja -komponendid; |
| (b)the risk assessment approach followed, including the risk prioritisation methodology; | (b)kasutatud riskihindamise meetod, sh riskide prioriseerimise metoodika; |
| (c)the main risks identified and their mitigation strategies including related controls; | (c)peamised tuvastatud riskid ning nende maandamise strateegiad, sh nendega seotud kontrollid; |
| (d)a description of how the undertaking integrates the findings of its risk assessment and internal controls as regards the sustainability reporting process into relevant internal functions and processes; and | (d)kirjeldus selle kohta, kuidas ettevõtja kaasab kestlikkusaruandluse protsessiga seotud riskihindamise ja sisekontrolli leiud asjakohastesse sisefunktsioonidesse ja -protsessidesse, ja |
| (e)a description of the periodic reporting of the findings referred to in point (d) to the administrative, management and supervisory bodies. | (e)haldus-, juht- ja järelevalveorganitele alapunktis d osutatud leidudest korrapärase aruandmise kirjeldus. |
| 3.Strategy | 3.Strateegia |
| 37.This chapter sets disclosure requirements that enable an understanding of: | 37.Peatükis sätestatakse avalikustamisnõuded, mis võimaldavad mõista järgmist: |
| (a)the elements of the undertaking’s strategy that relate to or affect sustainability matters, its business model and its value chain; | (a)ettevõtja strateegia elemendid, mis on seotud kestlikkusaspektidega, ettevõtja ärimudeli ja väärtusahelaga või mõjutavad neid; |
| (b)how the interests and views of the undertaking’s stakeholders are taken into account by the undertaking’s strategy and business model; and | (b)kuidas võetakse ettevõtja strateegias ja ärimudelis arvesse sidusrühmade huve ja seisukohti ja |
| (c)the outcome of the undertaking’s assessment of material impacts, risks and opportunities, including how they inform its strategy and business model. | (c)oluliste mõjude, riskide ja võimaluste hindamise tulemused, sh nende seos ettevõtja strateegia ja ärimudeliga. |
| Disclosure Requirement SBM-1 – Strategy, business model and value chain | Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel |
| 38.The undertaking shall disclose the elements of its strategy that relate to or impact sustainability matters, its business model and its value chain. | 38.Ettevõtja avalikustab oma strateegia elemendid, mis on seotud kestlikkusaspektidega, ettevõtja ärimudeli ja väärtusahelaga või mõjutavad neid. |
| 39.The objective of this Disclosure Requirement is to describe the key elements of the undertaking’s general strategy that relate to or affect sustainability matters, and the key elements of the undertaking’s business model and value chain, in order to provide an understanding of its exposure to impacts, risks and opportunities and where they originate. | 39.Avalikustamisnõude eesmärk on kirjeldada ettevõtja üldstrateegia põhielemente, mis on seotud kestlikkusaspektidega või mõjutavad neid, ning ettevõtja ärimudeli ja väärtusahela põhielemente, et anda ülevaade tema mõjudest, riskidest ja võimalustest ning nende allikatest. |
| 40.The undertaking shall disclose the following information about the key elements of its general strategy that relate to or affect sustainability matters: | 40.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe oma üldstrateegia põhielementide kohta, mis on seotud kestlikkusaspektidega või mõjutavad neid: |
| (a)a description of: | (a)järgmiste aspektide kirjeldus: |
| I.significant groups of products and/or services offered, including changes in the reporting period (new/removed products and/or services); | I.pakutavate toodete ja/või teenuste olulised rühmad, sh aruandeperioodil toimunud muutused (toodete ja/või teenuste lisandumine/kadumine); |
| II.significant markets and/or customer groups served, including changes in the reporting period (new/removed markets and/or customer groups); | II.olulised teenindatavad turud ja/või kliendirühmad, sh aruandeperioodil toimunud muutused (turgude ja/või kliendirühmade lisandumine/kadumine); |
| III.headcount of employees by geographical areas; and | III.palgatöötajate arv geograafiliste piirkondade kaupa ja |
| IV.where applicable and material, products and services that are banned in certain markets; | IV.vajaduse korral teatavatel turgudel keelatud tooted ja teenused, kui see on asjakohane ja oluline; |
| (b)a breakdown of total revenue, as included in its financial statements, by significant ESRS sectors. When the undertaking provides segment reporting as required by IFRS 8 Operating segments in its financial statements, this sector revenue information shall be, as far as possible, reconciled with IFRS 8 information; | (b)finantsaruannetes esitatud kogutulu jaotus oluliste ESRSi sektorite kaupa. Kui ettevõtja esitab oma finantsaruannetes segmendiaruandluse, nagu on nõutud IFRS 8-ga „Tegevussegmendid“, tuleb sektorite tulu käsitlevat teavet võimalikul määral esitada kooskõlas IFRS 8 kohase teabega; |
| (c)a list of the additional significant ESRS sectors beyond the ones reflected under paragraph 40(b), such as activities that give rise to intercompany revenues, in which the undertaking develops significant activities, or in which it is or may be connected to material impacts. The identification of these additional ESRS sectors shall be consistent with the way they have been considered by the undertaking when performing its materiality assessment and with the way it discloses material sector-specific information; | (c)loetelu täiendavatest ESRSi sektoritest, mis ei ole hõlmatud andmepunkti 40 alapunktiga b, nt seotud ettevõtete vahelise tuluga seotud tegevused, ja kus ettevõtja arendab olulist tegevust või kus ta on või võib olla seotud olulise mõjuga. Selliste täiendavate ESRSi sektorite kindlaksmääramine peab olema kooskõlas viisiga, kuidas ettevõtja on neid olulisuse hindamisel arvestanud, ja viisiga, kuidas ta avaldab olulist sektoripõhist teavet; |
| (d)where applicable, a statement indicating, together with the related revenues, that the undertaking is active in: | (d)vajaduse korral koos vastavate tulude äranäitamisega avaldus selle kohta, et ettevõtja tegutseb järgmistes sektorites: |
| I.the fossil fuel (coal, oil and gas) sector 16 , (i.e., it derives revenues from exploration, mining, extraction, production, processing, storage, refining or distribution, including transportation, storage and trade, of fossil fuels as defined in Article 2, point (62), of Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and the Council 17 ), including a disaggregation of revenues derived from coal, from oil and from gas, as well as the revenues derived from Taxonomy-aligned economic activities related to fossil gas as required under Article 8(7)(a) of Commission Delegated Regulation 2021/2178 18 ; | I.fossiilkütuste (süsi, nafta ja gaas) sektor, 16 st ettevõtja saab tulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 17 artikli 2 punktis 62 määratletud fossiilkütuste uurimisest, kaevandamisest, tootmisest, töötlemisest, ladustamisest, rafineerimisest või turustamisest, sh fossiilkütuste transpordist ja ladustamisest ning nendega kauplemisest, sh sealhulgas söest, naftast ja gaasist saadud tulu jaotus ning fossiilse gaasiga seotud, taksonoomiaga kooskõlas olevast majandustegevusest saadud tulu, nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse 2021/2178 18 artikli 8 lõike 7 punktis a; |
| II.chemicals production 19 , i.e., its activities fall under Division 20.2 of Annex I to Regulation (EC) No 1893/2006; | II.kemikaalide tootmine, 19 st tema tegevus kuulub määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa grupi 20.2 alla; |
| III.controversial weapons 20 (anti-personnel mines, cluster munitions, chemical weapons and biological weapons); and/or | III.vastuolulised relvad 20 nagu jalaväevastased miinid, kobarlahingumoon, keemia- ja bioloogilised relvad ja/või |
| IV.the cultivation and production of tobacco 21 ; | IV.tubaka kasvatamine ja tootmine 21 ; |
| (e)its sustainability-related goals in terms of significant groups of products and services, customer categories, geographical areas and relationships with stakeholders; | (e)ettevõtja kestlikkusalased eesmärgid seoses oluliste toote- ja teenuserühmade, kliendikategooriate, geograafiliste piirkondade ja suhetega sidusrühmadega; |
| (f)an assessment of its current significant products and/or services, and significant markets and customer groups, in relation to its sustainability-related goals; and | (f)hinnang ettevõtja praegustele olulistele toodetele ja/või teenustele ning olulistele turgudele ja kliendirühmadele seoses kestlikkuseesmärkidega ja |
| (g)the elements of the undertaking’s strategy that relate to or impact sustainability matters, including the main challenges ahead, critical solutions or projects to be put in place, when relevant for sustainability reporting. | (g)ettevõtja strateegia need elemendid, mis on seotud kestlikkusaspektidega või mõjutavad neid, sh peamised eesseisvad probleemid, kriitilise tähtsusega lahendused või rakendatavad projektid, kui see on kestlikkusaruandluse seisukohast asjakohane. |
| 41.If the undertaking is based in an EU Member State that allows for an exemption from the disclosure of the information referred to in Article 18, paragraph 1, sub-point (a) of Directive 2013/34/EU 22 , and if the undertaking has made use of that exemption, it may omit the breakdown of revenue by significant ESRS sector required by paragraph 40(b). In this case the undertaking shall nevertheless disclose the list of ESRS sectors that are significant for the undertaking. | 41.Kui ettevõtja asub ELi liikmesriigis, mis lubab teha erandi direktiivi 2013/34/EL 22 artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud teabe avalikustamisest, ja kui ettevõtja on seda erandit kasutanud, võib ta jätta välja andmepunkti 40 alapunktis b nõutud müügitulu jaotuse oluliste ESRSi sektorite kaupa. Sellisel juhul avalikustab ettevõtja siiski enda jaoks oluliste ESRSi sektorite loetelu. |
| 42.The undertaking shall disclose a description of its business model and value chain, including: | 42.Ettevõtja avalikustab oma ärimudeli ja väärtusahela kirjelduse, sh: |
| (a)its inputs and its approach to gathering, developing and securing those inputs; | (a)sisendid ja oma lähenemisviisi nende sisendite kogumisele, arendamisele ja kindlustamisele; |
| (b)its outputs and outcomes in terms of current and expected benefits for customers, investors and other stakeholders; and | (b)väljundid ja tulemused, pidades silmas praegust ja eeldatavat kasu klientidele, investoritele ja muudele sidusrühmadele, ja |
| (c)the main features of its upstream and downstream value chain and the undertaking’s position in its value chain, including a description of the main business actors (such as key suppliers, customers, distribution channels and end-users) and their relationship to the undertaking. When the undertaking has multiple value chains, the disclosure shall cover the key value chains. | (c)väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide põhijooned ning ettevõtja positsioon väärtusahelas, sh peamiste äritegevust mõjutavate tegurite (nagu peamised tarnijad, kliendid, turustuskanalid ja lõppkasutajad) kirjeldus ja nende suhe ettevõtjaga. Kui ettevõtjal on mitu väärtusahelat, hõlmab avalikustamine peamisi väärtusahelaid. |
| Disclosure Requirement SBM-2 – Interests and views of stakeholders | Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| 43.The undertaking shall disclose how the interests and views of its stakeholders are taken into account by the undertaking’s strategy and business model. | 43.Ettevõtja avalikustab teavet selle kohta, kuidas võetakse ettevõtja strateegias ja ärimudelis arvesse sidusrühmade huve ja seisukohti. |
| 44.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of how stakeholders’ interests and views inform the undertaking’s strategy and business model. | 44.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas ettevõtja strateegias ja ärimudelis on arvestatud sidusrühmade huvide ja seisukohtadega. |
| 45.The undertaking shall disclose a summarised description of: | 45.Ettevõtja avalikustab järgmiste aspektide kokkuvõtliku kirjelduse: |
| (a)its stakeholder engagement, including: | (a)sidusrühmade kaasamine, sh: |
| I.the undertaking’s key stakeholders; | I.ettevõtja peamised sidusrühmad; |
| II.whether engagement with them occurs and for which categories of stakeholders; | II.kas neid on kaasatud ja kui jah, siis milliseid sidusrühmade kategooriaid; |
| III.how it is organised; | III.kuidas kaasamine on korraldatud; |
| IV.its purpose; and | IV.kaasamise eesmärk ja |
| V.how its outcome is taken into account by the undertaking; | V.kuidas ettevõtja on võtnud kaasamise tulemusi arvesse; |
| (b)the undertaking’s understanding of the interests and views of its key stakeholders as they relate to the undertaking’s strategy and business model, to the extent that these were analysed during the undertaking’s due diligence process and/or materiality assessment process (see Disclosure Requirement IRO-1 of this Standard); | (b)ettevõtja arusaamine peamiste sidusrühmade huvidest ja seisukohtadest, mis on seotud ettevõtja strateegia ja ärimudeliga, kuivõrd neid on analüüsitud ettevõtja hoolsuskohustuse protsessi ja/või olulisuse hindamise protsessi jooksul (vt käesoleva standardi avalikustamisnõue IRO-1); |
| (c)where applicable, amendments to its strategy and/or business model, including: | (c)vajaduse korral strateegia ja/või ärimudeli muudatused, sh: |
| I.how the undertaking has amended or expects to amend its strategy and/or business model to address the interests and views of its stakeholders; | I.kuidas ettevõtja on muutnud või kavatseb muuta oma strateegiat ja/või ärimudelit, et võtta arvesse oma sidusrühmade huve ja seisukohti; |
| II.any further steps that are being planned and in what timeline; and | II.kavandatavad edasised sammud ja nende ajakava ja |
| III.whether these steps are likely to modify the relationship with and views of stakeholders; and | III.kas need sammud tõenäoliselt muudavad suhteid sidusrühmadega ja nende seisukohti ja |
| (d)whether and how the administrative, management and supervisory bodies are informed about the views and interests of affected stakeholders with regard to the undertaking’s sustainability-related impacts. | (d)kas ja kuidas on haldus-, juht- ja järelevalveorganeid teavitatud mõjutatud sidusrühmade seisukohtadest ja huvidest seoses ettevõtja kestlikkusalaste mõjudega. |
| Disclosure Requirement SBM-3 - Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model | Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga |
| 46.The undertaking shall disclose its material impacts, risks and opportunities and how they interact with its strategy and business model. | 46.Ettevõtja avalikustab oma olulised mõjud, riskid ja võimalused ning selle, kuidas need on seotud tema strateegia ja ärimudeliga. |
| 47.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of the material impacts, risks and opportunities as they result from the undertaking’s materiality assessment and how they originate from and trigger adaptation of the undertaking’s strategy and business model including its resources allocation. The information to be disclosed about the management of the undertaking’s material impacts, risks and opportunities is prescribed in topical ESRS and in sector-specific standards, which shall be applied in conjunction with the Minimum Disclosure Requirements on policies, actions and targets established in this Standard. | 47.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja olulisuse hindamise põhjal kindlaks tehtud olulistest mõjudest, riskidest ja võimalustest ning sellest, kuidas need tulenevad ettevõtja strateegiast ja ärimudelist, sh ressursside jaotusest, ning põhjustavad nende kohandamist. Teave, mis tuleb avalikustada ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamise kohta, on ette nähtud teemapõhistes ESRSides ja sektoripõhistes standardites, mida kohaldatakse koos käesolevas standardis sätestatud poliitika, meetmete ja eesmärkide avalikustamise miinimumnõuetega. |
| 48.The undertaking shall disclose: | 48.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: |
| (a)a brief description of its material impacts, risks and opportunities resulting from its materiality assessment (see Disclosure Requirement IRO-1 of this standard), including a description of where in its business model, its own operations and its upstream and downstream value chain these material impacts, risks and opportunities are concentrated; | (a)olulisuse hindamisest tulenevate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste lühikirjeldus (vt käesoleva standardi avalikustamisnõue IRO-1), sh kirjeldus selle kohta, kuhu tema ärimudelis, enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides need olulised mõjud, riskid ja võimalused on koondunud; |
| (b)the current and anticipated effects of its material impacts, risks and opportunities on its business model, value chain, strategy and decision-making, and how it has responded or plans to respond to these effects, including any changes it has made or plans to make to its strategy or business model as part of its actions to address particular material impacts or risks, or to pursue particular material opportunities; | (b)oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste praegune ja prognoositav mõju ärimudelile, väärtusahelale, strateegiale ja otsustusprotsessile ning kuidas ta on reageerinud või kavatseb sellele reageerida, sh mis tahes muudatused, mida ta on teinud või kavatseb teha oma strateegias või ärimudelis osana meetmetest, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete oluliste mõjude või riskidega või kasutada konkreetseid olulisi võimalusi; |
| (c)with reference to the undertaking’s material impacts: | (c)seoses ettevõtja olulise mõjuga: |
| I.how the undertaking’s material negative and positive impacts affect (or, in the case of potential impacts, are likely to affect) people or the environment; | I.kuidas ettevõtja oluline negatiivne ja positiivne mõju mõjutab (või võimalikku mõju korral tõenäoliselt mõjutab) inimesi või keskkonda; |
| II.whether and how the impacts originate from or are connected to the undertaking's strategy and business model; | II.kas ja kuidas need mõjud tulenevad ettevõtja strateegiast ja ärimudelist või on nendega seotud; |
| III.the reasonably expected time horizons of the impacts; and | III.nende mõjude mõistlikult eeldatav ajaperspektiiv ja |
| IV.whether the undertaking is involved with the material impacts through its activities or because of its business relationships, describing the nature of the activities or business relationships concerned; | IV.kas ettevõtja on seotud selle olulise mõjuga oma tegevuse või ärisuhete kaudu (kirjeldada asjaomase tegevuse või asjaomaste ärisuhete laadi); |
| (d)the current financial effects of the undertaking’s material risks and opportunities on its financial position, financial performance and cash flows and the material risks and opportunities for which there is a significant risk of a material adjustment within the next annual reporting period to the carrying amounts of assets and liabilities reported in the related financial statements; | (d)ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste praegune finantsmõju tema finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele ning olulised riskid ja võimalused, mille puhul on märkimisväärne risk, et järgmisel aruandeaastal kohandatakse oluliselt seotud finantsaruannetes kajastatud varade ja kohustiste bilansilist jääkmaksumust; |
| (e)the anticipated financial effects of the undertaking’s material risks and opportunities on its financial position, financial performance and cash flows over the short-, medium- and long-term, including the reasonably expected time horizons for those effects. This shall include how the undertaking expects its financial position, financial performance and cash flows to change over the short, medium- and long-term, given its strategy to manage risks and opportunities, taking into consideration: | (e)ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju tema finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh nende mõjude mõistlikult eeldatav ajaperspektiiv. See hõlmab seda, kuidas ettevõtja eeldab oma finantsseisundi, finantstulemuste ja rahavoogude muutumist lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, pidades silmas oma riskide ja võimaluste juhtimise strateegiat ja võttes arvesse järgmist: |
| I.its investment and disposal plans (for example, capital expenditure, major acquisitions and divestments, joint ventures, business transformation, innovation, new business areas and asset retirements), including plans the undertaking is not contractually committed to; and | I.ettevõtja investeerimis- ja võõrandamiskavad (nt kapitalikulud, olulised omandamised ja võõrandamised, ühisettevõtted, ettevõtete ümberkujundamine, innovatsioon, uued ärivaldkonnad ja varade kasutuselt kõrvaldamine), sh plaanid, mille suhtes ettevõtja ei ole võtnud lepingulisi kohustusi, ja |
| II.its planned sources of funding to implement its strategy. | II.strateegia rakendamiseks kavandatud rahastamisallikad; |
| (f)information about the resilience of the undertaking's strategy and business model regarding its capacity to address its material impacts and risks and to take advantage of its material opportunities. The undertaking shall disclose a qualitative and, when applicable, a quantitative analysis of the resilience, including how the analysis was conducted and the time horizons that were applied as defined in ESRS 1 (see ESRS 1 chapter 6 Time horizons). When providing quantitative information, the undertaking may disclose single amounts or ranges; | (f)teave ettevõtja strateegia ja ärimudeli säilenõtkuse kohta seoses tema suutlikkusega käsitleda olulisi mõjusid ja riske ning kasutada ära oma olulisi võimalusi. Ettevõtja avalikustab säilenõtkuse kvalitatiivse ja vajaduse korral kvantitatiivse analüüsi, sh teabe selle kohta, kuidas analüüs tehti, ja kohaldatud ajaperspektiivid, nagu on määratletud standardis ESRS 1 (vt standardi ESRS 1 6. peatükk „Ajaperspektiivid“). Kvantitatiivse teabe esitamisel võib ettevõtja avalikustada üksikud summad või vahemikud; |
| (g)changes to the material impacts, risks and opportunities compared to the previous reporting period; and | (g)oluliste mõjude, riskide ja võimaluste muutused võrreldes eelmise aruandeperioodiga ja |
| (h)a specification of those impacts, risks and opportunities that are covered by ESRS Disclosure Requirements as opposed to those covered by the undertaking using additional entity-specific disclosures. | (h)ESRSide avalikustamisnõuetega hõlmatud mõjude, riskide ja võimaluste täpsustamine võrreldes nendega, mis on hõlmatud ettevõtja täiendava üksusepõhise avalikustamisega. |
| 49.The undertaking may disclose the descriptive information required in paragraph 46 alongside the disclosures provided under the corresponding topical ESRS, in which case it shall still present a statement of its material impacts, risks and opportunities alongside its disclosures prepared under this chapter of ESRS 2. | 49.Ettevõtja võib avalikustada koos vastava teemapõhise ESRSi alusel avalikustatava teabega andmepunktis 46 nõutud kirjeldava teabe; sel juhul esitab ta koos ESRS 2 käesoleva peatüki kohaselt koostatud avalikustamisega siiski aruande oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta. |
| 4.Impact, risk and opportunity management | 4.Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| 4.1 Disclosures on the materiality assessment process | 4.1. Olulisuse hindamise protsessi kohta avalikustatav teave |
| 50.This chapter sets disclosure requirements that enable an understanding of: | 50.Peatükis sätestatakse avalikustamisnõuded, mis võimaldavad mõista järgmist: |
| (a)the process to identify material impacts, risks and opportunities; and | (a)oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsess ja |
| (b)the information that, as a result of its materiality assessment, the undertaking has included in its sustainability statement. | (b)teave, mille ettevõtja on lisanud kestlikkusaruandesse olulisuse hindamise tulemusena. |
| Disclosure Requirement IRO-1 - Description of the process to identify and assess material impacts, risks and opportunities | Avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus |
| 51.The undertaking shall disclose its process to identify its impacts, risks and opportunities and to assess which ones are material. | 51.Ettevõtja avalikustab protsessi, millega ta teeb kindlaks oma mõjud, riskid ja võimalused ning hindab, millised neist on olulised. |
| 52.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of the process through which the undertaking identifies impacts, risks and opportunities and assesses their materiality, as the basis for determining the disclosures in its sustainability statement (see ESRS 1 chapter 3 and its related Application Requirements, which set out requirements and principles regarding the process to identify and assess material impacts, risks and opportunities based on the principle of double materiality). | 52.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade protsessist, mille kaudu ettevõtja teeb kindlaks mõjud, riskid ja võimalused ning hindab nende olulisust ja mis on aluseks tema kestlikkusaruandes avalikustatava teabe kindlaksmääramisel (vt standardi ESRS 1 3. peatükk ja sellega seotud kohaldamisnõuded, milles on sätestatud nõuded ja põhimõtted seoses oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessiga, mis põhineb topeltolulisuse põhimõttel). |
| 53.The undertaking shall disclose the following information: | 53.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: |
| (a)a description of the methodologies and assumptions applied in the described process; | (a)kirjeldatud protsessis kasutatud meetodite ja eelduste kirjeldus; |
| (b)an overview of the process to identify, assess, prioritise and monitor the undertaking’s potential and actual impacts on people and the environment, informed by the undertaking’s due diligence process, including an explanation of whether and how the process: | (b)ülevaade protsessist, mille eesmärk on teha kindlaks, hinnata, prioriseerida ja jälgida ettevõtja võimalikku ja tegelikku mõju inimestele ja keskkonnale, tuginedes ettevõtja hoolsuskohustuse protsessile, sh selgitus selle kohta, kas ja kuidas see protsess: |
| I.focusses on specific activities, business relationships, geographies or other factors that give rise to heightened risk of adverse impacts; | I.keskendub konkreetsetele tegevustele, ärisuhetele, geograafilistele piirkondadele või muudele teguritele, mis suurendavad kahjuliku mõju riski; |
| II.considers the impacts with which the undertaking is involved through its own operations or as a result of its business relationships; | II.võtab arvesse mõjusid, millega ettevõtja on seotud oma tegevuse või ärisuhete kaudu; |
| III.includes consultation with affected stakeholders to understand how they may be impacted and with external experts; | III.hõlmab konsultatsioone mõjutatud sidusrühmadega, et mõista, kuidas neid võidakse mõjutada, ja välisekspertidega; |
| IV.prioritises negative impacts based on their relative severity and likelihood, (see ESRS 1 section 3.4 Impact materiality) and, if applicable, positive impacts on their relative scale, scope and likelihood, and determines which sustainability matters are material for reporting purposes, including the qualitative or quantitative thresholds and other criteria used as prescribed by ESRS 1 section 3.4 Impact materiality; | IV.seab tähtsuse järjekorda negatiivsed mõjud nende suhtelise tõsiduse ja tõenäosuse alusel (vt standardi ESRS 1 peatükk 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“) ja vajaduse korral positiivsed mõjud nende suhtelise skaala, ulatuse ja tõenäosuse põhjal ning määrab kindlaks, millised kestlikkusaspektid on aruandluse seisukohast olulised, sh kvalitatiivsed või kvantitatiivsed künnised ja muud kriteeriumid, mida kasutatakse vastavalt standardi ESRS 1 peatükile 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“; |
| (c)an overview of the process used to identify, assess, prioritise and monitor risks and opportunities that have or may have financial effects. The disclosure shall include: | (c)ülevaade protsessist, mida kasutatakse selliste riskide ja võimaluste kindlakstegemiseks, hindamiseks, prioriseerimiseks ja seireks, millel on või võib olla finantsmõju. Avalikustatakse järgmine teave: |
| I.how the undertaking has considered the connections of its impacts and dependencies with the risks and opportunities that may arise from those impacts and dependencies; | I.kuidas ettevõtja on kaalunud oma mõju ja sõltuvuse seoseid riskide ja võimalustega, mis võivad sellest mõjust ja sõltuvusest tuleneda; |
| II.how the undertaking assesses the likelihood, magnitude, and nature of effects of the identified risk and opportunities (such as the qualitative or quantitative thresholds and other criteria used as prescribed by ESRS 1 section 3.3 Financial materiality); | II.kuidas ettevõtja hindab kindlakstehtud riski ja võimaluste mõju tõenäosust, ulatust ja laadi (nt kvalitatiivsed või kvantitatiivsed künnised ja muud kriteeriumid, mida kasutatakse vastavalt standardi ESRS 1 peatükile 3.3 „Majanduslik olulisus“); |
| III.how the undertaking prioritises sustainability-related risks relative to other types of risks, including its use of risk-assessment tools; | III.kui tähtsaks peab ettevõtja kestlikkusega seotud riske muude riskidega võrreldes, sealhulgas teave riskihindamisvahendite kasutamise kohta; |
| (d)a description of the decision-making process and the related internal control procedures; | (d)otsustusprotsessi ja sellega seotud sisekontrollimenetluste kirjeldus; |
| (e)the extent to which and how the process to identify, assess and manage impacts and risks is integrated into the undertaking’s overall risk management process and used to evaluate the undertaking’s overall risk profile and risk management processes; | (e)mil määral ja kuidas on mõjude ja riskide kindlakstegemise, hindamise ja juhtimise protsess integreeritud ettevõtja üldisesse riskijuhtimisprotsessi ja kasutusel ettevõtja üldise riskiprofiili ja riskijuhtimisprotsesside hindamisel; |
| (f)the extent to which and how the process to identify, assess and manage opportunities is integrated into the undertaking’s overall management process where applicable; | (f)mil määral ja kuidas on võimaluste kindlakstegemise, hindamise ja juhtimise protsess integreeritud ettevõtja üldisesse juhtimisprotsessi, kui see on asjakohane; |
| (g)the input parameters it uses (for example, data sources, the scope of operations covered and the detail used in assumptions); and | (g)teave sisendparameetrite kohta, mida ettevõtja kasutab (nt andmeallikad, hõlmatud tegevuste ulatus ja eeldustes kasutatud üksikasjad), ja |
| (h)whether and how the process has changed compared to the prior reporting period, when the process was modified for the last time and future revision dates of the materiality assessment. | (h)kas ja kuidas on protsess eelmise aruandeperioodiga võrreldes muutunud, millal seda viimati muudeti ja olulisuse hinnangu tulevase läbivaatamise kuupäevad. |
| Disclosure Requirement IRO-2 – Disclosure Requirements in ESRS covered by the undertaking’s sustainability statement | Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega |
| 54.The undertaking shall report on the Disclosure Requirements complied with in its sustainability statements. | 54.Ettevõtja esitab aruande oma kestlikkusaruannetes täidetud avalikustamisnõuete kohta. |
| 55.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of the Disclosure Requirements included in the undertaking’s sustainability statement and of the topics that have been omitted as not material, as a result of the materiality assessment. | 55.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja kestlikkusaruandes sisalduvatest avalikustamisnõuetest ja teemadest, mis on olulisuse hindamise tulemusena välja jäetud kui ebaolulised. |
| 56.The undertaking shall include a list of the Disclosure Requirements complied with in preparing the sustainability statement, following the outcome of the materiality assessment (see ESRS 1 chapter 3), including the page numbers and/or paragraphs where the related disclosures are located in the sustainability statement. This may be presented as a content index. The undertaking shall also include a table of all the datapoints that derive from other EU legislation as listed in Appendix B of this standard, indicating where they can be found in the sustainability statement and including those that the undertaking has assessed as not material, in which case the undertaking shall indicate “Not material” in the table in accordance with ESRS 1 paragraph 35. | 56.Ettevõtja lisab pärast olulisuse hindamist (vt standardi ESRS 1 3. peatükk) kestlikkusaruande koostamisel täidetud avalikustamisnõuete loetelu, sh leheküljenumbrid ja/või lõigud, kus asjaomane avalikustatav teave kestlikkusaruandes asub. Selle võib esitada sisuregistrina. Ettevõtja lisab ka tabeli muudest ELi õigusaktidest tulenevatest andmepunktidest, mis on loetletud käesoleva standardi B liites, märkides ära nende asukoha kestlikkusaruandes, lisades ka need, mida ettevõtja on hinnanud mitteoluliseks; sel juhul märgib ettevõtja standardi ESRS 1 andmepunkti 35 kohasesse tabelisse „ei ole oluline“. |
| 57.If the undertaking concludes that climate change is not material and therefore omits all disclosure requirements in ESRS E1 Climate change, it shall disclose a detailed explanation of the conclusions of its materiality assessment with regard to climate change (see ESRS 2 IRO-2 Disclosure Requirements in ESRS covered by the undertaking’s sustainability statement), including a forward-looking analysis of the conditions that could lead the undertaking to conclude that climate change is material in the future. | 57.Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et kliimamuutused ei ole olulised ja jätab seetõttu kohaldamata kõik standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõuded, selgitab ta üksikasjalikult oma olulisuse hindamise järeldusi kliimamuutuste kohta (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“), lisades sh tulevikku suunatud analüüsi tingimustest, mille alusel ettevõtja võiks järeldada, et kliimamuutused on tulevikus olulised. |
| 58.If the undertaking concludes that a topic other than climate change is not material and therefore omits all the Disclosure Requirements in the corresponding topical ESRS, it may provide a brief explanation of the conclusions of its materiality assessment for that topic. | 58.Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et mõni muu teema (v.a kliimamuutused) ei ole oluline ja jätab seetõttu kohaldamata vastava teemapõhise ESRSi kõik avalikustamisnõuded, võib ta lühidalt selgitada oma olulisuse hindamise järeldusi asjaomase teema kohta. |
| 59.The undertaking shall provide an explanation of how it has determined the material information to be disclosed in relation to the impacts, risks and opportunities that it has assessed to be material, including the use of thresholds and/or how it has implemented the criteria in ESRS 1 section 3.2 Material matters and materiality of information. | 59.Ettevõtja esitab selgituse selle kohta, kuidas ta on kindlaks määranud olulise teabe, mis avalikustatakse tema hinnangul oluliste mõjude, riskide ja võimaluste, sh künniste kasutamise kohta ja/või kuidas ta on rakendanud standardi ESRS 1 peatükis 3.2 „Olulised küsimused ja teabe olulisus“ esitatud kriteeriume. |
| 4.2 Minimum disclosure requirements on policies and actions | 4.2 Poliitika ja meetmete avalikustamise miinimumnõuded |
| 60.This section sets out minimum disclosure requirements to be included when the undertaking discloses information on its policies and actions to prevent, mitigate and remediate actual and potential material impacts, to address material risks and/or to pursue material opportunities (collectively, to “manage material sustainability matters”). They shall be applied together with the Disclosure Requirements, including Application Requirements, provided in the relevant topical and sector-specific ESRS. They shall also be applied when the undertaking prepares entity-specific disclosures. | 60.Selles peatükis sätestatakse avalikustamise miinimumnõuded, mis tuleb lisada, kui ettevõtja avalikustab teabe oma poliitika ja meetmete kohta, mille eesmärk on vältida, leevendada ja heastada tegelikke ja võimalikke olulisi mõjusid, käsitleda olulisi riske ja/või kasutada olulisi võimalusi (nendele tegevustele ühiselt viidatakse sõnastusega „oluliste kestlikkusaspektide haldamine“). Neid kohaldatakse koos asjaomases teemapõhises ja sektoripõhises ESRSis esitatud avalikustamisnõuetega, sealhulgas kohaldamisnõuetega. Neid kohaldatakse ka siis, kui ettevõtja avalikustab andmeid üksusepõhiselt. |
| 61.The corresponding disclosures shall be located alongside disclosures prescribed by the relevant ESRS. When a single policy or same actions address several interconnected sustainability matters, the undertaking may disclose the required information in its reporting under one topical ESRS and cross reference to it in its reporting under other topical ESRS. | 61.Vastav avalikustatav teave peab asuma teemapõhise ESRSiga ette nähtud avalikustatava teabe juures. Kui ühe poliitika või samade meetmetega käsitletakse mitut omavahel seotud kestlikkusaspekti, võib ettevõtja avalikustada nõutud teabe ühe teemapõhise ESRSi kohases aruandluses ja muude teemapõhiste ESRSide kohases aruandluses sellele viidata. |
| 62.If the undertaking cannot disclose the information on policies and actions required under relevant ESRS, because it has not adopted policies and/or actions with reference to the specific sustainability matter concerned, it shall disclose this to be the case, and provide reasons for not having adopted policies and/or actions. The undertaking may disclose a timeframe in which it aims to adopt them. | 62.Kui ettevõtja ei saa avalikustada teavet asjaomase ESRSiga nõutava poliitika ja meetmete kohta, sest ta ei ole konkreetse kestlikkusaspektiga seoses poliitikat ja/või meetmeid vastu võtnud, avalikustab ta selle asjaolu ning esitab põhjused, miks ta ei ole poliitikat ja/või meetmeid vastu võtnud. Ettevõtja võib avalikustada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need vastu võtta. |
| Minimum Disclosure Requirement – Policies MDR-P – Policies adopted to manage material sustainability matters | Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika MDR-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika |
| 63.The undertaking shall apply the minimum disclosure requirements defined in this provision when it discloses the policies it has in place with regard to each sustainability matter identified as material. | 63.Ettevõtja kohaldab selle sättega ette nähtud avalikustamise miinimumnõudeid, kui ta avalikustab poliitika, mille on kehtestanud seoses iga olulisena määratletud kestlikkusaspektiga. |
| 64.The objective of this Minimum Disclosure Requirement is to provide an understanding of the policies that the undertaking has in place to prevent, mitigate and remediate actual and potential impacts, to address risks and to pursue opportunities. | 64.Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja kehtivast poliitikast tegelike ja võimalike mõjude ennetamiseks, leevendamiseks ja heastamiseks, riskide käsitlemiseks ja võimaluste kasutamiseks. |
| 65.The undertaking shall disclose information about policies adopted to manage material sustainability matters. The disclosure shall include the following information: | 65.Ettevõtja avalikustab teabe oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika kohta. Avalikustada tuleb järgmine teave: |
| (a)a description of the key contents of the policy, including its general objectives and which material impacts, risks or opportunities the policy relates to and the process for monitoring; | (a)poliitika põhisisu kirjeldus, sh selle üldeesmärgid ning olulised mõjud, riskid või võimalused, millega poliitika on seotud, ja järelevalveprotsess; |
| (b)a description of the scope of the policy, or of its exclusions, in terms of activities, upstream and/or downstream value chain, geographies and if relevant, affected stakeholder groups; | (b)poliitika ulatuse või erandite kirjeldus, pidades silmas tegevusi, väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe, geograafilisi piirkondi ja vajaduse korral mõjutatud sidusrühmi; |
| (c)the most senior level in the undertaking’s organisation that is accountable for the implementation of the policy; | (c)ettevõtja organisatsiooni kõige kõrgem tase, mis poliitika rakendamise eest vastutab; |
| (d)a reference, if relevant, to the third-party standards or initiatives the undertaking commits to respect through the implementation of the policy; | (d)vajaduse korral viide kolmanda isiku standarditele või algatustele, mida ettevõtja kohustub poliitika rakendamise kaudu järgima; |
| (e)if relevant, a description of the consideration given to the interests of key stakeholders in setting the policy; and | (e)vajaduse korral kirjeldus peamiste sidusrühmade huvide arvessevõtmise kohta poliitika kehtestamisel ja |
| (f)if relevant, whether and how the undertaking makes the policy available to potentially affected stakeholders, and stakeholders who need to help implement it. | (f)kui see on asjakohane, siis kas ja kuidas teeb ettevõtja poliitika kättesaadavaks võimalikele mõjutatud sidusrühmadele ja sidusrühmadele, kes peavad aitama seda rakendada. |
| Minimum Disclosure Requirement – Actions MDR-A – Actions and resources in relation to material sustainability matters | Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed MDR-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid |
| 66.The undertaking shall apply the requirements for the content of disclosures in this provision when it describes the actions through which it manages each material sustainability matter including action plans and resources allocated and/or planned. | 66.Ettevõtja kohaldab käesolevas sättes esitatud avalikustatava sisu nõudeid, kui ta kirjeldab meetmeid, millega haldab iga olulist kestlikkusaspekti, sh tegevuskavasid ning eraldatud ja/või kavandatud ressursse. |
| 67.The objective of this Minimum Disclosure Requirement is to provide an understanding of the key actions taken and/or planned to prevent, mitigate and remediate actual and potential impacts, and to address risks and opportunities, and where applicable achieve the objectives and targets of related policies. | 67.Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on anda ülevaade põhilistest meetmetest, mida on võetud ja/või kavatsetakse võtta tegelike ja potentsiaalsete oluliste mõjude vältimiseks, leevendamiseks ja heastamiseks, riskide ja võimaluste käsitlemiseks ning vajaduse korral seotud poliitika sihtide ja eesmärkide saavutamiseks. |
| 68.Where the implementation of a policy requires actions, or a comprehensive action plan, to achieve its objectives, as well as when actions are implemented without a specific policy, the undertaking shall disclose the following information: | 68.Kui poliitika rakendamine nõuab eesmärkide saavutamiseks meetmeid või terviklikku tegevuskava või kui meetmeid rakendatakse ilma konkreetse poliitikata, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: |
| (a)the list of key actions taken in the reporting year and planned for the future, their expected outcomes and, where relevant, how their implementation contributes to the achievement of policy objectives and targets; | (a)aruandeaastal võetud ja tulevikus kavandatud põhimeetmete loetelu, nende oodatavad tulemused ja vajaduse korral see, kuidas nende rakendamine aitab kaasa poliitikaga seotud sihtide ja eesmärkide saavutamisele; |
| (b)the scope of the key actions (i.e., coverage in terms of activities, upstream and/or downstream value chain, geographies and, where applicable, affected stakeholder groups); | (b)põhimeetmete ulatus (pidades silmas tegevusi, väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe, geograafilisi piirkondi ja vajaduse korral mõjutatud sidusrühmi); |
| (c)the time horizons under which the undertaking intends to complete each key action; | (c)ajaperspektiiv, mille jooksul ettevõtja kavatseb iga põhimeetme lõpule viia; |
| (d)if applicable, key actions taken (along with results) to provide for and cooperate in or support the provision of remedy for those harmed by actual material impacts; | (d)kui see on asjakohane, siis põhimeetmed (koos tulemustega), mis on võetud selleks, et näha ette õiguskaitsevahendite pakkumist neile, keda tegelikud olulised mõjud on kahjustanud, teha selliste meetmete pakkumisel koostööd või seda toetada; |
| (e)if applicable, quantitative and qualitative information regarding the progress of actions or action plans disclosed in prior periods. | (e)vajaduse korral kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave varasematel perioodidel avalikustatud meetmete või tegevuskavade edenemise kohta. |
| 69.Where the implementation of an action plan requires significant operational expenditures (Opex) and/or capital expenditures (Capex) the undertaking shall: | 69.Kui tegevuskava rakendamine nõuab märkimisväärseid tegevus- ja/või kapitalikulusid, siis ettevõtja: |
| (a)describe the type of current and future financial and other resources allocated to the action plan, including if applicable, the relevant terms of sustainable finance instruments, such as green bonds, social bonds and green loans, the environmental or social objectives, and whether the ability to implement the actions or action plan depends on specific preconditions, e.g., granting of financial support or public policy and market developments; | (a)kirjeldab tegevuskavale eraldatud praeguste ja tulevaste rahaliste ja muude vahendite liiki, sh vajaduse korral kestlike rahastamisvahendite – nagu rohelised võlakirjad, sotsiaalsed võlakirjad ja rohelised laenud – asjaomaseid tingimusi, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid eesmärke ning seda, kas meetmete või tegevuskava rakendamise võime sõltub konkreetsetest eeltingimustest, nt rahalise toetuse andmine või avalik poliitika ja turusuundumused; |
| (b)provide the amount of current financial resources and explain how they relate to the most relevant amounts presented in the financial statements; and | (b)esitab praeguste rahaliste vahendite summa ja selgitab, kuidas need vahendid on seotud kõige asjakohasemate summadega finantsaruannetes, ja |
| (c)provide the amount of future financial resources. | (c)esitab tulevaste rahaliste vahendite summa. |
| 5.Metrics and targets | 5.Mõõdikud ja eesmärgid |
| 70.This chapter sets out Minimum Disclosure Requirements that shall be included when the undertaking discloses information on its metrics and targets related to each material sustainability matter. They shall be applied together with the Disclosure Requirements, including Application Requirements, provided in the relevant topical ESRS. They shall also be applied when the undertaking prepares entity-specific disclosures. | 70.Selles peatükis sätestatakse avalikustamise miinimumnõuded, mis tuleb lisada, kui ettevõtja avalikustab teabe iga olulise kestlikkusaspektiga seotud mõõdikute ja eesmärkide kohta. Neid kohaldatakse koos asjaomases teemapõhises ESRSis esitatud avalikustamisnõuetega, sealhulgas kohaldamisnõuetega. Neid kohaldatakse ka siis, kui ettevõtja avalikustab andmeid üksusepõhiselt. |
| 71.The corresponding disclosures shall be located alongside disclosures prescribed by the topical ESRS. | 71.Vastav avalikustatav teave peab asuma teemapõhise ESRSiga ette nähtud avalikustatava teabe juures. |
| 72.If the undertaking cannot disclose the information on targets required under the relevant topical ESRS, because it has not set targets with reference to the specific sustainability matter concerned, it shall disclose this to be the case, and provide reasons for not having adopted targets. The undertaking may disclose a timeframe in which it aims to adopt them. | 72.Kui ettevõtja ei saa avalikustada asjaomase teemapõhise ESRSiga nõutavat teavet eesmärkide kohta, sest ta ei ole konkreetse kestlikkusaspektiga seoses eesmärke püstitanud, avalikustab ta selle asjaolu ning esitab põhjused, miks ta ei ole eesmärke vastu võtnud. Ettevõtja võib avalikustada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need vastu võtta. |
| Minimum disclosure requirement – Metrics MDR-M – Metrics in relation to material sustainability matters | Avalikustamise miinimumnõue. Mõõdikud MDR-M. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud mõõdikud |
| 73.The undertaking shall apply the requirements for the content of disclosures in this provision when it discloses on the metrics it has in place with regard to each material sustainability matter. | 73.Ettevõtja kohaldab selle sättega ette nähtud nõudeid avalikustatava sisu kohta, kui ta avalikustab mõõdikud, mille on kehtestanud seoses iga olulise kestlikkusaspektiga. |
| 74.The objective of this Minimum Disclosure Requirement is to provide an understanding of the metrics the undertaking uses to track the effectiveness of its actions to manage material sustainability matters. | 74.Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on anda ülevaade mõõdikutest, mida ettevõtja kasutab oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks võetud meetmete tõhususe jälgimiseks. |
| 75.The undertaking shall disclose any metrics that it uses to evaluate performance and effectiveness, in relation to a material impact, risk or opportunity. | 75.Ettevõtja avalikustab kõik mõõdikud, mida ta kasutab tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks seoses olulise mõju, riski või võimalusega. |
| 76.Metrics shall include those defined in ESRS, as well as metrics identified on an entity-specific basis, whether taken from other sources or developed by the undertaking itself. | 76.Mõõdikud hõlmavad ESRSides määratletud mõõdikuid ning üksusepõhiselt kindlaks määratud mõõdikuid, olenemata sellest, kas need on võetud muudest allikatest või on need välja töötanud ettevõtja ise. |
| 77.For each metric, the undertaking shall: | 77.Ettevõtja teeb iga mõõdiku puhul järgmist: |
| (a)disclose the methodologies and significant assumptions behind the metric, including the limitations of the methodologies used; | (a)avalikustab mõõdiku aluseks olevad meetodid ja olulised eeldused, sealhulgas kasutatud metoodika piirangud; |
| (b)disclose whether the measurement of the metric is validated by an external body other than the assurance provider and, if so, which body; | (b)avalikustab teabe selle kohta, kas mõõdiku mõõtmise on valideerinud muu väline asutus kui kindlusandja, ja kui see on nii, siis milline asutus; |
| (c)label and define the metric using meaningful, clear and precise names and descriptions; | (c)tähistab ja määratleb mõõdikud sisukate, selgete ja täpsete nimetuste ja kirjeldustega; |
| (d)when currency is specified as the unit of measure, use the presentation currency of its financial statements. | (d)kui mõõtühikuks on vääring, kasutab oma finantsaruannete esitusvaluutat. |
| Minimum Disclosure Requirement – Targets MDR-T – Tracking effectiveness of policies and actions through targets | Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu |
| 78.The undertaking shall apply the requirements for the content of disclosures in this provision when it discloses information about the targets it has set with regard to each material sustainability matter. | 78.Ettevõtja kohaldab selle sättega ette nähtud nõudeid avalikustatava sisu kohta, kui ta avalikustab teavet eesmärkide kohta, mille on kehtestanud seoses iga olulise kestlikkusaspektiga. |
| 79.The objective of this Minimum Disclosure Requirement is to provide for each material sustainability matter an understanding of: | 79.Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on esitada iga olulise kestlikkusaspekti kohta teavet, mis võimaldab mõista: |
| (a)whether and how the undertaking tracks the effectiveness of its actions to address material impacts, risks and opportunities, including the metrics it uses to do so; | (a)kas ja kuidas ettevõtja jälgib oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks võetud meetmete tõhusust, sh selleks kasutatavad mõõdikud; |
| (b)measurable time-bound outcome-oriented targets set by the undertaking to meet the policy’s objectives, defined in terms of expected results for people, the environment or the undertaking regarding material impacts, risks and opportunities; | (b)mõõdetavaid ajaliselt piiritletud tulemuspõhiseid eesmärke, mis ettevõtja on seadnud poliitika elluviimiseks ja mis on määratletud inimeste, keskkonna või ettevõtja jaoks oodatavate tulemustena seoses oluliste mõjude, riskide ja võimalustega; |
| (c)the overall progress towards the adopted targets over time; | (c)üldised edusammud vastuvõetud eesmärkide suunas aja jooksul; |
| (d)in the case that the undertaking has not set measurable time-bound outcome-oriented targets, whether and how it nevertheless tracks the effectiveness of its actions to address material impacts, risks and opportunities and measures the progress in achieving its policy objectives; and | (d)juhul, kui ettevõtja ei ole seadnud mõõdetavaid ajaliselt piiritletud tulemuspõhiseid eesmärke, siis kas ja kuidas ta siiski jälgib oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks võetud meetmete tõhusust ning mõõdab edusamme oma poliitika elluviimisel ja |
| (e)whether and how stakeholders have been involved in target setting for each material sustainability matter. | (e)kas ja kuidas on sidusrühmad osalenud iga olulise kestlikkusaspektiga seotud eesmärkide seadmises. |
| 80.The undertaking shall disclose the measurable, outcome-oriented and time-bound targets on material sustainability matters it has set to assess progress. For each target, the disclosure shall include the following information: | 80.Ettevõtja avalikustab mõõdetavad, tulemuspõhised ja ajaliselt piiritletud, oluliste kestlikkusaspektidega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud edusammude hindamiseks. Iga eesmärgi kohta tuleb avalikustada järgmine teave: |
| (a)a description of the relationship of the target to the policy objectives; | (a)eesmärgi ja poliitika vahelise seose kirjeldus; |
| (b)the defined target level to be achieved, including, where applicable, whether the target is absolute or relative and in which unit it is measured; | (b)kindlaksmääratud sihttase, mis tuleb saavutada, sh, kui see on asjakohane, kas eesmärk on absoluutne või suhteline ning millistes ühikutes seda mõõdetakse; |
| (c)the scope of the target, including the undertaking’s activities and/or its upstream and/or downstream value chain where applicable and geographical boundaries; | (c)eesmärgi ulatus, sh ettevõtja tegevus ja/või väärtusahela eelnevad ja järgnevad etapid, kui need on asjakohased, ning geograafilised piirid; |
| (d)the baseline value and base year from which progress is measured; | (d)lähtetaseme väärtus ja võrdlusaasta, millest alates edusamme mõõdetakse; |
| (e)the period to which the target applies and if applicable, any milestones or interim targets; | (e)eesmärgi saavutamise ajavahemik ning vajaduse korral vahe-eesmärgid; |
| (f)the methodologies and significant assumptions used to define targets, including where applicable, the selected scenario, data sources, alignment with national, EU or international policy goals and how the targets consider the wider context of sustainable development and/or local situation in which impacts take place; | (f)eesmärkide kindlaksmääramiseks kasutatud meetodid ja olulised eeldused, sh vajaduse korral valitud stsenaarium, andmeallikad, kooskõla riiklike, ELi või rahvusvaheliste poliitikaeesmärkidega ning teave selle kohta, kuidas eesmärkides võetakse arvesse kestliku arengu laiemat konteksti ja/või kohalikku olukorda, kus mõju avaldub; |
| (g)whether the undertaking’s targets related to environmental matters are based on conclusive scientific evidence; | (g)kas ettevõtja keskkonnaküsimustega seotud eesmärgid põhinevad veenvatel teaduslikel tõenditel; |
| (h)whether and how stakeholders have been involved in target setting for each material sustainability matter; | (h)kas ja kuidas on sidusrühmad osalenud iga olulise kestlikkusaspektiga seotud eesmärkide seadmises; |
| (i)any changes in targets and corresponding metrics or underlying measurement methodologies, significant assumptions, limitations, sources and processes to collect data adopted within the defined time horizon. This includes an explanation of the rationale for those changes and their effect on comparability (see Disclosure Requirement BP-2 Disclosures in relation to specific circumstances of this Standard); and | (i)mis tahes muudatused eesmärkides ja vastavates mõõdikutes või nende aluseks olevates mõõtmismeetodites, olulistes eeldustes, piirangutes, allikates ja andmekogumise protsessides kindlaksmääratud aja jooksul. See hõlmab nende muudatuste põhjendust ja nende mõju võrreldavusele (vt avalikustamisnõue BP-2 „Avalikustamine seoses käesoleva standardi konkreetsete asjaoludega“) ja |
| (j)the performance against its disclosed targets, including information on how the target is monitored and reviewed and the metrics used, whether the progress is in line with what had been initially planned, and an analysis of trends or significant changes in the performance of the undertaking towards achieving the target. | (j)tulemused võrreldes avalikustatud eesmärkidega, sh teave selle kohta, kuidas eesmärki jälgitakse ja läbi vaadatakse ja milliseid mõõdikuid kasutatakse, ning kas edusammud on kooskõlas algselt kavandatuga, samuti analüüs suundumuste või oluliste muutuste kohta ettevõtja tulemustes eesmärgi saavutamisel. |
| 81.If the undertaking has not set any measurable outcome-oriented targets: | 81.Kui ettevõtja ei ole kehtestanud ühtegi mõõdetavat tulemuspõhist eesmärki: |
| (a)it may disclose whether such targets will be set and the timeframe for setting them, or the reasons why the undertaking does not plan to set such targets; | (a)võib ta avalikustada, kas sellised eesmärgid kehtestatakse ja nende kehtestamise ajakava või põhjused, miks ettevõtja ei kavatse selliseid eesmärke kehtestada; |
| (b)it shall disclose whether it nevertheless tracks the effectiveness of its policies and actions in relation to the material sustainability-related impact, risk and opportunity, and if so: | (b)avalikustab ta, kas ta jälgib oma poliitika ja meetmete tõhusust seoses kestlikkusega seotud olulise mõju, riski ja võimalusega ning kui jah, siis: |
| I.any processes through which it does so; | I.kõik protsessid, mille abil ta seda teeb; |
| II.the defined level of ambition to be achieved and any qualitative or quantitative indicators it uses to evaluate progress, including the base period from which progress is measured. | II.saavutatavate eesmärkide kindlaksmääratud tase ja kõik kvalitatiivsed või kvantitatiivsed näitajad, mida kasutatakse edusammude hindamiseks, sealhulgas võrdlusperiood, millest alates edusamme mõõdetakse. |
| Appendix A: Application Requirements | A liide. Kohaldamisnõuded |
| This appendix is an integral part of ESRS 2 and has the same authority as other parts of the Standard. | See lisa on standardi ESRS 2 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. |
| 1.Basis for preparation | 1.Koostamise alus |
| Disclosure Requirement BP-1 – General basis for preparation of sustainability statements | Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruannete koostamise üldine alus |
| AR 1.When describing to what extent the sustainability statement covers the undertaking’s upstream and downstream value chain (see ESRS 1 section 5.1 Reporting undertaking and value chain), the undertaking may distinguish between: | AR 1.Kirjeldades seda, mil määral hõlmab kestlikkusaruanne ettevõtja väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe (vt standardi ESRS 1 peatükk 5.1. „Aruandev ettevõtja ja väärtusahel“), võib ettevõtja eristada järgmist: |
| (a)the extent to which its materiality assessment of impacts, risks and opportunities extends to its upstream and/or downstream value chain; | (a)mil määral tema mõjude, riskide ja võimaluste olulisuse hinnang hõlmab tema väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe; |
| (b)the extent to which its policies, actions and targets extend to its value chain; and | (b)mil määral tema poliitika, meetmed ja eesmärgid hõlmavad tema väärtusahelat ja |
| (c)the extent to which it includes upstream and/or downstream value chain data when disclosing on metrics. | (c)mil määral sisaldavad mõõdikute kohta avalikustatavad andmed väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide andmeid. |
| Disclosure Requirement BP-2 – Disclosures in relation to specific circumstances | Avalikustamisnõue BP-2 – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega |
| AR 2.The undertaking may disclose whether it relies on any European standards approved by the European Standardisation System (ISO/IEC or CEN/CENELEC standards), as well as the extent to which data and processes that are used for sustainability reporting purposes have been verified by an external assurance provider and found to conform to the corresponding ISO/IEC or CEN/CENELEC standard. | AR 2.Ettevõtja võib avalikustada, kas ta tugineb mõnele Euroopa standardisüsteemi poolt heaks kiidetud Euroopa standardile (ISO/IECi või CEN/CENELECi standardid), ning millises ulatuses on kestlikkusaruandluseks kasutatavaid andmeid ja protsesse kontrollinud väline kindlusandja ning leidnud, et need vastavad vastavale ISO/IECi või CEN/CENELECi standardile. |
| 2.Governance | 2.Juhtimine |
| Disclosure Requirement GOV-1 – The role of the administrative, management and supervisory bodies | Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll |
| AR 3.In describing the role and responsibilities of the administrative, management and supervisory bodies with regard to sustainability matters, the undertaking may specify: | AR 3.Kirjeldades haldus-, juht- ja järelevalveorganite rolle ja kohustusi seoses kestlikkusaspektidega, võib ettevõtja täpsustada järgmist: |
| (a)the aspects of sustainability over which oversight is exercised with regard to the environmental, social and governance matters the undertaking may be facing, including: | (a)keskkonna, sotsiaalvaldkonna ja ühingujuhtimisega seotud kestlikkusaspektid, mille üle tehakse järelevalvet, sh: |
| I.any assessment of and changes to sustainability-related aspects of the undertaking’s strategy and business model; | I.ettevõtja strateegia ja ärimudeli kestlikkusega seotud aspektide hindamine ja nende muutused; |
| II.the identification and assessment of material risks, opportunities and impacts; | II.oluliste riskide, võimaluste ja mõjude kindlakstegemine ja hindamine; |
| III.related policies and targets, action plans and dedicated resources; and | III.vastav poliitika ja vastavad eesmärgid, tegevuskavad ja sihtotstarbelised vahendid ja |
| IV.sustainability reporting; | IV.kestlikkusaruandlus; |
| (b)the form such oversight takes for each of the above aspects: i.e., information, consultation or decision-making; and | (b)sellise järelevalve vorm iga eespool nimetatud aspekti puhul, st teavitamine, konsulteerimine või otsustamine, ja |
| (c)the way such oversight is organised and formalised, i.e., processes by which the administrative, management and supervisory bodies engage with these aspects of sustainability. | (c)sellise järelevalve korraldamise ja tegemise viis, st protsessid, mille abil haldus-, juht- ja järelevalveorganid tegelevad nende kestlikkusaspektidega. |
| AR 4.In describing the undertaking’s organisation of governance regarding sustainability matters, a description of complex governance structure may be complemented by their presentation in the form of a diagram. | AR 4.Ettevõtja kestlikkusaspektidega seotud juhtimiskorralduse kirjeldamisel võib keeruka juhtimisstruktuuri kirjeldust täiendada diagrammiga. |
| AR 5.The description of the level of expertise or access to expertise of the administrative, management and supervisory bodies may be substantiated by illustrating the composition of the bodies, including members on whom these bodies rely for expertise to oversee sustainability matters, and how they leverage that expertise as a body. In the description, the undertaking shall consider how the expertise and skills are relevant to the undertaking’s material impacts, risks and opportunities and whether the bodies and/or its members have access to other sources of expertise, such as specific experts and training and other educational initiatives to update and develop sustainability-related expertise within these bodies. | AR 5.Haldus-, juht- ja järelevalveorganite eksperditeadmiste taseme või kättesaadavuse kirjelduse täiendamiseks võib kirjeldada organite koosseisu, sh liikmeid, kellele need organid kestlikkusaspektide üle järelevalve teostamisel toetuvad, ning seda, kuidas nad neid eksperditeadmisi organina kasutavad. Kirjelduses võtab ettevõtja arvesse, kuidas on eksperditeadmised ja oskused ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimaluste seisukohast asjakohased ning kas organitel ja/või selle liikmetel on juurdepääs muudele eksperditeadmiste allikatele, nagu erieksperdid, koolitus ja muud haridusalgatused, et ajakohastada ja arendada kestlikkusalaseid eksperditeadmisi kõnealustes organites. |
| Disclosure Requirement GOV-2 – Information provided to and sustainability matters addressed by the undertaking’s administrative, management and supervisory bodies | Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid |
| AR 6.Depending on the undertaking’s structure, the administrative, management and supervisory bodies may focus on overarching targets, while management focuses on the more detailed targets. In this case, the undertaking may disclose how the governance bodies ensure that an appropriate mechanism for performance monitoring is in place. | AR 6.Sõltuvalt ettevõtja struktuurist võivad haldus-, juht- ja järelevalveorganid keskenduda üldistele eesmärkidele, samal ajal kui juhtkond keskendub üksikasjalikumatele eesmärkidele. Sellisel juhul võib ettevõtja avalikustada, kuidas juhtorganid tagavad asjakohase tulemusseire mehhanismi olemasolu. |
| Disclosure Requirement GOV-3 – Integration of sustainability-related performance in incentive schemes | Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse |
| AR 7.For listed undertakings, this Disclosure Requirement should be consistent with the remuneration report prescribed in articles 9a and 9b of Directive 2007/36/EC on the exercise of certain rights of shareholders in listed companies. Subject to the provisions of ESRS 1, paragraphs 119, 120 and 122, a listed undertaking may make a reference to its remuneration report. | AR 7.Börsil noteeritud ettevõtjate puhul peaks käesolev avalikustamisnõue olema kooskõlas direktiivi 2007/36/EÜ (noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta) artiklites 9a ja 9b sätestatud tasustamisaruandega. Vastavalt standardi ESRS 1 andmepunktidele 119, 120 ja 122 võib börsil noteeritud ettevõtja viidata oma tasustamisaruandele. |
| Disclosure Requirement GOV-4 – Statement on due diligence | Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse kohta |
| AR 8.The mapping required by paragraph 30 may be presented in the form of a table, cross-referencing the core elements of due diligence, for impacts on people and the environment, to the relevant disclosures in the undertaking’s sustainability statement, as set out below. | AR 8.Andmepunktis 30 nõutud kaardistamise võib esitada tabelina, milles hoolsuskohustuse põhielemendid on inimestele ja keskkonnale avalduva mõju puhul seostatud ettevõtja kestlikkusaruandes avalikustatud asjakohase teabega, nagu on sätestatud allpool. |
| AR 9.The undertaking may include additional columns to the table below to clearly identify those disclosures that relate to impacts on people and/or the environment given that, in some cases, more than one disclosure may provide information about the same due diligence step. | AR 9.Ettevõtja võib lisada allpool olevasse tabelisse täiendavaid veerge, et selgelt kindlaks määrata need avalikustatavad andmed, mis on seotud mõjuga inimestele ja/või keskkonnale, arvestades, et mõnel juhul võidakse sama hoolsuskohustuse täitmise etapi kohta teavet anda rohkem kui ühes punktis. |
| AR 10.The main references in the international instruments of the UN Guiding Principles on Business and Human Rights and the OECD Guidelines for Multinational Enterprises to the core elements of the due diligence process are listed in ESRS 1 chapter 4. | AR 10.ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvaheliste dokumentide ja OECD hargmaiste ettevõtete suuniste peamised viited hoolsuskohustuse menetluse põhielementidele on loetletud standardi ESRS 1 4. peatükis. |
| CORE ELEMENTS OF DUE DILIGENCE | PARAGRAPHS IN THE SUSTAINABILITY STATEMENT | HOOLSUSKOHUSTUSE PÕHIELEMENDID | KESTLIKKUSARUANDE PUNKTID |
| a) Embedding due diligence in governance, strategy and business model | a) Hoolsuskohustuse integreerimine juhtimisse, strateegiasse ja ärimudelisse |
| b) Engaging with affected stakeholders in all key steps of the due diligence | b) Mõjutatud sidusrühmade kaasamine hoolsuskohustuse kõigisse olulistesse etappidesse |
| c) Identifying and assessing adverse impacts | c) Kahjulike mõjude tuvastamine ja hindamine |
| d) Taking actions to address those adverse impacts | d) Meetmete võtmine nende kahjulike mõjude leevendamiseks |
| e) Tracking the effectiveness of these efforts and communicating | e) Nende jõupingutuste tõhususe jälgimine ja sellest teavitamine |
| Disclosure Requirement GOV-5 – Risk management and internal controls over sustainability reporting | Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll |
| AR 11.This Disclosure Requirement focuses solely on the internal control processes over the sustainability reporting process. The undertaking may consider risks such as the completeness and integrity of the data, the accuracy of estimation results, the availability of upstream and/or downstream value chain data, and the timing of the availability of the information. | AR 11.Käesolevas avalikustamisnõudes keskendutakse üksnes kestlikkusaruandluse protsessi sisekontrolliprotsessidele. Ettevõtja võib arvesse võtta selliseid riske nagu andmete täielikkus ja terviklus, hindamistulemuste täpsus, väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide andmete kättesaadavus ja teabe kättesaadavuse ajastus. |
| 3.Strategy | 3.Strateegia |
| Disclosure Requirement SBM–1 Strategy, business model and value chain | Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel |
| AR 12.To provide the information on sectors required by paragraph 40, the undertaking shall map its significant activities in accordance with ESRS sectors. If a code for a sub-sector does not exist, the caption “others” shall be used. | AR 12.Selleks, et anda teavet andmepunktis 40 nõutud sektorite kohta, kaardistab ettevõtja oma olulised tegevused vastavalt ESRSi sektoritele. Kui mõnel allsektoril kood puudub, kasutatakse kategooriat „muud“. |
| AR 13.For the purposes of the disclosures required in paragraph 40, a group of products and/or services offered, a group of markets and/or customer groups served, or an ESRS sector, is significant for the undertaking if it meets one or both of the following criteria: | AR 13.Andmepunktis 40 nõutud avalikustamise seisukohast on pakutavate toodete ja/või teenuste rühm, teenindatavate turgude ja/või kliendirühmade rühm või ESRSi sektor ettevõtja jaoks oluline, kui see vastab ühele või mõlemale järgmistest kriteeriumidest: |
| (a)it accounts for more than 10 per cent of the undertaking’s revenue; | (a)see moodustab üle 10 % ettevõtja müügitulust; |
| (b)it is connected with material actual impacts or material potential negative impacts of the undertaking. | (b)see on seotud ettevõtja oluliste tegelike mõjude või võimalike oluliste negatiivsete mõjudega. |
| AR 14.In preparing disclosures relating to its business model and value chain, the undertaking shall consider: | AR 14.Oma ärimudeli ja väärtusahelaga seotud teabe koostamisel võtab ettevõtja arvesse järgmist: |
| (a)its key activities, resources, distribution channels and customer segments; | (a)ettevõtja põhitegevus, ressursid, turustuskanalid ja kliendisegmendid; |
| (b)its key business relationships and their key characteristics, including relationships with customers and suppliers; | (b)ettevõtja peamised ärisuhted ja põhiomadused, sh suhted klientide ja tarnijatega; |
| (c)the cost structure and revenue of its business segments, in line with IFRS 8 disclosure requirements in the financial statement, where applicable; | (c)ettevõtja ärisegmentide kulude struktuur ja müügitulu, vajadusel kooskõlas IFRS 8 kohaste avalikustamisnõuetega finantsaruannetes; |
| (d)the potential impacts, risks and opportunities in its significant sector(s) and their possible relationship to its own business model or value chain. | (d)võimalikud mõjud, riskid ja võimalused olulis(t)es sektori(te)s ning nende võimalik seos ettevõtja ärimudeli või väärtusahelaga. |
| AR 15.Contextual information may be particularly relevant for users of the undertaking’s sustainability statement, to understand to what extent the disclosures include upstream and/or downstream value chain information. The description of the main features of the upstream and/or downstream value chain and where applicable the identification of key value chains should support an understanding of how the undertaking applies the requirements of ESRS 1 chapter 5 and the materiality assessment performed by the undertaking in line with ESRS 1 chapter 3. The description may provide a high-level overview of the key features of upstream and/or downstream value chain entities indicating their relative contribution to the undertaking’s performance and position and explaining how they contribute to the value creation of the undertaking. | AR 15.Ettevõtja kestlikkusaruande kasutajate jaoks võib olla eriti oluline taustteave, mis aitab mõista, mil määral sisaldab avalikustatav teave väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet. Väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide põhiomaduste kirjeldus ja vajaduse korral peamiste väärtusahelate kindlakstegemine peaks aitama mõista, kuidas ettevõtja kohaldab standardi ESRS 1 5. peatüki nõudeid ja ettevõtja poolt ESRS 1 3. peatüki kohaselt tehtud olulisuse hindamist. See kirjeldus võib anda kõrgetasemelise ülevaate väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üksuste põhiomadustest, näidates ära nende suhtelise panuse ettevõtja majandustulemustesse ja -seisundisse ning selgitades, kuidas need aitavad ettevõtjat väärtuse loomisel. |
| Disclosure Requirement SBM-2 – Interests and views of stakeholders | Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| AR 16.The views and interests of stakeholders that are expressed as part of the undertaking’s engagement with stakeholders through its due diligence process may be relevant to one or more aspects of its strategy or business model. As such, they may affect the undertaking’s decisions regarding the future direction of the strategy or business model. | AR 16.Sidusrühmade seisukohad ja huvid, mida väljendatakse osana ettevõtja sidusrühmade kaasamisest hoolsuskohustuse protsessi kaudu, võivad olla asjakohased ettevõtja strateegia või ärimudeli ühe või mitme aspekti puhul. Sellisena võivad need mõjutada ettevõtja otsuseid strateegia või ärimudeli tulevase suuna kohta. |
| Disclosure Requirement SBM-3 – Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model | Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga |
| AR 17.When describing where in its upstream and/or downstream value chain material impacts, risks and opportunities are concentrated, the undertaking shall consider: geographical areas, facilities or types of assets, inputs, outputs and distribution channels. | AR 17.Kirjeldades, kuhu tema väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides on koondunud olulised mõjud, riskid ja võimalused, võtab ettevõtja arvesse järgmist: geograafilised piirkonnad, rajatised või varade liigid, sisendid, väljundid ja turustuskanali. |
| AR 18.This disclosure may be expressed in terms of a single impact, risk or opportunity or by aggregating groups of material impacts, risks and opportunities, when this provides more relevant information and does not obscure material information. | AR 18.Avalikustatav teave võib väljenduda ühe mõju, riski või võimalusena või oluliste mõjude, riskide ja võimaluste koondatud rühmana, kui sel viisil antakse asjakohasemat teavet ega varjata olulist teavet. |
| 4.Impact, risk and opportunity management | 4.Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| Disclosure Requirement IRO-2 – Disclosure Requirements in ESRS covered by the undertaking’s sustainability statement | Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega |
| AR 19.Notwithstanding the basis for the presentation of the information about sustainability matters included in ESRS 1 chapter 8 Structure of sustainability statement, the undertaking may disclose the list of the Disclosure Requirements complied with in preparing the sustainability statement (see paragraph 54) in the general information part or in other parts of the sustainability statement as it deems appropriate. The undertaking may use a content index, i.e., a tabular list of the Disclosure Requirements included in the sustainability statement, with the indication of where they are located (page/paragraphs). | AR 19.Olenemata standardi ESRS 1 8. peatükis „Kestlikkusaruande struktuur“ sisalduva kestlikkusaspekte käsitleva teabe esitamise alusest võib ettevõtja avalikustada kestlikkusaruande koostamisel täidetud avalikustamisnõuete loetelu (vt andmepunkt 54) üldteabe osas või kestlikkusaruande muudes osades, kui ta peab seda asjakohaseks. Ettevõtja võib kasutada sisuregistrit, st kestlikkusaruandes sisalduvate avalikustamisnõuete loendit tabeli kujul, märkides ära nende asukoha (lehekülg/punktid). |
| Minimum Disclosure Requirement – Policies MDR-P – Policies adopted to manage material sustainability matters | Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika MDR-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika |
| AR 20.Due to the interdependency between impacts on people and the environment, risks and opportunities, a single policy may apply to several material sustainability matters, including matters addressed by more than one topical ESRS. For example, if a single policy covers both an environmental matter and a social matter, the undertaking may report on the policy in the environmental section of its sustainability statement. In this case, it should include in the social section a cross-reference to the environmental section where the policy is reported. Equally a policy may be reported in the social section with a cross-reference to it in the environmental section. | AR 20.Inimestele ja keskkonnale avalduvate mõjude, riskide ja võimaluste vaheliste sõltuvussuhete tõttu võidakse mitme olulise kestlikkusaspekti suhtes kohaldada ühte poliitikat, sh aspektide suhtes, mida käsitletakse rohkem kui ühes teemapõhises ESRSis. Näiteks kui ühtne poliitika hõlmab nii mõnd keskkonna- kui ka sotsiaalküsimust, võib ettevõtja esitada selle poliitika oma kestlikkusaruande keskkonnaosas. Sellisel juhul peab ta sotsiaalvaldkonna osas ära näitama viite keskkonnaosale, kus poliitikast teatatakse. Samuti võib poliitikast teatada sotsiaalvaldkonna osas, lisades sellele viite keskkonnaosas. |
| AR 21.The description of the scope of the policy may explain which activities and/or segments of the undertaking’s own operations or upstream and downstream value chain it concerns. The description may also explain further boundaries relevant to the specific topic or the undertaking’s circumstances, which may include geographies, life cycles, etc. In certain cases, such as if the policy does not cover the full value chain, the undertaking may provide clear information regarding the extent of the value chain covered by the policy. | AR 21.Poliitika ulatuse kirjelduses võib selgitada, milliseid tegevusi ja/või ettevõtja enda tegevuse või väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe see puudutab. Kirjelduses võib ulatust ka konkreetse teema või ettevõtja asjaoludega seoses täiendavalt piiritleda, hõlmates geograafiat, elutsüklit jne. Teatavatel juhtudel, näiteks kui põhimõte ei hõlma kogu väärtusahelat, võib ettevõtja anda selget teavet põhimõttega hõlmatud väärtusahela ulatuse kohta. |
| Minimum disclosure requirement – Actions MDR-A – Actions and resources in relation to material sustainability matters | Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed MDR-A. Meetmed ja ressursid seoses oluliste kestlikkusaspektidega |
| AR 22.Key actions in the context of this Minimum Disclosure Requirement are those actions that materially contribute to achieving the undertaking’s objectives in addressing material impacts, risks and opportunities. For reasons of understandability, key actions may be aggregated where appropriate. | AR 22.Avalikustamise miinimumnõudega seotud põhilised meetmed on meetmed, mis aitavad oluliselt kaasa ettevõtja eesmärkide saavutamisele oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemisel. Arusaadavuse huvides võib põhimeetmed vajaduse korral koondada. |
| AR 23.Information on resource allocation may be presented in the form of a table and broken down between capital expenditure and operating expenditure, and across the relevant time horizons, and between resources applied in the current reporting year and the planned allocation of resources over specific time horizons. | AR 23.Teabe vahendite jaotuse kohta võib esitada tabelina, jaotatuna investeeringu- ja tegevuskulude vahel asjaomaste ajaperspektiivide lõikes ja jooksval aruandeaastal kasutatud vahendite ja vahendite kavandatud eraldamise vahel konkreetsel ajavahemikul. |
| 5.Metrics and targets | 5.Mõõdikud ja eesmärgid |
| Minimum Disclosure Requirement – Targets MDR-T – Tracking effectiveness of policies and actions through targets | Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu |
| AR 24.When disclosing targets related to the prevention or mitigation of environmental impacts, the undertaking shall prioritise targets related to the reduction of the impacts in absolute terms rather than in relative terms. When targets address the prevention or mitigation of social impacts, they may be specified in terms of the effects on human rights, welfare or positive outcomes for affected stakeholders. | AR 24.Keskkonnamõjude ennetamise või leevendamisega seotud eesmärkide avalikustamisel seab ettevõtja mõjude vähendamisega seotud eesmärgid tähtsuse järjekorda pigem absoluutarvudes kui suhtelises arvestuses. Kui eesmärgid on suunatud sotsiaalsete mõjude ennetamisele või leevendamisele, võib nende täpsustamisel lähtuda mõjust mõjutatud sidusrühmade inimõigustele, heaolule või positiivsetele tulemustele. |
| AR 25.The information on progress made towards achieving the targets may be presented in a comprehensive table, including information on the baseline and target value, milestones, and achieved performance over the prior periods. | AR 25.Teabe eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta võib esitada ülevaatlikus tabelis, mis sisaldab teavet lähtetaseme ja sihtväärtuse, vahe-eesmärkide ja varasematel perioodidel saavutatud tulemuste kohta. |
| AR 26.Where the undertaking describes progress in achieving the objectives of a policy in the absence of a measurable target, it may specify a baseline against which the progress is considered. For example, the undertaking may assess an increase of wages by a certain percentage for those below a fair wage; or may assess the quality of its relationships with local communities by reference to the proportion of issues raised by communities that were resolved to their satisfaction. The baseline and the assessment of the progress shall be related to the impacts, risks and opportunities which underpin the materiality of the matter addressed by the policy. | AR 26.Kui ettevõtja kirjeldab poliitika elluviimisel tehtud edusamme mõõdetava eesmärgi puudumisel, võib ta määrata kindlaks lähtetaseme, millega võrdluses edusamme kirjeldatakse. Näiteks võib ettevõtja hinnata töötasu tõusu teatava protsendi alusel nende puhul, kelle palk jääb alla õiglase palga, või hinnata oma suhteid kohalike kogukondadega, lähtudes sellest, kui suur osa kogukondade tõstatatud küsimustest on neid rahuldavalt lahendatud. Lähtetase ja edusammude hindamine on seotud poliitikaga käsitletava aspekti olulisuse aluseks olevate mõjude, riskide ja võimalustega. |
| Appendix B: List of datapoints in cross-cutting and topical standards that derive from other EU legislation | B liide. Valdkonnaüleste ja teemapõhiste standardite muudest ELi õigusaktidest tulenevate andmepunktide loetelu |
| This appendix is an integral part of the ESRS 2. The table below illustrates the datapoints in ESRS 2 and topical ESRS that derive from other EU legislation. | Käesolev liide on standardi ESRS 2 lahutamatu osa. Järgmises tabelis on esitatud ESRS 2 ja teemapõhiste ESRSide andmepunktid, mis tulenevad muudest ELi õigusaktidest. |
| Disclosure Requirement and related datapoint | SFDR 23 reference | Pillar 3 24 reference | Benchmark Regulation 25 reference | EU | Climate Law 26 reference | Avalikustamisnõue ja sellega seotud andmepunkt | SFDR-määruse 23 viide | 3. samba 24 viide | Võrdlusaluste määruse 25 viide | Euroopa | kliimamääruse 26 viide |
| ESRS 2 GOV-1 | Board's gender diversity | paragraph 21 (d) | Indicator number 13 of Table #1 of Annex 1 | Commission Delegated Regulation (EU) 2020/1816 27 , Annex II | ESRS 2 GOV-1 | Juhtorganite sooline mitmekesisus | andmepunkti 21 alapunkt d | I lisa tabeli 1 näitaja nr 13 | Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1816 27 , II lisa |
| ESRS 2 GOV-1 | Percentage of board members who are independent paragraph 21 (e) | Delegated Regulation (EU) 2020/1816, Annex II | ESRS 2 GOV-1 | Sõltumatute juhatuse liikmete protsent, andmepunkti 21 alapunkt e | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
| ESRS 2 GOV-4 | Statement on due | diligence | paragraph 30 | Indicator number 10 Table #3 of Annex 1 | ESRS 2 GOV-4 | Avaldus | hoolsuskohustuse kohta | andmepunkt 30 | I lisa tabeli 3 näitaja nr 10 |
| ESRS 2 SBM-1 | Involvement in activities | related to fossil fuel | activities | paragraph 40 (d) i | Indicators number 4 Table | #1 of Annex 1 | Article 449a Regulation (EU) No 575/2013; | Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 28 Table 1: Qualitative information on Environmental risk and Table 2: Qualitative information on Social risk | Delegated Regulation (EU) 2020/1816, Annex II | ESRS 2 SBM-1 | Osalemine | fossiilkütustega seotud | tegevustes | andmepunkti 40 alapunkti d alapunkt i | I lisa tabeli 1 näitaja nr 4 | Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 449a; | komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 28 tabel 1: kvalitatiivne teave keskkonnariski kohta ja tabel 2: kvalitatiivne teave sotsiaalsete riskide kohta | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
| ESRS 2 SBM-1 | Involvement in activities | related to chemical | production | paragraph 40 (d) ii | Indicator number 9 Table #2 of Annex 1 | Delegated Regulation (EU) 2020/1816, Annex II | ESRS 2 SBM-1 | Osalemine | kemikaalide tootmisega seotud | tegevustes | andmepunkti 40 alapunkti d alapunkt i | I lisa tabeli 2 näitaja nr 9 | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
| ESRS 2 SBM-1 | Involvement in activities related to controversial | weapons | paragraph 40 (d) iii | Indicator number 14 Table #1 of Annex 1 | Delegated Regulation (EU) 2020/1818 29 , Article 12(1) Delegated Regulation (EU) 2020/1816, Annex II | ESRS 2 SBM-1 | Osalemine vastuoluliste relvadega seotud | tegevustes | andmepunkti 40 alapunkti d alapunkt iii | I lisa tabeli 1 näitaja nr 14 | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 29 artikli 12 lõige 1, delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
| ESRS 2 SBM-1 | Involvement in activities | related to cultivation | and production of | tobacco | paragraph 40 (d) iv | Delegated Regulation (EU) 2020/1818, Article 12(1) Delegated Regulation (EU) 2020/1816, Annex II | ESRS 2 SBM-1 | Osalemine | tubaka kasvatamise ja | tootmisega | seotud tegevustes | andmepunkti 40 alapunkti d alapunkt iv | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1, delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
| ESRS E1-1 | Transition plan to reach climate neutrality by 2050 | paragraph 14 | Regulation (EU) 2021/1119, Article 2(1) | ESRS E1-1 | Üleminekukava kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks | andmepunkt 14 | määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõige 1 |
| ESRS E1-1 | Undertakings excluded | from Paris-aligned | Benchmarks | paragraph 16 (g) | Article 449a | Regulation (EU) No 575/2013; Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 Template 1: Banking book-Climate Change transition risk: Credit quality of exposures by sector, emissions and residual maturity | Delegated Regulation (EU) 2020/1818, Article12.1 (d) to (g), and Article 12.2 | ESRS E1-1 | Ettevõtjad, kes on välja jäetud | Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevatest | võrdlusalustest | andmepunkti 16 alapunkt g | Artikkel 449a | määrus (EL) nr 575/2013; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 vorm 1: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: riskipositsioonide krediidikvaliteet sektorite kaupa, heitkogused ja järelejäänud tähtaeg | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõike 1 punktid d–g ja artikli 12 lõige 2 |
| ESRS E1-4 | GHG emission | reduction targets | paragraph 34 | Indicator number 4 Table #2 of Annex 1 | Article 449a | Regulation (EU) No 575/2013; Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 Template 3: Banking book – Climate change transition risk: alignment metrics | Delegated Regulation (EU) 2020/1818, Article 6 | ESRS E1-4 | KHG heite | vähendamise eesmärgid | andmepunkt 34 | I lisa tabeli 2 näitaja nr 4 | Artikkel 449a | määrus (EL) nr 575/2013; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 vorm 3: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: järgimisnäitajad | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikkel 6 |
| ESRS E1-5 | Energy consumption from fossil | sources disaggregated | by sources (only high | climate impact sectors) | paragraph 38 | Indicator number 5 Table #1 and Indicator n. 5 Table #2 of Annex 1 | ESRS E1-5 | Fossiilkütustest tulenev energiatarbimine, | jaotatuna | allikate kaupa (ainult | suure kliimamõjuga sektorid) | andmepunkt 38 | I lisa tabeli 1 näitaja nr 5 ja tabeli 2 näitaja nr 5 |
| ESRS E1-5 Energy | consumption and mix paragraph 37 | Indicator number 5 Table #1 of Annex 1 | ESRS E1-5 | energiatarbimine ja energiaallikate jaotus, andmepunkt 37 | I lisa tabeli 1 näitaja nr 5 |
| ESRS E1-5 | Energy intensity | associated with | activities in high climate | impact sectors | paragraphs 40 to 43 | Indicator number 6 Table #1 of Annex 1 | ESRS E1-5 | Energiamahukus | seoses | tegevustega suure kliimamõjuga | sektorites | andmepunktid 40 kuni 43 | I lisa tabeli 1 näitaja nr 6 |
| ESRS E1-6 | Gross Scope 1, 2, 3 | and Total GHG | emissions | paragraph 44 | Indicators number 1 and 2 Table #1 of Annex 1 | Article 449a; Regulation (EU) No 575/2013; Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 Template 1: Banking book – Climate change transition risk: Credit quality of exposures by sector, emissions and residual maturity | Delegated Regulation (EU) 2020/1818, Article 5(1), 6 and 8(1) | ESRS E1-6 | 1., 2. ja 3. valdkonna koguheide | ja KHG | koguheide | andmepunkt 44 | I lisa tabeli 1 näitajad nr 1 ja 2 | Artikkel 449a; määrus (EL) nr 575/2013; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 vorm 1: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: riskipositsioonide krediidikvaliteet sektorite kaupa, heitkogused ja järelejäänud tähtaeg | Delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, artikli 5 lõige 1, artikkel 6 ja artikli 8 lõige 1 |
| ESRS E1-6 | Gross GHG emissions | intensity | paragraphs 53 to 55 | Indicators number 3 Table | #1 of Annex 1 | Article 449a Regulation (EU) No 575/2013; Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 Template 3: Banking book – Climate change transition risk: alignment metrics | Delegated Regulation (EU) 2020/1818, Article 8(1) | ESRS E1-6 | KHG koguheite | mahukus | andmepunktid 53 kuni 55 | I lisa tabeli 1 näitaja nr 3 | Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 449a; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 vorm 3: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: järgimisnäitajad | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 8 lõige 1 |
| ESRS E1-7 | GHG removals and | carbon credits | paragraph 56 | Regulation (EU) 2021/1119, Article 2(1) | ESRS E1-7 | KHG sidumine ja | CO2 arvestusühikud | andmepunkt 56 | määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõige 1 |
| ESRS E1-9 | Exposure of the | benchmark portfolio to | climate-related physical | risks | paragraph 66 | Delegated Regulation (EU) 2020/1818, Annex II Delegated Regulation (EU) 2020/1816, Annex II | ESRS E1-9 | Võrdlusaluse portfelli | riskipositsioon | kliimaga seotud füüsiliste | riskide suhtes | andmepunkt 66 | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
| ESRS E1-9 | Disaggregation of monetary amounts by acute and chronic physical risk paragraph 66 (a) | ESRS E1-9 | Location of significant | assets at material | physical risk | paragraph 66 (c). | Article 449a Regulation (EU) No 575/2013; Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 paragraphs 46 and 47; Template 5: Banking book - Climate change physical risk: Exposures subject to physical risk. | ESRS E1-9 | Rahaliste summade jaotus akuutse ja kroonilise füüsilise riski alusel, andmepunkti 66 alapunkt a | ESRS E1-9 | Olulisele füüsilisele riskile | avatud oluliste varade | asukoht | andmepunkti 66 alapunkt c | Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 449a; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 punktid 46 ja 47; vorm 5: pangaportfell – kliimamuutustega seotud füüsiline risk: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid). |
| ESRS E1-9 Breakdown | of the carrying value of | its real estate assets by energy-efficiency | classes | paragraph 67 (c). | Article 449a Regulation (EU) No 575/2013; Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 paragraph 34;Template 2:Banking book -Climate change transition risk: Loans collateralised by immovable property - Energy efficiency of the collateral | ESRS E1-9
Kinnisvara | jaotus bilansilise väärtuse | ja | energiatõhususe klasside alusel | andmepunkti 67 alapunkt c | Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 449a; Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 punkt 34; vorm 2: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: kinnisvaratagatisega laenud – tagatise energiatõhusus) |
| ESRS E1-9 | Degree of exposure of | the portfolio to climate- | related opportunities | paragraph 69 | Delegated Regulation (EU) 2020/1818, Annex II | ESRS E1-9 | Portfelli avatus | kliimaga seotud | võimalustele | andmepunkt 69 | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 II lisa |
| ESRS E2-4 | Amount of each pollutant listed in Annex II of the E-PRTR Regulation (European Pollutant Release and Transfer Register) emitted to air, water and soil, paragraph 28 | Indicator number 8 Table #1 of Annex 1 Indicator number 2 Table #2 of Annex 1 Indicator number 1 Table #2 of Annex 1 Indicator number 3 Table #2 of Annex 1 | ESRS E2-4 | Iga Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määruse II lisas loetletud saasteaine kogus, mis on väljutatud õhku, vette ja pinnasesse, andmepunkt 28 | I lisa tabeli 1 näitaja nr 8; I lisa tabeli 2 näitaja nr 2; I lisa tabeli 2 näitaja nr 1, I lisa tabelis 2 näitaja nr 3 |
| ESRS E3-1 | Water and marine resources paragraph 9 | Indicator number 7 Table #2 of Annex 1 | ESRS E3-1 | Vee- ja mereressursid, andmepunkt 9 | I lisa tabeli 2 näitaja nr 7 |
| ESRS E3-1 | Dedicated policy paragraph 13 | Indicator number 8 Table 2 of Annex 1 | ESRS E3-1 | Eripoliitika, andmepunkt 13 | I lisa tabeli 2 näitaja nr 8 |
| ESRS E3-1 | Sustainable oceans and seas | paragraph 14 | Indicator number 12 Table #2 of Annex 1 | ESRS E3-1 | Kestlikud ookeanid ja mered | andmepunkt 14 | I lisa tabeli 2 näitaja nr 12 |
| ESRS E3-4 | Total water recycled and reused paragraph 28 (c) | Indicator number 6.2 Table #2 of Annex 1 | ESRS E3-4 | Ringlussevõetud ja taaskasutatud vee üldkogus, andmepunkti 28 alapunkt c | I lisa tabeli 2 näitaja nr 6.2 |
| ESRS E3-4 | Total water consumption in m3 per net revenue on own operations | paragraph 29 | Indicator number 6.1 Table #2 of Annex 1 | ESRS E3-4 | Vee kogutarbimine (m³) oma tegevuse puhastulu kohta | andmepunkt 29 | I lisa tabeli 2 näitaja nr 6.1 |
| ESRS 2- IRO 1 - E4 | paragraph 16 (a) i | Indicator number 7 Table #1 of Annex 1 | ESRS 2 – IRO 1 – E4 | andmepunkti 16 alapunkti a alapunkt i | I lisa tabeli 1 näitaja nr 7 |
| ESRS 2- IRO 1 - E4 | paragraph 16 (b) | Indicator number 10 Table #2 of Annex 1 | ESRS 2 – IRO 1 – E4 | andmepunkti 16 alapunkt b | I lisa tabeli 2 näitaja nr 10 |
| ESRS 2- IRO 1 - E4 | paragraph 16 (c) | Indicator number 14 Table #2 of Annex 1 | ESRS 2 – IRO 1 – E4 | andmepunkti 16 alapunkt c | I lisa tabeli 2 näitaja nr 14 |
| ESRS E4-2 | Sustainable land / agriculture practices or policies | paragraph 24 (b) | Indicator number 11 Table #2 of Annex 1 | ESRS E4-2 | Kestlikud maaga/põllumajandusega seotud tavad või poliitika | andmepunkti 24 alapunkt b | I lisa tabeli 2 näitaja nr 11 |
| ESRS E4-2 | Sustainable oceans / seas practices or policies | paragraph 24 (c) | Indicator number 12 Table #2 of Annex 1 | ESRS E4-2 | Kestlikud ookeanide/meredega seotud tavad või poliitika | andmepunkti 24 alapunkt c | I lisa tabeli 2 näitaja nr 12 |
| ESRS E4-2 | Policies to address deforestation paragraph 24 (d) | Indicator number 15 Table #2 of Annex 1 | ESRS E4-2 | Raadamisega seotud poliitika, andmepunkti 24 alapunkt d | I lisa tabeli 2 näitaja nr 15 |
| ESRS E5-5 | Non-recycled waste paragraph 37 (d) | Indicator number 13 Table #2 of Annex 1 | ESRS E5-5 | Ringlusse võtmata jäätmed, andmepunkti 37 alapunkt d | I lisa tabeli 2 näitaja nr 13 |
| ESRS E5-5 | Hazardous waste and radioactive waste paragraph 39 | Indicator number 9 Table #1 of Annex 1 | ESRS E5-5 | Ohtlikud ja radioaktiivsed jäätmed, andmepunkt 39 | I lisa tabeli 1 näitaja nr 9 |
| ESRS 2- SBM3 - S1 | Risk of incidents of forced labour paragraph 14 (f) | Indicator number 13 Table #3 of Annex I | ESRS 2- SBM3 - S1 | Sunniviisilise töö juhtumite oht, andmepunkti 14 alapunkt f | I lisa tabeli 3 näitaja nr 13 |
| ESRS 2- SBM3 - S1 | Risk of incidents of child labour | paragraph 14 (g) | Indicator number 12 Table #3 of Annex I | ESRS 2- SBM3 - S1 | Lapstööjõu kasutamise juhtumite oht | andmepunkti 14 alapunkt g | I lisa tabeli 3 näitaja nr 12 |
| ESRS S1-1 | Human rights policy commitments | paragraph 20 | Indicator number 9 Table #3 and Indicator number 11 Table #1 of Annex I | ESRS S1-1 | Inimõigustealased poliitilised kohustused | andmepunkt 20 | I lisa tabeli 3 näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11 |
| ESRS S1-1 | Due diligence policies on issues addressed by the fundamental International Labor Organisation Conventions 1 to 8, | paragraph 21 | Delegated Regulation (EU) 2020/1816, Annex II | ESRS S1-1 | Hoolsuskohustuse poliitika küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides nr 1–8; | andmepunkt 21 | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
| ESRS S1-1 | processes and measures for preventing trafficking in human beings | paragraph 22 | Indicator number 11 Table #3 of Annex I | ESRS S1-1 | inimkaubanduse tõkestamise protsessid ja meetmed | andmepunkt 22 | I lisa tabeli 3 näitaja nr 11 |
| ESRS S1-1 | workplace accident prevention policy or management system paragraph 23 | Indicator number 1 Table #3 of Annex I | ESRS S1-1 | tööõnnetuste ennetamise poliitika või juhtimissüsteem, andmepunkt 23 | I lisa tabeli 3 näitaja nr 1 |
| ESRS S1-3 | grievance/complaints handling mechanisms paragraph 32 (c) | Indicator number 5 Table #3 of Annex I | ESRS S1-3 | kaebuste käsitlemise mehhanismid, andmepunkti 32 alapunkt c | I lisa tabeli 3 näitaja nr 5 |
| ESRS S1-14 | Number of fatalities and number and rate of work-related accidents paragraph 88 (b) and (c) | Indicator number 2 Table #3 of Annex I | Delegated Regulation (EU) 2020/1816, Annex II | ESRS S1-14 | Surmajuhtumite arv ning tööõnnetuste arv ja määr, andmepunkti 88 alapunktid b ja c | I lisa tabeli 3 näitaja nr 2 | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
| ESRS S1-14 | Number of days lost to injuries, accidents, fatalities or illness | paragraph 88 (e) | Indicator number 3 Table #3 of Annex I | ESRS S1-14 | Vigastuste, õnnetuste, surmajuhtumite või haiguste tõttu kaotatud päevade arv | andmepunkti 88 alapunkt e | I lisa tabeli 3 näitaja nr 3 |
| ESRS S1-16 | Unadjusted gender pay gap | paragraph 97 (a) | Indicator number 12 Table #1 of Annex I | Delegated Regulation (EU) 2020/1816, Annex II | ESRS S1-16 | Korrigeerimata sooline palgalõhe | andmepunkti 97 alapunkt a | I lisa tabeli 1 näitaja nr 12 | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
| ESRS S1-16 | Excessive CEO pay ratio | paragraph 97 (b) | Indicator number 8 Table #3 of Annex I | ESRS S1-16 | Liiga suur tegevjuhi palga suhtarv | andmepunkti 97 alapunkt b | I lisa tabeli 3 näitaja nr 8 |
| ESRS S1-17 | Incidents of discrimination paragraph 103 (a) | Indicator number 7 Table #3 of Annex I | ESRS S1-17 | Diskrimineerimisjuhtumid, andmepunkti 103 alapunkt a | I lisa tabeli 3 näitaja nr 7 |
| ESRS S1-17 Non-respect of UNGPs on Business and Human Rights and OECD | paragraph 104 (a) | Indicator number 10 Table #1 and Indicator n. 14 Table #3 of Annex I | Delegated Regulation (EU) 2020/1816, Annex II Delegated Regulation (EU) 2020/1818 Art 12 (1) | ESRS S1-17
ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning OECD suuniste mittejärgimine | andmepunkti 104 alapunkt a | I lisa tabeli 1 näitaja nr 10 ja tabeli 3 näitaja nr 14 | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1 |
| ESRS 2- SBM3 – S2 | Significant risk of child labour or forced labour in the value chain paragraph 11 (b) | Indicators number 12 and n. 13 Table #3 of Annex I | ESRS 2 -–SBM3 – S2 | Märkimisväärne oht, et väärtusahelas kasutatakse lapstööjõudu või sunniviisilist tööd, andmepunkti 11 alapunkt b | I lisa tabeli 3 näitajad nr 12 ja 13 |
| ESRS S2-1 | Human rights policy commitments | paragraph 17 | Indicator number 9 Table #3 and Indicator n. 11 Table #1 of Annex 1 | ESRS S2-1 | Inimõigustealased poliitilised kohustused | andmepunkt 17 | I lisa tabeli 3 näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11 |
| ESRS S2-1 Policies related to value chain workers | paragraph 18 | Indicator number 11 and n. 4 Table #3 of Annex 1 | ESRS S2-1
Väärtusahela töötajatega seotud poliitika | andmepunkt 18 | I lisa tabeli 3 näitajad nr 11 ja 4 |
| ESRS S2-1Non-respect of UNGPs on Business and Human Rights principles and OECD guidelines | paragraph 19 | Indicator number 10 Table #1 of Annex 1 | Delegated Regulation (EU) 2020/1816, Annex II Delegated Regulation (EU) 2020/1818, Art 12 (1) | ESRS S2-1
ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning OECD suuniste mittejärgimine | andmepunkt 19 | I lisa tabeli 1 näitaja nr 10 | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1 |
| ESRS S2-1 | Due diligence policies on issues addressed by the fundamental International Labor Organisation Conventions 1 to 8, | paragraph 19 | Delegated Regulation (EU) 2020/1816, Annex II | ESRS S2-1 | Hoolsuskohustuse poliitika küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides nr 1–8; | andmepunkt 19 | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
| ESRS S2-4 | Human rights issues and incidents connected to its upstream and downstream value chain | paragraph 36 | Indicator number 14 Table #3 of Annex 1 | ESRS S2-4 | Inimõigustega seotud küsimused ja intsidendid, mis on seotud väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega | andmepunkt 36 | I lisa tabeli 3 näitaja nr 14 |
| ESRS S3-1 | Human rights policy commitments paragraph 16 | Indicator number 9 Table #3 of Annex 1 and Indicator number 11 Table #1 of Annex 1 | ESRS S3-1 | Inimõigustealased poliitilised kohustused, andmepunkt 16 | I lisa tabeli 3 näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11 |
| ESRS S3-1 | non-respect of UNGPs on Business and Human Rights, ILO principles or and OECD guidelines | paragraph 17 | Indicator number 10 Table #1 Annex 1 | Delegated Regulation (EU) 2020/1816, Annex II Delegated Regulation (EU) 2020/1818, Art 12 (1) | ESRS S3-1 | ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO põhimõtete ja OECD suuniste mittejärgimine | andmepunkt 17 | I lisa tabeli 1 näitaja nr 10 | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1 |
| ESRS S3-4 | Human rights issues and incidents paragraph 36 | Indicator number 14 Table #3 of Annex 1 | ESRS S3-4 | Inimõiguste küsimused ja juhtumid, andmepunkt 36 | I lisa tabeli 3 näitaja nr 14 |
| ESRS S4-1 Policies related to consumers and end-users paragraph 16 | Indicator number 9 Table #3 and Indicator number 11 Table #1 of Annex 1 | ESRS S4-1
Tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika, andmepunkt 16 | I lisa tabeli 3 näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11 |
| ESRS S4-1 | Non-respect of UNGPs on Business and Human Rights and OECD guidelines | paragraph 17 | Indicator number 10 Table #1 of Annex 1 | Delegated Regulation (EU) 2020/1816, Annex II Delegated Regulation (EU) 2020/1818, Art 12 (1) | ESRS S4-1 | ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ja OECD suuniste mittejärgimine | andmepunkt 17 | I lisa tabeli 1 näitaja nr 10 | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1 |
| ESRS S4-4 | Human rights issues and incidents paragraph 35 | Indicator number 14 Table #3 of Annex 1 | ESRS S4-4 | Inimõiguste küsimused ja juhtumid, andmepunkt 35 | I lisa tabeli 3 näitaja nr 14 |
| ESRS G1-1 | United Nations Convention against Corruption paragraph 10 (b) | Indicator number 15 Table #3 of Annex 1 | ESRS G1-1 | ÜRO korruptsioonivastane konventsioon, andmepunkti 10 alapunkt b | I lisa tabeli 3 näitaja nr 15 |
| ESRS G1-1 | Protection of whistle- blowers | paragraph 10 (d) | Indicator number 6 Table #3 of Annex 1 | ESRS G1-1 | Rikkumisest teatajate kaitse | andmepunkti 10 alapunkt d | I lisa tabeli 3 näitaja nr 6 |
| ESRS G1-4 | Fines for violation of anti-corruption and anti-bribery laws paragraph 24 (a) | Indicator number 17 Table #3 of Annex 1 | Delegated Regulation (EU) 2020/1816, Annex II) | ESRS G1-4 | Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste seaduste rikkumise eest määratavad trahvid, andmepunkti 24 alapunkt a | I lisa tabeli 3 näitaja nr 17 | Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa |
| ESRS G1-4 | Standards of anti- corruption and anti- bribery | paragraph 24 (b) | Indicator number 16 Table #3 of Annex 1 | ESRS G1-4 | Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitluse standardid | andmepunkti 24 alapunkt b | I lisa tabeli 3 näitaja nr 16 |
| Appendix C: Disclosure and Application Requirements in Topical ESRS that are applicable in conjunction with ESRS 2 General disclosures | C liide. Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- ja kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| This appendix is an integral part of ESRS 2 and has the same authority as the other parts of the standard. The following table outlines the requirements in topical ESRS that need to be taken into account when reporting against the Disclosure Requirements in ESRS 2. | See liide on standardi ESRS 2 lahutamatu osa ja tal on sama õiguslik jõud nagu standardi muudel osadel. Järgmises tabelis on esitatud teemapõhiste ESRSide nõuded, mida tuleb standardis ESRS 2 esitatud avalikustamisnõuete alusel teabe esitamisel arvesse võtta. |
| ESRS 2 Disclosure | Requirement | Related ESRS paragraph | ESRS 2 | avalikustamisnõue | Seotud ESRSi andmepunkt |
| GOV–1 The role of the administrative, management and supervisory bodies | ESRS G1 Business conduct (paragraph 5) | GOV-1. Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll | ESRS G1. Äriline käitumine (andmepunkt 5) |
| GOV–3 Integration of sustainability-related performance in incentive schemes | ESRS E1 Climate change (paragraph 13) | GOV-3. Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse | ESRS E1. Kliimamuutus (andmepunkt 13) |
| SBM–2 Interests and views of stakeholders | ESRS S1 Own workforce (paragraph 12) | ESRS S2 Workers in the value chain (paragraph 9) | ESRS S3 Affected communities (paragraph 7) | ESRS S4 Consumers and end-users (paragraph 8) | SBM-2. Sidusrühmade huvid ja seisukohad | ESRS S1. Oma töötajaskond (andmepunkt 12) | ESRS S2. Töötajad väärtusahelas (andmepunkt 9) | ESRS S3. Mõjutatud kogukonnad (andmepunkt 7) | ESRS S4. Tarbijad ja lõppkasutajad (andmepunkt 8); |
| SBM–3 Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model | ESRS E1 Climate Change (paragraphs 18 to 19) | ESRS E4 Biodiversity and ecosystems (paragraph 16) | ESRS S1 Own workforce (paragraph 13 to 16) | ESRS S2 Workers in the value chain (paragraph 10 to 13) | ESRS S3 Affected communities (paragraph 8 to 11) | ESRS S4 Consumers and end-users (paragraph 9 to 12) | SBM-3. Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga | ESRS E1. Kliimamuutus (andmepunktid 18 ja 19) | ESRS E4. Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid (andmepunkt 16) | ESRS S1. Oma töötajaskond (andmepunktid 13–16) | ESRS S2. Töötajad väärtusahelas (andmepunktid 13–16) | ESRS S3. Mõjutatud kogukonnad (andmepunktid 8–11) | ESRS S4. Tarbijad ja lõppkasutajad (andmepunktid 9–12); |
| IRO-1 Description of the processes to identify and assess material impacts, risks and opportunities | ESRS E1 Climate change (paragraph 20 to 21) | ESRS E2 Pollution (paragraph 11) | ESRS E3 Water and marine resources (paragraph 8) | ESRS E4 Biodiversity and ecosystems (paragraph 17 to 19) | ESRS E5 Resource use and circular economy (paragraph 11) | ESRS G1 Business conduct (paragraph 6) | IRO-1. Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus | ESRS E1. Kliimamuutus (andmepunktid 20 ja 21) | ESRS E2. Reostus (andmepunkt 11) | ESRS E3. Vee- ja mereressursid (andmepunkt 8) | ESRS E4. Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid (andmepunktid 17–19) | ESRS E5. Ressursikasutus ja ringmajandus (andmepunkt 11) | ESRS G1. Äriline käitumine (andmepunkt 6) |
| ESRS E1 | ESRS E1 |
| CLIMATE CHANGE | KLIIMAMUUTUS |
| Table of contents | Sisukord |
| Objective
| Eesmärk
|
| Interactions with other ESRS
| Seosed teiste ESRSidega
|
| Disclosure Requirements
| Avalikustamisnõuded
|
| -ESRS 2 General disclosures | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| Governance | Juhtimine |
| oDisclosure requirement related to ESRS 2 GOV-3 Integration of sustainability-related performance in incentive schemes
| oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse
|
| Strategy
| Strateegia
|
| oDisclosure Requirement E1-1 – Transition plan for climate change mitigation | oAvalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 – Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model
| oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
|
| Impact, risk and opportunity management
| Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
|
| oDisclosure requirement related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material climate-related impacts, risks and opportunities
| oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
|
| oDisclosure Requirement E1-2 – Policies related to climate change mitigation and adaptation | oAvalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika |
| oDisclosure Requirement E1-3 – Actions and resources in relation to climate change policies | oAvalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid |
| Metrics and targets | Mõõdikud ja eesmärgid |
| oDisclosure Requirement E1-4 – Targets related to climate change mitigation and adaptation | oAvalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid |
| oDisclosure Requirement E1-5 – Energy consumption and mix
| oAvalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus
|
| oDisclosure Requirement E1-6 – Gross Scopes 1, 2, 3 and Total GHG emissions
| oAvalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. valdkonna koguheide ning KHG koguheide
|
| oDisclosure Requirement E1-7 – GHG removals and GHG mitigation projects financed through carbon credits | oAvalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse CO2 arvestusühikutega |
| oDisclosure Requirement E1-8 – Internal carbon pricing
| oAvalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene CO2 hinnastamine
|
| oDisclosure Requirement E1-9 – Anticipated financial effects from material physical and transition risks and potential climate-related opportunities
| oAvalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev võimalik finantsmõju
|
| Appendix A: Application Requirements
| A liide. Kohaldamisnõuded
|
| -ESRS 2 General disclosures | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| Strategy | Strateegia |
| oDisclosure Requirement E1-1 – Transition plan for climate change mitigation | oAvalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks |
| Impact, risk and opportunity management | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| oDisclosure Requirement E1-2 – Policies related to climate change mitigation and adaptation | oAvalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika |
| oDisclosure Requirements E1-3 – Actions and resources in relation to climate change policies | oAvalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid |
| Metrics and targets | Mõõdikud ja eesmärgid |
| oDisclosure Requirement E1-4 – Targets related to climate change mitigation and adaptation | oAvalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid |
| oDisclosure Requirement E1-5 – Energy consumption and mix
| oAvalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus
|
| oDisclosure Requirements E1-6 – Gross Scopes 1, 2, 3 and Total GHG emissions
| oAvalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. valdkonna heide ning KHG koguheide
|
| oDisclosure Requirement E1-7 – GHG removals and GHG mitigation projects financed through carbon credits
| oAvalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse CO2 arvestusühikutega
|
| oDisclosure Requirement E1-8 – Internal carbon pricing
| oAvalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene CO2 hinnastamine
|
| oDisclosure Requirement E1-9 – Anticipated financial effects from material physical and transition risks and potential climate-related opportunities
| oAvalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev võimalik finantsmõju
|
| Objective | Eesmärk |
| 1.The objective of this Standard is to specify Disclosure Requirements which will enable users of sustainability statements to understand: | 1.Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruannete kasutajatel saada ülevaade järgmisest: |
| (a)how the undertaking affects climate change, in terms of material positive and negative actual and potential impacts; | (a)kuidas ettevõtja mõjutab kliimamuutusi, võttes arvesse olulisi positiivseid ja negatiivseid tegelikke ja võimalikke mõjusid; |
| (b)the undertaking’s past, current, and future mitigation efforts in line with the Paris Agreement (or an updated international agreement on climate change) and compatible with limiting global warming to 1.5°C; | (b)ettevõtja varasemad, praegused ja tulevased leevendamispüüdlused kooskõlas Pariisi kokkuleppega (või ajakohastatud rahvusvahelise kliimamuutuste kokkuleppega) ning globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni; |
| (c)the plans and capacity of the undertaking to adapt its strategy and business model, in line with the transition to a sustainable economy and to contribute to limiting global warming to 1.5°C; | (c)ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ning aidata kaasa globaalse soojenemise piiramisele 1,5 °C-ni; |
| (d)any other actions taken by the undertaking, and the result of such actions to prevent, mitigate or remediate actual or potential negative impacts, and to address risks and opportunities; | (d)mis tahes muud ettevõtja võetud meetmed tegelike või võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende tulemused; |
| (e)the nature, type and extent of the undertaking’s material risks and opportunities arising from the undertaking’s impacts and dependencies on climate change, and how the undertaking manages them; and | (e)kliimamuutustega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja |
| (f)the financial effects on the undertaking over the short-, medium- and long-term of risks and opportunities arising from the undertaking’s impacts and dependencies on climate change. | (f)kliimamuutustega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. |
| 2.The Disclosure Requirements of this Standard take into account the requirements of related EU legislation and regulation (i.e., EU Climate Law 30 , Climate Benchmark Standards Regulation 31 , Sustainable Finance Disclosure Regulation (SFDR) 32 , EU Taxonomy 33 , and EBA Pillar 3 disclosure requirements 34 ). | 2.Standardi avalikustamisnõuetes võetakse arvesse asjaomaste ELi õigusaktide ja eeskirjade nõudeid (st ELi kliimaseadus, 30 kliimaülemineku võrdlusaluste standardite määrus, 31 jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus, 32 ELi taksonoomia 33 ja EBA 3. samba avalikustamisnõuded 34 ). |
| 3.This Standard covers Disclosure Requirements related to the following sustainability matters: “Climate change mitigation” and “Climate change adaptation”. It also covers energy-related matters, to the extent that they are relevant to climate change. | 3.Standard hõlmab avalikustamisnõudeid, mis on seotud järgmiste kestlikkusaspektidega: kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine. See hõlmab ka energiaga seotud küsimusi niivõrd, kuivõrd need on kliimamuutuste seisukohast olulised. |
| 4.Climate change mitigation relates to the undertaking’s endeavours to the general process of limiting the increase in the global average temperature to 1,5 °C above pre-industrial levels in line with the Paris Agreement. This Standard covers disclosure requirements related but not limited to the seven Greenhouse gases (GHG) carbon dioxide (CO2), methane (CH4), nitrous oxide (N2O), hydrofluorocarbons (HFCs), perfluorocarbons (PFCs), sulphur hexafluoride (SF6) and nitrogen trifluoride (NF3). It also covers Disclosure Requirements on how the undertaking addresses its GHG emissions as well as the associated transition risks. | 4.Kliimamuutuste leevendamine on seotud ettevõtja üldiste püüdlustega piirata ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tasemeni, mis ületab industriaalühiskonna eelset taset 1,5 °C võrra, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes. Standard hõlmab avalikustamisnõudeid, mis on muu hulgas seotud seitsme kasvuhoonegaasiga (KHG): süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiidiga (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsinikud (PCF), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). See hõlmab ka avalikustamisnõudeid selle kohta, kuidas ettevõtja käsitleb KHG heidet ja sellega seotud üleminekuriske. |
| 5.Climate change adaptation relates to the undertaking’s process of adjustment to actual and expected climate change. | 5.Kliimamuutustega kohanemine on seotud ettevõtja kohanemisega tegelike ja eeldatavate kliimamuutustega. |
| 6.This Standard covers Disclosure Requirements regarding climate-related hazards that can lead to physical climate risks for the undertaking and its adaptation solutions to reduce these risks. It also covers transition risks arising from the needed adaptation to climate- related hazards. | 6.Standard hõlmab avalikustamisnõudeid seoses kliimaga seotud ohtudega, mis võivad põhjustada ettevõtja jaoks füüsilisi kliimariske, ja tema kohanemislahendustega nende riskide vähendamiseks. See hõlmab ka üleminekuriske, mis tulenevad vajalikust kohanemisest kliimaga seotud ohtudega. |
| 7.The Disclosure Requirements related to “Energy” cover all types of energy production and consumption. | 7.Energeetikaga seotud avalikustamisnõuded hõlmavad kõiki energia tootmise ja tarbimise liike. |
| Interactions with other ESRS | Seosed teiste ESRSidega |
| | |
| 8.Ozone-depleting substances (ODS), nitrogen oxides (NOX) and sulphur oxides (SOX), among other air emissions, are connected to climate change but are covered under the reporting requirements in ESRS E2. | 8.Osoonikihti kahandavad ained (OKA), lämmastikoksiidid (NOX) ja vääveloksiidid (SOX) on seotud kliimamuutustega nagu teisedki õhku eralduvad saasteained, kuid nende suhtes kohaldatakse ESRS E2 aruandlusnõudeid. |
| 9.Impacts on people that may arise from the transition to a climate-neutral economy are covered under the ESRS S1 Own workforce, ESRS S2 Workers in the value chain, ESRS S3 Affected communities and ESRS S4 Consumers and end-users. | 9.Kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tuleneda võivat mõju inimestele käsitletakse standardites ESRS S1 „Oma töötajaskond“, ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“, ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ja ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“. |
| 10.Climate change mitigation and adaptation are closely related to topics addressed in particular in ESRS E3 Water and marine resources and ESRS E4 Biodiversity and ecosystems. With regard to water and as illustrated in the table of climate-related hazards in AR 11, this standard addresses acute and chronic physical risks which arise from the water and ocean-related hazards. Biodiversity loss and ecosystem degradation that may be caused by climate change are addressed in ESRS E4 Biodiversity and ecosystems. | 10.Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine on tihedalt seotud teemadega, mida käsitletakse eelkõige standardis ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“ ning ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“. Mis puudutab vett ja nagu on näidatud AR 11 kliimaga seotud ohtude tabelis, siis käesolevas standardis käsitletakse vee ja ookeaniga seotud ohtudest tulenevaid akuutseid ja kroonilisi füüsilisi riske. Elurikkuse kadumist ja ökosüsteemide degradeerumist, mida võivad põhjustada kliimamuutused, käsitletakse standardis ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“. |
| 11.This Standard should be read and applied in conjunction with ESRS 1 General requirements and ESRS 2 General disclosures. | 11.Käesolevat standardit tuleks lugeda ja kohaldada koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. |
| Disclosure Requirements | Avalikustamisnõuded |
| ESRS 2 General disclosures | ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| 12.The requirements of this section should be read and applied in conjunction with the disclosures required by ESRS 2 on Chapter 2 Governance, Chapter 3 Strategy and Chapter 4 Impact, risk and opportunity management. The resulting disclosures shall be presented in the sustainability statement alongside the disclosures required by ESRS 2, except for ESRS 2 SBM-3 Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model, for which the undertaking may, in accordance with ESRS2 paragraph 46, present the disclosures alongside the other disclosures required in this topical standard. | 12.Käesoleva andmepunkti nõudeid tuleks lugeda ja kohaldada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2: 2. peatükis „Ühingujuhtimine“, 3. peatükis „Strateegia “ ja 4. peatükis „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse kestlikkusaruandes koos ESRS 2 kohaselt nõutava avalikustamisega, v.a standardi ESRS 2 avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta ettevõtjal on kooskõlas ESRS 2 andmepunktiga 46 võimalus esitada avalikustatav teave koos selle temaatilise standardi muude avalikustamisega. |
| Governance | Juhtimine |
| Disclosure requirement related to ESRS 2 GOV-3 Integration of sustainability-related performance in incentive schemes | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse |
| 13.The undertaking shall disclose whether and how climate-related considerations are factored into the remuneration of members of the administrative, management and supervisory bodies, including if their performance has been assessed against the GHG emission reduction targets reported under Disclosure Requirement E1-4 and the percentage of the remuneration recognised in the current period that is linked to climate related considerations, with an explanation of what the climate considerations are. | 13.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas võetakse haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete tasustamisel arvesse kliimaga seotud kaalutlusi, sh seda, kas nende tulemusi on hinnatud avalikustamisnõude E1-4 kohaselt esitatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide alusel, ning kliimakaalutlustega seotud tasu osakaalu jooksval perioodil, selgitades, millised need kliimakaalutlused on. |
| Strategy | Strateegia |
| Disclosure Requirement E1-1 – Transition plan for climate change mitigation | Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks |
| 14.The undertaking shall disclose its transition plan for climate change mitigation 35 . | 14.Ettevõtja avalikustab oma üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks 35 . |
| 15.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the undertaking’s past, current, and future mitigation efforts to ensure that its strategy and business model are compatible with the transition to a sustainable economy, and with the limiting of global warming to 1.5 °C in line with the Paris Agreement and with the objective of achieving climate neutrality by 2050 and, where relevant, the undertaking’s exposure to coal, oil and gas-related activities. | 15.Avalikustamisnõude eesmärk on saada ülevaade ettevõtja varasematest, praegustest ja tulevastest leevendamispüüdlustest tagamaks, et tema strateegia ja ärimudel on kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ning globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning ettevõtja kokkupuutest söe, nafta ja gaasiga seotud tegevustega. |
| 16.The information required by paragraph 14 shall include: | 16.Andmepunktiga 14 nõutav teave peab sisaldama järgmist: |
| (a)by reference to GHG emission reduction targets (as required by Disclosure Requirement E1-4), an explanation of how the undertaking’s targets are compatible with the limiting of global warming to 1.5°C in line with the Paris Agreement; | (a)seoses KHG heite vähendamise eesmärkidega (nagu on nõutud avalikustamisnõudega E1-4) selgitus selle kohta, kuidas ettevõtja eesmärgid vastavad eesmärgile piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega; |
| (b)by reference to GHG emission reduction targets (as required by Disclosure Requirement E1-4) and the climate change mitigation actions (as required by Disclosure Requirement E1-3), an explanation of the decarbonisation levers identified, and key actions planned, including changes in the undertaking’s product and service portfolio and the adoption of new technologies in its own operations, or the upstream and/or downstream value chain; | (b)seoses KHG heite vähendamise eesmärkidega (nagu on nõutud avalikustamisnõudega E1-4) ja kliimamuutuste leevendamise meetmetega (nagu on nõutud avalikustamisnõudega E1-3) selgitus kindlaks tehtud CO2 heite vähendamise hoobade ja kavandatud põhimeetmete kohta, sh ettevõtja toote- ja teenuseportfelli muutused ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt tema enda tegevuses või väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides; |
| (c)by reference to the climate change mitigation actions (as required by Disclosure Requirement E1-3), an explanation and quantification of the undertaking’s investments and funding supporting the implementation of its transition plan, with a reference to the key performance indicators of taxonomy-aligned CapEx, and where relevant the CapEx plans, that the undertaking discloses in accordance with Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2178; | (c)seoses kliimamuutuste leevendamise meetmetega (nagu on nõutud avalikustamisnõudes E1–3) ettevõtja üleminekukava rakendamist toetavate investeeringute ja rahastamise selgitus ja kvantifitseerimine koos viitega taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikuludega seotud peamistele tulemusnäitajatele ja vajaduse korral kapitalikulude kavadele, mille ettevõtja avalikustab kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178; |
| (d)a qualitative assessment of the potential locked-in GHG emissions from the undertaking’s key assets and products. This shall include an explanation of if and how these emissions may jeopardise the achievement of the undertaking’s GHG emission reduction targets and drive transition risk, and if applicable, an explanation of the undertaking’s plans to manage its GHG-intensive and energy-intensive assets and products; | (d)ettevõtja põhilistest varadest ja toodetest tulenevate võimalike tulevaste KHG heitkoguste kvalitatiivne hindamine. See hõlmab selgitust selle kohta, kas ja kuidas need heitkogused võivad ohustada ettevõtja KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamist ja põhjustada üleminekuriski, ning vajaduse korral selgitust ettevõtja kavade kohta oma KHG heite ja energiamahukate varade ja toodete haldamiseks; |
| (e)for undertakings with economic activities that are covered by delegated regulations on climate adaptation or mitigation under the Taxonomy Regulation, an explanation of any objective or plans (CapEX, CapEx plans, OpEX) that the undertaking has for aligning its economic activities (revenues, CapEx, OpEx) with the criteria established in Commission Delegated Regulation 2021/2139 36 ; | (e)ettevõtjate puhul, kelle majandustegevus on hõlmatud taksonoomiamääruse alusel kliimamuutustega kohanemist või nende leevendamist käsitlevate delegeeritud määrustega, selgitus mis tahes eesmärgi või kavade kohta (kapitalikulud, kapitalikulude kavad, tegevuskulud), millega ettevõtja kavatseb oma majandustegevuse (müügitulu, kapitalikulud, tegevuskulud) vastavusse viia komisjoni delegeeritud määruses 2021/2139 36 sätestatud eesmärkidega; |
| (f)if applicable, a disclosure of significant CapEx amounts invested during the reporting period related to coal, oil and gas-related economic activities; 37 | (f)vajaduse korral avalikustatakse ka olulised kapitalikulude summad, mis on aruandeaasta jooksul investeeritud seoses söe, nafta ja gaasiga seotud majandustegevusega 37 ; |
| (g)a disclosure on whether or not the undertaking is excluded from the EU Paris-aligned Benchmarks; 38 | (g)teave selle kohta, kas ettevõtja on Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest välja jäetud või mitte 38 ; |
| (h)an explanation of how the transition plan is embedded in and aligned with the undertaking’s overall business strategy and financial planning; | (h)selgitus selle kohta, kuidas üleminekukava on integreeritud ettevõtja üldisesse äristrateegiasse ja finantsplaneerimisse ning on sellega kooskõlas; |
| (i)whether the transition plan is approved by the administrative, management and supervisory bodies; and | (i)kas haldus-, juht- ja järelevalveorganid on üleminekukava heaks kiitnud ja |
| (j)an explanation of the undertaking’s progress in implementing the transition plan. | (j)selgitus ettevõtja edusammude kohta üleminekukava rakendamisel. |
| 17.In case the undertaking does not have a transition plan in place, it shall indicate whether and, if so, when it will adopt a transition plan. | 17.Kui ettevõtja ei ole üleminekukava kehtestanud, märgib ta, kas ta võtab üleminekukava vastu ja millal. |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 – Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
| 18.The undertaking shall explain for each material climate-related risk it has identified, whether the entity considers the risk to be a climate-related physical risk or climate-related transition risk. | 18.Ettevõtja selgitab iga kindlaks tehtud kliimaga seotud riski puhul, kas ta peab riski kliimaga seotud füüsiliseks riskiks või kliimaga seotud üleminekuriskiks. |
| 19.The undertaking shall describe the resilience of its strategy and business model in relation to climate change. This description shall include: | 19.Ettevõtja kirjeldab oma strateegia ja ärimudeli vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kirjeldus sisaldab järgmist: |
| (a)the scope of the resilience analysis; | (a)vastupanuvõime analüüsi ulatus; |
| (b)how and when the resilience analysis has been conducted, including the use of climate scenario analysis as referenced in the Disclosure Requirement related to ESRS 2 IRO-1 and the related application requirement paragraphs; and | (b)kuidas ja millal vastupidavusanalüüs on tehtud, sh kliima stsenaariumianalüüsi kasutamine, nagu on osutatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 ja sellega seotud kohaldamisnõude punktides, ja |
| (c)the results of the resilience analysis including the results from the use of scenario analysis. | (c)vastupidavusanalüüsi tulemused, sh stsenaariumianalüüsi kasutamise tulemused. |
| Impact, risk and opportunity management | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| Disclosure requirement related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material climate-related impacts, risks and opportunities | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
| 20.The undertaking shall describe the process to identify and assess climate-related impacts, risks and opportunities. This description shall include its process in relation to: | 20.Ettevõtja kirjeldab kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesse. Kirjeldus sisaldab ettevõtja protsessi seoses järgmisega: |
| (a)impacts on climate change, in particular, the undertaking’s GHG emissions (as required by Disclosure Requirement ESRS E1-6); | (a)mõju kliimamuutustele, eelkõige ettevõtja KHG heitele (nagu on nõutud avalikustamisnõudega ESRS E1-6); |
| (b)climate-related physical risks in own operations and along the upstream and downstream value chain, in particular: | (b)kliimaga seotud füüsilised riskid ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, eelkõige: |
| I.the identification of climate-related hazards, considering at least high emission climate scenarios; and | I.kliimaga seotud ohtude kindlakstegemine, võttes arvesse vähemalt suure heitega kliimastsenaariume, ja |
| II.the assessment of how its assets and business activities may be exposed and are sensitive to these climate-related hazards, creating gross physical risks for the undertaking. | II.hinnang selle kohta, kuidas ettevõtja varad ja äritegevus võivad olla avatud kliimaga seotud ohtudele ja nende suhtes tundlikud, tekitades ettevõtjale suuri füüsilisi riske. |
| (c)climate-related transition risks and opportunities in own operations and along the upstream and downstream value chain, in particular: | (c)kliimaga seotud üleminekuriske ja võimalusi ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, eelkõige: |
| I.the identification of climate-related transition events, considering at least a climate scenario in line with limiting global warming to 1.5°C with no or limited overshoot; and | I.kliimaga seotud üleminekusündmuste kindlakstegemine, võttes arvesse vähemalt kliimastsenaariumi, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni ilma ületamiseta või piiratud ületamisega, ja |
| II.the assessment of how its assets and business activities may be exposed to these climate-related transition events, creating gross transition risks or opportunities for the undertaking. | II.hinnang selle kohta, kuidas ettevõtja varad ja äritegevus võivad olla avatud nendele kliimaga seotud üleminekusündmustele, tekitades ettevõtjale suuri üleminekuriske või võimalusi. |
| 21.When disclosing the information required under paragraphs 20 (b)and 20 (c) the undertaking shall explain how it has used climate-related scenario analysis, including a range of climate scenarios, to inform the identification and assessment of physical risks and transition risks and opportunities over the short-, medium- and long-term. | 21.Andmepunkti 20 alapunktide b ja c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas ta on kasutanud kliimaga seotud stsenaariumianalüüsi, sh erinevaid kliimastsenaariume, et teha kindlaks ja hinnata füüsilisi riske ja üleminekuriske ning võimalusi lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. |
| Disclosure Requirement E1-2 – Policies related to climate change mitigation and adaptation | Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika |
| 22.The undertaking shall describe its policies adopted to manage its material impacts, risks and opportunities related to climate change mitigation and adaptation. | 22.Ettevõtja kirjeldab poliitikat, mille ta on vastu võtnud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks. |
| 23.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the extent to which the undertaking has policies that address the identification, assessment, management and/or remediation of its material climate change mitigation and adaptation impacts, risks and opportunities. | 23.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja rakendab poliitikat, mis käsitleb kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. |
| 24.The disclosure required by paragraph 22 shall contain the information on the policies the undertaking has in place to manage its material impacts, risks and opportunities related to climate change mitigation and adaptation in accordance with ESRS 2 MDR-P Policies adopted to manage material sustainability matters. | 24.Andmepunktis 22 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks (vt standardiga ESRS 2 seotud poliitika MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“). |
| 25.The undertaking shall indicate whether and how its policies address the following areas: | 25.Ettevõtja märgib, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi valdkondi: |
| (a)climate change mitigation; | (a)kliimamuutuste leevendamine, |
| (b)climate change adaptation; | (b)kliimamuutustega kohanemine, |
| (c)energy efficiency; | (c)energiatõhusus, |
| (d)renewable energy deployment; and | (d)taastuvenergia kasutuselevõtt ja |
| (e)other | (e)muu. |
| Disclosure Requirement E1-3 – Actions and resources in relation to climate change policies | Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid |
| 1. | 1. Ettevõtja avalikustab kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid. |
| 2. | 2.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade kliimaga seotud poliitika elluviimiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest ja eesmärkidest. |
| 3. | 3.Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud meetmete ja ressursside kirjeldamisel järgitakse põhimõtteid, mis on esitatud standardi ESRS 2 meetmetes MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. |
| 4. | 4.Lisaks ESRS 2 meetmetele MDR-A peab ettevõtja: |
| 5. | (a)aruandeaastal võetud ja tulevikus kavandatud peamiste meetmete loetlemisel esitama kliimamuutuste leevendamise meetmed süsikdioksiidi heite vähendamise hoobade kaupa, sh looduspõhised lahendused; |
| 6. | (b)kliimamuutuste leevendamise meetmete tulemuste kirjeldamisel esitama teavet saavutatud ja eeldatava KHG heite vähendamise kohta ja |
| 7. | (c)siduma võetud või kavandatud meetmete rakendamiseks vajalikud märkimisväärsed kapitali- ja tegevuskulude rahalised summad järgmisega: |
| 8. | I.finantsaruannete asjakohased kirjed või lisad; |
| 9. | II.komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178 nõutud peamised tulemusnäitajad ja |
| 10. | III.vajaduse korral komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178 nõutav kapitalikulude kava. |
| 11. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| 12. | Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid |
| 13. | 5.Ettevõtja avalikustab kliimaga seotud eesmärgid, mille ta on vastu võtnud. |
| 14. | 6.Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on seadnud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise põhimõtete toetamiseks ning oluliste kliimaga seotud mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks. |
| 15. | 7.Andmepunktis 30 nõutud eesmärkide avalikustamine peab sisaldama standardi ESRS 2 eesmärkidega MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet. |
| 16. | 8.Andmepunktis 30 nõutud avalikustamisega seoses avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on seadnud KHG heite vähendamise eesmärgid ja/või muud eesmärgid kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks, näiteks taastuvenergia kasutuselevõtt, energiatõhusus, kliimamuutustega kohanemine ning füüsiliste või üleminekuriskide leevendamine. |
| 17. | 9.Kui ettevõtja on seadnud KHG heite vähendamise eesmärgid, 39 kohaldatakse standardi ESRS 2 eesmärke MDR-T ja järgmisi eesmärke: |
| 18. | (a)KHG heite vähendamise eesmärgid avalikustatakse absoluutväärtusena (kas tonnides CO2 ekvivalendina või protsendina võrdlusaasta heitest) ja, kui seda peetakse asjakohaseks, heitemahukust näitava väärtusena; |
| 19. | (b)KHG heite vähendamise eesmärgid avalikustatakse 1., 2. ja 3. valdkonna KHG heite kohta, kas eraldi või koondatult. Ettevõtja täpsustab kasvuhoonegaaside heite vähendamise koondatud eesmärkide puhul, milliseid kasvuhoonegaaside heite valdkondi (1., 2. ja/või 3.) eesmärk hõlmab, iga vastava kasvuhoonegaaside heite valdkonnaga seotud osa ja millised kasvuhoonegaasid on hõlmatud. Ettevõtja selgitab, kuidas on tagatud nende eesmärkide kooskõla KHG inventuuri piiridega (nagu nõutakse avalikustamisnõudes E1-6). KHG heite vähendamise eesmärgid esitatakse brutoarvestuses, st ettevõtja ei võta KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamise vahendina arvesse KHG sidumist, CO2 arvestusühikuid ega välditud heidet; |
| 20. | (c)ettevõtja avalikustab oma jooksva võrdlusaasta ja lähtetaseme väärtuse ning ajakohastab alates 2030. aastast oma KHG heite vähendamise eesmärkide võrdlusaastat iga viie aasta järel. Ettevõtja võib avalikustada oma eesmärkide saavutamisel enne jooksvat võrdlusaastat tehtud edusammud, tingimusel et see teave on kooskõlas käesoleva standardi nõuetega; |
| 21. | (d)KHG heite vähendamise eesmärgid hõlmavad vähemalt 2030. aasta ja võimaluse korral 2050. aasta eesmärke. Alates 2030. aastast kehtestatakse eesmärgid iga viie aasta järel; |
| 22. | (e)ettevõtja märgib, kas KHG heite vähendamise eesmärgid on teaduspõhised ja sobivad eesmärgiga piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ga. Ettevõtja märgib, millist raamistikku ja metoodikat on nende eesmärkide kindlaksmääramiseks kasutatud, sh seda, kas need on tuletatud sektori CO2 heite vähendamise suundumuse alusel ning millised on aluseks olevad kliima- ja poliitilised stsenaariumid ning kas eesmärgid on läbinud väliskontrolli. Osana kriitilise tähtsusega eeldustest KHG heite vähendamise eesmärkide seadmisel selgitab ettevõtja lühidalt, kuidas ta on võtnud arvesse tulevasi suundumusi (nt müügimahu muutused, klientide eelistuste ja nõudluse muutumine, regulatiivsed tegurid ja uued tehnoloogiad) ning kuidas need võivad mõjutada nii tema KHG heidet kui ka heitkoguste vähendamist, ja |
| 23. | (f)ettevõtja kirjeldab eeldatavaid CO2 heite vähendamise hoobasid ja nende üldist kvantitatiivset panust KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamisse (nt energia- või materjalitõhusus ja tarbimise vähendamine, kütuse vahetamine, taastuvenergia kasutamine, toote ja protsessi järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine või asendamine). |
| 24. | Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus |
| 25. | 10.Ettevõtja esitab teabe oma energiatarbimise ja energiaallikate jaotuse kohta. |
| 26.The undertaking shall disclose its climate change mitigation and adaptation actions and the resources allocated for their implementation. | 11.Käesoleva avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja energia kogutarbimisest absoluutväärtusena, energiatõhususe parandamisest, kokkupuutest söe, nafta ja gaasiga seotud tegevustega ning taastuvenergia osakaalust tema üldises energiaallikate jaotuses. |
| 27.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of the key actions taken and planned to achieve climate-related policy objectives and targets. | 12.Andmepunktis 35 nõutav avalikustamine hõlmab kogu ettevõtja enda tegevusega seotud energiatarbimist megavatt-tundides järgmiselt: |
| 28.The description of the actions and resources related to climate change mitigation and adaptation shall follow the principles stated in ESRS 2 MDR-A Actions and resources in relation to material sustainability matters. | (a)fossiilsetest energiaallikatest toodetud energia kogutarbimine 40 ; |
| 29.In addition to ESRS 2 MDR-A, the undertaking shall: | (b)tuumaenergiaallikatest toodetud energia kogutarbimine; |
| (a)when listing key actions taken in the reporting year and planned for the future, present the climate change mitigation actions by decarbonisation lever including the nature- based solutions; | (c)taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogutarbimine järgmise jaotuse alusel: |
| (b)when describing the outcome of the actions for climate change mitigation, include the achieved and expected GHG emission reductions; and | I.kütusetarbimine taastuvatest energiaallikatest, sh boimass (mis hõlmab ka bioloogiaist päritolu tööstus- ja olmejäätmeid), boikütused, boigaas, taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik 41 jne; |
| (c)relate significant monetary amounts of CapEx and OpEx required to implement the actions taken or planned to: | II.taastuvatest allikatest toodetud ostetud või omandatud elektri-, auru-, soojus- ja jahutusenergia tarbimine ja |
| I.the relevant line items or notes in the financial statements; | III.muuks kui kütuseks kasutatava oma toodetud taastuvenergia tarbimine. |
| II.the key performance indicators required under Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2178; and | 13.Ettevõtja, kes tegutseb suure kliimamõjuga sektorites, 42 jaotab täiendavalt oma fossiilsetest energiaallikatest toodetud energia kogutarbimise järgmiselt: |
| III.if applicable, the CapEx plan required by Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2178. | (a)kütusetarbimine: süsi ja söetooted; |
| Metrics and targets | (b)kütusetarbimine: toornafta ja naftasaadused; |
| Disclosure Requirement E1-4 – Targets related to climate change mitigation and adaptation | (c)kütusetarbimine: maagaas; |
| 30.The undertaking shall disclose the climate-related targets it has set. | (d)kütusetarbimine muudest fossiilsetest allikatest; |
| 31.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the targets the undertaking has set to support its climate change mitigation and adaptation policies and address its material climate-related impacts, risks and opportunities. | (e)fossiilsetest allikatest toodetud ostetud või omandatud elektri, soojuse, auru või jahutuse tarbimine; |
| 32.The disclosure of the targets required in paragraph 30 shall contain the information required in ESRS 2 MDR-T Tracking effectiveness of policies and actions through targets. | 14.Lisaks peab ettevõtja vajaduse korral avalikustama eraldi jaotusena oma taastumatu energia ja taastuvenergia tootmise megavatt-tundides 43 . |
| 33.For the disclosure required by paragraph 30, the undertaking shall disclose whether and how it has set GHG emissions reduction targets and/or any other targets to manage material climate-related impacts, risks and opportunities, for example, renewable energy deployment, energy efficiency, climate change adaptation, and physical or transition risk mitigation. | Energiamahukus netotulu alusel 44 |
| 34.If the undertaking has set GHG emission reduction targets 39 , ESRS 2 MDR-T and the following requirements shall apply: | 15.Ettevõtja esitab teabe energiamahukuse kohta (energia kogutarbimine netotulu kohta) seoses tegevusega suure kliimamõjuga sektorites. |
| (a)GHG emission reduction targets shall be disclosed in absolute value (either in tonnes of CO2eq or as a percentage of the emissions of a base year) and, where relevant, in intensity value; | 16.Andmepunktis 40 nõutud energiamahukuse avalikustamine põhineb üksnes energia kogutarbimisel ja puhastulul seoses tegevusega suure kliimamõjuga sektorites. |
| (b)GHG emission reduction targets shall be disclosed for Scope 1, 2, and 3 GHG emissions, either separately or combined. The undertaking shall specify, in case of combined GHG emission reduction targets, which GHG emission Scopes (1, 2 and/or 3) are covered by the target, the share related to each respective GHG emission Scope and which GHGs are covered. The undertaking shall explain how the consistency of these targets with its GHG inventory boundaries is ensured (as required by Disclosure Requirement E1-6). The GHG emission reduction targets shall be gross targets, meaning that the undertaking shall not include GHG removals, carbon credits or avoided emissions as a means of achieving the GHG emission reduction targets; | 17.Ettevõtja täpsustab suure kliimamõjuga sektorid, mida kasutatakse andmepunktis 40 nõutud energiamahukuse kindlaksmääramiseks. |
| (c)the undertaking shall disclose its current base year and baseline value, and from 2030 onwards, update the base year for its GHG emission reduction targets after every five-year period thereafter. The undertaking may disclose the past progress made in meeting its targets before its current base year provided that this information is consistent with the requirements of this Standard; | 18.Ettevõtja avalikustab suure kliimamõjuga sektorites toimuvast tegevusest saadud puhastulu summa võrdluse asjaomase finantsaruannete kirje või lisadega (nimetaja andmepunktis 40 nõutud energiamahukuse arvutamisel). |
| (d)GHG emission reduction targets shall at least include target values for the year 2030 and, if available, for the year 2050. From 2030, target values shall be set after every 5-year period thereafter; | Avalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. valdkonna koguheide ning KHG koguheide |
| (e)the undertaking shall state whether the GHG emission reduction targets are science- based and compatible with limiting global warming to 1.5°C. The undertaking shall state which framework and methodology has been used to determine these targets including whether they are derived using a sectoral decarbonisation pathway and what the underlying climate and policy scenarios are and whether the targets have been externally assured. As part of the critical assumptions for setting GHG emission reduction targets, the undertaking shall briefly explain how it has considered future developments (e.g., changes in sales volumes, shifts in customer preferences and demand, regulatory factors, and new technologies) and how these will potentially impact both its GHG emissions and emissions reductions; and | 19.Ettevõtja avalikustab CO2 ekvivalenttonnides 45 : |
| (f)the undertaking shall describe the expected decarbonisation levers and their overall quantitative contributions to achieve the GHG emission reduction targets (e.g., energy or material efficiency and consumption reduction, fuel switching, use of renewable energy, phase out or substitution of product and process). | (a)KHG koguheite 1. valdkonnas; |
| Disclosure Requirement E1-5 – Energy consumption and mix | (b)KHG koguheite 2. valdkonnas; |
| 35.The undertaking shall provide information on its energy consumption and mix. | (c)KHG koguheite 3. valdkonnas; ja |
| 36.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of the undertaking’s total energy consumption in absolute value, improvement in energy efficiency, exposure to coal, oil and gas-related activities, and the share of renewable energy in its overall energy mix. | (d)KHG heide kokku. |
| 37.The disclosure required by paragraph 35 shall include the total energy consumption in MWh related to own operations disaggregated by: | 20.Andmepunktis 44 sätestatud avalikustamisnõude eesmärk seoses järgmisega: |
| (a)total energy consumption from fossil sources 40 ; | (a)andmepunkti 44 alapunktis a nõutud 1. valdkonna KHG koguheide annab ülevaate ettevõtja otsesest mõjust kliimamuutustele ja heitkogustega kauplemise süsteemidega reguleeritud KHG koguheite osakaalust; |
| (b)total energy consumption from nuclear sources; | (b)andmepunkti 44 alapunktis b nõutud 2. valdkonna KHG koguheide annab ülevaate kaudsest mõjust, mida avaldab kliimamuutustele ettevõtja tarbitud energia, olenemata sellest, kas see on ostetud või omandatud väljastpoolt; |
| (c)total energy consumption from renewable sources disaggregated by: | (c)andmepunkti 44 alapunktis c nõutud 3. valdkonna KHG koguheide annab ülevaate KHG heitest, mis tekib ettevõtja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides väljaspool tema 1. ja 2. valdkonna KHG heidet. Paljude ettevõtjate jaoks võib 3. valdkonna KHG heide olla KHG inventuuri peamine osa ja ettevõtja üleminekuriskide oluline mõjutaja; |
| I.fuel consumption for renewable sources including biomass (also comprising industrial and municipal waste of biologic origin), biofuels, biogas, hydrogen from renewable sources 41 , etc.; | (d)andmepunkti 44 alapunktis d nõutud KHG koguheide annab üldise ülevaate ettevõtja KHG heitest ja sellest, kas see tekib tema enda tegevusest või väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. Selle teabe avalikustamine on eeltingimus, et mõõta edusamme KHG heite vähendamisel kooskõlas ettevõtja kliimaalaste eesmärkide ja ELi poliitikaeesmärkidega. |
| II.consumption of purchased or acquired electricity, heat, steam, and cooling from renewable sources; and | Käesoleva avalikustamisnõudega ette nähtud teavet on vaja ka selleks, et mõista ettevõtja kliimaga seotud üleminekuriske. |
| III.consumption of self-generated non-fuel renewable energy. | 21.Kui ettevõtja avalikustab andmepunktiga 44 nõutava teabe KHG heite kohta, viitab ta standardi ESRS 1 andmepunktidele 62–67. Põhimõtteliselt ei piirdu andmed ettevõtja väärtusahela eelnevatesse ja järgnevatesse etappi kuuluvate sidus- või ühisettevõtete kasvuhoonegaaside heite kohta (ESRS 1 andmepunkt 67) omatava osaga omakapitalist. Oma sidusettevõtete, ühisettevõtete, konsolideerimata tütarettevõtjate (investeerimisüksused) ja lepingupõhiste kokkulepete puhul, mis on ühiskokkulepped, mis ei ole struktureeritud üksuse kaudu, (st ühiselt kontrollitavad tegevused ja varad), lisab ettevõtja kasvuhoonegaaside heitkogused vastavalt sellele, kui suur on tema kontroll tegevuse üle. |
| 38.The undertaking with operations in high climate impact sectors 42 shall further disaggregate their total energy consumption from fossil sources by: | 22.Kui aruandva ettevõtja ja selle väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide määratluses tehakse olulisi muudatusi, avalikustab ettevõtja need muudatused ja selgitab nende mõju enda aruannetes esitatud KHG heite aastatevahelisele võrreldavusele (st mõju jooksva ja eelmise aruandeperioodi KHG heite võrreldavusele). |
| (a)fuel consumption from coal and coal products; | 23.Andmepunkti 44 alapunktis a nõutud 1. valdkonna KHG koguheite avalikustamine hõlmab järgmist: |
| (b)fuel consumption from crude oil and petroleum products; | (a)KHG koguheide 1. valdkonnas CO2 ekvivalenttonnides ja |
| (c)fuel consumption from natural gas; | (b)reguleeritud heitkogustega kauplemise süsteemide alla kuuluva 1. valdkonna KHG heite osakaal. |
| (d)fuel consumption from other fossil sources; | 24.Andmepunkti 44 alapunktis b nõutud 2. valdkonna KHG koguheite avalikustamine hõlmab järgmist: |
| (e)consumption of purchased or acquired electricity, heat, steam, or cooling from fossil sources; | (a)asukohapõhine 2. valdkonna KHG koguheide CO2 ekvivalenttonnides ja |
| 39.In addition, where applicable, the undertaking shall disaggregate and disclose separately its non-renewable energy production and renewable energy production in MWh. 43 | (b)turupõhine 2. valdkonna KHG koguheide CO2 ekvivalenttonnides. |
| Energy intensity based on net revenue 44 | 25.1 ja 2. valdkonna heite puhul, mis on avalikustatud vastavalt andmepunkti 44 alapunktidele a ja b, esitab ettevõtja teabe heitkoguste kohta järgmise jaotuse alusel: |
| 40.The undertaking shall provide information on the energy intensity (total energy consumption per net revenue) associated with activities in high climate impact sectors. | (a)konsolideeritud kontsern (ema- ja tütarettevõtjad) ja |
| 41.The disclosure on energy intensity required by paragraph 40 shall only be derived from the total energy consumption and net revenue from activities in high climate impact sectors. | (b)investeerimisobjektid, nt sidusettevõtted, ühisettevõtted või konsolideerimata tütarettevõtjad, mis ei ole konsolideeritud kontserni finantsaruannetes täielikult konsolideeritud, samuti lepingupõhised kokkulepped, mis on ühised kokkulepped, mis ei ole struktureeritud üksuse kaudu (st ühiselt kontrollitavad tegevused ja varad) ja mille tegevust ettevõtja kontrollib. |
| 42.The undertaking shall specify the high climate impact sectors that are used to determine the energy intensity required by paragraph 40. | 26.Andmepunkti 44 alapunktis c nõutud 3. valdkonna KHG koguheite avalikustamine hõlmab KHG heidet CO2 ekvivalenttonnides igast 3. valdkonna olulisest kategooriast (st iga 3. valdkonna kategooria, mis on ettevõtja jaoks prioriteete). |
| 43.The undertaking shall disclose the reconciliation to the relevant line item or notes in the financial statements of the net revenue amount from activities in high climate impact sectors (the denominator in the calculation of the energy intensity required by paragraph 40). | 27.Andmepunkti 44 alapunktis d nõutud KHG koguheite avalikustamine on andmepunkti 44 alapunktides a–c nõutud 1., 2. ja 3. valdkonna KHG heite summa. KHG koguheide avalikustatakse eraldi, eristades järgmist: |
| Disclosure Requirement E1-6 – Gross Scopes 1, 2, 3 and Total GHG emissions | (a)aluseks olevast 2. valdkonna KHG heitest tuletatud KHG koguheide, mida mõõdetakse asukohapõhise meetodi abil, ja |
| 44.The undertaking shall disclose in metric tonnes of CO2eq its 45 : | (b)aluseks olevast 2. valdkonna KHG heitest tuletatud KHG koguheide, mida mõõdetakse turupõhise meetodi abil. |
| (a)gross Scope 1 GHG emissions; | KHG heitemahukus netotulu alusel 46 |
| (b)gross Scope 2 GHG emissions; | 28.Ettevõtja avalikustab oma KHG heitemahukuse (KHG koguheide puhastulu kohta). |
| (c)gross Scope 3 GHG emissions; and | 29.Andmepunktis 53 nõutud KHG heitemahukuse avalikustamisel esitatakse KHG koguheide CO2 ekvivalenttonnides (nagu on nõutud andmepunkti 44 alapunktis d) netotulu kohta. |
| (d)total GHG emissions. | 30.Ettevõtja avalikustab netotulusummade (nimetaja andmepunktis 53 nõutud kasvuhoonegaaside heitemahukuse arvutamisel) võrdluse finantsaruannete asjaomase kirje või lisadega. |
| 45.The objective of the Disclosure Requirement in paragraph 44 in respect of: | Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse CO2 arvestusühikutega |
| (a)gross Scope 1 GHG emissions as required by paragraph 44 (a) is to provide an understanding of the direct impacts of the undertaking on climate change and the proportion of its total GHG emissions that are regulated under emission trading schemes. | 31.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: |
| (b)gross Scope 2 GHG emissions as required by paragraph 44 (b) is to provide an understanding of the indirect impacts on climate change caused by the undertaking’s consumed energy whether externally purchased or acquired. | (a)KHG sidumine ja säilitamine CO2 ekvivalenttonnides, mis tuleneb projektidest, mille ta võib olla enda tegevuses välja töötanud või millele oma väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides kaasa aidanud, ja |
| (c)gross Scope 3 GHG emissions as required by paragraph 44 (c) is to provide an understanding of the GHG emissions that occur in the undertaking’s upstream and downstream value chain beyond its Scope 1 and 2 GHG emissions. For many undertakings, Scope 3 GHG emissions may be the main component of their GHG inventory and are an important driver of the undertaking’s transition risks. | (b)vähendatud või seotud KHG heitkoguste summa, mis tuleneb väljaspool ettevõtja väärtusahelat ellu viidud kliimamuutuste leevendamise projektidest, mida ta on rahastanud või kavatseb ahastada CO2 arvestusühikute ostmise kaudu. |
| (d)total GHG emissions as required by paragraph 44 (d) is to provide an overall understanding of the undertaking’s GHG emissions and whether they occur from its own operations or the usptream and donwstream value chain. This disclosure is a prerequisite for measuring progress towards reducing GHG emissions in accordance with the undertaking’s climate-related targets and EU policy goals. | 32.Avalikustamisnõude eesmärk on: |
| The information from this Disclosure Requirement is also needed to understand the undertaking’s climate-related transition risks. | (a)anda ülevaade ettevõtja meetmetest kasvuhoonegaaside lõplikuks eemaldamiseks atmosfäärist või selle eemaldamise aktiivseks toetamiseks, et potentsiaalselt saavutada nullnetoeesmärgid (nagu on märgitud andmepunktis 60); |
| 46.When disclosing the information on GHG emissions required under paragraph 44, the undertaking shall refer to ESRS 1 paragraphs from 62 to 67. In principle, the data on GHG emissions of its associates or joint ventures that are part of the undertaking’s upstream and downstream value chain (ESRS 1 Paragraph 67) are not limited to the share of equity held. For its associates, joint ventures, unconsolidated subsidiaries (investment entities) and contractual arrangements that are joint arrangements not structured through an entity (i.e., jointly controlled operations and assets), the undertaking shall include the GHG emissions in accordance with the extent of the undertaking’s operational control over them. | (b)anda ülevaade sellest, millises ulatuses ja millise kvaliteediga on ettevõtja ostnud või kavatseb vabatahtlikult osta turult CO2 arvestusühikuid, millega saab potentsiaalselt toetada oma kasvuhoonegaaside heite neutraalsuse väiteid (nagu on märgitud andmepunktis 61). |
| 47.In case of significant changes in the definition of what constitutes the reporting undertaking and its upstream and downstream value chain, the undertaking shall disclose these changes and explain their effect on the year-to-year comparability of its reported GHG emissions (i.e., the effect on the comparability of current versus previous reporting period GHG emissions). | 33.Teave KHG sidumise ja säilitamise kohta, mille avalikustamist nõutakse andmepunkti 56 alapunktis a, hõlmab vajaduse korral järgmist: |
| 48.The disclosure on gross Scope 1 GHG emissions required by paragraph 44 (a) shall include: | (a)KHG sidumise ja säilitamise üldkogus CO2 ekvivalenttonnides, mis avalikustatakse jaotatuna ja eraldi ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta ning sidumis tegevuste kaupa liigitatuna, ja |
| (a)the gross Scope 1 GHG emissions in metric tonnes of CO2eq; and | (b)ettevõtja kasutatavad arvutuslikud eeldused, metoodikad ja raamistikud. |
| (b)the percentage of Scope 1 GHG emissions from regulated emission trading schemes. | 34.Teave CO2 arvestusühikute kohta, mille avalikustamist nõutakse andmepunkti 56 alapunktis b, hõlmab vajaduse korral järgmist: |
| 49.The disclosure on gross Scope 2 GHG emissions required by paragraph 44 (b) shall include: | (a)ettevõtja väärtusahelast välja jäävate CO2 arvestusühikute kogusumma CO2 ekvivalenttonnides, mida on kontrollitud tunnustatud riiklike või rahvusvaheliste kvaliteedistandardite alusel ja mis on aruandeperioodil tühistatud, ja |
| (a)the gross location-based Scope 2 GHG emissions in metric tonnes of CO2eq; and | (b)ettevõtja väärtusahelast välja jäävate CO2 arvestusühikute kogusumma (CO2 ekvivalenttonnides), mis kavatsetakse tulevikus tühistada, ja teave selle kohta, kas need põhinevad olemasolevatel lepingulistel kokkulepetel. |
| (b)the gross market-based Scope 2 GHG emissions in metric tonnes of CO2eq. | 35.Kui ettevõtja avalikustab lisaks KHG koguheite vähendamise eesmärkidele (nagu nõutakse avalikustamisnõude E1-4 andmepunktis 30) KHG nullnetoheite eesmärgi, selgitab ta kohaldamisala, kohaldatud meetodeid ja raamistikke ning seda, kuidas kavatsetakse KHG jääkheide (pärast KHG heite vähendamist ligikaudu 90–95 % võrra koos võimalusega teha põhjendatud sektoripõhiseid erinevusi kooskõlas tunnustatud sektoripõhise CO2 heite vähendamise suundumusega) neutraliseerida nt KHG sidumisega ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. |
| 50.For Scope 1 and Scope 2 emissions disclosed as required by paragraphs 44 (a) and (b) the undertaking shall disaggregate the information, separately disclosing emissions from: | 36.Kui ettevõtja võib olla avalikustanud väiteid KHG heite neutraalsuse kohta, mis hõlmab CO2 arvestusühikute kasutamist, selgitab ta järgmist: |
| (a)the consolidated accounting group (the parent and subsidiaries); and | (a)kas ja kuidas on nendele väidetele lisatud KHG heite vähendamise eesmärgid, nagu on nõutud avalikustamisnõudega ESRS E1-4; |
| (b)investees such as associates, joint ventures, or unconsolidated subsidiaries that are not fully consolidated in the financial statements of the consolidated accounting group, as well as contractual arrangements that are joint arrangements not structured through an entity (i.e., jointly controlled operations and assets), for which it has operational control. | (b)kas ja kuidas need väited ja süsinikdioksiidil arvestusühikutele tuginemine ei takista ega vähenda tema KHG heite vähendamise eesmärkide 47 või vajaduse korral netonullheite eesmärgi saavutamist ja |
| 51.The disclosure of gross Scope 3 GHG emissions required by paragraph 44 (c) shall include GHG emissions in metric tonnes of CO2eq from each significant Scope 3 category (i.e. each Scope 3 category that is a priority for the undertaking) . | (c)kasutatud CO2 arvestusühikute usaldusväärsus ja terviklikkus, sh viidates tunnustatud kvaliteedistandarditele. |
| 52.The disclosure of total GHG emissions required by paragraph 44 (d) shall be the sum of Scope 1, 2 and 3 GHG emissions required by paragraphs 44 (a) to (c). The total GHG emissions shall be disclosed with a disaggregation that makes a distinction of: | Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene CO2 hinnastamine |
| (a)the total GHG emissions derived from the underlying Scope 2 GHG emissions being measured using the location-based method; and | 37.Ettevõtja avalikustab, kas ta kohaldab ettevõttesiseseid CO2 heite maksustamise kavasid, ja kui kohaldab, siis kuidas need toetavad tema otsuste tegemist ning kliimaga seotud poliitika ja eesmärkide rakendamist. |
| (b)the total GHG emissions derived from the underlying Scope 2 GHG emissions being measured using the market-based method. | 38.Andmepunktis 62 nõutav teave peab sisaldama järgmist: |
| GHG Intensity based on net revenue 46 | (a)ettevõttesisese CO2 heite maksustamise kava liik, näiteks varihinnad, mida kohaldatakse kapitalikulude või teadus- ja arendustegevuse investeerimisotsuste tegemisel, ettevõttesisesed CO2 tasud või vahendid; |
| 53.The undertaking shall disclose its GHG emissions intensity (total GHG emissions per net revenue). | (b)CO2 heite maksustamise kavade konkreetne kohaldamisala (tegevusalad, geograafilised piirkonnad, üksused jne); |
