Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32026R0253

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2026/253, 6. veebruar 2026, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi telemaatikarakenduste allsüsteemi tehnilist kirjeldust andmete jagamise koostalitlusvõime tagamiseks raudteetranspordis (telemaatika KTK) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 454/2011 (reisijateveoteenuste telemaatikarakenduste KTK) ja (EL) nr 1305/2014 (kaubaveoteenuste telemaatikarakenduste KTK)

C/2026/577

ELT L, 2026/253, 10.2.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/253/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/253/oj

European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2026/253

10.2.2026

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2026/253,

6. veebruar 2026,

milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi telemaatikarakenduste allsüsteemi tehnilist kirjeldust andmete jagamise koostalitlusvõime tagamiseks raudteetranspordis (telemaatika KTK) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 454/2011 (reisijateveoteenuste telemaatikarakenduste KTK) ja (EL) nr 1305/2014 (kaubaveoteenuste telemaatikarakenduste KTK)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi (EL) 2016/797 II lisa punkti 1 alapunkti b kolmandas taandes on kõnealuse lisa punktis 2.6 kirjeldatud raudteesüsteemi allsüsteemina loetletud „telemaatikarakendused [direktiivis (EL) 2016/797 „telemaatilised seadmed“] reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks“. Kõnealuse direktiivi III lisa punktides 1.6.2 ja 2.7 on sätestatud kõnealuse allsüsteemi olulised nõuded.

(2)

Allsüsteemi „telemaatikarakendused reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks“ suhtes kohaldatavad tehnilised kirjeldused on praegu sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 454/2011 (2) reisijateveoteenuste telemaatikarakenduste (edaspidi „TAP KTK“) kohta ja komisjoni määruses (EL) nr 1305/2014, (3) milles käsitletakse kaubaveoteenuste telemaatikarakendusi (edaspidi „TAF KTK“). Komisjoni delegeeritud otsuse (EL) 2017/1474 (4) kohaselt tuleb need kaks määrust läbi vaadata ühtsete eesmärkide alusel, mille komisjon peab integreerima ühte koostalitluse tehnilisse kirjeldusse (edaspidi „KTK“), et võtta arvesse avatud lähtekoodi ja avatud andmearhitektuuri nõudeid, hõlbustada otsepiletisüsteemi, integreeritud piletimüügi ning mitmeliigiliste liikumisvõimaluste teabe- ja broneerimissüsteemide teket, tõhustada raudtee-kaubaveo tulemuslikkust, hõlbustada kombineeritud ja mitmeliigilise transpordi logistikat ja käitamist, lisada andmeid, mida tuleb vahetada seoses ohutusalaste rakendustega, ning võimaldada Euroopa Liidu Raudteeametil (edaspidi „amet“) hinnata telemaatikarakenduste vastavust KTKde nõuetele.

(3)

Võttes arvesse ameti asjakohaseid soovitusi, (5) on vaja kehtestada ühised tehnilised ja funktsionaalsed nõuded digitaalsele teabevahetusele raudtee reisijate- ja kaubaveoteenuste koostalitlusvõimeliste andmete kaudu. Need nõuded peaksid vastama raudteesektori muutuvatele vajadustele ning toetama liidu õigusaktide rakendamist ühtses Euroopa raudteepiirkonnas (6) ja üleeuroopalises transpordivõrgus (TEN-T), (7) näiteks raudteeohutuse, (8) raudteevõrgu läbilaskevõime haldamise ja raudteevõrgu teabe, (9) ühendveo ja mitmeliigilise transpordi digitaalse teabe, (10) paberivaba kaubaveo, (11) rongireisijate õiguste (12) või integreeritud piletimüügi broneerimissüsteemide valdkonnas.

(4)

Käesolev määrus peaks hõlmama infosüsteeme ja andmete jagamise protokolle ühelt poolt andmevaldajate ning teiselt poolt andmesaajate või andmete kasutajate vahel, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2854, (13) eelkõige selle III, IV, V ja IX peatükis, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/868 (14) sätestatud liidu horisontaalseid eeskirju koos telemaatikarakenduste allsüsteemiga seotud mõistete ja protsesside jaoks vajalike kohandustega.

(5)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad raudteega seotud protsessid peaksid hõlmama läbilaskevõime haldamist ja liikluskorraldust, rongide ja muude transpordiliikide vaheliste ühenduste haldamist, rongide ettevalmistamist, kaubavagunite ja nende veose haldamist, samuti elektrooniliste saatedokumentide koostamist ja rongipiletite müüki, sealhulgas piletite väljastamist ettevõtjate ja transpordiliikide vahel ning rongireisijate teavitamist. Selle tulemusena peaks telemaatikavaldkonna sidusrühmade määratlus hõlmama mitte ainult taristuettevõtjaid ja raudteeveo-ettevõtjaid, vaid ka muid sidusrühmi, kes täidavad ülesandeid, mis on osa kõnealustest raudteega seotud protsessidest.

(6)

Selleks et tagada selged kohustused piletimüügi protsessis, on vaja täpsustada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/782 (15) artikli 3 punktis 5 määratletud raudteeveo-ettevõtjal või piletimüüjal võib olla kas üks või mitu järgmist rolli: raudteetoodete „turustaja“ või „vahendaja“ või raudteepiletite „väljastaja“. Nende üksuste vahelistele suhetele tuleks kohaldada lepinguid, mis võivad kuuluda liidu või siseriiklike õigusaktide, sealhulgas konkurentsiõiguse ja andmete jagamist käsitlevate horisontaalsete eeskirjade kohaldamisalasse. Need lepingud peaksid sisaldama sätteid koostalitlusvõimelise lahenduse kohta, milles raudteeveo-ettevõtja ja raudteetoodete kättesaadavuse kontrollis ja broneerimises osalev turustaja on kokku leppinud. Seoses raudteetoodete turustamisega tuleks käesolevas määruses täpsustada koostalitlusvõimelised lahendused, mida kohaldatakse lepinguliste sätete alusel. Ameti poolt välja antud ERA tehnilises dokumendis B.5 (16) tuleks loetleda praegu kõige enam kasutatavad lahendused, nimelt kaks TAP KTK varasemat lahendust – OSDM ja OMSA.

(7)

Vastavalt määruse (EL) 2016/796 artikli 23 lõikele 2 ja direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 5 sätestatud menetluse kohaselt muutub ameti poolt välja antud või muudetud tehniline dokument kohustuslikuks, kui selle vastavale lähtealusele on osutatud käesoleva määruse C liites. Sama kehtib ka siis, kui tehniline dokument asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012 (17) osutatud Euroopa standardiga; sel juhul tuleks sama protsessi raames lisada käesoleva määruse C liitesse uus lähtealus.

(8)

Amet peaks vastavalt määruse (EL) 2016/796 artikli 23 lõikele 2 kehtestama ja avaldama läbipaistva ja põhjaliku muudatuste juhtimise korra ning seda kohaldama, et säilitada tehnilisi dokumente ning rakendada vigade parandusi, väiksemaid ja hooldusredaktsioone, milles määratakse kindlaks kohaldatavad ajakohastused.

(9)

Raudteetranspordi konkurentsivõime suurendamiseks ja tehniliste tõkete kõrvaldamiseks, eelkõige raudteega seotud protsesside digitaliseerimise kaudu, tuleks käesolevas määruses arvesse võtta ettepanekuid, mis on esitatud 21. juunil 2016 Rotterdamis liikmesriikide, Šveitsi ja Norra poolt heaks kiidetud ministrite deklaratsioonis „Raudtee-kaubaveokoridorid edendavad rahvusvahelist raudteekaubavedu“ (18). Kooskõlas nende ettepanekutega on seetõttu asjakohane kehtestada eeskirjad andmete jagamise kohta logistikaahelates, sealhulgas terminalides ja ühendveoettevõtjate seas, ajakohase ja prognoositava teabe jagamiseks rongide liikumise ning kaubavagunite ja nende veose seisundi kohta, et muuta raudtee-kaubavedu atraktiivsemaks ja kooskõlastada paremini ühendvedude logistikaprotsesse ning ühtlustada ohutus- ja käitamiseeskirju. Neid eeskirju tuleks kohaldada telemaatikavaldkonna sidusrühmadele, kellel on lepingulised kohustused, et viia läbi käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid raudteega seotud protsesse, või neile, kellel on nendes protsessides praktiline vastutus. Telemaatikavaldkonna sidusrühmal võib olla praktiline vastutus, mis ei tulene otseselt lepingulisest kohustusest. Näiteks juhul, kui rongiliikluse teave mõjutab erinevaid raudteeveo-ettevõtjaid, kes käitavad ronge samas raudteevõrgus, ning nende teenuseosutajaid või erinevaid raudteeveoteenuseid ja nendega seotud teenuseosutajaid selles võrgus.

(10)

Selleks et tagada teenindusrajatiste käitajatega andmete jagamise eeskirjade proportsionaalsus, peaks käesolev määrus hõlmama üksnes üleeuroopalise transpordivõrgu jaamaülemaid ja mitmeliigilise kaubaveo terminale (raudtee- ja maanteeterminal, meresadamad, siseveesadamad). Selleks et tagada käesoleva määruse kohaldamisel kooskõla üleeuroopalise transpordivõrgu ja ühtse Euroopa raudteepiirkonna suhtes kohaldatavate Euroopa raamistike vahel, tuleks mitmeliigilise kaubaveo terminalide käitajaid käsitada teenindusrajatiste käitajatena, kes pakuvad raudtee-kaubaveoteenuse osutamiseks vajalikke teenuseid ja kelle teenindusrajatised on loetletud direktiivi 2012/34/EL II lisa punkti 2 alapunktides b, c, d ja g.

(11)

Selleks et hõlbustada liidu, riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste juurdepääsu telemaatikarakendustes jagatud andmetele, tuleks käesolevas määruses sätestada vastavad kohustused algandmetele tasuta ja otsese juurdepääsu kohta. Ulatuse ja üksikasjalikkuse poolest läbipaistvate ja proportsionaalsete taotluste korral tuleks siiski tagada täiendavad andmetega seotud teenused Euroopa ametliku statistika väljatöötamiseks ja koostamiseks kestlikul alusel ning õiglaste, selgete, prognoositavate ja proportsionaalsete eeskirjade kohaselt kooskõlas liidu põhiõiguste raamistikuga ning kulutõhususe põhimõttega, ilma et need tekitaksid ettevõtjatele liigset koormust, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 338 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (19) artiklites 17a–17g ja artiklis 23.

(12)

Rongide käitamine kogu ühtses Euroopa raudteepiirkonnas nõuab sujuvat juurdepääsu info- ja sidesüsteemidele, mida asjaomased sidusrühmad kasutavad vastavalt uusimatele tehnilistele arengutele, ning nende süsteemide omavahelist ühendamist, mis peaks võimaldama katsetada uuenduslikke lahendusi.

(13)

Komisjoni suunistes soovituslike standardlitsentside, andmekogumite ning dokumentide taaskasutamise eest tasu võtmise kohta (20) on avatud litsentside soovitusliku standardina määratletud Creative Commonsi (CC) litsentsid. CC litsentside väljatöötaja on mittetulundusühendus ja nendest litsentsidest on saanud juhtiv avaliku teabe litsentsimise lahendus kogu maailmas. Seepärast on asjakohane viidata CC litsentsikomplekti uusimale versioonile CC 4.0. Selleks et võimaldada täiendavaid kokkuleppeid kasutamiseks kättesaadavate andmete juhtumipõhise eripära tõttu, peaks olema võimalik kasutada ka CC litsentsikomplektiga samaväärset ja andmevaldaja kehtestatud standardset avatud litsentsi tingimusel, et sellega seotud kokkulepped ei piira andmete taaskasutamise võimalusi. CC litsentsikomplektiga samaväärset standardset avatud litsentsi peaks olema võimalik kasutada ka õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel litsentsitingimustel, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2023/2854 III, IV, V ja IX peatükis sätestatud asjakohaseid liidu horisontaalseid eeskirju.

(14)

Ameti hallatavate võrdlusandmete taaskasutamise hõlbustamiseks peaks amet kasutama komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/863 (21) sätestatud Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi (EUPL) versiooni 1.2.

(15)

Vaba juurdepääs avalikuks kasutamiseks levitatavale teabele on põhiõigus. Olemasolevate raudteeveoteenuste ja -marsruutide, näiteks rongiliikluse ja sõiduplaanide, sealhulgas veotingimuste ja juurdepääsusõlmede vaheliste ümberistumisaegade kohta kättesaadava digitaalse teabe piiratud kättesaadavus takistab potentsiaalsetel klientidel teha teadlikke otsuseid oma eelistatud transpordivõimaluste kohta ning takistab ka uuenduslike rakenduste või masinõppemeetodite arendamist, mida võiks integreerida tehisintellekti. Seepärast peaks see digitaalne teave (toorandmed) olema internetis taaskasutamiseks kättesaadav vastavalt käesolevas määruses kehtestatud KTKs standardsete avatud litsentside alusel sätestatud asjakohastele juurdepääsutingimustele. Siiski tuleks kaitsta turvameetmetega hõlmatud rongiliiklusega seotud teavet, näiteks ohtlike kaupade veo või relvajõudude jaoks mõeldud vedude korral, ja veetavate kaupade identifitseerimisega seotud äriandmeid ning neid ei tohiks seetõttu avalikustada. Raudtee-kaubaveoettevõtja võib ettevõtte ja sellega seotud omaniku identifitseerimisega seotud isikuandmeid käsitada kas tundliku äriteabena või turul nähtavuse seisukohast olulise teabena ning neid andmeid tuleks taotluse korral kaitsta. Selleks et tagada teabe maksimaalne mõju raudteeveoteenustele ja hõlbustada selle kasutamist, peaks digitaalne teave olema taaskasutamiseks kättesaadav minimaalsete õiguslike piirangutega ja tasuta. See peaks olema ka masinloetav ning rakendusliideste kaudu ja vajaduse korral hulgi allalaaditavana kättesaadav. Andmevaldaja kaitsmiseks on oluline tagada, et raudtee-kaubaveoteenuste kohta avalikult kättesaadavate andmete kasutajad oleksid jälgitavad. See võimaldaks võtta asjakohaseid meetmeid, kui kahtlustatakse käesolevas KTKs standardsete avatud litsentside alusel sätestatud standardsetest juurdepääsutingimustest kõrvalekaldumist. Kui avalikult kättesaadavate andmete suhtes kohaldatavatest täiendavatest andmetöötlusteenustest saadud kaubanduslikke tooteid pakub kas andmevaldaja, ilma et see mõjutaks nende andmete avalikku kättesaadavust, või kasutajad, kelle suhtes kohaldatakse andmevaldaja litsentsimistingimusi, võib selliste teenuste eest nõuda mittediskrimineerivat ja mõistlikku hüvitist kooskõlas määruse (EL) 2023/2854 artiklis 9 sätestatud liidu horisontaalsete eeskirjadega.

(16)

Raudtee-reisijateveoteenustega seotud teave on liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt enamasti avalik. Seepärast tuleks kehtestada tehnilised tingimused sellist teavet omavatele telemaatikavaldkonna sidusrühmadele, et anda kasutamiseks juurdepääs vastavatele andmekogumitele.

(17)

Määruse (EL) 2024/1679 artikli 3 punktis 6 määratletud linnatranspordisõlmedel on üleeuroopalises transpordivõrgus oluline roll lähte- või sihtkohana („esimene ja viimane kilomeeter“) ning need on reisijateveo eri liikide sisesed või vahelised üleminekupunktid. Juurdepääs transpordi- ja reisiteabele peaks vähendama läbilaskevõime kitsaskohtade ja transpordivõrgustike ebapiisavate ühenduste kahjulikku mõju. Transporditeenuste kombineerimise soodustamiseks võib ühes või mitmes linnatranspordisõlmes asuvad juurdepääsusõlmed rühmitada ühte või mitmesse metajaama ning teekonna kavandamiseks vajalik digitaalne teave, st reisirongide sõiduplaanid ja reisijateveo tingimused ning minimaalne ümberistumisaeg eri juurdepääsusõlmede vahel, peaks olema internetis avalikult kättesaadav standardsete avatud litsentside alusel.

(18)

Selleks et asjaomased telemaatikavaldkonna sidusrühmad saaksid anda reisijatele teavet vastavalt määrusele (EL) 2021/782 ja et piletimüüjad saaksid hõlpsasti võrrelda raudteeveo-ettevõtjate poolt neile välja pakutud raudteetooteid, on vaja, et riiklikud juurdepääsupunktid toimiksid kaebuste korral usaldusväärsete teabeallikatena ning usaldusväärsete juurdepääsupunktidena täpsele, täielikule ja ajakohastele raudteereiside ja liiklusandmetele, mis põhinevad delegeeritud määruse (EL) 2017/1926 artikli 8 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud ja andmevaldaja poolt kohaldatavatel andmekvaliteedi nõuetel.

(19)

Ettevõtjatevahelise andmete jagamise tingimusi käsitlevad horisontaalsed liidu eeskirjad on sätestatud määruse (EL) 2023/2854 III, IV ja IX peatükis. Sellest tulenevalt peaksid kõik andmete jagamise ja andmete kasutamise juurdepääsu, telemaatikarakenduste rakendusliidestena ja veebipõhiste kasutajaliidestena kasutamise või võrdlusandmetele käesoleva määruse kohase kasutamiseks juurdepääsu eest makstavad lõivud ja tasud olema mõistlikud ja proportsionaalsed selliste rakendusliideste, veebipõhiste kasutajaliideste või võrdlusandmete loomise, hooldamise ja kasutamisega seotud õiguspäraste kuludega.

(20)

Määruse (EL) 2023/2854 VIII peatükis on sätestatud andmete koostalitlusvõime, andmejagamismehhanismide ja -teenuste, ühtsete Euroopa andmeruumide ja andmetöötlusteenuste ning andmejagamiskokkulepete täitmiseks kasutatavate nutilepingute olulised horisontaalsed nõuded. Selleks et aidata raudteesektoril neid horisontaalseid nõudeid täita ja luua Euroopa ühtne liikuvusandmeruum, mis on koostalitlusvõimeline muude Euroopa andmeruumidega, tuleks luua ühine keskhoidla, mis loob liidu raudteesüsteemi jaoks ühtse võrdlusandmete allika ja ühtse ontoloogia, ning avaldada see ELi avatud andmete portaali kaudu, et hõlmata käesoleva määruse rakendamiseks vajalikke andmeid. See hoidla peaks põhinema avatud andmearhitektuuril ning tooma raudteeandmete haldamise raames märkimisväärset kasu leitavuse, juurdepääsetavuse, koostöö lihtsuse, järjepidevuse ja paindlikkuse osas. Liidu raudteesüsteemi telemaatikarakenduste süsteemihaldurina peaks amet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 (22) artikli 23 lõigete 1 ja 3 kohaselt vastutama kõnealuse hoidla ja käesoleva määruse kohaseks andmete jagamiseks vajalike võrdlusandmete haldamise eest. Tagada tuleks asjakohane üleminekuperiood, et koondada andmed andmebaasidest, mida haldavad ühiselt taristuettevõtjad või rühm raudteeveo-ettevõtjaid.

(21)

Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse isikuandmete töötlemisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2016/679 (23) ja (EL) 2018/1725 (24). Seetõttu peaksid telemaatikavaldkonna sidusrühmad kasutama kordumatut võrdlusidentifikaatorit, kui nad identifitseerivad oma organisatsiooni ja rolli raudteega seotud protsessides. See identifikaator võib kujutada endast isikuandmeid või olla nendega seotud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 1 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 1 tähenduses.

(22)

Võrgustikuspetsiifilised andmenõuded (nt parameetrid või identifikaatorid, mis on osa teadetest või võrgustikuspetsiifilistest teadetest), mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada andmete jagamiseks telemaatikarakenduste allsüsteemi kasutuselevõtu raames, või mis tahes riiklikud õigusnormid, mis nõuavad nende olemasolu, peaksid olema põhjendatud võrgustiku tehniliste omadustega ning need ei tohiks takistada läbilaskevõime ja liikluskorralduse protsesside läbipaistvat ja mittediskrimineerivat kohaldamist.

(23)

Käesolevas määruses osutatud tehniliste kirjelduste ajakohastamiseks peaks amet kehtestama ja avaldama muudatuste juhtimise korra ning kohaldama seda vastavalt määruse (EL) 2016/796 artikli 5 lõikele 9 ja artikli 23 lõikele 2. Selleks et tagada telemaatikarakenduste koordineeritud arendamine ja jälgida nende kasutuselevõttu liidus vastavalt määruse (EL) 2016/796 artikli 23 lõigetele 1 ja 4, peaks amet määrama kindlaks nende tehniliste kirjelduste ajakohastamised ja vajaduse korral tegema ettepaneku nende rakendamise kuupäevade kohta.

(24)

Kehtestada tuleks raamistik raudteeveo-ettevõtjatele, kes jagavad ühe või mitme võrgustiku vahel otserongide käitamisega seotud rolle ja vastutust, et tagada järjepidev andmete jagamine kogu teenuse ulatuses.

(25)

Selleks et mitut võrgustikku hõlmavate protsesside digitaliseerimine sobiks ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks, peaksid koostalitlusvõimelise andmete jagamise telemaatikarakendused põhinema standarditud rakendusliidestel ja veebipõhistel kasutajaliidestel. Nende vahendite ja kasutajate vahelised liidesed peaksid vastama ergonoomika ja tervisekaitse miinimumnõuetele.

(26)

Hõlbustamaks digitaalset juurdepääsu läbilaskevõime haldamise, rongide ettevalmistamise ja rongiliikluse korraldamise andmete jagamise süsteemidele, võiks iga liikmesriigi üks taristuettevõtja tegutseda ühtse kontaktpunktina, eelkõige seoses mitut võrgustikku hõlmavate protsessidega.

(27)

Selleks et tagada aus konkurents raudteeveo-ettevõtjate vahel ning täielik läbipaistvus ja mittediskrimineeriv juurdepääs nende teenindusrajatistele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (25) artiklile 13, peaksid jaamaülemad kehtestama vaikimisi kohaldatava minimaalse aja, mis reisijatel on erinevate reisijateveoteenuste juurdepääsusõlmede vahel ümberistumiseks.

(28)

Selleks et kehtestada käesoleva määruse kohaldamise strateegia vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõike 3 punktile h, sealhulgas olemasoleva allsüsteemi suhtes kohaldatavad sätted ja etapid, mis tuleb läbida järkjärguliseks üleminekuks kõnealuse artikli punkti f kohasele sihtallsüsteemile, tuleks kehtestada kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 4 kohane ajakava ja etapiviisilised vahetähtajad.

(29)

Selleks et aidata komisjonil määruse (EL) 2016/796 artikli 23 lõike 4 kohaselt jälgida telemaatikarakenduste kasutuselevõttu kooskõlas käesoleva määrusega, peaks amet automatiseerima telemaatikavaldkonna sidusrühmadelt nende rakenduskavade ja käesoleva määruse rakendamise seisu kohta käiva teabe digitaalse kogumise ning avaldama riiklikul ja liidu tasandil koondatud arvandmed. Aruandekohustus peaks piirduma peamiste telemaatikavaldkonna sidusrühmadega ja rakendamise järelevalvega, kuni käesoleva määruse nõuded on täidetud.

(30)

Selleks et hõlbustada telemaatikarakenduste kasutuselevõtu järelevalvet kooskõlas käesoleva määrusega ja võimaldada ameti hindamise tulemustel põhinevate järelmeetmete võtmist, peaks käesolev määrus võimaldama ametil telemaatikarakenduste süsteemihaldurina hinnata telemaatikarakenduste vastavust käesolevale määrusele seoses nende kaudu jagatud andmetega kahtluste või kaebuste korral, mis põhinevad telemaatikavaldkonna sidusrühmade enda kinnitusel. Selleks peaks amet töötama välja veebirakendused, mis võimaldavad telemaatikavaldkonna sidusrühmadel automatiseerida enda vastavuskinnitus käesolevas määruses sätestatud katsemenetluste alusel ja teavitada ametit vastavatest tulemustest.

(31)

Selleks et toetada selliste muude liidu õigusaktide täitmise tagamist, mille kohta on käesolevas KTKs sätestatud digivahendite, digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate ja nende õigusaktide järgimiseks vajalike juurdepääsetavate vormingute kasutamise ühtlustatud tehnilised kirjeldused, võivad asjaomased riiklikud asutused, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 (26) artikli 3 punktis 7 määratletud riiklikud ohutusasutused seoses operatiivsidega, direktiivi 2012/34/EL 4. jaos osutatud reguleerivad asutused seoses läbilaskevõime ja liikluskorralduse protsesside läbipaistva ja mittediskrimineeriva kohaldamisega ning kõnealuse direktiivi II lisa punktis 1 sätestatud juurdepääsu minimaalse teenustepaketiga, määruse (EL) 2021/782 VII peatükis osutatud täitevasutused seoses rongireisijate teavitamisega ja delegeeritud määruse (EL) 2017/1926 artiklis 9 osutatud pädevad asutused seoses riiklike juurdepääsupunktide kaudu jagatavate reisi- ja liiklusandmetega nõuda ametipoolset hindamist.

(32)

Selleks et toetada käesoleva määrusega kehtestatud KTK edasiarendamist, peaks komisjon tegema ametile määruse (EL) 2016/796 artikli 40 lõike 2 kohaselt ülesandeks edendada innovatsiooni, mille eesmärk on parandada uue infotehnoloogia, sõiduplaaniteabe ning tuvastamis- ja jälgimissüsteemide kasutamist.

(33)

Selleks et hõlbustada käesoleva määruse koordineeritud ja sidusat rakendamist riiklikul ja liidu tasandil, peaksid ametit toetama määruse (EL) nr 1305/2014 artikli 5 lõike 3 ja määruse (EL) nr 454/2011 artikli 6 kohaselt loodud riiklikud kontaktpunktid. Kauba- ja reisijateveoteenuste ühtse rakendamise võimaldamiseks peaks riikliku kontaktpunkti ülesandeid täitma üksainus üksus. Taristuettevõtjale võib teha ülesandeks tegutseda riikliku kontaktpunktina, vajaduse korral koostöös teiste erialaseid teadmisi pakkuvate üksustega.

(34)

Teave raudtee-reisijateveoteenuste kohta, mis on seotud mitmeliigilise transpordi jaoks kasutatavate juurdepääsusõlmedega, peab olema kättesaadav vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2017/1926. Selleks et tagada kõnealuse teabe kooskõla ühtse võrdlusandmete allikaga liidu tasandil, peaksid andmevaldajad riiklike juurdepääsupunktide kaudu andmetele juurdepääsu võimaldamisel järjepidevalt kasutama võrdlusandmeid, näiteks ameti määratud asukohakoode. Selleks peaks riiklik kontaktpunkt hõlbustama riiklike telemaatikavaldkonna sidusrühmade ja riiklike juurdepääsupunktide loomise eest vastutavate liikmesriikide vahelist suhtlust. Delegeeritud määruse (EL) 2017/1926 artikli 4 lõike 1 punktis b ja artikli 5 lõike 1 punktis b osutatakse raudtee-reisijateveoteenustele kohaldatavatele tehnilistele kirjeldustele. Tagamaks koostalitlusvõimelistel vormingutel ja protokollidel põhinevate tehniliste kirjelduste sidus rakendamine mitmeliigilise transpordi kontekstis raudteega seotud protsessides osalevate andmevaldajate poolt, tuleks käesolevas KTKs sätestada ühtlustatud tehnilised kirjeldused, mida andmevaldajad peavad raudtee-reisijateveoteenustele kohaldama. Raudteeveo-ettevõtjatega võidakse siiski lepinguga kindlaks määrata täiendavad tingimused turustajate ja vahendajate poolt andmetele otsese juurdepääsu ja nende ärilisel eesmärgil kasutamise kohta, võttes arvesse kohaldatavaid õigusnorme.

(35)

Selleks et tagada reisijate reisiteabe ja piletite digitaliseerimine kooskõlas määrusega (EL) 2021/782, tuleks käesolevas KTKs sätestada asjakohaste digivahendite, digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate ja juurdepääsetavate vormingute kasutamise ühtlustatud tehnilised kirjeldused.

(36)

Määruse (EL) 2016/796 artikli 23 kohaselt telemaatikarakenduste süsteemihaldurina tegutsev amet koordineerib telemaatikarakenduste väljatöötamist, haldab muutmistaotlusi ja süsteemiversioone ning jälgib telemaatikarakenduste kasutuselevõttu kõnealuse määruse 2. peatüki kohaselt loodud asjaomaste töörühmade kaudu.

(37)

Kuna jagatavate andmete struktuuri kirjeldamisel on laialdaselt kasutusel ja tunnustatud ühe tehnilise keele terminid, peaksid need terminid lisas jääma sellesse telemaatikarakenduste kodeerimisel kasutatavasse laialdaselt tunnustatud tehnilisse keelde.

(38)

Selleks et täita direktiivi (EL) 2016/797 III lisa punktis 2.7.4 sätestatud telemaatikarakenduste allsüsteemi olulist ohutusnõuet, tuleks käesolevas määruses kindlaks määrata käitamise ohutuse seisukohast olulised funktsioonid. Tervikluse ja usaldusväärsuse põhitase on kindlaks määratud käesolevas määruses. Ilma et see piiraks kontrolli ja signaalimise allsüsteemi suhtes kohaldatavate nõuete kohaldamist, tuleks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate digitaalsete süsteemide suhtes kohaldada täiendavaid tasemeid, kui andmeid kavatsetakse kasutada käitamise ohutuse tagamiseks. Kui neid tasemeid ei ole veel liidu tasandil ühtlustatud, tuleks need määratleda avatud punktina vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6. Kuni ühtlustamise saavutamiseni tuleks kõiki täiendavaid sidusrühmade kohaldatavaid tasemeid hinnata ja need kehtestada ning neid võib rakendada vastastikusel kokkuleppel, ilma et see takistaks juurdepääsu ühtsele Euroopa raudteepiirkonnale.

(39)

Käesolev määrus tuleks viia kooskõlla muude direktiivi (EL) 2016/797 kohaselt väljatöötatud KTKdega, eelkõige komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/773 käitamise ja liikluskorralduse kohta (OPE KTK), (27) komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/1695 kontrolli ja signaalimise kohta (CCS KTK), (28) komisjoni määrusega (EL) nr 1300/2014 puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste kohta (PRM KTK), (29) komisjoni määrusega (EL) nr 1304/2014 veeremi müra kohta (NOI KTK), (30) komisjoni määrusega (EL) nr 1301/2014 (31) energiavarustuse allsüsteemi kohta (ENE KTK) ning komisjoni määrusega (EL) nr 1302/2014 (32) vedurite ja reisijateveoveeremi kohta (LOC&PAS KTK).

(40)

Rakendusmääruse (EL) 2019/773 (OPE KTK) lisa punkti 4.2.3.3.2 kohaselt peab raudteeveo-ettevõtja teavitama taristuettevõtjat, kui rong on raudteevõrgustikku sisenemiseks valmis. Praegu rakendatakse seda nõuet taristu omadustest sõltuvalt erinevalt (näiteks raudtee mobiilse raadioside (RMR) süsteemid, 2. taseme ETCS, spetsiaalne tsentralisatsioonisüsteem lähtekohas, spetsiaalne telemaatikateade). Rakendusmääruse (EL) 2023/1695 (CCS KTK) I lisa punktis 4.2.4 on sätestatud nõuded raudtee mobiilse raadioside funktsioonidele (RMR), mis GSM-R-i kõne- ja operatiivsiderakenduste puhul nõuavad kõnealuse lisa A liite viites [33] osutatud süsteeminõuete kohaldamist. Nendes nõuetes on määratletud vastavalt teadete „rong valmis“ ja „rong ei ole valmis“ puhul kasutatav valikukood. Rakendusmääruse (EL) 2023/1695 (CCS KTK) I lisa punktis 4.2.2 on sätestatud rongisiseste ETCS-funktsioonide nõuded, mis on 2. taseme ETCSi protseduuri „Start of mission“ („Sõidu algus“) jaoks kindlaks määratud kõnealuse lisa A liite viites [4] osutatud süsteeminõuete kirjelduses. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid need rongi valmisolekust teavitamise võimalused olema piiratud ja ühtlustatud.

(41)

Rakendusmääruse (EL) 2019/777 artikli 4 lõike 1 kohaselt peavad taristuettevõtjad avaldama direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 49 osutatud raudteetaristuregistris (RINF) oma raudteevõrgustiku parameetrite arvestuslikud väärtused niipea, kui need andmed muutuvad kättesaadavaks. Rakendusmääruse (EL) 2019/773 (OPE KTK) lisa punktide 4.2.1.2.2 ja 4.8.1 kohaselt peavad taristuettevõtjad avaldama RINFis kõik taristu nimiparameetrite muudatused, sealhulgas alalised või ajutised piirangud ja muudatused, kui selline teave muutub kättesaadavaks ning mõjutab rongi käitamist võrgustikus. Nagu on sätestatud direktiivi 2012/34/EL VII lisa punktis 8, hõlmab selline teave läbilaskevõime piirangutes sisalduvaid kiiruspiiranguid, teljekoormust, rongi pikkust, kontaktvõrgu kasutust või ehitusgabariiti. Kõik sellistest piirangutest või muudatustest tulenevad võrgustiku parameetri nimiväärtuse ajutised muudatused avaldatakse RINFis ajutise väärtusena koos piirangu või muudatusega seotud kehtivuskuupäevadega.

(42)

Selleks et tagada investeeringute piisav tasuvus projektide korral, mille eesmärk on rakendada telemaatikarakenduste allsüsteemi kooskõlas määrustega (EL) nr 454/2011 ja (EL) nr 1305/2014 ning mis on käesoleva määruse jõustumise kuupäeval direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punkti 23 tähenduses edasijõudnud arengujärgus, on vaja kehtestada asjakohane üleminekuperiood, et vastavad telemaatikavaldkonna sidusrühmad saaksid järgida käesoleva määruse nõudeid, ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi artikli 7 lõike 1 punkti a kohaldamist.

(43)

Selleks et toetada raudtee kaubaveorajatistes raudteega seotud protsesside digitaliseerimist ning hõlbustada koostalitlusvõimelise andmete jagamise järkjärgulist ja õigeaegset rakendamist nende käitajate poolt, on vaja kehtestada asjakohane üleminekuperiood, et võimaldada raudtee kaubaveorajatiste käitajatel järgida käesolevat määrust, välja arvatud juhul, kui nad on direktiivi (EL) 2016/797 kohaldamisalast välja jäetud vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikele 4.

(44)

Selleks et hõlbustada ameti pakutavate tehniliste vahendite järkjärgulist ja õigeaegset kasutuselevõttu telemaatikarakenduste koordineeritud arendamiseks liidus ja nende tehniliste kirjelduste haldamiseks, tuleks käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva edasi lükata seoses nende vahendite pakkumisega ameti poolt.

(45)

Seetõttu tuleks määrused (EL) nr 454/2011 ja (EL) nr 1305/2014 kehtetuks tunnistada.

(46)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 28. aprillil 2025 (33).

