32024R2746

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

EUROPA
EUR-Lexi avaleht
Rakendusmäärus - EL - 2024/2746 - ET - EUR-Lex

Nõuanded

Vajate rohkem otsinguvõimalusi? Kasutage Täppisotsing

Dokument 32024R2746

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2746, 25. oktoober 2024, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/220) rakenduseeskirjad

C/2024/7418

ELT L, 2024/2746, 30.10.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/2746/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokumendi õiguslik staatus Kehtivad: Seda akti on muudetud. Praegune konsolideeritud versioon: 30/10/2024

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/2746/oj

HTML

PDF – autentne ELT

E-allkiri

Euroopa Liidu Teataja autentsuse kontrollimine

Euroopa Liidu
Teataja

L-seeria

2024/2746

30.10.2024

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2024/2746,

25. oktoober 2024,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/220) rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk), (1) eriti selle artikli 4a lõiget 3, artikli 5 lõike 1 kolmandat lõiku, artikli 5a lõikeid 2 ja 4, artikli 5b lõiget 7, artikli 7 lõiget 2, artikli 8 lõiget 4, artikli 8a lõiget 2 ja artikli 19 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrust (EÜ) nr 1217/2009 muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2674 (2). Selle tulemusel kujundati põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN) ümber põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks (FSDN). Selleks et tagada kõnealusest muutmisest tuleneva uue õigusraamistiku nõuetekohane toimimine, tuleks rakendusaktidega vastu võtta teatavad eeskirjad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt on vaja kindlaks määrata põllumajanduslike majapidamiste majandusliku suuruse künnis. Selline künnis peab liikmesriigiti ja mõnel juhul põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonniti olema erinev, et võtta arvesse liikmesriikide eri põllumajandusstruktuure.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 5a on sätestatud, et iga liikmesriik koostab aruandvate majapidamiste valimiplaani (edaspidi „valimiplaan“), millega tagatakse vaatlusala esindav valim. Valimiplaani koostamiseks tuleks vaatlusala esitada kihtidena vastavalt määruse (EÜ) nr 1217/2009 I lisas loetletud põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkondadele ning vastavalt põllumajandustootmise viisile ja majanduslikule suurusele. Valimiplaan tuleks koostada enne aruandeaasta algust, et komisjon saaks selle sisu läbi vaadata, enne kui seda saab kasutada aruandvate majapidamiste valimiseks. Selleks et säilitada moodustatud valimi esindavus majanduslike muutujate suhtes, võttes samas arvesse muid kestlikkuse aspekte, tuleks ajakohastada valimiplaani vormi ja sisuga seotud näidiseid ja meetodeid. Liikmesriigid peaksid põllumajanduslike majapidamiste valikul arvesse võtma põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgule üleminekul kasutusele võetud keskkonna- ja sotsiaalküsimusi.

(4)	Tuleks kehtestada liidu liigituse rakenduseeskirjad, et saavutada määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 5b seoses põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguga seatud eesmärgid.

(5)

Põllumajandustootmise viis ja majanduslik suurus tuleks kindlaks määrata majandusliku kriteeriumi alusel. Seepärast on asjakohane kasutada määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 2 osutatud standardtoodangut. Kõnealused standardtoodangud tuleb kehtestada toodete kaupa ja viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1091 (3) III lisas sätestatud põhiliste struktuuriandmete muutujate loeteluga. Sellega seoses tuleks tagada struktuuriuuringute näitajate ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu põllumajandusaruande rubriikide omavaheline vastavus.

(6)	Põllumajandusliku majapidamise mittepõllumajanduslik tegevus muutub üha olulisemaks ja seega tuleks liidu liigitusse lisada muutuja, mis kajastaks põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse tähtsust.

(7)

Kuna on asjakohane kasutada määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 2 osutatud standardtoodangut majandusliku kriteeriumina põllumajandusliku tootmise liigi ja põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse kindlaksmääramisel, on lisaks vaja sätestada teatavad eeskirjad standardtoodangu ja selle arvutamiseks vajalike andmete komisjonile edastamise kohta.

(8)

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu eesmärkide saavutamiseks tuleks muuta põllumajandusaruandes esitatavaid andmeid, sealhulgas aruandeaasta algust ja lõppu, põllumajandusaruande vormi ja esitusviisi, muutujate määratlust ja andmete edastamise sagedust. Eelkõige peaksid uued muutujad, mis on seotud põllumajanduse majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse kestlikkuse mõõtmega, hõlmama määruse (EÜ) nr 1217/2009 –I lisas sätestatud teemasid. Tuleks kehtestada põllumajandusaruannete koostamise üldpõhimõtted, sealhulgas nõue koguda keskkonna- ja sotsiaalseid muutujaid, ning võtta arvesse uusi võimalusi, mida toob kaasa andmete jagamine muude andmeallikatega.

(9)

Muutujaid ja selliste muutujate määratlust, mis on seotud ühe või mitme määruse (EÜ) nr 1217/2009 –I lisas sätestatud teemaga, tuleks üksikasjalikult kirjeldada ja anda teavet, mis on vajalik nende konkreetseks analüüsiks. Uute muutujate määratlus peaks olema kooskõlas põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmetes sisalduvate olemasolevate raamatupidamisandmetega, mis põhinevad sarnasel vormil ja esitusviisil.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 8 lõike 4 punktis d on sätestatud, et tuleks kehtestada komisjonile andmete edastamise viis ja tähtajad, sealhulgas tähtaegade võimalik pikendamine ja konkreetsete muutujatega seotud erandid, mida võib liikmesriigile teha. Võttes arvesse andmete kogumise erinevat korraldust ja meetodeid liikmesriikides, on asjakohane kehtestada teatavate muutujate jaoks asjaomased tähtajad 2025. ja 2027. aruandeaasta vahelisel ajavahemikul. Seda ajavahemikku tuleks kohaldada nii andmete esitamise ajakava kui ka aastaeelarve haldamise suhtes.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 7 kohaselt liikmesriikide määratud kontaktasutused peaksid edastama nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruanded komisjonile õigel ajal, et saadud andmeid saaks ühetaoliselt ja õigeaegselt hallata. Andmete edastamine komisjonile peaks olema mugavam ja turvalisem. Seepärast tuleks ette näha, et kontaktasutus edastab asjaomase teabe otse komisjonile arvutisüsteemi kaudu, mille komisjon on loonud kõnealuse määruse kohaldamiseks, samuti tuleks sätestada sellega seotud täiendavad üksikasjad. Kõnealuste andmete komisjonile esitamise tähtaegade puhul tuleks võtta arvesse liikmesriikide varasemat võimekust selliste andmete esitamisel.

(12)	Kõik komisjonile esitatavad põllumajandusaruanded peaksid summa maksmiseks olema nõuetekohaselt täidetud.

(13)

Liidu makstava summa tingimustele vastavate nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruannete koguarvu piirmäär liikmesriigi ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonna kohta on sätestatud määruses (EÜ) nr 1217/2009. Struktuurimuutuste arvesse võtmiseks tuleks siiski lubada paindlikkust liidu makstava summa tingimustele vastavate põllumajandusaruannete maksimaalse arvu osas põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonna kohta, et kompenseerida puudulikke andmeid muudes põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkondades, tingimusel et peetakse kinni asjaomase liikmesriigi aruandvate majapidamiste maksimaalsest arvust, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1217/2009.

(14)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktile a tuleks liikmesriikidele maksta summa ettenähtud tähtaja jooksul esitatud nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruannete eest. Selleks et tagada sujuv üleminek põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgult põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgule, tuleks liikmesriikidele makstavat summat käsitlevaid eeskirju kohandada 2025. ja 2027. aruandeaasta vahelisel ajavahemikul tehtavate maksete puhul ning võtta arvesse seda, mil määral esitatakse nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruannetes kogu teave, mida on vaja määruse (EÜ) nr 1217/2009 –I lisas sätestatud teemade analüüsimiseks.

(15)

Komisjonil, Euroopa Prokuratuuril nõukogu määruse (EL) 2017/1939 (4) kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul, Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) ja kontrollikojal on õigus kasutada oma vastavaid volitusi, sealhulgas teha auditeid, kohapealseid kontrolle ja uurimisi käesoleva määruse alusel liidu rahastatavate kulude kohta.

(16)

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 4a sisalduvate andmete jagamise eeskirjade rakendamiseks on vaja kehtestada sätted eri andmekogumitest välja võetavate andmete kohta. Tuleks kehtestada andmete edastamise tehnilised kirjeldused ja tähtajad, et vähendada liikmesriikide ametiasutuste halduskoormust, võttes arvesse andmete väljavõtmise teostatavust, muid juba olemasolevaid elektroonilisi süsteeme ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu arvutipõhise andmesüsteemi haldamist. Selleks et tagada kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2116, (6) eelkõige selle artikli 67 lõikes 3 sätestatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavade rakendamisega, on asjakohane kehtestada andmete edastamise tähtajad, mis võimaldavad siduda põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmed samade põllumajanduslike majapidamiste esitatud ÜPP toetusetaotlustega. Põllumajanduslike maatükkide ruumiandmete jagamisel tuleks arvesse võtta ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ (7) ning komisjoni rakendusmäärust (EL) 2023/138 (8).

(17)	Selleks et rakendada määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 8a sätestatud andmete säilitamise, töötlemise, taaskasutamise ja jagamise eeskirju, on vaja kehtestada sätted arvutipõhise andmesüsteemi kohta, et andmete edastamine ja analüüsimine oleks kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2017/46 (9).

(18)

Muutujate arv, asjakohasus ja määratlus, samuti finantssätted, sealhulgas nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruande määratlus, ja andmete jagamist käsitlevad sätted tuleks 2027. aastal läbi vaadata, võttes arvesse pärast esimese aruandeaasta jaoks andmete kogumisel saadud kogemusi ja tuginedes teostatavusanalüüsile, milles võetakse muu hulgas arvesse liikmesriikidelt saadud teavet, sealhulgas uute ja olemasolevate andmeallikate kättesaadavust ja kvaliteeti, uute meetodite võimalikku rakendamist ning liikmesriikide ja aruandvate majapidamiste finantskoormust.

(19)

Käesoleva määrusega kehtestatud uued eeskirjad asendavad komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/220 (10) sätestatud kehtivad eeskirjad. Seepärast tuleks kõnealune rakendusmäärus kehtetuks tunnistada. Selleks et tagada andmete edastamise, kontrollimise ja maksete lõpuleviimine kõigi 2025. aastale eelnevate aruandeaastate kohta, tuleks kõnealuse rakendusmääruse kohaldamist jätkata ka pärast 1. jaanuari 2025.

(20)	Kuna liikmesriigid peavad minema põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgult üle põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgule, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 2025. aruandeaastast.

(21)	Selleks et liikmesriigid saaksid kiiresti hakata valimiplaane koostama, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(22)	Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (11) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas ametlikud märkused 13. septembril 2024.

(23)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. JAGU

VAATLUSALA JA VALIMIPLAAN

Artikkel 1

Majandusliku suuruse künnis

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus osutatud majandusliku suuruse künnis on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Aruandvate majapidamiste arv

Aruandvate majapidamiste arv liikmesriigiti ja määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõigetes 2 ja 3 osutatud põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu (FSDN) piirkonniti on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Valimiplaan

1. Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 4 osutatud andmete vormi ja sisuga seotud näidised ja meetodid on sätestatud käesoleva määruse III lisas.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile elektrooniliselt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 1 osutatud valimiplaani, mille on heaks kiitnud kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 2 osutatud riiklik komitee, hiljemalt kaks kuud enne kõnealuse valimiplaaniga hõlmatud aruandeaasta algust.

2. JAGU

LIIDU PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE LIIGITUS

Artikkel 4

Põllumajandustootmise eriviisid

Meetod määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 3 osutatud konkreetsetele tootmistüüpidele spetsialiseerumise arvutamiseks ning meetod nende vastavuse kindlaksmääramiseks kõnealuse artikli kohastele üldisel ja peamisel tasemel tootmistüüpidele, on sätestatud käesoleva määruse IV lisas.

Artikkel 5

Põllumajandusliku majapidamise majanduslik suurus

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 4 osutatud põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse ja kõnealuse määruse artikli 5b lõikes 1 osutatud majandusliku suuruse klasside arvutusmeetod on sätestatud käesoleva määruse V lisas.

Artikkel 6

Põllumajandusliku majapidamise standardtoodangu koefitsient ja kogustandardtoodang

1. Arvutusmeetod määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 2 osutatud eri tegevusalade standardtoodangu koefitsiendi kindlakstegemiseks ja vastavate andmete kogumise kord on sätestatud käesoleva määruse IV ja VI lisas.

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 2 osutatud eri tegevusalade standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks põllumajanduskultuuride ja põllumajandusloomadega seotud muutujate puhul, mis on loetletud käesoleva määruse IV lisa osas 2.1, ning käesoleva määruse VI lisa punkti 2 alapunktis b osutatud iga geograafilise üksuse puhul.

2. Põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu saamiseks korrutatakse iga põllumajanduskultuuri ja põllumajandusloomaga seotud muutuja standardtoodangu koefitsient vastavate ühikute arvuga.

Artikkel 7

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 5 osutatud põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus on määratud kindlaks käesoleva määruse VII lisa 1. osas. Nende majanduslikku tähtsust põllumajandusliku majapidamise jaoks väljendatakse protsendivahemikuna põllumajandusliku majapidamise käibest.

Esimeses lõigus osutatud tulutoova tegevuse osakaalu hindamise meetod on sätestatud käesoleva määruse VII lisa 2. ja 3. osas.

Esimeses lõigus osutatud protsendivahemikud on sätestatud käesoleva määruse VII lisa 3. osas.

Artikkel 8

Andmed standardtoodangu ja selle kindlaksmääramise kohta

1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikele 6 esitavad liikmesriigid enne 31. detsembrit aastal N+3 komisjonile (Eurostat) aasta N vaatlusperioodi andmed standardtoodangu ja selle kindlaksmääramise kohta ning vastavad metaandmed.

2. Liikmesriigid kasutavad lõikes 1 osutatud andmete ja metaandmete esitamiseks komisjoni (Eurostat) poolt sel eesmärgil kättesaadavaks tehtud arvutisüsteeme.

3. JAGU

PÕLLUMAJANDUSARUANDE JA ANDMETE EDASTAMINE KOMISJONILE

Artikkel 9

Aruandeaasta algus ja lõpp

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 8 lõikes 3 osutatud 12 järjestikusest kuust koosnev aruandeaasta lõpeb ajavahemikul 31. detsembrist 30. juunini (kaasa arvatud).

Artikkel 10

Muutujate määratlused, põllumajandusaruande vorm ja esitusviis ning andmete edastamise sagedus

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 –I lisas esitatud ühe või mitme teemaga seotud muutujate määratlused, määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 8 lõikes 4 osutatud andmete esitamise vorm ja esitusviis ning andmete edastamise sagedus on sätestatud käesoleva määruse VIII lisas.

Artikkel 11

Komisjonile andmete edastamise meetodid ja tähtajad

1. Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 7 osutatud kontaktasutus edastab komisjonile põllumajandusaruanded arvutipõhise andmesüsteemi kaudu vastavalt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklile 8a. Nõutavat teavet vahetatakse elektrooniliselt selle arvutipõhise andmesüsteemi kaudu kontaktasutusele kättesaadavaks tehtud näidiste alusel.

2. Liikmesriike teavitatakse lõikes 1 osutatud arvutipõhise andmesüsteemi rakendamise üldtingimustest põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu komitee kaudu.

3. Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu tabelid ja muutujad on esitatud IX lisas. Liikmesriigid esitavad põllumajandusaruannetes artiklis 10 osutatud andmed 2025. ja 2027. aruandeaastate kohta vastavalt IX lisas esitatud ajakavale. 2026. aruandeaasta kohta tuleb esitada samad muutujad kui 2025. aruandeaasta kohta. IX lisas esitatud tabelite puhul esitatakse IX lisas sätestatud uued põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu muutujad esimest korda 2025. või 2027. aruandeaasta kohta. Pärast neid aruandeaastaid esitatakse need jätkuvalt igal aastal.

Andmeid, mis tuleb esitada 2027. aruandeaasta kohta, võib esitada ka mõnel varasemal aastal.

4. Põllumajandusaruanded tuleb komisjonile esitada 15. detsembriks pärast asjaomase aruandeaasta lõppu.

Saksamaa võib põllumajandusaruanded esitada komisjonile 15 nädala jooksul pärast esimeses lõigus osutatud tähtaega.

5. Põllumajandusaruanded loetakse komisjonile esitatuks pärast seda, kui artiklis 10 osutatud andmed on sisestatud lõikes 1 osutatud arvutipõhisesse andmesüsteemi, sellega seonduv arvutipõhine kontroll on tehtud ja kontaktasutus on kinnitanud, et andmeid saab kõnealusesse süsteemi üles laadida.

Artikkel 12

Tähtaegade pikendamine ja erandid konkreetsete muutujate puhul

1. 2025. aruandeaasta erandid, mis määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 8 lõike 4 punkti d kohaselt tehakse teatavatele liikmesriikidele seoses käesoleva määruse VIII lisas osutatud konkreetsete muutujate kohta andmete esitamisega, on sätestatud käesoleva määruse IX lisas.

2. Komisjon võib 2026. ja 2027. aruandeaasta puhul pikendada artikli 11 lõike 4 esimeses lõigus osutatud konkreetsete muutujatega seotud andmete esitamise tähtaega, kui liikmesriik esitab põhjendatud taotluse. Asjaomane liikmesriik saadab selle taotluse komisjonile hiljemalt kõnealusele aruandeaastale eelneva aasta 31. maiks.

3. Komisjon võib 2026. ja 2027. aruandeaasta puhul vabastada liikmesriigid VIII lisas osutatud konkreetsete muutujatega seotud andmete esitamisest konkreetse aruandeaasta kohta, kui liikmesriik esitab põhjendatud taotluse. Asjaomane liikmesriik saadab selle taotluse komisjonile hiljemalt aruandeaastale eelneva aasta 31. maiks.

4. JAGU

LIIKMESRIIKIDELE MAKSTAV SUMMA

Artikkel 13

Nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruanded

1. Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punkti a kohaldamisel on põllumajandusaruanne nõuetekohaselt koostatud, kui selle sisu on faktiliselt täpne, usaldusväärne ja kontrollitav ning see sisaldab tõepäraseid andmeid, mis on kirjendatud ja esitatud vastavalt käesoleva määruse VIII lisas sätestatud vormile ja esitusviisile.

2. Erandina lõikest 1 peavad põllumajandusaruandes 2025., 2026. ja 2027. aruandeaastat käsitlevad andmed sisaldama VIII lisa tabelites esitatud andmeid, et aruannet saaks käsitada nõuetekohaselt koostatuna, võttes arvesse IX lisas osutatud erandeid.

Artikkel 14

Summa maksmise tingimustele vastavate põllumajandusaruannete arv

1. Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 2 osutatud selliste põllumajandusaruannete koguarv liikmesriigi kohta, mis on nõuetekohaselt täidetud ja esitatud ning mis on kooskõlas liikmesriikidele summa maksmise tingimustega, ei tohi ületada käesoleva määruse II lisaga kehtestatud aruandvate majapidamiste arvu asjaomase liikmesriigi kohta.