| 54.The disclosure on GHG intensity required by paragraph 53 shall provide the total GHG emissions in metric tonnes of CO2eq (required by paragraph 44 (d)) per net revenue. | (c)CO2 hinnad, mida kohaldatakse vastavalt kava liigile, ja hindade kindlaksmääramise kriitilised eeldused, sh kohaldatavate CO2 hindade allikas ja miks neid peetakse valitud kasutuse jaoks asjakohaseks. Ettevõtja võib avalikustada CO2 hindade arvutamise metoodika, sh selle, mil määral on need kehtestatud teaduslike suuniste alusel ja kuidas nende edasine areng on seotud teaduspõhiste CO2 heite maksustamise trajektooridega, ja |
| 55.The undertaking shall disclose the reconciliation to the relevant line item or notes in the financial statements of the net revenue amounts (the denominator in the calculation of the GHG emissions intensity required by paragraph 53). | (d)jooksva aasta ligikaudsed KHG koguheite mahud 1., 2. ja vajadusel 3. valdkonna kohta nende süsteemidega hõlmatud CO2 ekvivalenttonnides ning nende osakaal ettevõtja KHG koguheites igas vastavas valdkonnas. |
| Disclosure Requirement E1-7 – GHG removals and GHG mitigation projects financed through carbon credits | Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev võimalik finantsmõju |
| 56.The undertaking shall disclose: | 39.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: |
| (a)GHG removals and storage in metric tonnes of CO2eq resulting from projects it may have developed in its own operations, or contributed to in its upstream and downstream value chain; and | (a)oluliste füüsiliste riskide prognoositava finantsmõju; |
| (b)the amount of GHG emission reductions or removals from climate change mitigation projects outside its value chain it has financed or intends to finance through any purchase of carbon credits. | (b)oluliste üleminekuriskide prognoositava finantsmõju ja |
| 57.The objective of this Disclosure Requirement is: | (c)oluliste kliimaga seotud võimaluste kasutamise potentsiaal. |
| (a)to provide an understanding of the undertaking’s actions to permanently remove or actively support the removal of GHG from the atmosphere, potentially for achieving net-zero targets (as stated in paragraph 60). | 40.Andmepunktis 64 nõutav teave täiendab praegust finantsmõju käsitlevat teavet, mida nõutakse standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktiga d. Selle avalikustamisnõude eesmärk seoses järgmisega: |
| (b)to provide an understanding of the extent and quality of carbon credits the undertaking has purchased or intends to purchase from the voluntary market, potentially for supporting its GHG neutrality claims (as stated in paragraph 61). | (a)olulistest füüsilistest riskidest ja üleminekuriskidest tulenev prognoositav finantsmõju – anda ülevaade sellest, kuidas need riskid avaldavad (või põhjendatud eelduste kohaselt avaldavad) olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Kohaldamisnõuetes AR 10–AR 13 nõutud vastupidavusanalüüsi tegemiseks kasutatud stsenaariumianalüüsi tulemused peaksid olema aluseks olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest tuleneva prognoositava finantsmõju hindamisel; |
| 58.The disclosure on GHG removals and storage required by paragraph 56 (a) shall include, if applicable: | (b)potentsiaal kasutada olulisi kliimaga seotud võimalusi – võimaldada ülevaate andmist sellest, kuidas ettevõtja võib olulistest kliimaga seotud võimalustest saada majanduslikku kasu. See avalikustamine täiendab peamisi tulemusnäitajaid, mis avalikustatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178. |
| (a)the total amount of GHG removals and storage in metric tonnes of CO2eq disaggregated and separately disclosed for the amount related to the undertaking’s own operations and its upstream and donwstream value chain, and broken down by removal activity; and | 41.Andmepunkti 64 alapunktis a nõutud olulistest füüsilistest riskidest tuleneva prognoositava finantsmõju avalikustamine hõlmab järgmist 48 : |
| (b)the calculation assumptions, methodologies and frameworks applied by the undertaking. | (a)olulisele füüsilisele riskile avatud varade rahaline summa ja osakaal (protsentides) varadest lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis enne kliimamuutustega kohanemise meetmete arvessevõtmist; nende varade rahalised summad on jaotatud akuutse ja kroonilise füüsilise riski alusel 49 ; |
| 59.The disclosure on carbon credits required by paragraph 56 (b) shall include, if applicable: | (b)olulisele füüsilisele riskile avatud varade osakaal, mis on hõlmatud kliimamuutustega kohanemise meetmetega; |
| (a)the total amount of carbon credits outside the undertaking’s value chain in metric tonnes of CO2eq that are verified against recognised quality standards and cancelled in the reporting period; and | (c)olulisele füüsilisele riskile avatud oluliste varade asukoht 50 ja |
| (b)the total amount of carbon credits outside the undertaking’s value chain in metric tonnes of CO2eq planned to be cancelled in the future and whether they are based on existing contractual agreements or not. | (d)olulisele füüsilisele riskile avatud äritegevusest saadud netotulu rahaline summa ja osakaal (protsentides) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. |
| 60.In the case where the undertaking discloses a net-zero target in addition to the gross GHG emission reduction targets in accordance with Disclosure Requirement E1-4, paragraph 30, it shall explain the scope, methodologies and frameworks applied and how the residual GHG emissions (after approximately 90-95% of GHG emission reduction with the possibility for justified sectoral variations in line with a recognised sectoral decarbonisation pathway) are intended to be neutralised by, for example, GHG removals in its own operations and upstream and donwstream value chain. | 42.Andmepunkti 64 alapunktis b nõutud teave olulisest üleminekuriskist tuleneva prognoositava finantsmõju kohta hõlmab järgmist: |
| 61.In the case where the undertaking may have made public claims of GHG neutrality that involve the use of carbon credits, it shall explain: | (a)olulisele üleminekuriskile avatud varade rahaline summa ja osakaal (protsentides) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis enne kliimamuutuste leevendamise meetmete arvessevõtmist; |
| (a)whether and how these claims are accompanied by GHG emission reduction targets as required by Disclosure requirement ESRS E1-4; | (b)olulisele üleminekuriskile avatud varade osakaal, mis on hõlmatud kliimamuutuste leevendamise meetmetega; |
| (b)whether and how these claims and the reliance on carbon credits neither impede nor reduce the achievement of its GHG emission reduction targets 47 , or, if applicable, its net zero target; and | (c)ettevõtja kinnisvara jaotus bilansilise väärtuse alusel energiatõhususe klasside kaupa 51 ; |
| (c)the credibility and integrity of the carbon credits used, including by reference to recognised quality standards. | (d)kohustised, mida võib olla vaja kajastada finantsaruannetes lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja |
| Disclosure Requirement E1-8 – Internal carbon pricing | (e)olulisele üleminekuriskile avatud äritegevusest saadud netotulu rahaline summa ja osakaal (protsentides) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh vajaduse korral puhastulu, mis on saadud ettevõtja söe, nafta ja gaasiga seotud valdkondades tegutsevatelt klientidelt. |
| 62.The undertaking shall disclose whether it applies internal carbon pricing schemes, and if so, how they support its decision making and incentivise the implementation of climate-related policies and targets. | 43.Ettevõtja avalikustab võrdlused finantsaruannete asjaomaste kirjete või lisadega järgmise puhul: |
| 63.The information required in paragraph 62 shall include: | (a)olulisele füüsilisele riskile avatud varade ja netotulu olulised summad (nagu on nõutud andmepunktis 66); |
| (a)the type of internal carbon pricing scheme, for example, the shadow prices applied for CapEX or research and development (R&D) investment decision making, internal carbon fees or internal carbon funds; | (b)olulisele üleminekuriskile avatud varade, kohustiste ja netotulu olulised summad (nagu on nõutud andmepunktis 67). |
| (b)the specific scope of application of the carbon pricing schemes (activities, geographies, entities, etc.); | 44.Kliimaga seotud võimaluste kasutamise potentsiaali avalikustamisel, mida nõutakse andmepunkti 64 alapunktis c, võtab ettevõtja arvesse järgmist 52 : |
| (c)the carbon prices applied according to the type of scheme and critical assumptions made to determine the prices, including the source of the applied carbon prices and why these are deemed relevant for their chosen application. The undertaking may disclose the calculation methodology of the carbon prices including the extent to which these have been set using scientific guidance and how their future development is related to science-based carbon pricing trajectories; and | (a)kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmetest tulenev eeldatav kulude kokkuhoid ja |
| (d)the current year approximate gross GHG emission volumes by Scopes 1, 2 and, where applicable, Scope 3 in metric tonnes of CO2eq covered by these schemes, as well as their share of the undertaking’s overall GHG emissions for each respective Scope. | (b)võimalik turu suurus või eeldatavad muutused netotulus, mis tuleneb vähese CO2 heitega toodetest ja teenustest või kohanemislahendustest, millele ettevõtjal on või võib olla juurdepääs. |
| Disclosure Requirement E1-9 – Anticipated financial effects from material physical and transition risks and potential climate-related opportunities | 45.Võimalustest tuleneva finantsmõju kvantifitseerimist ei nõuta, kui selline avalikustamine ei vasta standardi ESRS 1 B liites „Teabe kvalitatiivsed omadused“ esitatud kasuliku teabe kvalitatiivsetele omadustele. |
| 64.The undertaking shall disclose its: | A liide. Kohaldamisnõuded |
| (a)anticipated financial effects from material physical risks; | Käesolev liide on standardi ESRS E1 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama pädevus. |
| (b)anticipated financial effects from material transition risks; and | Strateegia |
| (c)potential to benefit from material climate-related opportunities. | Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks |
| 65.The information required by paragraph 64 is in addition to the information on current financial effects required under ESRS 2 SBM-3 para 48 (d). The objective of this Disclosure Requirement related to: | AR 1.Üleminekukava on seotud ettevõtja jõupingutustega kliimamuutuste leevendamisel. Üleminekukava avalikustamisel peaks ettevõtja esitama kõrgetasemelise selgituse selle kohta, kuidas ta kohandab oma strateegiat ja ärimudelit, et tagada kooskõla kestlikule majandusele üleminekuga ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega (või mõne ajakohastatud rahvusvahelise kliimamuutuste kokkuleppega) ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ilma nimetatud temperatuuritõusu taseme ületamiseta või piiratud ületamisega, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimaseadus), ning vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja vähendab oma seotust söe ning nafta ja gaasiga seotud tegevusega. |
| (a)anticipated financial effects due to material physical risks and transition risks is to provide an understanding of how these risks have (or could reasonably be expected to have) a material influence on the undertaking’s financial position, financial performance and cash flows, over the short-, medium- and long- term. The results of scenario analysis used to conduct resilience analysis as required under paragraphs AR 10 to AR 13 should inform the assessment of anticipated financial effects from material physical and transition risks. | AR 2.Kõigi sektorite avaliku poliitikaga ei ole veel kindlaks määratud valdkondlikke heitkoguste muutuste suundumusi. Seega tuleks andmepunkti 16 alapunkti a kohast avalikustamist üleminekukava kooskõla kohta eesmärgiga piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni mõista ettevõtja KHG heite vähendamise eesmärgi avalikustamisena. Andmepunkti 16 alapunkti a kohasel avalikustamisel võrreldakse andmeid 1,5 °C-ni liikumise suundumusega. See võrdlusalus peaks põhinema kas sektoripõhisel CO2 heite vähendamise suundumusel, kui see on ettevõtja sektori puhul kättesaadav, või kogu majandust hõlmaval stsenaariumil, pidades silmas selle piiratust (st see on heite vähendamise sihtide lihtne ülekandmine riigi tasandilt ettevõtja tasandile). Selle kohaldamisnõude puhul tuleks arvesse võtta ka kohaldamisnõudeid AR 26 ja AR 27 ning nendega seotud sektoripõhiseid CO2 heite vähendamise suundumusi. |
| (b)potential to pursue material climate-related opportunities is to enable an understanding of how the undertaking may financially benefit from material climate- related opportunities. This disclosure is complementary to the key performance indicators to be disclosed in accordance with Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2178. | AR 3.Andmepunkti 16 alapunkti d kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võib ettevõtja arvesse võtta järgmist: |
| 66.The disclosure of anticipated financial effects from material physical risks required by paragraph 64 (a) shall include 48 : | (a)põhivaradega seotud kumulatiivseid tulevasi KHG heitkoguseid aruandeaastast kuni aastateni 2030 ja 2050 (CO2 ekvivalenttonnides). Seda hinnatakse 1. ja 2. valdkonna hinnangulise KHG heite summana aktiivsete ja kindlalt kavandatud põhivarade kasutusaja jooksul. Põhivarad on ettevõtja omandis või kontrolli all olevad varad ning need koosnevad olemasolevast ja kavandatavast varast (nt paiksed või teisaldatavad käitised, rajatised ja seadmed), mis tekitavad märkimisväärset otsest või energiaga seotud kaudset KHG heidet. Kindlalt kavandatud põhivarad on need, mille ettevõtja järgmise viie aasta jooksul väga tõenäoliselt kasutusele võtab. |
| (a)the monetary amount and proportion (percentage) of assets at material physical risk over the short-, medium- and long-term before considering climate change adaptation actions; with the monetary amounts of these assets disaggregated by acute and chronic physical risk 49 ; | (b)kumulatiivsed tulevased KHG heitkogused, mis on seotud müüdud toodete otsese kasutusetapi KHG heitega (CO2 ekvivalenttonnides), mida hinnatakse toodete müügimahuna aruandeaastal korrutatuna hinnangulise otsese kasutusetapi KHG heitega toodete eeldatava kasutusaja jooksul. Seda nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui ettevõtja on tunnistanud 3. valdkonna kategooria „Müüdud toodete kasutamine“ oluliseks vastavalt avalikustamisnõude E1-6 andmepunktile 51, ja |
| (b)the proportion of assets at material physical risk addressed by the climate change adaptation actions; | (c)selgitus kavade kohta, mille eesmärk on juhtida ettevõtja KHG heite mahukate ja energiamahukate varade ja toodete ümberkujundamist, kasutuselt kõrvaldamist või järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist. |
| (c)the location of significant assets at material physical risk 50 ; and | AR 4.Andmepunkti 16 alapunkti e kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas peaks aja jooksul toimuma tema majandustegevuse vastavusse viimine komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 sätetega eesmärgiga toetada üleminekut kestlikule majandusele. Seejuures võtab ettevõtja arvesse peamisi tulemusnäitajaid, mis tuleb määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaselt avalikustada (eelkõige taksonoomiaga kooskõlas olevad tulud ja kapitalikulud ning vajaduse korral kapitalikulude kavad). |
| (d)the monetary amount and proportion (percentage) of net revenue from its business activities at material physical risk over the short-, medium- and long-term. | AR 5.Andmepunkti 16 alapunkti f kohaselt nõutava teabe avalikustamisel märgib ettevõtja, kas ta on Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest välja jäetud või mitte vastavalt väljajätmise kriteeriumidele, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaalaste võrdlusaluste standardite määrus) artikli 12 lõike 1 punktides d–g 53 ja artikli 12 lõikes 2 54 . |
| 67.The disclosure of anticipated financial effects from material transition risks required by paragraph 64 (b) shall include: | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
| (a)the monetary amount and proportion (percentage) of assets at material transition risk over the short-, medium- and long-term before considering climate mitigation actions; | AR 6.Andmepunkti 19 alapunkti a kohaselt nõutava vastupanuvõime analüüsi ulatust käsitleva teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, milline osa tema enda tegevusest ja väärtusahela eelnevatest ja järgnevatest etappidest ning millised olulised füüsilised riskid ja üleminekuriskid võidi analüüsist välja jätta. |
| (b)the proportion of assets at material transition risk addressed by the climate change mitigation actions; | AR 7.Andmepunkti 19 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selle kohta, kuidas vastupanuvõime analüüs on tehtud, selgitab ettevõtja järgmist: |
| (c)a breakdown of the carrying value of the undertaking’s real estate assets by energy-efficiency classes 51 ; | (a)kriitilised eeldused selle kohta, kuidas üleminek vähese CO2 heitega ja vastupanuvõimelisele majandusele mõjutab ümbritsevaid makromajanduslikke suundumusi, energiatarbimist ja energiaallikate jaotust ning tehnoloogia kasutuselevõtu eeldusi; |
| (d)liabilities that may have to be recognised in financial statements over the short-, medium- and long-term; and | (b)kohaldatud ajaperspektiivid ja nende kooskõla kliima- ja äristsenaariumidega, mida võetakse arvesse oluliste füüsiliste ja üleminekuriskide kindlaksmääramisel (kohaldamisnõuded AR 11–AR 12) ja KHG heite vähendamise eesmärkide seadmisel (esitatud avalikustamisnõude E 1-4 kohaselt), ja |
| (e)the monetary amount and proportion (percentage) of net revenue from its business activities at material transition risk over the short-, medium- and long-term including, where relevant, the net revenue from the undertaking’s customers operating in coal, oil and gas-related activities. | (c)kuidas on võetud arvesse oluliste füüsiliste ja üleminekuriskide (nagu on nõutud avalikustamisnõudega E1-9) ning leevendusmeetmete ja -ressursside (avalikustatud avalikustamisnõude E1-3 kohaselt) hinnangulist prognoositavat finantsmõju. |
| 68.The undertaking shall disclose reconciliations to the relevant line items or notes in the financial statements of the following: | AR 8.Andmepunkti 19 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel vastupanuvõime analüüsi tulemuste kohta selgitab ettevõtja järgmist: |
| (a)significant amounts of the assets and net revenue at material physical risk (as required by paragraph 66); | (a)vastupanuvõime analüüsi ebakindlad valdkonnad ning see, mil määral ettevõtja strateegia, investeerimisotsuste ning praeguste ja kavandatavate leevendusmeetmete määratluses võetakse arvesse riskile avatud varasid ja äritegevust; |
| (b)significant amounts of the assets, liabilities, and net revenue at material transition risk (as required by paragraph 67). | (b)ettevõtja võime oma ärimudelit lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis kliimamuutustega kohandada, näiteks pideva juurdepääsu tagamisega taskukohase kapitalihinnaga rahastamisele, olemasolevate varade ümberpaigutamise, ajakohastamise või kasutuselt kõrvaldamisega, oma toodete ja teenuste portfelli muutmise ning tööjõu ümberõppega. |
| 69.For the disclosure of the potential to pursue climate-related opportunities required by paragraph 64 (c) the undertaking shall consider 52 : | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| (a)its expected cost savings from climate change mitigation and adaptation actions; and | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
| (b)the potential market size or expected changes to net revenue from low-carbon products and services or adaptation solutions to which the undertaking has or may have access. | AR 9.Andmepunkti 20 alapunkti a kohaselt nõutava teabe avalikustamisel kliimamõjude kindlakstegemise ja hindamise kohta selgitab ettevõtja, kuidas ta on: |
| 70.A quantification of the financial effects that arise from opportunities is not required if such a disclosure does not meet the qualitative characteristics of useful information included under ESRS 1 Appendix B Qualitative characteristics of information. | (a)vaadanud läbi oma tegevuse ja kavad, et teha kindlaks tegelikud ja võimalikud tulevased KHG heite allikad ning vajaduse korral muud kliimaga seotud mõjude põhjustajad (nt musta süsiniku või troposfääri osooni heide või maakasutuse muutus) enda tegevuses ja kogu väärtusahelas, ja |
| Appendix A: Application Requirements | (b)hinnanud oma tegelikku ja võimalikku mõju kliimamuutustele (st oma KHG koguheidet). |
| This Appendix is an integral part of the ESRS E1. It supports the application of the disclosure requirements set out in this standard and has the same authority as the other parts of the Standard. | AR 10.Ettevõtja võib siduda andmepunkti 20 alapunkti a ja kohaldamisnõude AR 9 alusel avalikustatud teabe järgmiste avalikustamisnõuete alusel avalikustatud teabega: avalikustamisnõue E1-1, andmepunkti 16 alapunkt d tulevase KHG heite kohta; avalikustamisnõue E1-4 ja avalikustamisnõue E1-6. |
| Strategy | AR 11.Andmepunkti 20 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel füüsiliste riskide kindlakstegemise ja hindamise protsesside kohta selgitab ettevõtja, kas ja kuidas ta on: |
| Disclosure Requirement E1-1 – Transition plan for climate change mitigation | (a)kindlaks teinud kliimaga seotud ohud (vt tabel allpool) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis ning kontrollinud, kas tema varad ja äritegevus võivad nende ohtudega kokku puutuda; |
| AR 1.A transition plan relates to the undertaking’s efforts in climate change mitigation. When disclosing its transition plan, the undertaking is expected to provide a high-level explanation of how it will adjust its strategy and business model to ensure compatibility with the transition to a sustainable economy and with the limiting of global warming to 1.5°C in line with the Paris Agreement (or an updated inter national agreement on climate change) and the objective of achieving climate neutrality by 2050 with no or limited overshoot as established in Regulation (EU) 2021/1119 (European Climate Law), and where applicable, how it will adjust its exposure to coal, and oil and gas-related activities. | (b)määratlenud lühikese, keskmise ja pika perspektiivi ning kuidas need määratlused on seotud tema varade eeldatava kasutusaja, strateegilise planeerimise ajaperspektiivide ja kapitali jaotamise kavadega; |
| AR 2.Sectoral pathways have not yet been defined by the public policies for all sectors. Hence, the disclosure under paragraph 16 (a) on the compatibility of the transition plan with the objective of limiting global warming to 1.5°C should be understood as the disclosure of the undertaking’s GHG emissions reduction target. The disclosure under paragraph 16 (a) shall be benchmarked in relation to a pathway to 1.5°C. This benchmark should be based on either a sectoral decarbonisation pathway if available for the undertaking’s sector or an economy-wide scenario bearing in mind its limitations (i.e., it is a simple translation of emission reduction objectives from the state to undertaking level). This AR should be read also in conjunction with AR 26 and AR 27 and the sectoral decarbonisation pathways they refer to. | (c)hinnanud, mil määral võivad tema varad ja äritegevus kokku puutuda tuvastatud kliimaga seotud ohtudega ja olla nende suhtes tundlikud, võttes arvesse ohtude tõenäosust, ulatust ja kestust ning ettevõtja asukohale ja tarneahelatele omaseid georuumilisi koordinaate (näiteks ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus NUTS ELi territooriumil), ja |
| AR 3.When disclosing the information required under paragraph 16(d) the undertaking may consider: | (d)kuidas kliimaga seotud ohtude kindlakstegemisel ning kokkupuute ja tundlikkuse hindamisel võetakse arvesse suure heitega kliimastsenaariume, mis põhinevad näiteks valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) stsenaariumil SSP5–8.5 või nendel heitestsenaariumidel põhinevatel asjakohastel piirkondlikel kliimaprognoosidel või finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku (NGFS) suure füüsilise riskiga kliimastsenaariumidel nagu „Kasvuhoonemaailm“ või „Liiga vähe, liiga hilja“. Kliimaga seotud stsenaariumianalüüsi üldnõuded on esitatud andmepunktides 18, 19, AR 13 ja AR 15. |
| (a)the cumulative locked-in GHG emissions associated with key assets from the reporting year until 2030 and 2050 in tCO2eq. This will be assessed as the sum of the estimated Scopes 1 and 2 GHG emissions over the operating lifetime of the active and firmly planned key assets. Key assets are those owned or controlled by the undertaking, and they consist of existing or planned assets (such as stationary or mobile installations, facilities, and equipment) that are sources of either significant direct or energy-indirect GHG emissions. Firmly planned key assets are those that the undertaking will most likely deploy within the next 5 years. | Kliimaga seotud ohtude liigitus | (Allikas: komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2139) |
| (b)the cumulative locked-in GHG emissions associated with the direct use-phase GHG emissions of sold products in tCO2eq, assessed as the sales volume of products in the reporting year multiplied by the sum of estimated direct use-phase GHG emissions over their expected lifetime. This requirement only applies if the undertaking has identified the Scope 3 category “use of sold products” as significant under Disclosure Requirement E1-6 paragraph 51; and | Temperatuuriga seotud | Tuulega seotud | Veega seotud | Tahke massiga | seotud |
| (c)an explanation of the plans to manage, i.e., to transform, decommission or phase out its GHG-intensive and energy-intensive assets and products. | Kroonilised | Muutuv (õhu-, magevee-, merevee-)temperatuur | Muutuvad tuulemustrid | Muutuvad sademete mustrid ja liigid (vihm, | rahe, lumi/jää) | Rannikuerosioon |
| AR 4.When disclosing the information required under paragraph 16 (e), the undertaking shall explain how the alignment of its economic activities with the provisions of Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2139 is expected to evolve over time to support its transition to a sustainable economy. In doing so, the undertaking shall take account of the key performance indicators required to be disclosed under Article 8 of Regulation (EU) 2020/852 (in particular taxonomy-aligned revenue and CapEx and, if applicable, CapEx plans). | Kuumastress | Sademete hulga või veerežiimi | muutlikkus | Mulla degradeerumine |
| AR 5.When disclosing the information required under paragraph 16 (f), the undertaking shall state whether or not it is excluded from the EU Paris-aligned Benchmarks in accordance with the exclusion criteria stated in Articles 12.1 (d) to (g) 53 and 12.2 of Commission Delegated Regulation (EU) 2020/1818 (Climate Benchmark Standards Regulation) 54 . | Temperatuuri kõikumine
| Ookeanide hapestumine
| Mullaerosioon
|
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 - Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model | Igikeltsa sulamine
| Soolase vee sissetung
| Maavoole
|
| AR 6.When disclosing the information on the scope of the resilience analysis as required under paragraph 19 (a), the undertaking shall explain which part of its own operations and upstream and downstream value chain as well as which material physical risks and transition risks may have been excluded from the analysis. | Meretaseme tõus
|
| AR 7.When disclosing the information on how the resilience analysis has been conducted as required under paragraph 19 (b), the undertaking shall explain: | Veestress
|
| (a)the critical assumptions about how the transition to a lower-carbon and resilient economy will affect its surrounding macroeconomic trends, energy consumption and mix, and technology deployment assumptions; | Akuutne | Kuumalaine | Tsüklonid, orkaanid, | taifuunid | Põud | Laviin |
| (b)the time horizons applied and their alignment with the climate and business scenarios considered for determining material physical and transition risks (paragraphs AR 11to AR 12) and setting GHG emissions reduction targets (reported under Disclosure Requirement E1-4); and | Külmalaine / pakane | Tormid (sh lume-, tolmu- ja | liivatormid) | Suur sademete hulk (vihm, rahe, lumi/jää) | Maalihe |
| (c)how the estimated anticipated financial effects from material physical and transition risks (as required by Disclosure Requirement E1-9) as well as the mitigation actions and resources (disclosed under Disclosure Requirement E1-3) were considered. | Metsapõleng | Tornaado | Üleujutus (rannik, jõed, | vihmatekkeline, põhjavesi) | Maapinna vajumine |
| AR 8.When disclosing the information on the results of the resilience analysis as required under paragraph 19 (c), the undertaking shall explain: | Liustikujärve kallaste murdumine
|
| (a)the areas of uncertainties of the resilience analysis and to what extent the assets and business activities at risk are considered within the definition of the undertaking’s strategy, investment decisions, and current and planned mitigation actions; | AR 12.Andmepunkti 20 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel üleminekuriskide ja -võimaluste kindlakstegemise kohta selgitab ettevõtja, kas ja kuidas ta on: |
| (b)the ability of the undertaking to adjust or adapt its strategy and business model to climate change over the short-, medium- and long-term, including securing ongoing access to finance at an affordable cost of capital, the ability to redeploy, upgrade or decommission existing assets, shifting its products and services portfolio, or reskilling its workforce. | (a)kindlaks teinud üleminekusündmused (vt tabel allpool) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis ning kontrollinud, kas tema varad ja äritegevus võivad nende sündmustega kokku puutuda. Üleminekuriskide ja -võimaluste korral võib pikaajalisena käsitatav hõlmata rohkem kui kümneaastast ajavahemikku ja olla kooskõlas kliimaga seotud avaliku poliitika eesmärkidega; |
| Impact, risk and opportunity management | (b)hinnanud, mil määral võivad tema varad ja äritegevus olla avatud kindlaks tehtud üleminekusündmustele ja nende suhtes tundlikud, võttes arvesse üleminekusündmuste tõenäosust, ulatust ja kestust; |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 IRO-1 Description of the processes to identify and assess material climate-related impacts, risks and opportunities | (c)andnud teavet üleminekusündmuste kindlakstegemise ja kokkupuute hindamise kohta kliimaga seotud stsenaariumianalüüsi abil, võttes arvesse vähemalt stsenaariumi, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja kliimamuutuste piiramisega 1,5 °C-ni, tuginedes näiteks Rahvusvahelise Energiaagentuuri stsenaariumidele (nullheide 2050. aastaks, säästva arengu stsenaarium jne) või finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku (NGFS) kliimastsenaariumidele. Kliimaga seotud stsenaariumide analüüsi üldnõuded on esitatud andmepunktides 18, 19, AR 13 ja AR 15 ja |
| AR 9.When disclosing the information on the processes to identify and assess climate impacts as required under paragraph 20 (a), the undertaking shall explain how it has: | (d)teinud kindlaks varad ja äritegevuse, mis ei ole kooskõlas kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga või mille puhul on vaja teha märkimisväärseid jõupingutusi (näiteks märkimisväärsete tulevaste KHG heitkoguste tõttu või kokkusobimatuse tõttu taksonoomiaga kooskõlla viimise nõuetega vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2021/2139). |
| (a)screened its activities and plans in order to identify actual and potential future GHG emission sources and, if applicable, drivers for other climate-related impacts (e.g., emissions of black carbon or tropospheric ozone or land-use change) in own operations and along the value chain; and | Kliimaga seotud üleminekusündmuste näited (põhinevad TCFD klassifikatsioonil) |
| (b)assessed its actual and potential impacts on climate change (i.e., its total GHG emissions). | Poliitika ja õigus | Tehnoloogia | Turg | Maine |
| AR 10.The undertaking may link the information disclosed under paragraphs 20 (a) and AR 9 to the information disclosed under the following Disclosure Requirements: Disclosure Requirement E1-1, paragraph 16 (d) on locked-in GHG emissions; Disclosure Requirement E1-4 and Disclosure Requirement E1-6. | KHG heitkoguste kõrgem hind | Olemasolevate toodete ja teenuste asendamine väiksema heitega valikutega | Klientide käitumise muutumine | Tarbijate eelistuste muutumine |
| AR 11.When disclosing the information on the processes to identify and assess physical risks as required under paragraph 20 (b), the undertaking shall explain whether and how: | Rangemad heitearuandluskohustused | Ebaõnnestunud investeeringud uutesse tehnoloogiatesse | Turusignaalide ebakindlus | Sektori häbimärgistamine |
| (a)it has identified climate-related hazards (see table below) over the short-, medium- and long-term and screened whether its assets and business activities may be exposed to these hazards; | Olemasolevate toodete ja teenustega seotud volitused ja reguleerimine | Väiksema heitega tehnoloogiale ülemineku kulud | Tooraine hinna tõus | Sidusrühmade-poolne teravam probleemitõstatus |
| (b)it has defined short-, medium- and long-term time horizons and how these definitions are linked to the expected lifetime of its assets, strategic planning horizons and capital allocation plans; | Olemasolevate toomisprotsessidega seotud volitused ja reguleerimine | Sidusrühmade negatiivne tagasiside |
| (c)it has assessed the extent to which its assets and business activities may be exposed and are sensitive to the identified climate-related hazards, taking into consideration the likelihood, magnitude and duration of the hazards as well as the geospatial coordinates (such as Nomenclature of Territorial Units of Statistics- NUTS for the EU territory) specific to the undertaking’s locations and supply chains; and | Kokkupuude kohtuvaidlustega |
| (d)the identification of climate-related hazards and the assessment of exposure and sensitivity are informed by high emissions climate scenarios, which may, for example, be based on IPCC SSP5-8.5, relevant regional climate projections based on these emission scenarios, or NGFS (Network for Greening the Financial System) climate scenarios with high physical risk such as “Hot house world” or “Too little, too late”. For general requirements regarding climate-related scenario analysis see paragraphs 18, 19, AR 13 to AR 15. | Kliimaga seotud stsenaariumianalüüs |
| Classification of climate-related hazards | (Source: Commission delegated regulation (EU) 2021/2139) | AR 13.Andmepunktide 19, 20, 21, AR 10 ja AR 11 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas ta on kasutanud kliimaga seotud ja oma olukorrast lähtuvat stsenaariumianalüüsi, et teha kindlaks ja hinnata füüsilisi ja üleminekuriske ning võimalusi lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh: |
| Temperature-related | Wind-related | Water-related | Solid mass- | related | (a)milliseid stsenaariume kasutati, nende allikad ja vastavus tipptasemel teadusele; |
| Chronic | Changing temperature (air, freshwater, marine water) | Changing wind patterns | Changing precipitation patterns and types (rain, | hail, snow/ice) | Coastal erosion | (b)kasutatud narratiivid, ajavahemikud ja näitajad koos aruteluga selle üle, miks ettevõtja usub, et kasutatud stsenaariumide valik hõlmab usutavaid riske ja ebakindlust; |
| Heat stress | Precipitation or hydrological | variability | Soil degradation | (c)iga stsenaariumi puhul arvesse võetud peamised jõud ja mõjurid ning põhjused, miks need on ettevõtja jaoks olulised, nt poliitika puhul kasutatud eeldused, makromajanduslikud suundumused, energiakasutus ja energiaallikate jaotus ning tehnoloogilised eeldused, ja |
| Temperature variability
| Ocean acidification
| Soil erosion
| (d)stsenaariumide peamised sisendid ja piirangud, sealhulgas nende üksikasjalikkuse tase (nt kas kliimaga seotud füüsiliste riskide analüüs põhineb ettevõtja asukohale omastel georuumilistel koordinaatidel või riigi või piirkonna tasandi andmetel). |
| Permafrost thawing
| Saline intrusion
| Solifluction
| AR 14.Stsenaariumianalüüsi tegemisel võib ettevõtja võtta arvesse järgmisi suuniseid: TCFD tehniline lisa, mis käsitleb stsenaariumianalüüsi kasutamist kliimaga seotud riskide ja võimaluste avalikustamisel (2017); TCFD stsenaariumianalüüsi suunised mittefinantsettevõtetele (2020); ISO 14091:2021 „Adaptation to climate change — Guidelines on vulnerability, impacts and risk assessment“ (Kliimamuutustega kohanemine – suunised haavatavuse, mõju ja riskihindamise kohta“); muud sektori tunnustatud standardid, näiteks finantssüsteemi keskkonnahoidlikumaks muutmise võrgustik (NGFS), ning ELi, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud eeskirjad. |
| Sea level rise
| AR 15.Ettevõtja selgitab lühidalt, kuidas kasutatavad kliimastsenaariumid on kooskõlas finantsaruannetes esitatud oluliste kliimaga seotud eeldustega. |
| Water stress
| Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika |
| Acute | Heat wave | Cyclones, hurricanes, | typhoons | Drought | Avalanche | AR 16.Kliimamuutuste leevendamise või nendega kohanemisega seotud poliitika võib avalikustada eraldi, sest nende eesmärgid, kaasatud isikud, nende rakendamiseks vajalikud meetmed ja vahendid on erinevad. |
| Cold wave/frost | Storms (including blizzards, dust, and | sandstorms) | Heavy precipitation (rain, hail, snow/ice) | Landslide | AR 17.Kliimamuutuste leevendamisega seotud poliitika käsitleb ettevõtja KHG heite, KHG sidumise ja üleminekuriskide juhtimist ettevõtja enda tegevuses ja/või väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides eri ajaperspektiivides. Andmepunkti 14 kohane nõue võib olla seotud eraldiseisvate kliimamuutuste leevendamise põhimõtetega, samuti asjakohaste põhimõtetega muudes küsimustes, mis kaudselt toetavad kliimamuutuste leevendamist, sh koolituse, hanke- või tarneahela, investeerimise või tootearenduse põhimõtted. |
| Wildfire | Tornado | Flood (coastal, fluvial, | pluvial, ground water) | Subsidence | AR 18.Kliimamuutustega kohanemise poliitikas käsitletakse ettevõtja füüsiliste kliimariskide ja kliimamuutustega kohanemisega seotud üleminekuriskide juhtimist. Andmepunktides 22 ja 25 esitatud nõue võib olla seotud eraldiseisvate kliimamuutustega kohanemise põhimõtetega, samuti asjakohaste põhimõtetega muudes küsimustes, mis kaudselt toetavad kliimamuutustega kohanemist, sh koolituse, hädaolukordade lahendamise, tervishoiu ja ohutuse poliitikat. |
| Glacial lake outburst
| Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid |
| AR 12.When disclosing the information on the processes to identify transition risks and opportunities as required under paragraph 20 (c), the undertaking shall explain whether and how it has: | AR 19.Teabe avalikustamisel meetmete kohta vastavalt andmepunkti 29 alapunktidele a ja b võib ettevõtja: |
| (a)identified transition events (see the table with examples below) over the short-, medium- and long-term and screened whether its assets and business activities may be exposed to these events. In case of transition risks and opportunities, what is considered long-term may cover more than 10 years and may be aligned with climate-related public policy goals; | (a)avalikustada oma peamised võetud meetmed ja/või kavad kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise poliitika rakendamiseks ühe meetmena või eraldi meetmetena; |
| (b)assessed the extent to which its assets and business activities may be exposed and are sensitive to the identified transition events, taking into consideration the likelihood, magnitude and duration of the transition events; | (b)koondada liigiti kokku leevendusmeetmed (CO2 heite vähendamise hoovad), nagu energiatõhusus, elektrifitseerimine, kütuse vahetamine, taastuvenergia kasutamine, toodete muutmine ja tarneahela CO2 heite vähendamine, mis sobivad kokku ettevõtja konkreetsete meetmetega; |
| (c)informed the identification of transition events and the assessment of exposure by climate-related scenario analysis, considering at least a scenario consistent with the Paris Agreement and limiting climate change to 1.5°C, for example, based on scenarios of the International Energy Agency (Net zero Emissions by 2050, Sustainable Development Scenario, etc), or NGFS (Network for Greening the Financial System) climate scenarios. For the general requirements related to climate-related scenario analysis see paragraphs 18, 19, AR 13 to AR 15; and | (c)avalikustada peamiste leevendusmeetmete loetelu koos mõõdetavate eesmärkidega (nagu nõutakse avalikustamisnõudes E1-4), jaotades need CO2 heite vähendamise hoobade kaupa, ja |
| (d)identified assets and business activities that are incompatible with or need significant efforts to be compatible with a transition to a climate-neutral economy (for example, due to significant locked-in GHG emissions or incompatibility with the requirements for Taxonomy-alignment under Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2139). | (d)avalikustada kliimamuutustega kohanemise meetmed kohanemislahenduste liikide kaupa, nagu looduspõhine kohanemine, insenertehnilised või tehnoloogilised lahendused. |
| Examples of climate-related transition events (examples based on TCFD classification) | AR 20.Kui ettevõtja avalikustab andmepunkti 29 alapunkti c kohaselt nõutava teabe ressursside kohta, avalikustab ta üksnes olulised tegevus- ja kapitalikulude summad, mida on vaja meetmete rakendamiseks, kuna selle teabe eesmärk on pigem näidata oma tegevuse usaldusväärsust kui võrrelda avalikustatud summasid finantsaruannetega. Avalikustatud kapitali- ja tegevuskulude summad on jooksval majandusaastal nii materiaalsele kui ka immateriaalsele varale lisandunud summad ning meetmete rakendamise tulevasteks perioodideks kavandatud täiendused. Avalikustatud summad on üksnes täiendavad finantsinvesteeringud, mis aitavad otseselt kaasa ettevõtja eesmärkide saavutamisele. |
| Policy and legal | Technology | Market | Reputation | AR 21.Kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-A selgitab ettevõtja, kas ja mil määral sõltub tema võime meetmeid rakendada ressursside kättesaadavusest ja jaotamisest. Pidev juurdepääs taskukohase kapitalihinnaga rahastamisele võib olla otsustava tähtsusega ettevõtja meetmete rakendamisel, mis hõlmab kohandamist pakkumise/nõudluse muutuste või sellega seotud omandamistega ning märkimisväärseid teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid. |
| Increased pricing of GHG emissions | Substitution of existing products and services with lower emissions options | Changing customer behaviour | Shifts in consumer preferences | AR 22.Andmepunkti 29 alapunkti c kohaselt avalikustatud, meetmete rakendamiseks vajalikud tegevus- ja kapitalikulude summad peavad olema kooskõlas peamiste tulemusnäitajatega (kapitali- ja tegevuskuludega seotud peamised tulemusnäitajad) ja vajaduse korral kapitalikulude kavaga, mida on nimetatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/2178. Ettevõtja selgitab mis tahes võimalikke erinevusi käesoleva standardi kohaselt avalikustatud oluliste tegevus- ja kapitalikulude summade ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 alusel avalikustatud peamiste tulemusnäitajate vahel, mis tulenevad näiteks kõnealuses delegeeritud määruses määratletud „taksonoomias käsitlemata majandustegevuse“ avalikustamisest. Ettevõtja võib oma meetmeid struktureerida majandustegevuste kaupa, et võrrelda oma tegevuskulusid ja kapitalikulusid ning vajaduse korral oma tegevuskulude ja/või kapitalikulude kavasid taksonoomiaga kooskõlas olevate peamiste tulemusnäitajatega. |
| Enhanced emissions- reporting obligations | Unsuccessful investment in new technologies | Uncertainty in market signals | Stigmatization of sector | Mõõdikud ja eesmärgid |
| Mandates on and regulation of existing products and services | Costs of transition to lower emissions technology | Increased cost of raw materials | Increased stakeholder concern | Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid |
| Mandates on and regulation of existing production processes | Negative stakeholder feedback | AR 23.Vastavalt andmepunkti 34 alapunktile a võib ettevõtja avalikustada KHG heite vähendamise eesmärgid heitemahukuse väärtusena. Heitemahukuse sihttasemed on sõnastatud KHG heite suhtena füüsilise tegevuse või majandustoodangu ühikusse. Asjaomastele tegevus- või toodanguühikutele osutatakse ESRSi sektoripõhistes standardites. Kui ettevõtja on kehtestanud üksnes KHG heitemahukuse vähendamise eesmärgi, avalikustab ta siiski sellega seotud absoluutväärtused sihtaasta ja vahe-eesmärgi aasta(te) kohta. Selle tulemuseks võib olla olukord, kus ettevõtja peab avalikustama KHG absoluutse heite suurenemise sihtaasta ja vahe-eesmärgi aasta(te) kohta, näiteks seetõttu, et ta prognoosib oma äritegevuse orgaanilist kasvu. |
| Exposure to litigation | AR 24.Andmepunkti 34 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel täpsustab ettevõtja iga vastava KHG heite valdkonnaga (1., 2. või 3. valdkond) seotud osa eesmärgist. Ettevõtja märgib, millist meetodit kasutati eesmärgis sisalduva 2. valdkonna KHG heite arvutamiseks (st kas asukoha- või turupõhine meetod). Kui KHG heite vähendamise eesmärgi piir erineb avalikustamisnõude E1-6 kohaselt teatatud KHG heite piirist, avalikustab ettevõtja eesmärgiga hõlmatud 1., 2. ja 3. valdkonna vastava protsendimäära ja KHG koguheite. Tütarettevõtjate KHG heite vähendamise eesmärkide puhul kohaldab ettevõtja neid nõudeid analoogselt tütarettevõtja tasandil. |
| Climate-related scenario analysis | AR 25.Andmepunkti 34 alapunktis c nõutud teabe avalikustamisel võrdlusaasta ja lähtetaseme väärtuse kohta: |
| AR 13.When disclosing the information required under paragraphs 19, 20, 21, AR 10 and AR 11, the undertaking shall explain how it has used climate-related scenario analysis that is commensurate to its circumstances to inform the identification and assessment of physical and transition risks and opportunities over the short-, medium- and long-term, including: | (a)selgitab ettevõtja lühidalt, kuidas on tagatud, et lähtetaseme väärtus, mille alusel mõõdetakse edusamme eesmärgi saavutamisel, on hõlmatud tegevuste ja väliste tegurite mõju (nt teatava aasta temperatuuri kõrvalekalded, mis mõjutavad energiatarbimise kogust ja sellega seotud KHG heidet) suhtes representatiivne. Seda saab teha lähtetaseme väärtuse normaliseerimisega või kasutades lähtetaseme väärtust, mis tuletatakse kolme aasta keskmisest, kui see suurendab representatiivsust ja võimaldab usaldusväärsemat esitust; |
| (a)which scenarios were used, their sources and alignment with state-of-the-art science; | (b)lähtetaseme väärtust ja võrdlusaastat ei muudeta, v.a juhul, kui sihtväärtuses või aruandluspiiris toimuvad olulised muutused. Sellisel juhul selgitab ettevõtja, kuidas uus lähtetaseme väärtus mõjutab uut eesmärki, selle saavutamist ja aja jooksul tehtud edusammude esitamist. Võrreldavuse parandamiseks valib ettevõtja uute eesmärkide seadmisel hiljutise võrdlusaasta, mis ei ole uue sihtperioodi esimesest aruandeaastast rohkem kui kolm aastat varasem. Näiteks 2030. aastaks kui sihtaastaks ja 2025.–2030. aasta sihtperioodiks valitakse võrdlusaasta ajavahemikust 2022–2025; |
| (b)narratives, time horizons, and endpoints used with a discussion of why it believes the range of scenarios used covers its plausible risks and uncertainties; | (c)ettevõtja ajakohastab oma võrdlusaastat alates 2030. aastast ja pärast seda iga viie aasta järel. See tähendab, et enne 2030. aastat võivad ettevõtjate valitud võrdlusaastad olla kas kehtivate eesmärkide puhul praegu kohaldatav võrdlusaasta või kestlikkusaruandluse nõuete kohaldamise esimene aasta direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõike 2 kohaselt (2024, 2025 või 2026) ja pärast 2030. aastat iga viie aasta järel (2030, 2035 jne) ja |
| (c)the key forces and drivers taken into consideration in each scenario and why these are relevant to the undertaking, for example, policy assumptions, macroeconomic trends, energy usage and mix, and technology assumptions; and | (d)kliimaga seotud eesmärkide esitamisel võib ettevõtja avalikustada nende eesmärkide saavutamisel enne jooksvat võrdlusaastat tehtud edusammud. Seda tehes tagab ettevõtja võimalikult suures ulatuses, et teave varasemate edusammude kohta on kooskõlas käesoleva standardi nõuetega. Metoodiliste erinevuste korral, näiteks seoses sihtpiiridega, esitab ettevõtja nende erinevuste kohta lühikese selgituse. |
| (d)key inputs and constraints of the scenarios, including their level of detail (e.g., whether the analysis of physical climate-related risks is based on geospatial coordinates specific to the undertaking’s locations or national- or regional-level broad data). | AR 26.Andmepunkti 34 alapunktide d ja e kohaselt nõutava teabe avalikustamisel esitab ettevõtja teabe sihtperioodi kohta, viidates sektoripõhisele (kui see on olemas) või sektoriülesele heitkoguste muutuse suundumusele, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni. Selleks arvutab ettevõtja 1. ja 2. valdkonna (ja vajaduse korral eraldi 3. valdkonna) sihttaseme, mis on kooskõlas 1,5 °C eesmärgiga ja millega saab võrrelda tema enda KHG heite vähendamise eesmärke või vastavate valdkondade vahe-eesmärke. |
| AR 14.When conducting scenario analysis, the undertaking may consider the following guidance: TCFD Technical Supplement on “The Use of Scenario Analysis in Disclosure of Climate-Related Risks and Opportunities” (2017); TCFD “Guidance on Scenario Analysis for Non-Financial Companies” (2020); ISO 14091:2021 “Adaptation to climate change — Guidelines on vulnerability, impacts and risk assessment”; any other recognised industry standards such as NGFS (Network for Greening the Financial System); and EU, national, regional and local regulations. | AR 27.Sihttaseme arvutamiseks võib korrutada KHG heite võrdlusaastal kas sektoripõhise (sektoripõhine CO2 heite vähendamise meetod) või sektoriülese (vähendamismeetod) heite vähendamise koefitsiendiga. Heite vähendamise koefitsiente saab tuletada eri allikatest. Ettevõtja peaks tagama, et kasutatav allikas põhineb heitkoguste vähendamise trajektooril, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni. |
| AR 15.The undertaking shall briefly explain how the climate scenarios used are compatible with the critical climate-related assumptions made in the financial statements. | AR 28.Heite vähendamise koefitsiente arendatakse edasi. Sellest tulenevalt soovitatakse ettevõtjatel kasutada üksnes ajakohastatud avalikult kättesaadavat teavet. |
| Disclosure Requirement E1-2 – Policies related to climate change mitigation and adaptation | 2030 | 2050 |
| AR 16.Policies related to either climate change mitigation or climate adaptation may be disclosed separately as their objectives, people involved, actions and resources needed to implement them are different. | Sektoriülene (ACA) vähendamise trajektoor | põhineb võrdlusaastal 2020 | –42 % | –90 % |
| AR 17.Policies related to climate change mitigation address the management of the undertaking’s GHG emissions, GHG removals and transition risks over different time horizons, in its own operations and/or in the upstream and downstream value chain. The requirement under paragraph 14 may relate to stand-alone climate change mitigation policies as well as relevant policies on other matters that indirectly support climate change mitigation including training policies, procurement or supply chain policies, investment policies or product development policies. | Allikas: põhineb dokumendil „Pathways to Net-zero –SBTi Technical Summary“ (versioon 1.0, oktoober 2021) |
| AR 18.Policies related to climate change adaptation address the management of the undertaking’s physical climate risks and of its transition risks related to climate change adaptation. The requirement under paragraphs 22 and 25 may relate to stand-alone climate change adaptation policies as well as relevant policies on other matters that indirectly support climate change adaptation including training policies, and emergency or health and safety policies. | AR 29.Sihttaseme võrdlusväärtus sõltub ettevõtja KHG heite vähendamise eesmärgi võrdlusaastast ja heite lähtetasemest. Selle tulemusena võib võrdlusväärtuse saavutamine ettevõtjate puhul, kellel on hiljutine võrdlusaasta või kõrgem lähtetase, olla lihtsam kui ettevõtjatel, kes on varem juba võtnud ambitsioonikaid meetmeid KHG heite vähendamiseks. Seepärast võivad ettevõtjad, kes on varem saavutanud KHG heite vähendamise kooskõlas 1,5 °C-ga kooskõlas oleva sektoriteülese või sektoripõhise heitkoguste muutuse suundumusega, oma heite lähtetaset vastavalt kohandada, et määrata kindlaks sihttaseme võrdlusväärtus. Seega ei võta ettevõtja, kui ta sihttaseme võrdlusväärtuse kindlaksmääramisel kohandab heite lähtetaset, arvesse KHG heite vähendamist enne 2020. aastat ja esitab asjakohased tõendid oma varasema KHG heite vähendamise kohta. |
| Disclosure Requirements E1-3 – Actions and resources in relation to climate change policies | AR 30.Andmepunkti 34 alapunkti f kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja järgmist: |
| AR 19.When disclosing the information on actions as required under paragraphs 29 (a) and 29 (b), the undertaking may: | (a)kliimamuutuste leevendamise meetmetele viidates CO2 heite vähendamise hoobasid ja nende hinnangulist kvantitatiivset panust KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamisse, jaotatuna valdkondade kaupa (1., 2. ja 3. valdkond); |
| (a)disclose its key actions taken and/or plans to implement climate change mitigation and adaptation policies in its single or separate actions; | (b)kas ettevõtja kavatseb võtta kasutusele uued tehnoloogiad ja nende roll KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamisel ja |
| (b)aggregate types of mitigation actions (decarbonisation levers) such as energy efficiency, electrification, fuel switching, use of renewable energy, products change, and supply-chain decarbonisation that fit the undertakings' specific actions; | (c)kas ja kuidas on ettevõtja võtnud arvesse erinevaid kliimastsenaariume, sh vähemalt kliimastsenaariumi, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni, et teha kindlaks asjakohased keskkonna, ühiskonna, tehnoloogia, turu ja poliitikaga seotud arengusuunad ning määrata kindlaks oma CO2 heite vähendamise hoovad. |
| (c)disclose the list of key mitigation actions alongside the measurable targets (as required by Disclosure Requirement E1-4) with disaggregation by decarbonisation levers; and | AR 31.Ettevõtja võib esitada oma KHG heite vähendamise eesmärgid koos kliimamuutuste leevendamise meetmetega (vt andmepunkt AR 19) tabelina või graafilise kujutisena, mis näitab aja jooksul toimunud arengut. Järgmisel joonisel ja tabelis on esitatud näited eesmärkide ja CO2 heite vähendamise hoobade kombineerimise kohta: |
| (d)disclose the climate change adaptation actions by type of adaptation solution such as nature-based adaptation, engineering, or technological solutions. | Võrdlusaasta (nt 2025) | 2030. aasta eesmärk | 2035. aasta eesmärk | … | Kuni 2050. aasta eesmärgini |
| AR 20.When disclosing the information on resources as required under paragraph 29 (c), the undertaking shall only disclose the significant OpEx and CapEx amounts required for the implementation of the actions as the purpose of this information is to demonstrate the credibility of its actions rather than to reconcile the disclosed amounts to the financial statements. The disclosed CapEx and OpEx amounts shall be the additions made to both tangible and intangible assets during the current financial year as well as the planned additions for future periods of implementing the actions. The disclosed amounts shall only be the incremental financial investments directly contributing to the achievement of the undertaking’s targets. | KHG heide (kt CO2 ekv) | 100 | 60 | 40 |
| AR 21.In line with the requirements of ESRS 2 MDR-A, the undertaking shall explain if and to what extent its ability to implement the actions depends on the availability and allocation of resources. Ongoing access to finance at an affordable cost of capital can be critical for the implementation of the undertaking’s actions, which include its adjustments to supply/demand changes or its related acquisitions and significant research and development (R&D) investments. | Energiatõhusus ja tarbimise vähendamine | – | –10 | –4 |
| AR 22.The amounts of OpEx and CapEx required for the implementation of the actions disclosed under paragraph 29 (c) shall be consistent with the key performance indicators (CapEx and OpEx key performance indicators) and, if applicable, the CapEx plan required by Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2178. The undertaking shall explain any potential differences between the significant OpEx and CapEx amounts disclosed under this Standard and the key performance indicators disclosed under Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2178 due to, for instance, the disclosure of non-eligible economic activities as defined in that delegated regulation. The undertaking may structure its actions by economic activity to compare its OpEx and CapEx, and if applicable its OpEx and/or CapEx plans to its Taxonomy-aligned key performance indicators. | Materjalitõhusus ja tarbimise vähendamine | – | –5 | – |
| Metrics and targets | Üleminek muudele kütuseliikidele | – | –2 | – |
| Disclosure Requirement E1-4 – Targets related to climate change mitigation and adaptation | Elektrifitseerimine | – | – | –10 |
| AR 23.Under paragraph 34 (a), the undertaking may disclose GHG emission reduction targets in intensity value. Intensity targets are formulated as ratios of GHG emissions relative to a unit of physical activity or economic output. Relevant units of activity or output are referred to in ESRS sector-specific standards. In cases where the undertaking has only set a GHG intensity reduction target, it shall nevertheless disclose the associated absolute values for the target year and interim target year(s). This may result in a situation where an undertaking is required to disclose an increase of absolute GHG emissions for the target year and interim target year(s), for example because it anticipates organic growth of its business. | Taastuvenergia kasutamine | – | –10 | -3 |
| AR 24.When disclosing the information required under paragraph 34 (b), the undertaking shall specify the share of the target related to each respective GHG emission Scope (1, 2 or 3). The undertaking shall state the method used to calculate Scope 2 GHG emissions included in the target (i.e., either the location-based or market-based method). If the boundary of the GHG emission reduction target diverges from that of the GHG emissions reported under Disclosure Requirement E1-6, the undertaking shall disclose which gases are covered, the respective percentage of Scope 1, 2, 3 and total GHG emissions covered by the target. For the GHG emission reduction targets of its subsidiaries, the undertaking shall analogously apply these requirements at the level of the subsidiary. | Toote järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine, asendamine või muutmine | – | –8 | – |
| AR 25.When disclosing the information required under paragraph 34(c) on base year and baseline value: | Protsessi järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamine, asendamine või muutmine | – | –5 | -3 |
| (a)the undertaking shall briefly explain how it has ensured that the baseline value against which the progress towards the target is measured is representative in terms of the activities covered and the influences from external factors (e.g., temperature anomalies in a certain year influencing the amount of energy consumption and related GHG emissions). This can be done by the normalisation of the baseline value, or, by using a baseline value that is derived from a 3-year average if this increases the representativeness and allows a more faithful representation; | muu | – | – |
| (b)the baseline value and base year shall not be changed unless significant changes in either the target or reporting boundary occur. In such a case, the undertaking shall explain how the new baseline value affects the new target, its achievement and presentation of progress over time. To foster comparability, when setting new targets, the undertaking shall select a recent base year that does not precede the first reporting year of the new target period by longer than 3 years. For example, for 2030 as the target year and a target period between 2025 and 2030, the base year shall be selected from the period between 2022 and 2025; | Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus |
| (c)the undertaking shall update its base year from 2030 and after every 5-year period thereafter. This means that before 2030, the base years chosen by undertakings’ may be either the currently applied base year for existing targets or the first year of application of the sustainability reporting requirements as set out in Article 5(2) of Directive (EU) 2022/2464 (2024, 2025 or 2026) and, after 2030, every 5 years (2030, 2035, etc); and | Arvutussuunised |
| (d)when presenting climate-related targets, the undertaking may disclose the progress in meeting these targets made before its current base year. In doing so, the undertaking shall, to the greatest extent possible, ensure that the information on past progress is consistent with the requirements of this Standard. In the case of methodological differences, for example, regarding target boundaries, the undertaking shall provide a brief explanation for these differences. | AR 32.Andmepunktis 35 nõutava teabe avalikustamisel energiatarbimise kohta teeb ettevõtja järgmist: |
| AR 26.When disclosing the information required under paragraphs 34 (d) and 34 (e), the undertaking shall present the information over the target period with reference to a sector- specific, if available, or a cross-sector emission pathway compatible with limiting global warming to 1.5°C. For this purpose, the undertaking shall calculate a 1.5°C aligned reference target value for Scope 1 and 2 (and, if applicable, a separate one for Scope 3) against which its own GHG emission reduction targets or interim targets in the respective Scopes can be compared. | (a)teatab üksnes sellise energia tarbimisest, mis on saadud protsessidest, mis kuuluvad ettevõtjale või mida ettevõtja kontrollib, kohaldades sama ulatust, mida kohaldatakse KHG 1. ja 2. valdkonna heitest teatamisel; |
| AR 27.The reference target value may be calculated by multiplying the GHG emissions in the base year with either a sector-specific (sectoral decarbonisation methodology) or cross-sector (contraction methodology) emission reduction factor. These emission reduction factors can be derived from different sources. The undertaking should ensure that the source used is based on an emission reduction pathway compatible with limiting global warming to 1.5°C. | (b)jätab välja lähteained ja kütused, mida ei põletata energia saamiseks. Ettevõtja, kes tarbib kütust lähteainena, võib avalikustada selle tarbimise kohta teabe nõutavast avalikustamisest eraldi; |
| AR 28.The emission reduction factors are subject to further development. Consequently, undertakings are encouraged to only use updated publicly available information. | (c)tagab, et kogu energiaalane kvantitatiivne teave esitatakse megavatt-tundides (MWh) alumise kütteväärtusena. Kui energiaga seotud teabe toorandmed on kättesaadavad ainult muudes energiaühikutes kui MWh (nt gigadžaulid (GJ) või Briti soojusühikud (Btu)), mahuühikutes (nt kuupjalad või gallonid) või massiühikutes (nt kilogrammid või naelad), teisendatakse need MWh-ks, kasutades sobivaid teisendustegureid (vt nt IPCC viienda hindamise aruande II lisa). Kütuste ümberarvestustegurid muudetakse läbipaistvaks ja neid kohaldatakse järjepidevalt; |
| 2030 | 2050 | (d)tagab, et kogu kvantitatiivne energiaalane teave esitatakse energia lõpptarbimisena, viidates energia kogusele, mida ettevõtja tegelikult tarbib, kasutades nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27 55 IV lisa tabelit; |
| Cross-sector (ACA) reductions pathway | based on the year 2020 as the reference year | -42% | -90% | (e)väldib omatoodetud energiatarbimise avalikustamisel kütusekulu topeltarvestust. Kui ettevõtja toodab elektrit kas taastumatust või taastuvast kütuseallikast ja tarbib seejärel toodetud elektrienergiat, arvestatakse energiatarbimist kütusekulu all ainult üks kord; |
| Source: based on Pathways to Net-zero –SBTi Technical Summary (Version 1.0, October 2021) | (f)ei tasaarvesta energiatarbimist isegi juhul, kui kohapeal toodetud energia müüakse kolmandale isikule ja seda kasutab kolmas isik; |
| AR 29.The reference target value is dependent on the base year and baseline emissions of the undertaking’s GHG emission reduction target. As a result, the reference target value for undertakings with a recent base year or from higher baseline emissions may be less challenging to achieve than it will be for undertakings that have already taken ambitious past actions to reduce GHG emissions. Therefore, undertakings that have in the past achieved GHG emissions reductions compatible with either a 1.5°C-aligned cross-sector or sector-specific pathway, may adjust their baseline emissions accordingly to determine the reference target value. Accordingly, if the undertaking is adjusting the baseline emissions to determine the reference target value, it shall not consider GHG emission reductions that precede the year 2020 and it shall provide appropriate evidence of its past achieved GHG emission reduction. | (g)ei võta arvesse organisatsiooni piiridest „ostetud või omandatud“ energiana hangitud energiat; |
| AR 30.When disclosing the information required under paragraph 34 (f), the undertaking shall explain: | (h)võtab arvesse auru, soojust või jahutust, mis on saadud „jäätmeenergiana“ kolmanda isiku tööstusprotsessidest „ostetud või omandatud“ energiana; |
| (a)by reference to its climate change mitigation actions, the decarbonisation levers and their estimated quantitative contributions to the achievement of its GHG emission reduction targets broken down by each Scope (1, 2 and 3); | (i)võtab taastuvkütusena arvesse taastuvallikatest toodetud vesinikku 56 . Vesinik, mis ei ole täielikult saadud taastuvatest energiaallikatest, lisatakse rubriiki „muudest taastumatutest energiaallikatest toodetud kütuse tarbimine“, ja |
| (b)whether it plans to adopt new technologies and the role of these to achieve its GHG emission reduction targets; and | (j)kasutab elektri, auru, soojuse või jahutuse jaotamisel taastuvate ja mittetaastuvate energiaallikate vahel konservatiivset lähenemisviisi, mis põhineb turupõhise 2. valdkonna KHG heite arvutamisel kasutataval lähenemisviisil. Ettevõtja käsitab seda energiatarbimist taastuvatest energiaallikatest pärinevana üksnes juhul, kui ostetud energia päritolu on selgelt määratletud tema tarnijatega sõlmitud lepingutes (taastuvenergia ostuleping, rohelise elektri standardtariif, turuinstrumendid, nagu päritolutunnistus Euroopas 57 või sarnased dokumendid, nt taastuvenergia sertifikaadid USAs ja Kanadas jne). |
| (c)whether and how it has considered a diverse range of climate scenarios, at least including a climate scenario compatible with limiting global warming to 1.5°C, to detect relevant environmental-, societal-, technology-, market- and policy-related developments and determine its decarbonisation levers. | AR 33.Andmepunkti 37 alapunktis a nõutud teavet kohaldatakse juhul, kui ettevõtja tegutseb vähemalt ühes suure kliimamõjuga sektoris. Andmepunkti 38 alapunktides a–e nõutav teave hõlmab ka fossiilkütustest toodetud energiat, mida tarbitakse tegevustes, mis ei kuulu suure kliimamõjuga sektoritesse. |
| AR 31.The undertaking may present its GHG emission reduction targets together with its climate change mitigation actions (see paragraph AR 19) as a table or graphical pathway showing developments over time. The following figure and table provide examples combining targets and decarbonisation levers: | AR 34.Suure kliimamõjuga sektorite ja kõigi muude sektorite puhul võib energiatarbimist ja energiaallikate jaotust käsitleva teabe esitamiseks kasutada järgmist tabelivormi, jättes välja read 1–5. |
| Base year (e.g., 2025) | 2030 target | 2035 target | … | Up to 2050 target | Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus | Võrdlus | Aasta N |
| GHG emissions (ktCO2eq) | 100 | 60 | 40 | 1) Söel ja söetoodetel põhinev kütusetarbimine (MWh) |
| Energy efficiency and consumption reduction | - | -10 | -4 | 2) Toornaftal ja naftasaadustel põhinev kütusetarbimine (MWh) |
| Material efficiency and consumption reduction | - | -5 | - | 3) Maagaasil põhinev kütusetarbimine (MWh) |
| Fuel switching | - | -2 | - | 4) Muudest fossiilsetest allikatest pärit kütuse tarbimine (MWh) |
| Electrification | - | - | -10 | 5) Fossiilsetel allikatel põhineva ostetud või omandatud elektri, soojuse, auru ja jahutuse tarbimine (MWh) |
| Use of renewable energy | - | -10 | -3 | 6) Fossiilenergia tarbimine kokku (MWh) (arvutatakse ridade 1–5 summana) |
| Phase out, substitution or modification of product | - | -8 | - | Fossiilsete allikate osakaal | energia kogutarbimises (%) |
| Phase out, substitution or modification of process | - | -5 | -3 | 7) Tuumaallikatel põhineva energia tarbimine (MWh) |
| Other | - | - | tuumaenergia allikatest toodetud energia kogutarbimine | energia kogutarbimises (%) |
| Disclosure Requirement E1-5 – Energy consumption and mix | 8) Taastuvate allikate, sh boimass (mis hõlmab ka bioloogiaist päritolu tööstus- ja olmejäätmeid, biogaasi, taastuvallikatest toodetud vesinikku jne) kütusetarbimine (MWh) |
| Calculation guidance | 9) Taastuvatel allikatel põhineva ostetud või omandatud elektri, soojuse, auru ja jahutuse tarbimine (MWh) |
| AR 32.When preparing the information on energy consumption required under paragraph 35, the undertaking shall: | 10) Muuks kui kütuseks kasutatava oma toodetud taastuvenergia tarbimine (MWh) |
| (a)only report energy consumed from processes owned or controlled by the undertaking applying the same perimeter applied for reporting GHG Scopes 1 and 2 emissions; | 11) Taastuvenergia tarbimine kokku (MWh) (arvutatakse ridade 8–10 summana) |
| (b)exclude feedstocks and fuels that are not combusted for energy purposes. The undertaking that consumes fuel as feedstocks can disclose information on this consumption separately from the required disclosures; | Taastuvate allikate osakaal | energia kogutarbimises (%) |
| (c)ensure all quantitative energy-related information is reported in either Mega-Watt- hours (MWh) in Lower Heating Value or net calorific value. If raw data of energy- related information is only available in energy units other than MWh (such as Giga-Joules (GJ) or British Thermal Units (Btu)), in volume units (such as cubic feet or gallons) or in mass units (such as kilograms or pounds), they shall be converted to MWh using suitable conversion factors (see for example Annex II of the Fifth Assessment IPCC report). Conversion factors for fuels shall be made transparent and applied in a consistent manner; | Energia kogutarbimine (MWh) (arvutatakse ridade 6 ja 11 summana) |
| (d)ensure all quantitative energy-related information is reported as final energy consumption, referring to the amount of energy the undertaking actually consumes using for example the table in Annex IV of Directive 2012/27 of the European Parliament and of the Council 55 on energy efficiency; | AR 35.Energia kogutarbimist eristusega fossiil-, tuuma- ja taastuvenergia vahel, võib kestlikkusaruandes kirjeldada graafiliselt, näidates aja jooksul toimunud arengut (nt ring- või tulpdiagrammina). |
| (e)avoid double counting fuel consumption when disclosing self-generated energy consumption. If the undertaking generates electricity from either a non-renewable or renewable fuel source and then consumes the generated electricity, the energy consumption shall be counted only once under fuel consumption; | Energiamahukus netotulu alusel |
| (f)not offset energy consumption even if onsite generated energy is sold to and used by a third party; | Arvutussuunised |
| (g)not count energy that is sourced from within the organisational boundary under “purchased or acquired” energy; | AR 36.Andmepunktis 40 nõutava energiamahukuse teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: |
| (h)account for steam, heat or cooling received as “waste energy” from a third party’s industrial processes under “purchased or acquired” energy; | (a)arvutab energiamahukuse suhtarvu järgmise valemi abil: |
| (i)account for renewable hydrogen 56 as a renewable fuel. Hydrogen that is not completely derived from renewable sources shall be included under “fuel consumption from other non-renewable sources”; and | Suure kliimamõjuga sektorite tegevuste energia kogutarbimine (MWh) |
| (j)adopt a conservative approach when splitting the electricity, steam, heat or cooling between renewable and non-renewable sources based on the approach applied to calculate market-based Scope 2 GHG emissions. The undertaking shall only consider these energy consumptions as deriving from renewable sources if the origin of the purchased energy is clearly defined in the contractual arrangements with its suppliers (renewable power purchasing agreement, standardised green electricity tariff, market instruments like Guarantee of Origin from renewable sources in Europe 57 or similar instruments like Renewable Energy Certificates in the US and Canada, etc.). | ___________________________________________________________________________________________________ | ; |
| AR 33.The information required under paragraph 37 (a) is applicable if the undertaking is operating in at least one high climate impact sector. The information required under paragraph 38 (a) to (e). shall also include energy from fossil sources consumed in operations that are not in high climate impact sectors. | Suure kliimamõjuga sektorite netotulu (rahaühikutes) |
| AR 34.The information on Energy consumption and mix may be presented using the following tabular format for high climate impact sectors and for all other sector by omitting rows (1) to (5). | (b)väljendab kogu energiatarbimist MWh-des ja netotulu rahaühikutes (nt eurodes); |
| Energy consumption and mix | Comparative | Year N | (c)lugeja ja nimetaja koosnevad ainult sellest osast energia lõpptarbimisest (lugejas) ja netotulust (nimetajas), mis on omistatavad tegevusele suure kliimamõjuga sektorites. Tegelikult peaks nii lugeja kui ka nimetaja ulatus olema järjepidev; |
| (1) Fuel consumption from coal and coal products (MWh) | (d)arvutab kogu energiatarbimise vastavalt andmepunktis 37 esitatud nõudele; |
| (2) Fuel consumption from crude oil and petroleum products (MWh) | (e)arvutab netotulu kooskõlas raamatupidamisstandarditega, mida kohaldatakse finantsaruannete suhtes, st standardiga IFRS 15 „Kliendilepingutest saadav müügitulu“ või riigisiseste üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. |
| (3) Fuel consumption from natural gas (MWh) | AR 37.Kvantitatiivsed andmed võib esitada järgmises tabelis. |
| (4) Fuel consumption from other fossil sources (MWh) | Energiamahukus netotulu alusel | Võrdlus | N | % N/ N-1 |
| (5) Consumption of purchased or acquired electricity, heat, steam, and cooling from fossil sources (MWh) | Suure kliimamõjuga sektorites toimuvatest tegevustest tulenev energiatarbimine kokku suure kliimamõjuga sektorite netotulu kohta (MWh/rahaühik) |
| (6) Total fossil energy consumption (MWh) (calculated as the sum of lines 1 to 5) | Netotulul põhineva energiamahukuse võrdlus finantsaruannete teabega |
| Share of fossil sources | in total energy consumption (%) | AR 38.Suure kliimamõjuga sektorite tegevusest saadud netotulu võrdluse asjaomase finantsaruande kirjega või avalikustamisega (nagu on nõutud andmepunktis 43) võib esitada kas: |
| (7) Consumption from nuclear sources (MWh) | (a)viitega seotud kirjele või avalikustamisele finantsaruannetes või |
| Share of consumption from nuclear sources | in total energy consumption (%) | (b)kui netotulu ei ole võimalik otsese viitega seostada rea või finantsaruannetes avalikustatud teabega, siis kvantitatiivse võrdluse abil, kasutades allpool esitatud tabelivormi. |
| (8) Fuel consumption for renewable sources, including biomass (also comprising industrial and municipal waste of biologic origin, biogas, renewable hydrogen, etc.) (MWh) | Suure kliimamõjuga sektorite tegevustest saadav netotulu, | mida kasutatakse energiamahukuse arvutamisel |
| (9) Consumption of purchased or acquired electricity, heat, steam, and cooling from renewable sources (MWh) | Netotulu (muu) |
| (10) The consumption of self-generated non-fuel renewable energy (MWh) | Netotulu kokku (finantsaruanded) |
| (11) Total renewable energy consumption (MWh) (calculated as the sum of lines 8 to 10) | Avalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. valdkonna heide ning KHG koguheide |
| Share of renewable sources | in total energy consumption (%) | Arvutussuunised |
| Total energy consumption (MWh) (calculated as the sum of lines 6, and 11) | AR 39.Andmepunktis 44 nõutava KHG heite avalikustamiseks vajaliku teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: |
| AR 35.The total energy consumption with a distinction between fossil, nuclear and renewable energy consumption may be presented graphically in the sustainability statement showing developments over time (e.g., through a pie or bar chart). | (a)võtab arvesse põhimõtteid, nõudeid ja suuniseid, mis on esitatud kasvuhoonegaaside protokolli ettevõttestandardis (2004. aasta versioon). Ettevõtja võib arvesse võtta komisjoni soovituses (EL) 2021/2279 58 või standardis EN ISO 14064–1:2018 sätestatud nõudeid. Kui ettevõtja juba rakendab standardis ISO 14064–1:2018 esitatud KHG arvestusmeetodit, peab ta siiski järgima käesoleva standardi nõudeid (nt aruandluspiiride ja 2. valdkonna KHG heite turupõhise avalikustamise osas); |
| Energy intensity based on net revenue | (b)avalikustab KHG heite arvutamiseks või mõõtmiseks kasutatud meetodid, olulised eeldused ja heitekoefitsiendid koos nende valimise põhjustega ning esitab viite või lingi kasutatud arvutusvahenditele; |
| Calculation guidance | (c)käsitleb CO2, CH4, N2O, HFCde, PFCde, SF6 ja NF3 heitkoguseid. Arvesse võib võtta täiendavaid kasvuhoonegaase, kui need on olulised, ja |
| AR 36.When preparing the information on energy intensity required under paragraph 40, the undertaking shall: | (d)kasutab valitsustevahelise IPCC avaldatud uusimaid globaalse soojendamise potentsiaali (GWP) väärtusi, mis põhinevad 100aastasel perioodil, et arvutada peale muude gaaside kui süsinikdioksiidi heide CO2 ekvivalendina. |
| (a)calculate the energy intensity ratio using the following formula: | AR 40.Oma sidusettevõtete, ühisettevõtete, konsolideerimata tütarettevõtjate (investeerimisüksused) ja lepingupõhiste kokkulepete aruandluseks vajaliku teabe koostamisel, nagu on nõutud andmepunktis 50, konsolideerib ettevõtja 100 % nende üksuste kasvuhoonegaaside heitest, mille tegevust ta kontrollib. Praktikas on see nii juhul, kui ettevõtjatel on nende sidusettevõtete, ühisettevõtete, konsolideerimata tütarettevõtjate (investeerimisüksused) ja lepingupõhiste kokkulepete varade kasutamise luba või litsents. Kui ettevõtjal on lepinguga kindlaks määratud osalise ajaga tegevuskontroll, konsolideerib ta 100 % kasvuhoonegaaside heitest oma tegevuskontrolli kasutamise ajal. |
| 𝑇𝑜𝑡𝑎𝑙 𝑒𝑛𝑒𝑟𝑔𝑦 𝑐𝑜𝑛𝑠𝑢𝑚𝑝𝑡𝑖𝑜𝑛 𝑓𝑟𝑜𝑚 𝑎𝑐𝑡𝑖𝑣𝑖𝑡𝑖𝑒𝑠 𝑖𝑛 ℎ𝑖𝑔ℎ 𝑐𝑙𝑖𝑚𝑎𝑡𝑒 𝑖𝑚𝑝𝑎𝑐𝑡 𝑠𝑒𝑐𝑡𝑜𝑟𝑠 (𝑀𝑊ℎ) | AR 41.Kooskõlas standardi ESRS 1 peatükiga 3.7 esitab ettevõtja vajaduse korral teabe oma kasvuhoonegaaside heite kohta liigitatuna. Näiteks võib ettevõtja jaotada oma 1., 2. ja 3. valdkonna heidet ja KHG koguheidet käsitleva teabe riikide, tegevussegmentide, majandustegevuse, tütarettevõtjate, KHG kategooriate (CO2, CH4, N2O, HFCd, PFCd, SF6, NF3 ja muud ettevõtja poolt arvesse võetud KHGd) või allikatüüpide (paikne põletamine, liikuv põletamine, protsessiheide ja kontrollimatu heide) kaupa. |
| ___________________________________________________________________________________________________ | ; | AR 42.Ettevõtja aruandeperiood võib erineda mõne või kõigi tema väärtusahela üksuste aruandeperioodist. Sellisel juhul on ettevõtjal lubatud mõõta oma KHG heidet vastavalt andmepunktile 44, kasutades teavet aruandeperioodide kohta, mis erinevad tema enda aruandeperioodist, kui see teave on saadud tema väärtusahela üksustelt, mille aruandeperioodid erinevad ettevõtja aruandeperioodist, tingimusel et: |
| 𝑁𝑒𝑡 𝑟𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒 𝑓𝑟𝑜𝑚 𝑎𝑐𝑡𝑖𝑣𝑖𝑡𝑖𝑒𝑠 𝑖𝑛 ℎ𝑖𝑔ℎ 𝑐𝑙𝑖𝑚𝑎𝑡𝑒 𝑖𝑚𝑝𝑎𝑐𝑡 𝑠𝑒𝑐𝑡𝑜𝑟𝑠 (𝑀𝑜𝑛𝑒𝑡𝑎𝑟𝑦 𝑢𝑛𝑖𝑡) | a)
ettevõtja kasutab oma kasvuhoonegaaside heitkoguste mõõtmiseks ja avalikustamiseks oma väärtusahela üksustelt saadud kõige värskemaid andmeid; |
| (b)express the total energy consumption in MWh and the net revenue in monetary units (e.g., Euros); | b)
aruandeperioodide pikkus on sama ja |
| (c)the numerator and denominator shall only consist of the proportion of the total final energy consumption (in the numerator) and net revenue (in the denominator) that are attributable to activities in high climate impact sectors. In effect, there should be consistency in the scope of both the numerator and denominator; | c)
ettevõtja avalikustab selliste oluliste sündmuste ja asjaolude (kui need on tema kasvuhoonegaaside heite seisukohast olulised) muutuste mõju, mis toimuvad tema väärtusahelasse kuuluvate üksuste aruandekuupäevade ja ettevõtja üldotstarbeliste finantsaruannete kuupäeva vahel. |
| (d)calculate the total energy consumption in line with the requirement in paragraph 37; | AR 43.Andmepunkti 48 alapunktis a nõutava 1. valdkonna KHG koguheite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: |
| (e)calculate the net revenue in line with the accounting standards requirements applicable for the financial statements, i.e., IFRS 15 Revenue from Contracts with Customers or local GAAP requirements. | (a)arvutab või mõõdab paiksest põlemisest, liikuvast põlemisest, protsessiheitest ja kontrollimatust heitest tulenevat KHG heidet ja kasutab sobivaid tegevusandmeid, mis hõlmavad taastumatute kütuste tarbimist; |
| AR 37.The quantitative information may be presented in the following table. | (b)kasutab järjepidevalt sobivaid heitekoefitsiente; |
| Energy intensity per net revenue | Comparative | N | % N / N-1 | (c)avalikustab biomassi põletamisel või biolagunemisel tekkiva CO2 biogeense heite 1. valdkonna KHG heitest eraldi, kuid lisab muud liiki KHG (eelkõige CH4 ja N2O) heite, |
| Total energy consumption from activities in high climate impact sectors per net revenue from activities in high climate impact sectors (MWh/Monetary unit) | (d)jätab 1. valdkonna KHG heite arvutamisel välja ostetud, müüdud või ülekantud CO2 arvestusühikud või KHG lubatud heitkoguse ühikud; ja |
| Connectivity of energy intensity based on net revenue with financial reporting information | (e)esitab tegevuste puhul, millest antakse aru ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames, aruande 1. valdkonna heitkoguste kohta, järgides ELi HKSi metoodikat. ELi HKSi metoodikat võib kohaldada ka tegevuste suhtes geograafilistes piirkondades ja sektorites, mis ei ole ELi HKSiga hõlmatud. |
| AR 38.The reconciliation of net revenue from activities in high climate impact sectors to the relevant financial statements line item or disclosure (as required by paragraph 43) may be presented either: | AR 44.Valmistades ette teavet selliste 1. valdkonna KHG heitkoguste osakaalu kohta, mis on seotud heitkogustega kauplemise reguleeritud süsteemidega, nagu on nõutud andmepunkti 48 alapunktis b, teeb ettevõtja järgmist: |
| (a)by a cross-reference to the related line item or disclosure in the financial statements; or | (a)võtab arvesse KHG heidet, mis pärineb tema käitatavatest käitistest, mille suhtes kohaldatakse heitkogustega kauplemise reguleeritud süsteemi (HKS), sealhulgas ELi HKSi, riiklikku HKSi ja ELi-välist HKSi, kui see on asjakohane; |
| (b)If the net revenue cannot be directly cross-referenced to a line item or disclosure in the financial statements, by a quantitative reconciliation using the below tabular format. | (b)käsitleb üksnes CO2, CH4, N2O, HFCde, PFCde, SF6 ja NF3 heidet; |
| Net revenue from activities in high climate impact | sectors used to calculate energy intensity | (c)tagab sama arvestusperioodi 1. valdkonna KHG koguheite ja HKSiga reguleeritud KHG koguheite puhul ja |
| Net revenue (other) | (d)arvutab osakaalu järgmise valemi abil: |
| Total net revenue (Financial statements) | KHG heitkogused (CO2 ekvivalenttonnides) ELi HKSiga hõlmatud käitistest + riikliku HKSiga hõlmatud käitistest + ELi-välise HKSiga hõlmatud käitistest |
| Disclosure Requirements E1-6 – Gross Scopes 1, 2, 3 and Total GHG emissions | 1. valdkonna KHG heide (CO2 ekvivalenttonnides) |
| Calculation guidance | AR 45.Andmepunktis 49 nõutava 2. valdkonna KHG koguheite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: |
| AR 39.When preparing the information for reporting GHG emissions as required by paragraph 44, the undertaking shall: | (a)võtab arvesse kasvuhoonegaaside protokolli 2. valdkonna suuniste põhimõtteid ja nõudeid (2015. aasta versioon, eelkõige 2. valdkonna kvaliteedikriteeriumid peatükis 7.1, mis käsitleb lepingulisi instrumente); samuti võib ettevõtja arvesse võtta komisjoni soovitust (EL) 2021/2279 või asjakohaseid nõudeid imporditud energiast tuleneva kaudse KHG heite kvantifitseerimiseks standardis EN ISO 14064–1:2018; |
| (a)consider the principles, requirements and guidance provided by the GHG Protocol Corporate Standard (version 2004). The undertaking may consider Commission Recommendation (EU) 2021/2279 58 or the requirements stipulated by EN ISO 14064-1:2018. If the undertaking already applies the GHG accounting methodology of ISO 14064- 1: 2018, it shall nevertheless comply with the requirements of this standard (e.g., regarding reporting boundaries and the disclosure of market-based Scope 2 GHG emissions); | (b)lisab aruandesse andmed ettevõtja tarbitud ostetud või omandatud elektri, auru, soojuse ja jahutuse kohta; |
| (b)disclose the methodologies, significant assumptions and emissions factors used to calculate or measure GHG emissions accompanied by the reasons why they were chosen, and provide a reference or link to any calculation tools used; | (c)väldib 1. või 3. valdkonna raames teatatud KHG heite topeltarvestust; |
| (c)include emissions of CO2, CH4, N2O, HFCs, PFCs, SF6, and NF3. Additional GHG may be considered when significant; and | (d)kohaldab 2. valdkonna KHG heite arvutamiseks asukohapõhiseid ja turupõhiseid meetodeid ning annab teavet lepinguliste instrumentide osakaalu ja liikide kohta. Asukohapõhise meetodiga kvantifitseeritakse 2. valdkonna KHG heitkogused kohaliku, piirkondliku või riigi tasandi kindlaksmääratud asukohtade keskmiste energiatootmise heitekoefitsientide põhjal (KHG protokoll, 2. valdkonna suunised, sõnastik, 2015). Turupõhise meetodiga kvantifitseeritakse 2. valdkonna KHG heitkogused nende tootjate KHG heite põhjal, kellelt aruandev üksus ostab lepingu alusel kas elektrit komplektis instrumentidega või omaette instrumente (KHG protokoll, 2. valdkonna suunised, sõnastik, 2015); sel juhul võib ettevõtja avalikustada turupõhiselt mõõdetud 2. valdkonna KHG heite osa, mis on seotud elektriga, mis on ostetud koos selliste instrumentidega nagu päritolutagatis või taastuvenergia sertifikaat. Ettevõtja esitab teabe selliste lepinguliste instrumentide osakaalu ja liikide kohta, mida kasutatakse energia müügil ja ostmisel koos energiatootmist käsitlevate väidetega või eraldi esitatud energiatootmist käsitlevate väidete toetuseks. |
| (d)use the most recent Global Warming Potential (GWP) values published by the IPCC based on a 100-year time horizon to calculate CO2eq emissions of non-CO2 gases. | (e)avalikustab biomassi põletamisel või biolagunemisel tekkiva CO2 biogeense heite 2. valdkonna KHG heitest eraldi, kuid lisab teabe muud liiki KHGde (eelkõige CH4 ja N2O) heite kohta. Kui kohaldatavates heitekoefitsientides ei eristata biomassi või biogeense CO2 osakaalu, avalikustab ettevõtja selle asjaolu. Kui muude KHGde heitkogused peale CO2 (eelkõige CH4 ja N2O) ei ole asukohapõhiste võrgu keskmiste heitekoefitsientide või turupõhise meetodi teabe alusel kättesaadavad või on sealt välja jäetud, avalikustab ettevõtja selle asjaolu; |
| AR 40.When preparing the information for reporting GHG emissions from its associates, joint ventures, unconsolidated subsidiaries (investment entities) and contractual arrangements as required by paragraph 50, the undertaking shall consolidate 100% of the GHG emissions of the entities it operationally controls. In practice, this happens when the undertakings holds the license - or permit - to operate the assets from these associates, joint ventures, unconsolidated subsidiaries (investment entities) and contractual arrangements. When the undertaking has a contractually defined part-time operational control, it shall consolidate 100% the GHG emitted during the time of its operational control. | (f)jätab 2. valdkonna KHG heite arvutamisel välja KHG sidumise ning ostetud, müüdud või ülekantud CO2 arvestusühikud või lubatud KHG heitkogused. |
| AR 41.In line with ESRS 1 chapter 3.7, the undertaking shall disaggregate information on its GHG emissions as appropriate. For example, the undertaking may disaggregate its Scope 1, 2, 3, or total GHG emissions by country, operating segments, economic activity, subsidiary, GHG category (CO2, CH4, N2O, HFCs, PFCs, SF6, NF3, and other GHG considered by the undertaking) or source type (stationary combustion, mobile combustion, process emissions and fugitive emissions). | AR 46.Andmepunktis 51 nõutava 3. valdkonna KHG koguheite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: |
| AR 42.An undertaking might have a different reporting period from some or all of the entities in its value chain. In such circumstances, the undertaking is permitted to measure its GHG emissions in accordance with paragraph 44 using information for reporting periods that are different from its own reporting period if that information is obtained from entities in its value chain with reporting periods that are different from the undertaking’s reporting period, on the condition that: | (a)võtab arvesse KHG protokolli ettevõtete väärtusahela (3. valdkond) arvestus- ja aruandlusstandardi põhimõtteid ja sätteid (2011. aasta versioon); samuti võib ettevõtja arvesse võtta komisjoni soovitust (EL) 2021/2279 või vastavaid nõudeid kaudse KHG heite kvantifitseerimiseks standardis EN ISO 14064-1:2018; |
| (a)
the undertaking uses the most recent data available from those entities in its value chain to measure and disclose its greenhouse gas emissions; | (b)kui tegemist on finantsasutusega, võtab arvesse finantssektori kasvuhoonegaaside arvestus- ja aruandlusstandardit, mis põhineb süsiniku arvepidamise finantspartnerlusel (PCAF), eelkõige selle A osa „Rahastatud heitkogused“ (2022. aasta detsembri versioon); |
| (b)
the length of the reporting periods is the same; and | (c)kontrollib oma 3. valdkonna KHG koguheidet, tuginedes 15-le 3. valdkonna kategooriale, mis on kindlaks määratud KHG protokolli ettevõttestandardis ja KHG protokolli ettevõtete väärtusahela (3. valdkond) arvestus- ja aruandlusstandardis (2011. aasta versioon), kasutades asjakohaseid hinnanguid. Teise võimalusena võib ta kontrollida oma kaudset KHG heidet standardi EN ISO 14064-1:2018 punktis 5.2.4 esitatud kategooriate alusel (v.a imporditud energiast tulenev kaudne KHG heide); |
| (c)
the undertaking discloses the effects of significant events and changes in circumstances (relevant to its GHG emissions) that occur between the reporting dates of the entities in its value chain and the date of the undertaking’s general purpose financial statements. | (d)teeb kindlaks ja avalikustab oma olulised 3. valdkonna kategooriad, võttes aluseks nende hinnangulise KHG heite mahu ja muud kriteeriumid, mis on sätestatud KHG protokolli ettevõtete väärtusahela (3. valdkond) arvestus- ja aruandlusstandardis (2011. aasta versioon, lk 61 ja 65–68) või standardi EN ISO 14064–1:2018 lisas H.3.2, näiteks rahalised kulutused, mõju, seotud üleminekuriskid ja -võimalused või sidusrühmade seisukohad; |
| AR 43.When preparing the information on gross Scope 1 GHG emissions required under paragraph 48 (a), the undertaking shall: | (e)arvutab või hindab KHG heidet olulistes 3. valdkonna kategooriates, kasutades sobivaid heitekoefitsiente; |
| (a)calculate or measure GHG emissions from stationary combustion, mobile combustion, process emissions and fugitive emissions; and use suitable activity data that include the non-renewable fuel consumption; | (f)ajakohastab 3. valdkonna KHG heitkogused igas olulises kategoorias igal aastal jooksvate tegevusandmete alusel; ajakohastab kogu 3. valdkonna kasvuhoonegaaside inventuuri vähemalt iga kolme aasta järel või olulise sündmuse või asjaolude olulise muutumise korral (oluline sündmus või asjaolude oluline muutus võib olla seotud näiteks muutustega ettevõtja tegevuses või struktuuris, muutustega ettevõtja väärtusahela(te) eelnevate ja järgnevate etappide tegevuses või struktuuris, muutusega arvutusmetoodikas või vigade avastamisega); |
| (b)use suitable and consistent emission factors; | (g)avalikustab ulatuse, mil määral ettevõtja 3. valdkonna KHG heidet mõõdetakse väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide konkreetsete tegevuste sisendite abil, ning avalikustab heite protsentuaalse osakaalu, mis on arvutatud tarnijatelt või muudelt väärtusahela partneritelt saadud esmaste andmete alusel. |
| (c)disclose biogenic emissions of CO2 from the combustion or bio-degradation of biomass separately from the Scope 1 GHG emissions, but include emissions of other types of GHG (in particular CH4 and N2O); | (h)avalikustab iga olulise 3. valdkonna KHG heite kategooria puhul arvesse võetud aruandluspiirid, KHG heite hindamise arvutusmeetodid ning teabe selle kohta, kas ja milliseid arvutusvahendeid on kasutatud. 3. valdkonna kategooriad peaksid olema kooskõlas KHG protokolliga ja hõlmama järgmist: |
| (d)not include any removals, or any purchased, sold or transferred carbon credits or GHG allowances in the calculation of Scope 1 GHG emissions; and | I.konsolideerimisgrupi (emaettevõtja ja tütarettevõtjad) kaudne 3. valdkonna KHG heide, |
| (e)for activities reporting under the EU ETS, report on Scope 1 emissions following the EU ETS methodology. The EU ETS methodology may also be applied to activities in geographies and sectors that are not covered by the EU ETS. | II.sidus- ja ühisettevõtete ning konsolideerimata tütarettevõtjate kaudne 3. valdkonna KHG heide, mille puhul ettevõtjal on võimalik kontrollida põhitegevust ja suhteid (st omab kontrolli tegevuse üle), |
| AR 44.When preparing the information on the percentage of Scope 1 GHG emissions from regulated emission trading schemes required under paragraph 48 (b), the undertaking shall: | III.1., 2. ja 3. valdkonna KHG heide sidus- ja ühisettevõtetest, konsolideerimata tütarettevõtjatest (investeerimisüksused) ja ühistest kokkulepetest, mille tegevuse üle ettevõtjal puudub kontroll, kui need üksused on osa ettevõtja väärtusahela eelnevast või järgnevast etapist; |
| (a)consider GHG emissions from the installations it operates that are subject to regulated Emission Trading Schemes (ETS), including the EU-ETS, national ETS and non-EU ETS, if applicable; | (i)avalikustab loetelu 3. valdkonna KHG heite kategooriatest, mis inventuuris sisalduvad või on sellest välja jäetud, koos põhjendusega väljajäetud 3. valdkonna kategooriate kohta; |
| (b)only include emissions of CO2, CH4, N2O, HFCs, PFCs, SF6, and NF3; | (j)avalikustab oma väärtusahela eelnevas või järgnevas etapis biomassi põletamisel või biolagunemisel tekkiva CO2 biogeense heite 3. valdkonna KHG koguheitest eraldi ning võtab 3. valdkonna KHG heite arvutamisel arvesse muud liiki KHG (nt CH4, N2O) heidet ja CO2 heidet, mis tekib biomassi olelusringis, v.a põletamisel või biolagunemisel (nt biomassi töötlemisel või transportimisel tekkiv KHG heide); |
| (c)ensure the same accounting period for gross Scope 1 GHG emissions and GHG emissions regulated under the ETS; and | (k)jätab 3. valdkonna KHG heite arvutamisel välja ostetud, müüdud või ülekantud CO2 arvestusühikud või KHG lubatud heitkoguse ühikud; |
| (d)calculate the share by using the following formula: | AR 47.Andmepunktis 52 nõutava KHG koguheite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: |
| GHG e GHG Emissions in (t CO2eq) from EU ETS installations + national ETS installations + nonEU ETS installations | (a)kohaldab KHG koguheite arvutamiseks järgmisi valemeid: |
| Scope 1 GHG emissions (t CO2eq) | KHG koguheide asukohapõhine (CO2 ekvivalenttonnides) |
| AR 45.When preparing the information on gross Scope 2 GHG emissions required under paragraph 49, the undertaking shall: | = 1. valdkonna koguheide + 2. valdkonna koguheide asukohapõhine + 3. valdkonna koguheide |
| (a)consider the principles and requirements of the GHG Protocol Scope 2 Guidance (version 2015, in particular the Scope 2 quality criteria in chapter 7.1 relating to contractual instruments); it may also consider Commission Recommendation (EU) 2021/2279 or the relevant requirements for the quantification of indirect GHG emissions from imported energy in EN ISO 14064-1:2018; | KHG koguheide turupõhine (CO2 ekvivalenttonnides) |
| (b)include purchased or acquired electricity, steam, heat, and cooling consumed by the undertaking; | = 1. valdkonna koguheide + 2. valdkonna koguheide (turupõhine) + 3. valdkonna koguheide |
| (c)avoid double counting of GHG emissions reported under Scope 1 or 3; | (b)avalikustab KHG koguheite, eristades heitkoguseid, mis tulenevad 2. valdkonna KHG heite mõõtmisel kasutatud asukohapõhistest ja turupõhistest meetoditest. |
| (d)apply the location-based and market-based methods to calculate Scope 2 GHG emissions and provide information on the share and types of contractual instruments. Location-based method quantifies Scope 2 GHG emissions based on average energy generation emission factors for defined locations, including local, subnational, or national boundaries (GHG Protocol, “Scope 2 Guidance”, Glossary, 2015). Market-based method quantifies Scope 2 GHG emissions based on GHG emissions emitted by the generators from which the reporting entity contractually purchases electricity bundled with instruments, or unbundled instruments on their own (GHG Protocol, “Scope 2 Guidance”, Glossary, 2015); in this case, the undertaking may disclose the share of market-based scope 2 GHG emissions linked to purchased electricity bundled with instruments such as Guarantee of Origins or Renewable Energy Certificates. The undertaking shall provide information about the share and types of contractual instruments used for the sale and purchase of energy bundled with attributes about the energy generation or for unbundled energy attribute claims. | AR 48.Ettevõtja avalikustab oma KHG koguheite, mis on jaotatud 1. ja 2. valdkonna, ning 3. valdkonna oluliste heitkoguste alusel vastavalt allpool esitatud tabelile. |
| (e)disclose biogenic emissions of CO2 carbon from the combustion or biodegradation of biomass separately from the Scope 2 GHG emissions but include emissions of other types of GHG (in particular CH4 and N2O). In case the emission factors applied do not separate the percentage of biomass or biogenic CO2, the undertaking shall disclose this. In case GHG emissions other than CO2 (particularly CH4 and N2O) are not available for, or excluded from, location-based grid average emissions factors or with the market-based method information, the undertaking shall disclose this. | Tagasivaatav | Vahe-eesmärgid ja sihtaastad
|
| (f)not include any removals, or any purchased, sold or transferred carbon credits or GHG allowances in the calculation of Scope 2 GHG emissions. | Võrdlus- | aasta | Võrdlus | N | % N / | N-1 | 2025 | 2030 | (2050) | Aastane | eesmärk (%) | / võrdlusaasta |
| AR 46.When preparing the information on gross Scope 3 GHG emissions required under paragraph 51, the undertaking shall: | 1. valdkonna KHG heide |
| (a)consider the principles and provisions of the GHG Protocol Corporate Value Chain (Scope 3) Accounting and Reporting Standard (Version 2011); and it may consider Commission Recommendation (EU) 2021/2279 or the relevant requirements for the quantification of indirect GHG emissions from EN ISO 14064-1:2018; | 1. valdkonna KHG koguheide | Heide (CO2 ekvivalenttonnides) |
| (b)if it is a financial institution, consider the GHG Accounting and Reporting Standard for the Financial Industry from the Partnership for Carbon Accounting Financial (PCAF), specifically part A “Financed Emissions” (version December 2022); | 1. valdkonna KHG koguheite | osakaal, mis on seotud heitkogustega kauplemise | reguleeritud süsteemidega (%) |
| (c)screen its total Scope 3 GHG emissions based on the 15 Scope 3 categories identified by the GHG Protocol Corporate Standard and GHG Protocol Corporate Value Chain (Scope 3) Accounting and Reporting Standard (Version 2011) using appropriate estimates. Alternatively, it may screen its indirect GHG emissions based on the categories provided by EN ISO 14064-1:2018 clause 5.2.4 (excluding indirect GHG emissions from imported energy); | 2. valdkonna KHG heide |
| (d)identify and disclose its significant Scope 3 categories based on the magnitude of their estimated GHG emissions and other criteria provided by GHG Protocol Corporate Value Chain (Scope 3) Accounting and Reporting Standard (Version 2011, p. 61 and 65-68) or EN ISO 14064-1:2018 Annex H.3.2, such as financial spend, influence, related transition risks and opportunities or stakeholder views; | Asukohapõhiselt mõõdetud 2. valdkonna KHG koguheide | (CO2 ekvivalenttonnides) |
| (e)calculate or estimate GHG emissions in significant Scope 3 categories using suitable emissions factors; | Turupõhiselt mõõdetud 2. valdkonna KHG koguheide | (CO2 ekvivalenttonnides) |
| (f)update Scope 3 GHG emissions in each significant category every year on the basis of current activity data; update the full Scope 3 GHG inventory at least every 3 years or on the occurrence of a significant event or a significant change in circumstances (a significant event or significant change in circumstances can, for example, relate to changes in the undertaking’s activities or structure, changes in the activities or structure of its upstream and downstream value chain(s), a change in calculation methodology or in the discovery of errors);”); | 3. valdkonna olulised KHG heitkogused |
| (g)disclose the extent to which the undertaking’s Scope 3 GHG emissions are measured using inputs from specific activities within the entity’s upstream and downstream value chain, and disclose the percentage of emissions calculated using primary data obtained from suppliers or other value chain partners. | Kaudne (3. valdkonna) KHG koguheite üldkogus (CO2 ekvivalenttonnides) |
| (h)for each significant Scope 3 GHG category, disclose the reporting boundaries considered, the calculation methods for estimating the GHG emissions as well as if and which calculation tools were applied. The Scope 3 categories should be consistent with the GHGP and include: | 1. Ostetud kaubad ja | teenused |
| I.indirect Scope 3 GHG emissions from the consolidated accounting group (the parent and its subsidiaries), | [Vabatahtlik alamkategooria: Pilvandmetöötlus ja | andmekeskusteenused |
| II.indirect Scope 3 GHG emissions from associates, joint ventures, and unconsolidated subsidiaries for which the undertaking has the ability to control the operational activities and relationships (i.e., operational control), | 2. Kapitalikaubad |
| III.Scope 1, 2 and 3 GHG emissions from associates, joint ventures, unconsolidated subsidiaries (investment entities) and joint arrangements for which the undertaking does not have operational control and when these entities are part of the undertaking’s upstream and dopwnstream value chain. | 3. Kütuse ja energiaga seotud | tegevus (mis ei kuulu 1. või 2. valdkonda) |
| (i)disclose a list of Scope 3 GHG emissions categories included in and excluded from the inventory with a justification for excluded Scope 3 categories; | 4. Transport ja turustus väärtusahela eelnevates etappides |
| (j)disclose biogenic emissions of CO2 from the combustion or biodegradation of biomass that occur in its upstream and downstream value chain separately from the gross Scope 3 GHG emissions, and include emissions of other types of GHG (such as CH4 and N2O), and emissions of CO2 that occur in the life cycle of biomass other than from combustion or biodegradation (such as GHG emissions from processing or transporting biomass) in the calculation of Scope 3 GHG emissions; | 5. Tegevuse käigus tekkinud | jäätmed |
| (k)not include any removals, or any purchased, sold or transferred carbon credits or GHG allowances in the calculation of Scope 3 GHG emissions; | 6. Ärireisid |
| AR 47.When preparing the information on the total GHG emissions required under paragraph 52, the undertaking shall: | 7. Töötajate tööle- ja kojusõit |
| (a)apply the following formulas to calculate the total GHG emissions: | 8. Väärtusahela eelnevate etappide rendivara |
| Total GHG emissions𝑙𝑜𝑐𝑎𝑡𝑖𝑜𝑛−𝑏𝑎𝑠𝑒𝑑 (t CO2eq) | 9. Transport väärtusahela järgnevates etappides |
| = Gross Scope 1 + Gross Scope 2𝑙𝑜𝑐𝑎𝑡𝑖𝑜𝑛−𝑏𝑎𝑠𝑒𝑑 + Gross Scope 3 Total | 10. Müüdud toodete töötlemine |
| GHG emissions𝑚𝑎𝑟𝑘𝑒𝑡−𝑏𝑎𝑠𝑒𝑑 (t CO2eq) | 11. Müüdud toodete kasutamine |
| = Gross Scope 1 + Gross Scope 2𝑚𝑎𝑟𝑘𝑒𝑡−𝑏𝑎𝑠𝑒𝑑 + Gross Scope 3 | 12. Müüdud toodete käitlemine olelusringi lõpus |
| (b)disclose total GHG emissions with a distinction between emissions derived from the location-based and market-based methods applied while measuring the underlying Scope 2 GHG emissions. | 13. Väärtusahela järgnevate etappide rendivara |
| AR 48.The undertaking shall disclose its total GHG emissions disaggregated by Scopes 1 and 2 and significant Scope 3 in accordance with the table below. | 14. Frantsiisid |
| Retrospective | Milestones and target years
| 15. Investeeringud |
| Base | year | Compa- rative | N | % N / | N-1 | 2025 | 2030 | (2050) | Annual | % target | / Base year | KHG heide kokku |
| Scope 1 GHG emissions | KHG heide kokku | (asukohapõhine) (CO2 ekvivalenttonnides) |
| Gross Scope 1 GHG | emissions (tCO2eq) | KHG heide kokku | (turupõhine) (CO2 ekvivalenttonnides) |
| Percentage of Scope 1 | GHG emissions from regulated emission trading | schemes (%) | AR 49.Võimalike üleminekuriskide esiletoomiseks võib ettevõtja avalikustada KHG koguheite jaotatuna peamiste riikide ja vajaduse korral tegevussegmentide kaupa (kasutades samu finantsaruannete segmente, mida on nõutud raamatupidamisstandardites, st standardiga IFRS 8 „Tegevussegmendid“ või riigisiseste üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega). Kui asjaomased andmed ei ole hõlpsasti kättesaadavad, võib 3. valdkonna KHG heitkogused kõnealustest riigipõhistest jaotustest välja jätta. |
| Scope 2 GHG emissions | AR 50.3. valdkonna KHG heitkogused võib esitada ka standardis EN ISO 14064–1:2018 määratletud kaudsete heitekategooriate kaupa. |
| Gross location-based Scope 2 GHG emissions | (tCO2eq) | AR 51.Kui see on ettevõtja 3. valdkonna heitkoguste jaoks oluline, avalikustab ta ostetud pilvandmetöötlusest ja andmekeskusteenustest tuleneva KHG heite 3. valdkonna üldise kategooria „eelnevates etappides ostetud kaubad ja teenused“ alamrühmana. |
| Gross market-based Scope | 2 GHG emissions (tCO2eq) | AR 52.1., 2. ja 3. valdkonna vahel jaotatud KHG koguheide võib olla kestlikkusaruandes graafiliselt esitatud (nt ring- või tulpdiagrammina), näidates kasvuhoonegaaside heite jagunemist väärtusahelas (eelnevad etapid, enda tegevus, transport, järgnevad etapid). |
| Significant scope 3 GHG emissions | KHG heitemahukus netotulu alusel |
| Total Gross indirect (Scope | 3) GHG emissions (tCO2eq) | Arvutussuunised |
| 1 Purchased goods and | services | AR 53.Andmepunktis 53 nõutava netotulul põhineva KHG heitemahukuse teabe avalikustamisel teeb ettevõtja järgmist: |
| [Optional sub-category: Cloud computing and data | centre services | (a)arvutab energiamahukuse suhtarvu järgmise valemi abil: |
| 2 Capital goods | KHG heide kokku (CO2 ekvivalenttonnides); |
| 3 Fuel and energy-related | Activities (not included in Scope1 or Scope 2) | Netotulu (rahaühikutes) |
| 4 Upstream transportation and distribution | (b)väljendab KHG koguheidet CO2 ekvivalenttonnides ja netotulu rahaühikutes (nt eurodes) ning esitab tulemused turu- ja asukohapõhise meetodi alusel; |
| 5 Waste generated in | operations | (c)esitab lugejas KHG koguheite ja nimetajas kogu netotulu; |
| 6 Business travelng | (d)arvutab kasvuhoonegaaside koguheite, nagu on nõutud andmepunkti 44 alapunktis d ja andmepunktis 52 ; |
| 7 Employee commuting | (e)arvutab netotulu kooskõlas finantsaruannete suhtes kohaldatavate raamatupidamisstandardite nõuetega, st IFRS 15-ga või riigisiseste raamatupidamispõhimõtetega. |
| 8 Upstream leased assets | AR 54.Kvantitatiivsed andmed võib esitada järgmise tabeli kujul. |
| 9 Downstream transportation | KHG heite mahukus netotulu alusel | Võrdlus | N | % N/ N-1 |
| 10 Processing of sold products | KHG koguheide (asukohapõhine) netotulu kohta (CO2 ekvivalenttonn / rahaühik) |
| 11 Use of sold products | KHG koguheide (turupõhine) netotulu kohta (CO2 ekvivalenttonn / rahaühik) |
| 12 End-of-life treatment of sold products | Tulupõhise KHG heitemahukuse ühilduvus finantsaruannete teabega |
| 13 Downstream leased assets | AR 55.KHG heitemahukuse arvutamiseks kasutatud netotulu võrdlemisel finantsaruannete asjaomase kirje või lisadega (nagu on nõutud andmepunktis 55) võib: |
| 14 Franchises | (a)viidata seotud kirjele või avalikustamisele finantsaruannetes või |
| 15 Investments | (b)kui netotulu ei ole võimalik otsese viitega seostada rea või finantsaruannetes avalikustatud teabega, siis kvantitatiivse võrdluse abil, kasutades allpool esitatud tabelivormi. |
| Total GHG emissions | KHG heitemahukuse arvutamiseks kasutatud netotulu |
| Total GHG emissions | (location-based) (tCO2eq) | Netotulu (muu) |
| Total GHG emissions | (market-based) (tCO2eq) | Netotulu kokku (finantsaruanded) |
| AR 49.To highlight potential transition risks, the undertaking may disclose its total GHG emissions disaggregated by major countries and, if applicable, by operating segments (applying the same segments for the financial statements as required by the accounting standards, i.e., IFRS 8 Operating Segments or local GAAP). Scope 3 GHG emissions may be excluded from these breakdowns by country if the related data is not readily available. | Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse CO2 arvestusühikutega |
| AR 50.The Scope 3 GHG emissions may also be presented by according to the indirect emission categories defined in EN ISO 14064-1:2018. | KHG sidumine ja säilitamine enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides |
| AR 51.If it is material for the undertaking's Scope 3 emissions, it shall disclose the GHG emissions from purchased cloud computing and data centre services as a subset of the overarching Scope 3 category “upstream purchased goods and services”. | AR 56.Lisaks KHG heite inventuuridele tagavad ettevõtjad läbipaistvuse selle suhtes, kuidas ja millises ulatuses nad kas suurendavad looduslikke CO2 sidujaid või rakendavad tehnilisi lahendusi KHG sidumiseks atmosfäärist enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. Kuigi KHG sidumise arvestamiseks ei ole üldtunnustatud kontseptsioone ja meetodeid, on käesoleva standardi eesmärk suurendada läbipaistvust seoses ettevõtja tegevusega KHG atmosfäärist sidumisel (andmepunkti 56 alapunkt a ja andmepunkt 58). teave väljaspool väärtusahelat toimuva KHG sidumise kohta, mida ettevõtja toetab CO2 arvestusühikute ostmise kaudu, avalikustatakse eraldi, nagu on nõutud andmepunkti 56 alapunktis b ja andmepunktis 59. |
| AR 52.The total GHG emissions disaggregated by Scope 1, 2 and 3 GHG emissions may be graphically presented in the sustainability statement (e.g., as a bar or pie chart) showing the split of GHG emissions across the value chain (Upstream, Own operations, Transport, Downstream). | AR 57.Ettevõtja enda tegevusest ja väärtusahela eelnevatest ja järgnevatest etappidest tuleneva KHG sidumise ja säilitamise kohta andmepunkti 56 alapunkti a ja andmepunkti 58 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel kirjeldab ettevõtja iga sidumis- ja säilitamistegevuse kohta järgmist: |
| GHG intensity based on net revenue | (a)asjaomased KHGd; |
| Calculation guidance | (b)kas sidumine ja säilitamine on biogeenne või maakasutuse muutusest tingitud (nt metsastamine, taasmetsastamine, metsade taastamine, linnapuude istutamine, agrometsandus, mulla süsiniku sidumine jne), tehnoloogiline (nt otsene õhu sidumine) või hübriid (nt bioenergia koos CO2 kogumise ja säilitamisega) ja tehnoloogilised üksikasjad sidumise, säilitamise tüübi ja vajaduse korral seotud KHGde transpordi kohta; |
| AR 53.When disclosing the information on GHG intensity based on net revenue required under paragraph 53, the undertaking shall: | (c)vajaduse korral lühike selgitus selle kohta, kas tegevust saab liigitada looduspõhiseks lahenduseks, ja |
| (a)calculate the GHG intensity ratio by the following formula: | (d)kuidas juhitakse mittepüsivuse riski, sealhulgas vajaduse korral lekete ja tagasipööramiste kindlakstegemist ja jälgimist. |
| 𝑇𝑜𝑡𝑎𝑙 𝐺𝐻𝐺 𝑒𝑚𝑖𝑠𝑠𝑖𝑜𝑛𝑠 (𝑡 𝐶𝑂2𝑒𝑞); | Arvutussuunised |
| 𝑁𝑒𝑡 𝑟𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒 (𝑀𝑜𝑛𝑒𝑡𝑎𝑟𝑦 𝑢𝑛𝑖𝑡) | AR 58.Ettevõtja enda tegevusest ja väärtusahelast tuleneva KHG sidumise ja säilitamise kohta teeb ettevõtja andmepunkti 56 alapunkti a ja andmepunkti 58 kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel järgmist: |
| (b)express the total GHG emissions in metric tonnes of CO2eq and the net revenue in monetary units (e.g., Euros) and present the results for the market-based and location-based method; | (a)võtab niivõrd, kuivõrd see on asjakohane, arvesse KHG protokolli ettevõttestandardit (2004. aasta versioon), tootestandardit (2011. aasta versioon), põllumajandussuuniseid (2014. aasta versioon), maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse suuniseid KHG projektiarvestuse jaoks (2006. aasta versioon); |
| (c)include the total GHG emissions in the numerator and overall net revenue in the denominator; | (b)kohaldab konsensuslikke meetodeid KHG sidumise arvestamiseks niipea, kui need on kättesaadavad, eelkõige ELi õigusraamistikku CO2 sidumise sertifitseerimiseks; |
| (d)calculate the total GHG emissions as required by paragraphs 44 (d) and 52; and | (c)selgitab vajaduse korral sidumise rolli kliimamuutuste leevendamise poliitikas; |
| (e)calculate the net revenue in line with the requirements in accounting standards applied for financial statements, i.e., IFRS 15 or local GAAP. | (d)hõlmab sidumist tegevustest, mida ta omab või kontrollib või millele kaasa aitab, ja mida ei ole CO2 arvestusühikute kaudu müüdud teisele isikule; |
| AR 54.The quantitative information may be presented in the following tabular format. | (e)vajaduse korral märgistab need oma tegevuses või väärtusahelas toimuvad KHG sidumisega seotud tegevused, mis on muudetud CO2 arvestusühikuteks ja müüdud teistele vabatahtlikul turul tegutsevatele isikutele; |
| GHG intensity per net revenue | Comparative | N | % N / N-1 | (f)Võtab vastavalt avalikustamisnõudele E1-6 arvesse KHG heidet, mis on seotud sidumistegevusega, sh transpordi ja säilitamisega (1., 2. või 3. valdkond). Sidumistegevuse, sh transpordi ja säilitamise tõhususe läbipaistvuse suurendamiseks võib ettevõtja avalikustada selle tegevusega seotud KHG heite (nt KHG heide elektritarbimisest, mis on seotud kogumisega otse atmosfäärist) koos seotud KHG heite kogusega, kuid sellest eraldi; |
| Total GHG emissions (location-based) per net revenue (tCO2eq/Monetary unit) | (g)tagasipööramise korral arvestab vastavat KHG heidet aruandeperioodil sidumise kompenseerimiseks; |
| Total GHG emissions (market-based) per net revenue (tCO2eq/Monetary unit) | (h)kasutab IPCC avaldatud uusimaid GWP-väärtusi, mis põhinevad 100aastasel ajavahemikul, et arvutada heidet CO2 ekvivalendina muude gaaside kui CO2 puhul, ning kirjeldab tehtud eeldusi, meetodeid ja raamistikke, mida kasutati KHG sidumise arvutamiseks, ja |
| Connectivity of GHG intensity based on revenue with financial reporting information | (i)võtab arvesse looduspõhiseid lahendusi. |
| AR 55.The reconciliation of the net revenue used to calculate GHG intensity to the relevant line item or notes in the financial statements (as required by paragraph 55) may be done by either: | AR 59.Ettevõtja eristab kasvuhoonegaaside sidumist enda tegevuses väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides toimuvast sidumisest ning avalikustab need andmed eraldi. Kasvuhoonegaaside sidumistegevused väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides hõlmavad tegevusi, mida ettevõtja aktiivselt toetab, nt tarnijaga tehtava koostööprojekti kaudu. Ettevõtjalt ei eeldata, et ta võtaks arvesse KHG sidumist, mis võib tekkida tema väärtusahela eelnevates või järgnevates etappides, aga millest ta ei ole teadlik. |
| (a)a cross-reference to the related line item or disclosure in the financial statements; or | AR 60.KHG sidumise kvantitatiivsed andmed võib esitada järgmise tabeli kujul. |
| (b)if the net revenue cannot be directly cross-referenced to a line item or disclosure in the financial statements, by a quantitative reconciliation using the below tabular format. | Sidumine | Võrdlus | N | % N/ N-1 |
| Net revenue used to calculate GHG intensity | KHG sidumistegevus 1 (nt metsade taastamine) | – |
| Net revenue (other) | KHG sidumistegevus 2 (nt kogumine otse atmosfäärist) | – |
| Total net revenue (in financial statements) | … | – |
| Disclosure Requirement E1-7 – GHG removals and GHG mitigation projects financed through carbon credits | Enda tegevuses KHG sidumine kokku (CO2 ekvivalenttonnides) |
| GHG removals and storage in own operations and the upstream and downstream value chain | KHG sidumistegevus 1 (nt metsade taastamine) | – |
| AR 56.In addition to their GHG emission inventories, undertakings shall provide transparency on how and to what extent they either enhance natural sinks or apply technical solutions to remove GHGs from the atmosphere in their own operations and upstream and downstream value chain. While there are no generally accepted concepts and methodologies for accounting for GHG removals, this Standard aims to increase transparency on the undertaking’s efforts to remove GHGs from the atmosphere (paragraphs 56 (a) and 58). The GHG removals outside the value chain that the undertaking supports through the purchase of carbon credits are to be disclosed separately as required by paragraphs 56 (b) and 59. | KHG sidumistegevus 2 (nt kogumine otse atmosfäärist) | – |
| AR 57.When disclosing the information on GHG removals and storage from the undertaking’s own operations and its upstream and donwstream value chain required under paragraphs 56 (a) and 58, for each removal and storage activity, the undertaking shall describe: | … | – |
| (a)the GHGs concerned; | KHG sidumine kokku väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides (CO2 ekvivalenttonnides) |
| (b)whether removal and storage are biogenic or from land-use change (e.g., afforestation, reforestation, forest restoration, urban tree planting, agroforestry, building soil carbon, etc.), technological (e.g., direct air capture), or hybrid (e.g., bioenergy with CO2 capture and storage), and technological details about the removal, the type of storage and, if applicable, the transport of removed GHGs; | Tagasipööramine (CO2 ekvivalenttonnides) |
| (c)if applicable, a brief explanation of whether the activity qualifies as a nature-based solution; and | CO2 arvestusühikutega rahastatavad KHG heite vähendamise projektid |
| (d)how the risk of non-permanence is managed, including determining and monitoring leakage and reversal events, as appropriate. | AR 61.KHG heite vähendamise projektide rahastamine väljaspool ettevõtja väärtusahelat kõrgetele kvaliteedistandarditele vastavate CO2 arvestusühikute ostmisega võib olla kasulik panus kliimamuutuste leevendamisse. Käesoleva standardi kohaselt peab ettevõtja avalikustama, kas ta kasutab CO2 arvestusühikuid eraldi KHG heitest (andmepunkti 56 alapunkt b ja andmepunkt 59) ning KHG heite vähendamise eesmärkidest (avalikustamisnõue E 1-4). Samuti nõutakse ettevõtjalt, et ta näitaks kasutamise ulatust ja kvaliteedikriteeriume, mida ta nende CO2 arvestusühikute puhul kasutab. |
| Calculation guidance | AR 62.Andmepunkti 56 alapunktis b ja andmepunktis 59 nõutava CO2 arvestusühikute teabe avalikustamisel lähtub ettevõtja asjakohasuse alusel järgmisest jaotusest: |
| AR 58.When preparing the information on GHG removals and storage from the undertaking’s own operations and its upstream and donwstream value chain required under paragraphs 56 (a) and 58, the undertaking shall: | (a)vähendamis- ja sidumisprojektide osakaal (mahuprotsendina); |
| (a)consider, as far as applicable, the GHG Protocol Corporate Standard (version 2004), Product Standard (version 2011), Agriculture Guidance (version 2014), Land use, land-use change, and forestry Guidance for GHG project accounting (version 2006); | (b)sidumisprojektidest saadud CO2 arvestusühikute puhul selgitus selle kohta, kas need on saadud biogeensetest või tehnoloogilistest sidujatest; |
| (b)apply consensus methods on accounting for GHG removals as soon as they are available, notably the EU regulatory framework for the certification of CO2 removals; | (c)iga tunnustatud kvaliteedistandardi osakaal (mahu järgi); |
| (c)if applicable, explain the role of removals for its climate change mitigation policy; | (d)ELi projektide osakaal (mahu järgi) ja |
| (d)include removals from operations that it owns, controls, or contributes to and that have not been sold to another party through carbon credits; | (e)osa (mahuprotsendina), mis kvalifitseerub Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohaselt vastava kohandusena. |
| (e)if applicable, mark those GHG removal activities in own operations or the value chain that have been converted into carbon credits and sold on to other parties on the voluntary market; | Arvutussuunised |
| (f)account for the GHG emissions associated with a removal activity, including transport and storage, under Disclosure Requirement E1-6 (Scopes 1, 2 or 3). To increase transparency on the efficiency of a removal activity, including transport and storage, the undertaking may disclose the GHG emissions associated with this activity (e.g., GHG emissions from electricity consumption of direct air capture technologies) alongside, but separately from, the amount of removed GHG emissions; | AR 63.Andmepunkti 56 alapunktis b ja andmepunktis 59 nõutava CO2 arvestusühikute teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: |
| (g)in case of a reversal, account for the respective GHG emissions as an offset for the removals in the reporting period; | (a)võtab arvesse tunnustatud kvaliteedistandardeid; |
| (h)use the most recent GWP values published by the IPCC based on a 100-year time horizon to calculate CO2eq emissions of non-CO2 gases and describe the assumptions made, methodologies and frameworks applied for calculation of the amount of GHG removals; and | (b)selgitab vajadusel CO2 arvestusühikute rolli oma kliimamuutuste leevendamise tegevuskavas; |
| (i)consider nature-based solutions. | (c)ei lisa oma väärtusahelas KHG heite vähendamise projektidest saadud CO2 arvestusühikuid, kuna vastav KHG heite vähendamine avalikustatakse juba toimumise ajal avalikustamisnõude E1-6 (2. või 3. valdkond) alusel (et vältida topeltarvestust); |
| AR 59.The undertaking shall disaggregate and separately disclose the GHG removals that occur in its own operations and those that occur in its upstream and downstream value chain. GHG removal activities in the upstream and downstream value chain shall include those that the undertaking is actively supporting, for example, through a cooperation project with a supplier. The undertaking is not expected to include any GHG removals that may occur in its upstream and downstream value chain that it is not aware of. | (d)ei hõlma oma väärtusahelas KHG sidumise projektidest saadud CO2 arvestusühikuid, sest vastav KHG sidumine võib olla juba arvesse võetud selle toimumise ajal avalikustamisnõude E1-7 alusel (et vältida topeltarvestust); |
| AR 60.The quantitative information on GHG removals may be presented by using the following tabular format. | (e)ei avalikusta oma KHG heite kompenseerimiseks CO2 arvestusühikuid vastavalt KHG heite avalikustamisnõudele E1-6; |
| Removals | Comparative | N | % N / N-1 | (f)ei avalikusta CO2 arvestusühikuid kui vahendit avalikustamisnõude E 1–4 kohaselt avalikustatud KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks ja |
| GHG removal activity 1 (e.g.., forest restoration) | - | (g)arvutab tulevikus tühistatavate CO2 arvestusühikute summa CO2 arvestusühikute summana CO2 ekvivalenttonnides olemasolevate lepingute kestuse jooksul. |
| GHG removal activity 2 (e.g.., direct air capture) | - | AR 64.Teabe aruandeaastal tühistatud ja tulevikus tühistada kavatsetavate CO2 arvestusühikute kohta võib esitada järgmise tabeli vormis. |
| … | - | Aruandeaastal tühistatud CO2 arvestusühikud | Võrdlus | N |
| Total GHG removals from own operations (tCO2eq) | Kokku (CO2 ekvivalenttonnides) |
| GHG removal activity 1 (e.g.., forest restoration) | - | Eemaldamisprojektide osakaal (%) |
| GHG removal activity 2 (e.g.., direct air capture) | - | Vähendamisprojektide osakaal (%) |
| … | - | Tunnustatud kvaliteedistandard 1 (%) |
| Total GHG removals in the upstream and downstream value chain (tCO2eq) | Tunnustatud kvaliteedistandard 2 (%) |
| Reversals (tCO2eq) | Tunnustatud kvaliteedistandard 3 (%) |
| GHG mitigation projects financed through carbon credits | … |
| AR 61.Financing GHG emission reduction projects outside the undertaking’s value chain through purchasing carbon credits that fulfil high-quality standards can be a useful contribution towards mitigating climate change. This Standard requires the undertaking to disclose whether it uses carbon credits separately from the GHG emissions (paragraphs 56 (b) and 59) and GHG emission reduction targets (Disclosure Requirement E1-4). It also requires the undertaking to show the extent of use and which quality criteria it uses for those carbon credits. | ELi-siseste projektide osakaal (%) |
| AR 62.When disclosing the information on carbon credits required under paragraphs 56 (b) and 59, the undertaking shall disclose the following disaggregation as applicable: | Vastavateks kohandusteks kvalifitseeruvate CO2 arvestusühikute osakaal (%) |
| (a)the share (percentage of volume) of reduction projects and removal projects; | CO2 arvestusühikud, mis kavatsetakse tulevikus tühistada | Summa kuni [ajavahemik] |
| (b)for carbon credits from removal projects, an explanation whether they are from biogenic or technological sinks; | Kokku (CO2 ekvivalenttonnides) |
| (c)the share (percentage of volume) for each recognised quality standard; | Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene CO2 hinnastamine |
| (d)the share (percentage of volume) issued from projects in the EU; and | AR 65.Andmepunktide 62 ja 63 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel, kui see on asjakohane, selgitab ettevõtja lühidalt, kas ja kuidas on CO2 heite ettevõttesisestes hinnakujunduskavades kasutatavad CO2 hinnad kooskõlas finantsaruannetes kasutatud CO2 hindadega. Seda tehakse seoses CO2 ettevõttesiseste hindadega, mida kasutatakse |
| (e)the share (percentage of volume) that qualifies as a corresponding adjustment under Article. 6 of the Paris Agreement. | (a)vara (immateriaalne ja materiaalne põhivara) kasuliku eluea ja jääkväärtuse hindamisel; |
| Calculation guidance | (b)varade allahindamisel ja |
| AR 63.When preparing the information on carbon credits required under paragraphs 56 (b) and 59, the undertaking shall: | (c)äritegevuse omandamise kaudu omandatud varade õiglase väärtuse mõõtmisel. |
| (a)Consider recognised quality standards;. | AR 66.Teabe võib esitada järgmises tabelis: |
| (b)if applicable, explain the role of carbon credits in its climate change mitigation policy; | CO2 sisehindade | liigid | Asjakohane | maht (CO2 ekvivalent-tonnides) | Kohaldatud hinnad | (CO2 ekvivalent-tonnides) | Ulatuse | kirjeldus |
| (c)not include carbon credits issued from GHG emission reduction projects within its value chain as the respective GHG emission reductions shall already be disclosed under Disclosure Requirement E1-6 (Scope 2 or Scope 3) at the time they occur (i.e., double counting is avoided); | Kapitalikulude varihind |
| (d)not include carbon credits from GHG removal projects within its value chain as the respective GHG removals may already be accounted for under Disclosure Requirement E1-7 at the time they occur (i.e., double counting is avoided); | Teadus- ja arendustegevus | Investeeringute varihind |
| (e)not disclose carbon credits as an offset for its GHG emissions under Disclosure Requirement E1-6 on GHG emissions; | CO2 ettevõttesisene tasu või fond |
| (f)not disclose carbon credits as a means to reach the GHG emission reduction targets disclosed under Disclosure Requirement E1-4; and | CO2 hinnad väärtuse languse testimiseks |
| (g)calculate the amount of carbon credits to be cancelled in the future, as the sum of carbon credits in metric tonnes of CO2eq over the duration of existing contractual agreements. | jne |
| AR 64.The information on carbon credits cancelled in the reporting year and planned to be cancelled in the future may be presented using the following tabular formats. | Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev võimalik finantsmõju |
| Carbon credits cancelled in the reporting year | Comparative | N | Oluliste füüsiliste ja üleminekuriskide prognoositav finantsmõju |
| Total (tCO2eq) | AR 67.Olulised kliimaga seotud füüsilised ja üleminekuriskid võivad mõjutada ettevõtja finantsseisundit (nt ettevõtja omandis olevad varad, finantskontrolli all olevad rendivarad ja kohustised), tulemusi (nt netotulu ja -kulude võimalik suurenemine/vähenemine äritegevuse katkemise tõttu, kõrgemad tarnehinnad, mis võivad põhjustada kasumimarginaali vähenemist) ja rahavooge. Mõne kliimaga seotud füüsilise riskipositsiooni väike tõenäosus, suur tõsidus ja pikaajaline ajaperspektiiv ning kestlikule majandusele üleminekust tulenev ebakindlus tähendavad, et sellega kaasneb oluline prognoositav finantsmõju, mis jääb kehtivate raamatupidamisstandardite nõuete kohaldamisalast välja. |
| Share from removal projects (%) | AR 68.Praegu puudub üldtunnustatud metoodika, mis võimaldaks hinnata või mõõta, kuidas olulised füüsilised ja üleminekuriskid võivad mõjutada ettevõtja tulevast finantsseisundit, finantstulemusi ning rahavooge. Seetõttu sõltub finantsmõju avalikustamine (nagu nõutud andmepunktides 64, 66 ja 67) ettevõtja sisemisest metoodikast ja sellest, kuidas koostatakse oluline hinnang sisendite kindlaksmääramisel, samuti eeldustest, mis on vajalikud nende prognoositava finantsmõju kvantifitseerimiseks. |
| Share from reduction projects (%) | Arvutussuunised. Oluliste füüsiliste riskide prognoositav finantsmõju |
| Recognised quality standard 1 (%) | AR 69.Andmepunkti 64 alapunkti a ja andmepunkti 66 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kas ja kuidas: |
| Recognised quality standard 2 (%) | (a)hinnati prognoositavat finantsmõju olulisele füüsilisele riskile avatud varade ja äritegevuse puhul, sh kohaldamisala, ajaperspektiive, arvutusmetoodikat, kriitilisi eeldusi ning hindamise parameetreid ja piiranguid, ja |
| Recognised quality standard 3 (%) | (b)selliste varade ja äritegevuse hindamine, mida peetakse avatuks olulisele füüsilisele riskile, põhineb olulise füüsilise riski kindlaksmääramise (nagu on nõutud andmepunkti 20 alapunktis b ja kohaldamisnõudes AR 11) ning kliimastsenaariumide kindlaksmääramise (nagu on nõutud andmepunktis 19 ja kohaldamisnõuetes AR 13 – AR 14) protsessidel või on nende osa. Eelkõige selgitab ettevõtja, kuidas ta on määratlenud keskmise ja pika perspektiivi ning kuidas need määratlused on seotud tema varade eeldatava kasutusaja, strateegilise planeerimise ajaperspektiivide ja kapitali jaotamise kavadega. |
| … | AR 70.Andmepunkti 66 alapunktis a nõutava, olulisele füüsilisele riskile avatud varasid käsitleva teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: |
| Share from projects within the EU (%) | (a)arvutab olulisele füüsilisele riskile avatud varad rahalises väärtuses ja osakaaluna (protsendina) koguvarast aruandekuupäeva seisuga (st osakaal on olulisele füüsilisele riskile avatud varade hinnanguline bilansiline väärtus, mis on jagatud finantsseisundi aruandes või bilansis esitatud raamatupidamisliku koguväärtusega). Olulisele füüsilisele riskile avatud varade hinnang tuletatakse finantsaruannetes kajastatud varadest. Hinnangulised rahalised summad ja füüsilisele riskile avatud varade osakaal võidakse esitada kas ühe summa või vahemikuna. |
| Share of carbon credits that qualify as corresponding adjustments (%) | (b)Olulisele füüsilisele riskile avatud varade kindlaksmääramisel võetakse arvesse igat liiki varasid, sh kapitalirendi / kasutusõiguse varasid. |
| Carbon credits planned to be cancelled in the future | Amount until [period] | (c)Selle teabe konteksti seadmiseks teeb ettevõtja järgmist: |
| Total (tCO2eq) | I.avalikustab oma olulisele füüsilisele riskile avatud märkimisväärsete varade asukoha. ELi territooriumil asuvad olulised varad 59 koondatakse NUTSi (ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus) 3. tasandi koodide alusel. Väljaspool ELi territooriumi asuvate märkimisväärsete varade puhul esitatakse jaotus NUTSi koodi alusel üksnes vajaduse korral; |
| Disclosure Requirement E1-8 – Internal carbon pricing | II.jaotab riskile avatud varade rahalised summad akuutse ja kroonilise füüsilise riski alusel 60 ; |
| AR 65.When disclosing the information required under paragraphs 62 and 63, if applicable, the undertaking shall briefly explain whether and how the carbon prices used in internal carbon pricing schemes are consistent with those used in financial statements. This shall be done in respect of the internal carbon prices used for, | (d)arvutab andmepunkti 66 alapunktist a tulenevalt olulisele füüsilisele riskile avatud varade osakaalu, mida käsitletakse kliimamuutustega kohanemise meetmetes, võttes aluseks avalikustamisnõude E1-3 alusel avalikustatud teabe. Selle eesmärk on netoriske ühtlustada. |
| (a)the assessment of the useful life and residual value of its assets (intangibles, property, plant and equipment); | AR 71.Andmepunkti 64 alapunkti a ja andmepunkti 66 alapunkti d kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel võib ettevõtja hinnata ja avalikustada füüsilisele riskile avatud äritegevusest saadud puhastulu osa. See avalikustamine |
| (b)the impairment of assets; and | (a)põhineb netotulul kooskõlas finantsaruannete suhtes kohaldatavate raamatupidamisstandardite nõuetega, st standardiga IFRS 15 või riigisiseste üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. |
| (c)the fair value measurement of assets acquired through business acquisitions. | (b)võib sisaldada ettevõtja äritegevuse jaotust koos vastavate üksikasjadega puhastulu osakaalu kohta, riskitegurite kohta (ohud, riskipositsioon ja tundlikkus) ning võimaluse korral prognoositavate finantsmõjude ulatuse kohta seoses kasumi vähenemisega lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Äritegevusi võib laadi järgi liigitada ka tegevussegmentide kaupa, kui ettevõtja on oma segmendiaruandluses finantsaruannetes avalikustanud kasumi osakaalu tegevussegmentide kaupa. |
| AR 66.The information may be presented by using the following table: | Arvutussuunised. Üleminekuriski eeldatav finantsmõju |
| Types of internal carbon | prices | Volume at | stake (tCO2eq) | Prices applied | (€/tCO2eq) | Perimeter | description | AR 72.Andmepunkti 64 alapunkti b ja andmepunkti 67 alapunkti a kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kas ja kuidas: |
| CapEx shadow price | (a)hinnati võimalikku mõju tulevastele majandustulemustele ja seisundile olulisele üleminekuriskile avatud varade ja äritegevuse puhul, sh kohaldamisala, arvutusmetoodikat, kriitilisi eeldusi ning hindamise parameetreid ja piiranguid, ja |
| Research and Development (R&D) | investment shadow price | (b)olulisele üleminekuriskile avatud varade ja äritegevuse hindamine põhineb olulise üleminekuriski kindlaksmääramise (nagu on kirjeldatud andmepunkti 20 alapunktis c ja kohaldamisnõudes AR 11) ning stsenaariumide kindlaksmääramise (nagu on nõutud kohaldamisnõuetes AR 12 – AR 13) protsessidel või on nende osa. Eelkõige selgitab ettevõtja, kuidas ta on määratlenud keskmise ja pika perspektiivi ning kuidas need määratlused on seotud tema varade eeldatava kasutusaja, strateegilise planeerimise ajaperspektiivide ja kapitali jaotamise kavadega. |
| Internal carbon fee or fund | AR 73.Andmepunkti 67 alapunktides a ja b nõutava, olulisele üleminekuriskile avatud varasid käsitleva teabe avalikustamisel teeb ettevõtja järgmist: |
| Carbon prices for impairment testing | (a)esitab vähemalt hinnangu potentsiaalselt kasutuskõlbmatute varade summa kohta (rahalistes summades ja protsendina) aruandeaastast kuni aastani 2030 ja aastatel 2030–2050. Kasutuskõlbmatu vara all mõistetakse ettevõtja aktiivset või kindlalt kavandatud põhivara, millega on seotud märkimisväärne tulevane KHG heide selle kasutusaja jooksul. Kindlalt kavandatud põhivarad on need, mille ettevõtja järgmise viie aasta jooksul väga tõenäoliselt kasutusele võtab. Seda summat võib väljendada varade väärtuste vahemikuna, mis põhineb erinevatel kliima- ja poliitikastsenaariumidel, sh stsenaariumil, mis on kooskõlas kliimamuutuste piiramisega 1,5 °C-ga; |
| Etc. | (b)ettevõtja avalikustab oma kinnisvara, sh kasutusõiguse vara jaotuse bilansilise väärtuse alusel energiatõhususe klasside kaupa. Energiatõhusus esitatakse kas energiatarbimise vahemikena kilovatt-tundides ruutmeetri kohta (kWh/m²) või EPC 61 energiamärgise (energiatõhususe sertifikaat) 62 klassina. Kui ettevõtja ei saa seda teavet parimal võimalikul viisil, avalikustab ta selle kinnisvara täieliku raamatupidamisväärtuse, mille energiatarbimine põhineb sisehinnangutel; |
| Disclosure Requirement E1-9 – Anticipated financial effects from material physical and transition risks and potential climate-related opportunities | (c)ettevõtja arvutab selliste olulisele üleminekuriskile avatud koguvarade (sh kapitalirendi / kasutusõiguse varade) osakaalu (protsentides), mida käsitletakse kliimamuutuste leevendamise meetmetega, võttes aluseks vastavalt avalikustamisnõudele E1-3 avalikustatud teabe. Varade koguväärtus on bilansiline väärtus aruandekuupäeva seisuga. |
| Anticipated financial effects from material physical and transition risks | AR 74.Andmepunkti 67 alapunkti d kohaselt nõutava teabe avalikustamisel olulistest üleminekuriskidest tulenevate võimalike kohustiste kohta: |
| AR 67.Material climate-related physical risks and transition risks may affect the undertaking’s financial position (e.g., owned assets, financially-controlled leased assets, and liabilities), performance (e.g., potential future increase/decrease in net revenue and costs due to business interruptions, increased supply prices resulting in potential margin erosions), and cash flows. The low probability, high severity and long-term time horizons of some climate- related physical risk exposures and the uncertainty arising from the transition to a sustainable economy mean that there will be associated material anticipated financial effects that are outside the scope of the requirements of applicable accounting standards. | (a)võivad heitkogustega kauplemise süsteemiga reguleeritavaid käitisi käitavad ettevõtjad hõlmata mitmesuguseid kõnealustest süsteemidest tulenevaid võimalikke tulevasi kohustisi; |
| AR 68.Currently, there is no commonly accepted methodology to assess or measure how material physical risks and transition risks may affect the undertaking’s future financial position, financial, performance and cash flows. Therefore, the disclosure of the financial effects (as required by paragraphs 64, 66 and 67) will depend on the undertaking’s internal methodology and the exercise of significant judgement in determining the inputs, and assumptions needed to quantify their anticipated financial effects. | (b)ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ELi HKSi, võivad avalikustada võimalikud tulevased kohustised, mis on seotud nende jaotuskavadega kuni 2030. aastani. Võimalikku kohustist võib hinnata järgmise alusel: |
| Calculation guidance - Anticipated financial effects from material physical risks | I.aruandlusperioodi alguses ettevõtja valduses olevate lubatud heitkoguste ühikute arv; |
| AR 69.When disclosing the information required under paragraphs 64 (a) and 66, the undertaking shall explain whether and how: | II.turult ostetavate lubatud heitkoguste ühikute arv igal aastal, st kuni 2030. aastani; |
| (a)it assessed the anticipated financial effects for assets and business activities at material physical risk, including the scope of application, time horizons, calculation methodology, critical assumptions and parameters and limitations of the assessment; and | III.lõhe eri üleminekustsenaariumide kohaselt tulevikus tekkivate hinnanguliste heitkoguste ja lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vahel, mis on teada kuni 2030. aastani, ning |
| (b)the assessment of assets and business activities considered to be at material physical risk relies on or is part of the process to determine material physical risk as required under paragraphs 20 (b) and AR 11 and to determine climate scenarios as required under paragraphs 19 and AR 13 to AR 14. In particular, it shall explain how it has defined medium- and long-term time horizons and how these definitions are linked to the expected lifetime of the undertaking’s assets, strategic planning horizons and capital allocation plans. | IV.hinnanguline aastane kulu tonni CO2 kohta, mille jaoks on vaja osta saastekvoot; |
| AR 70.When preparing the information on assets at material physical risk that is required to be disclosed under paragraph 66 (a), the undertaking shall: | (c)Oma võimalike tulevaste kohustiste hindamisel võib ettevõtja arvesse võtta ja avalikustada 1. valdkonna KHG lubatud heitkoguse ühikute arvu reguleeritud heitkogustega kauplemise süsteemides ning aruandeperioodi alguses hoitavate (eelmistest jaotamistest pärit) lubatud heitkoguse ühikute kumulatiivse arvu; |
| (a)Calculate the assets at material physical risk in terms of monetary amount and as a proportion (percentage) of total assets at the reporting date (i.e., the proportion is an estimate of the carrying value of assets at material physical risk divided by total carrying value as stated in the statement of financial position or balance sheet). The estimate of assets at material physical risk shall be derived starting from the assets recognised in the financial statements. The estimate of monetary amounts and proportion of assets at physical risk may be presented as either a single amount or range. | (d)ettevõtjad, kes avalikustavad lähitulevikus tühistada kavatsetavate CO2 arvestusühikute mahu (avalikustamisnõue E1-7), võivad avalikustada võimalikud tulevased kohustised, mis on seotud olemasolevatel lepingulistel kokkulepetel põhinevate kohustistega; |
| (b)All types of assets including finance-lease / right-of-use assets shall be considered when determining the assets at material physical risk. | (e)ettevõtja võib lisada ka oma rahalises väärtuses väljendatud 1. ja 2. valdkonna KHG koguheite ja KHG koguheite (rahaühikutes), mis arvutatakse järgmiselt: |
| (c)To contextualise this information, the undertaking shall: | I.1. ja 2. valdkonna KHG heite rahaline väärtus aruandeaastal järgmise valemi abil: |
| I.disclose the location of its significant assets at material physical risk. Significant assets located 59 in the EU territory shall be aggregated by NUTS codes 3 level digits (Nomenclature of Territorial Units for Statistics). For significant assets located outside EU territory, the breakdown by NUTS code will only be provided where applicable. | (a) (1. valdkonna KHG koguheide (CO2 ekvivalenttonnides) + |
| II.disaggregate the monetary amounts of assets at risk by acute and chronic physical risk 60 . | 2. valdkonna KHG koguheide (CO2 ekvivalenttonnides) × |
| (d)calculate the share of assets at material physical risk resulting from paragraph 66 (a) that is addressed by the climate change adaptation actions based on the information disclosed under Disclosure Requirement E1-3. This aims at approximating net risks. | KHG heite kulumäär ( € ) |
| AR 71.When preparing the information required under paragraph 64 (a) and 66 (d), the undertaking may assess and disclose the share of net revenue from business activities at physical risk. This disclosure | 𝑡 𝐶𝑂2𝑒𝑞 |
| (a)shall be based on the net revenue in line with the requirements in accounting standards applied for financial statements, i.e., IFRS 15 or local GAAP. | II.KHG koguheite rahaline väärtus aruandeaastal järgmise valemi abil: |
| (b)may include a breakdown of the undertaking’s business activities with the corresponding details of the associated percentage of total net revenue, the risk factors (hazards, exposure and sensitivity) and, if possible, the magnitude of the anticipated financial effects in terms of margin erosion over the short-, medium- and long-term time horizons. The nature of business activities may also be disaggregated by operating segments if the undertaking has disclosed the contribution of margins by operational segments in its segment reporting in the financial statements. | (b)
KHG koguheide (CO2 ekvivalenttonnides) × |
| Calculation guidance - Anticipated financial effects from transition risk | KHG heite kulumäär
( € ) |
| AR 72.When disclosing the information required under paragraphs 64 (b) and 67 (a), the undertaking shall explain whether and how: | 𝑡 𝐶𝑂2𝑒𝑞 |
| (a)it has assessed the potential effects on future financial performance and position for assets and business activities at material transition risk, including the scope of application, calculation methodology, critical assumptions and parameters, and limitations of the assessment; and | III.kasutades madalamat, keskmist ja kõrgemat kulumäära 63 KHG heitkoguste puhul (nt CO2 turuhind ja erinevad hinnangud CO2 ühiskondlike kulude kohta) ning nende valiku põhjused. |
| (b)the assessment of assets and business activities considered to be at material transition risk relies on or is part of the process to determine material transition risks as described under paragraphs 20 (c) and AR 11 and to determine scenarios as required under paragraphs AR 12 to AR 13. In particular, it shall explain how it has defined medium- and long-term time horizons and how these definitions are linked to the expected lifetime of the undertaking’s assets, strategic planning horizons and capital allocation plans. | AR 75.Selleks, et hinnata, kuidas üleminekuriskid võivad mõjutada ettevõtja tulevast finantsseisundit, võib kasutada muid lähenemisviise ja meetodeid. Igal juhul peab prognoositava finantsmõju avalikustamine hõlmama ettevõtja kasutatud meetodite ja määratluste kirjeldust. |
| AR 73.When disclosing the information on assets at material transition risk as required under paragraphs 67 (a) and (b): | AR 76.Andmepunkti 67 alapunkti d kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel võib ettevõtja hinnata ja avalikustada üleminekuriskidele avatud äritegevusest saadud puhastulu osa. See avalikustamine |
| (a)the undertaking shall at the very least include an estimate of the amount of potentially stranded assets (in monetary amounts and as a proportion/percentage) from the reporting year until 2030 and from 2030 to 2050. Stranded assets are understood as the active or firmly planned key assets of the undertaking with significant locked-in GHG emissions over their operating lifetime. Firmly planned key assets are those that the undertaking will most likely deploy within the next 5 years. The amount may be expressed as a range of asset values based on different climate and policy scenarios, including a scenario aligned with limiting climate change to 1.5°C. | (a)põhineb netotulul kooskõlas finantsaruannete suhtes kohaldatavate raamatupidamisstandardite nõuetega, st standardiga IFRS 15 või riigisiseste üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. |
| (b)the undertaking shall disclose a breakdown of the carrying value of its real estate assets, including rights-of-use assets, by energy efficiency classes. The energy efficiency shall be represented in terms of either the ranges of energy consumption in kWh/m² or the EPC 61 (Energy Performance Certificate) 62 label class. If the undertaking cannot obtain this information on a best-effort basis, it shall disclose the total carrying amount of the real estate assets for which the energy consumption is based on internal estimates. | (b)võib sisaldada ettevõtja äritegevuse jaotust koos vastavate üksikasjadega netotulu osakaalu ja riskitegurite kohta (sündmused ja riskipositsioon) ning võimaluse korral teavet prognoositava finantsmõju ulatuse kohta seoses kasumi vähenemisega lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Äritegevusi võib laadi järgi liigitada ka tegevussegmentide kaupa, kui ettevõtja on oma segmendiaruandluses finantsaruannetes avalikustanud kasumi osakaalu tegevussegmentide kaupa. |
| (c)the undertaking shall calculate the proportion (percentage) of total assets (including finance lease/right-of-use assets) at material transition risk addressed by the climate change mitigation actions based on the information disclosed under Disclosure Requirement E1-3. The total assets amount is the carrying amount on the balance sheet at the reporting date. | Ühenduvus finantsaruannete teabega |
| AR 74.When disclosing the information on potential liabilities from material transition risks required under paragraph 67(d): | AR 77.Ettevõtja võib esitada varade, kohustiste ja netotulu (mis on avatud olulistele füüsilistele või üleminekuriskidele) märkimisväärsete summade võrdluse finantsaruannetes asjaomase kirjega või avalikustatava teabega (nt segmendiaruandluses) (nagu on nõutud andmepunktis 68) järgmiselt: |
| (a)undertakings that operate installations regulated under an emission trading scheme may include a range of potential future liabilities originating from these schemes; | (a)viitena seotud kirjele või avalikustamisele finantsaruannetes, kui need summad on finantsaruannetes eristatavad, või |
| (b)undertakings subject to the EU ETS, may disclose the potential future liabilities that relate to their allocation plans for the period before and until 2030. The potential liability may be estimated on the basis of: | (b)kui neile ei ole võimalik otseselt viidata, siis kvantitatiivse võrdlusena iga kirje või finantsaruandes avalikustatud teabega, kasutades allpool esitatud tabeli vormi: |
| I.the number of allowances held by the undertaking at the beginning of the reporting period; | Varade või kohustiste raamatupidamisväärtus või | netotulu, mis on avatud kas olulistele füüsilistele või üleminekuriskidele |
| II.the number of allowances to be purchased in the market yearly, i.e., before and until 2030; | Korrigeerimised |
| III.the gap between estimated future emissions under various transition scenarios and free allocations of allowances that are known for the period until 2030, and | Varad või kohustised või netotulu | finantsaruannetes |
| IV.the estimated yearly cost per tonne of CO2 for which an allowance needs to be purchased; | AR 78.Ettevõtja tagab, et andmed ja eeldused, mida kasutatakse oluliste füüsiliste riskide ja üleminekuriskide prognoositava finantsmõju hindamiseks ja kajastamiseks kestlikkusaruandes, on kooskõlas finantsaruannetes kasutatud vastavate andmete ja eeldustega (nt CO2 hinnad, mida kasutatakse varade väärtuse languse, varade kasuliku eluea, hinnangute ja eraldiste hindamisel). Ettevõtja selgitab vasturääkivuste põhjuseid (nt kui kliimaga seotud riskide täielik finantsmõju on alles hindamisel või kui seda ei peeta finantsaruannetes oluliseks). |
| (c)In assessing its potential future liabilities, the undertaking may consider and disclose the number of Scope 1 GHG emission allowances within regulated emission trading schemes and the cumulative number of emission allowances stored (from previous allowances) at the beginning of the reporting period; | AR 79.Kohustistele avalduva võimaliku tulevase mõju puhul (nagu on nõutud andmepunkti 67 alapunktis d) esitab ettevõtja vajaduse korral viited heitkogustega kauplemise süsteemide kirjeldusele finantsaruannetes. |
| (d)undertakings disclosing volumes of carbon credits planned to be cancelled in the near future (Disclosure Requirement E1-7) may disclose the potential future liabilities associated with those based on existing contractual agreements; | Kliimaga seotud võimalused |
| (e)the undertaking may also include its monetised gross Scope 1, 2 and total GHG emissions (in monetary units) calculated as follows: | AR 80.Andmepunkti 69 alapunkti a kohase teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja kulude kokkuhoiu laadi (nt vähenenud energiatarbimisest), ajaperspektiive ja kasutatud metoodikat, sh hindamise ulatust, kriitilisi eeldusi ja piiranguid ning seda, kas ja kuidas tehti stsenaariumianalüüs. |
| I.monetised Scope 1 and 2 GHG emissions in the reporting year by the following formula: | AR 81.Andmepunkti 69 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas ta on hinnanud turu suurust või mis tahes eeldatavaid muutusi netotulus seoses vähese CO2 heitega toodete ja teenuste või kohanemislahendustega, sh hindamise ulatust, ajaperspektiivi, kriitilisi eeldusi ja piiranguid ning seda, mil määral on see turg ettevõtjale kättesaadav. Turu suurust käsitleva teabe avalikustamisel võib seda kõrvutada taksonoomiaga kooskõlas olevatest tegevustest saadud müügituluga, mis avalikustatakse määruse (EL) 2020/852 sätete alusel. Üksus võib ka selgitada, kuidas ta kasutab kliimaga seotud võimalusi, ning võimaluse korral peaks see olema seotud avalikustamisnõuete E1-2, E 1-3 ja E1-4 kohaste poliitika, eesmärkide ja meetmete avalikustamisega. |
| (a) (𝑔𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑆𝑐𝑜𝑝𝑒 1 𝐺𝐻𝐺 𝑒𝑚𝑖𝑠𝑠𝑖𝑜𝑛𝑠 (𝑡 𝐶𝑂2𝑒𝑞) + | ESRS E2 |
| 𝑔𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑆𝑐𝑜𝑝𝑒 2 𝐺𝐻𝐺 𝑒𝑚𝑖𝑠𝑠𝑖𝑜𝑛 (𝑡 𝐶𝑂2𝑒𝑞)) × | REOSTUS |
| 𝐺𝐻𝐺 𝑒𝑚𝑖𝑠𝑠𝑖𝑜𝑛 cost rate ( € ) | Sisukord |
| 𝑡 𝐶𝑂2𝑒𝑞 | Eesmärk
|
| II.monetised total GHG emissions in the reporting year by the following formula: | Seosed teiste ESRSidega
|
| (b)
𝑇𝑜𝑡𝑎𝑙 𝐺𝐻𝐺 𝑒𝑚𝑖𝑠𝑠𝑖𝑜𝑛𝑠 (𝑡 𝐶𝑂2𝑒𝑞) × | Avalikustamisnõuded
|
| 𝐺𝐻𝐺 𝑒𝑚𝑖𝑠𝑠𝑖𝑜𝑛 𝑐𝑜𝑠𝑡 𝑟𝑎𝑡𝑒 ( € ) | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| 𝑡 𝐶𝑂2𝑒𝑞 | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| III.by use of a lower, middle and upper cost rate 63 for GHG emissions (e.g., market carbon price and different estimates for the societal costs of carbon) and reasons for selecting them. | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
| AR 75.Other approaches and methodologies may be applied to assess how transition risks may affect the future financial position of the undertaking. In any case, the disclosure of anticipated financial effects shall include a description of the methodologies and definitions used by the undertaking. | oAvalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika
|
| AR 76.When preparing the information required under paragraph 67 (e), the undertaking may assess and disclose the share of net revenue from business activities at transition risks. This disclosure: | oAvalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid
|
| (a)shall be based on the net revenue in line with the requirements in accounting standards applied for financial statements, i.e., IFRS 15 or local GAAP. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| (b)may include a breakdown of the undertaking’s business activities with the corresponding details of the associated percentage of current net revenue, risk factors (events and exposure), and when possible, the anticipated financial effects related to margin erosion over the short-, medium- and long-term. The nature of business activities may also be disaggregated by operating segments if the undertaking has disclosed the contribution of margins by operational segments in its segment reporting in the financial statements. | oAvalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid
|
| Connectivity with financial reporting information | oAvalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste
|
| AR 77.The reconciliation of the significant amount of assets, liabilities, and net revenue (vulnerable to either material physical risks or transition risks) to the relevant line item or disclosure (e.g., in segment reporting) in the financial statements (as required by paragraph 68) may be presented by the undertaking as follows: | oAvalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained
|
| (a)as a cross-reference to the related line item or disclosure in the financial statements if these amounts are identifiable in the financial statements; or | oAvalikustamisnõue E2-6 – saastega seotud mõjude, riskide ja võimaluste eeldatav finantsmõju
|
| (b)If these cannot be directly cross-referenced, as a quantitative reconciliation of each to the relevant line item or disclosure in the financial statement using the below tabular format: | A liide. Kohaldamisnõuded
|
| Carrying amount of assets or liabilities or net | revenue vulnerable to either material physical or transition risks | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
|
| Adjusting items | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| Assets or liabilities or net revenue in the financial | statements | oAvalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika
|
| AR 78.The undertaking shall ensure the consistency of data and assumptions to assess and report the anticipated financial effects from material physical risks and transition risks in the sustainability statement with the corresponding data and assumptions used for the financial statements (e.g., carbon prices used for assessing impairment of assets, the useful life of assets, estimates and provisions). The undertaking shall explain the reasons for any inconsistencies (e.g., if the full financial implications of climate-related risks are still under assessment or are not deemed material in the financial statements). | oAvalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid
|
| AR 79.For potential future effects on liabilities (as required by paragraph 67 (d)), if applicable, the undertaking shall cross-reference the description of the emission trading schemes in the financial statements. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| Climate-related opportunities | oAvalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid
|
| AR 80.When disclosing the information under paragraph 69 (a), the undertaking shall explain the nature of the cost savings (e.g., from reduced energy consumption), the time horizons and the methodology used, including the scope of the assessment, critical assumptions, and limitations, and whether and how scenario analysis was applied. | oAvalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste
|
| AR 81.When disclosing the information required under paragraph 69 (b), the undertaking shall explain how it has assessed the market size or any expected changes to net revenue from low-carbon products and services or adaptation solutions including the scope of the assessment, the time horizon, critical assumptions, and limitations and to what extent this market is accessible to the undertaking. The information on the market size may be put in perspective to the current taxonomy-aligned revenue disclosed under the provisions of Regulation (EU) 2020/852. The entity may also explain how it will pursue its climate-related opportunities and, where possible, this should be linked to the disclosures on policies, targets and actions under Disclosure Requirements E1-2, E1-3 and E1-4. | oAvalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained
|
| ESRS E2 | oAvalikustamisnõue E2-6 – saastega seotud, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju
|
| POLLUTION | Eesmärk |
| Table of contents | 1.Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: |
| Objective
| (a)kuidas ettevõtja mõjutab õhu, vee ja pinnase saastet, võttes arvesse olulisi positiivseid ja negatiivseid tegelikke ja võimalikke mõjusid; |
| Interaction with other ESRS
| (b)võetud meetmed tegelike või võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende tulemused; |
| Disclosure Requirements
| (c)ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ning saaste vältimise, kontrolli ja kõrvaldamise vajadusega. Selle eesmärk on luua nullsaastega mürgivaba keskkond, toetades nii ka ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“; |
| -ESRS 2 General disclosures | (d)ettevõtja selliste oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus, mis on seotud ettevõtja saastega seotud mõjude ja sõltuvustega, samuti saaste vältimise, kontrolli, kõrvaldamise või vähendamisega, sh eeskirjade kohaldamise tõttu, ning kuidas ettevõtja seda haldab ja |
| Impact, risk and opportunity management | (e)ettevõtja saastega seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material pollution-related impacts, risks and opportunities | 2.See standard hõlmab avalikustamisnõudeid, mis on seotud järgmiste kestlikkusaspektidega: õhu, pinnase ja vee saaste ning probleemsed ained, sh väga ohtlikud ained. |
| oDisclosure Requirement E2-1 – Policies related to pollution
| 3.„Õhusaaste“ hõlmab teavet ettevõtja õhku eralduvate heitkoguste kohta (nii sise- kui ka välitingimustes) ning sellise heite vältimise, kontrolli ja vähendamise kohta. |
| oDisclosure Requirement E2-2 – Actions and resources related to pollution
| 4.„Veereostus“ hõlmab teavet ettevõtja vette eralduvate heitkoguste ning sellise heite vältimise, kontrolli ja vähendamise kohta. |
| Metrics and targets | 5.„Pinnasereostus“ hõlmab teavet ettevõtja pinnasesse eralduvate heitkoguste ning sellise heite vältimise, kontrolli ja vähendamise kohta. |
| oDisclosure Requirement E2-3 – Targets related to pollution
| 6.Seoses probleemsete ainetega hõlmab standard teavet, mis on seotud ettevõtja poolt probleemsete ainete, sh väga ohtlike ainete tootmise, kasutamise ja/või levitamise ja turustamisega. Probleemseid aineid käsitlevate avalikustamisnõuete eesmärk on anda kasutajatele ülevaade selliste ainetega seotud tegelikust või võimalikust mõjust, võttes arvesse ka nende kasutamise ja/või levitamise ja turustamise võimalikke piiranguid. |
| oDisclosure Requirement E2-4 – Pollution of air, water and soil
| Seosed teiste ESRSidega |
| oDisclosure Requirement E2-5 – Substances of concern and substances of very high concern
| 7.Saaste teema on tihedalt seotud muude keskkonnaalaste alateemadega, nagu kliimamuutused, vesi ja mereressursid, elurikkus ja ringmajandus. Et anda põhjalik ülevaade sellest, mis võib olla saaste seisukohast oluline, on asjakohased avalikustamisnõuded seega hõlmatud muude keskkonnastandarditega järgmiselt: |
| oDisclosure Requirement E2-6 – Anticipated financial effects from pollution-related impacts, risks and opportunities
| (a)ESRS E1 „Kliimamuutus“, mis käsitleb järgmist seitset õhusaastega seotud kasvuhoonegaasi: süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFCd), perfluorosüsivesinikud (PCFd), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3); |
| Appendix A: Application Requirements
| (b)ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“, mis käsitleb veetarbimist, eelkõige veeriskile avatud piirkondades, vee ringlussevõttu ja säilitamist. See hõlmab ka mereressursside vastutustundlikku majandamist, sh ettevõtja kasutatavate mereressurssidega seotud kaupade (nt kruusad, süvameremineraalid, mereannid) laad ja kogus. See standard hõlmab vee- ja mereressursside reostusega, sh mikroplastiga seotud negatiivseid mõjusid, mida selline tegevus põhjustab; |
| -ESRS 2 General disclosures
| (c)ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“, mis käsitleb ökosüsteeme ja liike. Selles standardis käsitatakse saastet kui elurikkuse kadumise otsest mõjurit; |
| Impact, risk and opportunity management | (d)ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“, mis käsitleb eelkõige üleminekut taastumatute loodusvarade kaevandamiselt ja selliste tavade rakendamist, millega välditakse jäätmete teket, sealhulgas jäätmetest tulenevat saastet. |
| oDisclosure Requirement E2-1 – Policies related to pollution
| 8.Ettevõtja saastega seotud mõju võib mõjutada inimesi ja kogukondi. Ettevõtja põhjustatud saastega seotud olulist negatiivset mõju mõjutatud kogukondadele käsitletakse standardis ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“. |
| oDisclosure Requirement E2-2 – Actions and resources related to pollution
| 9.Seda standardit tuleks lugeda koostoimes standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. |
| Metrics and targets | Avalikustamisnõuded |
| oDisclosure Requirement E2-3 – Targets related to pollution
| ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| oDisclosure Requirement E2-4 – Pollution of air, water and soil
| 10.Käesoleva osa nõudeid tuleks lugeda ja nende alusel teavet esitada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 4. peatükiga „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. |
| oDisclosure Requirement E2-5 – Substances of concern and substances of very high concern
| Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| oDisclosure Requirement E2-6 – Anticipated financial effects from pollution-related, risks and opportunities
| Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
| Objective | 11.Ettevõtja kirjeldab oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi ning esitab teabe järgmise kohta: |
| 1.The objective of this Standard is to specify Disclosure Requirements which will enable users of the sustainability statement to understand: | (a) kas ettevõtja on kontrollinud oma tegevuskohti ja äritegevust, et teha kindlaks oma tegelikud ja võimalikud saastega seotud mõjud, riskid ja võimalused oma tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, ning kui see on nii, siis kontrollimisel kasutatud meetodid, eeldused ja vahendid; |
| (a)how the undertaking affects pollution of air, water and soil, in terms of material positive and negative actual or potential impacts; | (b)kas ja kuidas ettevõtja on pidanud konsultatsioone, eelkõige mõjutatud kogukondadega. |
| (b)any actions taken, and the result of such actions, to prevent or mitigate actual or potential negative impacts, and to address risks and opportunities; | Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika |
| (c)the plans and capacity of the undertaking to adapt its strategy and business model in line with the transition to a sustainable economy and with the need to prevent, control and eliminate pollution. This is to create a toxic-free environment with zero pollution also in support of the EU Action Plan “Towards a Zero Pollution for Air, Water and Soil”; | 12.Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud saaste vältimise ja kontrolliga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks. |