(47)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 51 osutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse ühised, spetsiifilised ja liideste nõuded raudteetranspordiandmete jagamise koostalitlusvõimele, kehtestades liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „telemaatikarakendused [direktiivis (EL) 2016/797 „telemaatilised seadmed“] reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks“ koostalitluse tehnilise kirjelduse (KTK), nagu on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/797 II lisa punkti 1 alapunkti b kolmandas taandes osutatud ja kõnealuse lisa punktis 2.6 kirjeldatud rakenduste „telemaatikarakendused reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks“ suhtes seoses järgmiste protsessidega:

a)

nii raudtee kauba- kui ka reisijateveoteenuste puhul:

i)

läbilaskevõime haldamine;

ii)

rongide ettevalmistamine;

iii)

liikluskorraldus;

b)

ainult raudtee-kaubaveoteenuste puhul: kaubavagunite ja nende veose haldamine;

c)

ainult raudtee-reisijateveoteenuste puhul:

i)

rongipiletite müük;

ii)

rongireisijate teavitamine.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 1 määratletud liidu raudteesüsteemile.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata liidust kolmandasse riiki väljuvate või kolmandast riigist liitu sisenevate raudteeveoteenuste puhul, mille suhtes ei kohaldata ka rahvusvahelise lepingu kohaseid sarnaseid eeskirju. Telemaatikavaldkonna sidusrühmad võivad siiski kohaldada piiri ja piiriüleseks tegevuseks määratud piirijaama vahel alternatiivseid meetmeid.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„andmed“ – tegevuste, faktide või teabe masinloetav esitus ning selliste tegevuste, faktide või teabe kogum, mis on ette nähtud jagamiseks ühtlustatud ja struktureeritud vormingus;

2)

„andmete jagamine“ – andmevaldaja poolt andmete edastamine andmesaajale selliste andmete ühiseks või individuaalseks kasutamiseks kas otse või vahendaja kaudu, näiteks avatud või ärilitsentside alusel, kas tasu eest või tasuta;

3)

„rongipiletite müük“ – protsess, mis hõlmab raudtee-reisijateveoteenuste puhul vähemalt ühte järgmistest:

a)

raudtee-reisijateveoteenuste digitaalne esitamine teekonna kavandamisel;

b)

vastavate raudteetoodete müügiks kättesaadavuse digitaalne kontrollimine või vastavate raudteetoodete digitaalne broneerimine;

c)

piletite digitaalne väljastamine ja kontrollimine;

d)

müügijärgsete protsesside digitaalne käsitlemine;

4)

„raudteetoode“ – raudtee-reisijateveoteenusega seotud kohandatud teenus, mis on seotud tariifiga;

5)

„pilet“ – määruse (EL) 2021/782 artikli 3 punktis 7 määratletud pilet;

6)

„broneering“ – määruse (EL) 2021/782 artikli 3 punktis 8 määratletud broneering;

7)

„raudteeveoteenus“ – regulaarne raudteevedu lähtekoha ja sihtkoha vahel, mis hõlmab kaupade, reisijate, pagasi, jalgrataste või autode veo teenuseid ja kohandatud veokokkuleppeid, samuti reisijate abistamist, sealhulgas marsruudi muutmise ja teekonna jätkamisega seotud teenuseid;

8)

„raudtee kaubaveorajatise käitaja“ – direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 12 määratletud teenindusrajatise käitajad, kes pakuvad raudtee-kaubaveoteenuse osutamiseks vajalikke teenuseid ja kelle teenindusrajatised on loetletud direktiivi 2012/34/EL II lisa punkti 2 alapunktides b, c, d ja g ning kuuluvad määruse (EL) 2024/1679 II lisas kindlaks määratud üleeuroopalisse transpordivõrku, piirdudes kõnealuse määruse artikli 36 kohaselt kindlaks määratud mitmeliigilise kaubaveo terminalidega;

9)

„telemaatikavaldkonna sidusrühm“ – järgmised andmevaldajad või andmesaajad, kelle tegevus hõlmab reisijate- ja kaubaveoteenuste jaoks ette nähtud telemaatikarakenduste kasutamist:

a)

raudteeveo-ettevõtjad;

b)

taristuettevõtjad;

c)

jaamaülemad;

d)

raudtee kaubaveorajatiste käitajad;

e)

ühendveoettevõtjad;

f)

raudteetaristu läbilaskevõime või teenindusrajatise läbilaskevõime taotlejad;

g)

raudteetaristu läbilaskevõime või teenindusrajatise läbilaskevõime jaotamise eest vastutavad asutused;

h)

raudteeveo-ettevõtjad või määruse (EL) 2021/782 artikli 3 punktis 5 määratletud piletimüüjad, kui need ettevõtjad või müüjad tegutsevad artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud protsessides vahendaja, turustaja, väljastaja või nende kahe või enama rolli kombinatsioonina;

i)

hoolduse eest vastutavad üksused, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 3 punktis 20;

j)

kolmandast isikust teenuseosutajad, kellel on kas praktiline vastutus raudteesüsteemi toimimise eest või raudtee reisijate- või kaubaveoteenuste osutamise toetamise eest või kes on sõlminud lepingu rongide liikumise või kauba- või reisijateveovoogude jälgimiseks;

k)

kaubaveokliendid;

l)

konkreetse rongiga või konkreetse raudteeveoteenuse liigiga seotud kaubaveolepingu omanikud;

m)

mitteärilised kolmandate isikute teabe vahendajad, kes pakuvad sõltumatuid, mittediskrimineerivaid ja avalikult kättesaadavaid andmeid raudteeveoteenuste kohta;

n)

mis tahes muu üksus, mis on seotud telemaatikarakenduste käitamisega seoses direktiivi (EL) 2016/797 II lisa punktis 2.6 osutatud allsüsteemi elementidega;

10)

„liidu organid“ – määruse (EL) 2023/2854 artikli 2 punktis 27 määratletud liidu organid ja asutused;

11)

„avaliku sektori asutus“ – määruse (EL) 2023/2854 artikli 2 punktis 28 määratletud avaliku sektori asutus;

12)

„andmevaldaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus andmeid kasutada või kes on kohustatud neid koostama ja kättesaadavaks tegema;

13)

„andmesaaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus tutvuda andmevaldaja koostatud ja kättesaadavaks tehtud andmetega kindlaksmääratud juurdepääsutingimustel kasutamiseks;

14)

„juurdepääs andmetele“ – õigus tutvuda andmetega koos kontrolliga andmete üle või ilma selleta, eraldi muudest õigustest ja kohustustest, mis on seotud nende kasutamisega mitteärilistel või ärilistel eesmärkidel;

15)

„riiklik juurdepääsupunkt“ – riiklik juurdepääsupunkt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1926 artikli 3 tähenduses;

16)

„ERA ontoloogia“ – ameti poolt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõike 8 kohaselt välja antud tehniline dokument, milles sätestatakse inimloetavad ja masinloetavad andmete määratlused ja esitusviisid ning nendega seotud liidu raudteesüsteemi andmeelementide kvaliteedi- ja täpsusnõuded;

17)

„andmeelement“ – jagatud andmete väli, väärtus või atribuut, mis on struktureeritud kooskõlas andmete jagamiseks kasutatava üldprotokolliga ja sisaldab olulist teavet, mis aitab kaasa jagatud andmete tähendusele ja eesmärgile, võimaldades andmete jagamist süsteemide, rakenduste või organisatsioonide vahel;

18)

„võrdlusandmed“ – standarditud ja koostalitlusvõimeliste kordumatute identifikaatorite andmekogum, mida kasutatakse konkreetses valdkonnas andmete jagamise alusena;

19)

„metaandmed“ – määruse (EL) 2023/2854 artikli 2 punktis 2 määratletud metaandmed;

20)

„mitut võrgustikku hõlmav protsess“ – protsess, mida mõjutab raudteeveoteenuse osutamine kahes või enamas võrgustikus, mida haldavad erinevad taristuettevõtjad või raudtee kaubaveorajatiste käitajad;

21)

„raudtee-otseveoteenus“ – raudteeveoteenus, mis võib hõlmata lähte- ja sihtkoha vahelisi sõiduplaanijärgseid peatusi, kuid mis ei hõlma reisijate või kauba liikumist erinevate rongide vahel;

22)

„rakendusliides“ (API) – telemaatikarakenduste vahelise koostalitlusvõimelise andmete jagamise funktsioonide, menetluste, määratluste ja protokollide kogum;

23)

„jaamaülem“ – määruse (EL) 2021/782 artikli 3 punktis 3 määratletud jaamaülem;

24)

„minimaalne ümberistumisaeg“ – minimaalne aeg, mis on piisav, et reisija saaks liikuda teekonnas sisalduva kahe järjestikuse reisijateveoteenuse juurdepääsusõlme vahel;

25)

„puudega inimene“ ja „piiratud liikumisvõimega isik“ – puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1300/2014 (PRM KTK) lisa punktis 2.2;

26)

„teekond“ – reisija või veose kahe lõpp-punkti vaheline teekond, mis võib hõlmata mitut etappi;

27)

„avalik väljumisaeg“ – reisijate rongi sisenemise tähtaeg, st ajahetk, mil pääs rongile, perroonile või jaama suletakse väljumise ettevalmistamiseks ja pärast mida ei ole reisijatel enam lubatud siseneda ning mille puhul võetakse arvesse aega, mis võib olla vajalik reisijate, jalgrataste või pagasi registreerimiseks;

28)

„avalik saabumisaeg“ – reisijate rongist väljumise aeg, st ajahetk, mil rongi uksed on sihtperroonil või -terminalis avatud ja reisijatel on lubatud rongist väljuda;

29)

„liiklusgraafik“ – direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 28 määratletud liiklusgraafik, mida kasutatakse läbilaskevõime ja liikluskorralduse juhtimiseks, nagu on osutatud käesoleva määruse lisa 2. jaos;

30)

„metajaam“ – funktsionaalses linnapiirkonnas asuv jaamade rühm, sealhulgas määruse (EL) 2024/1679 II lisas loetletud üks või mitu linnatranspordisõlme, mis võib ulatuda mitmesse liikmesriiki ning kus erinevaid linnatranspordiliike ja regulaarseid või mitteregulaarseid linnatransporditeenuseid ühendades on võimalik jõuda eraldi jaamadeni;

31)

„juurdepääsusõlm“ – delegeeritud määruse (EL) 2017/1926 artikli 2 punktis 25 määratletud juurdepääsusõlm;

32)

„taotleja“ – direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 19 määratletud taotleja;

33)

„reisirongide sõiduplaan“ – selliste raudtee-reisijateveoteenuste osutamise kuupäev ja kellaaeg, mida raudteeveo-ettevõtja osutab teatava ajavahemiku jooksul äriteenusena ja mida kasutatakse seoses lisa 4. jaos osutatud rongipiletite müügi ja rongireisijate teavitamisega;

34)

„manööverdamine“ – rakendusmääruse (EL) 2019/773 (OPE KTK) lisa tabelis 1 määratletud manööverdamine;

35)

„kaubaveoklient“ – üksus, kes on väljastanud saadetist puudutava teabe asjaomasele raudtee-kaubaveoettevõtjale ja kes võib olla logistikateenuse osutaja, ühendveoettevõtja, ekspediitor, tühjade vagunite veeremipargi haldaja või asjakohasel juhul andmevaldaja, kes on sõlminud kaubaveoteenuseid hõlmava veolepingu;

36)

„ühendveoettevõtja“ – üksus, kes korraldab kaubaveoteenuseid, mis ühendavad kahte või enamat kaubaterminali ja rohkem kui ühte transpordiliiki;

37)

„saateleht“ – nõukogu määruse nr 11 (34) artiklis 6 osutatud veodokument;

38)

„turustaja“ – üksus, kellel on lepinguliste sätete alusel:

a)

tehniline suutlikkus kombineerida ühe või mitme raudteeveo-ettevõtja üht või mitut raudteetoodet, et tarnida neid väljastajale või vahendajale;

b)

õigus tegutseda punktis a osutatud raudteetoodete osas, ilma et tehtaks esialgset päringut nende ettevõtjate jaotussüsteemide kohta;

c)

iseseisev õigus kontrollida iga punktis a osutatud kombineeritud raudteetoote osaks oleva teenuse hinna kättesaadavust;

39)

„teekonnaplaneerija“ – otsingumootor, mida kasutatakse optimaalse teekonna leidmiseks konkreetsete kasutaja poolt kindlaks määratud kriteeriumide alusel;

40)

„väljastaja“ – üksus, kellel on lepinguliste sätete alusel õiguslik ja tehniline suutlikkus väljastada vahendajale pilet, millele on märgitud veolepingu pooled;

41)

„jaotussüsteem“ – raudteeveo-ettevõtja digitaalne süsteem, mis majutab üksikute raudteeveoteenuste veebikataloogi ning võimaldab turustajatel kontrollida nende teenuste kättesaadavust ja teha broneeringuid;

42)

„vahendaja“ – üksus:

a)

kellel on lepinguliste sätete alusel õiguslik ja tehniline suutlikkus kombineerida või kombineerida ja müüa üht või mitut raudteetoodet, mille on talle kättesaadavaks teinud üks või mitu turustajat;

b)

kellel on juurdepääs punktis a osutatud raudteetoodetele pärast seda, kui ta on esitanud asjaomastele turustajatele esialgse taotluse;

c)

kes müüb punktis a osutatud raudteetooteid, kui see on asjakohane, kuid ilma iseseisvate õigusteta muuta kõnealuste raudteetoodete sisu või turustajate esitatud pakkumiste tingimusi;

d)

kellel on lubatud määrata tasusid või hinnaalandusi turustajate esitatud pakkumistele;

43)

„tariif“ – raudteeveo-ettevõtja või asjakohasel juhul andmevaldaja koostatud koondandmed, mis sisaldavad kõiki tariifi käsitlevaid olulisi üksikasju, sealhulgas turustaja poolt raudteeveo-ettevõtjale makstavat raudteeveoteenuse hinda ning sellega seotud omadusi ja tingimusi;

44)

„pakkumine“ – turustaja koostatud koondandmed, millesse on koondatud kohaldatavad tariifid, mis sisaldavad raudteetoote hinda, mida vahendaja peab turustajale maksma, ja mis võivad erineda raudteeveo-ettevõtja kehtestatud hinnast automaatsete hinnakujundusreeglite, allahindluste või muude äritingimuste kohaldamise tõttu;

45)

„indekseeritud hind“ – hind, mis on seotud tariifiga, mis tuleneb muutujatel põhineva algoritmi (nn tootluse reegli) kohaldamisest;

46)

„piletikontrolli organisatsioon“ – organisatsioon, kes on volitatud kontrollima reisijate pileteid, sealhulgas perroonile pääsu uste juures;

47)

„andmete kvaliteet“ – kasutussobivuse aste, mille puhul andmete omadused vastavad andmekogumite esitatud ja eeldatavale täpsuse, täielikkuse, järjepidevuse, õigeaegsuse ja kordumatuse tasemele ning võimaldavad kindlaksmääratud tingimustel luua teistele kasutajatele praktilisi teadmisi.

2. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED JA -PÕHIMÕTTED

Artikkel 4

Andmete jagamine telemaatikavaldkonna sidusrühmade vahel ja andmetele juurdepääsu õigused

1.   Kui artikli 2 lõikes 1 osutatud samade raudteeveoteenuste ja seonduvate protsessidega seotud telemaatikavaldkonna sidusrühmadel on kõnealuseid protsesse käsitlevate õiguslike või lepinguliste sätete alusel õigusi või kohustusi, peavad nad jagama lisas loetletud ja nende protsesside läbiviimiseks vajalikke andmeid või andma üksteisele juurdepääsu nende andmete kasutamiseks.

Kui artikli 2 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud protsessid välja arvata, võivad esimeses lõigus osutatud õigused ja kohustused tuleneda ka mis tahes asjaomase üksuse praktilisest vastutusest nendes protsessides.

2.   Komisjoni, liidu organi või avaliku sektori asutuse põhjendatud taotluse korral võimaldavad telemaatikavaldkonna sidusrühmad, kellel on lisas määratletud andmeid, tasuta otsest juurdepääsu konkreetsetele algandmetele ühel järgmistest eesmärkidest:

a)

ühtse Euroopa raudteepiirkonna või üleeuroopalise transpordivõrgu loomise järelevalve;

b)

raudtee koostalitluse ja ohutuse arendamine liidus;

c)

reisijate- või kaubaveovoogude jälgimine või auditeerimine liidus.

Artikkel 5

Juurdepääs rongiliikluse andmetele ja rongi koosseisu andmetele

1.   Lisaks käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud kohustustele annab iga taristuettevõtja või asjakohasel juhul raudtee kaubaveorajatiste käitaja telemaatikavaldkonna sidusrühmadele käesoleva määruse artikli 14 lõikes 5 osutatud liikluskorralduse valdkonnas ja osana direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 1 sätestatud juurdepääsu minimaalsest teenustepaketist kooskõlas lisas sätestatud tehniliste kirjelduste ja juurdepääsutingimustega liidu ühise veebipõhise kasutajaliidese kaudu vastavalt artikli 4 lõikele 1 juurdepääsu järgmistele toorandmetele:

a)

käesoleva määruse lisa punktis 2.3.10 osutatud liiklusgraafiku andmed, mille on koostanud taristuettevõtjad või asjakohasel juhul andmevaldaja;

b)

käesoleva määruse lisa punktis 2.6 osutatud rongiliikluse andmed, mille on koostanud taristuettevõtjad kui kõnealuste andmete valdajad;

c)

käesoleva määruse lisa punktis 2.5.1 osutatud rongi koosseisu andmed, mis on saadud raudteeveo-ettevõtjatelt kui kõnealuste andmete valdajatelt;

d)

rongide varasemad andmed, millele on osutatud käesoleva määruse lisa punktis 2.7.

2.   Juurdepääs lõikes 1 osutatud andmetele peab olema avalik ja tasuta avalikult kättesaadava liidu ühise veebipõhise kasutajaliidese kaudu.

3.   Lõiget 2 ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (35) sätetega reguleeritud ohtlike kaupade veo suhtes.

4.   Raudtee-kaubaveoteenuste puhul kohaldatakse lõiget 2 üksnes juhul, kui raudtee-kaubaveoettevõtja otsustab mõne või kõigi oma veoteenuste puhul lõikes 1 osutatud andmed vabatahtlikult avalikustada.

5.   Lõikes 1 osutatud liidu ühine veebipõhine kasutajaliides tagab käesolevas artiklis osutatud ja andmevaldaja täpsustatud juurdepääsupiirangute automaatse rakendamise.

6.   Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata relvajõududele osutatavate raudteeveoteenuste ega muude raudteeveoteenuste suhtes, mille suhtes kohaldatakse turvameetmeid, mille on kehtestanud liikmesriik, kus selliseid teenuseid osutatakse.

Artikkel 6

Juurdepääs raudtee-reisijateveoteenuste teekonna kavandamise andmetele ja tariifiandmetele

1.   Iga raudtee-reisijateveoettevõtja või asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (36) artikli 2 punktis b määratletud pädev asutus või andmevaldaja annab avaliku ja tasuta juurdepääsu lisa punktides 4.2.1 ja 4.4 sätestatud andmetele, mis käsitlevad tema osutatava raudteeveoteenuse reisirongide sõiduplaani ja konkreetseid veotingimusi.

Juurdepääs antakse vähemalt riiklike juurdepääsupunktide kaudu kooskõlas lisas sätestatud tehniliste kirjelduste ja juurdepääsutingimustega.

2.   Iga jaamaülem või asjakohasel juhul taristuettevõtja või muu üksus, kelle üks neist või liikmesriik on määranud andmevaldajaks, võimaldab avaliku tasuta juurdepääsu lisa punktis 4.2.2 määratletud andmetele juurdepääsusõlmede vaheliste ümberistumisaegade kohta.

Juurdepääs antakse vähemalt riiklike juurdepääsupunktide kaudu kooskõlas lisas sätestatud tehniliste kirjelduste ja juurdepääsutingimustega.

3.   Kui raudtee-reisijateveoettevõtjal või asjakohasel juhul andmevaldajal on lepinguliste sätete alusel õigus või kohustus anda juurdepääs oma tariifiandmetele, antakse see juurdepääs kõigile tema tariifidele vähemalt riiklike juurdepääsupunktide kaudu kooskõlas lisa punktis 4.3 sätestatud tehniliste kirjelduste ja juurdepääsutingimustega.

Kõnealustele andmetele otsese juurdepääsu ja nende ärilisel eesmärgil kasutamise täiendavad tingimused võidakse kindlaks määrata lepinguga.

4.   Kui turustajal on lepinguliste sätete alusel õigus või kohustus pääseda juurde raudtee-reisijateveoettevõtja raudteetoodete kättesaadavuse ja broneerimise andmetele, sealhulgas indekseeritud hindadele, annab kõnealune raudteeveo-ettevõtja sellise juurdepääsu vähemalt otseühenduse kaudu oma jaotussüsteemiga kooskõlas lisa punktis 4.5 sätestatud tingimustega.

Kõnealustele andmetele otsese juurdepääsu ja nende kasutamise täiendavad tingimused määratakse kindlaks lepinguga.

5.   Käesolevat artiklit kohaldatakse lisaks artiklis 4 sätestatud kohustustele.

Artikkel 7

Küberturvalisus ja andmete vorming

1.   Telemaatikavaldkonna sidusrühmad, liidu organid ja käesoleva määruse rakendamises osalevad avaliku sektori asutused identifitseeritakse nende organisatsiooni kordumatu identifikaatoriga, mis on määratud ja kinnitatud vastavalt artiklile 9.

2.   Kui telemaatikavaldkonna sidusrühm jagab andmeid ja annab neile juurdepääsu käesoleva määruse kohaselt, tagab ta, et tema kasutatavad sidevõrgud, -protokollid, -süsteemid, -liidesed või andmebaasid vastavad lisa punktis 1.3 sätestatud küberturvalisuse nõuetele.

3.   Kui telemaatikavaldkonna sidusrühm jagab andmeid ja annab neile juurdepääsu käesoleva määruse kohaselt, peab ta järgima andmekataloogi elementides ERA ontoloogia alamhulkadena määratletud semantikat ja lisa punktis 1.4 osutatud andmejärjestust.

4.   Amet tagab, et ERA ontoloogia ja sellega seotud konkreetsed andmekataloogi elemendid kajastavad liidu raudteesüsteemi mõjutavat regulatiivset ja tehnilist arengut.

Artikkel 8

Ühine keskhoidla ja võrdlusandmed

1.   Amet haldab ühist keskhoidlat, mis on telemaatikarakenduste jaoks liidu ühiste raudteeandmete ainus allikas. Andmehoidla tehakse avalikkusele kättesaadavaks ja seal talletatakse kogu järgmine teave:

a)

metaandmed ja nendega seotud konkreetsed andmekataloogi elemendid, millele on osutatud lisa punktis 1.4 ERA ontoloogia alamhulgana, täpsustades andmete sisu ja struktuuri;

b)

avaliku võtme taristu (PKI) sertifitseerimisasutuste loetelu, mis on koostatud vastavalt lisa punktis 1.3 sätestatud nõuetele;

c)

artiklis 9 osutatud ühised võrdlusandmed, mida haldab amet;

d)

link juurdepääsuks raudteesektori hallatavatele, lisa punktis 3.3 osutatud kaubaveoga seotud võrdlusandmetele.

2.   Amet võimaldab telemaatikavaldkonna sidusrühmadel tellida automaatseid teateid ühise keskhoidlaga seotud teabe ajakohastamise kohta.

3.   Telemaatikavaldkonna sidusrühm võib oma tegevuses kasutamiseks kopeerida ühises keskhoidlas kättesaadavaid andmeid.

4.   Amet ja kõik lisa punktide 1.2 ja 4.8 kohaselt ühiste võrdlusandmete eest vastutavad telemaatikavaldkonna sidusrühmad teevad järgmist:

a)

teevad oma võrdlusandmed taaskasutamiseks avalikult ja tasuta kättesaadavaks kooskõlas lisas sätestatud tehniliste kirjelduste ja juurdepääsutingimustega ning vastava hoidla kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele kohaldatavate teenuse taseme tingimustega;

b)

haldavad oma võrdlusandmete määramist, haldamist ja säilitamist ning neile juurdepääsu läbipaistval, õiglasel, mõistlikul ja mittediskrimineerival viisil.

Artikkel 9

Ühiste võrdlusandmete haldamine

1.   Amet tagab telemaatikavaldkonna sidusrühmadele veebirakendused, mis võimaldavad neil esitada taotlusi koodide määramiseks ja nendega seotud andmeelementide ajakohastamiseks.

Amet koostab ja avaldab kasutusjuhendi, milles kirjeldatakse veebirakenduste erinevaid funktsioone.

2.   Amet määrab kindlaks ja avaldab koodide määramise ja nendega seotud andmeelementide ajakohastamise taotluste haldamise korra, sealhulgas sellega seotud keelekorralduse kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 74, ja tähtajad ning kohaldab neid. Selles juhendis antakse telemaatikavaldkonna sidusrühmadele juhised taotluste esitamiseks.

3.   Amet haldab ja määrab ühiseid võrdlusandmeid kordumatute võrdlusidentifikaatorite (edaspidi „koodid“) kujul, mida telemaatikavaldkonna sidusrühmad kasutavad või kavatsevad kasutada seoses artikli 2 lõikes 1 osutatud protsessidega, et teha kindlaks järgmised andmeelemendid:

a)

üksused (edaspidi „organisatsioonikoodid“), kes osalevad andmete jagamises kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797, direktiivi (EL) 2016/798 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL kohaselt vastu võetud õigusaktidega, millele on osutatud lisa punktis 1.2.1;

b)

lisa punktis 1.2.2 osutatud geograafilised punktid (edaspidi „asukohakoodid“);

c)

lisa punktis 4.8 osutatud piletimüügiga seotud aspektid (edaspidi „piletimüügi koodiloendid“).

4.   Telemaatikavaldkonna sidusrühm esitab ametile taotlused koodide määramiseks. Taotlus peab olema kooskõlas lisa punktis 1.2 sätestatud ühiste võrdlusandmete nõuetega.

5.   Kui telemaatikavaldkonna sidusrühm esitab taotluse koodi määramiseks liidus asuvale asukohale, mis ei kuulu direktiivi (EL) 2016/797 I lisa punktis 1 osutatud liidu raudteevõrgu ulatusse, määrab amet asukohakoodi raudteevõrgu virtuaalse laiendusena (edaspidi „virtuaalne asukohakood“) järgmistel juhtudel:

a)

kui asukohas kasutatakse veoteenuseid, mis asendavad ajutiselt raudteeveoteenuseid;

b)

kui asukohas kasutatakse raudteeveoteenustena müüdavaid transporditeenuseid, mida ei osuta raudteeveo-ettevõtjad;

c)

kui asukohta käsitatakse metajaamana.

6.   Amet tagab, et määratud asukohakoodide asukoht määratakse kindlaks seoses asjakohaste taristuandmetega, mis on kättesaadavad direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 49 osutatud raudteetaristuregistris (RINF), ja säilitab neid.

7.   Hiljemalt 2. septembriks 2026 täpsustab iga taristuettevõtja ja iga raudtee kaubaveorajatiste käitaja või ükskõik kumma määratud, liidus asutatud muu pädev üksus neile enne käesoleva määruse jõustumist määratud asukohakoodide asukoha seoses RINFis kättesaadavate asjakohaste taristuandmetega.

8.   Kui raudtee-reisijateveoteenuste puhul viitab telemaatikavaldkonna sidusrühm juurdepääsusõlmele või andmevaldajale riiklike juurdepääsupunktide kaudu, kasutab ta Euroopa identifikaatorina ühiseid võrdlusandmeid, mida haldab ja määrab amet vastavalt käesolevale artiklile.

Artikkel 10

Andmete kvaliteet

1.   Amet ja kõik telemaatikavaldkonna sidusrühmad tagavad, et nende võrdlusandmed vastavad lisa punktis 1.5 sätestatud andmekvaliteedi kriteeriumidele ja nimiväärtustele ning asjakohasele tervikluse ja usaldusväärsuse tasemele.

2.   Kui telemaatikavaldkonna sidusrühm jagab käesoleva määruse kohaselt andmeid või annab neile juurdepääsu, tagab ta, et andmed vastavad asjakohasele tervikluse ja usaldusväärsuse tasemele ning hõlmavad lõikes 1 osutatud võrdlusandmeid. Samuti püüab ta järgida lisa punktis 1.5 sätestatud nimiväärtusi, kusjuures lubatud kõikumine on 5 % iga kõnealuses punktis sätestatud andmekvaliteedi kriteeriumi kohta.

3.   Iga telemaatikavaldkonna sidusrühm tagab, et ühisest keskhoidlast kopeeritavad andmed säilitavad sama kvaliteeditaseme.

4.   Kui telemaatikavaldkonna sidusrühm jagab käesoleva määruse kohaselt andmeid või annab neile juurdepääsu, teeb ta kvaliteedi tagamise kontrolle. Kõik andmete kvaliteedis avastatud puudused kõrvaldatakse võimalikult kiiresti.

5.   Iga telemaatikavaldkonna sidusrühm kehtestab iga andmekvaliteedi kriteeriumi jaoks regulaarse kvaliteedi tagamise kontrolli korra, mis hõlmab vähemalt võrdlusmarsruutide ja -asukohtade valikut.

Artikkel 11

Võrgustikuspetsiifilised andmenõuded

1.   Amet kehtestab ja avaldab vormi, et koguda artikli 12 lõikes 1 osutatud muudatuste juhtimise korra osana ühtlustamata andmenõudeid, mida telemaatikavaldkonna sidusrühmad kohaldavad või kavatsevad kohaldada.

2.   Hiljemalt 2. detsembriks 2026 jagab iga taristuettevõtja ametiga artikli 12 lõikes 1 osutatud muudatuste juhtimise korra osana võrgustikuspetsiifilisi andmenõudeid, mida ta kohaldab või kavatseb kohaldada, ning põhjendab neid, kasutades lõikes 1 osutatud vormi.

Iga liikmesriik tagab, et tema vastutusalasse kuuluvad taristuettevõtjad täidavad esimese lõigu sätteid.

3.   Käesoleva määruse artikli 12 lõikes 1 osutatud muudatuste juhtimise korra osana ja kogutud teabe põhjal ajakohastab amet põhjendatud juhtudel käesoleva määruse lisa C liites osutatud asjakohaseid ühtlustatud tehnilisi kirjeldusi või soovitab määruse (EL) 2016/796 artikli 4 punkti a kohaselt komisjonil lisada käesoleva määruse lisa 5. jakku erijuhtumid.

4.   Telemaatikavaldkonna sidusrühmad kohaldavad andmenõudeid, mis on käesoleva määruse kohaselt ühtlustatud või loetletud konkreetse erijuhtumina.

Artikkel 12

Viidatud tehniliste kirjelduste ajakohastamine

1.   Amet kehtestab ja avaldab muudatuste juhtimise korra ning kohaldab seda, et ajakohastada ja hallata lisa C liites osutatud ühtlustatud tehnilisi kirjeldusi.

2.   Kui amet esitab määruse (EL) 2016/796 artikli 10 lõigete 2 ja 3 või artikli 19 lõike 1 punkti d kohaselt arvamusi, milles määratakse kindlaks muudatused, mis kujutavad endast nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid, teeb ta vajaduse korral ettepaneku nende rakendamise kuupäevade kohta.

3.   Amet teavitab liikmesriike oma käesoleva artikli lõike 2 kohasest tegevusest direktiivi (EL) 2016/797 artikli 51 lõikes 1 osutatud komitee kaudu.

Artikkel 13

Juhtiv raudteeveo-ettevõtja

1.   Kui raudtee-otseveoteenust osutavad või kavatsevad osutada mitu raudteeveo-ettevõtjat, määravad need ettevõtjad ühe neist või muu liidus asutatud pädeva üksuse kogu teenuse jaoks juhtivaks raudteeveo-ettevõtjaks järgmiste ülesannete täitmisel, mis on osa artikli 2 lõikes 1 osutatud protsessidest:

a)

rongi identifitseerimisnumbri (edaspidi „rongi võrdlusidentifikaator“) järjepidev sidumine muude objekti identifikaatoritega vastavalt lisa punktis 2.1 sätestatud tingimustele;

b)

raudteeveo-ettevõtjate ja muude läbilaskevõime haldamisega seotud taotlejate tegevuse koordineerimine vastavalt lisa punktis 2.3 sätestatud tingimustele;

c)

reisirongide sõiduplaani andmete koondamine vastavalt lisa punktis 4.2 sätestatud tingimustele, kui see erineb liiklusgraafikust;

d)

kaubavagunite ja nende veose liikumise jälgimine vastavalt lisa punktis 3.2 sätestatud tingimustele;

e)

kaubaveo puhul saatelehe andmete integreerimine ja jagamine ning tegevus selle teenuse ühtse kontaktpunktina vastavalt lisa punktis 3.1.1 sätestatud tingimustele.

2.   Lõikes 1 osutatud raudteeveo-ettevõtjad võivad jagada lõikes 1 osutatud ülesanded või osa neist rohkem kui ühele ettevõtjale või pädevale üksusele, kellest igaüks tegutseb juhtiva raudteeveo-ettevõtjana seoses ühe või mitme ülesandega, mille eest nad vastutavad.

3.   Kui raudtee-otseveoteenust (vahepeatustega või ilma) osutab või kavatseb osutada üks raudteeveo-ettevõtja, on see ettevõtja juhtiv raudteeveo-ettevõtja.

4.   Lõikes 1 osutatud ülesannete eest vastutav juhtiv raudteeveo-ettevõtja tegutseb ühtse kontaktpunktina, et tagada käesoleva määruse kohaselt asjaomaste andmevaldajate poolt jagatud või kättesaadavaks tehtud andmete järjepidevus ja integreerimine.

Artikkel 14

Andmete jagamise telemaatikarakendused

1.   Kui telemaatikavaldkonna sidusrühm jagab andmeid või annab neile käesolevale määruse kohaselt juurdepääsu, kasutab ta telemaatikarakendust. Kõnealune rakendus põhineb masinatevahelise andmete jagamise rakendusliidesel (API) või teise võimalusena inimeselt masinale andmete jagamiseks kasutataval veebipõhisel kasutajaliidesel, millele juurdepääsu võimaldab teine telemaatikavaldkonna sidusrühm.

2.   Iga telemaatikavaldkonna sidusrühm tagab, et telemaatikarakendused, mida ta kasutab või millele ta võimaldab kasutamiseks juurdepääsu, vastavad lisa punktis 1.7 sätestatud tingimustele ja tagavad andmete mittediskrimineeriva jagamise.

3.   Kaks või enam telemaatikavaldkonna sidusrühma võivad ühiselt kasutada ühte telemaatikarakendust või võimaldada ühiselt sellele kasutamiseks juurdepääsu.

4.   Läbilaskevõime haldamise, rongide ettevalmistamise ja liikluskorralduse valdkonnas kasutab iga taristuettevõtja direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 1 sätestatud minimaalse juurdepääsupaketi osana nii rakendusliidest kui ka võimaldab kasutamiseks juurdepääsu oma raudteevõrgustiku veebipõhistele kasutajaliidestele.

Kui liikmesriigis on rohkem kui üks taristuettevõtja, võib see liikmesriik nõuda, et need taristuettevõtjad kasutaksid ühiselt sellist rakendusliidest ja võimaldaksid ühiselt kasutamiseks juurdepääsu oma raudteevõrgustike veebipõhistele kasutajaliidestele. Sellisel juhul määrab asjaomane liikmesriik ühe taristuettevõtja, kes vastutab kõnealuste telemaatikarakenduste ühise kasutuselevõtu eest.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusliidesed ja veebipõhised kasutajaliidesed võivad olla ka liidu ühised rakendused, mis on lõike 5 kohaselt vajalikud mitut võrgustikku hõlmavate protsesside jaoks.