2. Kui liikmesriigil on mitu põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonda, võib selliste nõuetekohaselt täidetud ja esitatud põllumajandusaruannete arv, mille eest summa makstakse, olla II lisas esitatud põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu asjaomase piirkonna kohta määratud arvust kuni 20 % suurem, tingimusel et asjaomase liikmesriigi poolt nõuetekohaselt täidetud ja esitatud põllumajandusaruannete koguarv ei ole suurem kui II lisas selle liikmesriigi kohta kindlaks määratud koguarv.

Selliste põllumajandusaruannete eest, mis saadakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonnast, mille kohta on esitatud rohkem põllumajandusaruandeid, kui selle põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonna kohta on II lisas kindlaks määratud, ei maksta summat põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonnas, mille kohta liikmesriik on esitanud vähem kui 80 % nõutavast aruandvate majapidamiste arvust.

Artikkel 15

Summa maksmine

1. Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud summa makstakse kahes osas:

(a)	eelmakse, mis moodustab 50 % käesoleva määruse artiklite 16 ja 17 alusel kindlaksmääratud kogusummast ja mis tehakse iga aruandeaasta alguses;

(b)	lõppmakse tehakse pärast seda, kui komisjon on kontrollinud, kas esitatud põllumajandusaruanded on nõuetekohaselt täidetud.

2. Igale liikmesriigile makstava summaga toetatakse järgmisi meetmeid: põllumajandusaruannete nõuetekohane valmimine ning andmete esitamise tähtaegadest kinnipidamine, protsesside, süsteemide, menetluste ja põllumajandusaruannete üldise kvaliteedi parandamine.

3. Komisjon jätab endale õiguse alusetult makstud summad tagasi nõuda.

Artikkel 16

Liikmesriikidele makstav summa

1. Igale liikmesriigile makstav summa, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a, on 636 eurot ühe põllumajandusaruande kohta.

2. Kui määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud 80 % künnist ei ole täidetud põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonna tasandil ega asjaomase liikmesriigi tasandil, kohaldatakse kõnealuse sätte kohast vähendamist vaid liikmesriigi tasandil.

Artikkel 17

Liikmesriikidele 2025., 2026. ja 2027. aruandeaasta eest makstav summa

1. Erandina käesoleva määruse artikli 16 lõikest 1 on igale liikmesriigile 2025., 2026. ja 2027. aruandeaasta eest makstav summa, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a, käesoleva määruse X lisas sätestatud maksimumsumma. Kõnealune summa koosneb järgmistest osadest:

(a)	summa, mis on kindlaks määratud lähtuvalt käesoleva määruse VIII lisa tabelites A–M nõutavate andmete esitamise vajadusest (edaspidi „põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmed“), välja arvatud käesoleva määruse IX lisas loetletud muutujad;

(b)	summa, mis on kindlaks määratud lähtuvalt vajadusest parandada andmete esitamise tähtaegadest kinnipidamist, protsesse, süsteeme, menetlusi ja põllumajandusaruannete üldist kvaliteeti;

(c)	summa, mis on kindlaks määratud lähtuvalt vajadusest edastada kõik põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmed, välja arvatud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmed, kooskõlas käesoleva määruse IX lisas sätestatud eranditega.

2. Kui liikmesriigis on artiklis 11 sätestatud tähtaja jooksul esitatud nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruannete koguarv väiksem kui selle liikmesriigi jaoks II lisas sätestatud aruandvate majapidamiste maksimumarv, vähendatakse lõike 1 punktides a ja c osutatud summasid proportsionaalselt.

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a on sätestatud, et kui nõuetekohaselt täidetud ja esitatud põllumajandusaruannete koguarv põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonna või liikmesriigi kohta on väiksem kui 80 % aruandvatest majapidamistest, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas, vähendatakse käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja c osutatud summasid.

3. Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmete puhul, välja arvatud lõike 1 punktis c osutatud olemasolevad põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmed, kui liikmesriik esitab põllumajandusaruande osana tabeli, kus andmed puuduvad, loetakse selline põllumajandusaruanne erandina artikli 13 lõikest 2 nõuetekohaselt täidetuks. Lõike 1 punktis c sätestatud summat vähendatakse siiski 21 euro võrra iga mittetäieliku tabeli kohta, võttes arvesse IX lisas sätestatud erandeid.

4. Lõike 1 punktis a osutatud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmete puhul, kui liikmesriik esitab põllumajandusaruande osana tabeli, kus andmed puuduvad, siis mittetäielikku tabelit sisaldava põllumajandusaruande eest ettenähtud summat ei maksta.

5. Kui liikmesriik esitab seoses 2025. või 2026. aruandeaastaga põllumajandusaruande osana tabeli andmetega, mida IX lisa kohaselt nõutakse alles 2027. aruandeaasta kohta, makstakse liikmesriigile iga sellise tabeli eest täiendavalt 21 eurot.

IX lisa kohaselt 2027. aruandeaasta kohta esitatud andmete eest makstavad maksimumsummad on esitatud X lisas pealkirja „Ettemaksete reserv“ all. Kui käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisest tulenev kogusumma on suurem kui X lisas sätestatud ettemaksete reservi maksimumsumma, vähendatakse iga tabeli kohta esitatud summat proportsionaalselt, tagamaks, et kogusumma ei ületa IX lisas sätestatud aastast maksimumsummat.

5. JAGU

MÄÄRUSE (EÜ) nr 1217/2009 ARTIKLI 4a LÕIKE 1 PUNKTIS a OSUTATUD ANDMETE EDASTAMINE KOMISJONILE

Artikkel 18

Andmekogumist välja võetavad andmed

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 4a lõike 1 punktis a osutatud andmekogumist välja võetavad andmed on sätestatud käesoleva määruse XI lisas.

Artikkel 19

Komisjonile andmete edastamise tehnilised kirjeldused ja tähtajad

1. Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 7 osutatud kontaktasutus edastab komisjonile andmed määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 8a osutatud arvutipõhise andmesüsteemi kaudu. Andmete vorm ja esitusviis on sätestatud käesoleva määruse XI lisas.

2. Komisjon teavitab kontaktasutusi lõikes 1 osutatud arvutipõhise andmesüsteemi rakendamise üldtingimustest põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu komitee kaudu.

3. Andmed aruandeaasta N kohta edastatakse komisjonile 15. detsembriks aastal N+2.

4. Esimene andmete edastamise aasta on 2027 seoses 2025. aruandeaastaga. Kontaktasutused võivad edastada ka andmeid eelmiste aruandeaastate kohta. Komisjon võib vabastada kontaktasutused konkreetse aruandeaasta kohta andmete esitamisest põhjendatud taotluse alusel, mis esitatakse komisjonile 31. oktoobriks aruandeaastal N+1.

5. Andmed loetakse komisjonile esitatuks, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)	artiklis 18 osutatud andmed on sisestatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud arvutipõhisesse andmesüsteemi;

(b)	seejärel on tehtud arvutipõhised kontrollid ning

(c)	kontaktasutus on kinnitanud, et andmed on valmis elektroonilisse andmesüsteemi üleslaadimiseks.

6. Kontaktasutused esitavad määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 4a lõike 1 punktis a osutatud andmekogumis sisalduvad andmed. Kontaktasutused ei pea tagama andmekogumi täielikku kooskõla komisjonile esitatava põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmetega.

6. JAGU

MÄÄRUSE (EÜ) nr 1217/2009 ARTIKLI 4a LÕIKE 1 PUNKTIS b OSUTATUD ANDMETE EDASTAMINE KOMISJONILE

Artikkel 20

Andmekogumist välja võetavad andmed

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 4a lõike 1 punktis b osutatud andmekogumist välja võetavad andmed on sätestatud käesoleva määruse XII lisas.

Artikkel 21

Komisjonile andmete edastamise tehnilised kirjeldused ja tähtajad

1. Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 7 osutatud kontaktasutus esitab komisjonile andmed elektroonilise andmesüsteemi kaudu, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 8a. Andmete vorm ja esitusviis on sätestatud käesoleva määruse XII lisas.

2. Komisjon teavitab kontaktasutust lõikes 1 osutatud arvutipõhise andmesüsteemi rakendamise üldtingimustest põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu komitee kaudu.

3. Andmed aruandeaasta N kohta edastatakse komisjonile 15. detsembriks aastal N+1.

4. Esimene andmete edastamise aasta on 2028 seoses 2027. aruandeaastaga.

Kontaktasutused võivad edastada ka andmeid eelmiste aruandeaastate kohta.

Komisjon võib alates 2027. aruandeaastast vabastada kontaktasutused konkreetse aruandeaasta kohta andmete esitamisest põhjendatud taotluse alusel, mis tuleb komisjonile saata 31. oktoobriks aruandeaastal N.

5. Andmed loetakse komisjonile esitatuks, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)	artiklis 20 osutatud andmed on sisestatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud arvutipõhisesse andmesüsteemi;

(b)	seejärel on tehtud arvutipõhised kontrollid ning

(c)	kontaktasutus on kinnitanud, et andmed on valmis elektroonilisse andmesüsteemi üleslaadimiseks.

6. Kontaktasutused esitavad määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 4a lõike 1 punktis b osutatud andmekogumis sisalduvad andmed. Kontaktasutused ei pea tagama andmekogumi täielikku kooskõla komisjonile esitatava põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmetega.

7. JAGU

ÜKSIKASJALIKUD EESKIRJAD MÄÄRUSE (EÜ) nr 1217/2009 ARTIKLI 8a LÕIKES 2 OSUTATUD ANDMETE SÄILITAMISE, TÖÖTLEMISE, TAASKASUTAMISE JA JAGAMISE KOHTA

Artikkel 22

Arvutipõhine andmesüsteem

Komisjoni loodud arvutipõhine andmesüsteem, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 8a lõikes 1, peab tagama turvalise teabevahetuse liikmesriikide ja komisjoni vahel.

Esimeses lõigus osutatud arvutipõhine andmesüsteem peab tagama infoturvapoliitika, mida kohaldatakse süsteemi kasutavate töötajate suhtes kooskõlas asjakohaste liidu õigusnormidega, eelkõige otsusega (EL, Euratom) 2017/46.

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 rakendamise käigus saadud üksikandmeid tuleb kasutada vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 16, 16a ja 16b.

8. JAGU

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Läbivaatamisklausel

1. Komisjon vaatab hiljemalt 30. septembriks 2027 läbi käesoleva määruse VIII lisas sätestatud muutujate määratlused, käesoleva määruse 4. jaos sätestatud finantseeskirjad ja käesoleva määruse 5. jaos sätestatud andmete esitamist käsitlevad sätted, järgides määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 19b sätestatud menetlust.

2. Lõikes 1 osutatud läbivaatamisele eelneb komisjoni analüüs käesoleva määruse kavandatud muudatuste teostatavuse kohta, tuginedes muu hulgas liikmesriikide panusele.

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/220 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2025.

Kõnealust määrust kohaldatakse siiski jätkuvalt 2025. aastale eelnevate aruandeaastate suhtes.

Artikkel 25

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 2025. aruandeaastast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. oktoober 2024

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 328, 15.12.2009, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1217/oj.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2674, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009 seoses põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu ümberkujundamisega põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks (ELT L, 2023/2674, 29.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2674/oj).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1091, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (ELT L 200, 7.8.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1091/oj).

(4) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2115/oj).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2116/oj).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2007/2/oj).

(8) Komisjoni 21. detsembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/138, milles sätestatakse teatavate väärtuslike andmestike nimekiri ning nende avaldamise ja taaskasutamise kord (ELT L 19, 20.1.2023, lk 43, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/138/oj).

(9) Komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta otsus (EL, Euratom) 2017/46 Euroopa Komisjoni side- ja infosüsteemide turvalisuse kohta (ELT L 6, 11.1.2017, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2017/46/oj).

(10) Komisjoni 3. veebruari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/220, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad (ELT L 46, 19.2.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2015/220/oj).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

I LISA

Vaatlusala jaoks kehtestatud, artiklis 1 osutatud majandusliku suuruse künnis

Liikmesriik / põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkond	Künnis eurodes
Belgia	25 000
Bulgaaria	4 000
Tšehhi	15 000
Taani	25 000
Saksamaa	25 000
Eesti	8 000
Iirimaa	8 000
Kreeka	8 000
Hispaania	8 000
Prantsusmaa (välja arvatud La Réunion ja Antilles françaises)	25 000
Prantsusmaa (ainult La Réunion ja Antilles françaises)	15 000
Horvaatia	4 000
Itaalia	8 000
Küpros	4 000
Läti	4 000
Leedu	4 000
Luksemburg	25 000
Ungari	8 000
Malta	4 000
Madalmaad	25 000
Austria	15 000
Poola	8 000
Portugal	4 000
Rumeenia	4 000
Sloveenia	4 000
Slovakkia	25 000
Soome	15 000
Rootsi	15 000

II LISA

Artiklis 2 osutatud aruandvate majapidamiste arv

Võrdlusarv	Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonna nimi	Aruandvate tootjate arv aruandeaasta kohta
BELGIA
341	Vlaanderen	650
342	Bruxelles-Brussel	—
343	Wallonie	450
Belgia kokku		1 100
BULGAARIA
831	Северозападен (Severozapaden)	393
832	Северен централен (Severen tsentralen)	377
833	Североизточен (Severoiztochen)	347
834	Югозападен (Yugozapaden)	222
835	Южен централен (Yuzhen tsentralen)	482
836	Югоизточен (Yugoiztochen)	381
Bulgaaria kokku		2 202
745	TŠEHHI	1 282
370	TAANI	1 450
SAKSAMAA
015	Schleswig-Holstein/Hamburg	294
030	Niedersachsen	660
040	Bremen	—
050	Nordrhein-Westfalen	689
060	Hessen	317
070	Rheinland-Pfalz	543
080	Baden-Württemberg	438
090	Bayern	1 164
100	Saarland	64
110	Berlin	—
112	Brandenburg	184
113	Mecklenburg-Vorpommern	106
114	Sachsen	212
115	Sachsen-Anhalt	225
116	Thüringen	215
Saksamaal kokku		5 111
755	EESTI	580
380	IIRIMAA	900
KREEKA
450	Μακεδονία — Θράκη (Makedoonia-Traakia)	1 050
460	Ήπειρος — Πελοπόννησος — Νήσοι Ιονίου (Ípeiros, Peloponnesos, Joonia saared)	920
470	Θεσσαλία (Tessaalia)	370
480	Στερεά Ελλάς — Νήσοι Αιγαίου — Κρήτη (Kesk-Kreeka, Egeuse saared, Kreeta)	626
	Kreeka kokku	2 966
HISPAANIA
500	Galicia	450
505	Asturias	190
510	Cantabria	150
515	País Vasco	352
520	Navarra	316
525	La Rioja	244
530	Aragón	676
535	Cataluña	664
540	Islas Baleares	180
545	Castilla y León	950
550	Madrid	190
555	Castilla-La Mancha	900
560	Comunidad Valenciana	638
565	Murcia	348
570	Extremadura	718
575	Andalucía	1 504
580	Canarias	230
Hispaania kokku		8 700
PRANTSUSMAA
121	Île-de-France	190
131	Champagne-Ardenne	370
132	Picardie	270
133	Haute-Normandie	170
134	Centre	410
135	Basse-Normandie	240
136	Bourgogne	340
141	Nord-Pas de Calais	280
151	Lorraine	230
152	Alsace	200
153	Franche-Comté	210
162	Pays de la Loire	460
163	Bretagne	480
164	Poitou-Charentes	360
182	Aquitaine	550
183	Midi-Pyrénées	480
184	Limousin	220
192	Rhône-Alpes	480
193	Auvergne	360
201	Languedoc-Roussillon	430
203	Provence-Alpes-Côte d'Azur	420
204	Corse	170
207	Réunion	160
208	Antilles françaises	120
Prantsusmaa kokku		7 600
HORVAATIA
861	Jadranska Hrvatska	329
862	Kontinentalna Hrvatska	922
Horvaatia kokku		1 251
ITAALIA
221	Valle d’Aosta	233
222	Piemonte	481
230	Lombardia	588
241	Trentino	434
242	Alto Adige	418
243	Veneto	559
244	Friuli-Venezia Giulia	374
250	Liguria	392
260	Emilia-Romagna	503
270	Toscana	436
281	Marche	388
282	Umbria	426
291	Lazio	600
292	Abruzzo	490
301	Molise	355
302	Campania	533
303	Calabria	460
311	Puglia	456
312	Basilicata	372
320	Sicilia	445
330	Sardegna	475
Itaalia kokku		9 418
740	KÜPROS	500
770	LÄTI	1 000
775	LEEDU	1 000
350	LUKSEMBURG	450
UNGARI
764	Észak-Magyarország	170
767	Alföld	1 180
768	Dunántúl	550
	Ungari kokku	1 900
780	MALTA	536
360	MADALMAAD	1 500
660	AUSTRIA	1 800
POOLA
785	Pomorze i Mazury	1 340
790	Wielkopolska i Śląsk	2 960
795	Mazowsze i Podlasie	3 600
800	Małopolska i Pogórze	1 100
Poola kokku		9 000
PORTUGAL
615	Norte e Centro	1 233
630	Ribatejo-Oeste	351
640	Alentejo e Algarve	399
650	Açores e Madeira	317
Portugal kokku		2 300
RUMEENIA
840	Nord-Est	724
841	Sud-Est	913
842	Sud-Muntenia	857
843	Sud-Vest-Oltenia	519
844	Vest	598
845	Nord-Vest	701
846	Centru	709
847	București-Ilfov	79
	Rumeenia kokku	5 100
820	SLOVEENIA	908
810	SLOVAKKIA	562
SOOME
670	Etelä-Suomi	324
675	Pohjanmaa, Sisä- ja Pohjois-Suomi	326
Soome kokku		650
ROOTSI
710	Slättbyggdslän	637
720	Skogs- och mellanbygdslän	258
730	Län i norra Sverige	130
Rootsi kokku		1 025

III LISA

Valimiplaani ettevalmistamise näidised ja meetodid (artikli 3 lõige 1)

Määrusega (EÜ) nr 1217/2009 nõutakse, et iga liikmesriik koostab aruandvate majapidamiste valimiplaani, millega tagatakse vaatlusala esindav raamatupidamisandmete valik. Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmete esindavuse tagamiseks selle vaatlusalas piirkonna tasandil ei kasutata valimiplaanis põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkondade klastrit.

Samamoodi tuleb kõiki põllumajandusettevõtete integreeritud statistika (IFS) loenduses või vaatluses esindatud asjakohaseid põllumajandustootmise liike ja suurusi käsitleda üksikasjalikkusega, mis annab valimi suuruse piires esindavaid tulemusi oluliste põllumajandusettevõtete rühmade kohta. Võttes arvesse komisjoni tasandil praegu kättesaadavaid organisatsioonilisi ja tehnilisi lahendusi põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu vaatlusala kaalutud tulemuste esitamiseks, ei ole liikmesriikide poolt komisjonile esitatud põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu valim vaatlusalas põllumajandusettevõtete põhiomaduste osas ala- ega üleesindatud. See hõlmab ka selliseid põllumajandusmeetodeid nagu mahepõllumajandus ja põllumajandusettevõtete omadusi nagu mesindusega seotud tegevuse osa. Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu valimipõhiste põllumajandusettevõtete (aruandvate majapidamiste) mittejuhusliku valiku korral on valikumenetluse eesmärk vältida erapoolikust ja tagada sobivad valimid põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu jaoks, eelkõige uuritud põllumajandusettevõtete sissetuleku nõuetekohaseks hindamiseks. Eraldi klastrid peavad selgelt viitama üldistele ja peamistele põllumajanduslikele tootmisviisidele ja/või konkreetsetele põllumajanduslikele tootmisviisidele, et määrata need ühtselt kindlaks liigituse alusel, pöörates erilist tähelepanu liikmesriigis eriti olulistele põllumajanduslikele tootmisviisidele.