| (d)the nature, type and extent of the undertaking’s material risks and opportunities related to the undertaking’s pollution-related impacts and dependencies, as well as the prevention, control, elimination or reduction of pollution, including where this results from the application of regulations, and how the undertaking manages this; and | 13.Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. |
| (e)the financial effects on the undertaking over the short-, medium- and long-term of material risks and opportunities arising from the undertaking’s pollution-related impacts and dependencies. | 14.Andmepunktis 12 nõutav avalikustatav teave sisaldab kokkuvõtlikku teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardiga ESRS 2 seotud poliitikaga MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. |
| 2.This Standard sets out Disclosure Requirements related to the following sustainability matters: pollution of air, water, soil, substances of concern, including substances of very high concern. | 15.Ettevõtja märgib seoses enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi valdkondi, kui need on olulised: |
| 3.“Pollution of air” refers to the undertaking’s emissions into air (both indoor and outdoor), and prevention, control and reduction of such emissions. | (a)õhu, pinnase ja vee saastega seotud negatiivsete mõjude leevendamine, sh vältimine ja kontroll; |
| 4.“Pollution of water” refers to the undertaking’s emissions to water, and prevention, control and reduction of such emissions. | (b)probleemsete ainete minimeerimine ja asendamine ning väga ohtlike ainete järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine, eelkõige mitteolulise ühiskondliku kasutuse puhul ja tarbekaupades, ja |
| 5.“Pollution of soil” refers to the undertaking’s emissions into soil and the prevention, control and reduction of such emissions. | (c)juhtumite ja hädaolukordade vältimine ning nende esinemise korral inimestele ja keskkonnale avalduva mõju kontrollimine ja piiramine. |
| 6.With regard to “substances of concern”, this standard covers the undertaking’s production, use and/or distribution and commercialisation of substances of concern, including substances of very high concern. Disclosure Requirements on substances of concern aim at providing users with an understanding of actual or potential impacts related to such substances, also taking account of possible restrictions on their use and/or distribution and commercialisation. | Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid |
| Interaction with other ESRS | 16.Ettevõtja avalikustab saastega seotud meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid. |
| 7.The topic of pollution is closely connected to other environmental sub-topics such as climate change, water and marine resources, biodiversity and circular economy. Thus, to provide a comprehensive overview of what could be material to pollution, relevant Disclosure Requirements are covered in other environmental Standards as follows: | 17.Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade saastega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest. |
| (a)ESRS E1 Climate change which addresses the following seven greenhouse gases connected to air pollution: carbon dioxide (CO2), methane (CH4), nitrous oxide (N2O), hydrofluorocarbons (HFCs), perfluorocarbons (PFCs), sulphur hexafluoride (SF6) and nitrogen trifluoride (NF3). | 18.Saastega seotud tegevuskavade ja ressursside kirjeldus sisaldab teavet, mis on esitatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. |
| (b)ESRS E3 Water and marine resources which addresses water consumption, in particular in areas at water risk, water recycling and storage. This also includes the responsible management of marine resources, including the nature and quantity of marine resources-related commodities (such as gravels, deep-sea minerals, seafood) used by the undertaking. This Standard covers the negative impacts, in terms of pollution of water and marine resources, including microplastics, generated by such activities. | 19.Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A võib ettevõtja täpsustada, millise allpool esitatud leevendusmeetmete hierarhia kihiga saab seostada meedet ja ressursse, mille eesmärk on: |
| (c)ESRS E4 Biodiversity and ecosystems which addresses ecosystems and species. Pollution as a direct impact driver of biodiversity loss is addressed by this Standard. | (a)saaste vältimine, sh selliste materjalide või ühendite järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamisega, millel on oluline negatiivne mõju (saaste vältimine tekkekohas); |
| (d)ESRS E5 Resource use and circular economy which addresses, in particular, the transition away from extraction of non-renewable resources and the implementation of practices that prevent waste generation, including pollution generated by waste. | (b)saaste vähendamine, sh: materjalide või ühendite järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine; täitmisnõuete, näiteks parima võimaliku tehnika (PVT) nõuete järgimine, või ELi taksonoomiamääruse ja selle delegeeritud õigusaktide kohaste saaste vältimise ja kontrolli põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ täitmine (saaste minimeerimine) ja |
| 8.The undertaking’s pollution-related impacts may affect people and communities. Material negative impacts on affected communities from pollution-related impacts attributable to the undertaking are covered in ESRS S3 Affected communities. | (c)saastunud ökosüsteemide taastamine, uuendamine ja ümberkujundamine (nii tavapärase tegevuse kui ka juhtumite mõjude kontroll). |
| 9.This Standard should be read in conjunction with ESRS 1 General requirements and ESRS 2 General disclosures. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| Disclosure Requirements | Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid |
| ESRS 2 General disclosures | 20.Ettevõtja avalikustab saastega seotud eesmärgid, mille ta on vastu võtnud. |
| 10.The requirements of this section should be read in conjunction with and reported alongside the disclosures required by ESRS 2 chapter 4 Impact, risk and opportunity management. | 21.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on vastu võtnud saastega seotud poliitika toetamiseks ning saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks. |
| Impact, risk and opportunity management | 22.Eesmärkide kirjeldus peab sisaldama standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet. |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material pollution-related impacts, risks and opportunities | 23.Andmepunktis 20 nõutud avalikustamisel märgitakse, kas ja kuidas ettevõtja eesmärgid aitavad vältida ja kontrollida järgmist: |
| 11.The undertaking shall describe the process to identify material impacts, risks and opportunities and shall provide information on: | (a)õhusaastajad ja vastavad erikoormused; |
| (a) whether the undertaking has screened its site locations and business activities in order to identify its actual and potential pollution-related impacts, risks and opportunities in its own operations and upstream and downstream value chain, and if so, the methodologies, assumptions and tools used in the screening; | (b)heide vette ja vastavad erikoormused; |
| (b)whether and how the undertaking has conducted consultations, in particular with affected communities. | (c)pinnasereostus ja vastavad erikoormused ja |
| Disclosure Requirement E2-1 – Policies related to pollution | (d)probleemsed ained ja väga ohtlikud ained. |
| 12.The undertaking shall describe its policies adopted to manage its material impacts, risks and opportunities related to pollution prevention and control. | 24.Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-T võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärkide seadmisel võeti arvesse ökoloogilisi künniseid (nt biosfääri terviklikkus, stratosfääri osoonikihti kahandamine, aerosooliosakeste paiskumine atmosfääri, mullaviljakuse vähenemine, ookeanide hapestumine) ja üksusepõhiseid kvoote. Sellisel juhul võib ettevõtja täpsustada järgmist: |
| 13.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the extent to which the undertaking has policies that address the identification, assessment, management and/or remediation of material pollution-related impacts, risks and opportunities. | (a)kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika; |
| 14.The disclosure required by paragraph 12 shall contain the information on the policies the undertaking has in place to manage its material impacts, risks and opportunities related to pollution in accordance with ESRS 2 MDR-P Policies adopted to manage material sustainability matters. | (b)kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja |
| 15.The undertaking shall indicate, with regard to its own operations and its upstream and donwstream value chain, whether and how its policies address the following areas where material: | (c)kuidas jaotub ettevõtja vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest. |
| (a)mitigating negative impacts related to pollution of air, water and soil including prevention and control; | 25.Ettevõtja täpsustab taustteabe osana, kas tema seatud ja esitatud eesmärgid on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud. |
| (b)substituting and minimising the use of substances of concern, and phasing out substances of very high concern, in particular for non-essential societal use and in consumer products; and | Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste |
| (c)avoiding incidents and emergency situations, and if and when they occur, controlling and limiting their impact on people and the environment. | 26.Ettevõtja avalikustab oma tegevuse käigus tekkivad saastajad ning mikroplasti, mida ta tekitab või kasutab. |
| Disclosure Requirement E2-2 – Actions and resources related to pollution | 27.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade heitest, mida ettevõtja oma tegevuse käigus õhku, vette ja pinnasesse väljutab, ning mikroplasti tekitamisest ja kasutamisest. |
| 16.The undertaking shall disclose its pollution-related actions and the resources allocated to their implementation. | 28.Ettevõtja avalikustab järgmiste ainete koguse: |
| 17.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the key actions taken and planned to achieve the pollution-related policy objectives and targets. | (a)iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 64 (Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister, E-PRTR-määrus) II lisas loetletud saasteained, mis satuvad õhku, vette ja pinnasesse, v.a kasvuhoonegaaside heitkogused, mis on avaldatud kooskõlas standardiga ESRS E1 „Kliimamuutus“ 65 ; |
| 18.The description of the pollution-related action plans and resources shall contain the information prescribed in ESRS 2 MDR-A Actions and resources in relation to material sustainability matters. | (b)ettevõtja tekitatud või kasutatud mikroplast. |
| 19.In addition to ESRS 2 MDR-A, the undertaking may specify to which layer in the following mitigation hierarchy an action and resources can be allocated: | 29.Andmepunktis 28 osutatud summad on konsolideeritud summad, mis sisaldavad heitkoguseid rajatistest, mille üle ettevõtjal on finantskontroll, ja rajatistest, mille tegevust ta kontrollib. Konsolideerimine hõlmab üksnes heitkoguseid, mis pärinevad rajatistest, mille puhul ületatakse määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas sätestatud künnis. |
| (a)avoid pollution including any phase out of materials or compounds that have a negative impact (prevention of pollution at source); | 30.Ettevõtja asetab avalikustatava teabe konteksti ja kirjeldab järgmist: |
| (b)reduce pollution, including: any phase-out of materials or compounds; meeting enforcement requirements such as Best Available Techniques (BAT) requirements; or meeting the Do No Significant Harm criteria for pollution prevention and control according to the EU Taxonomy Regulation and its Delegated Acts (minimisation of pollution); and | (a)aja jooksul toimunud muutused, |
| (c)restore, regenerate and transform ecosystems where pollution has occurred (control of the impacts both from regular activities and incidents). | (b)mõõtmismeetodid ja |
| Metrics and targets | (c)saastega seotud arvestuse ja aruandluse jaoks andmete kogumise protsess(id), sh vajalike andmete liik ja teabeallikad. |
| Disclosure Requirement E2-3 – Targets related to pollution | 31.Kui heite kvantifitseerimiseks valitakse heite otsese mõõtmisega võrreldes vähem usaldusväärne meetod, esitab ettevõtja selle meetodi valimise põhjused. Kui ettevõtja kasutab hinnanguid, avalikustab ta hinnangute aluseks oleva standardi, sektoripõhise uuringu või allikad, samuti võimaliku mõõtemääramatuse taseme ja mõõtemääramatust kajastavate hinnangute vahemiku. |
| 20.The undertaking shall disclose the pollution-related targets it has set. | Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained |
| 21.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the targets the undertaking has set to support its pollution-related policies and to address its material pollution-related impacts, risks and opportunities. | 32.Ettevõtja avalikustab teabe eraldi, segudes või toodetes esinevate probleemsete ainete ja väga ohtlike ainete tootmise, kasutamise, jaotamise, turustamise ja impordi/ekspordi kohta. |
| 22.The description of targets shall contain the information requirements defined in ESRS 2 MDR-T Tracking effectiveness of policies and actions through targets. | 33.Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja mõjust tervisele ja keskkonnale ainete kaudu, mis on omaette ainetena probleemsed ained või väga ohtlikud ained. Samuti võimaldab see mõista ettevõtja olulisi riske ja võimalusi, sh kokkupuudet nende ainetega ja eeskirjade muudatustest tulenevaid riske. |
| 23.The disclosure required by paragraph 20 shall indicate whether and how its targets relate to the prevention and control of: | 34.Andmepunktis 32 nõutud avalikustamine hõlmab selliste probleemsete ainete üldkoguseid, mis tekivad või mida kasutatakse tootmise käigus või mida hangitakse, ning selliste probleemsete ainete üldkogused, mis viiakse käitisest välja heitena, toodetena või toodete või teenuste osana ning mis esitatakse jagatuna peamisteks probleemsete ainete ohuklassideks. |
| (a)air pollutants and respective specific loads; | 35.Ettevõtja esitab eraldi teabe väga ohtlike ainete kohta. |
| (b)emissions to water and respective specific loads; | Avalikustamisnõue E2-6 – olulise saastega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
| (c)pollution to soil and respective specific loads; and | 36.Ettevõtja avalikustab oluliste saastega seotud riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju. |
| (d)substances of concern and substances of very high concern. | 37.Andmepunktis 36 nõutav teave täiendab ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil. |
| 24.In addition to ESRS 2 MDR-T, the undertaking may specify whether ecological thresholds (e.g., the biosphere integrity, stratospheric ozone-depletion, atmospheric aerosol loading, soil depletion, ocean acidification) and entity-specific allocations were taken into consideration when setting targets. If so, the undertaking may specify: | 38.Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: |
| (a)the ecological thresholds identified, and the methodology used to identify such thresholds; | (a)saastega seotud mõjudest ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide prognoositav finantsmõju ning see, kuidas need riskid avaldavad (või põhjendatud eelduste kohaselt avaldaksid) olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis; |
| (b)whether or not the thresholds are entity-specific and if so, how they were determined; and | (b)prognoositav finantsmõju, mis tuleneb saaste vältimise ja kontrolliga seotud olulistest võimalustest. |
| (c)how responsibility for respecting identified ecological thresholds is allocated in the undertaking. | 39.Avalikustatakse järgmine teave: |
| 25.The undertaking shall specify as part of the contextual information, whether the targets that it has set and presented are mandatory (required by legislation) or voluntary. | (a)prognoositava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne saastega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt standardi ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“); |
| Disclosure Requirement E2-4 – Pollution of air, water and soil | (b)Arvesse võetavate mõjude kirjeldus, nendega seotud mõjud ja ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, ja |
| 26.The undertaking shall disclose the pollutants that it emits through its own operations, as well as the microplastics it generates or uses. | (c)prognoositava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase. |
| 27.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of the emissions that the undertaking generates to air, water and soil in its own operations, and of its generation and use of microplastics. | 40.Andmepunkti 38 alapunkti a kohaselt esitatav teave peab sisaldama järgmist: |
| 28.The undertaking shall disclose the amounts of: | (a)probleemsetest ainetest koosnevate või neid sisaldavate toodete ja teenustega saadud puhastulu osa ning väga ohtlikest ainetest koosnevate või neid sisaldavate toodete ja teenustega saadud puhastulu osa; |
| (a)each pollutant listed in Annex II of Regulation (EC) No 166/2006 of the European Parliament and of the Council 64 (European Pollutant Release and Transfer Register “E-PRTR Regulation”)emitted to air, water and soil, with the exception of emissions of GHGs which are disclosed in accordance with ESRS E1 Climate Change 65 ; | (b)tegevus- ja kapitalikulud, mis tekkisid aruandeperioodil koos tõsiste juhtumite ja sadestumisega; |
| (b)microplastics generated or used by the undertaking. | (c)keskkonnakaitset ja heastamiskulusid käsitlevad sätted, nt saastatud tegevuskohtade rehabiliteerimine, prügilate rekultiveerimine, keskkonnasaaste kõrvaldamine olemasolevates tootmis- või säilitamiskohtades ning samalaadsed meetmed. |
| 29.The amounts referred in paragraph 28 shall be consolidated amounts including the emissions from those facilities over which the undertaking has financial control and those over which it has operational control. The consolidation shall include only the emissions from facilities for which the applicable threshold value specified in Annex II of Regulation (EC) No 166/2006 is exceeded. | 41.Ettevõtja avalikustab asjakohase taustteabe, sh selliste oluliste juhtumite ja sadestumise kirjelduse, mille puhul saaste avaldas keskkonnale negatiivset mõju ja/või millel on eeldatavasti negatiivne mõju ettevõtja rahavoogudele, finantsseisundile või finantstulemustele lühiajalises, keskmises ja pikas perspektiivis. |
| 30.The undertaking shall put its disclosure into context and describe: | A liide. Kohaldamisnõuded |
| (a)the changes over time, | Käesolev liide on standardi ESRS E2 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama tähtsus. |
| (b)the measurement methodologies; and | ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| (c)the process(es) to collect data for pollution-related accounting and reporting, including the type of data needed and the information sources. | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| 31.When an inferior methodology compared to direct measurement of emissions is chosen to quantify emissions, the reasons for choosing this inferior methodology shall be outlined by the undertaking. If the undertaking uses estimates, it shall disclose the standard, sectoral study or sources which form the basis of its estimates, as well as the possible degree of uncertainty and the range of estimates reflecting the measurement uncertainty. | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
| Disclosure Requirement E2-5 – Substances of concern and substances of very high concern | AR 1.Keskkonda käsitlevate alateemade olulisuse hindamisel hindab ettevõtja saaste olulisust enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ning võib kaaluda järgmist nelja etappi, mida tuntakse ka LEAP (locate-evaluate-assess-prepare) lähenemisena: |
| 32.The undertaking shall disclose information on the production, use, distribution, commercialisation and import/export of substances of concern and substances of very high concern, on their own, in mixtures or in articles. | (a)1. etapp: tehakse kindlaks aspektid, kus ettevõtja enda tegevus ja väärtusahela eelnevad ja järgnevad etapid on seotud loodusega; |
| 33.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the impact of the undertaking on health and the environment through substances of concern and through substances of very high concern on their own. It is also to enable an understanding of the undertaking’s material risks and opportunities, including exposure to those substances and risks arising from changes in regulations. | (b)2. etapp: hinnatakse saastega seotud sõltuvust ja mõjusid; |
| 34.The disclosure required by paragraph 32 shall include the total amounts of substances of concern that are generated or used during the production or that are procured, and the total amounts of substances of concern that leave its facilities as emissions, as products, or as part of products or services split into main hazard classes of substances of concern. | (c)3. etapp: hinnatakse olulisi riske ja võimalusi ja |
| 35.The undertaking shall present separately the information for substances of very high concern. | (d)4. etapp: valmistatakse ette ja esitatakse olulisuse hindamise tulemused. |
| Disclosure Requirement E2-6 – Anticipated financial effects from material pollution-related risks and opportunities | AR 2.Standardi ESRS E2 puhul vastab olulisuse hindamine LEAP-lähenemise kolmele esimesele etapile. Neljandas etapis käsitletakse protsessi tulemusi. |
| 36.The undertaking shall disclose the anticipated financial effects of material pollution-related risks and opportunities. | AR 3.Mõjude, sõltuvuse, riskide ja võimaluste olulisuse hindamise protsessis võetakse arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõude IRO-1 „Saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ ning IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruannetega“ sätteid. |
| 37.The information required by paragraph 36 is in addition to the information on current financial effects on the undertaking’s, financial position, financial performance and cash flows for the reporting period required under ESRS 2 SBM-3 para 48 (d). | AR 4.Standardi ESRS E2 kohase olulisuse hindamisega hõlmatud alateemad hõlmavad järgmist: |
| 38.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of: | (a)õhu, pinnase ja vee saaste (v.a KHG heide ja jäätmed), mikroplast ja probleemsed ained; |
| (a)anticipated financial effects due to material risks arising from pollution-related impacts and dependencies and how these risks have (or could reasonably be expected to have) a material influence on the undertaking’s , financial position financial performance and cash flows, over the short-, medium- and long-term. | (b)sõltuvus ökosüsteemi teenustest, mis aitavad leevendada saastega seotud mõjusid. |
| (b)anticipated financial effects due to material opportunities related to pollution prevention and control. | AR 5.1. etapis, kus tehakse kindlaks aspektid, kus ettevõtja enda tegevus ja väärtusahela eelnevad ja järgnevad etapid on seotud loodusega, võib ettevõtja arvesse võtta järgmist: |
| 39.The disclosure shall include: | (a)otseste varade ja tegevuse ning seotud eelnevate ja järgnevate etappide tegevuste asukohad kogu väärtusahelas; |
| (a)a quantification of the anticipated financial effects in monetary terms before considering pollution-related actions, or where not possible without undue cost or effort, qualitative information. For financial effects arising from opportunities, a quantification is not required if it would result in disclosure that does not meet the qualitative characteristics of information (see ESRS 1 Appendix B Qualitative characteristics of information); | (b)tegevuskohad, kus tekib vee-, pinnase- ja õhusaasteainete heide, ja |
| (b)a description of the effects considered, the related impacts and the time horizons in which they are likely to materialise; and | (c)selle heitega või mikroplasti, eraldi, segudes või toodetes esinevate probleemsete ainete ja väga ohtlike ainete tootmise, kasutamise, jaotamise, turustamise ja impordi/ekspordiga seotud sektorid või äriüksused. |
| (c)the critical assumptions used to quantify the anticipated financial effects, as well as the sources and level of uncertainty of those assumptions. | AR 6.2. etapp on seotud iga olulise tegevuskoha või sektori/äriüksuse mõju ja sõltuvuse hindamisega, sh hinnates keskkonnale ja inimeste tervisele avalduva mõju tõsidust ja tõenäosust. |
| 40.The information provided under paragraph 38(a) shall include: | AR 7.3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal: |
| (a)the share of net revenue made with products and services that are or that contain substances of concern, and the share of net revenue made with products and services that are or that contain substances of very high concern; | (a)teha kindlaks enda tegevuse ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üleminekuriskid ja võimalused järgmiste kategooriate alusel: |
| (b)the operating and capital expenditures incurred in the reporting period in conjunction with major incidents and deposits; | I.poliitilised ja õiguslikud riskid: nt õigusaktide kehtestamine, karistuste ja kohtuvaidluste oht (nt hooletus ökosüsteemide suhtes), karmistatud aruandluskohustused; |
| (c)the provisions for environmental protection and remediation costs, e.g., for rehabilitating contaminated sites, recultivating landfills, removal of environmental contamination at existing production or storage sites and similar measures. | II.tehnoloogia: nt toodete või teenuste asendamine väiksema mõjuga toodete või teenustega, üleminek probleemsetelt ainetelt; |
| 41.The undertaking shall disclose any relevant contextual information including a description of material incidents and deposits whereby pollution had negative impacts on the environment and/or is expected to have negative effects on the undertaking’s financial cash flows, financial position and financial performance with short-, medium- and long-term time horizons. | III.turg: nt muutused pakkumises, nõudluses ja rahastamises, volatiilsus või suuremad kulud seoses mõne ainega, ja |
| Appendix A: Application Requirements | IV.maine: nt ühiskonna, kliendi või kogukonna muutunud hoiakud, mis tulenevad organisatsiooni rollist saaste vältimises ja kontrollis; |
| This Appendix is an integral part of ESRS E2. It supports the application of the disclosure requirements set out in this standard and has the same authority as the other parts of the Standard. | (b)teha kindlaks füüsilised riskid, mis hõlmavad nt ootamatut puhtale veele juurdepääsu katkestust, happevihma või muid saastejuhtumeid, mis tõenäoliselt põhjustavad või on põhjustanud saastet, millel on tagajärjed keskkonnale ja ühiskonnale; |
| ESRS 2 General disclosures | (c)teha kindlaks saaste vältimise ja kontrolliga seotud võimalused, liigitatuna järgmiste kategooriate alusel: |
| Impact, risk and opportunity management | I.ressursitõhusus: mõju minimeerimiseks kasutatud ainete koguste vähendamine või tootmisprotsessi tõhususe parandamine; |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material pollution-related impacts, risks and opportunities | II.turud: nt äritegevuse mitmekesistamine; |
| AR 1.When conducting a materiality assessment on environmental subtopics, the undertaking shall assess the materiality of pollution in its own operations and its upstream and downstream value chain, and may consider the four phases below, also known as the LEAP approach: | III.rahastamine: nt juurdepääs rohelistele fondidele, võlakirjadele või laenudele; |
| (a)Phase 1: locate where in its own operations and its upstream and downstream value chain the interface with nature takes place; | IV.vastupanuvõime: nt kasutatavate ainete mitmekesistamine ja heitkoguste kontrollimine innovatsiooni või tehnoloogia abil, ja |
| (b)Phase 2: evaluate the pollution-related dependencies and impacts; | V.maine: positiivsed suhted sidusrühmadega, mis tulenevad ennetavast riskijuhtimisest. |
| (c)Phase 3: assess the material risks and opportunities; and | AR 8.Olulisuse hindamisel võib ettevõtja võtta arvesse komisjoni soovitust (EL) 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta. |
| (d)Phase 4: prepare and report the results of the materiality assessment. | AR 9.Olulisuse hindamise tulemuste kohta teabe esitamisel avalikustab ettevõtja: |
| AR 2.The materiality assessment for ESRS E2 corresponds to the first three phases of this LEAP approach. The fourth phase addresses the outcome of the process. | (a)loetelu tegevuskohtadest, kus saaste on ettevõtja tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide seisukohast oluline probleem, ja |
| AR 3.The process to assess the materiality of impacts, dependencies, risks and opportunities shall consider the provisions in ESRS 2 IRO-1 Description of the processes to identify and assess material impacts, risks and opportunities, and IRO-2 Disclosure Requirements in ESRS covered by the undertaking’s sustainability statement. | (b)loetelu majandustegevustest, mis on seotud saaste oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. |
| AR 4.The sub-topics covered by the materiality assessment under ESRS E2 include: | Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika |
| (a)pollution of air, water and soil (excluding GHG emissions and waste), microplastics, and substances of concern; | AR 10.Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitika võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. |
| (b)dependencies on ecosystem services that help to mitigate pollution-related impacts. | AR 11.Poliitika kirjeldus peab sisaldama teavet hõlmatud saastaja(te) või aine(te) kohta. |
| AR 5.In Phase 1, to locate where in its own operations and its upstream and downstream value chain the interface with nature takes place, the undertaking may consider: | AR 12.Andmepunkti 11 kohase teabe avalikustamisel võib ettevõtja lisada taustteavet rakendatud poliitikasuundade vaheliste seoste kohta ning selle kohta, kuidas need võivad aidata kaasa ELi tegevuskavale „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“, kirjeldades näiteks järgmisi elemente: |
| (a)the site locations of direct assets and operations and related upstream and downstream activities across the value chain; | (a)kuidas teda mõjutavad või võivad mõjutada ELi tegevuskava eesmärgid ja meetmed ning olemasolevate direktiivide (nt tööstusheidete direktiiv) läbivaatamine; |
| (b)the site locations where emissions of water, soil and air pollutants occur; and | (b)kuidas ettevõtja kavatseb vähendada oma saaste jalajälge, et aidata kaasa nende eesmärkide saavutamisele. |
| (c)the sectors or business units related to those emissions or to the production, use, distribution, commercialisation and import/export of microplastics, substances of concern, and substances of very high concern, on their own, in mixtures or in articles. | Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid |
| AR 6.Phase 2 relates to the evaluation of the undertaking’s impacts and dependencies for each material site or sector/business unit including by assessing the severity and likelihood of impacts on the environment and human health. | AR 13.Kui meetmed hõlmavad väärtusahela eelnevate või järgnevate etappide kohustusi, esitab ettevõtja teabe neid kohustusi kajastavate meetmete liikide kohta. |
| AR 7.In Phase 3, to assess its material risks and opportunities based on the results of Phases 1 and 2, the undertaking may : | AR 14.Ressursside käsitlemisel võivad tegevuskulud olla näiteks investeeringud teadus- ja arendustegevusse, et uuendada ja arendada turvalisi ja kestlikke alternatiive probleemsete ainete kasutamisele või vähendada tootmisprotsessis tekkivat heidet. |
| (a)identify transition risks and opportunities in its own operations and its upstream and downstream value chain by the categories of: | AR 15.Kui see on asjakohane saastega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks, võib ettevõtja esitada teavet tegevuskoha tasandi tegevuskavade kohta. |
| I.policy and legal: e.g., introduction of regulation, exposure to sanctions and litigation (e.g., negligence towards ecosystems), enhanced reporting obligations; | Mõõdikud ja eesmärgid |
| II.technology: e.g., substitution of products or services by products or services with a lower impact, transition away from substances of concern; | Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid |
| III.market: e.g., shifting supply, demand and financing, volatility or increased costs of some substances; and | AR 16.Kui ettevõtja viitab eesmärkide seadmisel ökoloogilistele künnistele, võib ta tugineda esialgsetele suunistele, mis on esitatud loodust käsitlevas teaduspõhiste eesmärkide algatuses SBTN („Esialgsed suunised ettevõtetele“, 2020. aasta september) või mis tahes muudele suunistele, mis põhinevad teaduslikult tunnustatud metoodikal, mis võimaldab seada teaduspõhiseid eesmärke, määrates kindlaks ökoloogilised künnised ja vajaduse korral üksusepõhised kvoodid. Ökoloogilised künnised võivad olla kohalikud, riiklikud ja/või ülemaailmsed. |
| IV.reputation: e.g., changing societal, customer or community perceptions as a result of an organisation’s role in pollution prevention and control; | AR 17.Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb määruse (EL) 2020/852 artikli 14 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, saaste vältimise ja kontrolli olulise panustamise kriteeriumidega seotud puudusi. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud saaste vältimise ja kontrolli kriteeriumid, mis lähtuvad põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“, ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. |
| (b)identify physical risks, e.g., sudden interruption of access to clean water, acid rain, or other pollution incidents that are likely to lead to or that have led to pollution with subsequent effects on the environment and society; | AR 18.Kui see on vastuvõetud poliitika toetamiseks asjakohane, võib ettevõtja esitada teavet tegevuskoha tasandil seatud eesmärkide kohta. |
| (c)identify opportunities related to pollution prevention and control categorised by: | AR 19.Eesmärgid võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või väärtusahelat. |
| I.resource efficiency: decrease quantities of substances used or improve efficiency of production process to minimise impacts; | Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste |
| II.markets: e.g., diversification of business activities; | AR 20.Andmepunkti 28 alapunkti b kohaselt esitatav teave mikroplasti kohta hõlmab mikroplaste, mis tekivad või mida kasutatakse tootmisprotsessides või mida hangitakse ning mis väljuvad ettevõtja rajatistest heitena, toodetena või toodete või teenuste osana. Mikroplasti võib toota tahtmatult, suuremate plastitükkide, nagu autorehvid või sünteetilised tekstiilid kulumisega, või neid võib toota sihilikult ja lisada eriotstarbelistele toodetele (nt näo- või kehakoorijates kasutatavad helmed). |
| III.financing: e.g., access to green funds, bonds or loans; | AR 21.Saastajate maht esitatakse asjakohaste massiühikutena, tonnides või kilogrammides. |
| IV.resilience: e.g., diversification of substances used and control of emissions through innovation or technology; and | AR 22.Käesoleva avalikustamisnõude kohaselt nõutav teave esitatakse aruandva ettevõtja tasandil. Ettevõtja võib siiski avalikustada täiendavaid jaotusi, sh teavet tegevuskoha tasandil, või oma heitkoguste jaotuse allika liigi, sektori või geograafilise piirkonna alusel. |
| V.reputation: positive stakeholder relations as a result of a proactive stance on managing risks. | AR 23.Heitkoguste kohta taustteavet esitades võib ettevõtja arvesse võtta järgmist: |
| AR 8.In order to assess materiality, the undertaking may consider Commission Recommendation (EU) 2021/2279 on the use of the Environmental Footprint methods to measure and communicate the life cycle environmental performance of products and organisations. | (a)kohalikud õhukvaliteedi indeksid piirkonna kohta, kus ettevõtjal esineb õhusaastet; |
| AR 9.When providing information on the outcome of its materiality assessment, the undertaking shall consider: | (b)linnastumise määr (DEGURBA) 66 piirkonnas, kus õhusaastet esineb, ja |
| (a)a list of site locations where pollution is a material issue for the undertaking’s own operations and its upstream and downstream value chain; and | (c)veeriskile avatud piirkondades, sh suure veestressiga aladel esineva heite protsentuaalne osakaal ettevõtja saastajate koguheitest vette ja pinnasesse. |
| (b)a list of business activities associated with pollution material impacts, risks and opportunities. | AR 24.Selle avalikustamisnõude kohaselt esitatud teave võib viidata teabele, mida ettevõtja on juba kohustatud esitama muude kehtivate õigusaktide alusel (nt tööstusheidete direktiiv, E-PRTR jne). |
| Disclosure Requirement E2-1 – Policies related to pollution | AR 25.Kui ettevõtja tegevuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL 67 ja asjakohaseid parima võimaliku tehnika viitedokumente (PVT-viitedokumendid) võib ettevõtja olenemata sellest, kas tegevus toimub Euroopa Liidus või mitte, avalikustada järgmise lisateabe: |
| AR 10.The policies described under this Disclosure Requirement may be integrated in broader environmental or sustainability policies covering different subtopics. | (a)loetelu ettevõtja käitatavatest käitistest, mis kuuluvad tööstusheidete direktiivi ja ELi PVT-järelduste kohaldamisalasse; |
| AR 11.The description of the policies shall include information on the pollutant(s) or substance(s) covered. | (b)loetelu kõigist nõuetele mittevastavuse juhtumitest või nõuete täitmise tagamise meetmetest, mis on vajalikud selleks, et tagada nõuetele vastavus loatingimuste rikkumise korral; |
| AR 12.When disclosing information under paragraph 11, the undertaking may include contextual information on the relations between its policies implemented and how they may contribute to the EU Action Plan “Towards a Zero Pollution for Air, Water and Soil” with for instance elements on: | (c)tegelikud tulemused, nagu on täpsustatud ELi PVT-järeldustes tööstuslike käitiste kohta, ning ettevõtja keskkonnatoime võrdlus parima võimaliku tehnikaga saavutatava heitetasemega (PVT-SHT), nagu on kirjeldatud ELi PVT-järeldustes; |
| (a)how it is or may be affected by the targets and measures of the EU Action Plan and the revision of existing directives (e.g., the Industrial Emissions Directive); | (d)ettevõtja tegelikud tulemused võrreldes parima võimaliku tehnikaga saavutatava keskkonnatoime tasemega (PVT-SKTT), tingimusel et neid sektori ja käitise suhtes kohaldatakse, ja |
| (b)how it intends to reduce its pollution footprint to contribute to these targets. | (e)loetelu nõuete täitmise ajakavadest või eranditest, mille pädevad asutused on direktiivi 2010/75/EL artikli 15 lõike 4 kohaselt andnud ja mis on seotud PVT-SHT rakendamisega. |
| Disclosure Requirement E2-2 – Actions and resources related to pollution | Metoodikad |
| AR 13.Where actions extend to upstream or downstream value chain engagements, the undertaking shall provide information on the types of actions reflecting these engagements. | AR 26.Saastajate kohta teabe esitamisel kaalub ettevõtja kvantifitseerimise meetodeid järgmises tähtsuse järjekorras: |
| AR 14.When considering resources, examples of operational expenditures could be investments in research and development to innovate and develop safe and sustainable alternatives to the use of substances of concern or to decrease emissions in a production process. | (a)heite, heitvee või muu saaste otsene mõõtmine tunnustatud pidevseire süsteemide (nt automaatsed mõõtmissüsteemid (AMS)) abil; |
| AR 15.Where relevant to achieve its pollution-related policy objectives and targets, the undertaking may provide information on site-level action plans. | (b)perioodilised mõõtmised; |
| Metrics and targets | (c)tegevuskohapõhistel andmetel põhinev arvutus; |
| Disclosure Requirement E2-3 – Targets related to pollution | (d)avaldatud saasteteguritel põhinev arvutus ja |
| AR 16.If the undertaking refers to ecological thresholds when setting targets, it may refer to the guidance provided by the Science-Based Targets Initiative for Nature (SBTN) in its interim guidance (Initial Guidance for Business, September 2020), or any other guidance with a scientifically acknowledged methodology that allows setting of science-based targets by identifying ecological thresholds and, if applicable, entity-specific allocations. Ecological thresholds can be local, national and/or global. | (e)hinnang. |
| AR 17.The undertaking may specify whether the target addresses shortcomings related to the Substantial Contribution criteria for Pollution Prevention and Control as defined in delegated acts adopted pursuant to Article 14(2) of Regulation (EU) 2020/852. Where the Do No Significant Harm (DNSH) criteria for Pollution Prevention and Control as defined in delegated acts adopted pursuant to Article 10(3), Article 11(3), Article 12(2), Article 13(2), and Article 15(2) of Regulation (EU) 2020/852 are not met, the undertaking may specify whether the target addresses shortcomings related those DNSH critera. | AR 27.Seoses andmepunktis 30 nõutud meetodite avalikustamisega võtab ettevõtja arvesse järgmist: |
| AR 18.Where relevant to support the policies it has adopted, the undertaking may provide information on the targets set at site level. | (a)kas seire toimub kooskõlas ELi parima võimaliku tehnika viitedokumentide standarditega või muu asjakohase võrdlusalusega ja |
| AR 19.The targets may cover the undertaking’s own operations and/or the value chain. | (b)kas ja kuidas tehti sõltumatute laborite poolt AMSi kalibreerimisteste ning kontrolliti perioodilisi mõõtmisi. |
| Disclosure Requirement E2-4 – Pollution of air, water and soil | Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained |
| AR 20.The information to be provided on microplastics under paragraph 28(b) shall include microplastics that have been generated or used during production processes or that are procured, and that leave the undertaking’s facilities as emissions, as products, or as part of products or services. Microplastics may be unintentionally produced when larger pieces of plastics like car tires or synthetic textiles wear and tear or may be deliberately manufactured and added to products for specific purposes (e.g., exfoliating beads in facial or body scrubs). | Arvesse võetavate ainete loetelu |
| AR 21.The volume of pollutants shall be presented in appropriate mass units, for example tonnes or kilogrammes. | AR 28.Selleks, et teave oleks täielik, tuleb lisada nii ettevõtja enda tegevusega seotud kui ka hangitud ained (nt koostisosades, pooltoodetes või lõpptootes sisalduvad ained). |
| AR 22.The information required under this Disclosure Requirement shall be provided at the level of the reporting undertaking. However, the undertaking may disclose additional breakdown including information at site level or a breakdown of its emissions by type of source, by sector or by geographical area. | AR 29.Saastajate maht esitatakse massiühikutes, näiteks tonnides või kilogrammides või muudes massiühikutes, mis on eralduvate saasteainete mahtu ja liiki arvestades asjakohased. |
| AR 23.When providing contextual information on the emissions, the undertaking may consider: | Taustteave |
| (a)the local air quality indices (AQI) for the area where the undertaking’s air pollution occurs; | AR 30.Selle avalikustamisnõude kohaselt esitatud teave võib viidata teabele, mida ettevõtja on juba kohustatud esitama muude kehtivate õigusaktide alusel (nt direktiiv 2010/75/EL, määrus (EÜ) nr 166/2006, E-PRTR jne). |
| (b)the degree of urbanisation (DEGURBA) 66 for the area where air pollution occurs; and | Avalikustamisnõue E2-6 – olulise saastega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
| (c)the undertaking’s percentage of the total emissions of pollutants to water and soil occurring in areas at water risk, including areas of high-water stress. | AR 31.Juhtumitega ja sadestumisega seotud tegevus- ja kapitalikulud võivad hõlmata nt järgmist: |
| AR 24.The information provided under this Disclosure Requirement may refer to information the undertaking is already required to report under other existing legislation (i.e., IED, E- PRTR, etc.). | (a)õhu, pinnase ja vee saaste kõrvaldamise ja heastamise kulud, sh keskkonnakaitsega seotud kulud; |
| AR 25.Where the undertaking’s activities are subject to Directive 2010/75/EU of the European Parliament and of the Council on industrial emissions (IED) 67 and relevant Best Available Techniques Reference Documents (BREFs), irrespective of whether the activity takes place within the European Union or not, the undertaking may disclose the following additional information: | (b)kahju hüvitamise kulud, sh reguleerivate või valitsusasutuste määratud trahvid. |
| (a)a list of installations operated by the undertaking that fall under the IED and EU- BAT Conclusions; | AR 32.Juhtumid võivad hõlmata näiteks saastet põhjustanud tootmiskatkestusi, olenemata sellest, kas need tulenevad tarneahelast ja/või ettevõtja enda tegevusest. |
| (b)a list of any non-compliance incidents or enforcement actions necessary to ensure compliance in case of breaches of permit conditions; | AR 33.Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. |
| (c)the actual performance, as specified in the EU-BAT conclusions for industrial installations, and comparison of the undertaking’s environmental performance against “emission levels associated with the best available techniques” the (BAT-AEL) as described in EU-BAT conclusions; | AR 34.Prognoositava finantsmõju võib andmepunkti 38 alapunkti a kohaselt kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna. |
| (d)the actual performance of the undertaking against “environmental performance levels associated with the best available techniques” (BAT-AEPLs) provided that they are applicable to the sector and installation; and | ESRS E3 |
| (e)a list of any compliance schedules or derogations granted by competent authorities according to Art. 15(4) Directive 2010/75/EU that are associated with the implementation of BAT-AELs. | VEE- JA MERERESSURSID |
| Methodologies | Sisukord |
| AR 26.When providing information on pollutants, the undertaking shall consider approaches for quantification in the following order of priority: | Eesmärk
|
| (a)direct measurement of emissions, effluents or other pollution through the use of recognised continuous monitoring systems (e.g., AMS Automated Measuring Systems); | Seosed teiste ESRSidega
|
| (b)periodic measurements; | Avalikustamisnõuded
|
| (c)calculation based on site-specific data; | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
|
| (d)calculation based on published pollution factors; and | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| (e)estimation. | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
|
| AR 27.Regarding the disclosure of methodologies required by paragraph 30, the undertaking shall consider: | oAvalikustamisnõue E3-1. – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika
|
| (a)whether its monitoring is carried out in accordance with EU BREF Standards or another relevant reference benchmark; and | oAvalikustamisnõue E3-2 – Vee- ja mereressurssidega seotud meetmed ja ressursid
|
| (b)whether and how the calibration tests of the AMS were undertaken and the verification of periodic measurement by independent labs were ensured. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| Disclosure Requirement E2-5 – Substances of concern and substances of very high concern | oAvalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid
|
| List of substances to be considered | oAvalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine
|
| AR 28.In order for the information to be complete, substances in the undertaking’s own operations and those procured shall be included (e.g., embedded in ingredients, semi- finished products, or the final product). | oAvalikustamisnõue E3-5 – vee- ja mereressurssidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju
|
| AR 29.The volume of pollutants shall be presented in mass units, for example tonnes or kilogrammes or other mass units appropriate for the volumes and type of pollutants being released. | A liide. Kohaldamisnõuded
|
| Contextual information | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| AR 30.The information provided under this Disclosure Requirement may refer to information the undertaking is already required to report under other existing legislation (i.e., Directive 2010/75/EU, Regulation (EC) No 166/2006 “E-PRTR”, etc.). | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| Disclosure Requirement E2-6 – Anticipated financial effects from material pollution-related risks and opportunities | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
|
| AR 31.The operating and capital expenditures related to incidents and deposits may include for instance: | oAvalikustamisnõue E3-1. – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika |
| (a)cost for eliminating and remediating the respective pollution of air, water and soil including environmental protection; | oAvalikustamisnõue E3-2 – vee- ja mereressursside poliitikaga seotud meetmed ja ressursid |
| (b)damage compensation costs including payment of fines and penalties imposed by regulators or government authorities. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| AR 32.Incidents may include for instance interruptions of production, whether arising from the supply chain and/or from own operations, which resulted in pollution. | oAvalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid
|
| AR 33.The undertaking may include an assessment of its related products and services at risk over the short-, medium- and long-term, explaining how these are defined, how financial amounts are estimated, and which critical assumptions are made. | oAvalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine
|
| AR 34.The quantification of the anticipated financial effects in monetary terms under paragraph 38(a) may be a single amount or a range. | oAvalikustamisnõue E3-5 – vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
| ESRS E3 | Eesmärk |
| WATER AND MARINE RESOURCES | 1.Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: |
| Table of contents | (a)kuidas ettevõtja mõjutab vee- ja mereressursse, võttes arvesse olulist positiivset ja negatiivset tegelikku ja võimalikku mõju; |
| Objective
| (b)mis tahes võetud meetmed ja nende tulemused oluliste tegelike või võimalike negatiivsete mõjude vältimisel või leevendamisel ning vee- ja mereressursside kaitsmisel, pidades silmas ka veetarbimise vähendamist, ja riskide ja võimaluste käsitlemisel; |
| Interaction with other ESRS
| (c)kas, kuidas ja mil määral aitab ettevõtja kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele seoses värske õhu, puhta vee, heas seisundis mulla ja elurikkusega ning sinise majanduse ja kalandussektori kestlikkuse tagamisele, võttes arvesse järgmist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ 68 (ELi veepoliitika raamdirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ 69 (ELi merestrateegia raamdirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/89/EL 70 (ELi mereruumi planeerimise direktiiv), kestliku arengu eesmärgid (eelkõige eesmärk 6: puhas vesi ja sanitaartingimused ning 14: ookeani- ja mereökosüsteemid) ning ülemaailmsete keskkonnapiirangute järgimine (nt biosfääri terviklikkus, ookeanide hapestumine, magevee kasutamine ja biogeokeemilised voolud planeedi taluvuspiirides); |
| Disclosure requirements
| (d)ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas üleminekuga kestlikule veekasutusele, mis põhineb olemasolevate veeressursside pikaajalisel kaitsel; vee ökosüsteemide kaitse ning magevee- ja mereelupaikade taastamine; |
| -ESRS 2 General disclosures
| (e)ettevõtja vee- ja mereressurssidega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja |
| Impact, risk and opportunity management | (f)ettevõtja vee- ja mereressurssidega seotud mõjudest ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material water and marine resources-related impacts, risks and opportunities
| 2.See standard hõlmab vee- ja mereressurssidega seotud avalikustamisnõudeid. Standard hõlmab „vee“ mõiste all ka pinnavett ja põhjavett. See hõlmab avalikustamisnõudeid veetarbimise kohta ettevõtja tegevuses, toodetes ja teenustes ning sellega seotud teavet veevõtu ja veeheite kohta. |
| oDisclosure Requirement E3-1 – Policies related to water and marine resources
| 3.Seoses mereressurssidega hõlmab standard selliste ressursside saamist ja kasutamist ning nendega seotud majandustegevust. |
| oDisclosure Requirement E3-2 – Actions and resources related to water and marine resources
| Seosed teiste ESRSidega
|
| Metrics and targets | 4.Vee- ja mereressursside teema on tihedalt seotud muude keskkonnaalaste alateemadega, nagu kliimamuutused, saaste, elurikkus ja ringmajandus. Et anda põhjalik ülevaade sellest, mis võib olla vee- ja mereressursside seisukohast oluline, on asjakohased avalikustamisnõuded hõlmatud muude keskkonnastandarditega järgmiselt: |
| oDisclosure Requirement E3-3 – Targets related to water and marine resources
| (a)standard ESRS E1 „Kliimamuutus“, milles käsitletakse eelkõige akuutseid ja kroonilisi füüsilisi riske, mis tulenevad vee ja ookeanidega seotud ohtudest, mida on põhjustanud või võimendanud kliimamuutused, sh tõusev veetemperatuur, sademete mustrite ja liigi (vihm, rahe, lumi/jää) muutused, sademete hulga või hüdroloogiline varieeruvus, ookeanide hapestumine, soolase vee sissetung, meretaseme tõus, põud, suur veestress, suur sademete hulk, üleujutused ja liustikujärvede kallaste murdumine; |
| oDisclosure Requirement E3-4 – Water consumption
| (b)standard ESRS E2 „Reostus“, milles käsitletakse eelkõige vetteheidet, sh heidet ookeanidesse, ning mikroplasti kasutamist ja tekitamist; |
| oDisclosure Requirement E3-5 – Anticipated financial effects from water and marine resources-related impacts, risks and opportunities
| (c)standard ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“, milles käsitletakse eelkõige magevee ökosüsteemide, samuti ookeanide ja merede kaitset ja säästvat kasutamist ning neile avalduvat mõju, ja |
| Appendix A: Application Requirements
| (d)standard ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“, milles käsitletakse eelkõige jäätmekäitlust, sh plastijäätmeid, ja üleminekut taastumatute reovee ressursside ammutamisele; plasti kasutamise vähendamisele ja reovee ringlussevõtule. |
| -ESRS 2 General disclosures | 5.Ettevõtja mõjud vee- ja mereressurssidele mõjutavad inimesi ja kogukondi. Ettevõtjast lähtuvad vee- ja mereressurssidega seotud olulised negatiivsed mõjud mõjutatud kogukondadele on hõlmatud standardiga ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“. |
| Impact, risk and opportunity management | 6.Seda standardit tuleks lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material water and marine resources-related impacts, risks and opportunities
| Avalikustamisnõuded |
| oDisclosure Requirement E3-1 – Policies related to water and marine resources | |
| oDisclosure Requirement E3-2 – Actions and resources related to water and marine resources policies | ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| Metrics and targets | 7.Käesoleva osa nõudeid tuleks lugeda ja nende alusel teavet esitada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 4. peatükiga „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. |
| oDisclosure Requirement E3-3 – Targets related to water and marine resources
| Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| oDisclosure Requirement E3-4 – Water consumption
| Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
| oDisclosure Requirement E3-5 – Anticipated financial effects from water and marine resources-related risks and opportunities | 8.Ettevõtja kirjeldab oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi ning esitab teabe järgmise kohta: |
| Objective | (a) kas ettevõtja on kontrollinud oma varasid ja äritegevust, et teha kindlaks oma tegelikud ja võimalikud vee- ja mereressurssidega seotud mõjud, riskid ja võimalused oma tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, ning kui see on nii, siis kontrollimisel kasutatud meetodid, eeldused ja vahendid; |
| 1.The objective of this Standard is to specify Disclosure Requirements which will enable users of the sustainability statement to understand: | (b)kas ja kuidas ettevõtja on pidanud konsultatsioone, eelkõige mõjutatud kogukondadega 71 . |
| (a)how the undertaking affects water and marine resources, in terms of material positive and negative actual or potential impacts; | Avalikustamisnõue E3-1. – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika |
| (b)any actions taken, and the result of such actions to prevent or mitigate material actual or potential negative impacts, to protect water and marine resources, also with reference to reduction of water consumption, and to address risks and opportunities; | 9.Ettevõtja kirjeldab poliitikat, mille ta on vastu võtnud vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks 72 . |
| (c)whether, how and to what extent the undertaking contributes to the European Green Deal’s ambitions for fresh air, clean water, healthy soil and biodiversity, as well as to the sustainability of the blue economy and fisheries sectors, taking account of the following: Directive 2000/60/EC of the European Parliament and of the Council 68 (EU Water Framework Directive), Directive 2008/56/EC of the European Parliament and of the Council 69 (EU Marine Strategy Framework Directive), Directive 2014/89/EU of the European Parliament and of the Council 70 (EU Maritime Spatial Planning Directive), the Sustainable Development Goals (in particular SDG 6 Clean water and sanitation and 14 Life below water), and respect of global environmental limits (e.g. biosphere integrity, ocean acidification, freshwater use, and biogeochemical flows planetary boundaries); | 10.Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb oluliste vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. |
| (d)the plans and capacity of the undertaking to adapt its strategy and business model in line with the promotion of sustainable water use based on long-term protection of available water resources; protection of aquatic ecosystems and restoration of freshwater and marine habitats; | 11.Andmepunktis 9 nõutav avalikustatav teave sisaldab kokkuvõtlikku teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks kooskõlas standardiga ESRS 2 seotud poliitikaga MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. |
| (e)the nature, type and extent of the undertaking’s material risks and opportunities arising from the undertaking’s impacts and dependencies on water and marine resources, and how the undertaking manages them; and | 12.Ettevõtja märgib, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi aspekte, kui need on olulised: |
| (f)the financial effects on the undertaking over the short-, medium- and long-term of material risks and opportunities arising from the undertaking’s impacts and dependencies on water and marine resources. | (a)veemajandus, sh: |
| 2.This Standard sets out Disclosure Requirements related to water and marine resources. With regard to “water”, this standard covers surface water and groundwater. It includes disclosure requirements on water consumption in the undertaking’s activities, products and services, as well as related information on water withdrawals and water discharges. | I.vee- ja mereressursside kasutamine ja hankimine ettevõtja enda tegevuses; |
| 3.With regard to “marine resources”, this standard covers the extraction and use of such resources, and associated economic activities. | II.veekäitlus kui samm säästvama vee hankimise suunas ja |
| Interaction with other ESRS
| III.ettevõtja tegevusest tuleneva veereostuse vältimine ja vähendamine; |
| 4.The topic of water and marine resources is closely connected to other environmental sub- topics such as climate change, pollution, biodiversity and circular economy. Thus, to provide a comprehensive overview of what could be material to water and marine resources, relevant Disclosure Requirements are covered in other environmental ESRS as follows: | (b)toodete ja teenuste kavandamine veega seotud küsimuste lahendamiseks ja mereressursside säilitamiseks ja |
| (a)ESRS E1 Climate change, which addresses, in particular, acute and chronic physical risks which arise from water and ocean-related hazards caused or exacerbated by climate change, including increasing water temperature, changing precipitation patterns and types (rain, hail, snow/ice), precipitation or hydrological variability, ocean acidification, saline intrusion, sea level rise, drought, high water stress, heavy precipitation, flood and glacial lake outbursts; | (c)kohustus vähendada olulist veetarbimist veeriskile avatud piirkondades enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. |
| (b)ESRS E2 Pollution, which addresses, in particular, the emissions to water, which includes emissions to oceans, and the use and generation of microplastics; | 13.Kui vähemalt üks ettevõtja tegevuskohtadest asub suure veestressiga piirkonnas ega ole hõlmatud mõne poliitikaga, teatab ettevõtja sellest ja põhjendab, miks ta ei ole sellist poliitikat vastu võtnud. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise poliitika vastu võtta 73 . |
| (c)ESRS E4 Biodiversity and ecosystems, which addresses, in particular, the conservation and sustainable use of and impact on freshwater aquatic ecosystems as well as the oceans and seas; and | 14.Ettevõtja täpsustab, kas ta on vastu võtnud kestlike ookeanide ja meredega seotud poliitika ja tavad 74 . |
| (d)ESRS E5 Resource use and circular economy which addresses in particular waste management including plastic, and the transition towards the extraction of non-renewable resources of wastewater; reduced use of plastic; and the recycling of wastewater. | Avalikustamisnõue E3-2 – vee- ja mereressurssidega seotud meetmed ja ressursid |
| 5.The undertaking’s impacts on water and marine resources affect people and communities. Material negative impacts on affected communities from water and marine resources-related impacts attributable to the undertaking are covered in ESRS S3 Affected communities. | 15.Ettevõtja avalikustab vee- ja mereressurssidega seotud meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid. |
| 6.This Standard should be read in conjunction with ESRS 1 General requirements and ESRS 2 General disclosures. | 16.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade vee- ja mereressurssidega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest. |
| Disclosure requirements | 17.Meetmete ja ressursside kirjeldamisel järgitakse põhimõtteid, mis on määratletud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Meetmed ja ressursid seoses oluliste kestlikkusaspektidega“. Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A võib ettevõtja täpsustada, millise allpool esitatud leevendusmeetmete hierarhia kihiga saab meedet seostada. |
| | 18.Ressursse saab eraldada järgmistel eesmärkidel: |
| ESRS 2 General disclosures | (a)vältida vee- ja mereressursside kasutamist; |
| 7.The requirements of this section should be read in conjunction with and reported alongside the disclosures required by ESRS 2 chapter 4 Impact, risk and opportunity management. | (b)vähendada vee- ja mereressursside kasutamist, nt tõhususmeetmete abil; |
| Impact, risk and opportunity management | (c)vee ringlussevõtt ja taaskasutusvesi või |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material water and marine resources-related impacts, risks and opportunities | (d)vee ökosüsteemi ja veekogude uuendamine ja taastamine. |
| 8.The undertaking shall describe the process to identify material impacts, risks and opportunities and shall provide information on: | 19.Ettevõtja määrab kindlaks meetmed ja ressursid, mis on seotud veeriskile avatud piirkondadega, sh suure veestressiga piirkondadega. |
| (a) whether and how the undertaking it has screened its assets and activities in order to identify its actual and potential water and marine resources-related impacts, risks and opportunities in its own operations and its upstream and downstream value chain, and if so the methodologies, assumptions and tools used in the screening; | Mõõdikud ja eesmärgid |
| (b)whether and how it has conducted consultations, in particular, with affected communities 71 . | Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid |
| Disclosure Requirement E3-1 – Policies related to water and marine resources | 20.Ettevõtja avalikustab vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud. |
| 9.The undertaking shall describe its policies adopted to manage its material impacts, risks and opportunities related to water and marine resources 72 . | 21.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on seadnud vee- ja mereressurssidega seotud poliitika toetamiseks ning oluliste kliimaga seotud mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks. |
| 10.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the extent to which the undertaking has policies that address the identification, assessment, management and/or remediation of its material water and marine resources-related impacts, risks and opportunities. | 22.Eesmärkide kirjeldus peab sisaldama standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet. |
| 11.The disclosure required by paragraph 9 shall contain the information on the policies the undertaking has in place to manage its material impacts, risks and opportunities related to water and marine resources in accordance with ESRS 2 MDR-P Policies adopted to manage material sustainability matters. | 23.Andmepunktis 20 nõutud avalikustamise käigus märgitakse, kas ja kuidas ettevõtja eesmärgid on seotud järgmisega: |
| 12.The undertaking shall indicate whether and how its policies address the following matters where material: | (a)veeriskile avatud piirkondadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamine, sh vee kvaliteedi parandamine; |
| (a)water management including: | (b)mereressurssidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste vastutustundlik haldamine, sh ettevõtja kasutatavate mereressurssidega seotud kaupade (nt kruusad, süvameremineraalid, mereannid) laad ja kogus, ja |
| I.the use and sourcing of water and marine resources in its own operations; | (c)veetarbimise vähendamine, sh selgitus selle kohta, kuidas need eesmärgid on seotud veeriskile avatud piirkondadega, sh suure veestressiga piirkondadega. |
| II.water treatment as a step towards more sustainable sourcing of water; and | 24.Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-T võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärke püstitades võeti arvesse ökoloogilisi künniseid ja üksusepõhiseid kvoote. Sellisel juhul võib ettevõtja täpsustada järgmist: |
| III.the prevention and abatement of water pollution resulting from its activities. | (a)kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud meetod; |
| (b)product and service design in view of addressing water-related issues and the preservation of marine resources; and | (b)kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja |
| (c)commitment to reduce material water consumption in areas at water risk in its own operations and along the upstream and downstream value chain. | (c)kuidas jaotub ettevõtja vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest. |
| 13.If at least one of the sites of the undertaking is located in an area of high-water stress and it is not covered by a policy, the undertaking shall state this to be the case and provide reasons for not having adopted such a policy. The undertaking may disclose a timeframe in which it aims to adopt such a policy. 73 | 25.Ettevõtja täpsustab taustteabe osana, kas tema seatud ja esitatud eesmärgid on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud. |
| 14.The undertaking shall specify whether it has adopted policies or practices related to sustainable oceans and seas 74 . | Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine |
| Disclosure Requirement E3-2 – Actions and resources related to water and marine resources | 26.Ettevõtja avalikustab teabe oma veetarbimise tulemuslikkuse kohta seoses oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. |
| 15.The undertaking shall disclose its water and marine resources-related actions and the resources allocated to their implementation. | 27.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja veetarbimisest ja edusammudest eesmärkide saavutamise suunas. |
| 16.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the key actions taken and planned to achieve the water and marine resources-related policy objectives and targets. | 28.Andmepunktis 26 nõutav avalikustamine on seotud ettevõtja enda tegevusega ja hõlmab järgmist: |
| 17.The description of the actions and resources shall follow the principles defined in ESRS 2 MDR-A Actions and resources in relation to material sustainability matters. In addition to ESRS 2 MDR-A, the undertaking may specify to which layer in the mitigation hierarchy an action and | (a)vee kogutarbimine (m³); |
| 18.Resources can be allocated to: | (b)vee kogutarbimine (m³) veeriskile avatud piirkondades, sh suure veeriskiga piirkondades; |
| (a)avoid the use of water and marine resources; | (c)ringlussevõetud ja taaskasutatud vee üldkogus (m³) 75 ; |
| (b)reduce the use of water and marine resources such as through efficiency measures; | (d)kogu hoiustatav vesi ja muutused hoiustatava vee mahus (m³) ja |
| (c)reclaiming and reuse of water; or | (e)mis tahes vajalik taustteave seoses alapunktidega a–d, sh vesikondade vee kvaliteedi ja kvantiteedi kohta, andmete kogumise viis, näiteks kasutatud standardid, meetodid ja eeldused, sh teave selle kohta, kas teave on arvutatud, hinnatud, mudeldatud või saadud otseste mõõtmiste põhjal ning selleks kasutatud lähenemisviis, näiteks sektoripõhiste tegurite kasutamine. |
| (d)restoration and regeneration of aquatic ecosystem and water bodies. | 29.Ettevõtja esitab teabe oma veemahukuse kohta: vee kogutarbimine tema enda tegevuses (m³ miljoni euro netotulu kohta) 76 . |
| 19.The undertaking shall specify actions and resources in relation to areas at water risk, including areas of high-water stress. | Avalikustamisnõue E3-5 – oluliste vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
| Metrics and targets | 30.Ettevõtja avalikustab oluliste vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju. |
| Disclosure Requirement E3-3 – Targets related to water and marine resources | 31.Andmepunktis 30 nõutav teave täiendab standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil. |
| 20.The undertaking shall disclose the water and marine resources-related targets it has set. | 32.Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: |
| 21.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the targets the undertaking has adopted to support its water and marine resources-related policies and address its material water and marine resources-related impacts, risks and opportunities. | (a)vee- ja mereressurssidega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide prognoositav finantsmõju ning see, kuidas need riskid avaldavad (või põhjendatud eelduste kohaselt avaldaksid) olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja |
| 22.The description of the targets shall contain the information requirements defined in ESRS 2 MDR-T Tracking effectiveness of policies and actions through targets. | (b)prognoositav finantsmõju, mis tuleneb vee- ja mereressurssidega seotud olulistest võimalustest. |
| 23.The disclosure required by paragraph 20 shall indicate whether and how its targets relate to: | 33.Avalikustatakse järgmine teave: |
| (a)the management of material impacts, risks and opportunities related to areas at water risk, including improvement of the water quality; | (a)prognoositava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne vee- ja mereressurssidega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt standardi ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“); |
| (b)the responsible management of marine resources impacts, risks and opportunities including the nature and quantity of marine resources-related commodities (such as gravels, deep-sea minerals, seafood) used by the undertaking; and | (b)vaadeldava mõju kirjeldus ning nendega seotud mõju ja sõltuvus ning ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, ja |
| (c)the reduction of water consumption, including an explanation of how those targets relate to areas at water risk, including areas of high water-stress. | (c)eeldatava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase. |
| 24.In addition to ESRS 2 MDR-T, the undertaking may specify whether ecological thresholds and entity-specific allocations were taken into consideration when setting targets. If so, the undertaking may specify: | A liide. Kohaldamisnõuded |
| (a)the ecological thresholds identified, and the methodology used to identify such thresholds; | Käesolev liide on standardi ESRS E3 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. |
| (b)whether or not the thresholds are entity-specific and if so, how they were determined; and | ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| (c)how responsibility for respecting identified ecological thresholds is allocated in the undertaking. | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| 25.The undertaking shall specify as part of the contextual information, whether the targets it has set and presented are mandatory (required by legislation) or voluntary. | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
| Disclosure Requirement E3-4 – Water consumption | AR 1.Keskkonnaga seotud alateemade olulisuse hindamisel hindab ettevõtja vee- ja mereressursside olulisust oma tegevuses ja väärtusahelas ning võib arvesse võtta nelja etappi, mida nimetatakse ka LEAP-lähenemiseks: |
| 26.The undertaking shall disclose information on its water consumption performance related to its material impacts, risks and opportunities. | (a)1. etapp: tehakse kindlaks aspektid, kus ettevõtja enda tegevus ja väärtusahel on seotud loodusega; |
| 27.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of the undertaking’s water consumption and any progress by the undertaking in relation to its targets. | (b)2. etapp: hinnatakse sõltuvust ja mõju; |
| 28.The disclosure required by paragraph 26 relates to own operations and shall include: | (c)3. etapp: hinnatakse olulisi riske ja võimalusi ja |
| (a)total water consumption in m3; | (d)4. etapp: valmistatakse ette ja esitatakse olulisuse hindamise tulemused. |
| (b)total water consumption in m3 in areas at water risk, including areas of high-water stress; | AR 2.Standardi ESRS E3 kohane olulisuse hindamine vastab LEAP-lähenemisviisi kolmele esimesele etapile, neljandas etapis käsitletakse protsessi tulemust. |
| (c)total water recycled and reused in m3; 75 | AR 3.Mõjude, riskide ja võimaluste olulisuse hindamise protsessides võetakse arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõude IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ ning IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“ sätteid. |
| (d)total water stored and changes in storage in m3; and | AR 4.Olulisuse hindamisega hõlmatud vee- ja mereressurssidega seotud alateemad on järgmised: |
| (e)any contextual information necessary regarding points (a) to (d), including the water basins’ water quality and quantity, how the data have been compiled, such as any standards, methodologies, and assumptions used, including whether the information is calculated, estimated, modelled, or sourced from direct measurements, and the approach taken for this, such as the use of any sector-specific factors. | (a)vesi, mis hõlmab pinnavee, põhjavee tarbimist, samuti veevõttu ja vettejuhtimist, ja |
| 29.The undertaking shall provide information on its water intensity: total water consumption in its own operations in m3 per million EUR net revenue 76 . | (b)mereressursside alateema, mis hõlmab selliste ressursside saamist ja kasutamist ning nendega seotud majandustegevust. |
| Disclosure Requirement E3-5 – Anticipated financial effects from material water and marine resources-related risks and opportunities | AR 5.1. etapis võib ettevõtja selleks, et teha kindlaks, kus asuvad veeriskiga piirkonnad ja piirkonnad, kus on kokkupuude mereressurssidega, mis võib põhjustada tema enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides olulist mõju ja sõltuvust, võtta arvesse järgmist: |
| 30.The undertaking shall disclose the anticipated financial effects of material water and marine resources-related risks and opportunities. | (a)otseste varade ja tegevuse ning nendega seotud eelnevate ja järgnevate etappide tegevuse asukohad kogu väärtusahelas; |
| 31.The information required by paragraph 30 is in addition to the information on current financial effects on the entity’s financial position, financial performance and cash flows for the reporting period required under ESRS 2 SBM-3 para 48 (d). | (b)veeriskile avatud piirkondades, sh suure veestressiga aladel, asuvad tegevuskohad ja |
| 32.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of: | (c)sektorid või äriüksused, millel on nendes esmatähtsates asukohtades seos vee- või mereressurssidega. |
| (a)anticipated financial effects due to material risks arising from water and marine resources-related impacts and dependencies and how these risks have (or could reasonably be expected to have) a material influence on the undertaking’s financial position, financial performance and cash flows, over the short-, medium- and long-term; and | AR 6.Ettevõtja käsitab asukohtade hindamisel asjakohase tasandina vesikondi ja kombineerib selle lähenemisviisi enda rajatiste ning tarnijate olulise mõju ja riskidega rajatiste tegevusriski hindamisega. |
| (b)anticipated financial effects due to material opportunities related to water and marine resources. | AR 7.Ettevõtja võtab veekogude seisundi määramisel arvesse kriteeriume, mis lähtuvad direktiivi 2000/60/EÜ (veepoliitika raamdirektiiv) asjaomastest lisadest ja direktiivi rakendamiseks ettenähtud juhenddokumentidest. Juhenddokumentide loetelu on kättesaadav Euroopa Komisjoni keskkonnateemalisel veebisaidil. |
| 33.The disclosure shall include: | AR 8.2. etapis kaalub ettevõtja iga kohaldamisnõude AR 5 kohaselt kindlaks määratud esmatähtsa asukoha mõju ja sõltuvuse hindamiseks järgmist: |
| (a)a quantification of the anticipated financial effects in monetary terms before considering water and marine resources-related actions or where not possible without undue cost or effort, qualitative information. For financial effects arising from opportunities, a quantification is not required if it would result in disclosure that does not meet the qualitative characteristics of information (see ESRS 1 Appendix B Qualitative characteristics of information); | (a)selliste äriprotsesside ja -tegevuste kindlaksmääramine, mis põhjustavad mõju keskkonnavaradele ja ökosüsteemi teenustele ning sõltuvust nendest; |
| (b)a description of the effects considered, the impacts and dependencies to which they relate, and the time horizons in which they are likely to materialise; and | (b)vee- ja mereressurssidega seotud mõju ja sõltuvuse kindlaksmääramine väärtusahelas ja |
| (c)the critical assumptions used to quantify the anticipated financial effects, as well as the sources and level of uncertainty of those assumptions. | (c)vee- ja mereressurssidele avalduva positiivse ja negatiivse mõju tõsiduse ja tõenäosuse hindamine. |
| Appendix A: Application Requirements | AR 9.Vee- ja mereressurssidega seotud sõltuvuse kindlakstegemisel võib ettevõtja tugineda rahvusvahelistele klassifikatsioonidele, näiteks ökosüsteemi teenuste ühtsele rahvusvahelisele klassifikatsioonile (CICES). |
| This appendix is an integral part of the ESRS E3. It supports the application of the disclosure requirements set out in this standard and has the same authority as the other parts of the Standard. | AR 10.Mereressurssidega seotud sõltuvuse kindlakstegemisel kaalub ettevõtja, kas ta sõltub peamistest mereressurssidega seotud kaupadest, sh kruusadest ja mereandidest. |
| ESRS 2 General disclosures | AR 11.Mereressursid määratakse kindlaks vastavalt nende kasutamisele inimühiskonnas ja neid tuleb arvesse võtta seoses neile avalduva survega. Mõnesid survenäitajaid on käsitletud teistes ESRSides, nt mikroplasti ja vetteheidet standardis ESRS E2 ning plastijäätmeid standardis ESRS E5. |
| Impact, risk and opportunity management | AR 12.Näited mereressurssidega seotud sõltuvusest, mida ettevõtja võib arvesse võtta, on: |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material water and marine resources-related impacts, risks and opportunities | (a)sõltuvus kommertspüügina püütud kaladest ja karpidest enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ja |
| AR 1.When conducting a materiality assessment on environmental subtopics, the undertaking shall assess the materiality of water and marine resources in its own operations and its upstream and downstream value chain, and may consider the four phases below, also known as the LEAP approach: | (b)püügitegevus, mis hõlmab liikuvat põhjatraalimist, millel võib olla ka negatiivne mõju merepõhjale. |
| (a)Phase 1: locate where in its own operations and along the value chain the interface with nature takes place; | AR 13.3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal: |
| (b)Phase 2: evaluate the dependencies and impacts; | (a)teha kindlaks enda tegevuse ning väärtusahela üleminekuriskid ja võimalused järgmiste kategooriate alusel: |
| (c)Phase 3: assess the material risks and opportunities; and | I.poliitilised ja õiguslikud riskid: nt õigusaktide või poliitika vastuvõtmine (nt sellised muudatused nagu parem veekaitse ja vett käsitlevate õigusnormide parem kvaliteet, veevarustuse reguleerimine), veekogude ja mereressursside ebatõhus haldamine, eelkõige piiriüleselt (nt piiriülene majandamine ja koostöö), mis toob kaasa vee või ookeanide seisundi degradeerumise, karistused ja kohtuvaidlused (nt lubade nõuete või kvootide eiramine, ohustatud mereliikide hooletu kohtlemine või hävitamine), suuremad aruandluskohustused mere ökosüsteemide ja nendega seotud teenuste kohta; |
| (d)Phase 4: prepare and report the results of the materiality assessment. | II.tehnoloogia: nt toodete ja teenuste asendamine toodete või teenustega, millel on veele ja mereressurssidele väiksem mõju, üleminek tõhusamatele ja puhtamatele tehnoloogiatele (st millel on ookeanidele ja veele väiksem mõju), uued seiretehnoloogiad (nt satelliidipõhised), vee puhastamine, kaitse üleujutuste eest; |
| AR 2.The materiality assessment for ESRS E3 corresponds to the first three phases of this LEAP approach, the fourth phase addresses the outcome of the process. | III.turg: nt muutused pakkumises, nõudluses ja rahastamises, volatiilsus või suuremad kulud seoses vee- või mereressurssidega, |
| AR 3.The processes to assess the materiality of impacts, risks and opportunities shall consider the provisions in ESRS 2 IRO-1 Description of the processes to identify and assess material impacts, risks and opportunities, and IRO-2 Disclosure Requirements in ESRS covered by the undertaking’s sustainability statement. | IV.maine: nt ühiskonna, klientide või kogukonna muutunud hoiakud, mis tulenevad organisatsiooni rollist seoses vee- ja mereressurssidega, ja |
| AR 4.The sub-topics related to water and marine resources covered by the materiality assessment include: | V.panus süsteemsetesse riskidesse enda tegevuse ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kaudu, sh riskid, et mere ökosüsteem hävib või kriitiline loodussüsteem enam ei toimi (nt jõutakse murdepunktini, mõjuvad mitu füüsilist riski korraga); |
| (a)water, which encompasses the consumption of surface water, groundwater, as well as withdrawals and discharges of water; and | (b)füüsilise riski, sh veehulga (veenappus, veestress), veekvaliteedi, taristu lagunemise või mõne mereressurssidega seotud kauba kättesaamatuse (nt mõne kalaliigi või muude veealuste elusorganismide (mida ettevõtja müüb toodetena) haruldaseks muutumise tõttu) kindlakstegemine, mis nt muudab tegevuse teatavates geograafilistes piirkondades võimatuks; |
| (b)marine resources, which encompasses the extraction and use of such resources and associated economic activities. | (c)võimaluste kindlakstegemine järgmiste kategooriate alusel: |
| AR 5.In phase 1, to locate where there are areas at water risk, and areas where there is an interface with marine resources that could lead to material impacts and dependencies in its own operations and along its upstream and downstream value chain, the undertaking may consider: | I.ressursitõhusus: nt üleminek tõhusamatele teenustele ja protsessidele, mis nõuavad vähem vee- ja mereressursse; |
| (a)the locations of direct assets and operations and related upstream and downstream activities across the value chain; | II.turud: nt vähem ressursimahukate toodete ja teenuste arendamine, äritegevuse mitmekesistamine; |
| (b)the sites located in areas at water risk, including areas of high-water stress; and | III.rahastamine: nt juurdepääs rohelistele fondidele, võlakirjadele või laenudele; |
| (c)the sectors or business units that are interfacing with water or marine resources in these priority locations. | IV.vastupanuvõime: nt mere- või veeressursside ja äritegevuse mitmekesistamine (nt uue äriüksuse loomine ökosüsteemi taastamiseks), investeerimine rohelisse taristusse, looduspõhised lahendused, ringlussevõtu- ja ringmajandusmehhanismide kasutuselevõtt, mis vähendavad sõltuvust vee- või mereressurssidest, ja |
| AR 6.The undertaking shall consider river basins as the relevant level for assessment of locations and combine that approach with an operational risk assessment of its facilities and the facilities of suppliers with material impacts and risks. | V.maine: positiivne sidusrühmade kaasamine tänu proaktiivsele hoiakule loodusega seotud riskide juhtimisel (mis toob kaasa nt eelistatud partneri staatuse). |
| AR 7.The undertaking shall consider the criteria for defining the status of water bodies according to the relevant Annexes of Directive 2000/60/EC (Water Framework Directive) as well as the guidance documents provided for implementation of the Water Framework Directive. The list of guidance documents can be accessed under the European Commission’s Environment home page. | AR 14.Ettevõtja võib olulise mõju, sõltuvuse, riskide ja võimaluste hindamisel tugineda esmastele, teisestele või mudeldatud andmete kogumisele või muudele asjakohastele lähenemisviisidele, näiteks teabele, mis on esitatud komisjoni soovituses (EL) 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta (I lisa (toote keskkonnajalajälg), III lisa (organisatsiooni keskkonnajalajälg). |
| AR 8.In phase 2, to evaluate its impacts and dependencies for each priority location identified under AR 5, the undertaking may: | AR 15.Olulisuse hindamise tulemuste kohta teabe esitamisel võtab ettevõtja arvesse järgmist: |
| (a)identify business processes and activities that lead to impacts and dependencies on environmental assets and ecosystem services; | (a)loetelu geograafilistest piirkondadest, kus vesi on ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide seisukohast oluline probleem; |
| (b)identify water and marine resources-related impacts and dependencies across the undertaking’s value chain; and | (b)loetelu ettevõtja kasutatavatest mereressurssidega seotud kaupadest, mis on mereala hea keskkonnaseisundi ja mereressursside kaitse seisukohast olulised, ja |
| (c)assess the severity and likelihood of the positive and negative impacts on water and marine resources. | (c)loetelu vee- ja mereressursside oluliste mõjude, riskide ja võimalustega seotud sektoritest või segmentidest. |
| AR 9.For the identification of water and marine resources-related dependencies, the undertaking may rely on international classifications such as the Common International Classification of Ecosystem Services (CICES). | Avalikustamisnõue E3-1. – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika |
| AR 10.When identifying its marine resources-related dependencies, the undertaking shall consider if it depends upon key marine resources-related commodities, including but not limited to gravels and seafood products. | AR 16.Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitika võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. |
| AR 11.Marine resources are defined according to their use by human societies and must be considered in relation to the pressure they are subject to. Some of the pressure indicators are presented in other ESRS, namely microplastics and emissions to water in ESRS E2 and plastic waste in ESRS E5. | AR 17.Andmepunkti 9 kohase teabe avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, kas ta on vastu võtnud poliitika, mis: |
| AR 12.Examples of marine resources dependencies which may be considered by the undertaking are: | (a)hoiab ära veekogude ja vee ökosüsteemide seisundi edasise halvenemise ning kaitseb ja parandab nende seisundit; |
| (a)dependencies on commercially exploited fish and shellfish in its own operations and its upstream and downstream value chain; and | (b)edendab säästvat veekasutust, mis põhineb olemasolevate veevarude pikaajalisel kaitsel; |
| (b)fishing activity that involves mobile bottom trawling, which can also have negative impacts on the seabed. | (c)seab eesmärgiks veekeskkonna tõhusama kaitse ja parandamise; |
| AR 13.In Phase 3, to assess its material risks and opportunities based on the results of Phases 1 and 2, the undertaking may : | (d)edendab merevee head keskkonnaseisundit ja |
| (a)identify transition risks and opportunities in its own operations and its value chain by the categories of: | (e)aitab vähendada veevõttu ja veeheidet. |
| I.policy and legal: e.g., introduction of regulation or policy (e.g., changes such as increased water protection, increased quality of water regulations, regulation of flows of water supply), ineffective governance of water bodies or marine resources, in particular across boundaries (e.g., transboundary governance and cooperation) resulting in water or oceans degradation, exposure to sanctions and litigation (e.g., non-respect of permits or allocations; negligence towards or killing of threatened marine species), enhanced reporting obligations on marine ecosystems and related services; | AR 18.Ettevõtja võib avalikustada ka teabe poliitika kohta, mis: |
| II.technology: e.g., substitution of products or services by products or services with a lower impact on water and marine resources, transition to more efficient and cleaner technologies (i.e., with lower impacts on oceans and water), new monitoring technologies (e.g., satellite), water purification, flood protection; | (a)aitab tagada pinnaveekogude hea ökoloogilise ja keemilise kvaliteedi ja põhjaveekogude hea keemilise kvaliteedi ja koguse, et kaitsta inimeste tervist, veevarustust, looduslikke ökosüsteeme ja elurikkust, mereala head keskkonnaseisundit ning tagada merega seotud tegevuste aluseks oleva ressursibaasi kaitse; |
| III.market: e.g., shifting supply, demand and financing, volatility or increased costs of water or marine resources; | (b)minimeerib olulist mõju ja olulisi riske ning rakendab leevendusmeetmeid, mille eesmärk on säilitada esmatähtsate teenuste väärtus ja funktsionaalsus ning suurendada oma tegevuse ressursitõhusust, ja |
| IV.reputation: e.g., changing societal, customer or community perceptions as a result of an organisation’s impact on water and marine resources; and | (c)aitab vältida mõjutatud kogukondadele avalduvat mõju. |
| V.contribution to systemic risks via its own operations and its upstream and downstream value chain, including the risks that a marine ecosystem collapses or the risks that a critical natural system no longer functions (e.g., tipping points are reached, summing physical risks); | Avalikustamisnõue E3-2 – vee- ja mereressursside poliitikaga seotud meetmed ja ressursid |
| (b)identify physical risk including water quantity (water scarcity, water stress), water quality, infrastructure decay or unavailability of some marine resources-related commodities (e.g. the rarefaction of some species of fish or other underwater marine living organisms sold as products by the undertaking) leading for instance to the impossibility of running operations in certain geographical areas; | AR 19.Andmepunkti 15 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse meetmeid või tegevuskavasid, mis aitavad kaasa kindlaks tehtud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemisele. Kasulikke juhiseid annab organisatsioon Alliance for Water Stewardship. |
| (c)identify opportunities categorised by: | AR 20.Võttes arvesse, et vesi ja mereressursid on jagatud ressursid, mis võivad nõuda ühiseid meetmeid või teisi sidusrühmi kaasavaid tegevuskavasid, võib ettevõtja anda teavet nende konkreetsete ühismeetmete kohta, sh teavet teiste poolte (konkurentide, tarnijate, jaemüüjate, klientide, muude äripartnerite, kohalike kogukondade ja ametiasutuste, valitsusasutuste jne kohta) ning konkreetset teavet projekti, selle konkreetse panuse, sponsorite ja muude osalejate kohta. |
| I.resource efficiency: e.g., transition to more efficient services and processes requiring less water and marine resources; | AR 21.Kapitalikulude kohta teabe esitamisel võib ettevõtja arvesse võtta näiteks kulutusi, mis on seotud sademevee äravoolu taastamisega, torustiku või masinatega, mida kasutatakse uute vähese veekasutusega toodete tootmiseks. |
| II.markets: e.g., development of less resource-intense products and services, diversification of business activities; | Mõõdikud ja eesmärgid |
| III.financing: e.g., access to green funds, bonds or loans; | Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid |
| IV.resilience: e.g., diversification of marine or water resources and business activities (e.g., starting a new business unit on ecosystem restoration), investing in green infrastructures, nature-based solutions, adopting recycling and circularity mechanisms that reduce the dependencies on water or marine resources; and | AR 22.Kui ettevõtja viitab eesmärkide seadmisel ökoloogilistele künnistele, võib ta tugineda esialgsetele suunistele, mis on esitatud loodust käsitlevas teaduspõhiste eesmärkide algatuses SBTN („Esialgsed suunised ettevõtetele“, 2020. aasta september). Ettevõtja võib viidata ka mis tahes muudele suunistele, mis põhinevad teaduslikult tunnustatud metoodikal, mis võimaldab seada teaduspõhiseid eesmärke, määrates kindlaks ökoloogilised künnised ja vajaduse korral organisatsioonikohased eraldised. Ökoloogilised künnised võivad olla kohalikud, riiklikud ja/või ülemaailmsed. |
| V.reputation: positive stakeholder engagement as a result of a proactive stance on managing nature-related risks (e.g., leading to preferred partner status). | AR 23.Ettevõtja võib esitada eesmärgid, mis on seotud |
| AR 14.The undertaking may rely on primary, secondary or modelled data collection or other relevant approaches to assess material impacts, dependencies, risks and opportunities, including Commission Recommendation 2021/2279 on the use of the Environmental Footprint methods to measure and communicate the life cycle environmental performance of products and organisations (Annex I – Product Environmental Footprint; Annex III – Organisation Environmental Footprint). | (a)veevõtu vähendamise ja |
| AR 15.When providing information on the outcome of the materiality assessment, the undertaking shall consider: | (b)veeheite vähendamisega. |
| (a)a list of geographical areas where water is a material issue for the undertaking’s own operations and its upstream and downstream value chain; | AR 24.Kui ettevõtja on kehtestanud veevõtu vähendamise eesmärgid, võib ta lisada teavet veevõtu kohta saastatud pinnasest ja põhjaveekihtidest ning heastamiseks võetud ja käideldud vee kohta. |
| (b)a list of marine resources-related commodities used by the undertaking which are material to the good environmental status of marine waters as well as for the protection of marine resources; and | AR 25.Kui ettevõtja on kehtestanud veeheite eesmärgid, võib ta arvesse võtta veeheidet põhjavette, näiteks põhjaveekihtidesse tagasijuhtimist, või vee tagasisuunamist põhjaveeallikasse äravoolukanali või nõva kaudu. |
| (c)a list of sectors or segments associated with water and marine resources material impacts, risks and opportunities. | AR 26.Eesmärgid võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe. |
| Disclosure Requirement E3-1 – Policies related to water and marine resources | AR 27.Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb määruse (EL) 2020/852 artikli 12 lõike 2 kohaselt vastu võetud komisjoni delegeeritud õigusaktides määratletud, vee- ja mereressurssidega seotud olulise panustamise kriteeriumidega seotud puudusi. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, vee- ja mereressurssidega seotud kriteeriumid, mis lähtuvad põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“, ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. |
| AR 16.The policies described under this Disclosure Requirement may be integrated in broader environmental or sustainability policies covering different subtopics. | Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine |
| AR 17.When disclosing information under paragraph 9, the undertaking may disclose whether its policies : | AR 28.Ettevõtja võib tegutseda erinevates veeriskile avatud piirkondades. Andmepunkti 28 alapunkti b kohase teabe avalikustamisel lisab ettevõtja sellise teabe ainult nende piirkondade kohta, mis on vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetele IRO-1 ja SBM-3 määratletud olulistena. |
| (a)prevent further deterioration and protect and enhance the status of water bodies and aquatic ecosystems; | AR 29.Kui ettevõtja avaldab taustteavet veemajanduse tulemuslikkuse kohta, mida nõutakse andmepunktis 26, selgitab ta arvutusmeetodeid ja täpsemalt seda osa mõõtmistulemusest, mis on saadud otsese mõõtmise, proovide võtmise ja ekstrapoleerimise või parimate hinnangute põhjal. |
| (b)promote sustainable water use based on a long-term protection of available water resources; | AR 30.Ettevõtja võib esitada teavet muude jaotuste põhjal (st sektorite või segmentide kaupa). |
| (c)aim at enhanced protection and improvement of the aquatic environment; | AR 31.Andmepunktis 29 nõutud teabe avalikustamisel võib ettevõtja esitada täiendavaid suhtarve, mis põhinevad muudel nimetajatel. |
| (d)promote a good environmental status of marine water; and | AR 32.Ettevõtja võib anda teavet ka oma veevõtu ja veeheite kohta. |
| (e)promote reduction of water withdrawals and water discharges. | Avalikustamisnõue E3-5 – oluliste vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
| AR 18.The undertaking may also disclose information about policies which: | AR 33.Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. |
| (a)contribute to good ecological and chemical quality of surface water bodies and good chemical quality and quantity of groundwater bodies, in order to protect human health, water supply, natural ecosystems and biodiversity, the good environmental status of marine waters and the protection of the resource base upon which marine related activities depend; | AR 34.Prognoositava finantsmõju võib andmepunkti 39 alapunkti a kohaselt kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna. |
| (b)minimise material impacts and risks and implement mitigation measures that aim to maintain the value and functionality of priority services and to increase resource efficiency on own operations; and | ESRS E4 |
| (c)avoid impacts on affected communities. | BIOLOOGILINE MITMEKESISUS JA ÖKOSÜSTEEMID |
| Disclosure Requirement E3-2 – Actions and resources related to water and marine resources policies | Sisukord |
| AR 19.When disclosing information required under paragraph 15, the undertaking shall consider the actions, or action plans, contributing to address the material impacts, risks and opportunities identified. Useful guidance is provided by the Alliance for Water Stewardship (AWS). | Eesmärk
|
| AR 20.Considering that water and marine resources are shared resources which may require collective actions, or action plans, involving other stakeholders, the undertaking may provide information on those specific collective actions, including information on other parties (competitors, suppliers, retailers, customers, other business partners, local communities and authorities, government agencies…) and specific information on the project, its specific contribution, its sponsors and other participants. | Seosed teiste ESRSidega
|
| AR 21.When providing information on capital expenditures, the undertaking may consider expenditures related, for example, to stormwater drain rehabilitation, pipelines, or machinery used to manufacture new low water-use products. | Avalikustamisnõuded
|
| Metrics and targets | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| Disclosure Requirement E3-3 – Targets related to water and marine resources | Strateegia |
| AR 22.If the undertaking refers to ecological thresholds when setting targets, it may refer to the guidance provided by the Science-Based Targets Initiative for Nature (SBTN) in its interim guidance (Initial Guidance for Business, September 2020). It may also refer to any other guidance with a scientifically acknowledged methodology that enables the setting of science-based targets by identifying ecological thresholds and, if applicable, organisation-specific allocations. Ecological thresholds can be local, national and/or global. | oAvalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis
|
| AR 23.The undertaking may provide targets relating to: | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
|
| (a)the reduction of water withdrawals; and | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| (b)the reduction of water discharges. | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
| AR 24.If the undertaking provides targets on withdrawals, it may include water withdrawal from polluted soils and aquifers, and water withdrawn and treated for remediation purposes. | oAvalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika |
| AR 25.If the undertaking provides targets on discharges, it may include water discharges to groundwater such as reinjection to aquifers, or water returning to a groundwater source via a soakaway or a swale. | oAvalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid
|
| AR 26.The targets may cover its own operations and/or its upstream and downstream value chain. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| AR 27.The undertaking may specify whether the target addresses shortcomings related to the Substantial Contribution criteria for Water and Marine Resources as defined in the Commission delegated acts adopted pursuant to Article 12(2) of Regulation (EU) 2020/852. Where the Do No Significant Harm (DNSH) criteria for Water and Marine Resources as defined in delegated acts adopted pursuant to Article 10(3), Article 11(3), Article 13(2), Article 14(2), and Article 15(2) of Regulation (EU) 2020/852 are not met, the undertaking may specify whether the target addresses shortcomings related those DNSH criteria. | oAvalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid |
| Disclosure Requirement E3-4 – Water consumption | oAvalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad
|
| AR 28.The undertaking may operate in various areas at water risk. When disclosing information under paragraph 28 (b), the undertaking shall include such information only for those areas that have been identified as material in accordance with ESRS2 IRO-1 and ESRS2 SBM-3. | oAvalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju
|
| AR 29.When disclosing contextual information on water consumption performance required by paragraph 26, the undertaking shall explain the calculation methodologies and more specifically the share of the measure obtained from direct measurement, from sampling and extrapolation, or from best estimates. | A liide. Kohaldamisnõuded
|
| AR 30.The undertaking may provide information on other breakdowns (i.e., per sector or segments). | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| AR 31.When disclosing information required by paragraph 29 the undertaking may provide additional intensity ratios based on other denominators. | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| AR 32.The undertaking may also provide information on its water withdrawals and water discharges. | oAvalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis
|
| Disclosure Requirement E3-5 – Anticipated financial effects from material water and marine resources-related risks and opportunities | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
|
| AR 33.The undertaking may include an assessment of its related products and services at risk over the short-, medium- and long-term, explaining how these are defined, how financial amounts are estimated, and which critical assumptions are made. | oAvalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika |
| AR 34.The quantification of the anticipated financial effects in monetary terms under paragraph 39(a) may be a single amount or a range. | oAvalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid
|
| ESRS E4 | Mõõdikud ja eesmärgid |
| BIODIVERSITY AND ECOSYSTEMS | oAvalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid |
| Table of contents | oAvalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad
|
| Objective
| oAvalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju
|
| Interaction with other ESRS
| Eesmärk
|
| Disclosure Requirements
| 1.Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: |
| -ESRS 2 General disclosures | (a)kuidas ettevõtja mõjutab elurikkust ja ökosüsteeme, võttes arvesse olulist positiivset ja negatiivset tegelikku ja võimalikku mõju, sh seda, mil määral ta toetab elurikkuse ja ökosüsteemide kadumise ja degradeerumise mõjureid; |
| Strategy | (b)mis tahes võetud meetmeid eesmärgiga ennetada või leevendada olulisi negatiivseid tegelikke või võimalikke mõjusid ning kaitsta ja taastada elurikkust ja ökosüsteeme ning käsitleda riske ja võimalusi ning nende meetmete tulemused ja |
| oDisclosure Requirement E4-1 – Transition plan and consideration of biodiversity and ecosystems in strategy and business model
| (c)ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas järgmisega: |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 – Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model
| I.planeedi taluvuspiiridest kinnipidamine seoses biosfääri terviklikkuse ja maasüsteemi muutusega; |
| Impact, risk and opportunity management | II.Kunmingi-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistiku visiooniga ning selle asjakohaste sihtide ja eesmärkidega; |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 IRO-1 Description of processes to identify and assess material biodiversity and ecosystem-related impacts, risks and opportunities | III.ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 77 ; |
| oDisclosure Requirement E4-2 – Policies related to biodiversity and ecosystems | IV.Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv) 78 , ja |
| oDisclosure Requirement E4-3 – Actions and resources related to biodiversity and ecosystems
| V.Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/56/EÜ (merestrateegia raamdirektiiv) 79 ; |
| Metrics and targets | (d)elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste riskide, sõltuvuse ja võimaluste laadi, liigi ja ulatusega ning sellega, kuidas ettevõtja neid juhib, ja |
| oDisclosure Requirement E4-4 – Targets related to biodiversity and ecosystems | (e)ettevõtja elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjudest ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõjuga ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. |
| oDisclosure Requirement E4-5 – Impact metrics related to biodiversity and ecosystems change
| 2.Selles standardis sätestatakse avalikustamisnõuded, mis on seotud ettevõtja seosega maismaa-, magevee- ja mereelupaikade, ökosüsteemide ning nendega seotud looma- ja taimeliikide populatsioonidega, sh liigisisese, liikidevahelise ja ökosüsteemide mitmekesisusega ning nende seotusega põliselanike ja muude mõjutatud kogukondadega. |
| oDisclosure Requirement E4-6 – Anticipated financial effects from biodiversity and ecosystem-related risks and opportunities
| 3.Termin „elurikkus“ (bioloogiline mitmekesisus) hõlmab elusorganismide mitmekesisust maismaa, magevee, mere ja muudes veeökosüsteemides, samuti ökoloogilistes kompleksides, millesse nad kuuluvad. |
| Appendix A: Application Requirements
| Seosed teiste ESRSidega |
| -ESRS 2 General disclosures | 4.Elurikkus ja ökosüsteemid on tihedalt seotud muude keskkonnaaspektidega. Elurikkuse ja ökosüsteemide muutuste peamised otsesed mõjurid on kliimamuutused, saaste, maakasutuse muutus, mageveekasutuse muutus ja merekasutuse muutus, organismide otsene ärakasutamine ja invasiivsed võõrliigid. Need mõjurid on käesoleva standardiga hõlmatud, v.a kliimamuutused (mida hõlmab standard ESRS E1) ja saaste (mida hõlmab standard ESRS E2). |
| Impact, risk and opportunity management | 5.Selleks et saada põhjalik ülevaade olulisest mõjust ja sõltuvusest elurikkusele ja ökosüsteemidele, tuleks muude keskkonnaalaste ESRSide avalikustamisnõudeid lugeda ja tõlgendada koos käesoleva standardi konkreetsete avalikustamisnõuetega. Muude keskkonnaalaste ESRSidega hõlmatud asjakohased avalikustamisnõuded on järgmised: |
| oDisclosure Requirement E4-1 – Transition plan and consideration of biodiversity and ecosystems in strategy and business model
| (a)standard ESRS E1 „Kliimamuutus“, milles käsitletakse eelkõige KHG heidet ja energiaressursse (energiatarbimine); |
| oDisclosure requirements related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material biodiversity and ecosystem-related impacts, risks and opportunities
| (b)standard ESRS E2 „Reostus“, mis käsitleb õhu, pinnase ja vee saastet; |
| oDisclosure Requirement E4-2 – Policies related to biodiversity and ecosystems | (c)standard ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“, mis käsitleb eelkõige veeressursse (veetarbimine) ja mereressursse; |
| oDisclosure Requirement E4-3 – Actions and resources related to biodiversity and ecosystems
| (d)standard ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“, mis käsitleb eelkõige üleminekut taastumatute loodusvarade kaevandamiselt ja selliste tavade rakendamist, millega välditakse jäätmete teket, sealhulgas jäätmetest tulenevat saastet. |
| Metrics and targets | 6.Ettevõtja mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele mõjutab inimesi ja kogukondi. Elurikkusest ja ökosüsteemi muutustest mõjutatud kogukondadele avalduvatest olulistest negatiivsetest mõjudest teatamisel standardi ESRS E4 alusel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ nõudeid. |
| oDisclosure Requirement E4-4 – Targets related to biodiversity and ecosystems | 7.Seda standardit tuleks lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. |
| oDisclosure Requirement E4-5 – Impact metrics related to biodiversity and ecosystems change
| Avalikustamisnõuded |
| oDisclosure Requirement E4-6 – Anticipated financial effects from biodiversity and ecosystem-related risks and opportunities
| ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| Objective
| 8.Käesoleva osa nõudeid tuleb lugeda koos avalikustamisnõuetega standardi ESRS 2 2. peatükis „Juhtimine“, 3. peatükis „Strateegia“ ja 4. peatükis „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. |
| 1.The objective of this Standard is to specify Disclosure Requirements which will enable users of the sustainability statement to understand: | 9.Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos ESRS 2 kohaselt nõutava avalikustamisega, v.a standardi ESRS 2 avalikustamisnõue SBM-3, mille puhul ettevõtjal on võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustamisega. |
| (a)how the undertaking affects biodiversity and ecosystems, in terms of material positive and negative, actual and potential impacts, including the extent to which it contributes to the drivers of biodiversity and ecosystem loss and degradation; | 10.Lisaks standardi ESRS 2 nõuetele sisaldab käesolev standard ka teemapõhist avalikustamisnõuet E4-1 „Üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis“. |
| (b)any actions taken, and the result of such actions, to prevent or mitigate material negative actual or potential impacts and to protect and restore biodiversity and ecosystems, and to address risks and opportunities; and | Strateegia |
| (c)the plans and capacity of the undertaking to adapt its strategy and business model in line with: | Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis |
| I.respecting planetary boundaries related to biosphere integrity and land-system change; | 11.Ettevõtja avalikustab, kuidas tema strateegia ja ärimudeli kohandamine tuleneb tema mõjudest, sõltuvusest, riskidest ja võimalustest seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega. |
| II.the vision of the Kunming-Montreal Global Biodiversity Framework and its relevant goals and targets; | 12.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja strateegia ja ärimudeli vastupanuvõimest seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli kokkusobivusest elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud asjaomaste kohalike, riiklike ja ülemaailmsete avaliku poliitika eesmärkidega. |
| III.relevant aspects of the EU Biodiversity Strategy for 2030 77 ; | 13.Ettevõtja kirjeldab oma strateegia ja ärimudeli vastupanuvõimet seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega. Kirjeldus peab sisaldama järgmist: |
| IV.Directive 2009/147/EC of the European Parliament and of the Council and Council Directive 92/43/EEC (EU Birds and Habitats Directives) 78 ; and | (a)Hinnang praeguse ärimudeli ja strateegia vastupanuvõime kohta elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud füüsilistele, ülemineku- ja süsteemsetele riskidele; |
| V.Directive 2008/56/EC of the European Parliament and of the Council (Marine Strategy Framework Directive 79 ; | (b)vastupanuvõime analüüsi ulatus seoses ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega ning seoses kõnealuses analüüsis arvesse võetud riskidega; |
| (d)the nature, type and extent of the undertaking’s material risks, dependencies and opportunities related to biodiversity and ecosystems, and how the undertaking manages them; and | (c)peamised tehtud eeldused; |
| (e)the financial effects on the undertaking over the short-, medium- and long-term of material risks and opportunities arising from the undertaking’s impacts and dependencies on biodiversity and ecosystems. | (d)kasutatud ajaperspektiivid; |
| 2.This Standard sets out Disclosure Requirements related to the undertaking’s relationship to terrestrial, freshwater and marine habitats, ecosystems and populations of related fauna and flora species, including diversity within species, between species and of ecosystems and their interrelation with indigenous peoples and other affected communities. | (e)vastupanuvõime analüüsi tulemused ja |
| 3.The terms “biodiversity” and “biological diversity” refer to the variability among living organisms from all sources including, inter alia, terrestrial, freshwater, marine and other aquatic ecosystems and the ecological complexes of which they are part. | (f)sidusrühmade, sh vajaduse korral põlisrahvaste ja kohalike teadmiste valdajate kaasamine. |
| Interaction with other ESRS | 14.Kui ettevõtja avalikustab käesolevas avalikustamisnõudes täpsustatud teabe osana standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 alusel nõutavast teabest, võib ta viidata teabele, mille ta on avaldanud standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 alusel. |
| 4.‘Biodiversity and ecosystems’ are closely connected to other environmental matters. The main direct drivers of biodiversity and ecosystems change are climate change, pollution, land-use change, freshwater-use change and sea-use change, direct exploitation of organisms and invasive alien species. These drivers are covered in this standard, except for climate change (covered by ESRS E1) and pollution (covered by ESRS E2). | 15.Ettevõtja võib avalikustada oma üleminekukava, et parandada ja lõpuks saavutada oma ärimudeli ja strateegia kooskõla Kunmingi-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistiku visiooniga ning selle asjakohaste eesmärkide ja sihtidega, ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 ning järgides planeedi taluvuspiire, mis on seotud biosfääri terviklikkuse ja maasüsteemi muutusega. |
| 5.To obtain a comprehensive understanding of material impacts and dependencies on biodiversity and ecosystems, the Disclosure Requirements of other environmental ESRS should be read and interpreted in conjunction with the specific disclosure requirements of this Standard. The relevant disclosure requirements covered in other environmental ESRS are: | Avalikustamisnõue SBM 3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga |
| (a)ESRS E1 Climate change, which addresses in particular GHG emissions and energy resources (energy consumption); | 16.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: |
| (b)ESRS E2 Pollution, which addresses pollution to air, water and soil; | (a)loetelu olulistest tegevuskohtadest tema enda tegevuses, sh tema kontrolli all olevatest tegevuskohtadest, mis põhinevad andmepunkti 17 alapunkti a tulemustel. Ettevõtja avalikustab need asukohad, esitades järgmise teabe: |
| (c)ESRS E3 Water and marine resources which addresses in particular water resources (water consumption) and marine resources; | I.määrab kindlaks tegevuse, mis mõjutab negatiivselt elurikkuse seisukohast tundlikke alasid 80 ; |
| (d)ESRS E5 Resource use and circular economy addresses in particular the transition away from extraction of non-renewable resources and the implementation of practices that prevent waste generation, including pollution generated by waste. | II.esitab tegevuskohtade jaotuse vastavalt tuvastatud mõjule ja sõltuvusele ning alade, kus tegevuskohad asuvad, ökoloogilisele seisundile (võrreldes konkreetse ökosüsteemi lähtetasemega), ja |
| 6.The undertaking’s impacts on biodiversity and ecosystems affect people and communities. When reporting on material negative impacts on affected communities from biodiversity and ecosystem change under ESRS E4, the undertaking shall consider the requirements of ESRS S3 Affected communities. | III.täpsustab elurikkuse seisukohast tundlikud mõjutatud alad, et kasutajad saaksid kindlaks määrata asukoha ja vastutava pädeva asutuse seoses andmepunkti 16 alapunkti a alapunktis i täpsustatud tegevustega; |
| 7.This Standard should be read in conjunction with ESRS 1 General requirements and ESRS 2 General disclosures. | (b)kas ta on kindlaks teinud olulise negatiivse mõju seoses maa degradeerumise, kõrbestumise või mulla katmisega 81 ja |
| Disclosure Requirements | (c)kas tema tegevus mõjutab ohustatud liike 82 .- |
| ESRS 2 General disclosures | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| 8.The requirements of this section shall be read in conjunction with the disclosures required by ESRS 2 Chapter 2 Governance, Chapter 3 Strategy and Chapter 4 Impact, risk and opportunity management. | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
| 9.The resulting disclosures shall be presented alongside the disclosures required by ESRS 2, except for ESRS 2 SBM-3, for which the undertaking has an option to present the disclosures alongside the topical disclosures. | 17.Ettevõtja kirjeldab oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste kindlakstegemise protsessi. Protsessi kirjeldus hõlmab seda, kas ja kuidas ettevõtja on: |
| 10.In addition to the requirements in ESRS 2, this Standard also includes the topic specific Disclosure Requirement E4-1 Transition plan and consideration of biodiversity and ecosystems in strategy and business model. | (a)kindlaks teinud tegelikud ja võimalikud mõjud elurikkusele ja ökosüsteemidele oma tegevuskohtades ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ning neid hinnanud, sh kohaldatud hindamiskriteeriumid; |
| Strategy | (b)kindlaks teinud sõltuvuse elurikkusest ja ökosüsteemidest ning nende teenustest oma tegevuskohtades ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ja sõltuvust hinnanud, sh kohaldatud hindamiskriteeriumid, ning kas hindamine hõlmab häiritud või tõenäoliselt tulevikus häiritavaid ökosüsteemi teenuseid; |
| Disclosure Requirement E4-1 – Transition plan and consideration of biodiversity and ecosystems in strategy and business model | (c)kindlaks teinud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud ülemineku- ja füüsilised riskid ja võimalused ning neid hinnanud, sh kohaldatud hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad ettevõtja mõjudest ja sõltuvusest; |
| 11.The undertaking shall disclose how its biodiversity and ecosystem impacts, dependencies, risks and opportunities originate from and trigger adaptation of its strategy and business model. | (d)võtnud arvesse süsteemseid riske; |
| 12.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the resilience of the undertaking’s strategy and business model in relation to biodiversity and ecosystems, and of the compatibility of the undertaking’s strategy and business model with regard to relevant local, national and global public policy targets related to biodiversity and ecosystems. | (e)konsulteerinud mõjutatud kogukondadega ühiste bioloogiliste ressursside ja ökosüsteemide kestlikkuse hindamise teemal ning eelkõige: |
| 13.The undertaking shall describe the resilience of its strategy and business model in relation to biodiversity and ecosystems. The description shall include: | I.kui tegevuskoht, tooraine tootmine või hankimine avaldab tõenäoliselt negatiivset mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele, teinud kindlaks konkreetsete tegevuskohad, toorainete tootmise või hankimise, millel on negatiivsed või võimalikult negatiivsed mõjud mõjutatud kogukondadele; |
| (a)an assessment of the resilience of the current business model and strategy to biodiversity and ecosystems-related physical, transition and systemic risks; | II.kui mõjutatud kogukondi võib tõenäoliselt mõjutada, avalikustab ettevõtja, kuidas need kogukonnad olid kaasatud olulisuse hindamisse, ja |
| (b)the scope of the resilience analysis in relation to the undertaking’s own operations and its upstream and downstream value chain and in relation to the risks considered in that analysis; | III.seoses mõjuga ökosüsteemi teenustele, mis on mõjutatud kogukondade jaoks olulised ettevõtja enda tegevuses, märgib ettevõtja, kuidas negatiivset mõju vältida. Kui sellised mõjud on vältimatud, võib ettevõtja esitada oma kavad nende minimeerimiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks eesmärgiga säilitada esmatähtsate teenuste väärtus ja funktsionaalsus. |
| (c)the key assumptions made; | 18.Ettevõtja võib avalikustada, kas ja kuidas ta on kasutanud elurikkuse ja ökosüsteemide stsenaariumianalüüsi, et teha kindlaks ja hinnata olulisi riske ja võimalusi lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Kui ettevõtja on kasutanud sellist stsenaariumianalüüsi, võib ta avalikustada järgmise teabe: |
| (d)the time horizons used; | (a)miks valiti välja kaalumisel olnud stsenaariumid; |
| (e)the results of the resilience analysis; and | (b)kuidas kaalumisel olnud stsenaariume ajakohastatakse vastavalt muutuvatele tingimustele ja esilekerkivatele suundumustele ja |
| (f)the involvement of stakeholders, including, where appropriate, holders of indigenous and local knowledge. | (c)kas stsenaariumide aluseks on sellistes autoriteetsetes valitsustevahelistes allikates nagu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon avaldatud ootused ja vajaduse korral teaduslik konsensus, nt IPBESi (valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum) väljendatud konsensus. |
| 14.If information specified in this disclosure requirement is disclosed by the undertaking as part of the information required under ESRS 2 SBM-3, the undertaking may refer to the information it has disclosed under ESRS 2 SBM-3. | 19.Ettevõtja avalikustab konkreetselt järgmise teabe: |
| 15.The undertaking may disclose its transition plan to improve and, ultimately, achieve alignment of its business model and strategy with the vision of the Kunming-Montreal Global Biodiversity Framework and its relevant goals and targets, the EU Biodiversity Strategy for 2030, and with respecting planetary boundaries related to biosphere integrity and land-system change. | (a)kas tal on elurikkuse seisukohast tundlikel aladel või nende läheduses asuvaid tegevuskohti ja kas nende tegevuskohtadega seotud tegevused mõjutavad neid alasid negatiivselt, tuues kaasa looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemise ning selliste liikide häirimise, mille kaitseks kaitseala on määratud, ja |
| Disclosure Requirement SBM 3 – Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model | (b)kas on jõutud järeldusele, et on vaja rakendada elurikkuse suhtes leevendusmeetmeid, nt neid, mis on kindlaks määratud järgmistes dokumentides: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta; nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL 83 (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) artikli 1 lõike 2 punktis g määratletud keskkonnamõju hindamine, ja kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul vastavalt samaväärsetele siseriiklikele sätetele või rahvusvahelistele standarditele, näiteks Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni (IFC) tulemusstandardile 6 „Elurikkuse säilitamine ja elusloodusvarade säästev majandamine“. |
| 16.The undertaking shall disclose: | Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika |
| (a)a list of material sites in its own operations, including sites under its operational control, based on the results of paragraph 17(a). The undertaking shall disclose these locations by: | 20.Ettevõtja avalikustab vastuvõetud poliitika elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste haldamiseks. |
| I.specifying the activities negatively affecting biodiversity sensitive areas 80 ; | 21.Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, sõltuvuse, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. |
| II.providing a breakdown of sites according to the impacts and dependencies identified, and to the ecological status of the areas (with reference to the specific ecosystem baseline level) where they are located; and | 22.Andmepunktis 20 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“). |
| III.specifying the biodiversity-sensitive areas impacted, for users to be able to determine the location and the responsible competent authority with regards to the activities specified in paragraph 16(a) i. | 23.Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-P sätetele kirjeldab ettevõtja, kas ja kuidas tema elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika: |
| (b)whether it has identified material negative impacts with regards to land degradation, desertification or soil sealing 81 ; and | (a)on seotud küsimustega, mida on täpsustatud standardi ESRS E4 kohaldamisnõudega AR 4; |
| (c)whether it has operations that affect threatened species 82 . | (b)on seotud tema oluliste mõjudega elurikkusele ja ökosüsteemidele; |
| Impact, risk and opportunity management | (c)on seotud olulise sõltuvuse ning oluliste füüsiliste ja üleminekuriskidega ja võimalustega; |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 IRO-1 Description of processes to identify and assess material biodiversity and ecosystem-related impacts, risks, dependencies and opportunities | (d)toetab selliste toodete, komponentide ja toorainete jälgitavust, millel on oluline tegelik või võimalik mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele kogu väärtusahelas; |
| 17.The undertaking shall describe its process to identify material impacts, risks, dependencies and opportunities. The description of the process shall include whether and how the undertaking: | (e)käsitleb tootmist, hankimist või tarbimist ökosüsteemidest, mida on majandatud eesmärgiga säilitada või parandada elurikkuse tingimusi, mida on näidanud elurikkuse seisundi ja kasvu või kadumise korrapärane seire ja aruandlus, ja |
| (a)identified and assessed actual and potential impacts on biodiversity and ecosystems at own site locations and in the upstream and downstream value chain, including assessment criteria applied; | (f)käsitleb elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjude sotsiaalseid tagajärgi. |
| (b)identified and assessed dependencies on biodiversity and ecosystems and their services at own site locations and in the upstream and downstream value chain, including assessment criteria applied, and, if this assessment includes ecosystem services that are disrupted or likely to be; | 24.Ettevõtja avalikustab konkreetselt, kas ta on võtnud vastu: |
| (c)identified and assessed transition and physical risks and opportunities related to biodiversity and ecosystems, including assessment criteria applied based on its impacts and dependencies; | (a)elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse poliitika, mis hõlmab elurikkuse seisukohast tundlikul alal või selle läheduses asuvaid omatavaid, liisitud või majandatavaid tegevuskohti; |
| (d)considered systemic risks; | (b)maakasutuse/põllumajanduse säästvad tavad või poliitika 84 ; |
| (e)conducted consultations with affected communities on sustainability assessments of shared biological resources and ecosystems and, in particular: | (c)kestlikud ookeanide/meredega seotud tavad või poliitikad 85 ja |
| I.when a site, a raw material production or sourcing is likely to negatively impact biodiversity and ecosystems, the identification of the specific sites, raw materials production or sourcing with negative or potentially negative impacts on affected communities; | (d)raadamist käsitlev poliitika 86 . |
| II.when affected communities are likely to be impacted, the undertaking, shall disclose how these communities were involved in the materiality assessment; and | Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid |
| III.with respect to impacts on ecosystem services of relevance to affected communities in its own operations, the undertaking shall indicate how negative impacts may be avoided. If these impacts are unavoidable, the undertaking may indicate its plans to minimise them and implement mitigation measures that aim to maintain the value and functionality of priority services. | 25.Ettevõtja avalikustab elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid. |
| 18.The undertaking may disclose whether and how it has used biodiversity and ecosystems scenario analysis to inform the identification and assessment of material risks and opportunities over short-, medium- and long-term time horizons. If the undertaking has used such scenario analysis, it may disclose the following information: | 26.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest. |
| (a)why the considered scenarios were selected; | 27.Peamiste meetmete ja ressursside kirjeldamisel järgitakse standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Meetmed ja ressursid seoses oluliste kestlikkusaspektidega“ määratletud kohustuslikku sisu. |
| (b)how the considered scenarios are updated according to evolving conditions and emerging trends; and | 28.Lisaks: |
| (c)whether the scenarios are informed by expectations published by authoritative intergovernmental bodies, such as the Convention for Biological Diversity and, where relevant, by scientific consensus, such as that expressed by the Intergovernmental Science-policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services (IPBES). | (a)võib ettevõtja avalikustada, kuidas ta on kohaldanud leevendusmeetmete hierarhiat seoses oma meetmetega (vältimine, minimeerimine, taastamine/uuendamine ning kompenseerimine); |
| 19.The undertaking shall specifically disclose: | (b)peab ettevõtja avalikustama, kas ta on oma tegevuskavades kasutanud elurikkuse kompenseerimist. Kui meetmed hõlmavad elurikkuse kompenseerimist, lisab ettevõtja järgmise teabe: |
| (a)whether or not it has sites located in or near biodiversity-sensitive areas and whether activities related to these sites negatively affect these areas by leading to the deterioration of natural habitats and the habitats of species and to the disturbance of the species for which a protected area has been designated; and | I.kasutatud kompenseerimise ja tulemuslikkuse põhinäitajate eesmärk; |
| (b)whether it has been concluded that it is necessary to implement biodiversity mitigation measures, such as those identified in: Directive 2009/147/EC of the European Parliament and of the Council on the conservation of wild birds; Council Directive 92/43/EEC on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora; an Environmental Impact Assessment (EIA) as defined in Article 1(2), point (g), of Directive 2011/92/EU of the European Parliament and of the Council 83 on the assessment of the effects of certain public and private projects on the environment; and for activities located in third countries, in accordance with equivalent national provisions or international standards, such as the International Finance Corporation (IFC) Performance Standard 6: Biodiversity Conservation and Sustainable Management of Living Natural Resources. | II.elurikkuse kompenseerimise finantsmõju (otsesed ja kaudsed kulud) rahalises arvestuses ja |
| Disclosure Requirement E4-2 – Policies related to biodiversity and ecosystems | III.kompensatsioonimeetmete kirjeldus, sh pindala, liik, kohaldatud kvaliteedikriteeriumid ja standardid, millele elurikkuse kompensatsioonimeetmed vastavad; |
| 20.The undertaking shall describe its adopted policies to manage its material impacts, risks, dependencies, and opportunities related to biodiversity and ecosystems. | (c)kirjeldab, kuidas ta on lõiminud kohalike elanike ja põlisrahvaste teadmisi ning looduspõhiseid lahendusi elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmetesse. |
| 21.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the extent to which the undertaking has policies that address the identification, assessment, management and/or remediation of its material biodiversity and ecosystem- related impacts, dependencies, risks and opportunities. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| 22.The disclosure required by paragraph 20 shall contain the information on the policies the undertaking has in place to manage its material impacts, risks, dependencies and opportunities related to biodiversity and ecosystems in accordance with ESRS 2 MDR-P Policies adopted to manage material sustainability matters). | Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid |
| 23.In addition to the provisions of ESRS 2 MDR-P the undertaking shall describe whether and how its biodiversity and ecosystems-related policies: | 29.Ettevõtja avalikustab elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud. |
| (a)relate to the matters specified in ESRS E4 AR 4; | 30.Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on vastu võtnud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika toetamiseks ning seotud oluliste mõjude, sõltuvuse, riskide ja võimaluste käsitlemiseks. |
| (b)relate to its material biodiversity and ecosystems-related impacts; | 31.Eesmärkide kirjeldamisel järgitakse standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ määratletud kohustuslikku sisu. |
| (c)relate to material dependencies and material physical and transition risks and opportunities; | 32.Andmepunkti 29 nõuete kohaselt tuleb avalikustada järgmine teave: |
| (d)support traceability of products, components and raw materials with material actual or potential impacts on biodiversity and ecosystems along the value chain; | (a)kas eesmärkide seadmisel kohaldati ökoloogilisi künniseid ja mõju jaotamist ettevõtjale. Sellisel juhul täpsustab ettevõtja: |
| (e)address production, sourcing or consumption from ecosystems that are managed to maintain or enhance conditions for biodiversity, as demonstrated by regular monitoring and reporting of biodiversity status and gains or losses; and | I.kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika; |
| (f)address social consequences of biodiversity and ecosystems-related impacts. | II.kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja |
| 24.The undertaking shall specifically disclose whether it has adopted: | III.kuidas jaotub ettevõtja vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest; |
| (a)biodiversity and ecosystem protection policy covering operational sites owned, leased, or managed in or near a biodiversity sensitive area; | (b)kas eesmärgid põhinevad Kunmingi-Montreali ülemaailmsel elurikkuse raamistikul, ELi 2030. aasta elurikkuse strateegia asjaomastel aspektidel ning muudel elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riiklikel poliitikameetmetel ja õigusaktidel ja/või on kõnealuste dokumentidega kooskõlas; |
| (b)sustainable land / agriculture practices or policies 84 ; | (c)kuidas eesmärgid seostuvad elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjudega, sõltuvusega, riskidega ja võimalustega, mis ettevõtja on määratlenud seoses enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega; |
| (c)sustainable oceans / seas practices or policies 85 ; and | (d)vajaduse korral eesmärkide geograafiline ulatus; |
| (d)policies to address deforestation 86 . | (e)kas ettevõtja kasutas eesmärkide seadmisel elurikkuse kompensatsioonimeetmeid ja |
| Disclosure Requirement E4-3 – Actions and resources related to biodiversity and ecosystems | (f)millisele leevendushierarhia tasandile eesmärk kuulub (st vältimine, minimeerimine, taastamine ja uuendamine, hüvitamine või kompenseerimine). |
| 25.The undertaking shall disclose its biodiversity and ecosystems-related actions and the resources allocated to their implementation. | Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad |
| 26.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the key actions taken and planned that significantly contribute to the achievement of biodiversity and ecosystems-related policy objectives and targets. | 33.Ettevõtja esitab näitajad, mis on seotud tema olulise mõjuga elurikkusele ja ökosüsteemidele. |
| 27.The description of key actions and resources shall follow the mandatory content defined in ESRS 2 MDR-A Actions and resources in relation to material sustainability matters. | 34.Käesoleva avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja tulemuslikkusest seoses elurikkusele ja ökosüsteemide muutustele avalduva olulisuse hindamisel olulisena määratletud mõjudega. |
| 28.In addition, the undertaking : | 35.Kui ettevõtja on kindlaks teinud tegevuskohad, mis asuvad elurikkuse seisukohast tundlikel aladel või nende läheduses ja mida ettevõtja mõjutab negatiivselt (vt andmepunkti 19 alapunkt a), avalikustab ettevõtja selliste omatavate, renditavate või hallatavate tegevuskohtade arvu ja pindala (hektarites), mis asuvad kõnealustel kaitsealadel või võtmetähtsusega elurikastel aladel või nende lähedal. |
| (a)may disclose how it has applied the mitigation hierarchy with regard to its actions (avoidance, minimisation, restoration/rehabilitation, and compensation or offsets); | 36.Kui ettevõtja on teinud kindlaks maakasutuse muutusega seotud olulised mõjud või mõjud ökosüsteemide ulatusele ja seisundile, võib ettevõtja avalikustada ka oma maakasutuse olelusringi hindamise alusel. |
| (b)shall disclose whether it used biodiversity offsets in its action plans. If the actions contain biodiversity offsets, the undertaking shall include the following information: | 37.Andmepunktides 38–41 sätestatud andmepunktide puhul võtab ettevõtja arvesse oma tegevust. |
| I.the aim of the offset and key performance indicators used; | 38.Kui ettevõtja on jõudnud järeldusele, et ta aitab otseselt kaasa maakasutuse muutuse, mageveekasutuse ja/või merekasutuse muutuse mõjuritele, esitab ta asjakohased mõõdikud. Ettevõtja võib avalikustada mõõdikud, mis mõõdavad: |
| II.the financing effects (direct and indirect costs) of biodiversity offsets in monetary terms; and; | (a)maakatte üleminekut aja jooksul (nt ühe või viie aastaga) (nt raadamine või kaevandamine); |
| III.a description of offsets including area, type, the quality criteria applied and the standards that the biodiversity offsets comply with; | (b)muutusi ökosüsteemi majandamises aja jooksul (nt ühe või viie aastaga) (nt intensiivsema põllumajandusliku majandamise või paremate majandamistavade rakendamise või metsaraie tõttu); |
| (c)shall describe whether and how it has incorporated local and indigenous knowledge and nature- based solutions into biodiversity and ecosystems-related actions. | (c)muutused maastiku ruumilises konfiguratsioonis (nt elupaikade killustumine, muutused ökosüsteemide ühendatuses); |
| Metrics and targets | (d)muutused ökosüsteemi struktuurilises ühendatuses (nt elupaiga läbilaskvus, mis põhineb elupaikade füüsilistel omadustel ja paigutusel) ja |
| Disclosure Requirement E4-4 – Targets related to biodiversity and ecosystems | (e)funktsionaalses ühendatuses (nt kui hästi geenid või indiviidid liiguvad maismaal, magevees ja merel). |
| 29.The undertaking shall disclose the biodiversity and ecosystem-related targets it has set. | 39.Kui ettevõtja jõudis järeldusele, et ta aitab otseselt kaasa invasiivsete võõrliikide juhuslikule või vabatahtlikule sissetoomisele, võib ta avalikustada mõõdikud, millega ta haldab invasiivsete võõrliikide sissetoomist ja levimist ning invasiivsetest võõrliikidest tulenevaid riske. |
| 30.The objective of this Disclosure Requirement is to allow an understanding of the targets the undertaking has adopted to support its biodiversity and ecosystems policies and address its material related impacts, dependencies, risks and opportunities. | 40.Kui ettevõtja on kindlaks teinud liikide seisundiga seotud olulised mõjud, võib ta esitada mõõdikud, mida peab asjakohaseks. Ettevõtja võib: |
| 31.The description of the targets shall follow the mandatory content defined in ESRS 2 MDR-T Tracking effectiveness of policies and actions through targets. | (a)viidata ESRS E1, ESRS E2, ESRS E3 ja ESRS E5 asjakohastele avalikustamisnõuetele; |
| 32.The disclosure required by paragraph 29 shall include the following information: | (b)võtta arvesse populatsiooni suurust, vahemikku konkreetsetes ökosüsteemides ning väljasuremisohtu. Need aspektid annavad ülevaate ühe liigi populatsiooni olukorrast ja selle suhtelisest vastupanuvõimest inimese põhjustatud ja looduslikult esinevatele muutustele; |
| (a)whether ecological thresholds and allocations of impacts to the undertaking were applied when setting targets. If so, the undertaking shall specify: | (c)avalikustada mõõdikud, millega mõõdetakse muutusi liigi isendite arvus konkreetses piirkonnas; |
| I.the ecological thresholds identified and the methodology used to identify such thresholds; | (d)avalikustada väljasuremisriskiga liikide näitajad, 87 millega mõõdetakse: |
| II.whether or not the thresholds are entity-specific and if so, how they were determined; and | I.liikide ohustatuse kategooriat ja seda, kuidas tegevus/surve võib ohustatuse seisundit mõjutada, või |
| III.how responsibility for respecting identified ecological thresholds is allocated in the undertaking; | II.ohustatud liigi asjaomase elupaiga muutuseid, mis on ettevõtete jaoks asendusnäitaja, et mõõta ettevõtja mõju kohaliku populatsiooni väljasuremisohule. |
| (b)whether the targets are informed by, and/or aligned with the Kunming-Montreal Global Biodiversity Framework, relevant aspects of the EU Biodiversity Strategy for 2030 and other biodiversity and ecosystem-related national policies and legislation; | 41.Kui ettevõtja on kindlaks teinud ökosüsteemidega seotud olulised mõjud, võib ta avalikustada: |
| (c)how the targets relate to the biodiversity and ecosystem impacts, dependencies, risks and opportunities identified by the undertaking in relation to its own operations and its upstream and downstream value chain; | (a)seoses ökosüsteemide ulatusega mõõdikud, millega mõõdetakse konkreetse ökosüsteemi pindala, võtmata tingimata arvesse hinnatava ala kvaliteeti, näiteks elupaiga katvust. Näiteks metsaga kaetus on konkreetse ökosüsteemitüübi ulatuse mõõt, mis ei võta arvesse ökosüsteemi seisundit (st sellega esitatakse metsa pindala, kirjeldamata liikide mitmekesisust metsas); |
| (d)the geographical scope of the targets, if relevant; | (b)seoses ökosüsteemide seisundiga: |
| (e)whether or not the undertaking used biodiversity offsets in setting its targets; and | I.mõõdikud, mis mõõdavad ökosüsteemide kvaliteeti võrreldes eelnevalt kindlaks määratud lähteolukorraga; |
| (f)to which of the layers of the mitigation hierarchy the target can be allocated (i.e., avoidance, minimisation, restoration and rehabilitation, compensation or offsets). | II.mõõdikud, mis mõõdavad ökosüsteemis mitut liiki, mitte üksiku liigi isendite arvu ökosüsteemis (näiteks: teaduslikult kindlaks tehtud liigirikkuse ja liikide arvukuse näitajad, mis mõõdavad ökosüsteemis (pärismaise) liigilise koosseisu arengut võrreldes lähteseisundiga esimese aruandeperioodi alguses ning Kunmingi-Montreali ülemaailmses elurikkuse raamistikus kirjeldatud sihtseisundiga, või liikide kaitsestaatuse koondandmed, kui see on asjakohane, või |
| Disclosure Requirement E4-5 – Impact metrics related to biodiversity and ecosystems change | III.mõõdikud, mis võivad kajastada ka seisundi struktuurilisi komponente, nagu elupaiga ühendatus (st kuidas elupaigad on omavahel seotud). |
| 33.The undertaking shall report metrics related to its material impacts on biodiversity and ecosystems. | Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste potentsiaalne prognoositav finantsmõju |
| 34.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the performance of the undertaking against impacts identified as material in the materiality assessment on biodiversity and ecosystems change. | 42.Ettevõtja avalikustab elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju. |
| 35.If the undertaking identified sites located in or near biodiversity-sensitive areas that it is negatively affecting (see paragraph 19(a)), the undertaking shall disclose the number and area (in hectares) of sites owned, leased or managed in or near these protected areas or key biodiversity areas. | 43.Andmepunktis 42 nõutav teave täiendab standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil. |
| 36.If the undertaking has identified material impacts with regards to land-use change, or impacts on the extent and condition of ecosystems, it may also disclose their land-use based on a Life Cycle Assessment. | 44.Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: |
| 37.For datapoints specified in paragraphs 38 to 41, the undertaking shall consider its own operations. | (a)prognoositav finantsmõju oluliste riskide tõttu, mis tulenevad elurikkuse ja ökosüsteemiga seotud mõjust ja sõltuvusest, ning kuidas need riskid mõjutavad oluliselt (või võivad põhjendatud eelduste alusel oluliselt mõjutada) ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi ja rahavooge lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja |
| 38.If the undertaking has concluded that it directly contributes to the impact drivers of land-use change, freshwater-use change and/or sea-use change, it shall report relevant metrics. The undertaking may disclose metrics that measure: | (b)prognoositav finantsmõju, mis tuleneb elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud olulistest võimalustest. |
| (a)the conversion over time (e.g. 1 or 5 years) of land cover (e.g. deforestation or mining); | 45.Avalikustatakse järgmine teave: |
| (b)changes over time (e.g. 1 or 5 years) in the management of the ecosystem (e.g., through the intensification of agricultural management, or the application of better management practices or forestry harvesting); | (a)prognoositava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt standardi ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“). Prognoositava finantsmõju võib rahalises väärtuses kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna; |
| (c)changes in the spatial configuration of the landscape (e.g. fragmentation of habitats, changes in ecosystem connectivity); | (b)vaadeldava mõju kirjeldus ning nendega seotud mõju ja sõltuvus ja ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, ja |
| (d)changes in ecosystem structural connectivity (e.g. habitat permeability based on physical features and arrangements of habitat patches); and | (c)prognoositava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase. |
| (e)the functional connectivity (e.g. how well genes or individuals move through land, freshwater and seascape). | A liide. Kohaldamisnõuded |
| 39.If the undertaking concluded that it directly contributes to the accidental or voluntary introduction of invasive alien species, the undertaking may disclose the metrics it uses to manage pathways of introduction and spread of invasive alien species and the risks posed by invasive alien species. | Käesolev liide on standardi ESRS E4 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. |
| 40.If the undertaking identified material impacts related to the state of species, the undertaking may report metrics it considers relevant. The undertaking may: | ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| (a)refer to relevant disclosure requirements in ESRS E1, ESRS E2, ESRS E3, and ESRS E5; | Strateegia |
| (b)consider population size, range within specific ecosystems as well as extinction risk. These aspects provide insight on the health of a single species’ population and its relative resilience to human induced and naturally occurring change; | Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis |
| (c)disclose metrics that measure changes in the number of individuals of a species within a specific area; | AR 1.Üleminekukava avalikustades võib ettevõtja: |
| (d)disclose metrics on species at extinction risk 87 that measure: | (a)selgitada, kuidas ta kohandab oma strateegiat ja ärimudelit, et parandada ja lõpuks saavutada kooskõla asjakohaste kohalike, riiklike ja ülemaailmsete avaliku poliitika eesmärkide ja sihtidega, mis on seotud elurikkuse ja ökosüsteemidega, sh visiooniga Kunmingi-Montreali ülemaailmsest elurikkuse raamistikust ja selle asjakohastest eesmärkidest, ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030, direktiiviga 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (ELi linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv) ning vajaduse korral planeedi taluvuspiiridega, mis on seotud biosfääri terviklikkuse ja maasüsteemi muutumisega; |
| I.the threat status of species and how activities/pressures may affect the threat status; or | (b)lisada teavet enda tegevuse kohta ja selgitada, kuidas ta reageerib oma väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides esinevale olulisele mõjule, mis on kindlaks määratud tema olulisuse hinnangus vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“; |
| II.changes in the relevant habitat for a threatened species as a proxy for the undertaking’s impact on the local population’s extinction risk. | (c)kirjeldada, kuidas tema strateegia on seotud üleminekukavaga; |
| 41.If the undertaking identified material impacts related to ecosystems, it may disclose: | (d)selgitada oma panust elurikkuse ja ökosüsteemide mõjurite käsitlemisse ja võimalikesse leevendusmeetmetesse leevendamishierarhia alusel ning elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud peamisi rajasõltuvusi ja kinnitatud varasid ja ressursse (nt tehased, toorained); |
| (a)with regard to ecosystems extent, metrics that measure area coverage of a particular ecosystem without necessarily considering the quality of the area being assessed, such as habitat cover. For example, forest cover is a measure of the extent of a particular ecosystem type, without factoring in the condition of the ecosystem (e.g., provides the area without describing the species diversity within the forest). | (e)selgitada ja kvantifitseerida oma üleminekukava rakendamist toetavaid investeeringuid ja rahastamist koos viitega taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikuludega seotud peamistele tulemusnäitajatele ja vajaduse korral kapitalikulude kavadele, mille ettevõtja avalikustab kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178; |
| (b)with regard to ecosystems condition: | (f)kui tal on majandustegevusi, mis on hõlmatud taksonoomiamääruse kohaste elurikkust käsitlevate delegeeritud määrustega, selgitada mis tahes eesmärki või kavasid (kapitalikulud, kapitalikulude kavad), mis ettevõtjal on oma majandustegevuse (müügitulu, kapitalikulud) vastavusse viimiseks kõnealustes delegeeritud määrustes sätestatud kriteeriumidega; |
| I.metrics that measure the quality of ecosystems relative to a pre-determined reference state; | (g)selgitada, kuidas üleminekuplaani osana kasutatakse elurikkuse kompenseerimist ja kui seda kavatsetakse kasutada, siis kasutamise ulatus seoses üldise üleminekukavaga ja kas võeti arvesse leevendamishierarhiat; |
| II.metrics that measure multiple species within an ecosystem rather than the number of individuals within a single species within an ecosystem (for example: scientifically established species richness and abundance indicators that measure the development of (native) species composition within an ecosystem against the reference state at the beginning of the first reporting period as well as the targeted state outlined in the Kunming-Montreal Global Biodiversity Framework, or an aggregation of species’ conservation status if relevant); or | (h)selgitada, kuidas hallatakse üleminekukava rakendamise ja ajakohastamise protsessi; |
| III.metrics that reflect structural components of condition such as habitat connectivity (i.e., how linked habitats are to each other). | (i)selgitada, kuidas ta mõõdab edusamme, st ära näitama selleks kasutatavad mõõdikud ja meetodid; |
| Disclosure Requirement E4-6 – Anticipated financial effects from material biodiversity and ecosystem-related risks and opportunities | (j)märkida, kas haldus-, juht- ja järelevalveorganid on üleminekukava heaks kiitnud, ja |
| 42.The undertaking shall disclose its anticipated financial effects of material biodiversity- and ecosystem-related risks and opportunities. | (k)nimetada praegused probleemid ja piirangud, mis on seotud kava koostamisega märkimisväärse mõjuga valdkondades, ning kirjeldada, mida äriühing on teinud nende probleemide lahendamiseks. |
| 43.The information required by paragraph 42 is in addition to the information on current financial effects on the entity’s financial position, financial performance and cash flows for the reporting period required under ESRS 2 SBM-3 para 48 (d). | AR 2.Üleminekukava avalikustamisel võib ettevõtja viidata näiteks järgmistele ELi elurikkuse strateegia 2030 eesmärkidele: |
| 44.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of: | (a)tolmeldajate arvukuse vähenemine on lakanud; |
| (a)anticipated financial effects due to material risks arising from biodiversity- and ecosystem-related impacts and dependencies and how these risks have (or could reasonably be expected to have) a material influence on the undertaking’s financial position, financial performance and cash flows over the short-, medium- and long-term; and | (b)keemiliste pestitsiidide risk ja kasutamine on vähenenud 50 % ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamine 50 %; |
| (b)anticipated financial effects due to material opportunities related to biodiversity- and ecosystem. | (c)vähemalt 25 % põllumajandusmaast majandatakse mahedalt ja märkimisväärselt on suurenenud agroökoloogiliste tavade kasutuselevõtt; |
| 45.The disclosure shall include: | (d)kolme miljardi uue puu istutamine ELis, järgides igakülgselt ökoloogilisi põhimõtteid; |
| (a)a quantification of the anticipated financial effects in monetary terms before considering biodiversity and ecosystems-related actions or where not possible without undue cost or effort, qualitative information. For financial effects arising from material opportunities, a quantification is not required if it would result in disclosure that does not meet the qualitative characteristics of information (see ESRS 1 Appendix B Qualitative characteristics of information). The quantification of the anticipated financial effects in monetary terms may be a single amount or a range; | (e)saastunud mullaalade tervendamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme; |
| (b)a description of the effects considered, the impacts and dependencies to which they relate and the time horizons in which they are likely to materialise; and | (f)jõgede vaba vool on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses; |
| (c)the critical assumptions used to quantify the anticipated financial effects as well as the sources and the level of uncertainty of those assumptions. | (g)väetistest saadavate toitainete kadu on vähenenud 50 % võrra ja seega väetiste kasutamine vähemalt 20 %: |
| Appendix A: Application Requirements | (h)Hea keskkonnaseisundi saavutamiseks on oluliselt vähendatud kalapüügi ja mineraalide kaevandamise negatiivset mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele, sealhulgas merepõhjale. |
| This appendix is an integral part of the ESRS E4. It supports the application of the disclosure requirements set out in this standard and has the same authority as the other parts of the standard. | AR 3.Üleminekukava avalikustamisel võib ettevõtja viidata ka kestliku arengu eesmärkidele, eelkõige järgmistele eesmärkidele: |
| ESRS 2 General disclosures | (a)2. eesmärk. Kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja täisväärtuslikum toitumine ning toetada kestlikku põllumajandust; |
| Strategy | (b)6. eesmärk. Tagada kõigile puhas joogivesi, sanitaartingimused ja kestlik veemajandus; |
| Disclosure Requirement E4-1 – Transition plan and consideration of biodiversity and ecosystems in strategy and business model | (c)14. eesmärk. Kestliku arengu saavutamiseks kaitsta ja kasutada kestlikult ookeane, meresid ja mereressursse, ja |
| AR 1.If disclosing a transition plan, the undertaking may: | (d)15. eesmärk. Kaitsta ja taastada maismaa-ökosüsteeme, toetada nende kestlikku kasutamist, majandada kestlikult metsi, võidelda kõrbestumisega, peatada ja pöörata tagasi pinnase ja mulla degradeerumine ning peatada elurikkuse vähenemine. |
| (a)explain how it will adjust its strategy and business model to improve and, ultimately, achieve alignment with relevant local, national and global public policy goals and targets related to biodiversity and ecosystems including the vision of the Kunming-Montreal Global Biodiversity Framework and its relevant goals and targets, the EU Biodiversity Strategy for 2030, and Directive 2009/147/EC Council Directive 92/43/EEC (the EU Birds and Habitats Directives) and, as appropriate, planetary boundaries related to biosphere integrity and land-system change; | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| (b)include information about its own operations and also explain how it is responding to material impacts in its upstream and downstream value chain identified in its materiality assessment in accordance with ESRS 2 IRO-1 Description of the processes to identify and assess material impacts, risks and opportunities; | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
| (c)explain how its strategy interacts with its transition plan; | AR 4.Standardi ESRS E4 kohane olulisuse hindamine nõuab ettevõtjalt järgmist: |
| (d)explain how it contributes to addressing biodiversity and ecosystem impact drivers and its possible mitigation actions following the mitigation hierarchy and the main path-dependencies and locked-in assets and resources (e.g., plants, raw materials) that are associated with biodiversity and ecosystems change; | (a)panus elurikkuse kadumise otsestesse mõjuritesse 88 : |
| (e)explain and quantify its investments and funding supporting the implementation of its transition plan, with a reference to the key performance indicators of taxonomy-aligned CapEx, and where relevant the CapEx plans, that the undertaking discloses in accordance with Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2178; | I.kliimamuutused; |
| (f)if it has economic activities that are covered by delegated regulations on biodiversity under the Taxonomy Regulation, explain any objective or plans (CapEX, CapEx plans) that it has for aligning its economic activities (revenues, CapEx) with the criteria established in those delegated regulations; | II.maakasutuse muutus (nt maa kunstlik muutmine), mageveekasutuse muutus ja merekasutuse muutus; |
| (g)explain how biodiversity offsets are used as part of the transition plan, and if so, where the offsets are planned to be used, the extent of use in relation to the overall transition plan, and whether the mitigation hierarchy was considered; | III.otsene ekspluateerimine; |
| (h)explain how the process of implementing and updating the transition plan is managed; | IV.invasiivsed võõrliigid; |
| (i)explain how it measures progress, namely indicate the metrics and methodologies it uses for that purpose; | V.saaste ja |
| (j)indicate whether the administrative, management and supervisory bodies have approved the transition plan; and | VI.muud; |
| (k)indicate current challenges and limitations to draft a plan in relation to areas of significant impact and how the company is addressing those challenges. | (b)mõjud liikide seisundile (st liikide populatsioonide suurus, liikide ülemaailmne väljasuremisrisk); |
| AR 2.If disclosing a transition plan, the undertaking may, for example, refer to the following targets from the EU Biodiversity Strategy for 2030: | (c)mõjud ökosüsteemide ulatusele ja seisundile, sh maa degradeerumise, kõrbestumise ja mulla katmise kaudu), ja |
| (a)The decline of pollinators is reversed. | (d)mõjud ja sõltuvus seoses ökosüsteemi teenustega. |
| (b)The risk and use of chemical pesticides is reduced by 50%, and the use of more hazardous pesticides is reduced by 50%. | AR 5.Mõjude, sõltuvuse, riskide ja võimaluste olulisuse hindamisel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet IRO-1 ja ESRS 1 3. peatükki „Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“ ja kirjeldab oma kaalutlusi. |
| (c)At least 25% of agricultural land is under organic farming management, and the uptake of agro-ecological practices is significantly increased. | AR 6.Ettevõtja hindab elurikkuse ja ökosüsteemide olulisust omaenda tegevuses ja väärtusahelas ning võib kaaluda olulisuse hindamist kooskõlas LEAP-lähenemise kolme esimese etapiga: leia (andmepunkt AR 7), hinda üldiselt (andmepunkt AR 8) ja hinda konkreetselt (andmepunkt AR 9). |
| (d)Three billion additional trees are planted in the EU, in full respect of ecological principles. | AR 7.1. etapp on seotud asjaomaste tegevuskohtade asukohtade määramisega, arvestades selle seotust elurikkuse ja ökosüsteemidega. Nende asukohtade kindlakstegemisel võib ettevõtja teha järgmist: |
| (e)Significant progress in the remediation of contaminated soil sites. | (a)koostada loetelu ettevõtja äritegevuse seisukohast oluliste otseste varade ja tegevuste ning nendega seotud väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide asukohtadest. Lisaks võib ettevõtja anda teavet tegevuskohtade kohta, mille puhul on ametlikult teatatud tulevasest tegevusest; |
| (f)At least 25,000 km of free-flowing rivers are restored. | (b)loetleda bioomid ja ökosüsteemid, millega ettevõtja on seotud, lähtudes kohaldamisnõude AR 7 alapunktis a esitatud tegevuskohtade loetelust; |
| (g)The losses of nutrients from fertilisers are reduced by 50%, resulting in the reduction of the use of fertilisers by at least 20%. | (c)teha kindlaks elurikkuse ja ökosüsteemi terviklikkus ja tähtsus igas asukohas, võttes arvesse andmepunktides 16 ja 17 esitatud teavet; |
| (h)The negative impacts on sensitive species and habitats, including on the seabed through fishing and extraction activities, are substantially reduced to achieve good environmental status. | (d)loetelu koostamine kohtadest, kus ettevõtja tegutseb elurikkuse seisukohast tundlike aladel või nende läheduses, võttes arvesse andmepunktides 16 ja 17 esitatud teavet, ja |
| AR 3.If disclosing a transition plan, the undertaking may also refer to the Sustainable Development Goals, in particular: | (e)teha kindlaks, millised sektorid, äriüksused, väärtusahelad või varaklassid on nendes olulistes tegevuskohtades seotud elurikkuse ja ökosüsteemidega. Nende seoste tegevuskohapõhise avalikustamise asemel võib ettevõtja otsustada avalikustada need seosed iga hangitud või müüdud tooraine kohta massipõhiselt tonnides, kui selline tava tagab suurema läbipaistvuse. |
| (a)SDG 2 - End hunger, achieve food security and improved nutrition and promote sustainable agriculture; | AR 8.2. etapis võib ettevõtja selleks, et hinnata oma tegelikku või potentsiaalset mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele asjaomastel aladel ja sõltuvust nendest: |
| (b)SDG 6 - Ensure availability and sustainable management of water and sanitation for all; | (a)teha kindlaks elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud äriprotsessid ja tegevused; |
| (c)SDG 14 - Conserve and sustainably use the oceans, seas and marine resources for sustainable development; and | (b)teha kindlaks tegeliku ja võimaliku mõju ja sõltuvuse; |
| (d)SDG 15 - Protect, restore and promote sustainable use of terrestrial ecosystems, sustainably manage forests, combat desertification, and halt and reverse land degradation and halt biodiversity loss. | (c)näidata ära elurikkusele ja ökosüsteemidele avalduva mõju suuruse, ulatuse, esinemissageduse ja aja, võttes arvesse andmepunktide 16 ja 17 kohast avalikustamist. Lisaks võib ettevõtja avalikustada: |
| Impact, risk and opportunity management | I.oma tarnijate selliste rajatiste osakaalu, mis asuvad riskialdistel aladel (kus leidub ohustatud liike IUCNi ohustatud liikide punase raamatu, linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi või riiklikult tunnustatud ohustatud liikide nimekirja alusel või mis asuvad ametlikult tunnustatud kaitsealadel, Natura 2000 kaitsealade võrgustikus ja võtmetähtsusega elurikastel aladel); |
| Disclosure requirements related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material biodiversity and ecosystem-related impacts, risks and opportunities | II.nende tarnijatega sõlmitud hankelepingute väärtuse osakaal, kelle rajatised asuvad riskialdistel aladel (kus leidub ohustatud liike IUCNi ohustatud liikide punase raamatu, linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi või riiklikult tunnustatud ohustatud liikide nimekirja alusel või mis asuvad ametlikult tunnustatud kaitsealadel, Natura 2000 kaitsealade võrgustikus ja võtmetähtsusega elurikastel aladel), ja |
| AR 4.The materiality assessment under ESRS E4 includes the undertaking’s: | (d)näidata elurikkusest ja ökosüsteemidest, sh toorainest, loodusvaradest ja ökosüsteemi teenustest sõltuvuse suurust ja ulatust. Ettevõtja võib tugineda sellistele rahvusvahelistele klassifikatsioonidele nagu ökosüsteemi teenuste ühtne rahvusvaheline klassifikatsioon (CICES). |
| (a)contribution to direct impact drivers on biodiversity loss 88 : | AR 9.