5.   Mitut võrgustikku hõlmavate protsesside puhul läbilaskevõime haldamise, rongide ettevalmistamise ja liikluskorralduse valdkonnas:

a)

peavad taristuettevõtjad ühiselt kasutama liidu ühist rakendusliidest ja tagama kasutamiseks juurdepääsu liidu ühistele veebipõhistele kasutajaliidestele;

b)

võivad raudtee kaubaveorajatiste käitajad ühiselt kasutada liidu ühist rakendusliidest ja pakkuda kasutamiseks juurdepääsu liidu ühistele veebipõhistele kasutajaliidestele.

6.   Kaubavagunite ja nende veose haldamise valdkonnas võivad raudtee-kaubaveoettevõtjad ühiselt kasutada liidu ühist rakendusliidest ja pakkuda kasutamiseks juurdepääsu liidu ühistele veebipõhistele kasutajaliidestele.

Artikkel 15

Ümberistumisaeg ja reisijate teavitamine jaamades

1.   Iga jaamaülem või asjakohasel juhul taristuettevõtja või muu üksus, kelle üks neist või liikmesriik on määranud andmevaldajaks, kehtestab oma vastutusalasse kuuluvate jaamade jaoks neutraalsel ja mittediskrimineerival viisil ning kooskõlas lisa punktis 4.2.2.1 sätestatud nõuetega ja vajaduse korral koostöös teiste jaamaülemate või taristuettevõtjatega järgmised minimaalsed ümberistumisajad:

a)

minimaalne ümberistumisaeg juurdepääsusõlmede vahel, milleks võivad olla:

i)

erinevad raudtee-reisijateveoteenused samas jaamas;

ii)

erinevad raudtee-reisijateveoteenused eri jaamades, mis kuuluvad samasse metajaama;

iii)

erinevad raudtee-reisijateveoteenused ja muud asjakohased reisijate regulaarveo teenused, mis võivad olla omavahel ühendatud;

b)

punktis a osutatud minimaalne ümberistumisaeg, mis on kohandatud:

i)

puudega isikutele ja piiratud liikumisvõimega isikutele;

ii)

jalgratast vedavale reisijale.

2.   Iga jaamaülem või asjakohasel juhul taristuettevõtja või andmevaldaja määrab tema vastutusalasse kuuluvate jaamade puhul kindlaks veoteenuste ühendamise võimalused ja kogub teavet lisaaja kohta, mida raudteeveo-ettevõtja või ametiasutused võivad veotingimuste kohaselt reisijate, jalgrataste või pagasi registreerimiseks nõuda, ning lisab sellekohase teabe minimaalsele ümberistumisajale.

3.   Iga jaamaülem või asjakohasel juhul taristuettevõtja või andmevaldaja kehtestab tema vastutusalas olevate jaamade jaoks neutraalsel ja mittediskrimineerival viisil kõige asjakohasema infosüsteemi, mis paigaldatakse jaama jaamapiirkonnas viibivatele rongireisijatele rongiliikluse ja rongide koosseisuga seotud teabe esitamiseks vastavalt lisa punktis 4.7.1 sätestatud nõuetele.

4.   Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel teevad raudtee-reisijateveoettevõtjad, reisijateveoorganisatsioonid, jaamaülemad, taristuettevõtjad ja vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 2 punktis b määratletud pädev asutus või asjakohasel juhul andmevaldaja jaamaülemaga või vajaduse korral taristuettevõtja või andmevaldajaga nende taotluse korral koostööd.

3. PEATÜKK

RAKENDAMINE

Artikkel 16

Rakendamise tähtajad

1.   Iga telemaatikavaldkonna sidusrühm tagab, et kõik uued telemaatikarakendused, mille ta pärast käesoleva määruse jõustumist kasutusele võtab, vastavad käesoleva määruse nõuetele.

2.   Olemasolevate telemaatikarakenduste puhul järgib iga telemaatikavaldkonna sidusrühm lisa G liites sätestatud vahetähtaegu, tagamaks, et need rakendused ja nende kaudu jagatud või kättesaadavaks tehtud andmed on kooskõlas käesoleva määrusega artikli 2 lõikes 1 osutatud protsesside puhul, mida teostatakse seoses 2030. aasta liiklusgraafikutega, mida hakatakse kohaldama alates 9. detsembrist 2029.

3.   Lõike 2 kohaldamisel kehtib raudtee kaubaveorajatiste käitajatele täiendav üleminekuperiood, milleks on 12 kuud.

4.   Direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 2 loetletud teenindusrajatiste käitajad, kellele ei ole osutatud käesoleva artikli muudes sätetes, võivad otsustada kohaldada käesolevat määrust vabatahtlikkuse alusel.

5.   Kui telemaatikarakenduste allsüsteemi kavandamine või rakendamine vastavalt määrustele (EL) nr 454/2011 või (EL) nr 1305/2014 on jõudnud punkti, kus selle vastavus käesolevale määrusele võib ohustada kõnealuse allsüsteemi kasutuselevõtu elujõulisust, võib lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegu pikendada 12 kuu võrra.

Artikkel 17

Rakendamise seire

1.   Amet peaks tagama telemaatikavaldkonna sidusrühmade aruandlust toetava veebirakenduse olemasolu. See veebirakendus võimaldab automaatset andmete importimist telemaatikavaldkonna sidusrühmade poolt kasutatavatest telemaatikarakendustest, et toetada nende rakendamise aruandlust.

2.   Kuni telemaatikavaldkonna sidusrühmad ei ole oma telemaatikarakenduste vastavust artikli 18 kohaselt tõendanud, esitavad nad ametile lõikes 1 osutatud automaatse veebirakenduse kaudu täpse ja läbipaistva ülevaate telemaatikarakenduste rakendamise seisu kohta ja lisa G liites sätestatud vahetähtaegade saavutamise rakenduskavad, vastavalt järgmistele tingimustele:

a)

hiljemalt 2. septembriks 2027 esitab iga taristuettevõtja aruande järgmistes valdkondades:

i)

läbilaskevõime haldamine;

ii)

rongide ettevalmistamine;

iii)

liikluskorraldus;

b)

hiljemalt 2. märtsiks 2028:

i)

iga raudtee-kaubaveoettevõtja esitab aruande rongide ettevalmistamise ning kaubavagunite ja nende veose haldamise kohta;

ii)

iga raudtee kaubaveorajatiste käitaja esitab aruande liikluskorralduse kohta;

iii)

iga jaamaülem esitab aruande rongipiletite müügi ja rongireisijate teavitamise kohta;

iv)

iga raudtee-reisijateveoettevõtja esitab aruande rongide ettevalmistamise, rongipiletite müügi ja rongireisijate teavitamise kohta.

3.   Telemaatikavaldkonna sidusrühmad koordineerivad oma jõupingutusi rakenduskavade koostamisel. Iga liikmesriik toetab riiklikku koordineerimist või delegeerib ülesande riiklikule kontaktpunktile.

4.   Amet avaldab koondandmed rakendamise seisu ja rakenduskavade kohta liikmesriikide ja liidu tasandil seoses taristuettevõtjate võrgustiku suurusega ja raudteeveo-ettevõtjate turuosaga, väljendatuna vastavalt tonnides kilomeetri ja reisijates kilomeetri kohta.

Artikkel 18

Vastavushindamine

1.   Amet peab tagama veebirakenduse, mis võimaldab telemaatikavaldkonna sidusrühmadel üksikteateid ise automaatselt hinnata.

Amet avaldab kasutusjuhendi, milles kirjeldatakse veebirakenduste eri funktsioone.

2.   Iga telemaatikavaldkonna sidusrühm, kelle suhtes kohaldatakse artikli 17 kohast aruandekohustust, hindab enesehindamise teel oma telemaatikarakenduste vastavust üksnes lõikes 1 osutatud veebirakenduse kaudu jagatavatele andmetele enne artiklis 16 sätestatud rakendamise tähtaegu. Individuaalsed enesehindamisel põhinevad teated peavad vastama lisa punktis 1.6 ja liites D.1 sätestatud katsemenetlusele.

3.   Kui enesehindamise tulemused on positiivsed, täidab lõikes 1 osutatud veebirakendus automaatselt kõik järgmised funktsioonid:

a)

väljastab tõendipõhise kinnituse, millega tagatakse enesehindamise teinud telemaatikavaldkonna sidusrühmale ja ametile eeldus, et enesehindamisel põhinevad teated ja nendega seotud telemaatikarakendused vastavad käesoleva määruse sätetele;

b)

koostab kõnealuse enesehindamisega seotud asjakohast teavet, nagu on sätestatud lisa liite D.1 punktis 1;

c)

koostab ja avaldab loetelu telemaatikarakendustest, mille puhul eeldatakse, et need vastavad nõuetele.

4.   Kui telemaatikarakendus on saanud positiivse vastavushindamise tulemuse, mille amet on esitanud ja avaldanud enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, jääb selline hinnang kehtima, välja arvatud juhul, kui telemaatikarakendust muudetakse.

5.   Telemaatikarakenduse muudatusi hinnatakse enesehindamise teel, kui sellised muudatused mõjutavad mõnda järgmistest küsimustest:

a)

artikli 7 lõike 3 kohaselt jagatavad andmeelemendid, andmestruktuur või andmete järjestus;

b)

uue või ajakohastatud rakendusliidese või veebipõhise kasutajaliidese rakendamine;

c)

artikli 7 lõike 2 kohased küberturvalisuse meetmed.

6.   Kui telemaatikavaldkonna sidusrühma poolt kasutatava telemaatikarakenduse väidetav mittevastavus on põhjendatud või kui tekib põhjendatud kahtlus, hindab amet omal algatusel või komisjoni, liidu organi, avaliku sektori asutuse või telemaatikavaldkonna sidusrühma taotlusel enesehindamise õigsust lõike 3 punkti b kohaselt koostatud asjakohase teabe põhjal ja vastavalt liites D.2 sätestatud katsemenetlusele.

7.   Amet teavitab hindamise tulemusest taotluse esitanud üksust ja hinnatud telemaatikarakendusi kasutavat telemaatikavaldkonna sidusrühma ning seda hinnangut võidakse kasutada järelmeetmete võtmiseks, sealhulgas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 3 punktis 7 määratletud riikliku ohutusasutuse või muude käesoleva määruse rakendamise eest vastutavate riiklike asutuste poolt rakendatavate täitemeetmete võtmiseks.

8.   Amet hindab ka enesehindamise õigsust teabe põhjal, mis on koostatud lõike 3 punkti b alusel telemaatikarakenduste projektide jaoks, mille kohta on esitatud liidu rahalise toetuse taotlus.

Taotluse korral võib amet sellise hindamise määruse (EL) 2016/796 artikli 64 lõike 2 punkti d ja artikli 80 lõike 2 punkti c kohase teenusena teha ka projektide puhul, mis ei ole hõlmatud liidu rahalise toetusega.

9.   Amet kehtestab ja avaldab menetlused ja tähtajad ning kohaldab neid, et hinnata enesehindamise õigsust lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamisel.

Artikkel 19

Uuenduslikud lahendused

1.   Kui telemaatikavaldkonna sidusrühm kavatseb telemaatikarakenduse puhul kasutada uuenduslikku lahendust, mida ei ole käesoleva määrusega ette nähtud, esitab ta kavandatud uuendusliku lahendusega seotud tehnilise dokumentatsiooni komisjonile analüüsimiseks ja teatab, kuidas on võimalik tagada liideste koostalitlusvõime teiste nõuetele vastavate telemaatikavaldkonna sidusrühmadega. Komisjon küsib kavandatud uuendusliku lahenduse kohta ameti arvamust vastavalt määruse (EL) 2016/796 artikli 10 lõikele 2.

2.   Kui ameti arvamus on negatiivne, ei saa pakutud uuenduslikku lahendust rakendada.

3.   Kui ameti arvamus on positiivne, töötatakse välja asjakohane funktsionaalne kirjeldus ja liidese tehniline kirjeldus ning katsemenetlus, võimaldamaks sellise uuendusliku lahenduse kasutamist, ning need võidakse seejärel lisada direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 5 sätestatud läbivaatamisprotsessi osana.

4.   Lisaks lõikele 3 võib amet oma positiivses arvamuses arvestada, et uuenduslik lahendus on direktiivi (EL) 2016/797 artikli 6 lõike 3 kohaselt nõuete täitmise aktsepteeritud meetod. Sellisel juhul võib kõnealust positiivset arvamust kasutada selleks, et hinnata uuendusliku lahenduse vastavust käesolevale määrusele.

Artikkel 20

Riiklik kontaktpunkt

1.   Liikmesriigid määravad avaliku sektori asutuse või taristuettevõtja esindajate hulgast raudteeveo-ettevõtjatest või muudest taotlejatest sõltumatu riikliku kontaktpunkti ning tagavad sellele vajalikud vahendid.

2.   Kui liikmesriik otsustab määrata artikli 2 lõikes 1 osutatud protsesside ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ülesannete täitmiseks erinevad osalejad, tagab määratud riiklik kontaktpunkt nende osalejate tegevuse koordineerimise riiklikul tasandil ning jääb ameti, komisjoni ja muude asjaomaste organisatsioonide ühtseks kontaktpunktiks.

3.   Riiklik kontaktpunkt täidab järgmisi ülesandeid:

a)

tegutseb liikmesriigi esindajana artiklis 22 osutatud töörühmas, teeb koostööd ameti ja teiste riiklike kontaktpunktidega ning jagab töörühmaga läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil telemaatikavaldkonna sidusrühmade esitatud asjakohaseid operatiivseid seisukohti ja küsimusi;

b)

kogub artikliga 17 hõlmatud telemaatikavaldkonna sidusrühmade asjakohaseid turuosasid ja kontaktandmeid ning jagab neid ametiga;

c)

hõlbustab kontakte liikmesriikide, riikliku tasandi telemaatikavaldkonna sidusrühmade, ameti, komisjoni ja muude asjaomaste organisatsioonide vahel;

d)

toetab käesoleva määruse sätete koordineeritud rakendamist, hõlbustades:

i)

kasutuskogemuse kohta tagasiside saamist ja parimate tavade vahetamist telemaatikavaldkonna sidusrühmade vahel nii riiklikul kui ka liidu tasandil artiklis 22 osutatud töörühmas;

ii)

taristuettevõtjate rakenduskavade koordineerimist ja konsulteerimist muude telemaatikavaldkonna sidusrühmadega komisjoni poolt määruse (EL) 2016/796 artikli 38 lõike 4 kohaselt loetletud raudteesektori esindusasutuste kaudu;

iii)

potentsiaalsete telemaatikavaldkonna sidusrühmade integreerimist, teavitades neid kohaldatavast raamistikust.

4.   Hiljemalt 2. detsembriks 2026 edastab iga liikmesriik ametile määratud riikliku kontaktpunkti andmed. Amet avaldab need andmed.

Artikkel 21

Koostöö ja koordineerimine

1.   Taristuettevõtjad teevad direktiivi 2012/34/EL artiklis 7f osutatud Euroopa taristuettevõtjate võrgustikus koostööd, konsulteerides raudtee kaubaveorajatiste käitajate, raudteeveo-ettevõtjate ja muude telemaatikavaldkonna sidusrühmadega, et koordineerida järgmist:

a)

käesoleva määruse artikli 14 lõike 5 punktis a osutatud liidu ühise rakendusliidese ja liidu ühiste veebipõhiste kasutajaliideste ühise valdkonnaspetsiifilise tehnilise kirjelduse väljatöötamine;

b)

nende rakenduskavad liidu tasandil ja konsulteerimine teiste, riiklikul tasandil tegutsevate telemaatikavaldkonna sidusrühmadega riiklike kontaktpunktide toel.

2.   Raudtee-kaubaveoettevõtjad teevad koostööd artikli 14 lõikes 6 osutatud liidu ühise rakendusliidese ja liidu ühiste veebipõhiste kasutajaliideste ühise valdkonnaspetsiifilise tehnilise kirjelduse väljatöötamisel.

3.   Raudtee kaubaveorajatiste käitajad teevad koostööd artikli 14 lõike 5 punktis b osutatud liidu ühise rakendusliidese ja liidu ühiste veebipõhiste kasutajaliideste ühise valdkonnaspetsiifilise tehnilise kirjelduse väljatöötamisel.

4.   Hiljemalt 30. septembriks 2027 esitavad taristuettevõtjad, raudtee-kaubaveoettevõtjad ja raudtee kaubaveorajatiste käitajad direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 5 osutatud, ameti hallatava protsessi raames oma vastava ühise valdkonnaspetsiifilise tehnilise kirjelduse, mis tuleneb nende käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohastest ülesannetest, võttes arvesse nõukogu määruse (EL) 2021/2085 (37) IV jaotisega loodud Euroopa Raudtee Ühisettevõtte tööd.

Artikkel 22

Euroopa Liidu Raudteeameti telemaatika töörühm

Töörühm või töörühmad, mille amet on loonud vastavalt määruse (EL) 2016/796 2. peatükile, abistavad ametit käesolevas määruses sätestatud funktsionaalsete ja tehniliste kirjelduste kohaldamisel ja edasiarendamisel, eelkõige seoses ameti järgmiste ülesannetega:

a)

tagada telemaatikavaldkonna sidusrühmade asjakohane koordineerimine ja koostöö, tagamaks käesoleva määruse rakendamine ja kohaldamine;

b)

tagada riiklike kontaktpunktide koostöö liidu tasandil ning nende ülesannete ühtlustatud ja koordineeritud täitmine kogu liidus;

c)

jälgida artikli 9 lõikes 3 osutatud ühiste võrdlusandmete kvaliteeti;

d)

töötada välja artikli 9 lõike 1 teises lõigus osutatud kasutusjuhend ja artikli 9 lõikes 2 osutatud viitekoodide määramise taotluste esitamise kord ning hallata seda;

e)

ühtlustada vajaduse korral artikli 11 lõike 3 kohaseid võrgustikuspetsiifilisi andmenõudeid;

f)

töötada välja artikli 12 lõikes 1 osutatud menetlus ja hallata seda ning säilitada ameti poolt artikli 12 kohaselt välja antud ühtlustatud tehnilisi kirjeldusi;

g)

anda suuniseid artiklites 12 ja 21 osutatud ühtlustatud tehniliste kirjelduste ajakohastamist toetavate valdkonnaspetsiifilise tehnilise kirjelduse väljatöötamiseks;

h)

kavandada, rakendada, hallata ja tagada andmete impordi automatiseerimist, et toetada artiklis 17 osutatud aruandekohustuste täitmist;

i)

järgida lisa punktis 1.6 ja liites D.1 osutatud katsemenetlusi;

j)

rakendada käesoleva määruse artiklis 23 osutatud tulevasi ajakohastusi;

k)

hõlbustada telemaatikavaldkonna sidusrühmade vahelist teabevahetust ja parimate tavade kogumist liidu tasandil;

l)

hinnata, kas amet, komisjon või liikmesriigid peavad võtma vajaduse korral järelmeetmeid;

m)

kujundada töörühmadelt saadud tagasiside põhjal võetud järelmeetmed ja toetada nende rakendamist;

n)

teha kindlaks ja valmistada ette raudteesüsteemi digitaliseerimisega seotud strateegilised teemad, mis mõjutavad telemaatikarakenduste allsüsteemi, et arutada neid laiemas poliitilises kontekstis;

o)

anda komisjonile aru vastavalt artiklile 24.

Artikkel 23

Edasine areng

Võttes arvesse määruse (EL) 2021/2085 IV jaotisega loodud Euroopa Raudtee Ühisettevõtte tööd ja käesoleva määruse artikli 21 lõikes 4 osutatud ühist tehnilist kirjeldust, esitab amet hiljemalt 31. detsembriks 2028 komisjonile määruse (EL) 2016/796 artikli 19 lõike 1 punkti a kohase soovituse käesolevas määruses sätestatud funktsionaalsete ja tehniliste kirjelduste ajakohastamiseks järgmiste eesmärkidega ning koostab kõnealuse soovituse mõjuhinnangu vastavalt määruse (EL) 2016/796 artiklile 8:

a)

võtta arvesse raudteesüsteemi mõjutavat regulatiivset ja tehnilist arengut;

b)

muuta käesoleva määruse artikli 11 lõikes 5 osutatud positiivse hinnangu saanud siseriiklikel eeskirjadel põhinevate konkreetsete andmenõuete loetelu ühtlustatud tehnilisteks kirjeldusteks, erijuhtumiteks või vajaduse korral avatud punktiks;

c)

sulgeda käesoleva määruse lisa B liites esitatud avatud punktide loetelu;

d)

ajakohastada käesoleva määruse artiklis 12 osutatud tehniliste kirjelduste viiteid;

e)

tagada käesoleva määruse lisa C liites osutatud tehniliste kirjelduste kontekstis asjakohane ja tagasiulatuvalt ühilduv üleminek käesolevas määruses osutatud tehnilistelt dokumentidelt ning muudelt nende dokumentidega ühilduvatelt ja koostalitlusvõimelistelt tehnilistelt kirjeldustelt määruses (EL) nr 1025/2012 osutatud asjakohastele Euroopa standarditele.

4. PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Aruanne

1.   Aruanne, mille amet esitab vastavalt määruse (EL) 2016/796 artikli 35 lõikele 4, sisaldab käesoleva määruse tulemuslikkuse ja liidu raudteesüsteemi telemaatikarakenduste allsüsteemi koostalitluse saavutamiseks tehtud edusammude analüüsi.

2.   Rakendamise aruandlus põhineb ameti poolt käesoleva määruse artikli 17 kohaselt kogutud teabel.

3.   Määruse (EL) 2016/796 artikli 40 lõike 2 kohaldamisel avaldab amet ülevaate liidu rahastatavatest projektidest ja käesoleva määruse sätetega seotud uuenduslike väljundite analüüsist ning oma ettepanekud järelmeetmete kohta, mis on vajalikud, et tagada liidus vastavate rakenduste koordineeritud väljatöötamine ning ühtlustatud ja koordineeritud rakendamine.

Artikkel 25

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrused (EL) nr 454/2011 ja (EL) nr 1305/2014 tunnistatakse kehtetuks.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 26

Üleminekumeetmed

Kuni amet tagab artikli 9 lõikes 1 osutatud veebirakendused, määrab ta koodid olemasolevate andmebaaside kaudu, mida haldavad ühiselt taristuettevõtjad või raudtee kaubaveorajatiste käitajad või raudteeveo-ettevõtjate rühm. Selleks annavad kõnealuseid andmebaase haldavad sidusrühmad ametile juurdepääsu kõnealustele andmebaasidele.

Artikkel 27

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Järgmisi artikleid kohaldatakse alates 2. septembrist 2026:

a)

artikli 8 lõike 1 punktid a, c ja d ning artikli 8 lõige 2;

b)

artikli 9 lõige 2;

c)

artikli 11 lõige 1;

d)

artikli 12 lõige 1.

3.   Artikli 9 lõikeid 3–6 kohaldatakse alates 15. märtsist 2026.

4.   Järgmisi artikleid kohaldatakse alates 2. märtsist 2027:

a)

artikli 8 lõike 1 punkt b;

b)

artikli 9 lõige 1;

c)

artikli 17 lõige 1;

d)

artikkel 18.

5. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. veebruar 2026

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 138, 26.5.2016, lk 44, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/797/oj.

(2)  Komisjoni 5. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 123, 12.5.2011, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/454/oj).

(3)  Komisjoni 11. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1305/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmete koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 438, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1305/oj).

(4)  Komisjoni 8. juuni 2017. aasta delegeeritud otsus (EL) 2017/1474, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 seoses koostalitluse tehniliste kirjelduste koostamise, vastuvõtmise ja läbivaatamise konkreetsete eesmärkidega (ELT L 210, 15.8.2017, lk 5, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_del/2017/1474/oj).

(5)  Ameti 25. jaanuari 2022. aasta soovitus reisijateveoteenuste telemaatiliste rakenduste KTK kohta ja ameti 27. jaanuari 2022. aasta soovitus kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmete KTK kohta.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastatud) (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/34/oj).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1679, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 (ELT L, 2024/1679, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1679/oj).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/798/oj).

(9)  Komisjoni 22. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2177 teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu kohta (ELT L 307, 23.11.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2017/2177/oj).

(10)  Komisjoni 31. mai 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1926, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamisega kogu ELis (ELT L 272, 21.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2017/1926/oj).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.7.2020, lk 33, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/1056/oj).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/782/oj).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854 ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828 (andmemäärus) (ELT L, 2023/2854, 22.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/868 Euroopa andmehalduse kohta (andmehalduse määrus) (ELT L 152, 3.6.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/868/oj).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/782/oj).

(16)  ERA tehnilises dokumendis B.5 täpsustatud lahendused:

– A1: TAP KTK varasem rakendusliides, mille aluseks on kahendvormingus sõnumid;

– A2: TAP KTK varasem rakendusliides, mille aluseks on XML/SOAP;

– B1: rakendusliides, mille aluseks on Open Sales and Distribution Model (OSDM) JSON/REST;

– B2: rakendusliides, mille aluseks on Transmodelil (EN12896) ja JSON-/REST-il põhinev Open Mobility Sales (OMSA).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1025/oj).

(18)   https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10306-2016-INIT/en/pdf.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/223/oj).

(20)   ELT C 240, 24.7.2014, lk 1.

(21)  Komisjoni 18. mai 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/863, millega uuendatakse Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi (EUPL), et veelgi hõlbustada haldusasutuste arendatud tarkvara jagamist ja taaskasutamist (ELT L 128, 19.5.2017, lk 59, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2017/863/oj).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/796/oj).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastatud) (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/34/oj).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/798/oj).

(27)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 5, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/773/oj).

(28)  Komisjoni 10. augusti 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1695, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/919 (ELT L 222, 8.9.2023, lk 380, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/1695/oj).

(29)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1300/oj).

(30)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1304/2014 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – müra“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta, millega muudetakse otsust 2008/232/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/229/EL (ELT L 356, 12.12.2014, lk 421, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1304/oj).

(31)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1301/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 179, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1301/oj).

(32)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1302/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 228, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1302/oj).

(33)  Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus C2025–0228.

(34)  Nõukogu määrus nr 11 veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 79 lõike 3 rakendamisel (EÜT 52, 16.8.1960, lk 1121, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1960/11/oj).

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/68/oj).

(36)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1370/oj).

(37)  Nõukogu 19. novembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 219/2007, (EL) nr 557/2014, (EL) nr 558/2014, (EL) nr 559/2014, (EL) nr 560/2014, (EL) nr 561/2014 ja (EL) nr 642/2014 (ELT L 427, 30.11.2021, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2085/oj).


LISA

SISUKORD

1.

Üldnõuded 33

1.1.

Olulised nõuded 33

1.2.

Ühised võrdlusandmed 33

1.2.1.

Organisatsiooni võrdlusandmed 33

1.2.2.

Asukoha võrdlusandmed 33

1.3.

Küberturvalisus 34

1.4.

Andmete esitamine 34

1.5.

Andmekvaliteedi kriteeriumid 34

1.5.1.

Täpsus 34

1.5.2.

Täielikkus 35

1.5.3.

Järjepidevus 35

1.5.4.

Õigeaegsus 35

1.5.5.

Kordumatus 35

1.6.

Vastavushindamine 35

1.7.

Telemaatikarakendused 36

1.7.1.

Läbilaskevõime haldamise, rongide ettevalmistamise ja liikluskorralduse veebipõhised kasutajaliidesed 36

1.7.2.

Kaubavagunite ja nende veose haldamise veebipõhised kasutajaliidesed 36

2.

Läbilaskevõime haldamine, rongide ettevalmistamine ja liikluskorraldus 36

2.1.

Objekti identifikaatorid 36

2.1.1.

Üldsätted 36

2.1.2.

Rongi võrdlusidentifikaator 36

2.1.3.

Rongiobjekt 37

2.1.4.

Liinitaotluse objekt 37

2.1.5.

Liiniobjekt 37

2.1.6.

Marsruudiobjekt 37

2.1.7.

Juhtumi võrdlusobjekt 38

2.2.

Taristu läbilaskevõime strateegiline haldamine 38

2.3.

Läbilaskevõime jaotamine 38

2.3.1.

Üldsätted 38

2.3.2.

Liinitaotlus 39

2.3.3.

Liini andmed 39

2.3.4.

Liin kinnitatud 40

2.3.5.

Liini andmed tagasi lükatud 40

2.3.6.

Liin tühistatud 40

2.3.7.

Liin ei ole saadaval 40

2.3.8.

Kättesaamise kinnitus 40

2.3.9.

Läbilaskevõime jaotamise koordineerimise protsess 41

2.3.10.

Liiklusgraafik 41

2.4.

Läbilaskevõime kavandatud piirangud 41

2.4.1.

Läbilaskevõime kavandatud piirangute koordineerimine 41

2.4.2.

Konsulteerimine läbilaskevõime kavandatud piirangutest mõjutatud sidusrühmadega 41

2.4.3.

Läbilaskevõime kavandatud piirangute avaldamine 41

2.4.4.

Läbilaskevõime kavandatud piirangutest tulenevad taristu nimiparameetrite ajutised muudatused 41

2.5.

Rongide ettevalmistamine 41

2.5.1.

Rongi koosseis 41

2.5.2.

Rong valmis 43

2.5.3.

Rongi valmisoleku prognoos 44

2.6.

Rongiliikluse andmete esitamine 44

2.6.1.

Üldsätted 44

2.6.2.

Meldepunktid 45

2.6.3.

Rongi sõiduandmed 45

2.6.4.

Rongi sõiduprognoosi teave 45

2.6.5.

Rongi hilinemise põhjus 46

2.6.6.

Teave teenuse häirete kohta 46

2.6.7.

Liini muutmine käitamisel 46

2.7.

Varasemad rongidega seotud andmed 47

2.8.

Andmete jagamine teiste sidusrühmadega 47

3.

Kaubavagunite ja nende veose haldamine 47

3.1.

Elektrooniline raudtee-kaubaveo teave 47

3.1.1.

Elektrooniline saateleht (eCN) 47

3.1.2.

Raudtee-kaubaveoteenuste broneerimis-, makse- ja arvesüsteemid 48

3.2.

Kaubavagunite ja nende veose liikumine 48

3.2.1.

Vaguni sõiduandmed 49

3.2.1.1.

Kaubavagunite asukoha kindlaksmääramine 49

3.2.1.2.

Vaguni seisund 49

3.2.1.3.

Vagun liikumiseks valmis 49

3.2.1.4.

Vagun minema veetud 50

3.2.1.5.

Vaguni lahkumine lähtekohast 50

3.2.1.6.

Vaguni saabumine vahepunkti 50

3.2.1.7.

Vaguni väljumine vahepunktist 50

3.2.1.8.

Vagun üle antud 50

3.2.1.9.

Vagun üle võetud 51

3.2.1.10.

Vaguni kõrvalekalle 51

3.2.1.11.

Vaguni kõrvalekalle kõrvaldatud 51

3.2.1.12.

Vaguni saabumine sihtkohta 51

3.2.1.13.

Vagun kohale toodud 51

3.2.2.

Ühendveo-laadimisüksuste liikumine 51

3.2.3.

Vaguni prognoosteave 51

3.3.

Kaubaveoga seotud võrdlusandmed 52

3.3.1.

Üldsätted 52

3.3.2.

Veeremi võrdlusandmebaasid 53

3.3.3.

Ühendveo-laadimisüksuste võrdlusandmebaasid 53

3.3.4.

Vagunite ja ühendveo-laadimisüksuste käitamise andmebaasid 54

3.3.4.1.

Üldsätted 54

3.3.4.2.

Kaubavaguni laadimine 55

3.3.4.3.

Laaditud kaubavagun teel 55

3.3.4.4.

Tühi kaubavagun teel 55

3.3.4.5.

Kaubavaguni mahalaadimine 55

3.3.4.6.

Tühi kaubavagun veeremiettevõtja käsutuses 55

3.4.

Andmete jagamine teiste sidusrühmadega 55

4.

Raudtee-reisijateveoteenustega seotud rongipiletite müük ja rongireisijate teavitamine 56

4.1.

Üldsätted 56

4.2.

Reisirongide sõiduplaani andmed 56

4.2.1.

Reisirongide sõiduplaani andmed 56

4.2.2.

Reisirongide sõiduplaani andmed ümberistumisaegade kohta 57

4.2.2.1.

Minimaalne ümberistumisaeg 58

4.2.2.2.

Ümberistumisaeg ühes jaamas 59

4.2.2.3.

Kahe jaama vahelised ümberistumisajad 60

4.2.2.4.

Ümberistumisaja arvutamine 60

4.3.

Tariifiandmed 60

4.3.1.

Raudtee-reisijateveoteenuste tariifiandmed 60

4.3.2.

Piletite väljastamise ja kontrollimise eeskirjade haldamine 62

4.3.3.

Teave raudteeveo-ettevõtjate veebipõhiste müügikanalite kohta 62

4.4.

Veotingimused 62

4.4.1.

Üldsätted 62

4.4.2.

Reisijateveo tingimused 63

4.4.3.

Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute veo ja abistamise tingimused 63

4.4.3.1.

Veeremi juurdepääsetavus 63

4.4.3.2.

Jaamade juurdepääsetavus 64

4.4.4.

Pagasiveotingimused 64

4.4.5.

Jalgrataste veo tingimused 64

4.4.6.

Autode, mootorrataste ja paatide (edaspidi „autod“) veo tingimused 64

4.5.

Kättesaadavus ja broneerimine 65

4.5.1.

Üldsätted 65

4.5.2.

Kättesaadavus ja broneeringupäring 66

4.5.3.

Kättesaadavuse ja broneeringupäringu vastus 66

4.5.4.

Piiratud liikumisvõimega isikute abiteenuste kättesaadavus ja broneerimine 66

4.5.5.

Jalgrattakohtade kättesaadavus ja broneerimine 66

4.5.6.

Autode veo kättesaadavus ja broneerimine 67

4.6.

Piletite väljastamine toote turustamiseks 67

4.6.1.

Elektroonilisel edastamisel kasutatavad turvaelemendid 67

4.6.2.

Kausta viitenumber 67

4.6.3.

Piletite tüübid ja vormingud 67

4.6.4.

Piletikontroll ja pileti seisundi muutmine 67

4.6.4.1.

Pileti annoteerimine 68

4.6.4.2.

Tagasimakse- või hüvitamistaotlus 68

4.7.

Rongireisijate teavitamine reisi ajal 68

4.7.1.

Jaamas esitatav teave 68

4.7.1.1.

Üldsätted 68

4.7.1.2.

Rongide väljumised 69

4.7.1.3.

Rongide saabumised 69

4.7.1.4.

Kõrvalekalded sõiduplaanijärgsest teabest 69

4.7.2.

Veeremiüksuses esitatav teave 70

4.8.

Rongipiletite müügi ühised võrdlusandmed 70

4.9.

Andmete jagamine teiste sidusrühmadega 71

5.

Erijuhtumite loetelu 71

5.1.

Üldsätted 71

5.2.