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 4 osutatud andmed edastatakse komisjonile vastavalt järgmisele struktuurile.

1. TEABELEHT

Üldine teave

1.1.

Aruandeaasta

1.2.

Liikmesriik

1.3.

Kontaktasutuse nimi

1.4.

Kas kontaktasutus on riiklike haldusorganite osa (jah/ei)?

Valimiplaani alus

2.1.

Põllumajanduslike majapidamiste andmekogumi allikas

2.2.

Põllumajanduslike majapidamiste andmekogumi aasta

2.3.

Standardtoodangu koefitsientide aasta

Vaatlusala kihtide moodustamise kord

3.1.

Klastrite moodustamine põllumajandustootmise viisi alusel

3.2.

Klastrite moodustamise põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse alusel

3.3.

Täiendavad riiklikud kriteeriumid vaatlusala kihtide moodustamise kohta

3.3.1.

Selgitage üksikasjalikult, millist riiklikku kriteeriumi kasutatakse, kui see on asjakohane:

3.3.2.

Kas riikliku valimi koostamisel kasutatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume?

3.3.3.

Kas riikliku valimi kaalumisel kasutatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume?

3.3.4.

Kui liidu valimi jaoks kasutatakse riiklikku kriteeriumit, palun selgitage oma valikut ja esitage üksikasjad selle esindatuse mõjust liidu põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu vaatlusalale.

Meetodid, millega määratakse kindlaks iga kihi puhul valitud valikumäär ja valimi suurus

—	Proportsionaalne jaotamine

—	Optimaalne jaotamine

—	Proportsionaalne ja optimaalne jaotamine

—	Muu meetod

Aruandvate majapidamiste väljavalimise kord

—	Juhuslik valik

—	Mittejuhuslik valik

—	Juhuslik ja mittejuhuslik valik

—	Muu meetod

Kas on oodata selle valimiplaani ajakohastamist? Millisel põhjusel?

Lisateave täiendavalt eelmistele punktidele

Valimiplaan on kinnitatud riiklikus komitees, kuupäev

2. VALIMIPLAANI TABELID

Üksikasjad võrdlusandmekogumi ja asjaomase aruandeaasta jaoks määratud valimi kohta tuleb esitada valimiplaani dokumentatsiooni lahutamatuks osaks olevate järgnevate tabelite kohaste näidete alusel. Tabel 4 esitatakse eraldi failina komisjoni määratud vormingus.

Tabel 1

Klastrite moodustamise eeskirjad liidu põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu põllumajanduslike majapidamiste valimi koostamiseks

Tabeli struktuur
Veeru number	Veeru kirjeldus
1	Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonna kood (kasutada II lisas esitatud võrdlusarve)
2	Põllumajanduslike tootmisviiside klastrid (kasutada IV lisas esitatud põllumajanduslikke tootmisviise tähistavaid numbreid)
3	Majandusliku suuruse klasside klastrid (kasutada V lisas esitatud majandusliku suuruse klasse kajastavaid numbreid)

Tabel 2

Valimi hõlmavus

Tabeli struktuur
Veeru number	Veeru kirjeldus
1	Majandusliku suuruse klassid (esitatud V lisas)
2	Majandusliku suuruse klasside alampiir (eurodes)
3	Majandusliku suuruse klasside ülempiir (eurodes)
4	Andmekogumis esitatud põllumajanduslike majapidamiste arv
5	Andmekogumis esindatud põllumajanduslike majapidamiste arvu kumulatiivse protsendi pöördväärtus
6	Andmekogumis esindatud kasutatud põllumajandusmaa (ha)
7	Andmekogumis esindatud kasutatud põllumajandusmaa kumulatiivse protsendi pöördväärtus
8	Andmekogumis esindatud kogustandardtoodang
9	Andmekogumis esindatud kogustandardtoodangu kumulatiivse protsendi pöördväärtus
10	Andmekogumis esindatud loomühikute arv
11	Andmekogumis esindatud loomühikute arvu kumulatiivse protsendi pöördväärtus
12	Andmekogumis esindatud aasta tööühikute (ATÜ) arv
13	Andmekogumis esindatud ATÜde kumulatiivse protsendi pöördväärtus

Tabel 3

Andmekogumis esindatud põllumajanduslike majapidamiste jaotus

Tabeli struktuur
Veeru number	Veeru kirjeldus
1	Kood – peamine põllumajandustootmise viis (esitatud IV lisas)
2	Kirjeldus – peamine põllumajandustootmise viis
3	Majandusliku suuruse klassid – 1 (esitatud V lisas)
4	Majandusliku suuruse klass – 2
5	Majandusliku suuruse klass – 3
6	Majandusliku suuruse klass – 4
7	Majandusliku suuruse klass – 5
8	Majandusliku suuruse klass – 6
9	Majandusliku suuruse klass – 7
10	Majandusliku suuruse klass – 8
11	Majandusliku suuruse klass – 9
12	Majandusliku suuruse klass – 10
13	Majandusliku suuruse klass – 11
14	Majandusliku suuruse klass – 12
15	Majandusliku suuruse klass – 13
16	Majandusliku suuruse klass – 14
17	Põllumajanduslike majapidamiste koguarv asjaomase peamise põllumajandustootmise viisi andmekogumis

Tabel 4

Masinloetav valimiplaan

Tabeli struktuur
Veeru number	Veeru kirjeldus
1	Aruandeaasta
2	Liikmesriigi kood, nagu see on määratletud andmeedastussüsteemis
3	Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonna kood (II lisas esitatud võrdlusarvud)
4	Põllumajandustootmise viiside klastrid (IV lisas esitatud põllumajandusettevõtte tüübi numbrid)
5	Majandusliku suuruse klasside klastrid (V lisas esitatud klassinumbrid)
6	Valimisse koondatavate põllumajanduslike majapidamiste arv
7	Põllumajanduslike majapidamiste arv andmekogumis

IV LISA

Põllumajandustootmise eriviisid ja nende vastavus üldistele ja peamistele põllumajandustootmise viisidele (artikkel 4)

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

Standardtoodang [EN: „Standard output“ (SO)] – kogutoodangu standardväärtus. Standardtoodangu näitajat kasutatakse põllumajanduslike majapidamiste liigitamiseks liidu põllumajanduslike majapidamiste liigituse alusel (milles põllumajandustootmise viisi määravad peamised tootmistegevused) ja põllumajanduslike majapidamiste majandusliku suuruse kindlaksmääramiseks.

Standardtoodangu koefitsient [EN: „Standard output coefficient“ (SOC)] – artikli 6 lõikes 1 osutatud iga põllumajandusliku muutuja kogutoodangu keskmine rahaline väärtus lähtuvalt asjaomase piirkonna keskmisest olukorrast, arvestatuna toodanguühiku kohta. Standardtoodangu koefitsient arvutatakse põllumajandustootja hinnana, põllumajanduskultuuride puhul eurodes hektari kohta ja põllumajandusloomade puhul eurodes looma kohta (erandid: seente puhul eurodes 100 m2 kohta, kodulindude puhul eurodes 100 linnu kohta ja mesilaste puhul eurodes taru kohta). Põllumajandustootja hind ei sisalda käibemaksu, muid makse ja toetusi. Standardtoodangu koefitsiente uuendatakse vähemalt iga kord, kui viiakse läbi põllumajanduslike majapidamiste struktuuri käsitlev Euroopa vaatlus.

c)	Põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodang – põllumajandusliku majapidamise toodanguühikute ja nende vastavate standardtoodangu koefitsientide korrutiste summa.

1. PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE ERIVIISID

Põllumajandustootmise eriviisid määratletakse järgmise kahe tunnuse põhjal.

Asjaomaste muutujate laad

Muutujad on põllumajanduslikke majapidamisi käsitleva integreeritud statistika kogumisel vaadeldud asjakohased muutujad: nende tähistamiseks kasutatakse käesoleva lisa punkti 2.1 vastavustabelis esitatud koode või käesoleva punktis 2.2 esitatud muutujate ümberrühmitamise koode (1).

b)	Klassipiiride kindlaksmääramise tingimused Kui ei ole märgitud teisiti, väljendatakse need tingimused põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu murdosadena.

Selleks et põllumajandusliku majapidamise saaks liigitada põllumajandustootmise eriviisi alla, peavad kõik konkreetsele tootmisviisile spetsialiseerumise tingimused olema täidetud kumulatiivselt.

Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – taimekasvatussaadused

Põllumajandustootmise viisid (* parema loetavuse huvides on käesoleva jaotise kuus veergu esitatud käesoleva lisa C osas)						Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid KUI (C1) JA (C2) JA (C3), SIIS (S1)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus (D1)	Muutujate kood ja tingimused (vt käesoleva lisa B osa)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus (D1)	Tingimus 1 (C1)	Tingimus 2 (C2)	Tingimus 3 (C3)
1	Spetsialiseerunud põllumajanduskultuuridele
		15	Spetsialiseerunud teraviljale, õliseemnetele ja valgurikastele taimedele
				151	Spetsialiseerunud teraviljale (v.a riis), õliseemnetele ja valgurikastele taimedele	Teravili (v.a riis), õliseemned, kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed > 2/3	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 > 2/3	P151 + P16 + SO_CLND014 > 2/3

				152	Spetsialiseerunud riisile	Riis > 2/3	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 > 2/3	SO_CLND013 > 2/3

				153	Spetsialiseerunud teraviljale, õliseemnetele, valgurikastele taimedele ja riisile	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 151 ja 152	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 > 2/3
		16	Spetsialiseerunud üldviljelusele
				161	Spetsialiseerunud rühvelkultuuridele	Kartul, suhkrupeet ja mujal nimetamata muud rühvelkultuurid > 2/3	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3	P17 > 2/3

				162	Spetsialiseerunud teraviljale, õliseemnetele, valgurikastele taimedele ja rühvelkultuuridele	Teravili, õliseemned, kuivatatud kaunviljad, valgurikkad taimed > 1/3 JA rühvelkultuurid > 1/3	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 > 1/3 JA P17 > 1/3

				163	Spetsialiseerunud põlluköögiviljale	Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad – avamaal > 2/3	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3	SO_CLND045 > 2/3

				164	Spetsialiseerunud tubakale	Tubakas > 2/3	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3	SO_CLND032 > 2/3

				165	Spetsialiseerunud puuvillale	Puuvill > 2/3	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3	SO_CLND030 > 2/3

				166	Mitmesugused põllumajanduskultuurid	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 161, 162, 163, 164 ja 165	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3

2	Spetsialiseerunud aiandusele
		21	Spetsialiseerunud aiandusele, sisetingimustes

				211	Spetsialiseerunud köögiviljale, sisetingimustes	Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all > 2/3	P2 > 2/3	SO_CLND081 + SO_CLND082 > 2/3	SO_CLND081 > 2/3

				212	Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, sisetingimustes	Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all > 2/3	P2 > 2/3	SO_CLND081 + SO_CLND082 > 2/3	SO_CLND082 > 2/3

				213	Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, sisetingimustes	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 211 ja 212	P2 > 2/3	SO_CLND081 + SO_CLND082 > 2/3

		22	Spetsialiseerunud aiandusele, avamaal

				221	Spetsialiseerunud köögiviljale, avamaal	Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad – köögiviljakasvatus > 2/3	P2 > 2/3	SO_CLND044 + SO_CLND046 > 2/3	SO_CLND044 > 2/3

				222	Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, avamaal	Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) > 2/3	P2 > 2/3	SO_CLND044 + SO_CLND046 > 2/3	SO_CLND046 > 2/3

				223	Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, avamaal	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 221 ja 222	P2 > 2/3	SO_CLND044 + SO_CLND046 > 2/3
		23	Muu aiandus

				231	Spetsialiseerunud seentele	Seened > 2/3	P2 > 2/3	SO_CLND044 + SO_CLND046 ≤ 2/3 JA SO_CLND081 + SO_CLND082 ≤ 2/3	SO_CLND079 > 2/3
				232	Spetsialiseerunud puukoolidele	Puukoolid > 2/3	P2 > 2/3	SO_CLND044 + SO_CLND046 ≤ 2/3 JA SO_CLND081 + SO_CLND082 ≤ 2/3	SO_CLND070 > 2/3

				233	Mitmesugused aiandusalad	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 231 ja 232	P2 > 2/3	SO_CLND044 + SO_CLND046 ≤ 2/3 JA SO_CLND081 + SO_CLND082 ≤ 2/3

3	Spetsialiseerunud püsikultuuridele
		35	Spetsialiseerunud viinamarjaistandustele
				351	Spetsialiseerunud kvaliteetveinile	Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad ja kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad > 2/3	P3 > 2/3	SO_CLND062 > 2/3	SO_CLND064 + SO_CLND065 > 2/3

				352	Spetsialiseerunud muule veinile kui kvaliteetveinile	Mujal nimetamata muude veinide (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta) viinamarjad > 2/3	P3 > 2/3	SO_CLND062 > 2/3	SO_CLND066 > 2/3

				353	Spetsialiseerunud lauaviinamarjadele	Lauaviinamarjad > 2/3	P3 > 2/3	SO_CLND062 > 2/3	SO_CLND067 > 2/3

				354	Muud viinamarjaistandused	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 351, 352 ja 353	P3 > 2/3	SO_CLND062 > 2/3
		36	Spetsialiseerunud puu- ja tsitrusviljadele

				361	Spetsialiseerunud puuviljadele (v.a tsitrusviljad, troopilised ja subtroopilised puuviljad ja pähklid)	Parasvöötme puuviljad ja marjad (v.a maasikad) > 2/3	P3 > 2/3	SO_CLND055 + SO_CLND061 > 2/3	SO_CLND056_57 + SO_CLND059 > 2/3

				362	Spetsialiseerunud tsitrusviljadele	Tsitrusviljad > 2/3	P3 > 2/3	SO_CLND055 + SO_CLND061 > 2/3	SO_CLND061 > 2/3
				363	Spetsialiseerunud pähklitele	Pähklid > 2/3	P3 > 2/3	SO_CLND055 + SO_CLND061 > 2/3	SO_CLND060 > 2/3

				364	Spetsialiseerunud troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele	Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad > 2/3	P3 > 2/3	SO_CLND055 + SO_CLND061 > 2/3	SO_CLND058 > 2/3

				365	Spetsialiseerunud puuviljadele, tsitrusviljadele, troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele ja pähklitele: segatootmine	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 361, 362, 363 ja 364	P3 > 2/3	SO_CLND055 + SO_CLND061 > 2/3

		37	Spetsialiseerunud oliividele

				370	Spetsialiseerunud oliividele	Oliivid > 2/3	P3 > 2/3	SO_CLND069 > 2/3

		38	Mitmesugused püsikultuurid

				380	Mitmesugused püsikultuurid	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 351–370	P3 > 2/3

Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – loomakasvatustoodang

Põllumajandustootmise viisid (* parema loetavuse huvides on käesoleva jaotise kuus veergu esitatud käesoleva lisa C osas)						Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid KUI (C1) JA (C2) JA (C3), SIIS (S1)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus (D1)	Muutujate kood ja tingimused (vt käesoleva lisa B osa)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus (D1)	Tingimus 1 (C1)	Tingimus 2 (C2)	Tingimus 3 (C3)
4	Spetsialiseerunud kariloomadele

		45	Spetsialiseerunud piimandusele
				450	Spetsialiseerunud piimandusele	Piimalehmad > 3/4 kõikidest kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast	P4 > 2/3	SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 3/4 GL JA GL > 1/10 P4

		46	Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine
				460	Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine	Kõik veised (s.o alla ühe aasta vanused, vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused ja vähemalt kahe aasta vanused veised (pullid ja mullikad, piimalehmad, muud kui piimalehmad ja pühvellehmad)) > 2/3 kariloomadest JA piimalehmad ≤ 1/10 kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast	P4 > 2/3	P46 > 2/3 GL JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 ≤ 1/10 GL JA GL > 1/10 P4

		47	Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine
				470	Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine	Kõik veised > 2/3 kariloomadest JA piimalehmad > 1/10 kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast; klassi 450 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised	P4 > 2/3	P46 > 2/3 GL JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 1/10 GL JA GL > 1/10 P4; v.a klass 450
		48	Lambad, kitsed ja muud kariloomad
				481	Spetsialiseerunud lammastele	Lambad > 2/3 kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast	P4 > 2/3	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 450, 460 ja 470	SO_CLVS012 > 2/3 GL JA GL > 1/10 P4

				482	Spetsialiseerunud lammastele ja veistele	Kõik veised > 1/3 kariloomadest JA lambad > 1/3 kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast	P4 > 2/3	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 450, 460 ja 470	P46 > 1/3 GL JA SO_CLVS012 > 1/3 GL JA GL > 1/10 P4

				483	Spetsialiseerunud kitsedele	Kitsed > 2/3 kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast	P4 > 2/3	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 450, 460 ja 470	SO_CLVS015 > 2/3 GL JA GL > 1/10 P4

				484	Mitmesugused kariloomad	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 481, 482 ja 483	P4 > 2/3	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 450, 460 ja 470

5	Spetsialiseerunud teratoidulistele
		51	Spetsialiseerunud sigadele
				511	Spetsialiseerunud seakasvatusele	Suguemised > 2/3	P5 > 2/3	P51 > 2/3	SO_CLVS019 > 2/3

				512	Spetsialiseerunud sigade nuumamisele	Põrsad ja muud sead > 2/3	P5 > 2/3	P51 > 2/3	SO_CLVS018 + SO_CLVS020 > 2/3

				513	Sigade kasvatamine ja nuumamine	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 511 ja 512	P5 > 2/3	P51 > 2/3
		52	Spetsialiseerunud kodulindudele
				521	Spetsialiseerunud munakanadele	Munakanad > 2/3	P5 > 2/3	P52 > 2/3	SO_CLVS022 > 2/3

				522	Spetsialiseerunud kodulinnulihale	Broilerid ja muud kodulinnud > 2/3	P5 > 2/3	P52 > 2/3	SO_CLVS021 + SO_CLVS023 > 2/3

				523	Munakanad ja kodulinnuliha	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 521 ja 522	P5 > 2/3	P52 > 2/3

		53	Mitmesugused teratoidulised
				530	Mitmesugused teratoidulised	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 511–523	P5 > 2/3

Mitme tegevusalaga põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajandustootmise viisid (* parema loetavuse huvides on käesoleva jaotise kuus veergu esitatud käesoleva lisa C osas)						Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid KUI (C1) JA (C2) JA (C3), SIIS (S1)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus (D1)	Muutujate kood ja tingimused (vt käesoleva lisa B osa)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus (D1)	Tingimus 1 (C1)	Tingimus 2 (C2)	Tingimus 3 (C3)
6	Segakultuuride kasvatamine
		61	Segakultuuride kasvatamine
				611	Aiandus ja püsikultuurid	Aiandus > 1/3 JA püsikultuurid > 1/3	(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3	P2 > 1/3 JA P3 > 1/3

				612	Põllukultuurid ja aiandus	Üldviljelus > 1/3 JA aiandus > 1/3	(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3	P1 > 1/3 JA P2 > 1/3

				613	Põllukultuurid ja viinamarjaistandused	Üldviljelus > 1/3 JA viinamarjaistandused > 1/3	(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3	P1 > 1/3 JA SO_CLND062> 1/3