3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal kaaluda järgmisi kategooriaid: |
| I.climate change; | (a)füüsilised riskid: |
| II.land-use change (e.g., land artificialisation), freshwater-use change and sea-use change; | I.akuutsed riskid (nt looduskatastroofid, mida süvendab ökosüsteemidest tuleneva rannikukaitse kadumine, mis põhjustab rannikutaristule tormikahjustusi, haigusi või kahjureid, mis mõjutavad liike või põllukultuuride mitmekesisust, millest ettevõtja sõltub, eriti geneetilise mitmekesisuse puudumise või vähesuse, liikide kadumise ja ökosüsteemi degradeerumise tingimustes) ja |
| III.direct exploitation; | II.kroonilised riskid (nt põllukultuuride saagikuse vähenemine tolmeldamisteenuste vähenemise tõttu, peamiste looduslike sisendite suurenev nappus või kõikumine, ökosüsteemi degradeerumine nt rannikuerosiooni ja metsade killustumise, ookeanide hapestumise, kõrbestumisest ja mulla degradeerumisest tuleneva pinnase kao tõttu ning sellest tulenev mullaviljakuse vähenemine ja liikide kadumine); |
| IV.invasive alien species; | (b)üleminekuriskid, sh: |
| V.pollution; and | I.poliitilised ja õiguslikud riskid: nt eeskirja või poliitika kehtestamine (nt sellised muudatused nagu maakaitse suurenemine); kokkupuude sanktsioonide ja kohtuvaidlustega (nt saastava heitvee lekke tõttu, mis kahjustab inimeste ja ökosüsteemide tervist, elurikkusega seotud õigustest, lubadest või kvootidest üleastumise tõttu või ohustatud liikide hooletu kohtlemise või tapmise tõttu); rangemad aruandluskohustused seoses elurikkuse, ökosüsteemide ja nendega seotud teenustega; |
| VI.others. | II.tehnoloogia: nt toodete või teenuste asendamine toodete või teenustega, millel on väiksem mõju elurikkusele või mis sõltuvad vähemal määral ökosüsteemi teenustest, juurdepääsu puudumine andmetele või andmete halb kvaliteet, mis takistab elurikkuse hindamist, üleminek tõhusamatele ja puhtamatele (st elurikkust vähem mõjutavale) tehnoloogiatele, uued seiretehnoloogiad (nt satelliidipõhised), nõuded teatavate tehnoloogiate kasutamiseks (nt kliimakindlad põllukultuurid, mehaanilised tolmeldajad, vee puhastamine, kaitse üleujutuste eest); |
| (b)impacts on the state of species (i.e., species population size, species global extinction risk); | III.turg: nt muutused pakkumises, nõudluses ja rahastamises, volatiilsus või suurenenud toorainekulud (nt elurikkusega seotud sisendid, mille hind on tõusnud ökosüsteemi degradeerumise tõttu); |
| (c)impacts on the extent and condition of ecosystems including through land degradation, desertification and soil sealing); and | IV.maine: nt ühiskonna, klientide või kogukonna suhtumise muutumine seoses organisatsiooni rolliga elurikkuse kadumises, loodusega seotud õiguste rikkumine ettevõtja tegevuses, negatiivne meediakajastus kriitiliselt ohustatud liikide ja/või ökosüsteemide kahjustamise tõttu, elurikkusega seotud sotsiaalsed konfliktid seoses ohustatud liikidega, kaitsealadega, ressursside või saastega; |
| (d)impacts and dependencies on ecosystem services. | (c)süsteemsed riskid, sh: |
| AR 5.When assessing the materiality of impacts, dependencies, risks and opportunities the undertaking shall consider the provisions in ESRS 2 IRO-1 and ESRS 1 Chapter 3 Double materiality as the basis for sustainability disclosures and describe its considerations. | I.ökosüsteemi kokkuvarisemise oht: kriitilise tähtsusega loodussüsteem enam ei toimi, st see jõuab murdepunktini ja ökosüsteem variseb kokku, mis toob kaasa laialdased kaod geograafilises või sektori plaanis (mõjub mitu füüsilist riski korraga); |
| AR 6.The undertaking shall assess the materiality of biodiversity and ecosystems in its own operations and its upstream and downstream value chain, and may conduct its materiality assessment in line with the first three phases of the LEAP approach: Locate (paragraph AR 7), Evaluate (paragraph AR 8) and Assess (paragraph AR 9). | II.kogurisk, mis on seotud elurikkuse kadumise põhjapaneva mõjuga üleminekutasemetele ja füüsilisele riskile (ettevõtte- või finants)portfelli ühes või mitmes sektoris, ja |
| AR 7.Phase 1 relates to the localisation of relevant sites regarding its interface with biodiversity and ecosystems. To identify these relevant sites the undertaking may: | III.ülekandumise risk: teatavate ettevõtete või finantsasutuste finantsraskused, mis on seotud suutmatusega võtta arvesse elurikkusega seotud riskipositsiooni, kanduvad üle majandussüsteemile tervikuna; |
| (a)develop a list of locations of direct assets and operations and related upstream and downstream value chain that are relevant to the undertakings business activities. Furthermore, the undertaking may provide information about sites for which future operations have been formally announced; | (d)võimalused, sh nt: |
| (b)list the biomes and ecosystems it is interfacing with based on the list of locations identified under paragraph AR 7(a); | I.äritegevuse tulemuslikkuse kategooriad: ressursitõhusus; tooted ja teenused; turud; kapitalivoog ja rahastamine; mainekapital ja |
| (c)identify the current integrity and importance of biodiversity and ecosystem at each location taking into consideration the information provided in paragraphs 16 and 17; | II.kestlikkusalase tulemuslikkuse kategooriad: ökosüsteemide kaitse, taastamine ja uuendamine; loodusvarade säästev kasutamine. |
| (d)develop a list of locations where the undertaking is interfacing with locations in or near biodiversity-sensitive areas taking into consideration the information provided in paragraphs 16 and 17; and | Teabeesitus: |
| (e)identify which sectors, business units, value chains or asset classes are interfacing with biodiversity and ecosystems in these material sites. Instead of identifying these interfaces per site, the undertaking may choose to identify them per raw material procured or sold by weight in tons, if such practice offers greater transparency. | AR 10.ettevõtja võib arvesse võtta allpool esitatud tabeleid, et toetada kohaldamisnõude AR 7 kohaselt kindlaks määratud oluliste tegevuskohtade olulisuse hindamist: |
| AR 8.In Phase 2, to evaluate its actual or potential impacts and dependencies on biodiversity and ecosystems for relevant sites, the undertaking may: | Ökosüsteemi teenus ... | Tegelik või võimalik sõltuvus |
| (a)identify business processes and activities that interface with biodiversity and ecosystems; | ... | Funktsionaalsuse muutus | Finantskahju |
| (b)identify actual and potential impacts and dependencies; | … | Piiratud, mõõdukas või oluline | Piiratud, mõõdukas või oluline |
| (c)indicate the size, scale, frequency of occurrence and timeframe of the impacts on biodiversity and ecosystems taking into consideration the disclosures under paragraphs 16 and 17. Furthermore, the undertaking may disclose: | … | … | … |
| I.the percentage of its suppliers’ facilities which are located in risk prone areas (with threatened species on the IUCN Red List of Species, the Birds and Habitats Directive or nationally list of threatened species, or in officially recognised Protected Areas, the Natura 2000 network of protected areas and Key Biodiversity Areas); | Tegevuskoha asukoht | Ohustatud liigid, kaitsealad, võtmetähtsusega elurikkad alad | Tegelik või võimalik mõju |
| II.the percentage of its procurement spend from suppliers with facilities which are located in risk prone areas (with threatened species on the IUCN Red List of Species, the Birds and Habitats Directive or nationally list of threatened species, or in officially recognised Protected Areas, the Natura 2000 network of protected areas and Key Biodiversity Areas); and | … | … | Esinemissagedus | Mõju kiirus | Mõju tõsidus | Leevendamispotentsiaal |
| (d)indicate the size and scale of the dependencies on biodiversity and ecosystems, including on raw materials, natural resources and ecosystem services. The undertaking may rely on the international classifications such as the Common International Classification of Ecosystem Services (CICES). | … | … | Suur, keskmine või väike | Kuni 1 aasta või | 1–3 aastat | või üle 3 aasta | Suur, keskmine või väike | Suur, keskmine või väike |
| AR 9. In Phase 3, to assesses its material risks and opportunities based on the results of Phases 1 and 2, the undertaking may consider the following categories: | … | … | … | … | … | … |
| (a)physical risks: | Kohaldamisnõude AR 7 alapunkti e puhul võib ettevõtja kaaluda järgmise tabeli kasutamist: |
| I.acute risks (e.g., natural disasters exacerbated by loss of coastal protection from ecosystems, leading to costs of storm damage to coastal infrastructure, disease or pests affecting the species or variety of crop the undertaking relies on, especially in the case of no or low genetic diversity, species loss and ecosystem degradation); and | Kus tooraine on toodetud või | kust hangitud? | Tooraine absoluutmass | (ja tooraine massiprotsent) |
| II.chronic risks (e.g., loss of crop yield due to decline in pollination services, increasing scarcity or variable production of key natural inputs, ecosystem degradation due to operations leading to, for example, coastal erosion and forest fragmentation, ocean acidification, land loss to desertification and soil degradation and consequent loss of soil fertility, species loss). | IUCNi ohustatud liikide punasesse raamatusse kantud liikidega, | linnudirektiivi või elupaikade direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate liikidega või ohustatud liikide riiklikesse nimekirjadesse kantud liikidega aladel | … |
| (b)transition risks, including: | Ametlikult tunnustatud kaitsealadel | … |
| I.policy and legal: e.g. introduction of regulation or policy (e.g. changes such as increased land protection); exposure to sanctions and litigation (e.g. spills of polluting effluents that damage human and ecosystem health; or violation of biodiversity-related rights, permits or allocations; or negligence towards or killing of threatened species); enhanced reporting obligations on biodiversity, ecosystems and related services; | Muudel võtmetähtsusega elurikastel aladel | … |
| II.technology: e.g. substitution of products or services by products or services with a lower impact on biodiversity or dependence on ecosystem services, lack of access to data or access to poor quality data that hamper biodiversity-related assessments, transition to more efficient and cleaner technologies (i.e. with lower impacts on biodiversity), new monitoring technologies (e.g. satellite), requirements to use certain technologies (e.g. climate resistant crops, mechanical pollinators, water purification, flood protection); | Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika |
| III.market: e.g., shifting supply, demand and financing, volatility or increased costs of raw materials (e.g., biodiversity-intense inputs for which price has risen due to ecosystem degradation); | AR 11.Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitikat võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. |
| IV.reputation: e.g., changing societal, customer or community perceptions as a result of an organisation’s role in loss of biodiversity, violation of nature-related rights through operations, negative media coverage due to impacts on critical species and/or ecosystems, biodiversity-related social conflicts over endangered species, protected areas, resources or pollution. | AR 12.Ettevõtja võib esitada ka teavet selle kohta, kuidas poliitikas viidatakse tooraine tootmisele, hankimisele või tarbimisele, ja eelkõige selle kohta, kuidas ta: |
| (c)systemic risks, including: | (a)piirab hankeid tarnijatelt, kes ei suuda (nt sertifitseerimise kaudu) tõendada, et nad ei põhjusta olulist kahju kaitsealadele või võtmetähtsusega elurikastele aladele; |
| I.ecosystem collapse risks that a critical natural system no longer functions, e.g., tipping points are reached and the collapse of ecosystems resulting in wholesale geographic or sector losses (summing physical risks); | (b)viitab tunnustatud standarditele või kolmandate isikute väljastatud sertifikaatidele, mille üle teostavad järelevalvet reguleerivad asutused, ja |
| II.aggregated risk linked to fundamental impacts of biodiversity loss to levels of transition and physical risk across one or more sectors in a portfolio (corporate or financial); and | (c)käsitleb sellistest ökosüsteemidest pärinevat toorainet, mida on majandatud eesmärgiga säilitada või parandada elurikkuse tingimusi, mida on näidanud elurikkuse seisundi ning kasvu või kadumise korrapärane seire ja aruandlus. |
| III.contagion risks that financial difficulties of certain corporations or financial institutions linked to failure to account for exposure to biodiversity-related risks spill over to the economic system as a whole. | AR 13.Ettevõtja võib avalikustada seosed ja kooskõla muude ülemaailmsete eesmärkide ja kokkulepetega, nagu kestliku arengu 2., 6., 14. ja 15. eesmärk, või mis tahes muu elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud tunnustatud ülemaailmse konventsiooniga. |
| (d)opportunities, including for example: | AR 14.Avalikustades andmepunkti 23 alapunkti f kohaselt teavet poliitika kohta, mis on seotud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud sõltuvuse ja mõju sotsiaalsete tagajärgedega, võib ettevõtja eelkõige viidata Nagoya protokollile ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile. |
| I.business performance categories: resource efficiency; products and services; markets; capital flow and financing; reputational capital; and | AR 15.Avaldades teavet selle kohta, kas ja kuidas tema poliitikas käsitletakse elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõju sotsiaalseid tagajärgi vastavalt andmepunkti 23 alapunktile f, võib ettevõtja esitada teavet järgmise kohta: |
| II.sustainability performance categories: ecosystem protection, restoration and regeneration; sustainability use of natural resources. | (a)geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine ja |
| Presentation of information: | (b)eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek juurdepääsu kohta geneetilistele ressurssidele |
| AR 10.The undertaking may consider the tables below to facilitate its materiality assessment of material sites identified under paragraph AR 7: | AR 16.Ettevõtja võib selgitada ka seda, kuidas tema poliitika võimaldab tal teha järgmist: |
| Ecosystem service… | Actual or potential dependencies | (a)vältida negatiivset mõju on elurikkusele ja ökosüsteemidele enda tegevuses ning sellega seotud väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides; |
| ... | Change of functionality | Financial loss | (b)vähendada ja minimeerida oma negatiivset mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele oma tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, kui seda negatiivset mõju ei saa vältida; |
| … | Limited, moderate or significant | Limited, moderate or significant | (c)taastada ja uuendada degradeerunud ökosüsteeme või taastada hävinud ökosüsteeme pärast kokkupuudet mõjuga, mida ei ole võimalik täielikult vältida ja/või minimeerida, ja |
| … | … | … | (d)leevendada oma toetavat mõju olulistele elurikkuse kadumise mõjuritele. |
| Site location | Threatened species, protected areas, key biodiversity areas | Actual or potential impacts | AR 17.Oma poliitika avalikustamisel, kui ettevõtja viitab kolmandate isikute välja antud tegevusstandarditele, võib ta avalikustada, kas kasutatud standard |
| … | … | Frequency of occurrence | Speed of impact | Severity of impact | Potential for mitigation | (a)on objektiivne ja saavutatav, tuginedes teaduslikule lähenemisviisile probleemide kindlakstegemisel, ning võimaldab realistlikult hinnata, kuidas neid probleeme saab mitmesugustes praktilistes olukordades kohapeal lahendada; |
| … | … | High, medium or low | <1 year or | 1-3 years | or >3 years | High, medium or low | High, medium or low | (b)on välja töötatud ja seda hallatakse pidevate konsultatsioonide käigus sidusrühmadega ja saades tasakaalustatud sisendit kõigilt asjaomastelt sidusrühmadelt, sh tootjatelt, kauplejatelt, töötlejatelt, rahastajatelt, kohalikelt elanikelt ja kogukondadelt, põlisrahvastelt ning tarbijate, keskkonna- ja sotsiaalseid huve esindavatelt kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, ilma et ühelgi rühmal oleks sisu suhtes lubamatut võimu või vetoõigust; |
| … | … | … | … | … | … | (c)toetab järkjärgulist lähenemisviisi ja pidevat täiustamist – nii standardis kui ka paremate juhtimistavade rakendamises – ning nõuab sisuliste eesmärkide ja konkreetsete vahe-eesmärkide seadmist, et näidata aja jooksul tehtud edusamme põhimõtete elluviimisel ja kriteeriumide täitmisel; |
| With regard to AR 7(e) , the undertaking may consider using the table below: | (d)on kontrollitav sõltumatute sertifitseerimis- või kontrolliasutuste kaudu, kes on kindlaks määranud ranged hindamismenetlused, millega välditakse huvide konflikte, ning mis vastavad ISO akrediteerimis- ja kontrollimenetluste suunistele või määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 5 lõikele 2, ja |
| Where are the raw materials produced or | sourced from? | Absolute weight of raw materials (and | percentage of the raw material weight) | (e)vastavad ISEALi hea tava juhendile. |
| In areas with species listed on the IUCN Red List of Threatened Species, the Birds and Habitats | Directive or on national lists of threated species | … | Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid |
| In officially recognised protected Areas | … | AR 18.Ettevõtja võib siduda võetud või kavandatud meetmete rakendamiseks vajalikud märkimisväärsed kapitali- ja tegevuskulude rahalised summad järgmisega: |
| In other Key Biodiversity Areas | … | (a)finantsaruannete asjakohased kirjed või lisad; |
| Disclosure Requirement E4-2 – Policies related to biodiversity and ecosystems | (b)määruse (EL) 2020/852 artikliga 8 ja komisjoni delegeeritud määrusega nr 2021/2178 nõutud peamised tulemusnäitajad, ja |
| AR 11.The policies described under this Disclosure Requirement may be integrated in broader environmental or sustainability policies covering different subtopics. | (c)vajaduse korral komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178 nõutav kapitalikulude kava. |
| AR 12.The undertaking may also provide information on how the policy refers to the production, sourcing or consumption of raw materials, and in particular how it: | AR 19.Ettevõtja võib avalikustada, kas ta kaalub vältimise tegevuskava, mis hoiab ära kahjustava tegevuse enne selle toimumist. Vältimine hõlmab sageli otsust kalduda kõrvale tavapärasest projektiarenduskavast. Vältimise näide on projekti elurikkuse ja ökosüsteemiga seotud jalajälje muutmine, et vältida loodusliku elupaiga hävimist tegevuskohas, ja/või maa tootmisest kõrvalejätmine, kui on olemas prioriteetsed elurikkusega seotud väärtused, mis vajavad säilitamist. Vältimist tuleks kaaluda vähemalt siis, kui on olemas elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud väärtused, mis kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest: on eriti haavatavad ja asendamatud, sidusrühmadele erilist muret valmistavad, või kui mõju hindamise või majandamismeetmete tõhususe või mõju hindamise ebakindluse tõttu on õigustatud ettevaatlik lähenemine. Vältimise kolm peamist liiki on järgmised: |
| (a)limits procurement from suppliers that cannot demonstrate that they are not contributing to significant damage to protected areas or key biodiversity areas (e.g., through certification); | (a)vältimine tegevuskoha valimisega (kogu projekti paigutamine väljapoole piirkondi, mida tunnustatakse oluliste elurikkuse väärtuste poolest); |
| (b)refers to recognised standards or third-party certifications overseen by regulators; and | (b)vältimine projekti kavandamisega (taristu konfigureerimine nii, et säästetakse projekti asukohas asuvate tähtsate elurikkuse väärtustega alasid), ja |
| (c)addresses raw materials originating from ecosystems that have been managed to maintain or enhance conditions for biodiversity, as demonstrated by regular monitoring and reporting of biodiversity status and gains or losses. | (c)vältimine ajastamisega (projektitegevuste ajastamine nii, et arvesse võetakse liikide käitumismustreid (nt pesitsemine, ränne) või ökosüsteemi funktsioone (nt jõedünaamika). |
| AR 13.The undertaking may disclose connections and alignment with other global goals and agreements such as the SDGs 2, 6, 14 and 15 or any other well established global convention related to biodiversity and ecosystems. | AR 20.Peamiste meetmete kohta võib ettevõtja avalikustada: |
| AR 14.When disclosing policies related to social consequences of biodiversity and ecosystems related dependencies and impacts under 23 (f), the undertaking may notably refer to the Nagoya Protocol and the Convention for Biological Diversity (CBD). | (a)loetelu peamistest asjaomastest sidusrühmadest (nt konkurendid, tarnijad, jaemüüjad, muud äripartnerid, mõjutatud kogukonnad ja ametiasutused, valitsusasutused) koos teabega selle kohta, kuidas nad on kaasatud; seejuures nimetatakse peamised sidusrühmad, keda meetmed negatiivselt või positiivselt mõjutavad, ning kuidas need seda teevad, sh mõjutatud kogukondade, väiketalunike, põlisrahvaste või muude haavatavas olukorras isikute suhtes avalduv mõju või kasu; |
| AR 15.When disclosing information about whether and how its policies address the social consequences of biodiversity and ecosystems-related impacts under paragraph 23(f), the undertaking may provide information in relation to: | (b)vajaduse korral selgitus asjakohaste konsultatsioonide vajalikkuse kohta ja vajaduse kohta austada mõjutatud kogukondade otsuseid; |
| (a)the fair and equitable sharing of the benefits arising from the utilisation of genetic resources; and | (c)lühihinnang selle kohta, kas peamised meetmed võivad avaldada märkimisväärset negatiivset mõju kestlikkusele; |
| (b)the free, prior and informed consent for access to genetic resources. | (d)selgitus selle kohta, kas peamine meede on mõeldud ühekordse algatuse või süstemaatilise tavana; |
| AR 16.The undertaking may also explain how its policy enables it to: | (e)selgitus selle kohta, kas peamist tegevuskava viib ellu ainult ettevõtja, kasutades oma ressursse, või on see osa laiemast algatusest, millesse ettevõtja oluliselt panustab. Kui peamine tegevuskava on osa laiemast algatusest, võib ettevõtja anda rohkem teavet projekti, selle sponsorite ja muude osalejate kohta; |
| (a)avoid negative impacts on biodiversity and ecosystems in its own operations and related upstream and downstream value chain; | (f)kirjeldus selle kohta, kuidas see aitab kaasa kogu süsteemi hõlmavatele muutustele, eelkõige elurikkuse ja ökosüsteemide mõjurite muutmisele, nt tehnoloogiliste, majanduslike, institutsiooniliste ja sotsiaalsete tegurite ning aluseks olevate väärtuste ja käitumise muutuste kaudu; |
| (b)reduce and minimise its negative impacts on biodiversity and ecosystems in its operations and throughout the upstream and downstream value chain that cannot be avoided; | AR 21.Selle avalikustamisnõude kontekstis viitab termin „kohalike elanike ja põlisrahvaste teadmised“ arusaamadele, oskustele ja filosoofiale, mille on välja arendanud ühiskonnad, mida iseloomustavad pikaaegsed suhted ümbritseva loodusega. Maaelanikud ja põlisrahvad teevad selliste teadmiste põhjal tähtsaid igapäevaelu mõjutavaid otsuseid. |
| (c)restore and rehabilitate degraded ecosystems or restore cleared ecosystems following exposure to impacts that cannot be completely avoided and/or minimised; and | Mõõdikud ja eesmärgid |
| (d)mitigate its contribution to material biodiversity loss drivers. | Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid |
| AR 17.When disclosing its policies, if referring to third-party standards of conduct, the undertaking may disclose whether the standard used: | AR 22.Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb puudusi, mis on seotud määruse (EL) 2020/852 artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud elurikkuse jaoks olulise panuse kriteeriumidega. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, elurikkusega seotud kriteerium „ei kahjusta oluliselt“ ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. |
| (a)is objective and achievable based on a scientific approach to identifying issues, and realistic in assessing how these issues can be addressed on the ground under a variety of practical circumstances; | AR 23.Andmepunkti 29 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel eesmärkide seadmiseks peab ettevõtja arvesse võtma kohalike elanike ja põlisrahvaste teadliku ja vabatahtliku nõusoleku vajadust, vajadust asjakohaste konsultatsioonide järele ja vajadust austada nende kogukondade otsuseid. |
| (b)is developed or maintained through a process of ongoing consultation with stakeholders with balanced input from all relevant stakeholder groups, including producers, traders, processors, financiers, local people and communities, indigenous peoples, and civil society organisations representing consumer, environmental and social interests, with no group holding undue authority or veto power over the content; | AR 24.Olulise mõjuga seotud eesmärgid võib esitada tabelis, nagu allpool näidatud: |
| (c)encourages a step-wise approach and continuous improvement, both in the standard and its application of better management practices, and requires the establishment of meaningful targets and specific milestones to indicate progress against principles and criteria over time; | Eesmärgi liik vastavalt leevendamishierarhiale | Lähteväärtus ja võrdlusaasta | Sihtväärtus ja geograafiline ulatus | Seotud poliitika või | õigusaktid, kui see teave on asjakohane |
| (d)is verifiable through independent certifying or verifying bodies, which have defined and rigorous assessment procedures that avoid conflicts of interest, and are compliant with ISO guidance on accreditation and verification procedures or Article 5(2) of Regulation (EC) No 765/2008; and | 2025 | 2030 | kuni | 2050 |
| (e)conforms to the ISEAL Code of Good Practice. | Vältimine |
| Disclosure Requirement E4-3 – Actions and resources related to biodiversity and ecosystems | Minimeerimine |
| AR 18.The undertaking may relate significant monetary amounts of CapEx and OpEx required to implement the actions taken or planned to: | Taastamine ja uuendamine |
| (a)the relevant line items or notes in the financial statements; | Kompensatsioon või tasaarvestus |
| (b)the key performance indicators required under article 8 of Regulation (EU) 2020/852 and under Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2178; and | AR 25.Käesoleva standardi kohaldamisnõudes AR 4 loetletud potentsiaalselt oluliste keskkonnaaspektidega seotud eesmärgid võib esitada tabelis järgmiselt: |
| (c)if applicable, the CapEx plan required by Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2178. | Eesmärgi liik vastavalt keskkonnaaspektile | Lähteväärtus ja võrdlusaasta | Sihtväärtus ja geograafiline ulatus | Seotud poliitika või | õigusaktid, kui see on asjakohane |
| AR 19.The undertaking may disclose whether it considers an “avoidance” action plan, which prevents damaging actions before they take place. Avoidance often involves a decision to deviate from the business-as-usual project development path. An example of avoidance is altering the biodiversity and ecosystem footprint of a project to avoid destruction of natural habitat on the site and/or establishing set-asides where priority biodiversity values are present and will be conserved. At a minimum, avoidance should be considered where there are biodiversity and ecosystem-related values that are in one of the following categories: particularly vulnerable and irreplaceable, of particular concern to stakeholders, or where a cautious approach is warranted due to uncertainty about impact assessment or about the efficacy of management measures. The three main types of avoidance are defined below: | 2025 | 2030 | kuni 2050 |
| (a)avoidance through site selection (Locate the entire project away from areas recognised for important biodiversity values); | AR 26.Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõõdetavaid eesmärke võib väljendada järgmiselt: |
| (b)avoidance through project design (Configure infrastructure to preserve areas at the project site with important biodiversity values); and | (a)ettevõtja otsese või kaudse kontrolli all olevate kaitstud või taastatud elupaikade pindala ja asukoht ning teave selle kohta, kas taastamismeetme edukuse on heaks kiitnud sõltumatud välisspetsialistid; |
| (c)avoidance through scheduling (Time project activities to account for patterns of species behaviour (e.g., breeding, migration) or ecosystem functions (e.g., river dynamics). | (b)taasloodud pinnad (keskkonnad, kus rakendatakse majandamisalgatusi elupaiga loomiseks tegevuskohas, kus seda algselt ei eksisteerinud), või |
| AR 20.With regard to key actions, the undertaking may disclose: | (c)selliste projektide/tegevuskohtade arv või osakaal, mille ökoloogiline terviklikkus paranes (nt kalade läbipääsude, eluslooduse koridoride abil). |
| (a)a list of key stakeholders involved (e.g., competitors, suppliers, retailers, other business partners, affected communities and authorities, government agencies) and how they are involved, mentioning key stakeholders negatively or positively impacted by actions and how they are impacted, including impacts or benefits created for affected communities, smallholders, indigenous peoples or other persons in vulnerable situations; | Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad |
| (b)where applicable, an explanation of the need for appropriate consultations and the need to respect the decisions of affected communities; | AR 27.Selle avalikustamisnõude kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel võtab ettevõtja arvesse ja võib kirjeldada järgmist: |
| (c)a brief assessment of whether the key actions may induce significant negative sustainability impacts; | (a)kasutatud metoodikad ja mõõdikud ning selgitus, miks need metoodikad ja mõõdikud on valitud, samuti nende eeldused, piirangud ja nendega seotud ebakindlus ning aja jooksul tehtud metoodika muudatused ja nende põhjused; |
| (d)an explanation of whether the key action is intended to be a one-time initiative or systematic practice; | (b)mõõdikute ja meetodite kohaldamise ulatus, nt: |
| (e)an explanation of whether the key action plan is carried out only by the undertaking, using the undertaking’s resources, or whether it is part of a wider initiative to which the undertaking significantly contributes. If the key action plan is part of a wider initiative, the undertaking may provide more information on the project, its sponsors and other participants; | I.ettevõtja, tegevuskoht, kaubamärk, kaup, äriüksus, tegevus; |
| (f)a description of how it contributes to systemwide change, notably to alter the drivers of biodiversity and ecosystem change, e.g., through technological, economic, institutional, and social factors and changes in underlying values and behaviours; | II.hõlmatud aspektid (nagu on sätestatud kohaldamisnõudes AR 4); |
| AR 21.In the context of this Disclosure Requirement, “local and indigenous knowledge” refer to the understandings, skills and philosophies developed by societies with long histories of interaction with their natural surroundings. For rural and indigenous peoples, local knowledge informs decision-making about fundamental aspects of day-to-day life. | (c)mõõdikute elurikkusega seotud komponendid: liigipõhised, ökosüsteemipõhised; |
| Metrics and targets | (d)metoodikaga hõlmatud geograafilised piirkonnad ja selgitus selle kohta, miks on mõni asjakohane geograafiline piirkond välja jäetud; |
| Disclosure Requirement E4-4 – Targets related to biodiversity and ecosystems | (e)kuidas mõõdikutesse on integreeritud ökoloogilised künnised (nt biosfääri terviklikkus ja maasüsteemi muutus ning planeedi taluvuspiirid) ja kvoodid; |
| AR 22.The undertaking may specify whether the target addresses shortcomings related to the Substantial Contribution criteria for Biodiversity as defined in the delegated acts adopted pursuant to Article 15(2) of Regulation (EU) 2020/852. Where the Do No Significant Harm (DNSH) criteria for Biodiversity as defined in delegated acts adopted pursuant to Article 10(3), Article 11(3), Article 12(2), Article 13(2), and Article 14(2) of Regulation (EU) 2020/852 are not met, the undertaking may specify whether the target addresses shortcomings related those DNSH critera. | (f)seire sagedus, jälgitavad peamised näitajad ning lähteolukord/-väärtus ja võrdlusaasta/-periood, samuti vaatlusperiood; |
| AR 23.When disclosing information required under paragraph 29 for the purpose of setting targets the undertaking shall consider the need for an informed and willing consent of local and indigenous peoples, the need for appropriate consultations and the need to respect the decisions of these communities. | (g)kas need mõõdikud põhinevad lähteandmetel, teisestel andmetel, mudeldatud andmetel või eksperdihinnangul või nende kombinatsioonil; |
| AR 24.The targets related to material impacts may be presented in a table as illustrated below: | (h)teave selle kohta, milliseid meetmeid nende mõõdikutega mõõdetakse ja jälgitakse ning kuidas need on seotud eesmärkide saavutamisega; |
| Type of target according to mitigation hierarchy | Baseline value and base year | Target value and geographical scope | Connected policy or | legislation if relevant | (i)kas mõõdikud on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud. Kui need on kohustuslikud, võib ettevõtja loetleda asjakohased õigusaktid; kui need on vabatahtlikud, võib ettevõtja viidata kasutatud vabatahtlikule standardile/korrale, ja |
| 2025 | 2030 | Up to | 2050 | (j)kas mõõdikud põhinevad asjakohastel ja autoriteetsetel riiklikes, ELi tasandi või valitsustevahelistes suunistes, poliitikas, õigusaktides või kokkulepetes, näiteks bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis ja IPBESis, esitatud ootustel või soovitustel või vastavad neile. |
| Avoidance | AR 28.Ettevõtja kaalub selliste mõõdikute valimist, mis on kontrollitavad ja mis on tehniliselt ja teaduslikult usaldusväärsed, võttes arvesse asjakohaseid ajakavasid ja geograafilist ulatus, ning võib avalikustada, kuidas tema valitud mõõdikud vastavad nendele kriteeriumidele. Selleks, et mõõdik oleks asjakohane, peaks olema selge seos näitaja ja mõõtmise eesmärgi vahel. Ebakindlust tuleks vähendada nii palju kui võimalik. Kasutatavaid andmeid või mehhanisme peaksid toetama väljakujunenud organisatsioonid ja neid andmeid või mehhanisme tuleks aja jooksul ajakohastada. Kui esineb andmelünki, võib kasutada usaldusväärseid mudeldatud andmeid ja eksperdiarvamusi. Metoodika peab olema piisavalt üksikasjalik, et võimaldada mõju ja leevendusmeetmete sisulist võrdlemist aja jooksul. Süstemaatiliselt tuleb kohaldada teabe kogumise protsesse ja määratlusi. See võimaldab ettevõtja tulemusi aja jooksul sisuliselt hinnata ning toetab organisatsioonisisest võrdlust ja vastastikust võrdust teiste organisatsioonidega. |
| Minimisation | AR 29.Kui mõõdik vastab eesmärgile, ühtlustatakse mõlema näitaja lähtetase. Elurikkuse lähtetase on elurikkuse ja ökosüsteemide laiema majandamisprotsessi oluline osa. Lähtetase on vajalik mõju hindamiseks ja majandamise planeerimiseks, samuti seireks ja kohanemisvõimeliseks majandamiseks. |
| Rehabilitation and restoration | AR 30.Andmete kogumiseks ja ettevõtjate poolt elurikkusele ja ökosüsteemidele avaldatava mõju mõõtmiseks kasutatavad meetodid võib jagada kolme kategooriasse järgmiselt: |
| Compensation or offsets | (a)esmased andmed: kogutud kohapealsete uuringute käigus; |
| AR 25.The targets related to the potentially material sustainability matters listed in paragraph AR 4 of this Standard, may be presented in a table as illustrated below: | (b)teisesed andmed: sh georuumilised andmekihid, mis kattuvad äritegevuse geograafilise asukoha andmetega: |
| Type of target according to sustainability matter | Baseline value and base year | Target value and geographical scope | Connected policy or | legislation if relevant | I.liigi tasandil saab kasutada andmekihte eri liikide levilate kohta, et prognoosida eri kohtades esinevaid liike. See hõlmab tegevuskohti ja hankekohti. Igal levilakihil on erinev täpsusaste sõltuvalt teatavatest teguritest (nt kas liigi levilaid on täpsustatud elupaiga kättesaadavuse alusel). Teave liigi ohustatuse kategooria ja liiki ohustava tegevuse kohta võib anda märku sellest, kuivõrd äritegevus tõenäoliselt mõjutab populatsiooni suundumusi ja ohustatuse kategooriat. |
| 2025 | 2030 | Up to 2050 | II.Ökosüsteemi tasandil saab kasutada andmekihte, mis kajastavad ökosüsteemide ulatuse ja seisundi muutusi, sh elupaikade killustatuse ja ühendatuse taset. |
| AR 26.Measurable targets related to biodiversity and ecosystems may be expressed as: | (c)Mudeldatud elurikkuse seisundi andmed: mudelipõhiseid lähenemisviise kasutatakse tavaliselt ökosüsteemi tasandi näitajate (nt ulatus, seisund või funktsioon) mõõtmiseks. Mudelitega kvantifitseeritakse, kuidas erinevate survetegurite ulatus mõjutab elurikkuse seisundit. Neid nimetatakse surveseisundi suheteks ning need põhinevad ülemaailmselt kogutud andmetel. Mudeldamise tulemusi kasutatakse kohalikul tasandil, et hinnata, kuidas ettevõtja tasandi surve põhjustab muutusi ökosüsteemi seisundis. Mõjuril on üldjuhul kolm omadust: suurus (nt saasteainete kogus, müra intensiivsus), ruumiline ulatus (nt saastatud maa pindala) ja ajaline ulatus (saasteaine püsivuse kestus). |
| (a)size and location of all habitat areas protected or restored, whether directly or indirectly controlled by the undertaking, and whether the success of the restoration measure was or is approved by independent external professionals; | AR 31.Maakasutuse olelusringi hindamisel võib ettevõtja viidata Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud dokumendile „Maakasutusega seotud keskkonnanäitajad olelusringi hindamiseks“. |
| (b)recreated surfaces (environments in which management initiatives are implemented so as to create a habitat on a site where it did not exist initially); or | AR 32.Seoses invasiivsete võõrliikide sissetoomisega võib ettevõtja avalikustada invasiivsete võõrliikide levikutee ja arvu ning invasiivsete võõrliikide hõivatud ala suuruse. |
| (c)number or percentage of projects / sites whose ecological integrity was improved (e.g., installation of fish passes, wildlife corridors). | AR 33.Ökosüsteemide ulatuse ja seisundi mõõdikute kohta leiab kasulikke juhiseid ÜRO keskkonnamajandusliku arvepidamise ökosüsteemi arvepidamise süsteemi (UN SEEA EA) materjalidest. |
| Disclosure Requirement E4-5 – Impact metrics related to biodiversity and ecosystems change | AR 34.Ettevõtja võib avalikustada maakasutuse pindalaühikutes (nt m2 või ha), kasutades keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) 89 juhiseid: |
| AR 27.When preparing the information required under this Disclosure Requirement, the undertaking shall consider and may describe: | (a)maakasutus kokku; |
| (a)the methodologies and metrics used and an explanation for why these methodologies and metrics are selected, as well as their assumptions, limitations and uncertainties, and any changes in methodologies made over time and why they occurred; | (b)vettpidava materjaliga kaetud ala suurus kokku; |
| (b)the scope of the metrics and methodologies, for example: | (c)looduskaitse suunitlusega alad tegevuskohas kokku ja |
| I.undertaking, site, brand, commodity, corporate business unit, activity; | (d)looduskaitse suunitlusega alad väljaspool tegevuskohta kokku.. |
| II.aspects (as set out in paragraph AR 4) covered. | AR 35.Ettevõtja võib avalikustada näiteks maakatte muutuse, mis on mõjurite „elupaiga muutmine“ ja „tööstus- ja majapidamistegevus“ füüsiline kujutis, s.t maapinna füüsiliste omaduste inimtekkeline või looduslik muutus konkreetses asukohas. |
| (c)the biodiversity components of the metrics: species specific, ecosystem specific; | AR 36.Maakate on tüüpiline muutuja, mida saab hinnata Maa seire andmete alusel. |
| (d)the geographies covered by the methodology and an explanation of why any relevant geographies were omitted; | AR 37.Ökosüsteemidega seotud olulise mõju aruandluses võib ettevõtja lisaks ökosüsteemide ulatusele ja seisundile võtta arvesse ka ökosüsteemide toimimist, kasutades selleks: |
| (e)how the metrics integrate ecological thresholds (e.g., the biosphere integrity and land-system change, planetary boundaries) and allocations; | (a)mõõdikut, mis mõõdab protsessi või funktsiooni, mida ökosüsteem täidab, või mis kajastab ökosüsteemi võimet teostada kõnealust konkreetset protsessi või funktsiooni: nt esmane netotootlikkus, mis on taime tootlikkuse näitaja, mis näitab, mil määral taim salvestab energiat ja teeb selle teistele ökosüsteemi liikidele kättesaadavaks. See on ökosüsteemide toimimiseks vajalik põhiprotsess. See on seotud paljude teguritega, näiteks liikide mitmekesisusega, kuid ei mõõda neid tegureid otseselt, või |
| (f)the frequency of monitoring, key metrics being monitored, and the baseline condition/value and baseline year/period, as well as the reference period; | (b)mõõdik, mis mõõdab teaduslikult määratletud ohustatud liikide populatsiooni muutumist. |
| (g)whether these metrics rely on primary data, secondary data, modelled data or on expert judgement, or a mixture of these; | AR 38.Ökosüsteemi tasandil saab kasutada andmekihte, mis kajastavad ökosüsteemide ulatuse ja seisundi muutusi, sh elupaikade killustatuse ja ühendatuse taset. |
| (h)an indication of which action is measured and monitored via the metrics and how they relate to the achievement of targets; | Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste potentsiaalne prognoositav finantsmõju |
| (i)whether metrics are mandatory (required by legislation) or voluntary. If they are mandatory, the undertaking may indicate the relevant legislation; if voluntary, the undertaking may refer to any voluntary standard or procedure used; and | AR 39.Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. |
| (j)whether the metrics are informed by or correspond to expectations or recommendations of relevant and authoritative national, EU-level or intergovernmental guidelines, policies, legislation or agreements, such as the Convention for Biological Diversity (CBD) or IPBES. | AR 40.Prognoositava finantsmõju võib andmepunkti 45 alapunkti a kohaselt kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna. |
| AR 28.The undertaking shall disclose metrics that are verifiable and that are technically and scientifically robust considering the appropriate time scales geographies, and may disclose how its selected metrics correspond to those criteria. To ensure that the metric is relevant there should be a clear relationship between the indicator and the purpose of the measurement. Uncertainties should be reduced as far as possible. Data or mechanisms used should be supported by well-established organisations and updated over time. Robust modelled data and expert judgment can be used where data gaps exist. The methodology shall be sufficiently detailed to allow for meaningful comparison of impacts and mitigation activities over time. Information gathering processes and definitions must be systematically applied. This enables a meaningful review of the undertaking’s performance over time and helps internal and peer comparison. | ESRS E5 |
| AR 29.If a metric corresponds to a target, the baseline for both shall be aligned. The biodiversity baseline is an essential component of the larger biodiversity and ecosystems management process. The baseline is necessary to inform impact assessment and management planning, as well as monitoring and adaptive management. | RESSURSIKASUTUS JA RINGMAJANDUS |
| AR 30.Methodologies available to collect data and measure the undertakings’ impacts on biodiversity and ecosystems may be separated into three categories as follows: | Sisukord |
| (a)primary data: collected in-situ using on the ground surveys; | Eesmärk
|
| (b)secondary data: including geospatial data layers that are overlaid with geographic location data of business activities. | Seosed teiste ESRSidega
|
| I.At the species level, data layers on the ranges of different species can be used to predict the species that may be present at different locations. This includes operation sites and sourcing locations. Different range layers will have different levels of accuracy depending on certain factors (e.g., whether species ranges have been refined based on availability of habitat). Information on the threat status of the species, and the activities that threaten them, can provide an indication of the likely contribution that business activities may be having on driving population trends and threat status. | Avalikustamisnõuded
|
| II.At the ecosystem level, data layers reflecting change in the extent and condition of ecosystems can be applied, including levels of habitat fragmentation and connectivity. | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
|
| (c)modelled biodiversity state data: Model-based approaches are commonly used for measuring ecosystem level indicators (e.g., extent, condition, or function). Models quantify how the magnitude of different pressures affects the state of biodiversity. These are referred to as pressure-state relationships and are based on globally collected data. Modelling results are applied locally to estimate how undertaking-level pressures will cause changes in ecosystem condition.An impact driver generally has three main characteristics: magnitude (e.g., amount of contaminant, noise intensity), spatial extent (e.g., area of land contaminated) and temporal extent (duration of persistence of contaminant). | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| AR 31.With regard to life cycle assessment for land-use, the undertaking may refer to the “Land-use related environmental indicators for Life Cycle Assessment” by the Joint Research Center. | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
|
| AR 32.With regard to the introduction of invasive alien species, the undertaking may disclose the pathways and number of invasive alien species and the extent of surface covered by invasive alien species. | oAvalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika |
| AR 33.With regard to metrics on the extent and condition of ecosystems, useful guidance can be found in the work of the United Nations System of Environmental Economic Accounting Ecosystem Accounting (UN SEEA EA). | oAvalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid
|
| AR 34.The undertaking may disclose in units of area (e.g., m2 or ha) on land-use using guidance provided by the Eco-Management and Audit Scheme (EMAS) 89 : | Mõõdikud ja eesmärgid |
| (a)total use of land; | oAvalikustamisnõue E5-3 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid |
| (b)total sealed area; | oAvalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisend
|
| (c)total nature-oriented area on site; and | oAvalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljund
|
| (d)total nature-oriented area off site. | oAvalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõju, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju
|
| AR 35.The undertaking may disclose, for example, land cover change, which is the physical representation of the drivers “habitat modification” and “industrial and domestic activities”, i.e., the man-made or natural change of the physical properties of the earth’s surface at a specific location. | A liide. Kohaldamisnõuded
|
| AR 36.Land cover is a typical variable that can be assessed with earth observation data. | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“
|
| AR 37.When reporting on material impacts related to the ecosystems, the undertaking may, in addition to the extent and condition of ecosystems, also consider the functioning of ecosystems by using: | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| (a)a metric that measures a process or function that the ecosystem completes, or that reflects the ability of the ecosystem to undertake that specific process or function: e.g. net primary productivity, which is a measure of plant productivity based on the rate at which energy is stored by plants and made available to other species in the ecosystem. It is a core process that occurs for ecosystems to function. It is related to many factors, such as species diversity, but does not measure these factors directly; or | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
|
| (b)A metric that measures changes to the population of scientifically identified species under threat. | oAvalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika |
| AR 38.At the ecosystem level, data layers reflecting change in the extent and condition of ecosystems may be applied, including levels of habitat fragmentation and connectivity. | oAvalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid
|
| Disclosure Requirement E4-6 – Anticipated financial effects from material biodiversity and ecosystem-related risks and opportunities | Mõõdikud ja eesmärgid |
| AR 39.The undertaking may include an assessment of its related products and services at risk over the short-, medium- and long-term, explaining how these are defined, how financial amounts are estimated, and which critical assumptions are made. | oAvalikustamisnõue E5-3 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid
|
| AR 40.The quantification of the anticipated financial effects in monetary terms under paragraph 45(a) may be a single amount or a range. | oAvalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisend
|
| ESRS E5 | oAvalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljund
|
| RESOUCE USE AND CIRCULAR ECONOMY | oAvalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju
|
| Table of contents | Eesmärk
|
| Objective
| 1.Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: |
| Interactions with other ESRS
| (a)kuidas ettevõtja mõjutab ressursikasutust, sh ressursitõhusust, vältides ressursside ammendumist, ja taastuvate ressursside säästvat sisseostmist ja kasutamist (käesolevas standardis „ressursikasutus ja ringmajandus“) seoses olulise positiivse ja negatiivse tegeliku või võimaliku mõjuga; |
| Disclosure Requirements
| (b)ressursikasutusest ja ringmajandusest tuleneva tegeliku või võimaliku negatiivse mõju ennetamiseks või leevendamiseks võetud meetmed ja nende tulemused, sh meetmed, mis aitavad majanduskasvu lahti siduda materjalikasutusest, ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks võetud meetmed; |
| -ESRS 2 General disclosures
| (c)ettevõtja kavad ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit ringmajanduse põhimõtetega, sh jäätmete minimeerimisega, toodete, materjalide ja muude ressursside väärtuse säilitamisega kõrgeimal tasemel ning nende tõhusa kasutamise edendamisega tootmises ja tarbimises; |
| Impact, risk and opportunity management | (d)ettevõtja vee- ja mereressurssidega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material resource use and circular economy-related impacts, risks and opportunities
| (e)ettevõtja ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. |
| oDisclosure Requirement E5-1 – Policies related to resource use and circular economy | 2.Käesolevas standardis sätestatakse ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud avalikustamisnõuded, eelkõige seoses järgmisega: |
| oDisclosure Requirement E5-2 – Actions and resources related to resource use and circular economy
| (a)ressursside sisend, sh oluliste ressursside sissevoolu ringlus, võttes arvesse taastuvaid ja taastumatuid ressursse, ja |
| Metrics and targets | (b)ressursside väljund, sh teave toodete ja materjalide kohta, ja |
| oDisclosure Requirement E5-3 – Targets related to resource use and circular economy | (c)jäätmed. |
| oDisclosure Requirement E5-4 – Resource inflows
| 3.Ringmajandus on majandussüsteem, kus toodete, materjalide ja muude ressursside väärtus majanduses säilib võimalikult kaua, suurendades nende tõhusat kasutamist tootmises ja tarbimises, vähendades seeläbi nende kasutamisest tulenevat keskkonnamõju, minimeerides jäätmeid ja ohtlike ainete eraldumist nende elutsükli kõigil etappidel, sealhulgas jäätmehierarhia rakendamise kaudu. Eesmärk on maksimeerida ja säilitada tehniliste ja bioloogiliste ressursside, toodete ja materjalide väärtust, luues süsteemi, mis võimaldab vastupidavust, optimaalset kasutust või korduskasutamist, renoveerimist, taastootmist, ringlussevõttu ja toitainete ringlust. |
| oDisclosure Requirement E5-5 – Resource outflows
| 4.Standard tugineb asjakohastele ELi õigusraamistikele ja poliitikale, sh ELi ringmajanduse tegevuskavale, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 90 direktiivile 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv) ja ELi tööstusstrateegiale. |
| oDisclosure Requirement E5-6 – Anticipated financial effects from resource use and circular economy-related impacts, risks and opportunities
| 5.Selleks, et hinnata üleminekut tavapäraselt äritegevuselt, st majanduselt, kus ekspluateeritakse piiratud ressursse, et valmistada tooteid, mida kasutatakse ja mis seejärel ära visatakse (nn „võta, tooda ja viska ära“ mudelilt), ringmajandussüsteemile, tugineb käesolev standard ettevõtja kasutatud ja toodetud ressursside, materjalide ja toodete füüsiliste voogude kindlaksmääramisele, lähtudes avalikustamisnõudest E5-4 „Ressursside sisend“ ja avalikustamisnõudest E5-5 „Ressursside väljund“. |
| Appendix A: Application Requirements
| Seosed teiste ESRSidega |
| -ESRS 2 General disclosures
| 6.Ressursikasutus on muude keskkonnamõjude, nt kliimamuutuste, saaste, vee- ja mereressursside ning elurikkuse üks suurimaid mõjureid. Ringmajandus on süsteem, mis on suunatud ressursside säästvale kasutamisele kaevandamisel, töötlemisel, tootmisel, tarbimisel ja jäätmete käitlemisel. Selline süsteem toob mitmesugust keskkonnakasu, eelkõige materjali- ja energiatarbimise ning õhkuheite (KHG heide või muu reostus) vähendamise, veevõtu ja veeheite piiramise ning looduse taastamise kujul, piirates mõju elurikkusele. |
| Impact, risk and opportunity management | 7.Et anda põhjalik ülevaade sellest, millised muud keskkonnaaspektid on ressursikasutuse ja ringmajanduse seisukohast olulised, on asjakohased avalikustamisnõuded hõlmatud muude ESRSi standarditega järgmiselt: |
| oDisclosure requirement related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material resource use and circular economy-related impacts, risks and opportunities
| (a)standard ESRS E1 „Kliimamuutus“, milles käsitletakse eelkõige KHG heidet ja energiaressursse (energiatarbimine); |
| oDisclosure Requirement E5-1 – Policies related to resource use and circular economy | (b)standard ESRS E2 „Reostus“, milles käsitletakse eelkõige vette, õhku ja pinnasesse sattuvat heidet ning probleemseid aineid; |
| oDisclosure Requirement E5-2 – Actions and resources in relation to resource use and circular economy
| (c) standard ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“, mis käsitleb eelkõige veeressursse (veetarbimine) ja mereressursse, ja |
| Metrics and targets | (d)ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“, mis käsitleb eelkõige ökosüsteeme, liike ja toorainet. |
| oDisclosure Requirement E5-3 - Targets related to resource use and circular economy
| 8.Ettevõtja mõju, mis on seotud ressursikasutuse ja ringmajandusega, eelkõige jäätmetega seotud mõju, võib avalduda inimestele ja kogukondadele. Ressursikasutusest ja ringmajandusest tulenevat ettevõtjaga seostatavat olulist negatiivset mõju mõjutatud kogukondadele on käsitletud standardis ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“. Ressursside tõhus ja ringluspõhine kasutamine toob kasu ka konkurentsivõimele ja majanduslikule heaolule. |
| oDisclosure Requirement E5-4 - Resource inflows
| 9.Seda standardit tuleks lugeda koostoimes standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. |
| oDisclosure Requirement E5-5 - Resource outflows
| Avalikustamisnõuded |
| oDisclosure Requirement E5-6 – Anticipated financial effects from resource use and circular economy-related risks and opportunities
| ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| Objective
| 10.Käesoleva osa nõudeid tuleks lugeda koostoimes ja nende alusel teavet esitada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 4. peatükiga „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. |
| 1.The objective of this Standard is to specify Disclosure Requirements which will enable users of the sustainability statement to understand: | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| (a)how the undertaking affects resource use, including resource efficiency, avoiding the depletion of resources and the sustainable sourcing and use of renewable resources (referred to in this Standard as “resource use and circular economy”) in terms of material positive and negative actual or potential impacts; | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
| (b)any actions taken, and the result of such actions, to prevent or mitigate actual or potential negative impacts arising from resource use, including its measures to help decoupling its economic growth from the use of materials, and to address risks and opportunities; | 11.Ettevõtja kirjeldab ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi, eelkõige seoses ressursside sisendi, ressursside väljundi ja jäätmetega, ning esitab teabe järgmise kohta: |
| (c)the plans and capacity of the undertaking to adapt its strategy and business model in line with circular economy principles including but not limited to minimising waste, maintaining the value of products, materials and other resources at their highest value and enhancing their efficient use in production and consumption; | (a)kas ettevõtja on kontrollinud oma varasid ja tegevust, et teha kindlaks oma tegelikud ja võimalikud mõjud, riskid ja võimalused enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, ning kui see on nii, siis kontrollimisel kasutatud meetodid, eeldused ja vahendid; |
| (d)the nature, type and extent of the undertaking’s material risks and opportunities related to the undertaking’s impacts and dependencies, arising from resource use and circular economy, and how the undertaking manages them; and | (b)kas ja kuidas ettevõtja on pidanud konsultatsioone, eelkõige mõjutatud kogukondadega. |
| (e)the financial effects on the undertaking over the short-, medium- and long-term of material risks and opportunities arising from the undertaking’s impacts and dependencies on resource use and circular economy. | Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika |
| 2.This Standard sets out Disclosure Requirements related to “resource use” and “circular economy” and in particular on: | 12.Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks. |
| (a)resource inflows including the circularity of material resource inflows, considering renewable and non-renewable resources; and | 13.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. |
| (b)resource outflows including information on products and materials; and | 14.Andmepunktis 12 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõude MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. |
| (c)waste. | 15.Kokkuvõttes märgib ettevõtja, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi aspekte, kui need on olulised: |
| 3.Circular economy means an economic system in which the value of products, materials and other resources in the economy is maintained for as long as possible, enhancing their efficient use in production and consumption, thereby reducing the environmental impact of their use, minimising waste and the release of hazardous substances at all stages of their life cycle, including through the application of the waste hierarchy. The goal is to maximise and maintain the value of the technical and biological resources, products and materials by creating a system that allows for durability, optimal use or re-use, refurbishment, remanufacturing, recycling and nutrient cycling. | (a)üleminek esmaressursside kasutamiselt, sh teiseste (ringlussevõetud) ressursside kasutamise suhteline suurenemine; |
| 4.This Standard builds on relevant EU legislative frameworks and policies including the EU Circular Economy Action Plan, Directive 2008/98/EC of the European Parliament and of the Council 90 (Waste Framework Directive) and the EU industrial strategy. | (b)taastuvate ressursside säästev sisseostmine ja kasutamine. |
| 5.To evaluate the transition from business as usual, meaning an economy in which finite resources are extracted to make products that are used and then thrown away (“take-make-waste”), to a circular economic system, this Standard relies on the identification of the physical flows of resources, materials and products used and generated by the undertaking through Disclosure Requirement E5-4 Resource inflows and Disclosure Requirement E5-5 Resource outflows. | 16.Poliitika käsitleb olulisi mõjusid, riske ja võimalusi ettevõtja enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. |
| Interactions with other ESRS | Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid |
| 6.Resource use is a major driver of other environmental impacts such as climate change, pollution, water and marine resources and biodiversity. A circular economy is a system that tends towards sustainable use of resources in extraction, processing, production, consumption and management of waste. Such system brings multiple environmental benefits, in particular, the reduction of material and energy consumption and emissions into the air (greenhouse gas emissions or other pollution), the limitation of water withdrawals and discharges and the regeneration of nature limiting the impact on biodiversity. | 17.Ettevõtja avalikustab ressursikasutuse ja ringmajanduse meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid. |
| 7.To provide a comprehensive overview of which other environmental matters could be material to resource use and circular economy, relevant disclosure requirements are covered in other environmental ESRS as follows: | 18.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest. |
| (a)ESRS E1 Climate change, which addresses, in particular, GHG emissions and energy resources (energy consumption); | 19.Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmete ja eraldatud ressursside kirjeldamisel järgitakse põhimõtteid, mis on esitatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. |
| (b)ESRS E2 Pollution, which addresses, in particular, emissions to water, air and soil as well as substances of concern; | 20.Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A võib ettevõtja täpsustada, kas ja kuidas meede ja ressursid hõlmavad järgmist: |
| (c) ESRS E3 Water and marine resources, which addresses, in particular, water resource (water consumption) and marine resources; and | (a)suurem ressursitõhusus tehniliste ja bioloogiliste materjalide ja vee kasutamisel, eelkõige seoses tooraine infosüsteemis loetletud kriitiliste toorainete ja haruldaste muldmetallide kasutamisega; |
| (d)ESRS E4 Biodiversity and ecosystems, which addresses, in particular, ecosystems, species and raw materials. | (b)sekundaarse tooraine (ringlussevõetava materjali) suurem kasutusmäär; |
| 8.The undertaking’s impacts related to resource use and circular economy, in particular impacts related to waste, can affect people and communities. Material negative impacts on affected communities from resource use and circular economy attributable to the undertaking are covered in ESRS S3 Affected communities. The efficient and circular use of resources also benefits competitiveness and economic wellbeing | (c)ringmajandust toetava disaini rakendamine, mis suurendab toote vastupidavust, optimeerib selle kasutamist ja toob kaasa kõrgemad korduskasutuse, parandamise, uuendamise, taastamise, kasutusotstarbe muutmise ja ringlussevõtu määrad; |
| 9.This Standard should be read in conjunction with ESRS 1 General requirements and ESRS 2 General disclosures. | (d)ringmajandusel põhinevate äritavade rakendamine, nagu i) väärtuse säilitamise meetmed (hooldus, parandamine, uuendamine, taastamine, komponentide hankimine, ajakohastamine ja pöördlogistika, suletud ahelas ringlussevõtmine, kasutatud kaupade jaemüük), ii) väärtuse maksimeerimise meetmed (toote-teenuse süsteemid, koostöö- ja jagamismajanduse ärimudelid), iii) kasutuselt kõrvaldamise meetmed (ringlussevõtt, väärindamine, laiendatud tootjavastutus) ja iv) süsteemide tõhususe meetmed (tööstussümbioos); |
| Disclosure Requirements | (e)meetmed, mis on võetud selleks, et vältida jäätmete teket ettevõtja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides; ja |
| ESRS 2 General disclosures | (f)jäätmekäitluse optimeerimine kooskõlas jäätmehierarhiaga. |
| 10.The requirements of this section should be read in conjunction with and reported alongside the disclosures required by ESRS 2 chapter 4 Impact, risk and opportunity management. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| Impact, risk and opportunity management | Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material resource use and circular economy-related impacts, risks and opportunities | 21.Ettevõtja avalikustab ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud. |
| 11.The undertaking shall describe the process to identify material impacts, risks and opportunities related to resource use and circular economy, in particular regarding resource inflows, resource outflows and waste, and shall provide information on: | 22.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on seadnud ressursikasutuse ja ringmajanduse poliitika toetamiseks ning selle oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks. |
| (a)whether the undertaking has screened its assets and activities in order to identify its actual and potential impacts, risks and opportunities in its own operations and its upstream and downstream value chain, and if so, the methodologies, assumptions and tools used in the screening; | 23.Eesmärkide kirjeldus peab sisaldama standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet. |
| (b)whether and how the undertaking has conducted consultations, in particular, with affected communities. | 24.Andmepunktis 21 nõutud avalikustamisel märgitakse, kas ja kuidas on ettevõtja eesmärgid seotud ressursside sisendi ja väljundiga, sh jäätmete, toodete ja materjalidega, ning täpsemalt: |
| Disclosure Requirement E5-1 – Policies related to resource use and circular economy | (a)ringmajandust toetava tootedisaini (sh nt vastupidavust, demonteeritavust, parandatavust ja ringlussevõetavust jne toetav disain) suurendamisega; |
| 12.The undertaking shall describe its policies adopted to manage its material impacts, risks and opportunities related to resource use and circular economy. | (b)materjalide ringkasutuse määra suurendamisega; |
| 13.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the extent to which the undertaking has policies that address the identification, assessment, management and/or remediation of its material impacts, risks and opportunities related to resource use and circular economy. | (c)esmastooraine minimeerimisega; |
| 14.The disclosure required by paragraph 12 shall contain the information on the policies the undertaking has in place to manage its material impacts, risks and opportunities related to resource use and circular economy in accordance with ESRS 2 MDR-P Policies adopted to manage material sustainability matters. | (d)taastuvate ressursside säästva sisseostmise ja kasutamisega (kooskõlas kaskaadkasutuse põhimõttega); |
| 15.In the summary, the undertaking shall indicate whether and how its policies address the following matters where material: | (e)jäätmekäitlusega, sh ettevalmistamisega nõuetekohaseks käitlemiseks, ja |
| (a)transitioning away from use of virgin resources, including relative increases in use of secondary (recycled) resources; | (f)muude ressursikasutuse või ringmajandusega seotud aspektidega. |
| (b)sustainable sourcing and use of renewable resources. | 25.Ettevõtja täpsustab, millise jäätmehierarhia kihiga on eesmärk seotud. |
| 16.Policies shall address material impacts, risks and opportunities in its own operations and along its upstream and downstream value chain. | 26.Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-T võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärke püstitades võeti arvesse ökoloogilisi künniseid ja üksusepõhiseid kvoote. Sellisel juhul võib ettevõtja täpsustada järgmist: |
| Disclosure Requirement E5-2 – Actions and resources related to resource use and circular economy | (a)kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud meetod; |
| 17.The undertaking shall disclose its resource use and circular economy actions and the resources allocated to their implementation. | (b)kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja |
| 18.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the key actions taken and planned to achieve the resource use and circular economy-related policy objectives and targets. | (c)kuidas jaotub ettevõtja vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest. |
| 19.The description of the resource use and circular economy-related actions and resources allocated shall follow the principles defined in ESRS 2 MDR-A Actions and resources in relation to material sustainability matters. | 27.Ettevõtja täpsustab taustteabe osana, kas tema seatud ja esitatud eesmärgid on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud. |
| 20.In addition to ESRS 2 MDR-A, the undertaking may specify whether and how an action and resources cover: | Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisend |
| (a)higher levels of resource efficiency in use of technical and biological materials and water, particularly in relation to critical raw materials and rare earths as listed in the Raw Materials Information System; | 28.Ettevõtja avalikustab teabe oma ressursside sisendi kohta, mis on seotud oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. |
| (b)higher rates of use of secondary raw materials (recyclates); | 29.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ressursikasutusest ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates etappides. |
| (c)application of circular design, leading to increased product durability and optimisation of use, and higher rates of: Reuse, Repair, Refurbishing, Remanufacture, Repurposing and Recycling. | 30.Andmepunktis 28 nõutav avalikustamine peab sisaldama olulise ressursside sisendi kirjeldust: tooted (sh pakendid) ja materjalid (sh kriitilised toorained ja haruldased muldmetallid), vesi ja materiaalne põhivara, mida kasutatakse ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates etappides. |
| (d)application of circular business practices such as (i) value retention actions (maintenance, repair, refurbishing, remanufacturing, component harvesting, upgrading and reverse logistics, closed loop systems, second-hand retailing), (ii) value maximisation actions (product-service systems, collaborative and sharing economy business models), (iii) end-of-life actions (recycling, upcycling, extended producer responsibility), and (iv) systems efficiency actions (industrial symbiosis); | 31.Kui ettevõtja hinnangul on ressursside sisend oluline kestlikkusaspekt, avalikustab ta oma toodete ja teenuste tootmiseks aruandeperioodil kasutatud materjalide kohta järgmise teabe tonnides või kilogrammides: |
| (e)actions taken to prevent waste generation in the undertaking’s upstream and downstream value chain; and | (a)aruandeperioodi jooksul kasutatud toodete ning tehniliste ja bioloogiliste materjalide kogumass; |
| (f)optimistation of waste management in line with the waste hierarchy. | (b)ettevõtja toodete ja teenuste (sh pakendite) valmistamiseks kasutatud, säästvalt hangitud bioloogiliste materjalide (ja mitteenergiaallikana kasutatavate biokütuste) osakaal koos teabega kasutatud sertifitseerimissüsteemi ja kaskaadiprintsiibi kohaldamise kohta ja |
| Metrics and targets | (c)ettevõtja toodete ja teenuste (sh pakendite) valmistamiseks kasutatud teiseste, taaskasutatavate või ringlussevõetud komponentide, vahesaaduste ja materjalide mass nii absoluutväärtuses kui ka protsendina. |
| Disclosure Requirement E5-3 – Targets related to resource use and circular economy | 32.Ettevõtja esitab teabe andmete arvutamiseks kasutatud meetodite kohta. Selles täpsustatakse, kas andmed pärinevad otsestest mõõtmistest või hinnangutest ning avalikustatakse peamised kasutatud eeldused. |
| 21.The undertaking shall disclose the resource use and circular economy-related targets it has set. | Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljund |
| 22.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the targets the undertaking has adopted to support its resource use and circular economy policy and to address its material impacts, risks and opportunities. | 33.Ettevõtja avalikustab teabe oma ressursside väljundi, sh jäätmete kohta, mis on seotud oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. |
| 23.The description of the targets shall contain the information requirements defined in ESRS 2 MDR-T Tracking effectiveness of policies and actions through targets. | 34.Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: |
| 24.The disclosure required by paragraph 21 shall indicate whether and how the undertaking’s targets relate to resource inflows and resource outflows, including waste and products and materials, and, more specifically to: | (a)kuidas ettevõtja panustab ringmajandusse, i) kavandades tooteid ja materjale kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega, ning ii) suurendades või maksimeerides toodete, materjalide ja jäätmete pärast esmast kasutamist uuesti ringlussevõtmise määra, ja |
| (a)the increase of circular product design (including for instance design for durability, dismantling, reparability, recyclability etc); | (b)ettevõtja jäätmete vähendamise ja jäätmekäitluse strateegia ja see, mil määral ettevõtja teab, kuidas tema tootmises tekkinud jäätmeid tema enda tegevuses käideldakse. |
| (b)the increase of circular material use rate; | Tooted ja materjalid |
| (c)the minimisation of primary raw material; | 35.Ettevõtja esitab kirjelduse peamistest toodetest ja materjalidest, mis pärinevad ettevõtja tootmisprotsessist ja on kavandatud vastavalt ringmajandust toetavatele põhimõtetele, sh vastupidavus, korduskasutatavus, parandatavus, demonteeritavus, taastamine, uuendamine, ringlussevõtt, elutsüklipõhine ringlusse võtmine või toote või materjali kasutamise optimeerimine muude ringmajandust toetavate ärimudelite abil. |
| (d)sustainable sourcing and use (in line with the cascading principle) of renewable resources; | 36.Ettevõtjad, kelle puhul on oluline ressursside väljund, avalikustavad järgmise teabe: |
| (e)the waste management, including preparation for proper treatment; and | (a)ettevõtja poolt turule lastud toodete eeldatav vastupidavus võrrelduna iga tooterühma tootmisharu keskmisega; |
| (f)other matters related to resource use or circular economy. | (b)toodete parandatavus, kasutades võimalusel tunnustatud hindamissüsteemi: |
| 25.The undertaking shall specify to which layer of the waste hierarchy the target relates. | (c)ringlussevõetud materjali sisalduse määrad toodetes ja nende pakendites. |
| 26.In addition to ESRS 2 MDR-T, the undertaking may specify whether ecological thresholds and entity-specific allocations were taken into consideration when setting targets. If so, the undertaking may specify: | Jäätmed |
| (a)the ecological thresholds identified, and the methodology used to identify such thresholds; | 37.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe enda tegevuse käigus tekkinud jäätmete üldkoguse kohta tonnides või kilogrammides: |
| (b)whether or not the thresholds are entity-specific and if so, how they were determined; and | (a)tekitatud jäätmete üldkogus; |
| (c)how responsibility for respecting identified ecological thresholds is allocated in the undertaking. | (b)kõrvaldamisest kõrvalesuunatud kogus massi järgi, mis jaguneb ohtlikeks jäätmeteks ja tavajäätmeteks, ning jaotus järgmiste taaskasutamistoimingute liikide kaupa: |
| 27.The undertaking shall specify as part of the contextual information, whether the targets it has set and presented are mandatory (required by legislation) or voluntary. | I.korduskasutamiseks ettevalmistamine; |
| Disclosure Requirement E5-4 – Resource inflows | II.ringlussevõtt ja |
| 28.The undertaking shall disclose information on its resource inflows related to its material impacts, risks and opportunities. | III.muud taaskasutamistoimingud; |
| 29.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the resource use in the undertaking’s own operations and its upstream value chain. | (c)kõrvaldamisse juhitud kogus massi järgi jäätmekäitluse liikide kaupa ja kõigi kolme liigi liitmisel saadud kogusumma, jaotatuna ohtlike jäätmete ja tavajäätmete vahel. Taaskasutamistoimingute liigid, mis tuleb avalikustada, on järgmised: |
| 30.The disclosure required by paragraph 28 shall include a description of its resource inflows where material: products (including packaging) and materials (specifying critical raw materials and rare earths), water and property, plant and equipment used in the undertaking’s own operations and along its upstream value chain. | I.põletamine; |
| 31.When an undertaking assesses that resource inflows is a material sustainability matter, it shall disclose the following information about the materials used to manufacture the undertaking’s products and services during the reporting period, in tonnes or kilogrammes: | II.prügilasse ladestamine ja |
| (a)the overall total weight of products and technical and biological materials used during the reporting period; | III.muud kõrvaldamistoimingud; |
| (b)the percentage of biological materials (and biofuels used for non-energy purposes) used to manufacture the undertaking’s products and services (including packaging) that is sustainably sourced, with the information on the certification scheme used and on the application of the cascading principle; and | (d)ringlusse võtmata jäätmete üldkogus ja osakaal 91 . |
| (c)the weight in both absolute value and percentage, of secondary reused or recycled components, secondary intermediary products and secondary materials used to manufacture the undertaking’s products and services (including packaging). | 38.Jäätmete koostise avalikustamisel täpsustab ettevõtja järgmist: |
| 32.The undertaking shall provide information on the methodologies used to calculate the data. It shall specify whether the data is sourced from direct measurement or estimations, and disclose the key assumptions used. | (a)jäätmevood, mis on seotud tema sektori või tegevusega (nt kaevandussektoris tegutseva ettevõtja puhul rikastamisjäätmed, elektroonikajäätmed tarbeelektroonika sektoris või toidujäätmed põllumajandus- või majutussektoris), ja |
| Disclosure Requirement E5-5 – Resource outflows | (b)jäätmetes sisalduvad materjalid (nt biomass, metallid, mittemetalsed mineraalid, plastid, tekstiilid, kriitilised toorained ja haruldased muldmetallid). |
| 33.The undertaking shall disclose information on its resource outflows, including waste, related to its material impacts, risks and opportunities. | 39.Ettevõtja avalikustab ka enda tekitatud ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete üldkoguse; radioaktiivsed jäätmed on määratletud nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom 92 artikli 3 punktis 7. |
| 34.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of: | 40.Ettevõtja esitab taustteabe andmete arvutamiseks kasutatud meetodite kohta ning eelkõige kriteeriumide ja eelduste kohta, mida kasutatakse andmepunkti 35 kohaste ringmajanduse põhimõtete alusel kavandatud toodete kindlaksmääramiseks ja liigitamiseks. Selles täpsustatakse, kas andmed pärinevad otsestest mõõtmistest või hinnangutest, ning avalikustatakse peamised kasutatud eeldused. |
| (a)how the undertaking contributes to the circular economy by i) designing products and materials in line with circular economy principles and ii) increasing or maximising the extent to which products, materials and waste processing are recirculated in practice after first use; and | Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
| (b)the undertaking’s waste reduction and waste management strategy, the extent to which the undertaking knows how its pre-consumer waste is managed in its own activities. | 41.Ettevõtja avalikustab ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjust tulenevate oluliste riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju. |
| Products and materials | 42.Andmepunktis 41 nõutav teave täiendab standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: |
| 35.The undertaking shall provide a description of the key products and materials that come out of the undertaking’s production process and that are designed along circular principles, including durability, reusability, repairability, disassembly, remanufacturing, refurbishment, recycling, recirculation by the biological cycle, or optimisation of the use of the product or material through other circular business models. | (a)prognoositav finantsmõju, mis tuleneb olulistest riskidest seoses ressursside kasutamise ja ringmajandusega seotud olulisest mõjust ja sõltuvusest ning sellest, kuidas need avaldavad või võivad mõistlike eelduste kohaselt avaldada olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja |
| 36.Undertakings for which outflows are material shall disclose: | (b)prognoositav finantsmõju, mis tuleneb ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud olulistest võimalustest. |
| (a)The expected durability of the products placed on the market by the undertaking, in relation to the industry average for each product group; | 43.Avalikustatakse järgmine teave: |
| (b)The reparability products, using an established rating system, where possible; | (a)prognoositava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Olulistest võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt standardi ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“; |
| (c)The rates of recyclable content in products and their packaging. | (b)vaadeldava mõju kirjeldus ning nendega seotud mõju ja sõltuvus ja ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, |
| Waste | (c)prognoositava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase. |
| 37.The undertaking shall disclose the following information on its total amount of waste from its own operations, in tonnes or kilogrammes: | A liide. Kohaldamisnõuded
|
| (a)the total amount of waste generated ; | Käesolev liide on standardi ESRS E5 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama tähtsus. |
| (b)the total amount by weight diverted from disposal, with a breakdown between hazardous waste and non-hazardous waste and a breakdown by the following recovery operation types: | ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| I.preparation for reuse; | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| II.recycling; and | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
| III.other recovery operations. | AR 1.Keskkonnaga seotud alateemade olulisuse hindamisel hindab ettevõtja ressursikasutuse ja ringmajanduse olulisust oma tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ning võib kaaluda nelja etappi, mida nimetatakse ka LEAP-lähenemiseks: |
| (c)the amount by weight directed to disposal by waste treatment type and the total amount summing all three types, with a breakdown between hazardous waste and non-hazardous waste. The waste treatment types to be disclosed are: | (a)1. etapp: tehakse kindlaks aspektid, kus ettevõtja enda tegevus ja väärtusahela eelnevad ja järgnevad etapid on seotud loodusega; |
| I.incineration; | (b)2. etapp: hinnatakse sõltuvust ja mõju; |
| II.landfill; and | (c)3. etapp: hinnatakse olulisi riske ja võimalusi |
| III.other disposal operations; | (d)4. etapp: valmistatakse ette ja esitatakse olulisuse hindamise tulemused. |
| (d)the total amount and percentage of non-recycled waste 91 . | AR 2.Standardi ESRS E5 puhul tuginevad 1. ja 2. etapp peamiselt ESRS E1 (sh energiatarbimine), ESRS E2 (saaste), ESRS E3 (mereressursid, veetarbimine) ja ESRS E4 (elurikkus, ökosüsteemid, tooraine) raames tehtud olulisuse hindamistele. Ringmajanduse lõppeesmärk on vähendada toodete, materjalide ja muude ressursside kasutamise keskkonnamõju, minimeerida jäätmeid ja ohtlike ainete eraldumist ning seega vähendada mõju loodusele. See kohaldamisnõue keskendub peamiselt LEAP-lähenemise kolmandale etapile; neljandas etapis käsitletakse protsessi tulemusi. |
| 38.When disclosing the composition of the waste, the undertaking shall specify: | AR 3.Mõju, sõltuvuse, riskide ja võimaluste olulisuse hindamise protsessis võetakse arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõude IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ ning IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“ sätteid. |
| (a)the waste streams relevant to its sector or activities (e.g. tailings for the undertaking in the mining sector, electronic waste for the undertaking in the consumer electronics sector, or food waste for the undertaking in the agriculture or in the hospitality sector); and; | AR 4.Olulisuse hindamisega hõlmatud alateemad, mis on seotud ressursikasutuse ja ringmajandusega, on järgmised: |
| (b)the materials that are present in the waste (e.g. biomass, metals, non-metallic minerals, plastics, textiles, critical raw materials and rare earths). | (a)ressursside sisend, sh materjaliressursside sisendi ringlus, võttes arvesse ressursikasutuse optimeerimist, materjalide ja toodete ressursimahukust ning taastuvaid ja taastumatuid ressursse; |
| 39.The undertaking shall also disclose the total amount of hazardous waste and radioactive waste generated by the undertaking, where radioactive waste is defined in Article 3(7) of Council Directive 2011/70/Euratom 92 . | (b)toodete ja teenustega seotud ressursside väljund ja |
| 40.The undertaking shall provide contextual information on the methodologies used to calculate the data and in particular the criteria and assumptions used to determine and classify products designed along circular principles under paragraph 35. It shall specify whether the data is sourced from direct measurement or estimations; and disclose the key assumptions used. | (c)jäätmed, sh ohtlike jäätmete ja tavajäätmete käitlemine. |
| Disclosure Requirement E5-6 – Anticipated financial effects from material resource use and circular economy-related risks and opportunities | AR 5.3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal: |
| 41.The undertaking shall disclose the anticipated financial effects of material risks and opportunities arising from resource use and circular economy-related impacts. | (a)teha kindlaks enda tegevuse ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üleminekuriskid ja võimalused, sh tavapärase tegevuse jätkumise stsenaariumiga seotud risk: |
| 42.The information required by paragraph 41 is in addition the information on current financial effects on the entity’s financial position, financial performance and cash flows for the reporting period required under ESRS 2 SBM-3 para 48 (d). The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of: | I.poliitikast tulenevad ja õiguslikud riskid, nt taastumatute loodusvarade kaevandamise ja kasutamise keelud, jäätmekäitluse eeskirjad: |
| (a)anticipated financial effects due to material risks arising from material resource use and circular economy-related impacts and dependencies and how these risks have or could reasonably be expected to have) a material influence on the undertaking’s financial position, financial performance performance, and cash flows over the short-, medium- and long-term; and | II.tehnoloogia, nt uute tehnoloogiate turuletoomine toodete ja materjalide praeguse kasutuse asendamiseks; |
| (b)anticipated financial effects due to material opportunities related to resource use and circular economy. | III.turg, nt muutused pakkumises, nõudluses ja rahastamises; |
| 43.The disclosure shall include: | IV.maine, nt ühiskonna, klientide ja kogukondade muutuvad hoiakud; |
| (a)a quantification of the anticipated financial effects in monetary terms before considering resource use and circular economy-related actions, or where not possible without undue cost or effort, qualitative information. For financial effects arising from material opportunities, a quantification is not required if it would result in disclosure that does not meet the qualitative characteristics of information (see ESRS 1 Appendix B Qualitative characteristics of information); | (b)teha kindlaks füüsilised riskid, sh varude ammendumine ning esmaste ja teiseste taastuvate ja taastumatute ressursside kasutamine; |
| (b)a description of the effects considered, the impacts and dependencies to which they relate and the time horizons in which they are likely to materialise; | (c)võimaluste kindlakstegemine järgmiste kategooriate alusel: |
| (c)the critical assumptions used to quantify the anticipated financial effects, as well as the sources and level of uncertainty of those assumptions. | I.ressursitõhusus: nt üleminek tõhusamatele teenustele ja protsessidele, mis nõuavad vähem ressursse, ökodisain, mis aitab tagada pika kasutusea, parandatavuse, korduskasutatavuse, ringlussevõtu, kõrvaltooted, tagasivõtusüsteemid, tegevuse lahtisidumine materjalide kaevandamisest, ringmajandust toetava materjalikasutuse intensiivistamine, dematerialiseerimist võimaldava süsteemi loomine (nt digiteerimise, kasutusmäärade parandamise ja massi vähendamise kaudu); tavad, millega tagatakse toodete ja materjalide kogumine, sortimine ja korduskasutamine, parandamine, renoveerimine ja taastamine; |
| Appendix A: Application Requirements
| II.turud: nt nõudlus vähem ressursimahukate toodete ja teenuste järele ja uued tarbimismudelid, nagu „toode teenusena“, maksmine kasutamise põhjal, jagamine ja liisimine; |
| This appendix is an integral part of the ESRS E5. It supports the application of the disclosure requirements set out in this standard and has the same authority as the other parts of the standard. | III.rahastamine: nt juurdepääs rohelistele fondidele, võlakirjadele või laenudele; |
| ESRS 2 General disclosures | IV.vastupanuvõime: nt ressursside ja äritegevuse mitmekesistamine (nt uute materjalide ringlussevõtuks äriüksuse loomine), rohelisse taristusse investeerimine, sõltuvust vähendavate ringlussevõtu- ja ringlusmehhanismide kasutuselevõtmine, ettevõtja suutlikkus kaitsta tulevasi varusid ja ressursivooge ja |
| Impact, risk and opportunity management | V.maine. |
| Disclosure requirement related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material resource use and circular economy-related impacts, risks and opportunities | AR 6.Ettevõtja võib kaaluda järgmisi meetodeid, et hinnata oma mõjusid, riske ja võimalusi enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides: |
| AR 1.When conducting a materiality assessment on environmental subtopics, the undertaking shall assess the materiality of resource use and circular economy in its own operations and its upstream and downstream value chain, and may consider the four phases below, also known as the LEAP approach: | (a)komisjoni soovitus 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta (I lisa (toote keskkonnajalajälg); III lisa (organisatsiooni keskkonnajalajälg), ja |
| (a)Phase 1: locate where in the undertaking’s own operations and along its upstream and downstream value chain the interface with nature takes place; | (b)materjalivoo analüüs (MFA), Euroopa Keskkonnaametilt. |
| (b)Phase 2: evaluate the dependencies and impacts; | AR 7.Olulisuse hindamise tulemuste kohta teabe esitamisel võtab ettevõtja arvesse ettevõtja järgmist: |
| (c)Phase 3: assess the material risks and opportunities; | (a)loetelu äriüksustest, mis on seotud ressursikasutuse ja ringmajanduse oluliste mõjude, riskide ja võimalustega ettevõtja toodete ja teenuste ning tekkivate jäätmete kontekstis; |
| (d)Phase 4: prepare and report the results of the materiality assessment. | (b)ettevõtja kasutatud oluliste ressursside loetelu ja tähtsuse järjekord; |
| AR 2.With regard to ESRS E5, phases 1 and 2 rely mainly on the materiality assessments conducted under ESRS E1 (including energy consumption), ESRS E2 (pollution), ESRS E3 (marine resources, water consumption) and ESRS E4 (biodiversity, ecosystems, raw materials). Indeed, circular economy eventually aims at reducing the environmental impact of the use of products, materials and other resources, minimizing waste and the release of hazardous substances and hence at reducing impacts on nature. This application requirement focuses mainly on the third phase of this LEAP approach, while the fourth phase addresses the outcome of the process. | (c)tavapärase tegevuse jätkamisega seotud olulised mõjud ja riskid; |
| AR 3.The process to assess the materiality of impacts, dependencies, risks and opportunities shall consider the provisions in ESRS 2 IRO-1 Description of the processes to identify and assess material impacts, risks and opportunities and IRO-2 Disclosure Requirements in ESRS covered by the undertaking’s sustainability statement. | (d)ringmajandusega seotud olulised võimalused; |
| AR 4.The sub-topics related to resource use and circular economy covered by the materiality assessment include: | (e)ringmajandusele ülemineku olulised mõjud ja riskid ja |
| (a)resource inflows including the circularity of material resource inflows, considering resource use optimisation, intensity of materials and products and renewable and non-renewable resources; | (f)väärtusahela etapid, kuhu on koondunud ressursside kasutamine, riskid ja negatiivne mõju. |
| (b)resource outflows related to products and services; and | Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika |
| (c)waste, including hazardous waste and non-hazardous waste management. | AR 8.Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitika võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. |
| AR 5.In Phase 3, to assess its material risks and opportunities based on the results of Phases 1 and 2, the undertaking may: | AR 9.Oma poliitika kohta teavet andes kaalub ettevõtja, kas ja kuidas käsitletakse tema poliitikas järgmist: |
| (a)identify transition risks and opportunities in its own operations and its upstream and downstream value chain, including the risk of staying in a business-as-usual scenario: | (a)jäätmehierarhia: a) vältimine, b) korduskasutamiseks ettevalmistamine, c) ringlussevõtt, d) muu taaskasutamine, sh jäätmete energiakasutus, ja e) kõrvaldamine. Selles kontekstis ei saa jäätmekäitlust pidada taaskasutamiseks; |
| I.policy and legal, e.g., bans on the extraction and use of non-renewable resources, regulations on waste treatment; | (b)jäätmete vältimise või minimeerimise (korduskasutamine, parandamine, uuendamine, taastamine ja kasutusotstarbe muutmine) prioriseerimine, võrreldes jäätmekäitlusega (ringlussevõtt). Arvesse tuleks võtta ka ökodisaini, 93 jäätmete kui ressursi või tarbimisjärgsete jäätmete (tarbija-toote olelusringi lõpus) mõisteid. |
| II.technology, e.g., introduction on the market of new technologies to replace existing use of products and materials; | AR 10.Oma poliitika määratlemisel võib ettevõtja võtta arvesse dokumenti „Ringmajanduse liigitussüsteem“, milles kirjeldatakse ringmajandust toetavaid disaini- ja tootmismudeleid, ringkasutuse mudeleid, väärtuse taastamise mudeleid ja ringmajanduse toetamist kooskõlas üheksa ringmajanduse strateegia või põhimõttega: keeldu, mõtle järele, vähenda, korduskasuta, paranda, uuenda, taasta, kasuta uuel otstarbel ja võta ringlusse. |
| III.market, e.g., shifting supply, demand and financing; | Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid |
| IV.reputation, e.g. changing societal, customer or community perceptions. | AR 11.Andmepunkti 17 kohase teabe esitamisel ja võttes arvesse, et ressursse jagatakse ja ringmajanduse strateegiad võivad vajada ühistegevust, võib ettevõtja täpsustada meetmeid, mida võetakse selleks, et teha koostööd väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega ja/või kohaliku võrgustikuga eesmärgiga töötada välja toodete ja materjalide ringlust toetavaid koostööprojekte ja algatusi. |
| (b)identify physical risks including depletion of stock and use of virgin and non-virgin renewable resources, and of non-renewable resources; | AR 12.Eelkõige võib ettevõtja täpsustada järgmist: |
| (c)identify opportunities categorised by: | (a)kuidas ta aitab kaasa ringmajandusele, sh nt arukatele jäätmete kogumissüsteemidele; |
| I.resource efficiency: e.g., transition to more efficient services and processes requiring less resources, eco-design for longevity, repair, reuse, recycle, by- products, take-back systems, decoupling activity from extraction of materials, intensifying circular material use, creation of a system that allows for dematerialization (e.g., digitisation, improving utilisation rates, weight reduction); practices to ensure products and materials are collected, sorted, and reused, repaired, refurbished, remanufactured; | (b)muud ühistes meetmetes osalevad sidusrühmad: konkurendid, tarnijad, jaemüüjad, kliendid, muud äripartnerid, kohalikud kogukonnad ja ametiasutused, valitsusasutused; |
| II.markets: e.g., demand for less resource-intense products and services, and new consumption models such as product-as- a-service, pay-per-use, sharing, leasing; | (c)koostöö või algatuse korralduse kirjeldus, sh ettevõtja konkreetne panus ja eri sidusrühmade roll projektis. |
| III.financing: e.g., access to green funds, bonds or loans; | AR 13.Meetmed võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või tema väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe. |
| IV.resilience: e.g., diversification of resources and business activities (e.g., start a new business unit to recycle new materials), investing in green infrastructures, adopting recycling and circularity mechanisms that reduce the dependencies, capability of the undertaking to safeguard future stocks and flows of resources; and | Mõõdikud ja eesmärgid |
| V.reputation. | Avalikustamisnõue E5-3 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid |
| AR 6.The undertaking may consider the following methodologies to assess its impacts, risks and opportunities in its own operations and along its upstream and downstream value chain: | AR 14.Kui ettevõtja viitab eesmärkide seadmisel ökoloogilistele künnistele, võib ta tugineda esialgsetele suunistele, mis on esitatud loodust käsitlevas teaduspõhiste eesmärkide algatuses SBTN („Esialgsed suunised ettevõtetele“, 2020. aasta september), või mis tahes muudele suunistele, mis põhinevad teaduslikult tunnustatud metoodikal, mis võimaldab seada teaduspõhiseid eesmärke, määrates kindlaks ökoloogilised künnised ja vajaduse korral üksusepõhised kvoodid. Ökoloogilised künnised võivad olla kohalikud, riiklikud ja/või ülemaailmsed. |
| (a)Commission Recommendation 2021/2279 on the use of the Environmental Footprint methods to measure and communicate the life cycle environmental performance of products and organizations (Annex I – Product Environmental Footprint; Annex III – Organisation Environmental Footprint); and | AR 15.Eesmärkide kohta teabe esitamisel seab ettevõtja eesmärgid tähtsuse järjekorda absoluutväärtuses. |
| (b)Material Flow Analysis (MFA) from the European Environment Agency. | AR 16.Eesmärkide kohta andmepunkti 24 kohase teabe esitamisel võtab ettevõtja arvesse toodete ja materjalide tootmisetappi, kasutusetappi ning kasutusaja lõppu. |
| AR 7.When providing information on the outcome of the materiality assessment, the undertaking shall consider: | AR 17.Andmepunkti 24 alapunkti c kohaselt teabe esitamisel taastuva esmastoorainega seotud eesmärkide kohta, kaalub ettevõtja, kuidas need eesmärgid võivad mõjutada elurikkuse kadumist, võttes arvesse ka standardit ESRS E4. |
| (a)a list of business units associated to resource use and circular economy material impacts, risks and opportunities in the context of the products and services of the undertaking and the waste it generates; | AR 18.Ettevõtja võib andmepunkti 24 alapunkti f kohaselt avalikustada muud eesmärgid, sh seoses säästva sisseostmisega. Sel juhul selgitab ettevõtja säästva sisseostmise määratlust, mille ta on vastu võtnud, ja seda, kuidas see on seotud andmepunktis 22 sätestatud eesmärgiga. |
| (b)a list and prioritisation of the material resources used by the undertaking; | AR 19.Eesmärgid võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või tema väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe. |
| (c)the material impacts and risks of staying in business as usual; | AR 20.Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb puudusi, mis on seotud määruse (EL) 2020/852 artikli 13 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, ringmajandusega seotud olulise panuse kriteeriumidega. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, ringmajandusega seotud kriteerium „ei kahjusta oluliselt“ ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. |
| (d)the material opportunities related to a circular economy; | Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisend |
| (e)the material impacts and risks of a transition to a circular economy; and | AR 21.Ressursside sisend võib hõlmata järgmisi kategooriaid: IT-seadmed, tekstiilid, mööbel, hooned, rasketehnika, keskmise raskusega tehnika, kergtehnika, rasketransport, keskmise raskusega transport, kergtransport ja laoseadmed. Materjalide puhul hõlmavad ressursside sisendi näitajad tooraineid, seotud protsessimaterjale ning pooltoodetest kaupu või osi. |
| (f)the stages of the value chain where resource use, risks and negative impacts are concentrated. | AR 22.Kui ettevõtja suhtes kohaldatakse andmepunkti 31, võib see tagada läbipaistvuse ka kõrvalsaadustest/jäätmete voost hangitud materjalide (nt materjalijäätmed, mida varem pole toodetes kasutatud). |
| Disclosure Requirement E5-1 – Policies related to resource use and circular economy | AR 23.Andmepunkti 31 alapunktides b ja c nõutud protsentuaalse näitaja nimetaja on aruandeperioodil kasutatud materjalide kogumass. |
| AR 8.The policies described under this Disclosure Requirement may be integrated in broader environmental or sustainability policies covering different subtopics. | AR 24.Esitatud kasutusandmed peavad kajastama materjali selle algses olekus ja andmeid ei tohi täiendavalt manipuleerida, esitades neid näiteks kuivmassina. |
| AR 9.When providing information on its policies, the undertaking shall consider whether and how its policies address: | AR 25.Kui korduskasutatud ja ringlussevõetud kategooriad kattuvad, täpsustab ettevõtja, kuidas on välditud topeltarvestust, ja tehtud valikuid. |
| (a)the waste hierarchy: (a) prevention; (b) preparing for re-use; (c) recycling; (d) other recovery, e.g., energy recovery; and (e) disposal. In this context, the waste treatment cannot be considered as a recovery; | Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljund |
| (b)the prioritisation of the avoidance or minimisation waste (Re-use, Repair, Refurbish, Remanufacture and Repurpose) over waste treatment (Recycling). The concepts of eco-design 93 , waste as a resource or post- consumer waste (at the end of a consumer-product lifecycle), should also be taken into consideration. | AR 26.Andmepunkti 35 kohaselt esitatav teave toodete ja materjalide kohta viitab kõikidele materjalidele ja toodetele, mis on ettevõtja tootmisprotsessi väljundiks ja mida äriühing turule viib (sh pakendid). |
| AR 10.When defining its policies, the undertaking may consider the Paper on “Categorisation system for the circular economy”, which describes circular design and production models, circular use models, circular value recovery models and circular support along the principles of the nine circular economy “R” strategies or principles: refuse, rethink, reduce, re-use, repair, refurbish, remanufacture, repurpose and recycle. | AR 27.Näitaja koostamisel kasutab ettevõtja nimetajana aruandeperioodi jooksul kasutatud materjalide kogumassi. |
| Disclosure Requirement E5-2 – Actions and resources in relation to resource use and circular economy | AR 28.Ettevõtja võib avalikustada teabe oma osalemise kohta kasutusea lõpu jäätmekäitluses, nt laiendatud tootjavastutuse süsteemide või tagasivõtusüsteemide kaudu. |
| AR 11.When providing information under paragraph 17 and considering that resources are shared and that circular economy strategies may require collective actions, the undertaking may specify the actions taken to engage with its upstream and downstream value chain and/or its local network on the development of collaborations or initiatives increasing the circularity of products and materials. | AR 29.Jäätmete liigi all mõeldakse seda, kas tegemist on ohtlike või tavajäätmetega. Mõned konkreetsed jäätmed, nt radioaktiivsed jäätmed, võidakse samuti esitada eraldi liigina. |
| AR 12.In particular, the undertaking may specify the following: | AR 30.Oma tegevusvaldkondade või tegevuste seisukohast oluliste jäätmevoogude arvessevõtmisel võib ettevõtja lähtuda Euroopa jäätmeloendis sisalduvatest jäätmete kirjeldustest. |
| (a)how it contributes to circular economy, including for instance smart waste collection systems; | AR 31.Näiteid andmepunkti 37 alapunkti b alapunktis iii osutatud muud tüüpi taaskasutustoimingute kohta võib leida direktiivi 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv) II lisast. |
| (b)the other stakeholders involved in the collective actions: competitors, suppliers, retailers, customers, other business partners, local communities and authorities, government agencies; | AR 32.Näiteid andmepunkti 37 alapunkti c alapunktis iii osutatud muud tüüpi taaskasutustoimingute kohta võib leida direktiivi 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv) I lisast. |
| (c)a description of the organisation of the collaboration or initiative, including the specific contribution of the undertaking and the roles of the different stakeholders in the project. | AR 33.Andmepunkti 40 alusel taustteavet esitades võib ettevõtja: |
| AR 13.The actions may cover the undertaking’s own operations and/or its upstream and downstream value chain. | (a)selgitada kõrvaldamisele suunatud jäätmete suure massi põhjuseid (nt kohalikud eeskirjad, millega keelatakse teatavat liiki jäätmete prügilasse ladestamine); |
| Metrics and targets | (b)kirjeldada valdkondlikke tavasid, majandussektori standardeid või väliseid eeskirju, millega nähakse ette konkreetne kõrvaldamistoiming, ja |
| Disclosure Requirement E5-3 - Targets related to resource use and circular economy | (c)täpsustada, kas andmed on saadud mudeldamise või otsese mõõtmise põhjal, nt lepinguliste jäätmekogujate saatelehtede alusel. |
| AR 14.If the undertaking refers to ecological thresholds to set targets, it may refer to the guidance provided by the Science-Based Targets Initiative for Nature (SBTN) in its interim guidance (Initial Guidance for Business, September 2020) or any other guidance with a scientifically acknowledged methodology that allows to set science-based targets by identifying ecological thresholds and, if applicable, organisation-specific allocations. Ecological thresholds can be local, national and/or global. | Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju |
| AR 15.When providing information on targets, the undertaking shall prioritise targets in absolute value. | AR 34.Andmepunkti 42 alapunkti b kohase teabe esitamisel võib ettevõtja kirjeldada, kuidas ta kavatseb suurendada väärtuse säilitamist, ja tuua näiteid. |
| AR 16.When providing information targets according to paragraph 24, the undertaking shall consider the production phase, the use phase, and the end of functional life of products and materials. | AR 35.Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. |
| AR 17.When providing information on targets related to virgin renewable raw material under paragraph 24(c), the undertaking shall consider how those targets may impact biodiversity loss, also in light of ESRS E4. | AR 36.Prognoositava finantsmõju võib andmepunkti 43 alapunkti a kohaselt rahaliselt kvantifitseerida vahemikuna. |
| AR 18.The undertaking may disclose other targets under paragraph 24(f) including in relation to sustainable sourcing. If so, the undertaking shall explain the definition of sustainable sourcing it has adopted and how it relates to the objective set out in paragraph 22. | ESRS S1 |
| AR 19.The targets may cover the undertaking’s own operations and/or its upstream and downstream value chain. | Oma töötajaskond |
| AR 20.The undertaking may specify whether the target addresses shortcomings related to the Substantial Contribution criteria for Circular Economy as defined in the delegated acts adopted pursuant to Article 13(2) of Regulation (EU) 2020/852. Where the Do No Significant Harm (DNSH) criteria for Circular Economy as defined in delegated acts adopted pursuant to Article 10(3), Article 11(3), Article 12(2), Article 14(2), and Article 15(2) of Regulation (EU) 2020/852 are not met, the undertaking may specify whether the target addresses shortcomings related those DNSH criteria. | Sisukord |
| Disclosure Requirement E5-4 - Resource inflows | Eesmärk
|
| AR 21.Resource inflows may cover the following categories: IT equipment, textiles, furniture, buildings, heavy machinery, mid-weight machinery, light machinery, heavy transport, mid-weight transport, light transport and warehousing equipment. With regard to materials, resource inflow indicators include raw materials, associated process materials, and semi-manufactured goods or parts. | Seosed teiste ESRSidega
|
| AR 22.When the undertaking is subject to paragraph 31, it may also provide transparency on the materials that are sourced from by-products/waste stream (e.g., offcuts of a material that has not previously been in a product). | Avalikustamisnõuded
|
| AR 23.The denominator of the percentage indicator required under paragraphs 31(b) and 31(c) is the overall total weight of materials used during the reporting period. | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| AR 24.The reported usage data are to reflect the material in its original state, and not to be presented with further data manipulation, such as reporting it as “dry weight”. | Strateegia |
| AR 25.In cases where there is an overlap between categories of reused, recycled, the undertaking shall specify how double counting was avoided and the choices that were made. | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| Disclosure Requirement E5-5 - Resource outflows | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
|
| AR 26.Products and materials information to be provided under paragraph 35 refers to all materials and products that come out of the undertaking’s production process and that a company puts on the market (including packaging). | Mõju, riskide ja võimaluste juhtimine |
| AR 27.When compiling the rate, the undertaking shall use as denominator the overall total weight of materials used during the reporting period. | oAvalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika
|
| AR 28.The undertaking may disclose its engagement in product end-of-life waste management, for example through extended producer responsibility schemes or take-back schemes. | oAvalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajate ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõju teemal
|
| AR 29.Type of waste is to be understood as hazardous waste or non-hazardous waste. Some specific waste, such as radioactive waste, may also be presented as a separate type. | oAvalikustamisnõue S1-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada
|
| AR 30.When considering the waste streams relevant to its sectors or activities, the undertaking may consider the list of waste descriptions from the European Waste Catalogue. | oAvalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus
|
| AR 31.Examples of other types of recovery operations under paragraph 37(b)iii may be found in Annex II of Directive 2008/98/EC (Waste Framework Directive). | Mõõdikud ja eesmärgid |
| AR 32.Examples of other types of disposal operations under paragraph 37(c)iii may be found in Annex I of Directive 2008/98/EC (Waste Framework Directive). | oAvalikustamisnõue S1-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
| AR 33.When providing contextual information under paragraph 40 the undertaking may: | oAvalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate omadused
|
| (a)explain the reasons for high weights of waste directed to disposal (e.g., local regulations that prohibit landfill of specific types of waste); | oAvalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajatest töötajate omadused
|
| (b)describe sector practices, sector standards, or external regulations that mandate a specific disposal operation; and | oAvalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog |
| (c)specify whether the data has been modelled or sourced from direct measurements, such as waste transfer notes from contracted waste collectors. | oAvalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad
|
| Disclosure Requirement E5-6 – Anticipated financial effects from material resource use and circular economy-related risks and opportunities | oAvalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu |
| AR 34.When providing information under paragraph 42(b), the undertaking may illustrate and describe how it intends to strengthen value retention. | oAvalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse |
| AR 35.The undertaking may include an assessment of its related products and services at risk over the short-, medium- and long-term, explaining how these are defined, how financial amounts are estimated, and which critical assumptions are made. | oAvalikustamisnõue S1-12 – puuetega isikud
|
| AR 36.The quantification of the anticipated financial effects in monetary terms under paragraph 43(a) may be a range. | oAvalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud
|
| ESRS S1 | oAvalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud
|
| OWN WORKFORCE | oAvalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud
|
| Table of contents | oAvalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutöötasu)
|
| Objective
| oAvalikustamisnõue S1-17 – juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduv tõsine mõju |
| Interaction with other ESRS
| A liide. Kohaldamisnõuded |
| Disclosure requirements
| -Eesmärk |
| -ESRS 2 General disclosures | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| Strategy | Strateegia |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 – Interests and views of stakeholders | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad
|
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 – Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model
| oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
|
| Impacts, risks and opportunities management | Mõju, riskide ja võimaluste juhtimine |
| oDisclosure Requirement S1-1 – Policies related to own workforce
| oAvalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika
|
| oDisclosure Requirement S1-2 – Processes for engaging with own workers and workers’ representatives about impacts
| oAvalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajate ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõju teemal
|
| oDisclosure Requirement S1-3 – Processes to remediate negative impacts and channels for own workers to raise concerns
| oAvalikustamisnõue S1 3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada
|
| oDisclosure Requirement S1-4 – Taking action on material impacts on own workforce, and approaches to mitigating material risks and pursuing material opportunities related to own workforce, and effectiveness of those actions
| oAvalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus
|
| Metrics and targets | Mõõdikud ja eesmärgid |
| oDisclosure Requirement S1-5 – Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunities | oAvalikustamisnõue S1-5 – olulise mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid
|
| oDisclosure Requirement S1-6 – Characteristics of the undertaking’s employees
| oAvalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate omadused
|
| oDisclosure Requirement S1-7 – Characteristics of non-employee workers in the undertaking’s own workforce
| oAvalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajatest töötajate omadused
|
| oDisclosure Requirement S1-8 – Collective bargaining coverage and social dialogue | oAvalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog |
| oDisclosure Requirement S1-9 – Diversity metrics
| oAvalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad
|
| oDisclosure Requirement S1-10 – Adequate wages | oAvalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu
|
| oDisclosure Requirement S1-11 – Social protection | oAvalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse
|
| oDisclosure Requirement S1-12– Persons with disabilities
| oAvalikustamisnõue S1-12 – puuetega inimesed
|
| oDisclosure Requirement S1-13 – Training and skills development metrics
| oAvalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud
|
| oDisclosure Requirement S1-14 – Health and safety metrics
| oAvalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud
|
| oDisclosure Requirement S1-15 – Work-life balance metrics
| oAvalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu
|
| oDisclosure Requirement S1-16 – Compensation metrics (pay gap and total compensation)
| oAvalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutöötasu)
|
| oDisclosure Requirement S1-17 – Incidents, complaints and severe human rights impacts | oAvalikustamisnõue S1-17 – juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduv tõsine mõju
|
| Appendix A: Application Requirements | Liide A.1. ESRS 2 kohase avalikustamise kohaldamisnõuded
|
| -Objective | Liide A.2. ESRS S1-1 „Oma töötajaskonnaga seotud poliitika“ kohaldamisnõuded
|
| -ESRS 2 General Disclosures | Liide A.3. ESRS S1-4 „Meetmete võtmine seoses olulise mõjuga oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus“ kohaldamisnõuded
|
| Strategy | Liide A.4. ESRS S1-5 „Olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid“ kohaldamisnõuded |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 – Interests and views of stakeholders
| Eesmärk |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 – Material impacts, risks and opportunities and their interaction of with strategy and business model
| 1.Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista ettevõtja olulist mõju oma töötajaskonnale ning sellega seotud olulisi riske ja võimalusi, sh järgmist: |
| Impacts, risks and opportunities management | (a)kuidas ettevõtja oluline positiivne ja negatiivne tegelik ja võimalik mõju mõjutab tema oma töötajaskonda; |
| oDisclosure Requirement S1-1 – Policies related to own workforce
| (b)võetud meetmed tegeliku või võimaliku negatiivse mõju vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende meetmete tulemused; |
| oDisclosure Requirement S1-2 – Processes for engaging with own workers and workers' representatives about impacts
| (c)ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja |
| oDisclosure Requirement S1- 3 – Processes to remediate negative impacts and channels for own workers to raise concerns
| (d)ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. |
| oDisclosure Requirement S1-4 – Taking action on material impacts and approaches to mitigating material risks and pursuing material opportunities related to own workforce, and effectiveness of those actions and approaches
| 2.Eesmärgi saavutamiseks nõutakse standardiga ka selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab oma töötajaskonnale avaldatava olulise tegeliku ja võimaliku mõju kindlakstegemiseks ja juhtimiseks seoses järgmiste sotsiaalsete, sh inimõigustega seotud tegurite või küsimustega: |
| Metrics and targets | (a)töötingimused, sh: |
| oDisclosure Requirement S1-5 – Targets related to managing material impacts, advancing positive impacts, as well as to risks and opportunities
| I.tööhõivekindlus, |
| oDisclosure Requirement S1-6 – Characteristics of the Undertaking’s Employees
| II.tööaeg, |
| oDisclosure Requirement S1-7 – Characteristics of non-employee workers in the undertaking’s own workforce
| III.piisav töötasu, |
| oDisclosure Requirement S1-8 – Collective bargaining coverage and social dialogue | IV.sotsiaaldialoog; |
| oDisclosure Requirement S1-9 – Diversity metrics
| V.ühinemisvabadus, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus; |
| oDisclosure Requirement S1-10 – Adequate Wages
| VI.kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate osakaal ettevõtja töötajaskonnas, |
| oDisclosure Requirement S1-11 – Social protection
| VII.töö- ja eraelu tasakaal ja |
| oDisclosure Requirement S1-12 – Persons with disabilities
| VIII.tervis ja ohutus; |
| oDisclosure Requirement S1-13 – Training and Skills Development metrics
| (b)võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile, sh: |
| oDisclosure Requirement S1-14 – Health and safety metrics
| I.sooline võrdõiguslikkus ja võrdne palk võrdväärse töö eest; |
| oDisclosure Requirement S1-15 – Work-life balance
| II.koolitus ja oskuste arendamine; |
| oDisclosure Requirement S1-16 – Remuneration metrics (pay gap and total remuneration)
| III.puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine; |
| oDisclosure Requirement S1-17 – Incidents, complaints and severe human rights impacts
| IV.meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal ja |
| Appendix A.1: Application Requirements for ESRS 2 related disclosures
| V.mitmekesisus; |
| Appendix A.2: Application Requirements for ESRS S1-1 Policies related to own workforce
| (c)muud tööga seotud õigused, sh need, mis on seotud järgmisega: |
| Appendix A.3: Application Requirements for ESRS S1–4 Taking action on material impacts on own workforce, and approaches to mitigating material risks and pursuing material opportunities related to own workforce, and effectiveness of those actions
| I.lapstööjõu kasutamine, |
| Appendix A.4: Application Requirements for ESRS S1–5 Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunities | II.sunniviisiline töö, |
| Objective | III.korralik eluase ja |
| 1.The objective of this Standard is to specify disclosure requirements which will enable users of the sustainability statement to understand the undertaking’s material impacts on its own workforce, as well as related material risks and opportunities, including: | IV.privaatsus. |
| (a)how the undertaking affects its own workforce, in terms of material positive and negative actual or potential impacts; | 3.Standardiga nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ja ettevõtja sõltuvus oma töötajaskonnast võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võrdsete võimaluste valdkonnas võib naiste diskrimineerimine töölevõtmisel ja edutamisel vähendada ettevõtja juurdepääsu kvalifitseeritud tööjõule ja kahjustada tema mainet. Seevastu poliitikal, mille eesmärk on suurendada naiste esindatust töötajas- ja juhtkonnas, võib olla positiivne mõju, näiteks võib see suurendada kvalifitseeritud tööjõudu ja parandada ettevõtte mainet. |
| (b)any actions taken, and the result of such actions, to prevent, mitigate or remediate actual or potential negative impacts, and to address risks and opportunities; | 4.Standard hõlmab ettevõtte oma töötajaskonda, mis hõlmab nii töötajaid, kes on ettevõtjaga töösuhtes (palgatöötajad), kui ka mittepalgatöötajaid, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu („iseenda tööandjad“), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78). Näiteid töötajatest, kes kuuluvad ettevõtja oma töötajaskonda, leiab kohaldamisnõudest 3. Teave, mis tuleb avalikustada mittepalgatöötajate kohta, ei mõjuta nende staatust kohaldatava tööõiguse alusel. |
| (c)the nature, type and extent of the undertaking’s material risks and opportunities related to its impacts and dependencies on its own workforce, and how the undertaking manages them; and | 5.Standard ei hõlma ettevõtja väärtusahela eelnevate või järgnevate etappide töötajaid; need töötajate kategooriad on hõlmatud standardiga ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“. |
| (d)the financial effects on the undertaking over the short-, medium- and long-term of material risks and opportunities arising from the undertaking’s impacts and dependencies on its own workforce. | 6.Standardi kohaselt peavad ettevõtjad kirjeldama oma töötajaskonda, sh selle hulka kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate põhiomadusi. See kirjeldus annab kasutajatele ülevaate ettevõtja oma töötajaskonna struktuurist ja aitab muu avalikustatava teabe kaudu esitatud teavet konteksti asetada. |
| 2.In order to meet the objective, this Standard also requires an explanation of the general approach the undertaking takes to identify and manage any material actual and potential impacts on its own workforce in relation to the following social, including human rights, factors or matters: | 7.Samuti on standardi eesmärk aidata kasutajatel mõista, mil määral ettevõtja järgib või täidab rahvusvahelisi ja Euroopa inimõigusi käsitlevaid dokumente ja konventsioone, sh rahvusvahelist inimõiguste koodeksit, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ja põhikonventsioone, ÜRO puuetega inimeste konventsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni, läbivaadatud Euroopa sotsiaalhartat, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, ELi poliitilisi prioriteete, nagu need on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, ning ELi õigusakte, sh ELi tööõigustikku. |
| (a)working conditions, including: | Seosed teiste ESRSidega |
| I.secure employment; | 8.Seda standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. |
| II.working time; | 9.Käesolevat standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“, standardiga ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ning standardiga ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“. |
| III.adequate wages; | 10.Standardi kohane aruandlus peab olema järjepidev, sidus ja vajaduse korral selgelt seotud ESRS S2 kohase aruandlusega ettevõtja oma töötajaskonna kohta, et tagada tõhus aruandlus. |
| IV.social dialogue; | Avalikustamisnõuded |
| V.freedom of association, the existence of works councils and the information, consultation and participation rights of workers; | ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| VI.collective bargaining, including the rate of the undertaking’s workforce covered by collective agreements; | 11.Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos standardi ESRS 2 strateegiat (SBM) käsitlevates andmepunktides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos ESRS 2 kohaselt nõutava avalikustamisega, v.a standardi ESRS 2 avalikustamisnõue SBM-3, mille puhul ettevõtjal on võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustamisega. |
| VII.work-life balance; and | Strateegia |
| VIII.health and safety. | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| (b)equal treatment and opportunities for all, including: | 12.ESRS 2 avalikustamisnõuet SBM-2 täites avalikustab ettevõtja, kuidas tema strateegia ja ärimudel lähtuvad oma töötajaskonna huvidest, seisukohtadest ja õigustest, sh nende inimõiguste austamisest. Ettevõtja oma töötajaskond on üks peamine mõjutatud sidusrühm. |
| I.gender equality and equal pay for work of equal value; | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
| II.training and skills development; | 13.Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: |
| III.employment and inclusion of persons with disabilities; | (a)kas ja kuidas tegelik ja võimalik mõju tema oma töötajaskonnale, nagu on määratletud ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“: i) pärineb ettevõtja strateegiast ja ärimudelitest või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetab seda, ja |
| IV.measures against violence and harassment in the workplace; and | (b)seos oma töötajaskonnaga seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel. |
| V.diversity. | 14.Andmepunkti 48 nõuete täitmisel avalikustab ettevõtja, kas kõik tema oma töötajaskonna liikmed, keda ettevõtja võib oluliselt mõjutada, on hõlmatud ESRS 2 kohase avalikustamisega. See oluline mõju hõlmab mõju, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh ettevõtja toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: |
| (c)other work-related rights, including those that relate to: | (a)lühikirjeldus ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate liikidest, keda tema tegevus oluliselt mõjutab, koos täpsustamisega, kas need on palgatöötajad, iseenda tööandjad või isikud, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevus on tööhõivetegevus; |
| I.child labour; | (b)olulise negatiivse mõju korral, kas see on i) ulatuslik või süsteemne olukorras, kus ettevõtja tegutseb (nt lapstööjõu kasutamine või sunniviisiline töö või kohustuslik töö konkreetsetes riikides või piirkondades väljaspool ELi), või ii) seotud üksikute juhtumitega (näiteks tööstusõnnetus või naftareostus); |
| II.forced labour; | (c)olulise positiivse mõju korral lühikirjeldus tegevustest, mis on positiivse mõju allikaks, ja tema ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate liikidest, kelle suhtes avaldub või võib avalduda positiivne mõju; ettevõtja võib ka avalikustada, kas positiivne mõju avaldub konkreetsetes riikides või piirkondades; |
| III.adequate housing; and | (d)ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad tema oma töötajaskonnaga seotud mõjust ja sõltuvusest; |
| IV.privacy. | (e)mis tahes oluline mõju oma töötajaskonnale, mis võib tuleneda negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise ning keskkonnahoidlikuma ja kliimaneutraalsema tegevuse saavutamise üleminekukavadest, sh teave sellise mõju kohta oma töötajaskonnale, mida põhjustavad ettevõtja kavad ja meetmed süsinikdioksiidi heite vähendamiseks kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega. Mõju, riskid ja võimalused hõlmavad restruktureerimist ja töökohtade kaotust ning töökohtade loomisest ja ümberõppest või oskuste täiendamisest tulenevaid võimalusi; |
| 3.This Standard also requires an explanation of how such impacts, as well as the undertaking’s dependencies on its own workforce, can create material risks or opportunities for the undertaking. For example, on the matter of equal opportunities, discrimination in hiring and promotion against women can reduce the undertaking’s access to qualified labour and harm its reputation. Conversely, policies to increase the representation of women in the workforce and in upper levels of management can have positive effects, such as increasing the pool of qualified labour and improving the undertaking’s reputation. | (f)toiminguid, mille puhul esineb märkimisväärne sunniviisilise töö või kohustusliku töö juhtumite oht, 94 mis väljendub järgmises: |
| 4.This Standard covers an undertaking’s own workforce, which is understood to include both people who are in an employment relationship with the undertaking (“employees”) and non-employees who are either people with contracts with the undertaking to supply labour (“self-employed people”) or people provided by undertakings primarily engaged in “employment activities” (NACE Code N78). See Application Requirement 3 for examples of who falls under own workforce. The information required to be disclosed with regard to non-employees shall not affect their status pursuant to applicable labour law. | I.tegevuse liik (nt tootmisrajatis) või |
| 5.This Standard does not cover workers in the undertaking’s upstream or downstream value chain; these categories of workers are covered in ESRS S2 Workers in the value chain. | II.riigid või geograafilised piirkonnad, milles asuvat tegevust peetakse riskile avatuks; |
| 6.The Standard requires undertakings to describe their own workforce, including key characteristics of the employees and non-employees that are part of it. This description provides users with an understanding of the structure of the undertaking’s own workforce and helps to contextualise information provided through other disclosures. | (g)toimingud, mille puhul esineb märkimisväärne lapstööjõu kasutamise oht, 95 mis väljendub järgmises: |
| 7.The objective of the Standard is also to enable users to understand the extent to which the undertaking aligns or complies with international and European human rights instruments and conventions, including the International Bill of Human Rights, the UN Guiding Principles on Business and Human Rights and the OECD Guidelines for Multinational Enterprises, the International Labour Organization’s Declaration on Fundamental Principles and Rights at Work and ILO fundamental conventions, the UN Convention on Persons with Disabilities, the European Convention of Human Rights, the revised European Social Charter, the Charter of Fundamental Rights of the European Union, the EU policy priorities as set out by the European Pillar of Social Rights, and Union legislation, including the EU labour law acquis. | I.tegevuse liik (nt tootmisrajatis) või |
| Interaction with other ESRS | II.riigid või geograafilised piirkonnad, milles asuvat tegevust peetakse riskile avatuks. |
| 8.This Standard shall be read in conjunction with ESRS 1 General principles and ESRS 2 General requirements. | 15.Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO 1 sätestatud olulisuse hindamise alusel, millised peamised töötajate liigid on või võivad olla ettevõtja oma töötajaskonnas negatiivselt mõjutatud, peab ettevõtja avalikustama, kas ja kuidas ta on kujundanud arusaama sellest, kuidas konkreetsete omadustega inimesed, konkreetsetes tingimustes töötavad inimesed või konkreetset tegevust teostavad inimesed võivad olla suuremas ohus. |
| 9.This Standard shall be read in conjunction with ESRS S2 Workers in the value chain, ESRS S3 Affected communities and ESRS S4 Consumers and end-users. | 16.Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust tema oma töötajaskonna liikmetele ja sõltuvusest neist, on seotud pigem konkreetsete inimrühmadega (nt teatud vanuserühmad või konkreetses tehases või riigis töötavad inimesed) kui kogu töötajaskonnaga (nt üldine palgakärbe või kõigile töötajatele pakutav koolitus). |
| 10.The reporting under this Standard shall be consistent, coherent and where relevant clearly linked with reporting on the undertaking’s own workforce under ESRS S2, in order to ensure effective reporting. | Mõju, riskide ja võimaluste juhtimine |
| Disclosure requirements | Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika |
| ESRS 2 General disclosures | 17.Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud tema oma töötajaskonnale avalduvate oluliste mõjude ning nendega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimiseks. |
| 11.The requirements of this section should be read in conjunction with the disclosures required by ESRS 2 on Strategy (SBM). The resulting disclosures shall be presented alongside the disclosures required by ESRS 2, except for ESRS 2 SBM-3, for which the undertaking has an option to present the disclosures alongside the topical disclosure. | 18.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, millises ulatuses on ettevõtja kehtestanud poliitika, mis käsitleb eelkõige ettevõtja oma töötajaskonda puudutavate oluliste mõjude tuvastamist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, ning poliitika, mis hõlmab oma töötajaskonnaga seotud olulisi mõjusid, riske ja võimalusi. |
| Strategy | 19.Andmepunktis 17 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 andmepunktiga MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab konkreetseid töötajate rühmi või kõiki töötajaid. |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 – Interests and views of stakeholders | 20.Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi, 96 mis on seotud tema oma töötajaskonnaga, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele 97 . Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega: |
| 12.When responding to ESRS 2 SBM-2, the undertaking shall disclose how the interests, views, and rights of people in its own workforce, including respect for their human rights, inform its strategy and business model. The undertaking’s own workforce is a key group of affected stakeholders. | (a)oma töötajaskonna inimõiguste, sh tööõiguste austamine; |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 – Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model | (b)suhtlemine oma töötajaskonnaga ja |
| 13.When responding to ESRS 2 SBM-3 paragraph 48, the undertaking shall disclose: | (c)meetmed inimõigustele avalduva mõju heastamiseks ja/või selle võimaldamiseks. |
| (a)whether and how actual and potential impacts on its own workforce as identified in ESRS 2 IRO-1 Description of the processes to identify and assess material impacts, risks and opportunities: (i) originate from or are connected to the undertaking’s strategy and business models, and (ii) inform and contribute to adapting the undertaking’s strategy and business model; and | 21.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas tema oma töötajaskonnaga seotud poliitika on kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega 98 . |
| (b)the relationship between its material risks and opportunities arising from impacts and dependencies on own workforce and its strategy and business model. | 22.Samuti märgib ettevõtja, kas tema oma töötajaskonnaga seotud poliitika käsitleb sõnaselgelt inimkaubandust, 99 sunniviisilist tööd või kohustuslikku tööd ja lapstööjõu kasutamist. |
| 14.When fulfilling the requirements of paragraph 48, the undertaking shall disclose whether all people in its own workforce who could be materially impacted by the undertaking are included in the scope of its disclosure under ESRS 2. These material impacts shall include impacts that are connected with the undertaking’s own operations and its value chain, including through its products or services, as well as through its business relationships. In addition, the undertaking shall provide the following information: | 23.Samuti avalikustab ettevõtja teavet selle kohta, kas ta on kehtestanud tööõnnetuste ärahoidmise poliitika või nende haldamise süsteemi 100 . |
| (a)a brief description of the types of employees and non-employees in its own workforce subject to material impacts by its operations, and specify whether they are employees, self- employed people, or people provided by third party undertakings primarily engaged in employment activities; | 24.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: |
| (b)in the case of material negative impacts, whether they are either (i) widespread or systemic in contexts where the undertaking operates (for example, child labour or forced labour or compulsory labour in specific countries or regions outside the EU), or (ii) related to individual incidents (for example, an industrial accident or an oil spill); | (a)kas tal on konkreetne poliitika eesmärgiga kaotada diskrimineerimine, sh ahistamine, edendada võrdseid võimalusi ning muid viise mitmekesisuse ja kaasatuse edendamiseks; |
| (c)in the case of material positive impacts, a brief description of the activities that result in the positive impacts, the types of employees and non-employees in its own workforce that are positively affected or could be positively affected; the undertaking may also disclose whether the positive impacts occur in specific countries or regions; | (b)kas see poliitika hõlmab konkreetselt järgmisi diskrimineerimise aluseid: rassiline ja etniline päritolu, nahavärv, sugu, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, puue, vanus, usutunnistus, poliitilised vaated, rahvuslik või sotsiaalne päritolu ning mis tahes muud diskrimineerimise vormid, mis on hõlmatud liidu õigusaktide ja siseriikliku õigusega; |
| (d)any material risks and opportunities for the undertaking arising from impacts and dependencies on its own workforce; | (c)kas ettevõtjal on poliitikaga võetud konkreetsed kohustused, mis on seotud oma töötajaskonna eriti haavatavate rühmade kaasamise või nende suhtes võetud positiivsete meetmetega, ja kui jah, siis millised need kohustused on, ja |
| (e)any material impacts on its own workforce that may arise from transition plans for reducing negative impacts on the environment and achieving greener and climate- neutral operations, including information on the impacts on own workforce caused by the undertaking’s plans and actions to reduce carbon emissions in line with international agreements. Impacts, risks and opportunities include restructuring and employment loss as well as opportunities arising from job creation and reskilling or upskilling; | (d)kas ja kuidas neid põhimõtteid rakendatakse erimenetluste kaudu, et tagada diskrimineerimise ärahoidmine, leevendamine ja selle vastu tegutsemine kohe, kui see avastatakse, ning edendada mitmekesisust ja kaasatust üldiselt. |
| (f)operations at significant risk of incidents of forced labour or compulsory labour 94 either in terms of: | Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajaskonna ja töötajaskonna esindajatega suhtlemiseks mõju teemal |
| I.type of operation (such as manufacturing plant); or | 25.Ettevõtja avalikustab üldised protsessid oma töötajaskonna ja töötajate esindajatega suhtlemiseks töötajaskonnale avalduva tegeliku ja võimaliku olulise mõju teemal. |
| II.countries or geographic areas with operations considered at risk; | 26.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas ettevõtja suhtleb oma töötajaskonna ja töötajate esindajatega käimasoleva hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse töötajaskonna seisukohti. |
| (g)operations at significant risk of incidents of child labour 95 either in terms of: | 27.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas tema oma töötajaskonna väljavaated on aluseks tema otsustele või tegevustele, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku olulist mõju oma töötajaskonnale. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: |
| I.type of operation (such as manufacturing plant); or | (a)kas suhtlemine toimub otse ettevõtja enda töötajaskonna või töötajate esindajatega; |
| II.countries or geographic areas with operations considered at risk. | (b)etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; |
| 15.In describing the main types of people in its own workforce who are or could be negatively affected, based on the materiality assessment set out in ESRS 2 IRO 1, the undertaking shall disclose whether and how it has developed an understanding of how people with particular characteristics, those working in particular contexts, or those undertaking particular activities may be at greater risk of harm. | (c)funktsioon ja kõige kõrgema astme roll ettevõtjas, kellel lasub operatiivvastutus sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemused on aluseks ettevõtja lähenemisviisi kujundamisele; |
| 16.The undertaking shall disclose which, if any, of its material risks and opportunities arising from impacts and dependencies on people in its own workforce relate to specific groups of people (for example, particular age groups, or people working in a particular factory or country) rather than to all of its own workforce (for example, a general pay cut, or training offered to all people in its own workforce). | (d)vajaduse korral üldine raamleping või ettevõtja muud kokkulepped töötajate esindajatega seoses oma töötajaskonna inimõiguste austamisega, sh selgitus selle kohta, kuidas kokkulepe võimaldab ettevõtjal saada teavet oma töötajate seisukohtade kohta, ja |
| Impacts, risks and opportunities management | (e)vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab oma töötajaskonnaga suhtlemise tulemuslikkust, sh mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused. |
| Disclosure Requirement S1-1 – Policies related to own workforce | 28.Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta on võtnud eesmärgiga saada ülevaade oma töötajaskonna selliste liikmete seisukohtadest, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud (nt naised, võõrtöötajad, puuetega töötajad). |
| 17.The undertaking shall describe its policies adopted to manage its material impacts on its own workforce, as well as associated material risks and opportunities. | 29.Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele oma üldist protsessi oma töötajaskonnaga suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada. |
| 18.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the extent to which the undertaking has policies that address the identification, assessment, management and/or remediation of material impacts on the undertaking’s own workforce specifically, as well as policies that cover material impacts, risks and opportunities related to its own workforce. | Avalikustamisnõue S1-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada |
| 19.The disclosure required by paragraph 17 shall contain the information on the undertaking’s policies to manage its material impacts, risks and opportunities related to its own workforce in accordance with ESRS 2 MDR-P Policies adopted to manage material sustainability matters. In addition, the undertaking shall specify if such policies cover specific groups within its own workforce or all of its own workforce. | 30.Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine oma töötajatele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida tema töötajatel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks. |
| 20.The undertaking shall describe its human rights policy commitments 96 that are relevant to its own workforce, including those processes and mechanisms to monitor compliance with the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, ILO Declaration on Fundamental Principles and Rights at Work and the OECD Guidelines for Multinational Enterprises 97 . In its disclosure it shall focus on those matters that are material in relation to, as well as its general approach to: | 31.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil ettevõtte oma töötajaskond saab oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust töökohal, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste inimestega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega ja nende kanalite tõhususega. |
| (a)respect for the human rights, including labour rights, of people in its own workforce; | 32.Ettevõtja kirjeldab eesmärgi osa andmepunktis 2 määratletud aspektide käsitlemiseks kehtestatud protsesse, avalikustades järgmise teabe: |
| (b)engagement with people in its own workforce; and | (a)üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on põhjustanud olulist negatiivset mõju oma töötajaskonnale või sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; |
| (c)measures to provide and/or enable remedy for human rights impacts. | (b)kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub oma töötajaskonnale, et töötajad saaksid esitada oma mured või vajadused otse ettevõtjale ja lasta neid käsitleda, sh teave selle kohta, kas need on loonud ettevõtja ise ja/või osaletakse kolmandate poolte mehhanismides; |
| 21.The undertaking shall disclose whether and how its policies with regard to its own workforce are aligned with relevant internationally recognised instruments, including the UN Guiding Principles on Business and Human Rights 98 . | (c)kas ettevõtja on kehtestanud töötajate kaebuste/probleemide käsitlemise mehhanismi 101 ja |
| 22.The undertaking shall state whether its policies in relation to its own workforce explicitly address trafficking in human beings 99 , forced labour or compulsory labour and child labour. | (d)protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust oma töötajate töökohas, ja |
| 23.The undertaking shall state whether it has a workplace accident prevention policy or management system 100 . | (e)kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu. |
| 24.The undertaking shall disclose: | 33.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et tema oma töötajaskonna liikmed on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid kui viisi oma murede või vajaduste tõstatamiseks ning nende käsitleda laskmiseks. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika, mis käsitleb neid struktuure ja protsesse kasutavate isikute, sh töötajate esindajate kaitset kättemaksu eest. Kui selline teave on avaldatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata. |
| (a)whether it has specific policies aimed at the elimination of discrimination, including harassment, promoting equal opportunities and other ways to advance diversity and inclusion; | 34.Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust oma töötajate töökohal, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali luua. |
| (b)whether the following grounds for discrimination are specifically covered in the policy: racial and ethnic origin, colour, sex, sexual orientation, gender identity, disability, age, religion, political opinion, national extraction or social origin, or other forms of discrimination covered by Union regulation and national law; | Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus |
| (c)whether the undertaking has specific policy commitments related to inclusion or positive action for people from groups at particular risk of vulnerability in its own workforce and, if so, what these commitments are; and | 35.Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab olulise negatiivse ja positiivse mõju korral ning oluliste riskide maandamiseks ja oma töötajaskonnaga seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta. |
| (d)whether and how these policies are implemented through specific procedures to ensure discrimination is prevented, mitigated and acted upon once detected, as well as to advance diversity and inclusion in general. | 36.Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: |
| Disclosure Requirement S1-2 – Processes for engaging with own workforce and workers’ representatives about impacts | (a)ära hoida, leevendada ja heastada oma töötajaskonnale avalduvat olulist negatiivset mõju ja/või |
| 25.The undertaking shall disclose its general processes for engaging with people in its own workforce and workers' representatives about actual and potential impacts on its own workforce. | (b)saavutada olulist positiivset mõju oma töötajaskonnale. |
| 26.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of how the undertaking engages, as part of its ongoing due diligence process, with people in its own workforce and workers' representatives about material, actual and potential, positive and/or negative impacts that do or are likely to affect them, and whether and how perspectives of its own workforces are taken into account in the decision-making processes of the undertaking. | Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisist, kuidas ettevõtja tegeleb oluliste riskidega ja kasutab oma töötajaskonnaga seotud olulisi võimalusi. |
| 27.The undertaking shall disclose whether and how the perspectives of its own workforce inform its decisions or activities aimed at managing the actual and potential impacts on its own workforce. This shall include, where relevant, an explanation of: | 37.Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse oma töötajaskonnale avalduvate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamise tegevuskavadest ja ressurssidest vastavalt ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. |
| (a)whether engagement occurs directly with the undertaking’s own workforce or workers' representatives; | 38.Seoses oma töötajaskonnaga seotud olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist: |
| (b)the stage(s) at which engagement occurs, the type of engagement and frequency of the engagement; | (a)võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida, leevendada või heastada olulist negatiivset mõju oma töötajaskonnale; |
| (c)the function and the most senior role within the undertaking that has operational responsibility for ensuring that this engagement happens and that the results inform the undertaking’s approach; | (b)kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada heastamist seoses tegeliku olulise mõjuga; |
| (d)where applicable, a Global Framework Agreement or other agreements that the undertaking has with workers' representatives related to the respect of human rights of its own workforce, including an explanation of how the agreement enables the undertaking to gain insight into the perspectives of its own workforce; and | (c)kõik täiendavad meetmed või algatused, mis on kehtestatud peamise eesmärgiga avaldada positiivset mõju oma töötajaskonnale, ja |
| (e)where applicable, how the undertaking assesses the effectiveness of its engagement with its own workforce, including, where relevant, any agreements or outcomes that result. | (d)kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust oma töötajaskonna jaoks tulemuste saavutamisel. |
| 28.Where applicable, the undertaking shall disclose the steps it takes to gain insight into the perspectives of people in its own workforce who may be particularly vulnerable to impacts and/or marginalised (for example, women, migrants, people with disabilities). | 39.Seoses andmepunktiga 36 kirjeldab ettevõtja protsesse, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida oma töötajaskonnale avalduvale teatavale tegelikule või võimalikule negatiivsele mõjule. |
| 29.If the undertaking cannot disclose the above required information because it has not adopted a general process to engage with its own workforce, it shall disclose this to be the case. It may disclose a timeframe in which it aims to have such a process in place. | 40.Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: |
| Disclosure Requirement S1-3 – Processes to remediate negative impacts and channels for own workforce to raise concerns | (a)milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjust ja sõltuvusest seoses oma töötajaskonnaga, ning kuidas ta jälgib tõhusust praktikas, ja |
| 30.The undertaking shall describe the processes it has in place to provide for or cooperate in the remediation of negative impacts on people in its own workforce that the undertaking is connected with, as well as channels available to its own workforce to raise concerns and have them addressed. | (b)milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses oma töötajaskonnaga. |
| 31.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the formal means by which the undertaking’s own workforce can make their concerns and needs known directly to the undertaking and/or through which the undertaking supports the availability of such channels (for example, grievance mechanisms) in the workplace, and how follow up is carried out with the people concerned regarding the issues raised and the effectiveness of these channels. | 41.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta tagab, et tema enda tavad ei põhjusta olulist negatiivset mõju tema oma töötajaskonnale ega aita sellele kaasa, sh, kui see on asjakohane, oma hanke-, müügi- ja andmekasutusega seotud tavad. See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel. |
| 32.The undertaking shall describe the processes in place to cover the matters defined within paragraph 2 of the Objective section by disclosing the following information: | 42.Andmepunkti 40 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Põhimõtete ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“, kui ta hindab meetme tõhusust eesmärgi seadmise teel. |
| (a)its general approach to and processes for providing or contributing to remedy where it has caused or contributed to a material negative impact on people in its own workforce, including whether and how the undertaking assesses that the remedy provided is effective; | 43.Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse. |
| (b)any specific channels it has in place for its own workforce to raise their concerns or needs directly with the undertaking and have them addressed, including whether these are established by the undertaking itself and/or through participation in third-party mechanisms; | Mõõdikud ja eesmärgid |
| (c)whether or not the undertaking has a grievance/complaints handling mechanism related to employee matters 101 ; and | Avalikustamisnõue S1-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
| (d)the processes through which the undertaking supports the availability of such channels in the workplace of its own workforce; and | 44.Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: |
| (e)how it tracks and monitors issues raised and addressed, and, how it ensures the effectiveness of the channels, including through the involvement of stakeholders who are intended users. | (a)oma töötajaskonnale avalduva negatiivse mõju vähendamine ja/või |
| 33.The undertaking shall disclose whether and how it assesses that people in its own workforce are aware of, and trust, these structures or processes as a way to raise their concerns or needs and have them addressed. In addition, the undertaking shall disclose whether it has policies in place regarding the protection of individuals that use them, including workers’ representatives, against retaliation. If such information has been disclosed in accordance with ESRS G1-1, the undertaking may refer to that information. | (b)oma töötajaskonnale avalduva positiivse mõju suurendamine ja/või |
| 34.If the undertaking cannot disclose the above required information because it has not adopted a channel for raising concerns and/or does not support the availability of such a channel in the workplace for its own workforce, it shall disclose this to be the case. It may disclose a timeframe in which it aims to have such a channel in place. | (c)oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine. |
| Disclosure Requirement S1-4 – Taking action on material impacts on own workforce, and approaches to managing material risks and pursuing material opportunities related to own workforce, and effectiveness of those actions | 45.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja kasutab tulemustele suunatud eesmärke, et juhtida ja mõõta oma edusamme oma töötajaskonnale avalduva olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või positiivse mõju suurendamisel ja/või oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel. |
| 35.The undertaking shall disclose how it takes action to address material negative and positive impacts, and to manage material risks and pursue material opportunities related to its own workforce, and the effectiveness of those actions. | 46.Oma töötajaskonnaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise eesmärkide kokkuvõtlik kirjeldus sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetes MDR-T määratletud teabenõudeid. |
| 36.The objective of this Disclosure Requirement is twofold. Firstly, it is to enable an understanding of any actions and initiatives through which the undertaking seeks to: | 47.Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse oma töötajaskonna või töötajate esindajatega |
| (a)to prevent, mitigate and remediate negative material impacts on its own workforce; and/or | (a)selliseid eesmärke seades; |
| (b)to achieve positive material impacts for its own workforce. | (b)mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja |
| Secondly, it is to enable an understanding of the ways in which the undertaking is addressing the material risks and pursuing the material opportunities related to its own workforce. | (c)tehes kindlaks saadud õppetunnid või ettevõtja tegevusest tulenevad edusammud. |
| 37.The undertaking shall provide a summarised description of the action plans and resources to manage its material impacts, risks, and opportunities related to its own workforce in accordance with ESRS 2 MDR-A Actions and resources in relation to material sustainability matters. | Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate omadused |
| 38.In relation to the material impacts related to its own workforce, the undertaking shall describe: | 48.Ettevõtja kirjeldab oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate põhiomadusi. |
| (a)actions taken, planned or underway to prevent or mitigate material negative impacts on its own workforce; | 49.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtte lähenemisviisist tööhõivele, sh selle tööhõivetavadest tuleneva mõju ulatusest ja laadist, anda kontekstuaalset teavet, mis aitab mõista muud avalikustatavat teavet, ning olla aluseks käesoleva standardi muude avalikustamisnõuete kohaselt avalikustatavate kvantitatiivsete mõõdikute arvutamisele. |
| (b)whether and how it has taken action to provide or enable remedy in relation to an actual material impact; | 50.Lisaks standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ andmepunkti 40 alapunkti a alapunktis iii nõutud teabele avalikustab ettevõtja: |
| (c)any additional actions or initiatives it has in place with the primary purpose of delivering positive impacts for its own workforce; and | (a)palgatöötajate koguarv töötajate arvu järgi ning soo- ja riigipõhine jaotus nende riikide puhul, kus ettevõtjal on 50 või rohkem töötajat, mis moodustab vähemalt 10 % töötajate koguarvust; |
| (d)how it tracks and assesses the effectiveness of these actions and initiatives in delivering outcomes for its own workforce. | (b) töötajate koguarv või täistööajale taandatud töötajate arv järgmiste kategooriate kaupa: |
| 39.In relation to paragraph 36, the undertaking shall describe the processes through which it identifies what action is needed and appropriate in response to a particular actual or potential negative impact on its own workforce. | I.alalised töötajad koos soopõhise jaotusega; |
| 40.In relation to material risks and opportunities, the undertaking shall describe: | II.ajutised töötajad koos soopõhise jaotusega ja |
| (a)what action is planned or underway to mitigate material risks for the undertaking arising from its impacts and dependencies on its own workforce and how it tracks effectiveness in practice; and | III.garanteerimata tööajaga töötajad koos soopõhise jaotusega; |
| (b)what action is planned or underway to pursue material opportunities for the undertaking in relation to its own workforce. | (c)aruandeperioodi jooksul ettevõttest lahkunud töötajate koguarv ja töötajate käibe määr aruandeperioodil. |
| 41.The undertaking shall disclose whether and how it ensures that its own practices do not cause or contribute to material negative impacts on own workforce, including, where relevant, its practices in relation to procurement, sales and data use. This may include disclosing what approach is taken when tensions arise between the prevention or mitigation of material negative impacts and other business pressures. | (d)andmete koostamiseks kasutatud meetodite ja eelduste kirjeldus, sh teave selle kohta, kas andmed on esitatud: |
| 42.When disclosing the information required under paragraph 40, the undertaking shall consider ESRS 2 MDR-T Tracking effectiveness of policies and actions through targets if it evaluates the effectiveness of an action by setting a target. | I.töötajate arvuna või täistööajale taandatud töötajate arvuna (koos selgitusega täistööajale taandatud töötajate määratluse kohta) ja |
| 43.The undertaking shall disclose what resources are allocated to the management of its material impacts, with information that allows users to gain an understanding of how the material impacts are managed. | II.aruandeperioodi lõpus aruandeperioodi keskmisena või kasutades muud metoodikat; |
| Metrics and targets | (e)vajaduse korral andmete mõistmiseks vajaliku taustteabe esitamine (nt töötajate arvu kõikumise kohta aruandeperioodil) ja |
| Disclosure Requirement S1-5 – Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunities | (f)alapunktis a esitatud teabe ristviide finantsaruannetes esitatud kõige esinduslikumale numbrile. |
| 44.The undertaking shall disclose the time-bound and outcome-oriented targets it may have set related to: | 51.Andmepunkti 50 alapunktis b nimetatud teabe puhul võib ettevõtja lisaks avalikustada jaotuse piirkondade kaupa. |
| (a)reducing negative impacts on its own workforce; and/or | 52.Ettevõtja võib esitada töötajate arvu või täistööajale taandatud töötajate arvu kohta järgmise teabe: |
| (b)advancing positive impacts on its own workforce; and/or | (a)täistööajaga palgatöötajad koos soo- ja piirkonnapõhise jaotusega ja |
| (c)managing material risks and opportunities related to its own workforce. | (b)osaajatöötajad koos soo- ja piirkonnapõhise jaotusega. |
| 45.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the extent to which the undertaking is using outcome-oriented targets to drive and measure its progress in addressing its material negative impacts and/or advancing positive impacts on its own workforce, and/or in managing material risks and opportunities related to its own workforce. | Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate omadused |
| 46.The summarised description of the targets set to manage its material impacts, risks and opportunities related to the undertaking’s own workforce shall contain the information requirements defined in ESRS 2 MDR-T. | 53.Ettevõtja kirjeldab oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate põhiomadusi. |
| 47.The undertaking shall disclose the process for setting the targets, including whether and how the undertaking engaged directly with its own workforce or workers’ representatives in: | 54.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtte lähenemisviisist tööhõivele, sh selle tööhõivetavadest tuleneva mõju ulatusest ja laadist, anda kontekstuaalset teavet, mis aitab mõista muud avalikustatavat teavet, ning olla aluseks käesoleva standardi muude avalikustamisnõuete kohaselt avalikustatavate kvantitatiivsete mõõdikute arvutamisele. Samuti võimaldab see mõista, kui palju sõltub ettevõtja oma töötajaskonnas mittepalgatöötajatest. |
| (a)setting any such targets; | 55.Andmepunktiga 53 nõutav teave peab sisaldama järgmist: |
| (b)tracking the undertaking’s performance against them; and | (a)ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate koguarv; mittepalgatöötajad on nii isikud, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu („iseenda tööandjad“), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78); |
| (c)identifying any lessons or improvements as a result of the undertaking’s performance. | (b)andmete koostamiseks kasutatud meetodite ja eelduste selgitus, sh teave selle kohta, kas mittepalgatöötajate arv on esitatud: |
| Disclosure Requirement S1-6 – Characteristics of the undertaking’s employees | I.töötajate arvuna või täistööajale taandatud töötajate arvuna (koos selgitusega täistööajale taandatud töötajate määratluse kohta) ja |
| 48.The undertaking shall describe key characteristics of employees in its own workforce. | II.aruandeperioodi lõpus aruandeperioodi keskmisena või kasutades muud metoodikat; |
| 49.The objective of this Disclosure Requirement is to provide insight into the undertaking’s approach to employment, including the scope and nature of impacts arising from its employment practices, to provide contextual information that aids an understanding of the information reported in other disclosures, and to serve as the basis for calculation for quantitative metrics to be disclosed under other disclosure requirements in this Standard. | (c)vajaduse korral taustteabe esitamine, mis on vajalik andmete mõistmiseks (näiteks ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate töötajate arvu märkimisväärne kõikumine aruandeperioodil ning võrreldes eelmise aruandeperioodiga). |
| 50.In addition to the information required by paragraph 40(a)iii of ESRS 2 General Disclosures, the undertaking shall disclose: | 56.Andmepunkti 55 alapunktis a nimetatud teabe puhul võib ettevõtja avalikustada kõige levinumad mittepalgatöötajate liigid (nt iseenda tööandjad, isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevus on tööhõivetegevus, ja muud ettevõtja jaoks olulised liigid), nende suhted ettevõtjaga ja nende tehtava töö liigi. |
| (a)the total number of employees by head count, and breakdowns by gender and by country for countries in which the undertaking has 50 or more employees representing at least 10% of its total number of employees; | 57.Kui andmed ei ole kättesaadavad, esitab ettevõtja hinnangulise arvu ja märgib selle asjaolu ära. Hinnangulisi andmeid esitades kirjeldab ettevõtja hinnangu koostamise aluseid. |
| (b) the total number by head count or full time equivalent (FTE) of: | Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog |
| I.permanent employees, and breakdown by gender; | 58.Ettevõtja avalikustab teabe selle kohta, mil määral tema töötajate töötingimused ja töölepingutingimused on kindlaks määratud kollektiivlepingutega või nendest mõjutatud ning millises ulatuses on tema töötajad esindatud EMPs sotsiaaldialoogis ettevõtte ja Euroopa tasandil. |
| II.temporary employees, and breakdown by gender; and | 59.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade kollektiivlepingute ja sotsiaaldialoogi ulatusest ettevõtja palgatöötajate puhul. |
| III.non-guaranteed hours employees, and breakdown by gender. | 60.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: |
| (c)the total number of employees who have left the undertaking during the reporting period and the rate of employee turnover in the reporting period. | (a)kollektiivlepingutega hõlmatud palgatöötajate osakaal; |
| (d)a description of the methodologies and assumptions used to compile the data, including whether the numbers are reported: | (b)kas ettevõtjal on Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) üks või mitu kollektiivlepingut ja kui see nii on, siis selliste lepingutega hõlmatud palgatöötajate üldine protsentuaalne osakaal igas riigis, kus ettevõtjal on märkimisväärsel arvul töötajaid, st vähemalt 50 töötajat, kes esindavad vähemalt 10 % tema töötajate koguarvust, ja |
| I.in head count or full-time equivalent (FTE) (including an explanation of how FTE is defined); and | (c)väljaspool EMPd kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent piirkondade kaupa. |
| II.at the end of the reporting period, as an average across the reporting period, or using another methodology. | 61.Kollektiivlepingutega hõlmamata palgatöötajate puhul võib ettevõtja avalikustada teabe selle kohta, kas ta määrab nende töötingimused ja töölepingutingimused kindlaks oma teisi töötajaid hõlmavate kollektiivlepingute või muude ettevõtjate kollektiivlepingute alusel. |
| (e)where applicable, a provision of contextual information necessary to understand the data (for example, to understand fluctuations in number of employees during the reporting period); and | 62.Ettevõtja võib avalikustada, mil määral tema oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate töötingimused ja töölepingutingimused on kindlaks määratud kollektiivlepingutega või nendest mõjutatud, sh hinnangulise hõlmatuse määra. |
| (f)a cross-reference of the information reported under (a) above to the most representative number in the financial statements. | 63.Ettevõtja avalikustab sotsiaaldialoogiga seoses järgmise teabe: |
| 51.For the information specified in point (b) of paragraph 50, the undertaking may in addition disclose the breakdown by region. | (a)ettevõtte tasandil töötajate esindajate poolt esindatud palgatöötajate üldine osakaal, mis esitatakse riigi tasandil iga EMP riigi kohta, kus ettevõtjal on märkimisväärsel arvul töötajaid, ja |
| 52.The undertaking may disclose by head count or full time equivalent (FTE) the following information: | (b)mis tahes kokkulepped oma töötajatega nende esindamiseks Euroopa töönõukogus, Euroopa äriühingu (SE) töönõukogus või Euroopa ühistu (SCE) töönõukogus. |
| (a)full-time employees, and breakdowns by gender and by region; and | Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad |
| (b)part-time employees, and breakdowns by gender and by region. | 64.Ettevõtja avalikustab soolise jaotuse tippjuhtkonnas ja oma palgatöötajate vanuselise jaotuse. |
| Disclosure Requirement S1-7 – Characteristics of non-employees in the undertaking’s own workforce | 65.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade soolisest mitmekesisusest tippjuhtkonna tasandil ja töötajate vanuselisest jaotusest. |
| 53.The undertaking shall describe key characteristics of non-employees in its own workforce. | 66.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: |
| 54.The objective of this Disclosure Requirement is to provide insight into the undertaking’s approach to employment, including the scope and nature of impacts arising from its employment practices, to provide contextual information that aids the understanding of the information reported in other disclosures, and to serve as the basis for calculation for quantitative metrics to be disclosed under other disclosure requirements in this Standard. It also allows an understanding of how much the undertaking relies on non-employees as part of its workforce. | (a)tippjuhtkonna sooline jaotus arvu ja osakaaluna ja |
| 55.The disclosure required by paragraph 53 shall include: | (b)palgatöötajate vanuseline jaotus: alla 30aastased; 39–50aastased; üle 50aastased. |
| (a)a disclosure of the total number of non-employees in the undertaking’s own workforce, i.e., either people with contracts with the undertaking to supply labour (“self-employed people”) or people provided by undertakings primarily engaged in “employment activities” (NACE Code N78). | Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu |
| (b)an explanation of the methodologies and assumptions used to compile the data, including whether the number of non-employees is reported: | 67.Ettevõtja avalikustab, kas tema töötajatele makstakse piisavat töötasu, ning kui kõigile piisavat töötasu ei maksta, siis asjaomased riigid ja töötajate osakaalu. |
| I.in headcount or full-time equivalent (FTE) (including a definition of how FTE is defined); and | 68.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas kõigile ettevõtja palgatöötajatele makstakse piisavat töötasu kooskõlas kohaldatavate võrdlusalustega. |
| II.at the end of the reporting period, as an average across the reporting period, or using another methodology. | 69.Ettevõtja avalikustab, kas kõigile tema palgatöötajatele makstakse piisavat töötasu kooskõlas kohaldatavate võrdlusalustega. Kui see nii on, siis piisab avalikustamisnõude täitmiseks selle asjaolu teatavaks tegemisest ja lisateavet esitada ei ole vaja. |
| (c)where applicable, a provision of contextual information necessary to understand the data (for example, significant fluctuations in the number of non-employees in the undertaking’s own workforce during the reporting period and between the current and the previous reporting period). | 70.Kui kõigile palgatöötajatele ei maksta piisavat töötasu kooskõlas kohaldatavate võrdlusalustega, avalikustab ettevõtja riigid, kus töötasu jääb alla kohaldatava piisava töötasu võrdlusaluse, ning iga sellise riigi puhul nende töötajate osakaalu, kelle töötasu jääb alla kohaldatava piisava töötasu võrdlusaluse. |
| 56.For the information specified in point (a) of paragraph 55, the undertaking may disclose the most common types of non-employees (for example, self-employed people, people provided by undertakings primarily engaged in employment activities, and other types relevant to the undertaking), their relationship with the undertaking, and the type of work that they perform. | 71.Ettevõtja võib avalikustada käesolevas avalikustamisnõudes märgitud teabe ka oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate kohta. |
| 57.Where data is not available, the undertaking shall estimate the number and state that it has done so. When the undertaking performs estimates, it shall describe the basis of preparation of this estimation. | Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse |
| Disclosure Requirement S1-8 – Collective bargaining coverage and social dialogue | 72.Ettevõtja avalikustab, kas tema töötajad on kaetud sotsiaalkaitsega pöördelistest elusündmustest tingitud sissetuleku kaotuse puhuks, ning kui see nii ei ole, siis riigid, kus see nii ei ole. |
| 58.The undertaking shall disclose information on the extent to which the working conditions and terms of employment of its employees are determined or influenced by collective bargaining agreements and on the extent to which its employees are represented in social dialogue in the European Economic Area (EEA) at the establishment and European level. | 73.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ettevõtja palgatöötajad on kaetud sotsiaalkaitsega pöördelistest elusündmustest tingitud sissetuleku kaotuse eest, ning kui ei ole, siis riigid, kus see nii ei ole. |
| 59.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the coverage of collective bargaining agreements and social dialogue for the undertaking’s own employees. | 74.Ettevõtja avalikustab, kas kõik tema palgatöötajad on riiklike programmide või ettevõtja pakutavate hüvede kaudu kaetud sotsiaalkaitsega sissetuleku kaotuse puhuks, mis on tingitud mõnest järgmisest pöördelisest elusündmusest: |
| 60.The undertaking shall disclose: | (a)haigus; |
| (a)the percentage of its total employees covered by collective bargaining agreements; | (b)töötus, mis saab alguse ajal, mil töötaja ettevõtja jaoks töötab; |