Erijuhtumite loetelu 71

A LIIDE

MUUDE ALLSÜSTEEMIDEGA SEOTUD LIIDESED 72

A.1

Juurdepääsetavusega seotud koostalitlusnõuded 72

A.2

Läbilaskevõime haldamise, rongide ettevalmistamise ja liikluskorraldusega seotud koostalitlusnõuded 72

A.3

Müraga seotud koostalitlusnõuded 73

A.4

Kontrolli ja signaalimisega seotud koostalitlusnõuded 74

A.5

Energiaga seotud koostalitlusnõuded 74

A.6

Vedurite ja reisijateveoveeremiga seotud koostalitlusnõuded 74

B LIIDE

AVATUD PUNKTIDE LOETELU 75

C LIIDE

VIIDATUD STANDARDITE JA TEHNILISTE DOKUMENTIDE LOETELU 76

C.0

Tehniliste dokumentide semantiline versioonihaldus 76

C.1

Ühiste viidatud tehniliste dokumentide loetelu 76

C.2

Läbilaskevõime haldamise, liikluskorralduse ja rongide ettevalmistamisega seotud andmete jagamise kohta viidatud tehniliste dokumentide loetelu 77

C.3

Kaubavagunite ja nende veose haldamisega seotud andmete jagamise kohta viidatud tehniliste dokumentide loetelu 77

C.4

Raudtee-reisijateveoteenustega seotud rongipiletite müügi ja rongireisijate teavitamise kohta viidatud tehniliste kirjelduste loetelu 77

C.4.A

Viidatud standardite loetelu 77

C.4.B

Viidatud tehniliste dokumentide loetelu 79

D LIIDE

VASTAVUSHINDAMISE KATSEMENETLUSED 80

D.1

Enesehindamine ja üksikute IT-teadete tõendipõhine kinnitus 80

D.2

Enesehindamise õigsuse hindamine 80

D.3

Rongipiletite müügiga seotud konkreetsed katsemenetlused 81

D.3.A

Reisirongide sõiduplaan 81

D.3.B

Tariifid 81

D.3.C

Kättesaadavuse kontroll ja broneerimine 81

E LIIDE

RONGIDE JA KAUBAVAGUNITE LIIKUMISE PROGNOOSTEABE TÄPSUS 82

F LIIDE

OLULISED NÕUDED 83

G LIIDE

RAKENDAMISE VAHETÄHTAJAD 85

1.   ÜLDNÕUDED

1.1.   Olulised nõuded

(1)

Direktiivi (EL) 2016/797 II lisa punkti 1 alapunkti b kolmandas taandes osutatud ja kõnealuse lisa punktis 2.6 kirjeldatud allsüsteemi „telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks“ olulised nõuded on sätestatud käesoleva lisa F liites vastavalt kõnealuse direktiivi III lisa punktile 2.7.

(2)

Lisaks C liite viidetes [104], [1] ja [106] osutatud tehnilises kirjelduses sätestatud tervikluse ja usaldusväärsuse tasemetele võivad andmevaldajad ja andmesaajad käesoleva määruse kohaseks andmete säilitamiseks või jagamiseks vastavalt F liite veerus „Ohutus“ osutatule kohaldada täiendavaid tasemeid, kui selliseid andmeid kavatsetakse kasutada selliste käitamistoimingute ohutuse eesmärgil, mis ei ole hõlmatudkontrolli ja signaalimise allsüsteemiga.

(3)

Käesoleva määruse kohaselt säilitatavate või jagatavate ja käitamise ohutuse eesmärgil kasutatavate andmete täiendavad tervikluse ja usaldusväärsuse tasemed on määratletud „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites. Kui telemaatikavaldkonna sidusrühmad kavatsevad kasutada käitamise ohutuse eesmärgil käesoleva määruse kohaselt säilitatavaid või jagatavaid andmeid, rakendatakse nende ohutusjuhtimise süsteemis, mis põhineb riskihindamise ühistel ohutusmeetoditel, sobivaid täiendavaid, kokkuleppeliselt kindlaks määratavaid tervikluse ja usaldusväärsuse tasemeid. Selline kokkulepe ei takista juurdepääsu võrgustikule.

(4)

Telemaatikavaldkonna sidusrühmade kokkulepitud täiendavad tasemed realiseeritakse ameti hallatava protsessi käigus, millele on osutatud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 5.

1.2.   Ühised võrdlusandmed (1)

(1)

Artiklis 9 osutatud koodide määramise kord on sätestatud C liite viites [103] osutatud tehnilises kirjelduses.

(2)

Amet haldab ühiseid võrdlusandmeid kooskõlas artiklitega 8 ja 9 ning C liite viites [103] osutatud tehnilise kirjeldusega ning annab neile andmetele juurdepääsu litsentsi EUPL 1.2 tingimuste kohaseks kasutamiseks.

1.2.1.   Organisatsiooni võrdlusandmed

(1)

Organisatsioonikoodi andmete esitusviis peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Kuni 31. detsembrini 2025 reserveeritakse konkreetne organisatsioonikoodide vahemik organisatsioonidele, kes kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse.

1.2.2.   Asukoha võrdlusandmed

(1)

Kõik viited geograafilisele punktile, mis on vajalik andmete jagamiseks käesoleva määruse kohaselt, identifitseeritakse ühe asukohakoodiga.

(2)

Asukohakoodi andmete esitamise viis peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

1.3.   Küberturvalisus

Artikli 7 lõike 2 kohaldamisel teeb iga telemaatikavaldkonna sidusrühm järgmist:

(a)

rakendab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega (EL) 2022/2555 (2) ja (EL) 2022/2557 (3) küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid;

(b)

kasutab avaliku võtme taristut (PKI) vastavalt C liite viites [106] osutatud tehnilisele kirjeldusele;

(c)

kasutab sideprotokolle, mis kuuluvad edastusohje protokollistikku internetiprotokolli peal (TCP/IP).

1.4.   Andmete esitamine

(1)

Amet tagab artiklis 7 osutatud ERA ontoloogia semantilise versioonihalduse, mille tehnilisele kirjeldusele on viidatud C liite viites [1]. Amet tagab juurdepääsu kõigile kohaldatavatele versioonidele litsentsi EUPL 1.2 tingimuste kohaseks kasutamiseks.

(2)

Amet tagab artiklis 12 osutatud muudatuste juhtimise korra abil, et ERA ontoloogia ühildub järgmiste andmekataloogi elementidega ja sisaldab neid alamhulkadena:

(a)

artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud protsesside puhul C liite viites [105] osutatud tehniline kirjeldus;

(b)

artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud protsesside puhul C liite viidetes [P.7], [B.5], [B.10] ja [B.14] osutatud tehnilised kirjeldused.

(3)

Käesoleva määruse kohaselt jagatavad andmed, objektid ja sõnumid järjestatakse asjaomaste sidusrühmade vahel kokku lepitud vormingus, mis vastab punkti 1.4 alapunktis 2 loetletud ja ERA ontoloogiasse lisatud alamhulkadele.

(4)

Käesoleva määruse kohaselt vahetatavate teadete järjestus peab vastama C liite viites [100] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

1.5.   Andmekvaliteedi kriteeriumid

Selleks et tuvastada artikli 10 lõigetes 4 ja 5 osutatud kvaliteedi tagamise kontrolli käigus andmekvaliteedi puudusi, mõõdab telemaatikavaldkonna sidusrühm kvaliteedi kõrvalekallet iga kriteeriumi jaoks sätestatud nimiväärtusest (%) ja rakendab vajaduse korral parandusmeetmeid selle väärtuse saavutamiseks.

1.5.1.   Täpsus

(1)

Käesoleva määruse kohaselt jagatud andmed registreeritakse üks kord esmaste andmetena, ilma et andmevaldaja, st andmed loonud telemaatikavaldkonna sidusrühm, andmeid vahepeal töötleks, muudaks või koondaks. Telemaatikavaldkonna sidusrühmadele antakse esmastele andmetele juurdepääs kooskõlas artikliga 4.

(2)

Andmete täpsust mõõdetakse protsendina punktides 1.2, 3.3 ja 4.8 osutatud võrdlusandmete osana salvestatud väärtustest, mis on esmaste andmete tegeliku väärtusega võrreldes õiged.

(3)

Nominaalne täpsus on 100 %.

1.5.2.   Täielikkus

(1)

Enne andmete jagamist tagab andmevaldaja, et tema telemaatikarakendused kontrollivad jagatavate andmete täielikkust ja vastavust artiklis 8 osutatud metaandmetele.

(2)

Andmesaaja, st andmeid kasutav telemaatikavaldkonna sidusrühm, tagab, et tema telemaatikarakendused kontrollivad kasutatavate andmete täielikkust ja vastavust metaandmetele.

(3)

Andmete täielikkust mõõdetakse väärtusi sisaldavate kohustuslike andmeväljade protsendina.

(4)

Nominaalne täielikkus on 100 %.

1.5.3.   Järjepidevus

(1)

Andmevaldaja tagab, et tema telemaatikarakendused toimivad kooskõlas andmevaldaja poolt kehtestatud toimimisreeglitega, tagamaks andmete järjepidevus.

(2)

Kui andmete järjepidevust tuleb kontrollida punktides 1.2, 3.3 ja 4.8 osutatud võrdlusandmete eri allikate ja versioonide alusel, kasutab andmevaldaja enne liideseandmete genereerimist või uue andmeversiooni kasutusele võtmist valideerimismenetlust. Võrdlusandmetest dubleeritud andmed valideeritakse toimimisreeglite alusel.

(3)

Andmevaldaja identifitseeritakse tema organisatsioonikoodi abil, mis on osa tema jagatavatest andmetest.

(4)

Andmete järjepidevust mõõdetakse tabelites ja kirjetes ning protsessides vastavuses olevate väärtuste protsendina.

(5)

Nominaalne järjepidevus on 100 %.

1.5.4.   Õigeaegsus

(1)

Telemaatikavaldkonna sidusrühmad jagavad ajakohaseid andmeid.

(2)

Andmevaldaja tagab, et tema telemaatikarakendused võimaldavad andmeid ajakohastada niipea, kui need on kättesaadavad. Andmevaldaja esitab päringutele reageerimise ajad ja kasutajatüübid oma telemaatikarakenduste üksikasjalikes kirjeldustes.

(3)

Andmete õigeaegsust mõõdetakse protsendina andmetest, mida jagatakse ettenähtud tähtaja jooksul.

(4)

Andmete õigeaegsus peab vastama künnisnõuetele, mille andmevaldaja on iga funktsiooni jaoks kehtestanud, ilma et see piiraks kohaldatavate eeskirjade, eelkõige ohtlike kaupade veo eeskirjade kohaldamist.

1.5.5.   Kordumatus

(1)

Andmevaldaja tagab, et jagatavates andmetes ei ole dubleeritud kirjeid. Ta teeb kindlaks ja kõrvaldab jagatavatest andmetest kõik üleliigsed kirjed, kasutades võimaluse korral automaatseid dedubleerimisvahendeid.

(2)

Andmete kordumatust mõõdetakse tabelites ja kirjetes esinevate dubleeritud andmete osakaaluna 100 %-st.

(3)

Nominaalne kordumatus on 100 %.

1.6.   Vastavushindamine

Artikli 18 kohaselt hindavad telemaatikavaldkonna sidusrühmad seoses jagatavate andmetega enesehindamise teel, kas käesoleva määruse rakendamiseks kasutatavad telemaatikarakendused vastavad D liites sätestatud katsemenetlustele ja tõendipõhisele kinnitusele.

1.7.   Telemaatikarakendused

(1)

Välja arvatud artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud protsesside puhul, mille suhtes kohaldatakse 4. jaos sätestatud tingimusi, peavad artiklis 14 osutatud rakendusliidesed (API) ja veebipõhised kasutajaliidesed, mida kasutavad telemaatikavaldkonna sidusrühmad, vastama C liite viites [104] osutatud ühise liidese kirjeldusele.

(2)

C liite viites [1] osutatud tehnilist kirjeldust kasutatakse selleks, et tagada saadud või edastatud andmete autentsus, terviklus ja vormingu õigsus võrreldes artiklis 8 osutatud ühises keskhoidlas oleva teabega. Selleks seotakse artikli 7 lõikes 3 osutatud ja käesoleva lisa punkti 1.4 alapunktis 2 esitatud andmekataloogi elemendid alapunktis 1 osutatud rakendusliideste ja veebipõhiste kasutajaliidestega.

1.7.1.   Läbilaskevõime haldamise, rongide ettevalmistamise ja liikluskorralduse veebipõhised kasutajaliidesed

Veebipõhiste kasutajaliideste koostalitlusvõime aspektid läbilaskevõime haldamise, rongide ettevalmistamise ja liikluskorralduse valdkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklile 14 on määratletud „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites.

1.7.2.   Kaubavagunite ja nende veose haldamise veebipõhised kasutajaliidesed

Käesoleva määruse artikli 14 kohased kaubavagunite ja nende veose haldamise valdkonna veebipõhiste kasutajaliideste koostalitlusvõime aspektid on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõike 6 kohaselt „avatud punktina“ ja loetletud käesoleva lisa B liites.

2.   LÄBILASKEVÕIME HALDAMINE, RONGIDE ETTEVALMISTAMINE JA LIIKLUSKORRALDUS

(1)

2. jaos sätestatakse koostalitlusvõimelise andmete jagamise nõuded, mis on vajalikud artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud protsesside teostamiseks.

(2)

Läbilaskevõime haldamise, rongide ettevalmistamise ja liikluskorralduse valdkonna andmeid jagatakse artikli 14 ja punkti 1.7 kohaselt rakendusliidese või veebipõhise kasutajaliidese kaudu.

(3)

Raudteeveoteenuse läbilaskevõime haldamise, rongide ettevalmistamise ja liikluskorralduse valdkonnas jagavad telemaatikavaldkonna sidusrühmad vastastikku artikli 4 kohaselt tasuta konkreetse raudteeveoteenusega hõlmatud rongidega seotud andmeid, tagavad neile vastastikuse juurdepääsu ning kasutavad neid ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil.

2.1.   Objekti identifikaatorid

2.1.1.   Üldsätted

(1)

Punktides 2.1.2–2.1.7 sätestatud peamisi objekti identifikaatoreid jagatakse raudteeveoteenusega seotud erinevate telemaatikavaldkonna sidusrühmade vahel, kes kasutavad neid järjepidevalt. Need objektid märgistatakse kõnealuse raudteeveoteenuse kavandamise etapis kordumatute identifikaatoritega ning neid kasutatakse järjepidevalt kõnealuse raudteeveoteenusega seotud rongide ettevalmistamise ja liikluskorralduse valdkonnas.

(2)

Objekti identifikaatorid peavad vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

2.1.2.   Rongi võrdlusidentifikaator

(1)

Punktides 2.1.3–2.1.7 osutatud objektid lisatakse punktide 2.2–2.8 kohaselt vahetatavatesse teadetesse, kasutades rongi ja sellega seotud objektide kogu elutsükli jooksul võrgustike üleselt rongi kordumatut ja püsivat identifikaatorit, mida nimetatakse rongi võrdlusidentifikaatoriks (objekti liik „TR“, osa identifikaatorist „PlannedTransportIdentifier“).

(2)

Juhtiv raudteeveo-ettevõtja täpsustab rongi võrdlusidentifikaatori.

(3)

Rongi võrdlusidentifikaator peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(4)

Kui raudteeveoteenust osutavad või kavatsevad osutada mitu raudteeveo-ettevõtjat, koordineerib juhtiv raudteeveo-ettevõtja seda teenust osutavate raudteeveo-ettevõtjate tegevust, integreerides punktides 2.1.3–2.1.7 osutatud objekte.

2.1.3.   Rongiobjekt

(1)

Punktis 2.1.2 osutatud rongi võrdlusidentifikaatoriga seotud rongiobjekti („TrainID“) määrab kindlaks juhtiv raudteeveo-ettevõtja.

(2)

Kui sama raudteeveoteenuse taotlejate tegevuse koordineerimise eest vastutav juhtiv raudteeveo-ettevõtja on rongiobjekti järjepidevalt integreerinud, saadab iga taotleja vastava „TrainID“ selle teenuse marsruudiga seotud taristuettevõtjatele järgmiste elementide abil:

(a)

rongi võrdlusidentifikaator vastavalt punktile 2.1.2;

(b)

marsruudiobjekt vastavalt punktile 2.1.6 ja liinitaotluse objekt vastavalt punktile 2.1.4;

(c)

teadete elemendid, mis on seotud järgmisega:

i)

punktis 2.3 osutatud läbilaskevõime jaotamine;

ii)

punktis 2.5 osutatud rongide ettevalmistamine.

(3)

„TrainID“ kirjeldab raudteeveoteenuse jaoks kavandatud rongi ja kogu selle marsruuti.

2.1.4.   Liinitaotluse objekt

(1)

Liinitaotluse objekti („PathRequestID“), mis on seotud punktis 2.1.2 osutatud rongi võrdlusidentifikaatoriga, määrab kindlaks juhtiv raudteeveo-ettevõtja.

(2)

Kui sama raudteeveoteenuse taotlejate tegevuse koordineerimise eest vastutav juhtiv raudteeveo-ettevõtja on liinitaotluse objekti järjepidevalt integreerinud, saadab iga taotleja vastava liinitaotluse objekti kõnealuse teenuse marsruudiga seotud taristuettevõtjatele.

(3)

Liinitaotluse objekt kirjeldab kavandatud rongi jaoks võrgus taotletud liini üksikasju. See sisaldab atribuudina juhtiva raudteeveo-ettevõtja identifikaatorit. See võib sisaldada atribuudina eeldatavat rongi käitusnumbrit („OperationalTrainNumberIdentifier“). See võib atribuudina sisaldada ka rongi kaubanduslikku numbrit („RetailServiceId“).

2.1.5.   Liiniobjekt

(1)

Liiniobjekti (objekti liik „PA“, osa identifikaatorist „PlannedTransportIdentifier“) määrab kindlaks taristuettevõtja, kes vastutab vastava liini eest oma raudteevõrgustikus.

(2)

Taristuettevõtja saadab liiniobjekti selle taotlejale.

(3)

Liiniobjekt kirjeldab rongi jaoks jaotatud liini üksikasju. Kõnealuse rongi marsruudiga seotud taristuettevõtjad kooskõlastavad liiniobjektid omavahel.

(4)

Kui taotleja täpsustab punkti 2.1.4 alapunktis 3 osutatud liinitaotluse objekti osana konkreetse ronginumbri, peab taristuettevõtja poolt taotlejale saadetud liiniobjekt atribuudina sisaldama määratud ronginumbrit, mis võib liini või seotud rongi elutsükli jooksul muutuda.

2.1.6.   Marsruudiobjekt

(1)

Marsruudiobjekti (objekti liik „RO“, osa identifikaatorist „PlannedTransportIdentifier“) määrab kindlaks juhtiv raudteeveo-ettevõtja. See märgib tegevuse käigus lähtekohast sihtkohta jõudmiseks läbitavat geograafilist joont.

(2)

Kui ühe raudteeveoteenuse taotlejate tegevuse koordineerimise eest vastutav juhtiv raudteeveo-ettevõtja on marsruudiobjekti järjepidevalt integreerinud, saadab taotleja marsruudiobjekti kõigile selle teenuse marsruudiga seotud taristuettevõtjatele.

(3)

Marsruudiobjekt kirjeldab miinimumteavet kogu marsruudi kohta, mille ulatuses taristuettevõtja peab oma ülesandeid täitma, sealhulgas „liinitaotluse“ analüüsimiseks.

(4)

Marsruudiobjekt peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

(a)

lähtekoht;

(b)

punkti 2.6.2 alapunktis b osutatud üleandmispunktid;

(c)

sihtkoht;

(d)

vastavad kavandatud kuupäevad vastavalt liiklusgraafikule.

2.1.7.   Juhtumi võrdlusobjekt

(1)

Juhtumi võrdlusobjekti (objekti liik „CR“, osa identifikaatorist „PlannedTransportIdentifier“) täpsustab nende andmete omanik.

(2)

Kui telemaatikavaldkonna sidusrühm kasutab või kavatseb kasutada konkreetset objekti või andmeid, moodustavad need osa artiklis 11 osutatud menetluse kohasest spetsiaalsest „juhtumi võrdlusobjektist“.

(3)

Välja arvatud punkti 2.6.1 alapunktis 6 osutatud marsruutrongide puhul, määratletakse manöövritööde, sealhulgas raudtee kaubaveorajatistes toimuvate manöövritööde tuvastamiseks kasutatavate andmete jagamise koostalitlusvõime aspektid „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites.

2.2.   Taristu läbilaskevõime strateegiline haldamine

Taristu läbilaskevõime strateegilise haldamisega seotud andmete jagamise koostalitlusvõime aspektid on määratletud „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites.

2.3.   Läbilaskevõime jaotamine

2.3.1.   Üldsätted

(1)

Käesoleva lisa A liites osutatud rakendusmääruse (EL) 2019/773 (OPE KTK) lisa kohaselt nõutavaid ja edastatud andmeid, mis käsitlevad läbilaskevõimega seotud õigusi ja rongi omadusi nende õiguste igas osas, sealhulgas raudtee kaubaveorajatiste sisestel lõikudel, nimetatakse edaspidi „liiniks“.

Käesoleva punkti esimese lõiguga ei piirata direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 27 esitatud mõiste „rongiliin“ määratlust seoses raudteeveoteenusega ja rakendusmääruse (EL) 2017/2177 artikli 3 punktis 4 esitatud mõiste „teenindusrajatise mahtuvus“ määratlust üksnes seoses kõnealuse raudteeveoteenuse lõikudega, mida käitatakse raudtee kaubaveorajatises.

(2)

Direktiivi 2012/34/EL IV peatüki 3. jaos osutatud taristu läbilaskevõime jaotamisel vahetavad taotleja ja taristuettevõtja või kõnealuse direktiivi artikli 7a lõike 3 kohaselt määratud rongiliinide jaotamise asutus käesoleva lisa punktides 2.3.2–2.3.9 osutatud teateid, kasutades artiklis 14 ja käesoleva määruse lisa punktis 1.7 osutatud rakendusliidest või veebipõhist kasutajaliidest.

(3)

Läbilaskevõime jaotamisel raudtee kaubaveorajatistes, millele on osutatud direktiivi 2012/34/EL artiklis 13 ja rakendusmääruse (EL) 2017/2177 artiklites 7, 8 ja 9, ning üksnes seoses raudtee-kaubaveoteenuse lõikudega, mille suhtes kohaldatakse liini jaotamist, vahetavad taotleja ja nende raudtee kaubaveorajatistega seotud võrgustiku jaoks määratud taristuettevõtja või rongiliinide jaotamise asutus käesoleva lisa punktides 2.3.2–2.3.9 osutatud teateid, kasutades käesoleva määruse artiklis 14 ja lisa punktis 1.7 osutatud rakendusliidest või veebipõhist kasutajaliidest.

(4)

Manöövritöö ja seisuteedele paigutamise kavandamise andmete jagamise koostalitlusvõime aspektid on määratletud „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites.

(5)

Läbilaskevõime jaotamise korral mitut võrgustikku hõlmavates protsessides, mis hõlmavad rongi marsruudil rohkem kui ühte taristuettevõtjat või raudtee kaubaveorajatiste käitajat, koordineerivad asjaomased taristuettevõtjad ja raudtee kaubaveorajatiste käitajad direktiivi 2012/34/EL artikli 40 lõike 1 kohaselt oma jaotamisprotsesse, et tagada vastavate tulemuste järjepidevus.

Mitmes võrgustikus läbilaskevõime taotlejad võivad kasutada käesoleva määruse artikli 14 lõikes 5 osutatud liidu ühist rakendusliidest või liidu ühist veebipõhist kasutajaliidest.

Läbilaskevõime haldamisel mitut võrgustikku hõlmavate protsesside koordineerimisel kasutatavate andmete jagamise koostalitlusvõime aspektid on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõike 6 kohaselt „avatud punktina“ ja loetletud käesoleva lisa B liites.

(6)

Kui raudteeveoteenust osutab rohkem kui üks raudteeveo-ettevõtja, võivad asjaomased raudteeveo-ettevõtjad määrata juhtiva raudteeveo-ettevõtja kõnealuse teenuse taotlejaks kogu marsruudi ulatuses. Juhtiv raudteeveo-ettevõtja tagab vähemalt taotlejate ja nende jaotamisprotsesside koordineerimise vastavalt artikli 13 lõike 1 punktile b, integreerides punktis 2.1 osutatud objekti identifikaatorid kogu kõnealuse teenuse marsruudile.

(7)

Ühendveoteenuse puhul võivad asjaomased raudteeveo-ettevõtjad delegeerida juhtiva raudteeveo-ettevõtja või taotleja rolli ühendveoettevõtjale kogu konkreetse raudtee-kaubaveoteenuse marsruudi ulatuses.

(8)

Kui taristu läbilaskevõime jaotamise taotlus esitatakse lühikese etteteatamisega vahetult enne väljumist või reaalajas käitamise ajal, edastatakse vastava liiniga seotud teave osana liinilõigu muudatusest vastavalt punktile 2.6.7.

Ajapiir, mis on seotud läbilaskevõime jaotamise taotluse esitamise ajal rongi väljumiseni jäänud ajaga ning millest alates tuleb kõnealust taotlust käsitleda juhtumipõhiselt, on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõike 6 kohaselt „avatud punktina“ ja loetletud käesoleva lisa B liites.

(9)

Raudtee-kaubaveoteenuse puhul, kui saadetise tegelikud omadused nõuavad jaotatud liini kohandamist, kasutatakse punktis 3.1.1 osutatud teates „ConsignmentNoteMessage“ sisalduvat teavet punkti 2.6.7 kohase liinilõigu muutmise osana.

(10)

Raudtee-kaubaveoteenusega seotud liini jaotamiseks vahetatavad teated peavad sisaldama teavet, mis võimaldab kindlaks teha väiksema liikluskoormusega raudteeliinid (kui neid on), vastavalt käesoleva lisa A liites osutatud määruse (EL) nr 1304/2014 (NOI KTK) lisale.

(11)

Ühendveoteenuse puhul sisaldavad alapunktide 2 ja 3 kohaselt vastavate raudtee-kaubaveoteenuste jaoks liinide jaotamiseks vahetatavad teated teavet kõnealuse teenuse osutamiseks ettenähtud ühendveo-laadimisüksuste maksimaalse profiili kohta.

(12)

Liiklusgraafik kajastab jaotatuna kinnitatud liine.

2.3.2.   Liinitaotlus

(1)

Teade „PathRequestMessage“ (Liinitaotlus) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Liini taotlemiseks saadab taotleja asjaomastele taristuettevõtjatele teate „PathRequestMessage“.

2.3.3.   Liini andmed

(1)

Teade „PathDetailsMessage“ (Liini andmed) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Vastuseks punkti 2.3.2 kohaselt taotlejalt saadud liinitaotluse teatele „PathRequestMessage“ saadab iga taristuettevõtja teate „PathDetailsMessage“, milles täpsustatakse taotlejale pakutud liini üksikasjad.

2.3.4.   Liin kinnitatud

(1)

Teade „PathConfirmedMessage“ (Liin kinnitatud) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Punktis 2.3.3 osutatud liini andmete teates „PathDetailsMessage“ taristuettevõtja pakutud liini jaotamise kinnitamiseks saadab taotleja teate „PathConfirmedMessage“.

(3)

Pärast teate „PathConfirmedMessage“ kättesaamist kinnitab vastuvõttev taristuettevõtja selle kättesaamist, saates taotlejale liini andmete teate „PathDetailsMessage“, mis kinnitab broneeringut, ja lisab vastava liini oma liiklusgraafikusse.

(4)

Kui taotleja on saanud broneeringut kinnitava liini andmete teate „PathDetailsMessage“, saadab ta selle teate ka selle liiniga seotud raudteeveo-ettevõtjatele ja juhtivale raudteeveo-ettevõtjale. Raudtee-kaubaveoteenuse puhul edastab juhtiv raudteeveo-ettevõtja kinnituse kaubaveoklientidele.

(5)

Taotleja poolt alapunkti 1 kohaselt kinnitatud rongiliin, mille kohta saadud kättesaamiskinnitust on vastuvõttev taristuettevõtja alapunkti 3 kohaselt kinnitanud, loetakse jaotatuks ja vastavad läbilaskevõimega seotud õigused loetakse mõlema poole poolt antuks.

2.3.5.   Liini andmed tagasi lükatud

(1)

Teade „PathDetailsRefusedMessage“ (Liini andmed tagasi lükatud) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Kui taristuettevõtja poolt punkti 2.3.3 kohaselt välja pakutud liin lükatakse tagasi, saadab taotleja teate „PathDetailsRefusedMessage“.

2.3.6.   Liin tühistatud

(1)

Teade „PathCanceledMessage“ (Liin tühistatud) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Punkti 2.3.4 kohaselt kinnitatud liini täielikuks või osaliseks tühistamiseks saadab taotleja teate „PathCanceledMessage“ taristuettevõtjale, kes vastutab antud läbilaskevõimega seotud õiguste eest.

2.3.7.   Liin ei ole saadaval

(1)

Teade „PathNotAvailableMessage“ (Liin ei ole saadaval) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Kui jaotatud liin ei ole enam saadaval või seda on muudetud, saadab jaotatud liini eest vastutav taristuettevõtja taotlejale teate „PathNotAvailableMessage“ niipea, kui ta sellisest muudatusest teada saab.

(3)

Kui on olemas alternatiiv liinile, mis ei ole enam kättesaadav või mida on muudetud, pakub iga jaotatud liini või selle osa eest vastutav taristuettevõtja selle alternatiivi välja ja saadab taotlejale punkti 2.3.3 kohase teate „PathDetailsMessage“, mida loetakse koos alapunktis 2 osutatud teatega „PathNotAvailableMessage“. Sellistel juhtudel kohaldatakse ka järgmisi tingimusi:

(a)

kui sellist alternatiivi on pakutud, ei pea taotleja saatma punkti 2.3.2 kohast teadet „PathRequestMessage“;

(b)

kui sellist alternatiivi ei ole, saadab iga jaotatud liini või selle osa eest vastutav taristuettevõtja taotlejale viivitamata teate „PathNotAvailableMessage“.

2.3.8.   Kättesaamise kinnitus

(1)

Teade „ReceiptConfirmationMessage“ (Kättesaamise kinnitus) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Punktides 2.3.2, 2.3.3, 2.3.5, 2.3.6 ja 2.3.7 osutatud teadete saaja kinnitab nende kättesaamist, saates algse teate saatnud telemaatikavaldkonna sidusrühmale teate „ReceiptConfirmationMessage“.

2.3.9.   Läbilaskevõime jaotamise koordineerimise protsess

Direktiivi 2012/34/EL artiklis 46 osutatud konfliktide lahendamise korral avalikustatava teabe elektroonilisel kujul esitatavate andmete koostalitlusvõime aspektid on määratletud „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites.

2.3.10.   Liiklusgraafik

Iga taristuettevõtja integreerib punkti 2.3.4 alapunktide 3 ja 5 kohaselt jaotatavad liinid ning teeb need kättesaadavaks osana oma liiklusgraafiku andmetest kooskõlas artikliga 5 Creative Commonsi litsentsi BY-ND 4.0 või mis tahes muu samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimuste või asjaomaste sidusrühmade vahel kokku lepitud muude samaväärsete või vähem piiravate juurdepääsutingimuste alusel.

2.4.   Läbilaskevõime kavandatud piirangud

2.4.1.   Läbilaskevõime kavandatud piirangute koordineerimine

Läbilaskevõime kavandatud piirangute koordineerimisega seotud andmejagamise koostalitlusvõime aspektid on määratletud „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites.

2.4.2.   Konsulteerimine läbilaskevõime kavandatud piirangutest mõjutatud sidusrühmadega

Direktiivi 2012/34/EL artiklite 43 ja 53 kohastest läbilaskevõime kavandatud piirangutest mõjutatud sidusrühmadega konsulteerimiseks vajaliku andmete jagamise koostalitlusvõime aspektid on määratletud „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites.

2.4.3.   Läbilaskevõime kavandatud piirangute avaldamine

Direktiivi 2012/34/EL artiklite 43 ja 53 kohaste läbilaskevõime kavandatud piirangute avaldamisega seotud koostalitlusvõime aspektid on määratletud „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites.

2.4.4.   Läbilaskevõime kavandatud piirangutest tulenevad taristu nimiparameetrite ajutised muudatused

Taristu nimiparameetrite ajutiste muudatuste avaldamine võrgustiku parameetrite ajutiste väärtuste kaudu RINFis käesoleva lisa A liites osutatud OPE KTK kohaselt võib olla automatiseeritud Euroopa ühise rakendusliidese kaudu, mida kasutatakse ajutiste läbilaskevõime piirangutega seotud andmete jagamiseks vastavalt punktidele 2.4.1, 2.4.2 ja 2.4.3.

2.5.   Rongide ettevalmistamine

2.5.1.   Rongi koosseis

(1)

Raudtee-kaubaveoteenuste rongi koosseisu teade „TrainCompositionMessage“ ja raudtee-reisijateveoteenuste reisirongi koosseisu teade „PassengerTrainCompositionMessage“ (edaspidi „rongi koosseisu teated“) peavad vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Iga rongide käitamise eest vastutav raudteeveo-ettevõtja saadab taristuettevõtjale, kes vastutab lähtekoha võrgustiku eest üksnes seoses liini nende lõikudega, kus rong sõidab, rongi koosseisu teate, millega kinnitatakse, et koostatud rong on A liites osutatud OPE KTK kohaselt töökorras.

(3)

Ühendveoteenuse puhul saadab raudtee-kaubaveoettevõtja, kes vastutab liinilõigu osaks oleva sellise rongi käitamise eest, mis saabub raudtee kaubaveorajatisse, kus koostatud rong tühjaks laaditakse, selle raudtee kaubaveorajatise käitajale rongi koosseisu teate „TrainCompositionMessage“.

(4)

Iga taristuettevõtja võimaldab artiklite 4 ja 5 kohaselt juurdepääsu rongi koosseisu andmetele, mille ta saab, üksnes tema raudteevõrgustikus liini alusel käitatavate raudteeveoteenuse lõikude puhul.

(5)

Kui taristuettevõtja annab artiklite 4 ja 5 kohaselt juurdepääsu rongi koosseisu andmetele, taaskasutab ta järjepidevalt teavet, mis sisaldub raudteeveo-ettevõtjatelt käesoleva punkti alapunkti 2 kohaselt ja jaamaülematelt punkti 4.7.1.1 alapunkti 3 kohaselt saadud „rongi koosseisu teadetes“, ning annab nendele andmetele juurdepääsu nende kasutamiseks Creative Commonsi litsentsi BY-NC-ND 4.0 või mis tahes muu samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimuste või asjaomaste sidusrühmade vahel kokku lepitud muude samaväärsete või vähem piiravate juurdepääsutingimuste alusel.

(6)

Kui raudteeveo-ettevõtja jagab rongi koosseisu andmeid taristuettevõtja või raudtee kaubaveorajatiste käitajaga vastavalt alapunktidele 2 või 3, võib ta taotleda, et nende andmete äriline kasutamine sõltuks lepingulisest kokkuleppest, välja arvatud juhul, kui selline kasutamine on hõlmatud avatud litsentsiga, mida kasutab kõnealuseid andmeid artikli 5 ja punkti 2.5.1 alapunkti 5 kohaselt jagav taristuettevõtja.