				614	Põllukultuurid ja püsikultuurid	Üldviljelus > 1/3 JA püsikultuurid > 1/3 JA viinapuud ≤ 1/3	(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3	P1 > 1/3 JA P3 > 1/3 JA SO_CLND062 ≤ 1/3

				615	Segakultuurid, peamiselt põllukultuurid	Üldviljelus > 1/3 JA muud tegevusalad puuduvad > 1/3	(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3	P1 > 1/3 JA P2 ≤ 1/3 JA P3 ≤ 1/3

				616	Muud segakultuurid	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 611, 612, 613, 614 ja 615	(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3
7	Mitmesugused põllumajandusloomad
		73	Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad
				731	Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt piimakari	Piimaveised > 1/3 kariloomadest JA piimalehmad > 1/2 piimaveistest	P4 + P5 > 2/3 JA P4 ≤ 2/3; P5 ≤ 2/3	P4 > P5	P45 > 1/3 GL JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 1/2 P45

				732	Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad, v.a piimakari	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassi 731	P4 + P5 > 2/3 JA P4 ≤ 2/3 JA P5 ≤ 2/3	P4 > P5

		74	Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt teratoidulised
				741	Mitmesugused põllumajandusloomad: teratoidulised ja piimakari	Piimaveised > 1/3 kariloomadest JA teratoidulised > 1/3 JA piimalehmad > 1/2 piimaveistest	P4 + P5 > 2/3 JA P4 ≤ 2/3 JA P5 ≤ 2/3	P4 ≤ P5	P45 > 1/3 GL JA P5 > 1/3 JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 1/2 P45

				742	Mitmesugused põllumajandusloomad: teratoidulised ja kariloomad, v.a piimakari	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassi 741	P4 + P5 > 2/3 JA P4 ≤ 2/3 JA P5 ≤ 2/3	P4 ≤ P5
8	Segakultuurid ja põllumajandusloomad
		83	Põllukultuurid ja kariloomad
				831	Põllukultuurid koos piimandusega	Piimaveised > 1/3 kariloomadest JA piimalehmad + pühvellehmad > 1/2 piimaveistest JA piimaveised < üldviljelus	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	P1> 1/3 JA P4 > 1/3	P45 > 1/3 GL JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 1/2 P45 JA P45 < P1

				832	Piimandus koos põllukultuuridega	Piimaveised > 1/3 kariloomadest JA piimalehmad + pühvellehmad > 1/2 piimaveistest JA piimaveised ≥ üldviljelus	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	P1> 1/3 JA P4 > 1/3	P45 > 1/3 GL JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 1/2 P45 JA P45 ≥ P1

				833	Põllukultuurid koos kariloomadega, v.a piimakari	Üldviljelus > kariloomad ja sööt, v.a klassi 831 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	P1> 1/3 JA P4 > 1/3	P1 > P4; v.a klass 831

				834	Kariloomad (v.a piimakari) koos põllukultuuridega	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 831, 832 ja 833	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	P1> 1/3 JA P4 > 1/3
		84	Mitmesugused põllumajanduskultuurid ja põllumajandusloomad
				841	Põllukultuurid ja teratoidulised	Üldviljelus > 1/3 JA teratoidulised > 1/3	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 831, 832, 833 ja 834	P1> 1/3 JA P5 > 1/3

				842	Püsikultuurid ja kariloomad	Püsikultuurid > 1/3 JA kariloomad ja sööt > 1/3	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 831, 832, 833 ja 834	P3 > 1/3 JA P4 > 1/3

				843	Mesindus	Mesilased > 2/3	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 831, 832, 833 ja 834	SO_CLVS030 > 2/3

				844	Mitmesugused segakultuurid ja põllumajandusloomad	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 841, 842 ja 843	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 831, 832, 833 ja 834

Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajandustootmise viisid (* parema loetavuse huvides on käesoleva jaotise kuus veergu esitatud käesoleva lisa C osas)						Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid KUI (C1) JA (C2) JA (C3), SIIS (S1)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus	Muutujate kood ja tingimused (vt käesoleva lisa B osa)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus	Tingimus 1 (C1)	Tingimus 2 (C2)	Tingimus 3 (C3)
9	Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised
		99	Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised
				999	Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised	Kogustandardtoodang = 0

2. VASTAVUSTABEL JA KOODIDE ÜMBERRÜHMITAMINE

2.1. Vastavus määruse (EL) 2018/1091 III lisas loetletud põhiliste struktuuriandmete muutujate rubriikide, standardtoodangu koefitsiendi jaoks kogutavate rubriikide ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu põllumajandusaruande vahel

Samaväärsed rubriigid standardtoodangu koefitsientide kasutamiseks

Põllumajanduslikke majapidamisi käsitleva integreeritud statistika kood

Põllumajanduslikke majapidamisi käsitleva integreeritud statistika märgis

Standardtoodangu koefitsiendi (SOC) kood

Standardtoodangu koefitsiendi (SOC) rubriik

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu põllumajandusaruanne

(käesoleva määruse VIII lisa)

I.	Põllumajanduskultuurid

CLND004

Pehme nisu ja speltanisu

SOC_CLND004

Pehme nisu ja speltanisu

10110.

Pehme nisu ja speltanisu

CLND005

Kõva nisu

SOC_CLND005

Kõva nisu

10120.

Kõva nisu

CLND006

Rukis ja taliviljasegud (meslin)

SOC_CLND006

Rukis ja taliviljasegud (meslin)

10130.

Rukis ja taliviljasegud (meslin)

CLND007

Oder

SOC_CLND007

Oder

10140.

Oder

CLND008

Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)

SOC_CLND008

Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)

10150.

Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)

CLND009

Maisiterad ja maisitõlvikusegu

SOC_CLND009

Maisiterad ja maisitõlvikusegu

10160.

Maisiterad ja maisitõlvikusegu

CLND010

Tritikale

SOC_CLND010_011_012

Tritikale, sorgo ja mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms)

10190.

Tritikale, sorgo ja mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms)

CLND011

Sorgo

CLND012

Mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms)

CLND013

Riis

SOC_CLND013

Riis

10170.

Riis

CLND014

Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud)

SOC_CLND014

Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud)

10210.

Põldherned, oad ja maguslupiin

10220.

Läätsed, kikerhernes ja hiirehernes

10290.

Muud valgurikkad kultuurid

CLND015

Põldherned, oad ja maguslupiin

SOC_CLND015

Põldherned, oad ja maguslupiin

10210.

– millest: Põldherned, oad ja maguslupiin

CLND017

Kartul (sh seemnekartul)

SOC_CLND017

Kartul (sh seemnekartul)

10300.

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

CLND018

Suhkrupeet (v.a seeme)

SOC_CLND018

Suhkrupeet (v.a seeme)

10400.

Suhkrupeet (v.a seeme)

CLND019

Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid

SOC_CLND019

Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid

10500.

Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid, söödapeet ja Brassicae sugukonda kuuluvad söödakultuurid, mida kasvatatakse juurte või varte kasutamiseks, ning muud mujal nimetamata söödajuur- ja -mugulviljad

CLND022

Rapsi- ja rüpsiseemned

SOC_CLND022

Rapsi- ja rüpsiseemned

10604.

Rapsi- ja rüpsiseemned

CLND023

Päevalilleseemned

SOC_CLND023

Päevalilleseemned

10605.

Päevalilleseemned

CLND024

Soja

SOC_CLND024

Soja

10606.

Soja

CLND025

Õlilina (linaseemned)

SOC_CLND025

Õlilina (linaseemned)

10607.

Õlilina (linaseemned)

CLND026

Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid

SOC_CLND026

Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid

10608.

Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid

CLND028

Kiulina

SOC_CLND028

Kiulina

10609.

Kiulina

CLND029

Kanep

SOC_CLND029

Kanep

10610.

Kanep

CLND030

Puuvill

SOC_CLND030

Puuvill

10603.

Puuvill

CLND031

Mujal nimetamata muud kiutaimed

SOC_CLND031

Mujal nimetamata muud kiutaimed

10611.

Mujal nimetamata muud kiutaimed

CLND032

Tubakatooted

SOC_CLND032

Tubakatooted

10601.

Tubakatooted

CLND033

Humal

SOC_CLND033

Humal

10602.

Humal

CLND034

Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed

SOC_CLND034

Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed

10612.

Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed

CLND035

Mujal nimetamata energiakultuurid

SOC_CLND035_036

Mujal nimetamata energia- ja muud tehnilised kultuurid

10613.

Suhkruroog

CLND036

Mujal nimetamata muud tehnilised kultuurid

10690.

Mujal nimetamata energia- ja muud tehnilised kultuurid

CLND037

Põllumaalt haljalt koristatud taimed

SOC_CLND037

Põllumaalt haljalt koristatud taimed

CLND038

Lühiajaline rohumaa ja karjamaa

SOC_CLND038

Lühiajaline rohumaa ja karjamaa

10910.

Lühiajaline rohumaa ja karjamaa

CLND039

Haljalt koristatud liblikõielised taimed

SOC_CLND039

Haljalt koristatud liblikõielised taimed

10922.

Haljalt koristatud liblikõielised taimed

CLND040

Haljasmais

SOC_CLND040

Haljasmais

10921.

Haljasmais

CLND041

Muu haljalt koristatav teravili (v.a haljasmais)

SOC_CLND041_042

Haljalt koristatud muud taimed ja muu teravili (v.a mais), mujal nimetamata

10923.

Haljalt koristatud muud taimed ja muu teravili (v.a haljasmais), mujal nimetamata

CLND042

Põllumaalt haljalt koristatud muud taimed, mujal nimetamata

CLND043

Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad

SOC_CLND043

Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad – avamaal

CLND044

Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad – köögiviljakasvatus

SOC_CLND044

Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad – köögiviljakasvatus

10712.

Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad – köögiviljakasvatus

CLND045

Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad – avamaal

SOC_CLND045

Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad – avamaal

10711.

Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad – avamaal

CLND046

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolides)

SOC_CLND046

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) – avamaal

10810.

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) – avamaal

CLND047

Seemned ja seemikud

SOC_CLND047

Seemned ja seemikud

11000.

Põllumaa seemned ja seemikud

CLND048

Mujal nimetamata muud põllumaakultuurid

SOC_CLND048_083

Mujal nimetamata muud põllumaakultuurid, sh klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

11100.

Mujal nimetamata muud põllumaakultuurid, sh klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

CLND083

Muud põllukultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

CLND049

Kesa

SOC_CLND049

Kesa

11200.

Kesa

CLND050

Püsirohumaa

SOC_CLND050

Püsirohumaa

CLND051

Karjamaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

SOC_CLND051

Karjamaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

30100.

Karjamaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

CLND052

Looduslik rohumaa

SOC_CLND052

Looduslik rohumaa

30200.

Looduslik rohumaa

CLND053

Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele

SOC_CLND053

Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele

30300.

Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele

CLND055

Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad)

SOC_CLND055

Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad)

SOC_CLND056_057

Parasvöötme puuviljad

CLND056

Õunviljad

SOC_CLND056

Õunviljad

40101.

Õunviljad

CLND057

Luuviljad

SOC_CLND057

Luuviljad

40102.

Luuviljad

CLND058

Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad

SOC_CLND058

Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad

40115.

Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad

CLND059

Marjad (v.a maasikad)

SOC_CLND059

Marjad (v.a maasikad)

40120.

Marjad (v.a maasikad)

CLND060

Pähklid

SOC_CLND060

Pähklid

40130.

Pähklid

CLND061

Tsitrusviljad

SOC_CLND061

Tsitrusviljad

40200.

Tsitrusviljad

CLND062

Viinamarjad

SOC_CLND062

Viinamarjad

CLND063

Veiniviinamarjad

SOC_CLND063

Veiniviinamarjad

CLND064

Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad

SOC_CLND064

Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad

40411.

Kaitstud päritolunimetusega vein

40451.

Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad

CLND065

Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad

SOC_CLND065

Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad

40412.

Kaitstud geograafilise tähisega vein

40452.

Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad

CLND066

Mujal nimetamata muude veinide (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta) viinamarjad

SOC_CLND066

Mujal nimetamata muude veinide (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta) viinamarjad

40420.

Muud veinid

40460.

Muude veinide viinamarjad

CLND067

Lauaviinamarjad

SOC_CLND067

Lauaviinamarjad

40430.

Lauaviinamarjad

CLND068

Rosinaviinamarjad

SOC_CLND068

Rosinaviinamarjad

40440.

Rosinaviinamarjad

CLND069

Oliivid

SOC_CLND069

Oliivid

SOC_CLND069A

Tavapäraselt lauaoliivide tootmine

40310.

Lauaoliivid

SOC_CLND069B

Tavapäraselt õli tootmiseks oliivide tootmine

40320.

Oliivid õli tootmiseks (müüakse viljadena)

40330.

Oliiviõli

CLND070

Puukoolid

SOC_CLND070

Puukoolid

40500.

Puukoolid

CLND071

Muud püsikultuurid, sealhulgas muud püsikultuurid inimtoiduks

SOC_CLND071

Muud püsikultuurid

40600.

Muud püsikultuurid

CLND072

Jõulupuud

SOC_CLND072

Jõulupuud

40610.

– millest jõulupuud

CLND073

Koduaiad

SOC_CLND073_085

Koduaiad ja mujal nimetamata muu KPM klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

20000.

Koduaiad

CLND085

Mujal nimetamata muu KPM klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

CLND079

Kultuurseened

SOC_CLND079

Kultuurseened

60000.

Kultuurseened

CLND081

Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

SOC_CLND081

Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

10720.

Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

CLND082

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

SOC_CLND082

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

10820.

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

CLND084

Püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

SOC_CLND084

Püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

40700.

Püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

II	Põllumajandusloomad

CLVS001

Alla ühe aasta vanused veised

SOC_CLVS001

Alla ühe aasta vanused veised

210.	Alla ühe aasta vanused veised

CLVS003

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

SOC_CLVS003

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

220.	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

CLVS004

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad

SOC_CLVS004

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad

230.	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad

CLVS005

Vähemalt kahe aasta vanused pullid

SOC_CLVS005

Vähemalt kahe aasta vanused pullid

240.	Vähemalt kahe aasta vanused pullid

CLVS007

Vähemalt kahe aasta vanused mullikad

SOC_CLVS007

Vähemalt kahe aasta vanused mullikad

251.	Aretusmullikad

252.	Nuummullikad

CLVS008

Lehmad

SOC_CLVS008

Lehmad

CLVS009

Piimalehmad

SOC_CLVS009

Piimalehmad

261.	Piimalehmad

CLVS010

Muud kui piimalehmad

SOC_CLVS010

Muud kui piimalehmad

269.	Muud kui piimalehmad

CLVS011

Pühvellehmad

SOC_CLVS011

Pühvellehmad

262.	Pühvelpiimalehmad

CLVS012

Lambad (igas vanuses)

SOC_CLVS012

Lambad (igas vanuses)

CLVS013

Uted

SOC_CLVS013

Uted

311.

Uted

CLVS014

Muud lambad

SOC_CLVS014

Muud lambad

319.	Muud lambad

CLVS015

Kitsed (igas vanuses)

SOC_CLVS015

Kitsed (igas vanuses)

CLVS016

Emakitsed

SOC_CLVS016

Emakitsed

321.

Emakitsed

CLVS017

Muud kitsed

SOC_CLVS017

Muud kitsed

329.	Muud kitsed

CLVS018

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

SOC_CLVS018

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

410.	Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

CLVS019

Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg

SOC_CLVS019

Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg

420.	Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg

CLVS020

Muud sead

SOC_CLVS020

Muud sead

491.

Nuumsead

499.

Muud sead

CLVS021

Broilerid

SOC_CLVS021

Broilerid

510.	Kodulinnud – broilerid

CLVS022

Munakanad

SOC_CLVS022

Munakanad

520.

Munakanad

CLVS023

Muud kodulinnud

SOC_CLVS023

Muud kodulinnud

530.	Muud kodulinnud

CLVS029

Emaküülikud

SOC_CLVS029

Emaküülikud

610.	Emaküülikud

CLVS030

Mesilased

SOC_CLVS030

Mesilased

700.

Mesilased

2.2. Koodid, millega rühmitatakse ümber mitmed 2020. aasta vaatlusega hõlmatud muutujad

P45.	Piimaveised = SO_CLVS001 (Alla ühe aasta vanused veised) + SO_CLVS004 (Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad) + SO_CLVS007 (Vähemalt kahe aasta vanused mullikad) + SO_CLVS009 (Piimalehmad) + SO_CLVS011 (Pühvellehmad)
P46.	Veised = P45 (Piimaveised) + SO_CLVS003 (Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid) + SO_CLVS005 (Vähemalt kahe aasta vanused pullid) + SO_CLVS010 (Muud kui piimalehmad)
GL	Kariloomad = P46 (Veised) + SO_CLVS013 (Uted) + SO_CLVS014 (Muud lambad) + SO_CLVS016 (Emakitsed) + SO_CLVS017 (Muud kitsed)

Kui GL = 0, SIIS

FCP1	Sööt müügiks = SO_CLND019 (Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid) + SO_CLND037 (Põllumaalt haljalt koristatud taimed) + SO_CLND051 (Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa) + SO_CLND052 (Hooldamata karjamaa)
NING
FCP4	Sööt kariloomade jaoks = 0
NING
P17	Rühvelkultuurid = SO_CLND017 (Kartul (sh seemnekartul)) + SO_CLND018 (Suhkrupeet (v.a seeme)) + SO_CLND019 (Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid)

Kui GL > 0, SIIS

FCP1	Sööt müügiks = 0
NING
FCP4	Sööt kariloomade jaoks = SO_CLND019 (Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid) + SO_CLND037 (Põllumaalt haljalt koristatud taimed) + SO_CLND051 (Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa) + SO_CLND052 (Hooldamata karjamaa)
NING
P17	Rühvelkultuurid = SO_CLND017 (Kartul (sh seemnekartul)) + SO_CLND018 (Suhkrupeet (v.a seeme))

P151.		Teravili (v.a riis) = SO_CLND004 (Pehme nisu ja speltanisu) + SO_CLND005 (Kõva nisu) + SO_CLND006 (Rukis ja taliviljasegud (meslin)) + SO_CLND007 (Oder) + SO_CLND008 (Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)) + SO_CLND009 (Maisiterad ja maisitõlvikusegu) + SO_CLND010_011_012 (Tritikale, sorgo ja mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms))
P15.		Teravili = P151 (Teravili, v.a riis) + SO_CLND013 (Riis)
P16.		Õliseemned = SO_CLND022(Rapsi- ja rüpsiseemned) + SO_CLND023 (Päevalilleseemned) + SO_CLND024 (Soja) + SO_CLND025 (Õlilina (linaseemned)) + SO_CLND026 (Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid)
P51.		Sead = SO_CLVS018 (Põrsad eluskaaluga alla 20 kg) + SO_CLVS019 (Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg) + SO_CLVS020 (Muud sead)
P52.		Kodulinnud = SO_CLVS021 (Broilerid) + SO_CLVS022 (Munakanad) + SO_CLVS023 (Muud kodulinnud)
P1.		Üldviljelus = P15 (Teravili) + SO_CLND014 (Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud)) + SO_CLND017 (Kartul (sh seemnekartul)) + SO_CLND018 (Suhkrupeet (v.a seeme)) + SO_CLND032 (Tubakas) + SO_CLND033 (Humal) + SO_CLND030 (Puuvill) + P16 (Õliseemned) + SO_CLND028 (Kiulina) + SO_CLND029 (Harilik kanep) + SO_CLND031 (Mujal nimetamata muud kiutaimed) + SO_CLND034 (Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed) + SO_CLND035_036 (Mujal nimetamata energia- ja muud tehnilised kultuurid) + SO_CLND045 (Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad – avamaal) + SO_CLND047 (Seemned ja seemikud) + SO_CLND048_083 (Mujal nimetamata muud põllumaakultuurid, sh klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all) + SO_CLND049 (Kesa) + FCP1 (Sööt müügiks)
P2.		Aiandus = SO_CLND044 (Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad – köögiviljakasvatus) + SO_CLND081 (Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all) + SO_CLND046 (Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) + SO_CLND082 (Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all) + SO_CLND079 (Kultuurseened) + SO_CLND070 (Puukoolid)
P3.		Püsikultuurid = SO_CLND055 (Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad)) + SO_CLND061 (Tsitrusviljad) + SO_CLND069 (Oliivid) + SO_CLND062 (Viinamarjad) + SO_CLND071 (Muud püsikultuurid) + SO_CLND084 (Püsikultuurid klaaskatte all)
P4.		Kariloomad ja sööt = GL (Kariloomad) + FCP4 (Sööt kariloomade jaoks)
P5.		Teratoidulised = P51 (Sead) + P52 (Kodulinnud) + SO_CLVS029 (Emaküülikud)