| (b)in the EEA, whether it has one or more collective bargaining agreements and, if so, the overall percentage of its employees covered by such agreement(s) for each country in which it has significant employment, defined as at least 50 employees by head count representing at least 10% of its total number of employees; and | (c)omandatud puue, tööga seotud vigastus, |
| (c)outside the EEA, the percentage of its own employees covered by collective bargaining agreements by region. | (d)vanemapuhkus, ja |
| 61.For employees not covered by collective bargaining agreements, the undertaking may disclose whether it determines their working conditions and terms of employment based on collective bargaining agreements that cover its other employees or based on collective bargaining agreements from other undertakings. | (e)pensionile jäämine. |
| 62.The undertaking may disclose the extent to which the working conditions and terms of employment of non-employees in its own workforce are determined or influenced by collective bargaining agreements, including an estimate of the coverage rate. | Kui see nii on, siis piisab avalikustamisnõude täitmiseks selle asjaolu teatavaks tegemisest ja lisateavet esitada ei ole vaja. |
| 63.The undertaking shall disclose the following information in relation to social dialogue: | 75.Kui kõik ettevõtja töötajad ei ole kaetud sotsiaalkaitsega vastavalt andmepunktile 72, avalikustab ettevõtja lisaks riigid, kus töötajatel ei ole sotsiaalkaitset seoses ühe või mitme andmepunktis 72 loetletud sündmuse liigiga, ning iga sellise riigi kohta töötajate liigid, kellel puudub sotsiaalkaitse seoses iga pöördelise elusündmusega. |
| (a)the global percentage of employees covered by workers’ representatives, reported at the country level for each EEA country in which the undertaking has significant employment; and | 76.Ettevõtja võib avalikustada käesolevas avalikustamisnõudes märgitud teabe ka oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate kohta. |
| (b)the existence of any agreement with its employees for representation by a European Works Council (EWC), a Societas Europaea (SE) Works Council, or a Societas Cooperativa Europaea (SCE) Works Council. | Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega isikud |
| Disclosure Requirement S1-9 – Diversity metrics | 77.Ettevõtja avalikustab puuetega töötajate osakaalu oma töötajate hulgas. |
| 64.The undertaking shall disclose the gender distribution at top management and the age distribution amongst its employees. | 78.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade puuetega inimeste osakaalust ettevõtja töötajate hulgas. |
| 65.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of gender diversity at top management level and the age distribution of its employees. | 79.Ettevõtja avalikustab puuetega inimeste osakaalu oma palgatöötajate hulgas, järgides andmete kogumise suhtes kehtivaid õiguslikke piiranguid. |
| 66.The undertaking shall disclose: | 80.Ettevõtja võib avalikustada puuetega töötajate osakaalu soolise jaotuse. |
| (a)the gender distribution in number and percentage at top management level; and | Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud |
| (b)the distribution of employees by age group: under 30 years old; 30-50 years old; over 50 years old. | 81.Ettevõtja avalikustab oma töötajatele pakutava koolituse ja oskuste arendamise ulatuse. |
| Disclosure Requirement S1-10 – Adequate wages | 82.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade koolituse ja oskuste arendamisega seotud tegevustest, mida on töötajatele pideva kutsealase arengu tagamiseks pakutud, et parandada töötajate oskusi ja toetada nende jätkuvat tööalast konkurentsivõimet. |
| 67.The undertaking shall disclose whether or not its employees are paid an adequate wage, and if they are not all paid an adequate wage, the countries and percentage of employees concerned. | 83.Andmepunktiga 81 nõutav teave peab sisaldama järgmist: |
| 68.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of whether or not all the undertaking’s employees are paid an adequate wage, in line with applicable benchmarks. | (a)nende palgatöötajate osakaal, kes osalesid korrapäraselt töötulemuste ja karjääriarengu hindamisel; see teave esitatakse soolise jaotuse alusel; |
| 69.The undertaking shall disclose whether all its employees are paid an adequate wage, in line with applicable benchmarks. If so, stating this will be sufficient to fulfil this disclosure requirement and no further information is needed. | (b)keskmine koolitustundide arv töötaja kohta ja soolise jaotuse alusel. |
| 70.If not all its employees are paid an adequate wage in line with applicable benchmarks, the undertaking shall disclose the countries where employees earn below the applicable adequate wage benchmark and the percentage of employees that earn below the applicable adequate wage benchmark for each of these countries. | 84.Ettevõtja võib avalikustada korrapäraselt töötulemuste ja karjääriarengu hindamisel osalenud töötajate osakaalu jaotuse töötajate kategooriate alusel ning keskmise koolitustundide arvu töötaja kohta. |
| 71.The undertaking may also disclose the information specified in this disclosure requirement with regard to non-employees in its workforce. | 85.Ettevõtja võib avalikustada käesolevas avalikustamisnõudes märgitud teabe ka oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate kohta. |
| Disclosure Requirement S1-11 – Social protection | Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud |
| 72.The undertaking shall disclose whether its employees are covered by social protection against loss of income due to major life events, and, if not, the countries where this is not the case. | 86.Ettevõtja avalikustab teabe selle kohta, mil määral tema oma töötajaskond on hõlmatud tema tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, ning oma töötajate tööga seotud vigastuste, tervisehäirete ja surmajuhtumite arvu kohta. Lisaks avalikustab ta ettevõtja tegevuskohtades töötavate muude töötajate tööga seotud vigastustest ja tervisehäiretest põhjustatud surmajuhtumite arvu. |
| 73.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of whether the undertaking’s employees are covered by social protection against loss of income due to major life events, and, if not, the countries where this is not the case. | 87.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade tööga seotud vigastuste vältimiseks loodud tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemi ulatusest, kvaliteedist ja tulemuslikkusest. |
| 74.The undertaking shall disclose whether all its employees are covered by social protection, through public programs or through benefits offered by the undertaking, against loss of income due to any of the following major life events: | 88.Andmepunktis 86 nõutav avalikustamine hõlmab järgmist teavet, mis vajadusel esitatakse jaotatuna ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate vahel: |
| (a)sickness; | (a)nende töötajate osakaal töötajaskonnas, kes on hõlmatud ettevõtte tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, mis põhineb õiguslikel nõuetel ja/või tunnustatud standarditel või suunistel; |
| (b)unemployment starting from when the own worker is working for the undertaking; | (b)tööga seotud vigastustest ja tööga seotud tervisehäiretest põhjustatud surmajuhtumite arv 102 ; |
| (c)employment injury and acquired disability; | (c)registreeritavate tööõnnetuste arv ja määr; |
| (d)parental leave; and | (d)ettevõtja töötajate registreeritavate tööga seotud tervisehäirete arv, võttes arvesse andmete kogumise õiguslikke piiranguid, ja |
| (e)retirement. | (e)ettevõtja töötajate tööõnnetuste ja surmaga lõppenud tööõnnetuste, tööga seotud terviseprobleemide ja nende põhjustatud surmajuhtumite tõttu kaotatud päevade arv 103 . |
| If so, stating this is sufficient to fulfil this disclosure requirement and no further information is needed. | Alapunkti b kohane teave esitatakse ka ettevõtja tegevuskohtades töötavate muude töötajate, nt väärtusahela töötajate kohta, kui nad töötavad ettevõtja tegevuskohtades. |
| 75.If not all of its employees are covered by social protection in accordance with paragraph 72, the undertaking shall in addition disclose the countries where employees do not have social protection with regard to one or more of the types of events listed in paragraph 72 and for each of those countries the types of employees who do not have social protection with regard to each applicable major life event. | 89.Ettevõtja võib avalikustada andmepunkti 88 alapunktides d ja e nimetatud teabe ka mittepalgatöötajate kohta. |
| 76.The undertaking may also disclose the information specified in this disclosure requirement with regard to non-employees in its workforce. | 90.Lisaks võib ettevõtja lisada tervise- ja ohutuskindlustuskatte kohta järgmise lisateabe: oma töötajate osakaal, kes on hõlmatud tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, mis põhineb õiguslikel nõuetel ja/või tunnustatud standarditel või suunistel ning mis on läbinud siseauditi ja/või välise auditeerimise või sertifitseerimise. |
| Disclosure Requirement S1-12– Persons with disabilities | Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud |
| 77.The undertaking shall disclose the percentage of its own employees with disabilities. | 91.Ettevõtja avalikustab teabe selle kohta, mil määral on töötajatel õigus saada perepuhkust ja seda kasutada. |
| 78.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the extent to which persons with disabilities are included among the undertaking’s employees. | 92.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade palgatöötajate õigusest võtta sooliselt õiglasel viisil perepuhkust ja tegelikest perepuhkuse võtmise tavadest, kuna see on üks töö- ja eraelu tasakaalu mõõtmeid. |
| 79.The undertaking shall disclose the percentage of persons with disabilities amongst its employees subject to legal restrictions on the collection of data. | 93.Andmepunktiga 91 nõutav teave peab sisaldama järgmist: |
| 80.The undertaking may disclose the percentage of employees with disabilities with a breakdown by gender. | (a)nende palgatöötajate osakaal, kellel on õigus võtta perepuhkust, ja |
| Disclosure Requirement S1-13 – Training and skills development metrics | (b)perepuhkust võtnud töötajate osakaal selleks õigustatud töötajatest koos soolise jaotusega. |
| 81.The undertaking shall disclose the extent to which training and skills development is provided to its employees. | 94.Kui kõigil ettevõtte töötajatel on sotsiaalpoliitika ja/või kollektiivlepingute kaudu õigus perepuhkusele, piisab andmepunkti 93 alapunkti a nõude täitmiseks selle asjaolu teatavaks tegemisest. |
| 82.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the training and skills development -related activities that have been offered to employees, within the context of continuous professional growth, to upgrade employees’ skills and facilitate continued employability. | Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutasu) |
| 83.The disclosure required by paragraph 81 shall include: | 95.Ettevõtja avalikustab nais- ja meestöötajate palgaerinevuse protsentides ning oma kõrgeima palgaga isiku töötasu ja oma töötajatele makstava mediaantöötasu suhte. |
| (a)the percentage of employees that participated in regular performance and career development reviews; such information shall be broken down by gender; | 96.Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki: anda ülevaade ettevõtja mees- ja naistöötajate palga erinevusest ja anda teavet palga ettevõtjasisese ebavõrdsuse taseme kohta ja selle kohta, kas erinevused on suured. |
| (b)the average number of training hours per employee and by gender. | 97.Andmepunktiga 95 nõutav teave peab sisaldama järgmist: |
| 84.The undertaking may disclose breakdowns by employee category for the percentage of employees that participated in regular performance and career development and for the average number of training hours per employee. | (a)sooline palgalõhe, mis on määratletud nais- ja meestöötajate keskmise palgataseme erinevusena ja väljendatud protsendina meestöötaja keskmisest palgatasemest 104 ; |
| 85.The undertaking may also disclose the information specified in this disclosure requirement with regard to non-employees in its workforce. | (b)kõrgeima palgaga isiku aastase kogutöötasu ja kõigi töötajate aastase mediaantöötasu (v.a kõrgeima töötasuga töötaja) suhe 105 , ja |
| Disclosure Requirement S1-14 – Health and safety metrics | (c)vajaduse korral mis tahes taustteave, mis on vajalik ülevaate saamiseks andmetest ja nende koostamisest ning alusandmete muudest muutustest, mida tuleb arvesse võtta. |
| 86.The undertaking shall disclose information on the extent to which its own workforce is covered by its health and safety management system and the number of incidents associated with work-related injuries, ill health and fatalities of its own workforce. In addition, it shall disclose the number of fatalities as a result of work-related injuries and work-related ill health of other workers working on the undertaking’s sites. | 98.Ettevõtja võib avalikustada andmepunkti 97 alapunktis a määratletud soolise palgalõhe töötajate kategooriate ja/või riikide/segmentide kaupa. Ettevõtja võib avalikustada soolise palgalõhe töötajate kategooriate kaupa ka jaotatuna tavalise põhipalga ja täiendavate või muutuvate komponentide vahel. |
| 87.The objective of this Disclosure Requirement is to allow an understanding of the coverage, quality and performance of the health and safety management system established to prevent work-related injuries. | 99.Seoses andmepunkti 97 alapunktiga b võib ettevõtja esitada selle arvu kohandatuna riikide ostujõu erinevustega; sellisel juhul esitab ta arvutuseks kasutatud metoodika. |
| 88.The disclosure required by paragraph 86 shall include the following information, where applicable broken down between employees and non-employees in the undertaking’s own workforce: | Avalikustamisnõue S1-17 – juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduv tõsine mõju |
| (a)the percentage of people in its own workforce who are covered by the undertaking’s health and safety management system based on legal requirements and/or recognised standards or guidelines; | 100.Ettevõtja avalikustab tööga seotud juhtumite ja/või kaebuste ning inimõiguste rikkumisega seotud tõsiste mõjude arvu oma töötajaskonnas ning kõik nendega seotud olulised trahvid, sanktsioonid või kahjuhüvitised aruandeperioodil. |
| (b)the number of fatalities 102 as a result of work-related injuries and work-related ill health; | 101.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral mõjutavad tööga seotud juhtumid ning inimõigustega seotud tõsised juhtumid ettevõtja oma töötajaskonda. |
| (c)the number and rate of recordable work-related accidents; | 102.Järgides asjaomaseid eraelu puutumatuse eeskirju, hõlmab andmepunktis 100 nõutav avalikustamine aruandeperioodil kõigis tegevusüksustes toimunud tööga seotud juhtumeid seoses diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, rahvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse alusel või muid diskrimineerimise vorme, millesse on kaasatud ettevõtjasisesed ja/või -välised sidusrühmad aruandeperioodil. See hõlmab ahistamisjuhtumeid kui diskrimineerimise erivormi. |
| (d)with regard to the undertaking’s employees, the number of cases of recordable work-related ill health, subject to legal restrictions on the collection of data; and | 103.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: |
| (e)with regard to the undertaking’s employees, the number of days lost to work-related injuries and fatalities from work-related accidents, work-related ill health and fatalities from ill health 103 . | (a)aruandeperioodil teatatud diskrimineerimisjuhtumite, sh ahistamisjuhtumite koguarv 106 ; |
| The information for (b) shall also be reported for other workers working on the undertaking’s sites, such as value chain workers if they are working on the undertaking’s sites. | (b)Selliste kaebuste arv, mis on esitatud ettevõtja oma töötajaskonnale mõeldud probleemidest teatamise kanalite kaudu (sh kaebuste esitamise mehhanismid), ja vajaduse korral OECD hargmaiste ettevõtete riiklikele kontaktpunktidele seoses käesoleva standardi andmepunktis 2 määratletud küsimustega, v.a eespool alapunkti a kohaselt juba esitatud kaebused; |
| 89.The undertaking may also disclose the information specified in points (d) and (e) of paragraph 88 with regard to non-employees. | (c)eespool mainitud juhtumitest ja kaebustest tulenevate trahvide, karistuste ja kahjuhüvitiste kogusumma ning nimetatud rahasummade ja finantsaruannetes esitatud kõige asjakohasemate summade vastavusse viimine ja |
| 90.In addition, the undertaking may include the following additional information on the health and safety coverage: the percentage of its own workers covered by a health and safety management system which is based on legal requirements and/or recognised standards or guidelines and which has been internally audited and/or audited or certified by an external party. | (d)vajaduse korral taustteave, mis on vajalik selleks, et saada ülevaade andmetest ja nende koostamisest. |
| Disclosure Requirement S1-15 – Work-life balance metrics | 104.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe tuvastatud tõsiste juhtumite kohta, mis on seotud inimõiguste rikkumisega (nt sunniviisiline töö, inimkaubandus või lapstööjõu kasutamine): |
| 91.The undertaking shall disclose the extent to which employees are entitled to and make use of family-related leave. | (a)inimõiguste rikkumisega seotud tõsiste juhtumite arv ettevõtja töötajaskonnas aruandeperioodil, sh märge selle kohta, kui paljud neist juhtumitest kujutavad endast ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD hargmaistele ettevõtetele mõeldud suuniste rikkumist. Kui selliseid juhtumeid ei ole toimunud, teeb ettevõtja selle teatavaks 107 , ja |
| 92.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of the entitlement and actual practices amongst the employees to take family-related leave in a gender equitable manner, as it is one of the dimensions of work-life balance. | (b)eespool alapunktis a mainitud juhtumitest tulenevate trahvide, karistuste ja kahjuhüvitiste kogusumma ning nimetatud rahasummade ja finantsaruannetes esitatud kõige asjakohasemate summade vastavusse viimine. |
| 93.The disclosure required by paragraph 91 shall include: | A liide. Kohaldamisnõuded |
| (a)the percentage of employees entitled to take family-related leave; and | See liide on standardi ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa. See toetab standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama tähtsus. |
| (b)the percentage of entitled employees that took family-related leave, and a breakdown by gender. | Eesmärk |
| 94.If all of the undertaking’s employees are entitled to family-related leave through social policy and/or collective bargaining agreements, it is sufficient to disclose this in order to meet the requirement of paragraph 93a. | AR 1.Lisaks andmepunktis 2 loetletud aspektidele võib ettevõtja kaaluda ka teabe avalikustamist muude aspektide kohta, mis on seotud olulise mõjuga lühema aja jooksul, nt algatused seoses oma töötajaskonna tervishoiu ja ohutusega pandeemia ajal. |
| Disclosure Requirement S1-16 – Remuneration metrics (pay gap and total remuneration) | AR 2.Andmepunktis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud äriühingute direktiivis 2013/34/EL sätestatud kestlikkusaruandluse nõuetest tuleneva loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma ESRS 2 kohasel olulisuse hindamisel seoses oma töötajaskonnaga ja vajaduse korral avalikustama standardi kohaldamisalas olulise mõju, riski või võimalusena. |
| 95.The undertaking shall disclose the percentage gap in pay between its female and male employees and the ratio between the remuneration of its highest paid individual and the median remuneration for its employees. | AR 3.Mõiste „oma töötajaskond“ alla kuuluvad näiteks järgmised töötajad: |
| 96.The objective of this Disclosure Requirement is twofold: to allow an understanding of the extent of any gap in the pay between women and men amongst the undertaking’s employees; and to provide insight into the level of remuneration inequality inside the undertaking and whether wide pay disparities exist. | (a)oma töötajaskonna hulka kuuluvad näiteks järgmised töövõtjad (iseenda tööandjad): |
| 97.The disclosure required by paragraph 95 shall include: | I.töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud tegema tööd, mida muidu teeks töötaja, |
| (a)the gender pay gap, defined as the difference of average pay levels between female and male employees, expressed as percentage of the average pay level of male employees 104 ; | II.töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud tegema tööd avalikus kohas (nt maanteel või tänaval), |
| (b)the annual total remuneration ratio of the highest paid individual to the median annual total remuneration for all employees (excluding the highest-paid individual) 105 ; and | III.töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud töö/teenuse osutamiseks otse ettevõtja kliendi töökohas. |
| (c)where applicable, any contextual information necessary to understand the data and how the data has been compiled and other changes to the underlying data that are to be considered. | (b)Isikud, kelle tööjõudu pakuvad tööhõivetegevusega tegelevad ettevõtjad, on inimesed, kes teevad sama tööd mis palgatöötajad, nt: |
| 98.The undertaking may disclose a breakdown of the gender pay gap as defined in paragraph 97(a) by employee category and/or by country/segment. The undertaking may also disclose the gender pay gap between employees by categories of employees broken down by ordinary basic salary and complementary or variable components. | I.isikud, kes asendavad ajutiselt töölt eemal viibivaid (haiguse, puhkuse, vanemapuhkuse jms tõttu) töötajaid; |
| 99.In relation to paragraph 97 (b), the undertaking may report this figure adjusted for purchasing power differences between countries, in which case it shall report the methodology used for the calculation. | II.isikud, kes teevad tööd lisaks alalistele töötajatele; |
| Disclosure Requirement S1-17 – Incidents, complaints and severe human rights impacts | III.isikud, kes lähetatakse ajutiselt teisest ELi liikmesriigist ettevõtja heaks töötama („lähetatud töötajad“). |
| 100.The undertaking shall disclose the number of work-related incidents and/or complaints and severe human rights impacts within its own workforce, and any related material fines, sanctions or compensation for the reporting period. | ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| 101.The objective of this Disclosure Requirement is to allow an understanding of the extent to which work-related incidents and severe cases of human rights impacts are affecting its own workforce. | Strateegia |
| 102.The disclosure required by paragraph 100 shall include, subject to the relevant privacy regulations, work-related incidents of discrimination on the grounds of gender, racial or ethnic origin, nationality, religion or belief, disability, age, sexual orientation, or other relevant forms of discrimination involving internal and/or external stakeholders across operations in the reporting period. This includes incidents of harassment as a specific form of discrimination. | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| 103.The undertaking shall disclose: | AR 4. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes SBM-2 on nõutud, et ettevõtja annab teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida ettevõtja oma töötajaskonnale avalduva märkimisväärse olulise mõju tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud sellise olulise mõju käsitlemiseks. |
| (a)the total number of incidents of discrimination, including harassment, reported in the reporting period 106 ; | AR 5.Kuigi oma töötajaskond ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Vajaduse korral võtab ettevõtja selle avalikustamisnõude täitmisel arvesse töötajate esindajate seisukohti. |
| (b)the number of complaints filed through channels for people in the undertaking’s own workforce to raise concerns (including grievance mechanisms) and, where applicable, to the National Contact Points for OECD Multinational Enterprises related to the matters defined in paragraph 2 of this Standard, excluding those already reported in (a) above; | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
| (c)the total amount of fines, penalties, and compensation for damages as a result of the incidents and complaints disclosed above, and a reconciliation of such monetary amounts disclosed with the most relevant amount presented in the financial statements; and | AR 6.Mõju ettevõtja oma töötajaskonnale võib tuleneda ettevõtja strateegiast või ärimudelist mitmel eri viisil. Näiteks võib mõju olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (nt madalaima hinnaga toodete või teenuste pakkumine või kiire kohaletoimetamine viisil, mis avaldab ettevõtja tegevuses survet töötajate õigustele) või tema kulustruktuuri ja tulumudeliga (nt laovarudega seotud riski ülekandmine tarnijatele, mis mõjutab nende töötajate õigusi). |
| (d)where applicable, contextual information necessary to understand the data and how such data has been compiled. | AR 7.Strateegiast või ärimudelist tulenev mõju ettevõtja oma töötajaskonnale võib põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks tekivad riskid, kui mõne töötaja puhul esineb sunniviisilise töö risk ja ettevõtja impordib tooteid riikidesse, kus seadus lubab konfiskeerida importkaupa, mille puhul kahtlustatakse, et need on toodetud sunniviisilise töö abil. Ettevõtjale võib tekkida ka võimalusi, näiteks töötajaskonnale võimaluste pakkumisest töökohtade loomise ja oskuste täiendamisega õiglase ülemineku kontekstis. Teine näide, mis on seotud pandeemia või muu tõsise tervishoiukriisiga, puudutab ettevõtjat, kes võib toetuda ajutisele tööjõule, kellel puudub piisav juurdepääs haigus- ja tervisehüvitistele; selline ettevõtja võib kokku puutuda tõsiste tegevus- ja talitluspidevuse riskidega, kuna töötajatel ei ole haigena muud valikut kui töötamist jätkata, mis suurendab veelgi haiguse levikut ja põhjustab suuri tarneahela häireid. Suurenevad ka maine ja ärivõimaluste riskid, mis on seotud madala kvalifikatsiooni ja madalapalgaliste töötajate ekspluateerimisega geograafilistes piirkondades, kus nende kaitse on minimaalne: sagenevate meediarünnakute taustal eelistavad tarbijad üha enam eetilisema päritoluga ja kestlikumaid kaupu. |
| 104.The undertaking shall disclose the following information regarding identified cases of severe human rights incidents (e.g., forced labour, human trafficking or child labour): | AR 8.Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate inimeste eriomadused, mida ettevõtja võib andmepunkti 15 kohast avalikustamisnõuet täites arvesse võtta, on seotud näiteks noortega, kes võivad olla vastuvõtlikumad oma füüsilisele ja vaimsele arengule avalduvale mõjule, või naistega olukorras, kus töötingimused tavapäraselt naisi diskrimineerivad, või sisserändajatega olukorras, kus tööjõuturg on halvasti reguleeritud ja töötajatelt nõutakse tavapäraselt töölevõtmistasu. Mõne töötaja puhul võib risk seisneda nende töökohustuste olemuses (nt inimesed, kes peavad töötama kemikaalidega või käitama teatavaid seadmeid, või madalapalgalised töötajad, kellel on nn nulltunnilepingud). |
| (a)the number of severe human rights incidents connected to the undertaking’s workforce in the reporting period, including an indication of how many of these are cases of non-respect of the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, ILO Declaration on Fundamental Principles and Rights at Work or OECD Guidelines for Multinational Enterprises. If no such incidents have occurred, the undertaking shall state this 107 ; and | AR 9.Seoses andmepunktiga 16 võivad olulised riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvuse tõttu oma töötajaskonnast, kui väikese tõenäosusega, kuid suure mõjuga sündmused võivad tekitada finantsmõju: nt kui üleilmne pandeemia põhjustab tõsist mõju ettevõtja töötajate tervisele, mis toob kaasa suured tootmis- ja tarnekatkestused. Muud näited riskist, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega oma töötajatest, on oskustööliste nappus või poliitilised otsused või õigusaktid, mis mõjutavad ettevõtja tegevust ja oma töötajaskonda. |
| (b)the total amount of fines, penalties and compensation for damages for the incidents described in (a) above, and a reconciliation of the monetary amounts disclosed in the most relevant amount in the financial statements. | Mõju, riskide ja võimaluste juhtimine |
| Appendix A: Application Requirements | Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika |
| This appendix is an integral part of the ESRS S1 Own workforce. It supports the application of the disclosure requirements set out in this standard and has the same authority as the other parts of this Standard. | AR 10.Ettevõtja kaalub, kas selgitused aruandeaasta jooksul vastu võetud poliitika oluliste muudatuste kohta (näiteks uued ootused välismaistele tütarettevõtjatele, uued või täiendavad lähenemisviisid hoolsuskohustusele ja heastamisele) annavad kasutajatele taustteavet, ja võib sellised selgitused avalikustada. See hõlmab ettevõtja poliitikat ja kohustusi, mille eesmärk on ära hoida või leevendada oma töötajaskonnale avalduvaid riske ja negatiivset mõju, mis tulenevad CO2 heite vähendamisest ning keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele üleminekust, ning pakkuda töötajaskonnale võimalusi, nagu töökohtade loomine ja oskuste täiendamine, sh võttes sõnaselgeid õiglase ülemineku kohustusi. |
| Objective | AR 11.See poliitika võib eraldiseisva poliitikana käsitleda ettevõtja oma töötajaskonda või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele. |
| AR 1.In addition to the issues listed in paragraph 2, the undertaking may also consider disclosing information about other issues relevant to a material impact for a shorter period of time, for instance initiatives regarding the health and safety of its own workforce during a pandemic. | AR 12.Avalikustades teavet oma poliitika vastavusseviimise kohta ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste koodeksile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, samuti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste põhiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonile ja seda toetavatele põhikonventsioonidele ning võib anda aru nende alusstandarditega vastavusse viimisest. |
| AR 2.The overview of social matters provided in paragraph 2 is not meant to imply that all of these issues should be reported on in each Disclosure Requirement in this Standard. Rather, they provide a list of matters derived from the sustainability reporting requirements set out in Directive 2013/34/EU that the undertaking shall consider for the ESRS 2 materiality assessment related to its own workforce and, as appropriate, report as material impacts, risks and opportunities within the scope of this Standard. | AR 13.Selgitades, kuidas väljapoole suunatud poliitikameetmed on integreeritud, võib ettevõtja näiteks kaaluda vastutustundliku hankimise sisepoliitikat ja kooskõla muu oma töötajate seisukohast olulise poliitikaga, nt seoses sunniviisilise tööga. Tarnija tegevusjuhendite kohta, mis ettevõtjal võivad olla, märgitakse, kas need sisaldavad sätteid, mis käsitlevad töötajate ohutust, ebakindlat tööd (st töötajate kasutamine lühiajaliste või piiratud töötundidega lepingute alusel, kolmandate isikute kaudu töötavad töötajad, allhanked kolmandatele isikutele või mitteametlike töötajate kasutamine), inimkaubandust, sunniviisilise töö või lapstööjõu kasutamist, ning kas need sätted on täielikult kooskõlas kohaldatavate ILO standarditega. |
| AR 3.Examples of people that fall within the scope of “Own workforce” are: | AR 14.Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja töötajad, töövõtjad ja tarnijad), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvad isikud, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. |
| (a)Examples of contractors (self-employed persons) in the undertaking’s own workforce include: | AR 15.Diskrimineerimine tööhõives ja kutsealal toimub siis, kui kedagi koheldakse erinevalt või ebasoodsamalt omaduste tõttu, mis ei ole seotud tema väärtuse või töökoha nõuetega. Need omadused on üldiselt määratletud siseriiklikes õigusaktides. Lisaks selles avalikustamisnõudes nimetatud alustele võtab ettevõtja arvesse muid siseriiklike õigusaktidega keelatud diskrimineerimise aluseid. |
| I.Contractors hired by the undertaking to perform work that would otherwise be carried out by an employee | AR 16.Diskrimineerimist võib esineda mitmesugustes tööga seotud aspektides. Need hõlmavad töö saamise võimalusi, teatavaid kutsealasid, koolitust ja kutsenõustamist ning sotsiaalkindlustust. Lisaks võib see esineda seoses töö- ja töölepingutingimustega, nagu töölevõtmine, tasustamine, töö- ja puhkeaeg, tasustatud puhkus, emaduse kaitse, töösuhte kindlus, tööülesanded, töötulemuste hindamine ja edasiminek, koolitusvõimalused, edutamisvõimalused, tööohutus ja -tervishoid, töösuhte lõpetamine. Avalikustamisnõuet täites võib ettevõtja konkreetselt käsitleda neid valdkondi poliitika ja selle aluseks olevate menetluste avalikustamisel. |
| II.Contractors hired by the undertaking to perform work in a public area (e.g., on a road, on the street). | AR 17.Ettevõtja võib avalikustada teavet selle kohta, kas ta: |
| III.Contractors hired by the undertaking to deliver the work/service directly at the workplace of a client of the undertaking. | (a)on kehtestanud poliitika ja menetlused, millega tagatakse, et töötajate värbamise, töölesuunamise, koolituse ja edutamise aluseks on kõikidel tasanditel kvalifikatsioon, oskused ja kogemused, võttes samal ajal arvesse asjaolu, et mõnel inimesel võib olla raskem sellist kvalifikatsiooni, oskusi ja kogemusi omandada kui teistel; |
| (b)Examples of people employed by a third party engaged in ‘employment activities’ include people who perform the same work that employees carry out, such as: | (b)määrab vastutuse tööhõives võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste eest tippjuhtkonna tasandil, on töötanud või kavatseb välja töötada kogu ettevõtet hõlmava selge poliitika ja menetlused, et tagada võrdsed tööhõivetavad, ning sidunud või kavatseb siduda edutamise soovitud tulemustega vastavas töövaldkonnas; |
| I.people who fill in for employees who are temporarily absent (due to illness, holiday, parental leave, etc.); | (c)koolitab töötajaid diskrimineerimisvastase poliitika ja tavade teemal, pöörates erilist tähelepanu keskastme ja kõrgemale juhtkonnale, et suurendada teadlikkust ja käsitleda strateegiaid süsteemse ja juhusliku diskrimineerimise ärahoidmiseks ja sellega võitlemiseks; |
| II.people performing work additional to regular employees; | (d)kohandab füüsilist töökeskkonda, et kaitsta puuetega töötajate, klientide ja muude külastajate tervist ja tagada nende ohutus; |
| III.people who are dispatched temporarily from another EU member state to work for the undertaking (‘posted workers’). | (e)hindab, kas töönõuded on määratletud viisil, mis võiks seada teatavad rühmad süsteemselt ebasoodsamasse olukorda; |
| ESRS 2 General Disclosures | (f)peab töölevõtmise, koolituse ja edutamise üle ajakohastatud arvestust, mis annab läbipaistva ülevaate töötajate võimalustest ja nende edutamisest ettevõtja juures; |
| Strategy | (g)on kehtestanud diskrimineerimise tuvastamisel kaebuste ja edasikaebuste lahendamiseks ja töötajatele õiguskaitse tagamiseks (eriti läbirääkimiste ja kollektiivlepingute raames) kaebuste esitamise korra ning on tähelepanelik ametlike struktuuride ja mitteametlike kultuuriliste küsimuste suhtes, mis võivad takistada töötajaid oma muresid ja kaebusi esitamast, ja |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 – Interests and views of stakeholders | (h)on kehtestanud programmid, mis pakuvad oskuste arendamise võimalusi. |
| AR 4.ESRS 2 SBM-2 requires the undertaking to provide an understanding of whether and how it considers the role that its strategy and business model may play in creating, exacerbating or mitigating significant material impacts on its own workforce, and whether and how the business model and strategy are adapted to address such material impacts. | Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajaskonna ja töötajaskonna esindajatega suhtlemiseks mõju teemal |
| AR 5.While the undertaking’s own workforce may not be engaging with the undertaking at the level of its strategy or business model, their views can inform the undertaking’s assessment of its strategy and business model. The undertaking shall consider the views of workers’ representatives when applicable to fulfil this disclosure. | AR 18.Kirjeldades, milline funktsioon või ametikoht on sellise kaasamise eest tegevustasandil ja/või lõplikult vastutav, võib ettevõtja avalikustada, kas see on eraldi ametikoht või funktsioon või osa üldisemast funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka standardi ESRS 2 avalikustamisnõude GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 – Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model | AR 19.Andmepunkti 27 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali: |
| AR 6.Impacts on the undertaking’s own workforce can originate in its strategy or business model in a number of different ways. For example, impacts may relate to the undertaking’s value proposition (such as providing lowest cost products or services, or high-speed delivery, in ways that put pressure on labour rights in its own operations), or its cost structure and the revenue model (such as shifting inventory risk to suppliers, with knock-on effects on the labour rights of people who work for them). | (a)näited etappidest, kus kaasamine toimub: i) leevendusviisi kindlaksmääramine ja ii) leevendamise tõhususe hindamine; |
| AR 7.Impacts on the undertaking’s own workforce that originate in the strategy or business model can also bring material risks to the undertaking. For example, risks arise if some people in the workforce are at risk of forced labour, and the undertaking is importing products into countries where the law allows for the confiscation of imported goods that are suspected of being made with forced labour. An example of opportunities for the undertaking may result from providing opportunities for the workforce such as job creation and upskilling in the context of a “just transition”. Another example, in the context of a pandemic or other severe health crisis, relates to the undertaking potentially relying on contingent labour with little to no access to sick care and health benefits that may face severe operational and business continuity risks as workers have no choice but to keep working while sick, further exacerbating the spread of the disease and causing major supply chain breakdowns. Reputational and business opportunity risks linked to the exploitation of low-skilled, low-paid workers in sourcing geographies with minimal protections for them are also increasing with media backlash and consumer preferences moving to more ethically sourced or sustainable goods. | (b)kaasamise liigi puhul võib eristada osalemist, konsultatsiooni ja/või teavitamist; |
| AR 8.Examples of particular characteristics of people in the undertaking’s own workforce that may be considered by the undertaking when responding to paragraph 15 relate to young people that may be more susceptible to impacts on their physical and mental development, or women in a context where women are routinely discriminated against in the terms and conditions of work, or migrants in a context where the market for the supply of labour is poorly regulated and workers are routinely charged recruitment fees. For some people in the workforce, the inherent nature of the activity that they are required to undertake may put them at risk (for example, people required to handle chemicals or operate certain equipment or low paid employees who are on “zero hours” contracts). | (c)kaasamise sagedusega seoses võib esitada teavet selle kohta, kas kaasamine toimub regulaarselt, projekti või äriprotsessi teatavates punktides (näiteks uue saagikoristusperioodi alguses või kui avatakse uus tootmisliin), samuti selle kohta, kas see toimub õiguslike nõuete alusel ja/või vastusena sidusrühmade taotlustele ning kas kaasamise tulemustega arvestatakse ettevõtte otsustusprotsessides, ja |
| AR 9.With regard to paragraph 16, material risks could also arise because of the undertaking’s dependency on its own workforce where low-likelihood but high-impact events may trigger financial effects; for example, where a global pandemic leads to severe health impacts on the undertaking’s workforce resulting in major disruptions to production and distribution. Other examples of risk related to the undertaking’s dependency on its workforce include a shortage in skilled workers or political decisions or legislation affecting its own operations and own workforce. | (d)tegevustasandil vastutava ametikoha puhul, kas ettevõtja vajab kaasamiseks teatavate oskustega töötajaid või kas ta pakub kaasamisega tegelevatele töötajatele koolitust või suutlikkuse suurendamist. |
| Impacts, risks and opportunities management | AR 20.Ülemaailmsete raamlepingute eesmärk on luua püsiv suhe hargmaise ettevõtte ja ülemaailmse ametiühingute liidu vahel, et tagada, et ettevõtja järgib samu standardeid igas riigis, kus ta tegutseb. |
| Disclosure Requirement S1-1 – Policies related to own workforce | AR 21.Ettevõtja võib tuua näiteid käesolevast aruandeperioodist, et näidata, kuidas oma töötajaskonna seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. |
| AR 10.The undertaking shall consider whether explanations of significant changes to the policies adopted during the reporting year (for example, new expectations for foreign subsidiaries, new or additional approaches to due diligence and remedy) provide contextual information for users and may disclose such explanations. This includes policies and commitments of the undertaking to prevent or mitigate the risks and negative impacts on people in its own workforce of reducing carbon emissions and transitioning to greener and climate-neutral operations as well as to provide opportunities for the workforce such as job creation and upskilling, including explicit commitments to a ‘just transition’. | AR 22.Kui ettevõtjal on oma töötajaskonna õigustega seotud lepingud riigi, Euroopa või rahvusvaheliste ametiühingute või töönõukogudega, võib selle avalikustada, et näidata, kuidas kokkulepe võimaldab ettevõtjal saada ülevaade nende töötajate vaatenurkadest. |
| AR 11.The policy may take the form of a stand-alone policy regarding the undertaking’s own workforce or be included in a broader document such as a code of ethics or a general sustainability policy that has already been disclosed by the undertaking as part of another ESRS. In those cases, the undertaking shall provide an accurate cross-reference to identify the aspects of the policy that satisfy the requirements of this Disclosure Requirement. | AR 23.Kui see on võimalik, võib ettevõtja avalikustada näiteid aruandlusperioodist, et näidata, kuidas ettevõtja teatavates otsustes või tegevuses on arvesse võetud tema oma töötajaskonna ja töötajate esindajate seisukohti. |
| AR 12.When disclosing the alignment of its policies with the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, the undertaking shall consider that the Guiding Principles refer to the International Bill of Human Rights, which consist of the Universal Declaration of Human Rights and the two Covenants that implement it, as well as the International Labour Organisation’s Declaration on Fundamental Rights and Principles at Work and the core conventions that underpin it, and may report on alignment with these instruments. | AR 24.Selle avalikustamisnõude täitmisel võtab ettevõtja arvesse järgmisi aspekte: |
| AR 13.When explaining how external-facing policies are embedded, the undertaking may, for example, consider internal policies of responsible sourcing, and alignment with other policies relevant to own workers, for example, regarding forced labour. With regard to supplier codes of conduct that the undertaking may have, it shall indicate whether they include provisions addressing the safety of workers, precarious work (i.e., use of workers on short-term or limited hours contracts, workers employed via third parties, sub-contracting to third parties or use of informal workers), human trafficking, the use of forced labour or child labour, and whether such provisions are fully in line with applicable ILO standards. | (a)töötajate kaasamise viis (nt teavitamine, konsulteerimine või osalemine) ja selle sagedus (nt pidev, kvartaalne, kord aastas); |
| AR 14.The undertaking may provide an illustration of the types of communication of its policies to those individuals, group of individuals or entities for whom they are relevant, either because they are expected to implement them (for example, the undertaking’s employees, contractors and suppliers), or because they have a direct interest in their implementation (for example, people in its own workforce, investors). It may disclose communication tools and channels (for example, flyers, newsletters, dedicated websites, social media, face to face interactions, workers’ representatives), aimed at ensuring that the policy is accessible and that different audiences understand its implications. The undertaking may also explain how it identifies and removes potential barriers for dissemination, such as through translation into relevant languages or the use of graphic depictions. | (b)kuidas töötajate tagasiside registreeritakse ja integreeritakse otsustetegemisse ning kuidas töötajaid teavitatakse sellest, kuidas nende tagasiside on otsuseid mõjutanud; |
| AR 15.Discrimination in employment and occupation occurs when someone is treated differently or less favourably because of characteristics that are not related to merit or the inherent requirements of the job. These characteristics are commonly defined in national laws. Besides the grounds mentioned in the Disclosure Requirement, the undertaking shall consider other grounds for discrimination prohibited under national legislation. | (c)kas töötajate kaasamisega seotud tegevus toimub organisatsiooni või madalamal, nt tegevuskoha või projekti tasandil ning viimasel juhul teave selle kohta, kuidas töötajate kaasamisega seotud tegevusest saadav teavet keskselt koondatakse; |
| AR 16.Discrimination can arise in a variety of work-related activities. These include access to employment, particular occupations, training and vocational guidance and social security. Moreover, it can occur with respect to the terms and conditions of employment, such as: recruitment, remuneration, hours of work and rest, paid holidays, maternity protection, security of tenure, job assignments, performance assessment and advancement, training opportunities, promotion prospects, occupational safety and health, termination of employment. The undertaking may address these areas specifically when disclosing its policies and underlying procedures to fulfil the disclosure requirement. | (d)kaasamiseks eraldatud vahendid (näiteks rahalised või inimressursid) ja |
| AR 17.The undertaking may disclose whether it: | (e)kuidas ettevõtja kaasab oma töötajaskonda ja töötajate esindajaid seoses oma töötajaskonnale avalduva mõjuga, mis tuleneb CO2 heite vähendamisest ning keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele üleminekust, eelkõige restruktureerimisest, töökohtade kadumisest või loomisest, koolitusest ja täiendusõppest/ümberõppest, soolisest ja sotsiaalsest õiglusest ning tervishoiust ja ohutusest. |
| (a)has policies and procedures which make qualifications, skills and experience the basis for the recruitment, placement, training and advancement at all levels, while accounting for the fact that some individuals may have more difficulty than others to acquire such qualifications, skills and experience; | AR 25.Seoses mitmekesisust käsitleva andmepunktiga 24 võib ettevõtja avalikustada ka järgmise teabe: |
| (b)assigns responsibility at top management level for equal treatment and opportunities in employment, issue clear company-wide policies and procedures to guide equal employment practices, and link advancement to desired performance in this area; | (a)kuidas ta suhtleb riskirühmade või haavatavas olukorras olevate isikutega (nt kas ta kasutab konkreetseid lähenemisviise ja pöörab erilist tähelepanu võimalikele takistustele); |
| (c)provides staff training on non-discrimination policies and practices, with a particular focus on middle and upper management to raise awareness and address resolution strategies for preventing and addressing systemic and incidental discrimination; | (b)kuidas võetakse arvesse võimalikke takistusi töötajate kaasamisele (nt keele- ja kultuurierinevused, sooline ja võimu tasakaalustamatus, lõhe kogukonnas või rühmas); |
| (d)makes adjustments to the physical environment to ensure health and safety for workers, customers and other visitors with disabilities; | (c)kuidas antakse töötajaskonnale arusaadavat ja asjakohaste sidekanalite kaudu kättesaadavat teavet; |
| (e)evaluates whether job requirements have been defined in a way that could systematically disadvantage certain groups; | (d)töötajaskonna liikmete võimalikud vastukäivad huvid ja see, kuidas ettevõtja on need lahendanud, ja |
| (f)keeps up-to-date records on recruitment, training and promotion that provide a transparent view of opportunities for employees and their progression within the undertaking; | (e)kuidas püütakse austada kõigi kaasatud sidusrühmade inimõigusi, nt nende õigust eraelu puutumatusele, väljendusvabadusele ning rahumeelse kogunemise ja protestiõigust. |
| (g)puts in place grievance procedures to address complaints, handle appeals and provide recourse for employees (especially in the context of negotiations and collective agreements) when discrimination is identified, and is alert to formal structures and informal cultural issues that can prevent employees from raising concerns and grievances; and | AR 26.Ettevõtja võib esitada ka eelmiste aruandeperioodide teavet oma töötajaskonna kaasamise protsesside tõhususe kohta. See kehtib juhul, kui ettevõtja on hinnanud nende protsesside tulemuslikkust või saadud kogemusi jooksval aruandeperioodil. Tulemuslikkuse jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. |
| (h)has programs to promote access to skills development. | Avalikustamisnõue S1-3 –protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada |
| Disclosure Requirement S1-2 – Processes for engaging with own workforce and workers' representatives about impacts | AR 27.Avalikustamisnõude ESRS S1-3 avalikustamiskriteeriumides sätestatud nõuete täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD hoolsuskohustuse suunistest vastutustundliku äritegevuse kohta, mis keskenduvad heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele. |
| AR 18.When describing what function or role has operational responsibility for such engagement and/or ultimate accountability, the undertaking may disclose whether this is a dedicated role or function or part of a broader role or function, and whether any capacity building activities have been offered to support the staff to undertake engagement. If it cannot identify such a position or function, it may state that this is the case. This disclosure could also be fulfilled by making reference to information disclosed according to ESRS 2 GOV-1 The role of the administrative, management and supervisory bodies. | AR 28.Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalid hõlmavad kaebuste esitamise mehhanisme, vihjeliine, ametiühinguid (kui töötajad kuuluvad ametiühingutesse), töönõukogusid, dialoogiprotsesse või muid vahendeid, mille kaudu oma töötajaskond või töötajate esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjuga või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. Need võivad hõlmata nii ettevõtja otse pakutavaid kanaleid kui ka nende üksuste pakutavaid kanaleid, kus töötavad ettevõtte töötajad, lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada, et saada ülevaade oma töötajaskonnale avalduva mõju juhtimisest, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma ärisuhete kaudu saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. |
| AR 19.When preparing the disclosures described in paragraph 27 b) and c), the following illustrations may be considered: | AR 29.Kolmanda poole mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Ettevõtja võib avalikustada, kas need on kättesaadavad kõigile töötajatele (või töötajate esindajatele või nende puudumisel üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsest mõjust teadlik). |
| (a)examples of stages at which engagement occurs are i) determining the approach to mitigation and ii) evaluating the effectiveness of mitigation; | AR 30.Ettevõtja kaalub iga olulise mõju puhul, kas ja kuidas tema töötajatel, keda see võib mõjutada, ja nende töötajate esindajatel on juurdepääs kanalitele ettevõtja juures, kus nad töötavad või kellega neil on sõlmitud leping. Asjakohaste kanalite hulka võivad kuuluda vihjeliinid, ametiühingud (kui töötajad kuuluvad ametiühingusse) või töönõukogud või muud kaebuste esitamise mehhanismid, mida haldab asjaomane ettevõtja või kolmas isik. |
| (b)for type of engagement, these could be participation, consultation and/or information; | AR 31.Selgitades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et tema töötajad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta asjaomaste isikute seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud ettevõtja töötajate kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. |
| (c)for the frequency of the engagement, information may be provided on whether engagement occurs on a regular basis, at certain points in a project or business process, (for example, when a new harvest season begins or a new production line is opened), as well as whether it occurs in response to legal requirements and/or in response to stakeholder requests and whether the result of the engagement is being integrated into the undertaking's decision-making processes; and | AR 32.Oma töötajaskonna ja töötajate esindajate probleemidest teatamise kanalite tõhususe kirjeldamisel võib ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes, eelkõige põhimõttes 31. Allpool esitatud kaalutlusi võib kohaldada üksikute kanalite või mõne kanalite süsteemi suhtes: |
| (d)for the role with operational responsibility, whether the undertaking requires relevant staff to have certain skills, or whether it provides training or capacity building to relevant staff to undertake engagement. | (a)kas need kanalid on seaduspärased, sest nad vastutavad asjakohaselt oma õiglase käitumise eest ja suurendavad sidusrühmade usaldust? |
| AR 20.Global Framework Agreements (GFA) serve to establish an ongoing relationship between a multinational enterprise and a Global Union Federation to ensure that the undertaking adheres to the same standards in every country in which it operates. | (b)kas kanalid on sidusrühmadele teada ja kättesaadavad? |
| AR 21.To illustrate how the perspectives of its own workforce have informed specific decisions or activities, the undertaking may provide examples from the current reporting period. | (c)kas kanalitel on selged ja teadaolevad menetlused koos soovitusliku ajakavaga? |
| AR 22.Where the undertaking has agreements with national, European or international trade unions or works councils related to the rights of people its own workforce, this can be disclosed to illustrate how the agreement enables the undertaking to gain insight into the perspectives of such people. | (d)kas kanalid tagavad sidusrühmadele mõistliku juurdepääsu teabeallikatele, nõuannetele ja eksperditeadmistele? |
| AR 23.Where possible, the undertaking may disclose examples from the reporting period to illustrate how the perspectives of its own workforce and workers' representatives have informed specific decisions or activities of the undertaking. | (e)kas kanalid pakuvad läbipaistvust, andes piisavalt teavet kaebuse esitajatele ja vajaduse korral vastates avalikele huvidele? |
| AR 24.The undertaking shall consider the following aspects when fulfilling this Disclosure Requirement: | (f)kas kanalite kaudu saavutatud tulemused on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega? |
| (a)The type of engagement (for example, information, consultation or participation) and its frequency (for example, ongoing, quarterly, annually); | (g)kas ettevõtja tuvastab kanalite kaudu saadud teadmised, mis toetavad pidevat õppimist nii kanalite täiustamisel kui ka tulevaste mõjude ärahoidmisel? |
| (b)how feedback is recorded and integrated into decision-making, and how people in the workforce are informed about the way in which their feedback has influenced decisions; | (h)kas ettevõtja keskendub kaebuste esitajatega peetavale dialoogile kui kokkulepitud lahendusteni jõudmise vahendile, selle asemel, et tulemuse üle ühepoolselt otsustada? |
| (c)whether engagement activities take place at the organisational level or at a lower level, such as at the site or project level, and in the latter case, how information from engagement activities is centralised; | Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus |
| (d)the resources (for example, financial or human resources) allocated to engagement; and | AR 33.Selleks, et mõista negatiivset mõju ja seda, kuidas ettevõte võib sellega oma töötajaskonna kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega. Seetõttu võib ettevõtja avalikustada: |
| (e)how it engages with people in its workforce and workers’ representatives on the impacts on its own workforce that may arise from reducing carbon emissions and transitioning to greener and climate-neutral operations, in particular restructuring, employment loss or creation, training and up/reskilling, gender and social equity, and health and safety. | (a)oma üldised ja konkreetsed lähenemisviisid olulise negatiivse mõju käsitlemiseks; |
| AR 25.The undertaking may also disclose the following information in relation to paragraph 24 on diversity: | (b)oma algatused, mille eesmärk on aidata kaasa täiendavale olulisele positiivsele mõjule; |
| (a)how it engages with at-risk or persons in vulnerable situations (for example whether it takes specific approaches and gives special attention to potential barriers); | (c)teave selle kohta, milliseid edusamme on ettevõtja aruandeperioodil teinud, ja |
| (b)how it takes into account potential barriers to engagement with people in its workforce (for example, language and cultural differences, gender and power imbalances, divisions within a community or group); | (d)ettevõtja pideva täiustumise eesmärgid. |
| (c)how it provides people in its workforce with information that is understandable and accessible through appropriate communication channels; | AR 34.Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja avaldab olulist mõju või aitab sellele kaasa või on ta kaasatud, sest mõju on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. |
| (d)any conflicting interests that have arisen among its workforce and how the undertaking has resolved these conflicting interests; and | AR 35.Võttes arvesse, et aruandeperioodil esinenud oma töötajaskonda mõjutanud oluline negatiivne mõju võib olla ka seotud muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu asjaomastes ärisuhetes nende mõjude juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või töötajate õiguste alase suutlikkuse suurendamise pakkumine üksustele, millega ettevõtjal on ärisuhe) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt vastutustundliku värbamise algatused või töötajatele piisava töötasu tagamine). |
| (e)how it seeks to respect the human rights of all stakeholders engaged, for example, their rights to privacy, freedom of expression, and peaceful assembly and protest. | AR 36.Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest, mille eesmärk on võidelda olulise negatiivse mõjuga, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomast mõju vähendada. ESRS S1-5 alusel võib ettevõtja avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. |
| AR 26.The undertaking may also report information about the effectiveness of processes for engaging with its own workforce from previous reporting periods. This applies in cases where the undertaking has assessed the effectiveness of these processes or derived lessons during the current reporting period. Processes used to track effectiveness can include internal or external auditing or verification, impact assessments, measurement systems, stakeholder feedback, grievance mechanisms, external performance ratings, and benchmarking. | AR 37.Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse tegelikku ja võimalikku mõju oma töötajaskonnale ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lepingu lõpetamisest tuleneda võivat negatiivset mõju, võib ettevõtja lisada näiteid. |
| Disclosure Requirement S1-3 – Processes to remediate negative impacts and channels for own workers to raise concerns | AR 38.Meetmete tulemuslikkuse jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. |
| AR 27.In fulfilling the requirements set out by the disclosure criteria of Disclosure Requirement ESRS S1-3, the undertaking may be guided by the content of the UN Guiding Principles on Business and Human Rights and the OECD Due Diligence Guidance for Responsible Business Conduct focused on remediation and grievance mechanisms. | AR 39.Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõju tulemusliku juhtimise vahel. Lisateave, mille ettevõtja võib esitada, sisaldab andmeid, mis näitavad tuvastatud juhtumite arvu vähenemist. |
| AR 28.Channels for raising concerns or needs include grievance mechanisms, hotlines, trade unions (where people in the workforce are unionised), works councils, dialogue processes or other means through which the undertaking’s own workforce or workers’ representatives can raise concerns about impacts or explain needs that they would like the undertaking to address. This could include both channels provided by the undertaking directly and channels provided by the entities where their own workforce is working, in addition to any other mechanisms an undertaking may use to gain insight into the management of impacts on its own workforce, such as compliance audits. Where the undertaking is relying solely on information about the existence of such channels provided by its business relationships to answer this requirement, it may state that. | AR 40.Algatuste või protsesside kohta, mille esmane eesmärk on saavutada positiivne mõju ettevõtja oma töötajaskonnale, mis põhineks töötajate vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe: |
| AR 29.Third party mechanisms could include those operated by the government, NGOs, industry associations and other collaborative initiatives. The undertaking may disclose whether these are accessible to all of its own workforce (or workers’ representatives or, in their absence, individuals or organisations acting on their behalf or who are otherwise in a position to be aware of negative impacts). | (a)kas ja kuidas ettevõtja töötajad ja töötajate esindajad osalevad otsuste tegemisel nende programmide või protsesside kavandamise ja rakendamise kohta ja |
| AR 30.The undertaking shall consider whether and how people in its own workforce that may be affected and their workers' representatives are able to access channels at the level of the undertaking they are employed by, or contracted to work for, in relation to each material impact. Relevant channels may include hotlines, trade unions (where people in the workforce are unionised) or works councils, or other grievance mechanisms operated by the relevant undertaking or by a third party. | (b)teave nende programmide või protsesside kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta ettevõtja oma töötajaskonna jaoks. |
| AR 31.In explaining whether and how the undertaking knows that people in its own workforce are aware of and trust any of these channels, the undertaking may provide relevant and reliable data about the effectiveness of these channels from the perspective of the people concerned. Examples of sources of information are surveys of people in the undertaking’s workforce that have used such channels and their levels of satisfaction with the process and outcomes. | AR 41.Ettevõtja võib selgitada, kas sellised algatused on kavandatud ka ühe või mitme kestliku arengu eesmärgi saavutamise toetamiseks. Näiteks võib ettevõtja, kes kohustub täitma kestliku arengu eesmärki nr 8 – „toetada kestvat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ning täielikku ja tootlikku tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö“– teha aktiivselt tööd sunniviisilise töö või kohustusliku töö kaotamise nimel või toetada arengumaades tootlikkuse suurendamist tehnoloogilise uuendamise ja kohaliku tööjõu koolitamise kaudu, millest võivad kasu saada nii konkreetsed isikud oma töötajaskonnast, kellele meetmed on suunatud, kui ka kohalikud kogukonnad. |
| AR 32.In describing the effectiveness of channels for its own workforce and workers’ representatives to raise concerns, the undertaking may be guided by the following questions, based on the “effectiveness criteria for non-judicial grievance mechanisms”, as laid out in the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, in particular principle 31. The considerations below may be applied to individual channels or to a collective system of channels: | AR 42.Avalikustades, millised on meetmete kavandatud või saavutatud positiivsed tulemused ettevõtja oma töötajaskonna jaoks, tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (nt et x inimest on läbinud finantskirjaoskuse koolituse ja tõendeid asjaomaste inimeste tegelike tulemuste kohta (näiteks, et x inimest on teatanud, et nad suudavad paremini hallata oma palka ja pere eelarvet). |
| (a)do the channels have legitimacy by providing appropriate accountability for their fair conduct and building stakeholder trust? | AR 43.Kui ettevõtja on võtnud meetmeid selleks, et leevendada keskkonnahoidlikumale ja kliimaneutraalsemale majandusele üleminekust tulenevat negatiivset mõju oma töötajaskonnale – näiteks koolitus ja ümberõpe, tööhõivegarantiid ning tootmise vähendamise või töötajate kollektiivse koondamise korral sellised meetmed nagu töönõustamine, juhendamine, ettevõttesisene töölerakendamine ja ennetähtaegse pensionile jäämise kavad –, avalikustab ettevõtja need meetmed. See hõlmab meetmeid kehtivate õigusaktide järgimiseks. Ettevõtja võib esile tõsta praeguseid ja/või eeldatavaid väliseid suundumusi, mis mõjutavad seda, kas sõltuvus muutub riskideks. See hõlmab keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele üleminekust tuleneda võiva mõju arvessevõtmist. |
| (b)are the channels known and accessible to stakeholders? | AR 44.Ettevõtja võib oma töötajaskonnaga seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist: |
| (c)do the channels have clear and known procedures, with indicative timeframes? | (a)riskid, mis on seotud ettevõtja mõjuga oma töötajatele, võivad hõlmata maine- või õigusriski, kui leitakse, et ettevõtja töötajate suhtes rakendatakse sunniviisilist tööd või lapstööjõu kasutamist; |
| (d)do the channels ensure reasonable access for stakeholders to sources of information, advice and expertise? | (b)riskid, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega oma töötajaskonnast, võivad hõlmata äritegevuse häireid, kui märkimisväärne töötajate voolavus või oskuste/väljaõppe puudumine ohustab ettevõtja äritegevust, ja |
| (e)do the channels offer transparency by providing sufficient information both to complainants and, where applicable, to meet any public interest? | (c)võimalused, mis on seotud ettevõtja mõjuga oma töötajaskonnale, võivad hõlmata turu diferentseerimist ja suuremat klientide huvi, kui mittepalgatöötajatele on tagatud õiglane palk ja tingimused. |
| (f)do outcomes achieved through the channels accord with internationally recognised human rights? | AR 45.Selgitades, kas sõltuvus muutub riskideks, võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. |
| (g)does the undertaking identify insights from the channels that support continuous learning in both improving the channels and preventing future impacts? | AR 46.Oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitikat, meetmeid, ressursse ja eesmärke avalikustades võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulisest mõjust, viidata selle mõjuga seoses oma avalikustatud poliitikale, meetmetele, ressurssidele ja eesmärkidele. |
| (h)does the undertaking focus on dialogue with complainants as the means to reach agreed solutions, rather than seeking to unilaterally determine the outcome? | AR 47.Ettevõtja kaalub, mil määral ja kuidas on tema oma töötajaskonnaga seotud olulise riski juhtimise protsess(id) integreeritud tema olemasoleva(te)sse riskijuhtimisprotsessi(de)sse. |
| Disclosure Requirement S1-4 – Taking action on material impacts and approaches to mitigating material risks and pursuing material opportunities related to own workforce, and effectiveness of those actions and approaches | AR 48.Olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja selgitada, millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõju juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivse ja positiivse mõju käsitlemiseks. |
| AR 33.It may take time to understand negative impacts and how the undertaking may be involved with them through its own workforce, as well as to identify appropriate responses and put them into practice). Therefore, the undertaking may disclose: | Mõõdikud ja eesmärgid |
| (a)its general and specific approaches to addressing material negative impacts; | Avalikustamisnõue S1-5 – olulise mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
| (b)its initiatives aimed at contributing to additional material positive impacts; | AR 49.Eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel vastavalt andmepunktile 46 võib ettevõtja avalikustada: |
| (c)how far it has progressed in its efforts during the reporting period; and | (a)soovitud tulemused, mis tuleb saavutada teatava arvu oma töötajaskonna liikmete elus; |
| (d)its aims for continued improvement. | (b)eesmärkide määratluste ja meetodite stabiilsus, et tagada ajaline võrreldavus, ja/või |
| AR 34.Appropriate action can vary according to whether the undertaking causes or contributes to a material impact, or whether it is involved because the impact is directly linked to its operations, products or services by a business relationship. | (c)eesmärkide aluseks olevad standardid või kohustused (nt käitumisjuhend, hankepoliitika, ülemaailmsed raamistikud või tööstuskoodeksid). |
| AR 35.Given that material negative impacts affecting its own workforce that have occurred during the reporting period may also be connected with other entities or operations outside its direct control, the undertaking may disclose whether and how it seeks to use its leverage in its business relationships to manage those impacts. This may include using commercial leverage (for example, enforcing contractual requirements with business relationships or implementing incentives), other forms of leverage within the relationship (such as providing training or capacity-building on workers’ rights to entities with which the undertaking has a business relationship) or collaborative leverage with peers or other actors (such as initiatives aimed at responsible recruitment or ensuring workers receive an adequate wage). | AR 50.Riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla mõjuga seotud eesmärkidega samad või neist erineda. Näiteks eesmärk saavutada mittepalgatöötajatele piisav töötasu võib vähendada mõju nendele töötajatele ja sellega seotud äririske seoses nende toodangu kvaliteedi ja usaldusväärsusega. |
| AR 36.When the undertaking discloses its participation in an industry or multi-stakeholder initiative as part of its actions to address material negative impacts, the undertaking may disclose how the initiative, and its own involvement, is aiming to address the material impact concerned. It may report under ESRS S1-5 the relevant targets set by the initiative and progress towards them. | AR 51.Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel, mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtjal olla pikaajaline eesmärk vähendada oma kullereid mõjutavate tervise- ja ohutusalaste juhtumite arvu 2030. aastaks 80 % võrra ning lühiajaline eesmärk vähendada kullerite ületunnitööd 2024. aastaks x % võrra, säilitades samal ajal nende sissetuleku. |
| AR 37.When disclosing whether and how the undertaking considers actual and potential impacts on its own workforce in decisions to terminate business relationships and whether and how it seeks to address any negative impacts that may result from termination, the undertaking may include examples. | AR 52.Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, muudatust selgitada, viidates olulistele muudatustele ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud. |
| AR 38.Processes used to track the effectiveness of actions can include internal or external auditing or verification, court proceedings and/or related court decisions, impact assessments, measurement systems, stakeholder feedback, grievance mechanisms, external performance ratings, and benchmarking. | Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate omadused |
| AR 39.Reporting on effectiveness is aimed at enabling the understanding of the links between actions taken by an undertaking and the effective management of impacts. Additional information that the undertaking may provide includes data showing a decrease in the number of incidents identified. | AR 53. Avalikustamisnõue hõlmab kõiki palgatöötajaid, kes töötavad selle kestlikkusaruandega hõlmatud ettevõtja mis tahes üksuse heaks. |
| AR 40.With regard to initiatives or processes whose primary aim is to deliver positive impacts for people in the undertaking’s own workforce that are based on their needs, and with regard to progress in the implementation of such initiatives or processes, the undertaking may disclose: | AR 54.Töötajate jaotus riikide lõikes annab ülevaate tegevuse jaotumisest riikide vahel. Töötajate arv igas riigis on samuti oluline tegur, mis mõjutab paljude töötajate ja töötajate esindajate teavitamise, konsulteerimise ja osalemise õiguste kehtivust, tulenevalt nii liidu tööõigustikust (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/38/EÜ 108 (Euroopa töönõukogude direktiiv) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14/EÜ 109 (teavitamise ja konsulteerimise direktiiv)) kui ka siseriiklikust õigusest (näiteks õigus moodustada töönõukogu või töötajate esindatus juhtorgani tasandil). Töötajate jaotus soo ja töösuhte liigi alusel annab ülevaate soolisest esindatusest kogu ettevõttes. Lisaks annab töötajate piirkondlik jaotus ülevaate piirkondlikest erinevustest. Piirkonna all võib mõista nii riiki kui ka muud geograafilist asukohta, nt riigis asuvat piirkonda või maailma piirkonda. |
| (a)information about whether and how people in its own workforce and workers’ representatives play a role in decisions regarding the design and implementation of these programmes or processes; and | AR 55.Ettevõtja avalikustab nõutud teabe järgmistes tabelivormingutes: |
| (b)information about the intended or achieved positive outcomes for the undertaking’s own workforce of these programmes or processes. | Tabel 1. Vorm töötajate arvu esitamiseks soolise jaotuse järgi |
| AR 41.The undertaking may explain whether any such initiatives are designed also to support the achievement of one or more Sustainable Development Goals. For example, an undertaking committing to SDG 8 to “promote sustained, inclusive and sustainable economic growth, full and productive employment and decent work for all” may be actively working towards eliminating forced labour or compulsory labour or supporting higher levels of productivity on activities in developing countries through technological upgrades and training of local labour, which can benefit both the specific people in its own workforce targeted by the actions, and also their local communities. | Sugu | Töötajate | arv |
| AR 42.When disclosing the intended or achieved positive outcomes of its actions for the undertaking’s own workforce, a distinction is to be made between evidence of certain activities having occurred (for example, that x number of people have received financial literacy training) from evidence of actual outcomes for the people concerned (for example, that x people report that they are able to better manage their pay and their household budgets). | Mehed |
| AR 43.If the undertaking has taken measures to mitigate negative impacts on its own workforce that arise from the transition to a greener, climate-neutral economy, such as training and reskilling, employment guarantees, and in the case of downscaling or mass dismissal, measures such as job counselling, coaching, intra-company placements and early retirement plans, the undertaking shall disclose those measures. This includes measures to comply with prevailing regulation. The undertaking may highlight present and/or expected external developments that influence whether dependencies turn into risks. This includes consideration of impacts that may arise from the transition to greener and climate-neutral operations. | Naised |
| AR 44.When disclosing the material risks and opportunities related to its impacts or dependencies on its own workforce, the undertaking may consider the following: | muu |
| (a)risks related to the undertaking’s impacts on its own workforce may include the reputational or legal exposure where people in the undertaking’s workforce are found to be subject to forced labour or child labour; | Ei ole teatatud |
| (b)risks related to the undertaking’s dependencies on its own workforce may include disruption of business operations where significant employee turnover or lack of skills/training development threaten the undertaking’s business; and | Töötajad | kokku |
| (c)opportunities related to the undertaking’s impacts on its own workforce may include market differentiation and greater customer appeal from guaranteeing decent pay and conditions for non-employees. | Mõnes liikmesriigis on isikutel võimalik end seaduslikult registreerida kolmanda (sageli neutraalse) soo esindajana, mis on eespool esitatud tabelis liigitatud kui „muu“. Kui aga ettevõtja avalikustab andmeid töötajate kohta riigis, kus see ei ole võimalik, võib ta seda selgitada ja märkida, et kategooria „muu“ ei ole kohaldatav. |
| AR 45.When explaining whether dependencies turn into risks, the undertaking shall consider external developments. | Tabel 2. Vorm töötajate arvu esitamiseks riikides, kus ettevõtjal on vähemalt 50 töötajat, kes esindavad vähemalt 10 % ettevõtja töötajate koguarvust. |
| AR 46.When disclosing policies, actions and resources and targets related to the management of material risks and opportunities, in cases where risks and opportunities arise from a material impact, the undertaking may cross-reference its disclosures on policies, actions and resources and targets in relation to that impact. | Riik | Töötajate | arv |
| AR 47.The undertaking shall consider whether and how its process(es) to manage material risks related to own workforce are integrated into its existing risk management process(es). | Riik A |
| AR 48.When disclosing the resources allocated to the management of material impacts, the undertaking may explain which internal functions are involved in managing the impacts and what types of action they take to address negative and advance positive impacts. | Riik B |
| Metrics and targets | Riik C |
| Disclosure Requirement S1-5 – Targets related to managing material impacts, advancing positive impacts, as well as to risks and opportunities | Riik D |
| AR 49.When disclosing information about targets in accordance with paragraph 46, the undertaking may disclose: | Tabel 3. Vorm töötajate andmete esitamiseks lepinguliikide kaupa soolise jaotuse alusel (töötajate arvu või täistööaja ekvivalendi järgi) (täis- ja osalise tööajaga töötajate andmete esitamine on vabatahtlik) |
| (a)the intended outcomes to be achieved in the lives of a certain number of people in its own workforce; | [Aruandeperiood] |
| (b)the stability of the targets over time in terms of definitions and methodologies to enable comparability over time; and/or | NAISED | MEHED | MUUD* | EI OLE AVALIKUSTATUD | KOKKU |
| (c)the standards or commitments which the targets are based on (for instance codes of conduct, sourcing policies, global frameworks, or industry codes). | Töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) |
| AR 50.Targets related to risks and opportunities may be the same as or distinct from targets related to impacts. For example, a target to reach adequate wages for non-employees could both reduce impacts on those people and reduce associated risks in terms of the quality and reliability of their output. | Alatiste töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) |
| AR 51.The undertaking may also distinguish between short-, medium- and long-term targets covering the same policy commitment. For example, the undertaking may have a long-term target to achieve an 80% reduction in health and safety incidents affecting its delivery drivers by 2030 and a near-term target to reduce the overtime hours of delivery drivers by x% while maintaining their income by 2024. | Ajutiste töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) |
| AR 52.When modifying or replacing a target in the reporting period, the undertaking may explain the change by cross-referencing it to significant changes in the business model or to broader changes in the accepted standard or legislation from which the target is derived to provide contextual information as per ESRS 2 BP-2 Disclosures in relation to specific circumstances. | Garanteerimata tööajaga töötajad (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) |
| Disclosure Requirement S1-6 – Characteristics of the Undertaking’s Employees | Täistööajaga töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) |
| AR 53.This Disclosure Requirement covers all employees who perform work for any of the undertaking’s entities included in its sustainability reporting. | Osaajatöötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) |
| AR 54.Providing a breakdown of employees by country gives insight into the distribution of activity across countries. The number of employees in each country is also a key trigger for many information, consultation and participation rights for workers and workers' representatives, both in the Union labour law acquis (for example, Directive 2009/38/EC of the European Parliament and of the Council 108 “European Works Councils Directive” and Directive 2002/14/EC of the European Parliament and of the Council 109 “Information and Consultation Directive”) and in national law (for example, rights to establish a works council or to have board level employee representation). Providing a breakdown of employees by gender and type of employment relationship gives insight into gender representation across the undertaking. Additionally, providing a breakdown of employees by region gives insight into regional variations. A region can refer to a country or other geographic locations, such as a region within a country or a world region. | * Soo on kindlaks määranud töötajad ise. |
| AR 55.The undertaking shall disclose the requested disclosures in the following tabular formats: | Tabel 4. Vorm töötajate andmete esitamiseks lepinguliikide kaupa piirkondliku jaotuse alusel (töötajate arvu või täistööaja ekvivalendi järgi) (täis- ja osalise tööajaga töötajate andmete esitamine on vabatahtlik) |
| Table 1: Template for presenting information on employee head count by gender | [Aruandeperiood] |
| Gender | Number of employees (head | count) | PIIRKOND A | PIIRKOND B | KOKKU |
| Male | Töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) |
| Female | Alatiste töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) |
| Other | Ajutiste töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) |
| Not reported | Garanteerimata tööajaga töötajad (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) |
| Total | Employees | Täistööajaga töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) |
| In some Member States it is possible for persons to legally register themselves as having a third, often neutral, gender, which is categorised as “other” in the table above. However, if the undertaking is disclosing data about employees where this is not possible, it may explain this and indicate that the “other” category is not applicable. | Osaajatöötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) |
| Table 2: Template for presenting employee head count in countries where the undertaking has at least 50 employees representing at least 10% of its total number of employees. | AR 56.Alaliste, ajutiste, tagamata tööaja, täis- ja osalise tööajaga töötajate määratlused on riigiti erinevad. Kui ettevõtjal on töötajaid rohkem kui ühes riigis, kasutab ta riigi tasandi andmete arvutamiseks nende riikide õigusaktides sätestatud määratlusi, kus töötajad asuvad. Seejärel liidetakse riigi tasandi andmed, et arvutada koguarvud, võtmata arvesse erinevusi riikide õiguslikes määratlustes. Garanteerimata tööajaga töötajad on võetud tööle ilma minimaalse või kindla töötundide arvu garantiita. Töötajal võib olla vaja olla tööks kättesaadav vastavalt vajadusele, kuid ettevõtja ei ole lepinguliselt kohustatud pakkuma töötajale minimaalset või kindlat töötundide arvu päevas, nädalas või kuus. Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks juhutöötajad, nulltunnilepingutega töötajad ja valvetöötajad. |
| Country | Number of employees (head | count) | AR 57.Töötajate arvu avalikustamine aruandeperioodi lõpu seisuga annab teavet selle ajahetke kohta, võtmata arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi. Aruandeperioodi keskmiste näitajate avalikustamisel võetakse arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi. |
| Country A | AR 58.Ainult kvantitatiivsed andmed, nagu ajutiste või osalise tööajaga töötajate arv, ei ole tõenäoliselt piisavad. Näiteks võib suur osa ajutistest või osalise tööajaga töötajatest näidata tööhõivekindluse puudumisele, kuid see võib anda märku ka paindlikest töövõimalustest, kui seda pakutakse vabatahtliku valikuna. Seepärast peab ettevõtja avalikustama taustteabe, et aidata kasutajatel andmeid tõlgendada. Ettevõtja saab selgitada ajutise töötamise põhjuseid. Näiteks sellisest põhjusest on töötajate värbamine ajutise või hooajalise projekti või sündmuse jaoks. Teine näide on levinud tava pakkuda uutele töötajatele ajutist (näiteks kuuekuulist) lepingut enne alalise tööpakkumise tegemist. Ettevõtja võib selgitada ka garanteerimata tööaja põhjuseid. |
| Country B | AR 59.Oma töötajate voolavuse arvutamiseks arvutab ettevõtja nende töötajate koguarvu, kes lahkuvad vabatahtlikult või töölt vallandamise, pensionile jäämise või surma tõttu. Ettevõtja kasutab seda arvu tööjõu voolavuse määra lugejana, võib määrata selle arvutamiseks kasutatava nimetaja ja kirjeldada arvutusmetoodikat. |
| Country C | AR 60.Kui üksikasjalikud andmed ei ole kättesaadavad, kasutab ettevõtja töötajate arvu või suhtarvude hinnangut vastavalt standardile ESRS 1 ning näitab selgelt, kus on kasutatud hinnanguid. |
| Country D | Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate omadused |
| Table 3: Template for presenting information on employees by contract type, broken down by gender (head count or FTE) (reporting on full-time and part-time employees is voluntary) | AR 61.Avalikustamisnõudega antakse ülevaade ettevõtja lähenemisviisist tööhõivele, samuti ettevõtja tööhõivetavadest tuleneva mõju ulatusest ja laadist. Sellega esitatakse ka taustteavet, mis aitab mõista muus avalikustatavas teabes esitatud teavet. Avalikustamine hõlmab nii üksikettevõtjaid, kes pakuvad ettevõtjale oma tööjõudu („iseenda tööandjad“), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevus on „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78). Kui kõik ettevõtja heaks tööd tegevad töötajad on palgatöötajad ja ettevõtte töötajaskonnas ei ole töötajaid, kes ei ole palgatöötajad, ei ole see avalikustamisnõue ettevõtja jaoks oluline; sellele vaatamata võib ettevõtja selle asjaolu avalikustamisnõude S1-6 alusel teavet avalikustades taustteabena ära märkida, sest see võib olla kestlikkusaruande kasutajatele oluline. |
| [Reporting period] | AR 62.Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvad näiteks järgmised töövõtjad (iseenda tööandjad): töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud tegema tööd, mida muidu teeks palgatöötaja; töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud tegema tööd avalikus kohas (nt maanteel või tänaval), ja töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud töö tegemiseks / teenuse osutamiseks otse ettevõtja kliendi töökohas. Näiteid isikutest, kes töötavad ettevõtja alluvuses, kuid kelle tööandjaks on tööhõivetegevusega tegelev kolmas pool: inimesed, kes teevad sama tööd mis palgatöötajad, nt (haiguse, puhkuse, vanemapuhkuse jne tõttu) ajutiselt töölt eemal viibivate palgatöötajate asendajad; inimesed, kes teevad regulaarset tööd samas tegevuskohas kus palgatöötajad, ja isikud, kes lähetatakse ajutiselt teisest ELi liikmesriigist ettevõtja heaks töötama (lähetatud töötajad). Näiteid väärtusahela töötajatest (kes ei kuulu ettevõtja oma töötajaskonda ja kellest antakse teada standardi ESRS S2 kohaselt): ettevõtja lepingulise tarnija töötajad, kes töötavad tarnija ruumides tarnija töömeetodeid kasutades; väärtusahela järgneva etapi üksuse – mis ostab ettevõtjalt kaupu või teenuseid – töötajad, ja ettevõtjale seadmete tarnija töötajad, kes ettevõtja ühes või mitmes töökohas hooldavad korrapäraselt tarnija seadmeid (näiteks koopiamasinat) vastavalt seadmete tarnija ja ettevõtja vahelisele lepingule. |
| FEMALE | MALE | OTHER* | NOT DISCLOSED | TOTAL | AR 63.Kui ettevõtja ei saa esitada täpseid andmeid, kasutab ta standardi ESRS 1 sätetele vastavalt hinnanguid, et avalikustada oma töötajaskonda kuuluvate töötajate arv, kes ei ole palgatöötajad, ümardatuna lähimale kümnelisele või, kui tema töötajaskonna mittepalgatöötajatest töötajate arv on suurem kui 1 000, lähimale sajalisele, ning selgitab seda. Lisaks sellele tuleb selgelt määratleda tegelikel andmetel ja hinnangutel põhinev teave. |
| Number of employees (head count / FTE) | AR 64.Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajatest isikute arvu avalikustamine aruandeperioodi lõpu seisuga annab teavet selle ajahetke kohta, võtmata arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi. Kui see arv esitatakse kogu aruandeperioodi keskmisena, võetakse arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi ning see võib anda kasutajatele sisukamat ja asjakohasemat teavet. |
| Number of permanent employees (head count / FTE) | AR 65.Ettevõtja avalikustatud teave annab kasutajatele ülevaate sellest, kuidas mittepalgatöötajate arv ettevõtja oma töötajaskonnas on aruandeperioodil või eelmise aruandeperioodiga võrreldes muutunud (st kas see arv on suurenenud või vähenenud). Ettevõtja võib avalikustada ka kõikumiste põhjused. Näiteks võib mittepalgatöötajate arvu suurenemine aruandeperioodil olla tingitud mõnest hooajalisest sündmusest. Mittepalgatöötajate arvu vähenemine võrreldes eelmise aruandeperioodiga võib aga olla tingitud mõne ajutise projekti lõpuleviimisest. Kui ettevõtja avalikustab kõikumised, selgitab ta ka kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks, millised kõikumised avalikustatakse. Kui mittepalgatöötajate arv ei ole aruandeperioodil või jooksva ja eelmise aruandeperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt kõikunud, võib ettevõtja selle asjaolu avalikustada. |
| Number of temporary employees (head count / FTE) | Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog |
| Number of non-guaranteed hours employees (head count / FTE) | Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega |
| Number of full-time employees (head count / FTE) | AR 66.Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent arvutatakse järgmise valemi abil: |
| Number of part-time employees (head count / FTE) | Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate arv |
| * Gender as specified by the employees themselves. | __________________________________________________________ | 𝑥 100 |
| Table 4: Template for presenting information on employees by contract type, broken down by region (head count or FTE) (reporting on full-time and part-time employees is voluntary) | Töötajate arv |
| [Reporting period] | AR 67.Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajad ettevõtja oma töötajaskonnas on isikud, kelle suhtes ettevõtja on kohustatud sellist lepingut kohaldama. See tähendab, et kui ükski tema töötajatest ei ole kollektiivlepinguga hõlmatud, on teatatud protsendimäär null. Oma töötajaskonna hulka kuuluvat töötajat, kes on hõlmatud mitme kollektiivlepinguga, tuleb loendada ainult üks kord. |
| REGION A | REGION B | TOTAL | AR 68.Selle nõude eesmärk ei ole selliste töötajate protsendi leidmine, keda esindab töönõukogu või kes kuuluvad ametiühingutesse, mis võib olla erinev. Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent võib olla suurem kui ametiühingutesse kuuluvate töötajate protsent, kui kollektiivlepinguid kohaldatakse nii ametiühingu liikmete kui ka muude töötajate suhtes. Samal ajal võib kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent olla ka väiksem kui ametiühingutesse kuuluvate töötajate protsent. Nii võib see olla juhul, kui kollektiivlepingud puuduvad või kui kollektiivlepingud ei hõlma kõiki ametiühingusse kuuluvaid töötajaid. |
| Number of employees (head count / FTE) | Sotsiaaldialoog |
| Number of permanent employees (head count / FTE) | AR 69.Andmepunkti 63 alapunktis a nõutud teabe arvutamiseks teeb ettevõtja kindlaks, millistes Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides on tal märkimisväärsel arvul töötajaid (st vähemalt 50 töötajat, kes esindavad vähemalt 10 % kõigist töötajatest). Nende riikide puhul teatab ta selle riigi töötajate osakaalu, kes töötavad tegevuskohas, kus töötajaid esindavad töötajate esindajad. Tegevuskoht on mis tahes koht, kus ettevõtja teostab püsivat majandustegevust, mis hõlmab inimressursse ja kaupu. Tegevuskoha näiteks on: tehas, jaemüügiketi filiaal või ettevõtja peakorter. Riikide puhul, kus ettevõtjal on ainult üks tegevuskoht, on teatatud protsent kas 100 % või 0 %. |
| Number of temporary employees (head count / FTE) | Töötajate arv, kes töötavad töötajate esindajatega tegevuskohas |
| Number of non-guaranteed hours employees (head count / FTE) | __________________________________________________________ | 𝑥 100 |
| Number of full-time employees (head count / FTE) | Töötajate arv |
| Number of part-time employees (head count / FTE) | AR 70.Selle avalikustamisnõudega nõutav teave esitatakse järgmiselt: |
| AR 56.The definitions of permanent, temporary, non-guaranteed hours, full-time, and part-time employees differ between countries. If the undertaking has employees in more than one country, it shall use the definitions as per the national laws of the countries where the employees are based to calculate country-level data. The country-level data shall then be added up to calculate total numbers, disregarding differences in national legal definitions. Non-guaranteed hours employees are employed by the undertaking without a guarantee of a minimum or fixed number of working hours. The employee may need to make themselves available for work as required, but the undertaking is not contractually obliged to offer the employee a minimum or fixed number of working hours per day, week, or month. Casual employees, employees with zero-hour contracts, and on-call employees are examples that fall under this category. | Tabel 1. Kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse ja sotsiaaldialoogi aruandlusvorm |
| AR 57.Disclosing the number of employees at the end of the reporting period provides information for that point in time, without capturing fluctuations during the reporting period. Disclosing these numbers in averages across the reporting period takes into account fluctuations during the reporting period. | Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega | Sotsiaaldialoog |
| AR 58.Quantitative data, such as the number of temporary or part-time employees, is unlikely to be sufficient on its own. For example, a high proportion of temporary or part-time employees could indicate a lack of employment security for employees, but it could equally signal workplace flexibility when offered as a voluntary choice. For this reason, the undertaking is required to disclose contextual information to help information users interpret the data. The undertaking can explain the reasons for temporary employment. An example of such a reason is the recruitment of employees to undertake work on a temporary or seasonal project or event. Another example is the standard practice of offering a temporary contract (for example, six months) to new employees before an offer of permanent employment is made. The undertaking may also explain the reasons for non-guaranteed hours employment. | Hõlmatuse määr | Töötajad – EMP | (Riikide puhul, kus on >50 töötajat, kes esindavad >10 % kõigist töötajatest) | Töötajad – EMP-välised | (hinnanguliselt | piirkondadele, kus on >50 töötajat, kes esindavad >10 % kõigist töötajatest) | Esindatus töökohal (ainult EMP) | (riikide puhul, kus on >50 töötajat, kes esindavad >10 % kõigist töötajatest) |
| AR 59.For the own employee turnover calculation, the undertaking shall calculate the aggregate of the number of employees who leave voluntarily or due to dismissal, retirement, or death in service. The undertaking shall use this number for the numerator of the employee turnover rate and may determine the denominator used to calculate this rate and describe its methodology. | 0–19 % | Piirkond A |
| AR 60.Where data is not available for detailed information, the undertaking shall use an estimation of the employee number or ratios, in accordance with ESRS 1, and clearly identify where the use of estimates has taken place. | 20–39 % | Riik A | Piirkond B |
| Disclosure Requirement S1-7 – Characteristics of non-employees in the undertaking’s own workforce | 40–59 % | Riik B | Riik A |
| AR 61.This Disclosure Requirement provides insight into the undertaking’s approach to employment, as well as the scope and nature of impacts arising from its employment practices. It also provides contextual information that aids an understanding of the information reported in other disclosures. This disclosure covers both individual contractors supplying labour to the undertaking (“self-employed people”) and workers provided by undertakings primarily engaged in “employment activities” (NACE Code N78). If all the people performing work for the undertaking are employees and the undertaking does not have any people in its workforce who are not employees, this Disclosure Requirement is not material for the undertaking; notwithstanding, the undertaking may state this fact when disclosing the information required by Disclosure Requirement S1-6 as contextual information as this information can be relevant for the users of the Sustainability Statement. | 60–79 % | Riik B |
| AR 62.Examples of contractors (self-employed people) in the undertaking’s own workforce include: contractors hired by the undertaking to perform work that would otherwise be carried out by an employee; contractors hired by the undertaking to perform work in a public area (for example, on a road, on the street); and contractors hired by the undertaking to deliver the work/service directly at the workplace of a client of the organization. Examples of people employed by a third party engaged in ‘employment activities’ whose work is under the direction of the undertaking include: people who perform the same work that employees carry out, such as people who fill in for employees who are temporarily absent (due to illness, holiday, parental leave, etc.); people performing regular work at the same site as employees; and workers who are dispatched temporarily from another EU member state to work for the undertaking (‘posted workers’). Examples of value chain workers (and thus of workers not in the undertaking’s own workforce and reported under the scope of ESRS S2) include: workers for a supplier contracted by the undertaking who work on the supplier’s premises using the supplier’s work methods; workers for a ‘downstream’ entity which purchases goods or services from the undertaking; and workers of an equipment supplier to the undertaking who, at one or more of the undertaking’s workplaces, perform regular maintenance on the supplier’s equipment (for example, photocopier) as stipulated in the contract between the equipment supplier and the undertaking. | 80–100 % |
| AR 63.If the undertaking cannot report exact figures, it shall use estimates according to the provisions in ESRS 1 to disclose the number of people in its own workforce who are not employees to the nearest ten or, where the number of people in its own workforce who are not employees is greater than 1,000, to the nearest 100, and explain this. In addition, it shall clearly identify the information that derives from actual data and estimates. | Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad |
| AR 64.Disclosing the number of people in the undertaking’s own workforce who are not employees at the end of the reporting period provides information for that point in time without capturing fluctuations during the reporting period. Disclosing this number as an average across the reporting period considers fluctuations during the reporting period and can provide more insightful and relevant information for users. | AR 71.Valmistades ette avalikustatavat teavet tippjuhtkonna soolise mitmekesisuse kohta, kasutab ettevõtja tippjuhtkonna määratlust, mille kohaselt see hõlmab juhtimistasandeid, mis on üks ja kaks tasandit haldus- ja järelevalveorganitest allpool, v.a juhul, kui see mõiste on juba ettevõtja tegevuse jaoks määratletud ja määratlus erineb eespooltoodust. Kui see on nii, võib ettevõtja kasutada tippjuhtkonna puhul omaenda määratlust ning avalikustada selle asjaolu ja oma määratluse. |
| AR 65.The information disclosed by the undertaking allows users to understand how the number of non-employees in the undertaking’s own workforce varies during the reporting period or compared to the previous reporting period (i.e., whether the numbers have increased or decreased). The undertaking may also disclose the reasons for the fluctuations. For example, an increase in the number of non-employees during the reporting period could be due to a seasonal event. Conversely, a decrease in the number of non-employees compared to the previous reporting period could be due to the completion of a temporary project. If the undertaking discloses fluctuations, it shall also explain the criteria used to determine which fluctuations it discloses. If there are no significant fluctuations in the number of non-employees during the reporting period or between the current and previous reporting period, the undertaking may disclose this information. | Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu |
| Disclosure Requirement S1-8 – Collective bargaining coverage and social dialogue | AR 72.Madalaim palk arvutatakse madalaima töötasukategooria alusel, v.a praktikandid ja õpipoisid. See põhineb põhipalgal ja kindlaksmääratud lisatasudel, mis on tagatud kõigile palgatöötajatele. Madalaimat töötasu vaadeldakse eraldi iga riigi puhul, kus ettevõtja tegutseb, v.a EMP-välised riigid, kui asjakohane piisav või miinimumtöötasu on kindlaks määratud riigi tasandist madalamal tasandil. |
| Collective bargaining coverage | AR 73.Piisava töötasu võrdlusalus, mida kasutatakse madalaima töötasuga |
| AR 66.The percentage of employees covered by collective bargaining agreements is calculated using the following formula: | (a)EMPs: minimaalne töötasu, mis on kehtestatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2041, 110 mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus Kuni direktiivi (EL) 2022/2041 kohaldamiseni ja kui EMP riigis ei ole õigusaktidega või kollektiivläbirääkimistega kindlaks määratud kohaldatavat minimaalset töötasu, kasutab ettevõtja piisava töötasu võrdlusalust, mis ei ole madalam kui sarnase sotsiaalmajandusliku staatusega naaberriigi miinimumpalk või madalam mõnest üldtunnustatud rahvusvahelisest normist, nt 60 % riigi mediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast. |
| 𝑁𝑢𝑚𝑏𝑒𝑟 𝑜𝑓 𝑒𝑚𝑝𝑙𝑜𝑦𝑒𝑒𝑠 𝑐𝑜𝑣𝑒𝑟𝑒𝑑 𝑏𝑦 𝑐𝑜𝑙𝑙𝑒𝑐𝑡𝑖𝑣𝑒 𝑏𝑎𝑟𝑔𝑎𝑖𝑛𝑖𝑛𝑔 𝑎𝑔𝑟𝑒𝑒𝑚𝑒𝑛𝑡𝑠 | (b)EMP-välistes riikides: |
| __________________________________________________________ | 𝑥 100 | I.kehtivates rahvusvahelistes, riiklikes või piirkondlikes õigusaktides, ametlikes normides või kollektiivlepingutes kehtestatud palgatase, mis põhineb inimväärse elatustaseme tagamiseks vajaliku palgataseme hinnangul; |
| 𝑁𝑢𝑚𝑏𝑒𝑟 𝑜𝑓 𝑒𝑚𝑝𝑙𝑜𝑦𝑒𝑒𝑠 | II.kui pole kättesaadav ükski alapunktis i nimetatud vahenditest, siis õigusaktidega või kollektiivläbirääkimistega kehtestatud mis tahes riiklik või piirkondlik minimaalne töötasu, või |
| AR 67.The employees in the undertaking’s own workforce covered by collective bargaining agreements are those individuals to whom the undertaking is obliged to apply the agreement. This means that if none of the employees are covered by a collective bargaining agreement, the percentage reported is zero. An employee in the undertaking’s own workforce covered by more than one collective bargaining agreement only needs to be counted once. | III.kui ükski alapunktides i või ii nimetatud vahenditest ei ole kättesaadav, siis mis tahes võrdlusalus, mis vastab kestliku kaubanduse algatuses (IDH) sätestatud kriteeriumidele („Roadmap on Living Wages - A Platform to Secure Living Wages in Supply Chains“ [„Äraelamist võimaldava töötasu tegevuskava – platvorm äraelamist võimaldava töötasu tagamiseks tarneahelates“]), sh kohaldatavad võrdlusalused, mis on kooskõlas Ankeri metoodikaga või mida pakub Wage Indicator Foundation või Fair Wage Network, tingimusel et töötingimuste kehtestamisel on tagatud kollektiivläbirääkimiste ülimuslikkus. |
| AR 68.This requirement is not aimed at obtaining the percentage of employees represented by a works council or belonging to trade unions, which can be different. The percentage of employees covered by collective bargaining agreements can be higher than the percentage of unionised employees when the collective bargaining agreements apply to both union and non-union members. Alternatively, the percentage of employees covered by collective bargaining agreements can be lower than the percentage of unionised employees. This may be the case when there are no collective bargaining agreements available or when the collective bargaining agreements do not cover all unionised employees. | AR 74. Direktiivis (EL) 2022/2041 piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus viidatakse nii rahvusvahelisel tasandil üldiselt kasutatavatele soovituslikele võrdlusväärtustele, nagu 60 % brutomediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast, kui ka riiklikul tasandil kasutatavatele soovituslikele võrdlusväärtustele. Andmed võrdlusväärtuste kohta – 60 % riigi keskmisest brutopalgast või 50 % riigi keskmisest brutopalgast – on kättesaadavad Euroopa tööjõu-uuringust. |
| Social Dialogue | Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse |
| AR 69.For calculating the information required by paragraph 63(a), the undertaking shall identify in which European Economic Area (EEA) countries it has significant employment (i.e., at least 50 employees representing at least 10% of its total employees). For these countries it shall report the percentage of employees in that country which are employed in establishments in which employees are represented by workers’ representatives. Establishment is defined as any place of operations where the undertaking carries out a non-transitory economic activity with human means and goods. Examples include: a factory, a branch of a retail chain, or an undertaking’s headquarters. For countries in which there is only one establishment the percentage reported shall be either 100% or 0%. | AR 75.Sotsiaalkaitse hõlmab kõiki meetmeid, mis tagavad juurdepääsu tervishoiuteenustele ja sissetulekutoetusele keeruliste elusündmuste korral, nagu töökoha kaotamine, haigus ja arstiabi vajadus, lapse sünnitamine ja kasvatamine või pensionile jäämine ja pensioni vajadus. |
| 𝑁𝑢𝑚𝑏𝑒𝑟 𝑜𝑓 𝑒𝑚𝑝𝑙𝑜𝑦𝑒𝑒𝑠 𝑤𝑜𝑟𝑘𝑖𝑛𝑔 𝑖𝑛 𝑒𝑠𝑡𝑎𝑏𝑙𝑖𝑠ℎ𝑚𝑒𝑛𝑡𝑠 𝑤𝑖𝑡ℎ 𝑤𝑜𝑟𝑘𝑒𝑟𝑠′ 𝑟𝑒𝑝𝑟𝑒𝑠𝑒𝑛𝑡𝑎𝑡𝑖𝑣𝑒𝑠 | Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega inimesed |
| __________________________________________________________ | 𝑥 100 | AR 76.Andmepunktis 77 nõutava teabe avalikustamisel puuetega inimeste kohta esitab ettevõtja kogu taustteabe, mis on vajalik ülevaate saamiseks andmetest ja nende koostamisest (metoodika). Näiteks teave puuetega inimeste erinevate õiguslike määratluste mõju kohta eri riikides, kus ettevõtja tegutseb. |
| 𝑁𝑢𝑚𝑏𝑒𝑟 𝑜𝑓 𝑒𝑚𝑝𝑙𝑜𝑦𝑒𝑒𝑠 | Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud |
| AR 70.The information required by this Disclosure Requirement shall be reported as follows | AR 77.Korraline arenguvestlus on määratletud kui töötajale ja tema ülemusele teadaolevatel kriteeriumidel põhinev hindamine, mis toimub töötaja teadmisel vähemalt kord aastas. Arenguvestlus võib hõlmata hinnangut töötaja otseselt ülemuselt ning lähematelt ja kaugematelt kolleegidelt. Arenguvestlusele võib olla kaasatud ka personaliosakond. Andmepunkti 83 alapunktis a nõutud teabe avalikustamiseks kasutab ettevõtja nimetajas avalikustamisnõudes ESRS S1–6 esitatud töötajate arvu näitajaid, et arvutada: |
| Table 1: Reporting template for collective bargaining coverage and social dialogue | (a)arenguvestluste arv/osakaal töötaja kohta ja |
| Collective Bargaining Coverage | Social dialogue | (b)arenguvestluste arv osakaaluna juhtkonna poolt kokku lepitud arenguvestlustest. |
| Coverage Rate | Employees – EEA | (for countries with >50 empl. representing >10% total empl.) | Employees – Non-EEA | (estimate for | regions with >50 empl. representing >10% total empl) | Workplace representation (EEA only) | (for countries with >50 empl. representing >10% total empl) | AR 78.Andmepunkti 83 alapunkti b kohaselt nõutava keskmise avalikustamiseks teeb ettevõtja järgmise arvutuse: töötajatele pakutud ja nende poolt läbitud koolitustundide koguarv sookategooria kohta jagatuna töötajate koguarvuga sookategooria kohta. Koolituse keskmise kogunäitaja ja soopõhise keskmise näitaja puhul kasutatakse töötajate koguarvu ja soopõhiste koguarvude näitajaid, mis on esitatud avalikustamisnõudes ESRS S1-6. |
| 0-19% | Region A | AR 79.Töötajate kategooriad on töötajate jaotus tasandite (nt kõrgem juhtkond, keskastme juhid) või funktsioonide (nt tehniline, halduslik, tootmine) kaupa. Sellekohane teave pärineb ettevõtja enda personalisüsteemist. Töötajate liigitamisel määrab ettevõtja kindlaks mõistlikud ja sisulised töötajate kategooriad, mis võimaldavad teabe kasutajatel mõista eri kategooriate tulemuslikkusnäitajaid. Ettevõtja võib kohaldada juhtivtöötajate ja tegevjuhtkonda mittekuuluvate töötajate kategooriaid. |
| 20-39% | Country A | Region B | Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud |
| 40-59% | Country B | Country A | AR 80.Seoses andmepunkti 88 alapunktiga a avalikustatakse nende töötajate protsentuaalne osakaal ettevõtja oma töötajaskonnast, kes on hõlmatud ettevõtja tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, pigem töötajate arvu kui täistööaja ekvivalendi alusel. |
| 60-79% | Country B | AR 81.Kui ettevõtja tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemi või selle teatavate osade suhtes on läbi viidud siseaudit või välissertifitseerimine, võib ettevõtja seoses andmepunktiga 90 märkida selle asjaolu või sellise auditi või sertifitseerimise puudumise ning vajaduse korral selliste auditite/sertifitseerimiste aluseks olevad standardid. |
| 80-100% | AR 82.Surmajuhtumite avalikustamisel võib eristada tööga seotud vigastustest ja tööga seotud tervisehäiretest tingitud surmajuhtumeid. |
| Disclosure Requirement S1-9 – Diversity metrics | Suunised mõiste „tööga seotud“ kohta |
| AR 71.In preparing the disclosure on gender at top management, the undertaking shall use the definition of top management as one and two levels below the administrative and supervisory bodies unless this concept has already been defined with the undertaking’s operations and differs from the previous description. If this is the case, the undertaking can use its own definition for top management and disclose that fact and its own definition. | AR 83.Tööga seotud vigastused ja tööga seotud tervisehäired tulenevad kokkupuutest ohtudega tööl. Sellest olenemata võib esineda muud liiki juhtumeid, mis ei ole seotud töö endaga. Näiteks kui kohaldatavates siseriiklikes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei loeta üldjuhul tööga seotud juhtumiteks järgmisi juhtumeid: |
| Disclosure Requirement S1-10 – Adequate Wages | (a)töötajat tabab tööl südameatakk, mis ei ole tööga seotud; |
| AR 72.The lowest wage shall be calculated for the lowest pay category, excluding interns and apprentices. This is to be based on the basic wage plus any fixed additional payments that are guaranteed to all employees. The lowest wage shall be considered separately for each country in which the undertaking has operations, except outside the EEA when the relevant adequate or minimum wage is defined at a sub national level. | (b)töötaja saab autoga tööle või töölt koju sõites autoõnnetuses vigastada (kui sõiduki juhtimine ei ole töö osa ja transporti ei ole korraldanud ettevõtja) ja |
| AR 73.The adequate wage benchmark used for comparison with the lowest wage shall not be lower than: | (c)epileptikust töötajat tabab tööl haigushoog, mis ei ole tööga seotud. |
| (a)in the EEA: the minimum wage set in accordance with Directive (EU) 2022/2041 of the European Parliament and of the Council 110 on adequate minimum wages in the European Union. In the period until Directive (EU) 2022/2041 enters into application, where there is no applicable minimum wage determined by legislation or collective bargaining in an EEA country, the undertaking shall use an adequate wage benchmark that is either not lower than the minimum wage in a neighboring country with a similar socio-economic status or not lower than a commonly-referenced international norm such as 60% of the country's median wage and 50% of the gross average wage. | AR 84.Mis puutub tööreisidesse, siis on töötaja reisimise ajal tekkinud vigastused ja tervisehäired seotud tööga, kui vigastuse või haigestumise ajal töötaja tegeles tööandja huvides töise tegevusega. Selliste tegevuste hulka kuuluvad näiteks sõitmine kliendi juurde ja sealt tagasi; tööülesannete täitmine ja töölõuna korraldamine või sellel osalemine äri tegemise või äriasjade arutamise eesmärgil (tööandja korraldusel). Kui ettevõtja vastutab töötajate tööle- ja kojusõidu eest, loetakse töölesõidul toimunud juhtumid tööga seotud juhtumiteks. Sellegipoolest võib eraldi teatada juhtumitest, mis tekivad reisimise ajal väljaspool ettevõtja vastutusala (st tavapärane tööle- ja töölt koju sõit), tingimusel, et ettevõtjal on sellised andmed kogu ettevõtja ulatuses kättesaadavad. |
| (b)outside of the EEA: | AR 85.Kodukontoris töötamisel tekkivad vigastused ja tervisehäired on seotud tööga, kui vigastus või tervisehäired tekivad ajal, kui töötaja teeb kodus tööd ning vigastus või terviseprobleem on otseselt seotud töö tegemisega, mitte üldise kodukeskkonnaga. |
| I.the wage level established in any existing international, national or sub-national legislation, official norms or collective agreements, based on an assessment of a wage level needed for a decent standard of living; | AR 86.Psüühikahäire loetakse tööga seotud tervisehäireks, kui asjaomane isik on sellest vabatahtlikult teatanud ja seda toetab asjakohase koolituse ja kogemustega litsentseeritud tervishoiutöötaja arvamus, milles väidetakse, et haigus on tööga seotud. |
| II.if none of the instruments identified in (i) exist, any national or sub-national minimum wage established by legislation or collective bargaining; or | AR 87.Tervisehäireid, mis tulenevad näiteks suitsetamisest, uimastite ja alkoholi kuritarvitamisest, vähesest kehalisest aktiivsusest, ebatervislikust toitumisest ja tööga mitteseotud psühhosotsiaalsetest teguritest, ei peeta tööga seotuteks. |
| III.if none of the instruments identified in (i) or (ii) exist, any benchmark that meets the criteria set out by the Sustainable Trade Initiative (IDH) (‘Roadmap on Living Wages - A Platform to Secure Living Wages in Supply Chains’), including applicable benchmarks aligned with the Anker methodology, or provided by the Wage Indicator Foundation or Fair Wage Network, provided the primacy of collective bargaining for the establishment of terms and conditions of employment is ensured. | AR 88.Kutsehaigusi ei käsitata tööga seotud vigastustena, vaid tööga seotud tervisehäirete all. |
| AR 74. Directive (EU) 2022/2041 on adequate minimum wages in the European Union references both indicative reference values commonly used at international level such as 60 % of the gross median wage and 50 % of the gross average wage, and/or indicative reference values used at national level. Data for the indicative values of 60% of the national median gross wage or 50% of the national average gross wage can be obtained from the European Labour Force Survey. | Suunised tööga seotud vigastuste määra arvutamiseks |
| Disclosure Requirement S1-11 – Social protection | AR 89.Tööga seotud vigastuste määra arvutamisel jagab ettevõtja juhtumite arvu oma töötajaskonna töötatud tundide koguarvuga ja korrutab selle arvuga 1 000 000. Seega väljendavad need määrad vastavate juhtumite arvu ühe miljoni töötatud tunni kohta. Määr, mis põhineb 1 000 000 töötunnil, näitab tööga seotud vigastuste arvu 500 täistööajaga töötaja kohta ühe aasta jooksul. Võrreldavuse huvides tuleb 1 000 000 töötunnil põhinevat määra kasutada ka vähem kui 500 töötajaga ettevõtjate puhul. |
| AR 75.Social protection refers to all the measures that provide access to health care and income support in cases of challenging life events such as the loss of a job, being sick and in need of medical care, giving birth and raising a child, or retiring and in need of a pension. | AR 90.Kui ettevõtja ei saa töötundide arvu otseselt arvutada, võib ta seda hinnata tavapäraste või standardsete töötundide alusel, võttes arvesse õigust tasustatud puhkusele (nt tasustatud puhkus, tasustatud haiguspuhkus, riigipühad), ning selgitada seda oma avalikustatavas teabes |
| Disclosure Requirement S1-12 – Persons with disabilities | AR 91.Ettevõtja võtab tööga seotud vigastuste arvu ja määra arvutamisel arvesse tööga seotud vigastuste tagajärjel toimunud surmajuhtumeid. |
| AR 76.When disclosing the information required in paragraph 77 regarding persons with disabilities, the undertaking shall provide any contextual information necessary to understand the data and how the data has been compiled (methodology). For example, information about the impact of different legal definitions of persons with disabilities in the different countries in which the undertaking has operations. | Suunised registreeritavate tööga seotud tervisehäirete kohta |
| Disclosure Requirement S1-13 – Training and Skills Development metrics | AR 92.Tööga seotud tervisehäired võivad hõlmata akuutseid, korduvaid ja kroonilisi terviseprobleeme, mida põhjustavad või süvendavad töötingimused või -tavad. Nende hulka kuuluvad luu- ja lihaskonna vaevused, naha- ja hingamisteede haigused, pahaloomulised vähkkasvajad, füüsikalistest mõjuritest põhjustatud haigused (nt mürast põhjustatud kuulmislangus, vibratsioonist põhjustatud haigused) ja vaimuhaigused (nt ärevus, traumajärgne stressihäire). Avalikustamisnõude täitmiseks avalikustab ettevõtja vähemalt need juhtumid, mis on loetletud ILO kutsehaiguste loetelus. |
| AR 77.A regular performance review is defined as a review based on criteria known to the employee and his or her superior undertaken with the knowledge of the employee at least once per year. The review can include an evaluation by the worker’s direct superior, peers, or a wider range of employees. The review can also involve the human resources department. In order to disclose the information required by paragraph 83 (a), the undertaking shall use the employee headcount figures provided in Disclosure Requirement ESRS S1-6 in the denominator to calculate the: | AR 93.Standardi kontekstis kuuluvad tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused tööga seotud tervisehäirete (mitte vigastuste) alla. |
| (a)number/proportion of performance reviews per employee; and | AR 94.Andmepunkti 88 alapunktis d avalikustatavad juhtumid on seotud tööga seotud tervisehäirete juhtumitega, millest ettevõtjale on teatatud või mille ettevõtja on tuvastanud tervisekontrolli käigus aruandeperioodil. Ettevõtjat võidakse teavitada tööga seotud tervisehäiretest kannatanute, hüvitusasutuste või tervishoiutöötajate teatistega. Avalikustamine võib hõlmata tööga seotud tervisehäireid, mis avastati aruandeperioodil endistel töötajatel. |
| (b)number of reviews in proportion to the agreed number of reviews by the management. | Suunised kaotatud päevade arvu kohta |
| AR 78.To disclose the average required per paragraph 83 (b), the undertaking shall perform the following calculation: total number of training hours offered to and completed by employees per gender category divided by the total number of employees per gender category. For the total training average and the average by gender, the head count figures for total employment and employment by gender reported in Disclosure Requirement ESRS S1-6 shall be used. | AR 95.Ettevõtja arvestab kaotatud päevade arvu hulka äraoleku esimese täispäeva ja viimase päeva. Arvutuses võetakse arvesse kalendripäevi, nii et kaotatud päevade hulka loetakse päevad, mil asjaomane isik ei pidanud töötama (nt nädalavahetused, riigipühad). |
| AR 79.Employee categories are a breakdown of employees by level (such as senior management, middle management) or function (such as technical, administrative, production). This information is derived from the undertaking’s own human resources system. In categorising the workforce, the undertaking shall define reasonable and meaningful employee categories which enable users of the information to understand different performance measures between the categories. The undertaking may present a category for executive and non- executive employees. | Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu |
| Disclosure Requirement S1-14 – Health and safety metrics | AR 96.Perepuhkus hõlmab emapuhkust, isapuhkust, vanemapuhkust ja hooldaja puhkust, mis on ette nähtud siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute alusel. Standardi kohaldamisel on need mõisted määratletud järgmiselt: |
| AR 80.In relation to paragraph 88 (a), the percentage of its own workforce who are covered by the undertaking’s health and safety management system shall be disclosed on a head count basis rather than a full-time equivalent basis. | (a)emapuhkus (mida nimetatakse ka rasedus- ja sünnituspuhkuseks) – puhkus töötavatele naistele vahetult enne ja pärast sünnitust (või mõnes riigis lapsendamise) ajal; |
| AR 81.With regard to paragraph 90, when the undertaking’s health and safety management system, or certain parts thereof, has been subject to an internal audit or external certification, the undertaking may state this fact, or absence thereof, and the underlying standards for such audits/certifications, as applicable. | (b)isapuhkus – isale või – kui liikmesriigi õiguses seda tunnustatakse ja selles õiguses tunnustatud määral – võrdväärsele teisele vanemale lapse sünni korral (või lapsendamise ajal) lapse eest hoolitsemiseks ette nähtud puhkus; |
| AR 82.Fatalities may be reported separately for those resulting from work-related injuries and those resulting from work-related ill health. | (c)vanemapuhkus – lapsevanemate puhkus töölt tulenevalt lapse sünnist või lapsendamisest, et hoolitseda lapse eest, nagu iga liikmesriik on määratlenud; |
| Guidance on “work-related” | (d)hooldaja puhkus – töötajate puhkus, et pakkuda isiklikku hooldust või tuge sugulasele või samas leibkonnas elavale isikule, kes vajab olulist hooldust või tuge tõsise meditsiinilise põhjuse tõttu kooskõlas iga liikmesriigi määratlusega. |
| AR 83.Work-related injuries and work-related ill health arise from exposure to hazards at work. Notwithstanding, other types of incidents can occur that are not connected with the work itself. For example, the following incidents are generally not considered to be work-related, unless otherwise specified in applicable national legislation: | AR 97.Mis puudutab andmepunkti 93 alapunkti a, siis õigust perepuhkust saada on töötajal, kes on hõlmatud määruste, organisatsiooni poliitika, kokkulepete, lepingute või kollektiivlepingutega, mis sisaldavad perekonnaga seotud puhkuseõigusi ja kes on teatanud oma õigusest ettevõttele või ettevõtjale või ettevõtja on nende õigusest teadlik. |
| (a)a person in the workforce suffers a heart attack while at work that it is not connected with work; | Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutasu) |
| (b)a person in the workforce driving to or from work is injured in a car accident (when driving is not part of the work and where the transport has not been organised by the undertaking); and | Palgalõhe |
| (c)a person in the workforce with epilepsy has a seizure at work that is not connected with work. | AR 98.Andmepunkti 97 alapunkti a kohaselt nõutava teabe koostamisel naiste ja meeste palga erinevuse (palgalõhe) kohta kasutab ettevõtja järgmist metoodikat: |
| AR 84.With regard to travelling for work purposes, injuries and ill health that occur while a person is travelling are work-related if, at the time of the injury or ill health, the person was engaged in work activities “in the interest of the employer”. Examples of such activities include travelling to and from customer contacts; conducting job tasks; and entertaining or being entertained to transact, discuss, or promote business (at the direction of the employer). If the undertaking is responsible for the transport commuting, incidents occurred while commuting are considered to be work-related. Nonetheless, incidents which arise during travel, outside of the undertaking’s responsibility (i.e., regular commuting to and from work), may be reported separately provided that the undertaking has such data available across the undertaking. | (a)hõlmab kõigi palgatöötajate brutotunnitasusid ja |
| AR 85.With regard to working from home, injuries and ill health that occur when working from home are work-related, if the injury or ill health occurs while the person is performing work from home; and the injury or ill health is directly related to the performance of work rather than the general home environment or setting. | (b)kohaldab palgalõhe arvutamiseks järgmist valemit: |
| AR 86.With regard to mental illness, it is considered to be work-related, if it has been notified voluntarily by the person concerned and it is supported by an opinion from a licensed healthcare professional with appropriate training and experience; and if such opinion states that the illness is work-related. | (Keskmine meestöötajate brutotunnitasu − keskmine naistöötajate | brutotunnitasu) |
| AR 87.Health issues resulting, for example, from smoking, drug and alcohol abuse, physical inactivity, unhealthy diets, and psychosocial factors unrelated to work are not considered work-related. | _________________________________________________________ | 𝑥 100 |
| AR 88.Occupational diseases are not considered work-related injuries but are covered under work-related ill health. | Keskmine meestöötajate brutotunnitasu |
| Guidance on computing the rate of work-related injuries | AR 99.Andmepunkti 97 alapunktis a nõutava teabe avalikustamisel esitab ettevõtja kogu taustteabe, mis on vajalik ülevaate saamiseks andmetest ja nende koostamisest (metoodika). Võib esitada teabe selle kohta, kuidas soolist palgalõhet mõjutavad objektiivseid tegureid, nagu töö liik ja töökohariik. |
| AR 89.In computing the rate of work-related injuries, the undertaking shall divide the respective number of cases by the number of total hours worked by people in its own workforce and multiplied by 1,000,000. Thereby, these rates represent the number of respective cases per one million hours worked. A rate based on 1,000,000 hours worked indicates the number of work-related injuries per 500 full time people in the workforce over a 1-year timeframe. For comparability purposes a rate based on 1,000,000 hours worked shall be used also for undertakings with less than 500 people in the workforce. | AR 100.Ettevõtja palgalõhe näitaja esitatakse jooksva aruandeperioodi kohta ja, kui seda on kajastatud eelmistes kestlikkusaruannetes, kahe varasema aruandeperioodi kohta. |
| AR 90.If the undertaking cannot directly calculate the number of hours worked, it may estimate this on the basis of normal or standard hours of work, taking into account entitlements to periods of paid leave of absence from work (for example, paid vacations, paid sick leave, public holidays) and explain this in its disclosures. | Üldine töötasu suhtarv |
| AR 91.An undertaking shall include fatalities as a result of work-related injury in the calculation of the number and rate of recordable work-related injuries. | AR 101.Andmepunkti 97 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel ettevõtja: |
| Guidance on recordable work-related ill health | (a)võtab arvesse kõik palgatöötajad; |
| AR 92.Work-related ill health can include acute, recurring, and chronic health problems caused or aggravated by work conditions or practices. These include musculoskeletal disorders, skin and respiratory diseases, malignant cancers, diseases caused by physical agents (for example, noise-induced hearing loss, vibration-caused diseases), and mental illnesses (for example, anxiety, post-traumatic stress disorder). For the purpose of the required disclosures, the undertaking shall, at a minimum, include in its disclosure those cases outlined in the ILO List of Occupational Diseases. | (b)kaalub sõltuvalt ettevõtja tasustamispoliitikast kõiki järgmisi aspekte: |
| AR 93.In the context of this Standard, work-related musculoskeletal disorders are covered under work-related ill health (and not injuries). | I.põhipalk, mis on tagatud, lühiajalise ja muutumatu rahalise hüvitise summa; |
| AR 94.The cases to be disclosed in paragraph 88(d) relate to cases of work-related ill health notified to the undertaking or identified by the undertaking through medical surveillance, during the reporting period. The undertaking might be notified of cases of work-related ill health through reports by affected people, compensation agencies, or healthcare professionals. The disclosure may include cases of work-related ill health that were detected during the reporting period among people who were formerly in the undertaking’s workforce. | II.rahalised hüvitised, mis on põhipalga ja rahaliste toetuste, preemiate, komisjonitasude, rahalise kasumiosaluse ja muude muutuvate rahaliste väljamaksete summa; |
| Guidance on the number of days lost | III.mitterahalised hüvitised, nagu autod, eratervisekindlustus, elukindlustus, heaoluprogrammid, ja |
| AR 95.The undertaking shall count the number of days lost such that the first full day and last day of absence shall be included. Calendar days should be considered for the calculation, thus days on which the affected individual is not scheduled for work (for example, weekends, public holidays) will count as lost days. | IV.otsene töötasu, mis on rahaliste ja mitterahaliste hüvitiste ja iga-aastaste pikaajaliste stiimulite (näiteks aktsiaoptsioonid, piiratud õigustega aktsiad või osakud, tulemuspõhised aktsiad või osakud, nn fantoomaktsiad, aktsia väärtuse suurendamise õigused ja pikaajalised rahalised preemiad) õiglase väärtuse summa; |
| Disclosure Requirement S1-15 – Work-life balance | (c)kohaldab aastase kogutöötasu suhtarvu arvutamisel järgmist valemit: |
| AR 96.Family-related leave include maternity leave, paternity leave, parental leave, and carers’ leave that is available under national law or collective agreements. For the purpose of this Standard, these concepts are defined as: | Ettevõtja kõige suurema töötasuga isiku aastane kogutöötasu |
| (a)maternity leave (also called pregnancy leave): employment-protected leave of absence for employed women directly around the time of childbirth (or, in some countries, adoption); | ________________________________________________________ |
| (b)paternity leave: leave from work for fathers or, where and in so far as recognised by national law, for equivalent second parents, on the occasion of the birth or adoption of a child for the purposes of providing care; | Mediaantasu saava töötaja aastane kogutöötasu (v.a kõige suurema töötasuga isik) |
| (c)parental leave: leave from work for parents on the grounds of the birth or adoption of a child to take care of that child, as defined by each Member State; | AR 102.Ettevõtja võib taustteavet täiendada selgitusega, mis aitab mõista andmeid ja seda, kuidas need on koostatud (metoodika). Kvantitatiivsed andmed, näiteks aastase kogutöötasu määr, ei pruugi üksi olla piisavad, et mõista palgaerinevusi ja selle põhjustajaid, Palgamäärasid võivad mõjutada näiteks ettevõtja suurus (nt tulud, töötajate arv), sektor, personalistrateegia (nt tuginemine allhangetele või osalise tööajaga töötajatele, kõrge automatiseerituse tase) või valuuta volatiilsus. |
| (d)carers’ leave from work: leave for workers to provide personal care or support to a relative, or a person who lives in the same household, in need of significant care or support for a serious medical reason, as defined by each Member State. | Avalikustamisnõue S1-17 –juhtumid, kaebused ning inimõiguste rikkumisega seotud tõsine mõju |
| AR 97.With regard to paragraph 93 (a), employees entitled to family-related leave are those who are covered by regulations, organisational policies, agreements, contracts or collective bargaining agreements that contain family-related leave entitlements and have reported their entitlement to the undertaking or the undertaking is aware of the entitlement. | AR 103.Lisaks andmepunktides 103 ja 104 nõutud teabele võib ettevõtja avalikustada juhtumite ja/või kaebuste ja võetud meetmete seisuga seoses järgmisega teabe: |
| Disclosure Requirement S1-16 – Remuneration metrics (pay gap and total remuneration) | (a)juhtumid, mille ettevõtja on läbi vaadanud; |
| Pay gap | (b)rakendamisel olevad heastamiskavad; |
| AR 98.When compiling the information required under paragraph 97 (a) for the gap in pay between its female and male employees (also known as the “gender pay gap”) the undertaking shall use the following methodology: | (c)rakendatud heastamiskavad, mille tulemused vaadatakse läbi tavapärase organisatsioonisisese läbivaatamisprotsessi käigus, ja |
| (a)include all employees’ gross hourly pay level; and | (d)juhtumid, mille suhtes enam meetmeid ei võeta. |
| (b)apply the following formula to calculate the gender pay gap: | AR 104.Kui ettevõtja kogub kohaldamisnõudes AR 105 kirjeldatud teavet, võtab ta arvesse järgmist: |
| (𝐴𝑣𝑒𝑟𝑎𝑔𝑒 𝑔𝑟𝑜𝑠𝑠 ℎ𝑜𝑢𝑟𝑙𝑦 pay level 𝑜𝑓 𝑚𝑎𝑙𝑒 𝑒𝑚𝑝𝑙𝑜𝑦𝑒𝑒𝑠 − 𝑎𝑣𝑒𝑟𝑎𝑔𝑒 𝑔𝑟𝑜𝑠𝑠 | ℎ𝑜𝑢𝑟𝑙𝑦 pay level 𝑜𝑓 𝑓𝑒𝑚𝑎𝑙𝑒 𝑒𝑚𝑝𝑙𝑜𝑦𝑒𝑒𝑠) | (a)juhtumi suhtes ei võeta enam meetmeid, kui see on lahendatud, juhtum on lõpetatud või ettevõtja ei nõua edasisi meetmeid. Juhtum, mille puhul ei ole vaja edasisi meetmeid võtta, võib hõlmata näiteks juhtumeid, mis on tühistatud või mille puhul juhtumini viinud asjaolusid enam ei eksisteeri; |
| __________________________________________________________ | 𝑥 100 | (b)parandusmeetmed on suunatud väidetavale ahistajale ja väidetavale ohvrile. Ohvrile suunatud parandusmeede võib hõlmata pakkumist tasuda tema nõustamisseansside kulud, palgaliste puhkepäevade pakkumist, haiguspäevade/puhkepäevade ennistamise pakkumist, kui ohver on kandnud ahistamise tõttu kulusid (nt pidanud kasutama haigus- või puhkepäevi), ja |
| 𝐴𝑣𝑒𝑟𝑎𝑔𝑒 𝑔𝑟𝑜𝑠𝑠 ℎ𝑜𝑢𝑟𝑙𝑦 pay level 𝑜𝑓 𝑚𝑎𝑙𝑒 𝑒𝑚𝑝𝑙𝑜𝑦𝑒𝑒𝑠 | (c)ahistaja suhtes võetavad parandusmeetmed võivad hõlmata ahistajale verbaalse ja/või kirjaliku hoiatuse tegemist, ahistamisvastase nõustamise kohustuslikuks tegemist või ahistaja saatmist asjakohasele seminarile, ahistamisalast teadlikkuse tõstmist ja ennetavat koolitust. Üks võimalus võib olla ka töösuhte peatamine ilma palgata. Kui ahistaja suhtes on varem võetud distsiplinaarmeetmeid, kuid ahistamine ei lõpe, võivad osutuda vajalikuks rangemad distsiplinaarmeetmed. |
| AR 99.When disclosing the information required under paragraph 97 (a), the undertaking shall provide any contextual information necessary to understand the data and how the data has been compiled (methodology). Information regarding how objective factors such as type of work and country of employment influence the gender pay gap may be reported. | AR 105.Tõsised inimõigustega seotud juhtumid hõlmavad kohtuasju, ametlikke kaebusi ettevõtja või kolmandate isikute kaebuste esitamise mehhanismide kaudu või tõsiseid süüdistusi avalikes teadetes või meedias, kui need on seotud ettevõtja oma töötajaskonnaga, ning ettevõtja ei ole juhtumite toimumise fakti vaidlustanud, samuti mis tahes muud tõsist mõju, millest ettevõtja on teadlik. |
| AR 100.The measure of the undertaking’s gender pay gap shall be reported for the current reporting period and, if reported in previous sustainability reports, for the previous two reporting periods. | AR 106.Lisaks eespool andmepunktis 104 nõutud teabele võib ettevõtja avalikustada selliste tõsiste inimõigustega seotud juhtumite arvu, mille puhul ettevõtja mängis rolli õiguskaitsevahendite tagamisel isikutele, keda sellised juhtumid on aruandeperioodil mõjutanud. |
| Total remuneration Ratio | Liide A.1. ESRS 2 kohase avalikustamise kohaldamisnõuded |
| AR 101.When compiling the information required by paragraph 97 (b), the undertaking shall: | See liide on standardi S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa. See toetab standardis ESRS 2 sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Selles on esitatud mittetäielik loetelu teguritest, mida ettevõtja peab arvesse võtma standardi ESRS 2 avalikustamisnõuete SBM-2 ja SBM-3 täitmisel. Käesolevas liites ei ole esitatud allpool mainitud terminite määratlusi. Kõik määratletud terminid on esitatud II lisas „Lühendid ja terminite sõnastik“. |
| (a)include all employees; | Sotsiaalsed ja inimõigustega seotud küsimused | Mittetäielik loetelu teguritest, mida tuleb olulisuse hindamisel arvesse võtta |
| (b)consider, depending on the undertaking’s remuneration policies, all of the following: | Tööhõivekindlus | % ajutiste lepingutega töötajatest, mittepalgatöötajate ja palgatöötajate suhtarv, sotsiaalkaitse |
| I.base salary, which is the sum of guaranteed, short-term, and non-variable cash compensation; | Tööaeg | Osalise tööajaga või nulltunnilepingutega töötajate protsent, töötajate rahulolu tööajaga |
| II.benefits in cash, which is the sum of the base salary and cash allowances, bonuses, commissions, cash profit-sharing, and other forms of variable cash payments; | Piisav töötasu | Piisava töötasu, õiglase töötasu ja minimaalse töötasu ELi, riiklikud või kohalikud õiguslikud määratlused |
| III.benefits in kind, such as cars, private health insurance, life insurance, wellness programs; and | Sotsiaaldialoog, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus | Töökoha, piiriülese ja juhatuse tasandi esindatuse ulatus ametiühingute ja/või töönõukogude kaudu |
| IV.direct remuneration, which is the sum of benefits in cash, benefits in kind and total fair value of all annual long-term incentives (for example, stock option awards, restricted stock shares or units, performance stock shares or units, phantom stock shares, stock appreciation rights, and long-term cash awards). | Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr | Kollektiivlepingutega hõlmatud oma töötajaskonna protsent, töökatkestused |
| (c)apply the following formula for the annual total remuneration ratio: | Töö ja eraelu tasakaal | Perepuhkus, paindlik tööaeg, juurdepääs lapsehoiule |
| 𝐴𝑛𝑛𝑢𝑎𝑙 𝑡𝑜𝑡𝑎𝑙 remuneration 𝑓𝑜𝑟 𝑡ℎ𝑒 𝑢𝑛𝑑𝑒𝑟𝑡𝑎𝑘𝑖𝑛𝑔′𝑠 ℎ𝑖𝑔ℎ𝑒𝑠𝑡 𝑝𝑎𝑖𝑑 𝑖𝑛𝑑𝑖𝑣𝑖𝑑𝑢𝑎𝑙 | Tervishoid ja ohutus | Hõlmatus tervishoiu- ja ohutussüsteemiga, surmajuhtumite määr, mittesurmavad õnnetused, tööga seotud tervisehäired, kaotatud tööpäevad |
| ________________________________________________________ | Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne palk võrdväärse töö eest | Naiste osakaal tippjuhtkonnas ja töötajaskonnas, meeste ja naiste palgalõhe |
| 𝑀𝑒𝑑𝑖𝑎𝑛 𝑒𝑚𝑝𝑙𝑜𝑦𝑒𝑒 𝑎𝑛𝑛𝑢𝑎𝑙 𝑡𝑜𝑡𝑎𝑙 remuneration (𝑒𝑥𝑐𝑙𝑢𝑑𝑖𝑛𝑔 𝑡ℎ𝑒 ℎ𝑖𝑔ℎ𝑒𝑠𝑡 − 𝑝𝑎𝑖𝑑 𝑖𝑛𝑑𝑖𝑣𝑖𝑑𝑢𝑎𝑙) | Koolitus ja oskuste arendamine | Koolituse maht ja jaotus, töötajate protsent, kellega toimuvad regulaarsed arenguvestlused |
| AR 102.To illustrate the contextual information, the undertaking may provide an explanation to understand the data and how the data has been compiled (methodology). Quantitative data, such as the annual total remuneration ratio, may not be sufficient on its own to understand pay disparity and its drivers. For example, pay ratios can be influenced by the size of the undertaking (for example, revenue, number of employees), its sector, its employment strategy (for example, reliance on outsourced workers or part-time employees, a high degree of automation), or currency volatility. | Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine | Puuetega inimeste protsent töötajatest ja ligipääsetavusmeetmed |
| Disclosure Requirement S1-17 –Incidents, complaints and severe human rights impacts | Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal | Vägivalla ja ahistamise esinemine |
| AR 103.In addition to the information required by paragraphs 103 and 104, the undertaking may disclose the status of incidents and/or complaints and actions taken with reference to the following: | Mitmekesisus | Naiste ja/või etniliste rühmade või vähemuste esindatus ettevõtja oma töötajaskonnas Oma töötajaskonna vanuseline jaotus Puuetega inimeste protsent oma töötajaskonnas. |
| (a)incidents reviewed by the undertaking; | Lapstööjõu kasutamine | Lapstööjõu kasutamise riskiga tegevuste liik ja geograafilised piirkonnad |
| (b)remediation plans being implemented; | Sunniviisiline töö | Sunniviisilise riskiga tegevuste liik ja geograafilised piirkonnad |
| (c)remediation plans that have been implemented, with results reviewed through routine internal management review processes; and | Liide A.2. ESRS S1-1 „Oma töötajaskonnaga seotud poliitika“ kohaldamisnõuded |
| (d)incidents no longer subject to action. | Käesolev liide on standardi ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. See toetab avalikustamisnõude ESRS S1–1 kohaldamist sotsiaal- ja inimõigustega seotud küsimustes, tuues näiteid avalikustamise kohta. |
| AR 104.If the undertaking compiles the information described in AR 105, it shall consider the following: | Sotsiaalsed ja inimõigustega seotud küsimused | Poliitika näited: |
| (a)an incident is no longer subject to action if it is resolved, the case is completed, or no further action is required by the undertaking. For example, an incident for which no further action is required can include cases that are withdrawn or where the underlying circumstances that led to the incident no longer exist; | Tööhõivekindlus | Koondamistest hoidumise poliitika, ajutiste lepingute pikendamise piirangud, tööandjapoolne sotsiaalkaitse tagamine juhul, kui riiklikud meetmed on puudulikud |
| (b)remedial action is directed toward the alleged harasser and the alleged victim. Remedial action toward the victim may include offering to pay his/her expenses for counselling sessions, offering the victim some paid time off, offering to reinstate sick/vacation days if the victim has incurred any expenses due to the harassment (such as having used sick or vacation days); and | Tööaeg | Piirangud ületunnitööle, pikkadele vahetustele ja tööpäeva tükeldamisele ning öö- ja nädalavahetusetööle, mõistlikud töögraafikud |
| (c)remedial action toward the harasser may include giving the harasser a verbal and/or written warning, mandating anti-harassment counselling or sending the harasser to an appropriate seminar, harassment awareness and prevention training. A suspension without pay may also be an option. If the harasser has been disciplined earlier but his/her harassment does not cease, then more serious discipline may be required. | Piisav töötasu | Poliitika, millega tagatakse piisav töötasu kogu töötajaskonnale |
| AR 105.Severe human rights incidents include instances of lawsuits, formal complaints through the undertaking or third-party complaint mechanisms, serious allegations in public reports or the media, where these are connected to the undertaking’s own workforce, and the fact of the incidents is not disputed by the undertaking, as well as any other severe impacts of which the undertaking is aware. | Sotsiaaldialoog, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus | Poliitika, millega ergutatakse sotsiaalse dialoogi institutsioone, edendatakse töötajate esindajate korrapärast teavitamist ja nendega konsulteerimist ning konsulteerimist enne lõplike otsuste vastuvõtmist tööhõivega seotud küsimustes |
| AR 106.In addition to the information required by paragraph 104 above, the undertaking may disclose the number of severe human rights incidents where the undertaking played a role securing remedy for those affected during the reporting period. | Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr | Sekkumisest hoidumine ametiühingute moodustamisel ja liikmete värbamisel (sh takistamata ametiühingute juurdepääsu ettevõtetesse), heas usus peetavad läbirääkimised, töötajate esindajatele piisava aja ja tingimuste võimaldamine nende kohustuste täitmiseks, töötajate esindajate kaitse vallandamise eest, ametiühinguliikmete ja töötajate esindajate diskrimineerimise vältimine |
| Appendix A.1: Application Requirements for ESRS 2 related disclosures | Töö ja eraelu tasakaal | Perepuhkuse, paindliku tööaja ja päevahoiuvõimaluste võimaldamine kõigile töötajatele |
| This appendix is an integral part of ESRS S1 Own workforce. It supports the application of the disclosure requirements from ESRS 2 set out in this standard and has the same authority as the other parts of this Standard. It provides a non-exhaustive list of the factors to be considered by the undertaking when complying with ESRS 2 SBM-2 and ESRS 2 SBM-3. This appendix does not provide definitions of the terms mentioned below. All defined terms can be found in Annex II: Acronyms and Glossary of Terms. | Tervishoid ja ohutus | Kogu ettevõtja oma töötajaskonna hõlmatus tervishoiu- ja ohutussüsteemiga |
| Social and human rights matters | Non-exhaustive list of factors to consider in Materiality Assessment | Sooline võrdõiguslikkus ja võrdväärne töö võrdse töötasu eest | Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse töö eest võrdse palga maksmise poliitika |
| Secure employment | % of employees with temporary contracts, ratio of non-employees to employees, social protection | Koolitus ja oskuste arendamine | Töötajate oskuste ja karjäärivõimaluste parandamise poliitika |
| Working time | % of employees with part time or zero-hour contracts, employee satisfaction with working time | Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine | Puuetega inimestele töökohtade ligipääsetavuse tagamise poliitika |
| Adequate wages | EU, national or local legal definitions of adequate wages, fair wages, and minimum wages | Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal | Nulltolerantsi poliitika vägivalla ja ahistamise suhtes töökohal |
| Social dialogue / existence of work councils / information, consultation and participation rights of workers | Extent of workplace, cross-border and board-level representation through trade unions and/or works councils | Mitmekesisus | Kaasamispoliitika (st etniline mitmekesisus või vähemusrühmad) ja positiivsed meetmed. |
| Freedom of association/Collective bargaining including the rate of workforce covered by collective agreements | % of own workforce covered by collective bargaining agreements, work stoppages | Lapstööjõu kasutamine | Poliitika, millega tehakse kindlaks lapstööjõu kasutamise koht, tehakse kindlaks, kus toimub noorte töötajate kokkupuude ohtliku tööga, ning välditakse kokkupuuteohtu |
| Work-life balance | Family-related leave, flexible working hours, access to childcare | Sunniviisiline töö | Poliitika sunniviisilise töö asukoha kindlakstegemiseks ja sunniviisilise töö ohu vähendamiseks |
| Health and safety | Coverage by H&S system, rate of fatalities, non-fatal accidents, work-related ill health, work days lost | Liide A.3. ESRS S1-4 „Meetmete võtmine seoses olulise mõjuga oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus“ kohaldamisnõuded |
| Gender equality and equal pay for work of equal value | % of women in top management and workforce, male-female wage gap | Käesolev liide on standardi ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. See toetab avalikustamisnõude ESRS S1-4 kohaldamist sotsiaal- ja inimõigustega seotud küsimustes, tuues avalikustamise kohta näiteid: |
| Training and skills development | Amount and distribution of training, % of employees with regular performance and development reviews | Sotsiaalsed ja inimõigustega seotud küsimused | Näited: |
| The employment and inclusion of people with disabilities | % employment and accessibility measures for employees with disabilities | Tööhõivekindlus | Ajutise töölepinguga töötajatele tähtajatute töölepingute pakkumine, sotsiaalkaitsekavade rakendamine juhul, kui riiklikud meetmed on puudulikud |
| Measures against violence and harassment in the workplace | Prevalence of violence and harassment | Tööaeg | Vahetustega töö rotatsioon, töögraafiku koostamine etteteatamisega, ülemäärase ületunnitöö vähendamine |
| Diversity | Representation of women and /or ethnic groups or minorities in own workforce. Age distribution in own workforce. Percentage of persons with disabilities within the own workforce. | Piisav töötasu | Läbirääkimised õiglase palga üle kollektiivlepingute sõlmimisel, kontrollimine, kas tööhõiveametid maksavad õiglast töötasu. |
| Child labour | Type of operations and geographical areas at risk of child labour | Sotsiaaldialoog, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus | Sotsiaaldialoogis käsitletavate kestlikkusküsimuste laiendamine, koosolekute arvu suurendamine, töönõukogude ressursside suurendamine |
| Forced labour | Type of operations and geographical areas at risk of forced labour | Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr | Kollektiivläbirääkimistel käsitletavate kestlikkusküsimuste laiendamine, töötajate esindajate ressursside suurendamine. |
| Appendix A.2: Application Requirements for ESRS S1-1 Policies related to own workforce | Töö ja eraelu tasakaal | Perepuhkuse saamise õiguse ja paindliku tööaja laiendamine, suurendades päevahoiuteenuste pakkumist. |
| This appendix is an integral part of the ESRS S1 Own workforce and has the same authority as the other parts of this Standard. It supports the application of the requirements for Disclosure Requirement ESRS S1-1 for social and human rights matters with examples of disclosures. | Tervishoid ja ohutus | Tervise- ja ohutusalase koolituse suurendamine, investeerimine ohutumatesse seadmetesse |
| Social and human rights matters | Examples of policies: | Sooline võrdõiguslikkus ja võrdväärne töö võrdse töötasu eest | Naiste sihipärane värbamine ja edutamine, palgalõhe vähendamine kollektiivlepingute läbirääkimiste kaudu |
| Secure employment | No-layoff policy, limits on renewing temporary contracts, employer provision of social protection where state provision is lacking | Koolitus ja oskuste arendamine | Oskuste auditid, koolitus oskuste nappuse kõrvaldamiseks |
| Working time | Limitations on overtime, long and split shifts, and night and weekend work, adequate scheduling of lead times | Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine | Ligipääsetavusmeetmete suurendamine |
| Adequate wages | Policy to ensure all people in own workforce receive an adequate wage | Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal | Kaebuste esitamise mehhanismide parandamine, vägivalla ja ahistamise vastaste sanktsioonide karmistamine, ennetuskoolituse pakkumine juhtkonnale |
| Social dialogue / existence of work councils / information, consultation and participation rights of workers | Policy to encourage institutions for social dialogue, regular information and consultation with worker representatives, consultation before final decisions on employment-related issues are reached | Mitmekesisus | Mitmekesisuse ja kaasamise alane koolitus (sh etnilise kuuluvusega seotud kaalutlused), alaesindatud rühmade sihipärane värbamine |
| Freedom of association/Collective bargaining including the rate of workers covered by collective agreements | Non-interference in trade union formation and recruitment (including trade union access to undertakings), bargaining in good faith, adequate time off for workers’ representatives to carry out their duties, facilities and dismissal protection for workers' representatives, no discrimination of trade union members and workers' representatives | Lapstööjõu kasutamine | Vanuse kontrollimise meetmed, partnerlus organisatsioonidega lapstööjõu kasutamise lõpetamiseks, meetmed lapstööjõu kasutamise halvimate vormide vastu võitlemiseks |
| Work-life balance | Provision of family leave, flexible working time, access to day care facilities for all employees | Sunniviisiline töö | Meetmed, millega tagatakse vabatahtlik nõusolek töötamiseks ilma ähvardava karistuseta, arusaadavas keeles lepingud, vabadus lõpetada töösuhe ilma karistuseta, distsiplinaarmeetmed ei tohiks teha tööst kohustust, vabatahtlik nõusolek ületunnitööks, liikumisvabadus (sh vabadus töökohast väljuda), võõrtöötajate õiglane kohtlemine, järelevalve tööhõiveametite üle. |
| Health and safety | Coverage of all own workforce in H&S management system | Liide A.4. ESRS S1-5 „Olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid“ kohaldamisnõuded |
| Gender equality and equal work for equal pay | Policy for gender equality and equal pay for equal work | Käesolev liide on standardi ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. See toetab avalikustamisnõude ESRS S1-5 kohaldamist sotsiaal- ja inimõigustega seotud küsimustes, tuues avalikustamise kohta näiteid: |
| Training and skills development | Policy for enhancing skills and career prospects for employees | Sotsiaalsed ja inimõigustega seotud küsimused | Eesmärkide näited: |
| The employment and inclusion of people with disabilities | Policy for making workplaces accessible to persons with disabilities | Tööhõivekindlus | Töölepingutega (eelkõige tähtajatute töölepingutega) ja sotsiaalkaitsega töötajate osakaalu suurendamine |
| Measures against violence and harassment in the workplace | Zero tolerance policy for violence and harassment at workplace | Tööaeg | Paindliku tööaja korraldusega töötajate osakaalu suurendamine |
| Diversity | Policy for inclusiveness (i.e., ethnic diversity or minority groups) and positive action. | Piisav töötasu | Piisava töötasu tagamine kogu töötajaskonnale |
| Child labour | Policy for identifying where child labour occurs, identifying where exposure of young workers to hazardous work occurs and preventing risk of exposure | Sotsiaaldialoog, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus | Sotsiaaldialoogi laiendamine rohkematele tegevuskohtadele ja/või riikidele |
| Forced labour | Policy for identifying where forced labour occurs and reducing risk of forced labour | Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr | Kollektiivläbirääkimistega hõlmatud töötajate osakaalu suurendamine töötajaskonnas, läbirääkimiste pidamine kollektiivlepingute üle kestlikkusküsimustes |
| Appendix A.3: Application Requirements for ESRS S1–4 Taking action on material impacts on own workforce, and approaches to mitigating material risks and pursuing material opportunities related to own workforce, and effectiveness of those actions | Töö ja eraelu tasakaal | Töö ja eraelu tasakaalu meetmete laiendamine suuremale osakaalule töötajaskonnast |
| This appendix is an integral part of the ESRS S1 Own workforce and has the same authority as the other parts of this Standard. It supports the application of the requirements for Disclosure Requirement ESRS S1-4 for social and human rights matters with examples of disclosures: | Tervishoid ja ohutus | Vigastuste määra ja vigastuste tõttu kaotatud tööaja vähendamine |
| Social and human rights matters | Examples of actions: | Sooline võrdõiguslikkus ja võrdväärne töö võrdse töötasu eest | Naiste osakaalu suurendamine töötajaskonnas ja tippjuhtkonnas, meeste ja naiste palgalõhe vähendamine |
| Secure employment | Offer permanent contracts to employees with temporary contracts, implement plans for social protection where state provision is lacking | Koolitus ja oskuste arendamine | Koolitusi läbinud töötajate osakaalu suurendamine, oskuste arengu korrapärane läbivaatamine |
| Working time | Shift work rotation, extend advance notice of scheduling, reduction of excessive overtime | Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine | Puuetega inimeste osakaalu suurendamine töötajaskonnas |
| Adequate wages | Negotiation of fair wages in collective bargaining agreements, verification that employment agencies pay a fair wage | Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal | Meetmete laiendamine kõigile töökohtadele |
| Social dialogue / existence of work councils / information, consultation and participation rights of workers | Expansion of sustainability issues dealt with in social dialogue, increase in number of meetings, increase in resources for works councils | Mitmekesisus | Alaesindatud rühmade osakaalu suurendamine töötajaskonnas ja tippjuhtkonnas |
| Freedom of association/Collective bargaining including the rate of workers covered by collective agreements | Expansion of sustainability issues dealt with in collective bargaining, increase in resources for workers’ representatives | Lapstööjõu kasutamine | Meetmete laiendamine, et suuremal protsendil tegevustest vältida noorte kokkupuudet ohtliku tööga |
| Work-life balance | Expand family leave eligibility and flexible working time arrangements, increasing provision of day care | Sunniviisiline töö | Sunniviisilise töö vältimise meetmete laiendamine suuremale tegevuste arvule |
| Health and safety | Increase health & safety training, investment in safer equipment | ESRS S2 |
| Gender equality and equal work for equal pay | Targeted recruitment and promotion of women, reduction in pay gap through negotiation of collective bargaining agreements | TÖÖTAJAD VÄÄRTUSAHELAS |
| Training and skills development | Skills audits, training to fill skills gaps | Sisukord |
| The employment and inclusion of people with disabilities | Increasing accessibility measures | Eesmärk
|
| Measures against violence and harassment in the workplace | Improving complaint mechanisms, increasing sanctions against violence and harassment, providing training for prevention to management | Seosed teiste ESRSidega
|
| Diversity | Training on diversity and inclusion (including ethnicity considerations), targeted recruitment of underrepresented groups | Avalikustamisnõuded
|
| Child labour | Age verification measures, partnerships with organizations to eliminate child labour, measures against worst forms of child labour | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| Forced labour | Measures ensuring free consent to employment without threat of penalty, contracts in understandable language, freedom to terminate employment without penalty, disciplinary measures should not obligate labour, free consent to overtime, freedom of movement (including to exit workplace), fair treatment for migrant workers, monitoring employment agencies. | Strateegia |
| Appendix A.4: Application Requirements for ESRS S1–5 Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunities | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| This appendix is an integral part of the ESRS S1 Own workforce and has the same authority as the other parts of this Standard. It supports the application of the requirements for Disclosure Requirement ESRS S1-5 for social and human rights matters with examples of disclosures: | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
|
| Social and human rights matters | Examples of targets: | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| Secure employment | Increasing the % of workforce with employment contracts (especially permanent contracts) and social protection | oAvalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika
|
| Working time | Increasing the % of workforce with flexible working time arrangements | oAvalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjuga
|
| Adequate wages | Ensuring that all people in own workforce receive an adequate wage | oAvalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada
|
| Social dialogue / existence of work councils / information, consultation and participation rights of workers | Extending social dialogue to more establishments and/or countries | oAvalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga väärtusahela töötajatele, lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus
|
| Freedom of association/Collective bargaining including the rate of workers covered by collective agreements | Increasing the % of own workforce covered by collective bargaining, negotiating collective bargaining agreements over sustainability issues | Mõõdikud ja eesmärgid |
| Work-life balance | Extending work-life measures to a greater % of own workforce | oAvalikustamisnõue S2-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid
|
| Health and safety | Reducing the rate of injuries and worktime lost due to injuries | A liide. Kohaldamisnõuded
|
| Gender equality and equal work for equal pay | Increasing the % of women in the workforce and top management, reducing the male-female wage gap | -Eesmärk
|
| Training and skills development | Increasing the % of employees receiving training and regular skills development reviews | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| The employment and inclusion of people with disabilities | Increasing the % of persons with disabilities in own workforce | Strateegia |
| Measures against violence and harassment in the workplace | Extending measures to all workplaces | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 –sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| Diversity | Increasing the % of underrepresented groups in own workforce and top management | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
|
| Child labour | Extending measures for preventing exposure of young persons to hazardous work to a greater % of operations | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| Forced labour | Extending measures for preventing forced labour to a greater number of operations | oAvalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika
|
| ESRS S2 | oAvalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjuga |
| WORKERS IN THE VALUE CHAIN | oAvalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada
|
| Table of contents | oAvalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus
|
| Objective
| Mõõdikud ja eesmärgid |
| Interaction with other ESRS
| oAvalikustamisnõue S2-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid
|
| Disclosure Requirements
| Eesmärk |
| -ESRS 2 General disclosures | 1.Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel saada ülevaade olulisest mõjust väärtusahela töötajatele, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu, ning sellega seotud olulisi riske ja võimalusi, sh: |
| Strategy | (a)kuidas ettevõtja mõjutab oma väärtusahela töötajaid, võttes arvesse olulisi positiivseid ja negatiivseid tegelikke ja võimalikke mõjusid; |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 Interests and views of stakeholde | (b)võetud meetmed tegeliku või võimaliku negatiivse mõju vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende tulemused; |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model
| (c)ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus, sh riskid ja võimalused, mis on seotud tema mõjuga väärtusahela töötajatele ja sõltuvusega neist, ning kuidas ettevõtja neid riske ja võimalusi juhib, ja |
| Impact, risk and opportunity management | (d)oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh mõju, mis tuleneb ettevõtja mõjust väärtusahela töötajatele ja sõltuvusega neist. |
| oDisclosure Requirement S2-1 – Policies related to value chain workers
| 2.Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse käesolevas standardis selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab selleks, et teha kindlaks ja hallata olulist tegelikku ja võimalikku mõju väärtusahela töötajatele seoses järgmisega: |
| oDisclosure Requirement S2-2 – Processes for engaging with value chain workers about impacts
| (a)töötingimused (näiteks tööhõivekindlus, tööaeg, piisav töötasu, sotsiaaldialoog, ühinemisvabadus, sh töönõukogude olemasolu, kollektiivläbirääkimised, töö ja eraelu tasakaal ning tervishoid ja ohutus); |
| oDisclosure Requirement S2-3 – Processes to remediate negative impacts and channels for value chain workers to raise concerns
| (b)võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile, sh sooline võrdõiguslikkus ja võrdne palk võrdväärse töö eest, koolitus ja oskuste arendamine, puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine, meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal ning mitmekesisus); |
| oDisclosure Requirement S2-4 – Taking action on material impacts on value chain workers, and approaches to managing material risks and pursuing material opportunities related to value chain workers, and effectiveness of those action
| (c)muud tööga seotud õigused (nt lapstööjõu kasutamine, sunniviisiline töö, piisav eluase, vesi ja kanalisatsioon ning eraelu puutumatus). |
| Metrics and targets | 3.Standardis nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ja ettevõtja sõltuvus oma väärtusahela töötajatest võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võib negatiivne mõju väärtusahela töötajatele häirida ettevõtja tegevust (kuna kliendid keelduvad tema tooteid ostmast või riigiasutused konfiskeerivad tema kaubad) ja kahjustada tema mainet. Seevastu töötajate õiguste austamine ja aktiivsed toetusprogrammid (näiteks finantskirjaoskuse algatuste kaudu) võivad luua ärivõimalusi, nagu usaldusväärsem pakkumine või tulevase tarbijabaasi laiendamine. |
| oDisclosure Requirement S2-5 – Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunities
| 4.Standard hõlmab kõiki ettevõtja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide töötajaid, keda ettevõtja mõjutab või võib oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. See hõlmab kõiki töötajaid, kes ei kuulu ettevõtja oma töötajaskonda (oma töötajaskond hõlmab palgatöötajaid, üksikuid töövõtjaid, st iseenda tööandjaid, ja töötajaid, kelle tööjõudu pakuvad peamiselt tööhõivetegevustega tegelevad kolmandatest isikutest ettevõtjad. Oma töötajaskond on hõlmatud standardiga ESRS S1 „Oma töötajaskond“. Näiteid käesoleva standardi kohaldamisala kohta vt kohaldamisnõudes AR 3. |
| Appendix A: Application Requirements
| Seosed teiste ESRSidega
|
| -Objective
| 5.Standardit kohaldatakse juhul, kui oluline mõju väärtusahela töötajatele ja/või nendega seotud olulised riskid ja võimalused on kindlaks tehtud standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohase olulisuse hindamise protsessi käigus. |
| -ESRS 2 General disclosures | 6.Standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2, samuti standarditega ESRS S1, ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ja standardiga ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“. |
| Strategy | 7.Standardikohane aruandlus peab olema järjepidev, sidus ja vajaduse korral selgelt seotud ESRS S1 kohase aruandlusega ettevõtja oma töötajaskonna kohta, et tagada tõhus aruandlus. |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 - Interests and views of stakeholders | Avalikustamisnõuded |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 - Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model
| ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| Impact, risk and opportunity management | 8.Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos strateegiat standardi ESRS 2 strateegiat käsitlevates andmepunktides (SBM) nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos standardis ESRS 2 nõutud avalikustatava teabega, v.a avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta on ettevõtjal võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustatava teabega. |
| oDisclosure Requirement S2-1 – Policies related to value chain workers
| Strateegia |
| oDisclosure Requirement S2-2 – Processes for engaging with value chain workers about impacts | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| oDisclosure Requirement S2-3 – Processes to remediate negative impacts and channels for value chain workers to raise concerns
| 9.Standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 andmepunkti 43 täites avalikustab ettevõtja, kuidas ta võib oluliselt mõjutada oma väärtusahela töötajate huve, seisukohti ja õigusi, sh nende inimõiguste austamist, ja kuidas neid huve, seisukohti ja õiguseid võetakse arvesse ettevõtja strateegias ja ärimudelis. Väärtusahela töötajad on üks peamine mõjutatud sidusrühm. |
| oDisclosure Requirement S2-4 – Taking Action on material impacts, and approaches to mitigating material risks and pursuing material opportunities related to value chain workers, and effectiveness of those actions and approaches
| Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
| Metrics and targets | 10.Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: |
| oDisclosure Requirement S2-5 – Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunities
| (a)kas ja kuidas tegelik ja võimalik mõju tema väärtusahela töötajatele, nagu on määratletud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“, i) pärineb ettevõtja strateegiast ja ärimudelitest või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetab seda, ja |
| Objective | (b)seos tema väärtusahela töötajatega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel. |
| 1.The objective of this Standard is to specify disclosure requirements which will enable users of the sustainability statement to understand material impacts on value chain workers connected with the undertaking’s own operations and value chain, including through its products or services, as well as through its business relationships, and its related material risks and opportunities, including: | 11.Standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid täites avalikustab ettevõtja, kas ESRS 2 kohases avalikustamises on arvesse võetud kõiki väärtusahela töötajaid, keda ettevõtja võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: |
| (a)how the undertaking affects workers in its value chain, in terms of material positive and negative actual or potential impacts; | (a)lühikirjeldus väärtusahela töötajate liikidest, keda ettevõtja võib oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevuse kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste ning ärisuhete kaudu, ning täpsustada, kas need on: |
| (b)any actions taken, and the result of such actions, to prevent, mitigate or remediate actual or potential negative impacts, and to address risks and opportunities; | I.töötajad, kes töötavad ettevõtja tegevuskohas, kuid ei kuulu ettevõtja oma töötajaskonna hulka (oma töötajaskond on hõlmatud standardiga ESRS S1), st kes ei ole iseenda tööandjad või isikud, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“; |
| (c)the nature, type and extent of the undertaking’s material risks and opportunities, including those related to its impacts and dependencies on workers in the value chain, and how the undertaking manages them; and | II.töötajad, kes töötavad ettevõtja väärtusahela eelneva etapi üksuste heaks (nt need, kes tegelevad metallide või mineraalide kaevandamisega või saagikoristusega, rafineerimise, tootmise või muude töötlemisviisidega); |
| (d)the financial effects on the undertaking over the short-, medium- and long-term of material risks and opportunities, including those arising from the undertaking’s impacts and dependencies on workers in the value chain. | III.töötajad, kes töötavad väärtusahela järgneva etapi üksuste heaks (nt logistika- või turustusteenuste pakkujate, frantsiisivõtjate ja jaemüüjatega seotud töötajad); |
| 2.In order to meet the objective, this Standard requires an explanation of the general approach the undertaking takes to identify and manage any material actual and potential impacts on value chain workers in relation to: | IV.töötajad, kes töötavad aruandva ettevõtjaga seotud ühisettevõttes või eriotstarbelises majandusüksuses; |
| (a)working conditions (for example, secure employment, working time, adequate wage, social dialogue, freedom of association, including the existence of work councils, collective bargaining, work-life balance and health and safety); | V.töötajad, kes kas oma omaduste või konkreetse olukorra tõttu on eriti haavatavad negatiivse mõju suhtes, nagu ametiühinguliikmed, võõrtöötajad, kodutöötajad, naised või noored (võivad kuuluda ka eelmistesse kategooriatesse); |
| (b)equal treatment and opportunities for all (for example, gender equality and equal pay for work of equal value, training and skills development, the employment and inclusion of persons with disabilities, measures against violence and harassment in the workplace, and diversity); | (b)mis tahes geograafilised piirkonnad (riigi või muul tasandil) või kaubad, mille puhul ettevõtja väärtusahelas esineb märkimisväärne oht, et kasutatakse lapstööjõudu või sunniviisilist või kohustuslikku tööd 111 . |
| (c)other work-related rights (for example, child labour, forced labour, adequate housing, water and sanitation and privacy). | (c)olulise negatiivse mõju korral, kas see on i) laialt levinud või süsteemne kontekstis, kus ettevõtja tegutseb või tal on hanke- või muud ärisuhted (nt lapstööjõu kasutamine või sunniviisiline töö teatavates riikides või piirkondades, eelkõige kaupade tarneahelates) või ii) seotud üksikute juhtumitega (nt tööstusõnnetus või naftareostus) või konkreetsete ärisuhetega. See hõlmab sellise mõju arvessevõtmist, mis võib väärtusahela töötajatele tuleneda üleminekust keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele. Võimalik mõju hõlmab innovatsiooni ja restruktureerimisega seotud mõjusid, kaevanduste sulgemist, kestlikule majandusele üleminekuks vajalike mineraalide ulatuslikumat kaevandamist ja päikesepaneelide tootmist; |
| 3.This Standard also requires an explanation of how such impacts, as well as the undertaking’s dependencies on value chain workers, can create material risks or opportunities for the undertaking. For example, negative impacts on value chain workers may disrupt the undertaking’s operations (through customers refusing to buy its products or state agencies impounding its goods) and harm its reputation. Conversely, respect for workers’ rights and active support programmes (for example through financial literacy initiatives) can bring business opportunities, such as more reliable supply or widening of the future consumer base. | (d)olulise positiivse mõju korral selliste tegevuste lühikirjeldus, millel on positiivne mõju (nt ajakohastatud ostutavad, tarneahela töötajate suutlikkuse suurendamine), sh töötajatele võimaluste pakkumine nt töökohtade loomise ja oskuste täiendamisega õiglase ülemineku kontekstis, ning väärtusahela töötajate liigid, keda on või võivad olla positiivselt mõjutatud; ettevõtja võib ka avalikustada, kas positiivne mõju avaldub konkreetsetes riikides või piirkondades; ja |
| 4.This Standard covers all workers in the undertaking’s upstream and downstream value chain who are or can be materially impacted by the undertaking, including impacts that are connected with the undertaking’s own operations and value chain, including through its products or services, as well as through its business relationships. This includes all workers who are not included in the scope of “own workforce” (“own workforce” includes employees, individual contractors, i.e., self- employed workers, and workers provided by third party undertakings primarily engaged in ‘employment activities’). Own workforce is covered in ESRS S1 Own workforce. See AR 3 for examples of what is included in the scope of this Standard. | (e)ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust väärtusahela töötajatele või sõltuvusest nendest. |
| Interaction with other ESRS
| 12.Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 sätestatud olulisuse hindamise alusel väärtusahela töötajate peamisi liike, kes on või võivad olla negatiivselt mõjutatud, avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on jõudnud arvamuseni, et konkreetsete omadustega või konkreetsetes tingimustes töötavad või konkreetset tegevust teostavad töötajad võivad olla suuremas ohus. |