(7)

Kui üldsuse juurdepääs rongi koosseisu andmetele on artikli 5 lõigete 3 või 4 kohaselt piiratud, tagab iga taristuettevõtja, et teistel telemaatikavaldkonna sidusrühmadel on artikli 4 kohane juurdepääs nendele andmetele artikli 5 lõikes 1 osutatud liidu ühise veebipõhise kasutajaliidese kaudu.

(8)

Artikli 5 lõikes 6 osutatud juhtudel saadab raudteeveo-ettevõtja rongi koosseisu andmed artikli 4 kohaselt üksnes kahepoolselt asjaomastele telemaatikavaldkonna sidusrühmadele.

(9)

Kui rongi koosseisu on enne või pärast väljumist muudetud, saadab rongi käitamise eest vastutav raudteeveo-ettevõtja ajakohastatud „rongi koosseisu teate“ viitega asukohale, kus koosseis muutus.

(10)

Kui rongi käitamisel tekkivad häired või erakorralised olukorrad põhjustavad rongi koosseisu parameetrite muutumise, mis võib mõjutada punktis 2.6 osutatud rongiliikluse andmeid, saadab kõnealuse rongi eest vastutav raudteeveo-ettevõtja uue „rongi koosseisu teate“ või edastab uue rongi koosseisu vastavalt OPE KTK C liitele.

(11)

„TrainCompositionMessage“ sisaldab parameetreid, mis tagavad rongi koosseisu vastavuse käesoleva lisa A liites osutatud NOI KTK kohastele erieeskirjadele, mis käsitlevad kaubavagunite käitamist väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel. Väiksema liikluskoormusega raudteeliinide identifitseerimine peab olema kooskõlas punktis 2.3 täpsustatud jaotatud liini andmetega.

(12)

„TrainCompositionMessage“ peab võimaldama kindlaks teha kõik kaubavagunitele laaditud ühendveo-laadimisüksused.

(13)

„TrainCompositionMessage“ peab võimaldama kindlaks teha ohtlikke kaupu vedavad kaubavagunid. Kui vähemalt ühes rongi kaubavagunis veetakse ohtlikke kaupu, piiratakse artikli 5 lõike 3 kohaselt üldsuse juurdepääsu kogu kõnealuse rongi koosseisu andmetele.

(14)

„Rongi koosseisu teade“ võimaldab vajaduse korral kindlaks teha, kus osutatakse raudteeveoteenust relvajõududele.

(15)

„PassengerTrainCompositionMessage“ sisaldab istekohtade kaarte vähemalt rongide puhul, kus on võimalik istekohti broneerida, ning teavet rongis pakutavate võimaluste, näiteks klasside, piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepääsetavate vagunite ja jalgrataste hoiukohtade asukoha kohta, kui need on olemas.

„PassengerTrainCompositionMessage“ peab olema asjakohases vormingus ning hõlmama tehnilisi vahendeid määruse (EL) 2021/782 artikli 9 lõike 3 ja artikli 10 lõike 4 tähenduses, et anda digitaalne juurdepääs rongis pakutavatele teenustele ja võimalustele osana kõnealuse määruse II lisa II osas osutatud reisi ajal antavast teabest ning täita kõnealuse määruse artikli 9 lõikest 2 ja artikli 10 lõikest 5 tulenevad vastavad kohustused.

(16)

„Rongi koosseisu teated“ sisaldavad teavet, mida on vaja energiaarvelduse protsessi toetamiseks vastavalt A liites osutatud määrusele (EL) nr 1301/2014 (ENE KTK). Eelkõige sisaldab see selle vedukveeremi Euroopa raudteeveeremi numbrit, mis on kõnealuse rongi osa ja mida nimetatakse A liites osutatud määruse (EL) nr 1302/2014 (LOC&PAS KTK) kohaselt rongisiseste energiaarvestussüsteemide tarbimiskoha tunnuseks, ning rongi kogumassi. See teave peab sisalduma rongi koosseisu teates väljumisajal vastavalt lõikele 2 või kõrvalekalde korral hiljemalt 48 tundi pärast väljumist. Taristuettevõtja jagab neid andmeid asjakohaste energiaarveldussüsteemidega vastavalt ENE KTK-le.

(17)

Kui „rongi koosseisu teate“ saaja kasutab selles teates sisalduvaid andmeid käitamise ohutuse eesmärgil vastavalt punkti 1.1 alapunktidele 2 ja 3, või kui selle teate andmevaldajaga on vastavalt kokku lepitud, kinnitab vastuvõtja teate kättesaamist, saates algsele saatjale C liite viites [1] osutatud tehnilise kirjelduse kohase teate „ReceiptConfirmationMessage“.

2.5.2.   Rong valmis

(1)

Kui rongi liikumise eest vastutav raudteeveo-ettevõtja on valmis võrgustikule juurde pääsema vastavalt liiklusgraafikule ja sellega seotud jaotatud liinile, sealhulgas ka siis, kui taristuettevõtja on seda liini raudteeveo-ettevõtja taotlusel vastavalt punkti 2.3.1 alapunktile 8 muutnud, loetakse käesolevas punktis sätestatud kohustused täidetuks.

(2)

Kui raudtee mobiilse raadioside (RMR) süsteemid või A liites osutatud rakendusmääruse (EL) 2023/1695 (CCS KTK) lisa kohane 2. taseme ETCSi protseduur „Sõidu algus“ („Start of mission“) on kättesaadavad selliselt, nagu on esitatud raudteetaristuregistris, ja lähtekoha võrgustiku eest vastutav taristuettevõtja on need oma võrgustiku teadaandes kasutamiseks ette näinud, loetakse punktis 2.5.2 sätestatud kohustused täidetuks.

(3)

Kui lähtekoha võrgustiku eest vastutav taristuettevõtja teavitab RINFi kaudu kas raudtee mobiilse raadioside (RMR) süsteemidest või A liites osutatud CCS KTK lisa kohasest 2. taseme ETCSi protseduurist „Sõidu algus“ („Start of mission“) kui funktsioonidest, mis tuleb kasutusele võtta viie aasta jooksul pärast G liites sätestatud vahetähtaegu, võib lähtekoha võrgustiku eest vastutav taristuettevõtja oma võrgustiku teadaandes näha kasutamiseks ette punktides 6, 7 ja 8 sätestatud kohustustele alternatiivseid vahendeid.

(4)

Kui rongi liikumise eest vastutav raudteeveo-ettevõtja on pärast liiklusgraafiku ja vastava jaotatud liiniga seotud hilinemist valmis võrgustikule juurde pääsema, teavitab ta sellest lähtekoha võrgustiku eest vastutavat taristuettevõtjat vastavalt punktidele 6, 7 ja 8.

(5)

Kui rongi liikumise eest vastutav raudteeveo-ettevõtja on valmis võrgustikule juurde pääsema enne liiklusgraafikut ja vastavat jaotatud liini, teavitab ta sellest lähtekoha võrgustiku eest vastutavat taristuettevõtjat vastavalt punktidele 6, 7 ja 8.

(6)

„TrainReadyMessage“ peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(7)

Kui rongi liikumise eest vastutav raudteeveo-ettevõtja peab A liites osutatud OPE KTK kohaselt andma taristuettevõtjale teavet selle rongi valmisoleku kohta raudteevõrgustikku sisenemiseks, saadab kõnealune raudteeveo-ettevõtja enne väljumist rongi valmisoleku teate „TrainReadyMessage“ lähtekoha võrgustiku eest vastutavale taristuettevõtjale.

(8)

Kui taristuettevõtja, kes saab alapunkti 4 kohaselt teate „TrainReadyMessage“, kasutab selles teates sisalduvaid andmeid käitamise ohutuse eesmärgil vastavalt punkti 1.1 alapunktile 3 või energiaarvelduse eesmärgil või kui see on lähetava ettevõtjaga kokku lepitud, kinnitab taristuettevõtja teate kättesaamist.

2.5.3.   Rongi valmisoleku prognoos

(1)

Kui raudteeveo-ettevõtja ei ole valmis liiklusgraafiku või talle jaotatud liini kohaselt rongi sõitu alustama, sealhulgas ka siis, kui taristuettevõtja on seda liini raudteeveo-ettevõtja taotlusel vastavalt punkti 2.3.1 alapunktile 8 muutnud, või kui sõidu algus hilineb seda rongi või selle käitamist mõjutava mis tahes kõrvalekalde tõttu, mis võib mõjutada rongi liikumist enne väljumist, saadab ta selleks, et anda prognoosteavet oma valmisoleku kohta raudteevõrgustikku sisenemiseks, lähtekoha võrgustiku eest vastutavale taristuettevõtjale rongi valmisoleku teate „TrainReadyMessage“, mille olek on „NotReady“, sealhulgas:

(a)

hinnangu hilinemise kestuse kohta elementide „TrainDelay“ (Rongi hilinemine) ja „TrainReadyTime“ (Rongi valmisoleku aeg) abil;

(b)

hinnangu hilinemise põhjuse kohta elemendi „DelayCause“ (Hilinemise põhjus) abil.

(2)

Uus valmisoleku teade „TrainReadyMessage“ saadetakse välja niipea, kui uus või ajakohastatud teave on kättesaadav.

(3)

Kui alapunkti 1 kohaselt teate „TrainReadyMessage“ saanud taristuettevõtja kasutab seda käitamise ohutuse eesmärgil vastavalt punkti 1.1 alapunktile 3 või kui see on lähetava ettevõtjaga kokku lepitud, kinnitab taristuettevõtja teate kättesaamist.

2.6.   Rongiliikluse andmete esitamine

2.6.1.   Üldsätted

(1)

Kui liiklusgraafiku andmed kajastavad punkti 2.3 kohaselt jaotatud ja kinnitatud liine, siis rongiliikluse andmed, sealhulgas teave rongi liikumise ja rongi sõiduprognoosi kohta, sisaldavad andmeid, mis on vajalikud liiklusgraafiku dünaamiliseks ajakohastamiseks.

(2)

Järgmised rongiliikluse andmeid sisaldavad teated (edaspidi „rongiliikluse teated“) peavad vastama C liite viites [1] osutatud tehnilistele kirjeldustele:

(a)

punktis 2.6.3 kirjeldatud teade „TrainRunningInformationMessage“;

(b)

punktis 2.6.4 kirjeldatud teade „TrainRunningForecastMessage“;

(c)

punktis 2.6.5 kirjeldatud teade „TrainDelayCauseMessage“;

(d)

punktis 2.6.6 kirjeldatud teade „TrainRunningInterruptionMessage“.

(3)

Taristuettevõtjad ja raudtee kaubaveorajatiste käitajad, ainult seoses nende võrgustikus liini alusel käitatavate raudteeveoteenuse lõikudega, ja asjakohasel juhul muud andmevaldajad:

(a)

võimaldavad artiklite 4 ja 5 kohaselt juurdepääsu rongiliikluse andmetele, mis põhinevad „rongiliikluse teadetes“ sisalduval teabel;

(b)

saadavad raudteeveo-ettevõtjatele seoses nende osutatavate raudteeveoteenustega „rongiliikluse teateid“, välja arvatud juhul, kui raudtee-ettevõtja seda ei nõua ja temaga on kahepoolselt kokku lepitud;

(c)

saadavad teistele taristuettevõtjatele artikli 4 kohaselt „rongiliikluse teateid“, kui tegemist on raudteeveoteenusega, mille suhtes kohaldatakse mitut võrgustikku hõlmavaid protsesse.

(d)

võivad saata teistele telemaatikavaldkonna sidusrühmadele artikli 4 kohaselt „rongiliikluse teateid“, kui asjaomane sidusrühm seda taotleb ja kui selles on kahepoolselt teenusena kokku lepitud.

Artikli 5 lõikes 5 osutatud juhtudel käesoleva alapunkti alapunkti a ei kohaldata ja käesoleva alapunkti alapunkti b kohaldamine on kohustuslik.

(4)

Kui taristuettevõtja või raudtee kaubaveorajatiste käitaja annab artikli 5 kohaselt juurdepääsu rongiliikluse andmetele, taaskasutab ta järjepidevalt „rongiliikluse teadetes“ sisalduvat teavet ja annab neile andmetele juurdepääsu Creative Commonsi litsentsi BY-SA 4.0 või mis tahes muu samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimuste või asjaomaste sidusrühmade vahel kokku lepitud muude samaväärsete või vähem piiravate juurdepääsutingimuste alusel.

(5)

Kui kaubavagunite manööverdamine ja seisuteedele paigutamine toimub raudtee kaubaveorajatises eraldi vagunilasti teenusena, jagatakse rongiliikluse andmeid vastavalt artiklile 4 ja vastavalt punktile 3.2.1.

(6)

Kui kaubavaguneid käitatakse raudtee kaubaveorajatises marsruutrongina, jagab selle rajatise käitaja rongiliikluse andmeid vastavalt artiklitele 4 ja 5, tuginedes alapunktis 2 osutatud „rongiliikluse teadetele“. Selleks kasutatakse kõnealusest rajatisest väljuva seotud liini puhul viidet selle rongi identifikaatorile. Kui kõnealune rajatis on marsruutrongi lõppsihtkoht, kasutatakse kõnealusesse rajatisse saabuva seotud liini puhul selle rongi identifikaatorit.

(7)

„Rongiliikluse teated“ on määruse (EL) 2021/782 artikli 10 lõike 4 tähenduses asjakohased tehnilised vahendid määruse (EL) 2021/782 artiklist 10 tulenevate kohustuste täitmiseks ning raudtee-reisijateveoteenustega seotud liiklus- ja reisiteabe andmiseks.

(8)

Kui taristuettevõtja või raudtee-reisijateveoettevõtja jagab riiklike juurdepääsupunktide kaudu komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1926 artikli 5 kohaselt liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevaid dünaamilisi andmeid, taaskasutab ta järjepidevalt „rongiliikluse teadetes“ sisalduvaid andmeid ja kohaldab punkti 4.9 alapunktis d sätestatud tingimusi.

2.6.2.   Meldepunktid

Rongiliikluse andmeid sisaldavad teated saadetakse vähemalt järgmistes meldepunktides ja mis tahes muus punktis, mida rong läbib, vastavalt taristuettevõtja või raudtee kaubaveorajatiste käitaja ja raudteeveo-ettevõtja või ühendveoettevõtja poolt rongiga seoses kokku lepitule:

(a)

lähtekohas;

(b)

punktides, kus vastutus läbilaskevõime haldamise või liikluskorralduse eest muutub järjestikuste taristuettevõtjate või rongiliinide jaotamise asutuste vahel või taristuettevõtjate ja raudtee kaubaveorajatiste käitajate vahel („üleandmispunktid“);

(c)

punktides, kus vastutus rongi käitamise eest vahetub järjestikuste raudteeveo-ettevõtjate, ühendveoettevõtjate või nende mis tahes kombinatsioonide vahel („vahetuspunktid“);

(d)

punktides, kus rong saabub raudtee-reisijateveo jaamadesse ja raudtee kaubaveorajatistesse ning väljub neist, ning mis tahes muudes sõiduplaanijärgsetes vahepeatustes;

(e)

sihtkohas.

2.6.3.   Rongi sõiduandmed

(1)

Rongi sõiduandmete teade „TrainRunningInformationMessage“ peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Selleks et teavitada rongi asukohast reaalajas vastavalt A liites osutatud OPE KTK-le,, saadab taristuettevõtja või raudtee kaubaveorajatiste käitaja rongi meldepunktidest väljumisel ja nendesse saabumisel teate „TrainRunningInformationMessage“.

2.6.4.   Rongi sõiduprognoosi teave

(1)

Rongi sõiduprognoosi teade „TrainRunningForecastMessage“ peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Selleks et anda A liites osutatud OPE KTK kohaselt teavet kõrvalekallete kohta planeeritud kuupäevadest ja kellaaegadest ning seega rongi meldepunktist lahkumise või sinna saabumise hinnangulise kuupäeva ja kellaaja kohta, saadab taristuettevõtja või raudtee kaubaveorajatiste käitaja teate „TrainRunningForecastMessage“.

(3)

Väljumiskohas tekkinud viivituste või kahe meldepunkti vaheliste täiendavate viivituste korral, mis kestavad kaubarongide puhul hinnanguliselt kauem kui 15 minutit või reisirongide puhul kauem kui 5 minutit, või kui seda näeb ette A liites osutatud OPE KTK kohane talitluse seire kord, saadetakse uus „TrainRunningForecastMessage“.

(4)

Teade „TrainRunningForecastMessage“ võimaldab tagantjärele mõõta selle prognoosi alusel tehtud hinnangu täpsust ja hõlmab selle eeldatavat täpsust vastavalt E liites sätestatud metoodikale.

2.6.5.   Rongi hilinemise põhjus

(1)

Rongi hilinemise põhjuse teade „TrainDelayCauseMessage“ peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Niipea, kui hilinemise põhjus on teada, sealhulgas esimese oletuse korral, ja kui hilinemise põhjuse kohta saadakse ajakohastatud teavet, saadab raudteetaristu ettevõtja või raudtee kaubaveorajatiste käitaja teate „TrainDelay CauseMessage“, et anda A liites osutatud OPE KTK kohaselt teavet planeeritud aegadest kõrvalekaldumiste kohta, kui neid kõnealuse rongi puhul on.

2.6.6.   Teave teenuse häirete kohta

(1)

Rongi sõidu katkestamise teade „TrainRunningInterruptionMessage“ peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Selleks et anda A liites osutatud OPE KTK kohaselt teavet raudteeveoteenuse häire kohta (edaspidi „teenuse häired“), mis on tingitud kavandamata peatusest, ning et kirjeldada seda häiret ja selle asukohta, saadab taristuettevõtja või raudtee kaubaveorajatiste käitaja järgmised teated:

(a)

kui hilinemise kestus ei ole teada: „TrainRunningInterruptionMessage“;

(b)

kui hilinemise kestus on teada:

i)

„TrainRunningForecastMessage“ vastavalt punktile 2.6.4;

ii)

„TrainDelayCauseMessage“ vastavalt punktile 2.6.5.

(3)

Selleks et anda teavet rongi käitamisel tekkinud teenuse häirete kohta, saadab rongi eest vastutav raudteeveo-ettevõtja alapunkti 2 alapunktides a ja b osutatud teated taristuettevõtjale või raudtee kaubaveorajatiste käitajale, kes vastutab võrgustiku eest, kus teenuse häired aset leidsid. Vajaduse korral saadab vastuvõttev taristuettevõtja või raudtee kaubaveorajatiste käitaja ajakohastatud teabe vastavalt punktile 2.6.1.

2.6.7.   Liini muutmine käitamisel

(1)

Kui liini muutmisel ületatakse punkti 2.3.1 alapunktis 8 osutatud künnist, teavitavad taristuettevõtjad või raudtee kaubaveorajatiste käitajad, kes vastutavad kõnealuse liini eest, asjaomaseid raudteeveo-ettevõtjaid kavandatud muudatustest kõnealusel liinil nende vastavas võrgustikus.

(2)

Ilma et see piiraks alapunkti 3 kohaldamist, käsitletakse alapunktis 1 osutatud teabega seotud andmete jagamise koostalitlusvõime aspekte direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõike 6 kohaselt „avatud punktina“ ja need on loetletud B liites.

(3)

Kui raudtee-reisijateveoteenuse kokkulepitud jätkumine hõlmab marsruudi muutmist, osalist tühistamist või vahepeatuste eemaldamist või lisamist, saadab selle raudtee-reisijateveoteenuse eest vastutav taristuettevõtja punktis 2.3.3 osutatud teate „PathDetailsMessage“, mis sisaldab punkti 2.6.1 kohast teavet liinilõigu muutmise kohta.

2.7.   Varasemad rongidega seotud andmed

Selleks et talletada A liites osutatud OPE KTK kohaselt nii reisi- kui ka kaubarongide käitamise andmeid, võimaldavad kõik taristuettevõtjad ja raudtee kaubaveorajatiste käitajad pärast rongi sihtkohta saabumist hiljemalt 24 tunni pärast ja vähemalt 12 kuu jooksul artiklite 4 ja 5 kohaselt liidu ühise veebipõhise kasutajaliidese kaudu juurdepääsu järgmise teabe varasematele andmetele:

(a)

punktis 2.3.10 osutatud sõidugraafik;

(b)

punktis 2.1.2 osutatud rongi võrdlusidentifikaator;

(c)

ainult reisirongide puhul: reisirongi identifitseerimisnumber „RetailServiceId“ kujul koos punktis 2.1.2 osutatud rongi võrdlusidentifikaatoriga;

(d)

meldepunktid ja nendega seotud rongide seisund osana punktis 2.6.3 osutatud rongi sõiduandmetest;

(e)

tegelik sõidu kuupäev ja kellaaeg osana punktis 2.6.3 osutatud rongi sõiduandmetest;

(f)

viivitused ja hilinemise põhjus, kui neid on, osana rongi sõiduandmetest ning teave rongi hilinemise põhjuste kohta vastavalt punktides 2.6.3 ja 2.6.5 osutatule;

(g)

rongi koosseis vastavalt punktile 2.5.1, mis raudtee-kaubaveoteenuste puhul piirdub järgmisega:

i)

rongi kõikide veeremiüksuste Euroopa raudteeveeremi number;

ii)

kõikide veeremiüksuste asukoht rongis;

iii)

ühendveo puhul ühendveo-laadimisüksuste liik ja nende identifikaator.

2.8.   Andmete jagamine teiste sidusrühmadega

Taristuettevõtjad, raudtee kaubaveorajatiste käitajad ja raudteeveo-ettevõtjad jagavad andmeid kooskõlas artikliga 4 ja käesoleva lisa 2. jaos sätestatud nõuetega teiste telemaatikavaldkonna sidusrühmadega, kes vastutavad teiste transpordiliikidega ühenduste haldamise eest.

3.   KAUBAVAGUNITE JA NENDE VEOSE HALDAMINE

Selles jaotises sätestatakse koostalitlusvõimelise andmete jagamise nõuded, mis on vajalikud artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud protsesside täitmiseks.

3.1.   Elektrooniline raudtee-kaubaveo teave

3.1.1.   Elektrooniline saateleht (eCN)

(1)

Saateleheteade „ConsignmentNoteMessage“ peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Saatelehte, mida vahetatakse elektrooniliselt, kasutades teadet „ConsignmentNoteMessage“, ning mis on allkirjastatud, kasutades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (4) kohaseid kvalifitseeritud e-templi nõuetele vastavaid vahendeid, käsitatakse elektroonilise andmekogumina ehk elektroonilise saatelehena („eCN“), mis on samaväärne paberkandjal saatelehega.

(3)

Elektroonilist saatelehte edastatakse järgmiselt:

(a)

tuginedes kaubasaadetist puudutavale teabele, mille kaubaveoklient on esitanud juhtivale raudteeveo-ettevõtjale kui ühtsele kontaktpunktile, saadab juhtiv raudteeveo-ettevõtja kõigile raudteeveoteenusega seotud raudteeveo-ettevõtjatele saateleheteate „ConsignmentNoteMessage“;

(b)

juhtiv raudteeveo-ettevõtja võib jagada teates „ConsignmentNoteMessage“ olevat teavet asjaomaste telemaatikavaldkonna sidusrühmadega vastavalt artiklile 4.

(4)

Alapunkti 3 kohaselt saadetud elektroonilist saatelehte peetakse piisavaks, et vastuvõtjad saaksid täita veolepingu osi kuni sihtkohta saabumiseni või järgmisele sidusrühmale edastamiseni.

(5)

Kui juhtiv raudteeveo-ettevõtja saadab pädevatele asutustele määruse (EL) 2020/1056 artikli 4 kohaselt andmeid, taaskasutab ta järjepidevalt käesolevas punktis osutatud teates „ConsignmentNoteMessage“ sisalduvaid andmeid ja vajaduse korral punktis 2.5.1 osutatud teates „TrainCompositionMessage“ sisalduvaid andmeid.

3.1.2.   Raudtee-kaubaveoteenuste broneerimis-, makse- ja arvesüsteemid

Andmete jagamise ning raudtee-kaubaveoteenuste, sealhulgas ühendvedudele orienteeritud ajakaval – mis sisaldab puhveraegu ja vahetähtaegu mitmeliigilise kaubaveo terminalides – põhinevate teenuste broneerimis-, makse- ja arvesüsteemide koostalitlusvõimega seotud aspekte käsitatakse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõike 6 kohaselt „avatud punktina“ ning need on loetletud B liites.

3.2.   Kaubavagunite ja nende veose liikumine

(1)

Raudteeveo-ettevõtjad, kes tegelevad sama raudtee-kaubaveoteenusega, mida osutatakse eraldi vagunilasti teenusena, vahetavad vastastikku teavet ning tagavad eraldi nende kaubavagunite või kaubavagunikoosseisude asukoha ja oleku jälgimise, mille eest nad vastutavad seoses punktides 3.2.1–3.2.3 sätestatud kaubavagunite ja nende veose liikumise andmetega.

(2)

Juhtival raudteeveo-ettevõtjal peab olema ülevaade kaubavagunite või kaubavagunikoosseisude antud hetke asukohast ja seisundist ning nende veostest, kasutades teavet, mille on esitanud raudteeveo-ettevõtjad, kes tegelevad sama raudtee-kaubaveoteenusega, mida osutatakse eraldi vagunilasti teenusena.

(3)

Veose, eelkõige ühendveo-laadimisüksuste antud hetke asukohta ja seisundit jälgitakse vastavalt nende kaubavagunite asukoha ja seisundi alusel, milles on veosed.

(4)

Raudtee-kaubaveoettevõtjad võivad toetada artikli 14 lõikes 6 ja artiklis 21 osutatud liidu ühiste veebipõhiste kasutajaliideste väljatöötamist, andmaks juurdepääsu kaubavagunite ja nende veose liikumisega seotud andmetele. Kui raudtee-kaubaveoettevõtjate rühm näeb ühiselt ette selliste liidu ühiste veebipõhiste kasutajaliideste kasutamise, võimaldab see asjaomastele telemaatikavaldkonna sidusrühmadele artikli 4 kohaselt juurdepääsu kaubavagunite ja nende veose liikumisega seotud andmetele ning nende andmete kasutamisele Creative Commonsi litsentsi BY-NC-SA 4.0 või mis tahes muu samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimuste või asjaomaste sidusrühmade vahel kokku lepitud muude samaväärsete või vähem piiravate juurdepääsutingimuste alusel.

3.2.1.   Vaguni sõiduandmed

3.2.1.1.   Kaubavagunite asukoha kindlaksmääramine

(1)

Kui kaubavagunitele on paigaldatud asukohatuvastusseadmed, annab asukohapõhise positsioneerimise andmete valdaja neile andmetele juurdepääsu teistele neid kaubavaguneid kasutavatele telemaatikavaldkonna sidusrühmadele või vajaduse korral muudele telemaatikavaldkonna sidusrühmadele vastavalt artiklile 4.

(2)

Kaubavagunite asukohapõhise positsioneerimisega seotud andmete jagamise koostalitlusvõime aspektid on määratletud „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites.

3.2.1.2.   Vaguni seisund

(1)

Vaguni seisundi teade „WagonStatusMessage“ peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Selleks et eraldi vagunilasti veona osutatava raudtee-kaubaveoteenusega seotud telemaatikavaldkonna sidusrühmad teaksid pidevalt kaubavagunite antud hetke asukohta ja seisundit:

(a)

kaubavaguni või kaubavagunikoosseisu liikumise eest vastutav raudteeveo-ettevõtja saadab teate „WagonStatusMessage“ juhtivale raudteeveo-ettevõtjale;

(b)

juhtiv raudteeveo-ettevõtja saadab taotluse korral teate „WagonStatusMessage“ artikli 4 kohaselt teistele asjaomastele telemaatikavaldkonna sidusrühmadele, eelkõige teistele raudteeveo-ettevõtjatele, kes tegelevad selle raudtee-kaubaveoteenusega, mida osutatakse eraldi vagunilasti teenusena.

(3)

Kui telemaatikavaldkonna sidusrühm saadab teate „WagonStatusMessage“, täpsustab ta, millise sündmuse tüübiga on see teade punktide 3.2.1.3–3.2.1.13 kohaselt seotud.

(4)

Välja arvatud juhul, kui on olemas ühine vagunite ja ühendveo-laadimisüksuste käitamise andmebaas vastavalt punktile 3.3.3 või kui on kasutatud punktis 1.7.2 osutatud liidu ühiseid veebipõhiseid kasutajaliideseid, vahetatakse teadet „WagonStatusMessage“ artikli 4 kohaselt kahepoolselt artiklis 14 ja punktis 1.7 osutatud telemaatikarakenduse kaudu.

(5)

Selleks et teada pidevalt kaubavagunite antud hetke asukohta ja seisundit raudtee-kaubaveoteenuse puhul, mida ei osutata eraldi vagunilasti teenusena, võivad kõnealuse veoteenusega seotud telemaatikavaldkonna sidusrühmad kohaldada lepinguliste sätete alusel vabatahtlikult punktides 3.2.1.2–3.2.1.13 sätestatud nõudeid.

3.2.1.3.   Vagun liikumiseks valmis

(1)

Teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüüp „Wagon Ready To Pull“ (Vagun vedamiseks valmis) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Kui kaubavaguni laadija või asjakohasel juhul täitja, kes mõlemad on määratletud direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 3, on teatanud juhtivale raudteeveo-ettevõtjale, et nende veos, kui see on olemas, on liikumiseks valmis, ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 4 osutatud raudteeveo-ettevõtja rolli, ning et seega saab kaubavaguni kindlaksmääratud laadimis- või mahalaadimiskohast minema vedada või lükata, saadab juhtiv raudteeveo-ettevõtja, ilma et see ohustaks käesoleva lisa A liites osutatud OPE KTK kohast veose ohutust, väljasaatvale raudteeveo-ettevõtjale, kes eeldatavasti veab või lükkab kaubavaguni sellest asukohast minema, käesoleva lisa punkti 3.2.1.2 alapunkti 2 kohase teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüübiga „Wagon Ready To Pull“.

(3)

Ühendvedude puhul, kui raudtee kaubaveorajatiste käitaja vastutab kaubavagunikoosseisu laadimise või mahalaadimise eest, saadab ta juhtivale raudteeveo-ettevõtjale punkti 2.6.1 alapunktis 6 ja punktis 2.6.3 osutatud teate „TrainRunningInformationMessage“, mis sisaldab rongi asukohta ja seisundit ning kinnitab rongi sulgemist, et teavitada sellest, et meldepunkti pargitud laaditud või tühi kaubavagunikoosseis on liikumiseks valmis, seadmata ohtu veose ohutust kooskõlas OPE KTKga.

(4)

Muudel juhtudel määratletakse aspektid, mis on seotud andmete jagamise koostalitlusvõimega seoses veose valmisolekuga veoks eraldi vagunilasti teenuse osaks oleva kaubavaguni laadija või täitja ja juhtiva raudtee veo-ettevõtja vahel, direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõike 6 kohaselt „avatud punktina“ ning need on loetletud käesoleva lisa B liites.

3.2.1.4.   Vagun minema veetud

(1)

Teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüüp „Wagon Pulled“ (Vagun minema veetud) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Kui kaubavagun on kindlaksmääratud laadimis- või mahalaadimiskohast minema veetud või lükatud, saadab selle kaubavaguni eest vastutav väljasaatev raudteeveo-ettevõtja punkti 3.2.1.2 alapunkti 2 kohase teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüübiga „Wagon Pulled“.

3.2.1.5.   Vaguni lahkumine lähtekohast

(1)

Teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüüp „Wagon Left Origin“ (Vagun lahkus lähtekohast) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Kui kaubavagun lahkus lähtekoha raudtee kaubaveorajatisest rongi koosseisus, saadab selle rongi eest vastutav väljasaatev raudteeveo-ettevõtja punkti 3.2.1.2 alapunkti 2 kohase teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüübiga „Wagon Left Origin“.

3.2.1.6.   Vaguni saabumine vahepunkti

(1)

Teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüüp „Wagon Arrival“ (Vaguni saabumine) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Kui kaubavagun saabus rongi koosseisus kindlaksmääratud vahepunkti, saadab selle rongi eest vastutav saabumiskoha raudteeveo-ettevõtja punkti 3.2.1.2 alapunkti 2 kohase teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüübiga „Wagon Arrival“.

3.2.1.7.   Vaguni väljumine vahepunktist

(1)

Teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüüp „Wagon Departure“ (Vaguni väljumine) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Kui kaubavagun lahkus kindlaksmääratud vahepunktist rongi koosseisus, saadab selle rongi eest vastutav väljasaatev raudteeveo-ettevõtja punkti 3.2.1.2 alapunkti 2 kohase teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüübiga „Wagon Departure“.

3.2.1.8.   Vagun üle antud

(1)

Teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüüp „Wagon Handed Over“ (Vagun üle antud) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Kui vastutus kaubavaguni liikumise eest järjestikuste raudteeveo-ettevõtjate vahel on muutunud ja saabumiskoha raudteeveo-ettevõtja on kaubavaguni kindlaksmääratud vahetuspunktis järgmisele ettevõtjale füüsiliselt üle andnud, saadab saabumiskoha raudteeveo-ettevõtja punkti 3.2.1.2 alapunkti 2 kohase teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüübiga „Wagon Handed Over“.

3.2.1.9.   Vagun üle võetud

(1)

Teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüüp „Wagon Taken Over“ (Vagun üle võetud) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Kui vastutus kaubavaguni liikumise eest järjestikuste raudteeveo-ettevõtjate vahel on muutunud ja väljumiskoha raudteeveo-ettevõtja on kaubavaguni kindlaksmääratud vahetuspunktis eelmiselt raudteeveo-ettevõtjalt füüsiliselt üle võtnud, saadab väljumiskoha raudteeveo-ettevõtja punkti 3.2.1.2 alapunkti 2 kohase teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüübiga „Wagon Taken Over“.

3.2.1.10.   Vaguni kõrvalekalle

(1)

Teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüüp „WagonJourneyIrregularity“ (Vaguni teekonna kõrvalekalle) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Kui kaubavaguni või selle veosega seotud ebatavaline sündmus nõuab meetmete võtmist, mis võivad selle veose transpordi katkestada, saadab selle kaubavaguni eest vastutav raudteeveo-ettevõtja punkti 3.2.1.2 alapunkti 2 kohase teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüübiga „WagonJourneyIrregularity“, et esitada sündmuse kohta teavet, sealhulgas täpsemaid andmeid kõrvalekalde laadi ja tagajärgede kohta.

3.2.1.11.   Vaguni kõrvalekalle kõrvaldatud

(1)

Teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüüp „Wagon Journey Rectified“ (Vaguni teekond korrigeeritud) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Kui kaubavaguni teekonnaga seotud kõrvalekalle on kõrvaldatud, saadab selle kaubavaguni eest vastutav raudteeveo-ettevõtja punkti 3.2.1.2 alapunkti 2 kohase teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüübiga „Wagon Journey Rectified“.

3.2.1.12.   Vaguni saabumine sihtkohta

(1)

Teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüüp „Wagon Reached Destination“ (Vagun saabus sihtkohta) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Kui kaubavagun saabus rongi koosseisus sihtkohaks olevasse raudtee kaubaveorajatisse, saadab selle rongi eest vastutav saabumiskoha raudteeveo-ettevõtja punkti 3.2.1.2 alapunkti 2 kohase teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüübiga „Wagon Reached Destination“.