3. 1. OSAS OSUTATUD PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE VIISID

Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – põllumajanduskultuurid

Üldine põllumajandustootmise viis

Peamine põllumajandustootmise viis

Põllumajandustootmise eriviisid

1.	Spetsialiseerunud põllumajanduskultuuridele

15.	Spetsialiseerunud teraviljale, õliseemnetele ja valgurikastele taimedele

151.	Spetsialiseerunud teraviljale (v.a riis), õliseemnetele ja valgurikastele taimedele

152.	Spetsialiseerunud riisile

153.	Spetsialiseerunud teraviljale, õliseemnetele, valgurikastele taimedele ja riisile

16.	Spetsialiseerunud üldviljelusele

161.	Spetsialiseerunud rühvelkultuuridele

162.	Spetsialiseerunud teraviljale, õliseemnetele, valgurikastele taimedele ja rühvelkultuuridele

163.	Spetsialiseerunud põlluköögiviljale

164.	Spetsialiseerunud tubakale

165.	Spetsialiseerunud puuvillale

166.	Mitmesugused põllumajanduskultuurid

2.	Spetsialiseerunud aiandusele

21.	Spetsialiseerunud aiandusele sisetingimustes

211.	Spetsialiseerunud köögiviljale, sisetingimustes

212.	Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, sisetingimustes

213.	Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, sisetingimustes

22.	Spetsialiseerunud aiandusele avamaal

221.	Spetsialiseerunud köögiviljale, avamaal

222.	Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, avamaal

223.	Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, avamaal

23.	Muu aiandus

231.	Spetsialiseerunud seentele

232.	Spetsialiseerunud puukoolidele

233.	Mitmesugused aiandusalad

3.	Spetsialiseerunud püsikultuuridele

35.	Spetsialiseerunud viinamarjaistandustele

351.	Spetsialiseerunud kvaliteetveinile

352.	Spetsialiseerunud muule veinile kui kvaliteetveinile

353.	Spetsialiseerunud lauaviinamarjadele

354.	Muud viinamarjaistandused

36.	Spetsialiseerunud puu- ja tsitrusviljadele

361.	Spetsialiseerunud puuviljadele (v.a tsitrusviljad, troopilised ja subtroopilised puuviljad ja pähklid)

362.	Spetsialiseerunud tsitrusviljadele

363.	Spetsialiseerunud pähklitele

364.	Spetsialiseerunud troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele

365.	Spetsialiseerunud puuviljadele, tsitrusviljadele, troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele ja pähklitele: segatootmine

37.	Spetsialiseerunud oliividele

370.	Spetsialiseerunud oliividele

38.	Mitmesugused püsikultuurid

380.	Mitmesugused püsikultuurid

Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – loomakasvatustoodang

Üldine põllumajandustootmise viis

Peamine põllumajandustootmise viis

Põllumajandustootmise eriviisid

4.	Spetsialiseerunud kariloomadele

45.	Spetsialiseerunud piimandusele

450.	Spetsialiseerunud piimandusele

46.	Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine

460.	Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine

47.	Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine

470.	Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine

48.	Lambad, kitsed ja muud kariloomad

481.	Spetsialiseerunud lammastele

482.	Spetsialiseerunud lammastele ja veistele

483.	Spetsialiseerunud kitsedele

484.	Mitmesugused kariloomad

5.	Spetsialiseerunud teratoidulistele

51.	Spetsialiseerunud sigadele

511.	Spetsialiseerunud seakasvatusele

512.	Spetsialiseerunud sigade nuumamisele

513.	Sigade kasvatamine ja nuumamine

52.	Spetsialiseerunud kodulindudele

521.	Spetsialiseerunud munakanadele

522.	Spetsialiseerunud kodulinnulihale

523.	Munakanad ja kodulinnuliha

53.	Mitmesugused teratoidulised

530.	Mitmesugused teratoidulised

Mitme tegevusalaga põllumajanduslikud majapidamised

Üldine põllumajandustootmise viis

Peamine põllumajandustootmise viis

Põllumajandustootmise eriviisid

6.	Segakultuuride kasvatamine

61.	Segakultuuride kasvatamine

611.	Aiandus ja püsikultuurid

612.	Põllukultuurid ja aiandus

613.	Põllukultuurid ja viinamarjaistandused

614.	Põllukultuurid ja püsikultuurid

615.	Segakultuurid, peamiselt põllukultuurid

616.	Muud segakultuurid

7.	Mitmesugused põllumajandusloomad

73.	Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad

731.	Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt piimakari

732.	Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad, v.a piimakari

74.	Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt teratoidulised

741.	Mitmesugused põllumajandusloomad: teratoidulised ja piimakari

742.	Mitmesugused põllumajandusloomad: teratoidulised ja kariloomad, v.a piimakari

8.	Segakultuurid – põllumajandusloomad

83.	Põllukultuurid – kariloomad

831.	Põllukultuurid koos piimandusega

832.	Piimandus koos põllukultuuridega

833.	Põllukultuurid koos kariloomadega, v.a piimakari

834.	Kariloomad (v.a piimakari) koos põllukultuuridega

84.	Mitmesugused põllumajanduskultuurid ja põllumajandusloomad

841.	Põllukultuurid ja teratoidulised

842.	Püsikultuurid ja kariloomad

843.

Mesindus

844.	Mitmesugused segakultuurid ja põllumajandusloomad

9.	Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

99.	Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

999.	Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

(1) Muutujaid SO_CLND019 (Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid), SO_CLND037 (Põllumaalt haljalt koristatud taimed), SO_CLND049 (Kesa), SO_CLND073_085 (Koduaiad ja mujal nimetamata muu KPM klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all), SO_CLND051 (Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa), SO_CLND052 (Hooldamata karjamaa), SO_CLND053 (Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele), SO_CLVS001 (Alla ühe aasta vanused veised), SO_CLVS014 (Muud lambad), SO_CLVS017 (Muud kitsed) ja SO_CLVS018 (Põrsad eluskaaluga alla 20 kg) kasutatakse ainult teatavatel tingimustel (vt VI lisa punkt 5).

V LISA

Põllumajanduslike majapidamiste majanduslik suurus ja majandusliku suuruse klassid (artikkel 5)

1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAJANDUSLIK SUURUS

Põllumajandusliku majapidamise majanduslikku suurust mõõdetakse selle standardtoodangu koguväärtuse järgi ja väljendatakse eurodes.

2. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAJANDUSLIKU SUURUSE KLASSID

Põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse allpool piiritletud suurusklassidesse.

Klassid	Piirangud eurodes
I	vähem kui 2 000
II	2 000 kuni 3 999
III	4 000 kuni 7 999
IV	8 000 kuni 14 999
V	15 000 kuni 24 999
VI	25 000 kuni 49 999
VII	50 000 kuni 99 999
VIII	100 000 kuni 249 999
IX	250 000 kuni 499 999
X	500 000 kuni 749 999
XI	750 000 kuni 999 999
XII	1 000 000 kuni 1 499 999
XIII	1 500 000 kuni 2 999 999
XIV	3 000 000 ja rohkem

Suurusklasse II ja III; III ja IV; IV ja V; III kuni V; VI ja VII; VIII ja IX; X ja XI; XII kuni XIV; või X kuni XIV võib rühmitada kokku.

VI LISA

Artiklis 6 osutatud standardtoodangu koefitsient

1. STANDARDTOODANGU KOEFITSIENDI MÕISTE JA ARVUTAMISE PÕHIMÕTTED

a)	Standardtoodang, standardtoodangu koefitsient ja põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodang on määratletud käesoleva määruse IV lisas.

b)	Tootmisperiood Standardtoodangu koefitsient vastab 12-kuulisele tootmisperioodile. Nende taime- ja loomakasvatussaaduste puhul, mille tootmisperiood on lühem või pikem kui 12 kuud, arvutatakse 12 kuu kasvule või toodangule vastav standardtoodangu koefitsient.

Põhiandmed ja võrdlusperiood

Standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks lähtuvalt ühikupõhisest toodangust ja põllumajandustootja hinnast, millele on osutatud käesoleva määruse IV lisas esitatud standardtoodangu koefitsiendi määratluses. Selleks kogutakse liikmesriikides põhiandmed delegeeritud määruse (EL) 2024/1417 (1) artiklis 4 määratletud võrdlusperioodi kohta.

Ühikud

Füüsilised ühikud

a)	Põllumajanduskultuuride standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks hektarites väljendatud ala põhjal.

Seente standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks aasta kõikide järjestikuste saagikoristuste kogutoodangu põhjal ning seda väljendatakse 100 m2 kultuuride all oleva maa kohta. Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu kontekstis kasutamiseks jagatakse sel viisil seente puhul kindlaks määratud standardtoodangu koefitsient aasta järjestikuste saagikoristuste arvuga, mis teatatakse komisjonile vastavalt käesoleva määruse artiklile 8.

c)	Põllumajandusloomade standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks loomühiku alusel.

d)	Erandina määratakse kodulindude standardtoodangu koefitsient kindlaks 100 linnu kohta ja mesilaste standardtoodangu koefitsient taru alusel.

Rahaühikud ja ümardamine

Standardtoodangu koefitsiendi kindlaksmääramiseks kasutatavad põhiandmed ja arvutatud standardtoodang väljendatakse eurodes. Nende liikmesriikide puhul, kes ei osale majandus- ja rahaliidus, konverteeritakse standardtoodangu koefitsiendid eurodesse, kasutades võrdlusperioodi keskmist vahetuskurssi, nagu on määratletud käesoleva lisa punkti 1 alapunktis c. Keskmised vahetuskursid arvutatakse komisjoni (Eurostat) avaldatud ametlike vahetuskursside alusel.

Vajaduse korral võib standardtoodangu koefitsiendi ümardada lähima 5 euroni.

2. STANDARDTOODANGU KOEFITSIENTIDE LIIGENDUS

a)	Põllumajanduskultuuride ja -loomade kaupa Standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks kõigi põllumajanduslike muutujate puhul, mis vastavad käesoleva määruse IV lisa tabelis 2.1 loetletud standardtoodangu koefitsiendi kohaldamisel kasutatavatele rubriikidele.

Geograafiline liigendus

—

Standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks vähemalt selliste geograafiliste üksuste põhjal, mis on kasutatavad põllumajanduslikke majapidamisi käsitlevas integreeritud statistikas ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgus. Need geograafilised üksused põhinevad kõik statistiliste territoriaalüksuste liigitusel (NUTS), mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 (2). Neid üksusi võib kirjeldada kui NUTS 3 piirkondade ümberrühmitamist. Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alasid ei loeta geograafilisteks üksusteks.

—	Standardtoodangu koefitsienti ei määrata kindlaks nende muutujate puhul, mis ei ole asjaomases piirkonnas asjakohased.

3. STANDARDTOODANGU KOEFITSIENDI KINDLAKSMÄÄRAMISEKS KOGUTAVAD ANDMED

a)	Standardtoodangu koefitsiendi kindlaksmääramiseks kogutavaid põhiandmeid uuendatakse vähemalt iga kord, kui tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1091 (3) artikli 5 kohase loenduse vormis põllumajanduslike majapidamiste struktuuri käsitlev Euroopa uuring.

Kui põllumajanduslike majapidamiste struktuuri uuringut võib teha määruse (EL) 2018/1091 artiklis 5 osutatud valimipõhise uuringuna, siis standardtoodangu koefitsienti ajakohastatakse

a)	kas uuendades põhiandmeid punktis a osutatud viisiga sarnasel viisil

või kasutades muutusetegurit, ajakohastades seeläbi standardtoodangu koefitsienti, et võtta arvesse muutusi, mis liikmesriigi hinnangu kohaselt on toimunud iga muutuja ja piirkonna kaupa ühiku kohta toodetud kogustes ja hindades ning mis on aset leidnud alates viimasest võrdlusperioodist, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2024/1417 artiklis 4.

4. TÄIDEVIIMINE

Liikmesriigid vastutavad käesoleva lisa kohaselt nende põhiandmete kogumise eest, mida kasutatakse standardtoodangu koefitsiendi arvutamiseks, selle ümberarvestamiseks eurodesse ja vajaduse korral ajakohastamismeetodi rakendamiseks. Liikmesriigid edastavad komisjonile andmed ja metaandmed komisjoni (Eurostati) kindlaks määratud tehnilises vormingus. Andmete ja metaandmete esitamiseks komisjonile (Eurostatile) kasutatakse ühtse kontaktpunkti teenust. Komisjoni taotlusel esitavad liikmesriigid selgitused standardtoodangu koefitsiendi arvutuste kohta, mida komisjon peab kasutama, et tagada standardtoodangu koefitsiendi arvutamise metoodika sidusus kogu liidus, ning teevad ettepanekuid selle arvutusmeetodi kohandamiseks.

5. ERIJUHTUDE KÄSITLEMINE

Teatavate muutujate standardtoodangu koefitsiendi ja põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamiseks kehtestatakse järgmised erireeglid.

a)	Kesa Kesaga seotud standardtoodangu koefitsienti võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui selle põllumajandusliku majapidamise mõned teised standardtoodangu koefitsiendid on positiivsed.

b)	Koduaiad Kuna koduaedade toodang on tavaliselt mõeldud omaniku oma tarbeks ja mitte müügiks, loetakse et koduaedade standardtoodangu koefitsient võrdub nulliga.

c)	Põllumajandusloomad Põllumajandusloomade puhul on muutujad jaotatud loomade vanuserühma järgi. Toodang vastab looma kasvu väärtusele kategoorias veedetud aja jooksul, st see vastab looma väärtuse erinevusele kategooriast lahkumisel ja kategooriasse sisenemisel (nimetatakse ka asendusväärtuseks).

Alla ühe aasta vanused veised

Alla ühe aasta vanuste veistega seotud standardtoodangu koefitsienti võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises on alla ühe aasta vanuseid veiseid rohkem kui lehmi. Arvesse võetakse üksnes ülejäägi suhtes kindlaks määratud standardtoodangu koefitsienti. Alla ühe aasta vanuste veiste puhul määratakse ainult üks standardtoodangu koefitsient, võtmata arvesse looma sugu.

Muud lambad ja muud kitsed

Muude lammastega seotud standardtoodangu koefitsienti võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises ei ole uttesid.

Muude kitsedega seotud standardtoodangu koefitsienti võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises ei ole emakitsi.

f)	Põrsad Põrsastega seotud standardtoodangu koefitsienti võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises ei ole suguemiseid.

Sööt

Kui põllumajanduslikus majapidamises ei ole kariloomi (s.o veised, lambad või kitsed), käsitatakse sööta (s.o rühvelkultuurid, haljalt koristatavad taimed, karjamaa ja heinamaa) müügiobjektina ning osana üldviljeluse toodangust.

Kui põllumajanduslikus majapidamises on kariloomi, käsitatakse sööta kariloomade toiduna ning see on osa kariloomade ja söödatoodangust.

(1) Komisjoni 13. märtsi 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2024/1417, millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009 (millega loodi põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk) eeskirjadega, milles käsitletakse põllumajanduslike majapidamiste aastasissetuleku kindlaksmääramist, kestlikkusanalüüsi tegemist ja andmetele juurdepääsu teadusuuringute eesmärgil ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1198/2014 (ELT L, 2024/1417, 24.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2024/1417/oj).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1, ELI: http://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2003/1059/oj).

VII LISA

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus (artikkel 7)

1. PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE MÄÄRATLUS

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud tulutoov tegevus hõlmab kõiki muid tegevusi, v.a põllumajandustegevus, on otseselt ettevõttega seotud ning sellel on majanduslik mõju kõnealusele ettevõttele. Need on tegevused, mille puhul kasutatakse põllumajandusliku majapidamise ressursse (maa-ala, hooned, seadmed jne) või tooteid.

Tulutoov tegevus neil eesmärkidel tähendab aktiivset tööd; üksnes finantsinvesteeringud on välistatud. Maa või muude põllumajandusliku majapidamise põllumajandusressursside rendile andmist mitmesugusteks tegevusteks ise selles osalemata ei käsitata muu tulutoova tegevusena, vaid majapidamise põllumajandusliku tegevuse osana.

Muu tulutoov tegevus on igasugune põllumajandussaaduste töötlemine, v.a siis, kui töötlemine on käsitatav põllumajandustegevuse osana. Veini ja oliiviõli tootmist käsitatakse kui põllumajanduslikku tegevust juhul, kui veini või oliiviõli sisseostetav osa ei ole märkimisväärne.

Põllumajanduslike põhisaaduste töötlemist kõrvalsaadusteks põllumajanduslikus majapidamises sõltumata sellest, kas toormaterjal on kohapeal toodetud või mujalt ostetud, käsitatakse muu tulutoova tegevusena. Siia kuulub ka liha töötlemine, juustu valmistamine jms.

2. PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE TÄHTSUSE HINNANG

Põllumajandusliku majapidamise toodanguga otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osakaalu hinnatakse põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osakaaluna põllumajandusliku majapidamise kogukäibe ja asjaomasele põllumajanduslikule majapidamisele määruse (EL) nr 1307/2013 (1) kohaselt makstud otsetoetuste summas:

3. PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE TÄHTSUST KAJASTAVAD KLASSID

Põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse allpool piiritletud suurusklassidesse, mis kajastavad põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse tähtsust lõpptoodangus. Kohaldatakse järgmisi piiritlusi:

Klassid	Protsendivahemikud
I	0 % kuni 10 % (vähene osatähtsus)
II	Rohkem kui 10 % kuni 50 % (keskmine osatähtsus)
III	Rohkem kui 50 % kuni vähem kui 100 % (suur osatähtsus)

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1307/oj).

VIII LISA

Artiklis 10 osutatud põllumajandusaruande muutujate, vormi ja esitusviisi ning edastussageduse määratlemine

Kogutavad andmed edastatakse igal aastal.

Andmed koostatakse raamatupidamisel põhineva põhimõtte kohaselt, mis tähendab, et põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmetesse lisatakse kõige ajakohasem ja usaldusväärsem teave konkreetse muutuja kohta, mis tuleneb esiteks põllumajandusettevõtte tehingute ja tegevuse süstemaatilisest ja korrapärasest registreerimisest, mis põhineb peamiselt selle lähtedokumentidel (nt arved, tarne-/väljasaatmisteatised, mulla- või muud laborianalüüsid).

Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 4, võib teavet koguda muudest andmeallikatest, kasutades andmekogumismeetodeid või uuenduslikke andmete jagamise ja koostamise lähenemisviise.

Kui lähtedokumendid või muud andmeallikad ei ole kättesaadavad, tuleks teave tuletada nii palju kui võimalik muudest kättesaadavatest kvantifitseerimistest, mis võivad hõlmata modelleerimistulemusi.

Muu kvalitatiivne või kvantitatiivne teave tuleks koostada standarditud klassifikatsiooni alusel.

Koostatavad andmed liigitatakse tabelitesse ning jaotatakse rühmadesse, kategooriatesse ja veergudesse. Teatavale andmeväljale viidatakse järgmiselt:

<tabeli kood>.<rühm>.<kategooria kood>(.<muud erikategooria koodid).veerg

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks teisendamisel esitatakse tabelid koodiga, mis põhineb järgmistel eeskirjadel:

—	ühekohalised tabeli koodid: enne aruandeaastat 2025 olemas olevad põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu tabelid;

—	kahekohalised tabeli koodid: uued põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu tabelid, mis võetakse kasutusele alates aruandeaastast 2025;

—	kolmekohalised tabeli koodid: uued põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu tabelid, mis võetakse kasutusele alates aruandeaastast 2025 ning mis on seotud sama teemaga.

Käesoleva määruse VIII lisa tabelite järjekord vastab määruse (EÜ) nr 1217/2009 –I lisas esitatud teemade järjestusele.

Andmete konkreetsed väärtused esitatakse veeru tasandil. Alljärgnevalt esitatud tabelites võib andmeid sisestada tühjadesse lahtritesse; hallidel lahtritel, millel on tähis „—“, puudub rühma jaoks tähendus ja sinna ei või andmeid sisestada.

Näited:

—	B.UT.20.A (veerg A, rühm UT, kategooria 20, tabel B) vastab „renditud kasutatava põllumajandusmaa“ „pindalale“, mis tuleb märkida tabeli B lahtrisse „rendisuhte alusel kasutatav põllumajandusmaa“.

—	I.A.10110.1.0.TA (veerg TA, rühm A, kategooria 10110, tabel I) vastab põllukultuuri liiki koodiga 1 „Põllul kasvatatavad kultuurid – põhikultuur, kombineeritud kultuur“ kuuluva „Pehme nisu ja speltanisu“ kogupindalale ning puuduvate andmete koodile 0 („Ei ole puuduvaid andmeid“).

—	M.S.1150.1.2.V (veerg V, rühm S, kategooria 1150 koos muude erikategooria koodidega 1 ja 2 tabelis M) vastab üksnes liidu eelarvest rahastatava ja hektari kohta makstava toetuse „Baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks – toetusõiguste alusel“ väärtusele.

Kui teatava põllumajandusliku majapidamise puhul ei ole asjaomane väärtus oluline või puudub, ei märgita väärtuseks „0“.

Tabelites näitab esimene tabel kõrgetasemelist maatriksit rühmade ja veergude jaoks. Teises tabelis esitatakse jaotus eri kategooriatesse ning igale kategooriale vastab üks või mitu koodi ja alamkoodi.

Põllumajandusaruande andmed esitatakse vastavalt järgmistele eeskirjadele:

—

rahalised väärtused: väljendatakse rahaliselt ilma käibemaksuta ning võtmata arvesse toetusi ja abi, (1) mis kirjendatakse eraldi, eurodes või omavääringus. Kui aga omavääringu ühiku väärtus on euroga võrreldes suhteliselt madal, võivad asjaomase liikmesriigi kontaktasutus ja komisjon leppida kokku, et väärtusi väljendatakse sadades või tuhandetes omavääringu ühikutes;

—	füüsilised kogused: kaal tsentnerites (1 ts = 100 kg), v.a munad, mille kogust väljendatakse tuhandetes, ning vein ja sellega seotud saadused, mille maht väljendatakse hektoliitrites;

—	pindalad: aarides (1 a = 100 m2), v.a seened, mille puhul väljendatakse pindala kogu haritava maa suurusena ruutmeetrites, ning välja arvatud tabelis M „Toetused“, kus põhiüksused tuleb registreerida hektarites;

—	keskmine põllumajandusloomade arv: vähemalt kahe kümnendikkohani, v.a kodulindude ja küülikute puhul, kelle arv esitatakse täisarvudena, ning mesilaste puhul, kelle arvu väljendatakse kasutuses olevate tarude arvuna;

—	tööjõuühikud: vähemalt kahe kümnendikkohani.

Asjaomase tabeli all määratletakse täiendavad mõisted ja juhised iga tabeli kategooria ja veeru väärtuse kohta.

Tabel A

Üldandmed põllumajandusliku majapidamise kohta

Üldandmete kategooria

Kood (*)

		Veerud
Andmerühm		Andmevõrgu piirkond	Alapiirkond	Põllumajandusliku majapidamise järjekorranumber	Ruutvõrk	NUTS	Kuupäev	Põllumajandusettevõtete osakaal	Põllumajandustootmise viis	Majandusliku suuruse klass	Kood
		R	S	H	GR	N	DT	W	TF	ES	C
ID	Põllumajandusliku majapidamise identifitseerimine				—	—	—	—	—	—	—
LO	Põllumajandusliku majapidamise asukoht	—	—	—			—	—	—	—
AI	Raamatupidamisandmed	—	—	—	—	—		—	—	—
TY	Tüüp	—	—	—	—	—	—				—
CL	Klassid	—	—	—	—	—		—	—	—
OT	Muud üksikasjad põllumajandusliku majapidamise kohta	—	—	—	—	—	—	—	—	—

Kood (*)	Kirjeldus	Rühm	R	S	H	GR	N	DT	W	TF	ES	C
10	Põllumajandusliku majapidamise number	ID				—	—	—	—	—	—	—
25	INSPIRE statistiliste üksuste ruutvõrgu kood	LO	—	—	—		—	—	—	—	—	—
40	NUTS3	LO	—	—	—	—		—	—	—	—	—
60	Raamatupidamisarvestuse liik	AI	—	—	—	—	—	—	—	—	—
70	Raamatupidamiskontode sulgemise kuupäev	AI	—	—	—	—	—		—	—	—	—
80	Liikmesriigi arvutatav osakaal riigis	TY	—	—	—	—	—	—		—	—	—
90	Liigitus valimise ajal	TY	—	—	—	—	—	—	—			—
100	Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—
110	Omandisuhte liik / majanduslik eesmärk	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—
120	Õiguslik seisund	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—
130	Põllumajandusliku majapidamise (põllumajanduslike majapidamiste) vastutuse tase	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—
140	Mahepõllumajandus	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—
142	Aasta, mil põllumajandusettevõte alustas üleminekut mahepõllumajanduslikule tootmisele	CL	—	—	—	—	—		—	—	—	—
145	Mahepõllumajandustoodete osakaal	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—
150	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) toode / kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toode / garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) / mägipiirkonna toode	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—
151	KPNi / KGT / GTT / mägipiirkonna toote märgistusega seotud sektorid	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—
160	Looduslikust ja muust eripärast tingitud piirangutega alad	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—
170	Kõrgus merepinnast	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—
190	Natura 2000 ala	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—
200	Veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ala	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—
210	Niisutussüsteem	OT	—	—	—	—	—	—	—	—	—
220	Põllumajandusloomade karjatamispäevade arv loomühiku kohta ühismaal	OT	—	—	—	—	—	—	—	—	—
230	Tootjaorganisatsioonide liige	OT	—	—	—	—	—	—	—	—	—
231	Tootjaorganisatsioonide majanduslik tähtsus põllumajandusliku majapidamise jaoks	OT
232	Tootjaorganisatsioonide liikmete arv	OT	—	—	—	—	—	—	—	—	—
240	Osalemine ühisfondides	OT	—	—	—	—	—	—	—	—	—
241	Kahjude hüvitamine	OT	—	—	—	—	—	—	—	—	—

A.ID. Põllumajandusliku majapidamise identifitseerimine

Igale aruandvale majapidamisele antakse esmakordsel valikul number. Põllumajanduslik majapidamine kannab kõnealust numbrit põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrku kuulumise aja jooksul. Kord väljaantud numbrit ei anta ühelegi teisele põllumajanduslikule majapidamisele.

Kui põllumajanduslikus majapidamises toimuvad põhjalikud muutused, eelkõige juhul, kui sellised muutused tulenevad kaheks eraldi põllumajanduslikuks majapidamiseks jaotamisest või liitumisest teise põllumajandusliku majapidamisega, võib kõnealust põllumajanduslikku majapidamist käsitada siiski uue põllumajandusliku majapidamisena. Sellisel juhul antakse põllumajanduslikule majapidamisele uus number. Põllumajandusliku majapidamise tootmisviisi muutmine ei nõua uue numbri andmist. Kui aruandval majapidamisel säilib varasem number ja see võib põhjustada segiajamist mõne teise aru andva põllumajandusliku majapidamisega (näiteks uute piirkondlike alajaotuste loomise korral), siis muudetakse numbrit. Asjaomane liikmesriik peab saatma komisjonile vanade ja uute numbrite vastavust näitava tabeli.

Põllumajandusliku majapidamise number koosneb järgmisest kolmest andmerühmast:

A.ID.10.R. Andmevõrgu piirkond: antakse koodnumber, mis vastab käesoleva määruse II lisas esitatud koodile.

A.ID.10.S. Alapiirkond: antakse koodnumber.

Valitud alapiirkondade aluseks on komisjoni (Eurostati) ja riiklike statistikainstituutide koostöös loodud ühine piirkondade klassifitseerimise süsteem, mida tuntakse statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuurina (NUTS).

Igal juhul edastab asjaomane liikmesriik komisjonile tabeli, milles esitatakse iga kasutatud alapiirkonna koodi puhul vastavad NUTSi piirkonnad ning vastavad piirkonnad, mille kohta on arvutatud standardtoodangu väärtused.

A.ID.10.H. Põllumajandusliku majapidamise seerianumber.

A.LO. Põllumajandusliku majapidamise asukoht

Põllumajandusliku majapidamise asukoht esitatakse kahe viitega: INSPIRE statistiliste üksuste ruutvõrgu kood ja NUTSi 3. tasandi territoriaaljaotuse kood.

A.LO.25.GR. Põllumajandusliku majapidamise asukoha INSPIRE statistiliste üksuste ruutvõrgu 1 km ruudu kood üleeuroopaliseks kasutamiseks, nagu on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 1089/2010 (2). Seda koodi kasutatakse üksnes andmete edastamisel.

Andmete levitamiseks kasutatakse lisaks tavapärastele tabelikujuliste andmete aimatavuse kontrolli mehhanismidele pesastatud ruutvõrke, tagamaks et ruutvõrgus või NUTSi haldusüksuses on rohkem kui 15 põllumajanduslikku majapidamist.

A.LO.40.N. NUTS3 kood tähendab selle NUTSi 3. tasandi territoriaaljaotuse koodi, kus põllumajanduslik majapidamine asub. Tuleb esitada koodi uusim versioon, nagu on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003.

A.AI. Raamatupidamisandmed

A.AI.60.C. Raamatupidamisarvestuse liik: tuleb märkida, millist liiki raamatupidamisarvestust põllumajanduslik majapidamine kasutab. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1	Kahekordne kirjendamine

2	Ühekordne kirjendamine

Puudub

A.AI.70.DT. Raamatupidamiskontode sulgemise kuupäev: märkida kujul „AAAA-KK-PP“, näiteks 2009-06-30 või 2009-12-31.

A.TY. Liik

A.TY.80.W. Põllumajandusliku majapidamise osakaal riigis: antakse liikmesriigi arvutatud ekstrapoleerimisfaktori väärtus.

A.TY.90.TF. Põllumajandustootmise viis valimise ajal: käesoleva määruse IV lisa kohane põllumajandusliku majapidamise tootmisviisi kood kõnealuse aruandeaasta jaoks valimi koostamise ajal.

A.TY.90.ES. Majanduslik suurus valimise ajal: käesoleva määruse V lisa kohane põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse klassi kood kõnealuse aruandeaasta jaoks valimi koostamise ajal.

A.CL. Klassid

A.CL.100.C. Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus: esitada protsendivahemikuna, mis märgib põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muust tulutoovast tegevusest tuleneva käibe osakaalu (3) põllumajandusliku majapidamise kogukäibes. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1	≥ 0 kuni ≤ 10 % (vähene osatähtsus)

2	> 10 % kuni ≤ 50 % (keskmine osatähtsus)

3	> 50 % kuni < 100 % (suur osatähtsus)

A.CL.110.C. Omandisuhte liik / majanduslik eesmärk: tuleb esitada andmed põllumajandusliku majapidamise omandisuhte ja majanduslike eesmärkide kohta. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1	pereettevõte: põllumajanduslik majapidamine kasutab valdaja(te)/juhataja(te) ja tema (nende) pereliikmete tööjõudu ja kapitali ning nad saavad majanduslikust tegevusest tulu;

2	ühisettevõte: põllumajanduslikku majapidamisse toovad tootmistegureid mitu partnerit, kusjuures vähemalt mõned partneritest osalevad põllumajandusliku majapidamise töös tasustamata tööjõuna; tulu läheb ühisettevõttele;

3	kasumit taotlev ettevõte: tulu kasutatakse aktsionäridele dividendide/kasumi maksmiseks; põllumajanduslik majapidamine kuulub nimetatud ettevõttele;

4	kasumitaotluseta ettevõte: tulu kasutatakse peamiselt tööhõive säilitamiseks või sellelaadsel sotsiaalsel eesmärgil; põllumajanduslik majapidamine kuulub nimetatud ettevõttele.

A.CL.120.C. Õiguslik seisund: tuleb märkida, kas põllumajanduslik majapidamine on juriidiline isik või mitte. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

Vale

Tõene

A.CL.130.C. Valdaja(te) vastutuse tase: tuleb märkida (peamise) valdaja vastutuse tase (majanduslik vastutus). Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

Täielik.

Osaline.

A.CL.140.C. Mahepõllumajandus: tuleb märkida, kas põllumajanduslik majapidamine kasutab mahepõllunduslikke tootmismeetodeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2018/848, (4) eriti selle artiklites 4 ja 5 määratletud tähenduses. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1	põllumajanduslikus majapidamises ei kasutata mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid;

2	põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid kõigi toodete puhul;

3	põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse nii mahepõllumajanduslikke kui ka muid tootmismeetodeid;

4	põllumajanduslikus majapidamises toimub üleminek mahepõllumajanduslikele tootmismeetoditele.

A.CL.142.DT. Aasta, mil põllumajandusettevõte alustas üleminekut mahepõllumajanduslikule tootmisele: aasta esitatakse kujul „AAAA“.

A.CL.145.C. Sertifitseeritud põllumajandusettevõtetes mahepõllumajanduslikena müüdavate mahepõllumajandustoodete osakaal: kui põllumajanduslikul majapidamisel on mahepõllumajanduse sertifikaat, tuleb esitada protsendivahemik, mis näitab mahepõllumajanduslikuna müüdud toodete müügi osakaalu rahalises väärtuses põllumajandusettevõtte kogumüügist. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

0 %

2	> 0 kuni ≤ 25 %

3	> 25 % kuni ≤ 50 %

4	> 50 % kuni ≤ 75 %

5	> 75 % kuni < 100 %

100 %

A.CL.150.C. Kaitstud päritolunimetusega (KPN) toode / kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toode / garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) / mägipiirkonna toode: tuleb märkida, kas põllumajanduslikus majapidamises toodetakse kaitstud päritolunimetuse (KPN), kaitstud geograafilise tähise (KGT), garanteeritud traditsioonilise toote (GTT) või mägipiirkonna toote märgistusega põllumajandustooteid ja/või toiduaineid või kas põllumajanduslikus majapidamises toodetakse põllumajandustooteid, mida teadaolevalt kasutatakse KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega toiduainete tootmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 (5) tähenduses. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1	põllumajanduslikus majapidamises ei toodeta KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega tooteid ega toiduaineid, samuti ei toodeta seal tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega toiduainete tootmiseks;

2	põllumajanduslikus majapidamises toodetakse üksnes KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega tooteid või toiduaineid või selliseid tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega toiduainete tootmiseks;

3	põllumajanduslikus majapidamises toodetakse teatavaid KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega tooteid või toiduaineid või teatavaid tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega toiduainete tootmiseks.

A.CL.151.C. Kaitstud päritolunimetuse (KPN) / kaitstud geograafilise tähise (KGT) / garanteeritud traditsioonilise toote (GTT) / mägipiirkonna toote märgistusega seotud sektorid: kui teatavate sektorite toodangust suurema osa moodustavad KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega tooted või toiduained või sellised tooted, mida teadaolevalt kasutatakse KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega toiduainete tootmiseks, tuleb märkida kõnealused tootmissektorid (lubatud märkida mitu sektorit). Kasutatakse allpool loetletud koodnumbreid. Kui põllumajanduslik majapidamine toodab teatavaid KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega tooteid või toiduaineid või teatavaid tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega toiduainete tootmiseks, kuid see ei moodusta suuremat osa asjaomase sektori toodangust, tuleb kasutada koodi „ei kohaldata“. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

0	ei kohaldata

teravili

32	õliseemned ja valgurikkad taimed

33	puu- ja köögivili (sealhulgas tsitrusviljad, aga välja arvatud oliivid)

oliivid

35	viinamarjaistandused

veiseliha

lehmapiim

sealiha

39	lambad ja kitsed (piim ja liha)

40	kodulinnuliha

munad

42	muud sektorid

Punktid A.CL.150.C. Kaitstud päritolunimetusega (KPN) toode / kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toode / garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) / mägipiirkonna toode ja A.CL.151.C on liikmesriikide jaoks vabatahtlikud. Kui liikmesriik kohaldab kõnealuseid punkte, tuleb need täita kõikide liikmesriigi valimisse kuuluvate põllumajandusettevõtete puhul. Kui täidetakse punkt A.CL.150.C, tuleb täita ka punkt A.CL.151.C.

A.CL.160.C. Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alad: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub alal, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (6) artikliga 32. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub looduslikust ja muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alal määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 tähenduses;

21	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub looduslikust eripärast tingitud oluliste piirangutega alal määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 3 tähenduses;

22	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub konkreetsest eripärast tingitud piirangutest mõjutatud alal määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 4 tähenduses;

3	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub mägialal määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 2 tähenduses;

A.CL.170.C. Kõrgus merepinnast: Kõrgus merepinnast märgitakse vastava koodnumbriga:

1	põhiline osa põllumajanduslikust majapidamisest asub kuni 300 m kõrgusel merepinnast;

2	põhiline osa põllumajanduslikust majapidamisest asub 300–600 m kõrgusel merepinnast;

3	põhiline osa põllumajanduslikust majapidamisest asub üle 600 m kõrgusel merepinnast.

A.CL.190.C. Natura 2000 ala: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (7) ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (8) (Natura 2000) rakendamisega. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast ei asu Natura 2000 alal;

2	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub Natura 2000 alal.

A.CL.200.C. Veepoliitika raamdirektiivi (direktiiv 2000/60/EÜ) ala: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub aladel, mis vastavad toetuse saamise tingimustele, et kompenseerida ebasoodsaid tegureid, mis on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (9) rakendamisest tulenevate nõuete tõttu, nagu on kehtestatud riiklike ÜPP strateegiakavadega vastavalt määruse (EL) 2021/2115 (10) artiklile 72. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast ei asu alal, mis vastab toetuse saamise tingimustele, et kompenseerida ebasoodsaid tegureid, mis on tekkinud direktiivi 2000/60/EÜ rakendamisest tulenevate nõuete tõttu;

2	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub alal, mis vastab toetuse saamise tingimustele, et kompenseerida ebasoodsaid tegureid, mis on tekkinud direktiivi 2000/60/EÜ rakendamisest tulenevate nõuete tõttu.