| 5.This Standard applies when material impacts on and/or material risks and opportunities related to value chain workers have been identified through the materiality assessment process laid out in ESRS 2 General disclosures. | 13.Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused (kui neid on), mis tulenevad mõjust väärtusahela töötajatele ja sõltuvusest nendest, avaldavad mõju pigem väärtusahela töötajate konkreetsetele rühmadele (nt teatavatele vanuserühmadele, teatava tehase või riigi töötajatele) kui kõigile väärtusahela töötajatele. |
| 6.This Standard shall be read in conjunction with ESRS 1 General requirements, and ESRS 2, as well as the ESRS S1, ESRS S3 Affected communities and ESRS S4 Consumers and end-users. | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| 7.The reporting under this Standard shall be consistent, coherent and where relevant clearly linked with reporting on the undertaking’s own workforce under ESRS S1, in order to ensure effective reporting. | Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika |
| Disclosure Requirements | 14.Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud väärtusahela töötajatele avalduvate oluliste mõjude ning nendega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimiseks. |
| ESRS 2 General disclosures | 15.Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral on ettevõtjal olemas poliitika, mis käsitleb konkreetselt väärtusahela töötajatele avalduva olulise mõju kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, samuti poliitika, mis hõlmab väärtusahela töötajatega seotud olulisi riske või võimalusi. |
| 8.The requirements of this section should be read in conjunction with the disclosures required by ESRS 2 on Strategy (SBM). The resulting disclosures shall be presented alongside the disclosures required by ESRS 2, except for SBM-3 Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model, for which the undertaking has an option to present the disclosures alongside the topical disclosure. | 16.Andmepunktis 14 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud ettevõtja väärtusahela töötajatega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab väärtusahela töötajate konkreetseid rühmi või kõiki väärtusahela töötajaid. |
| Strategy | 17.Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi 112 , mis on seotud tema väärtusahela töötajatega, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele 113 . Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega: |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 Interests and views of stakeholders | (a)töötajate inimõiguste, sh tööõiguste austamine; |
| 9.When responding to ESRS 2 SBM-2 paragraph 43, the undertaking shall disclose how the interests, views, and rights of its value chain workers could be materially impacted by the undertaking, including respect for their human rights, inform its strategy and business model. Value chain workers are a key group of affected stakeholders. | (b)väärtusahela töötajate kaasamine ja |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model | (c)meetmed inimõigustele avalduva mõju heastamiseks ja/või selle võimaldamiseks. |
| 10.When responding to ESRS 2 SBM-3 paragraph 48, the undertaking shall disclose: | 18.Samuti märgib ettevõtja, kas tema väärtusahela töötajatega seotud poliitika käsitleb sõnaselgelt inimkaubandust 114 , sunniviisilist tööd või kohustuslikku tööd ja lapstööjõu kasutamist. Samuti märgib ta, kas ettevõtjal on tarnija tegevusjuhend 115 . |
| (a)whether and how actual and potential impacts on value chain workers, as identified in ESRS 2 IRO-1 Description of the processes to identify and assess material impacts, risks and opportunities: (i) originate from or are connected to the undertaking’s strategy and business models, and (ii) inform and contribute to adapting the undertaking’s strategy and business model; and | 19.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas on tema väärtusahela töötajatega seotud poliitika kooskõlas nende jaoks oluliste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega 116 . Ettevõtja avalikustab ka selle, mil määral on tema väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides teatatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni või OECD hargmaiste ettevõtete suuniste mittejärgimise juhtudest, mis on seotud väärtusahela töötajatega, ning kui see on asjakohane, siis selliste juhtumite laadi 117 . |
| (b)the relationship between on the one hand its material risks and opportunities arising from impacts and dependencies on value chain workers, and on the other hand its strategy and business model. | Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjuga |
| 11.When fulfilling the requirements of paragraph ESRS 2 SBM-3 paragraph 48, the undertaking shall disclose whether all value chain workers who are likely to be materially impacted by the undertaking, including impacts that are connected with the undertaking’s own operations and value chain, including through its products or services , as well as through its business relationships, are included in the scope of its disclosure under ESRS 2. In addition, the undertaking shall provide the following information: | 20.Ettevõtja avalikustab üldised protsessid väärtusahela töötajate ja nende esindajatega suhtlemiseks neile avalduva tegeliku ja võimaliku olulise mõju teemal. |
| (a)a brief description of the types of value chain workers who could be materially impacted by the undertaking, including impacts that connected with the undertaking’s own operations and value chain, including through its products or services, as well as through its business relationships, and specify whether they are: | 21.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ja kuidas ettevõtja suhtleb oma väärtusahela töötajatega ja nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse väärtusahela töötajate seisukohti. |
| I.workers working on the undertaking site but who are not part of own workforce, i.e., who are not self-employed workers or workers provided by third party undertakings primarily engaged in employment activities (covered through ESRS S1); | 22.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas väärtusahela töötajate vaatenurk on aluseks tema otsustele või tegevustele, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku mõju väärtusahela töötajatele. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: |
| II.workers working for entities in the undertaking’s upstream value chain (e.g., those involved in the extraction of metals or minerals or harvesting of commodities, in refining, manufacturing or other forms of processing); | (a)kas suheldakse väärtusahela töötajate või nende seaduslike esindajatega otse või usaldusväärsete esindajate kaudu, kellel on ülevaade nende olukorrast; |
| III.workers working for entities in the undertaking’s downstream value chain (e.g., those involved in the activities of logistics or distribution providers, franchisees, retailers); | (b)etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; |
| IV.workers working in the operations of a joint venture or special purpose vehicle involving the reporting undertaking; | (c)funktsioon ja kõige kõrgem ametikoht ettevõtjas, kes vastutab tegevustasandil sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemusi võetaks arvesse ettevõtja lähenemisviisi kujundamisel; |
| V.workers who (within the prior categories or additionally) are particularly vulnerable to negative impacts whether due to their inherent characteristics or to the particular context, such as trade unionists, migrant workers, home workers, women or young workers. | (d)vajaduse korral üldised raamlepingud või kokkulepped, mis ettevõtjal on üleilmsete ametiühingute liitudega ja mis on seotud väärtusahela töötajate inimõiguste austamisega, sh nende kollektiivse läbirääkimisõigusega, ning selgitus selle kohta, kuidas kokkulepe võimaldab ettevõtjal saada ülevaate nende töötajate väljavaadetest, kui see on asjakohane; ja |
| (b)any geographies, at country level or other levels, or commodities for which there is a significant risk of child labour, or of forced labour or compulsory labour, among workers in the undertaking’s value chain 111 ; | (e)vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab väärtusahela töötajatega suhtlemise tulemuslikkust, sh mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused. |
| (c)in the case of material negative impacts, whether they are either (i) widespread or systemic in contexts where the undertaking operates or has sourcing or other business relationships (e.g., child labour or forced labour in particular commodity supply chains in specific countries or regions), or (ii) related to individual incidents (e.g., an industrial accident or an oil spill) or to specific business relationships. This includes consideration of impacts on value chain workers that may arise from the transition to greener and climate-neutral operations. Potential impacts include impacts associated with innovation and restructuring, closure of mines, increased mining of minerals needed for the transition to a sustainable economy, and solar panel production; | 23.Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta on võtnud eesmärgiga saada ülevaade selliste töötajate vaatenurgast, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud (nt naised, võõrtöötajad, puuetega töötajad). |
| (d)in the case of material positive impacts, a brief description of the activities that result in the positive impacts (e.g., updated purchasing practices, capacity-building to supply chain workers), including providing opportunities for the workforce such as job creation and upskilling in the context of a ‘just transition’, and the types of value chain workers that are positively affected or could be positively affected; the undertaking may also disclose whether the positive impacts occur in specific countries or regions; and | 24.Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest tal puudub üldine protsess väärtusahela töötajatega suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada. |
| (e)any material risks and opportunities for the undertaking arising from impacts and dependencies on value chain workers. | Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada |
| 12.In describing the main types of value chain workers who are or could be negatively affected, based on the materiality assessment set out in ESRS 2 IRO-1, the undertaking shall disclose whether and how it has developed an understanding of how workers with particular characteristics, those working in particular contexts, or those undertaking particular activities may be at greater risk of harm. | 25.Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine väärtusahela töötajatele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida väärtusahela töötajatel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks. |
| 13.The undertaking shall disclose which, if any, of its material risks and opportunities arising from impacts and dependencies on its value chain workers relate to specific groups of value chain workers (for example, particular age groups, workers in a particular factory or country) rather than to all of the value chain workers. | 26.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil väärtusahela töötajad saavad oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust väärtusahela töötajate töökohal, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste töötajatega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega, ja nende kanalite tõhususest. |
| Impact, risk and opportunity management | 27.Ettevõtja kirjeldab järgmist: |
| Disclosure Requirement S2-1 – Policies related to value chain workers | (a)üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on kindlaks teinud, et on avaldanud olulist negatiivset mõju väärtusahela töötajatele või sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; |
| 14.The undertaking shall describe its policies adopted to manage its material impacts on value chain workers, as well as associated material risks and opportunities. | (b)kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub oma väärtusahela töötajatele, et nad saaksid esitada oma mured või vajadused lahendamiseks otse ettevõtjale, sh teave selle kohta, kas need on loonud ettevõtja ise ja/või on need kolmandate osapoolte mehhanismid; |
| 15.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the extent to which the undertaking has policies that address the identification, assessment, management and/or remediation of material impacts on value chain workers specifically, as well as policies that cover material risks or opportunities related to value chain workers. | (c)protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust väärtusahela töötajate töökohas või nõuab seda, ja |
| 16.The disclosure required by paragraph 14 shall contain the information on the undertaking’s policies to manage its material impacts, risks and opportunities related to value chain workers in accordance with ESRS 2 MDR-P Policies adopted to manage material sustainability matters. In addition, the undertaking shall specify whether such policies cover specific groups of value chain workers or all value chain workers. | (d)kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu. |
| 17.The undertaking shall describe its human rights policy commitments 112 that are relevant to value chain workers, including those processes and mechanisms to monitor compliance with the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, ILO Declaration on Fundamental Principles and Rights at Work or OECD Guidelines for Multinational Enterprises 113 . In its disclosure, it shall focus on those matters that are material in relation to, as well as the general approach to: | 28.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et väärtusahela töötajad on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid selleks, et tõstatada oma muresid või vajadusi ning neid käsitleda. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika, mis käsitleb neid struktuure ja protsesse kasutavate isikute esindajate kaitset kättemaksu eest. Kui selline teave on avaldatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata. |
| (a)respect for the human rights, including labour rights, of workers; | 29.Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust väärtusahela töötajate töökohal, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali või sellised protsessid luua. |
| (b)engagement with value chain workers; and | Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga väärtusahela töötajatele, lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus |
| (c)measures to provide and/or enable remedy for human rights impacts. | 30.Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab väärtusahela töötajatele avalduva olulise mõju korral ning väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta. |
| 18.The undertaking shall state whether its policies in relation to value chain workers explicitly address trafficking in human beings 114 , forced labour or compulsory labour and child labour. It shall also state whether the undertaking has a supplier code of conduct 115 . | 31.Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: |
| 19.The undertaking shall disclose whether and how its policies with regard to value chain workers are aligned with internationally recognised instruments relevant to value chain workers, including the United Nations (UN) Guiding Principles on Business and Human Rights 116 . The undertaking shall also disclose the extent to which cases of non-respect of the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, ILO Declaration on Fundamental Principles and Rights at Work or OECD Guidelines for Multinational Enterprises that involve value chain workers have been reported in its upstream and downstream value chain and, if applicable, an indication of the nature of such cases 117 . | (a)ennetada, leevendada ja heastada negatiivse olulise mõju avaldumist väärtusahela töötajatele ja/või |
| Disclosure Requirement S2-2 – Processes for engaging with value chain workers about impacts | (b)saavutada oluline positiivne mõju väärtusahela töötajatele. |
| 20.The undertaking shall disclose its general processes for engaging with value chain workers and their representatives about actual and potential impacts on them. | Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisidest, kuidas ettevõtja tegeleb oluliste riskidega ja kasutab väärtusahela töötajatega seotud olulisi võimalusi. |
| 21.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of whether and how the undertaking engages, as part of its ongoing due diligence process, with value chain workers and their legitimate representatives, or with credible proxies, about material actual and potential positive and/or negative impacts that do or are likely to affect them, and whether and how perspectives of value chain workers are taken into account in the decision-making processes of the undertaking. | Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse tegevuskavadest ja ressurssidest, mille abil ta haldab oma olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud väärtusahela töötajatega, vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. |
| 22.The undertaking shall disclose whether and how the perspectives of value chain workers inform its decisions or activities aimed at managing the actual and potential impacts on value chain workers. This shall include, where relevant, an explanation of: | 32.Seoses olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist: |
| (a)whether engagement occurs with value chain workers or their legitimate representatives directly, or with credible proxies that have insight into their situation; | (a)võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida või leevendada väärtusahela töötajatele avalduvat olulist negatiivset mõju; |
| (b)the stage(s) at which engagement occurs, the type of engagement, and the frequency of the engagement; | (b)kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada heastamist seoses tegeliku olulise mõjuga; |
| (c)the function and the most senior role within the undertaking that has operational responsibility for ensuring that this engagement happens, and that the results inform the undertaking’s approach; | (c)kõik täiendavad meetmed või algatused, mis on kehtestatud peamise eesmärgiga avaldada positiivset mõju väärtusahela töötajatele, ja |
| (d)where applicable, Global Framework Agreements or for agreements that the undertaking has with global union federations related to respect of human rights of workers in the value chain, including their right to bargain collectively, and including an explanation of how the agreement enables the undertaking to gain insight into those workers’ perspectives; and | (d)kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust väärtusahela töötajate jaoks tulemuste saavutamisel. |
| (e)where applicable, how the undertaking assesses the effectiveness of its engagement with workers in the value chain, including, where relevant, any agreements or outcomes that result. | 33.Seoses andmepunktiga 30 kirjeldab ettevõtja järgmist: |
| 23.Where applicable, the undertaking shall disclose the steps it takes to gain insight into the perspectives of workers that may be particularly vulnerable to impacts and/or marginalised (for example, women workers, migrant workers, workers with disabilities). | (a)protsessid, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida väärtusahela töötajatele avalduvale konkreetsele tegelikule või võimalikule negatiivsele mõjule; |
| 24.If the undertaking cannot disclose the above required information because it has not adopted a general process to engage with workers in the value chain, it shall disclose this to be the case. It may disclose a timeframe in which it aims to have such a process in place. | (b)meetmete võtmine seoses konkreetse olulise negatiivse mõjuga väärtusahela töötajatele, sh mis tahes meetmed, mis on seotud tema enda ostu- või muude sisetavadega, samuti suutlikkuse suurendamine või muud väärtusahela üksustega suhtlemise vormid või koostöövormid tööstusharu kolleegide või muude asjaomaste pooltega, ja |
| Disclosure Requirement S2-3 – Processes to remediate negative impacts and channels for value chain workers to raise concerns | (c)kuidas ettevõtja tagab, et olulise negatiivse mõju korral on olemas õiguskaitsevahendite pakkumise või võimaldamise protsessid on kättesaadavad ning rakendamisel ja tulemuste saavutamisel tõhusad. |
| 25.The undertaking shall describe the processes it has in place to provide for or cooperate in the remediation of negative impacts on value chain workers that the undertaking is connected with, as well as channels available to value chain workers to raise concerns and have them addressed. | 34.Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: |
| 26.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the formal means by which value chain workers can make their concerns and needs known directly to the undertaking and/or through which the undertaking supports the availability of such channels (for example, grievance mechanisms ) in the workplace of value chain workers, how follow up is carried out with these workers regarding the issues raised, and the effectiveness of these channels. | (a)milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjust ja sõltuvusest seoses väärtusahela töötajatega, ning kuidas ta jälgib tõhusust praktikas, ja |
| 27.The undertaking shall describe: | (b)milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses väärtusahela töötajatega. |
| (a)its general approach to and processes for providing or contributing to remedy where it has caused or contributed to a material negative impact on value chain workers, including whether and how the undertaking assesses that the remedy provided is effective; | 35.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta tagab, et tema enda tavad, sh, kui see on asjakohane, tema hanke-, müügi- ja andmekasutusega seotud tavad, ei põhjusta olulist negatiivset mõju töötajatele ega aita sellele kaasa. See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel. |
| (b)any specific channels it has in place for value chain workers to raise their concerns or needs directly with the undertaking and have them addressed, including whether these are established by the undertaking itself and/or whether they are third-party mechanisms; | 36.Samuti avalikustab ettevõtja, kas on teatatud tema väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud tõsistest inimõigustega seotud probleemidest ja juhtumitest, ning vajaduse korral avalikustab need 118 . |
| (c)the processes through which it supports or requires the availability of such channels in the workplace of value chain workers; and | 37. Andmepunkti 32 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS 2(Vt ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“, kui ta hindab meetme tõhusust eesmärgi seadmise teel. |
| (d)how it tracks and monitors issues raised and addressed, and how it ensures the effectiveness of the channels, including through involvement of stakeholders who are the intended users. | 38.Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse. |
| 28.The undertaking shall disclose whether and how it assesses that value chain workers are aware of and trust these structures or processes as a way to raise their concerns or needs and have them addressed. In addition, the undertaking shall disclose whether it has policies in place regarding the protection of individuals that use them against retaliation. If such information has been disclosed in accordance with ESRS G1-1, the undertaking may refer to that information. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| 29.If the undertaking cannot disclose the above required information because it has not adopted a channel for raising concerns and/or does not support the availability of such a channel in the workplace of value chain workers, it shall disclose this to be the case. It may disclose a timeframe in which it aims to have such a channel or processes in place. | Avalikustamisnõue S2-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
| Disclosure Requirement S2-4 – Taking action on material impacts on value chain workers, and approaches to managing material risks and pursuing material opportunities related to value chain workers, and effectiveness of those actions | 39.Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: |
| 30.The undertaking shall disclose how it takes action to address material impacts on value chain workers, and to manage material risks and pursue material opportunities related to value chain workers and the effectiveness of those actions. | (a)väärtusahela töötajatele avalduva negatiivse mõju vähendamine ja/või |
| 31.The objective of this Disclosure Requirement is twofold. Firstly, it is to enable an understanding of any actions or initiatives through which the undertaking seeks to: | (b)väärtusahela töötajatele avalduva positiivse mõju suurendamine ja/või |
| (a)prevent, mitigate and remediate the negative material impacts on value chain workers; and/or | (c)väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine. |
| (b)achieve positive material impacts for value chain workers. | 40.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja kasutab ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiseid eesmärke, et juhtida ja mõõta oma edusamme väärtusahela töötajatele avalduva olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või positiivse mõju suurendamisel ja/või oma väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel. |
| Secondly, it is to enable an understanding of the ways in which the undertaking is addressing the material risks and pursuing the material opportunities related to workers in the value chain. | 41.Väärtusahela töötajatega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise eesmärkide kokkuvõtlik kirjeldus sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T määratletud teabenõudeid. |
| The undertaking shall provide a summarised description of the action plans and resources to manage its material impacts, risks, and opportunities related to value chain workers as per ESRS 2 MDR-A Actions and resources in relation to material sustainability matters. | 42.Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse väärtusahela töötajate, nende seaduslike või usaldusväärsete esindajatega, kellel on ülevaade nende olukorrast, järgmistel etappidel: |
| 32.In relation to material impacts, the undertaking shall describe: | (a)selliseid eesmärke seades; |
| (a)actions taken, planned or underway to prevent or mitigate material negative impacts on value chain workers; | (b)mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja |
| (b)whether and how it has taken action to provide or enable remedy in relation to an actual material impact; | (c)tehes kindlaks saadud õppetunnid või ettevõtja tegevusest tulenevad edusammud. |
| (c)any additional actions or initiatives it has in place with the primary purpose of delivering positive impacts for value chain workers; and | A liide. Kohaldamisnõuded |
| (d)how it tracks and assesses the effectiveness of such actions and initiatives in delivering intended outcomes for value chain workers. | See liide on standardi ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ lahutamatu osa. See toetab standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi ESRS S2 muudel osadel. |
| 33.In relation to paragraph 30, the undertaking shall describe: | Eesmärk |
| (a)the processes through which it identifies what action is needed and appropriate in response to a particular actual or potential negative impact on value chain workers; | AR 1.Lisaks lõikes 2 loetletud aspektidele võib ettevõtja kaaluda ka teabe avalikustamist muude aspektide kohta, mis on seotud olulise mõjuga lühema aja jooksul, nt algatused seoses väärtusahela töötajate tervishoiu ja ohutusega pandeemia ajal. |
| (b)its approach to taking action in relation to specific material negative impacts on value chain workers, including any action in relation to its own purchasing or other internal practices, as well as capacity- building or other forms of engagement with entities in the value chain, or forms of collaborative action with industry peers or other relevant parties; and | AR 2.Punktis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest ja inimõigustega seotud aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma olulisuse hindamisel (standardi ESRS 1 3. peatükk „Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“ ja standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) seoses väärtusahela töötajatega ja vajaduse korral avalikustama standardi kohaldamisalasse kuuluvad olulised mõjud, riskid või võimalused. |
| (c)how it ensures that processes to provide or enable remedy in the event of material negative impacts are available and effective in their implementation and outcomes. | AR 3.Standardi kohaldamisalasse kuuluvad nt järgmised töötajad: |
| 34.In relation to material risks and opportunities, the undertaking shall describe: | (a)allhanke korras ettevõtja töökohas teenuseid osutavad töötajad (nt kolmandast isikust toitlustus- või turvatöötajad); |
| (a)what action is planned or underway to mitigate material risks for the undertaking arising from its impacts and dependencies on value chain workers and how it tracks effectiveness in practice; and | (b)ettevõtja lepingulise tarnija töötajad, kes töötavad tarnija ruumides tarnija töömeetodeid kasutades; |
| (b)what action is planned or underway to pursue material opportunities for the undertaking in relation to value chain workers. | (c)väärtusahela järgneva etapi üksuse – mis ostab ettevõtjalt kaupu või teenuseid – töötajad, |
| 35.The undertaking shall disclose whether and how it takes action to avoid causing or contributing to material negative impacts on value chain workers through its own practices, including, where relevant, in relation to procurement, sales and data use. This may include disclosing what approach is taken when tensions arise between the prevention or mitigation of material negative impacts and other business pressures. | (d)ettevõtjale seadmete tarnija töötajad, kes mõnes ettevõtja kontrollitud töökohas hooldavad korrapäraselt tarnija seadmeid (nt koopiamasinat) vastavalt seadmete tarnija ja ettevõtja vahelisele lepingule, ja |
| 36.The undertaking shall also disclose whether severe human rights issues and incidents connected to its upstream and downstream value chain have been reported and, if applicable, disclose these 118 . | (e)tarneahelas kaugemal asuvad töötajad, kes kaevandavad toorainet, mis seejärel töödeldakse ettevõtja toodete koostisosadeks. |
| 37. When disclosing the information required under paragraph 32 (c), the undertaking shall consider ESRS 2 (see ESRS 2 MDR-T Tracking effectiveness of policies and actions through targets) if it evaluates the effectiveness of an action by setting a target. | ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| 38.The undertaking shall disclose what resources are allocated to the management of its material impacts, with information that enables users to gain an understanding of how the material impacts are managed. | Strateegia |
| Metrics and targets | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| Disclosure Requirement S2-5 – Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunities | AR 4.Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega SBM-2 on nõutud, et ettevõtja annab teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida väärtusahela töötajatele avalduva märkimisväärse olulise mõju tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud sellise olulise mõju käsitlemiseks. |
| 39.The undertaking shall disclose the time-bound and outcome-oriented targets it may have set related to: | AR 5.Kuigi väärtusahela töötajad ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Ettevõtja võib avalikustada väärtusahela töötajate ja väärtusahela töötajate esindajate seisukohad. |
| (a)reducing negative impacts on value chain workers; and/or | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
| (b)advancing positive impacts on value chain workers; and/or | AR 6.Mõju ettevõtja väärtusahela töötajatele võib tuleneda ettevõtja strateegiast või ärimudelist mitmel viisil. Näiteks võib mõju olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (nt madalaima hinnaga toodete või teenuste pakkumine või kiire kohaletoimetamine viisil, mis ohustab väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide töötajate õigusi), tema väärtusahelaga (nt sõltuvus ebaselge päritoluga toodetest, mille mõju töötajatele ei ole selge) või tema kulustruktuuri ja tulumudeliga (nt laovarudega seotud riski ülekandmine tarnijatele, mis mõjutab nende töötajate õigusi). |
| (c)managing material risks and opportunities related to value chain workers. | AR 7.Strateegiast või ärimudelist tulenev mõju väärtusahela töötajatele võib põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks pandeemia või muu tõsise tervishoiukriisi ajal võib ettevõtja, kes toetub ajutisele tööjõule, kellel puudub piisav juurdepääs haigus- ja tervisehüvitistele; kokku puutuda tõsiste tegevus- ja talitluspidevuse riskidega, kuna töötajatel ei ole haigena muud valikut kui töötamist jätkata, mis suurendab veelgi haiguse levikut ja põhjustab suuri tarneahela häireid. Teine näide on olukord, kus kaupade müügi lubadus klientidele kõige odavamate hindadega tekitab operatsiooniriske, sest äärmusliku hinnasurve all võivad tarnijad tootmist allhankida, mille tulemuseks on madalam kvaliteet ning pikem, vähem läbipaistev ja vähem kontrollitav tarneahel. Suurenevad ka maine ja ärivõimaluste riskid, mis on seotud madala kvalifikatsiooni ja madalapalgaliste töötajate ekspluateerimisega geograafilistes piirkondades, kus nende kaitse on minimaalne: sagenevate meediarünnakute taustal eelistavad tarbijad üha enam eetilisema päritoluga ja kestlikumaid kaupu. |
| 40.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the extent to which the undertaking is using time-bound and outcome-oriented targets to drive and measure its progress in addressing material negative impacts, and/or advancing positive impacts on value chain workers, and/or in managing material risks and opportunities related to value chain workers. | AR 8.Ettevõtja väärtusahela töötajate eriomadused, mida ettevõtja võib punkti 12 kohast avalikustamisnõuet täites arvesse võtta, on seotud näiteks noortega, kes võivad olla vastuvõtlikumad oma füüsilisele ja vaimsele arengule avalduva mõju suhtes, või naistega olukorras, kus naisi sageli töötingimustega diskrimineeritakse, või sisserändajatega olukorras, kus tööjõuturg on halvasti reguleeritud ja töötajatelt nõutakse tavapäraselt töölevõtmistasu. Mõne töötaja puhul võib risk seisneda nende töökohustuste olemuses (nt inimesed, kes peavad töötama kemikaalidega või käitama teatavaid seadmeid, või madalapalgalised töötajad, kellel on nn nulltunnilepingud). |
| 41.The summarised description of the targets to manage its material impacts, risks and opportunities related to value chain workers shall contain the information requirements defined in ESRS 2 MDR-T. | AR 9.Seoses punktiga 13 võivad olulised riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvuse tõttu väärtusahela töötajatest, kui väikese tõenäosusega, kuid suure mõjuga sündmused võivad tekitada finantsmõju: nt kui üleilmne pandeemia põhjustab tõsist mõju väärtusahela kõigi etappide töötajate tervisele, mis toob kaasa suured tootmis- ja tarnekatkestused. Muud näited riskist, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega väärtusahela töötajatest, on oskustööliste nappus või poliitilised otsused või õigusaktid, mis mõjutavad logistikaettevõtjate juures töötavaid väärtusahela töötajaid. Näiteks kui mõne töötaja puhul esineb sunniviisilise töö risk ja ettevõtja impordib tooteid riikidesse, kus seadus lubab konfiskeerida importkaupa, mille puhul kahtlustatakse, et see on toodetud sunniviisilise töö abil. |
| 42.The undertaking shall disclose the process for setting the targets, including whether and how the undertaking engaged directly with workers in the value chain, their legitimate representatives, or with credible proxies that have insight into their situation in: | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| (a)setting any such targets; | Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika |
| (b)tracking the undertaking’s performance against them; and | AR 10.Kui mõnda poliitikat kohaldatakse ainult ettevõtja oma töötajaskonna suhtes ja see ei hõlma ahela eelneva ja järgneva etapi töötajaid ja suhteid, ei avalikustada seda käesoleva nõude, vaid standardi ESRS S1 kohaselt. |
| (c)identifying any lessons or improvements as a result of the undertaking’s performance. | AR 11.Kui standardi ESRS S1 alusel avalikustatav teave sisaldab väärtusahela töötajate jaoks olulist teavet, võib sellele viidata siin; ülejäänud elemendid avalikustatakse seejärel käesoleva avalikustamisnõude kohaselt. |
| Appendix A: Application Requirements | AR 12.Ettevõtja võib avalikustada selgitused aruandeaasta jooksul vastu võetud oluliste muudatuste kohta poliitikas (nt uued ootused tarnijatele, uued või täiendavad lähenemisviisid hoolsuskohustusele ja heastamisele). |
| This appendix is an integral part of the ESRS S2 Workers in the value chain. It supports the application of the disclosure requirements set out in this standard and has the same authority as the other parts of ESRS S2. | AR 13.See poliitika võib olla eraldiseisev väärtusahela töötajaid käsitlev poliitika või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele. |
| Objective | AR 14.Avalikustades teavet oma poliitika vastavusseviimise kohta ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste koodeksile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, samuti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste põhiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonile ja seda toetavatele põhikonventsioonidele, ning võib anda aru oma poliitika vastavusse viimisest nende dokumentidega. |
| AR 1.In addition to the issues listed in paragraph 2, the undertaking may also consider disclosing information about other issues relevant to a material impact for a shorter period of time, for instance initiatives regarding the health and safety of value chain workers during a pandemic. | AR 15.Avalikustades, kuidas väljapoole suunatud poliitikameetmed on integreeritud, võib ettevõtja näiteks kaaluda vastutustundliku hankimise sisepoliitikat ja kooskõla muu teabega, mis on väärtusahela töötajate seisukohast oluline, nt seoses sunniviisilise tööga. Tarnija tegevusjuhendite kohta, mis ettevõtjal võivad olla, märgitakse, kas need sisaldavad sätteid, mis käsitlevad töötajate ohutust, ebakindlat tööd (st töötajate kasutamine lühiajaliste või piiratud töötundidega lepingute alusel, kolmandate isikute kaudu töötavad töötajad, allhanked kolmandatele isikutele või mitteametlike töötajate kasutamine), inimkaubandust, sunniviisilise töö või lapstööjõu kasutamist, ning kas need sätted on täielikult kooskõlas kohaldatavate ILO standarditega. |
| AR 2.The overview of social and human rights matters provided in paragraph 2 is not meant to imply that all of these issues should be disclosed in each Disclosure Requirement in this Standard. Rather, it provides a list of matters that the undertaking shall consider in its materiality assessment (ref. to ESRS 1 chapter 3 Double materiality as the basis for sustainability disclosures and ESRS 2 IRO-1) related to value chain workers and, as appropriate, disclose as material impacts, risks and opportunities within the scope of this Standard. | AR 16.Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja palgatöötajad, töövõtjad ja tarnijad), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks oma töötajad, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. |
| AR 3.Examples of workers that fall within the scope of this Standard are: | Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjuga |
| (a)workers of outsourced services working in the workplace of the undertaking (e.g., third party catering or security workers); | AR 17.Kirjeldades, milline funktsioon või ametikoht on sellise kaasamise eest tegevustasandil ja/või lõplikult vastutav, võib ettevõtja avalikustada, kas see on eraldi ametikoht või funktsioon või osa üldisemast funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka standardi ESRS 2 avalikustamisnõude GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. |
| (b)workers of a supplier contracted by the undertaking who work on the supplier’s premises using the supplier’s work methods; | AR 18.Andmepunkti 22 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali: |
| (c)workers for a ‘downstream’ entity which purchases goods or services from the undertaking; | (a)näited etappidest, kus kaasamine toimub: i) leevendusviisi kindlaksmääramine ja ii) leevendamise tõhususe hindamine; |
| (d)workers of an equipment supplier to the undertaking who, at a workplace controlled by the undertaking, perform regular maintenance on the supplier’s equipment (e.g., photocopier) as stipulated in the contract between the equipment supplier and the undertaking; and | (b)kaasamise liigi puhul võib eristada osalemist, konsultatsiooni ja/või teavitamist; |
| (e)workers deeper in the supply chain who are extracting commodities that are then processed into components that go in the undertaking’s products. | (c)kaasamise sagedusega seoses võib esitada teavet selle kohta, kas kaasamine toimub regulaarselt, projekti või äriprotsessi teatavates punktides, nt uue saagikoristusperioodi alguses või kui avatakse uus tootmisliin, samuti selle kohta, kas see toimub õiguslike nõuete alusel ja/või vastusena sidusrühmade taotlustele ning kas kaasamise tulemustega arvestatakse ettevõtte otsustusprotsessides, ja |
| ESRS 2 General disclosures | (d)tegevustasandil vastutava ametikoha puhul, kas ettevõtja vajab kaasamiseks teatavate oskustega töötajaid või kas ta pakub kaasamisega tegelevatele töötajatele koolitust või suutlikkuse suurendamist. |
| Strategy | AR 19.Ülemaailmsete raamlepingute eesmärk on luua püsiv suhe hargmaise ettevõtte ja ülemaailmse ametiühingute liidu vahel, et tagada, et ettevõtja järgib samu standardeid igas riigis, kus ta tegutseb. |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 - Interests and views of stakeholders | AR 20.Ettevõtja võib tuua näiteid käesolevast aruandeperioodist, et näidata, kuidas väärtusahela töötajate seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. |
| AR 4.Disclosure Requirement ESRS 2 SBM-2 requires the undertaking to provide an understanding of whether and how it considers the role that its strategy and business model may play in creating, exacerbating or mitigating significant material impacts on value chain workers, and whether and how the business model and strategy are adapted to address such material impacts. | Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada |
| AR 5.While value chain workers may not be engaging with the undertaking at the level of its strategy or business model, their views can inform the undertaking’s assessment of its strategy and business model. The undertaking may disclose the views of the value chain workers and value chain workers’ representatives. | AR 21.Avalikustamisnõude ESRS S2-3 täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD hargmaiste ettevõtete suunistele, milles keskendutakse heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele. |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 - Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model | AR 22.Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalite hulka kuuluvad kaebuste esitamise mehhanismid, vihjeliinid, ametiühingud (kui töötajad kuuluvad ametiühingutesse), dialoogiprotsessid või muud vahendid, mille kaudu väärtusahela töötajad või nende seaduslikud esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjuga või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. Need võivad hõlmata nii ettevõtja poolt otse pakutavaid kanaleid kui ka nende üksuste pakutavaid kanaleid, kus väärtusahela töötajad töötavad, lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada, et saada ülevaade töötajatele avalduva mõju juhtimisest, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma äripartneritelt saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. |
| AR 6.Impacts on value chain workers can originate in the undertaking’s strategy or business model in a number of different ways. For example, impacts may relate to the undertaking’s value proposition (such as providing lowest cost products or services, or high-speed delivery, in ways that put pressure on labour rights in the upstream and downstream value chains), its value chain (such as relying on commodities of unclear provenance, without visibility on impacts on workers), or its cost structure and the revenue model (e.g. shifting inventory risk to suppliers, with knock-on effects on the labour rights of their workers). | AR 23.Selleks, et saada parem ülevaade avalikustamisnõudega ESRS S2-3 hõlmatud teabe kohta, võib ettevõtja selgitada, kas ja kuidas väärtusahela töötajatel, kes võivad olla mõjutatud, on seoses iga olulise mõjuga juurdepääs kanalitele ettevõtja tasandil, kus nad töötavad või kellega on sõlminud töövõtulepingu. |
| AR 7.Impacts on value chain workers that originate in the strategy or the business model can also bring material risks to the undertaking. For example, in the context of a pandemic or other severe health crisis, undertakings that rely on contingent labour with little to no access to sick care and health benefits may face severe operational and business continuity risks as workers have no choice but to keep working while sick, further exacerbating the spread of the disease and causing major supply chain breakdowns. Another example is where selling goods premised on cheapest prices for customers create operational risks as suppliers under extreme price pressure may sub-contract production, leading to lower quality, and a longer, less transparent, and less controllable supply chain. Reputational and business opportunity risks linked to the exploitation of low-skilled, low-paid workers in sourcing geographies with minimal protections for them are also increasing with media backlash and consumer preferences moving to more ethically sourced or sustainable goods. | AR 24.Kolmanda osapoole mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Ettevõtja võib avalikustada, kas kanalid on kättesaadavad kõigile töötajatele, keda ettevõtja olulisel määral tegelikult mõjutab või võib mõjutada, või üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsest mõjust teadlik. |
| AR 8.Examples of particular characteristics of value chain workers that may be considered by the undertaking when responding to paragraph 12 relate to young workers that may be more susceptible to impacts on their physical and mental development, or women workers in a context where women are routinely discriminated against in the terms and conditions of work, or migrant workers in a context where the market for the supply of labour is poorly regulated and workers are routinely charged recruitment fees. For some workers, the inherent nature of the activity that they are required to undertake may put them at risk (e.g., workers required to handle chemicals or operate certain equipment or low paid workers who are on “zero hours” contracts). | AR 25.Seoses neid mehhanisme kasutavate üksikisikute kaitsega kättemaksu eest võib ettevõtja kirjeldada, kas ta käsitleb kaebusi konfidentsiaalselt ning austades eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusi ning kas töötajad saavad neid kasutada anonüümselt (näiteks nii, et neid esindab kolmas isik). |
| AR 9.With regard to paragraph 13, material risks could also arise because of the undertaking’s dependency on value chain workers where low likelihood but high impact events may trigger financial effects; for example, where a global pandemic leads to severe health impacts on workers at all stages of the value chain resulting in major disruptions to production and distribution. Other examples of risk related to the undertaking’s dependency on value chain workers include a shortage in skilled workers or political decisions or legislation affecting value chain workers working for logistics providers. For example, if some workers in the undertaking’s value chain are at risk of forced labour, and the undertaking is importing products into countries where the law allows for the confiscation of imported goods that are suspected of being made with forced labour. | AR 26.Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et väärtusahela töötajad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta väärtusahela töötajate endi seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud töötajate kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. |
| Impact, risk and opportunity management | AR 27.Väärtusahela töötajate probleemidest teatamise kanalite tõhususe kirjeldamisel võib ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes, eelkõige põhimõttes 31. Allpool esitatud kaalutlusi võib kohaldada üksikute kanalite või kanalite süsteemi suhtes: |
| Disclosure Requirement S2-1 – Policies related to value chain workers | (a)kas need kanalid on õiguspärased, vastutades oma õiglase käitumise eest ja luues sidusrühmade usaldust? |
| AR 10.If the policies are limited to the undertaking’s own workforce and do not cover workers in upstream and downstream entities and relationships, they shall be disclosed under ESRS S1 and not in relation to this requirement. | (b)kas kanalid on sidusrühmadele teada ja kättesaadavad? |
| AR 11.If the disclosures under ESRS S1 include information relevant for workers in the value chain, a reference to this can be made here; disclosures on the remaining elements shall then be fulfilled under this Disclosure Requirement. | (c)kas kanalitel on selged ja teadaolevad menetlused koos soovitusliku ajakavaga? |
| AR 12.The undertaking may disclose explanations of significant changes to the policies adopted during the reporting year (e.g., new expectations for suppliers, new or additional approaches to due diligence and remedy). | (d)kas kanalid tagavad sidusrühmadele mõistliku juurdepääsu teabeallikatele, nõuannetele ja eksperditeadmistele? |
| AR 13.The policy may take the form of a stand-alone policy regarding value chain workers or be included in a broader document such as a code of ethics or a general sustainability policy that has already been disclosed by the undertaking as part of another ESRS. In those cases, the undertaking shall provide an accurate cross-reference to identify the aspects of the policy that satisfy the requirements of this Disclosure Requirement. | (e)kas kanalid pakuvad läbipaistvust, andes piisavalt teavet kaebuse esitajatele ja vajaduse korral vastates avalikele huvidele? |
| AR 14.When disclosing the alignment of its policies with the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, the undertaking shall consider that the Guiding Principles refer to the International Bill of Rights, which consist of the Universal Declaration of Human Rights and the two Covenants that implement it, as well as the International Labour Organisation’s Declaration on Fundamental Rights and Principles at Work and the core conventions that underpin it, and may disclose its alignment with these instruments. | (f)kas kanalite kaudu saavutatud tulemused on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega? |
| AR 15.When disclosing how external-facing policies are embedded, the undertaking may, for example, consider internal policies of responsible sourcing, and alignment with other policies relevant to value chain workers, for example, regarding forced labour. With regard to supplier codes of conduct that the undertaking may have, the summary shall indicate whether they include provisions addressing the safety of workers, precarious work (for example, the use of workers on short-term or limited hours contracts, workers employed via third parties, sub-contracting to third parties or use of informal workers), human trafficking, the use of forced labour or child labour, and whether such provisions are fully in line with applicable ILO standards. | (g)kas ettevõtja tuvastab kanalite kaudu saadud teadmised, mis toetavad pidevat õppimist nii kanalite täiustamisel kui ka tulevaste mõjude ärahoidmisel? |
| AR 16.The undertaking may provide an illustration of the types of communication of its policies to those individuals, group of individuals or entities for whom they are relevant, either because they are expected to implement them (for example, the undertaking’s employees, contractors and suppliers), or because they have a direct interest in their implementation (for example, own workers, investors). It may disclose communication tools and channels (for example, flyers, newsletters, dedicated websites, social media, face to face interactions, workers’ representatives), aimed at ensuring that the policy is accessible and that different audiences understand its implications. The undertaking may also explain how it identifies and removes potential barriers for dissemination, such as through translation into relevant languages or the use of graphic depictions. | (h)kas ettevõtja keskendub kaebuste esitajatega peetavale dialoogile kui kokkulepitud lahendusteni jõudmise vahendile, selle asemel, et tulemuse üle ühepoolselt otsustada? |
| Disclosure Requirement S2-2 – Processes for engaging with value chain workers about impacts | Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga väärtusahela töötajatele, lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus |
| AR 17.When describing which function or role has operational responsibility for such engagement and/or ultimate accountability, the undertaking may disclose whether this is a dedicated role or function or part of a broader role or function, and whether any capacity building activities have been offered to support the staff to undertake engagement. If it cannot identify such a position or function, it may state that this is the case. This disclosure could also be fulfilled by making reference to information disclosed according to ESRS 2 GOV-1 The role of the administrative, management and supervisory bodies. | AR 28.Selleks, et mõista negatiivset mõju ja seda, kuidas ettevõte võib sellega oma väärtusahela kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega. Seetõttu võtab ettevõtja arvesse järgmist: |
| AR 18.When preparing the disclosures described in paragraph 22 b) and c), the following illustrations may be considered: | (a)oma üldised ja konkreetsed lähenemisviisid olulise negatiivse mõju käsitlemiseks; |
| (a)examples of stages at which engagement occurs are i) determining the approach to mitigation and ii) evaluation the effectiveness of mitigation; | (b)oma algatused, mille eesmärk on aidata kaasa täiendavale olulisele positiivsele mõjule; |
| (b)for type of engagement, these could be participation, consultation and/or information; | (c)teave selle kohta, milliseid edusamme on ettevõtja aruandeperioodil teinud, ja |
| (c)for the frequency of the engagement, information may be provided on whether engagement occurs on a regular basis, at certain points in a project or business process, for example, when a new harvest season begins or a new production line is opened, as well as whether it occurs in response to legal requirements and/or in response to stakeholder requests and whether the result of the engagement is being integrated into the undertaking's decision- making processes; and | (d)ettevõtja pideva täiustumise eesmärgid. |
| (d)for the role with operational responsibility, whether the undertaking requires relevant staff to have certain skills, or whether it provides training or capacity building to relevant staff to undertake engagement. | AR 29.Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja avaldab olulist mõju või aitab sellele kaasa või on ta kaasatud seeläbi, et mõju on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. |
| AR 19.Global Framework Agreements (GFA) serve to establish an ongoing relationship between a multinational enterprise and a Global Union Federation to ensure that the undertaking adheres to the same standards in every country in which it operates. | AR 30.Võttes arvesse, et aruandeperioodil väärtusahela töötajatele avaldunud oluline negatiivne mõju võib olla seotud ka muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu oma ärisuhetes selle mõju juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või töötajate õiguste alase suutlikkuse suurendamise pakkumine üksustele, millega ettevõtjal on ärisuhe) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt vastutustundliku värbamise algatused või töötajatele piisava töötasu tagamine). |
| AR 20.To illustrate how the perspectives of value chain workers have informed specific decisions or activities of the undertaking, the undertaking may provide examples from the current reporting period. | AR 31.Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest, mille eesmärk on võidelda olulise negatiivse mõjuga, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomast mõju vähendada. Ettevõtja võib standardi ESRS S2-5 raames avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. |
| Disclosure Requirement S2-3 – Processes to remediate negative impacts and channels for value chain workers to raise concerns | AR 32.Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse tegelikku ja võimalikku mõju väärtusahela töötajatele ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lõpetamisest tuleneda võivat negatiivset mõju, võib ettevõtja lisada näiteid. |
| AR 21.In fulfilling the requirements set out by Disclosure Requirement ESRS S2-3, the undertaking may be guided by the content of the UN Guiding Principles on Business and Human Rights and the OECD Guidelines for Multinational Enterprises focused on remediation and grievance mechanisms. | AR 33.Avalikustades, kuidas ta jälgib oma meetmete tõhusust olulise mõju juhtimisel aruandeperioodil, võib ettevõtja avalikustada kõik aruandeperioodil ja varasematel aruandeperioodidel saadud õppetunnid. |
| AR 22.Channels for raising concerns or needs include grievance mechanisms, hotlines, trade unions (where workers are unionised), dialogue processes or other means through which value chain workers or their legitimate representatives can raise concerns about impacts or explain needs that they would like the undertaking to address. This could include both channels provided by the undertaking directly and channels provided by the entities where the value chain workers are working, in addition to any other mechanisms the undertaking may use to gain insight into the management of impacts on workers, such as compliance audits. Where the undertaking is relying solely on information about the existence of such channels provided by its business relationships to answer this requirement, it may state that. | AR 34.Meetmete tõhususe jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. |
| AR 23.To provide greater insight into the information covered in Disclosure Requirement ESRS S2-3, the undertaking may explain whether and how value chain workers that may be affected are able to access channels at the level of the undertaking they are employed by, or contracted to work for, in relation to each material impact. | AR 35.Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõju tulemusliku juhtimise vahel. Näiteks selleks, et näidata oma selliste meetmete tõhusust, mille eesmärk on toetada oma tarnijaid töötingimuste parandamisel, võib ettevõtja avalikustada tarnijate töötajatelt saadud küsitluse tagasiside, mis näitab, et töötingimused on paranenud alates ajast, mil ettevõtja hakkas nende tarnijatega koostööd tegema. Lisaks võib ettevõtja esitada näiteks sõltumatutel audititel põhinevaid andmeid, mis näitavad tuvastatud juhtumite arvu vähenemist. |
| AR 24.Third party mechanisms could include those operated by the government, NGOs, industry associations and other collaborative initiatives. The undertaking may disclose whether these are accessible to all workers who may be potentially or actually materially impacted by the undertaking, or individuals or organisations acting on their behalf or who are otherwise in a position to be aware of negative impacts. | AR 36.Ettevõtja algatuste või protsesside kohta, mis põhinevad mõjutatud töötajate vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe: |
| AR 25.In relation to the protection of individuals that use the mechanisms against the retaliation, the undertaking may describe whether it treats grievances confidentially and with respect to the rights of privacy and data protection; and whether the mechanisms allow for workers to use them anonymously (for example, through representation by a third party). | (a)kas ja kuidas väärtusahela töötajad ja seaduslikud esindajad või nende usaldusväärsed esindajad osalevad otsuste tegemisel nende programmide või protsesside kavandamise ja rakendamise kohta ja |
| AR 26.In disclosing whether and how the undertaking knows that value chain workers are aware of and trust any of these channels, the undertaking may provide relevant and reliable data about the effectiveness of these channels from the perspective of value chain workers themselves. Examples of sources of information are surveys of workers that have used such channels and their levels of satisfaction with the process and outcomes. | (b)teave nende algatuste või protsesside kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta väärtusahela töötajate jaoks. |
| AR 27.In describing the effectiveness of channels for value chain workers to raise concerns, the undertaking may be guided by the following questions, based on the “effectiveness criteria for non-judicial grievance mechanisms”, as laid out in the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, in particular Principle 31. The below considerations may be applied to individual channels or to a collective system of channels: | AR 37.Ettevõtja võib avalikustada, kas mis tahes algatused või protsessid, mille peamine eesmärk on avaldada väärtusahela töötajatele positiivset mõju, on kavandatud ka selleks, et toetada ühe või mitme ÜRO kestliku arengu eesmärgi saavutamist. Näiteks võttes kohustuse edendada ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 8 „edendada jätkusuutlikku, kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärset tööd kõigile“, võib ettevõtja aidata oma tarneahela väiketalunikel suutlikkuse suurendada, mille tulemusel suureneb nende sissetulek; samuti võib ta toetada koolitust, et suurendada nende naiste osakaalu, kes on võimelised töötama kullerina ettevõtja väärtusahela järgnevas etapis. |
| (a)do the channels hold legitimacy by providing appropriate accountability for their fair conduct and building stakeholder trust? | AR 38.Avalikustades, millised on meetmete kavandatud või saavutatud positiivsed tulemused väärtusahela töötajate jaoks, tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (nt et x töötajat on läbinud finantskirjaoskuse koolituse) ja tõendeid töötajate tegelike tulemuste kohta (nt et x töötajat on teatanud, et nad suudavad paremini hallata oma pere-eelarvet ja viia ellu oma säästmisplaane). |
| (b)are the channels known and accessible to stakeholders? | AR 39.Avalikustades, kas algatustel või protsessidel on roll ka olulise negatiivse mõju leevendamisel, võib ettevõtja näiteks kaaluda naistöötajate finantskirjaoskuse edendamise programme, mille tulemusena suureneb edutatud naiste arv ning on teatatud seksuaalse ahistamise vähenemisest töökohal. |
| (c)do the channels have clear and known procedures, with indicative timeframes? | AR 40.Ettevõtja võib väärtusahela töötajatega seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist: |
| (d)do the channels ensure reasonable access for stakeholders to sources of information, advice and expertise? | (a)riskid, mis on seotud ettevõtja mõjuga väärtusahela töötajatele, võivad hõlmata maine- või õigusriski, kui leitakse, et väärtusahela töötajate suhtes rakendatakse sunniviisilist tööd või lapstööjõu kasutamist; |
| (e)do the channels offer transparency by providing sufficient information both to complainants and, where applicable, to meet any public interest? | (b)riskid, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega väärtusahela töötajatest, võivad hõlmata äritegevuse katkemist, kui pandeemia sulgeb olulise osa tema tarneahelast või turustusvõrgust; |
| (f)do outcomes achieved through the channels accord with internationally recognised human rights? | (c)võimalused, mis on seotud ettevõtja mõjuga väärtusahela töötajatele, võivad hõlmata turu diferentseerimist ja suuremat klientide huvi, kui mittepalgatöötajatele on tagatud õiglane palk ja head töötingimused, ja |
| (g)does the undertaking identify insights from the channels that support continuous learning in both improving the channels and preventing future impacts? | (d)ärivõimalused, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega väärtusahela töötajatest, võivad hõlmata mõne tooraine jätkusuutlikku tarnet tulevikus, kui väiketalupidajatele tagatakse piisav teenistus selleks, et veenda tulevasi põlvkondi seda põllukultuuri kasvatama. |
| (h)does the undertaking focus on dialogue with complainants as the means to reach agreed solutions, rather than seeking to unilaterally determine the outcome? | AR 41.Avalikustades, kas sõltuvus muutub riskideks, võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. |
| Disclosure Requirement S2-4 – Taking action on material impacts on value chain workers, and approaches to managing material risks and pursuing material opportunities related to value chain workers, and effectiveness of those actions | AR 42.Oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitikat, meetmeid, ressursse ja eesmärke avalikustades võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulisest mõjust, viidata selle mõjuga seoses oma avalikustatud poliitikale, meetmetele, ressurssidele ja eesmärkidele. |
| AR 28.It may take time to understand negative impacts and how the undertaking may be involved with them through its value chain, as well as to identify appropriate responses and put them into practice. Therefore, the undertaking shall consider: | AR 43.Ettevõtja kaalub, kas ja kuidas on väärtusahela töötajatega seotud olulise riski juhtimise protsess(id) integreeritud tema olemasoleva(te)sse riskijuhtimisprotsessi(de)sse. |
| (a)its general and specific approaches to addressing material negative impacts; | AR 44.Olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõju juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivse ja positiivse mõju käsitlemiseks. |
| (b)its initiatives aimed at contributing to additional material positive impacts; | Mõõdikud ja eesmärgid |
| (c)how far it has progressed in its efforts during the reporting period; and | Avalikustamisnõue S2-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
| (d)its aims for continued improvement. | AR 45.Eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel vastavalt andmepunktile 39 võib ettevõtja avalikustada: |
| AR 29.Appropriate action can vary according to whether the undertaking causes or contributes to a material impact or whether the material impact is directly linked to its own operations, products or services through a business relationship. | (a)väärtusahela töötajate elus saavutatavad oodatavad tulemused, mis avalikustatakse võimalikult konkreetselt; |
| AR 30.Given that material negative impacts affecting value chain workers that have occurred during the reporting period may also be linked to entities or operations outside its direct control, the undertaking may disclose whether and how it seeks to use its leverage in its business relationships to manage those impacts. This may include using commercial leverage (for example, enforcing contractual requirements with business relationships or implementing incentives), other forms of leverage within the relationship (such as providing training or capacity-building on workers’ rights to entities with which the undertaking has a business relationships) or collaborative leverage with peers or other actors (such as initiatives aimed at responsible recruitment or ensuring workers receive an adequate wage). | (b)eesmärkide määratluste ja meetodite stabiilsus ajas, et tagada ajaline võrreldavus, |
| AR 31.When the undertaking discloses its participation in an industry or multi-stakeholder initiative as part of its actions to address material negative impacts, the undertaking may disclose how the initiative, and its own involvement, is aiming to address the material impact concerned. It may disclose under ESRS S2-5 the relevant targets set by the initiative and progress towards them. | (c)eesmärkide aluseks olevad standardid või kohustused (nt käitumisjuhend, hankepoliitika, ülemaailmsed raamistikud või tööstuskoodeksid). |
| AR 32.When disclosing whether and how the undertaking considers actual and potential impacts on value chain workers in decisions to terminate business relationships and whether and how it seeks to address any negative impacts that may result from termination, the undertaking may include examples. | AR 46.Oluliste riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla samad või erinevad olulise mõjuga seotud eesmärkidest. Näiteks eesmärk saavutada tarneahela töötajatele äraelamist võimaldav piisav töötasu võib vähendada nendele töötajatele avalduvat mõju ja sellest tulenevaid riske seoses nende toodangu kvaliteedi ja usaldusväärsusega. |
| AR 33.In disclosing how it tracks the effectiveness of its actions to manage material impacts during the reporting period, the undertaking may disclose any lessons learned from the previous and current reporting periods. | AR 47.Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel, mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtjal olla pikaajaline eesmärk vähendada teatava tarnija töötajaid mõjutavate tervise- ja ohutusalaste juhtumite arvu 2030. aastaks 80 % võrra ning lühiajaline eesmärk vähendada kullerite ületunnitööd 2024. aastaks x % võrra, säilitades samal ajal nende sissetuleku. |
| AR 34.Processes used to track the effectiveness of actions can include internal or external auditing or verification, court proceedings and/or related court decisions, impact assessments, measurement systems, stakeholder feedback, grievance mechanisms, external performance ratings, and benchmarking. | AR 48.Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, muudatust selgitada, viidates olulistele muudatustele ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud. |
| AR 35.Reporting on effectiveness is aimed at enabling the understanding of the links between actions taken by the undertaking and the effective management of impacts. For example, to show the effectiveness of its actions to support its suppliers with improving their working conditions, the undertaking may disclose survey feedback from the suppliers’ workers showing that working conditions have improved since the time the undertaking began working with those suppliers. Additional information that the undertaking may provide includes data showing a decrease in the number of incidents identified through for instance, independent audits. | ESRS S3 |
| AR 36.With regard to initiatives or processes the undertaking has in place that are based on affected workers’ needs and with regard to progress in the implementation of such initiatives or processes, the undertaking may disclose: | MÕJUTATUD KOGUKONNAD |
| (a)information about whether and how value chain workers and legitimate representatives or their credible proxies play a role in decisions regarding the design and implementation of these programmes or processes; and | Sisukord |
| (b)information about the intended or achieved positive outcomes for value chain workers of these initiatives or processes. | Eesmärk
|
| AR 37.The undertaking may disclose whether any initiatives or processes whose primary aim is to deliver positive impacts for value chain workers are designed also to support the achievement of one or more of the UN Sustainable Development Goals (SDGs). For example, through a commitment to advance UN SDG 8 to “promote sustained, inclusive and sustainable economic growth, full and productive employment and decent work for all” the undertaking may be providing capacity-building to smallholders in its supply chain, resulting in increases in their income; or it may be supporting training to increase the proportion of women able to take delivery jobs in its downstream value chain. | Seosed teiste ESRSidega
|
| AR 38.When disclosing the intended or achieved positive outcomes of its actions for value chain workers a distinction is to be made between evidence of certain activities having occurred (e.g., that x number of workers have received financial literacy training) from evidence of actual outcomes for workers (e.g., that x workers report that they are able to better manage their household budgets so as to meet their savings goals). | Avalikustamisnõuded
|
| AR 39.When disclosing whether initiatives or processes also play a role in mitigating material negative impacts, the undertaking may e.g., consider programmes that aim to advance women workers’ financial literacy that have resulted in more women being promoted as well as in reports of reduced sexual harassment in the workplace. | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| AR 40.When disclosing the material risks and opportunities related to the undertaking’s impacts or dependencies on value chain workers, the undertaking may consider the following: | Strateegia |
| (a)risks related to the undertaking’s impacts on value chain workers may include the reputational or legal exposure where value chain workers are found to be subject to forced labour or child labour; | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| (b)risks related to the undertaking’s dependencies on value chain workers may include disruption of business operations where a pandemic closes significant parts of its supply chain or distribution network; | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
|
| (c)opportunities related to the undertaking’s impacts on value chain workers may include market differentiation and greater customer appeal from guaranteeing decent pay and conditions for non-employee workers; and | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| (d)business opportunities related to the undertaking’s dependencies on value chain workers might include the achievement of a future sustainable supply of a commodity by ensuring smallholder farmers earn enough to persuade future generations to keep farming that crop. | oAvalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika
|
| AR 41.When disclosing whether dependencies turn into risks, the undertaking shall consider external developments. | oAvalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõju teemal |
| AR 42.When disclosing policies, actions and resources and targets related to the management of material risks and opportunities, in cases where risks and opportunities arise from a material impact, the undertaking may cross-reference its disclosures on policies, action and resources and targets in relation to that impact. | oAvalikustamisnõue S3-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada
|
| AR 43.The undertaking shall consider whether and how its process(es) to manage material risks related to value chain workers are integrated into its existing risk management process(es). | oAvalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga mõjutatud kogukondadele ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus
|
| AR 44.When disclosing the resources allocated to the management of material impacts, the undertaking may disclose which internal functions are involved in managing the impacts and what types of action they take to address negative and advance positive impacts. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| Metrics and targets | oAvalikustamisnõue S3-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid
|
| Disclosure Requirement S2-5 – Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunities | A liide. Kohaldamisnõuded
|
| AR 45.When disclosing information about targets in accordance with paragraph 39, the undertaking may disclose: | -Eesmärk
|
| (a)the intended outcomes to be achieved in the lives of value chain workers, being as specific as possible; | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| (b)the stability of the targets over time in terms of definitions and methodologies to enable comparability over time; | Strateegia |
| (c)the standards or commitments on which the targets are based (for instance codes of conduct, sourcing policies, global frameworks or industry codes). | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad
|
| AR 46.Targets related to material risks and opportunities may be the same as or distinct from targets related to material impacts. For example, a target to reach living wages for supply chain workers could both reduce impacts on those workers and reduce associated risks in terms of the quality and reliability of supply. | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
|
| AR 47.The undertaking may also distinguish between short-, medium- and long-term targets covering the same policy commitment. For example, the undertaking may have a long-term target to achieve an 80% reduction in health and safety incidents affecting the workers of a given supplier by 2030 and a near-term target to reduce their overtime hours of delivery drivers by x% while maintaining their income by 2024. | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| AR 48.When modifying or replacing a target in the reporting period, the undertaking may explain the change by cross-referencing it to significant changes in the business model or to broader changes in the accepted standard or legislation from which the target is derived to provide contextual information, as per ESRS 2 BP-2 Disclosures in relation to specific circumstances. | oAvalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika
|
| ESRS S3 | oAvalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõju teemal |
| AFFECTED COMMUNITIES | oAvalikustamisnõue S3-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada
|
| Table of contents | oAvalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus
|
| Objective
| Mõõdikud ja eesmärgid |
| Interaction with other ESRS
| oAvalikustamisnõue S3-5 –olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid
|
| Disclosure Requirements
| Eesmärk |
| -ESRS 2 General disclosures | 1.Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel saada ülevaate olulisest mõjust, mis avaldub mõjutatud kogukondadele seoses ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu, ning sellega seotud olulisi riske ja võimalusi, sh: |
| Strategy | (a)kuidas ettevõtja mõjutab kogukondi piirkondades, kus riskid on kõige tõenäolisemad ja tõsised, pidades silmas olulist positiivset ja negatiivset tegelikku või võimalikku mõju; |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 – Interests and views of stakeholders | (b)võetud meetmed tegeliku või võimaliku negatiivse mõju vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende meetmete tulemused; |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 - Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model
| (c)ettevõtja mõjutatud kogukondadega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja |
| Impact, risk and opportunity management | (d)ettevõtja mõjust mõjutatud kogukondadele ja nendest sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. |
| oDisclosure Requirement S3-1 – Policies related to affected communities
| 2.Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse käesolevas standardis selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab selleks, et teha kindlaks ja hallata olulist tegelikku ja võimalikku mõju mõjutatud kogukondadele seoses järgmisega: |
| oDisclosure Requirement S3-2 – Processes for engaging with affected communities about impacts | (a)kogukondade majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (nt piisav eluase, piisav toit, vesi ja kanalisatsioon, maaga ja julgeolekuga seotud mõjud); |
| oDisclosure Requirement S3-3 – Processes to remediate negative impacts and channels for affected communities to raise concerns
| (b)kogukondade kodaniku- ja poliitilised õigused (nt sõnavabadus, kogunemisvabadus, mõju inimõiguste kaitsjatele) ja |
| oDisclosure Requirement S3-4 – Taking action on material impacts on affected communities, and approaches to managing material risks and pursuing material opportunities related to affected communities, and effectiveness of those actions
| (c)konkreetsed põlisrahvastega seotud õigused (nt eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek, enesemääramine, kultuurilised õigused). |
| Metrics and targets | 3.Standardiga nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ja ettevõtja sõltuvus mõjutatud kogukondadest võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võivad negatiivsed suhted mõjutatud kogukondadega häirida ettevõtja enda tegevust või kahjustada tema mainet, samal ajal kui konstruktiivsed suhted võivad tuua ärikasu, nt stabiilse ja konfliktivaba tegevuse ning hõlpsama kohaliku värbamise kaudu. |
| oDisclosure Requirement S3-5 – Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunitie
| Seosed teiste ESRSidega
|
| Appendix A: Application Requirements
| 4.Standardit kohaldatakse juhul, kui standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohase olulisuse hindamise protsessi käigus on kindlaks tehtud oluline mõju mõjutatud kogukondadele ja/või nendega seotud olulised riskid ja võimalused. |
| -Objective
| 5.Standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2, samuti standarditega ESRS S1, ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ ja ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“. |
| -ESRS 2 General Disclosures | Avalikustamisnõuded |
| Strategy | ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 – Interests and views of stakeholders
| 6.Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos strateegiat standardi ESRS 2 strateegiat käsitlevates andmepunktides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos standardiga ESRS 2 nõutud avalikustatava teabega, v.a avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta on ettevõtjal võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustatava teabega. |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 - Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model
| Strateegia |
| Impact, risk and opportunity management | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| oDisclosure Requirement S3-1 – Policies related to affected communities
| 7.Täites standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 alapunkti 43 nõudeid, avalikustab ettevõtja, kuidas mõjutatud kogukondade seisukohad, huvid ja õigused, sh nende inimõiguste (ja kui on tegemist põlisrahvastega, siis ka nende kui põlisrahvaste õiguste) austamine, on aluseks tema strateegiale ja ärimudelile. Mõjutatud kogukonnad on üks peamine mõjutatud sidusrühm. |
| oDisclosure Requirement S3-2 – Processes for engaging with affected communities about impacts | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
| oDisclosure Requirement S3-3 – Processes to remediate negative impacts and channels for affected communities to raise concerns
| 8.Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: |
| oDisclosure Requirement S3-4 – Taking action on material impacts, and approaches to mitigating material risks and pursuing material opportunities related to affected communities, and effectiveness of those actions and approaches
| (a)kas ja kuidas mõjutatud kogukondadele avalduv tegelik ja võimalik mõju, nagu on määratletud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“, i) pärineb ettevõtja strateegiast ja ärimudelitest või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetab seda, ja |
| Metrics and targets | (b)seos mõjutatud kogukonnaga seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel. |
| oDisclosure Requirement S3-5 – Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunities
| 9.Alapunkti 48 nõudeid täites avalikustab ettevõtja, kas ESRS 2 kohases avalikustamises on arvesse võetud kõiki mõjutatud kogukondi, keda ettevõtja võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: |
| Objective | (a)lühikirjeldus kogukondade liikidest, millele ta avaldab olulist mõju enda tegevuse või väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kaudu, koos täpsustusega, kas need on: |
| 1.The objective of this Standard is to specify disclosure requirements which will enable users of the sustainability statement to understand material impacts on affected communities connected with the undertaking’s own operations and value chain, including through its products or services, as well as through its business relationships, and its related material risks and opportunities, including: | I.kogukonnad, kes elavad või töötavad ettevõtja tegevuskohtade, tehaste, rajatiste või muudes füüsiliste käitiste ümbruses või kaugemad kogukonnad, keda nende tegevuskohtade tegevus mõjutab (nt veereostuse allavoolu kandumise kaudu); |
| (a)how the undertaking affects communities, in areas where impacts are most likely to be present and severe, in terms of material positive and negative actual or potential impacts; | II.kogukonnad ettevõtte väärtusahelas (nt need, keda mõjutab tarnijate rajatiste käitamine või logistika- või turustusteenuste pakkujate tegevus); |
| (b)any actions taken, and the result of such actions, to prevent, mitigate or remediate actual or potential negative impacts, and to address risks and opportunities; | III.väärtusahela ühes või mõlemas lõpp-punktis asuvad kogukonnad (nt metallide või mineraalide kaevandamise või tooraine kogumise kohas või jäätmekäitluse või ringlussevõtu kohtade ümbruses); |
| (c)the nature, type and extent of the undertaking’s material risks and opportunities related to its impacts and dependencies on affected communities, and how the undertaking manages them; and | IV.põlisrahvaste kogukonnad; |
| (d)the financial effects on the undertaking over the short-, medium- and long-term of material risks and opportunities arising from the undertaking’s impacts and dependencies on affected communities. | (b)olulise negatiivse mõju korral, kas see on i) laialt levinud või süsteemne kontekstis, kus ettevõtja tegutseb või tal on hanke- või muud ärisuhted (nt tõrjutud elanikkonnarühmad, kelle tervis ja elukvaliteet kõrgelt industrialiseeritud piirkonnas kannatab) või ii) seotud üksikute juhtumitega ettevõtja enda tegevuses (nt mürgiste jäätmete leke, mis mõjutab kogukonna juurdepääsu puhtale joogiveele) või konkreetses ärisuhtes (nt kogukondade rahumeelne protest äritegevuse vastu, millele ettevõtja julgeolekuteenistused reageerisid vägivaldselt). See hõlmab sellise mõju arvessevõtmist, mis tuleneb mõjutatud kogukondadele üleminekust keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele. Võimalik mõju hõlmab innovatsiooni ja restruktureerimisega seotud mõjusid, kaevanduste sulgemist, kestlikule majandusele üleminekuks vajalike mineraalide ulatuslikumat kaevandamist ja päikesepaneelide tootmist; |
| 2.In order to meet the objective, this Standard requires an explanation of the general approach the undertaking takes to identify and manage any material actual and potential impacts on affected communities in relation to: | (c)olulise positiivse mõju korral lühikirjeldus tegevustest, mis on positiivse mõju allikaks (nt suutlikkuse suurendamine, et toetada rohkemaid ja uusi kohalikke elatusallikaid), ja kogukondade liigid, kelle suhtes avaldub või võib avalduda positiivne mõju; ettevõtja võib ka avalikustada, kas positiivne mõju avaldub konkreetsetes riikides või piirkondades; ja |
| (a)communities’ economic, social and cultural rights (for example, adequate housing, adequate food, water and sanitation, land-related and security-related impacts); | (d)ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust mõjutatud kogukondadele või sõltuvusest nendest. |
| (b)communities’ civil and political rights (for example, freedom of expression, freedom of assembly, impacts on human rights defenders); and | 10.Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 sätestatud olulisuse hindamise alusel kogukondade peamisi liike, kes on või võivad olla negatiivselt mõjutatud, avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on jõudnud arvamuseni, et konkreetsete omadustega või konkreetsetes tingimustes elavad konkreetset tegevust teostavad mõjutatud kogukonnad võivad olla suuremas ohus. |
| (c)particular rights of indigenous peoples (for example, free, prior and informed consent, self-determination, cultural rights). | 11.Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjutatud kogukondadele avalduvast mõjust ja sõltuvusest nendest, on seotud pigem mõjutatud kogukondade konkreetsete rühmade kui kõigi mõjutatud kogukondadega. |
| 3.This Standard also requires an explanation of how such impacts, as well as the undertaking’s dependencies on affected communities, can create material risks or opportunities for the undertaking. For example, negative relationships with affected communities may disrupt the undertaking’s own operations or harm its reputation, while constructive relationships can bring business benefits, such as stable and conflict-free operations and a greater ease of recruiting locally. | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| Interaction with other ESRS
| Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika |
| 4.This standard applies when material impacts on and/or material risks and opportunities related to affected communities have been identified through the materiality assessment process laid out in ESRS 2 General disclosures. | 12.Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud väärtusahela töötajatele avalduvate oluliste mõjude ning nendega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimiseks. |
| 5.This Standard shall be read in conjunction with ESRS 1 General requirements, and ESRS 2, as well as the ESRS S1 Own workforce, ESRS S2 Workers in the value chain and ESRS S4 Consumers and end-users. | 13.Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral on ettevõtjal olemas poliitika, mis käsitleb konkreetselt mõjutatud kogukondade oluliste mõjude kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, samuti poliitika, mis hõlmab mõjutatud kogukondadega seotud olulisi riske või võimalusi. |
| Disclosure Requirements | 14.Andmepunktis 12 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud ettevõtja mõjutatud kogukondadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab konkreetseid rühmi või kõiki mõjutatud kogukondi. |
| ESRS 2 General disclosures | 15.Ettevõtja avalikustab kõik konkreetsed poliitikasätted põlisrahvaste kogukondadele avalduva mõju ärahoidmiseks ja käsitlemiseks. |
| 6.The requirements of this section should be read in conjunction with the disclosures required by ESRS 2 on Strategy (SBM). The resulting disclosures shall be presented alongside the disclosures required by ESRS 2, except for SBM-3 Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model, for which the undertaking has an option to present the disclosures alongside the topical disclosure. | 16.Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi 119 , mis on seotud mõjutatud kogukondadega, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele. Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele 120 ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega: |
| Strategy | (a)kogukondade ja konkreetselt põlisrahvaste inimõiguste austamine; |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 – Interests and views of stakeholders | (b)suhtlemine mõjutatud kogukondadega ja |
| 7.When responding to ESRS 2 SBM-2, paragraph 43, the undertaking shall disclose how the views, interests, and rights of affected communities, including respect for their human rights (and their rights as indigenous peoples, where applicable), inform its strategy and business model. Affected communities are a key group of affected stakeholders. | (c)meetmed inimõigustele avalduva mõju heastamiseks ja/või selle võimaldamiseks. |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 – Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model | 17.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas on tema mõjutatud kogukondadega seotud poliitika kooskõlas kogukondade ja konkreetselt põlisrahvaste jaoks oluliste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega. Ettevõtja avalikustab ka selle, mil määral on tema enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides teatatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni või OECD hargmaiste ettevõtete suuniste mittejärgimise juhtudest, mis on seotud mõjutatud kogukondadega, ning kui see on asjakohane, siis selliste juhtumite laadi 121 . |
| 8.When responding to ESRS 2 SBM-3 paragraph 48, the undertaking shall disclose: | 18.See poliitika võib olla eraldiseisev kogukondi käsitlev poliitika või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele. |
| (a)whether and how actual and potential impacts on affected communities as identified in ESRS 2 IRO-1 Description of the processes to identify and assess material impacts, risks and opportunities: (i) originate from or are connected to the undertaking’s strategy and business models, and (ii) inform and contribute to adapting the undertaking’s strategy and business model; and | Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõju teemal |
| (b)the relationship between its material risks and opportunities arising from impacts and dependencies on affected communities and its strategy and business model. | 19.Ettevõtja avalikustab üldised protsessid mõjutatud kogukondade ja nende esindajatega suhtlemiseks neile avalduva tegeliku ja võimaliku olulise mõju teemal. |
| 9.When fulfilling the requirements of paragraph 48, the undertaking shall disclose whether all affected communities who are likely to be materially impacted by the undertaking, including impacts that are connected with the undertaking’s own operations and value chain, including through its products or services, as well as through its business relationships, are included in the scope of its disclosure under ESRS 2. In addition, the undertaking shall provide the following information: | 20.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ja kuidas ettevõtja suhtleb oma väärtusahela töötajatega ja nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse mõjutatud kogukondade seisukohti. |
| (a)a brief description of the types of communities subject to material impacts by its own operations or through its upstream and downstream value chain, and specify whether they are: | 21.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas võetakse mõjutatud kogukondade seisukohti arvesse tema otsustes või tegevustes, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku mõju väärtusahela töötajatele. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: |
| I.communities living or working around the undertaking’s operating sites, factories, facilities or other physical operations, or more remote communities affected by activities at those sites (for example by downstream water pollution); | (a)kas suheldakse väärtusahela töötajate või nende seaduslike esindajatega otse või usaldusväärsete esindajate kaudu, kellel on ülevaade nende olukorrast; |
| II.communities along the undertaking’s value chain (for example, those affected by the operations of suppliers’ facilities or by the activities of logistics or distribution providers); | (b)etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; |
| III.communities at one or both endpoints of the value chain (for example, at the point of extraction of metals or minerals or harvesting of commodities, or communities around waste or recycling sites); | (c)funktsioon ja kõige kõrgem ametikoht ettevõtjas, kes vastutab tegevustasandil sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemusi võetaks arvesse ettevõtja lähenemisviisi kujundamisel; |
| IV.communities of indigenous peoples. | (d)vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab mõjutatud kogukondadega suhtlemise tulemuslikkust, sh mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused. |
| (b)in the case of material negative impacts, whether they are either (i) widespread or systemic in contexts where the undertaking operates or has sourcing or other business relationships (for example, marginalised populations suffering impacts on their health and quality of life in a highly industrialised area), or (ii) related to individual incidents in the undertaking’s own operations (e.g., a toxic waste spill affecting a community’s access to clean drinking water) or in a specific business relationship (e.g., a peaceful protest by communities against business operations that was met with a violent response from the undertaking’s security services). This includes consideration of impacts on affected communities that may arise from the transition to greener and climate- neutral operations. Potential impacts include impacts associated with innovation and restructuring, closure of mines, increased mining of minerals needed for the transition to a sustainable economy and solar panel production; | 22.Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta on võtnud eesmärgiga saada ülevaade selliste mõjutatud kogukondade vaatenurgast, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud ja mõjutatud kogukondade konkreetsete rühmade (nt naised ja tüdrukud) vaatepunktist. |
| (c)in the case of material positive impacts, a brief description of the activities that result in the positive impacts (for example, capacity-building to support more and new forms of local livelihoods) and the types of communities that are positively affected or could be positively affected; the undertaking may also disclose whether the positive impacts occur in specific countries or regions; and | 23.Kui mõjutatud kogukonnad on põlisrahvad, avalikustab ettevõtja ka selle, kuidas ta võtab sidusrühmade kaasamise lähenemisviisis arvesse nende konkreetseid õigusi ja tagab nende austamise, sh nende eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku õiguse seoses: i) nende kultuurilise, intellektuaalse, religioosse ja vaimse varaga; ii) nende maad ja territooriume mõjutava tegevusega ja iii) neid mõjutavate seadusandlike või haldusmeetmetega. Eelkõige juhul, kui kaasamisel on tegemist põlisrahvastega, peab ettevõtja avalikustama ka selle, kas ja kuidas on põlisrahvastega konsulteeritud kaasamise viisi ja parameetrite osas (nt kaasamise tegevuskava, laadi ja sobiva ajastuse kavandamisel). |
| (d)any material risks and opportunities for the business arising from impacts and dependencies on affected communities. | 24.Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele üldist protsessi mõjutatud kogukondadega suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada. |
| 10.In describing the main types of communities who are or could be negatively affected, based on the materiality assessment set out in Disclosure Requirement ESRS 2 IRO-1, the undertaking shall disclose whether and how it has developed an understanding of how affected communities with particular characteristics or those living in particular contexts, or those undertaking particular activities may be at greater risk of harm. | Avalikustamisnõue S3-3 –protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada |
| 11.The undertaking shall disclose which, if any, of its material risks and opportunities arising from impacts and dependencies on affected communities relate to specific groups of affected communities rather than to all affected communities. | 25.Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine mõjutatud kogukondadele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida mõjutatud kogukondadel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks. |
| Impact, risk and opportunity management | 26.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil mõjutatud kogukonnad saavad oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust oma äripartnerite juures, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste kogukondadega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega, ja nende kanalite tõhususest. |
| Disclosure Requirement S3-1 – Policies related to affected communities | 27.Ettevõtja kirjeldab järgmist: |
| 12.The undertaking shall describe its policies adopted to manage its material impacts on affected communities, as well as associated material risks and opportunities. | (a)üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on kindlaks teinud, et on avaldanud olulist negatiivset mõju väärtusahela töötajatele või sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; |
| 13.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the extent to which the undertaking has policies that address the identification, assessment, management and/or remediation of material impacts on affected communities specifically, as well as policies that cover material risks or opportunities related to affected communities. | (b)kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub mõjutatud kogukondadele, et töötajad saaksid esitada oma mured või vajadused lahendamiseks otse ettevõtjale, sh teave selle kohta, kas need kanalid on loonud ettevõtja ise ja/või osaletakse kolmandate osapoolte mehhanismides; |
| 14.The disclosure required by paragraph 12 shall contain the information on the undertaking’s policies to manage its material impacts, risks and opportunities related to affected communities in accordance with ESRS 2 MDR-P Policies adopted to manage material sustainability matters. In addition, the undertaking shall specify if such policies cover specific affected communities or all affected communities. | (c)protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust oma äripartnerite juures, ja |
| 15.The undertaking shall disclose any particular policy provisions for preventing and addressing impacts on indigenous peoples. | (d)kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh nende kanalite kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu. |
| 16.The undertaking shall describe its human rights policy commitments 119 that are relevant to affected communities, including those processes and mechanisms to monitor compliance with the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, ILO Declaration on Fundamental Principles and Rights at Work or OECD Guidelines for Multinational Enterprises. In its disclosure it shall focus on those matters that are material in relation to 120 , as well as its general approach to: | 28.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et mõjutatud kogukonnad on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid selleks, et tõstatada oma muresid või vajadusi ning neid käsitleda. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika, mis käsitleb neid struktuure ja protsesse kasutavate isikute esindajate kaitset kättemaksu eest. Kui selline teave on avaldatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata. |
| (a)respect for the human rights of communities, and indigenous peoples specifically; | 29.Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust oma äripartnerite juures, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali või sellised protsessid luua. |
| (b)engagement with affected communities; and | Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga mõjutatud kogukondadele ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus |
| (c)measures to provide and/or enable remedy for human rights impacts. | 30.Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab mõjutatud kogukondadele avalduva olulise mõju korral ning mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oma oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta. |
| 17.The undertaking shall disclose whether and how its policies with regard to affected communities are aligned with internationally recognised standards relevant to communities and indigenous peoples specifically, including the United Nations (UN) Guiding Principles on Business and Human Rights. The undertaking shall also disclose the extent to which cases of non-respect of the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, ILO Declaration on Fundamental Principles and Rights at Work or OECD Guidelines for Multinational Enterprises that involve affected communities have been reported in its own operations or in its upstream and downstream value chain and, if applicable, an indication of the nature of such cases 121 . | 31.Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: |
| 18.The policy may take the form of a stand-alone policy regarding communities or be included in a broader document such as a code of ethics or a general sustainability policy that has already been disclosed by the undertaking as part of another ESRS. In those cases, the undertaking shall provide an accurate cross-reference to identify the aspects of the policy that satisfy the requirements of this Disclosure Requirement. | (a)ära hoida, leevendada ja heastada negatiivse olulise mõju avaldumist mõjutatud kogukondadele ja/või |
| Disclosure Requirement S3-2 – Processes for engaging with affected communities about impacts | (b)saavutada oluline positiivne mõju mõjutatud kogukondadele. |
| 19.The undertaking shall disclose its general processes for engaging with affected communities and their representatives about actual and potential impacts on them. | Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisist, kuidas ettevõtja tegeleb oluliste riskidega ja kasutab mõjutatud kogukondadega seotud olulisi võimalusi. |
| 20.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of whether and how the undertaking engages, as part of its ongoing due diligence process, with affected communities, their legitimate representatives, or with credible proxies, about material actual and potential positive and/or negative impacts that do or are likely to affect them, and whether and how perspectives of affected communities are taken into account in the decision-making processes of the undertaking. | Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse tegevuskavadest ja ressurssidest, mille abil ta haldab oma olulist mõju, riske ja võimalusi, mis on seotud mõjutatud kogukondadega, vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. |
| 21.The undertaking shall disclose whether and how the perspectives of affected communities inform its decisions or activities aimed at managing actual and potential impacts on communities. This shall include, where relevant, an explanation of: | 32.Seoses olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist: |
| (a)whether engagement occurs with affected communities or their legitimate representatives directly, or with credible proxies that have insight into their situation; | (a)võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida või leevendada mõjutatud kogukondadele avalduvat olulist negatiivset mõju; |
| (b)the stage(s) at which engagement occurs, the type of engagement, and the frequency of the engagement; | (b)kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada heastamist seoses tegeliku olulise mõjuga; |
| (c)the function and the most senior role within the undertaking that has operational responsibility for ensuring this engagement happens, and that the results inform the undertaking’s approach; | (c)kõik täiendavad meetmed või algatused, mis on kehtestatud peamise eesmärgiga avaldada positiivset mõju mõjutatud kogukondadele, ja |
| (d)where applicable, how the undertaking assesses the effectiveness of its engagement with affected communities, including, where relevant, any agreements or outcomes that result. | (d)kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust mõjutatud kogukondade jaoks kavandatud tulemuste saavutamisel. |
| 22.Where applicable, the undertaking shall disclose the steps it takes to gain insight into the perspectives of affected communities that may be particularly vulnerable to impacts and/or marginalised, and into the perspective of specific groups within the affected communities, such as women and girls. | 33.Seoses andmepunktiga 29 kirjeldab ettevõtja järgmist: |
| 23.Where affected communities are indigenous peoples, the undertaking shall also disclose how it takes into account and ensures respect of their particular rights in its stakeholder engagement approach, including their right to free, prior and informed consent with regard to: (i) their cultural, intellectual, religious and spiritual property; (ii) activities affecting their lands and territories; and (iii) legislative or administrative measures that affect them. In particular, where engagement occurs with indigenous peoples, the undertaking shall also disclose whether and how indigenous peoples have been consulted on the mode and parameters of the engagement (for example, in designing the agenda, nature, and timeliness of the engagement). | (a)protsessid, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida mõjutatud kogukondadele avalduvale konkreetsele tegelikule või võimalikule negatiivsele mõjule; |
| 24.If the undertaking cannot disclose the above required information because it has not adopted a general process to engage with affected communities, it shall disclose this to be the case. It may disclose a timeframe in which it aims to have such a process in place. | (b)Oma lähenemisviisi meetmete võtmisele seoses konkreetse olulise negatiivse mõjuga kogukondadele, sh mis tahes meetmetega, mis on seotud maa omandamise, planeerimise ja ehitamise, käitamise või sulgemise tavadega, samuti sellega, kas tööstusharus on vaja laiaulatuslikumaid meetmeid või koostööd teiste asjaomaste osapooltega, ja |
| Disclosure Requirement S3-3 – Processes to remediate negative impacts and channels for affected communities to raise concerns | (c)kuidas ettevõtja tagab, et olulise negatiivse mõju korral on olemas õiguskaitsevahendite pakkumise või võimaldamise protsessid on kättesaadavad ning rakendamisel ja tulemuste saavutamisel tõhusad. |
| 25.The undertaking shall describe the processes it has in place to provide for or cooperate in the remediation of negative impacts on affected communities that the undertaking is connected with, as well as channels available to affected communities to raise concerns and have them addressed. | 34.Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: |
| 26.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the formal means by which affected communities can make their concerns and needs known directly to the undertaking, and/or through which the undertaking supports the availability of such channels (for example, grievance mechanisms) by its business relationships, how follow up is performed with these communities regarding the issues raised, and the effectiveness of these channels. | (a)milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjust mõjutatud kogukondadele või sõltuvusest nendest, ning kirjeldab, kuidas ta praktikas nende tõhusust jälgib, ja |
| 27.The undertaking shall describe: | (b)milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses mõjutatud kogukondadega. |
| (a)its general approach to and processes for providing or contributing to remedy where it has identified that it has caused or contributed to a material negative impact on affected communities, including whether and how the undertaking assesses that the remedy provided is effective; | 35.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta võtab meetmeid vältimaks, et tema enda tavad ei põhjusta ega aita kaasa olulisele negatiivsele mõjule mõjutatud kogukondadele, sh, kui see on asjakohane, tavad, mis on seotud planeerimise, maa omandamise ja kasutamise, rahastamise, tooraine kaevandamise või tootmisega, loodusvarade kasutamisega ja keskkonnamõju juhtimisega. See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel. |
| (b)any specific channels it has in place for affected communities to raise their concerns or needs directly with the undertaking and have them addressed, including whether these are established by the undertaking itself and/or through participation in third-party mechanisms; | 36.Samuti avalikustab ettevõtja, kas seoses mõjutatud kogukondadega on teatatud tõsistest inimõigustega seotud probleemidest ja juhtumitest, ning vajaduse korral avalikustab need 122 . |
| (c)its processes through which the undertaking supports the availability of such channels by its business relationships; and | 37.Andmepunkti 31 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Põhimõtete ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“, kui ta hindab meetme tõhusust eesmärgi seadmise teel. |
| (d)how it tracks and monitors issues raised and addressed, and how it ensures the effectiveness of the channels, including through involvement of stakeholders who are the intended users of those channels. | 38.Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse. |
| 28.The undertaking shall disclose whether and how it assesses that affected communities are aware of and trust these structures or processes as a way to raise their concerns or needs and have them addressed. In addition, the undertaking shall disclose whether it has policies in place regarding the protection of individuals that use them against retaliation. If such information has been disclosed in accordance with ESRS G1-1, the undertaking may refer to that information. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| 29.If the undertaking cannot disclose the above required information because it has not adopted a channel for raising concerns and/or does not support the availability of such a channel by its business relationships, it shall disclose this to be the case. It may disclose a timeframe in which it aims to have such a channel or processes in place. | Avalikustamisnõue S3-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
| Disclosure Requirement S3-4 – Taking action on material impacts on affected communities, and approaches to managing material risks and pursuing material opportunities related to affected communities, and effectiveness of those actions | 39.Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: |
| 30.The undertaking shall disclose how it takes action to address material impacts on affected communities, and to manage material risks and pursue material opportunities related to affected communities and the effectiveness of those actions. | (a)mõjutatud kogukondadele avalduva negatiivse mõju vähendamine ja/või |
| 31.The objective of this Disclosure Requirement is twofold. Firstly, it is to provide an understanding of any actions and initiatives through which the undertaking seeks to: | (b)mõjutatud kogukondadele avalduva positiivse mõju suurendamine ja/või |
| (a)prevent, mitigate and remediate the negative material impacts on affected communities; and/or | (c)mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine. |
| (b)achieve positive material impacts for affected communities. | 40.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja kasutab ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiseid eesmärke, et juhtida ja mõõta oma edusamme mõjutatud kogukondadele avalduva olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või positiivse mõju suurendamisel ja/või mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel. |
| Secondly, it is to enable an understanding of the ways in which the undertaking is addressing the material risks and pursuing the material opportunities related to affected communities. | 41.Mõjutatud kogukondadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise eesmärkide kokkuvõtlik kirjeldus sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T määratletud teabenõudeid. |
| The undertaking shall provide a summarised description of the action plans and resources to manage its material impacts, risks, and opportunities related to affected communities as per ESRS 2 MDR-A Actions and resources in relation to material sustainability matters. | 42.Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse mõjutatud kogukondadega, nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega, kellel on ülevaade nende olukorrast, järgmistel etappidel: |
| 32.In relation to material impacts, the undertaking shall describe: | (a)selliseid eesmärke seades; |
| (a)actions taken, planned or underway to prevent or mitigate material negative impacts on affected communities; | (b)mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja |
| (b)whether and how it has taken action to provide or enable remedy in relation to an actual material impact; | (c)tehes kokkuvõtteid saadud õppetundidest või ettevõtja tegevusest tulenevatest edusammudest. |
| (c)any additional actions or initiatives it has in place with the primary purpose of delivering positive impacts for affected communities; and | A liide. Kohaldamisnõuded |
| (d)how it tracks and assesses the effectiveness of these actions and intiatives in delivering intended outcomes for affected communities. | See liide on standardi ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. |
| 33.In relation to paragraph 29, the undertaking shall describe: | Eesmärk |
| (a)the processes through which it identifies what action is needed and appropriate in response to a particular actual or potential negative impact on affected communities; | AR 1.Andmepunktis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest ja inimõigustega seotud aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma olulisuse hindamisel (standardi ESRS 1 3. peatükk „Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“ ja standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) seoses mõjutatud kogukondadega ja vajaduse korral avalikustama standardi kohaldamisalasse kuuluvad olulised mõjud, riskid või võimalused. |
| (b)its approach to taking action in relation to specific material negative impacts on communities, including any action in relation to its own practices regarding land acquisition, planning and construction, operation or closure practices, as well as whether wider industry or collaborative action with other relevant parties will be required; and | AR 2.Lisaks andmepunktis 2 loetletud aspektidele võib ettevõtja kaaluda ka teabe avalikustamist muude aspektide kohta, mis on seotud olulise mõjuga lühema aja jooksul, nt algatused seoses äärmuslikest ja äkilistest ilmastikutingimustest tingitud mõjuga ettevõtja tegevusega seotud kogukondadele. |
| (c)how it ensures that processes to provide or enable remedy in the event of material negative impacts are available and effective in their implementation and outcomes. | ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| 34.In relation to material risks and opportunities, the undertaking shall describe: | Strateegia |
| (a)what action is planned or underway to mitigate material risks for the undertaking arising from its impacts and dependencies on affected communities and how it tracks effectiveness in practice; and | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| (b)what action is planned or underway to pursue material opportunities for the undertaking in relation to affected communities. | AR 3.Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega SBM-2 on nõutud, et ettevõtja annab teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida mõjutatud kogukondadele avalduva märkimisväärse olulise mõju tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud sellise olulise mõjuga tegelemiseks. |
| 35.The undertaking shall disclose whether and how it takes action to avoid causing or contributing to material negative impacts on affected communities through its own practices, including, where relevant, in relation to planning, land acquisition and exploitation, finance, extraction or production of raw materials, use of natural resources, and management of environmental impacts. This may include disclosing what approach is taken when tensions arise between the prevention or mitigation of material negative impacts and other business pressures. | AR 4.Kuigi mõjutatud kogukonnad ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Ettevõtja võib avalikustada mõjutatud kogukondade ja mõjutatud kogukondade esindajate seisukohad. |
| 36.The undertaking shall also disclose whether severe human rights issues and incidents connected to affected communities have been reported and, if applicable, disclose these 122 . | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
| 37.When disclosing the information required under paragraph 31 (c), the undertaking shall consider ESRS 2 MDR-T Tracking effectiveness of policies and actions through targets if it evaluates the effectiveness of an action by setting a target. | AR 5.Mõjutatud kogukondadele avalduv mõju võib tuleneda ettevõtja strateegiast või ärimudelist mitmel viisil. Näiteks võib mõju olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (nt selliste projektide ehitamine või käivitamine, mille ajakava ei jäta piisavalt aega konsulteerimiseks projektidest mõjutatud rühmadega), väärtusahelaga (nt maakasutus riikides, kus omandiõigus on sageli vaidlustatud või kus andmed on ebausaldusväärsed või sellised maakasutajad nagu põlisrahvad ei ole tunnustatud) või ettevõtte kulustruktuurist ja tulumudelist (nt agressiivsed strateegiad maksustamise minimeerimiseks, eelkõige seoses tegevusega arengumaades). |
| 38.The undertaking shall disclose what resources are allocated to the management of its material impacts, with information that enables users to gain an understanding of how the material impacts are managed. | AR 6.Strateegiast või ärimudelist tulenev mõju mõjutatud kogukondadele võib põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks kui ettevõtja strateegia hõlmab teatava tooraine otsingul suurema riskiga geograafilistesse piirkondadesse siirdumist ja mõjutatud kogukonnad on tema sealviibimise vastu või tema kohalike tegutsemistavade vastu, võib see põhjustada ulatuslikke ja kulukaid viivitusi ning mõjutada ettevõtja võimet hankida edaspidi maakontsessioone või lube. Teine sarnane näide: kui ettevõtja ärimudel põhineb intensiivsel veevõtul oma tehastes määral, mis mõjutab kogukondade juurdepääsu veele tarbimiseks, hügieeniks ja elatusvahendina, võib see kaasa tuua mainet kahjustavaid boikoteerimisi, kaebusi ja kohtuprotsesse. |
| Metrics and targets | AR 7.Näiteks mõjutatud kogukondade konkreetsetest omadustest, mida ettevõtja võib andmepunkti 10 nõuete täitmisel arvesse võtta, võib olla mõjutatud kogukond, mis on füüsiliselt või majanduslikult isoleeritud ning on eriti vastuvõtlik sissetoodud haigustele või kellel on piiratud juurdepääs sotsiaalteenustele ning kes seetõttu sõltub ettevõtja loodud infrastruktuurist. See võib olla tingitud sellest, et kui ettevõtja ostab naiste haritavat maad ja raha selle eest läheb meessoost leibkonnapeadele, kaotavad naised kogukonnas veelgi enam õigusi. Põhjuseks võib olla ka see, et tegemist on põlisrahvaste kogukonnaga, mille liikmed püüavad olukorras, kus riik ei kaitse nende õigusi, teostada kultuurilisi või majanduslikke õigusi maa suhtes, mida omab või kasutab ettevõtja või mõni üksus, kellega tal on ärisuhe. Lisaks kaalub ettevõtja, kas erinevad omadused kattuvad. Näiteks sellised omadused nagu etniline päritolu, sotsiaal-majanduslik staatus, sisserändaja staatus ja sugu võivad tekitada kattuvate kahjuriskide ohu teatavatele mõjutatud kogukondadele või mõjutatud kogukondade mõnele osale, sest mõjutatud kogukonnad on oma olemuselt sageli heterogeensed. |
| Disclosure Requirement S3-5 – Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunities | AR 8.Seoses andmepunktiga 11 võivad olulised riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvuse tõttu mõjutatud kogukondadest, kui väikese tõenäosusega, kuid suure mõjuga sündmused võivad tekitada finantsmõju: näiteks kui loodusõnnetus põhjustab ettevõtte tegevust mõjutava tööstuskatastroofi, mis põhjustab tõsist kahju mõjutatud kogukondadele. |
| 39.The undertaking shall disclose the time-bound and outcome-oriented targets it may have set related to: | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| (a)reducing negative impacts on affected communities; and/or | Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika |
| (b)advancing positive impacts on affected communities; and/or | AR 9.Kirjeldus sisaldab põhiteavet, mis on vajalik selleks, et tagada mõjutatud kogukondadega seotud poliitika usaldusväärsus, ning seetõttu kaalub ettevõtja selgitusi oluliste muudatuste kohta aruandeaasta jooksul vastu võetud poliitikas (nt uued või täiendavad lähenemisviisid kaasamisele, hoolsuskohustusele ja heastamisele). |
| (c)managing material risks and opportunities related to affected communities. | AR 10.Avaldades oma poliitika kooskõla ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste deklaratsioonile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, samuti ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonile, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsioonile (ILO nr 169) ning seda toetavatele põhikonventsioonidele, ning võib avalikustada oma tegevuse kooskõla nende õigusaktidega. |
| 40.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the extent to which the undertaking is using time-bound and outcome-oriented targets to drive and measure its progress in addressing material negative impacts, and/or advancing positive impacts on affected communities, and/or in managing material risks and opportunities related to affected communities. | AR 11.Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja palgatöötajad, töövõtjad ja tarnijad), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks oma töötajad, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. |
| 41.The summarised description of the targets to manage its material impacts, risks and opportunities related to affected communities shall contain the information requirements defined in ESRS 2 MDR-T. | AR 12.Tõsiste inimõigustega seotud probleemide ja juhtumite avalikustamisel kaalub ettevõtja kõiki maaõigustega ning põlisrahvaste eelneva vabatahtliku ja teadva nõusolekuga seotud õigusvaidlusi. |
| 42.The undertaking shall disclose the process for setting the targets, including whether and how the undertaking engaged directly with affected communities, their legitimate representatives, or with credible proxies that have insight into their situation in: | Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõju teemal |
| (a)setting any such targets; | AR 13.Selgitused selle kohta, kuidas ettevõtja võtab arvesse põlisrahvaste kogukondade eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku õigust ja tagab selle austamise, võivad sisaldada teavet protsesside kohta, mille eesmärk on konsulteerida põlisrahvastega sellise nõusoleku saamiseks. Ettevõtja kaalub, kuidas konsulteerimine hõlmab heas usus peetavaid läbirääkimisi mõjutatud põlisrahvastega nende eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku saamiseks, kui ettevõtja mõjutab maad, territooriume või ressursse, mida põlisrahvad tavapäraselt omavad või muul viisil kasutavad, või paigutab nad ümber nende põlismaadelt või tavapäraselt nende kasutuses olnud maalt või territooriumidelt või mõjutab või ekspluateerib nende kultuurilist, intellektuaalset, religioosset ja vaimset vara. |
| (b)tracking the undertaking’s performance against them; and | AR 14.Kirjeldades, milline funktsioon või roll on sellise kaasamise ja/või lõpliku vastutuse eest operatiivselt vastutav, võib ettevõtja avalikustada, kas see on eraldi roll või funktsioon või osa üldisemast rollist või funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka standardi ESRS 2 avalikustamisnõude GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. |
| (c)identifying, any, lessons or improvements as a result of the undertaking’s performance. | AR 15.Andmepunkti 20 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali: |
| Appendix A: Application Requirements | (a)näited etappidest, kus kaasamine toimub: i) leevendusviisi kindlaksmääramine ja ii) leevendamise tõhususe hindamine; |
| This appendix is an integral part of the ESRS S3 Affected communities. It supports the application of the disclosure requirements set out in this standard and has the same authority as the other parts of the standard. | (b)kaasamise liigi puhul võib eristada osalemist, konsultatsiooni ja/või teavitamist; |
| Objective | (c)kaasamise sagedusega seoses võib esitada teavet selle kohta, kas kaasamine toimub regulaarselt või projekti või äriprotsessi teatavates punktides, ja |
| AR 1.The overview of social and human rights matters provided in paragraph 2 is not meant to imply that all of these issues should be disclosed in each Disclosure Requirement in this Standard. Rather, it provides a list of matters that the undertaking shall consider in its materiality assessment (ref. to ESRS 1 chapter 3 Double materiality as the basis for sustainability disclosures and ESRS 2 IRO-1) related to affected communities and, as appropriate, disclose as material impacts, risks and opportunities within the scope of this Standard. | (d)tegevustasandil vastutava ametikoha puhul, kas ettevõtja vajab kaasamiseks teatavate oskustega töötajaid või kas ta pakub kaasamisega tegelevatele töötajatele koolitust või suutlikkuse suurendamist. Põlisrahvastele avalduva oluliste mõjude, riskide ja võimaluste korral hõlmab see põlisrahvaste õiguste alast koolitust, sh eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku teemal. |
| AR 2.In addition to the issues listed in paragraph 2, the undertaking may also consider disclosing information about other issues relevant to a material impact for a shorter period of time, for instance initiatives regarding the impacts on communities related to the undertaking’s operations due to extreme and sudden weather conditions. | AR 16.Ettevõtja võib tuua näiteid käesolevast aruandeperioodist, et näidata, kuidas kogukondade seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. |
| ESRS 2 General Disclosures | Avalikustamisnõue S3-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada |
| Strategy | AR 17.Avalikustamisnõude ESRS S3-3 täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele, milles keskendutakse heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele. |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 – Interests and views of stakeholders | AR 18.Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalid hõlmavad kaebuste esitamise mehhanisme, vihjeliine, dialoogiprotsesse või muid vahendeid, mille kaudu mõjutatud kogukonnad või nende seaduslikud esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjudega või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. See võib hõlmata otse ettevõtja pakutavaid kanaleid lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada, et saada teavet kogukondadele avalduva mõju juhtimise kohta, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma äripartneritelt saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. |
| AR 3.Disclosure Requirement ESRS 2 SBM-2 requires the undertaking to provide an understanding of if and how it considers the role that its strategy and business model may play in creating, exacerbating or mitigating significant material impacts on affected communities, and whether and how the business model and strategy are adapted to address such material impacts. | AR 19.Standardis ESRS S3-3 käsitletud teabe arusaadavamaks esitamiseks võib ettevõtja selgitada, kas ja kuidas on kogukondadel, kes võivad olla mõjutatud, iga olulise mõju puhul juurdepääs kanalitele ettevõtja tasandil, kes neid mõjutab. Asjakohane teave hõlmab teavet selle kohta, kas mõjutatud kogukondadel on juurdepääs kanalitele keeles, millest nad aru saavad, ja kas nendega on selliste kanalite kavandamisel konsulteeritud. |
| AR 4.While affected communities may not be engaging with the undertaking at the level of its strategy or business model, their views can inform the undertaking’s assessment of its strategy and business model. The undertaking may disclose the views of affected communities and affected communities' representatives. | AR 20.Kolmanda osapoole mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Ettevõtja võib avalikustada, kas kanalid on kättesaadavad kõigile mõjutatud kogukondadele, keda ettevõtja olulisel määral tegelikult mõjutab või võib mõjutada, või üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsest mõjust teadlik. |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 - Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model | AR 21.Seoses neid mehhanisme kasutavate üksikisikute kaitsega survemeetmete eest võib ettevõtja kirjeldada, kas ta käsitleb kaebusi konfidentsiaalselt ning austades eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusi, ning kas neid mehhanisme saab kasutada anonüümselt (näiteks kolmanda isiku poolt esindatuna). |
| AR 5.Impacts on affected communities can originate in the undertaking’s strategy or business model in a number of different ways. For example, impacts may relate to the undertaking’s value proposition (such as, construction or commencement of projects with timelines that do not allow sufficient time for consultation with groups affected by the projects), its value chain (for example, land-use in countries in which ownership is often contested or records are unreliable or in which land-users such as indigenous peoples are unrecognised), or its cost structure and the revenue model (such as, aggressive strategies to minimise taxation, particularly with respect to operations in developing countries). | AR 22.Põlisrahvastele õiguskaitse pakkumise ja õiguskaitsevahendite võimaldamisega seotud protsesside avalikustamisel hõlmab asjakohane teave seda, kas ja kuidas ettevõtja on arvestanud nende tavasid, traditsioone, eeskirju ja õigussüsteeme. |
| AR 6.Impacts on affected communities that originate in the strategy or business model can also bring material risks to the undertaking. For example, where the undertaking’s strategy involves moving into higher risk geographies in pursuit of certain commodities, and if affected communities resist its presence or object to its local practices, this may create extensive and costly delays, and affect the undertaking’s ability to secure future land concessions or permits. Similarly, if the undertaking’s business model relies on intensive water extraction at its plants, to the extent that it affects access to water for communities’ consumption, hygiene and livelihoods, this may result in reputationally-damaging boycotts, complaints and lawsuits. | AR 23.Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et mõjutatud kogukonnad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta mõjutatud kogukondade endi seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud kogukondade liikmete kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. |
| AR 7.Examples of particular characteristics of affected communities that may be considered by the undertaking when responding to paragraph 10 may be an affected community that is physically or economically isolated and is particularly susceptible to introduced diseases or has limited access to social services and therefore relies on infrastructure set up by the undertaking. It may be because where land worked by women is purchased by the undertaking and payments go to male heads of households, women become further disenfranchised in the community. It may also be because the community is indigenous, and its members seek to exercise cultural or economic rights to the land owned or used by the undertaking – or by one of the entities with which it has a business relationship – in a context where their rights are not protected by the state. In addition, the undertaking shall consider whether different characteristics overlap. For example, characteristics such as ethnicity, socioeconomic status, migrant status and gender may create overlapping risks of harm for certain affected communities, or for distinct parts of those affected communities, since affected communities are often heterogeneous in nature. | AR 24.Mõjutatud kogukondade probleemidest teatamise kanalite tõhususe kirjeldamisel võib ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes, eelkõige põhimõttes 31. Allpool esitatud kaalutlusi võib kohaldada üksikute kanalite või kanalite süsteemi suhtes: |
| AR 8.With regard to paragraph 11, material risks could also arise because of the undertaking’s dependency on affected communities where low likelihood but high impact events may trigger financial effects; for example, where a natural disaster leads to a catastrophic industrial accident involving the undertaking’s operations, resulting in severe harm to affected communities. | (a)kas need kanalid on õiguspärased, vastutades oma õiglase käitumise eest ja luues sidusrühmade usaldust? |
| Impact, risk and opportunity management | (b)kas kanalid on sidusrühmadele teada ja kättesaadavad? |
| Disclosure Requirement S3-1 – Policies related to affected communities | (c)kas kanalite kasutamise menetlused on selged ja teada, tähtajad kindlaks määratud ja protsessid selged? |
| AR 9.The description shall include the key information necessary to ensure a faithful representation of the policies in relation to affected communities and, therefore, the undertaking shall consider explanations of significant changes to the policies adopted during the reporting year (for example, new or additional approaches to engagement, due diligence and remedy). | (d)kas kanalid tagavad mõistliku juurdepääsu teabeallikatele, nõuannetele ja eksperditeadmistele? |
| AR 10.When disclosing the alignment of its policies with the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, the undertaking shall consider that the Guiding Principles refer to the International Bill of Rights, which consists of the Universal Declaration of Human Rights and the two Covenants that implement it, as well as the UN Declaration on the Rights of Indigenous Peoples, the International Labour Organisation’s Convention concerning Indigenous and Tribal Peoples (ILO No. 169) and the core conventions that underpin it, and may disclose its alignment with these instruments. | (e)kas kanalid pakuvad läbipaistvust, andes piisavalt teavet kaebuse esitajatele ja vajaduse korral vastates avalikele huvidele? |
| AR 11.The undertaking may provide an illustration of the types of communication of its policies to those individuals, group of individuals or entities for whom they are relevant, either because they are expected to implement them (for example, the undertaking’s employees, contractors and suppliers), or because they have a direct interest in their implementation (for example, own workers, investors). It may disclose communication tools and channels (for example, flyers, newsletters, dedicated websites, social media, face to face interactions, workers’ representatives), aimed at ensuring that the policy is accessible and that different audiences understand its implications. The undertaking may also explain how it identifies and removes potential barriers for dissemination, such as through translation into relevant languages or the use of graphic depictions. | (f)kas kanalite kaudu saavutatud tulemused on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega? |
| AR 12.When disclosing severe human rights issues and incidents connected to affected communities, the undertaking shall consider any legal disputes related to land rights and to the free, prior and informed consent of indigenous peoples. | (g)kas ettevõtja tuvastab kanalite kaudu saadud teadmised, mis toetavad pidevat õppimist nii kanalite täiustamisel kui ka tulevaste mõjude ärahoidmisel? |
| Disclosure Requirement S3-2 – Processes for engaging with affected communities about impacts | (h)kas ettevõtja keskendub kaebuste esitajatega peetavale dialoogile kui kokkulepitud lahendusteni jõudmise vahendile, selle asemel, et tulemuse üle ühepoolselt otsustada? |
| AR 13.Explanations of how the undertaking takes into account and ensures respect of the right of indigenous peoples to free, prior and informed consent may include information about processes to consult with indigenous peoples to obtain such consent. The undertaking shall consider how the consultation includes a good faith negotiation with affected indigenous peoples to obtain their free, prior and informed consent where the undertaking affects the lands, territories or resources that indigenous peoples customarily own, occupy or otherwise use; or relocates them from land or territories subject to traditional ownership or under customary use or occupation; or affects or exploits their cultural, intellectual, religious and spiritual property. | Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga mõjutatud kogukondadele ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus |
| AR 14.When describing which function or role has operational responsibility for such engagement and/or ultimate accountability, the undertaking may disclose whether this is a dedicated role or function or part of a broader role or function, and whether any capacity building activities have been offered to support the staff to undertake engagement. If it cannot identify such a position or function, it may state that this is the case. This disclosure could also be fulfilled by making reference to information disclosed according to ESRS 2 GOV-1 The role of the administrative, management and supervisory bodies. | AR 25.Selleks, et mõista negatiivset mõju ja seda, kuidas ettevõte võib sellega oma väärtusahela kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega. Seetõttu võtab ettevõtja arvesse järgmist: |
| AR 15.When preparing the disclosures described in paragraph 20 b) and c), the following illustrations may be considered: | (a)ettevõtja üldised ja konkreetsed lähenemisviisid olulise negatiivse mõju käsitlemiseks; |
| (a)examples of stages at which engagement occurs are i) determining the approach to mitigation and ii) evaluating the effectiveness of mitigation; | (b)Ettevõtja sotsiaalsed investeeringud või muude arenguprogrammid, mille eesmärk on täiendada olulist positiivset mõju; |
| (b)for type of engagement, these could be participation, consultation and/or information; | (c)teave selle kohta, milliseid edusamme on ettevõtja aruandeperioodil teinud, ja |
| (c)for the frequency of the engagement, information may be provided on whether engagement occurs on a regular basis, at certain points in a project or business process; and | (d)ettevõtja pideva täiustumise eesmärgid. |
| (d)for the role with operational responsibility, whether the undertaking requires relevant staff to have certain skills, or whether it provides training or capacity building to relevant staff to undertake engagement. In the case of material impacts, risks and opportunities related to indigenous peoples, this includes training on indigenous people’s rights, including on free, prior and informed consent. | AR 26.Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja avaldab olulist mõju või aitab sellele kaasa või on ta kaasatud seeläbi, et mõju on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. |
| AR 16.To illustrate how the perspectives of communities have informed specific decisions or activities of the undertaking, the undertaking may provide examples from the current reporting period. | AR 27.Võttes arvesse, et aruandeperioodil esinenud, kogukondi mõjutav oluline negatiivne mõju võib olla ka seotud muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu oma ärisuhetes nende mõjude juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või põlisrahvaste õiguste alase suutlikkuse suurendamise pakkumine üksustele, millega ettevõtjal on ärisuhe) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt algatused, mille eesmärk on minimeerida julgeolekuga seotud mõju kogukondadele, või osalemine ettevõtete ja kogukondade partnerlustes) |
| Disclosure Requirement S3-3 – Processes to remediate negative impacts and channels for affected communities to raise concerns | AR 28.Mõju kogukondadele võib tuleneda keskkonnaküsimustest, mille ettevõtja avaldab standardite ESRS E1–E5 alusel. Näiteks: |
| AR 17.In fulfilling the requirements set out by Disclosure Requirement ESRS S3-3, the undertaking may be guided by the content of the UN Guiding Principles on Business and Human Rights and the OECD Guidelines for Multinational Enterprises focused on remediation and grievance mechanisms. | (a)ESRS E1 „Kliimamuutus“: Kliimamuutuste leevendamise kavade rakendamise käigud võidakse ettevõtjalt nõuda, et ta investeeriks taastuvenergia projektidesse, mis võivad mõjutada põlisrahvaste maad, territooriume ja loodusvarasid. Kui ettevõtja ei konsulteeri mõjutatud põlisrahvaste kogukonnaga, võib see negatiivselt mõjutada mõjutatud kogukondade õigust eelnevale vabatahtlikule ja teadvale nõusolekule; |
| AR 18.Channels for raising concerns or needs, include grievance mechanisms, hotlines, dialogue processes or other means through which affected communities or their legitimate representatives can raise concerns about impacts or explain needs that they would like the undertaking to address. This could include channels provided by the undertaking directly, in addition to any other mechanisms the undertaking may use to gain insight into the management of impacts on communities, such as compliance audits. Where the undertaking is relying solely on information about the existence of such channels provided by its business relationships to answer this requirement, it may state that. | (b)ESRS E2 „Reostus“: Ettevõtja võib mõjutatud kogukondi negatiivselt mõjutada näiteks suutmatusega kaitsta neid saaste eest tootmisrajatisest, mis põhjustab neile terviseprobleeme; |
| AR 19.To provide greater insight into the information covered in ESRS S3-3, the undertaking may explain whether and how communities that may be affected are able to access channels at the level of the undertaking they are affected by, in relation to each material impact. Relevant insights include information on whether affected communities can access channels in a language they understand, and whether they have been consulted in the design of such channels. | (c)ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“: Veevõtuga suure veestressiga aladel võib ettevõtja negatiivselt mõjutada kogukondade juurdepääsu puhtale joogiveele; |
| AR 20.Third party mechanisms could include those operated by the government, NGOs, industry associations and other collaborative initiatives. The undertaking may disclose whether these are accessible to all affected communities who may be potentially or actually materially impacted by the undertaking, or individuals or organisations acting on their behalf or who are otherwise in a position to be aware of negative impacts. | (d)ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“: Ettevõtja võib negatiivselt mõjutada kohalike põllumajandustootjate elatusvahendeid nt pinnast saastavate toimingute kaudu. Muud näited hõlmavad maa katmist uue taristu rajamise kaudu, millega võidakse hävitada taimeliike, mis on kriitilise tähtsusega näiteks kohaliku elurikkuse jaoks või kogukondade jaoks vee filtreerimisel või invasiivsete liikide (taimed või loomad) sissetoomist, mis võib mõjutada ökosüsteeme ja põhjustada hilisemat kahju; |
| AR 21.In relation to the protection of individuals that use the mechanisms against retaliation, the undertaking may describe whether it treats grievances confidentially and with respect to the rights of privacy and data protection; and whether to the mechanisms can be used anonymously (for example, through representation by a third party). | (e)ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“: Ettevõtja võib kogukondade elu negatiivselt mõjutada, kahjustades nende tervist ohtlike jäätmete vale käitlemise kaudu. |
| AR 22.When disclosing processes related to providing and enabling remedy for indigenous peoples, relevant information includes whether and how the undertaking has considered their customs, traditions, rules and legal systems. | Kui avalikustamisnõuete ESRS E1–E5 kohases avalikustatavas teabes käsitletakse keskkonnamõju ja kohalike kogukondade vahelist seost, võib ettevõtja viidata nendele andmetele ja sellise avalikustamise selgelt esile tuua. |
| AR 23.In disclosing whether and how the undertaking knows that affected communities are aware of and trust any of these channels, the undertaking may provide relevant and reliable data about the effectiveness of these channels from the perspective of affected communities themselves. Examples of sources of information are surveys of community members that have used such channels and their levels of satisfaction with the process and outcomes. | AR 29.Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest, mille eesmärk on võidelda olulise negatiivse mõjuga, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomast mõju vähendada. Ettevõtja võib standardi ESRS S3-5 raames avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. |
| AR 24.In describing the effectiveness of channels for affected communities to raise concerns, the undertaking may be guided by the following questions, based on the “effectiveness criteria for non- judicial grievance mechanisms”, as laid out in the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, in particular Principle 31. The below considerations may be applied on an individual channel basis or for the collective system of channels: | AR 30.Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse mõjutatud kogukondadele avalduvat tegelikku ja võimalikku mõju ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lõpetamisest tuleneda võivat negatiivset mõju, võib ettevõtja lisada näiteid. |
| (a)do the channels hold legitimacy by providing appropriate accountability for their fair conduct and building stakeholder trust? | AR 31.Avalikustades, kuidas ta jälgib meetmete tõhusust olulise mõju juhtimisel aruandeperioodil, võib ettevõtja avalikustada kõik aruandeperioodil ja varasematel aruandeperioodidel saadud õppetunnid. |
| (b)are the channels known and accessible to stakeholders? | AR 32.Meetmete tõhususe jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. |
| (c)do the channels have clear and known procedures, set timeframes and clarity on the processes? | AR 33.Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõju tõhusa juhtimise vahel. |
| (d)do the channels ensure reasonable access to sources of information, advice and expertise? | AR 34.Algatuste või protsesside kohta, mille esmane eesmärk on saavutada positiivne mõju mõjutatud kogukondadele, mis põhineks mõjutatud kogukondade vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe: |
| (e)do the channels offer transparency by providing sufficient information both to complainants and, where applicable, to meet any public interest at stake? | (a)kas ja kuidas mõjutatud kogukonnad ja seaduslikud esindajad või nende usaldusväärsed esindajad osalevad otsuste tegemisel nende investeeringute või programmide kavandamise ja rakendamise kohta ja |
| (f)do the outcomes achieved through the channels accord with internationally recognised human rights? | (b)teave nende investeeringute või programmide kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta mõjutatud kogukondade jaoks. |
| (g)does the undertaking identify insights from the channels that support continuous learning in both improving the channels and preventing future impacts? | (c)selgitus kirjeldatud sotsiaalsete investeeringute või arenguprogrammidega hõlmatud mõjutatud kogukondade ligikaudse ulatuse kohta ning vajaduse korral põhjendus, miks teatava sotsiaalse investeeringu või arenguprogrammi rakendamiseks valiti just need kogukonnad. |
| (h)does the undertaking focus on dialogue with complainants as the means to reach agreed solutions, rather than seeking to unilaterally determine the outcome? | AR 35.Ettevõtja võib avalikustada, kas mis tahes algatused või protsessid, mille peamine eesmärk on avaldada mõjutatud kogukondadele positiivset mõju, on kavandatud ka selleks, et toetada ühe või mitme ÜRO kestliku arengu eesmärgi saavutamist. Näiteks võttes kohustuse edendada ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 5 – „Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada kõiki naisi ja tütarlapsi“, võib ettevõtja võtta kaalutletud meetmeid, et kaasata naised konsultatsiooniprotsessi mõjutatud kogukonnaga, et täita tõhusa sidusrühmade kaasamise standardeid, mis võib aidata suurendada naiste mõjuvõimu nii asjaomase protsessi käigus kui potentsiaalselt ka nende igapäevaelus. |
| Disclosure Requirement S3-4 – Taking action on material impacts on affected communities, and approaches to managing material risks and pursuing material opportunities related to affected communities, and effectiveness of those actions | AR 36.Avalikustades teavet oma meetmete kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta mõjutatud kogukondade jaoks tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (nt et x arvule kogukonna liikmetest naistele on pakutud koolitust selle kohta, kuidas saada ettevõtja kohalikuks tarnijaks), tõenditest mõjutatud kogukondade tegelike tulemuste kohta (nt et x arvul kogukonna liikmetest naisi on asutanud väikeettevõtted ja nende lepinguid ettevõtjaga on aasta-aastalt uuendatud). |
| AR 25.It may take time to understand negative impacts and how the undertaking may be involved with them through its value chain, as well as to identify appropriate responses and put them into practice. Therefore, the undertaking shall consider: | AR 37.Avalikustades, kas algatused või protsessid aitavad kaasa ka olulise negatiivse mõju leevendamisele, võib ettevõtja näiteks kaaluda programme, mille eesmärk on parandada ettevõtja tegevusega seotud kohalikku taristut, nt maanteed, mis on viinud kogukonna liikmetega seotud raskete liiklusõnnetuste arvu vähenemiseni. |
| (a)its general and specific approaches to addressing material negative impacts; | AR 38.Ettevõtja võib mõjutatud kogukondadega seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist: |
| (b)its social investment or other development programmes aimed at contributing to additional material positive impacts; | (a)riskid, mis on seotud ettevõtja mõjuga mõjutatud kogukondadele, võivad hõlmata maine- või õigusriske, samuti tegevusriske, kui mõjutatud kogukonnad protestivad ümberasustamise või maale juurdepääsu kaotamise vastu, põhjustades kulukaid viivitusi, boikotte või kohtuasju; |
| (c)how far it has progressed in its efforts during the reporting period; and | (b)riskid, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega mõjutatud kogukondadest, võivad hõlmata talitluspidevuse kadumist, kui põlisrahvaste kogukonnad otsustavad oma maal mõnele projektile antud nõusoleku tagasi võtta, sundides ettevõtjat projekti oluliselt muutma või sellest loobuma; |
| (d)its aims for continued improvement. | (c)ärivõimalused, mis on seotud ettevõtja mõjuga mõjutatud kogukondadele, võivad hõlmata projektide lihtsamat rahastamist ning kogukondade, valitsuste ja muude ettevõtjate valitud partneriks olemist, ja |
| AR 26.Appropriate action can vary according to whether the undertaking causes or contributes to a material impact, or whether the material impact is directly linked to its own operations, products or services through a business relationship. | (d)võimalused, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega mõjutatud kogukondadest, võivad hõlmata positiivsete suhete arendamist ettevõtja ja põlisrahvaste kogukondade vahel, mis võimaldab olemasolevate projektide laiendamist tugeva toetuse najal. |
| AR 27.Given that material negative impacts affecting communities that have occurred during the reporting period may also be linked to entities or operations outside its direct control, the undertaking may disclose whether and how it seeks to use its leverage in its business relationships to manage those impacts. This may include using commercial leverage (for example, enforcing contractual requirements with business relationships or implementing incentives), other forms of leverage within the relationship (such as providing training or capacity-building on the rights of indigenous peoples to entities with which the undertaking has a business relationships) or collaborative leverage with peers or other actors (such as initiatives aimed at minimising security-related impacts on communities or participating in company-community partnerships). | AR 39.Kohaldamisnõude AR 41 kohase teabe avalikustamisel võib ettevõtja kaaluda selgitusi keskkonnaga seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate riskide ja võimaluste kohta (täpsem teave on esitatud avalikustamisnõudes AR 31), sh sellega seotud inimõigustealase (või sotsiaalse) mõju kohta. Näiteks on maineriskid, mis tulenevad kontrollimata saastavate heidete mõjust kogukondade tervisele, või selliste meeleavalduste finantsmõju, mis võivad häirida või katkestada ettevõtja tegevust, nt vastuseks veestressiga piirkondades toimuvale tegevusele, mis võib mõjutada mõjutatud kogukondade elu. |
| AR 28.Impacts on communities may stem from environmental matters which are disclosed by the undertaking under the ESRS E1 to E5. Examples include: | AR 40.Avalikustades, kas sõltuvus muutub riskideks, võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. |
| (a)ESRS E1 Climate Change: The implementation of climate change mitigation plans may require the undertaking to invest in renewable energy projects that may affect the lands, territories and natural resources of indigenous peoples. If the undertaking does not consult with the affected indigenous peoples , it could negatively impact the affected communities’ right to free, prior and informed consent; | AR 41.Avalikustades teavet oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitika, meetmete, ressursside ja eesmärkide kohta, võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulisest mõjust, viidata selle mõjuga seoses oma poliitika, meetmete, ressursside ja eesmärkide kohta avalikustatud teabele. |
| (b)ESRS E2 Pollution: The undertaking may negatively impact affected communities by failing to protect them from pollution from a particular production facility that causes them health-related issues; | AR 42.Ettevõtja kaalub, mil määral ja kuidas on tema mõjutatud kogukondadega seotud olulise riski juhtimise protsessid on integreeritud tema olemasolevatesse riskijuhtimisprotsessidesse. |
| (c)ESRS E3 Water and marine sources: The undertaking may negatively impact the access to clean drinking water of communities when withdrawing water in water stressed areas; | AR 43.Olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõju juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivse ja positiivse mõju käsitlemiseks. |
| (d)ESRS E4 Biodiversity and ecosystems: The undertaking may negatively affect the livelihood of local farmers through operations that contaminate soil. Additional examples include the sealing of land through building new infrastructure, which can eradicate plant species that are critical for, for example, local biodiversity or to filter water for communities; or the introduction of invasive species (whether plants or animals) that can impact ecosystems and cause subsequent harm; | Mõõdikud ja eesmärgid |
| (e)ESRS E5 Resource use and circular economy: The undertaking may negatively impact the lives of communities by affecting their health through the mismanagement of hazardous waste. | Avalikustamisnõue S3-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
| Where the connection between environmental impacts and local communities is addressed in the disclosures within the Disclosure Requirements ESRS E1-E5, the undertaking may cross-reference to those and clearly identify such disclosures. | AR 44.Eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel vastavalt andmepunktile 38 võib ettevõtja avalikustada: |
| AR 29.When the undertaking discloses its participation in an industry or multi-stakeholder initiative as part of its actions to address material negative impacts, the undertaking may disclose how the initiative, and its own involvement, is aiming to address the material impact concerned. It may disclose under ESRS S3-5 the relevant targets set by the initiative and progress towards them. | (a)mõjutatud kogukondade elus saavutatavad oodatavad tulemused, mis avalikustatakse võimalikult konkreetselt; |
| AR 30.When disclosing whether and how the undertaking considers actual and potential impacts on affected communities in decisions to terminate business relationships and whether and how it seeks to address any negative impacts that may result from termination, the undertaking may include examples. | (b)eesmärkide määratluste ja meetodite stabiilsus ajas, et tagada ajaline võrreldavus, |
| AR 31.In disclosing how it tracks the effectiveness of actions to manage material impacts during the reporting period, the undertaking may disclose any lessons learned from the previous and current reporting periods. | (c)eesmärkide aluseks olevad standardid või kohustused (nt käitumisjuhendid, hankepoliitika, ülemaailmsed raamistikud või tööstuskoodeksid). |
| AR 32.Processes used to track the effectiveness of actions can include internal or external auditing or verification, court proceedings and/or related court decisions, impact assessments, measurement systems, stakeholder feedback, grievance mechanisms, external performance ratings, and benchmarking. | AR 45.Oluliste riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla samad või erinevad olulise mõjuga seotud eesmärkidest. Näiteks eesmärk taastada pärast ümberasustamist täielikult mõjutatud kogukondade elatusvahendid võib vähendada nii nendele kogukondadele avalduvat mõju kui ka sellega seotud riske, nagu kogukonna protestid. |
| AR 33.Reporting on effectiveness is aimed at enabling the understanding of the links between actions taken by an undertaking and the effective management of impacts. | AR 46.Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel, mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtja peamine eesmärk olla võtta kohalikus kaevanduses tööle kogukonnaliikmeid, seades pikaajaliseks eesmärgiks, et 2025. aastaks on 100 % töötajaid kohaliku kogukonna liikmed ning lühiajalise eesmärgiga lisada igal aastal kuni 2025. aastani kuni x protsenti kohalikke töötajaid. |
| AR 34.With regard to initiatives or processes whose primary aim is to deliver positive impacts for affected communities that are based on affected communities’ needs, and with regard to progress in the implementation of such initiatives or processes, the undertaking may disclose: | AR 47.Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, muudatust selgitada, sidudes selle oluliste muudatustega ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud. |
| (a)information about whether and how affected communities and legitimate representatives or their credible proxies play a role in decisions regarding the design and implementation of these investments or programmes; and | ESRS S4 |
| (b)information about the intended or achieved positive outcomes for affected communities of these investments or programmes. | TARBIJAD JA LÕPPKASUTAJAD |
| (c)an explanation of the approximate scope of affected communities covered by the described social investment or development programmes, and, where applicable, the rationale for why selected communities were chosen for a given social investment or development programme's implementation. | Sisukord |
| AR 35.The undertaking may disclose whether any initiatives or processes whose primary aim is to deliver positive impacts for affected communities are designed also to support the achievement of one or more of the UN Sustainable Development Goals (SDGs). For example, through a commitment to advance UN SDG 5 to “achieve gender equality and empower all women and girls” the undertaking may be taking thoughtful measures to include women in the consultation process with an affected community to meet standards of effective stakeholder engagement, which can help empower the women in the process itself, but potentially also in their daily lives. | Eesmärk
|
| AR 36.When disclosing the intended or achieved positive outcomes of its actions for affected communities a distinction is to be made between evidence of certain activities having occurred (for example, that x number of women community members have been provided with training on how to become local suppliers to the undertaking) from evidence of actual outcomes for affected communities (for example, that x women community members have set up small businesses and have had their contracts with the undertaking renewed year-on-year). | Seosed teiste ESRSidega
|
| AR 37.When disclosing whether initiatives or processes also play a role in mitigating material negative impacts, the undertaking may for example consider programmes that aim to improve local infrastructure surrounding an undertaking’s operations, such as improvements in roads leading to a reduction in the number of severe traffic accidents involving community members. | Avalikustamisnõuded
|
| AR 38.When disclosing the material risks and opportunities related to the undertaking’s impacts or dependencies on affected communities, the undertaking may consider the following: | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| (a)risks related to the undertaking’s impacts on affected communities may include the reputational or legal exposure, as well as operational risks, where affected communities protest against resettlements or the loss of access to lands, leading to costly delays, boycotts, or lawsuits; | Strateegia |
| (b)risks related to the undertaking’s dependencies on affected communities may include disruption of business operations where indigenous peoples decide to withdraw their consent to a project on their lands, forcing the undertaking to significantly modify or abandon the project; | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| (c)business opportunities related to the undertaking’s impacts on affected communities may include more easily financing projects and being a partner of choice for communities, governments and other businesses; and | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
|
| (d)opportunities related to the undertaking’s dependencies on affected communities may include the development of positive relationships between the undertaking and indigenous peoples that enable existing projects to expand with strong support. | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| AR 39.In disclosing the information in AR 41, the undertaking may consider explanations of risks and opportunities stemming from environmental impacts or dependencies (please refer to AR 31 for further details), including related human rights (or social) impacts. Examples include reputational risks stemming from the impact on the health of communities of unmanaged polluting discharges; or the financial effects of protests that may disrupt or interrupt an undertaking’s activities, for example, in response to operations in water stressed areas that may impact the lives of affected communities. | oAvalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted |
| AR 40.When disclosing whether dependencies turn into risks, the undertaking shall consider external developments. | oAvalikustamisnõue S4-2 – protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõju teemal
|
| AR 41.When disclosing policies, action and resources and targets related to the management of material risks and opportunities, in cases where risks and opportunities arise from a material impact, the undertaking may cross-reference its disclosures on policies, actions and resources and targets in relation to that impact. | oAvalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada
|
| AR 42.The undertaking shall consider whether and how its processes to manage material risks related to affected communities are integrated into its existing risk management processes. | oAvalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus
|
| AR 43.When disclosing the resources allocated to the management of material impacts, the undertaking may disclose which internal functions are involved in managing the impacts and what types of action they take to address negative and advance positive impacts. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| Metrics and targets | oAvalikustamisnõue S4-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid
|
| Disclosure Requirement S3-5 – Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunities | A liide. Kohaldamisnõuded
|
| AR 44.When disclosing information about targets in accordance with paragraph 38, the undertaking may disclose: | -Eesmärk
|
| (a)the intended outcomes to be achieved in the lives of affected communities, being as specific as possible; | -ESRS 2 Avalikustamise üldised reeglid |
| (b)the stability of the targets over time in terms of definitions and methodologies to enable comparability over time; | Strateegia
|
| (c)the standards or commitments which the targets are based on (for instance codes of conduct, sourcing policies, global frameworks or industry codes). | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| AR 45.Targets related to material risks and opportunities may be the same as or distinct from targets related to material impacts. For example, a target to fully restore livelihoods of affected communities following resettlement could both reduce impacts on those communities and reduce associated risks such as community protests. | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga
|
| AR 46.The undertaking may also distinguish between short-, medium- and long-term targets covering the same policy commitment. For example, the undertaking may have as a main objective to employ community members at a local mining site, with the long-term goal of staffing 100% locally by 2025, and with the short-term objective of adding x percent of local employees every year up and until 2025. | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| AR 47.When modifying or replacing a target in the reporting period, the undertaking may explain the change by linking it to significant changes in the business model or to broader changes in the accepted standard or legislation from which the target is derived to provide contextual information as per ESRS 2 BP-2 Disclosures in relation to specific circumstances. | oAvalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted
|
| ESRS S4 | oAvalikustamisnõue S4-2 –protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõju teemal
|
| CONSUMERS AND END-USERS | oAvalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada
|
| Table of contents | oAvalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus
|
| Objective
| Mõõdikud ja eesmärgid |
| Interaction with other ESRS
| oAvalikustamisnõue S4-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid
|
| Disclosure Requirements
| Eesmärk |
| -ESRS 2 General Disclosures | 1.Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel saada ülevaate tarbijatele ja lõppkasutajatele avalduvast olulisest mõjust, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu, ning sellega seotud olulistest riskidest ja võimalustest, sh: |
| Strategy | (a)kuidas ettevõtja mõjutab oma toodete ja/või teenuste tarbijaid ja/või lõppkasutajaid (standardis „tarbijad ja lõppkasutajad“) seoses olulise positiivse ja negatiivse tegeliku või võimaliku mõjuga; |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 – Interests and views of stakeholders | (b)võetud meetmed tegeliku või võimaliku negatiivse mõju vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende meetmete tulemused; |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 – Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business mode
| (c)ettevõtjale tarbijate ja lõppkasutajatele seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid riske ja võimalusi juhib, ja |
| Impact, risk and opportunity management | (d)ettevõtja tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. |
| oDisclosure Requirement S4-1 – Policies related to consumers and end-users | 2.Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse standardis selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab selleks, et teha kindlaks ja hallata olulist tegelikku ja võimalikku mõju oma toodete ja/või teenuste tarbijatele ja/või lõppkasutajatele seoses järgmisega: |
| oDisclosure Requirement S4-2 – Processes for engaging with consumers and end-users about impacts
| (a)teabega seotud mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele (nt eraelu puutumatus, sõnavabadus ja juurdepääs (kvaliteet)teabele; |
| oDisclosure Requirement S4-3 – Processes to remediate negative impacts and channels for consumers and end-users to raise concerns
| (b)tarbijate ja/või lõppkasutajate isiklik ohutus (nt tervis ja ohutus, isiku turvalisus ja laste kaitse); |
| oDisclosure Requirement S4-4 – Taking action on material impacts on consumers and end-users, and approaches to managing material risks and pursuing material opportunities related to consumers and end-users, and effectiveness of those actions
| (c)tarbijate ja/või lõppkasutajate sotsiaalne kaasamine (näiteks mittediskrimineerimine, juurdepääs toodetele ja teenustele ning vastutustundlikud turundustavad). |
| Metrics and targets | 3.Standardis nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ning ettevõtja sõltuvus tarbijatest ja/või lõppkasutajatest võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võib negatiivne mõju ettevõtja toodete ja/või teenuste mainele halvendada tema majandustulemusi, samal ajal kui usaldus toodete ja/või teenuste vastu võib tuua ärikasu, nt suurema müügi või tulevase tarbijabaasi laienemise. |
| oDisclosure Requirement S4-5 – Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunities
| 4.Ettevõtja toodete ja teenuste ebaseaduslik kasutamine või väärkasutamine tarbijate ja lõppkasutajate poolt ei kuulu käesoleva standardi kohaldamisalasse. |
| Appendix A: Application Requirements
| Seosed teiste ESRSidega |
| -Objective
| 5.Standardit kohaldatakse juhul, kui standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohase olulisuse hindamise protsessi käigus on kindlaks tehtud oluline mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ja/või nendega seotud olulised riskid ja võimalused. |
| -ESRS 2 General disclosures | 6.Standardit tuleb tõlgendada koostoimes standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2, samuti standarditega ESRS S1 „Oma töötajaskond“, ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ ja ESRS S3 „Tarbijad ja lõppkasutajad“. |
| Strategy
| Avalikustamisnõuded |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 – Interests and views of stakeholders | ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 – Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model
| 7.Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos strateegiat standardi ESRS 2 strateegiat käsitlevates andmepunktides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos standardiga ESRS 2 nõutud avalikustatava teabega, v.a avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta on ettevõtjal võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustatava teabega. |
| Impact, risk and opportunity management | Strateegia |
| oDisclosure Requirement S4-1 – Policies related to consumers and end-users
| Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| oDisclosure Requirement S4-2 – Processes for engaging with consumers and end-users about impacts
| 8.Standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 andmepunkti 43 täites peab ettevõtja avalikustama, kuidas tema strateegia ja ärimudel lähtuvad tarbijate ja/või lõppkasutajate huvidest, seisukohtadest ja õigustest, sh nende inimõiguste austamisest. Tarbijad ja/või lõppkasutajad on üks peamine mõjutatud sidusrühm. |
| oDisclosure Requirement S4-3 – Processes to remediate negative impacts and channels for consumers and end-users to raise concerns
| Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
| oDisclosure Requirement S4-4 – Taking action on material impacts, and approaches to mitigating material risks and pursuing material opportunities related to consumers and end-users and effectiveness of those actions and approaches
| 9.Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: |
| Metrics and targets | (a)kas ja kuidas tegelik ja võimalik mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, nagu on määratletud standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“: i) pärineb ettevõtja strateegiast ja ärimudelist või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetab seda, ja |
| oDisclosure Requirement S4-5 – Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunities
| (b)seos tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva mõju ja nendega seotud sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel. |
| Objective | 10.Andmepunkti 48 nõudeid täites avalikustab ettevõtja, kas ESRS 2 kohases avalikustamises on arvesse võetud kõiki tarbijaid ja/või lõppkasutajaid, keda ettevõtja võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: |