3.2.1.13.   Vagun kohale toodud

(1)

Teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüüp „Wagon Delivered“ (Vagun kohale toodud) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Kui kaubavagun on laadimis- või mahalaadimiskohta kohale toimetatud, saadab selle kaubavaguni või kaubavagunikoosseisu eest vastutav saabumiskoha raudteeveo-ettevõtja punkti 3.2.1.2 alapunkti 2 kohase teate „WagonStatusMessage“ sündmuse tüübiga „Wagon Delivered“.

3.2.2.   Ühendveo-laadimisüksuste liikumine

Ühendveo-laadimisüksuste liikumisega seotud andmete jagamise koostalitlusvõime aspektid on määratletud „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites.

3.2.3.   Vaguni prognoosteave

(1)

Vaguni prognoosi teade („WagonETI_ETAMessage“) peab vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Selleks et anda teistele eraldi vagunilasti veona osutatava raudteeveoteenusega seotud telemaatikavaldkonna sidusrühmadele vaguni prognoosteavet, kinnitamaks kokkulepitud ajakava või teatamaks mis tahes muudatustest, saadab iga raudteeveo-ettevõtja osana teatest „WagonETI_ETAMessage“ vaguni prognoositava sihtkohta saabumise teabe („ETA“) või vaguni prognoositava vahetuspunkti saabumise teabe („ETI“) järgmistele adressaatidele:

(a)

juhtiv raudteeveo-ettevõtja;

(b)

järgmine raudteeveo-ettevõtja (kui on), kellele kaubavagun vahetuspunktis üle antakse.

(3)

Iga raudteeveo-ettevõtja jälgib veose füüsilist vedu ja arvutab hiljemalt lähtekohast või viimasest vahetuspunktist väljumise ajaks vaguni prognoosteabe järgmiste sündmuse tüüpide ja meldepunktide kohta:

(a)

järgmises vahetuspunktis: punktis 3.2.1.8 kirjeldatud teade „wagon handed over“;

(b)

sihtkohas: punktis 3.2.1.13 kirjeldatud teade „wagon delivered“.

(4)

Iga raudteeveo-ettevõtja arvutab ja ajakohastab vaguni prognoosteabe, mis põhineb vähemalt järgmisel teabel:

(a)

järgmistes taristuettevõtjatelt ja raudtee kaubaveorajatiste käitajatelt saadud teadetes sisalduv teave:

i)

punktis 2.3.3 kirjeldatud teade „PathDetailsMessage“;

ii)

punktis 2.6.3 kirjeldatud teade „TrainRunningInformationMessage“;

iii)

punktis 2.6.4 kirjeldatud teade „TrainRunningForecastMessage“;

(b)

teates „WagonETI_ETAMessage“ sisalduv teave („ETA“ või „ETI“), mis on saadud eelmiselt raudteeveo-ettevõtjalt (kui on), kellelt vagunid vahetuspunktis üle võeti.

(5)

Kui raudtee-ettevõtja jagab või annab juurdepääsu vaguni prognoosteabele, tagab ta, et nende andmete kvaliteet on piisav, et juhtiv raudteeveo-ettevõtja saaks hinnata nende täpsust vastavalt punktis 1.5 ja E liites sätestatud järelmõõtmise metoodikale.

(6)

Juhtiv raudteeveo-ettevõtja võrdleb raudteeveo-ettevõtjalt saadud teatel „WagonETI_ETAMessage“ põhinevat vaguni prognoosteavet („ETA“) kaubaveoklientidega kokku lepitud ajakavaga („ArrivalTimeAtLocation“) ning teavitab asjaomaseid raudteeveo-ettevõtjaid.

3.3.   Kaubaveoga seotud võrdlusandmed

3.3.1.   Üldsätted

(1)

Rongide ettevalmistamise toetamiseks vastavalt punktile 2.5 ja kaubavagunite käitamise toetamiseks vastavalt punktile 3.2.1 tagab iga veeremiüksuste valdaja veeremi võrdlusandmete jagamise punktis 3.3.2 osutatud standarditud ja ühendatud veeremi võrdlusandmebaaside kaudu.

(2)

Ühendvedude toetamiseks vastavalt punktile 3.2.2:

(a)

kõik ühendveo-laadimisüksuste valdajad tagavad ühendveo-laadimisüksuste võrdlusandmete jagamise punktis 3.3.3 osutatud standarditud ja ühendatud ühendveo-laadimisüksuste võrdlusandmebaaside kaudu;

(b)

iga kaubavagunite valdaja ja iga ühendveo-laadimisüksuste valdaja võib tagada oma kaubavagunite ja ühendveo-laadimisüksuste käitusseisundi andmete jagamise punktis 3.3.4 osutatud standarditud ja ühendatud kaubavagunite ja ühendveo-laadimisüksuste käitamise andmebaaside kaudu.

(3)

Alapunktide 1 ja 2 kohaselt haldavad kaubaveoga seotud võrdlusandmete eest vastutavad telemaatikavaldkonna sidusrühmad oma võrdlusandmeid kooskõlas artikli 8 lõikega 4 ja artikliga 10 ning võimaldavad neile juurdepääsu kasutamiseks Creative Commonsi litsentsi BY-ND 4.0 või mis tahes muu samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimustel.

3.3.2.   Veeremi võrdlusandmebaasid

(1)

Ameti koordineerimisel teevad veeremiüksuste valdajad koostööd, et luua, hallata ja hooldada standarditud ja ühendatud veeremi võrdlusandmebaase liidu tasandil kooskõlas C liite viites [103] osutatud tehnilise kirjeldusega.

(2)

Veeremiüksuste valdajad vastutavad veeremi võrdlusandmete võrdlusandmebaasi sisestamise ja haldamise eest vastavalt C liite viites [103] osutatud tehnilisele kirjeldusele ning tagavad andmete kvaliteedi. Selleks tagavad veeremiüksuste valdajad, et jagatavad andmed on ajakohased ja peegeldavad täpselt nende protsesside seisundit, mida veeremiüksus peab kohaldatavate õigusaktide kohaselt läbima.

(3)

Alapunkti 1 kohaldamisel taaskasutavad veeremiüksuste valdajad veeremi võrdlusandmebaasis kõiki veeremi võrdlusandmeid, mis on pärit järgmistest registritest:

(a)

Euroopa raudteeveeremi register, mille amet on loonud vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 47 ja komisjoni rakendusotsusele (EL) 2018/1614, (5) eelkõige käesoleva jao alapunkti 5 alapunktis a osutatud administratiivandmed ja käesoleva jao punkti 5 alapunktis b osutatud konstruktsiooniandmed;

(b)

direktiivi (EL) 2016/797 artikli 48 ja komisjoni rakendusotsuse 2011/665/EL (6) kohaselt loodud lubatud veeremitüüpide Euroopa register (ERATV-register), eelkõige käesoleva jao alapunkti 5 alapunktis b osutatud konstruktsiooniandmed.

(4)

Käitamise eesmärgil jagatavate andmete mahu minimeerimiseks ja punktis 3.3.1 osutatud kaubavagunite käitamise tõhususe suurendamiseks tagavad veeremiüksuste valdajad, et veeremi võrdlusandmebaasid teevad veeremi võrdlusandmed telemaatikavaldkonna sidusrühmadele vastavalt artiklile 4 ja Creative Commonsi litsentsi BY-ND 4.0 või mis tahes muu samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimustele kergesti ja õiglaselt kättesaadavaks.

(5)

Veeremi võrdlusandmebaasides jagatud võrdlusandmed rühmitatakse järgmiselt:

(a)

administratiivandmed:

käesoleva punkti alapunkti 3 alapunktis a osutatud veeremi võrdlusandmed, mis on seotud veeremiüksustele lubade andmisega ja nende registreerimisega vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklitele 21 ja 22;

(b)

konstruktsiooniandmed:

alapunkti 3 alapunktides a ja b nimetatud veeremi võrdlusandmed, mis on seotud veeremi tehniliste omadustega, eelkõige andmed, mida raudteeveo-ettevõtjad nõuavad oma rongide läbilaskevõime haldamiseks ja liikluse juhtimiseks vastavalt 2. jaole ning kaubavagunite haldamiseks vastavalt 3. jaole.

3.3.3.   Ühendveo-laadimisüksuste võrdlusandmebaasid

(1)

Ameti koordineerimisel teevad ühendveo-laadimisüksuste valdajad koostööd, et luua, hallata ja hooldada ühendveo-laadimisüksuste standarditud ja ühendatud võrdlusandmebaase kooskõlas alapunktidega 3, 4 ja 5 ning C liite viidetes [103] ja [1] osutatud tehniliste kirjeldustega.

(2)

Ühendveo-laadimisüksuste valdajad vastutavad kvaliteetsete andmete sisestamise ja säilitamise eest alapunktis 1 osutatud andmebaasides. Selleks tagavad ühendveo-laadimisüksuste haldajad, et jagatavad andmed on ajakohased ja peegeldavad täpselt nende protsesside seisundit, mida ühendveo-laadimisüksused peavad kohaldatavate õigusaktide kohaselt läbima.

(3)

Võrdlusandmed tehakse avalikult kättesaadavaks alapunktis 1 osutatud andmebaaside kaudu ja need peavad sisaldama järgmisi andmeid:

(a)

ühendveo-laadimisüksuste, sealhulgas igat tüüpi poolhaagiste identifikaator vastavalt C liite viites [2] osutatud tehnilisele kirjeldusele;

(b)

ühendveo-laadimisüksuse tüüp (konteiner, vahetusveovahend või poolhaagis) ja selle kokkusobivus kaubavagunite ja marsruutidega vastavalt C liite viites [2] osutatud tehnilisele kirjeldusele;

(c)

asjakohased koormuskarakteristikud, massid ja mõõtmed.

(4)

Käitamise eesmärgil jagatavate andmete mahu minimeerimiseks ja punktis 3.2.2 osutatud ühendveo-laadimisüksuste käitamise tõhususe suurendamiseks tagavad ühendveo-laadimisüksuste valdajad, et alapunktis 1 osutatud andmebaasid teevad ühendveo-laadimisüksuste võrdlusandmed telemaatikavaldkonna sidusrühmadele vastavalt artiklile 4 ja Creative Commonsi litsentsi BY-ND 4.0 või mis tahes muu samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimustele kergesti ja õiglaselt kättesaadavaks.

(5)

Alapunkti 3 kohaselt jagatavad võrdlusandmed rühmitatakse järgmiselt:

(a)

administratiivandmed:

ühendveo-laadimisüksuste võrdlusandmed, mis on seotud ühendveo-laadimisüksuste sertifitseerimisega ja nende registreerimisega vastavalt C liite viites [2] osutatud tehnilisele kirjeldusele;

(b)

konstruktsiooniandmed:

ühendveo-laadimisüksuste võrdlusandmed ühendveo-laadimisüksuste tehniliste omaduste kohta, eelkõige andmed, mida raudtee kaubaveorajatiste käitajad ja raudteeveo-ettevõtjad vajavad rongide ettevalmistamiseks vastavalt punktile 2.5 ja ühendveo-laadimisüksuste liikumiseks vastavalt punktile 3.2.2.

3.3.4.   Vagunite ja ühendveo-laadimisüksuste käitamise andmebaasid

3.3.4.1.   Üldsätted

(1)

Selleks et tagada rongi liikumise jälgimine vastavalt punktile 2.6 ning kaubavagunite ja ühendveo-laadimisüksuste liikumise jälgimine vastavalt punktile 3.2 ning sellega seotud teabevahetus juhtiva raudteeveo-ettevõtja ja teiste asjaomaste raudteeveo-ettevõtjate vahel, võib raudteeveo-ettevõtja jaotada rongi liikumise andmed, mida jagatakse asjaomaste taristuettevõtjate ja asjaomaste raudtee kaubaveorajatiste käitajatega ning punkti 2.6 kohaselt juhtiva raudteeveo-ettevõtjaga, kaubavagunite liikumise andmeteks vastavalt punktile 3.2.1 ja ühendveo-laadimisüksuste liikumisega seotud andmeteks vastavalt punktile 3.2.2. Sellisel juhul jagatakse neid andmeid vastavalt käesoleva punkti alapunktidele 4–8.

(2)

Juhtiva raudteeveo-ettevõtja ja muu asjaomase raudteeveo-ettevõtja vaheline operatiivside põhineb võrdlusandmetel, mida jagatakse:

(a)

käesoleva lisa punktis 3.3.2 osutatud veeremi võrdlusandmebaaside kaudu, sealhulgas eelkõige rakendusotsuse (EL) 2018/1614 kohaselt Euroopa raudteeveeremi registris (EVR) registreeritud raudteeveeremi numbrid;

(b)

käesoleva lisa punktis 3.3.3 osutatud ühendveo-laadimisüksuste võrdlusandmebaaside kaudu, sealhulgas eelkõige käesoleva lisa punkti 3.3.3 alapunkti 3 alapunkti a kohased ühendveo-laadimisüksuste numbrid.

(3)

Raudteeveo-ettevõtjate poolt punkti 2.6 kohaselt jagatavad rongiliikluse andmed põhinevad ka punktis 3.3.4 osutatud kaubavagunite käitusseisundi andmetel, kui need on kättesaadavad.

(4)

Selleks et minimeerida käitamise eesmärgil ja kaubaveoklientide teavitamiseks jagatavate andmete mahtu ning suurendada punktis 3.2 osutatud kaubavagunite ja ühendveo-laadimisüksuste haldamise tõhusust, võib iga raudteeveo-ettevõtja teha koostööd, et luua, hallata ja hooldada standarditud ja ühendatud vagunite ja ühendveo-laadimisüksuste (WIMO) võrdlusandmebaase vastavalt C liite viites [102] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(5)

WIMO andmebaasid teevad punktis 3.3.4 osutatud kaubavagunite ja ühendveo-laadimisüksuste käitusseisundi andmed kergesti ja õiglaselt kättesaadavaks kõigile artikli 4 lõikes 1 osutatud telemaatikavaldkonna sidusrühmadele, sealhulgas veeremiüksuste valdajatele ja sõidukiparkide haldajatele, ning veolepingus osutatud kaubaveoklientidele. Vastav andmete jagamine toimub telemaatikarakenduse kaudu kooskõlas artikliga 14 ja punktiga 1.7.

(6)

Iga raudteeveo-ettevõtja vastutab kaubavagunite seisundit käsitlevate kvaliteetsete andmete WIMO andmebaasidesse sisestamise ja neis säilitamise eest. Selleks tagab iga raudteeveo-ettevõtja, et jagatavad andmed on ajakohased ja peegeldavad täpselt nende protsesside seisundit, mida kaubavagunid ja ühendveo-laadimisüksused peavad kohaldatavate õigusaktide kohaselt läbima.

(7)

WIMO andmebaasid sisaldavad reaalajas andmeid kaubavaguni või ühendveo-laadimisüksuse liikumise kohta alates väljumisest kuni selle lõpliku üleandmiseni kaubaveokliendi haruteel. Andmed peavad hõlmama punktis 3.2.1 osutatud vagunite sõiduandmeid ja punktis 3.2.3 osutatud vagunite prognoosteavet.

(8)

Raudteeveo-ettevõtjad jagavad rongiliikluse andmeid, vagunite sõiduandmeid ja prognoosteavet ühendveo-laadimisüksuste liikumise kohta WIMO andmebaaside kaudu hiljemalt siis, kui veolepingus osutatud kaubaveoklient kaubavaguni või ühendveo-laadimisüksuse vabastab. Vabastamise aeg vastab esimesele kandele, mida väljumiskoha raudteeveo-ettevõtja jagab lähtekoha raudtee kaubaveorajatises (edaspidi „väljasaatev raudteeveo-ettevõtja“) WIMO andmebaasides kaubavaguni või ühendveo-laadimisüksuse liikumise kohta kindlaksmääratud raudteeveoteenuse puhul.

3.3.4.2.   Kaubavaguni laadimine

Väljasaatev raudteeveo-ettevõtja registreerib seisundi „loading of the freight wagon“ ja annab sellele juurdepääsu WIMO andmebaasides. Ta rakendab seda seisundit seni, kuni veolepingus osutatud kaubaveoklient on teatanud laadimise lõpetamisest.

3.3.4.3.   Laaditud kaubavagun teel

Iga väljasaatev raudteeveo-ettevõtja registreerib punkti 3.2.1.5 kohaselt seisundi „loaded freight wagon on journey“ ja annab sellele juurdepääsu WIMO andmebaasides, kui laaditud kaubavagun on lähtekohast väljunud.

3.3.4.4.   Tühi kaubavagun teel

Iga väljasaatev raudteeveo-ettevõtja registreerib punkti 3.2.1.5 kohaselt seisundi „empty freight wagon on journey“ ja annab sellele juurdepääsu WIMO andmebaasides, kui tühi kaubavagun on lähtekohast väljunud.

3.3.4.5.   Kaubavaguni mahalaadimine

Saabumiskoha raudteeveo-ettevõtja registreerib sihtkoha raudtee kaubaveorajatises (edaspidi „vastuvõttev raudteeveo-ettevõtja“) seisundi „unloading of the freight wagon“ ja annab sellele juurdepääsu WIMO andmebaasides. Ta rakendab seda seisundit seni, kuni veolepingus osutatud kaubaveoklient on teatanud mahalaadimise lõpetamisest.

3.3.4.6.   Tühi kaubavagun veeremiettevõtja käsutuses

Iga vastuvõttev raudteeveo-ettevõtja registreerib WIMO andmebaasides seisundi „empty freight wagon under fleet management control“, et kajastada kindlaksmääratud omadustega tühja kaubavaguni kättesaadavust.

3.4.   Andmete jagamine teiste sidusrühmadega

Taristuettevõtjad, raudtee kaubaveorajatiste käitajad ja raudteeveo-ettevõtjad jagavad andmeid teiste telemaatikavaldkonna sidusrühmadega, kes vastutavad teiste transpordiliikidega ühenduste haldamise eest vastavalt artiklile 4 ja 3. jaos sätestatud nõuetele.

4.   RAUDTEE-REISIJATEVEOTEENUSTEGA SEOTUD RONGIPILETITE MÜÜK JA RONGIREISIJATE TEAVITAMINE

4.1.   Üldsätted

(1)

4. jao sätetega kehtestatakse nõuded koostalitlusvõimeliseks andmete jagamiseks, mis on vajalik artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud protsesside täitmiseks kõigi liidus osutatavate raudtee-reisijateveoteenuste puhul.

(2)

Rongipiletite müügi andmetele juurdepääsu õigus on sätestatud artiklites 4 ja 6.

(3)

Rongipiletite müügi andmed koosnevad järgmisest:

(a)

punktis 4.2 kirjeldatud reisirongide sõiduplaani andmed;

(b)

punktis 4.3 kirjeldatud jagatavad tariifiandmed;

(c)

punktis 4.4 kirjeldatud veotingimuste andmed.

4.2.   Reisirongide sõiduplaani andmed

4.2.1.   Reisirongide sõiduplaani andmed

Käesoleva punkti sätteid kohaldatakse kõigile raudtee-reisijateveoteenustele.

(1)

Artikli 6 lõike 1 kohaselt jagatud reisirongide sõiduplaani andmed peavad vastama C liite viidetes [P.2] ja [P.4] osutatud tehnilistele kirjeldustele.

(2)

Reisirongide sõiduplaani andmed peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

(a)

rongivariantide põhimõtted;

(b)

reisirongi identifitseerimisnumber „RetailServiceId“ kujul koos punktides 2.1.2–2.1.5 osutatud rongi võrdlusidentifikaatoriga;

(c)

erinevad võimalused sõidupäevade tähistamiseks;

(d)

rongi tüüp, kaubamärk ja seotud transpordiliik, kui see on raudteest erinev;

(e)

raudteeveoteenuste vahelised suhted;

(f)

rongidega ühendatud vagunirühmad;

(g)

rongide liitumine ja jagunemine;

(h)

otseühendused muu rongi identifikaatoriga sidumisega („connecting to“);

(i)

otseühendused rongi identifikaatori muutumisega („change of service number“);

(j)

raudteeveoteenuste üksikasjad, sealhulgas avalikud saabumis-, väljumis- ja läbisõiduajad;

(k)

reisijate pealetuleku ja mahamineku piirangutega peatused;

(l)

öörongid;

(m)

ajavööndite läbimine;

(n)

hinnakujunduse kord ja broneeringu andmed;

(o)

punktis 1.2.1 osutatud andmete valdaja organisatsiooni identifitseerimistunnus;

(p)

direktiivi (EL) 2012/34 artikli 3 punktis 11 määratletud teenindusrajatised;

(q)

rongi juurdepääsetavus vastavalt punktile 4.4.3.1, sealhulgas eelisõigusistmete, ratastoolikohtade ja universaalsete magamiskupeede plaanikohane olemasolu;

(r)

lisateenused;

(s)

punktis 4.2.2 kirjeldatud reisijateveoteenuste vahelised ümberistumisajad;

(t)

jaamade nimekiri;

(u)

turustajate olemasolevad otsesed ja kaudsed, kui need on teada, veebipõhised müügikanalid, kus saab kontrollida raudteetoodete reaalajas kättesaadavust.

(3)

Iga raudteeveo-ettevõtja või asjakohasel juhul andmevaldaja võimaldab kooskõlas artikli 6 lõikega 1 juurdepääsu kõigile oma reisirongide sõiduplaani andmetele nende kasutamiseks Creative Commonsi litsentsi BY-NC-ND 4.0 või mis tahes muu samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimuste või asjaomaste sidusrühmade vahel kokku lepitud muude samaväärsete või vähem piiravate juurdepääsutingimuste alusel.

(4)

Hiljemalt üks nädal pärast seda, kui asjaomane taristuettevõtja on avaldanud raudtee-reisijateveoteenuse lõpliku liiklusgraafiku, võimaldab iga asjaomane raudteeveo-ettevõtja või asjakohasel juhul andmevaldaja artikli 6 lõike 1 kohaselt juurdepääsu kõnealuse teenuse reisirongide aastase sõiduplaani andmetele.

(5)

Hiljemalt kolm nädalat enne raudtee-reisijateveoteenuse reisirongide aastase sõiduplaani ajakohastamise jõustumist ajakohastab iga asjaomane raudteeveo-ettevõtja või asjakohasel juhul andmevaldaja artikli 6 lõike 1 kohaselt kõnealuse teenusega seotud reisirongide aastase sõiduplaani andmeid. Kõnealuse teenusega seotud reisirongide aastase sõiduplaani andmeid ajakohastatakse ka juhul, kui neid mõjutab raudtee-reisijateveoteenuste osutamise lõpetamine vastavalt määruse (EL) 2021/782 artiklile 8. Raudteeveo-ettevõtja või asjakohasel juhul andmevaldaja võib erandlike asjaolude korral teha raudtee reisijateveoteenuse reisirongide aastasesse sõiduplaani lühemate tähtaegade jooksul erakorralisi muudatusi.

(6)

Iga raudteeveo-ettevõtja või asjakohasel juhul andmevaldaja võimaldab juurdepääsu reisirongide sõiduplaani andmetele kooskõlas artikli 6 lõikega 1 vähemalt 12 kuuks pärast vastava raudtee-reisijateveoteenuse algust.

(7)

Kui raudtee-reisijateveo otseteenust (vahepeatustega või ilma) osutab või kavatseb osutada mitu raudteeveo-ettevõtjat, koordineerib artikli 13 kohaselt määratud juhtiv raudteeveo-ettevõtja kõigi teiste seda teenust osutavate raudteeveo-ettevõtjatega reisirongide sõiduplaani andmete koondamist kõigi selle teenusega teenindatavate peatuste osas. Raudtee reisijateveoteenuse iga üksiku osa puhul, mida osutab üks raudteeveo-ettevõtja, jääb see ettevõtja vastutavaks artikli 6 kohase juurdepääsu andmise eest juhtiva raudteeveo-ettevõtja poolt koondatud andmetele.

(8)

Artikli 6 lõike 1 kohaselt jagatavad reisirongide sõiduplaani andmed hõlmavad järgmist:

(a)

asjakohane vorming ja tehnilised vahendid määruse (EL) 2021/782 artikli 9 lõike 3 ja artikli 10 lõike 4 tähenduses, et anda digitaalne juurdepääs ajakavadele osana kõnealuse määruse II lisa I osas osutatud reisieelsest teabest ning täita kõnealuse määruse artikli 9 lõikest 1 ja artikli 10 lõikest 5 tulenevad vastavad kohustused;

(b)

digitaalne masinloetav vorming komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1926 artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses, et anda digitaalne juurdepääs kõnealuse määruse lisa punkti 1.1 alapunkti d alapunktides v ja vi osutatud sõiduplaanidele ja kavandatud ümberistumistele osana liikumisvõimalusi käsitlevatest staatilistest andmetest.

4.2.2.   Reisirongide sõiduplaani andmed ümberistumisaegade kohta

(1)

Reisirongide sõiduplaani andmed ümberistumisaegade kohta, mida jagatakse vastavalt artikli 6 lõikele 2, peavad vastama C liite viidetes [P.2] ja [P.4] osutatud tehnilistele kirjeldustele.

(2)

Reisirongide sõiduplaani andmed ümberistumisaegade kohta peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

(a)

ümberistumisajad jaamas („vaikimisi kohaldatav minimaalne ümberistumisaeg“);

(b)

vajaduse korral jaama eri asukohtade (nt jaama osad, perroonid) vahelised ümberistumisajad;

(c)

vajaduse korral jaama ja naabruskonna jaamade vahelised ümberistumisajad.

(3)

Iga jaamaülem või asjakohasel juhul andmevaldaja võimaldab kooskõlas artikli 6 lõikega 2 juurdepääsu reisirongide sõiduplaani andmetele ümberistumisaegade kohta nende kasutamiseks Creative Commonsi litsentsi BY-NC-ND 4.0 või mis tahes muu samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimuste või asjaomaste sidusrühmade vahel kokku lepitud muude samaväärsete või vähem piiravate juurdepääsutingimuste alusel.

(4)

Hiljemalt üks nädal pärast seda, kui asjaomased taristuettevõtjad on avaldanud reisijateveoteenuse lõpliku liiklusgraafiku, võimaldab iga asjaomane jaamaülem või asjakohasel juhul taristuettevõtja või andmevaldaja artikli 6 lõike 2 kohaselt juurdepääsu ümberistumisaegadele, mida kohaldatakse reisirongide aastases sõiduplaanis vastavale teenusele.

(5)

Hiljemalt kolm nädalat enne reisirongide aastase sõiduplaani ümberistumisaegade muudatuste jõustumist ajakohastavad nende muudatuste eest vastutavad jaamaülemad või vajaduse korral taristuettevõtjad või andmevaldajad vastavaid artikli 6 lõike 2 kohaseid reisirongide sõiduplaani andmeid. Jaamaülem või vajaduse korral taristuettevõtja või andmevaldaja võib erandkorras teha erakorralisi muudatusi lühemate tähtaegade jooksul.

(6)

Iga asjaomane jaamaülem või asjakohasel juhul taristuettevõtja või andmevaldaja võimaldab kooskõlas artikli 6 lõikega 2 juurdepääsu oma reisijate ümberistumisaegadega seotud sõiduplaani andmetele vähemalt 12 kuu jooksul pärast kõnealuste andmete kehtivusaja lõppu.

(7)

Kui jaamaülem, raudteeveo-ettevõtja, turustaja või vahendaja kombineerib või ühendab kahte või enamat raudtee-reisijateveoteenust, kasutavad nad artikli 6 lõike 2 ning punktide 4.2.2.2 ja 4.2.2.3 kohaselt avaldatud ümberistumisaegu.

(8)

Artikli 6 lõike 2 kohane reisirongide sõiduplaani ümberistumisaegade teave peab olema digitaalses masinloetavas vormingus komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1926 artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses, et võimaldada digitaalset juurdepääsu kõnealuse määruse lisa punkti 1.1 alapunkti d alapunktides i ja ii osutatud ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku vaikeaegadele osana liikumisvõimalusi käsitlevatest staatilistest andmetest.

4.2.2.1.   Minimaalne ümberistumisaeg

(1)

Jaamaülemad kehtestavad vastavalt järgmisele tabelile artikli 15 kohased minimaalsed ümberistumisajad, võttes arvesse saabuva reisijateveoteenuse avalikku saabumisaega ja väljuva reisijateveoteenuse avalikku väljumisaega, sealhulgas lisaaega, mis võib olla vajalik reisijate, jalgrataste või pagasi registreerimiseks.

 

Minimaalne ümberistumisaeg

Vastutav pool

Kohustuslik / valikuline

Ühes jaamas

Vaikimisi kohaldatav minimaalne ümberistumisaeg jaamas.

Jaamaülem või vajaduse korral taristuettevõtja

Kohustuslik

Minimaalne ümberistumisaeg konkreetset liiki reisijateveoteenuse puhul, mida osutab konkreetne ettevõtja.

Valikuline

Minimaalne ümberistumisaeg teatavat liiki reisijateveoteenuse puhul, olenemata seda liiki teenust osutavast ettevõtjast.

Valikuline

Minimaalne ümberistumisaeg konkreetse ettevõtja jaoks, olenemata reisijateveoteenuse liigist.

Valikuline

Kahe jaama vahel

Kahe jaama vaheline vaikimisi kohaldatav minimaalne ümberistumisaeg.

Jaamaülemad või vajaduse korral teenusega seotud taristuettevõtjad

Kohustuslik samasse metajaama kuuluvate jaamade puhul

Minimaalne ümberistumisaeg konkreetset liiki reisijateveoteenuse puhul, mida osutab konkreetne ettevõtja.

Valikuline

Minimaalne ümberistumisaeg teatavat liiki reisijateveoteenuse puhul, olenemata seda liiki teenust osutavast ettevõtjast.

Valikuline

Minimaalne ümberistumisaeg konkreetse ettevõtja jaoks, olenemata reisijateveoteenuse liigist.

Valikuline

(2)

Ühe perrooniga jaamade puhul, mida ei teeninda ükski muu regulaarne reisijateveoteenus peale raudtee, peab minimaalne ümberistumisaeg selles jaamas vastama rongide peatuste kestusele selles jaamas või olema null.

4.2.2.2.   Ümberistumisaeg ühes jaamas

Ühes jaamas kohaldatavaid ümberistumisaegu kasutatakse järgmiselt:

(a)

kui väljuva ja saabuva reisijateveoteenuse konkreetse paari jaoks on kehtestatud minimaalne ümberistumisaeg, kohaldavad jaamaülemad, raudteeveo-ettevõtjad, turustajad ja vahendajad seda nende teenuste vahelise minimaalse ümberistumisajana;

(b)

kui konkreetse ettevõtja konkreetse teenuseliigi või kaubamärgiga seotud väljuva reisijateveoteenuse ning konkreetse ettevõtja konkreetse teenuseliigi või kaubamärgiga seotud saabuva reisijateveoteenuse vahel on kehtestatud minimaalne ümberistumisaeg, kohaldavad jaamaülemad, raudteeveo-ettevõtjad, turustajad ja vahendajad seda nende konkreetsete teenuste vahelise minimaalse ümberistumisajana;

(c)

kui konkreetset liiki või konkreetse kaubamärgi väljuva reisijateveoteenuse ja konkreetset liiki või konkreetse kaubamärgi saabuva reisijateveoteenuse vahel, olenemata asjaomastest ettevõtjatest, on kehtestatud minimaalne ümberistumisaeg, kohaldavad jaamaülemad, raudteeveo-ettevõtjad, turustajad ja vahendajad seda nende konkreetset liiki teenuste vahelise minimaalse ümberistumisajana;

(d)

kui konkreetse väljasaatva ettevõtja ja konkreetse vastuvõtva ettevõtja vahel on kehtestatud minimaalne ümberistumisaeg, olenemata asjaomaste reisijateveoteenuste liigist või kaubamärgist, kohaldavad jaamaülemad, raudteeveo-ettevõtjad, turustajad ja vahendajad seda nende konkreetsete ettevõtjate reisijateveoteenuste vahelise minimaalse ümberistumisajana;

(e)

kui ükski alapunktides a–d sätestatud tingimustest ei ole täidetud, kohaldavad jaamaülemad, raudteeveo-ettevõtjad, turustajad ja vahendajad selle jaama jaoks kindlaks määratud vaikimisi kohaldatavat minimaalset ümberistumisaega.

4.2.2.3.   Kahe jaama vahelised ümberistumisajad

Kahe jaama vahelisi ümberistumisaegu kasutatakse järgmiselt:

(a)

kui konkreetse väljasaatva ettevõtja konkreetse teenuseliigi või kaubamärgiga seotud väljuva reisijateveoteenuse ning konkreetse vastuvõtva ettevõtja konkreetse teenuseliigi või kaubamärgiga seotud saabuva reisijateveoteenuse vahel on kehtestatud minimaalne ümberistumisaeg, kohaldavad jaamaülemad, raudteeveo-ettevõtjad, turustajad ja vahendajad seda nende konkreetsete teenuste vahelise minimaalse ümberistumisajana;

(b)

kui konkreetset liiki või konkreetse kaubamärgi väljuva reisijateveoteenuse ja konkreetset liiki või konkreetse kaubamärgi saabuva reisijateveoteenuse vahel, olenemata asjaomastest ettevõtjatest, on kehtestatud minimaalne ümberistumisaeg, kohaldavad jaamaülemad, raudteeveo-ettevõtjad, turustajad ja vahendajad seda nende konkreetset liiki teenuste vahelise minimaalse ümberistumisajana;

(c)

kui konkreetse väljasaatva ettevõtja ja konkreetse vastuvõtva ettevõtja vahel on kehtestatud minimaalne ümberistumisaeg, olenemata asjaomaste reisijateveoteenuste liigist või kaubamärgist, kohaldavad jaamaülemad, raudteeveo-ettevõtjad, turustajad ja vahendajad seda nende konkreetsete ettevõtjate reisijateveoteenuste vahelise minimaalse ümberistumisajana;

(d)

kui kahe jaama vahel on kehtestatud vaikimisi kohaldatav minimaalne ümberistumisaeg, kohaldavad jaamaülemad, raudteeveo-ettevõtjad, turustajad ja vahendajad seda nende jaamade vahelise minimaalse ümberistumisajana;

(e)

kui ükski punktides a–d sätestatud tingimustest ei ole täidetud, ei tohi minimaalset ümberistumisaega kohaldada.

4.2.2.4.   Ümberistumisaja arvutamine

Järgmiste näitajate arvutamise koostalitlusvõimega seotud aspektid on määratletud „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites:

(1)

reisijate ümberistumisaeg;

(2)

puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele kohandatud ümberistumisaeg;

(3)

jalgratastega reisijatele kohandatud ümberistumisaeg;

(4)

lisaaeg reisijate, jalgrataste või pagasi registreerimiseks.

4.3.   Tariifiandmed

4.3.1.   Raudtee-reisijateveoteenuste tariifiandmed

(1)

Artikli 6 lõike 3 kohaselt jagatud tariifiandmed peavad vastama C liite viidetes [P.3] ja [B.16] osutatud tehnilistele kirjeldustele.

(2)

Tariifiandmetele otsese juurdepääsu ja nende ärilisel eesmärgil kasutamiseks vastavalt artikli 6 lõike 3 teisele lausele ning arvestades artikli 23 punktides c ja e loetletud edasisi arenguid, võidakse lepingu alusel kokku leppida muude selliste andmevormingute kasutamises, mis on täielikult ühilduvad ja koostalitlusvõimelised C liite viites [P.7] osutatud tehnilise kirjeldusega.