A.OT. Muud üksikasjad põllumajandusliku majapidamise kohta

A.OT.210.C. Niisutussüsteem: tuleb märkida peamine niisutussüsteem, mida põllumajandusettevõttes aruandeaastal kasutati:

0	ei kohaldata (kui põllumajandusettevõttes ei kasutatud niisutamist)

1	pindniisutamine

vihmutus

3	tilkkastmine

muu

A.OT.220.C. Põllumajandusloomade karjatamispäevade arv loomühiku kohta ühismaal: karjatamispäevade arv loomühiku kohta põllumajandusliku majapidamise kasutataval ühismaal.

A.OT.230.C Tootjaorganisatsioonide liige: märkida, kas põllumajanduslik majapidamine (selle valdaja(d) või juhataja(d)) kuulub tootjaorganisatsiooni, mis jagab kulusid ja/või aitab turustada põllumajandustooteid, ning kui see on nii, siis milliseid põllumajandusliku majapidamise tooteid tootjaorganisatsioon turustab (valida kõik sektorid, mis on hõlmatud tootjaorganisatsioonidega, mille liige põllumajanduslik majapidamine on). Käesolevas vaatluses tähendab mõiste „tootjaorganisatsioonid“ mis tahes liiki üksust, mis on moodustatud tootjate algatusel konkreetses sektoris ühistegevusega tegelemiseks (horisontaalne koostöö). Tootjaorganisatsioonid peavad tegutsema tootjate juhtimisel ja nende õiguslik vorm võib olla erinev, nt põllumajandusühistud, põllumajandustootjate liidud või eraettevõtted, mille aktsionärid on tootjad.

0	ei ole tootjaorganisatsiooni liige

Tootjaorganisatsiooni liige tootmis-, haldus- ja investeerimiskulude jagamiseks ja/või tootjaorganisatsiooni liige järgmiste põllumajandusliku majapidamise toodete turustamiseks:

teravili

32	õliseemned ja valgurikkad taimed

33	puu- ja köögivili (sealhulgas tsitrusviljad, aga välja arvatud oliivid)

oliivid

35	viinamarjaistandused

veiseliha

lehmapiim

sealiha

39	lambad ja kitsed (piim ja liha)

40	kodulinnuliha

munad

42	muu sektor.

A.OT.231.C Tootjaorganisatsioonide majanduslik tähtsus põllumajandusliku majapidamise jaoks: märkida põllumajandusliku majapidamise kogutoodangu (kogumüügi) selle osa väärtus, mida turustatakse tootjaorganisatsioonide kaudu.

1	≥ 0 kuni ≤ 10 % (vähene osatähtsus)

2	> 10 % kuni ≤ 50 % (keskmine osatähtsus)

3	> 50 % kuni ≤ 100 % (suur osatähtsus)

A.OT.232.C Tootjaorganisatsioonide liikmete arv: Märkida selle peamise tootjaorganisatsiooni suurus, mille liige põllumajandusettevõte (põllumajandusettevõtte valdaja(d) või juhataja(d)) on. Peamine tootjaorganisatsioon on tootjaorganisatsioon, kes turustab suurema osa põllumajandusettevõtte toodangust (väärtuse järgi).

1	tootjaorganisatsioonil on vähem kui 10 liiget

2	tootjaorganisatsioonil on 10–19 liiget

3	tootjaorganisatsioonil on 20–49 liiget

4	tootjaorganisatsioonil on 50–99 liiget

5	tootjaorganisatsioonil on 100–499 liiget

6	tootjaorganisatsioonil on 500–999 liiget

7	tootjaorganisatsioonil on 1 000 liiget (või rohkem)

Saksamaa on vabastatud muutujatega A.OT.230.C, A.OT.231.C ja A.OT.232.C seotud andmete esitamisest aruandeaasta 2025 kohta.

A.OT.240.C Osalemine ühisfondides: Tuleb märkida, kas põllumajandustootja osaleb ühisfondis. Ühisfond on liikmesriigi poolt tema õiguse kohaselt akrediteeritud skeem, mille kaudu skeemiga ühinenud põllumajandustootjad saavad end kindlustada, nii et majanduslikku kahju kannatanud põllumajandustootjale hüvitatakse tema kahju. Ühisfondide loomist saab soodustada eri liiki avaliku sektori toetusega, mille hulgas on: i) sissemakse stardikapitali; ii) riiklikud eraldised fondi tehtavateks iga-aastasteks sissemakseteks, sealhulgas põllumajandustootjate poolt; iii) põllumajandustootjatele tehtud maksete hüvitamine; iv) maksusoodustused rahahoiuste jaoks. Näide avaliku sektori toetusest ühisfondidele on esitatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 76 lõike 3 punktis a, mille kohaselt võivad liikmesriigid anda ühisfondidele rahalist toetust, sealhulgas asutamise halduskulude katteks.

Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

0	Ei, põllumajandustootja ei osale üheski ühisfondis.

1	Jah, põllumajandustootja osaleb ühisfondis.

A.OT.241.C Kahjude hüvitamine. tuleb märkida, kas põllumajandustootja on esitanud taotluse selliste kahjude hüvitamiseks, mis on tingitud äärmuslikest sündmustest kindlustusskeemides või neist väljaspool, mille puhul kindlustusmaksete kulud on märgitud tabelisse H koodide 5051 ja/või 5055 all. Hüvitis väljaspool kindlustusskeeme võib olla asjakohane kas seetõttu, et põllumajandustootja ei ole kindlustatud, või seetõttu, et põllumajandustootja kindlustus ei kata kahju. Kui tabelisse H ei ole selliseid kulusid märgitud, tähendab see, et äärmuslikest sündmustest tingitud kahju hüvitamise taotlus esitati kriisijärgsete toetuskavade alusel, nagu ÜPP põllumajandusreserv, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, riigiabi jne.

Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1	Jah, kindlustuslepingu alusel

2	Jah, avaliku sektori kriisijärgsete toetuskavade alusel

3	Jah, mõlemad.

TABELI A VEERUD

Veergu R märgitakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkond, veergu S alapiirkond, veergu H põllumajandusliku majapidamise järjekorranumber, veergu GR INSPIRE statistiliste üksuste ruutvõrk, veergu N NUTSi piirkond, veergu AO andmekoguja number, veergu DT kuupäev, veergu W põllumajandusettevõtete osakaal, veergu TF põllumajandustootmise viis, veergu ES majandusliku suuruse klass ja veergu C kood.

Tabel B

Valduse liik

Kasutatava põllumajandusmaa kategooria		Kood (*)
Andmerühm		Kasutatav põllumajandusmaa
		A
UO	Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa
UT	Renditud kasutatav põllumajandusmaa
US	Loonusrendile antud või muul alusel kasutatav põllumajandusmaa

Kood (*)	Kategooriate kirjeldus	Rühm	A
10	Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa	UO
20	Rendisuhte alusel kasutatav põllumajandusmaa	UT
30	Loonusrendile antud kasutatav põllumajandusmaa	US

Kahe või enama partneri ühisomandisse kuuluva põllumajandusliku majapidamise maa registreeritakse omanike kasutuses olevana, rendisuhte alusel kasutatavana või loonusrendil olevana vastavalt partneritevahelisele kehtivale kokkuleppele.

Kasutatav põllumajandusmaa on kasutuses olev kogu maa-ala, mis hõlmab põllumaad, püsirohumaad ning püsikultuuride ja koduaedade all olevat maad, olenemata omandivormist. Põllumajandusliku majapidamise kasutatavat ühismaad ei võeta arvesse.

Tuleb kasutada järgmisi andmerühmi ja -kategooriaid:

B.UO. Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa

B.UO.10.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mille harijaks on põllumajandustootja, pikaajaline rentnik või kasutusvaldaja, ja/või samalaadsetel tingimustel hallatav kasutatav põllumajandusmaa.

B.UT. Renditud kasutatav põllumajandusmaa

B.UT.20.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mille harijaks on omanik, pikaajaline rentnik või kasutusvaldaja, ja/või samalaadsetel tingimustel haritav kasutatav põllumajandusmaa.

Renditud maa-alade hulka ei kuulu maa, mille saak ostetakse kasvava põllukultuurina. Kasvavate põllukultuuride ostu eest makstud summad tuleb rohumaa- ja söödakultuuride puhul esitada tabeli H koodide 2020–2040 (sisseostetud sööt) all ja turustamiseks ettenähtud põllukultuuride (tooted, mis tavaliselt turustatakse) puhul koodi 3090 (muud põllukultuuridega seotud erikulud) all. Turustamiseks ettenähtud, kasvava kultuurina ostetud põllumajanduskultuurid tuleb esitada kõnealust maa-ala täpsustamata (tabel H).

Ajutiselt vähem kui üheks aastaks renditud maad ja sellelt saadud toodangut tuleb käsitada sama moodi nagu maad, millelt saadav saak ostetakse kasvava põllukultuurina.

B.US. Loonusrendile antud või muul alusel kasutatav põllumajandusmaa

B.US.30.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, rohumaa ja püsikarjamaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mida rendile andja ja loonusrentnik loonusrendi kokkuleppe alusel koos harivad, ja/või samalaadsetel tingimustel kasutatav põllumajandusmaa.

TABELI B VEERUD

Veerg A osutab kasutatavale põllumajandusmaale.

Tabel C

Tööjõud

Tabeli ülesehitus

Tabel C
Tööjõud
Tööjõu kategooria	Kood (*)

Veerud

Andmerühm

Üldine viis

Kogu tegevus põllumajanduslikus majapidamises (põllumajandustegevus ja muud otseselt põllumajandusliku majapidamisega seotud muud tulutoovad tegevused)

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse jaoks tehtud töö osakaal

Keskmine töötasu

Sotsiaalkindlustus

Isikute arv

Sugu

Mehed

Naised

Sünniaasta

Juhataja põllumajanduslik väljaõpe

Tööaeg aastas

Aasta tööühikute arv

% tööajast aastas

Aastapalk

Tunnipalk

Pensionile jäämine

AW1

Täisarv

Kood

Täisarv

Neli numbrit

Kood

(tundides)

Aasta tööühikud

Omavääring

Kood

Tasustamata alaline tööjõud

—

Tasustamata ajutine tööjõud

—

Tasustatud alaline tööjõud

—

Tasustatud ajutine tööjõud

—

Koosseisuvälised töötajad

—

Kood (*)	Kirjeldus	Rühm	P	G	G1	G2	B	T	Y1	W1	Y2	AW	AW1	R
10	Valdaja(d)/juhataja(d)	UR	—		—	—						—	—
10		PR	—		—	—							—	—
20	Valdaja(d) / muu(d) kui juhataja(d)	UR	—		—	—		—				—	—
		PR	—		—	—		—					—	—
30	Juhataja(d) / muu(d) kui valdaja(d)	UR	—		—	—						—	—
50	Muud	UR		—			—	—				—	—	—
		PR		—			—	—					—	—
60	Mitteregulaarne töö	UC		—			—	—		—		—	—	—
		PC		—			—	—		—		—		—
70	Tasustatud juhataja	PR	—		—	—							—	—
80	Koosseisuvälised töötajad	EX		—			—	—		—		—	—	—

Mõiste „tööjõud“ hõlmab kõiki põllumajanduslikus majapidamises aruandeaasta jooksul töötanud isikuid. Mõned andmed tuleb siiski esitada ka isikute kohta, kes on seda tööd teinud teise isiku või ettevõtja nimel (koosseisuvälised töötajad, kelle kulud on esitatud tabelis H koodi 1020 all).

Kui tegemist on põllumajanduslike majapidamiste vahelise vastastikuse abiga, mis seisneb vastastikku tehtavas töös ja mille puhul saadud abi on põhimõtteliselt samaväärne antud abiga, täpsustatakse põllumajandusliku majapidamise tööjõu tööaeg ja asjaomased palgad põllumajandusaruandes.

Vahel korvatakse saadud abi teistsuguse abiga (nt tööna saadud abi korvatakse masinate laenamisega). Kui teenuseid vahetatakse piiratud ulatuses, ei pea põllumajandusaruandesse midagi märkima (eespool toodud näite puhul ei kirjendata saadud abi tööjõu alla; kulud seadmetele hõlmavad siiski kulusid, mis on seotud seadmete kasutusse andmisega). Erandjuhtudel, kui teenuste vahetuse maht on suur, järgitakse järgmist korda:

(a)

tööna saadud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): saadud töö aeg kirjendatakse tasustatud põllumajandustöö all (rühmad PR või PC olenevalt sellest, kas tööjõud on palgatud põllumajandusettevõttesse alaliselt või mitte); antud abi väärtus kirjendatakse teistes tabelites nii vastavasse kategooriasse kuuluva toodanguna (kõnealuse näite puhul tabeli L kood 2010„Lepinguline töö“) kui ka kuluna (tabeli H kood 1010„Palgad ja sotsiaalkindlustuskulud“);

(b)

tööna antud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): sellisel juhul ei võeta kasutatud tööaega ja sellega seotud palka arvesse; saadud teenuse väärtus kirjendatakse sisendina teise tabeli vastavasse kategooriasse (kõnealuse näite puhul tabeli H kood 1020„Lepinguline töö ja masinate rentimine“).

Tuleb eristada järgmisi andmerühmi ja tööjõukategooriaid.

C.UR. Tasustamata alaline tööjõud

Tasustamata tööjõud või tööjõud, kelle töötasu (sularahas või mitterahalisena) on väiksem kui osutatud teenuste eest tavaliselt makstav summa (sellised maksed ei tohiks kajastuda põllumajandusettevõtte kuludes) ning kes aruandeaasta jooksul (v.a tavaline puhkus) osalesid töös vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas.

Isik, kes töötab korrapäraselt põllumajandusettevõttes, kuid kes on aruandeaasta jooksul eripõhjustel tööle võetud piiratud aja jooksul, sisestatakse siiski (töötundide arv) alalise tööjõuna.

Võivad esineda järgmised või nendega sarnased juhud:

(a)	erilised tootmistingimused põllumajandusettevõttes, kus tööjõudu vajatakse ainult osa aastast: nt oliivi- ja viinamarjakasvandused ning põllumajandusettevõtted, mis on spetsialiseerunud loomade hooajalisele nuumamisele või puu- ja köögiviljade tootmisele avamaal;

(b)	töölt puudumine muul ajal kui tavapärasel puhkuseperioodil, nt sõjaväeteenistus, haigus, õnnetus, emapuhkus, pikendatud puhkus vms;

(c)	põllumajanduslikku majapidamisse saabumine või sealt lahkumine;

(d)	põllumajandusliku majapidamise töö täielik peatumine õnnetuse tagajärjel (uputus, tulekahju vms).

Kategooriad on järgmised.

C.UR.10. Valdaja(d)/juhataja(d)

Põllumajandusliku majapidamise eest majanduslikult ja õiguslikult vastutav isik, kelle ülesandeks on põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine. Loonusrendi puhul märgitakse valdajaks/juhatajaks loonusrentnik.

C.UR.20. Valdaja(d) / muu(d) kui juhataja(d)

Põllumajandusliku majapidamise eest majanduslikult ja õiguslikult vastutav isik, kelle ülesandeks ei ole põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine.

C.UR.30. Juhataja(d) / muu(d) kui valdaja(d)

Isik, kelle ülesandeks on põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine, kuid kes ei vastuta põllumajandusliku majapidamise eest majanduslikult ega õiguslikult.

C.UR.50. Muu tasustamata alaline tööjõud

Eespool olevates kategooriates märkimata alaline tasustamata tööjõud, mis hõlmab töödejuhatajat ja asejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusliku majapidamise juhtimise eest.

C.UC. Tasustamata ajutine tööjõud

C.UC.60. Käesolevasse kategooriasse märgitakse kogu tasustamata tööjõud, kes aruandeaastal ei ole põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötanud.

C.PR. Tasustatud alaline tööjõud

Tasustatud tööjõud, kelle osutatud teenuste eest makstakse tavalise suurusega palka (sularahas ja/või mitterahalisena) ning kes aruandeaasta jooksul (väljaspool tavapärast puhkuseperioodi) osales põllumajandusliku majapidamise töös vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas.

Tuleb märkida järgmised kategooriad.

C.PR.10. Valdaja(d)/juhataja(d)

C.PR.20. Valdaja(d) / muu(d) kui juhataja(d)

Põllumajandusliku majapidamise eest majanduslikult ja õiguslikult vastutav isik, kelle ülesandeks ei ole põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine.

C.PR.70. Tasustatud juhataja

Tasustatud isik, kelle ülesandeks on põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine.

C.PR.50. Muud

Käesolevasse rühma märgitakse kõik alalised tasustatud töötajad (v.a põllumajandusliku majapidamise palgaline juhataja). See hõlmab ka töödejuhatajat ja asejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusliku majapidamise juhtimise eest.

C.PC. Tasustatud ajutine tööjõud

C.PC.60. Käesolevasse kategooriasse märgitakse tasustatud töötajad, kes aruandeaasta jooksul ei töötanud alaliselt põllumajanduslikus majapidamises (sh tükitöölised).

C.EX Koosseisuvälised töötajad

C.EX.80. Koosseisuvälised töötajad

See rühm hõlmab kolmandate isikute (nt ajutist tööjõudu vahendavate asutuste) kaudu tööle võetud töötajaid. Koosseisuvälised töötajad ei kuulu põllumajandusettevõtte palgafondi; sellest hoolimata haldab neid omanik/juht. Need töötajad võivad olla alalised või ajutised.

TABELI C VEERUD

Isikute arv (veerg P)

Isikute arv märgitakse kategooriatesse, milles nad võivad esineda (rühmade „tasustamata alaline tööjõud“ UR või „tasustatud alaline tööjõud“ PR kategooriad 50 ja 60 ning „koosseisuvälised töötajad“ EX kategooria 80).

Sugu (veerg G)

Sugu märgitakse valdaja(te), juhataja(te) puhul kategooriatesse, milles nad võivad esineda (rühmade „tasustamata alaline tööjõud“ UR või „tasustatud alaline tööjõud“ PR kategooriad 10–30 ja 70). Sugu tähistatakse koodnumbriga, st:

mees

naine

Liikmesriigid, kus kehtivad õigusnormid või tavad, millega tunnistatakse, et üksikisikud, kes ei määratle ennast mehe või naisena ega soovi olla seotud ühega neist kategooriatest, võivad kasutada täiendavaid koode.

Mehed, naised (veerud G1 ja G2)

Meeste ja naiste arv esitatakse ainult kategooriate 50 ja 60 puhul, mis kuuluvad rühmadesse „tasustamata alaline tööjõud“ UR ja „tasustatud alaline tööjõud“ PR, ning kategooria 80 puhul, mis kuulub rühma „koosseisuvälised töötajad“ EX. Kategooria 80 „koosseisuvälised töötajad“ puhul on see teave vabatahtlik.

Sünniaasta (veerg B)

Sünniaasta märgitakse ainult valdaja(te) ja/või juhataja(te) puhul (rühma „tasustamata alaline tööjõud“ (UR) või „tasustatud alaline tööjõud“ (PR) kategooriad 10–30 ja 70), kasutades aastaarvu nelja numbrit.