| 1.The objective of this Standard is to specify disclosure requirements which will enable users of the sustainability statement to understand material impacts on consumers and end-users connected with the undertaking’s own operations and value chain, including through its products or services, as well as through its business relationships, and its related material risks and opportunities, including: | (a)lühikirjeldus tarbijate ja/või lõppkasutajate liikidest, millele ta avaldab olulist mõju enda tegevuse või väärtusahela kaudu, koos täpsustusega, kas need on: |
| (a)how the undertaking affects the consumers and/or end-users of its products and/or services (referred to in this Standard as “consumers and end-users”), in terms of material positive and negative actual or potential impacts; | I.inimestele olemuslikult kahjulike ja/või krooniliste haiguste riski suurendavate toodete tarbijad ja/või lõppkasutajad; |
| (b)any actions taken, and the result of such actions, to prevent, mitigate or remediate actual or potential negative impacts, and to address risks and opportunities; | II.selliste teenuste tarbijad ja/või lõppkasutajad, mis võivad negatiivselt mõjutada nende õigusi eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitsele, sõnavabadusele ja mittediskrimineerimisele; |
| (c)the nature, type and extent of the undertaking’s material risks and opportunities related to its impacts and dependencies on consumers and end-users, and how the undertaking manages such risks and opportunities; and | III.tarbijad ja/või lõppkasutajad, kes sõltuvad täpsest ja kättesaadavast toote või teenusega seotud teabest, nagu käsiraamatud ja tootemärgised, et vältida toote või teenuse võimalikku kahjustavat kasutamist; |
| (d)the financial effects on the undertaking over the short-, medium- and long-term of material risks and opportunities arising from the undertaking’s impacts and dependencies on consumers and/or end-users. | IV.tarbijad ja/või lõppkasutajad, kes on eriti haavatavad tervise või eraelu puutumatusega seotud mõju või turundus- ja müügistrateegiate mõju suhtes, näiteks lapsed või rahaliselt haavatavad isikud; |
| 2.In order to meet the objective, this Standard requires an explanation of the general approach the undertaking takes to identify and manage any material actual and potential impacts on the consumers and/or end-users related to its products and/or services in relation to: | (b)olulise negatiivse mõju korral, kas see on i) laialt levinud või süsteemne kontekstis, kus ettevõtja oma tooteid või teenuseid müüb või osutab (nt riiklik järelevalve mõjutab teenuse kasutajate eraelu puutumatust), või ii) seotud üksikute juhtumitega (nt konkreetse tootega seotud puudus) või konkreetsete ärisuhetega (näiteks äripartner kasutab turundust, mis on suunatud noortele tarbijatele viisil, mis ei ole sobilik); |
| (a)information-related impacts on consumers and/or end-users (for example, privacy, freedom of expression and access to (quality) information; | (c)olulise positiivse mõju korral lühikirjeldus tegevustest, mis on positiivse mõju allikaks (nt disain, mis parandab toote juurdepääsetavust puuetega inimeste jaoks), ning tarbijate ja/või lõppkasutajate liigid, kelle suhtes avaldub või võib avalduda positiivne mõju; ettevõtja võib ka avalikustada, kas positiivne mõju avaldub konkreetsetes riikides või piirkondades, ja |
| (b)personal safety of consumers and/or end-users (for example, health and safety, security of a person and protection of children); | (d)ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust tarbijatele ja/või lõppkasutajatele või sõltuvusest nendest. |
| (c)social inclusion of consumers and/or end-users (for example, non-discrimination, access to products and services and responsible marketing practices). | 11.Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 sätestatud olulisuse hindamise alusel tarbijate ja/või lõppkasutajate peamisi liike, kes on või võivad olla negatiivselt mõjutatud, avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on jõudnud arvamuseni, et konkreetsete omadustega või konkreetseid tooteid või teenuseid kasutavad tarbijad ja/või lõppkasutajad võivad olla suuremas ohus. |
| 3.This Standard also requires an explanation of how such impacts, as well as the undertaking’s dependencies on consumers and/or end-users, can create material risks or opportunities for the undertaking. For example, negative impacts on the reputation of the undertaking’s products and/or services can be detrimental to its business performance, while trust in products and/or services can bring business benefits, such as increased sales or widening of the future consumer base. | 12.Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ja sõltuvusest nendest, avaldavad mõju konkreetsetele tarbijate ja/või lõppkasutajate rühmadele (nt konkreetsetele vanuserühmadele), mitte kõigile tarbijatele ja/või lõppkasutajatele. |
| 4.The unlawful use or misuse of the undertaking’s products and services by consumers and end-users fall outside the scope of this standard. | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| Interaction with other ESRS | Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika |
| 5.This standard applies when material impacts on and/or material risks and opportunities related to consumers and/or end-users have been identified through the materiality assessment process laid out in ESRS 2 General disclosures. | 13.Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mille ta on vastu võtnud olulise mõju juhtimiseks, mida tema tooted ja/või teenused avaldavad tarbijatele ja lõppkasutajatele, ja sellega seotud oluliste riskide ja võimaluste haldamiseks. |
| 6.This Standard shall be read in conjunction with ESRS 1 General requirements, and ESRS 2, as well as ESRS S1 Own workforce, ESRS S2 Workers in the value chain and ESRS S3 Affected communities. | 14.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral on ettevõtjal olemas poliitika, mis käsitleb konkreetselt tarbijate ja/või lõppkasutajate oluliste mõjude kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, samuti poliitika, mis hõlmab tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud olulisi riske või võimalusi. |
| Disclosure Requirements | 15.Andmepunktis 13 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab konkreetseid rühmi või kõiki tarbijaid ja/või lõppkasutajaid. |
| ESRS 2 General Disclosures | 16.Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi 123 , mis on seotud tarbijate ja/või lõppkasutajatega, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele. Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega 124 : |
| 7.The requirements of this section should be read in conjunction with the disclosures required by ESRS 2 on Strategy (SBM). The resulting disclosures shall be presented alongside the disclosures required by ESRS 2, except for SBM-3 Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model, for which the undertaking has an option to present the disclosures alongside the topical disclosure. | (a)tarbijate ja/või lõppkasutajate inimõiguste austamine; |
| Strategy | (b)tarbijate ja/või lõppkasutajate kaasamine ja |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 – Interests and views of stakeholders | (c)meetmed inimõigustele avalduva mõju heastamiseks ja/või selle võimaldamiseks. |
| 8.When responding to ESRS 2 SBM-2, paragraph 43, the undertaking shall disclose how the interests, views and rights of its consumers and/or end-users, including respect for their human rights, inform its strategy and business model. Consumers and/or end-users are a key group of affected stakeholders. | 17.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas on tema tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud poliitika kooskõlas tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks oluliste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega. Ettevõtja avalikustab ka selle, mil määral on tema väärtusahela järgnevates etappides teatatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni või OECD hargmaiste ettevõtete suuniste mittejärgimise juhtudest, mis on seotud tarbijate ja/või lõppkasutajatega, ning kui see on asjakohane, siis selliste juhtumite laadi 125 . |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 – Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model | Avalikustamisnõue S4-2 – protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõju teemal |
| 9.When responding to ESRS 2 SBM-3 paragraph 48, the undertaking shall disclose: | 18.Ettevõtja avalikustab üldised protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega ja nende esindajatega suhtlemiseks neile avalduva tegeliku ja võimaliku mõju teemal. |
| (a)whether and how actual and potential impacts on consumers and/or end-users as identified in Disclosure Requirements ESRS 2 IRO-1 Description of the processes to identify and assess material impacts, risks and opportunities: (i) originate from or are connected to the undertaking’s strategy and business model, and (ii) inform and contribute to adapting the undertaking’s strategy and business model, and | 19.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ja kuidas ettevõtja suhtleb oma tarbijate ja/või lõppkasutajatega ja nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohti. |
| (b)the relationship between its material risks and opportunities arising from impacts and dependencies on consumers and/or end-users and its strategy and business model. | 20.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas võetakse tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohti arvesse tema otsustes või tegevustes, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: |
| 10.When fulfilling the requirements of paragraph 48, the undertaking shall disclose whether all consumers and/or end-users who are likely to be materially impacted by the undertaking, including impacts connected with the undertaking’s own operations and value chain, including through its products or services, as well as through its business relationships, are included in the scope of its disclosure under ESRS 2. In addition, the undertaking shall disclose the following information: | (a)kas suheldakse mõjutatud tarbijate ja/või lõppkasutajatega või nende seaduslike esindajatega otse või usaldusväärsete esindajate kaudu, kellel on ülevaade nende olukorrast; |
| (a)a brief description of the types of consumers and/or end-users subject to material impacts by its own operations or through its value chain, and specify whether they are: | (b)etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; |
| I.consumers and/or end-users of products that are inherently harmful to people and/or increase risks for chronic disease; | (c)funktsioon ja kõige kõrgem ametikoht ettevõtjas, kes vastutab tegevustasandil sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemusi võetaks arvesse ettevõtja lähenemisviisi kujundamisel, ja |
| II.consumers and/or end-users of services that potentially negatively impact their rights to privacy, to have their personal data protected, to freedom of expression and to non- discrimination; | (d)vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab tarbijatega ja/või lõppkasutajatega suhtlemise tulemuslikkust, sh sellisest suhtlemisest tulenevad mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused. |
| III.consumers and/or end-users who are dependent on accurate and accessible product- or service- related information, such as manuals and product labels, to avoid potentially damaging use of a product or service; | 21.Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta võtab eesmärgiga saada ülevaade oma selliste tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohtadest, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud (nt puuetega inimesed, lapsed jne). |
| IV.consumers and/or end-users who are particularly vulnerable to health or privacy impacts or impacts from marketing and sales strategies, such as children or financially vulnerable individuals; | 22.Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest tal puudub üldine protsess tarbijate ja/või lõppkasutajatega suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada. |
| (b)in the case of material negative impacts, whether they are either (i) widespread or systemic in contexts where the undertaking sells or provides its products or services (for example, state surveillance that affects the privacy of service users), or (ii) related to individual incidents (for example, a defect linked to a particular product) or to specific business relationships (for example, a business partner uses marketing that inappropriately targets young consumers); | Avalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada |
| (c)in the case of material positive impacts, a brief description of the activities that result in the positive impacts (for example, product design that improves its accessibility for persons with disabilities) and the types of consumers and/or end-users that are positively affected or could be positively affected; the undertaking may also disclose whether the positive impacts occur in specific countries or regions; and | 23.Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida tarbijatel ja lõppkasutajatel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks. |
| (d)any material risks and opportunities for the business arising from impacts and dependencies on consumers and/or end-users. | 24.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil tarbijad ja/või lõppkasutajad saavad oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust oma ärisuhetes, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste tarbijate ja/või lõppkasutajatega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega, ja nende kanalite tõhususest. |
| 11.In describing the main types of consumers and/or end-users who are or could be negatively affected, based on the materiality assessment set out in ESRS 2 IRO-1, the undertaking shall disclose whether and how it has developed an understanding of how consumers and/or end-users with particular characteristics, or those using particular products or services, may be at greater risk of harm. | 25.Ettevõtja kirjeldab järgmist: |
| 12.The undertaking shall disclose which, if any, of its material risks and opportunities arising from impacts and dependencies on consumers and/or end-users, relate to specific groups of consumers and/or end-users (for example, particular age groups) rather than to all consumers and/or end-users. | (a)üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on kindlaks teinud, et on avaldanud tarbijatele ja/või lõppkasutajatele olulist negatiivset mõju või sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; |
| Impact, risk and opportunity management | (b)kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub tarbijatele ja lõppkasutajatele, et töötajad saaksid esitada oma mured või vajadused lahendamiseks otse ettevõtjale, sh teave selle kohta, kas need kanalid on loonud ettevõtja ise ja/või osaletakse kolmandate osapoolte mehhanismides; |
| Disclosure Requirement S4-1 – Policies related to consumers and end-users | (c)protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust oma ärisuhetes, ja |
| 13.The undertaking shall describe its policies adopted to manage its material impacts of its products and/or services on consumers and end-users, as well as associated material risks and opportunities. | (d)kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu. |
| 14.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the extent to which the undertaking has policies that address the identification, assessment, management and/or remediation of material impacts on consumers and/or end-users specifically, as well as policies that cover material risks or opportunities related to consumers and/or end-users. | 26.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et tarbijad ja/või lõppkasutajad on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid selleks, et tõstatada oma muresid või vajadusi ning lasta neid käsitleda. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika üksikisikute kaitsmiseks survemeetmete eest, kui nad selliseid struktuure või protsesse kasutavad. Kui selline teave on avalikustatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata. |
| 15.The disclosure required by paragraph 13 shall contain the information on the undertaking’s policies to manage its material impacts, risks and opportunities related to consumers and/or end-users in accordance with ESRS 2 MDR-P Policies adopted to manage material sustainability matters. In addition, the undertaking shall specify if such policies cover specific groups or all consumers and/or end-users. | 27.Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust oma ärisuhetes, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali või sellised protsessid luua. |
| 16.The undertaking shall describe its human rights policy commitments 123 that are relevant to consumers and/or end-users, including those processes and mechanisms to monitor compliance with the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, ILO Declaration on Fundamental Principles and Rights at Work or OECD Guidelines for Multinational Enterprises. In its disclosure it shall focus on those matters that are material, as well as the general approach in relation to 124 : | Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus |
| (a)respect for the human rights of consumers and/or end-users; | 28.Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab tarbijatele ja lõppkasutajatele avalduva olulise mõju korral ning tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta. |
| (b)engagement with consumers and/or end-users; and | 29.Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: |
| (c)measures to provide and/or enable remedy for human rights impacts. | (a)ära hoida, leevendada ja heastada tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduvat olulist negatiivset mõju ja/või |
| 17.The undertaking shall disclose whether and how its policies with regard to consumers and/or end-users are aligned with internationally recognised instruments relevant to consumers and/or end-users, including United Nations (UN) Guiding Principles on Business and Human Rights. The undertaking shall also disclose the extent to which cases of non-respect of the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, ILO Declaration on Fundamental Principles and Rights at Work or OECD Guidelines for Multinational Enterprises that involve consumers and/or end-users have been reported in its downstream value chain and, if applicable, an indication of the nature of such cases 125 . | (b)saavutada tarbijatele ja/või lõppkasutajatele olulist positiivset mõju. |
| Disclosure Requirement S4-2 – Processes for engaging with consumers and end-users about impacts | Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisist, kuidas ettevõtja tegeleb tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimalustega. |
| 18.The undertaking shall disclose its general processes for engaging with consumers and end-users and their representatives about actual and potential impacts on them. | 30.Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse tegevuskavadest ja ressurssidest, mille abil ta haldab oma olulist mõju, riske ja võimalusi, mis on seotud tarbijate ja lõppkasutajatega, vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. |
| 19.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of whether and how the undertaking engages, as part of its ongoing due diligence process, with consumers and/or end-users, their legitimate representatives, or with credible proxies, about material actual and potential positive and/or negative impacts that do or are likely to affect them, and whether and how perspectives of consumers and/or end-users are taken into account in the decision-making processes of the undertaking. | 31.Seoses olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist: |
| 20.The undertaking shall disclose whether and how the perspectives of consumers and/or end-users inform its decisions or activities aimed at managing actual and potential impacts on consumers and/or end-users. This shall include, where relevant, an explanation of: | (a)võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida, leevendada või heastada olulist negatiivset mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele; |
| (a)whether engagement occurs with affected consumers and/or end-users or their legitimate representatives directly, or with credible proxies that have insight into their situation; | (b)kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada õiguskaitsevahendeid seoses tegeliku olulise mõjuga; |
| (b)the stage(s) at which engagement occurs, the type of engagement, and the frequency of the engagement; | (c)kõik täiendavad algatused või protsessid, mis on kehtestatud esmase eesmärgiga aidata kaasa parematele sotsiaalsetele tulemustele tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks, ja |
| (c)the function and the most senior role within the undertaking that has operational responsibility for ensuring this engagement happens and that the results inform the undertaking’s approach; and | (d)kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks kavandatud tulemuste saavutamisel. |
| (d)where applicable, how the undertaking assesses the effectiveness of its engagement with consumers and/or end-users, and, where relevant, any agreements or outcomes that result from such engagement. | 32.Seoses andmepunktiga 28 kirjeldab ettevõtja järgmist: |
| 21.Where applicable, the undertaking shall disclose the steps it takes to gain insight into the perspectives of consumers and/or end-users that may be particularly vulnerable to impacts and/or marginalised (for example, people with disabilities, children, etc.). | (a)protsessid, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduvale konkreetsele tegelikule või võimalikule negatiivsele mõjule; |
| 22.If the undertaking cannot disclose the above required information because it has not adopted a general process to engage with consumers and/or end-users, it shall disclose this to be the case. It may disclose a timeframe in which it aims to have such a process in place. | (b)oma lähenemisviisi meetmete võtmisele seoses konkreetse olulise negatiivse mõjuga tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, sh mis tahes meetmetega, mis on seotud ettevõtja tootedisaini-, turundus- ja müügitavadega, samuti sellega, kas tööstusharus on vaja laiaulatuslikumaid meetmeid või koostööd teiste asjaomaste osapooltega, ja |
| Disclosure Requirement S4-3 – Processes to remediate negative impacts and channels for consumers and end-users to raise concerns | (c)kuidas ettevõtja tagab, et olulise negatiivse mõju korral on olemas õiguskaitsevahendite pakkumise või võimaldamise protsessid on kättesaadavad ning rakendamisel ja tulemuste saavutamisel tõhusad. |
| 23.The undertaking shall describe the processes it has in place to provide for or cooperate in the remediation of negative impacts on consumers and end-users that the undertaking is connected with, as well as channels available to consumers and end-users to raise concerns and have them addressed. | 33.Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: |
| 24.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the formal means by which consumers and/or end-users can make their concerns and needs known directly to the undertaking, and/or through which the undertaking supports the availability of such channels (for example, grievance mechanisms) by its business relationships, how follow up is performed with these consumers and/or end-users regarding the issues raised, and the effectiveness of these channels. | (a)milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjust tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ja sõltuvusest nendest, ning kuidas ta jälgib tõhusust praktikas, ja |
| 25.The undertaking shall describe: | (b)milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses tarbijate ja/või lõppkasutajatega. |
| (a)its general approach to and processes for providing or contributing to remedy where it has identified that it has caused or contributed to a material negative impact on consumers and/or end-users, including whether and how the undertaking assesses that the remedy provided is effective; | 34.Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta võtab meetmeid selleks, et vältida oma tavadega, sh, kui see on asjakohane, turundus-, müügi- ja andmekasutustavadega olulise negatiivse mõju põhjustamist tarbijatele ja/või lõppkasutajatele või sellele kaasaaitamist See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel. |
| (b)any specific channels it has in place for consumers and/or end-users to raise their concerns or needs directly with the undertaking and have them addressed, including whether these are established by the undertaking itself and/or through participation in third-party mechanisms; | 35.Selle avalikustatava teabe ettevalmistamisel kaalub ettevõtja, kas on teatatud tema tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud tõsistest inimõigustega seotud probleemidest ja juhtumitest, ning vajaduse korral avalikustab need 126 . |
| (c)the processes through which the undertaking supports or requires the availability of such channels by its business relationships; and | 36.Kui ettevõtja hindab meetme tulemuslikkust eesmärgi seadmisega, arvestab ta andmepunkti 32 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“. |
| (d)how it tracks and monitors issues raised and addressed, and how it ensures the effectiveness of the channels, including through involvement of stakeholders who are the intended users. | 37.Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse. |
| 26.The undertaking shall disclose whether and how it assesses that consumers and/or end-users are aware of and trust these structures or processes as a way to raise their concerns or needs and have them addressed. In addition, the undertaking shall disclose whether it has policies in place to protect individuals from retaliation when they use such structures or processes. If such information has been disclosed in accordance with ESRS G1-1, the undertaking may refer to that information. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| 27.If the undertaking cannot disclose the above required information because it has not adopted a channel for raising concerns and/or does not support the availability of mechanisms by its business relationships, it shall disclose this to be the case. It may disclose a timeframe in which it aims to have such a channel or processes in place. | Avalikustamisnõue S4-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
| Disclosure Requirement S4-4 – Taking action on material impacts on consumers and end- users, and approaches to managing material risks and pursuing material opportunities related to consumers and end-users, and effectiveness of those actions | 38.Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: |
| 28.The undertaking shall disclose how it takes action to address material impacts on consumers and end-users, and to manage material risks and pursue material opportunities related to consumers and end-users, and effectiveness of those actions. | (a)tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva negatiivse mõju vähendamine ja/või |
| 29.The objective of this Disclosure Requirement is twofold. Firstly, it is to provide an understanding of any actions and initiatives through which the undertaking seeks to: | (b)tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva positiivse mõju suurendamine ja/või |
| (a)prevent, mitigate and remediate the negative material impacts on consumers and/or end-users, and/or | (c)tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine. |
| (b)achieve positive material impacts for consumers and/or end-users. | 39.Avalikustamisnõude eesmärk on võimaldada mõista, mil määral ettevõtja kasutab ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiseid eesmärke, et edendada ja mõõta edusamme olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva positiivse mõju suurendamisel ja/või tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel. |
| Secondly, it is to enable an understanding of the ways in which the undertaking is addressing the material risks and pursuing the material opportunities related to consumers and/or end-users. | 40.Kokkuvõtlik kirjeldus eesmärkidest, millega hallatakse olulist mõju, riske ja võimalusi seoses tarbijate ja/või lõppkasutajatega, sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T määratletud teabele esitatavate nõuete kohast teavet. |
| 30.The undertaking shall provide a summarised description of the action plans and resources to manage its material impacts, risks, and opportunities related to consumers and end-users as per ESRS 2 MDR-A Actions and resources in relation to material sustainability matters. | 41.Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse tarbijate ja lõppkasutajatega, nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega, kellel on ülevaade nende olukorrast, järgmistel etappidel: |
| 31.In relation to material impacts, the undertaking shall describe: | (a)selliseid eesmärke seades; |
| (a)actions taken, planned or underway to prevent, mitigate or remediate material negative impacts on consumers and/or end-users; | (b)mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja |
| (b)whether and how it has taken action to provide or enable remedy in relation to an actual material impact; | (c)tehes kokkuvõtteid saadud õppetundidest või ettevõtja tegevusest tulenevatest edusammudest. |
| (c)any additional actions or initiatives it has in place with the primary purpose of positively contributing to improved social outcomes for consumers and/or end-users; and | A liide. Kohaldamisnõuded |
| (d)how it tracks and assesses the effectiveness of these actions and initiatives in delivering intended outcomes for consumers and/or end-users. | See liide on standardi ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“ lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud nõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. |
| 32.In relation to paragraph 28, the undertaking shall describe: | Eesmärk |
| (a)the processes through which it identifies what action is needed and appropriate in response to a particular actual or potential negative impact on consumers and/or end-users; | AR 1.Ettevõtja võib juhtida tähelepanu eriküsimustele, mis on olulised seoses olulise mõjuga lühema aja jooksul, nt algatused, mis on seotud tarbijate ja/või lõppkasutajate tervise ja ohutusega seoses toote saastumisega või eraelu puutumatuse tõsise rikkumisega andmete massilise lekkimise tõttu. |
| (b)its approaches to taking action in relation to specific material negative impacts on consumers and/or end-users, including any action in relation to its own practices regarding product design, marketing or sales, as well as whether wider industry or collaborative action with other relevant parties will be required; and | AR 2.Andmepunktis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest ja inimõigustega seotud aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma olulisuse hindamisel (standardi ESRS 1 3. peatükk „Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“ ja standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) seoses tarbijate ja/või lõppkasutajatega ja seejärel olulisena avalikustama standardi kohaldamisalasse kuuluvad mõjud, riskid või võimalused. |
| (c)how it ensures that processes to provide or enable remedy in the event of material negative impacts are available and effective in their implementation and outcomes. | ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| 33.In relation to material risks and opportunities, the undertaking shall describe: | Strateegia |
| (a)what action is planned or underway to mitigate material risks for the undertaking arising from its impacts and dependencies on consumers and/or end-users and how it tracks effectiveness in practice; and | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| (b)what action is planned or underway to pursue material opportunities for the undertaking in relation to consumers and/or end-users. | AR 3.Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega SBM-2 on nõutud, et ettevõtja annab teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva märkimisväärse olulise mõju tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud sellise olulise mõju käsitlemiseks. |
| 34.The undertaking shall disclose whether and how it takes action to avoid causing or contributing to material negative impacts on consumers and/or end-users through its own practices, including, where relevant, in relation to marketing, sales and data use. This may include disclosing what approach is taken when tensions arise between the prevention or mitigation of material negative impacts and other business pressures. | AR 4.Kuigi tarbijad ja lõppkasutajad ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Ettevõtja võib avalikustada (tegelike või võimalike) oluliselt mõjutatud tarbijate ja/või lõppkasutajate seaduslike esindajate või nende olukorda mõistvate usaldusväärsete esindajate seisukohad. |
| 35.When preparing this disclosure, the undertaking shall consider whether severe human rights issues and incidents connected to its consumers and/or end-users have been reported and, if applicable, disclose these 126 . | Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga |
| 36.Where the undertaking evaluates the effectiveness of an action by setting a target, in disclosing the information required under paragraph 32 (c), the undertaking shall consider ESRS 2 MDR-T Tracking effectiveness of policies and actions through targets. | AR 5.Mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele võib tuleneda ettevõtja ärimudelist või strateegiast mitmel erineval viisil. Näiteks võivad mõjud olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (näiteks võib ta pakkuda veebiplatvorme, mis võivad tekitada kahju internetis ja väljaspool seda), väärtusahelaga (näiteks toodete või teenuste kiire väljatöötamine või projektide elluviimine, millega kaasnevad tervise- ja ohutusriskid) või tema kulustruktuuri ja tulumudeliga (näiteks müügi maksimeerimisele suunatud stiimulid, mis ohustavad tarbijaid). |
| 37.The undertaking shall disclose what resources are allocated to the management of its material impacts with information that enables users to gain an understanding of how the material impacts are managed. | AR 6.Strateegiast või ärimudelist tulenev mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele võib põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks kui ettevõtja ärimudel põhineb tema müügipersonali motiveerimisel müüa kiiresti suurel hulgal toodet või teenust (nt krediitkaardid või valuvaigistid) ja see põhjustab tarbijatele ulatuslikku kahju, võib ettevõtjat ähvardada kohtuasi ja mainekahju, mis mõjutab tema tulevast äritegevust ja usaldusväärsust. |
| Metrics and targets | AR 7.Tarbijate ja/või lõppkasutajate konkreetsed omadused, mida ettevõtja võib andmepunkti 11 nõuete täitmisel arvesse võtta, hõlmavad näiteks tarbijate ja/või lõppkasutajate noorust: noored tarbijad võivad olla vastuvõtlikumad füüsilisele ja vaimsele arengule avalduva mõju suhtes, või puudulikku finantskirjaoskust, mis teeb inimese agressiivsetele müügi- või turundustavadele vastuvõtlikumaks. Arvesse võib võtta ka naisi kontekstis, kus naisi sageli diskrimineeritakse teatavatele teenustele juurdepääsu puudumisega või teatavate toodete turundamisel. |
| Disclosure Requirement S4-5 – Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunities | AR 8.Seoses andmepunktiga 12 võivad riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvusest tarbijatest ja/või lõppkasutajatest, kui väikese tõenäosuse, kuid suure mõjuga sündmused võivad põhjustada finantsmõju, näiteks juhul, kui ülemaailmne pandeemia avaldab tõsist mõju teatavate tarbijate elatusvahenditele, tuues kaasa suured muutused tarbimisharjumustes. |
| 38.The undertaking shall disclose the time-bound and outcome-oriented targets it may have set related to: | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| (a)reducing negative impacts on consumers and/or end-users; and/or | Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika |
| (b)advancing positive impacts on consumers and/or end-users; and/or | AR 9.Kirjeldus sisaldab põhiteavet, mis on vajalik selleks, et tagada tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika usaldusväärsus, ning seetõttu kaalub ettevõtja selgituste lisamist oluliste muudatuste kohta aruandeaasta jooksul vastu võetud poliitikas (nt uued ootused äriklientidele, uued või täiendavad lähenemisviisid hoolsuskohustusele ja heastamisele). |
| (c)managing material risks and opportunities related to consumers and/or end-users. | AR 10.See poliitika võib olla eraldiseisev tarbijaid ja/või lõppkasutajaid käsitlev poliitika või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele. |
| 39.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the extent to which the undertaking is using time-bound and outcome-oriented targets to drive and measure progress in addressing material negative impacts, and/or advancing positive impacts on consumers and/or end-users, and/or in managing material risks and opportunities related to consumers and/or end-users . | AR 11.Avalikustades teavet oma poliitika vastavusseviimise kohta ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste koodeksile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, ning võib anda aru oma poliitika vastavusse viimisest nende dokumentidega. |
| 40.The summarised description of the targets to manage its material impacts, risks and opportunities related to consumers and/or end-users shall contain the information requirements defined in ESRS 2 MDR-T. | AR 12.Avalikustades teavet väljapoole suunatud poliitikameetmete integreerimise kohta, võib ettevõtja näiteks kaaluda sissepoole suunatud müügi- ja turunduspoliitikat ja kooskõla muu poliitikaga, mis on tarnijate ja/või lõppkasutajate seisukohast oluline. Ettevõtja kaalub ka oma poliitikat, millega tagatakse nii enne kui ka pärast müüki potentsiaalsetele ja tegelikele tarbijatele ja/või lõppkasutajatele esitatud teabe õigsus ja kasulikkus. |
| 41.The undertaking shall disclose the process for setting the targets, including whether and how the undertaking engaged directly with consumers and/or end-users, their legitimate representatives, or with credible proxies that have insight into their situation in: | AR 13.Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja palgatöötajad, töövõtjad ja tarnijad), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks oma töötajad, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. |
| (a)setting any such targets; | Avalikustamisnõue S4-2 – protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõju teemal |
| (b)tracking the undertaking’s performance against them; and | AR 14.Usaldusväärsed esindajad, kes on teadlikud tarbijate ja lõppkasutajate huvidest, kogemustest või seisukohtadest, võivad mõne tarbija puhul hõlmata riiklikke tarbijakaitseasutusi. |
| (c)identifying, if any, lessons or improvements as a result of the undertaking’s performance. | AR 15.Kirjeldades, milline funktsioon või ametikoht on sellise kaasamise eest tegevustasandil ja/või lõplikult vastutav, võib ettevõtja avalikustada, kas see on eraldi ametikoht või funktsioon või osa üldisemast funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka standardi ESRS 2 avalikustamisnõude GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. |
| Appendix A: Application Requirements | AR 16.Andmepunkti 20 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali: |
| This appendix is an integral part of the ESRS S4 Consumers and end-users. It supports the application of the requirements set out in this standard and has the same authority as the other parts of the standard. | (a)etapi(de) puhul, kus kaasamine toimub, võib tuua näiteid leevendusmeetmete kindlaksmääramisest või nende tõhususe hindamisest; |
| Objective | (b)kaasamise liigi puhul võib eristada osalemist, konsultatsiooni ja/või teavitamist; |
| AR 1.The undertaking may highlight special issues relevant to a material impact for a shorter period of time, for instance initiatives regarding the health and safety of consumers and/or end-users in relation to contamination of a product or severe breach of privacy due to a massive data leak. | (c)kaasamise sagedusega seoses võib esitada teavet selle kohta, kas kaasamine toimub regulaarselt või projekti või äriprotsessi teatavates punktides, samuti selle kohta, kas see toimub õiguslike nõuete alusel ja/või vastusena sidusrühmade taotlustele ning kas kaasamise tulemustega arvestatakse ettevõtte otsustusprotsessides, ja |
| AR 2.The overview of social and human rights matters provided in paragraph 2 is not meant to imply that all of these issues should be disclosed in each Disclosure Requirement in this Standard. Rather, it provides a list of matters that the undertaking shall consider in its materiality assessment (ref. to ESRS 1 chapter 3 Double materiality as the basis for sustainability disclosures and ESRS 2 IRO-1) related to consumers and/or end-users and, subsequently, disclose as material impacts, risks and opportunities within the scope of this Standard. | (d)tegevustasandil vastutava ametikoha puhul, kas ettevõtja vajab kaasamiseks teatavate oskustega töötajaid või kas ta pakub kaasamisega tegelevatele töötajatele koolitust või suutlikkuse suurendamist. |
| ESRS 2 General disclosures | AR 17.Ettevõtja võib tuua aruandeperioodist näiteid, et näidata, kuidas tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. |
| Strategy | Avalikustamisnõue S4-3 –protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-2 – Interests and views of stakeholders | AR 18.Avalikustamisnõude ESRS S4-3 täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele, milles keskendutakse heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele. |
| AR 3.ESRS 2 SBM-2 requires the undertaking to provide an understanding of if and how it considers whether its strategy and business model play a role in creating, exacerbating or (conversely) mitigating significant material impacts on consumers and/or end-users, and whether and how the business model and strategy are adapted to address such material impacts. | AR 19.Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalid hõlmavad kaebuste esitamise mehhanisme, vihjeliine, dialoogiprotsesse või muid vahendeid, mille kaudu tarbijad ja/või lõppkasutajad või nende seaduslikud esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjudega või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. See võib hõlmata otse ettevõtja pakutavaid kanaleid ja avalikustatakse lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada selleks, et saada teavet tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva mõju juhtimise kohta, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma ärisuhete kaudu saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. |
| AR 4.While consumers and/or end-users may not be engaging with the undertaking at the level of its strategy or business model, their views can inform the undertaking’s assessment of its strategy and business model. The undertaking may disclose the views of the (actual or potential) materially affected consumers and/or end-users’ legitimate representatives or those of credible proxies that have insight into their situation. | AR 20.Standardis ESRS S4-3 käsitletud teabe arusaadavamaks esitamiseks võib ettevõtja selgitada, kas ja kuidas on tarbijatel ja/või lõppkasutajatel, kes võivad olla mõjutatud, iga olulise mõju puhul juurdepääs kanalitele ettevõtja tasandil, kes neid mõjutab. |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 SBM-3 – Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model | AR 21.Kolmanda osapoole mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Nende mehhanismide ulatuse kohta võib ettevõtja avalikustada, kas need on kättesaadavad kõigile tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, keda ettevõtja oluliselt mõjutab või võib mõjutada, või üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsest mõjust teadlik, ning kelle kaudu tarbijad ja/või lõppkasutajad (või üksikisikud või organisatsioonid, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsest mõjust teadlik) võivad esitada kaebusi või probleeme seoses ettevõtja enda tegevusega. |
| AR 5.Impacts on consumers and/or end-users can originate in the undertaking’s business model or strategy in a number of different ways. For example, impacts may relate to the undertaking’s value proposition (for example, providing online platforms with potential for online and offline harm), its value chain (for example, speed in developing products or services, or delivering projects, with risks to health and safety), or its cost structure and the revenue model (for example, sales-maximising incentives that put consumers at risk). | AR 22.Seoses neid mehhanisme kasutavate üksikisikute kaitsega survemeetmete eest võib ettevõtja kirjeldada, kas ta käsitleb kaebusi konfidentsiaalselt ning austades eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusi ning kas tarbijad ja/või lõppkasutajad saavad neid kasutada anonüümselt (näiteks nii, et neid esindab kolmas isik). |
| AR 6.Impacts on consumers and/or end-users that originate in the strategy or business model can also bring material risks to the undertaking. For example, if the undertaking’s business model is premised on incentivising its sales force to sell high volumes of a product or service (for example, credit cards or pain medicine) at speed, and this results in large- scale harm to consumers, the undertaking may face lawsuits and reputational damage affecting its future business and credibility. | AR 23.Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et tarbijad ja/või lõppkasutajad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta tarbijate ja/või lõppkasutajate endi seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud tarbijate ja/või lõppkasutajate kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. Selliste kanalite kasutamise taseme näitlikustamiseks võib ettevõtja avalikustada tarbijatelt ja/või lõppkasutajatelt aruandeperioodil saadud kaebuste arvu. |
| AR 7.Examples of particular characteristics of consumers and/or end-users that may be considered by the undertaking when responding to paragraph 11 include young consumers and/or end-users who may be more susceptible to impacts on their physical and mental development, or who lack financial literacy and may be more susceptible to exploitative sales or marketing practices. They may also include women in a context where women are routinely discriminated against in their access to particular services or in the marketing of particular products. | AR 24.Kirjeldades tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks probleemide tõstatamiseks kasutatavate kanalite tõhusust, võib ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes. Allpool esitatud kaalutlusi võib kohaldada üksikute kanalite või kanalite süsteemi suhtes: |
| AR 8.With regard to paragraph 12, the risks could arise because of the undertaking’s dependency on consumers and/or end-users where low likelihood but high impact events may trigger financial effects, for example, where a global pandemic leads to severe impacts on certain consumers’ livelihoods resulting in major changes in patterns of consumption. | (a)kas need kanalid on õiguspärased, vastutades oma õiglase käitumise eest ja luues sidusrühmade usaldust? |
| Impact, risk and opportunity management | (b)kas kanalid on sidusrühmadele teada ja kättesaadavad? |
| Disclosure Requirement S4-1 – Policies related to consumers and end-users | (c)kas kanalite kasutamise menetlused on selged ja teada, tähtajad kindlaks määratud ja protsessid selged? |
| AR 9.The description shall include the key information necessary to ensure a faithful representation of the policies in relation to consumers and end-users, and therefore, the undertaking shall consider explanations of significant changes to the policies adopted during the reporting year (for example, new expectations for business customers, new or additional approaches to due diligence and remedy). | (d)kas kanalid tagavad mõistliku juurdepääsu teabeallikatele, nõuannetele ja eksperditeadmistele? |
| AR 10.The policy may take the form of a stand-alone policy regarding consumers and/or end-users or be included in a broader document such as a code of ethics or a general sustainability policy that has already been disclosed by the undertaking as part of another ESRS. In those cases, the undertaking shall provide an accurate cross-reference to identify the aspects of the policy that satisfy the requirements of this Disclosure Requirement. | (e)kas kanalid pakuvad läbipaistvust, andes piisavalt teavet kaebuse esitajatele ja vajaduse korral vastates avalikele huvidele? |
| AR 11.In disclosing its alignment of its policies with the UN Guiding Principles on Business and Human Rights, the undertaking shall consider that the Guiding Principles refer to the International Bill of Human Rights, which consists of the Universal Declaration of Human Rights and the two Covenants that implement it, and may disclose its alignment with these instruments. | (f)kas kanalite kaudu saavutatud tulemused on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega? |
| AR 12.When disclosing how external facing policies are embedded, the undertaking may, for example, consider internal-facing sales and distribution policies and alignment with other policies relevant to consumers and/or end-users. The undertaking shall also consider its policies for safeguarding the veracity and usefulness of information provided to potential and actual consumers and/or end-users, both before and after sale. | (g)kas ettevõtja tuvastab kanalite kaudu saadud teadmised, mis toetavad pidevat õppimist nii kanalite täiustamisel kui ka tulevaste mõjude ärahoidmisel? |
| AR 13.The undertaking may provide an illustration of the types of communication of its policies to those individuals, group of individuals or entities for whom they are relevant, either because they are expected to implement them (for example, the undertaking’s employees, contractors and suppliers), or because they have a direct interest in their implementation (for example, own workers, investors). It may disclose communication tools and channels (for example, flyers, newsletters, dedicated websites, social media, face to face interactions, workers’ representatives), aimed at ensuring that the policy is accessible and that different audiences understand its implications. The undertaking may also explain how it identifies and removes potential barriers for dissemination, such as through translation into relevant languages or the use of graphic depictions. | (h)kas ettevõtja keskendub kaebuste esitajatega peetavale dialoogile kui kokkulepitud lahendusteni jõudmise vahendile, selle asemel, et tulemuse üle ühepoolselt otsustada? |
| Disclosure Requirement S4-2 – Processes for engaging with consumers and end-users about impacts | Lisateabe saamiseks vt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete 31. põhimõte. |
| AR 14.Credible proxies who have knowledge of the interests, experiences or perspectives of consumers and end-users could include national consumer protection bodies for some consumers. | Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste haldamiseks ning nende meetmete tõhusus |
| AR 15.When describing which function or role has operational responsibility for such engagement and/or ultimate accountability, the undertaking may disclose whether this is a dedicated role or function or part of a broader role or function, and whether any capacity building activities have been offered to support the staff to undertake engagement. If it cannot identify such a position or function, it may state that this is the case. This disclosure could also be fulfilled by making reference to information disclosed according to ESRS 2 GOV-1 The role of the administrative, management and supervisory bodies. | AR 25.Selleks, et mõista negatiivset mõju ja seda, kuidas ettevõte võib sellega oma väärtusahela järgnevate etappide kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega). Seetõttu võtab ettevõtja arvesse järgmist: |
| AR 16.When preparing the disclosures described in paragraph 20 b) and c), the following illustrations may be considered: | (a)ettevõtja üldised ja konkreetsed lähenemisviisid olulise negatiivse mõju käsitlemiseks; |
| (a)for stage(s) at which engagement occurs, examples could be in determining mitigation approaches or in evaluating their effectiveness; | (b)ettevõtja algatused, mille eesmärk on aidata kaasa täiendavale olulisele positiivsele mõjule; |
| (b)for type of engagement, these could be participation, consultation and/or information; | (c)teave selle kohta, milliseid edusamme on ettevõtja aruandeperioodil teinud, ja |
| (c)for the frequency of the engagement, information may be provided on whether engagement occurs on a regular basis, at certain points in a project or business process, as well as whether it occurs in response to legal requirements and/or in response to stakeholder requests and whether the result of the engagement is being integrated into the undertaking's decision-making processes; and | (d)ettevõtja pideva täiustumise eesmärgid. |
| (d)for the role with operational responsibility, whether the undertaking requires relevant staff to have certain skills, or whether it provides training or capacity building to relevant staff to undertake engagement. | AR 26.Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja avaldab olulist mõju või aitab sellele kaasa või on ta kaasatud seeläbi, et mõju on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. |
| AR 17.To illustrate how the perspectives of consumers and/or end-users have informed specific decisions or activities of the undertaking, the undertaking may provide examples from the current reporting period. | AR 27.Võttes arvesse, et aruandeperioodil tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avaldunud oluline negatiivne mõju võib olla seotud ka muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu oma ärisuhetes selle mõju juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või suutlikkuse suurendamise pakkumine äripartneritele toodete nõuetekohase kasutamise või müügitavade valdkonnas) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt vastutustundliku turunduse või tooteohutuse algatused). |
| Disclosure Requirement S4-3 – Processes to remediate negative impacts and channels for consumers and end-users to raise concerns | AR 28.Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest, mille eesmärk on võidelda olulise negatiivse mõjuga, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomast mõju vähendada. Ettevõtja võib standardi ESRS S4-5 raames avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. |
| AR 18.In fulfilling the requirements set out by the disclosure criteria of ESRS S4-3, the undertaking may be guided by the content of the UN Guiding Principles on Business and Human Rights and the OECD Guidelines for Multinational Enterprises focused on remediation and grievance mechanisms. | AR 29.Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse tegelikku ja võimalikku mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lõpetamisest tuleneda võivat negatiivset mõju, võib ettevõtja lisada näiteid. |
| AR 19.Channels for raising concerns or needs, include grievance mechanisms, hotlines, dialogue processes or other means through which consumers and/or end-users or their legitimate representatives can raise concerns about impacts or explain needs that they would like the undertaking to address. This could include channels provided by the undertaking directly and is to be disclosed in addition to any other mechanisms the undertaking may use to gain insight into the management of impacts on consumers and/or end-users, such as compliance audits. Where the undertaking is relying solely on information about the existence of such channels provided by its business relationships to answer this requirement, it may state that. | AR 30.Avalikustades, kuidas ta jälgib meetmete tõhusust olulise mõju juhtimisel aruandeperioodil, võib ettevõtja avalikustada kõik aruandeperioodil ja varasematel aruandeperioodidel saadud õppetunnid. |
| AR 20.To provide greater insight into the information covered in ESRS S4-3, the undertaking may provide insight into whether and how consumers and/or end-users that may be affected are able to access channels at the level of the undertaking they are affected by, in relation to each material impact. | AR 31.Meetmete tõhususe jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. |
| AR 21.Third party mechanisms could include those operated by the government, NGOs, industry associations and other collaborative initiatives. With regard to the scope of these mechanisms, the undertaking may disclose whether these are accessible to all consumers and/or end-users who may be potentially or actually materially impacted by the undertaking, or individuals or organisations acting on their behalf or who are otherwise in a position to be aware of negative impacts, and through which consumers and/or end-users (or individuals or organisations acting on their behalf or who are otherwise in a position to be aware of negative impacts), can raise complaints or concerns related to the undertaking’s own activities. | AR 32.Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõju tulemusliku juhtimise vahel. |
| AR 22.In relation to the protection of individuals that use the mechanisms against the retaliation, the undertaking may describe whether it treats grievances confidentially and with respect to the rights of privacy and data protection; and whether they allow for consumer and/or end-users to use them anonymously (for example, through representation by a third party). | AR 33.Ettevõtja algatuste või protsesside kohta, mis põhinevad mõjutatud tarbijate ja/või lõppkasutajate vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe: |
| AR 23.In disclosing whether and how the undertaking knows that consumers and/or end-users are aware of and trust any of these channels, the undertaking may provide relevant and reliable data about the effectiveness of these channels from the perspective of consumers and/or end-users themselves. Examples of sources of information are surveys of consumers and/or end-users that have used such channels and their levels of satisfaction with the process and outcomes. To illustrate the usage level of such channels, the undertaking may disclose the number of complaints received from consumers and/or end-users during the reporting period. | (a)Teave selle kohta, kas ja kuidas tarbijad ja/või lõppkasutajad ja seaduslikud esindajad või nende usaldusväärsed esindajad osalevad otsuste tegemisel nende programmide või protsesside kavandamise ja rakendamise kohta ja |
| AR 24.In describing the effectiveness of channels for consumers and/or end-users to raise concerns, the undertaking may be guided by the following questions, based on the “effectiveness criteria for nonjudicial grievance mechanisms”, as laid out in the UN Guiding Principles on Business and Human Rights. The below considerations may be applied on an individual channel basis or for the collective system of channels: | (b)teave nende programmide või protsesside kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks. |
| (a)do the channels hold legitimacy by providing appropriate accountability for their fair conduct and building stakeholder trust? | AR 34.Ettevõtja võib avalikustada, kas mis tahes algatused või protsessid, mille peamine eesmärk on avaldada tarbijatele ja/või lõppkasutajatele positiivset mõju, on kavandatud ka selleks, et toetada ühe või mitme ÜRO kestliku arengu eesmärgi saavutamist. Näiteks võttes kohustuse edendada ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 3 – „Tagada hea tervis ja heaolu kogu elukaare jooksul“, võib ettevõtja aktiivselt töötada selle nimel, et muuta oma tooted vähem sõltuvust tekitavaks ning füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele vähem kahjulikuks. |
| (b)are the channels known and accessible to stakeholders? | AR 35.Avalikustades oma meetmete kavandatud positiivseid tulemusi tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (näiteks seda, et x arvul tarbijat on saanud teavet tervislike toitumisharjumuste kohta) tõenditest tarbijate ja/või lõppkasutajate tegelike tulemuste kohta (näiteks, et x arvul tarbijaid arv on muutnud oma toitumisharjumusi tervislikumaks). |
| (c)do the channels have known procedures, set timeframes and clarity on the processes? | AR 36.Avalikustades, kas algatused või protsessid aitavad kaasa ka olulise negatiivse mõju leevendamisele, võib ettevõtja näiteks kaaluda programme, mille eesmärk on toetada suuremat teadlikkust internetipettuste ohust, mille tulemusena väheneb selliste juhtumite arv, kus lõppkasutajad puutuvad kokku andmekaitsenõuete rikkumisega. |
| (d)do the channels ensure reasonable access to sources of information, advice and expertise? | AR 37.Ettevõtja võib tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist: |
| (e)do the channels offer transparency by providing sufficient information both to complainants and where applicable, to meet any public interest at stake? | (a)riskid, mis on seotud ettevõtja mõjuga tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, võivad hõlmata maine- või õiguslikke riske, kui halvasti disainitud või defektsed tooted põhjustavad vigastusi või surma; |
| (f)do the outcomes achieved from the channels accord with internationally recognised human rights? | (b)riskid, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega tarbijatest ja/või lõppkasutajatest, võivad hõlmata talitluspidevuse katkemist, kui majanduskriisi tõttu ei ole tarbijatel võimalik endale teatavaid tooteid või teenuseid lubada; |
| (g)does the undertaking identify insights from the channels that support continuous learning in both improving the channels and preventing future impacts? | (c)ärivõimalused, mis on seotud ettevõtja mõjuga tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, võivad hõlmata turu diferentseerumist ja suuremat klientide huvi, kui pakutavad tooted on ohutud ja teenused austavad eraelu puutumatust, ja |
| (h)does the undertaking focus on dialogue with complainants as the means to reach agreed solutions, rather than seeking to unilaterally determine the outcome? | (d)ärivõimalused, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega tarbijatest ja/või lõppkasutajatest, võivad hõlmata lojaalse tulevase tarbijabaasi saavutamist, kui ettevõtja tagab LGBTQI-inimeste austamise ja hoidub nende välistamisest oma pakutavate toodete ja teenuste sihtrühmast. |
| For more information, see Principle 31 of the UN Guiding Principles on Business and Human Rights. | AR 38.Avalikustades, kas sõltuvus muutub riskideks, võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. |
| Disclosure Requirement S4-4 – Taking action on material impacts on consumers and end- users, and approaches to managing material risks and pursuing material opportunities related to consumers and end-users, and effectiveness of those actions | AR 39.Oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitikat, meetmeid, ressursse ja eesmärke avalikustades võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulisest mõjust, viidata selle mõjuga seoses oma avalikustatud poliitikale, meetmetele, ressurssidele ja eesmärkidele. |
| AR 25.It may take time to understand negative impacts and how the undertaking may be involved with them through its downstream value chain, as well as to identify appropriate responses and put them into practice). Therefore, the undertaking shall consider: | AR 40.Ettevõtja kaalub, mil määral ja kuidas on tema tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide juhtimise protsessid integreeritud tema olemasolevatesse riskijuhtimisprotsessidesse. |
| (a)Its general and specific approaches to addressing material negative impacts; | AR 41.Olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõju juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivse ja positiivse mõju käsitlemiseks. |
| (b)its initiatives aimed at contributing to additional material positive impacts; | Mõõdikud ja eesmärgid |
| (c)how far it has progressed in its efforts during the reporting period; and | Avalikustamisnõue S4-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid |
| (d)its aims for continued improvement. | AR 42.Tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud eesmärkide avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe: |
| AR 26.Appropriate action can vary according to whether the undertaking causes or contributes to a material impact, or whether the material impact is directly linked to its own operations, products or services through a business relationship. | (a)tarbijate ja/või lõppkasutajate elus saavutatavad oodatavad tulemused, mis avalikustatakse võimalikult konkreetselt; |
| AR 27.Given that material negative impacts affecting consumers and/or end-users that have occurred during the reporting period may also be linked to entities or operations outside its direct control, the undertaking may disclose whether and how it seeks to use leverage with relevant business relationships to manage those impacts. This may include using commercial leverage (for example, enforcing contractual requirements with business relationships or implementing incentives), other forms of leverage within the relationship (such as providing training or capacity-building on proper product use or sale practices to business relationships) or collaborative leverage with peers or other actors (such as initiatives aimed at responsible marketing or product safety). | (b)mõistete ja meetodite stabiilsus ajas, et tagada võrreldavus, ja/või |
| AR 28.When the undertaking discloses its participation in an industry or multi-stakeholder initiative as part of its actions to address material negative impacts, the undertaking may disclose how the initiative, and its own involvement, is aiming to address the material impact concerned. It may disclose under ESRS S4-5 the relevant targets set by the initiative and progress towards them. | (c)viited eesmärkide aluseks olevatele standarditele või kohustustele (nt käitumisjuhendid, hankepoliitika, ülemaailmsed raamistikud või tööstuskoodeksid). |
| AR 29.When disclosing whether and how it considers actual and potential impacts on consumers and/or end-users in decisions to terminate business relationships and whether and how it seeks to address any negative impacts that may result from termination, the undertaking may include examples. | AR 43.Oluliste riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla samad või erinevad olulise mõjuga seotud eesmärkidest. Näiteks eesmärk tagada alateenindatud tarbijatele võrdne juurdepääs rahastamisele võib nii vähendada nende tarbijate diskrimineerimist kui ka suurendada ettevõtja kliendibaasi. |
| AR 30.In disclosing how it tracks the effectiveness of actions to manage material impacts during the reporting period, the undertaking may disclose any lessons learned from the previous and current reporting periods. | AR 44.Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel, mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtja peamine eesmärk olla oma internetiteenuste puuetega inimestele ligipääsetavaks tegemine, seades pikaajaliseks eesmärgiks, et 2025. aastaks on 100 % ettevõtja teenustest kohandatud, ja lühiajaliseks eesmärgiks, et igal aastal kuni 2025. aastani lisandub x arvul ligipääsetavaid funktsioone. |
| AR 31.Processes used to track the effectiveness of actions can include internal or external auditing or verification, court proceedings and/or related court decisions, impact assessments, measurement systems, stakeholder feedback, grievance mechanisms, external performance ratings, and benchmarking. | AR 45.Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, selgitada muudatust, viidates olulistele muudatustele ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud. |
| AR 32.Reporting on effectiveness is aimed at enabling the understanding of the links between actions taken by the undertaking and the effective management of impacts. | ESRS G1 |
| AR 33.With regard to initiatives or processes the undertaking has in place that are based on affected consumers and/or end-users’ needs and their level of implementation, the undertaking may disclose: | ÄRILINE KÄITUMINE |
| (a)information about whether and how consumers and/or end-users and legitimate representatives or their credible proxies play a role in decisions regarding the design and implementation of these programmes or processes; and | Sisukord |
| (b)information about the intended or achieved positive outcomes for consumers and/or end- users of these programmes or processes. | Eesmärk
|
| AR 34.The undertaking may disclose whether any initiatives or processes whose primary aim is to deliver positive impacts for consumers and/or end-users are designed to also support the achievement of one or more of the UN Sustainable Development Goals (SDGs). For example, through a commitment to advance UN SDG 3 to “ensure healthy lives and promote well-being for all at all ages” the undertaking may be actively working to make its products less addictive and harmful to physical and psychological health. | Seosed teiste ESRSidega
|
| AR 35.When disclosing the intended positive outcomes of its actions for consumers and/or end-users a distinction is to be made between evidence of certain activities having occurred (for example, that x number of consumers have received information about healthy eating habits) from evidence of actual outcomes for consumers and/or end-users (for example, that x number of consumers have adopted healthier eating habits). | Avalikustamisnõuded
|
| AR 36.When disclosing whether initiatives or processes also play a role in mitigating material negative impacts, the undertaking may, for example, consider programmes that aim to support heightened awareness of the risk of online scams, leading to a reduction in the number of cases of end-users experiencing breaches of data privacy. | -ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| AR 37.When disclosing the material risks and opportunities related to the undertaking’s impacts or dependencies on consumers and/or end-users, the undertaking may consider the following: | Juhtimine |
| (a)risks related to the undertaking’s impacts on consumers and/or end-users may include reputational or legal exposure where poorly designed or defective products result in injuries or deaths; | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll
|
| (b)risks related to the undertaking’s dependencies on consumers and/or end-users may include the loss of business continuity where an economic crisis makes consumers unable to afford certain products or services; | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine
|
| (c)business opportunities related to the undertaking’s impacts on consumers and/or end- users may include market differentiation and greater customer appeal from offering safe products or privacy-respecting services; and | oStandardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus
|
| (d)business opportunities related to the undertaking’s dependencies on consumers and/or end-users may include the achievement of a loyal future consumer base by ensuring, for example, that LGBTQI people are respected and that the undertaking’s selling practices do not exclude such people from the products or services it offers. | oAvalikustamisnõue G1-1 – ettevõtluskultuur ja ärilise käitumise poliitika
|
| AR 38.When disclosing whether dependencies turn into risks, the undertaking shall consider external developments. | oAvalikustamisnõue G1-2 –suhted tarnijatega
|
| AR 39.When disclosing policies, action and resources and targets related to the management of material risks and opportunities, in cases where risks and opportunities arise from a material impact, the undertaking may cross-reference its disclosures on policies, action and resources and targets in relation to that impact. | oAvalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine
|
| AR 40.The undertaking shall consider the extent to which its processes to manage material risks related to consumers and/or end-users are integrated into its existing risk management processes and how. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| AR 41.When disclosing the resources allocated to the management of material impacts, the undertaking may disclose which internal functions are involved in managing the impacts and what types of action they take to address negative and advance positive impacts. | oAvalikustamisnõue G1-4 – kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumid
|
| Metrics and targets | oAvalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö
|
| Disclosure Requirement S4-5 – Targets related to managing material negative impacts, advancing positive impacts, and managing material risks and opportunities | oAvalikustamisnõue G1-6 – maksetavad
|
| AR 42.When disclosing targets in relation to consumers and/or end-users, the undertaking may disclose: | A liide. Kohaldamisnõuded
|
| (a)the intended outcomes to be achieved in the lives of consumers and/or end-users, being as specific as possible; | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| (b)their stability over time in terms of definitions and methodologies to enable comparability; and/or | oAvalikustamisnõue G1-1 – ettevõtluskultuur ja ärilise käitumise poliitika |
| (c)references standards or commitments on which the targets are based are to be clearly defined in the reporting (for instance codes of conduct, sourcing policies, global frameworks or industry codes). | oAvalikustamisnõue G1-2 – suhted tarnijatega
|
| AR 43.Targets related to material risks and opportunities may be the same as or distinct from targets tied to material impacts. For example, a target to ensure equal access to finance for underserved consumers could both reduce discrimination impacts on those consumers and enlarge the undertaking’s pool of customers. | oAvalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine
|
| AR 44.The undertaking may also distinguish between short, medium and long-term targets covering the same policy commitment. For example, the undertaking may have as a main objective to make its online services accessible to people with disabilities, with the long-term goal of having adapted 100% of its online services by 2025, and with the short-term objective of adding x number of accessible features every year up and until 2025. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| AR 45.When modifying or replacing a target in the reporting period, the undertaking may explain the change by cross-referencing it to significant changes in the business model or to broader changes in the accepted standard or legislation from which the target is derived to provide contextual information as per ESRS 2 BP-2 Disclosures in relation to specific circumstances. | oAvalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö
|
| ESRS G1 | oAvalikustamisnõue G1-6 – maksetavad
|
| BUSINESS CONDUCT | Eesmärk |
| Table of contents | 1.Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad ettevõtja kestlikkusaruannete kasutajatel mõista ettevõtja strateegiat ja lähenemisviisi, protsesse ja protseduure ning tema ärilist käitumist. |
| Objective
| 2.Standardis keskendutakse järgmistele küsimustele, millele ühiselt viidatakse kui „äriline käitumine või ärilise käitumise küsimused“: |
| Interaction with other ESRS
| (a)ärieetika ja ettevõtluskultuur, sh korruptsiooni- ja altkäemaksuvastane tegevus, rikkumisest teatajate kaitse ja loomade heaolu; |
| Disclosure Requirements
| (b)suhete haldamine tarnijatega, sh maksetavad, eelkõige seoses hilinenud maksetega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. |
| -ESRS 2 General disclosures | (c)ettevõtja tegevus ja kohustused, mis on seotud poliitilise mõju avaldamisega, sh lobitegevus. |
| Governance | Seosed teiste ESRSidega |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 GOV-1 – The role of the administrative, supervisory and management bodies
| 3.Standardi osi, mis käsitlevad avalikustamise üldreegleid, mõjude, riskide ja võimaluste juhtimist ning mõõdikuid ja eesmärke tuleb tõlgendada koostoimes vastavalt standardiga ESRS 1 „Peamised põhimõtted“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. |
| Impact, risk and opportunity management
| Avalikustamisnõuded |
| oDisclosure Requirement related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material impacts, risks and opportunities
| ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ |
| oDisclosure Requirement G1-1– Corporate culture and bBusiness conduct policies and corporate culture
| 4.Käesoleva osa nõudeid tuleks tõlgendada koostoimes ja teavet avalikustada kõrvuti teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 juhtimist, strateegiat ning mõjude, riskide ja võimaluste juhtimist käsitlevate osadega. |
| oDisclosure Requirement G1-2 – Management of relationships with suppliers
| Juhtimine |
| oDisclosure Requirement G1-3 – Prevention and detection of corruption and bribery
| Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll |
| Metrics and targets | 5.Teabe avalikustamisel haldus-, juht- ja järelevalveorganite rolli kohta käsitleb ettevõtja järgmisi aspekte: |
| oDisclosure Requirement G1-4 – Confirmed incidents of corruption or bribery
| (a)haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll seoses ärilise käitumisega ja |
| oDisclosure Requirement G1-5 – Political influence and lobbying activities
| (b)haldus-, juht- ja järelevalveorganite eksperditeadmised ärilise käitumise küsimustes. |
| oDisclosure Requirement G1-6 – Payment practices
| Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| Appendix A: Application Requirements
| Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
| Impact, risk and opportunity management | 6.Ärilise käitumise küsimustega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi kirjeldamisel avalikustab ettevõtja kõik protsessis kasutatud asjakohased kriteeriumid, sh asukoha, tegevuse, sektori ja tehingu struktuuri. |
| oDisclosure Requirement G1-1 – Corporate culture and business conduct policies | Avalikustamisnõue G1-1 – ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur |
| oDisclosure Requirement G1-2 – Management of relationships with suppliers
| 7.Ettevõtja avalikustab oma ärilise käitumise küsimustega seotud poliitika ja teabe ettevõtluskultuuri edendamise kohta |
| oDisclosure Requirement G1-3 – Prevention and detection of corruption and bribery
| 8.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb ärilise käitumise küsimustega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. Samuti on selle eesmärk anda ülevaade ettevõtja lähenemisviisist ettevõtluskultuurile. |
| Metrics and targets | 9.Andmepunkti 7 kohaselt nõutav avalikustamine hõlmab seda, kuidas ettevõtja loob, arendab, edendab ja hindab oma ettevõtluskultuuri. |
| oDisclosure Requirement G1-5 – Political influence and lobbying activities
| 10.Andmepunktis 7 osutatud avalikustatav teave hõlmab järgmisi aspekte, mis on seotud ettevõtja ärilise käitumise küsimustega: |
| oDisclosure Requirement G1-6 – Payment practices
| (a)ebaseadusliku käitumise või käitumisjuhendi või sarnaste dokumentidega vastuolus oleva käitumisega seotud probleemide tuvastamise, nendest teatamise ja nende uurimise mehhanismide kirjeldus ning kas see hõlmab asutusesiseste ja/või -väliste sidusrühmade aruandlust; |
| Objective | (b)kui ettevõtjal ei ole korruptsiooni- või altkäemaksuvastast poliitikat, mis oleks kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga 127 , teatab ta sellest asjaolust, annab teada, kas tal on kavas sellist poliitikat rakendada, ning esitab rakendamise ajakava; |
| 1.The objective of this Standard is to specify disclosure requirements which will enable users of the undertaking’s sustainability statements to understand the undertaking’s strategy and approach, processes and procedures as well as its performance in respect of business conduct. | (c)kuidas ettevõtja kaitseb rikkumisest teatajaid, sh: |
| 2.This Standard focusses on the following matters, collectively referred to in this Standard as ‘business conduct or business conduct matters’: | I.asutusesiseste rikkumisest teatamise kanalite loomise üksikasjad, sh teave selle kohta, kas ettevõtja pakub oma töötajatele teavet ja koolitust, ning teavet teateid saavate töötajate määramise ja koolitamise kohta ja |
| (a)business ethics and corporate culture, including anti-corruption and anti-bribery, the protection of whistleblowers, and animal welfare; | II.meetmed, mille eesmärk on kaitsta oma töötajaid, kes on rikkumisest teatajad, survemeetmete eest kooskõlas kohaldatava õigusaktiga, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937 128 ; |
| (b)the management of relationships with suppliers, including payment practices, especially with regard to late payment to small and medium-sized undertakings. | (d)kui ettevõtjal ei ole rikkumisest teatajate kaitse poliitikat 129 , teatab ta sellest asjaolust, annab teada, kas tal on kavas sellist poliitikat rakendada, ning esitab rakendamise ajakava; |
| (c)activities and commitments of the undertaking related to exerting its political influence, including its lobbying activities; | (e)lisaks menetlustele, mille alusel võetakse rikkumisest teatajate teadete suhtes järelmeetmeid kooskõlas kohaldatava õigusega, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2019/1937, kas ettevõtjal on menetlused ärilise käitumisega seotud juhtumite, sh korruptsiooni- ja altkäemaksujuhtumite kiireks, sõltumatuks ja objektiivseks uurimiseks; |
| Interaction with other ESRS | (f)vajaduse korral teave selle kohta, kas ettevõtja on kehtestanud loomade heaoluga seotud poliitika; |
| 3.The content of this Standard on general disclosures as well as impact, risk and opportunity management and metrics and targets shall be read in conjunction respectively with ESRS 1 General principles and ESRS 2 General requirements. | (g)ettevõtja ärilise käitumise alase koolituse poliitika organisatsioonis, sh teave sihtrühma, sageduse ja ulatuse kohta, ja |
| Disclosure Requirements | (h)ettevõtja need funktsioonid, kus korruptsiooni ja altkäemaksu oht on kõige suurem. |
| ESRS 2 General disclosures | 11.Ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse rikkumisest teatajate kaitse suhtes direktiivi (EL) 2019/1937 ülevõtva liikmesriigi õiguse kohaseid õiguslikke nõudeid või samaväärseid õiguslikke nõudeid, võivad täita andmepunkti 10 alapunktis d sätestatud avalikustamise nõudeid, teatades, et nende suhtes kohaldatakse neid õiguslikke nõudeid. |
| 4.The requirements of this section should be read in conjunction with and reported alongside the disclosures required by ESRS 2 on Governance (GOV), Strategy (SBM) and Management of impacts, risks and opportunities (IRO). | Avalikustamisnõue G1-2 – suhted tarnijatega |
| Governance | 12.Ettevõtja annab teavet tarnijatega suhete haldamise kohta ja oma mõju kohta tarneahelale. |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 GOV-1 – The role of the administrative, management and supervisory bodies | 13.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja hankeprotsessi juhtimisest, sh õiglasest käitumisest tarnijate suhtes. |
| 5.When disclosing information about the role of the administrative, management and supervisory bodies, the undertaking shall cover the following aspects: | 14.Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mille eesmärk on vältida maksete hilinemist, eelkõige VKEdele tehtavate maksete puhul. |
| (a)the role of the administrative, management and supervisory bodies related to business conduct; and | 15.Andmepunkti 12 kohaselt tuleb avalikustada järgmine teave: |
| (b)the expertise of the administrative, management and supervisory bodies on business conduct matters. | (a)ettevõtja lähenemisviis suhetele tarnijatega, võttes arvesse ettevõtja tarneahelaga seotud riske ja mõju kestlikkusaspektidele, ja |
| Impact, risk and opportunity management | (b)kas ja kuidas võetakse tarnijate valikul arvesse sotsiaalseid ja keskkonnakriteeriume. |
| Disclosure Requirement related to ESRS 2 IRO-1 – Description of the processes to identify and assess material impacts, risks and opportunities | Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine |
| 6.When describing the process to identify material impacts, risks and opportunities in relation to business conduct matters, the undertaking shall disclose all relevant criteria used in the process, including location, activity, sector and the structure of the transaction. | 16.Ettevõtja annab teavet oma süsteemi kohta, mis võimaldab korruptsiooni ja altkäemaksuga seotud väiteid või juhtumeid vältida ja avastada, uurida ja neile reageerida, sh teavet asjaomase koolituse kohta. |
| Disclosure Requirement G1-1– Business conduct policies and corporate culture | 17.Avalikustamisnõude eesmärk on tagada läbipaistvus ettevõtja peamistes menetlustes korruptsiooni ja altkäemaksu juhtumite vältimiseks, avastamiseks ja käsitlemiseks. See hõlmab oma töötajatele pakutavat koolitust ja/või asutusesiseselt või tarnijatele pakutavat teavet. |
| 7.The undertaking shall disclose its policies with respect to business conduct matters and how it fosters its corporate culture. | 18.Andmepunkti 16 kohaselt tuleb avalikustada järgmine teave: |
| 8.The objective of this Disclosure Requirement is to enable an understanding of the extent to which the undertaking has policies that address the identification, assessment, management and/or remediation of its material impacts, risks and opportunities related to business conduct matters. It also aims to provide an understanding of the undertaking’s approach to corporate culture. | (a)ülevaade menetlustest, mis on kehtestatud väidetavate korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite või väidetavate juhtumite vältimiseks, avastamiseks ja käsitlemiseks; |
| 9.The disclosures required under paragraph 7 shall include how the undertaking establishes, develops, promotes and evaluates its corporate culture. | (b)kas uurijad või uurimiskomisjon on juhtumiga seotud juhtimisahelast eraldiseisvad ja |
| 10.The disclosures in paragraph 7 shall cover the following aspects related to the undertaking’s policies on business conduct matters: | (c)haldus-, juht- ja järelevalveorganitele tulemuste esitamise protsess, kui see on olemas. |
| (a)a description of the mechanisms for identifying, reporting and investigating concerns about unlawful behaviour or behaviour in contradiction of its code of conduct or similar internal rules; and whether it accommodates reporting from internal and/or external stakeholders; | 19.Kui ettevõtjal selliseid menetlusi kehtestatud ei ole, avalikustab ta selle asjaolu ja oma plaanid nende vastuvõtmiseks, kui ta kavatseb need vastu võtta. |
| (b)where the undertaking has no policies on anti-corruption or anti-bribery consistent with the United Nations Convention against Corruption 127 , it shall state this and whether it has plans to implement them and the timetable for implementation; | 20.Andmepunktis 16 nõutav avalikustamine hõlmab teavet selle kohta, kuidas ettevõtja teavitab oma poliitikast neid, kelle jaoks see on asjakohane, et tagada, et poliitika on neile kättesaadav ja nad mõistavad selle mõju. |
| (c)how the undertaking protects whistleblowers, including: | 21.Andmepunkti 16 nõuete kohaselt avalikustatakse järgmine teave koolituse kohta: |
| I.details on the establishment of internal whistleblower reporting channels, including whether the undertaking provides for information and training to its own workers and information about the designation and training of staff receiving reports; and | (a)ettevõtja pakutavate või ettevõtjale vajalike korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste koolitusprogrammide laad, ulatus ja põhjalikkus; |
| II.measures to protect against retaliation its own workers who are whistleblowers in accordance with the applicable law transposing Directive (EU) 2019/1937 of the European Parliament and of the Council 128 ; | (b)koolitusprogrammidega hõlmatud, riskile avatud funktsioonide protsent ja |
| (d)where the undertaking has no policies on the protection of whistle-blowers 129 , it shall state this and whether it has plans to implement them and the timetable for implementation; | (c)mil määral pakutakse koolitust haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele. |
| (e)beyond the procedures to follow-up on reports by whistleblowers in accordance with the applicable law transposing Directive (EU) 2019/1937, whether the undertaking has procedures to investigate business conduct incidents, including incidents of corruption and bribery, promptly, independently and objectively; | Mõõdikud ja eesmärgid |
| (f)where applicable, whether the undertaking has in place policies with respect to animal welfare; | Avalikustamisnõue G1–4 – korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumid |
| (g)the undertaking’s policy for training within the organisation on business conduct, including target audience, frequency and depth of coverage; and | 22.Ettevõtja esitab teabe aruandeperioodi jooksul toimunud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite kohta. |
| (h)the functions within the undertaking that are most at risk in respect of corruption and bribery. | 23.Avalikustamisnõude eesmärk on tagada aruandeperioodi jooksul toimunud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite ja nendega seotud tulemuste läbipaistvus. |
| 11.Undertakings that are subject to legal requirements under national law transposing Directive (EU) 2019/1937, or to equivalent legal requirements with regard to the protection of whistle-blowers, may comply with the disclosure specified in paragraph 10 (d) by stating that they are subject to those legal requirements. | 24.Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: |
| Disclosure Requirement G1-2 – Management of relationships with suppliers | (a)Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus 130 ja |
| 12.The undertaking shall provide information about the management of its relationships with its suppliers and its impacts on its supply chain. | (b)mis tahes meetmed, mis on võetud korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste menetluste ja standardite rikkumistega tegelemiseks 131 . |
| 13.The objective of this Disclosure Requirement is to provide an understanding of the undertaking’s management of its procurement process including fair behaviour with suppliers. | 25.Ettevõtja võib avalikustada järgmise teabe: |
| 14.The undertaking shall provide a description of its policy to prevent late payments, specifically to SMEs. | (a)kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite koguarv ja laad; |
| 15.The disclosure required under paragraph 12 shall include the following information: | (b)nende kinnitatud juhtumite arv, mille puhul oma töötajad korruptsiooni või altkäemaksuga seotud juhtumite tõttu vallandati või kohaldati nende suhtes distsiplinaarmeetmeid; |
| (a)the undertaking’s approach to its relationships with its suppliers, taking account of risks to the undertaking related to its supply chain and of impacts on sustainability matters; and | (c)kinnitatud juhtumite arv seoses äripartneritega sõlmitud lepingutega, mis korruptsiooni või altkäemaksuga seotud rikkumiste tõttu lõpetati või mida ei pikendatud, ja |
| (b)whether and how it takes into account social and environmental criteria for the selection of its suppliers. | (d)aruandeperioodil ettevõtja ja tema töötajate vastu algatatud korruptsiooni või altkäemaksuga seotud avalike kohtuasjade üksikasjad ning selliste juhtumite tulemused. See hõlmab varasematel aastatel algatatud juhtumeid, kus tulemus selgus alles aruandeperioodil. |
| Disclosure Requirement G1-3 – Prevention and detection of corruption and bribery | 26.Nõutav avalikustatav teave peaks hõlmama ettevõtja väärtusahela osalistega seotud juhtumeid üksnes juhul, kui ettevõtja või tema palgatöötajad on otseselt seotud. |
| 16.The undertaking shall provide information about its system to prevent and detect, investigate, and respond to allegations or incidents relating to corruption and bribery including the related training. | Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö |
| 17.The objective of this Disclosure Requirement is to provide transparency on the key procedures of the undertaking to prevent, detect, and address allegations about corruption and bribery. This includes the training provided to own workers and/or information provided internally or to suppliers. | 27.Ettevõtja annab teavet tegevuse ja kohustuste kohta, mis on seotud tema poliitilise mõjuga, sh tema oluliste mõjude, riskide ja võimalustega seotud lobitööga. |
| 18.The disclosure required under paragraph 16 shall include the following information: | 28.Avalikustamisnõude eesmärk on tagada läbipaistvus seoses ettevõtja tegevuse ja kohustustega, mis on seotud tema poliitilise mõjuga, seejuures näidatakse ära lobitöö liigid ja eesmärk. |
| (a)a description of the procedures in place to prevent, detect, and address allegations or incidents of corruption and bribery; | 29.Andmepunktiga 27 nõutav teave peab sisaldama järgmist: |
| (b)whether the investigators or investigating committee are separate from the chain of management involved in the matter; and | (a)vajaduse korral nende tegevuste järelevalve eest vastutavad esindajad haldus-, juht- ja järelevalveorganites; |
| (c)the process, if any, to report outcomes to the administrative, management and supervisory bodies. | (b)rahalise või mitterahalise poliitilise toetuse kohta: |
| 19.Where the undertaking has no such procedures in place, it shall disclose this fact and, where applicable, its plans to adopt them. | I.ettevõtja poolt otseselt ja kaudselt tehtud rahalise ja mitterahalise poliitilise toetuse rahaline koguväärtus, mis on vajaduse korral koondatud riigi või geograafilise piirkonna ning abisaaja/toetusesaaja liigi kaupa, ja |
| 20.The disclosures required by paragraph 16 shall include information about how the undertaking communicates its policies to those for whom they are relevant to ensure that the policy is accessible and that they understand its implications. | II.teave selle kohta, kuidas hinnatakse mitterahaliste sissemaksete rahalist väärtust, kui see on asjakohane; |
| 21.The disclosure required by paragraph 16 shall include information about the following with respect to training: | (c)ettevõtja lobitöö põhiteemad ja lühidalt tema peamised seisukohad nendel teemadel. Lisatakse selgitused selle kohta, kuidas see on seotud ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimalustega, mis on kindlaks tehtud tema olulisuse hinnangus vastavalt standardile ESRS 2, ja |
| (a)the nature, scope and depth of anti-corruption and anti-bribery training programmes offered or required by the undertaking; | (d)kui ettevõtja on registreeritud ELi läbipaistvusregistris või mõnes samaväärses liikmesriigi läbipaistvusregistris, siis sellise registri nimi ja ettevõtja identifitseerimisnumber registris. |
| (b)the percentage of functions-at-risk covered by training programmes; and | 30.Avalikustamine hõlmab ka teavet haldus-, juht- ja järelevalveorganite selliste liikmete määramise kohta aruandeperioodil, kes töötasid ametisse nimetamisele eelnenud kahe aasta jooksul avalikus halduses (sh reguleerivates asutustes) võrreldaval ametikohal. |
| (c)the extent to which training is given to members of the administrative, management and supervisory bodies. | Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad |
| Metrics and targets | 31.Ettevõtja esitab teabe oma maksetavade kohta, eelkõige seoses hilinenud maksetega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd). |
| Disclosure Requirement G1-4 – Incidents of corruption or bribery | 32.Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade lepingulistest maksetingimustest ja ettevõtja maksekäitumisest, eelkõige selle kohta, kuidas need mõjutavad VKEsid, ja täpsemalt VKEdele tehtud hilinenud maksetest. |
| 22.The undertaking shall provide information on incidents of corruption or bribery during the reporting period. | 33.Andmepunktiga 31 nõutav teave peab sisaldama järgmist: |
| 23.The objective of this Disclosure Requirement is to provide transparency on the incidents relating to corruption or bribery during the reporting period and the related outcomes. | (a)keskmine aeg päevades, mis kulub ettevõtjal arve tasumiseks alates kuupäevast, mil hakatakse arvutama lepingulist või seadusest tulenevat maksetähtaega; |
| 24.The undertaking shall disclose: | (b)ettevõtja tüüpiliste maksetingimuste kirjeldus päevade arvuna peamiste tarnijate kategooriate kaupa ja nende tüüptingimustega kooskõlas olevate maksete protsent; |
| (a)the number of convictions and the amount of fines for violation of anti-corruption and anti- bribery laws 130 ; and | (c)hilinenud maksetega seotud pooleliolevate kohtumenetluste arv ja |
| (b)any actions taken to address breaches in procedures and standards of anti-corruption and anti-bribery 131 . | (d)täiendav teave, mis on vajalik piisava konteksti loomiseks. Kui ettevõtja on alapunktis a nõutud teabe arvutamiseks kasutanud representatiivset valimit, teatab ta sellest ja kirjeldab lühidalt kasutatud metoodikat. |
| 25.The undertaking may disclose: | A liide. Kohaldamisnõuded |
| (a)the total number and nature of confirmed incidents of corruption or bribery; | See liide on standardi ESRS G1 „Äriline käitumine“ lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. |
| (b)the number of confirmed incidents in which own workers were dismissed or disciplined for corruption or bribery-related incidents; | Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine |
| (c)the number of confirmed incidents relating to contracts with business partners that were terminated or not renewed due to violations related to corruption or bribery; and | Avalikustamisnõue G1-1 – ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur |
| (d)details of public legal cases regarding corruption or bribery brought against the undertaking and its own workers during the reporting period and the outcomes of such cases. This includes cases that were initiated in previous years where the outcome was only established in the current reporting period. | AR 1.Ettevõtja võib andmepunkti 7 kohase avalikustamise kindlaksmääramisel võtta arvesse järgmisi aspekte: |
| 26.The disclosures required shall include incidents involving actors in its value chain only where the undertaking or its employees are directly involved. | (a)ettevõtluskultuuri teemad, mida haldus-, juht- ja järelevalveorganid arvesse võtavad ja arutavad ning millise sagedusega; |
| Disclosure Requirement G1-5 – Political influence and lobbying activities | (b)peamised teemad, mida edendatakse ja edastatakse osana ettevõtluskultuurist; |
| 27.The undertaking shall provide information on the activities and commitments related to exerting its political influence, including its lobbying activities related to its material impacts, risks and opportunities. | (c)kuidas ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed annavad suuniseid ettevõtluskultuuri edendamiseks ja |
| 28.The objective of this Disclosure Requirement is to provide transparency on the undertaking’s activities and commitments related to exerting its political influence with political contributions, including the types and purpose of lobbying activities. | (d)konkreetsed stiimulid või vahendid ettevõtja oma töötajatele ettevõtluskultuuri edendamiseks. |
| 29.The disclosure required by paragraph 27 shall include: | Avalikustamisnõue G1-2 – suhted tarnijatega |
| (a)if applicable, the representative(s) responsible in the administrative, management and supervisory bodies for the oversight of these activities; | AR 2.Standardi kohaldamisel võib tarnijatega suhete haldamine hõlmata järgmist: |
| (b)for financial or in-kind political contributions: | (a)kuidas ettevõtja tavad, sh tegevus tarneahela häirete mõju vältimiseks või minimeerimiseks, toetavad tema strateegiat ja riskijuhtimist; |
| I.the total monetary value of financial and in-kind political contributions made directly and indirectly by the undertaking aggregated by country or geographical area where relevant, as well as type of recipient/beneficiary; and | (b)ettevõtja hanke-/tarneahela valdkonna töötajate koolitamine tarnijate kaasamise ja nendega peetava dialoogi valdkonnas ning hangetega tegeleva personali stiimulid, sh teave selle kohta, kas stiimulid on seotud hinna, kvaliteedi või kestlikkusaspektidega; |
| II.where appropriate, how the monetary value of in-kind contributions is estimated. | (c)tarnijate sotsiaalsetel ja keskkonnakriteeriumidel põhineva tulemuslikkuse seire ja hindamine; |
| (c)the main topics covered by its lobbying activities and the undertaking’s main positions on these in brief. This shall include explanations on how this interacts with its material impacts, risks and opportunities identified in its materiality assessment per ESRS 2; and | (d)kohalike tarnijate kaasamine tarneahelasse ja/või sertifitseeritud tarnijate kaasamine; |
| (d)if the undertaking is registered in the EU Transparency Register or in an equivalent transparency register in a Member State, the name of any such register and its identification number in the register. | (e)millised on ettevõtja tavad seoses haavatavate tarnijatega; |
| 30.The disclosure shall also include information about the appointment of any members of the administrative, management and supervisory bodies who held a comparable position in public administration (including regulators) in the 2 years preceding such appointment in the current reporting period. | (f)ettevõtja eesmärgid ja meetmed seoses tarnijatega suhtlemise ja suhete haldamisega ja |
| Disclosure Requirement G1-6 – Payment practices | (g)kuidas hinnatakse nende tavade tulemusi, sh tarnijate külastused, auditid või uuringud. |
| 31.The undertaking shall provide information on its payment practices, especially with respect to late payments to small and medium enterprises (SMEs). | AR 3.„Haavatavad tarnijad“ – tarnijad, keda ohustavad märkimisväärsed majanduslikud, keskkonnaalased ja/või sotsiaalsed riskid. |
| 32.The objective of this Disclosure Requirement is to provide insights on the contractual payment terms and on its performance with regard to payment, especially as to how these impact SMEs and specifically with respect to late payments to SMEs. | Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine |
| 33.The disclosure under paragraph 31 shall include: | AR 4.„Riskile avatud funktsioonid“ – funktsioonid, mis on oma ülesannete ja kohustuste tõttu seotud korruptsiooni ja altkäemaksu riskiga. |
| (a)the average time the undertaking takes to pay an invoice from the date when the contractual or statutory term of payment starts to be calculated, in number of days; | AR 5.Avalikustamine võib hõlmata üksikasju riskihindamiste ja/või kaardistamise ning järelevalveprogrammide ja/või sisekontrollimenetluste kohta, mida ettevõtja rakendab korruptsiooni- ja altkäemaksujuhtumite avastamiseks. |
| (b)a description of the undertaking’s standard payment terms in number of days by main category of suppliers and the percentage of its payments aligned with these standard terms; | AR 6.Ettevõtja korruptsiooni- ja altkäemaksuvastane poliitika võib olla oluline ka teatavatele rühmadele, kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja töötajad, töövõtjad ja tarnijad), või seetõttu, et neil on otsene huvi selle rakendamise vastu (nt väärtusahela töötajad, investorid). Ettevõtja võib avalikustada selliste rühmade poliitikast teavitamise vahendid ja kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, ametiühingud ja/või töötajate esindajad). See võib hõlmata ka levitamise võimalike takistuste kindlakstegemist ja kõrvaldamist, näiteks poliitika tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. |
| (c)the number of legal proceedings currently outstanding for late payments; and | AR 7.Ettevõtja võib avalikustada oma koolitustegevuse analüüsi nt koolituspiirkondade või oma töötajaskonna kategooriate põhjal, kui tema programmid selliste tegurite tõttu märkimisväärselt varieeruvad ja selline teave oleks kasutajatele kasulik. |
| (d)complementary information necessary to provide sufficient context. If the undertaking has used representative sampling to calculate the information required under point (a), it shall state that fact and briefly describe the methodology used. | AR 8.Ettevõtja võib esitada koolituse kohta nõutava teabe, kasutades järgmist tabelit: |
| Appendix A: Application Requirements | Illustreeriv näide korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase koolituse kohta |
| This appendix is an integral part of the ESRS G1 Business conduct. It supports the application of the disclosure requirements set out in this standard and has the same authority as the other parts of the Standard. | Majandusaasta 20XY jooksul pakkus ABC oma riskile avatud töötajatele koolitus oma poliitika alal (vt lisa x). Riskile avatud funktsioonide puhul on see koolitus kohustuslik, kuid ABC tegi vabatahtliku koolituse kättesaadavaks ka teistele oma töötajatele. Üksikasjalik teave aasta jooksul pakutud koolituse kohta on esitatud allpool: |
| Impact, risk and opportunity management | Riskile avatud funktsioonid | Juhid | HJJO 132 | Muud oma | töötajad |
| Disclosure Requirement G1-1 – Business conduct policies and corporate culture | Koolitusega hõlmatus |
| AR 1.The undertaking may consider the following aspects when determining its disclosure under paragraph 7: | Kokku | 20 000 | 200 | 16 | 70 000 |
| (a)the aspects of corporate culture that are taken into consideration and discussed by the administrative, management and supervisory bodies and with which frequency; | Koolitustel osalemine kokku | 19 500 | 150 | 8 | 5 000 |
| (b)the principal themes that are promoted and communicated as part of the corporate culture; | Koolituse meetod ja | kestus |
| (c)how the members of the undertaking’s administrative, management and supervisory bodies provide direction to promote a corporate culture; and | Koolitus klassiruumis | 5 tundi |
| (d)specific incentives or tools for its own workers to foster and encourage its corporate culture. | Arvutipõhine koolitus | 1 tund | 2 tundi | 1 tund |
| Disclosure Requirement G1-2 – Management of relationships with suppliers | Vabatahtlik arvutipõhine | koolitus | 1 tund |
| AR 2.For purposes of this standard, management of relationships with the undertaking’s suppliers may include the following: | Sagedus |
| (a)how the undertaking’s practices, including activities to avoid or minimise the impacts of disruptions to its supply chain, support its strategy and risk management; | Kui sageli koolitust vajatakse | Igal aastal | Igal aastal | Iga kahe aasta järel | – |
| (b)training of the undertaking’s procurement/supply chain workforce on engagement and dialogue with suppliers as well as incentives of its procurement workforce including whether such incentives refer to price, quality or sustainability factors; | Käsitletud teemad |
| (c)the screening and evaluation of social and environmental performance of suppliers; | Korruptsiooni mõiste | X | X | X | X |
| (d)the inclusion of locally based suppliers in its supply chain and/or suppliers with certification; | Poliitika | X | X | X | X |
| (e)how the undertaking’s practices deal with vulnerable suppliers; | Toimingud | kahtluse korral / tuvastamiseks | X | X |
| (f)the undertaking’s targets and actions with regard to communication and management of relationships with suppliers; and | jne | X |
| (g)how the outcomes of these practices are evaluated, including supplier visits, audits or surveys. | Mõõdikud ja eesmärgid |
| AR 3.'Vulnerable suppliers’ includes suppliers that are exposed to significant economic, environmental and/or social risks. | Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö |
| Disclosure Requirement G1-3 – Prevention and detection of corruption and bribery | AR 9.Käesolevas standardis mõistetakse „poliitilise toetuse“ all rahalist või mitterahalist toetust, mida antakse otse erakondadele, nende valitud esindajatele või poliitilist ametikohta taotlevatele isikutele. Rahaline toetus võib hõlmata annetusi, laene, sponsorlust, ettemakseid teenuste eest, piletite ostmist rahakogumisüritustele jms. Mitterahalised toetused võivad hõlmata reklaami, ruumide kasutamist, disaini ja trükkimist, seadmete annetamist, juhtorgani liikmesuse pakkumist, tööd või nõustamist ametisse valitud või ametisse kandideerivate poliitikute heaks. |
| AR 4.‘Functions-at-risk’ means those functions deemed to be at risk of corruption and bribery as a result of its tasks and responsibilities. | AR 10.„Kaudne poliitiline toetus“ on vahendusorganisatsiooni, näiteks lobi- või heategevusorganisatsiooni kaudu antud poliitiline panus või toetus, mis on antud organisatsioonile, nt mõttekojale või kutseliidule, mis on seotud konkreetsete erakondade või poliitiliste eesmärkidega või toetab neid. |
| AR 5.Disclosures may include details about the risk assessments and/or mapping, as well as monitoring programmes and/or internal control procedures performed by the undertaking to detect corruption and bribery. | AR 11.Käesoleva standardi kohaselt „võrreldava ametikoha“ kindlaksmääramisel võtab ettevõtja arvesse erinevaid tegureid, sh vastutuse taset ja tegevuse ulatust. |
| AR 6.The undertaking’s policies on corruption and bribery may be relevant to specific groups of people, either because they are expected to implement them (for example, the undertaking’s employees, contractors and suppliers), or because they have a direct interest in their implementation (for example, value chain workers, investors). The undertaking may disclose the communication tools and channels (e.g., flyers, newsletters, dedicated websites, social media, face to face interactions, unions and/or workers representatives) to communicate policies to such groups. This may also include the identification and/or removal of potential barriers to dissemination, such as through translation into relevant languages or the use of graphic depictions. | AR 12.Ettevõtja võib esitada oma lobitööga seotud rahalise või mitterahalise toetuse kohta järgmise teabe: |
| AR 7.The undertaking may disclose an analysis of its training activities by, for example, region of training or category of own workforce where its programmes differ significantly based on such factors and such information would be useful to users. | (a)selliste sise- ja väliskulude rahaline kogusumma ja |
| AR 8.The undertaking may present the required information about training using the following table: | (b)lobiorganisatsioonide liikmesuse eest makstud kogusumma. |
| Anti-corruption and bribery training illustrative example | AR 13.Kui ettevõtja on õiguslikult kohustatud olema kaubanduskoja või muu tema huve esindava organisatsiooni liige, võib ta sellest teatada. |
| During the 20XY financial year ABC provided training to its at-risk own workers in terms of its policy (see note x). For those at-risk functions the training is mandatory, but ABC also made available voluntary training for other own workers. Details of its training during the year is as follows: | AR 14.Andmepunkti 29 alapunktis c sätestatud nõude täitmisel kaalub ettevõtja, kas tema olulisi mõjusid, riske ja võimalusi käsitlevate avalike teadaannete ning lobitöö tasakaalu. |
| At-risk functions | Managers | AMSB 132 | Other own | workers | AR 15.Sellise avalikustatava teabe näide: |
| Training coverage | Illustreeriv näide poliitilise kaasatuse (sh lobitöö) kohta |
| Total | 20,000 | 200 | 16 | 70,000 | Majandusaasta 20XY jooksul osales ABC kavandatud määrusega XXX seotud tegevuses. Praegusel kujul rakendamise korral võib määrusel olla märkimisväärne negatiivne mõju tema ärimudelile. ABC leiab, et kuigi kavandatud määrusega parandatakse teataval määral regulatiivset korda, näiteks xxx, kaaluvad praegusel kujul xxx-i rakendamisega seotud kulud üles sellest saadava kasu. ABC ja sektori teised ettevõtjad jätkavad selle tasakaalu parandamiseks koostööd XXXga (reguleeriv asutus). |
| Total receiving training | 19,500 | 150 | 8 | 5,000 | ABC toetas ka erakonda QRP riigis X ja erakonda EFG riigis Y, kuna mõlemad.... ABC on registreeritud kohalikus läbipaistvusregistris XYZ ja selle registreerimisnumber on 987234. |
| Delivery method and | duration | Summad (tuhandetes eurodes) |
| Classroom training | 5 hours | 2023 | 2022 [kinnitamisel] |
| Computer-based training | 1 hour | 2 hours | 1 hour | Antud poliitiline rahastus | 100 |
| Voluntary computer-based | training | 1 hour | Rahastus QRP-le | 75 |
| Frequency | Rahastus EFG-le | 25 |
| How often training is required | Annually | Annually | Bi-annually | - | 100 |
| Topics covered | Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad |
| Definition of corruption | X | X | X | X | AR 16.Mõnel juhul võivad ettevõtja tüüpilised lepingulised maksetingimused sõltuvalt riigist või tarnija liigist märkimisväärselt erineda. Sellistel juhtudel võib teave tüüptingimuste kohta peamiste tarnijate kategooriate või riikide või geograafiliste piirkondade kaupa olla näide täiendavast taustteabest andmepunkti 33 alapunktis b nimetatud teabe selgitamiseks. |
| Policy | X | X | X | X | AR 17.Näide selle kohta, milline võiks olla lepingu tüüptingimuste avalikustamise kirjeldus, mida on mainitud andmepunkti 33 alapunktis b: |
| Procedures on | suspicion/detection | X | X | ABC lepingu tüüptingimuseks on tasumine hulgiarvete alusel, mis moodustavad väärtuse järgi ligikaudu 80 % tema aastastest arvetest. Ettevõtja tasub saadud teenuste eest 30 päeva jooksul pärast arve saamist; sellised arved moodustavad tema aastastest arvetest ligikaudu 5 %. Ülejäänud arved tasutakse 60 päeva jooksul pärast arve saamist, v.a riigis X, kus arved tasutakse vastavalt turutingimustele 90 päeva jooksul pärast arve saamist. |
| Etc. | X | (1) |
| Metrics and targets | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19). |
| Disclosure Requirement G1-5 – Political influence and lobbying activities | (2) |
| AR 9.For purposes of this Standard ‘political contribution’ means financial or in-kind support provided directly to political parties, their elected representatives or persons seeking political office. Financial contributions can include donations, loans, sponsorships, advance payments for services, or the purchase of tickets for fundraising events and other similar practices. In-kind contributions can include advertising, use of facilities, design and printing, donation of equipment, provision of board membership, employment or consultancy work for elected politicians or candidates for office. | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15). |
| AR 10.‘Indirect political contribution’ refers to those political contributions made through an intermediary organisation such as a lobbyist or charity, or support given to an organisation such as a think tank or trade association linked to or supporting particular political parties or causes. | (3) |
| AR 11.When determining ‘comparable position’ in this standard, the undertaking shall consider various factors, including level of responsibility and scope of activities undertaken. | ÜRO juhtpõhimõte 16 ja selle kommentaarid, ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 21 ja 25 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punkt A.10) ja IV peatükk inimõiguste kohta (punkt 4 ja kommentaaride punkt 44), OECD hoolsuskohustuse suuniste II jao punktid 1.1 ja 1.2 ning lisa küsimustes 14 ja 15. |
| AR 12.The undertaking may provide the following information on its financial or in-kind contributions with regard to its lobbying expenses: | (4) |
| (a)the total monetary amount of such internal and external expenses; and | ÜRO juhtpõhimõte 18 ja selle kommentaarid, ÜRO juhtpõhimõte 20, kommentaarid ÜRO juhtpõhimõtete 21 ja 29 kohta ning ÜRO juhtpõhimõtte 31 punkt h ja selle kommentaarid, samuti ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 30, 33, 42 ja 76 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punkt A.14 ja kommentaaride punktis 25) ja OECD hoolsuskohustuse suuniste II jagu (2.1.c, 2.3 2.4.a, 3.1.b ja 3.1.f) ning lisa küsimused 8–11. |
| (b)the total amount paid for membership to lobbying associations. | (5) |
| AR 13.If the undertaking is legally obliged to be a member of a chamber of commerce or other organisation that represents its interests, it may disclose that this is the case. | ÜRO juhtpõhimõtted 17, 18 ja 24 ning nende kommentaarid ning ÜRO juhtpõhimõtte 29 kommentaarid; ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 9, 12–13, 27–28, 36–42 ja 85–89 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punktid A.10–11 ja kommentaaride punkt 14) ning IV peatükk inimõiguste kohta (kommentaaride punktid 1–2 ja punktid 41–43) ja OECD hoolsuskohustuse suuniste II jao punktid 2.1–2.4 ning lisa küsimustes 3–5 ja 19–31). |
| AR 14.In meeting the requirement in paragraph 29(c) the undertaking shall consider the alignment between its public statements on its material impacts, risks and opportunities and its lobbying activities. | (6) |
| AR 15.An example of what such disclosures could look like: | ÜRO juhtpõhimõtted 19, 22 ja 23 ning nende kommentaarid ja ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 11, 32, 46–47, 64–68 ja 82–83 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punktid A.12 ja kommentaaride punktid 18–22) ning IV peatükk inimõiguste kohta (kommentaaride punktid 3 ja punktid 42–43) ja OECD hoolsuskohustuse suuniste II jao punktid 3.1 ja 3.2 ning lisa küsimused 32–40. |
| Political engagement (including lobbying activities) illustrative example | (7) |
| During the 20XY financial year ABC was involved in activities around the proposed regulation XXX which could have significant negative impacts on its business model if implemented in the current format. ABC’s considers that while the proposed regulation will realise some improvements to the regulatory regime such as xxx, in its current format the costs relating to xxx will outweigh the benefits. ABC and its peers continue to work with XXX (the regulator) to improve this balance. | ÜRO juhtpõhimõte 20 ja juhtpõhimõtte 31 punkt g ning nende kommentaarid, samuti ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 49–53 ja 80 ning OECD hoolsuskohustuse suuniste II jagu (punktid 4.1 ja 5.1) ja lisa küsimused 41–47. |
| ABC also supported the QRP political party in Country X and EFG party in Country Y as both …. ABC is registered in its local transparency register, i.e., XYZ, and its registration number is 987234. | (8) |
| Amounts in € thousands. | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13). |
| 2023 | 2022 [TBC] | (9) |
| Political funding provided | 100 | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 17). |
| Funding to QRP | 75 | (10) |
| Funding to EFG | 25 | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12). |
| 100 | (11) |
| Disclosure Requirement G1-6 – Payment practices | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1). |
| AR 16.In some cases, the undertaking’s standard contractual payment terms may differ significantly depending on country or type of supplier. In such cases, information about the standard terms per main categories of suppliers or country or geographical region could be examples of additional contextual information to explain the disclosures in paragraph 33(b). | (12) |
| AR 17.An example of what the description of standard contract term disclosures in paragraph 33(b) could look like: | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1). |
| ABC’s standard contract payment terms are payment on receipt of invoice for wholesalers which encompass approximately 80% of its annual invoices by value. It pays for services received within 30 days after receipt of the invoice which are about 5% of its annual invoices. The remainder of its invoices are paid within 60 days of receipt except for those in country X which in accordance with the marketplace standards are paid within 90 days of receipt. | (13) |
| (1) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni 6. aprilli 2022. aasta delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088) I lisa tabelis 1 näitajana nr 13 („Juhtorganite sooline mitmekesisus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega, ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011) kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud II lisa 1. ja 2. jao näitajaga „Juhatuse nais- ja meessoost liikmete kaalutud keskmine suhe“. |
| Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on the annual financial statements, consolidated financial statements and related reports of certain types of undertakings, amending Directive 2006/43/EC of the European Parliament and of the Council and repealing Council Directives 78/660/EEC and 83/349/EEC (OJ L 182, 29.6.2013, p. 19). | (14) |
| (2) | See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud II lisa 1. jao näitajaga „Sõltumatute juhatuse liikmete kaalutud keskmine protsent“. |
| Directive (EU) 2022/2464 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2022 amending Regulation (EU) No 537/2014, Directive 2004/109/EC, Directive 2006/43/EC and Directive 2013/34/EU, as regards corporate sustainability reporting (OJ L 322, 16.12.2022, p. 15). | (15) |
| (3) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 10 („Hoolsusmeetmete puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. |
| UN Guiding Principle 16 and its commentary; UN Interpretive Guide, Questions 21 and 25 as well as OECD Guidelines Chapter II on General Policies (paragraph A.10), and chapter IV on Human Rights (paragraph 4; and paragraph 44 of the Commentary); and OECD Due Diligence Guidance, Section II (1.1 and 1.2) and Annex, Questions 14 and 15. | (16) |
| (4) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 4 („Kokkupuude fossiilkütusesektoris tegutsevate äriühingutega“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. |
| UN Guiding Principle 18 and its Commentary, UN Guiding Principle 20, Commentary to UN Guiding Principles 21 and 29, and UN Guiding Principle 31(h) and its Commentary; and the UN Interpretive Guide, Questions 30, 33, 42 and 76 as well as OECD Guidelines Chapter II on General Policies (paragraph A.14 and paragraph 25 of the Commentary); and OECD Due Diligence Guidance, Section II (2.1.c, 2.3. 2.4.a, 3.1.b and 3.1.f) and Annex Questions 8- 11. | (17) |
| (5) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1). |
| UN Guiding Principles 17, 18 and 24 and their Commentaries, and the Commentary to UN Guiding Principle 29; and the UN Interpretive Guide, Questions 9, 12-13, 27-28, 36-42, and 85-89 and OECD Guidelines Chapter II on General Policies (paragraphs A.10-11 and paragraph 14 of the Commentary), and Chapter IV on Human Rights (paragraphs 1-2 and paragraphs 41-43 of the Commentary); and OECD Due Diligence Guidance, Section II (2.1- 2.4) and Annex Questions 3-5, and 19-31). | (18) |
| (6) | Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9). |
| UN Guiding Principles 19, 22 and 23 and their Commentaries; and the UN Interpretive Guide, Questions 11, 32, 46-47, 64-68 and 82-83 and OECD Guidelines Chapter II on General Policies (paragraphs A.12 and paragraphs 18-22 of the Commentary), and Chapter IV on Human Rights (paragraphs 3 and 42-43 of the Commentary); and OECD Due Diligence Guidance, Section II (3.1-3.2) and Annex Questions 32-40). | (19) |
| (7) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 9 („Investeeringud kemikaale tootvatesse äriühingutesse“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. |
| UN Guiding Principles 20 and 31(g) and their Commentaries; and the UN Interpretive Guide, Questions 49-53 and 80 and OECD Due Diligence Guidance, Section II (4.1 and 5.1) and Annex Questions 41-47. | (20) |
| (8) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 14 („Kokkupuude vastuoluliste relvadega (jalaväe vastased miinid, kobarlahingumoon, keemia- ja bioloogilised relvad)“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. |
| Regulation (EU) 2020/852 of the European Parliament and of the Council of 18 June 2020 on the establishment of a framework to facilitate sustainable investment, and amending Regulation (EU) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, p. 13). | (21) |
| (9) | See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1818 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud artikli 12 lõike 1 punktiga b. |
| Directive 2007/36/EC of the European Parliament and of the Council of 11 July 2007 on the exercise of certain rights of shareholders in listed companies (OJ L 184, 14.7.2007, p. 17). | (22) |
| (10) | Direktiivi 2013/34/EL artikli 18 lõike 1 punkt a: „netokäive, sealhulgas selle jaotumine tegevusvaldkondade ja geograafiliste turgude lõikes, kui need tegevusvaldkonnad ja turud erinevad üksteisest oluliselt, võttes arvesse, kuidas on korraldatud toodete müük ja teenuste osutamine.“ |
| Regulation (EU) 2017/1129 of the European Parliament and of the Council of 14 June 2017 on the prospectus to be published when securities are offered to the public or admitted to trading on a regulated market, and repealing Directive 2003/71/EC (OJ L 168, 30.6.2017, p. 12). | (23) |
| (11) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1). |
| Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on prudential requirements for credit institutions and investment firms and amending Regulation (EU) No 648/2012 (OJ L 176, 27.6.2013, p. 1). | (24) |
| (12) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (kapitalinõuete määrus) (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1). |
| Regulation (EC) No 1221/2009 of the European Parliament and of the Council of 25 November 2009 on the voluntary participation by organisations in a Community eco-management and audit scheme (EMAS), repealing Regulation (EC) No 761/2001 and Commission Decisions 2001/681/EC and 2006/193/EC (OJ L 342, 22.12.2009, p. 1). | (25) |
| (13) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1). |
| This information supports the information needs of: financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts set out by indicator #13 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 of 6 April 2022 supplementing Regulation (EU) 2019/2088 of the European Parliament and of the Council with regard to disclosures rules on sustainable investments (“Board gender diversity”) and benchmark administrators to disclose ESG factors subject to Commission Delegated Regulation (EU) 2020/1816 of 17 July 2020 supplementing Regulation (EU) 2016/1011 of the European Parliament and of the Council as set out by indicator “Weighted average ratio of female to male board members” in section 1 and 2 of Annex II. | (26) |
| (14) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). |
| This information supports the information needs of benchmark administrators to disclose ESG factors subject to Regulation (EU) 2020/1816 as set out by indicator “Weighted average percentage of board members who are independent” in section I of Annex II. | (27) |
| (15) | Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1816, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses võrdlusaluse kirjelduses esitatava selgitusega selle kohta, kuidas kajastatakse igas esitatud ja avaldatud võrdlusaluses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid (ELT L 406, 3.12.2020, lk 1). |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #10 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Lack of due diligence”). | (28) |
| (16) | Komisjoni 30. novembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2453, millega muudetakse rakendusmääruses (EL) 2021/637 sätestatud rakenduslikke tehnilisi standardeid seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide avalikustamisega (ELT L 324, 19.12.2022, lk 1). |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts set out by indicator #4 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosures rules on sustainable investments (“Exposure to companies active in the fossil fuel sector”). | (29) |
| (17) | Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega (ELT L 406, 3.12.2020, lk 17). |
| Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the Governance of the Energy Union and Climate Action, amending Regulations (EC) No 663/2009 and (EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council, Directives 94/22/EC, 98/70/EC, 2009/31/EC, 2009/73/EC, 2010/31/EU, 2012/27/EU and 2013/30/EU of the European Parliament and of the Council, Council Directives 2009/119/EC and (EU) 2015/652 and repealing Regulation (EU) No 525/2013 of the European Parliament and of the Council (OJ L 328, 21.12.2018, p. 1). | (30) |
| (18) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). |
| Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2178 of 6 July 2021 supplementing Regulation (EU) 2020/852 of the European Parliament and of the Council by specifying the content and presentation of information to be disclosed by undertakings subject to Articles 19a or 29a of Directive 2013/34/EU concerning environmentally sustainable economic activities, and specifying the methodology to comply with that disclosure obligation (OJ L 443, 10.12.2021, p. 9). | (31) |
| (19) | Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega (ELT L 406, 3.12.2020, lk 17). |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts set out by indicator #9 in Table II of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosures rules on sustainable investments (“Investments in companies producing chemicals”). | (32) |
| (20) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1). |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts set out by indicator #14 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosures rules on sustainable investments (“Exposure to controversial weapons (anti-personnel mines, cluster munitions, chemical weapons and biological weapons)”). | (33) |
| (21) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13). |
| This information supports the needs of benchmark administrators to disclose ESG factors subject to Regulation (EU) 2020/1818 as set out by paragraph b) of article 12.1. | (34) |
| (22) | Komisjoni 30. novembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2453, millega muudetakse rakendusmääruses (EL) 2021/637 sätestatud rakenduslikke tehnilisi standardeid seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide avalikustamisega (ELT L 324, 19.12.2022, lk 1). |
| Article 18, paragraph 1, sub-point (a) of Directive 2013/34/EU: “the net turnover broken down by categories of activity and into geographical markets, in so far as those categories and markets differ substantially from one another, taking account of the manner in which the sale of products and the provision of services are organised.” | (35) |
| (23) | See teave on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (ELi kliimaseadus) artikli 2 lõikega 1 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikliga 2. |
| Regulation (EU) 2019/2088 of the European Parliament and of the Council of 27 November 2019 on sustainability‐related disclosures in the financial services sector (Sustainable Finance Disclosures Regulation) (OJ L 317, 9.12.2019, p. 1). | (36) |
| (24) | Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1). |
| Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on prudential requirements for credit institutions and investment firms and amending Regulation (EU) No 648/2012 (Capital Requirements Regulation “CRR”) (OJ L 176, 27.6.2013, p. 1). | (37) |
| (25) | Arvesse võetud kapitalikulude summad on seotud järgmiste NACE koodidega: |
| Regulation (EU) 2016/1011 of the European Parliament and of the Council of 8 June 2016 on indices used as benchmarks in financial instruments and financial contracts or to measure the performance of investment funds and amending Directives 2008/48/EC and 2014/17/EU and Regulation (EU) No 596/2014 (OJ L 171, 29.6.2016, p. 1). | (b)B.05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine, B.06 Toornafta ja maagaasi tootmine (piiratud toornaftaga), B.09.1 Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad (ainult toornafta), |
| (26) | (c)C.19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine, |
| Regulation (EU) 2021/1119 of the European Parliament and of the Council of 30 June 2021 establishing the framework for achieving climate neutrality and amending Regulations (EC) No 401/2009 and (EU) 2018/1999 (‘European Climate Law’) (OJ L 243, 9.7.2021, p. 1). | (d)D.35.1 Elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotus, |
| (27) | (e)D.35.3 Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (ainult söe- ja naftaküttel elektri ja/või soojuse tootmine), |
| Commission Delegated Regulation (EU) 2020/1816 of 17 July 2020 supplementing Regulation (EU) 2016/1011 of the European Parliament and of the Council as regards the explanation in the benchmark statement of how environmental, social and governance factors are reflected in each benchmark provided and published (OJ L 406, 3.12.2020, p. 1). | (f)G.46.71 Tahke-, vedel- ja gaaskütuste jms toodete (ainult tahke- ja vedelkütuste) hulgimüük. |
| (28) | Gaasiga seotud tegevusalade puhul hõlmab NACE koodi määratlus tegevusi, mille otsene KHG heide on suurem kui 270 gCO2/KWh. |
| Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 of 30 November 2022 amending the implementing technical standards laid down in Implementing Regulation (EU) 2021/637 as regards the disclosure of environmental, social and governance risks (OJ L 324,19.12.2022, p.1.). | (38) |
| (29) | Avalikustamisnõue on lisatud kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 1: kliimamuutustega seotud üleminekurisk) ja on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikli 12 lõike 1 punktidega d–g ning artikli 12 lõikega 2. |
| Commission Delegated Regulation (EU) 2020/1818 of 17 July 2020 supplementing Regulation (EU) 2016/1011 of the European Parliament and of the Council as regards minimum standards for EU Climate Transition Benchmarks and EU Paris-aligned Benchmarks (OJ L 406, 3.12.2020, p. 17). | (39) |
| (30) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 4 („Investeeringud äriühingutesse, kes ei ole ellu viinud CO2 heite vähendamise algatusi“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega, ning on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikliga 6. |
| Regulation (EU) 2021/1119 of the European Parliament and of the Council of 30 June 2021 establishing the framework for achieving climate neutrality and amending Regulations (EC) No 401/2009 and (EU) 2018/1999 (‘European Climate Law’) (OJ L 243, 9.7.2021, p. 1). | (40) |
| (31) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 5 („Taastumatu energia tarbimise ja tootmise osakaal“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. Jaotus on aluseks põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavale näitajale, mis on esitatud sama lisa tabelis 2 näitajana nr 5 („Energiatarbimise jaotus taastumatute energiaallikate liikide kaupa“). |
| Commission Delegated Regulation (EU) 2020/1818 of 17 July 2020 supplementing Regulation (EU) 2016/1011 of the European Parliament and of the Council as regards minimum standards for EU Climate Transition Benchmarks and EU Paris-aligned Benchmarks (OJ L 406, 3.12.2020, p. 17). | (41) |
| (32) | Vastab taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikku käsitlevatele nõuetele delegeeritud õigusaktides: komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks, ja komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, kehtestades ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumläveni ja määrates kindlaks metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest ja ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise hindamiseks. |
| Regulation (EU) 2019/2088 of the European Parliament and of the Council of 27 November 2019 on sustainability‐related disclosures in the financial services sector (Sustainable Finance Disclosures Regulation) (OJ L 317, 9.12.2019, p. 1). | (42) |
| (33) | Suure kliimamõjuga sektorid on loetletud NACE jagudes A-H ja L (nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1288). |
| Regulation (EU) 2020/852 of the European Parliament and of the Council of 18 June 2020 on the establishment of a framework to facilitate sustainable investment, and amending Regulation (EU) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, p. 13). | (43) |
| (34) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 5 („Taastumatu energia tarbimise ja tootmise osakaal“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. |
| Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 of 30 November 2022 amending the implementing technical standards laid down in Implementing Regulation (EU) 2021/637 as regards the disclosure of environmental, social and governance risks (OJ L 324,19.12.2022, p.1.). | (44) |
| (35) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 6 („Investeerimisobjektiks olevate äriühingute kasvuhoonegaaside heitemahukus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information is aligned with the Regulation (EU) 2021/1119 of the European Parliament and of the Council (EU Climate Law), Article 2 (1); and with Commission Delegated Regulation (EU) 2020/1818 (Climate Benchmark Regulation), Article 2. | (45) |
| (36) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajatena nr 1 ja 2 („Kasvuhoonegaaside heide“ ja „CO2 jalajälg“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikli 5 lõikega 1, artikliga 6 ja artikli 8 lõikega 1. |
| Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2139 of 4 June 2021 supplementing Regulation (EU) 2020/852 of the European Parliament and of the Council by establishing the technical screening criteria for determining the conditions under which an economic activity qualifies as contributing substantially to climate change mitigation or climate change adaptation and for determining whether that economic activity causes no significant harm to any of the other environmental objectives (OJ L 442, 9.12.2021, p. 1). | (46) |
| (37) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 3 („Investeerimisobjektiks olevate äriühingute kasvuhoonegaaside heitemahukus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikli 8 lõikega 1. |
| The CapEx amounts considered are related to the following NACE codes: | (47) |
| (b)B.05 Mining of coal and lignite, B.06 Extraction of crude petroleum and natural gas (limited to crude petroleum), B.09.1 Support activities for petroleum and natural gas extraction (limited to crude petroleum), | See teave on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (ELi kliimaseadus) artikli 2 lõikega 1. |
| (c)C.19 Manufacture of coke and refined petroleum products, | (48) |
| (d)D.35.1 - Electric power generation, transmission and distribution, | See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/1818 (kliima võrdlusaluste määrus). |
| (e)D.35.3 - Steam and air conditioning supply (limited to coal-fired and oil-fired power and/or heat generation), | (49) |
| (f)G.46.71 - Wholesale of solid, liquid and gaseous fuels and related products (limited to solid and liquid fuels). | Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: pangaportfell – kliimamuutustega seotud füüsiline risk: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid). |
| For gas-related activities, the NACE code definition addresses activities with direct GHG emissions that are higher than 270 gCO2/KWh. | (50) |
| (38) | Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: pangaportfell – kliimamuutustega seotud füüsiline risk: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid). |
| This disclosure requirement is included consistent with the requirements in Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 template I climate change transition risk; and is aligned with Commission Delegated Regulation (EU) 2020/1818 (Climate Benchmark Regulation), Articles 12.1 (d) to (g) and 12.2. | (51) |
| (39) | Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 2: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: kinnisvaratagatisega laenud – tagatise energiatõhusus). |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 (SFDR) because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #4 in Table II of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Investments in companies without carbon emission reduction initiatives”); and is aligned with the Commission Delegated Regulation (EU) 2020/1818 (Climate Benchmark Regulation), Article 6. | (52) |
| (40) | See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/1818 (kliima võrdlusaluste määrus). |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from a mandatory indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #5 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Share of non-renewable energy consumption and production”). The breakdown serves as a reference for an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #5 in Table II of the same Annex (“Breakdown of energy consumption by type of non-renewable sources of energy”). | (53) |
| (41) | Kliimaalaste võrdlusaluste standardite määruse artikli 12 lõikes 1 on sätestatud: „Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid jätavad kõnealustest võrdlusalustest välja kõik järgmised ettevõtted: |
| Compliant with the requirements in delegated acts for hydrogen from renewable sources: Commission Delegated Regulation of 10 February 2023 supplementing Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the Council by establishing a Union methodology setting out detailed rules for the production of renewable liquid and gaseous transport fuels of non-biological origin; and Commission Delegated Regulation of 10 February 2023 supplementing Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the Council by establishing a minimum threshold for greenhouse gas emissions savings of recycled carbon fuels and by specifying a methodology for assessing greenhouse gas emissions savings from renewable liquid and gaseous transport fuels of non-biological origin and from recycled carbon fuel. | a)ettevõtted, kes saavad 1 % või rohkem oma tulust kivi- ja pruunsöe uurimisest, kaevandamisest, jaotamisest või rafineerimisest, või |
| (42) | b)ettevõtted, kes saavad 10 % või rohkem oma tulust vedelkütuste uurimisest, ammutamisest, jaotamisest või rafineerimisest, või |
| High climate impact sectors are those listed in NACE Sections A to H and Section L (as defined in Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288). | c)ettevõtted, kes saavad 50 % või rohkem oma tulust gaaskütuste uurimisest, ammutamisest, tootmisest või jaotamisest, või |
| (43) | d)ettevõtted, kes saavad 50 % või rohkem oma tulust elektritootmisest, mille puhul kasvuhoonegaaside heitemahukus on üle 100 g CO2 e/kWh.“ |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from a mandatory indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #5 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Share of non-renewable energy consumption and production”). | Artikli 12 lõikes 2 on sätestatud: „Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid jätavad kõnealustest võrdlusalustest kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõike 2 kohaste hinnanguid käsitlevate eeskirjadega välja ettevõtted, kelle puhul nad või välised andmepakkujad leiavad, et need ettevõtted kahjustavad märkimisväärselt üht või mitut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 osutatud keskkonnaeesmärki“. |
| (44) | (54) |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from a mandatory indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #6 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Energy consumption intensity per high climate impact sector”). | See avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 1: kliimamuutustega seotud üleminekurisk). |
| (45) | (55) |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from a mandatory indicator related to principal adverse impacts as set out by indicators #1 and #2 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“GHG emissions” and “Carbon footprint”). This information is aligned with Commission Delegated Regulation (EU) 2020/1818 (Climate Benchmark Regulation), Articles 5 (1), 6 and 8 (1). | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1). |
| (46) | (56) |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from a mandatory indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #3 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“GHG intensity of investee companies”). This information is aligned with Commission Delegated Regulation (EU) 2020/1818 (Climate Benchmark Regulation), Article 8 (1). | Vastab taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikku käsitlevatele nõuetele delegeeritud õigusaktides: komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks, ja komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, kehtestades ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumläveni ja määrates kindlaks metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest ja ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise hindamiseks. |
| (47) | (57) |
| This information is aligned with Regulation (EU) 2021/1119 of the European Parliament and of the Council (EU Climate Law), Article 2 (1). | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. |
| (48) | (58) |
| This information is aligned with Commission Delegated Regulation (EU) 2020/1818 (Climate Benchmark Regulation). | Komisjoni 15. detsembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta (ELT L 471, 30.12.2021, lk 1). |
| (49) | (59) |
| This disclosure requirement is consistent with the requirements included in Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 - Template 5: Banking book - Climate change physical risk: Exposures subject to physical risk. | Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid) . |
| (50) | (60) |
| This disclosure requirement is consistent with the requirements included in Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 - Template 5: Banking book - Climate change physical risk: Exposures subject to physical risk. | Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid) . |
| (51) | (61) |
| This disclosure requirement is consistent with the requirements included in Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453- Template 2: Banking book - Climate change transition risk: Loans collateralised by immovable property - Energy efficiency of the collateral. | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13). |
| (52) | (62) |
| This information is aligned with Commission Delegated Regulation (EU) 2020/1818 (Climate Benchmark Regulation). | Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 2: kinnisvaratagatisega laenud – tagatise energiatõhusus). |
| (53) | (63) |
| Article 12.1 of the Climate Benchmark Standards Regulation states that “Administrators of EU Paris-aligned Benchmarks shall exclude the following companies: | Kulumäär on tegur, mida kasutatakse mitterahaliste mõjude (tonnid, hektarid, m³ jne) konverteerimiseks rahaühikutesse. Kulumäärad peaksid põhinema rahalisel hindamisel, need peavad olema teaduspõhised ja nende saamiseks kasutatavad meetodid peaksid olema läbipaistvad. Juhiseid nende meetodite kohta saab näiteks ELi-LIFE’i rahastatud projektist TRANSPARENT. |
| a)companies that derive 1% or more of their revenues from exploration, mining, extraction, distribution or refining of hard coal and lignite; or | (64) |
| b)companies that derive 10% or more of their revenues from exploration, extraction, distribution or refining of oil fuels; or | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1). |
| c)companies that derive 50% or more of their revenues from exploration, extraction, manufacturing or distribution of gaseous fuels; or | (65) |
| d)companies that derive 50% or more of their revenues from electricity generation with a GHG intensity of more than 100 g CO2 e/KWh.” | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb a) põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 2 („Õhusaasteainete heide“); b) I isa tabelis 1 näitajana nr 8 („Vetteheide“); c) I lisa tabelis 2 näitajana nr 1 („Anorgaaniliste saasteainete heide“) ja d) I lisa tabelis 2 näitajana nr 3 („Osoonikihti kahandavate ainete heide“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| Article 12.2 states that “Administrators of EU Paris-aligned Benchmarks shall exclude from those benchmarks any companies that are found or estimated by them or by external data providers to significantly harm one or more of the environmental objectives referred to in Article 9 of Regulation (EU) 2020/852 of the European Parliament and of the Council, in accordance with the rules on estimations laid down in Article 13(2) of this Regulation.”. | (66) |
| (54) | Eurostati järgi näitab linnastumise määral (DEGURBA) põhinev liigitus piirkonna olemust. Tuginedes linnaklastrites ja linnakeskustes elavate kohalike elanike osakaalule, liigitatakse kohalikud haldusüksused (kohalikud omavalitsused) kolme liiki piirkondadeks: i) suurlinnad (tihedalt asustatud alad), ii) linnad ja eeslinnad (keskmise asustustihedusega alad) ja iii) maapiirkonnad (hõreda asustusega alad). |
| This disclosure requirement is consistent with the requirements in Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 - template 1 climate change transition risk. | (67) |
| (55) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17). |
| Directive 2012/27/EU of the European Parliament and of the Council of 25 October 2012 on energy efficiency, amending Directives 2009/125/EC and 2010/30/EU and repealing Directives 2004/8/EC and 2006/32/EC (OJ L 315, 14.11.2012, p. 1). | (68) |
| (56) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (veepoliitika raamdirektiiv) (ELT L 327, 22.12.2000, lk 1). |
| Compliant with the requirements in delegated acts for hydrogen from renewable sources: Commission delegated regulation of 10 February 2023 supplementing Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the Council by establishing a Union methodology setting out detailed rules for the production of renewable liquid and gaseous transport fuels of non-biological origin; and Commission delegated regulation of 10 February 2023 supplementing Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the Council by establishing a minimum threshold for greenhouse gas emissions savings of recycled carbon fuels and by specifying a methodology for assessing greenhouse gas emissions savings from renewable liquid and gaseous transport fuels of non-biological origin and from recycled carbon fuel. | (69) |
| (57) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19). |
| Based on Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the promotion of the use of energy from renewable sources. | (70) |
| (58) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik (ELT L 257, 28.8.2014, lk 135). |
| Commission Recommendation (EU) 2021/2279 of 15 December 2021 on the use of the Environmental Footprint methods to measure and communicate the life cycle environmental performance of products and organisations (OJ L 471, 30.12.2021, p. 1). | (71) |
| (59) | Allikas: IFC Performance Standard 6, 2012. |
| This disclosure requirement is consistent with the requirements of Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 - Template 5 exposures subjects to physical risk . | (72) |
| (60) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I isa tabelis 2 näitajana nr 7 („Investeeringud äriühingutesse, kus puudub veemajanduspoliitika“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This disclosure requirement is consistent with the requirements of Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 - Template 5 exposures subjects to physical risk . | (73) |
| (61) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 8 („Kokkupuude suure veestressiga aladega“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| Directive 2010/31/EU of the European Parliament and of the Council of 19 May 2010 on the energy performance of buildings (OJ L 153, 18.6.2010, p. 13). | (74) |
| (62) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 12 („Investeeringud äriühingutesse, kus puuduvad kestlikud ookeane/meresid käsitlevad tavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This disclosure requirement is consistent with the requirements of Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2453 - Template 2 immovable property, energy efficiency of the collateral. | (75) |
| (63) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 6.2 („Veekasutus ja ringlussevõtt“ 2. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute ringlussevõetud ja korduskasutatud vee kaalutud keskmine protsent) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| The cost rate is the factor used to convert non-monetary impacts like tonnes, hectares, m3 etc. into monetary units. Cost rates should be based on monetary valuation studies, need to be science-based and the methods used to obtain them transparent. Guidance on these methods can be obtained, e.g., from the EU-LIFE-funded TRANSPARENT project. | (76) |
| (64) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 6.1 („Veekasutus ja ringlussevõtt“ 1. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute tarbitud vee keskmine kogus (kuupmeetrites) investeerimisobjektiks olevate äriühingute tulu miljoni euro kohta) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| Regulation (EC) No 166/2006 of the European Parliament and of the Council of 18 January 2006 concerning the establishment of a European Pollutant Release and Transfer Register and amending Council Directives 91/689/EEC and 96/61/EC (OJ L 033 4.2.2006, p. 1) | (77) |
| (65) | „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“, COM(2020) 380 final. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from: (a) an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #2 in Table II of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Emissions of air pollutants”); (b) indicator #8 in Table I of Annex I (“Emissions to water); (c) indicator #1 in Table II of Annex I ( “Emissions of inorganic pollutants”); and (d) indicator #3 in Table II of Annex I (“Emissions of ozone- depleting substances”) . | (78) |
| (66) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7) ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (ELT L 206, 22.7.1992, lk 7). |
| According to Eurostat, the Degree of urbanisation (DEGURBA) is a classification that indicates the character of an area. Based on the share of local population living in urban clusters and in urban centres, it classifies Local Administrative Units (LAU or communes) into three types of area: i) Cities (densely populated areas), ii) Towns and suburbs (intermediate density areas), and iii) Rural areas (thinly populated areas). | (79) |
| (67) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19). |
| Directive 2010/75/EU of the European Parliament and of the Council of 24 November 2010 on industrial emissions (integrated pollution prevention and control) (OJ L 334, 17.12.2010, p. 17). | (80) |
| (68) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 7 („Tegevus, mis mõjutab negatiivselt elurikkuse seisukohast tundlikke alasid“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| Directive 2000/60/EC of the European Parliament and of the Council of 23 October 2000 establishing a framework for Community action in the field of water policy (Water Framework Directive) (OJ L 327, 22.12.2000, p. 1). | (81) |
| (69) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 10 („Mulla degradeerumine, kõrbestumine, mulla katmine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| Directive 2008/56/EC of the European Parliament and of the Council of 17 June 2008 establishing a framework for community action in the field of marine environmental policy (Marine Strategy Framework Directive) (OJ L 164, 25.6.2008, p. 19). | (82) |
| (70) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 14 („Looduslikud liigid ja kaitsealad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| Directive 2014/89/EU of the European Parliament and of the Council of 23 July 2014 establishing a framework for maritime spatial planning (OJ L 257, 28.8.2014, p. 135). | (83) |
| (71) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1). |
| Source: IFC Performance Standard 6, 2012. | (84) |
| (72) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 11 („Investeeringud äriühingutesse, kus puuduvad kestlikud maakasutus-/põllumajandustavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #7 in Table II of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Investments in companies without water management policies”). | (85) |
| (73) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 12 („Investeeringud äriühingutesse, kus puuduvad kestlikud ookeane/meresid käsitlevad tavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #8 in Table II of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Exposure to areas of high water stress”). | (86) |
| (74) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 15 („Raadamine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #12 in Table II of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments ( “Investments in companies without sustainable oceans/seas practices”). | (87) |
| (75) | Nagu on märgitud IUCNi ohustatud liikide punases raamatus ja Euroopa Komisjoni avaldatud Euroopa punases raamatus. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #6.2 in Table II of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 regarding disclosure rules on sustainable investments (“Water usage and recycling”, 2. Weighted average percentage of water recycled and reused by investee companies). | (88) |
| (76) | Kliimamuutuste otsesed mõjurid tuleb esitada standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ ja saaste mõjurid standardi ESRS E2 „Reostus“ alusel. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #6.1 in Table II of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Water usage and recycling”, 1. Average amount of water consumed by the investee companies (in cubic meters) per million EUR of revenue of investee companies). | (89) |
| (77) | Kooskõlas komisjoni 19. detsembri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/2026, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) IV lisa (ELT L 325, 20.12.2018, lk 18). |
| EU Biodiversity Strategy for 2030- Bringing nature back into our lives, COM/2020/380 final. | (90) |
| (78) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). |
| Directive 2009/147/EC of the European Parliament and of the Council of 30 November 2009 on the conservation of wild birds (OJ L 20, 26.1.2010, p. 7) and Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora (OJ L 206, 22.7.1992, p. 7). | (91) |
| (79) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 13 („Ringlusse võtmata jäätmete suhtarv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| Directive 2008/56/EC of the European Parliament and of the Council of 17 June 2008 establishing a framework for community action in the field of marine environmental policy (Marine Strategy Framework Directive) (OJ L 164, 25.6.2008, p. 19). | (92) |
| (80) | Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48). See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 9 („Ohtlike jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete suhtarv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial markets participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #7 in Table 1 Annex 1 of the related Delegated Regulation with regard to disclosure rules on sustainable investments ( “Activities negatively affecting biodiversity-sensitive areas”). | (93) |
| (81) | Nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivis 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10). |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impact as set out by indicator #10 in Table 2 of Annex 1 of the related Delegated Regulation with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Land degradation, desertification, soil sealing”). | (94) |
| (82) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavatest näitajatest, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 13 („Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne sunniviisilise või kohustusliku töö oht“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impact as set out by indicator #14 in Table 2 of Annex 1 of the related Delegated Regulation with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Natural species and protected areas”). | (95) |
| (83) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavatest näitajatest, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 12 („Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne lapstööjõu kasutamise oht“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| Directive 2011/92/EU of the European Parliament and of the Council of 13 December 2011 on the assessment of the effects of certain public and private projects on the environment (OJ L 26, 28.1.2012, p. 1). | (96) |
| (84) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impact as set out by indicator #11 in Table II of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Investments in companies without sustainable land/agriculture practices”). | (97) |
| (85) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impact as set out by indicator #12 in Table II of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Investments in companies without sustainable oceans/seas practices”). | (98) |
| (86) | See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides 1–8“ II lisa punktides 1 ja 2. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impact as set out by indicator #15 in Table II of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Deforestation”). | (99) |
| (87) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 11 („Inimkaubandust tõkestavate menetluste ja meetmete puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| As indicated in the IUCN Red List of Threatened Species and the European Red List published by the European Commission. | (100) |
| (88) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 1 („Investeeringud äriühingutesse, kus puudub tööõnnetuste ennetamise poliitika“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| The direct driver climate change is to be reported under ESRS E1 Climate Change and pollution under ESRS E2 Pollution. | (101) |
| (89) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 5 („Töötajate küsimustega seotud kaebuste käsitlemise mehhanismi puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| As proposed by Commission Regulation (EU) 2018/ 2026 of 19 December 2018 amending Annex IV to Regulation (EC) No 1221/2009 of the European Parliament and of the Council on the voluntary participation by organisations in a Community eco-management and audit scheme (EMAS) (OJ L 325, 20.12.2018, p. 18). | (102) |
| (90) | See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Õnnetuste, vigastuste ja surmajuhtumite kaalutud keskmine suhe“ II lisa jaos 1 ja 2. Teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 2 („Õnnetusjuhtumite määr“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega, ja aitab võrdlusaluste halduritel avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Õnnetuste, vigastuste ja surmajuhtumite kaalutud keskmine suhe“ II lisa jaos 1 ja 2. |
| Directive 2008/98/EC of the European Parliament and of the Council of 19 November 2008 on waste and repealing certain Directives (OJ L 312, 22.11.2008, p. 3). | (103) |
| (91) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 3 („Õnnetusjuhtumite määr“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #13 in Table II of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Non-recycled waste ratio”). | (104) |
| (92) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 12 („Korrigeerimata sooline palgalõhe“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Kaalutud keskmine sooline palgalõhe“ II lisa jaos 1 ja 2. |
| Council Directive 2011/70/Euratom of 19 July 2011 establishing a Community framework for the responsible and safe management of spent fuel and radioactive waste (OJ L 199, 2.8.2011, p. 48). This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from a mandatory indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #9 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Hazardous waste and radioactive waste ratio”). | (105) |
| (93) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 8 („Liiga suur tegevjuhtide palga suhtarv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| As established by Directive 2009/125/EC.Directive 2009/125/EC of the European Parliament and of the Council of 21 October 2009 establishing a framework for the setting of ecodesign requirements for energy-related products (OJ L 285, 31.10.2009, p. 10). | (106) |
| (94) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 7 („Diskrimineerimisjuhtumid“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from additional indicators related to principal adverse impacts as set out by indicator #13 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Operations and suppliers at significant risk of incidents of forced or compulsory labour”). | (107) |
| (95) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust ja täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 ja tabelis 3 näitajana nr 14 („ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning Majanduskoostöö ja hargmaiseid ettevõtteid käsitlevate Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniste rikkumine“, „Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ II lisa jaos 1 ja 2. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from additional indicators related to principal adverse impacts as set out by indicator #12 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Operations and suppliers at significant risk of incidents of child labour”). | (108) |
| (96) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28). |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #9 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Lack of a human rights policy”). | (109) |
| (97) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon töötajate esindamise kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29). |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from a mandatory indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #11 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments. | (110) |
| (98) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus (ELT L 275, 25.10.2022, lk 33). |
| This information supports the needs of benchmark administrators to disclose ESG factors subject to Regulation (EU) 2020/1816 as set out by indicator “Exposure of the benchmark portfolio to companies without due diligence policies on issues addressed by the fundamental International Labour Organisation Conventions 1 to 8” in section 1 and 2 of Annex II. | (111) |
| (99) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavatest näitajatest, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajatena nr 12 ja 13 („Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne lapstööjõu kasutamise oht“ ja „Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne sunniviisilise või kohustusliku töö oht“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #11 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Lack of processes and measures for preventing trafficking in human beings”). | (112) |
| (100) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impact as set out by indicator #1 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Investments in companies without workplace accident prevention policies”). | (113) |
| (101) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 („Puuduvad menetlused ja vastavuskontrollimehhanismid, mis võimaldaksid jälgida vastavust ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtetele ja OECD hargmaiste ettevõtete suunistele“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #5 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Lack of grievance/complaints handling mechanisms related to employee matters). | (114) |
| (102) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 11 („Inimkaubandust tõkestavate menetluste ja meetmete puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of benchmark administrators to disclose ESG factors subject to Regulation (EU) 2020/1816 as set out by indicator “Weighted average ratio of accidents, injuries, fatalities” in section 1 and 2 of Annex II. This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #2 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Rate of accidents”) and benchmark administrators to disclose ESG factors subject to Regulation (EU) 2020/1816 as set out by indicator “Weighted average ratio of accidents, injuries, fatalities” in section 1 and 2 of Annex II. | (115) |
| (103) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 4 („Tarnija tegevusjuhendi puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #3 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Number of days lost to injuries, accidents, fatalities or illness”). | (116) |
| (104) | See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides 1–8“ II lisa jaos 1 ja 2. |
| This information supports the information needs of: financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from a mandatory indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #12 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Unadjusted gender pay gap”); and benchmark administrators to disclose ESG factors subject to Regulation (EU) 2020/1816 as set out by indicator “Weighted average gender pay gap” in section 1 and 2 of Annex II. | (117) |
| (105) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ ja „Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides 1–8“ II lisa jaos 1 ja 2. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #8 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Excessive CEO pay ratio”). | (118) |
| (106) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 14 („Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #7 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Incidents of discrimination”). | (119) |
| (107) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from a mandatory and additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #10 in Table I of Annex I and by indicator #14 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Violations of UNGC principles and OECD Guidelines for Multinational Enterprises” and “Number of identified cases of severe human rights issues and incidents”); and the information needs of benchmark administrators to disclose ESG factors subject to Regulation (EU) 2020/1816 as set out by indicator “Number of benchmark constituents subject to social violations (absolute number and relative divided by all benchmark constituents), as referred to in international treaties and conventions, United Nations principles and, where applicable, national law” in section 1 and 2 of Annex II. | (120) |
| (108) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 („Puuduvad menetlused ja vastavuskontrollimehhanismid, mis võimaldaksid jälgida vastavust ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtetele ja OECD hargmaiste ettevõtete suunistele“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| Directive 2009/38/EC of the European Parliament and of the Council of 6 May 2009 on the establishment of a European Works Council or a procedure in Community-scale undertakings and Community-scale groups of undertakings for the purposes of informing and consulting employees (OJ L 122, 16.5.2009, p. 28). | (121) |
| (109) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 („ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hargmaiseid ettevõtteid käsitlevate suuniste rikkumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega; ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ II lisa jaos 1 ja 2. |
| Directive 2002/14/EC of the European Parliament and of the Council of 11 March 2002 establishing a general framework for informing and consulting employees in the European Community - Joint declaration of the European Parliament, the Council and the Commission on employee representation (OJ L 80, 23.3.2002, p. 29). | (122) |
| (110) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 14 („Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. |
| Directive (EU) 2022/2041 of the European Parliament and of the Council of 19 October 2022 on adequate minimum wages in the European Union (OJ L 275, 25.10.2022, p. 33). | (123) |
| (111) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from additional indicators related to principal adverse impacts as set out by indicators number 12 and number 13 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Operations and suppliers at significant risk of incidents of child labour” and “Operations and suppliers at significant risk of incidents of forced or compulsory labour”). | (124) |
| (112) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #9 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Lack of a human rights policy”). | (125) |
| (113) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 („ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hargmaiseid ettevõtteid käsitlevate suuniste rikkumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega, ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ II lisa jaos 1 ja 2. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from a mandatory indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #11 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (’Lack of processes and compliance mechanisms to monitor compliance with UN Global Compact principles and OECD Guidelines for Multinational Enterprises’). | (126) |
| (114) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 14 („Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #11 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Lack of processes and measures for preventing trafficking in human beings”). | (127) |
| (115) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 15 („Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #4 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Lack of a supplier code of conduct”). | (128) |
| (116) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17). |
| This information supports the needs of benchmark administrators to disclose ESG factors subject to Regulation (EU) 2020/1816 as set out by indicator “Exposure of the benchmark portfolio to companies without due diligence policies on issues addressed by the fundamental International Labour Organisation Conventions 1 to 8” in section 1 and 2 of Annex II. | (129) |
| (117) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 6 („Rikkumisest teatajate ebapiisav kaitse“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of: financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from a mandatory indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #10 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments; and benchmark administrators to disclose ESG factors subject to Regulation (EU) 2020/1816 as set out by indicators “Number of benchmark constituents subject to social violations (absolute number and relative divided by all benchmark constituents), as referred to in international treaties and conventions, United Nations principles and, where applicable, national law” and “Exposure of the benchmark portfolio to companies without due diligence policies on issues addressed by the fundamental International Labour Organisation Conventions 1 to 8” in section 1 and 2 of Annex II. | (130) |
| (118) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 17 („Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega, Ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus“
II lisa punktides 1 ja 2. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #14 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Number of identified cases of severe human rights issues and incidents”). | (131) |
| (119) | See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 16 („Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitluse standardite rikkumise kõrvaldamiseks võetud meetmed on ebapiisavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #9 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Lack of a human rights policy”). | (132) |
| (120) | Haldus-, juht- ja järelevalveorganid. |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from a mandatory indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #11 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Lack of processes and compliance mechanisms to monitor compliance with UN Global Compact principles and OECD Guidelines for Multinational Enterprises”). | |
| (121) | II LISA |
| This information supports the information needs of: financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from a mandatory indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #10 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Violations of UN Global Compact principles and Organisation for Economic Cooperation and Development (OECD) Guidelines for Multinational Enterprises”); and benchmark administrators to disclose ESG factors subject to Regulation (EU) 2020/1816 as set out by indicator “Number of benchmark constituents subject to social violations (absolute number and relative divided by all benchmark constituents), as referred to in international treaties and conventions, United Nations principles and, where applicable, national law” in section 1 and 2 of Annex II. | LÜHENDID JA TERMINITE SÕNASTIK |