(3)

Tariifiandmed hõlmavad raudtee-reisijateveoteenuseid või nende osa ning vähemalt järgmist teavet:

(a)

kõik olemasolevad tariifid ja nendega seotud hinnatabelid, sealhulgas tava-, eri- või soodushinnad ja reisipassid, välja arvatud need, mida kohaldatakse andmevaldaja või teiste ettevõtete töötajatele, tingimusel et need on kaubanduslikult kokku lepitud kui ettevõtjatevahelised eritariifid;

(b)

teave selle kohta, kas on saadud hind, mille suhtes kohaldatakse dünaamilist hinnakujundust, nagu tulujuhtimise või läbilaskevõimega seotud kaalutlused, samuti teave selle hinna suhtes kategooriate kaupa kohaldatavate vahemike kohta;

(c)

link punkti 4.4 kohastele kohaldatavatele veo üld- ja eritingimustele;

(d)

kogu vahendajatele vajalik määruse (EL) 2021/782 II lisas sätestatud reisieelne tariifiteave;

(e)

kogu teave, mida väljastajatel on vaja piletite väljastamiseks vastavalt järgmistele tingimustele:

i)

punkt 4.5 tariifi kättesaadavuse kontrolli kohta;

ii)

punkt 4.6 turvaelementide kohta;

(f)

punktis 4.3.2 kindlaks määratud piletite väljastamise ja kontrollimise eeskirjad.

(4)

Iga raudteeveo-ettevõtja või asjakohasel juhul andmevaldaja võimaldab kooskõlas artikli 6 lõikega 3 juurdepääsu kõigile oma olemasolevatele tariifiandmetele nende kasutamiseks Creative Commonsi litsentsi BY-ND 4.0 või mis tahes muu samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimuste või asjaomaste sidusrühmade vahel kokku lepitud muude samaväärsete või vähem piiravate juurdepääsutingimuste alusel.

(5)

Hiljemalt üks nädal pärast seda, kui asjaomased taristuettevõtjad on avaldanud raudtee-reisijateveoteenuse lõpliku liiklusgraafiku, võimaldab iga raudteeveo-ettevõtja või asjakohasel juhul andmevaldaja juurdepääsu kõigile selle teenuse olemasolevatele tariifiandmetele kooskõlas artikli 6 lõikega 3, võimaldamaks teenuse etteostmist, ilma et see piiraks samale raudtee-reisijateveoteenusele muude tariifide kohaldamist, mis tehakse kättesaadavaks vastavate müügitingimuste kohaselt.

(6)

Vähemalt kuus päeva enne raudtee-reisijateveoteenuse tariifi muudatuse jõustumist ja ilma et see piiraks sama teenuse muude tariifide kohaldamist, mis tehakse kättesaadavaks nende vastavate müügitingimuste kohaselt, võimaldab raudteeveo-ettevõtja või asjakohasel juhul andmevaldaja, kes vastutab kõnealuste muudatuste eest, juurdepääsu vastavatele andmetele kooskõlas artikli 6 lõikega 3.

(7)

Artikli 6 lõike 3 kohaselt jagatavad tariifiandmed hõlmavad järgmist:

(a)

asjakohane vorming ja tehnilised vahendid määruse (EL) 2021/782 artikli 9 lõike 3 ja artikli 10 lõike 4 tähenduses, et anda digitaalne juurdepääs kõigi olemasolevate hinnaklasside tingimustele osana kõnealuse määruse II lisa I osas osutatud reisieelsest teabest ning täita kõnealuse määruse artikli 9 lõikest 1 ja artikli 10 lõikest 5 tulenevad vastavad kohustused;

(b)

digitaalne masinloetav vorming komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1926 artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses, et anda digitaalne juurdepääs kõnealuse määruse lisa punkti 1.2 alapunkti c alapunktis i ning alapunkti 1.3 alapunktis a osutatud standard- ja soodushindadele osana liikumisvõimalusi käsitlevatest staatilistest andmetest.

4.3.2.   Piletite väljastamise ja kontrollimise eeskirjade haldamine

(1)

Rakendamaks raudteeveo-ettevõtjate, turustajate, väljastajate ja piletikontrolli organisatsioonide vahel järjepidevalt piletite väljastamise ja kontrollimise eeskirju, võimaldab iga raudteeveo-ettevõtja juurdepääsu:

(a)

punktis 4.4 esitatud veotingimustele;

(b)

rongipiletite müügi ja piletikontrolli eeskirjadele.

(2)

Iga raudteeveo-ettevõtja või asjakohasel juhul andmevaldaja jagab masinloetavas vormingus struktureeritud andmetena piletite väljastamise ja kontrollimise eeskirjade kirjeldust mis tahes turustaja või väljastajaga, kellel on õigus oma toodete kättesaadavus uuesti müügikanalitega siduda, ning piletikontrolli organisatsioonidega.

Vastavate andmete jagamise tehnilise koostalitlusvõime aspektid on määratletud „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites.

4.3.3.   Teave raudteeveo-ettevõtjate veebipõhiste müügikanalite kohta

Kui telemaatikavaldkonna sidusrühm, kes on kaasatud teekonna kavandamisse osana rongipiletite müügi protsessidest, esitab teavet, mis tuleneb artiklite 4–6 kohaselt raudteetoodete kohta kättesaadavatel andmetel põhinevast teekonna planeerimisest, ning tal ei ole õigust seda müüa ega levitada, seob ta selle teabe vähemalt punkti 4.2.1 alapunkti 2 alapunktis u osutatud veebipõhiste müügikanalitega.

4.4.   Veotingimused

4.4.1.   Üldsätted

(1)

Veotingimustega seotud andmed peavad sisaldama punktides 4.4.2–4.4.6 loetletud teavet.

(2)

Iga raudteeveo-ettevõtja võimaldab tema osutatavate raudtee-reisijateveoteenuste puhul juurdepääsu artikli 6 lõike 1 kohastele veotingimustega seotud andmetele nende kasutamiseks Creative Commonsi litsentsi BY-NC-ND 4.0 või mis tahes muu samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimuste või asjaomaste sidusrühmade vahel kokku lepitud muude samaväärsete või vähem piiravate juurdepääsutingimuste alusel.

(3)

Iga raudteeveo-ettevõtja avaldab ja esitab oma ametlikul veebisaidil tema osutatavate raudtee-reisijateveoteenuste veotingimused.

(4)

Kui vahendaja osutab raudtee-reisijateveoteenust, esitab ta oma veebisaidil ja mobiilirakendustes veotingimused, mis põhinevad andmetel, millele tal on alapunkti 2 kohaselt juurdepääs, või kasutab selleks asjaomase raudteeveo-ettevõtja avaldatud teabele suunavat veebilinki vastavalt alapunktile 3.

(5)

Alapunktide 4 ja 5 kohaste veotingimuste esitamiseks kasutatavad veebisaidid ja mobiilirakendused peavad olema vastavalt C liite viites [P.6] osutatud tehnilises kirjelduses sätestatud juurdepääsetavuse nõuete kohaselt tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad.

(6)

Veotingimused esitatakse selgesti arusaadaval viisil ja need peavad olema kättesaadavad kooskõlas määruse (EL) 2021/782 artikliga 22 ja käesoleva lisa A liites osutatud komisjoni määruse (EL) nr 1300/2014 (7) (PRM KTK) lisas sätestatud tehniliste kirjeldustega.

(7)

Vähemalt kuus päeva enne raudtee-reisijateveoteenuse veotingimuste muudatuste jõustumist võimaldavad kõnealuste muudatuste eest vastutavad raudteeveo-ettevõtjad artikli 6 kohaselt juurdepääsu vastavatele andmetele. Raudteeveo-ettevõtjad peavad loetlema punktid, milles tehti eelmise versiooniga võrreldes muudatusi. Iga muudatuse puhul säilitavad nad juurdepääsu andmete varasemale versioonile vähemalt ühe aasta jooksul pärast nende kehtivuse lõppemist.

(8)

Artikli 6 lõike 1 kohaselt jagatavad veotingimused hõlmavad järgmist:

(a)

asjakohane vorming ja tehnilised vahendid määruse (EL) 2021/782 artikli 9 lõike 3 ja artikli 10 lõike 4 tähenduses, et anda digitaalne juurdepääs lepingu üldtingimustele osana kõnealuse määruse II lisa I osas osutatud reisieelsest teabest ning täita kõnealuse määruse artikli 9 lõikest 1 ja artikli 10 lõikest 5 tulenevad vastavad kohustused;

(b)

digitaalne masinloetav vorming komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1926 artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses, et anda digitaalne juurdepääs kõnealuse määruse lisa punkti 1.3 alapunktis a osutatud erinevatele tingimustele osana liikumisvõimalusi käsitlevatest staatilistest andmetest.

4.4.2.   Reisijateveo tingimused

Iga raudteeveo-ettevõtja või asjakohasel juhul vahendaja juhib reisijate tähelepanu järgmisele reisijateveo tingimustega seotud teabele:

a)

raudteeveo-ettevõtja veotingimused;

b)

teave reisijate õiguste kohta vastavalt määruse (EL) 2021/782 artiklile 30;

c)

aktsepteeritavad maksevahendid;

d)

müügitingimused ja müügijärgsed tingimused, eriti seoses piletite vahetamise ja hüvitamisega;

e)

kaebuste esitamise kord kooskõlas määruse (EL) 2021/782 artikliga 18 ja ilma et see piiraks selle kohaldamist.

4.4.3.   Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute veo ja abistamise tingimused

4.4.3.1.   Veeremi juurdepääsetavus

Iga raudteeveo-ettevõtja või asjakohasel juhul vahendaja peab juhtima reisijate tähelepanu järgmisele veeremi juurdepääsetavusega seotud teabele:

(a)

rongitüübid ja rongide numbrid, mille puhul piiratud liikumisvõimega isikutele ette nähtud vahendid on kättesaadavad (liini number, kui konkreetseid ronginumbreid ei saa avalikult kättesaadavaks teha);

(b)

piiratud liikumisvõimega isikutele ette nähtud vahendite tüübid ja miinimumarv rongides, nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa A liites osutatud PRM KTKs, tavapärastes käitamistingimustes;

(c)

rongi sisenemiseks ja sealt väljumiseks abi taotlemise meetodid, eelkõige järgmine teave:

i)

etteteatamisaeg;

ii)

kontaktpunktid abi taotlemiseks, sealhulgas piiratud liikumisvõimega isikute abiteenuse osutajate e-posti aadressid ja telefoninumbrid;

iii)

tööaeg;

iv)

määruse (EL) 2021/782 artiklite 23 ja 24 kohase abi andmise tingimused;

(d)

ratastoolide suurimad lubatud mõõtmed ja suurim lubatud kaal koos piiratud liikumisvõimega isiku kaaluga, ilma et see piiraks käesoleva lisa A liites osutatud PRM KTK kohaldamist;

(e)

saatvate isikute ja/või loomade veo tingimused;

(f)

link, kus on kättesaadavad punkti 4.4.3.2 kohased jaamale juurdepääsu tingimused.

4.4.3.2.   Jaamade juurdepääsetavus

(1)

Iga raudteeveo-ettevõtja või asjakohasel juhul vahendaja juhib reisijate tähelepanu lähte- ja sihtjaamade juurdepääsetavust käsitlevale teabele, mis põhineb alapunktis 2 osutatud juurdepääsuandmetel, kui see on kättesaadav.

(2)

Üksus, kes vastutab piiratud PRM KTK artikli 7a kohase juurdepääsuandmete kogumise, säilitamise ja vahetamise eest, kogub, teisendab ja edastab need andmed ameti hallatavasse Euroopa raudteejaamade juurdepääsetavuse andmebaasi (ERSAD) vastavalt käesoleva lisa A liites osutatud PRM KTK-le. Need andmed edastatakse vormingus, mis on sätestatud käesoleva lisa C liite viites [B.15] osutatud tehnilises kirjelduses, ja Creative Commonsi litsentsi BY-NC-ND 4.0 või mis tahes muu samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi juurdepääsutingimuste või asjaomaste sidusrühmade vahel kokku lepitud muude samaväärsete või vähem piiravate juurdepääsutingimuste alusel.

4.4.4.   Pagasiveotingimused

Iga raudtee-ettevõtja või asjakohasel juhul vahendaja peab juhtima reisijate tähelepanu teabele, mis on seotud pagasiveotingimustega, sealhulgas pagasi veoga, mille puhul pakutakse pagasi registreerimise teenust.

4.4.5.   Jalgrataste veo tingimused

(1)

Iga raudteeveo-ettevõtja või asjakohasel juhul vahendaja peab määruse (EL) 2021/782 artikli 6 kohase jalgrataste veo pakkumise korral juhtima reisijate tähelepanu järgmisele jalgrataste veo tingimustega seotud teabele:

(a)

nende rongide tüübid ja numbrid, mille puhul jalgrataste vedu võimaldatakse, ning liini number, kui rongi number ei ole avalikult kättesaadav, sealhulgas lubatud jalgrataste tüübid ja arv;

(b)

konkreetsed ajad ja ajavahemikud, mil jalgrataste vedu võidakse piirata, sealhulgas selle piirangu üksikasjad;

(c)

jalgrataste veole kohaldatavad tariifid;

(d)

kas rongis asuva jalgrattakoha jaoks on vaja eribroneeringut ja millist meetodit selle broneerimiseks kasutatakse, sealhulgas järgmine teave:

i)

etteteatamisaeg;

ii)

andmed jalgrattakoha broneerimise konkreetsete müügikanalite ja tööaegade kohta, kui see on asjakohane;

(e)

ajakohane teave jalgrataste veoks vajalike rattakohtade mahutavuse kohta.

(2)

Iga raudteeveo-ettevõtja annab teada, kui jalgrataste vedu ei pakuta.

4.4.6.   Autode, mootorrataste ja paatide (edaspidi „autod“) veo tingimused

Iga raudteeveo-ettevõtja või asjakohasel juhul vahendaja peab autode veo teenuse pakkumise korral juhtima reisijate tähelepanu järgmisele autode veo tingimustega seotud teabele:

(a)

nende rongide tüübid ja numbrid, mille puhul autode vedu võimaldatakse;

(b)

konkreetsed kellaajad ja ajavahemikud, mil autode vedu võimaldatakse;

(c)

autode veo standardtariifid, sealhulgas reisijakohtade tariifid, kui raudteeveo-ettevõtja pakub reisijakohti;

(d)

autode rongile laadimise koha aadress ja laadimise aeg;

(e)

autode mahalaadimiseks ettenähtud sihtjaama aadress ning rongi sihtjaama saabumise kellaaeg;

(f)

autode veoga seotud suurus-, kaalu või muud piirangud.

4.5.   Kättesaadavus ja broneerimine

4.5.1.   Üldsätted

(1)

Eelnevalt kinnitatud isiklike kokkulepete, st näiteks veo, reisijakohtade või abiteenuse broneerimisteenuse osutamise luba võib turustaja taotluse korral olla osa ühest tehingust, milles on ühendatud nii veoleping kui ka üks või mitu teatavat liiki abiteenust või teatavat liiki reisijakohad.

(2)

Teise võimalusena võib broneering hõlmata lisaks veolepingule üksnes broneeringu müümist teatavat liiki abiteenusele või mis tahes liiki reisijakohtadele, nagu iste, kupee, magamisvagun, eelisõigusiste või ratastoolikoht. See võib puudutada ka pagasi või auto veoga seotud raudtee-reisijateveoteenuse broneerimist või jalgrattakoha broneerimist.

(3)

Raudteetoote kättesaadavus osutab raudteetootele, mida reisija saab konkreetsel hetkel osta järgmise jaoks:

(a)

teatavat liiki abiteenus;

(b)

teatavat liiki reisijakohad;

(c)

pagasi, auto või jalgratta vedu;

(d)

konkreetne hind, mille suhtes kohaldatakse tulujuhtimist.

(4)

Kui tariifi või toote kättesaadavust kontrollitakse, kuid see on kas välja müüdud või see ei ole reisijale konkreetsel ajahetkel konkreetse rongi puhul saadaval, jääb teave asjakohaste teenuste kohta kättesaadavaks ning turustaja või vahendaja esitab selle teabe vastava taotluse korral.

(5)

Turustajal peab olema võimalik kombineerida õiglasel, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ühelt või mitmelt raudteeveo-ettevõtjalt või muult vahendajalt saadud raudteetooteid asjaomastest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatult. Turustajal peab olema võimalik saada reisiteavet oma teekonnaplaneerijalt ja määrata kindlaks sellega seotud hinnad või hinnavahemikud reisija teekonna iga etapi kohta kas tervikuna või vajaduse korral selle osade kohta. Nii turustaja teekonnaplaneerijal kui ka hinnakujundusmootoril peab olema võimalik kasutada käesoleva määruse artiklite 4 ja 6 kohaselt juurdepääsetavaid andmeid. Turustajatel peab olema võimalik kontrollida raudteetoodete kättesaadavust raudteeveo-ettevõtja jaotussüsteemi kaudu ning turustajad lubavad neid raudteetooteid broneerida.

(6)

Vahendajal peab olema võimalik kombineerida ühelt või mitmelt turustajalt saadud raudteetooteid õiglasel, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

(7)

Kui turustaja või vahendaja kombineerib raudteetooteid, peab ta andma asjaomaste piletite väljastajatele korralduse teatada punkti 4.6 kohaselt piletikombinatsioonidest raudteeveo-ettevõtjatele, kes osutavad nende piletitega seoses veoteenuseid.

(8)

Turustaja või vahendaja poolt toodete kombineerimise kohta esitatud tingimused ning nendevaheline vastav teabevahetus on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõike 6 kohaselt „avatud punktina“ ja loetletud käesoleva lisa B liites.

(9)

Raudteetoote turustamiseks ja müümiseks kasutatavate rakendusliideste tehnilised kirjeldused, välja arvatud punktis 4.5 sätestatud tehnilised kirjeldused, mis on seotud turustajate poolt raudteetoote kättesaadavuse kontrollimiseks või broneerimiseks kasutavate rakendusliidestega, on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõike 6 kohaselt „avatud punktina“ ja loetletud käesoleva lisa B liites.

4.5.2.   Kättesaadavus ja broneeringupäring

(1)

Turustajad tagavad, et nende turustamissüsteem jagab klientide (vahendajad või kliendid) päringuid konkreetse raudteetoote kättesaadavuse või broneerimise kohta asjaomaste raudteeveo-ettevõtjatega nende jaotussüsteemide kaudu kooskõlas C liite viites [B.5] osutatud tehnilise kirjeldusega (8) ja lepinguliste sätete alusel.

(2)

Määruse (EL) 2021/782 II lisa III osa kohaselt on eri liiki broneeringupäringud järgmised:

(a)

kättesaadavuse päring;

(b)

broneeringupäring;

(c)

osalise tühistamise päring;

(d)

täieliku tühistamise päring.

(3)

Alapunkti 1 ja artikli 6 lõike 4 kohaselt jagatud kättesaadavuse päring on asjakohane tehniline vahend määruse (EL) 2021/782 artikli 10 lõike 4 tähenduses, et anda digitaalne juurdepääs kõnealuse määruse II lisa III osas osutatud broneerimissüsteemides tehtavatele toimingutele ja täita kõnealuse määruse artikli 10 lõikest 5 tulenevad vastavad kohustused.

4.5.3.   Kättesaadavuse ja broneeringupäringu vastus

(1)

Kui turustaja on esitanud punkti 4.5.2 kohase kättesaadavuse või broneeringupäringu, peavad asjaomased raudteeveo-ettevõtjad tagama, et nende jaotussüsteemid jagavad vastust kõnealuse turustaja turustamissüsteemiga seoses tema poolt täpsustatud raudteetootega ja vastavalt C liite viites [B.5] osutatud tehnilisele kirjeldusele ja lepinguliste sätete alusel.

(2)

Eri liiki broneeringupäringute vastused on järgmised:

(a)

vastus kättesaadavuse kohta;

(b)

broneeringupäringu kinnitus;

(c)

osalise tühistamise päringu kinnitus;

(d)

täieliku tühistamise päringu kinnitus;

(e)

asendamise ettepanek;

(f)

eitav vastus.

4.5.4.   Piiratud liikumisvõimega isikute abiteenuste kättesaadavus ja broneerimine

(1)

Kõik raudteeveo-ettevõtjad ja turustajad tagavad, et nende jaotussüsteem ja turustamissüsteem võimaldavad jagada piiratud liikumisvõimega isikute veo ja abistamisega seotud andmeid vastavalt C liite viites [B.10] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Iga raudteeveo-ettevõtja tagab, et tema jaotussüsteem võimaldab iga broneeritud raudtee-reisijateveoteenuse väljumise ja saabumise kohta väljastada piiratud liikumisvõimega isikute abiteenuse broneeringu kinnitusnumbri. Kinnitusnumber tagab reisijale garantii ja kindluse, et abi osutatakse, ning sellega määratakse kindlaks raudteeveo-ettevõtja kohustus ja vastutus abi osutamise eest.

4.5.5.   Jalgrattakohtade kättesaadavus ja broneerimine

Vähemalt raudtee-reisijateveoteenuste puhul, mille korral on nõutav määruse (EL) 2021/782 artikli 6 lõike 1 kohane jalgrattakohtade broneerimine, tagab iga raudteeveo-ettevõtja, et tema jaotussüsteem suudab kontrollida jalgrattakohtade kättesaadavust või broneerimist vastavalt käesoleva lisa punktides 4.5.2 ja 4.5.3 sätestatud tingimustele.

4.5.6.   Autode veo kättesaadavus ja broneerimine

Vähemalt raudtee-reisijateveoteenuste puhul, kus pakutakse autode vedu, tagab iga raudteeveo-ettevõtja, et tema jaotussüsteem suudab kontrollida autode veo kättesaadavust või broneerimist vastavalt punktides 4.5.2 ja 4.5.3 sätestatud tingimustele.

4.6.   Piletite väljastamine toote turustamiseks

Piletite väljastaja vastutab piletite väljastamise eest vastavalt punktidele 4.6.1, 4.6.2 ja 4.6.3, sealhulgas tema poolt reisijateveoteenuse jaoks väljastatud piletitest teatamise eest seda teenust osutavatele raudtee-ettevõtjatele.

4.6.1.   Elektroonilisel edastamisel kasutatavad turvaelemendid

(1)

Iga pileti või raudtee-reisijateveoteenuse broneeringu väljastaja genereerib turvaandmed vastavalt C liite viites [B.12] osutatud tehnilisele kirjeldusele niipea, kui turustamise staatus ja müügitehingu andmed on edukalt turustaja turustamissüsteemi saadetud.

(2)

Tagamaks, et asjaomased piletikontrolli organisatsioonid saavad kontrollida turvaelementide autentsust, genereerib väljastaja need elektrooniliseks edastuseks kasutatavad turvaelemendid, kasutades avaliku võtme taristut (PKI) kooskõlas punkti 1.3 alapunktiga b.

4.6.2.   Kausta viitenumber

(1)

Iga väljastaja esitab C liite viites [B.5] osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt kausta viitenumbri, et teatada asjaomastele raudteeveo-ettevõtjatele väljastatud piletitest või broneeringutest. Iga väljastaja teeb järgmised toimingud:

(a)

seob kausta viitenumbri kõigi piletiga seotud andmetega;

(b)

registreerib kausta viitenumbri asjaomaste raudteeveo-ettevõtjate jaotussüsteemis;

(c)

lisab kausta viitenumbri reisija piletile või broneeringule.

(2)

Iga väljastaja peab teostama alapunktis 1 sätestatud protsessi niipea, kui turustamise staatus ja müügitehingu andmed on edukalt saadetud turustaja turustamissüsteemi.

4.6.3.   Piletite tüübid ja vormingud

(1)

Iga raudteeveo-ettevõtja ja piletikontrolli organisatsioon aktsepteerib vähemalt C liite viites [B.11] osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt elektrooniliselt väljastatud pileteid, välja arvatud järgmistel juhtudel:

(a)

pilet ei vasta soovitud reisija teekonnale;

(b)

piletikontrolli organisatsioonil on põhjust kahtlustada pettust;

(c)

piletit ei kasutata kooskõlas punktis 4.4 nimetatud veotingimustega.

(2)

Ostetud raudteetoote kohta pileti väljastamiseks reisijale peab igal väljastajal olema võimalik kasutada üht C liite viites [B.11] osutatud tehnilise kirjelduse kohastest pileti tüüpidest ja vormingutest.

(3)

Raudteeveo-ettevõtjad aktsepteerivad samu piletite tüüpe ja vorminguid nii asjaomase raudteeveo-ettevõtjapoolse müügi puhul („otsemüük“) kui ka sõltumatu väljastaja poolse müügi puhul („kaudne müük“).

4.6.4.   Piletikontroll ja pileti seisundi muutmine

Piletikontrolli organisatsioonid, kes on saanud väljastajalt väljastatud piletite turvasertifikaadid, jagavad piletikontrolli andmeid ja pileti seisundi muudatusi pileti väljastajatega vastavalt punktidele 4.6.4.1 ja 4.6.4.2.

4.6.4.1.   Pileti annoteerimine

(1)

Piletite veebipõhise kättesaamise teated („RetrieveTicketRequest“; „RetrieveTrainTicketRequest“) ja pileti annoteerimise teade („AddAnnotationRequest“) peavad vastama C liite viites [B.14] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(2)

Piletikontrolli organisatsioon saadab tema kontrollitava pileti väljastajale pileti veebipõhise kättesaamise teate („RetrieveTicketRequest“; „RetrieveTrainTicketRequest“).

(3)

Piletikontrolli organisatsioon saadab pileti annoteerimise teate („AddAnnotationRequest“) tema kontrollitava pileti väljastajale ja teistele kõnealuse pileti kontrollimisega tegelevatele piletikontrolli organisatsioonidele.

4.6.4.2.   Tagasimakse- või hüvitamistaotlus

(1)

Turustaja turustamissüsteem, milles taotlus esitati, saadab asjaomase pileti või otsepiletiga seotud tagasimakse- ja hüvitamistaotlused reisijate nimel asjaomase raudteeveo-ettevõtja jaotussüsteemi.

(2)

Reisijate tagasimakse- või hüvitamistaotluste struktuur peab olema kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2024/949 (9). Turustaja ja asjaomase raudteeveo-ettevõtja vahelise koostalitlusvõimelise andmete jagamise tingimused on määratletud „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites.

4.7.   Rongireisijate teavitamine reisi ajal

4.7.1.   Jaamas esitatav teave

4.7.1.1.   Üldsätted

(1)

Iga jaamaülem tagab jaamas viibivatele reisijatele määruse (EL) 2021/782 artikli 9 lõike 2 kohase visuaalse ja helilise reisiteabe, millele on juurdepääs kooskõlas määruse (EL) 2021/782 artikliga 22 ja käesoleva lisa A liites osutatud PRM KTKs sätestatud tehniliste kirjeldustega.

(2)

Iga jaamaülem või asjakohasel juhul taristuettevõtja või andmevaldaja integreerib tema käsutuses oleva teabe, mis on seotud jaama, sealhulgas perroonide ja vajaduse korral perrooni sektsioonidega, kus on rongide kavandatud peatumiskoht, vastavalt käesoleva lisa C liite viidetes [P.2] ja [P.4] osutatud tehnilistele kirjeldustele järgmise teabega rongide saabumise ja väljumise kohta:

(a)

rongiliiklus punkti 2.6 kohaselt saadud teadetes sisalduvate andmete põhjal;

(b)

rongi koosseis punkti 2.5.1 kohaselt saadud teadetes sisalduvate andmete põhjal.

(3)

Iga jaamaülem või asjakohasel juhul taristuettevõtja või andmevaldaja võimaldab kooskõlas artikliga 4 ja riiklike juurdepääsupunktide kaudu teistele telemaatikavaldkonna sidusrühmadele juurdepääsu alapunkti 2 kohaselt integreeritud teabele selle kasutamiseks Creative Commonsi litsentsi BY-ND 4.0 või mis tahes muu samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimuste või asjaomaste sidusrühmade vahel kokku lepitud muude samaväärsete või vähem piiravate juurdepääsutingimuste alusel.

(4)

Ilma et see piiraks käesoleva lisa A liites osutatud PRM KTK sätete kohaldamist, kohaldatakse alapunkti 1 sätteid jaamadele, kus uuendatakse, ajakohastatakse või paigaldatakse uusi infosüsteeme, st häälteavitussüsteeme või muutuvat visuaalset teavet edastavaid ekraane.

(5)

Iga jaamaülem või asjakohasel juhul taristuettevõtja või andmevaldaja otsustab kooskõlas artikli 15 lõigetega 3 ja 4 järgmist:

(a)

paigaldatavate infosüsteemide, st häälteavitussüsteemide või muutuvat visuaalset teavet edastavate ekraanide tüüp;

(b)

teabe esitamise konkreetne ajahetk;

(c)

infosüsteemide paigalduskoht jaamas.

4.7.1.2.   Rongide väljumised

Iga jaamaülem esitab jaamas viibivatele reisijatele vähemalt järgmise teabe rongi väljumise kohta:

(a)

rongi tüüp ja number;

(b)

sihtjaamad;

(c)

kõik vahepeatused ja vahejaamades osutatavad peamised ühendavad reisijateveoteenused;

(d)

väljumisaeg;

(e)

väljumisperroon või -tee;

(f)

perrooni sektsioonide ja vaguninumbrite, sealhulgas vajaduse korral rongis pakutavate teenuste ja võimaluste vastavus.

4.7.1.3.   Rongide saabumised

Iga jaamaülem esitab jaamas viibivatele reisijatele vähemalt järgmise teabe rongi saabumise kohta:

(a)

rongi tüüp ja number;

(b)

lähtejaamad;

(c)

kõik vahepeatused;

(d)

saabumisaeg;

(e)

saabumisperroon või -tee.

4.7.1.4.   Kõrvalekalded sõiduplaanijärgsest teabest

(1)

Kui raudtee-reisijateveoteenusel ilmneb kõrvalekaldeid sõiduplaanist, esitavad asjaomased taristuettevõtjad jaamaülematele õigeaegselt asjakohase liiklus- ja reisiteabe ning kõrvalekalded sõiduplaanijärgsest teabest, nagu on sätestatud alapunktis 3 ja kooskõlas C liite viites [1] osutatud tehnilise kirjeldusega.

(2)

Sõiduplaanijärgsest teabest kõrvalekaldumise korral esitab iga jaamaülem jaamas viibivatele reisijatele reaalajas sõidu- ja prognoosteabe. Vastavatest kõrvalekalletest tuleb selgesti arusaadavalt teavitada jaamas viibivaid reisijaid.

(3)

Teave kõrvalekallete kohta sõiduplaanijärgsest teabest peab sisaldama vähemalt järgmist rongiliikluse andmetel põhinevat teavet, nagu on sätestatud punktis 2.6:

(a)

viivitused ja hilinemise põhjused, kui need on teada, rongi hilinemise põhjusena;

(b)

teise saabumistee või -perrooni kasutamine rongi sõiduandmete osana;

(c)

rongi täielik või osaline tühistamine ja marsruudi muutmine osana rongi teekonna muutmise teabest.

4.7.2.   Veeremiüksuses esitatav teave

(1)

Iga raudteeveo-ettevõtja annab veeremiüksuses olevatele reisijatele määruse (EL) 2021/782 artikli 9 lõike 2 kohast ajakohastatud klienditeavet, millele on juurdepääs vastavalt määruse (EL) 2021/782 artiklile 22 ja käesoleva lisa A liites osutatud PRM KTKs sätestatud tehnilistele kirjeldustele . Selline teave integreeritakse käesoleva lisa punkti 2.6 kohaselt saadud teadetes sisalduvate rongiliikluse andmete alusel.

(2)

Ilma et see piiraks käesoleva lisa A liites osutatud PRM KTK sätete kohaldamist, kohaldatakse alapunkti 1 sätteid uue veeremi ja uuendatud või renoveeritud veeremi suhtes, kui infosüsteeme, st häälteavitussüsteeme või ekraane, uuendatakse, ajakohastatakse või paigaldatakse.

(3)

Iga raudteeveo-ettevõtja esitab veeremiüksuses olevatele reisijatele vähemalt järgmise teabe:

(a)

lähtejaamas ja vahepeatustes:

i)

rongi tüüp ja number;

ii)

sihtkohad;

iii)

kõik eelseisvad vahepeatused;

iv)

sõiduplaanijärgne lõppsihtkohta ja eelseisvatesse vahepeatustesse saabumise aeg;

(b)

kavandatud väljumisaeg, hilinemise põhjused, kui need on teada, ja muu teave teenusehäire kohta;

(c)

järgmise jaama nimi enne mis tahes vahepeatusse saabumist;

(d)

enne suuremasse vahepeatusse ja lõppsihtkohta saabumist:

i)

järgmise jaama nimi;

ii)

sõiduplaanijärgne saabumisaeg;

iii)

eeldatav saabumisaeg, hilinemise põhjused, kui need on teada, ja muu teave teenusehäire kohta;

iv)

järgmised peamised reisijateveoteenused raudteeveo-ettevõtja äranägemisel.

(4)

Iga raudteeveo-ettevõtja otsustab järgmist:

(a)

paigaldatavate infosüsteemide, st ekraanide ja häälteavitussüsteemide tüüp:

(b)

teabe esitamise konkreetne ajahetk;

(c)

infosüsteemi seadmete paigalduskoht rongis.

4.8.   Rongipiletite müügi ühised võrdlusandmed

(1)

Amet haldab järgmisi ühiseid rongipiletite müügi koodiloendeid ühiste võrdlusandmetena kooskõlas artiklitega 8 ja 9 ning C liite viites [105] osutatud tehnilise kirjeldusega ning annab neile andmetele juurdepääsu litsentsi EUPL 1.2 tingimuste kohaseks kasutamiseks:

(a)

Euroopa broneeringusüsteemide võrdlusandmed;

(b)

reisirongide sõiduplaani andmete koodide võrdlusandmed;

(c)

tariifiandmete koodide võrdlusandmed;

(d)

andmekataloogi elemendid;

(e)

reisijakoodide loend;

(f)

mis tahes muud andmed ja koodiloendid, mida on vaja C liites osutatud tehniliste dokumentide kasutamiseks.

(2)

Rongipiletite müügi ühised koodiloendid peavad vastama C liite viites [1] osutatud tehnilisele kirjeldusele.

4.9.   Andmete jagamine teiste sidusrühmadega

Andmete jagamisel taristuettevõtjate, jaamaülemate ja raudteeveo-ettevõtjate ning teiste telemaatikavaldkonna sidusrühmade vahel, kes vastutavad raudtee-reisijateveoteenuste ja muude reisijateveo liikide ning raudtee-reisijateveoteenuse osana või asendamiseks hallatavate muude transpordiliikide vaheliste ühenduste haldamise eest, kohaldatakse artikli 4 kohaselt jagatavate andmete suhtes käesoleva lisa 4. jaos sätestatud nõudeid. Sellised andmed peavad vastama ainult järgmistele C liites osutatud tehnilistele kirjeldustele:

(a)

punktis 1.2.2 kirjeldatud võrdlusasukohtade puhul: viide [P.1];

(b)

punktis 4.2 kirjeldatud reisirongide sõiduplaani andmete puhul: viited [P.2] ja [P.4];

(c)

punktis 4.3 kirjeldatud tariifiandmete puhul: viited [P.3] ja [B.16];

(d)

andmed, mis on seotud reisijate teavitamisega rongireisi ajal, sealhulgas liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad dünaamilised andmed vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/1926 artiklile 5: viide [P.5], lähtudes punkti 2.6.1 alapunktis 1 osutatud teadetes sisalduvast teabest.