| (122) | Selles lisas on esitatud kõik Euroopa kestlikkusaruandluse standardites (ESRS) esinevad suurtähtlühendid (tabel 1) ning kõik neis määratletud mõisted (tabel 2). |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #14 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Number of identified cases of severe human rights issues and incidents”). | Tabel 1. Lühendid |
| (123) | AMS | Automaatsed mõõtmissüsteemid |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #9 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Lack of a human rights policy”). | AQI | Õhukvaliteedi näitajad |
| (124) | AR | Kohaldamisnõuded |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from a mandatory indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #11 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments. | AWS | Veemajanduse liit (Alliance for Water Stewardship) |
| (125) | PVT | Parim võimalik tehnika |
| This information supports the information needs of: financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from a mandatory indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #10 in Table I of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Violations of UN Global Compact principles and Organisation for Economic Cooperation and Development (OECD) Guidelines for Multinational Enterprises”); and benchmark administrators to disclose ESG factors subject to Regulation (EU) 2020/1816 as set out by indicator “Number of benchmark constituents subject to social violations (absolute number and relative divided by all benchmark constituents), as referred to in international treaties and conventions, United Nations principles and, where applicable, national law” in section 1 and 2 of Annex II. | PVT-SHT | Heitetase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga |
| (126) | PVT-SKTT | Keskkonnatoime tase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #14 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosure rules on sustainable investments (“Number of identified cases of severe human rights issues and incidents”). | PVT-viitedokumendid | Parima võimaliku tehnika viitedokumendid |
| (127) | Btu | Briti soojusühik (British thermal unit) |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #15 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosures rules on sustainable investments (“Lack of anti-corruption and anti-bribery policies”). | CapEx | Kapitalikulud |
| (128) | CBD | Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon |
| Directive (EU) 2019/1937 of the European Parliament and of the Council of 23 October 2019 on the protection of persons who report breaches of Union law (OJ L 305, 26.11.2019, p. 17). | CDDA | Määratud alade ühine andmebaas |
| (129) | CEN | Euroopa Standardikomitee |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts as set out by indicator #6 in Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosures rules on sustainable investments (“Insufficient whistleblower protection”). | CENELEC | Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee |
| (130) | CH4 | Metaan |
| This information supports the information needs of: financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts set out in indicator #17 of Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosures rules on sustainable investments (“Number of convictions and amount of fines for violation of anti-corruption and anti-bribery laws”); and benchmark administrators to disclose ESG factors subject to Regulation (EU) 2020/1816 as set out by indicator “Numbers of convictions and amount of fines for violations of anti-corruption and anti-bribery laws” in section 1 and 2 of Annex II. | CICES | Ühtne rahvusvaheline ökosüsteemiteenuste klassifikatsioon |
| (131) | CO2 | Süsinikdioksiid |
| This information supports the information needs of financial market participants subject to Regulation (EU) 2019/2088 because it is derived from an additional indicator related to principal adverse impacts set out in in indicator #16 of Table III of Annex I of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 with regard to disclosures rules on sustainable investments (“Cases of insufficient action taken to address breaches of standards of anti-corruption and anti-bribery”). | CRR | Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr (EL) 757/2013 1 (kapitalinõuete määrus) |
| (132) | DEGURBA | Linnastumise määr |
| Administrative, management and supervisory bodies. | DR BP-1 | Avalikustamisnõue – kestlikkusaruannete koostamise üldine alus |
| DR BP-2 | Avalikustamisnõue – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega |
| ANNEX II | DR GOV-1 | Avalikustamisnõue – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll |
| ACRONYMS AND GLOSSARY OF TERMS | DR GOV-2 | Avalikustamisnõue – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid |
| This Annex presents all the acronyms found in the ESRS (Table 1) as well as all terms defined in the ESRS (Table 2). | DR GOV-3 | Avalikustamisnõue – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse |
| Table 1 – Acronyms | DR GOV-4 | Avalikustamisnõue – avaldus kestlikkusalase hoolsuskohustuse kohta |
| AMS | Automated Measuring Systems | DR GOV-5 | Avalikustamisnõue – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll |
| AQI | Air Quality Indices | DR SBM-1 | Avalikustamisnõue – turupositsioon, strateegia, ärimudel(id) ja väärtusahel |
| AR | Application Requirements | DR SBM-2 | Avalikustamisnõue – sidusrühmade huvid ja seisukohad |
| AWS | Alliance for Water Stewardship | DR SBM-3 | Avalikustamisnõue – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende koostoime strateegia ja ärimudeli(te)ga |
| BAT | Best Available Technique | DR IRO-1 | Avalikustamisnõue – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus |
| BAT-AEL | Best Available Technique-Associated Emission Level | DR IRO-2 | ESRSi avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruannetega |
| BAT-AEPL | Best Available Technique-Associated Environmental Performance Level | DNSH | Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
| BREFs | Best Available Techniques Reference Documents | DR | Avalikustamisnõuded |
| Btu | British Thermal Units | EBA | Euroopa Pangandusjärelevalve |
| CapEx | Capital Expenditure | EK | Euroopa Komisjon |
| CBD | Convention for Biological Diversity | EMP | Euroopa Majanduspiirkond |
| CDDA | Common Database on Designated Areas | EFRAG | Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm |
| CEN | European Committee for Standardization | EFRAG SRB | Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma | kestlikkusaruandluse komisjon |
| CENELEC | European Committee for Electrotechnical Standardization | KMH | Keskkonnamõju hindamine |
| CH4 | Methane | EMAS | Keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem |
| CICES | Common International Classification of Ecosystem Services | EPC | Energiamärgis |
| C02 | Carbon Dioxide | E-PRTR | Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister |
| CRR | Regulation (EU) 757/2013 of the European Parliament and of the Council 1 (Capital Requirements Regulation) | ESA | Euroopa järelevalveasutus |
| DEGURBA | Degree of Urbanisation | ESMA | Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve |
| DR BP-1 | Disclosure Requirement - General basis for preparation of the sustainability statements | ESRS | Euroopa kestlikkusaruandluse standardid |
| DR BP-2 | Disclosure Requirement - Disclosures in relation to specific circumstances | ESRS 1 | Euroopa kestlikkusaruandluse standard 1 – Peamised nõuded |
| DR GOV-1 | Disclosure Requirement - The role of the administrative, management and supervisory bodies | ESRS 2 | Euroopa kestlikkusaruandluse standard 2 – Avalikustamise üldised reeglid |
| DR GOV-2 | Disclosure Requirement - Information provided to and sustainability matters addressed by the undertaking’s administrative, management and supervisory bodies | ESRS E1 | Euroopa kestlikkusaruandluse standard E1 – Kliimamuutus |
| DR GOV-3 | Disclosure Requirement - Integration of sustainability- related performance in incentive schemes | ESRS E2 | Euroopa kestlikkusaruandluse standard E2 – Reostus |
| DR GOV-4 | Disclosure Requirement - Statement on sustainability due diligence | ESRS E3 | Euroopa kestlikkusaruandluse standard E3 – Vee- ja mereressursid |
| DR GOV-5 | Disclosure Requirement - Risk management and internal controls over sustainability reporting | ESRS E4 | Euroopa kestlikkusaruandluse standard E4 – Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid |
| DR SBM-1 | Disclosure Requirement - Market position, strategy, business model(s) and value chain | ESRS E5 | Euroopa kestlikkusaruandluse standard E5 – Ressursikasutus ja ringmajandus |
| DR SBM-2 | Disclosure Requirement - Interests and views of stakeholders | ESRS G1 | Euroopa kestlikkusaruandluse standard G1 – Äriline käitumine |
| DR SBM-3 | Disclosure Requirement - Material impacts, risks and opportunities and their interaction with strategy and business model(s) | ESRS S1 | Euroopa kestlikkusaruandluse standard S1 – Oma töötajaskond |
| DR IRO-1 | Disclosure Requirement - Description of the processes to identify and assess material impacts, risks and opportunities | ESRS S2 | Euroopa kestlikkusaruandluse standard S2 – Töötajad väärtusahelas |
| DR IRO-2 | Disclosure Requirements in ESRS covered by the undertaking’s sustainability statements | ESRS S3 | Euroopa kestlikkusaruandluse standard S3 – Mõjutatud kogukonnad |
| DNSH | Do No Significant Harm | ESRS S4 | Euroopa kestlikkusaruandluse standard S4 – Tarbijad ja lõppkasutajad |
| DR | Disclosure Requirements | EL | Euroopa Liit |
| EBA | European Banking Authority | ELi HKS | Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem |
| EC | European Commission | EWC | Euroopa töönõukogu |
| EEA | European Economic Area | FPIC | Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek |
| EFRAG | European Financial Reporting Advisory Group | FTE | Täistööaja ekvivalent |
| EFRAG SRB | European Financial Reporting Advisory Group Sustainability | Reporting Board | GAAP | Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted |
| EIA | Environmental Impact Assessment | KHG | Kasvuhoonegaas |
| EMAS | Eco-Management and Audit Scheme | GJ | Gigadžaul |
| EPC | Energy Performance Certificate | GRI | Globaalne aruandlusalgatus |
| E-PRTR | European Pollutant Release and Transfer Register | GSP | Globaalse soojendamise potentsiaal |
| ESA | European Supervisory Authorities | HFCd | Fluorosüsivesinikud |
| ESMA | European Securities and Markets Authority | IED | Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75//EL 2 (tööstusheidete direktiiv) |
| ESRS | European Sustainability Reporting Standards | IFC | Rahvusvaheline Finantskorporatsioon |
| ESRS 1 | European Sustainability Reporting Standard 1 General requirements | IFRS | Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid |
| ESRS 2 | European Sustainability Reporting Standard 2 General disclosures | ILO | Rahvusvaheline Tööorganisatsioon |
| ESRS E1 | European Sustainability Reporting Standard E1 Climate change | IPBES | Valitsustevaheline elurikkust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum |
| ESRS E2 | European Sustainability Reporting Standard E2 Pollution | IPCC | Valitsustevaheline kliimamuutuste eksperdirühm |
| ESRS E3 | European Sustainability Reporting Standard E3 Water and marine resources | ISEAL | Rahvusvaheline Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liit |
| ESRS E4 | European Sustainability Reporting Standard E4 Biodiversity and ecosystems | ISO | Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon |
| ESRS E5 | European Sustainability Reporting Standard E5 Resource use and circular economy | ISSB | Rahvusvaheline kestlikkusstandardite nõukogu |
| ESRS G1 | European Sustainability Reporting Standard G1 Business conduct | ITS | Rakenduslikud tehnilised standardid |
| ESRS S1 | European Sustainability Reporting Standard S1 Own workforce | IUCN | Rahvusvaheline Looduskaitseliit |
| ESRS S2 | European Sustainability Reporting Standard S2 Workers in the value chain | KBA | Võtmetähtsusega elurikkad alad |
| ESRS S3 | European Sustainability Reporting Standard S3 Affected communities | Kg | Kilogramm |
| ESRS S4 | European Sustainability Reporting Standard S4 Consumers & end-users | Lb | Nael (kaaluühik) |
| EU | European Union | LEAP | Leia, hinda üldiselt ja konkreetselt, valmista ette |
| EU ETS | European Union Emissions Trading System | LGBTQI | Lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised ning queer-inimesed |
| EWC | European Works Council | MDR | Avalikustamise miinimumnõue |
| FPIC | Free, Prior and Informed Consent | MWh | Megavatti tunnis |
| FTE | Full-time equivalent | N2O | Dilämmastikoksiid |
| GAAP | Generally Accepted Accounting Principles | NACE | Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator |
| GHG | Greenhouse Gas | NF3 | Lämmastiktrifluoriid |
| GJ | Giga-Joules | NGO | Valitsusväline organisatsioon |
| GRI | Global Reporting Initiative | NH3 | Ammoniaak |
| GWP | Global Warming Potential | NOX | Lämmastikoksiidid |
| HFCs | Hydrofluorocarbons | NUTS | Ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus |
| IED | Directive 2010/75/EU of the European Parliament and of the Council 2 (Industrial Emissions Directive) | O3 | Osoon |
| IFC | International Finance Corporation | OKA | Osoonikihti kahandavad ained |
| IFRS | International Financial Reporting Standards | OECD | Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon |
| ILO | International Labour Organisation | OECM | Ühe Maa kliimamudel (One Earth Climate Model) |
| IPBES | Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services | OpEx | Tegevuskulud |
| IPCC | Intergovernmental Panel on Climate Change | PBT | Püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline aine |
| ISEAL | International Social and Environmental Accreditation and Labelling Alliance | PCAF | Süsiniku arvepidamise finantspartnerlus |
| ISO | International Organization for Standardization | PCF | Perfluorosüsinik |
| ISSB | International Sustainability Standards Board | PM | Peenosakesed |
| ITS | Implementing Technical Standards | PMT | Püsivad, liikuvad ja toksilised ained |
| IUCN | International Union for Conservation of Nature | POP | Püsivad orgaanilised saasteained |
| KBA | Key Biodiversity Areas | REACH | Kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine |
| Kg | Kilogram | SBTi | Teaduspõhiste eesmärkide algatus |
| lb | Pounds | SBTN | Teaduspõhiste eesmärkide võrgustik |
| LEAP | Locate Evaluate Assess Prepare | SCE | Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea) |
| LGBTQI | Lesbian, Gay, Bisexual, Transgender, Queer, Intersex | SDA | Sektoripõhine lähenemine CO2 heite vähendamisele |
| MDR | Minimum Disclosure Requirement | SDGd | Kestliku arengu eesmärgid |
| MWh | Mega-Watt-hours | SDPI | Kestliku arengu tulemusnäitaja |
| N2O | Nitrous Oxide | SE | Euroopa äriühing (Societas Europaea) |
| NACE | Statistical Classification of Economic Activities in the European Community | SEEA | Integreeritud keskkonnamajanduslik arvepidamise süsteem |
| NF3 | Nitrogen trifluoride | SEEA EA | Ökosüsteemide arvepidamine integreeritud keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi raames |
| NGOs | Non-Governmental Organisations | SFDR | Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088 3 (jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus) |
| NH3 | Ammonia | SOX | Vääveloksiidid |
| NOX | Nitrogen oxides | VOA | Väga ohtlik aine |
| NUTS | Nomenclature of Territorial Units of Statistics | TCFD | Kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühm |
| O3 | Ozone | TNFD | Loodusega seotud finantsteabe avalikustamise töörühm |
| ODS | Ozone-depleting substance | ÜRO | Ühinenud Rahvaste Organisatsioon |
| OECD | Organisation for Economic Co-operation and Development | UNEP | ÜRO Keskkonnaprogramm |
| OECM | One Earth Climate Model | UNESCO | ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon |
| OpEX | Operating Expenditure | vPvBd | Väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained |
| PBTS | Persistent, bioaccumulative and toxic substances | vPvMd | Väga püsivad ja väga liikuvad ained |
| PCAF | Partnership for Carbon Accounting Financial | WDPA | Maailma kaitsealade andmebaas |
| PCFs | Perfluorocarbons | WRI | Maailma Loodusvarade Instituut |
| PM | Particulate Matter | WWF | Maailma Looduse Fond |
| PMTs | Persistent, Mobile and Toxic Substances | Tabel 2. ESRSis määratletud terminid |
| POPs | Persistent organic pollutants | Selles tabelis on määratletud terminid, mida tuleb kasutada juhendmaterjalina kestlikkusaruannete koostamisel kooskõlas ESRSiga. |
| REACH | Registration, Evaluation, Authorisation and Restriction of Chemicals | Määratletud termin | Määratlus |
| SBTi | Science Based Targets Initiative | Meetmed | Meetmed hõlmavad: | I.meetmeid ja tegevuskavasid (sealhulgas üleminekukavasid), mida rakendatakse tagamaks, et ettevõtja täidab seatud eesmärke ja mille kaudu ettevõtja püüab käsitleda olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, ning | II.otsuseid toetada neid majanduslike, inim- või tehnoloogiliste ressurssidega. |
| SBTN | Science Based Targets Network | Väärtusahelas osaleja | Väärtusahela eelnevates või järgnevates etappides osalevad üksikisikud või üksused. Osalejat käsitatakse ettevõtjast järgneva etapi osalejana (nt turustajad, kliendid), kui ta saab ettevõtjalt tooteid või teenuseid; seda käsitatakse ettevõtjale eelneva etapi osalejana (nt tarnijad), kui ta pakub ettevõtjale tooteid või teenuseid, mida kasutatakse ettevõtja toodete või teenuste väljatöötamisel. |
| SCE | Societas Cooperativa Europaea | Piisav töötasu | Töötasu, mis rahuldab töötaja ja tema perekonna vajadused, võttes arvesse riigi majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi. |
| SDA | Sectoral Decarbonisation Approach | Haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganid | Juhtorganid, millel on ettevõtja üle kõrgeim otsustusõigus, sealhulgas komiteed. Kui ettevõtja juhtimisstruktuuris puudub haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, kuuluvad siia tegevjuht ja sellise ametikoha olemasolu korral tegevjuhi asetäitja. Mõnes riigis koosnevad juhtimissüsteemid kahest tasandist, kus järelevalve ja juhtimine on eraldatud. Sellistel juhtudel kuuluvad mõlemad tasandid haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite määratluse alla. |
| SDGs | Sustainable Development Goals | Mõjutatud kogukonnad | Samas piirkonnas elavad või töötavad inimesed või rühm(ad), keda/mida aruandev ettevõtja oma tegevuse või väärtusahela eelneva ja järgneva etapi kaudu on mõjutanud või võib mõjutada. Mõjutatud kogukondade hulka võivad kuuluda kogukonnad alates ettevõtja tegevuspaiga kõrval elavatest (kohalikud kogukonnad) kuni kaugemal elavate kogukondadeni. Mõjutatud kogukondade hulka kuuluvad tegelikult ja potentsiaalselt mõjutatud põlisrahvad. |
| SDPI | Sustainable Development Performance Indicator | Aastane kogutöötasu | Oma töötajatele makstav aastane kogutöötasu hõlmab palka, preemiaid, aktsiaid, optsioone, mittekapitalipõhiste stiimulite kavasid, pensionivara väärtuse muutust ja aasta jooksul makstavat mittekvalifitseeruvat edasilükkuvat hüvitist. |
| SE | Societas Europaea | Prognoositav finantsmõju | Finantsmõju, mis ei vasta aruandeperioodil finantsaruande kirjetes kajastamise kriteeriumidele ja mida praegused finantsmõjud ei hõlma. |
| SEEA | System of Environmental-Economic Accounting | Veeriskile avatud piirkond | Valgala, kus veega seotud mitme füüsilise aspekti tõttu ühe või mitme veekogu seisund ei ole hea ja/või halveneb (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ 4 ), osutades seega olulistele vee kättesaadavuse, kvaliteedi ja kvantiteediga (sealhulgas suure veestressiga) seotud probleemidele, | I. ja/või | II.esineb ettevõtja rajatiste ja võtmetähtsusega tarnija(te) rajatistega seotud probleeme seoses vee kättesaadavusega, regulatiivsete või mainega seotud küsimustega (sh vee ühine kasutamine kogukondadega ja vee taskukohasus). |
| SEEA EA | System of Environmental-Economic Accounting Ecosystem Accounting | Suure veestressiga ala | Piirkond, kus Maailma Loodusvarade Instituudi (WRI) veeohu atlase vahendi „Aqueduct“ kohaselt on veevarudest ära kasutatud vee koguosakaal suur (40–80 %) või äärmiselt suur (üle 80 %). Vt ka „veenappus“. |
| SFDR | Regulation (EU) 2019/2088 of the European Parliament and of the Council 3 (Sustainable Finance Disclosures Regulation) | Seotud protsessimaterjalid | Materjalid, mida on vaja tootmisprotsessi jaoks, kuid mis ei ole lõpptoote osa, näiteks määrdeained masinate valmistamiseks. |
| SOX | Sulphur oxides | Järeldused parima võimaliku tehnika (PVT) kohta | Dokument, mis sisaldab PVT-viitedokumendi osi, milles esitatakse järeldused parima võimaliku tehnika kohta, selle tehnika kirjeldus, teave selle rakendatavuse hindamiseks, parima võimaliku tehnikaga saavutatud heitetasemed ja keskkonnatoime tasemed, keskkonnajuhtimissüsteemi miinimumsisu, sh parima võimaliku tehnikaga seotud võrdlusalused, sellega seotud seire ja tarbimistasemed ning vajaduse korral asjakohased heastamismeetmed tegevuskohas 5 . |
| SVHC | Substances of Very High Concern | Heitetase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga | Heitetasemete vahemik, mis on saadud tavapärastes tegutsemistingimustes PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutades, väljendatuna teatava aja keskmisena kindlaksmääratud võrdlustingimustes – st PVTga seotud heitetase. |
| TCFD | Task Force on Climate-Related Financial Disclosures | Keskkonnatoime tase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga | Keskkonnatoime tasemete vahemik (v.a heitetasemed), mis on saadud tavapärastes tegutsemistingimustes, kasutades PVTd või PVTde kombinatsiooni 6 . |
| TNFD | Taskforce on Nature-related Financial Disclosures | Parim võimalik tehnika (PVT) 7 | PVT on tehnilise arendustegevuse ja selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja paremini välja arendatud aste, mis näitab selle praktilist sobivust heite piirnormide ja muude loa tingimuste määramise aluseks võtmiseks, et vältida või, kui see ei ole teostatav, vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna: | I.„tehnika“ – hõlmab nii kasutatavat tehnoloogiat kui ka käitise projekteerimise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viisi, | II.„võimalik tehnika“ – niisugusel arengutasemel tehnika, mis võimaldab selle kasutamist vastavas tööstussektoris, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, olenemata sellest, kas seda tehnikat kasutatakse või luuakse kõnealuses liikmesriigis, kui see tehnika on käitajale mõistlikul viisil kättesaadav, ja | III.„parim“ – keskkonna kui terviku kaitse kõrge üldise taseme saavutamiseks kõige tõhusam. |
| UN | United Nations | Elurikkuse kadumine | Bioloogilise mitmekesisuse mis tahes aspekti (st mitmekesisus geneetilisel, liigi ja ökosüsteemi tasandil) vähenemine konkreetses piirkonnas surma (sh väljasuremise), hävitamise või käsitsi eemaldamise tõttu; see võib viidata elurikkuse skaala eri osadele alates üleilmsest väljasuremisest kuni populatsiooni väljasuremiseni, mille tulemuseks on kogu elurikkuse vähenemine samas mahus. |
| UNEP | United Nations Environment Programme | Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus | Mis tahes päritoluga elusorganismide mitmekesisus, sh maismaa-, mere- ja muudes veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides. See hõlmab geneetiliste, fenotüübiliste, fülogeneetiliste ja funktsionaalsete omaduste arvukuse ja leviku varieeruvust ning muutusi ajas ja ruumis liikide, elukoosluste ja ökosüsteemide sees ja vahel. |
| UNESCO | United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization | Elurikkuse seisukohast tundlik ala | Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad, millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisa D liites 8 . |
| vPvBs | Very persistent and very bioaccumulative substances | Biosfääri terviklikkus ehk ökoloogiline terviklikkus | Ökosüsteemi võime toetada ja säilitada ökoloogilisi protsesse ja mitmekesist organismide kooslust. |
| vPvMs | Very persistent and very mobile substances | Sinine majandus | Sinine majandus hõlmab kõiki ookeanide, merede ja rannikualadega seotud tööstusharusid ja sektoreid, olenemata sellest, kas need asuvad merekeskkonnas (nt laevandus, kalandus, energia tootmine) või maismaal (nt sadamad, laevatehased, maismaavesiviljelus ja vetikate tootmine, rannikuturism). |
| WDPA | World Database of Protected Areas | PVT-viitedokument ehk ELi parima võimaliku tehnika viitedokument | Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL 9 (tööstusheidete kohta) artikli 13 kohaselt korraldatud teabevahetuse tulemusel koostatud dokument, mis on koostatud määratletud tegevusalade jaoks ning milles kirjeldatakse eelkõige rakendatavaid tehnikaid, praeguseid heite- ja tarbimistasemeid, parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel kaalutavaid tehnikaid ning PVT-järeldusi ja kõiki kujunemisjärgus tehnoloogiaid, pöörates erilist tähelepanu direktiivi 2010/75/EL III lisas loetletud kriteeriumidele. |
| WRI | World Resources Institute | Altkäemaksu andmine | Kellegi teise ebaaus veenmine enda kasuks tegutsema, pakkudes talle raha või muud meelehead. |
| WWF | World-Wide Fund for Nature | Ärimudel | Süsteem, kuidas ettevõtja muudab sisendid oma tegevusega väljunditeks ja tulemusteks, mille eesmärk on täita ettevõtja strateegilisi eesmärke ning luua väärtust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. ESRSis kasutatakse mõistet „ärimudel“ ainsuses, kuigi tunnistatakse, et ettevõtjatel võib olla rohkem kui üks ärimudel. |
| Table 2 – Terms defined in the ESRS | Ärisuhted | Ettevõtja suhted äripartnerite, oma väärtusahela üksuste ja mis tahes muude mitteriiklike või riiklike üksustega, mis on otseselt seotud tema äritegevuse, toodete või teenustega. Ärisuhted ei piirdu otseste lepinguliste suhetega. Need hõlmavad kaudseid ärisuhteid ettevõtja väärtusahelas väljaspool esimest tasandit ja osalusi ühisettevõtetes ja -investeeringutes. |
| This table defines the terms to be used as reference for the preparation of the sustainability statements in accordance with the ESRS. | Kõrvalsaadus | Kõrvalsaaduse, mitte jäätmetena, käsitatakse ainet või eset, mis saadakse sellise tootmisprotsessi tulemusel, mille esmane eesmärk ei ole toota kõnealust ainet ega eset, kui täidetud on järgmised tingimused: | I.aine või eseme edasine kasutamine on kindel; | II.ainet või eset võib kasutada vahetult ilma igasuguse täiendava töötlemiseta peale selle, mis on antud tööstusharus üldiselt tavaks; | III.aine või ese on toodetud tootmisprotsessi lahutamatu osana ning | IV.edasine kasutamine on seaduslik, st aine või ese vastab konkreetse kasutamise osas kõigile asjakohastele tootele esitatavatele ning keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning ei avalda lõppkokkuvõttes ebasoodsat mõju keskkonnale ega inimese tervisele. |
| Defined term | Definition | CO2 arvestusühik | Ülekantav või kaubeldav instrument, mis kujutab endast ühe CO2 ekvivalenttonni heite vähendamist või sidumist ning mis on välja antud ja mida on kontrollitud tunnustatud kvaliteedistandardite kohaselt. |
| Actions | Actions refer to: | I.actions and action plans (including transition plans) that are undertaken to ensure that the undertaking delivers against targets set and through which the undertaking seeks to address material impacts, risks and opportunities; and | II.decisions to support these with financial, human or technological resources. | Süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalent | Universaalne mõõtühik, mis näitab iga kasvuhoonegaasi globaalse soojendamise potentsiaali (GWP), väljendatuna ühe süsinikdioksiidi ühiku globaalse soojendamise potentsiaalina. Seda kasutatakse ühtse alusena selleks, et hinnata erinevate kasvuhoonegaaside vabanemist või nende vabanemise vältimist. |
| Actor in the value chain | Individuals or entities in the upstream or downstream value chain. The actor is considered downstream from the undertaking (e.g., distributors, customers) when it receives products or services from the undertaking; it is considered upstream from the undertaking (e.g., suppliers) when it provides products or services that are used in the production of the undertaking’s own products or services. | Lapstööjõu kasutamine | Töö, mis jätab lapsed ilma lapsepõlvest, arengupotentsiaalist ja väärikusest ning kahjustab nende füüsilist ja vaimset arengut. Selle all mõeldakse tööd, mis: | I.on vaimselt, füüsiliselt, sotsiaalselt või moraalselt ohtlik ja lastele kahjulik ja/või | II.häirib nende kooliskäimist, jättes nad ilma võimalusest koolis käia; kohustab neid koolist enneaegselt lahkuma või nõuab neilt, et nad püüaksid kombineerida kooliskäimist liiga pika ja raske tööga. | Lapsena määratletakse alla 18-aastane isik. See, kas teatavat töövormi võib nimetada lapstööjõu kasutamiseks, sõltub lapse vanusest, tehtud töö liigist ja tööajast ning töötingimustest. See varieerub sõltuvalt konkreetsest riigist ja majandussektorist. | Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonile nr 138 vanuse alampiiri kohta ei tohiks töötamise vanuse alampiir olla madalam kui vanus koolikohustuse lõppedes ning igal juhul mitte alla 15 aasta. Erandeid võib teha teatavates riikides, kus majandus ja haridusasutused ei ole piisavalt arenenud ning kehtib vanuse alampiir 14 aastat. | Need erandlikud riigid määrab kindlaks Rahvusvaheline Tööorganisatsioon vastuseks asjaomase riigi eritaotlusele ning konsulteerides tööandjaid ja töötajaid esindavate organisatsioonidega. | Siseriiklikud õigusaktid võivad lubada 13–15aastaste isikute töölevõtmist kerge töö tegemiseks, kui ei ole tõenäoline, et see kahjustab nende tervist või arengut või piirab nende kooliskäimist või osalemist kutse- või koolitusprogrammides. Vanuse alampiir sellisele tööle lubamisel, mis oma laadi või töötamise asjaolude tõttu ohustab tõenäoliselt noorte tervist, turvalisust või kõlblust, ei tohi olla alla 18 aasta. |
| Adequate wage | A wage that provides for the satisfaction of the needs of the worker and his / her family in the light of national economic and social conditions. | Ringmajandus | Majandussüsteem, kus toodete, materjalide ja muude ressursside väärtust majanduses säilitatakse nii kaua kui võimalik, tõhustades nende kasutamist tootmises ja tarbimisel ning vähendades seega sellise kasutamise keskkonnamõju, minimeerides jäätmeid ja ohtlike ainete keskkonda sattumist olelusringi kõigis etappides, sh jäätmehierarhia kohaldamise kaudu. |
| Administrative, management and supervisory bodies | The governance bodies with the highest decision-making authority in the undertaking including its committees. If in the governance structure, there are no members of the administrative, management or supervisory bodies of the undertaking, the CEO, and if such function exists, the deputy CEO, should be included. In some jurisdictions, governance systems consist of two tiers, where supervision and management are separated. In such cases, both tiers are included under the definition of administrative, management and supervisory bodies. | Ringmajanduse põhimõtted | Euroopa ringmajanduse põhimõtted on | I.kasutatavus, | II.korduskasutatavus, | III.parandatavus, | IV.demonteerimine, | V.taastamine või uuendamine, | VI.ringlussevõtt, | VII.ringlus bioloogilise tsükli alusel, | VIII.toote- ja materjalikasutuse muu võimalik optimeerimine. |
| Affected Communities | People or group(s) living or working in the same area that have been or may be affected by a reporting undertaking’s operations or through its upstream and downstream value chain. Affected communities can range from those living adjacent to the undertaking’s operations (local communities) to those living at a distance. Affected communities include actually and potentially affected indigenous peoples. | Materjali ringkasutuse määr | Materjalide, komponentide ja toodete ringlus praktikas pärast esmast kasutamist, kasutades järgmisi strateegiaid (eelistuse järjekorras): | I.hooldus / pikem kasutusaeg; | II.korduskasutamine/ümberjagamine; | III.uuendamine/taastamine; | IV.ringlussevõtt, kompostimine või anaeroobne lagunemine. | Kasutusmäär on materjalide ringkasutuse ja materjalide üldise kasutamise suhe. |
| Annual total remuneration | Annual total remuneration to own workforce includes salary, bonus, stock awards, option awards, non-equity incentive plan compensation, change in pension value, and nonqualified deferred compensation earnings provided over the course of a year. | Salastatud teave | ELi salastatud teave, nagu on määratletud nõukogu otsuses 2013/488/EL 10 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta, või liikmesriigi salastatud teave, mis on tähistatud kõnealuse nõukogu otsuse B liite kohaselt. |
| Anticipated financial effects | Financial effects that do not meet the recognition criteria for inclusion in the financial statement line items in the reporting period and that are not captured by the current financial effects. | Kliimamuutustega kohanemine | Tegelike ja eeldatavate kliimamuutuste ja nende mõjuga kohanemise protsess. |
| Area at water risk | A water catchment, where several physical aspects related to water: | I.lead to one or more water bodies to be in less than good status and / or deteriorate in status (as defined in Directive 2000/60/EC of the European Parliament and of the Council 4 ), thus pointing to significant issues as regards water availability, quality, quantity (including high water-stress); and/or | II.lead to issues as regards accessibility of water, regulatory or reputational issues (including the shared use of water with communities and affordability of water) for its facilities and for the facilities of key supplier(s). | Kliimamuutuste leevendamine | KHG heite vähendamise protsess ja üleilmse keskmise temperatuuri tõusu hoidmine 1,5 °C juures võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega, kooskõlas Pariisi kokkuleppega. |
| Area of high-water stress | Regions where the percentage of total water withdrawn is high (40-80%) or extremely high (greater than 80%) in the Aqueduct Water Risk Atlas tool of the World Resources Institute (WRI). See also water scarcity. | Kliimamuutustele vastupanu võime | Ettevõtja suutlikkus kohaneda kliimamuutustega ja nendega seotud suundumuste ja ebakindlusega. Kliimamuutustele vastupanu võime hõlmab suutlikkust juhtida kliimaga seotud 1. valdkonna KHG heidet ja saada kasu kliimaga seotud võimalustest, sh võimet reageerida üleminekuriskidele ja füüsilistele riskidele ning nendega kohaneda. Ettevõtja kliimamuutustele vastupanu võime hõlmab nii tema strateegilist vastupanuvõimet kui ka tegevuse vastupanuvõimet kliimamuutustega seotud muutustele, suundumustele või ebakindlusele. |
| Associated process materials | Materials that are needed for the manufacturing process but are not part of the final product, such as lubricants for manufacturing machinery. | Kliimaga seotud võimalus | Kliimamuutustega seotud võimalik positiivne mõju ettevõtjale. Jõupingutused kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks võivad pakkuda ettevõtjatele võimalusi. Kliimaga seotud võimalused varieeruvad sõltuvalt piirkonnast, turust ja tööstusest, kus ettevõtja tegutseb. |
| Best Available Techniques (BAT) conclusions | A document containing the parts of a BAT reference document laying down the conclusions on best available techniques, their description, information to assess their applicability, the emission levels associated with the best available techniques, the environmental performance levels associated with the best available techniques, the minimum content of an environmental management system including benchmarks associated with the best available techniques, associated monitoring, associated consumption levels and, where appropriate, relevant site remediation measures 5 . | Kliimaga seotud füüsiline risk (kliimamuutustest tulenev füüsiline risk) | Kliimamuutustest tulenevad riskid, mis võivad olla tingitud sündmusest (akuutsed riskid) või pikemaajalistest (kroonilised riskid) kliimamustrite muutustest. | Akuutsed füüsilised riskid tulenevad konkreetsetest ohtudest, eelkõige sellistest ilmastikunähtustest nagu tormid, üleujutused, tulekahjud või kuumalained. Kroonilised füüsilised riskid tulenevad pikemaajalistest kliimamuutustest, nagu temperatuurimuutused ja nende mõju meretaseme tõusule, vee kättesaadavuse vähenemine, elurikkuse kadumine ning maa ja mulla viljakuse muutused. |
| Best Available Technique-Associated Emission Level (BAT-AEL) | The range of emission levels obtained under normal operating conditions using a best available technique or a combination of best available techniques, as described in BAT conclusions, expressed as an average over a given period of time, under specified reference conditions, i.e., the emission level that is associated with a BAT. | Kliimaga seotud üleminekurisk | Riskid, mis tulenevad üleminekust vähese CO2 heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele. Tavaliselt hõlmavad need poliitilisi riske, õiguslikke riske, tehnoloogiariske, tururiske ja maineriske. |
| Best Available Technique-Associated Environmental Performance Level (BAT-AEPL) | The range of environmental performance levels, except emission levels, obtained under normal operating conditions using a BAT or a combination of BATs 6 . | Kollektiivläbirääkimised | Kõik läbirääkimised, mis toimuvad ühelt poolt tööandja, tööandjate rühma või ühe või mitme tööandjate organisatsiooni ja teiselt poolt ühe või mitme ametiühingu või nende puudumisel nende poolt vastavalt siseriiklikele õigusnormidele nõuetekohaselt valitud ja volitatud töötajate esindajate vahel, eesmärgiga: | I.määrata kindlaks töö- ja töölepingutingimused ja/või | II.reguleerida töötajate ja tööandjate vahelisi suhteid ja/või reguleerida suhteid tööandjate või nende organisatsioonide ja töötajate organisatsiooni(de) vahel. |
| Best Available Techniques (BAT) 7 | The most effective and advanced stage in the development of activities and their methods of operation which indicates the practical suitability of particular techniques for providing the basis for emission limit values and other permit conditions designed to prevent and, where that is not practicable, to reduce emissions and the impact on the environment as a whole: | I.“techniques” includes both the technology used and the way in which the installation is designed, built, maintained, operated and decommissioned; | II.“available techniques” means those developed on a scale which allows implementation in the relevant industrial sector, under economically and technically viable conditions, taking into consideration the costs and advantages, whether or not the techniques are used or produced inside the Member State in question, as long as they are reasonably accessible to the operator; and | III.“best” means most effective in achieving a high general level of protection of the environment as a whole. | Kinnitatud juhtum (lapstööjõu kasutamine või sunniviisiline töö või inimkaubandus) | Lapstööjõu kasutamise või sunniviisilise töö või inimkaubanduse juhtum, mis on kinnitust leidnud. Kinnitatud juhtumid ei hõlma lapstööjõu kasutamise, sunniviisilise töö või inimkaubanduse juhtumeid, mida aruandeperioodil veel uuritakse. |
| Biodiversity loss | The reduction of any aspect of biological diversity (i.e., diversity at the genetic, species and ecosystem levels) in a particular area through death (including extinction), destruction or physicalmanual removal; it can refer to many scales, from global extinctions to population extinctions, resulting in decreased total diversity at the same scale. | Kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtum | Korruptsiooni- või altkäemaksujuhtum, mis on kinnitust leidnud. Kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumid ei hõlma korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumeid, mida aruandeperioodi lõpu seisuga veel uuritakse. Võimalikke nõuete täitmata jätmise juhtumeid võib kinnitatuks lugeda kas ettevõtja vastavuskontrolli spetsialisti või muu samalaadset funktsiooni täitva isiku või asutuse otsusel. Kohtulik kinnitus ei ole nõutav. |
| Biodiversity or biological diversity | The variability among living organisms from all sources including terrestrial, marine and other aquatic ecosystems and the ecological complexes of which they are a part. This includes variation in genetic, phenotypic, phylogenetic, and functional attributes, as well as changes in abundance and distribution over time and space within and among species, biological communities and ecosystems. | Tarbija | Üksikisikud, kes soetavad, tarbivad või kasutavad kaupu ja teenuseid isiklikuks tarbeks kas enda või teiste jaoks, kuid mitte edasimüügiks, ettevõtluseks või kaubandus-, äri-, käsitöö- või kutsetegevuseks. |
| Biodiversity sensitive area | Natura 2000 network of protected areas, UNESCO World Heritage sites and Key Biodiversity Areas (‘KBAs’), as well as other protected areas, as referred to in Appendix D of Annex II to Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2139 8 . | Ettevõtluskultuur | Ettevõtluskultuur väljendab eesmärke väärtuste ja veendumuste kaudu. See suunab ettevõtja tegevust ühiste eelduste ja kontserni normide kaudu, nagu väärtused, ülesannete kirjeldused või käitumisjuhend. |
| Biosphere integrity or ecological integrity | The ability of an ecosystem to support and maintain ecological processes and a diverse community of organisms. | Korruptsioon | Isikule usaldatud võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil, mille ajendiks võivad olla nii üksikisikud kui ka organisatsioonid. See hõlmab sellist tegevust nagu meelehea, pettus, väljapressimine, kokkumäng ja rahapesu. See hõlmab ka mis tahes isikule või mis tahes isikult kingituse, laenu, tasu, preemia või muu eelise pakkumist või saamist, kui see on mõeldud stiimulina sellise teo tegemiseks, mis on ebaaus, ebaseaduslik või kujutab endast usalduse kuritarvitamist ettevõtja äritegevuses. See võib hõlmata rahalisi või mitterahalisi hüvitisi, nagu tasuta kaubad, kingitused ja puhkused, või spetsiaalseid isiklikke teenuseid, mida osutatakse põhjendamatu eelise saamiseks või mis võivad põhjustada moraalset survet sellise eelise saamiseks. |
| Blue economy | The blue economy encompasses all industries and sectors related to oceans, seas and coasts, whether they are based in the marine environment (e.g., shipping, fisheries, energy generation) or on land (e.g. ports, shipyards, land-based aquaculture and algae production, coastal tourism). | Usaldusväärsed esindajad | Isikud, kellel on piisavalt põhjalikud kogemused suhtlemisel konkreetsest piirkonnast pärinevate või konkreetse taustaga mõjutatud sidusrühmadega (näiteks naistöötajad põllumajandusettevõtetes, põlisrahvad või võõrtöötajad) ja kes saavad aidata nende tõenäolisi muresid tõhusalt edastada. Praktikas võib see hõlmata arengu ja inimõigustega tegelevaid valitsusväliseid organisatsioone, rahvusvahelisi ametiühinguid ja kohalikku kodanikuühiskonda, sealhulgas usupõhiseid organisatsioone. |
| BREF or EU Best Available Techniques reference documents | A document resulting from the exchange of information organised pursuant to Article 13 of Directive 2010/75/EU of the European Parliament and of the Council 9 on industrial emissions, drawn up for defined activities and describing, in particular, applied techniques, present emissions and consumption levels, techniques considered for the determination of best available techniques as well as BAT conclusions and any emerging techniques, giving special consideration to the criteria listed in Annex III of Directive 2010/75/EU. | Praegune finantsmõju | Jooksva aruandeperioodi finantsmõju, mida kajastatakse raamatupidamise põhiaruannetes. |
| Bribery | Dishonestly persuading someone to act in your favour by giving them a gift of money or another inducement. | CO2 heite vähendamise hoovad | Leevendusmeetmete koondkategooriad, nagu energiatõhusus, elektrifitseerimine, kütuse vahetamine, taastuvenergia kasutamine, toodete muutmine ja tarneahela CO2 heite vähendamine, mis sobivad kokku ettevõtja konkreetsete meetmetega. |
| Business model | The undertaking’s system of transforming inputs through its activities into outputs and outcomes that aims to fulfil the undertaking’s strategic purposes and create value over the short-, medium- and long-term. ESRS use the term “business model” in the singular, although it is recognised that undertakings may have more than one business model. | Raadamine | Metsastatud maa ajutine või püsiv muutmine inimtegevuse tulemusel metsastamata maaks 11 . |
| Business relationships | The relationships the undertaking has with business partners, entities in its value chain, and any other non-State or State entity directly linked to its business operations, products or services. Business relationships are not limited to direct contractual relationships. They include indirect business relationships in the undertaking’s value chain beyond the first tier, and shareholding positions in joint ventures or investments. | Degradeerumine või degradeerunud ökosüsteem | Krooniline inimmõju, mis põhjustab elurikkuse kadumist ning ökosüsteemi struktuuri, koostise ja funktsionaalsuse häireid. |
| By-product | A substance or object resulting from a production process the primary aim of which is not the production of that substance or object is considered not to be waste, but to be a by-product if the following conditions are met: | I.further use of the substance or object is certain; | II.the substance or object can be used directly without any further processing other than normal industrial practice; | III.the substance or object is produced as an integral part of a production process; and | IV.further use is lawful, i.e., the substance or object fulfils all relevant product, environmental and health protection requirements for the specific use and will not lead to overall adverse environmental or human health impacts. | Sõltuvus | Olukord, kus ettevõtja sõltub oma äriprotsessides looduslikest, inim- ja/või sotsiaalsetest ressurssidest. |
| Carbon credit | A transferable or tradable instrument that represents one metric tonne of CO2eq emission reduction or removal and is issued and verified according to recognised quality standards. | Sadestumine vette ja pinnasesse | Kas regulaarse tegevuse või juhtumite või ettevõtjate jäätmete kõrvaldamise tagajärjel keskkonda – vette või pinnasesse – kogunenud teatud hulk ainet, olenemata sellest, kas selline kogunemine toimub ettevõtja tootmiskohas või väljaspool seda. |
| Carbon dioxide (CO2) equivalent (eq) | The universal unit of measurement to indicate the global warming potential (GWP) of each greenhouse gas, expressed in terms of the GWP of one unit of carbon dioxide. It is used to evaluate releasing (or avoiding releasing) different greenhouse gases on a common basis. | Kõrbestumine | Maa degradeerumine kuivadel ja poolkuivadel aladel ning alaniiskete alade kuivades osades mitmesuguste tegurite, sealhulgas kliimamuutuste ja inimtegevuse tagajärjel. Kõrbestumine ei tähenda olemasolevate kõrbete loomulikku laienemist. |
| Child labour | Work that deprives children of their childhood, their potential and their dignity, and that is harmful to physical and mental development. It refers to work that: | I.is mentally, physically, socially or morally dangerous and harmful to children; and/or | II.interferes with their schooling by depriving them of the opportunity to attend school; obliging them to leave school prematurely; or requiring them to attempt to combine school attendance with excessively long and heavy work. | A child is defined as a person under the age of 18. Whether or not particular forms of ‘work’ can be called ‘child labour’ depends on the child’s age, the type and hours of work performed and the conditions under which it is performed. The answer varies from country to country, as well as among sectors within countries. | The minimum age of work should not be less than the minimum age of completion of compulsory schooling, and, in any case, should not be less than 15 years according to International Labour Organisation (ILO) Convention No. 138 on Minimum Age. Exceptions can occur in certain countries where economies and educational facilities are insufficiently developed, and a minimum age of 14 years applies. | These countries of exception are specified by the International Labour Organisation (ILO) in response to a special application by the country concerned and in consultation with representative organisations of employers and workers. | National laws may permit the employment of persons 13 to 15 years of age in light work as long as it is not likely to be harmful to their health or development and does not prejudice their attendance at school or participation in vocational or training programmes. The minimum age for admission into work which by its nature or the circumstances in which it is carried out is likely to jeopardise the health, safety or morals of young persons shall not be less than 18 years. | Vettejuhtimine | Reovee vettejuhtimise all mõistetakse punkt- või ka hajureostusallikast veekogusse lisatud/lastud veehulka (m3) või ainet (kg BHT/päev või samaväärne mõõtühik). Heitvee väljavoolu (või vettejuhtimise) all mõistetakse töödeldud reovett, mis juhitakse vette reoveepuhastist. |
| Circular economy | An economic system in which the value of products, materials and other resources in the economy is maintained for as long as possible, enhancing their efficient use in production and consumption, thereby reducing the environmental impact of their use, minimising waste and the release of hazardous substances at all stages of their life cycle, including through the application of the waste hierarchy. | Diskrimineerimine | Diskrimineerimine võib toimuda otseselt või kaudselt. Otsene diskrimineerimine toimub siis, kui isikut koheldakse halvemini võrreldes sellega, kuidas teisi sarnases olukorras olevaid isikuid on koheldud või koheldaks, ning selle põhjus on isiku konkreetne tunnus, mis kuulub mõiste „kaitstav põhjus“ alla. Kaudne diskrimineerimine leiab aset siis, kui näiliselt neutraalne eeskiri seab mõne isiku või teatavate samade tunnustega rühma ebasoodsasse olukorda. Tuleb tõendada, et otsus paneb mõne rühma võrreldes võrdlusrühmaga ebasoodsamasse olukorda. |
| Circular economy principles | The European circular economy principles are: | I.usability; | II.reusability; | III.repairability; | IV.disassembly; | V.remanufacturing or refurbishment; | VI.recycling; | VII.recirculation by the biological cycle; | VIII.other potential optimisation of product and material use. | Topeltolulisus | Topeltolulisusel on kaks mõõdet: mõjuga seotud olulisus ja majanduslik olulisus. Kestlikkusaspekt vastab topeltolulisuse kriteeriumile, kui see on oluline mõju perspektiivist või majanduslikust perspektiivist või mõlemast. |
| Circular material use rate | Recirculation of materials, components and products in practice after first use employing the following strategies (in order of preference): | I.maintenance/prolonged use; | II.reuse/redistribution; | III.refurbishment/remanufacturing; | IV.recycling, composting, or anaerobic digestion. | The use rate is defined as the ratio of circular use of materials to overall use of materials. | Toote, komponendi või materjali vastupidavus | Toote, komponendi või materjali võime säilitada funktsioonid ja otstarve, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil. |
| Classified information | EU classified information as defined in Council Decision 2013/488/EU 10 on the security rules for protecting EU classified information or classified by one of the Member States and marked as per Appendix B of that Council decision. | Ökoloogiline künnis | Künnis, mida ületades välistingimuste suhteliselt väike muutus põhjustab kiire muutuse ökosüsteemis. Kui ökoloogiline künnis on ületatud, ei pruugi ökosüsteemi sisemisest vastupanuvõimest enam piisata selle varasema olukorra taastumiseks. |
| Climate change adaptation | The process of adjustment to actual and expected climate change and its impacts. | Ökosüsteemi ulatus | Ökosüsteemi vara suurus: ökosüsteemi vara on konkreetse ökosüsteemitüübiga, mida iseloomustavad eri biootilised ja abiootilised komponendid ning nende vastastikmõjud, külgnev ruum. |
| Climate change mitigation | The process of reducing GHG emissions and holding the increase in the global average temperature to 1,5 °C above pre-industrial levels, in line with the Paris Agreement. | Ökosüsteemi taastamine | Mis tahes tahtlik tegevus, millega algatatakse degradeerunud ökosüsteemi taastumine või kiirendatakse seda. |
| Climate resilience | The capacity of an undertaking to adjust to climate changes, and to developments or uncertainties related to climate change. Climate resilience involves the capacity to manage climate-related Scope 1 and benefit from climate-related opportunities, including the ability to respond and adapt to transition risks and physical risks. An undertaking’s climate resilience includes both its strategic resilience and its operational resilience to climate-related changes, developments or uncertainties associated with climate change. | Ökosüsteemi teenused | Ökosüsteemide panus hüvedesse, mida kasutatakse majanduslikus ja muus inimtegevuses, seega kasu, mida inimesed ökosüsteemidest saavad. Millenniumi ökosüsteemi hinnangu järgi saab ökosüsteemi teenused jagada toetavateks, reguleerivateks, varustavateks ja kultuurilisteks. Ökosüsteemi teenuste ühtses rahvusvahelises klassifikatsioonis (CICES) on esitatud ökosüsteemi teenuste liigitus. |
| Climate-related opportunity | Potential positive effects related to climate change for the undertaking. Efforts to mitigate and adapt to climate change can produce opportunities for undertakings. Climate-related opportunities will vary depending on the region, market, and industry where an undertaking operates. | Ökosüsteem(id) | Taime-, looma- ja mikroorganismikoosluste dünaamilisest kompleksist ja eluta keskkonnast koosnev ja nende vastastikustel mõjudel põhinev funktsionaalne üksus. Ökosüsteemide tüpoloogia on esitatud IUCNi ülemaailmses ökosüsteemide tüpoloogia 2.0 versioonis. |
| Climate-related physical risk (Physical risk from climate change) | Risks resulting from climate change that can be event-driven (acute) or from longer-term shifts (chronic) in climate patterns. | Acute physical risks arise from particular hazards, especially weather-related events such as storms, floods, fires or heatwaves. Chronic physical risks arise from longer-term changes in the climate, such as temperature changes, and their effects on rising sea levels, reduced water availability, biodiversity loss and changes in land and soil productivity. | Heide | Ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne eraldumine punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse 12 . |
| Climate-related transition risk | Risks that arise from the transition to a low-carbon and climate-resilient economy. They typically include policy risks, legal risks, technology risks, market risks and reputational risks. | Palgatöötaja/töötaja | Isik, kes on ettevõtjaga töösuhtes vastavalt siseriiklikule õigusele või tavale. |
| Collective bargaining | All negotiations which take place between an employer, a group of employers or one or more employers' organisations, on the one hand, and one or more trade unions or, in their absence, the representatives of the workers duly elected and authorised by them in accordance with national laws and regulations, on the other, for: | I.determining working conditions and terms of employment; and/or | II.regulating relations between employers and workers; and/or regulating relations between employers or their organisations and a workers' organisation or workers' organisations. | Lõppkasutajad | Üksikisikud, kes lõppkokkuvõttes kasutavad konkreetset toodet või teenust või kellele konkreetne toode või teenus on mõeldud. |
| Confirmed incident (child or forced labour or human trafficking) | Incident of child or forced labour or human trafficking that has been found to be substantiated. Confirmed incidents do not include incidents of child or forced labour or human trafficking that are still under investigation in the reporting period. | Võrdsed võimalused | Üksikisikute võrdne ja mittediskrimineeriv juurdepääs haridus-, koolitus-, töö- ja karjäärivõimalustele ning õiguste kasutamisele, ilma et nad oleksid ebasoodsamas olukorras selliste kriteeriumide alusel nagu sugu, rassiline või etniline päritolu, rahvus, usutunnistus või veendumused, puue, vanus või seksuaalne sättumus. |
| Confirmed incident of corruption or bribery | An incident of corruption or bribery that has been found to be substantiated. Confirmed incidents of corruption or bribery do not include incidents of corruption or bribery that are still under investigation at the end of the reporting period. The determination of potential noncompliance cases as substantiated may be made either by the undertaking’s compliance officer or similar function or an authority. A determination as substantiated by a court of law is not required. | Võrdne kohtlemine | Võrdse kohtlemise põhimõte on Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõte, mis eeldab, et sarnaseid olukordi või sarnases olukorras olevaid isikuid käsitletakse või koheldakse ühtemoodi. ESRS S1 kontekstis tähistab mõiste „võrdne kohtlemine“ ka mittediskrimineerimise põhimõtet, mille kohaselt ei tohi esineda otsest ega kaudset diskrimineerimist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. |
| Consumer | Individuals who acquire, consume or use goods and services for personal use, either for themselves or for others, and not for resale, commercial or trade, business, craft or profession purposes. | Finantsmõju | Selliste riskide ja võimaluste mõju, mis mõjutab ettevõtja finantspositsiooni, finantstulemusi ja rahavooge lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. |
| Corporate culture | Corporate culture expresses goals through values and beliefs. It guides the undertaking’s activities through shared assumptions and group norms such as values or mission statements or a code of conduct. | Majanduslik olulisus | Kestlikkusaspekt on majanduslikult oluline, kui see tingib riske ja loob võimalusi, mis mõjutavad (või millest võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad) ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. |
| Corruption | Abuse of entrusted power for private gain, which can be instigated by individuals or organisations. It includes practices such as facilitation payments, fraud, extortion, collusion, and money laundering. It also includes an offer or receipt of any gift, loan, fee, reward, or other advantage to or from any person as an inducement to do something that is dishonest, illegal, or a breach of trust in the conduct of the undertaking’s business. This can include cash or in-kind benefits, such as free goods, gifts, and holidays, or special personal services provided for the purpose of an improper advantage, or that can result in moral pressure to receive such an advantage. | Sunniviisiline töö | Igasugune töö või teenistus, mida nõutakse mis tahes isikult ükskõik missuguse karistusega ähvardades ning milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud. Terminiga tähistatakse kõiki olukordi, kus inimesi mis tahes meetodiga sunnitakse tööd tegema, sh nii traditsioonilist nn orjatööd kui ka tööalase ärakasutamisega seotud kaasaegseid sunnivorme, mis võivad hõlmata inimkaubandust ja kaasaegset orjandust. |
| Credible proxies | Individuals with sufficiently deep experience in engaging with affected stakeholders from a particular region or context (for example, women workers on farms, indigenous peoples or migrant workers) who can help to effectively convey their likely concerns. In practice, this can include development and human rights NGOs, international trade unions and local civil society, including faith-based organisations. | Fossiilkütus | Süsinikul põhinev taastumatu energiaallikas, näiteks tahke kütus, maagaas ja nafta. |
| Current financial effects | Financial effects for the current reporting period that are recognised in the primary financial statements. | Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek | Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek väljendab põlisrahvaste õigust määrata ise kindlaks oma poliitilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised prioriteedid. See kätkeb põlisrahvaste kolme omavahel seotud ja kumulatiivset õigust: õigus olla ära kuulatud, õigus osaleda ning õigus oma maale, territooriumidele ja ressurssidele. Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek kehtib põlisrahvaste puhul ja seda tunnustatakse rahvusvahelises inimõigustealases õiguses, nimelt põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis. |
| Decarbonisation levers | Aggregated types of mitigation actions such as energy efficiency, electrification, fuel switching, use of renewable energy, products change, and supply-chain decarbonisation that fit with undertakings' specific actions. | Magevesi | Põhjavesi ja pinnavesi, mille keskmine soolsus aastas on < 0,5 ‰ (s.o vee raamdirektiivi II lisas nimetatud piirmäär). |
| Deforestation | Temporary or permanent human-induced conversion of forested land to non-forested land 11 . | KHG heite vähendamine | Ettevõtja KHG 1., 2. ja 3. valdkonna heite või KHG koguheite vähenemine aruandlusperioodi lõpus võrreldes võrdlusaasta heitega. Heite vähendamine võib tuleneda muu hulgas energiatõhususest, elektrifitseerimisest, tarnijate CO2 heite vähendamisest, elektrienergia allikate jaotuse CO2 heite vähendamisest, säästvate toodete arendamisest või aruandluspiiride või tegevuste muutumisest (nt allhange, vähenenud võimsus), tingimusel et see saavutatakse ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevas ja järgnevas etapis. Sidumist ja välditud heidet ei arvestata heite vähendamisena. |
| Degradation or degraded ecosystem | Chronic human impacts resulting in the loss of biodiversity and the disruption of an ecosystem’s structure, composition, and functionality. | KHG sidumine ja säilitamine | (Inimtekkeline) sidumine tähendab KHG kõrvaldamist atmosfäärist tahtliku inimtegevuse tulemusena. See hõlmab CO2 inimtekkeliste bioloogiliste sidujate tõhustamist ning keemiatehnoloogia kasutamist, et saavutada pikaajaline sidumine ja säilitamine. Tööstuslikest ja energiaga seotud allikatest pärit süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, mis üksinda ei eemalda atmosfäärist süsinikdioksiidi, võib CO2 atmosfäärist siduda, kui seda kombineeritakse bioenergia tootmisega (bioenergia tootmine koos CO2 kogumise ja säilitamisega). Sidumisel võib toimuda taasvallandumine, mis tähendab säilitatud KHG mis tahes liikumist kavandatud hoidlast välja, nii et see siseneb uuesti atmosfääri. Näiteks kui teatava koguse CO2 eemaldamiseks kasvatatud metsas toimub metsapõleng, vallandub puudesse kogutud heide uuesti. |
| Dependencies | The situation of an undertaking being dependent on natural, human and/or social resources for its business processes. | Globaalse soojendamise potentsiaal (GWP) | Tegur, mis kirjeldab konkreetse KHG ühe ühiku kiirgusmõju (atmosfäärile tekitatava kahju määr) võrreldes ühe CO2 ühikuga. |
| Deposit in water and soil | An amount of a substance that has accumulated in the environment, either in water or in soil, and either as a consequence of regular activities or from incidents or from disposals of undertakings, independent of whether that accumulation occurs at the production site of an undertaking or outside. | Kasvuhoonegaasid (KHG) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 V lisa 2. osas loetletud gaasid 13 . Nende hulka kuuluvad süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), väävelheksafluoriid (SF6), lämmastiktrifluoriid (NF3), fluorosüsivesinikud (HFCd) ja perfluorosüsivesinikud (PFCd). |
| Desertification | Land degradation in arid, semi-arid and dry sub-humid areas resulting from various factors, including climatic variations and human activities. Desertification does not refer to the natural expansion of existing deserts. | Kaebuste esitamise mehhanism | Kõik korralised, riiklikud või mitteriiklikud, kohtulikud või kohtuvälised protsessid, mille kaudu sidusrühmad saavad esitada kaebusi ja taotleda õiguskaitset. Riiklike kohtulikke ja kohtuväliseid kaebuste esitamise mehhanisme pakuvad näiteks kohtud, töökohtud, riiklikud inimõiguste institutsioonid, OECD suuniste kohased riiklikud kontaktpunktid hargmaistele ettevõtjatele, ombudsmani büroo, tarbijakaitseasutused, reguleerivad järelevalveasutused ja valitsuse juhitavad kaebuste lahendamise bürood. Mitteriiklikud kaebuste esitamise mehhanismid on need, mida ettevõtja haldab kas üksi või koos sidusrühmadega, näiteks tegevustasandi kaebuste esitamise mehhanismid ja kollektiivläbirääkimised, sealhulgas kollektiivläbirääkimistega loodud mehhanismid. Need hõlmavad ka tööstusliitude, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna organisatsioonide või mitut sidusrühma hõlmavate rühmade hallatavaid mehhanisme. | Tegevustasandi kaebuste esitamise mehhanisme haldab organisatsioon kas üksi või koostöös teiste osapooltega ning need on organisatsiooni sidusrühmadele vahetult kättesaadavad. Need võimaldavad kaebusi varakult ja otse tuvastada ja lahendada, vältides seeläbi nii kahju suurenemist kui ka kaebuste tõsisemaks muutumist. Samuti annavad need otseselt mõjutatud isikutelt saadavat olulist tagasisidet organisatsiooni hoolsuskohustuse täitmise tulemuslikkuse kohta. | ÜRO 31. juhtpõhimõtte kohaselt on tõhusad kaebuste esitamise mehhanismid õiguspärased, kättesaadavad, prognoositavad, õiglased, läbipaistvad, õigustega kooskõlas ja pideva õppimise allikad. Lisaks nendele kriteeriumidele põhinevad tõhusad tegevustasandi kaebuste esitamise mehhanismid ka kaasamisel ja dialoogil. Organisatsioonil võib olla keerulisem hinnata nende kaebuste esitamise mehhanismide tõhusust, milles ta osaleb, võrreldes nendega, mille ta on loonud. |
| Discharge | Wastewater discharge means the amount of water (in m3) or substance (in kg BOD/d or comparable) added / leached to a water body from a point or a non-point source. Sewage effluent (or discharge) means treated sewage discharged from a sewage treatment plant. | Põhjavesi | Kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega 14 . |
| Discrimination | Discrimination can occur directly or indirectly. Direct discrimination occurs when an individual is treated less favourably by comparison to how others, who are in a similar situation, have been or would be treated, and the reason for this is a particular characteristic they hold, which falls under a ‘protected ground’. Indirect discrimination occurs when an apparently neutral rule disadvantages a person or a group sharing the same characteristics. It must be shown that a group is disadvantaged by a decision when compared to a comparator group. | Elupaik | Organismi või populatsiooni loodusliku esinemise paik või maa-ala liik. Kasutatakse ka konkreetse liigi või selle ökoloogilise niši jaoks vajalike keskkonnatunnuste tähistamiseks. |
| Double materiality | Double materiality has two dimensions: impact materiality and financial materiality. A sustainability matter meets the criterion of double materiality if it is material from the impact perspective or the financial perspective or both. | Elupaikade killustumine | Üldmõiste, mis kirjeldab protsesse, mille käigus elupaiga kadumine toob kaasa pidevate elupaikade jagunemise suuremaks arvuks väiksemateks, väiksema üldsuurusega paikadeks, mis on üksteisest eraldatud erinevate elupaikade maatriksiga. Elupaikade killustumine võib toimuda looduslike protsesside (nt metsa- ja rohumaapõlengud, üleujutused) ja inimtegevuse (metsandus, põllumajandus, linnastumine) tulemusena. |
| Durability of a product, component or material | The ability of a product, component or material to remain functional and relevant when used as intended. | Ahistamine | Olukord, kui esineb kaitstud diskrimineerimisalusega seotud (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/54/EÜ 15 alusel sugu või nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ 16 alusel religioon või veendumus, puue, vanus või seksuaalne sättumus) soovimatu käitumine, mille eesmärk või tagajärg on isiku väärikuse alandamine ning ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. |
| Ecological threshold | The point at which a relatively small change in external conditions causes a rapid change in an ecosystem. When an ecological threshold has been passed, the ecosystem may no longer be able to return to its state by means of its inherent resilience. | Ohtlikud jäätmed | Jäätmed, millel on üks või mitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ 17 (mis käsitleb jäätmeid) III lisas loetletud ohtlikku omadust. |
| Ecosystem extent | The size of an ecosystem asset, whereas an ecosystem asset is the contiguous space of a specific ecosystem type characterised by a distinct set of biotic and abiotic components and their interactions. | Suure kliimamõjuga sektorid | Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 18 I lisa A–H ja L jaos loetletud sektorid (nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1288 19 ). |
| Ecosystem restoration | Any intentional activities that initiate or accelerate the recovery of an ecosystem from a degraded state. | Mõju | Mõju, mida ettevõtja avaldab või võib avaldada keskkonnale ja inimestele, sh mõju nende inimõigustele, ja mis on seotud tema enda tegevuse ja väärtusahela eelneva ja järgneva etapiga, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu. Mõju võib olla tegelik või võimalik, negatiivne või positiivne, lühiajaline, keskmine või pikaajaline, kavandatud või tahtmatu ning tagasipööratav või pöördumatu. Mõju võib avalduda lühikeses, keskpikas või pikas perspektiivis. Mõju näitab ettevõtja negatiivset või positiivset panust kestlikusse arengusse. |
| Ecosystem services | The contributions of ecosystems to the benefits that are used in economic and other human activity, respectively the benefits people obtain from ecosystems. In the Millennium Ecosystem Assessment, ecosystem services can be divided into supporting, regulating, provisioning and cultural. The Common International Classification of Ecosystem Services (CICES) classifies types of ecosystems services. | Mõjurid | Kõik tegurid, mis põhjustavad muutusi looduses, inimtekkelises varas, looduse panuses inimeste heaks ja heas elukvaliteedis. Muutusi esile kutsuvad otsesed mõjurid võivad olla nii looduslikud kui ka inimtekkelised. Neil on otsene füüsikaline (mehaaniline, keemiline, müra, valgus jne) ja käitumist mõjutav mõju loodusele. Need hõlmavad muu hulgas kliimamuutusi, saastet, eri liiki maakasutuse muutust, invasiivseid võõrliike ja zoonoose ning ekspluateerimist. Kaudsed mõjurid toimivad hajutatult, muutes ja mõjutades nii otseseid mõjureid (nende taset, suunda või kiirust) kui ka muid kaudseid mõjureid. Kaudsete ja otseste mõjurite vastastikmõju loob erinevaid suhete, omistamise ja mõju ahelaid, mis võivad varieeruda sõltuvalt liigist, intensiivsusest, kestusest ja kaugusest. Need suhted võivad kaasa tuua ka eri liiki ülekanduva mõju. Üleilmsed kaudsed mõjurid hõlmavad majanduslikke, demograafilisi, juhtimis-, tehnoloogilisi ja kultuurilisi mõjureid. Kaudsete mõjurite hulgas pööratakse erilist tähelepanu institutsioonide (nii ametlike kui ka mitteametlike) rollile ning tootmis-, tarne- ja tarbimismudelite mõjule, mis avalduvad loodusele, looduse panusele inimeste heaks ja heale elukvaliteedile. |
| Ecosystem(s) | A dynamic complex of plant, animal and micro-organism communities and their non-living environment interacting as a functional unit. A typology of ecosystems is provided by the IUCN Global Ecosystem Typology 2.0. | Mõjuga seotud olulisus | Kestlikkusaspekt on mõju seisukohast oluline, kui see on seotud ettevõtja tegeliku või võimaliku olulise positiivse või negatiivse mõjuga inimestele või keskkonnale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Mõju seisukohast oluline kestlikkusaspekt hõlmab ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelneva ja järgneva etapiga seotud mõju, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvat mõju. |
| Emission | The direct or indirect release of substances, vibrations, heat or noise from individual or diffuse sources into air, water or soil 12 . | Juhtum | Ettevõtja või pädevate asutuste poolt ametliku menetluse teel registreeritud õigustoiming või kaebus või ettevõtja kehtestatud korra kohaselt tuvastatud nõuete rikkumine. Nõuete rikkumise juhtumite kindlakstegemiseks kehtestatud menetlused võivad hõlmata juhtimissüsteemi auditeid, ametlikke järelevalveprogramme või kaebuste esitamise mehhanisme. |
| Employee | An individual who is in an employment relationship with the undertaking according to national law or practice. | Põletamine | Põletamine on jäätmete kontrollitud põletamine kõrgel temperatuuril koos energia taaskasutusega või ilma selleta. |
| End-users | Individuals who ultimately use or are intended to ultimately use a particular product or service. | Juhtorgani sõltumatu liige | Juhtorgani liikmed, kes teevad sõltumatuid otsuseid ilma igasuguse välise mõju või huvide konfliktita. Sõltumatus tähendab üldiselt objektiivset ja takistamatut otsustamist. Kui seda kasutatakse meetmena, mille abil hinnata sõltumatust või liigitada haldus-, juht- ja järelevalveorganite või nende komiteede tegevjuhtkonda mittekuuluv liige sõltumatuks, tähendab see sellise huvi, ametikoha, seotuse või suhte puudumist, mis mõistliku ja teadliku kolmanda isiku seisukohast hinnates võib otsuste tegemist nõuetevastaselt mõjutada või põhjustada erapoolikut otsuste tegemist. |
| Equal opportunities | Equal and non-discriminatory access, among individuals, to opportunities for education, training, employment, career development and the exercise of power without their being disadvantaged on the basis of criteria such as gender, racial or ethnic origin, nationality, religion or belief, disability, age or sexual orientation. | Põlisrahvad | Rahvusvahelisel tasandil ei ole kokku lepitud põlisrahvaste ühtset määratlust. Tegelikkuses valitseb rahvusvahelistes asutustes üksmeel selle suhtes, milliseid rühmi võib pidada põlisrahvasteks ja tuleks sellisena eriliselt kaitsta. Üks põlisrahvaste määratlemise oluline kriteerium puudutab nende seotust traditsioonilise alaga, nagu on määratletud ILO konventsiooni nr 169 artiklis 1, milles sätestatakse, et konventsiooni kohaldatakse „a) iseseisvate riikide hõimurahvaste suhtes, kelle sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud tingimused eristavad neid teistest rahvusgruppidest ning kelle staatust reguleerivad täielikult või osaliselt nende endi tavad või traditsioonid või eriseadused või -eeskirjad; b) iseseisvate riikide rahvad, keda peetakse põlisrahvasteks, kuna nad pärinevad rahvastest, kes asustasid seda riiki või geograafilist piirkonda, kuhu riik kuulub, vallutuse või koloniseerimise või praeguste riigipiiride kehtestamise ajal, ja kes, olenemata oma õiguslikust staatusest, on säilitanud osaliselt või täielikult oma sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja poliitilised institutsioonid.“ ILO konventsiooni nr 169 artikli 1 lõikes 2 on samuti sätestatud, et „nende rühmade kindlaksmääramisel, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid, käsitatakse põhikriteeriumina põlis- või hõimude enesemääratlemist“. |
| Equal treatment | The principle of equal treatment is a general principle of European law which presupposes that comparable situations or parties in comparable situations are treated in the same way. In the context of ESRS S1, the term “equal treatment” also refers to the principle of non-discrimination, according to which there shall be no direct or indirect discrimination based on any ground such as sex, race, colour, ethnic or social origin, genetic features, language, religion or belief, political or any other opinion, membership of a national minority, property, birth, disability, age or sexual orientation. | Kaudne KHG heide | KHG heide, mis tuleneb ettevõtja tegevusest, kuid tekib teise ettevõtte omanduses või kontrolli all olevatest allikatest. Kaudne heide on 2. ja 3. valdkonna KHG heide kokku. |
| Financial effects | Effects from risks and opportunities that affect the undertaking’s financial position, financial performance and cash flows over the short, medium or long term. | Käitis | Paikne tehniline üksus, kus viiakse läbi üht või mitut tegevust, mis võib mõjutada heidet ja saastust. |
| Financial materiality | A sustainability matter is material from a financial perspective if it generates risks or opportunities that affect (or could reasonably be expected to affect) the undertaking’s financial position, financial performance, cash flows, access to finance or cost of capital over the short, medium or long term. | Ettevõttesisene CO2 hind | Hind, mida ettevõtja kasutab, et hinnata investeerimis-, tootmis- ja tarbimisharjumuste muutuste finantsmõju ning võimalikku tehnoloogilist arengut ja tulevase heite vähendamise kulusid. |
| Forced labour | All work or service which is exacted from any person under the threat of penalty and for which the person has not offered himself or herself voluntarily. The term encompasses all situations in which persons are coerced by any means to perform work and includes both traditional ‘slave-like’ practices and contemporary forms of coercion where labour exploitation is involved, which may include human trafficking and modern slavery. | Ettevõttesisene CO2 heite maksustamise kava | Organisatsiooniline korraldus, mis võimaldab ettevõtjal kohaldada CO2 hindu strateegiliste ja operatiivsete otsuste tegemisel. Ettevõtjad kasutavad ettevõttesiseselt tavaliselt kahte liiki CO2 hindu. Esimene liik on varihind, mis on teoreetiline kulu või tinglik summa, mida ettevõtja sisse ei nõua, kuid mida saab kasutada majandusliku mõju või kompromisside hindamiseks selliste asjade puhul nagu riskide mõju, uued investeeringud, projektide nüüdispuhasväärtus ja eri algatuste tasuvus. Teine liik on ettevõttesisene maks või tasu, mis on CO2 hind, mida nõutakse äritegevuselt, tooteliinilt või muult äriüksuselt ja mis põhineb KHG heitel (need ettevõttesisesed maksud või tasud sarnanevad ettevõttesiseste siirdehindadega). |
| Fossil fuel | Non-renewable carbon-based energy sources such as solid fuels, natural gas and oil. | Invasiivsed või võõrliigid | Liigid, mille sissetoomine ja/või levimine inimtegevuse tõttu väljaspool nende looduslikku levilat ohustab bioloogilist mitmekesisust, toiduga kindlustatust ning inimeste tervist ja heaolu. „Võõrliik“ tähistab liiki, mis on sisse toodud väljaspoole selle looduslikku levilat (võõrliigi sünonüümid on „eksootiline liik“ ja „mittepärismaine liik“). „Invasiivne“ tähistab liiki, mis laieneb ökosüsteemides, kuhu see on sisse viidud, ja muudab selliseid ökosüsteeme. Seega võib liik olla võõrliik, ilma et see oleks invasiivne, või piirkonnas pärismaise liigi puhul võib see kasvada ja muutuda invasiivseks, olemata tegelikult võõrliik. |
| Free, Prior and Informed Consent (FPIC) | A manifestation of indigenous peoples’ right to self-determine their political, social, economic and cultural priorities. It constitutes three interrelated and cumulative rights of indigenous peoples: the right to be consulted; the right to participate; and the right to their lands, territories and resources. FPIC pertains to indigenous peoples and is recognized under international human rights law, notably the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (UNDRIP). | Võtmetähtsusega elurikas ala | Alad, mis aitavad märkimisväärselt kaasa elurikkuse säilimisele kogu maailma maismaa-, magevee- ja mereökosüsteemides. Ala kvalifitseerub üleilmse võtmetähtsusega elurikkaks alaks, kui see vastab ühele või mitmele kriteeriumile 11st, mis on jagatud viide kategooriasse: ohustatud elurikkus, geograafiliselt piiratud elurikkus, ökoloogiline terviklikkus, bioloogilised protsessid ja asendamatus. Võtmetähtsusega elurikaste alade üleilmset andmebaasi haldab võtmetähtsusega elurikaste alade partnerluse nimel BirdLife International. |
| Freshwater | Groundwater and surface water, with a mean annual salinity of < 0,5 ‰ (i.e., the limit mentioned in Annex II of the Water Framework Directive). | Maa degradeerumine | Paljud protsessid, millest tulenevalt vähenevad või kaovad elurikkus, ökosüsteemi funktsioonid või nende kasulikkus inimestele; mõiste hõlmab kõigi maismaaökosüsteemide seisundi halvenemist. |
| GHG emission reduction | Decrease in the undertaking’s Scope 1, 2, 3 or total GHG emissions at the end of the reporting period, relative to emissions in the base year. Emission reductions may result from, among others, energy efficiency, electrification, suppliers' decarbonisation, electricity mix decarbonisation, sustainable products development or changes in reporting boundaries or activities (e.g., outsourcing, reduced capacities), provided they are achieved within the undertaking's own operations and upstream and downstream value chain. Removals and avoided emissions are not counted as emission reductions. | Prügila | Jäätmekäitluskoht jäätmete ladestamiseks maa peale või maa sisse 20 . |
| GHG removal and storage | (Anthropogenic) removals refer to the withdrawal of GHGs from the atmosphere as a result of deliberate human activities. These include enhancing biological anthropogenic sinks of CO2 and using chemical engineering to achieve long-term removal and storage. Carbon capture and storage (CCS) from industrial and energy-related sources, which alone does not remove CO2 from the atmosphere, can remove atmospheric CO2 if it is combined with bioenergy production (Bioenergy with Carbon Capture & Storage - BECCS). Removals can be subject to reversals, which are any movement of stored GHG out of the intended storage that re-enters the atmosphere. For example, if a forest that was grown to remove a specific amount of CO2 is subject to a wildfire, the emissions captured in the trees are reversed. | Maasüsteem (muutus) | Maasüsteemi maismaakomponent, mis hõlmab kõiki inimeste maakasutusega seotud protsesse ja tegevusi. Nende seas on sotsiaal-majanduslikud, tehnoloogilised ja organisatsioonilised sisendid ja korraldused, samuti maast saadav kasu ning ühiskondliku tegevuse soovimatud sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed. Mõiste „maasüsteemid“ hõlmab maakasutust (maakasutusega seotud tegevused, korraldused ja sisendid) ja maakatet (maa füüsiliste omaduste kogum, mida saab jälgida Maa seire abil). |
| Global warming potential (GWP) | A factor describing the radiative forcing impact (degree of harm to the atmosphere) of one unit of a given GHG relative to one unit of CO2. | Maakasutus (muutus) | Konkreetse maa-ala inimkasutus teataval eesmärgil (nt elamiseks, põllumajanduseks, puhkuseks, tööstuslikuks kasutamiseks jne). Maakate mõjutab seda, kuid need ei ole sünonüümid. Maakasutuse muutus tähendab muutust maa kasutamises või majandamises inimeste poolt, mis võib kaasa tuua maakatte muutuse. |
| Greenhouse Gases (GHG) | The gases listed in Part 2 of Annex V of Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council 13 . These include Carbon dioxide (CO2), Methane (CH4), Nitrous Oxide (N2O), Sulphur hexafluoride (SF6), Nitrogen trifluoride (NF3), Hydrofluorocarbons (HFCs), Perfluorocarbons (PFCs). | Seaduslikud esindajad | Seaduse kohaselt või praktikas tunnustatud isikud, näiteks töötajate puhul ametiühingu valitud esindajad või muud mõjutatud sidusrühmade sarnaselt vabalt valitud esindajad. |
| Grievance mechanism | Any routinized, state-based or non-state-based, judicial or non-judicial processes through which stakeholders can raise grievances and seek remedy. Examples of state-based judicial and non-judicial grievance mechanisms include courts, labour tribunals, national human rights institutions, National Contact Points under the OECD Guidelines for Multinational Enterprises, ombudsperson offices, consumer protection agencies, regulatory oversight bodies, and government-run complaints offices. Non-state-based grievance mechanisms include those administered by the undertaking, either alone or together with stakeholders, such as operational-level grievance mechanisms and collective bargaining, including the mechanisms established by collective bargaining. They also include mechanisms administered by industry associations, international organisations, civil society organisations, or multistakeholder groups. | Operational-level grievance mechanisms are administered by the organisation either alone or in collaboration with other parties and are directly accessible by the organisation’s stakeholders. They allow for grievances to be identified and addressed early and directly, thereby preventing both harm and grievances from escalating. They also provide important feedback on the effectiveness of the organisation’s due diligence from those who are directly affected. | According to UN Guiding Principle 31, effective grievance mechanisms are legitimate, accessible, predictable, equitable, transparent, rights-compatible, and a source of continuous learning. In addition to these criteria, effective operational-level grievance mechanisms are also based on engagement and dialogue. It can be more difficult for the organisation to assess the effectiveness of grievance mechanisms that it participates in compared to those it has established itself. | Mõjujõud | Ettevõtja võime muuta sellise teise isiku õigusvastaseid tavasid, kes on seotud kestlikkusega seotud negatiivse mõjuga. |
| Groundwater | All water which is below the surface of the ground in the saturation zone and in direct contact with the ground or subsoil 14 . | Lobitöö | Tegevus, mille eesmärk on mõjutada poliitika või õigusaktide koostamist või rakendamist või valitsuste, valitsusasutuste, reguleerivate asutuste, Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste või standardite kehtestajate otsustusprotsesse. Selline tegevus hõlmab järgmist (loetelu ei ole täielik): | I.koosolekute, konverentside ja ürituste korraldamine ning nendel osalemine; | II.avalikele konsultatsioonidele, kuulamistele või muudele sarnastele algatustele kaasaaitamine või neil osalemine; | III.teavituskampaaniate, platvormide, võrgustike ja rohujuuretasandi algatuste korraldamine; | IV.poliitika ja seisukohadokumentide, arvamusküsitluste, küsitluste, avalike kirjade ja teadusuuringute ettevalmistamine/tellimine seoses läbipaistvusregistri eeskirjadega hõlmatud tegevusega. |
| Habitat | The place or type of site where an organism or population naturally occurs. Also used to mean the environmental attributes required by a particular species or its ecological niche. | Tulevane KHG heide | Hinnangud tulevase KHG heite kohta, mida tõenäoliselt põhjustavad ettevõtja põhilised varad või müüdud tooted oma kasutusaja jooksul. |
| Habitat fragmentation | A general term describing the set of processes by which habitat loss results in the division of continuous habitats into a greater number of smaller patches of lesser total size and isolated from each other by a matrix of dissimilar habitats. Habitat fragmentation may occur through natural processes (e.g., forest and grassland fires, flooding) and through human activities (forestry, agriculture, urbanisation). | Pikk kasutusiga | Kavandatud hooldust ja vastupidavust silmas pidades viisil, mis soodustab pikemat kasutamist kui tööstusharu tavapraktika ning seda ulatuses ja viisil, mis ei kahjusta ringluspõhist töötlemist funktsionaalse eluea lõpus. |
| Harassment | A situation where an unwanted conduct related to a protected ground of discrimination (for example, gender under Directive 2006/54/EC of the European Parliament and of the Council 15 , or religion or belief, disability, age or sexual orientation under Council Directive 2000/78/EC 16 ) occurs with the purpose or effect of violating the dignity of a person, and of creating an intimidating, hostile, degrading, humiliating or offensive environment. | Mereressursid | Meredes ja ookeanides leiduvad bioloogilised ja mittebioloogilised ressursid. Siia kuuluvad näiteks süvameremineraalid, kruus ja mereannid. |
| Hazardous waste | Waste which displays one or more of the hazardous properties listed in Annex III of Directive 2008/98/EC of the European Parliament and of the Council 17 on waste. | Olulised võimalused | Kestlikkusega seotud võimalused, millel on positiivne majanduslik mõju, mis oluliselt mõjutavad (või millest võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad) rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. |
| High climate impact sectors | Sectors that are listed in Sections A to H and Section L of Annex I to Regulation (EC) No 1893/2006 of the European Parliament and of the Council 18 (as defined in Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 19 ). | Olulised riskid | Kestlikkusega seotud riskid, millel on negatiivne majanduslik mõju, mis oluliselt mõjutavad (või millest võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad) rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. |
| Impacts | The effect the undertaking has or could have on the environment and people, including effects on their human rights, connected with its own operations and upstream and downstream value chain, including through its products and services, as well as through its business relationships. The impacts can be actual or potential, negative or positive, intended or unintended, and reversible or irreversible. They can arise over the short-, medium-, or long-term. Impacts indicate the undertaking’s contribution, negative or positive, to sustainable development. | Olulisus | Kestlikkusküsimus on oluline, kui see vastab mõjuga seotud olulisuse, majandusliku olulisuse või mõlema määratlusele. |
| Impact drivers | All the factors that cause changes in nature, anthropogenic assets, nature’s contributions to people and a good quality of life. Direct drivers of change can be both natural and anthropogenic. They have direct physical (mechanical, chemical, noise, light etc.) and behaviour-affecting impacts on nature. They include, inter alia, climate change, pollution, different types of land use change, invasive alien species and zoonoses, and exploitation. Indirect impact drivers operate diffusely by altering and influencing direct drivers (by affecting their level, direction or rate) as well as other indirect drivers. Interactions between indirect and direct drivers create different chains of relationship, attribution, and impacts, which may vary according to type, intensity, duration, and distance. These relationships can also lead to different types of spill-over effects. Global indirect drivers include economic, demographic, governance, technological and cultural ones. Special attention is given, among indirect drivers, to the role of institutions (both formal and informal) and impacts of the patterns of production, supply and consumption on nature, nature’s contributions to people and good quality of life. | Mõõdikud | Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, mida ettevõtja kasutab, et mõõta kestlikkusega seotud põhimõtete rakendamise tulemuslikkust aja jooksul, lähtudes seatud eesmärkidest, ja anda selle kohta aru. Mõõdikud aitavad samuti mõõta ettevõtja tulemusi seoses mõjutatud inimeste, keskkonna ja ettevõtjaga. |
| Impact materiality | A sustainability matter is material from an impact perspective when it pertains to the undertaking’s material actual or potential, positive or negative impacts on people or the environment over the short-, medium- and long-term. A material sustainability matter from an impact perspective includes impacts connected with the undertaking’s own operations and upstream and downstream value chain, including through its products and services, as well as through its business relationships. | Mikroplast | Väikesed plastitükid, tavaliselt väiksemad kui 5 mm. Keskkonnas, sh meres, ning toidus ja joogivees leidub üha rohkem mikroplasti. Kui mikroplast satub keskkonda, siis see ei biolagune ja kipub kuhjuma, v.a juhul, kui see on spetsiaalselt kavandatud avatud keskkonnas biolagunevaks. Biolagunevus on keerukas nähtus, eriti merekeskkonnas. Üha enam tuntakse muret mikroplasti esinemise pärast eri keskkonnaosades (nt vesi), nende mõju pärast keskkonnale ja potentsiaalselt inimeste tervisele. |
| Incident | A legal action or complaint registered with the undertaking or competent authorities through a formal process, or an instance of non-compliance identified by the undertaking through established procedures. Established procedures to identify instances of non-compliance can include management system audits, formal monitoring programs, or grievance mechanisms. | Avalikustamise miinimumnõue | Avalikustamise miinimumnõue määrab kindlaks selle teabe nõutava sisu, mille ettevõtja esitab põhimõtete, meetmete, mõõdikute või eesmärkide kohta aru andmisel kas vastavalt mõne ESRSi avalikustamisnõudele või üksusepõhiselt. |
| Incineration | The controlled burning of waste at high temperature with or without energy recovery. | Loodusvarad | Looduses esinevad loodusvarad (toorained), mida saab kasutada majanduslikuks tootmiseks või tarbimiseks. |
| Independent board member | Board members that exercise independent judgment free from any external influence or conflicts of interest. Independence generally means the exercise of objective, unfettered judgement. When used as the measure by which to judge the appearance of independence, or to categorise a non-executive member of the administrative, management and supervisory bodies or their committees as independent, it means the absence of an interest, position, association or relationship which, when judged from the perspective of a reasonable and informed third party, is likely to influence unduly or cause bias in decision-making. | Looduspõhised lahendused | Meetmed, mille abil kaitstakse, säilitatakse, taastatakse, kasutatakse kestlikult ja majandatakse looduslikke või muudetud maismaa-, magevee-, ranniku- ja mereökosüsteeme ning mille eesmärk on tegeleda tulemuslikult ja kohanemisvõimeliselt sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaprobleemidega ja tagada samal ajal inimeste heaolu, ökosüsteemi teenused, vastupanuvõime ja elurikkusega kaasnevad hüved. |
| Indigenous peoples | There is no single definition for indigenous peoples agreed on at the international level. In practice, there is convergence among international agencies on what groups can be considered indigenous peoples and should enjoy special protection as such. An important criteria for defining indigenous people is related to their connection to a traditional area, as defined in ILO Convention No. 169, Article 1, which states that the convention applies to: “(a) tribal peoples in independent countries whose social, cultural and economic conditions distinguish them from other sections of the national community, and whose status is regulated wholly or partially by their own customs or traditions or by special laws or regulations; (b) peoples in independent countries who are regarded as indigenous on account of their descent from the populations which inhabited the country, or a geographical region to which the country belongs, at the time of conquest or colonisation or the establishment of present state boundaries and who, irrespective of their legal status, retain some or all of their own social, economic, cultural and political institutions”. ILO Convention 169 also states in Article 1(2) that: “[s]elf-identification as indigenous or tribal shall be regarded as a fundamental criterion for determining the groups to which the provisions of this Convention apply”. | Nullnetoeesmärk | Ühiskondlike kliimaeesmärkide saavutamisega kooskõlas nullnetoeesmärgi kehtestamine ettevõtja tasandil tähendab | I.väärtusahela heite sellise vähendamise ulatuse saavutamist, mis vastab heite vähendamise ulatusele ülemaailmsel nullnetoheite saavutamisel 1,5 °C juures ning | II.jääkheite mõju neutraliseerimist (pärast ligikaudu 90–95 % KHG heite vähendamist sektoripõhise varieeruvuse võimalusega, kui see on põhjendatud kooskõlas tunnustatud valdkondliku suunaga), kõrvaldades püsivalt samaväärse CO2 koguse. |
| Indirect GHG emissions | GHG emissions that are a consequence of the activities of an entity but occur at sources owned or controlled by another entity. Indirect emissions are Scope 2 GHG emissions and scope 3 GHG emissions combined. | Mittepalgatöötajad | Ettevõtja oma töötajaskonna hulka kuuluvad mittepalgatöötajad hõlmavad nii üksikettevõtjaid, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu (iseenda tööandjad), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78). |
| Installation | A stationary technical unit within which one or more activities are carried out which could have an effect on emissions and pollution. | Taastumatu energia | Energia, mida ei saa pidada taastuvatest energiaallikatest pärinevaks. |
| Internal carbon price | Price used by an undertaking to assess the financial implications of changes to investment, production, and consumption patterns, and of potential technological progress and future emissions abatement costs. | Kontroll tegevuse üle | Kontroll tegevuse (üksuse, tegevuskoha, tegevuse või vara) üle on olukord, kus ettevõtja suudab juhtida üksuse, tegevuskoha, tegevuse või varaga seotud tegevust ja suhteid. |
| Internal carbon pricing scheme | An organisational arrangement that allows an undertaking to apply carbon prices in strategic and operational decision making. There are two types of internal carbon prices commonly used by undertakings. The first type is a shadow price, which is a theoretical cost or notional amount that the undertaking does not charge but that can be used in assessing the economic implications or trade-offs for such things as risk impacts, new investments, net present value of projects, and the cost-benefit of various initiatives. The second type is an internal tax or fee, which is a carbon price charged to a business activity, product line, or other business unit based on its GHG emissions (these internal taxes or fees are similar to intracompany transfer pricing). | Võimalused | Kestlikkusega seotud võimalused, millel on positiivne majanduslik mõju. |
| Invasive or alien species | Species whose introduction and/or spread by human action outside their natural distribution threatens biological diversity, food security, and human health and well-being. “Alien’ refers to the species’ having been introduced outside its natural distribution (“exotic’, “non-native’ and “non-indigenous’ are synonyms for “alien’). “Invasive’ means “tending to expand into and modify ecosystems to which it has been introduced’. Thus, a species may be alien without being invasive, or, in the case of a species native to a region, it may increase and become invasive, without actually being an alien species. | Ületunnitöö | Töötaja tegelikult töötatud tundide arv, mis ületab tema lepingujärgset tööaega. |
| Key Biodiversity Area (KBA) | Sites contributing significantly to the global persistence of biodiversity’, in terrestrial, freshwater and marine ecosystems. Sites qualify as global KBAs if they meet one or more of 11 criteria, clustered into five categories: threatened biodiversity; geographically restricted biodiversity; ecological integrity; biological processes; and, irreplaceability. The World Database of KBAs is managed by BirdLife International on behalf of the KBA Partnership. | Oma töötajaskond / oma töötajad | Ettevõtjaga töösuhtes olevad palgatöötajad (töötajad) ja mittepalgatöötajad, kes on kas üksikettevõtjad, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu (iseenda tööandjad), või isikud, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78). |
| Land degradation | The many processes that drive the decline or loss in biodiversity, ecosystem functions or their benefits to people and includes the degradation of all terrestrial ecosystems. | Osoonikihti kahandavad ained | Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis loetletud ained. |
| Landfill | A waste disposal site for the deposit of the waste onto or into land 20 . | Pakend | Mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse tootjalt kasutajale või tarbijale ettenähtud kaupade (alates toorainetest kuni töödeldud kaupadeni) pakkimiseks, kaitsmiseks, käitlemiseks, tarnimiseks, ladustamiseks, veoks ja esitlemiseks 21 . |
| Land-system (change) | The terrestrial component of the Earth system, encompassing all processes and activities related to the human use of land. These include socio-economic, technological and organisational inputs and arrangements, as well as the benefits gained from land and the unintended social and ecological outcomes of societal activities. The land-systems concept combines land-use (the activities, arrangements and inputs associated with land-use) with land cover (the ensemble of physical characteristics of land discernible by Earth Observation). | Palk | Harilik põhi- või miinimumtöötasu või mõni muu tasu kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt (täiendavate või muutuvtasudena) saab. Palgatase – aastane brutopalk ja vastav brutotunnipalk. Mediaanpalgatase – sellise palgatöötaja palk, kellest pooled palgatöötajad teenivad rohkem ja pooled vähem. |
| Land-use (change) | The human use of a specific area for a certain purpose (such as residential; agriculture; recreation; industrial, etc.). Influenced by, but not synonymous with, land cover. Land-use change refers to a change in the use or management of land by humans, which may lead to a change in land cover. | Puuetega inimesed | Isikud, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel mitmesuguste takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. |
| Legitimate representatives | Individuals recognised as legitimate under law or practice, such as elected trade union representatives in the case of workers, or other similarly freely chosen representatives of affected stakeholders. | Füüsilised riskid | Kõik üleilmsed majandusettevõtted sõltuvad maasüsteemide toimimisest, näiteks stabiilsest kliimast ja ökosüsteemi teenustest, nagu biomassi (tooraine) pakkumine. Loodusega seotud füüsilised riskid tulenevad otseselt organisatsiooni sõltuvusest loodusest. Füüsilised riskid tekivad siis, kui looduslikke süsteeme ohustavad ilmastikutingimused (nt äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu põud), geoloogilised sündmused (nt seismilised sündmused, nagu maavärin), ökosüsteemi tasakaalu muutused, näiteks mulla kvaliteet või mereökoloogia, millest sõltuvad ökosüsteemi teenuste organisatsioonid. Need riskid võivad olla akuutsed, kroonilised või mõlemat. Loodusega seotud füüsilised riskid tulenevad muutustest biootilistes (eluskeskkonnaga seotud) ja abiootilistes (eluta keskkonnaga seotud) tingimustes, mis toetavad terveid ja toimivaid ökosüsteeme. Füüsilised riskid on tavaliselt asukohapõhised. Loodusega seotud füüsilisi riske seostatakse sageli kliimaga seotud füüsiliste riskidega. |
| Leverage | The ability of the undertaking to effect a change in the wrongful practices of another party that is connected with a negative sustainability-related impact. | Planeedi taluvuspiirid | See mõiste võimaldab hinnata ohutut tegutsemisruumi, mis on inimkonnal Maa toimimise seisukohast. Kvantifitseeritud on iga olulise Maa süsteemi protsessi piirtase, mida ei tohiks ületada, kui soovime vältida vastuvõetamatuid ülemaailmseid keskkonnamuutusi. |
| Lobbying activities | Activities carried out with the objective of influencing the formulation or implementation of policy or legislation, or the decision-making processes of governments, governmental institutions, regulators, European Union institutions, bodies, offices and agencies or standard setters. Such activities include (non-exhaustive list): | I.organising or participating in meetings, conferences, events; | II.contributing to/participating in public consultations, hearings or other similar initiatives; | III.organising communication campaigns, platforms, networks, grassroots initiatives; | IV.preparing/commissioning policy and position papers, opinion polls, surveys, open letters, research work as per the activities covered by transparency register rules. | Poliitika | Üldeesmärkide ja juhtimispõhimõtete kogum või raamistik, mida ettevõtja kasutab otsuste tegemisel. Poliitika kaudu rakendatakse ettevõtja strateegiat või juhtimisotsuseid, mis on seotud olulise kestlikkusaspektiga. Iga poliitika eest vastutab/vastutavad kindlaksmääratud isik(ud), selles on kindlaks määratud selle kohaldamisala ja see sisaldab üht või mitut eesmärki (mis on võimaluse korral seotud mõõdetavate eesmärkidega). Poliitika kinnitatakse ja vaadatakse läbi vastavalt ettevõtjate kohaldatavatele juhtimiseeskirjadele. Poliitikat rakendatakse meetmete või tegevuskavade kaudu. |
| Locked-in GHG emissions | Estimates of future GHG emissions that are likely to be caused by an undertaking’s key assets or products sold within their operating lifetime. | Saastaja | Õhus, vees või pinnases eksisteeriv aine, vibratsioon, soojus, müra, valgus või muu saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist ja/või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna nautimist või keskkonna muud õiguspärast kasutamist 22 . |
| Longevity | Designed for maintenance and durability in such a way that encourages longer use than the industry standard in practice and at scale and in such a way that does not compromise circular treatment at the end of functional life. | Saaste | Inimtegevusest tulenev saastajate otsene või kaudne viimine õhku, vette või pinnasesse, mis võib ohustada inimeste tervist ja/või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist 23 . |
| Marine resources | Biological and non-biological resources found in the seas and oceans. Examples include but are not limited to deep sea minerals, gravels, and seafood products | Pinnase saastamine | Inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse või müra viimine pinnasesse olenemata sellest, kas see toimub ettevõtja tootmiskohas või väljaspool seda või ettevõtja toodete ja/või teenuste kasutamise kaudu, mis võib ohustada inimeste tervist ja/või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist 24 . Pinnase saastajate hulka kuuluvad anorgaanilised saasteained, püsivad orgaanilised saasteained, pestitsiidid, lämmastiku- ja fosforiühendid jne. |
| Material opportunities | Sustainability related opportunities with positive financial effects that materially affect, (or could reasonably be expected to affect) the undertaking’s cash flows, access to finance, or cost of capital over the short, medium or long term. | Kaitseala | Selgelt määratletud geograafiline ala, mida tunnustatakse, kasutatakse sihtotstarbeliselt ja hallatakse õiguslike või muude tõhusate vahenditega, et saavutada looduse (koos sellega seotud ökosüsteemi teenuste ja kultuuriväärtuste) pikaajaline kaitse. |
| Material risks | Sustainability related risks with negative financial effects that materially affect (or could reasonably be expected to affect) the undertaking’s cash flows, access to finance, or cost of capital over the short, medium or long term. | Ostetud või omandatud elektri-, soojus-, auru- või jahutusenergia | Elektri-, soojus-, auru- või jahutusenergia, mille ettevõtja on saanud kolmandalt isikult. Termin „omandatud“ tähendab olukorda, kus ettevõte ei pruugi osta elektrit otse (nt hoone üürnik), vaid energia tuuakse ettevõtte rajatisse kasutamiseks. |
| Materiality | A sustainability matter is material if it meets the definition of impact materiality, financial materiality, or both. | Tooraine | Toote valmistamiseks kasutatav esmane või teisene materjal. |
| Metrics | Qualitative and quantitative indicators that the undertaking uses to measure and report on the effectiveness of the delivery of its sustainability-related policies and against its targets over time. Metrics also support the measurement of the undertaking’s results in respect of affected people, the environment and the undertaking. | CO2 arvestusühikute tunnustatud kvaliteedistandardid | CO2 arvestusühikute kvaliteedistandardid, mida kontrollivad sõltumatud kolmandad isikud ning millega tehakse nõuded ja projektiaruanded üldsusele kättesaadavaks ja tagatakse vähemalt täiendavus, püsivus ja topeltarvestuse vältimine ning sätestatakse projekti KHG heite ja sidumise arvutamise, seire ja kontrolli eeskirjad. |
| Microplastics | Small pieces of plastics, usually smaller than 5mm. A growing volume of microplastics is found in the environment, including the sea, and in food and drinking water. Once in the environment, microplastics do not biodegrade and tend to accumulate, unless they are specifically designed to biodegrade in the open environment. Biodegradability is a complex phenomenon, especially in the marine environment. There are increasing concerns about the presence of microplastics in different environment compartments (such as water), their impact on the environment and potentially human health. | Registreeritav tööga seotud vigastus või tervisehäire | Tööga seotud vigastus või tervisehäire, mis toob kaasa ükskõik millise järgmistest tagajärgedest: | I.surm, töölt eemal oldud päevad, piiratud töö või üleviimine teisele töökohale, esmaabist kaugemale minev ravi või teadvuse kaotus või | II.märkimisväärne vigastus või tervisehäire, mille on diagnoosinud arst või muu tegevusloaga tervishoiutöötaja, isegi kui see ei põhjusta surma, töölt eemalviibimist, piiratud tööd või üleviimist teisele töökohale, esmaabist kaugemale minevat ravi või teadvuse kaotust. |
| Minimum Disclosure Requirement | A minimum disclosure requirement sets the required content of the information that the undertaking includes when it reports on policies, actions, metrics or targets, either pursuant to a Disclosure Requirement in an ESRS or on an entity-specific basis. | Taaskasutamine | Mis tahes toimingud, mille peamiseks tulemuseks on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et need asendavad teisi materjale, mida muidu oleks kasutatud teatava funktsiooni täitmiseks, või jäätmete ettevalmistamine selle funktsiooni täitmiseks kas tootmises või majanduses laiemalt 25 . |
| Natural resources | Natural assets (raw materials) occurring in nature that can be used for economic production or consumption. | Ringlussevõtt | Taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete taastöötlemist, kuid ei hõlma jäätmete energiakasutust ega taastöötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. |
| Nature-based solutions | Actions to protect, conserve, restore, sustainably use and manage natural or modified terrestrial, freshwater, coastal and marine ecosystems which address social, economic and environmental challenges effectively and adaptively, while simultaneously providing human well-being, ecosystem services, resilience and biodiversity benefits. | Ressursside taastamine | Looduslike süsteemide eneseuuendamisvõime soodustamine eesmärgiga taaskäivitada inimtegevuse tõttu kahjustatud või ülekasutatud ökoloogilised protsessid. |
| Net-zero target | Setting a net-zero target at the level of an undertaking aligned with meeting societal climate goals means: | I.achieving a scale of value chain emissions reductions consistent with the abatement required to reach global net-zero in 1.5˚C pathways; and | II.neutralizing the impact of any residual emissions (after approximately 90-95% of GHG emission reduction with the possibility for justified sectoral variations in line with a recognized sectoral pathway) by permanently removing an equivalent volume of CO2. | Õiguskaitsevahend/Heastamine | Vahendid negatiivse mõju vastu võitlemiseks või selle heastamiseks. Näited: vabandused, rahaline või mitterahaline hüvitis, kahju ennetamine ettekirjutuste või mittekordumise garantiide kaudu, karistusmeetmed (kriminaal- või halduskaristused, näiteks trahvid), tagastamine, taastamine, rehabiliteerimine. |
| Non-employees | Non-employees in an undertaking’s own workforce include both individual contractors supplying labour to the undertaking (“self-employed people”) and people provided by undertakings primarily engaged in “employment activities” (NACE Code N78). | Taastuvenergia | Taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia: tuuleenergia, päikeseenergia (soojusenergia ja fotogalvaaniline), geotermiline, ümbritseva keskkonna, loodete ja lainete energia, muu ookeani- ja hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia 26 . |
| Non-renewable energy | Energy which cannot be identified as being derived from renewable sources. | Taastuvad materjalid | Materjalid, mis on saadud ressurssidest, mille ökoloogilised tsüklid või põllumajandusprotsessid kiiresti taastavad, nii et nende ja muude seotud ressursside pakutavad teenused ei satu ohtu ja jäävad kättesaadavaks järgmisele põlvkonnale. |
| Operational control | Operational control (over an entity, site, operation or asset) is the situation where the undertaking has the ability to direct the operational activities and relationships of the entity, site, operation or asset. | Ressursside sisend | Ettevõtja rajatistesse sisenev ressurss. |
| Opportunities | Sustainability-related opportunities with positive financial effects. | Ressursside väljund | Ettevõtja rajatistest väljuv ressurss. |
| Overtime | The number of hours actually worked by a worker in excess of his or her contractual hours of work. | Ressursikasutuse optimeerimine | Materjalide ja toodete kavandamine, tootmine ja turustamine eesmärgiga hoida neid kasutuses kõige suurema kasutusväärtusega. Ökodisain ja pikka kasutusiga, parandamist, korduskasutamist, kasutusotstarbe muutmist, demonteerimist ja taastamist võimaldav disain on näited ressursikasutamise optimeerimise vahenditest. |
| Own workforce/own workers | Employees who are in an employment relationship with the undertaking (‘employees’) and nonemployees who are either individual contractors supplying labour to the undertaking (‘self-employed people’) or people provided by undertakings primarily engaged in ‘employment activities’ (NACE Code N78). | Korduskasutamine | Mis tahes toiming, millega tooteid või komponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti samal otstarbel, milleks need on loodud. See võib tähendada puhastamist või väikseid kohandusi, nii et toode/komponent on valmis järgmiseks kasutamiseks ilma oluliste muudatusteta. |
| Ozone-depleting substances | Substances listed in the Montreal Protocol on Substances that Deplete the Ozone Layer. | Valgla | Maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede ja mõnikord ka järvede kaudu merre ühe jõesuudme, estuaari või delta kaudu. |
| Packaging | Products made of any materials of any nature to be used for the containment, protection, handling, delivery, storage, transport and presentation of goods, from raw materials to processed goods, from the producer to the user or consumer 21 . | Riskid | Keskkonna-, sotsiaal- või juhtimisaspektidest tulenevad kestlikkusega seotud negatiivse finantsmõjuga riskid, millel võib olla negatiivne mõju ettevõtte finantspositsioonile, finantstulemustele, rahavoogudele, juurdepääsule rahastamisele või kapitalikuludele lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. |
| Pay | The ordinary basic or minimum wage or salary and any other remuneration, whether in cash or in kind which the worker receives directly or indirectly (‘complementary or variable components’), in respect of his/her employment from his/her employer. ‘Pay level’ means gross annual pay and the corresponding gross hourly pay. ‘Median pay level’ means the pay of the employee that would have half of the employees earn more and half less than they do. | Stsenaarium | Usutav kirjeldus selle kohta, milliseks tulevik võib kujuneda; see lähtub sidusast ja sisemiselt järjepidevast eelduste kogumist peamiste liikumapanevate tegurite (nt tehnoloogiliste muutuste kiirus, hinnad) ja suhete kohta. NB! Stsenaariumid ei ole prognoosid ega ennustused, vaid neid kasutatakse selleks, et anda ülevaade arengu ja meetmete mõjust. |
| Persons with disabilities | Persons who have long-term physical, mental, intellectual or sensory impairments which in interaction with various barriers may hinder their full and effective participation in society on an equal basis with others. | Stsenaariumianalüüs | Ebakindlatest tingimustest lähtuv tulevaste sündmuste võimalike tulemuste kindlakstegemise ja hindamise protsess. |
| Physical risks | All global economic enterprise depends on the functioning of earth systems, such as a stable climate and on ecosystem services, such as the provision of biomass (raw materials). Nature-related physical risks are a direct result of an organisation’s dependence on nature. Physical risks arise when natural systems are compromised, due to the impact of climatic events (e.g., extremes of weather such as a drought), geologic events (e.g., seismic events such as an earthquake) events or changes in ecosystem equilibria, such as soil quality or marine ecology, which affect the ecosystem services organisations depend on. These can be acute, chronic, or both. Nature-related physical risks arise as a result of changes in the biotic (living) and abiotic (non-living) conditions that support healthy, functioning ecosystems. Physical risks are usually location-specific. Nature-related physical risks are often associated with climate-related physical risks. | 1. valdkonna KHG heide | Otsene KHG heide ettevõtja omandis või kontrolli all olevatest allikatest. |
| Planetary boundaries | This concept allows to estimate a safe operating space for humanity with respect to the functioning of the Earth. The boundary level for each key Earth System process that should not be transgressed if we are to avoid unacceptable global environmental change, is quantified. | 2. valdkonna KHG heide | Ettevõtja tarbitava ostetud või omandatud elektri-, auru-, soojus- või jahutusenergia tootmisel tekkinud kaudne heide. |
| Policy | A set or framework of general objectives and management principles that the undertaking uses for decision-making. A policy implements the undertaking’s strategy or management decisions related to a material sustainability matter. Each policy is under the responsibility of defined person(s), specifies its perimeter of application, and includes one or more objectives (linked when applicable to measurable targets). A policy is validated and reviewed following the undertakings’ applicable governance rules. A policy is implemented through actions or action plans. | 3. valdkonna KHG heide | Kogu kaudne KHG heide (mis ei kuulu 2. valdkonna KHG heite alla), mis tekib aruandva ettevõtja väärtusahelas, sh nii eelnevate kui ka järgnevate etappide heide. 3. valdkonna KHG heite võib jagada 3. valdkonna kategooriatesse. |
| Pollutant | A substance, vibration, heat, noise, light or other contaminant present in air, water or soil which may be harmful to human health and/or the environment, which may result in damage to material property, or which may impair or interfere with amenities and other legitimate uses of the environment 22 . | 3. valdkonna kategooria | Üks 15st 3. valdkonna KHG heite liigist, mis on kindlaks määratud KHG protokolli ettevõttestandardis ja mida on üksikasjalikult kirjeldatud KHG protokolli ettevõtete väärtusahela (3. valdkond) arvestus- ja aruandlusstandardis (kohandatud KHG protokolli ettevõtete väärtusahela (3. valdkond) arvestus- ja aruandlusstandardi põhjal, sõnastik (2011. aasta versioon)). Ettevõtjad, kes otsustavad arvestada oma 3. valdkonna heite standardi ISO 14064–1:2018 kaudse KHG heite kategooriate alusel, võivad viidata ka ISO 14064-1:2018 punktis 5.2.4 määratletud kategooriale (v.a imporditud energiast tulenev kaudne KHG heide). |
| Pollution | The direct or indirect introduction, as a result of human activity, of pollutants into air, water or soil which may be harmful to human health and/or the environment, which may result in damage to material property, or which may impair or interfere with amenities and other legitimate uses of the environment 23 . | Tundlik teave | Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/697 27 (millega luuakse Euroopa Kaitsefond) määratletud tundlik teave. |
| Pollution of soil | The introduction into soil – independent of whether that introduction occurs at the production site of an undertaking or outside or through the use of the undertaking’s products and/or services – as a result of human activity, of substances, vibrations, heat or noise which may be harmful to human health or the environment, result in damage to material property, or impair or interfere with amenities and other legitimate uses of the environment 24 . Soil pollutants include inorganic pollutants, persistent organic pollutants (POPs), pesticides, nitrogen and phosphorus compounds, etc. | Tegevuskoht | Ühe või rohkema füüsilise käitise asukoht. Kui on tegemist rohkema kui ühe käitisega, millel on sama omanik või käitaja või erinevad omanikud või käitajad, ning teatavat taristut ja rajatisi jagatakse, võib kogu ala, millel käitis asub, pidada tegevuskohaks. |
| Protected area | A clearly defined geographical space, recognised, dedicated and managed, through legal or other effective means, to achieve the long-term conservation of nature with associated ecosystem services and cultural values. | Sotsiaaldialoog | Igat liiki läbirääkimised, konsultatsioonid või lihtsalt teabevahetus valitsuste esindajate, tööandjate, nende organisatsioonide ja töötajate esindajate vahel või nende seas majandus- ja sotsiaalpoliitikaga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes. See võib olla kolmepoolne protsess, kus valitsus on dialoogi ametlik pool, või see võib koosneda kahepoolsetest suhetest ainult töötajate esindajate ja juhtkonna (või ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide) vahel. |
| Purchased or acquired electricity, heat, steam, or cooling | When the undertaking has received its electricity, heat, steam, or cooling from a third party. The term “acquired” reflects circumstances where a company may not directly purchase electricity (e.g., a tenant in a building), but where the energy is brought into the undertaking’s facility for use. | Sotsiaalkaitse | Meetmed, mille eesmärk on vähendada ja ennetada vaesust ja haavatavust kogu elutsükli jooksul. |
| Raw material | Primary or secondary material that is used to produce a product. | Pinnas/muld | Maakoore pindmine kiht, mis asub aluspõhjakivimi ja maapinna vahel. Pinnasesse kuuluvad mineraalide osakesed, orgaaniline aines, vesi, õhk ja elusorganismid 28 . |
| Recognised quality standards for carbon credits | Quality standards for carbon credits that are verifiable by independent third parties, make requirements and project reports publicly available and at a minimum ensure additionality, permanence, avoidance of double counting and provide rules for calculation, monitoring, and verification of the project’s GHG emissions and removals. | Mulla degradeerumine | Mulla vähenev võime pakkuda sidusrühmade soovitud ökosüsteemi kaupu ja teenuseid. |
| Recordable work-related injury or ill health | Work-related injury or ill health that results in any of the following: | I.death, days away from work, restricted work or transfer to another job, medical treatment beyond first aid, or loss of consciousness; or | II.significant injury or ill health diagnosed by a physician or other licensed healthcare professional, even if it does not result in death, days away from work, restricted work or job transfer, medical treatment beyond first aid, or loss of consciousness. | Mulla katmine | Mulla katmine nii, et kaetud ala ei lase vett läbi. Pinnase muutmine vett mitteläbilaskvaks võib mõjutada keskkonda, nagu on kirjeldatud komisjoni määruses (EL) 2018/2026 29 . |
| Recovery | Any operation the principal result of which is waste serving a useful purpose by replacing other materials which would otherwise have been used to fulfil a particular function, or waste being prepared to fulfil that function, in the plant or in the wider economy 25 . | Erikoormus | Eralduva saasteaine mass valmistatud toote massi kohta. Erikoormus võimaldab võrrelda käitiste keskkonnatoimet, olenemata nende erinevast tootmismahust, ja seda ei mõjuta segamine ega lahjendamine 30 . |
| Recycling | Any recovery operation by which waste materials are reprocessed into products, materials or substances whether for the original or other purposes. It includes the reprocessing of organic material but does not include energy recovery and the reprocessing into materials that are to be used as fuels or for backfilling operations. | Sidusrühmade kaasamine | Pidev suhtlus ja dialoog ettevõtja ja tema sidusrühmade vahel, mis võimaldab ettevõtjal kuulda sidusrühmade huvidest ja muredest, neid mõista ja neile reageerida. |
| Resource regeneration | Promotion of self-renewal capacity of natural systems with the aim of reactivating ecological processes damaged or over-exploited by human action. | Sidusrühmad | Isikud, kes saavad ettevõtjat mõjutada või keda ettevõtja mõjutab. Sidusrühmi on kaks peamist rühma: | I.mõjutatud sidusrühmad: üksikisikud või rühmad, kelle huve mõjutavad või võivad positiivselt või negatiivselt mõjutada ettevõtja tegevus ning tema otsesed ja kaudsed ärisuhted kogu väärtusahelas, ning | II.kestlikkusaruannete kasutajad: üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad (olemasolevad ja potentsiaalsed investorid, laenuandjad ja muud võlausaldajad, sealhulgas varahaldurid, krediidiasutused, kindlustusandjad), samuti muud kasutajad, sh ettevõtja äripartnerid, ametiühingud ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja valitsusvälised organisatsioonid, valitsused, analüütikud ja teadlased. | Mõned, kuid mitte kõik sidusrühmad võivad kuuluda mõlemasse rühma. |
| Remedy/remediation | To counteract or make good a negative impact. Examples: apologies, financial or nonfinancial compensation, prevention of harm through injunctions or guarantees of non-repetition, punitive sanctions (whether criminal or administrative, such as fines), restitution, restoration, rehabilitation. | Ained | Keemilised elemendid ja nende ühendid, v.a järgmised ained: | I.radioaktiivsed ained, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 96/29/Euratom 31 (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest) artiklis 1; | II.geneetiliselt muundatud mikroorganismid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/41/EÜ 32 (geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta) artikli 2 punktis b; | III.geneetiliselt muundatud organismid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ 33 (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta 34 ) artikli 2 punktis 2; |
| Renewable energy | Energy from renewable non-fossil sources, namely wind, solar (solar thermal and solar photovoltaic) and geothermal energy, ambient energy, tide, wave and other ocean energy, hydropower, biomass, landfill gas, sewage treatment plant gas, and biogas 26 . | Probleemne aine | Aine, mis: | I.vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 35 artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele ja on määratletud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 59 lõikega 1, | II.on klassifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 36 VI lisa 3. osas ühte järgmisse ohuklassi või -kategooriasse: | -kantserogeensus, 1. ja 2. kategooria, | -suguraku mutageensus, 1. ja 2. kategooria, | -reproduktiivtoksilisus, 1. ja 2. kategooria, | -Inimese endokriinfunktsiooni häired, | -endokriinsed häired keskkonnas, | -püsivad, liikuvad ja toksilised ning väga püsivad ja väga liikuvad ained, | -püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ning väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained, | -hingamiselundite sensibiliseerimine, 1. kategooria, | -naha sensibiliseerimine, 1. kategooria, | -krooniline oht veekeskkonnale, 1.–4. kategooria, | -ohtlik osoonikihile, | -mürgisus sihtelundi suhtes, korduv kokkupuude, 1. ja 2. kategooria, | -toksilisus sihtelundi suhtes, ühekordne kokkupuude, 1. ja 2. kategooria või | III.mõjutab negatiivselt materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu tootes, milles seda esineb, nagu on määratletud asjakohastes liidu tootepõhistes ökodisaininõuetes. |
| Renewable materials | Materials that are derived from resources that are quickly replenished by ecological cycles or agricultural processes, so that the services provided by these and other linked resources are not endangered and remain available for the next generation. | Väga ohtlik aine (VOA) | Aine, mis vastab määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele ja on kindlaks tehtud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 59 lõikega 1. |
| Resource inflows | Resource that enters the undertaking’s facilities. | Tarnija | Üksus, mis asub organisatsioonile väärtusahelas eelnevates etappides (st organisatsiooni tarneahelas) ja pakub toodet või teenust, mida kasutatakse organisatsiooni enda toodete või teenuste arendamiseks. Tarnija ärisuhe organisatsiooniga võib olla otsene (sageli nimetatakse teda esimese tasandi tarnijaks) või kaudne. |
| Resource outflows | Resource that leaves the undertaking’s facilities. | Tarneahel | Kõik tegevused või protsessid, mida teostavad ettevõtjale väärtusahela eelnevates etappides asuvad üksused, kes pakuvad tooteid või teenuseid, mida kasutatakse ettevõtja enda toodete või teenuste arendamiseks ja tootmiseks. See hõlmab väärtusahela eelnevates etappides tegutsevaid üksusi, kellega ettevõtjal on otsene seos (neid nimetatakse sageli esimese tasandi tarnijaks), ja üksusi, kellega ettevõtjal on kaudne ärisuhe. |
| Resource use optimisation | The design, production and distribution of materials and products with the objective to keep them in use at their highest value. Eco-design and design for longevity, repair, reuse, repurposing, disassembly, remanufacturing are examples of tools to optimise resource use. | Pinnavesi | Siseveekogud, v.a põhjavesi; üleminekuvesi ja rannikuvesi, välja arvatud keemilise seisundi osas, mispuhul on hõlmatud ka territoriaalvesi 37 . |
| Reuse | Any operation by which products and components that are not waste are used again for the same purpose for which they were conceived. This may involve cleaning or small adjustments so it is ready for the next use without significant modification. | Kestlikkusaspektid | Keskkonna- ja sotsiaalsed ning inimõigustealased ja juhtimistegurid, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 38 artikli 2 punktis 24 määratletud jätkusuutlikkustegurid. |
| River basin | The area of land from which all surface run-off flows through a sequence of streams, rivers and, possibly, lakes into the sea at a single river mouth, estuary or delta. | Kestlikkusaruanne | Ettevõtja haldusaruande eraldi osa, kus esitatakse kestlikkusaspekte käsitlev teave, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EÜ 39 ja ESRSiga. |
| Risks | Sustainability-related risks with negative financial effects arising from environmental, social or governance matters that may negatively affect the undertaking's financial position, financial performance, cash flows, access to finance or cost of capital in the short, medium or long term. | Kestlikkusega seotud võimalused | Keskkonna, sotsiaalvaldkonna või juhtimisega seotud ebakindlad sündmused või tingimused, mis realiseerumise korral võivad avaldada olulist positiivset mõju ettevõtja ärimudelile või strateegiale ja eesmärkide saavutamise ja väärtuse loomise võimekusele ning võivad seega mõjutada ettevõtja ja tema äripartnerite otsuseid seoses kestlikkusaspektidega. Nagu mis tahes muid võimalusi, mõõdetakse kestlikkusega seotud võimalusi kombinatsioonina mõju ulatusest ja esinemise tõenäosusest. |
| Scenario | A plausible description of how the future may develop based on a coherent and internally consistent set of assumptions about key driving forces (e.g., rate of technological change, prices) and relationships. Note that scenarios are neither predictions nor forecasts but are used to provide a view of the implications of developments and actions. | Kestlikkusega seotud riskid | Keskkonna, sotsiaalvaldkonna või juhtimisega seotud ebakindlad sündmused või tingimused, mis realiseerumise korral võivad avaldada olulist negatiivset mõju ettevõtja ärimudelile või strateegiale ja eesmärkide saavutamise ja väärtuse loomise võimekusele ning võivad seega mõjutada ettevõtja otsuseid ja ärisuhteid seoses kestlikkusaspektidega. Nagu mis tahes muud riskid, on kestlikkusega seotud riskid kombinatsioon mõju ulatusest ja esinemise tõenäosusest. |
| Scenario analysis | A process for identifying and assessing a potential range of outcomes of future events under conditions of uncertainty. | Kestlikkusega seotud mõju | Mõju, mida ettevõtja oma tegevuse või ärisuhetega avaldab või võib avaldada keskkonnale ja inimestele, sh inimõigustele. Mõju võib olla tegelik või võimalik, negatiivne või positiivne, lühiajaline, keskmine või pikaajaline, kavandatud või tahtmatu ning tagasipööratav või pöördumatu. Mõju näitab ettevõtja negatiivset või positiivset panust kestlikusse arengusse. |
| Scope 1 GHG emissions | Direct GHG emissions from sources that are owned or controlled by the undertaking. | Süsteemsed riskid | Riskid, mis tulenevad kogu süsteemi kokkuvarisemisest, mitte selle üksikute osade rikkest. Neid iseloomustavad tagasihoidlikud murdepunktid, mis kaudselt kombineerudes tekitavad suuri tõrkeid koos füüsiliste ja üleminekuriskide vastasmõju kuhjumisega (ülekanduv mõju), kuna üks kadu vallandab teiste ahela ja süsteemid ei suuda pärast šokki tasakaalu taastada. Näiteks võib tuua mõne ökosüsteemide koosluste struktuuris kriitilist rolli täitva tugiliigi, näiteks kalaani kadumise. Kui 1900. aastatel olid kalaanid küttimise tõttu peaaegu välja suremas, muutusid ranniku ökosüsteemid järsult ja biomassi tootmine vähenes märkimisväärselt. |
| Scope 2 GHG emissions | Indirect emissions from the generation of purchased or acquired electricity, steam, heat or cooling consumed by the undertaking. | Eesmärgid | Mõõdetavad, tulemustele orienteeritud ja ajaliselt piiritletud sihid, mida ettevõtja soovib saavutada seoses olulise mõju, riskide või võimalustega. Ettevõtja võib need kehtestada vabatahtlikult või need võivad tuleneda ettevõtja suhtes kehtivatest õiguslikest nõuetest. |
| Scope 3 GHG emissions | All indirect GHG emissions (not included in scope 2 GHG emissions) that occur in the value chain of the reporting undertaking, including both upstream and downstream emissions. Scope 3 GHG emissions can be broken down into scope 3 categories. | Ohustatud liigid | Euroopa punasesse raamatusse või IUCNi punasesse raamatusse kantud ohustatud liigid, sealhulgas taimestik ja loomastik, millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisa 7. jaos. |
| Scope 3 category | One of the 15 types of Scope 3 GHG emissions identified by the GHG Protocol Corporate Standard and detailed by the GHG Protocol Corporate Value Chain (Scope 3) Accounting and Reporting Standard (adapted from GHG Protocol Corporate Value Chain (Scope 3) Accounting and Reporting Standard, Glossary (Version 2011). Undertakings that choose to account for their Scope 3 emissions based on the indirect GHG emissions categories of ISO 14064-1:2018 may also refer to the category defined in clause 5.2.4 (excluding indirect GHG emissions from imported energy) of ISO 14064-1:2018. | Koolitus | Ettevõtja tehtud algatused, mille eesmärk on säilitada ja/või parandada oma töötajate oskusi ja teadmisi. Koolitus võib hõlmata erinevaid meetodeid, näiteks kohapealset koolitust ja veebikoolitust. |
| Sensitive information | Sensitive information as defined in Regulation (EU) 2021/697 of the European Parliament and of the Council 27 establishing the European Defence Fund. | Üleminekukava | Konkreetset liiki tegevuskava, mille ettevõtja võtab vastu seoses strateegilise otsusega ja milles käsitletakse järgmist: | I.avaliku poliitika eesmärk ja/või | II.üksusepõhine tegevuskava, mis on korraldatud struktureeritud eesmärkide ja meetmete kogumina, mis on seotud olulise strateegilise otsuse, ärimudeli olulise muutuse ja/või eriti oluliste meetmete ja eraldatud ressurssidega. |
| Site | The location of one or more physical installations. If there is more than one physical installation from the same or different owners or operators and certain infrastructure and facilities are shared, the entire area where the physical installation are located may constitute a site. | Kliimamuutuste leevendamise üleminekukava | Ettevõtja üldise strateegia osa, milles sätestatakse ettevõtja eesmärgid, meetmed ja ressursid üleminekuks vähese CO2 heitega majandusele, sh sellised meetmed nagu KHG heite vähendamine seoses eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5 °C ja kliimaneutraalsus. |
| Social dialogue | All types of negotiation, consultation or simply exchange of information between, or among, representatives of governments, employers, their organisations and workers’ representatives, on issues of common interest relating to economic and social policy. It can exist as a tripartite process, with the government as an official party to the dialogue or it may consist of bipartite relations only between workers' representatives and management (or trade unions and employers' organisations). | Üleminekuriskid | Riskid, mis tulenevad vastuolust organisatsiooni või investori strateegias ja juhtimises ning muutuvast regulatiivsest, poliitilisest või ühiskondlikust maastikust, kus organisatsioon tegutseb. Muutused, mille eesmärk on kliimale või loodusele tekitatud kahju peatamine või ümberpööramine, nagu valitsuse meetmed, murranguline tehnoloogia, turumuutused, kohtuvaidlused ja tarbijaeelistuste muutumine, võivad kõik tekitada või muuta üleminekuriske. |
| Social protection | The set of measures designed to reduce and prevent poverty and vulnerability across the life cycle. | Kasutajad | Kestlikkusaruannete kasutajad on üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad (olemasolevad ja potentsiaalsed investorid, laenuandjad ja muud võlausaldajad, sealhulgas varahaldurid, krediidiasutused, kindlustusandjad), samuti muud kasutajad, sh ettevõtja äripartnerid, ametiühingud ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja valitsusvälised organisatsioonid, valitsused, analüütikud ja teadlased. |
| Soil | The top layer of the Earth’s crust situated between the bedrock and the surface. The soil is composed of mineral particles, organic matter, water, air and living organisms 28 . | Väärtusahel | Kõik tegevused, ressursid ja suhted, mis on seotud ettevõtja ärimudeli ja väliskeskkonnaga, milles ta tegutseb. | Väärtusahel hõlmab tegevusi, ressursse ja suhteid, mida ettevõtja kasutab ja millele ta tugineb oma toodete või teenuste loomisel alates väljatöötamisest kuni tarnimise, tarbimise ja olelusringi lõppemiseni. Asjakohased tegevused, ressursid ja suhted on muu hulgas: | I.need, mis on osa ettevõtja tegevusest, nt inimressursid, | II.need, mis kuuluvad tema tarne-, turundus- ja müügikanalitesse, nagu materjalide ja teenuste hankimine ning toodete ja teenuste müük ja kohaletoimetamine, ning | III.majanduslik, geograafiline, geopoliitiline ja regulatiivne keskkond, milles ettevõtja tegutseb. | Väärtusahel hõlmab osalejaid, mis asuvad väärtusahelas ettevõtjast eelnevates ja järgnevates etappides. Väärtusahelas ettevõtjast eelnevates etappides osaleja (nt tarnijad) pakub ettevõtjale tooteid või teenuseid, mida kasutatakse ettevõtja oma toodete ja teenuste väljatöötamisel. Väärtusahela järgnevate etappide üksused (nt turustajad, kliendid), saavad ettevõtjalt tooteid või teenuseid. | ESRSis kasutatakse terminit „väärtusahel“ ainsuses, kuigi tunnistatakse, et ettevõtjatel võib olla mitu väärtusahelat. |
| Soil degradation | The diminishing capacity of the soil to provide ecosystem goods and services as desired by its stakeholders. | Väärtusahela töötaja | Isik, kes teeb tööd ettevõtja väärtusahelas, olenemata ettevõtjaga sõlmitud lepinguline suhte olemasolust või sellise suhte olemusest. ESRSis kuuluvad väärtusahela töötajate hulka kõik ettevõtja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide töötajad, keda ettevõtja oluliselt mõjutab või võib mõjutada. See hõlmab mõju, mis on seotud ettevõtja enda tegevusega, ja väärtusahelat, sh ettevõtja toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu. See hõlmab kõiki töötajaid, kes ei kuulu oma töötajate määratluse alla (oma töötajad on ettevõtjaga töösuhtes olevad palgatöötajad (töötajad) ja mittepalgatöötajad, kes on kas üksikettevõtjad, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu (iseenda tööandjad), või isikud, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“). (NACE kood N78). |
| Soil sealing | Covering soil in a way that makes the covered area impermeable (e.g. a road). This non-permeability can create environmental impacts as described in Commission Regulation (EU) 2018/2026 29 . | Töötasu | Brutotöötasu, mille hulka ei kuulu muutuvkomponendid, nagu ületunnitöö ja tulemuspalk, ega toetused, välja arvatud juhul, kui need on garanteeritud. |
| Specific loads | Mass of pollutant released per mass of product manufactured. Specific loads allow for the comparison of the environmental performance of installations irrespective of their different production volumes and are not influenced by mixing or dilution 30 . | Jäätmed | Kõik ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama 40 . |
| Stakeholder engagement | An ongoing process of interaction and dialogue between the undertaking and its stakeholders that enables the undertaking to hear, understand and respond to their interests and concerns. | Jäätmehierarhia | Jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse tähtsuse järjekord 41 : | I.ennetamine; | II.korduskasutamiseks ettevalmistamine; | III.ringlussevõtt, | IV.muu taaskasutus, nt jäätmete energiakasutus, ning | V.kõrvaldamine. |
| Stakeholders | Those who can affect or be affected by the undertaking. There are two main groups of stakeholders: | I.Affected stakeholders: individuals or groups whose interests are affected or could be affected – positively or negatively – by the undertaking’s activities and its direct and indirect business relationships across its value chain; and | II.users of sustainability statements: primary users of general purpose financial reporting (existing and potential investors, lenders and other creditors including asset managers, credit institutions, insurance undertakings), as well as other users, including the undertaking’s business partners, trade unions and social partners, civil society and non-governmental organisations, governments, analysts and academics. | Some, but not all, stakeholders may belong to the two groups. | Jäätmekäitlus | Jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sh nende toimingute järelevalve ning jäätmekõrvaldamiskohtade järelhooldus, sh vahendaja ja edasimüüja meetmed 42 . |
| Substances | Any chemical element and its compounds, with the exception of the following substances: | I.radioactive substances as defined in Article 1 of Council Directive 96/29/Euratom 31 laying down basic safety standards for the protection of the health of workers and the general public against the dangers arising from ionising radiation; | II.genetically modified micro-organisms as defined in Article 2(b) of Directive 2009/41/EC of the European Parliament and the Council 32 on the contained use of genetically modified micro-organisms; | III.genetically modified organisms as defined in point 2 of Article 2 of Directive 2001/18/EC of the European Parliament and of the Council 33 on the deliberate release into the environment of genetically modified organisms. 34 | Reovesi | Vesi, mis oma kvaliteedi, kvantiteedi või esinemise aja tõttu ei oma edasist otsest väärtust seoses otstarbega, milleks seda kasutati või milleks seda toodeti. | Ühe kasutaja reovesi võib olla mõne teise kasutaja jaoks potentsiaalne sisend. Jahutusvett ei loeta reoveeks. |
| Substances of concern | A substance that: | I.meets the criteria laid down in Article 57 and is identified in accordance with Article 59(1) of Regulation (EC) No 1907/2006 of the European Parliament and of the Council 35 ; | II.is classified in Part 3 of Annex VI to Regulation (EC) No 1272/2008 of the European Parliament and of the Council 36 in one of the following hazard classes or hazard categories: | -carcinogenicity categories 1 and 2; | -germ cell mutagenicity categories 1 and 2; | -reproductive toxicity categories 1 and 2; | -endocrine disruption for human health; | -endocrine disruption for the environment; | -Persistent, Mobile and Toxic or Very Persistent, Very Mobile properties; | -Persistent, Bioaccumulative and Toxic or Very Persistent, Very Bioaccumulative properties; | -respiratory sensitisation category 1; | -skin sensitisation category 1; | -chronic hazard to the aquatic environment categories 1 to 4; | -hazardous to the ozone layer; | -specific target organ toxicity, repeated exposure categories 1 and 2; | -specific target organ toxicity, single exposure categories 1 and 2; or | III.negatively affects the re-use and recycling of materials in the product in which it is present, as defined in relevant Union product-specific ecodesign requirements. | Veetarbimine | Ettevõtja (või rajatise) piiridesse võetud vee hulk, mida aruandlusperioodi jooksul ei ole suunatud tagasi veekeskkonda või kolmandale isikule. |
| Substances of Very High Concern (SVHCs) | Substances that meet the criteria laid down in Article 57 of Regulation (EC) No 1907/2006 (REACH) and were identified in accordance with Article 59(1) of that Regulation. | Veeheide | Organisatsiooni piiridest väljuvate ja aruandeperioodi jooksul pinnavette, põhjavette või kolmandatele isikutele suunatavate heitvee ja muu vee summa. |
| Supplier | Entity upstream from the organisation (i.e., in the organisation’s supply chain), which provides a product or service that is used in the development of the organisation’s own products or services. A supplier can have a direct business relationship with the organisation (often referred to as a first-tier supplier) or an indirect business relationship. | Veemahukus | Parameeter, mis näitab seost vee mahulise aspekti ja loodud tegevusühiku (tooted, müük jne) vahel. |
| Supply chain | The full range of activities or processes carried out by entities upstream from the undertaking, which provide products or services that are used in the development and production of the undertaking’s own products or services. This includes upstream entities with which the undertaking has a direct relationship (often referred to as a first-tier supplier) and entities with which the undertaking has an indirect business relationship. | Vesi (ringlusse võetud ja korduskasutatud) | Vesi ja reovesi (puhastatud või puhastamata), mida on enne ettevõtja territooriumilt ärajuhtimist kasutatud rohkem kui üks kord, et vähendada veenõudlust. See võib toimuda sama protsessi käigus (ringlussevõtt) või muu protsessi osana samas (oma või teiste ettevõtjatega jagatavas) rajatises või ettevõtja mõnes teises rajatises (korduvkasutus). |
| Surface water | Inland waters, except groundwater; transitional waters and coastal waters, except in respect of chemical status for which it shall also include territorial waters 37 . | Veenappus | Mageveeressursi mahuline küllus või selle puudumine. Nappust põhjustab inimtegevus ja see sõltub inimeste veetarbimise mahust võrreldes teatava piirkonna veeressursside mahuga. Olukorda kuivas piirkonnas, kus vett on väga vähe, kuid puudub ka inimeste veetarbimine, ei käsitata seega veenappusena, vaid pigem kuivusena. Veenappus on füüsiline ja objektiivne tegelikkus, mida saab piirkonniti ja aja jooksul järjepidevalt mõõta. Veenappus kajastab pigem magevee füüsilist küllust kui seda, kas see vesi sobib kasutamiseks. Näiteks võib piirkonnas olla rikkalikult veevarusid (ja seega ei peeta seda veenappuses piirkonnaks), kuid seal võib olla nii tõsine reostus, et need varud ei sobi inim- või ökoloogiliseks kasutuseks. |
| Sustainability matters | Environmental, social and human rights, and governance factors, including sustainability factors defined in Article 2, point (24), of Regulation (EU) 2019/2088 of the European Parliament and of the Council 38 . | Veevõtt | Kõigist allikatest ettevõtja piiridesse võetud vee kogus, mis on ette nähtud kasutamiseks aruandeperioodil. |
| Sustainability statement | The dedicated section of the undertaking’s management report where the information about sustainability matters prepared in compliance with Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council 39 and the ESRS is presented. | Töötajate esindajad | Töötajate esindajad tähendab järgmist: | I.ametiühingu esindajad ehk riigi õigusnormide ja tavade kohaselt ametiühingute või selletaoliste ühingute liikmete poolt määratud või valitud esindajad; | II.nõuetekohaselt valitud esindajad, kes on organisatsiooni töötajate poolt vabalt valitud, ilma tööandja valitseva seisundi või kontrollita, vastavalt siseriiklikele õigusnormidele või kollektiivlepingutele ning kelle ülesannete hulka ei kuulu tegevus, mis on asjaomase riigi ametiühingute ainupädevuses ja kelle olemasolu ei kasutata asjaomaste ametiühingute või nende esindajate positsiooni kahjustamiseks. |
| Sustainability-related opportunities | Uncertain environmental, social or governance events or conditions that, if they occur, could cause a potential material positive effect on the undertaking's business model, or strategy on its capability to achieve its goals and targets and to create value, and therefore may influence its decisions and those of its business relationship partners with regard to sustainability matters. Like any other opportunity, sustainability-related opportunities are measured as a combination of an impact’s magnitude and the probability of occurrence. | Töö ja eraelu tasakaal | Inimese töö- ja eraelu rahuldav tasakaal. Töö- ja eraelu tasakaal laiemas tähenduses ei hõlma mitte ainult perekondlike või hoolduskohustustega seotud töö- ja eraelu tasakaalu, vaid ka aja jaotust tööl oldud aja ja peale perekondlike kohustuste ka muu eraelu vahel. |
| Sustainability-related risks | Uncertain environmental, social or governance events or conditions that, if they occur, could cause a potential material negative effect on the undertaking's business model or strategy and on its capability to achieve its goals and targets and to create value, and therefore may influence its decisions and those of its business relationships with regard to sustainability matters. Like any other risks, sustainability- related risks are the combination of an impact’s magnitude and the probability of occurrence. | Tööga seotud ohud | Tööga seotud ohud võivad olla järgmised: | I.füüsikalised (nt kiirgus, äärmuslikud temperatuurid, pidev vali müra, leke põrandal või komistamisoht, valveta masinad, defektsed elektriseadmed); | II.ergonoomilised (nt ebakorrektselt reguleeritud tööjaamad ja toolid, ebamugavad liigutused, vibratsioon); | III.keemilised (nt kokkupuude kantserogeenide, mutageenide, reproduktiivtoksiliste ainete, lahustite, süsinikmonooksiidi või pestitsiididega); | IV.bioloogilised (nt kokkupuude vere ja kehavedelike, seente, bakterite, viiruste või putukahammustustega); | V.psühhosotsiaalsed (nt verbaalne väärkohtlemine, ahistamine, kiusamine); | VI.töökorraldusega seonduvad (nt liigne töökoormus, vahetustega töö, pikad töötunnid, öötöö, vägivald töökohal). |
| Sustainability-related impacts | The effect the undertaking has or could have on the environment and people, including effects on their human rights, as a result of the undertaking's activities or business relationships. The impacts can be actual or potential, negative or positive, short-term, medium or long-term, intended or unintended, and reversible or irreversible. Impacts indicate the undertaking's contribution, negative or positive, to sustainable development. | Tööga seotud juhtum | Töö tagajärjel või töö käigus tekkinud juhtum, mis võib põhjustada või põhjustab vigastusi või tervisehäireid. Juhtumid võivad olla tingitud näiteks elektriprobleemidest, plahvatusest, tulekahjust, ülevoolust, ümberpaiskumisest, lekkest, veevoolust, purunemisest, lõhkemisest, lõhustamisest, kontrolli kaotamisest, libisemisest, komistamisest ja kukkumisest, keha liikumisest pingevabas olukorras, keha liikumisest pingeolukorras, šokist, hirmust, vägivallast töökohal või ahistamisest (nt seksuaalne ahistamine). | Vigastust või tervisehäiret põhjustavat juhtumit nimetatakse sageli õnnetuseks. Juhtumit, mis võib põhjustada vigastusi või tervisehäireid, kuid ei tee seda, nimetatakse ohuolukorraks, äärepealseks juhtumiks või riskantseks situatsiooniks. |
| Systemic risks | Risks arising from the breakdown of the entire system, rather than the failure of individual parts. They are characterised by modest tipping points combining indirectly to produce large failures with cascading of interactions of physical and transition risks (contagion), as one loss triggers a chain of others, and with systems unable to recover equilibrium after a shock. An example is the loss of a keystone species, such as sea otters, which have a critical role in ecosystem community structure. When sea otters were hunted to near extinction in the 1900s, the coastal ecosystems flipped and biomass production was greatly reduced. | (1) |
| Targets | Measurable, outcome-oriented and time-bound goals that the undertaking aims to achieve in relation to material impacts, risks or opportunities. They may be set voluntarily by the undertaking or derive from legal requirements on the undertaking. | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 757/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1). |
| Threatened species | Endangered species, including flora and fauna, listed in the European Red List or the IUCN Red List, as referred to in Section 7 of Annex II to Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2139. | (2) |
| Training | Initiatives put in place by the undertaking aimed at the maintenance and/or improvement of skills and knowledge of its own workers. It can include different methodologies, such as on-site training, and online training. | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17). |
| Transition plan | A specific type of action plan that is adopted by the undertaking in relation to a strategic decision and that addresses: | I.a public policy objective; and/or | II.an entity-specific action plan organised as a structured set of targets and actions, associated with a key strategic decision, a major change in business model, and/or particularly important actions and allocated resources. | (3) |
| Transition plan for climate change mitigation | An aspect of an undertaking’s overall strategy that lays out the undertaking’s targets, actions and resources for its transition towards a lower-carbon economy, including actions such as reducing its GHG emissions with regard to the objective of limiting global warming to 1.5°C and climate neutrality. | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1). |
| Transition risks | Risks that result from a misalignment between an organisation’s or investor’s strategy and management and the changing regulatory, policy or societal landscape in which it operates. Developments aimed at halting or reversing damage to the climate or to nature, such as government measures, technological breakthroughs, market changes, litigation and changing consumer preferences can all create or change transition risks. | (4) |
| Users | Users of sustainability statements are primary users of generalpurpose financial reporting (existing and potential investors, lenders and other creditors including asset managers, credit institutions, insurance undertakings), as well as other users, including the undertaking’s business partners, trade unions and social partners, civil society and non-governmental organisations, governments, analysts and academics. | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1). |
| Value chain | The full range of activities, resources and relationships related to the undertaking’s business model and the external environment in which it operates. | A value chain encompasses the activities, resources and relationships the undertaking uses and relies on to create its products or services from conception to delivery, consumption and end-of- life. Relevant activities, resources and relationships include: | I.those in the undertaking’s own operations, such as human resources; | II.those along its supply, marketing and distribution channels, such as materials and service sourcing and product and service sale and delivery; and | III.the financing, geographical, geopolitical and regulatory environments in which the undertaking operates. | Value chain includes actors upstream and downstream from the undertaking. Actors upstream from the undertaking (e.g., suppliers) provide products or services that are used in the development of the undertaking’s products or services. Entities downstream from the undertaking (e.g., distributors, customers) receive products or services from the undertaking. | ESRS use the term “value chain” in the singular, although it is recognised that undertakings may have multiple value chains. | (5) Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv). |
| Value chain worker | An individual performing work in the value chain of the undertaking, regardless of the existence or nature of any contractual relationship with the undertaking. In the ESRS, the scope of workers in the value chain include all workers in the undertaking’s upstream and downstream value chain who are or can be materially impacted by the undertaking. This includes impacts that are connected to the undertaking’s own operations, and value chain, including through its products or services, as well as through its business relationships. This includes all workers who are not in the scope of ‘Own Workforce’ (‘Own Workforce’ includes people who are in an employment relationship with the undertaking (‘employees’) and non-employees who are either individual contractors supplying labour to the undertaking (‘self-employed people’) or people provided by undertakings primarily engaged in employment activities. (NACE Code N78) | (6) Komisjoni 10. veebruari 2012. aasta rakendusotsus, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) osutatud andmete kogumist ning PVT-viitedokumentide väljatöötamist ning nende kvaliteedi tagamist käsitlevate suuniste kohta (ELT L 63, 2.3.2012, lk 1). |
| Wage | Gross wage, excluding variable components such as overtime and incentive pay, and excluding allowances unless they are guaranteed. | (7) Direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv)) artikli 3 punkt 10. |
| Waste | Any substance or object which the holder discards or intends or is required to discard 40 . | (8) |
| Waste hierarchy | Priority order in waste prevention and management 41 : | I.prevention; | II.preparing for re-use; | III.recycling; | IV.other recovery (e.g., energy recovery); and | V.disposal. | Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, p. 1). |
| Waste management | The collection, transport, recovery and disposal of waste, including the supervision of such operations and the after-care of disposal sites, and including actions taken as a dealer or broker 42 . | (9) |
| Wastewater | Water which is of no further immediate value to the purpose for which it was used or in the pursuit of which it was produced because of its quality, quantity, or time of occurrence. | Wastewater from one user can be a potential supply to a user elsewhere. Cooling water is not considered to be wastewater. | Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv). |
| Water consumption | The amount of water drawn into the boundaries of the undertaking (or facility) and not discharged back to the water environment or a third party over the course of the reporting period. | (10) |
| Water discharge | The sum of effluents and other water leaving the boundaries of the organisation and released to surface water, groundwater, or third parties over the course of the reporting period. | Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1). |
| Water intensity | A metric providing the relationship between a volumetric aspect of water and a unit of activity (products, sales, etc.) created. | (11) |
| Water (recycled and reused) | Water and wastewater (treated or untreated) that has been used more than once before being discharged from the undertaking’s or shared facilities’ boundary, so that water demand is reduced. This may be in the same process (recycled) or in a different process within the same facility (own or shared with other undertakings) or in another of the undertaking’s facilities (reused). | Komisjoni 6. aprilli 2022. aasta delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ seotud teabe sisu ja esitamise üksikasjad, kestlikkuse näitajate ja kestlikkusele avalduva negatiivse mõjuga seotud teabe sisu, metoodika ja esitusviis ning keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamise ja kestliku investeerimise eesmärkidega seotud teabe sisu ja esitusviis lepingueelsetes dokumentides, veebisaitidel ja perioodilistes aruannetes (ELT L 196, 25.7.2022, lk 1)) I lisa punkt 21. |
| Water scarcity | The volumetric abundance, or lack thereof, of freshwater resources. Scarcity is human driven, it is a function of the volume of human water consumption relative to the volume of water resources in a given area. As such, an arid region with very little water, but no human water consumption would not be considered scarce, but rather arid. Water scarcity is a physical, objective reality that can be measured consistently across regions and over time. Water scarcity reflects the physical abundance of freshwater rather than whether that water is suitable for use. For instance, a region may have abundant water resources (and thus not be considered water scarce) but have such severe pollution that those supplies are unfit for human or ecological uses. | (12) Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv). |
| Water withdrawal | The sum of all water drawn into the boundaries of the undertaking from all sources for any use over the course of the reporting period. | (13) |
| Workers’ representatives | Workers' representatives means: | I.trade union representatives, namely representatives designated or elected by trade unions or by members of such unions in accordance with national legislation and practice; | II.duly elected representatives, namely representatives who are freely elected by the workers of the organisation, not under the domination or control of the employer in accordance with provisions of national laws or regulations or of collective agreements and whose functions do not include activities which are the exclusive prerogative of trade unions in the country concerned and which existence is not used to undermine the position of the trade unions concerned or their representatives. | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1). |
| Work-life balance | Satisfactory state of equilibrium between an individual’s work and private life. Work-life balance in a broader sense encompasses not only the balance between work and private life given family or care responsibilities, but also time allocation between time spent at work and in private life beyond family responsibilities. | (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määruse (EL) 2020/852 (millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, ELT L 198, 22.6.2020, lk 13) artiklid 2 punkt 20. |
| Work-related hazards | Work-related hazards can be: | I.physical (e.g., radiation, temperature extremes, constant loud noise, spills on floors or tripping hazards, unguarded machinery, faulty electrical equipment); | II.ergonomic (e.g., improperly adjusted workstations and chairs, awkward movements, vibration); | III.chemical (e.g., exposure to carcinogens, mutagens, reprotoxic substances, solvents, carbon monoxide, or pesticides); | IV.biological (e.g., exposure to blood and bodily fluids, fungi, bacteria, viruses, or insect bites); | V.psychosocial (e.g., verbal abuse, harassment, bullying); | VI.related to work-organisation (e.g., excessive workload demands, shift work, long hours, night work, workplace violence). | (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23). |
| Work-related incident | Occurrence arising out of or in the course of work that could or does result in injury or ill health. Incidents might be due to, for example, electrical problems, explosion, fire, overflow, overturning, leakage, flow, breakage, bursting, splitting, loss of control, slipping, stumbling and falling, body movement without stress, body movement under/with stress, shock, fright, workplace violence or harassment (e.g., sexual harassment). | An incident that results in injury or ill health is often referred to as an ‘accident’. An incident that has the potential to result in injury or ill health but where none occurs is often referred to as a ‘close call', ‘near-miss’, or ‘near-hit’. | (16) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (ELT L 303, 2.12.2000, lk 16). |
| (1) | (17) |
| Regulation (EU) 757/2013 of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on prudential requirements for credit institutions and investment firms and amending Regulation (EU) 648/2012 (OJ L 176, 27.6.2013, p. 1). | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). |
| (2) | (18) |
| Directive 2010/75/EU of the European Parliament and of the Council of 24 November 2010 on industrial emissions (integrated pollution prevention and control) (OJ L 334, 17.12.2010, p. 17). | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1). |
| (3) | (19) |
| Regulation (EU) 2019/2088 of the European Parliament and of the Council of 27 November 2019 on sustainability‐related disclosures in the financial services sector (OJ L 317, 9.12.2019, p. 1). | Komisjoni 6. aprilli 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1288, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ seotud teabe sisu ja esitamise üksikasjad, kestlikkuse näitajate ja kestlikkusele avalduva negatiivse mõjuga seotud teabe sisu, metoodika ja esitusviis ning keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamise ja kestliku investeerimise eesmärkidega seotud teabe sisu ja esitusviis lepingueelsetes dokumentides, veebisaitidel ja perioodilistes aruannetes (ELT L 196, 25.7.2022, lk 1). |
| (4) | (20) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ (prügilate kohta, EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1) artikli 2 punkt g. |
| Directive 2000/60/EC of the European Parliament and of the Council of 23 October 2000 establishing a framework for Community action in the field of water policy (OJ L 327, 22.12.2000, p. 1). | (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiivi (94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10) artikli 3 punkt 1. |
| (5) Directive 2010/75/EU on industrial emissions (IED). | (22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik) artikli 2 punkt 10. |
| (6) Commission Implementing Decision of 10 February 2012 laying down rules concerning guidance on the collection of data and on the drawing up of BAT reference documents and on their quality assurance referred to in Directive 2010/75/EU of the European Parliament and of the Council on industrial emissions (OJ L 63, 2.3.2012, p. 1). | (23) Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv). |
| (7) Article 3 point 10 of Directive 2010/75/EU on industrial emissions (IED). | (24) Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv). |
| (8) | (25) Direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 3 punkt 15. |
| Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2139 of 4 June 2021 supplementing Regulation (EU) 2020/852 of the European Parliament and of the Council by establishing the technical screening criteria for determining the conditions under which an economic activity qualifies as contributing substantially to climate change mitigation or climate change adaptation and for determining whether that economic activity causes no significant harm to any of the other environmental objectives (OJ L 442, 9.12.2021, p. 1). | (26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, ELT L 328, 21.12.2018, lk 82) artikli 2 punkt 1. |
| (9) | (27) |
| Directive 2010/75/EU on industrial emissions (IED). | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149). |
| (10) | (28) Direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv)) artikli 3 punkt 21. |
| 2013/488/EU: Council Decision of 23 September 2013 on the security rules for protecting EU classified information (OJ L 274, 15.10.2013, p. 1). | (29) |
| (11) | Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/2026, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis (EMAS)) IV lisa (ELT L 325, 20.12.2018, lk 18). |
| Annex I point 21 of Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 of 6 April 2022 supplementing Regulation (EU) 2019/2088 of the European Parliament and of the Council with regard to regulatory technical standards specifying the details of the content and presentation of the information in relation to the principle of ‘do no significant harm’, specifying the content, methodologies and presentation of information in relation to sustainability indicators and adverse sustainability impacts, and the content and presentation of the information in relation to the promotion of environmental or social characteristics and sustainable investment objectives in pre-contractual documents, on websites and in periodic reports (OJ L 196, 25.7.2022, p. 1). | (30) Komisjoni 10. veebruari 2012. aasta rakendusotsus, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) osutatud andmete kogumist ning PVT-viitedokumentide väljatöötamist ning nende kvaliteedi tagamist käsitlevate suuniste kohta. |
| (12) Directive 2010/75/EU on industrial emissions (IED). | (31) |
| (13) | Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1). |
| Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the Governance of the Energy Union and Climate Action, amending Regulations (EC) No 663/2009 and (EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council, Directives 94/22/EC, 98/70/EC, 2009/31/EC, 2009/73/EC, 2010/31/EU, 2012/27/EU and 2013/30/EU of the European Parliament and of the Council, Council Directives 2009/119/EC and (EU) 2015/652 and repealing Regulation (EU) No 525/2013 of the European Parliament and of the Council (OJ L 328, 21.12.2018, p. 1). | (32) |
| (14) Article 2(20) of Regulation (EU) 2020/852 of the European Parliament and of the Council of 18 June 2020 on the establishment of a framework to facilitate sustainable investment, and amending Regulation (EU) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, p. 13). | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/41/EÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta (ELT L 125, 21.5.2009, lk 75). |
| (15) Directive 2006/54/EC of the European Parliament and of the Council of 5 July 2006 on the implementation of the principle of equal opportunities and equal treatment of men and women in matters of employment and occupation (OJ L 204, 26.7.2006, p. 23). | (33) |
| (16) Council Directive 2000/78/EC of 27 November 2000 establishing a general framework for equal treatment in employment and occupation (OJ L 303, 2.12.2000, p. 16). | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1). |
| (17) | (34) Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv). |
| Directive 2008/98/EC of the European Parliament and of the Council of 19 November 2008 on waste and repealing certain Directives (OJ L 312, 22.11.2008, p. 3). | (35) |
| (18) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1). |
| Regulation (EC) No 1893/2006 of the European Parliament and of the Council of 20 December 2006 establishing the statistical classification of economic activities NACE Revision 2 and amending Council Regulation (EEC) No 3037/90 as well as certain EC Regulations on specific statistical domains (OJ L 393, 30.12.2006, p. 1). | (36) |
| (19) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1). |
| Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1288 of 6 April 2022 supplementing Regulation (EU) 2019/2088 of the European Parliament and of the Council with regard to regulatory technical standards specifying the details of the content and presentation of the information in relation to the principle of ‘do no significant harm’, specifying the content, methodologies and presentation of information in relation to sustainability indicators and adverse sustainability impacts, and the content and presentation of the information in relation to the promotion of environmental or social characteristics and sustainable investment objectives in pre-contractual documents, on websites and in periodic reports (OJ L 196, 25.7.2022, p. 1). | (37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. |
| (20) Article 2 point (g) of Council Directive 1999/31/EC of 26 April 1999 on the landfill of waste (OJ L 182, 16.7.1999, p. 1). | (38) |
| (21) Article 3(1) of Directive 94/62/EC of the European Parliament and of the Council of 20 December 1994 on packaging and packaging waste (OJ L 365, 31.12.1994, p. 10). | Määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris |
| (22) Article 2(10) of Regulation (EU) 2020/852 on the establishment of a framework to facilitate sustainable investment. | (39) |
| (23) Directive 2010/75/EU on industrial emissions (IED). | Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19). |
| (24) Directive 2010/75/EU on industrial emissions (IED). | (40) Direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 3 punkt 1. |
| (25) Article 3(15) of Directive 2008/98/EC on waste. | (41) Direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 4 punkt 1. |
| (26) Article 2(1) Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the promotion of the use of energy from renewable sources Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the promotion of the use of energy from renewable sources (OJ L 328, 21.12.2018, p. 82). | (42) Direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 3 punkt 9. |
| (27) | |
| Regulation (EU) 2021/697 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2021 establishing the European Defence Fund and repealing Regulation (EU) 2018/1092 (OJ L 170, 12.5.2021, p. 149). | |
| (28) Article 3(21) of Directive 2010/75/EU on industrial emissions (IED). | |
| (29) | |
| Commission Regulation (EU) 2018/2026 of 19 December 2018 amending Annex IV to Regulation (EC) No 1221/2009 of the European Parliament and of the Council on the voluntary participation by organisations in a Community eco-management and audit scheme (EMAS) (OJ L 325, 20.12.2018, p. 18). | |
| (30) Commission Implementing Decision of 10 February 2012 laying down rules concerning guidance on the collection of data and on the drawing up of BAT reference documents and on their quality, assurance referred to in Directive 2010/75/EU of the European Parliament and of the Council on industrial emissions. | |
| (31) | |
| Council Directive 96/29/Euratom of 13 May 1996 laying down basic safety standards for the protection of the health of workers and the general public against the dangers arising from ionizing radiation (OJ L 159, 29.6.1996, p. 1). | |
| (32) | |
| Directive 2009/41/EC of the European Parliament and of the Council of 6 May 2009 on the contained use of genetically modified micro-organisms (OJ L 125, 21.5.2009, p. 75). | |
| (33) | |
| Directive 2001/18/EC of the European Parliament and of the Council of 12 March 2001 on the deliberate release into the environment of genetically modified organisms and repealing Council Directive 90/220/EEC (OJ L 106, 17.4.2001, p. 1). | |
| (34) Directive 2010/75/EU on industrial emissions (IED). | |
| (35) | |
| Regulation (EC) No 1907/2006 of the European Parliament and of the Council of 18 December 2006 concerning the Registration, Evaluation, Authorisation and Restriction of Chemicals (REACH), establishing a European Chemicals Agency, amending Directive 1999/45/EC and repealing Council Regulation (EEC) No 793/93 and Commission Regulation (EC) No 1488/94 as well as Council Directive 76/769/EEC and Commission Directives 91/155/EEC, 93/67/EEC, 93/105/EC and 2000/21/EC (OJ L 396, 30.12.2006, p. 1) | |
| (36) | |
| Regulation (EC) No 1272/2008 of the European Parliament and of the Council of 16 December 2008 on classification, labelling and packaging of substances and mixtures, amending and repealing Directives 67/548/EEC and 1999/45/EC, and amending Regulation (EC) No 1907/2006 (OJ L 353, 31.12.2008, p. 1). | |
| (37) Directive 2000/60/EC of the European Parliament and of the Council of 23 October 2000 establishing a framework for Community action in the field of water policy (Water Framework Directive). | |
| (38) | |
| Regulation (EU) 2019/2088 on sustainability‐related disclosures in the financial services sector. | |
| (39) | |
| Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on the annual financial statements, consolidated financial statements and related reports of certain types of undertakings, amending Directive 2006/43/EC of the European Parliament and of the Council and repealing Council Directives 78/660/EEC and 83/349/EEC (OJ L 182, 29.6.2013, p. 19). | |
| (40) Article 3(1) of Directive 2008/98/EC on waste. | |
| (41) Article 4(1) of the Directive 2008/98/EC on waste. | |
| (42) Article 3(9) of the Directive 2008/98/EC on waste. | |