5.   ERIJUHTUMITE LOETELU

5.1.   Üldsätted

(1)

Raudteeveo-ettevõtjatel, kelle artikli 18 kohase enesehindamise tulemused on positiivsed, ei takistata erijuhtumi tõttu juurdepääsu vastavale võrgustikule.

(2)

Punktis 5.2 loetletud erijuhtumid kirjeldavad erinõudeid, mis on vajalikud ja lubatud iga liikmesriigi konkreetsetes võrgustikes, ning sisaldavad liideste nõudeid, mille suhtes kohaldatakse erijuhtumeid, mis on sätestatud muudes direktiivide (EL) 2016/797 või (EL) 2016/798 alusel vastu võetud õigusaktides. Erijuhtumid liigitatakse ühte järgmistest juhtumitest:

(a)

P-juhtum: alaline;

(b)

T-juhtum: ajutine, kui vastavad koostalitlusnõuded täidetakse kindlaksmääratud kuupäevaks.

5.2.   Erijuhtumite loetelu

Käesoleva KTK puhul erijuhtumeid ette ei nähta.


(1)  Piletimüügiga seotud ühised võrdlusandmed on täpsustatud punktis 4.8.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2557/oj).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj).

(5)  Komisjoni 25. oktoobri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1614, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 268, 26.10.2018, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2018/1614/oj).

(6)  Komisjoni 4. oktoobri 2011. aasta rakendusotsus 2011/665/EL lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registri kohta (ELT L 264, 8.10.2011, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2011/665/oj).

(7)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1300/oj).

(8)  Piiratud liikumisvõimega isikute abiteenuse kättesaadavuse või broneerimise päringute ja nende vastuste suhtes kohaldatavad tehnilised kirjeldused on sätestatud punktis 4.5.4.

(9)  Komisjoni 27. märtsi 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/949, millega kehtestatakse ühtne vorm rongireisijatele tagasimakse- ja hüvitamistaotluste esitamiseks hilinemise, ühendusreisist mahajäämise ja rongireisi teenuse tühistamise korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/782 (ELT L, 2024/949, 2.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/949/oj).


A liide

MUUDE ALLSÜSTEEMIDEGA SEOTUD LIIDESED

Telemaatikarakenduste allsüsteemi liideseid teiste allsüsteemidega on kirjeldatud allpool.

A.1   JUURDEPÄÄSETAVUSEGA SEOTUD KOOSTALITLUSNÕUDED

Järgmises tabelis on esitatud seosed käesoleva KTK (edaspidi „telemaatika KTK“) lisas ja määruse (EL) nr 1300/2014 (edaspidi „PRM KTK“) lisas esitatud nõuete vahel.

Nõue

Telemaatika KTK viide

PRM KTK viide

Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele ette nähtud vahendid

4.4.3.1

Veeremi juurdepääsetavus

4.2.2

Veeremi allsüsteem

Ratastool

4.4.3.1

Veeremi juurdepääsetavus

M liide

Rongis veetav ratastool

Juurdepääsuandmed

4.4.3.2

Jaamade juurdepääsetavus

7.2.1.1

Vara inventarinimestik – taristu

Kliendiinfo

4.4.1

Veotingimused

4.2.1.10

Visuaalne teave

4.7.1

Jaamas esitatav teave

4.2.1.11

Heliteadaanded

4.7.2

Veeremiüksuses esitatav teave

4.2.2.7

Kliendiinfo

 

 

4.4.1

Käitamiseeskirjad – taristu allsüsteem

 

 

4.4.2

Käitamiseeskirjad – veeremi allsüsteem

4.7.1.1 (3)

Jaamas esitatav teave

7.1

Käesoleva [PRM] KTK kohaldamine uue taristu ja veeremi suhtes

4.7.2 (2)

Veeremiüksuses esitatav teave

7.2

Käesoleva [PRM] KTK kohaldamine olemasoleva taristu ja veeremi suhtes

A.2   LÄBILASKEVÕIME HALDAMISE, RONGIDE ETTEVALMISTAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSEGA SEOTUD KOOSTALITLUSNÕUDED

Alljärgnevas tabelis on esitatud seosed käesoleva KTK (edaspidi „telemaatika KTK“) lisa ja rakendusmääruse (EL) 2019/773 (edaspidi „OPE KTK“) lisa nõuete vahel.

Nõue

Telemaatika KTK viide

OPE KTK viide

Rongide identifitseerimine

2.1

Objekti identifikaatorid

4.2.3.2

Rongide identifitseerimine

Läbilaskevõime jaotamine

2.3

Läbilaskevõime jaotamine

4.2.3.1

Rongide planeerimine ja sõiduplaan

4.2.3.2

Rongide identifitseerimine

Ajutised piirangud või muudatused

2.4.4

Läbilaskevõime piirangute avaldamine

4.2.1.2.2

Marsruudiraamat

4.8.1

Lisateave taristu kohta

Rongide ettevalmistamine

2.5.1

Rongi koosseis

4.2.2.5.2

Rongi koosseis

4.2.2.7

Rongi töökorra tagamine

J liide

Rongi koosseis

2.5.2

Rong valmis

4.2.3.3

Rongi väljumine

Rongi käsitlev aruandlus

2.5.3

Rongi valmisoleku prognoos

4.2.3.4.2

Rongi käsitlev aruandlus

2.6.3

Rongi sõiduandmed

2.6.4

Rongi sõiduprognoosi teave

3.2.3

Vaguni prognoosteave

4.2.3.4.4

Käitamise kvaliteet

E liide

Rongide ja vagunite liikumise prognoosteabe täpsus

2.6.8

Varasemad rongiliikluse andmed

4.2.3.5

Andmete registreerimine

Kaubavaguneid käsitlev aruandlus

3.2.1.3

Vagun liikumiseks valmis

4.2.2.4.1

Veose ohutus

A.3   MÜRAGA SEOTUD KOOSTALITLUSNÕUDED

Järgmises tabelis on esitatud seosed käesoleva KTK (edaspidi „telemaatika KTK“) lisas ja määruse (EL) nr 1304/2014 (edaspidi „NOI KTK“) lisas esitatud nõuete vahel.

Nõue

Telemaatika KTK viide

NOI KTK viide

Läbilaskevõime jaotamine

2.3

Läbilaskevõime jaotamine

D liide

Väiksema liikluskoormusega raudteeliinid

Rongide ettevalmistamine

2.5.1

Rongi koosseis

4.4.

Erieeskirjad vagunite käitamiseks väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel

7.2.2

Lisasätted käesoleva KTK kohaldamiseks olemasolevate vagunite suhtes

A.4   KONTROLLI JA SIGNAALIMISEGA SEOTUD KOOSTALITLUSNÕUDED

Järgmises tabelis on esitatud seosed käesoleva KTK (edaspidi „telemaatika KTK“) lisas ja rakendusmääruse (EL) 2023/1695 (edaspidi „CCS KTK“) I lisas esitatud nõuete vahel.

Nõue

Telemaatika KTK viide

CCS KTK viide

Rongide ettevalmistamine

2.5.2

Rong valmis

4.2.4.2

Kõne- ja operatiivsiderakendused

4.2.2

Rongisisesed ETCS-funktsioonid

A.5   ENERGIAGA SEOTUD KOOSTALITLUSNÕUDED

Järgmises tabelis on esitatud seosed käesoleva KTK (edaspidi „telemaatika KTK“) lisas ja komisjoni määruse (EL) nr 1301/2014 (edaspidi „ENE KTK“) lisas esitatud nõuete vahel.

Nõue

Telemaatika KTK viide

ENE KTK viide

Rongide ettevalmistamine

2.5.1

Rongi koosseis

4.2.17

Maapealne energiaandmete kogumise süsteem

A.6   VEDURITE JA REISIJATEVEOVEEREMIGA SEOTUD KOOSTALITLUSNÕUDED

Järgmises tabelis on esitatud seosed käesoleva KTK (edaspidi „telemaatika KTK“) lisas ja komisjoni määruse (EL) nr 1302/2014 (edaspidi „LOC&PAS KTK“) lisas esitatud nõuete vahel.

Nõue

Telemaatika KTK viide

LOC&PAS KTK viide

Rongide ettevalmistamine

2.5.1

Rongi koosseis

4.2.8.2.8

Rongisisene energiaarvestussüsteem


B liide

AVATUD PUNKTIDE LOETELU

Järgmises tabelis on esitatud telemaatikarakenduste allsüsteemi nõuded ja katsemenetlused, mis on direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõike 6 kohaselt määratletud avatud punktidena. Kõnealustele nõuetele vastavuse hindamiseks kohaldatavad katsemenetlused on samuti avatud punktid.

Telemaatika KTK punkt

Avatud punkt

Nõuded

1.1

Käitamise ohutuse eesmärgil kasutatavate andmete tervikluse ja usaldusväärsuse täiendavad tasemed

1.7.1

Läbilaskevõime haldamise, rongide ettevalmistamise ja liikluskorralduse veebipõhised kasutajaliidesed

1.7.2

Kaubavagunite ja nende veose haldamise veebipõhised kasutajaliidesed

2.1.7 (3)

Manöövritööde tuvastamine

2.2

Taristu läbilaskevõime strateegiline haldamine

2.3.1 (4)

Manöövritööde ja seisuteedele paigutamise kavandamine

2.3.1 (5)

Mitut võrgustikku hõlmavate protsesside koordineerimine läbilaskevõime haldamise valdkonnas

2.3.1 (8)

Taristu läbilaskevõime jaotamise ühekordse taotluse ajapiirang

2.3.9

Läbilaskevõime jaotamise koordineerimise protsess

2.4.1

Läbilaskevõime piirangute koordineerimine

2.4.2

Konsulteerimine läbilaskevõime kavandatud piirangutest mõjutatud sidusrühmadega

2.4.3

Läbilaskevõime piirangute avaldamine

2.6.7 (2)

Liinilõigu muutmine

3.1.2

Raudtee-kaubaveoteenuste broneerimis-, makse- ja arvesüsteemid

3.2.1.1 (4)

Kaubavagunite asukohapõhine positsioneerimine

3.2.1.3 (5)

Veos liikumiseks valmis

3.2.2

Ühendveo-laadimisüksuste liikumine

4.2.2.4

Reisile registreerimiseks ettenähtud ümberistumisaegade ja lisaaegade arvutamine

4.3.2 (2)

Rongipiletite müügi ja piletikontrolli eeskirjade haldamine

4.5.1 (7)

Raudteetoodete kombineerimine turustaja või vahendaja poolt ja nendevaheline teabevahetus

4.5.1 (8)

Raudteetoote turustamiseks ja müümiseks, välja arvatud selle kättesaadavuse kontrollimiseks või broneerimiseks kasutatavad rakendusliidesed

4.6.4.2(2)

Tagasimakse- või hüvitamistaotlused

Katsemenetlused

D.3.B liite alapunkt 1

Tariifiandmete katsemenetlused

D.3.C liite alapunkt 1

Kättesaadavuse kontrolli ja broneerimise katsemenetlused


C liide

VIIDATUD STANDARDITE JA TEHNILISTE DOKUMENTIDE LOETELU

C.0   TEHNILISTE DOKUMENTIDE SEMANTILINE VERSIOONIHALDUS

(1)

Kuigi allpool on loetletud ainult tehniliste dokumentide alusversioonid, võib amet siiski anda dokumendi haldamise tulemusel nõuete täitmise aktsepteeritud meetodina välja väiksema või hooldusredaktsiooni kooskõlas artikli 12 lõikega 2.

(2)

Kui tehnilise dokumendi ajakohastamine toob kaasa uue alusversiooni, peab see ajakohastamine sisaldama soovituslikku üleminekuperioodi, kuni käesolev määrus on uuesti läbi vaadatud, et ajakohastada tabelites C.1–C.4 esitatud viited.

C.1   ÜHISTE VIIDATUD TEHNILISTE DOKUMENTIDE LOETELU

Viide

Hinnatavad omadused

Telemaatika KTK punkt

Kohustuslik standardi punkt

[1]

ERA ontoloogia – versioon 4

Raudteesüsteemi ontoloogia

 

 

1.4

Valdkond: telemaatika

[2]

ERA/TD/CCT – versioon 2

Kombineeritud vedude kodifitseerimine

 

Ühendveo-laadimisüksuste identifikaatorid

3.3.3 (3) (a)

2.3.1

 

Ühendveo-laadimisüksuste liik

3.3.3 (3) (b)

 

Kaubavagunite kokkusobivus ühendveo-laadimisüksuste ja marsruutidega

3

 

Ühendveo-laadimisüksuste sertifitseerimine ja registreerimine

3.3.3 (5) (a)

2.3.2


Viide

Hinnatavad omadused

Telemaatika KTK punkt

Kohustuslik standardi punkt

[100]

ERA-TD-100 – versioon 4

Telemaatikateadete joonised ja järjestuse diagrammid

 

Läbilaskevõime jaotamine

2.3

2

 

Rongide ettevalmistamine

2.5

3

 

Rongiliikluse andmed

2.6

4, 5

 

Saateleht

3.1.1

6

 

Kaubavagunite liikumine

3.2.1

7

 

Kättesaadavus ja broneerimine

4.5

8

 

Piiratud liikumisvõimega isikute abiteenuse kättesaadavus ja broneerimine

4.5.4

9

[103]

ERA-TD-103 – versioon 4

Võrdlusandmed

 

Ühised võrdlusandmed

 

Organisatsioonide võrdlusandmed

1.2.1

3, 5, 8

 

Asukohtade võrdlusandmed

1.2.2

3, 4, 8

 

Kaubaveoga seotud võrdlusandmed

 

Veeremi võrdlusandmed

3.3.2

3, 6, 8

 

Ühendveo-laadimisüksuste võrdlusandmed

3.3.3

3, 7, 8


Viide

Hinnatavad omadused

Telemaatika KTK punkt

Kohustuslik standardi punkt

[105]

ERA-TD-105 – versioon 4

XSD andmete ja teadete mudel

 

Andmete esitamine

1.4 (2) (a)

Telematics_catalogue

 

Rongipiletite müügi ühised võrdlusandmed

 

Euroopa broneeringusüsteemide võrdlusandmed

4.8

Passenger_codelist

 

Reisirongide sõiduplaani andmete koodide võrdlusandmed

 

Tariifiandmete koodide võrdlusandmed

 

Teadete-andmekogumite kataloog

 

Reisijakoodide loend

[106]

ERA-TD-106 – versioon 4

Avaliku võtme taristu (PKI)

 

Asümmeetriline või sümmeetriline krüpteerimine, avaliku võtme taristu (PKI)

1.3(b)

6, 7, 8, 9

C.2   LÄBILASKEVÕIME HALDAMISE, LIIKLUSKORRALDUSE JA RONGIDE ETTEVALMISTAMISEGA SEOTUD ANDMETE JAGAMISE KOHTA VIIDATUD TEHNILISTE DOKUMENTIDE LOETELU

Viide

Hinnatavad omadused

Telemaatika KTK punkt

Kohustuslik standardi punkt

[104]

ERA-TD-104 – versioon 4

Ühine liides

 

Rakendusliides (API)

1.7

kõik

C.3   KAUBAVAGUNITE JA NENDE VEOSE HALDAMISEGA SEOTUD ANDMETE JAGAMISE KOHTA VIIDATUD TEHNILISTE DOKUMENTIDE LOETELU

Viide

Hinnatavad omadused

Telemaatika KTK punkt

Kohustuslik standardi punkt

[102]

ERA-TD-102 – versioon 4

Ühine vagunite ja ühendveo-laadimisüksuste käitamise (WIMO) andmebaas

 

Ühine vagunite ja ühendveo-laadimisüksuste käitamise (WIMO) andmebaas

3.3.4.1

kõik

C.4   RAUDTEE-REISIJATEVEOTEENUSTEGA SEOTUD RONGIPILETITE MÜÜGI JA RONGIREISIJATE TEAVITAMISE KOHTA VIIDATUD TEHNILISTE KIRJELDUSTE LOETELU

C.4.A   Viidatud standardite loetelu

Viide

Hinnatavad omadused

Telemaatika KTK punkt

Kohustuslik standardi punkt

[P.1]

CEN/TS 16614-1:2025

Public transport – Network and Timetable Exchange (NeTEx) – Part 1: Public transport network topology exchange format

 

Võrdlusasukohtade andmete jagamine teiste transpordiliikidega

4.9

kõik

[P.2]

CEN/TS 16614-2:2025

Public transport – Network and Timetable Exchange (NeTEx) – Part 2: Public transport scheduled timetables exchange format

 

Raudtee-reisijateveoteenuste sõiduplaanide andmed

4.2.1

kõik

 

Reisirongide sõiduplaani andmed ümberistumisaegade kohta

4.2.2

 

Reisirongide sõiduplaani andmete jagamine teiste transpordiliikidega

4.9

 

Reisijate teavitamine jaamas

4.7.1

[P.3]

CEN/TS 16614-3:2025

Public transport – Network and Timetable Exchange (NeTEx) – Part 3: Public transport fares exchange format

 

Raudtee-reisijateveoteenuste tariifiandmed

4.3.1

kõik

 

Tariifiandmete jagamine teiste transpordiliikidega

4.9

[P.4]

CEN/TS 16614-4:2025

Public transport - Network and Timetable Exchange (NeTEx) – Part 4: Passenger Information European Profile

 

Raudtee-reisijateveoteenuste sõiduplaanide andmed

4.2.1

kõik

 

Reisirongide sõiduplaani andmed ümberistumisaegade kohta

4.2.2

 

Reisirongide sõiduplaani andmete jagamine teiste transpordiliikidega

4.9

 

Reisijate teavitamine jaamas

4.7.1

[P.5]

EN 15531-2:2022

Public transport – Service interface for real-time information relating to public transport operations – Part 2: Communications infrastructure

 

Reisijate reisiteabe andmete jagamine teiste transpordiliikidega rongireiside ajal

4.9

kõik

[P.6]

EN 301549:2021

Accessibility requirements for ICT products and services

 

Accessibility of information intended for passenger

 

Reisijatele veotingimuste tutvustamiseks kasutatavate veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavus

4.4

kõik


Viide

Hinnatavad omadused

Telemaatika KTK punkt

Kohustuslik standardi punkt

[P.7]

EN 12896-1:2016

Public transport – Reference data model – Part 1: Common concepts

 

Andmete esitamine

1.4 (2) (b)

kõik

 

Täielikult ühilduvad ja koostalitlusvõimelised tariifiandmete vormingud

4.3.1 (2)

C.4.B   Viidatud tehniliste dokumentide loetelu

Viide

Hinnatavad omadused

Telemaatika KTK punkt

Kohustuslik standardi punkt

[B.5]

ERA/TD/B.5 – versioon 4

Istekohtade/magamiskohtade elektrooniline broneerimine ja reisidokumentide elektrooniline koostamine – teadete vahetamine

 

Kättesaadavus ja broneerimine

4.5.2, 4.5.3

2, 3, 4, 5

 

Kausta viitenumber

4.6.2

[B.10]

ERA/TD/B.10 – versioon 4

Piiratud liikumisvõimega isikute abistamise teenuse elektrooniline broneerimine – teadete vahetamine

 

Piiratud liikumisvõimega isikute abiteenuste kättesaadavus ja broneerimine

4.5.4

4, 5, 6, 7, 8

[B.11]

ERA/TD/B.11 – versioon 4

Elektrooniliselt väljastatud rongipiletite kujundus

 

Piletite tüüp ja vorming

4.6.3

2, 3, 4, 5, 6, 7, 8

[B.12]

ERA/TD/B.12 – versioon 4

Rongipiletite müügi digitaalsed turvaelemendid

 

Elektroonilisel edastamisel kasutatavad turvaelemendid

4.6.1

2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12

[B.14]

ERA/TD/B.14 – versioon 4

E-piletite vahetamine kontrollimiseks

 

Pileti annoteerimine

4.6.4.1

2, 3, 4, 5, 6


Viide

Hinnatavad omadused

Telemaatika KTK punkt

Kohustuslik standardi punkt

[B.15]

ERA/TD/B.15 – versioon 4

Euroopa reisijateabe raudteejaama juurdepääsetavuse profiil

 

Jaamale juurdepääsu tingimused

4.4.3.2

2

[B.16]

ERA/TD/B.16 – versioon 4

Euroopa rongipiletite hinnateabe profiil

 

Raudtee-reisijateveoteenuste tariifiandmed

4.3.1

kõik

[B.17]

ERA/TD/B.17 – versioon 4

Sõiduplaani andmete katsemenetlus

 

Reisirongide sõiduplaani andmete vastavushindamise katsemenetlus

D.3.A liide

2, 3, 4, 5, 6, 7, 8


D liide

VASTAVUSHINDAMISE KATSEMENETLUSED

D.1   ENESEHINDAMINE JA ÜKSIKUTE IT-TEADETE TÕENDIPÕHINE KINNITUS

(1)

Käesoleva määruse rakendamiseks telemaatikavaldkonna sidusrühmade poolt telemaatikarakenduste kasutamine eeldab jagatavate andmete ja määruses sätestatud nõuete vastavuse enesehindamise läbiviimist. Telemaatikavaldkonna sidusrühmade tehtud enesehindamisele, millest on ametit artikli 18 kohaselt teavitatud, lisatakse järgmine ameti veebirakenduses automaatselt koostatud teave:

(a)

hõlmatud funktsioonid ja viide käesoleva määruse vastavatele punktidele, sealhulgas seoses nende funktsioonidega kasutatavate telemaatikarakenduste üldine ja struktureeritud kirjeldus;

(b)

veebipõhine teadete (sealhulgas nende järjestuse) dokumentatsioon, mida on katsetatud määruses osutatud nõuete alusel, ja vastav punkti 6 kohane automaatne tõendipõhine vastavuskinnitus;

(c)

C liites osutatud tehniliste nõuete versioon, nagu seda on rakendatud ja mille suhtes kohaldatakse vastavushindamist;

(d)

jagatud jadateadete ja nendega seotud struktureeritud andmeelementide failid ning nende teadete valideerimiseks kasutatavad SHACL- või XSD-failid.

(2)

Artikli 18 lõike 8 kohasest enesehindamisest tuleneva automaatse tõendipõhise vastavuskinnituse õigsuse kontrollimiseks ametile esitatud taotluste puhul peab käesoleva punkti alapunktis 1 osutatud teave sisaldama ka hinnatava projekti taustteavet ja ajakava.

(3)

Kui olemasolevat enesehindamist tuleb artikli 18 lõike 5 kohaselt uuendada, piirdub alapunktis 1 osutatud enesehindamine muudatustest mõjutatud enesehindamise elementidega. Alapunkti 1 kohaselt koostatud teave sisaldab ka viidet varasemale enesehindamisele või hindamisaruandele, mille amet on esitanud vastavalt artikli 18 lõikele 7.

(4)

Selleks et hõlbustada alapunkti 1 alapunktis b osutatud teadete ja nende järjestuse katsetamist, hindavad telemaatikavaldkonna sidusrühmad enesehindamise teel käesoleva määruse rakendamiseks kasutusele võetud ja kasutatavate üksikute teadete vastavust.

(5)

Amet teeb teadete vastavuse enesehindamiseks kättesaadavaks veebirakenduse, mille abil peavad telemaatikavaldkonna sidusrühmad ise hindama asjakohaseid faile vastavalt alapunkti 1 alapunktile d automaatseks katsetamiseks C liite viites 1 osutatud tehnilise kirjelduse alusel.

(6)

Pärast enesehindamist väljastab kõnealune veebirakendus automaatse kättesaamiskinnituse ja vastavuse enesehindamise tulemuse, mida enesehindamise teinud telemaatikavaldkonna sidusrühm kasutab katsetatud teadete või teadete järjestuse vastavuseelduse tõendipõhise kinnitusena.

D.2   ENESEHINDAMISE ÕIGSUSE HINDAMINE

(1)

Kui amet kontrollib artikli 18 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt enesehindamise tulemusel koostatud automaatse tõendipõhise vastavuseelduse kinnituse õigsust, esitab ta oma hinnangu selle kohta, kas kasutatav telemaatikarakendus vastab käesoleva KTK nõuetele. Hindamisaruanne hõlmab vähemalt järgmisi aspekte:

(a)

kõigi teadetes sisalduvate kohustuslike elementide vastavus;

(b)

teadete endi vastavus;

(c)

teadete järjestuse vastavus.

D.3   RONGIPILETITE MÜÜGIGA SEOTUD KONKREETSED KATSEMENETLUSED

D.3.A   Reisirongide sõiduplaan

Käesoleva lisa punktis 4.2 sätestatud nõuetele vastavuse hindamise katsemenetlused peavad vastama C liite viites B.17 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

D.3.B   Tariifid

(1)

Käesoleva lisa punktis 4.3 sätestatud nõuetele vastavuse hindamise katsemenetlused on määratletud „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites.

(2)

Kuni artikli 23 punktide c ja e kohaste asjakohaste katsemenetluste väljatöötamiseni võivad telemaatikavaldkonna sidusrühmad kasutada avatud arhitektuuril põhinevaid automaatseid konvertereid ja valideerimisvahendeid, et enesehindamise teel hinnata jagatavate andmete ja rakendatud protsesside ühilduvust ja koostalitlusvõimet punktis 4.3 sätestatud tingimuste alusel.

D.3.C   Kättesaadavuse kontroll ja broneerimine

(1)

Käesoleva lisa punktis 4.5 sätestatud nõuetele vastavuse hindamise katsemenetlused on määratletud „avatud punktina“ vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 6 ja loetletud käesoleva lisa B liites.

(2)

Kuni artikli 23 punktide c ja e kohaste asjakohaste katsemenetluste väljatöötamiseni võivad telemaatikavaldkonna sidusrühmad kasutada avatud arhitektuuril põhinevaid automaatseid valideerimisvahendeid, et enesehindamise teel hinnata jagatavate andmete ja rakendatud protsesside ühilduvust ja koostalitlusvõimet punktis 4.5 sätestatud tingimuste alusel.


E liide

RONGIDE JA KAUBAVAGUNITE LIIKUMISE PROGNOOSTEABE TÄPSUS

(1)   

Kuna punktis 2.6.4 osutatud rongi sõiduprognoosi teave ja punktis 3.2.3 osutatud vaguni prognoosteave viitavad vastavalt rongi ja kaubavaguni eeldatavale saabumisajale ning selle veosele kokkulepitud meldepunktis, kasutavad raudteeveoteenustega seotud sidusrühmad ja kliendid seda edasiste vedude või edasiste ühenduste kavandamiseks.

(2)   

Kuna nii punktis 2.6.4 osutatud rongide sõiduprognoosi teave kui ka punktis 3.2.3 osutatud kaubavaguni prognoosteave on hinnang, mis tuleneb liiklusgraafikus algselt kavandatud ajast ± rongi käitamise ajal toimunud kõrvalekaldest liiklusgraafikust, peab sellise prognoosi koostaja:

(a)

tagantjärele hindama oma prognoosi täpsust vastavalt artiklile 10, et luua usaldatavaid andmeid, mida vastuvõtja saab taaskasutada järgneva tegevuse kavandamisel;

(b)

tagama, et punktis a osutatud prognoosi saajat teavitatakse varasematel rongisõitudel põhineva prognoosi eeldatavast täpsusest.

(3)   

Alternatiivina lineaarsetele aja muutmise meetoditele, mida mõned telemaatikavaldkonna sidusrühmad alapunkti 2 alapunkti a kohaldamisel tavaliselt kasutavad, võivad teised kasutada erinevaid meetodeid või kasutada algoritmipõhiseid sisemisi masinõppemeetodeid, mida võib integreerida tehisintellekti, et saada täpsemaid ja mõttekamaid teadmisi.

(4)   

Alapunkti 2 kohaldamisel sätestatakse korduvad prognoosteabe täpsuse kvaliteedi tagamise kontrollid järgmiselt:

(a)

absoluutne viga:

„absoluutne viga“ arvutatakse konkreetsesse meldepunkti saabumise tegeliku kuupäeva ja kellaaja ning sellesse meldepunkti saabumise prognoositava kuupäeva ja kellaaja vahelise erinevuse absoluutväärtusena;

(b)

suhteline viga:

selleks et siduda kindlaksmääratud meldepunktis määratud „absoluutne viga“ ülejäänud teekonna kestusega, arvutatakse „suhteline viga“ suhtarvu või protsendimäärana, mis saadakse, jagades „absoluutse vea“ „ülejäänud teekonna kestusega“;

„ülejäänud teekonna kestus“ arvutatakse rongi meldepunkti saabumise tegeliku kuupäeva ja kellaaja ning vastava prognoosteabe esitamise aja vahena;

(c)

täpsus:

„täpsus“ arvutatakse „suhtelise vea“ osakaaluna 100 %-st.

(5)   

Kui andmevaldaja, st andmete koostaja, teeb alapunktis 3 osutatud korduvaid kvaliteedi tagamise kontrolle, hindab ta andmete täpsust prognoosteabe statistiliste väärtuste stohhastilise tõenäosusena kindlaksmääratud meldepunktis varasematest raudteeveoteenustest koosneva rühma puhul.

(6)   

Andmevaldaja teeb rongi sõiduprognoosi andmete täpsuse kvaliteedi tagamise kontrolle alles pärast seda, kui rong on prognoosiga seotud meldepunkti saabunud, või kui kaubavagun ja selle veos on seal üle antud või sinna kohale toimetatud. Kvaliteedi tagamise kontrollid põhinevad üksnes varasematel andmetel.

(7)   

Alapunktis 3 osutatud mõõtmistest tuletatud näitajad tehakse kättesaadavaks artiklis 5 osutatud liidu ühise veebipõhise kasutajaliidese kaudu.


F liide

OLULISED NÕUDED

Telemaatika KTK punkt

Telemaatikarakenduste allsüsteemi element

Direktiivi (EL) 2016/797 III lisas osutatud olulised nõuded

Ohutus

Töökindlus ja käideldavus

Tervisekaitse

Keskkonnakaitse

Tehniline ühilduvus

Juurdepääsetavus

1.2

Ühised võrdlusandmed

 

X

 

 

X

 

1.3

Turvalisus

 

X

 

 

X

 

1.4

Andmete esitamine

 

 

 

 

X

 

1.5

Andmete kvaliteet

 

X

 

 

X

 

1.7

Rakendusliidesed

 

X

 

 

X

 

Veebipõhised kasutajaliidesed

 

X

X

 

X

X

2.1

Objekti identifikaatorid

 

 

 

 

X

 

2.2

Taristu läbilaskevõime strateegiline haldamine

 

X

 

X

X

 

2.3

Läbilaskevõime jaotamine

 

X

 

X

X

 

2.4

Läbilaskevõime piirangud

 ((X))

X

 

X

X

 

2.5.1

Rongi koosseis

 ((X))

X

 

X

X

 

2.5.2

Rong valmis

 ((X))

X

 

 

X

 

2.5.3

Rongi valmisoleku prognoos

 ((X))

X

 

 

X

 

2.6

Rongiliikluse andmed

 ((X))

X

 

 

X

 

3.1.1

Saateleht

 ((X))

 

 

 

X

 

3.2

Kaubavagunite ja nende veose liikumine

 ((X))

X

 

 

X

 

3.3

Kaubaveoga seotud võrdlusandmed

 

X

 

X

X

 

4.2

Reisirongide sõiduplaani andmed

 

 

 

 

X

X

4.3

Tariifiandmed

 

 

 

 

X

 

4.4

Veotingimused

 

 

 

 

X

X

4.5

Kättesaadavus ja broneerimine

 

 

 

 

X

X

4.6

Toodete turustamisel kasutatavad turvaelemendid

 

X

 

 

X

 

4.7

Rongireisijate teavitamine reisi ajal

 

 

X

 

X

X

4.8

Rongipiletite müügi ühised võrdlusandmed

 

X

 

 

X

 


((X))  Kui käesoleva määruse kohaselt säilitatavaid või jagatavaid andmeid kavatsetakse kasutada käitamise ohutuse eesmärgil, siis tuleb seda teha vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 III lisa puntkile 1.1 ja punktile 2.7.4.


G liidu

RAKENDAMISE VAHETÄHTAJAD

(1)

Allsüsteem loetakse käesoleva määruse kohaselt telemaatikavaldkonna sidusrühma poolt kasutusele võetuks, kui andmete jagamise nõuded ja -teated on täielikult rakendatud kooskõlas käesolevas lisas sätestatud tingimustega ning kui vastavad andmete jagamiseks kasutatavad telemaatikarakendused on artikli 18 ja käesoleva lisa punkti 1.6 kohaselt tunnistatud käesolevale määrusele vastavaks ja on täielikult kasutusele võetud (esimene kasutuspäev).

(2)

Artikli 16 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tähtaegadest kinnipidamiseks võtab iga telemaatikavaldkonna sidusrühm telemaatikarakenduste allsüsteemi kasutusele kooskõlas järgmises tabelis sätestatud vahetähtaegadega.

Funktsioonid

Põhiparameetrid

Vahetähtaeg

Läbilaskevõime haldamine

2.1.

Objekti identifikaatorid

4. märts 2029

2.3.

Läbilaskevõime jaotamine

4. märts 2029

Rongide ettevalmistamine

2.5.1.

Rongi koosseis

—

Raudtee-kaubaveoteenused

—

Raudtee-reisijateveoteenused

9. detsember 2029

2.5.2.

Rong valmis

9. detsember 2029

2.5.3.

Rongi valmisoleku prognoos

9. detsember 2029

Liikluskorraldus

2.6.

Rongiliikluse andmed

 

—

Kaubaveoteenused

—

Reisijateveoteenused

9. detsember 2029

10. detsember 2028

Kaubavagunite ja nende veose haldamine

3.1.1.

Saateleht

9. detsember 2029

3.2.1.

Vaguni sõiduandmed

9. detsember 2029

3.2.3.

Vaguni prognoosteave

9. detsember 2029

Võrdlusandmed

1.2.

Ühised võrdlusandmed

—

organisatsioonid

—

asukohad

13. detsember 2026

3.3.2.

Veeremi võrdlusandmed

10. detsember 2028

3.3.3.

Ühendveo-laadimisüksuste võrdlusandmed

10. detsember 2028

3.3.4 –

Vagunite ja ühendveo-laadimisüksuste käitamise andmed

-/-

4.8.

Rongipiletite müügi ühised võrdlusandmed

10. detsember 2028

Raudtee-reisijateveoteenustega seotud rongipiletite müük

4.2.1.

Reisirongide sõiduplaani andmed

14. detsember 2025

4.2.2.

Reisirongide sõiduplaani andmed ümberistumisaegade kohta

12. detsember 2027

4.3.

Tariifiandmed

10. detsember 2028

4.4.

Veotingimused

13. detsember 2026

4.5.

Kättesaadavus ja broneerimine

10. juuni 2029

4.6.

Toodete turustamisel kasutatavad turvaelemendid

13. detsember 2026

Reisijate teavitamine

4.7.

Rongireisijate teavitamine reisi ajal

12. detsember 2027


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/253/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)


Top