Juhataja põllumajanduslik väljaõpe (veerg T)

Põllumajanduslik väljaõpe märgitakse üksnes juhataja(te) puhul (rühma „tasustamata alaline tööjõud“ (UR) või „tasustatud alaline tööjõud“ (PR) kategooriad 10, 30 ja 70). Põllumajanduslikku väljaõpet tähistatakse koodnumbriga, st:

1	ainult praktiline põllumajanduslik kogemus

2	põllumajanduslik baasväljaõpe

3	täielik põllumajanduslik väljaõpe

Kogu tegevus põllumajanduslikus majapidamises (põllumajandustegevus ja muud otseselt põllumajandusliku majapidamisega seotud muud tulutoovad tegevused)

Töö põllumajanduslikus majapidamises hõlmab põllumajanduslikus majapidamises tehtava põllumajandusliku töö ning põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse füüsilist ja haldusalast korraldamist, järelevalvet ja teostamist.

Põllumajanduslikus majapidamises tehtav põllumajanduslik töö:

—	rahaline korraldus ja juhtimine (põllumajandusliku majapidamise müügi- ja ostutehingud, raamatupidamine jne);

—	põllutööd (künd, külv, saagikoristus, viljapuuaia hooldus jne);

—	põllumajandusloomade kasvatus (söödavalmistus, loomade söötmine, lüpsmine, põllumajandusloomade hooldamine jne);

—	toodete valmistamine turustamiseks, ladustamine, põllumajandustoodete otsemüük, põllumajandustoodete töötlemine enda tarbeks, veini ja oliiviõli tootmine;

—	hoonete, masinate, seadmete, hekkide, kraavide jne hooldustööd;

—	põllumajandusliku majapidamise tööjõu teostatavad veod põllumajandusliku majapidamise heaks.

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse jaoks tehtav töö

—	lepinguline töö (kasutades põllumajandusliku majapidamise tootmisseadmeid);

—	turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused;

—	põllumajandustoodete töötlemine (kas põllumajanduslikus majapidamises toodetud või mujalt ostetud toorainest), nt juust, või, lihatooted;

—	taastuvenergia tootmine;

—	metsandus ja puidu töötlemine;

—	muu põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus (sotsiaalne põllumajandus, käsitöö, vesiviljelus jne).

Põllumajandusliku majapidamise töö hulka ei kuulu:

—	töö põhivara tootmiseks (hoonete või masinate ehitamine või kapitaalremont, viljapuuaedade istutamine, hoonete lammutamine, viljapuuaedade väljajuurimine jne);

—	töö valdaja(te) või juhataja(te) majapidamises.

Tööaeg aastas (veerg Y1)

Tööaeg märgitakse tundides kõikide rühmade ja kategooriate kohta. See väljendab põllumajanduslikus majapidamises töötatud aega. Vähem võimekate töötajate puhul vähendatakse tööaega proportsionaalselt nende võimetega. Tükitööliste tööaeg arvestatakse välja töötasu kogusumma jagamisel tööaja alusel tööle võetud töötaja tunnipalgaga.

Aasta tööühikute arv (veerg W1)

Alaliselt tööle võetud töötajate arv arvutatakse aasta tööühikuteks. Aasta tööühikute arvu ei kirjendata ajutise tööjõu (kategooria 50 nii tasustamata UC kui ka tasustatava PC tööjõu puhul) puhul ja kategooria 80 koosseisuvälised töötajad EX puhul. Üks aasta tööühik võrdub ühe põllumajanduslikus majapidamises täistööajaga töötava isikuga. Üks inimene ei tohi ületada ühe tööühiku piiri isegi siis, kui tema tegelik tööaeg ületab piirkonna ja põllumajandusliku majapidamise liigi jaoks ettenähtud normi. Isik, kes ei tööta põllumajanduslikus majapidamises tervet aastat, moodustab osa „aastaühikust“. Iga sellise isiku „aasta tööühik“ saadakse tema tegeliku aastase tööaja jagamisel täistööajaga töötaja tavapärase aastase tööajaga kõnealuses piirkonnas ning sama liiki põllumajanduslikus majapidamises.

Vähem võimekate töötajate puhul tuleks aasta tööühikut vähendada proportsionaalselt nende võimetega.

Muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal, % tööajast aastas (veerg Y2)

Muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal tööajast on kohustuslik märkida kõigi kategooriate puhul. See esitatakse protsendina aruandeaasta jooksul töötatud tundidest.

Palgad ja sotsiaalkindlustuskulud aastas (veerg AW)

Tasustatud tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud aastas (selgitused on esitatud tabelis H koodi 1010 all) esitatakse kategooriate 10, 20, 50 ja 70 puhul rühma „tasustatud alaline tööjõud“ PR all. Kategooriate 10, 20 ja 70 puhul viitab see igale isikule, samas kategooria 50 puhul peaks see olema keskmine summa.

Töötasud ja sotsiaalkindlustuskulud tunnis (veerg AW1)

Tasustatud tööjõu keskmine palk ja sotsiaalkindlustuskulud tunnis (selgitused on esitatud tabelis H koodi 1010 all) esitatakse kategooria 60 puhul rühma „tasustatud ajutine tööjõud“ PC all.

Pensionile jäämine (veerg R)

Tuleb märkida, kas valdajatel ja/või juhtidel on õigus vanaduspensionile (kohustuslik ja/või täiendav, nende töö eest põllumajandus- ja/või muudes sektorites). See teave esitatakse üksnes kategooriate 10, 20 ja 30 puhul tasustamata alalise tööjõu (UR) kohta.

Pensioniskeemiga hõlmatus tähistatakse koodnumbriga, st:

1	jah (isikul on õigus vanaduspensionile)

2	ei (isikul ei ole õigust vanaduspensionile)

Tabel D

Varad ja investeeringud

Tabeli ülesehitus

Varade kategooria		Kood (*)
		Veerg
Andmerühm		Väärtus
Andmerühm		V
OV	Algseis
AD	Kogunenud kulum
DY	Käesoleva aasta kulum
IP	Investeeringud/Ostud, enne toetuste mahaarvamist
S	Toetused
SA	Müügitulud
CV	Lõppseis

„Kood (*)	Kategooriate kirjeldus	OV	AD	DY	IP	S	SA	CV
1005	Raha, nõuded, muud käibevarad ja nende ekvivalendid		—	—	—	—	—
1040	Varud		—	—
2010	Bioloogilised varad – taimed
3010	Põllumajandusmaa		—	—
3020	Maaparandus
3030	Põllumajanduslikud tootmishooned
4010	Masinad ja seadmed
5010	Metsamaa, sh kasvav mets		—	—
7005	Immateriaalne vara
8010	Muu põhivara

Varad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

1005. Raha, nõuded, muud käibevarad ja nende ekvivalendid

Sularaha ja muu vara, mida saab hõlpsasti sularahaks muuta. Lühiajalised varad, põllumajanduslikule majapidamisele tagastamata summad, mis tulenevad enamasti äritegevusest. Mis tahes muu vara, mida saab hõlpsasti müüa või mis kavatsetakse tasuda ühe aasta jooksul.

1040. Varud

Põllumajandusliku majapidamise tootevarud, mida on võimalik kasutada sisenditena või mida hoitakse müügiks, kusjuures tooted võivad olla nii koha peal toodetud kui ka ostetud.

2010. Bioloogilised varad – taimed

Kõikide selliste taimede väärtus, mida ei ole veel koristatud (kõik püsi- ja kasvavad kultuurid). Kogunenud kulum (D.AD) ja käesoleva aasta kulum (D.DY.) tuleb teatada ainult püsikultuuride kohta.

3010. Põllumajandusmaa

Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluv põllumajandusmaa.

3020. Maaparandus

Maaparandus (nt tarastamine, drenaaž, alalised niisutusseadmed) valdajale kuuluval maal olenemata maakasutuse otstarbest. Kirjendatud summade suhtes kohaldatakse veerus DY esitatud kulumit.

3030. Põllumajanduslikud tootmishooned

Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvad hooned olenemata maakasutuse otstarbest. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

4010. Masinad ja seadmed

Traktorid, traktorikultivaatorid, veoautod, furgoonautod, autod, põllumajanduslikus majapidamises kasutatavad suur- ja väikeseadmed. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

5010. Metsamaa, sh kasvav mets

Põllumajandusliku majapidamise alla kuuluv omaniku valduses olev metsamaa.

7005. Immateriaalne vara

Kogu immateriaalne vara, mida on lihtne osta või müüa (nt kvoodid ja õigused, kui need on kaubeldavad ilma maata ja eksisteerib aktiivne turg) ning mida ei ole lihtne osta või müüa (nt tarkvara, litsentsid jne). Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

Kogu muu immateriaalne vara, mida ei ole võimalik hõlpsasti osta või müüa (nt tarkvara, litsentsid jne). Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

8010. Muu põhivara

Muud pikaajalised varad. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning vajaduse korral tuleb kulumi summad märkida veergu DY.

Andmerühmad tabelis D

Andmerühmad on järgmised: (OV) algseis, (AD) kogunenud kulum, (DY) käesoleva aruandeaasta kulum, (IP) investeeringud või ostud enne toetuste mahaarvamist, (S) toetused, (SA) müük, (CV) lõppseis. Alljärgnevalt täpsustatakse andmerühmade sisu.

Veerul (V) on ainult üks väärtus.

Hindamismeetodid

Kasutatakse järgmisi hindamismeetodeid:

Õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud	summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus ning millest on maha arvatud müügiga seotud hinnanguline kulu	3010 , 5010 , 7005 , kui nendega kaubeldakse
Soetusmaksumus	vara nominaal- või algne hind ostmisel	2010 , 3020 , 3030 , 4010 , 7005 , kui nendega ei kaubelda
Arvestuslik väärtus	väärtus, millega varad esinevad bilansis	1005 , 1040 , 8010

D.OV. Algseis

Algseis on vara väärtus aruandeaasta alguses. Põllumajanduslike majapidamiste puhul, kes olid valimisse kaasatud ka eelneval aastal, peab algseis vastama eelneva aasta lõppseisule.

D.AD. Kogunenud kulum

Kogunenud kulum on varade kulumi summa alates vara kasuliku eluea algusest kuni eelmise perioodi lõpuni.

D.DY. Käesoleva aasta kulum

Vara amortiseeritava osa süstemaatiline jaotamine vara kasulikule elueale.

Iga liikmesriigi poolt kohaldatavate iga-aastaste kulumimäärade tabel tuleb esitada komisjonile õigeaegselt käesoleva määruse artikli 11 lõikes 1 osutatud arvuti- ja kontrollisüsteemi ajakohastamiseks.

D.IP. Investeeringud/Ostud

Kogukulutused ostudele, kapitaalremondile ja põhivara tootmisele aruandeaasta kestel. Kui kõnealuste investeeringutega seoses on saadud abi või toetusi, tuleb investeeringute summa enne kõnealuste toetuste ja abi mahaarvamist kanda veergu IP.

Väiksemate masinate ja seadmete ostud ning noorte puude ja põõsaste hankimine väiksemateks ümberistutustöödeks ei kuulu kõnealustesse veergudesse, vaid märgitakse aruandeaasta kuludesse.

Kapitaalremondid, mis suurendavad oluliselt masinate ja seadmete maksumust võrreldes nende maksumusega enne remonti, kantakse samuti käesolevasse veergu kas masinate ja seadmete kulumi lahutamatu osana, mida vajaduse korral kohandatakse, võttes arvesse kõnealuse seadme (remondi tõttu) pikenenud eluiga, või kapitaalremondi kulude jaotamise teel mitmele järjestikusele aastale.

Toodetud põhivara väärtust tuleb hinnata sellega seotud kulude põhjal (sh tasustatud ja/või tasustamata tööjõu väärtus) ning liita tabelis D „Varad“ koodide 2010–8010 all esitatud põhivara väärtusele.

D.S. Investeeringutoetused

Kõikide (eelmisel või käesoleval aruandeaastal) saadud toetuste lühiajaline osa nimetatud tabelisse kantud varadest.

D.SA. Müügitulud

Vara müügi kogusumma aruandeaasta jooksul.

D.CV. Lõppseis

Lõppseis on vara väärtus aruandeaasta lõpus.

Märkused

Punktide 3010 ja 5010 puhul käsitatakse vahet andmerühmade OV + IP-SA ja CV vahel aruandeaastal kõnealustest varadest tuleneva tulu või kahjumina (mis tuleneb nii ühikuhinna kui ka mahu muutusest).

Andmed bioloogiliste varade kohta (loomad) kirjendatakse tabelisse J „Loomakasvatus“.

Tabel E

Kvoodid ja muud õigused

TABEL E
Kvoodid ja muud õigused
Kvoodi või õiguse kategooria		Kood (*)

		Veerud
Andmerühm		Omatav kvoot	Rendile võetud kvoot	Rendile antud kvoot	Maksud
		N	I	O	T
QQ	Kogus aruandeaasta lõpus				—
QP	Ostetud kvoot		—	—	—
QS	Müüdud kvoot		—	—	—
OV	Algseis		—	—	—
CV	Lõppseis		—	—	—
PQ	Liisitud või rendile võetud kvoodi eest tehtud maksed	—		—	—
RQ	Kvoodi liisimisest või rendile andmisest saadud tulu	—	—		—
TX	Maksud	—	—	—

Kood (*)	Kirjeldus
50	Orgaaniline väetis
60	Õigused põhitoetuskava alusel makstavatele toetustele ja õigused kestlikkuse tagamiseks antava baassissetuleku toetuse alusel makstavatele toetustele

Kvootide (omatav kvoot, rendile võetud kvoot ja rendile antud kvoot) kogused on kohustuslikud andmed. Kirjendatakse üksnes aruandeaasta lõpu kogus.

Käesolevasse tabelisse kirjendatakse selliste kvootidega seotud väärtused, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast. Kvoodid, millega ei või teha tehinguid eraldi nendega seotud maast, kirjendatakse üksnes tabelisse D „Varad“. Märkida tuleb ka kvoodid, mis on algselt omandatud tasuta, ning hinnata neid kehtiva turuväärtuse alusel, kui nende kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

Mõned andmekirjed märgitakse samal ajal kas üksikult või koondandmete osadena tabelite D „Varad“, H „Sisendid“ ja/või I „Põllumajanduskultuurid“ muudesse rühmadesse või kategooriatesse.

Kasutada tuleb järgmisi kategooriaid:

50	Orgaaniline väetis

60	Õigused põhitoetuskava alusel makstavatele toetustele ja õigused kestlikkuse tagamiseks antava baassissetuleku toetuse alusel makstavatele toetustele.

Kasutada tuleb järgmisi andmerühmi:

E.QQ. Kogus (märkida üksnes veergudesse N, I, O)

Kasutatavad ühikud:

*	kategooria 50 (orgaaniline väetis): loomade arv, arvestatuna sõnniku eritumise standardümberarvestuskoefitsiendi alusel,

*	kategooria 60 (põhitoetuskava ja kestlikkuse tagamiseks antav baassissetuleku toetus): õiguste arv.

E.QP. Ostetud kvoot (märkida üksnes veergu N)

Tuleb märkida aruandeaasta jooksul makstud summa selliste kvootide või muude õiguste eest, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.QS. Müüdud kvoot (märkida üksnes veergu N)

Tuleb märkida aruandeaasta jooksul saadud summa selliste kvootide või muude õiguste eest, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.OV. Algseis (märkida üksnes veergu N)

Valdaja käsutuses olevate koguste väärtuse algseis, olenemata sellest, kas need on algselt omandatud tasuta või ostetud, tuleb märkida kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.CV. Lõppseis (märkida üksnes veergu N)

Valdaja käsutuses olevate koguste väärtuse lõppseis, olenemata sellest, kas need on algselt omandatud tasuta või ostetud, tuleb märkida kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.PQ. Liisitud või rendile võetud kvoodi eest tehtud maksed (märkida üksnes veergu I)

Kvootide või muude õiguste liisimise või rentimise eest makstud summa. Sisaldub ka tabeli H „Sisendid“ kategooria 5070 (Makstud renditasu) all esitatud makstud rendis.

E.RQ. Liisitud või rendile antud kvoodist saadud tulu (märkida üksnes veergu O)

Kvootide või muude õiguste rentimise või liisimise eest saadud summa. Sisaldub ka tabeli I „Põllumajanduskultuurid“ kategoorias 90900 („Muu“).

E.TX. Maksud, lisamaks (veerg T)

Makstud summa.

TABELI E VEERUD

Veerg N näitab omatavat kvooti, veerg I rendile võetud kvooti, veerg O rendile antud kvooti ja veerg T makse.

Tabel F

Võlad ja laenud

Tabeli ülesehitus

Võlgade kategooria		Kood (*)
		Veerud
Andmerühm		Lühiajalised	Pikaajalised
Andmerühm		S	L
OV	Algseis
CV	Lõppseis

Kood (*)	Kategooriate kirjeldus	S	L
1010	Tavapärane ärilaen
1020	Spetsiifiline ärilaen
1030	Perelaenud/eralaenud
2010	Võlgnevused		—
3000	Muud kohustised

Põllumajandusliku majapidamise kohustised: märgitud summad vastavad veel maksmata summadele, see tähendab lepingulistele laenudele, millest on maha arvatud juba tehtud tagasimaksed.

Tuleb kasutada järgmisi kategooriaid.

—	1010. Võlg – tavapärane ärilaen – laenud, mida ei toetata ühegi laenu võtmist käsitleva avaliku poliitilise strateegiaga.

—	1020. Võlg – spetsiifiline ärilaen – laenud, millele antakse avaliku poliitilise strateegia raames toetust (intressitoetused, tagatised jne).

—	1030. Võlg – perelaenud/eralaenud – laenud, mis on võetud füüsilise isiku käest, kuna tal on pere- või isiklikud sidemed võlgnikuga.

—	2010. Võlgnevused – tarnijatele tagastamata summad.

—	3000. Muud kohustused – kohustused, mis ei ole laenud ega võlgnevused.

Tuleb märkida kaks andmerühma: algseis (OV) ja lõppseis (CV).

On kaks veergu: lühiajalised kohustused (S) ja pikaajalised kohustused (L).

—	Lühiajalised kohustused – põllumajandusliku majapidamisega seotud alla aastase tähtajaga võlad ja muud kohustused.

—	Pikaajalised kohustused – põllumajandusliku majapidamisega seotud aastase ja pikema tähtajaga võlad ja muud kohustused.

Tabel G

Käibemaks

Tabeli ülesehitus

Käibemaksusüsteemi kategooria		Kood (*)
Andmerühm		Käibemaksusüsteem	Muude kui investeeringutega seotud tehingute saldo	Investeeringutega seotud tehingute saldo
		C	NI	I
VA	Põllumajandusliku majapidamise käibemaksusüsteemid

Kood (*)	Kategooriate kirjeldus
1010	Põllumajandusettevõtte peamine käibemaksusüsteem
1020	Põllumajandusettevõtte teisene käibemaksusüsteem

Mõlema kategooria käibemaksusüsteemide loetelu	C	NI	I
Tavapärane käibemaksusüsteem	1	—	—
Osalise tasaarvestuse süsteem	2

Põllumajandusaruande rahalises vääringus andmeid väljendatakse ilma käibemaksuta.

Järgmised käibemaksuga seotud üksikasjalikud andmed tuleb esitada kategooriatena:

1010. Põllumajandusettevõtte peamine käibemaksusüsteem

1.	Tavapärane käibemaksusüsteem	—	käibemaksusüsteem, mille puhul tagatakse, et see ei mõjuta põllumajandusliku majapidamise sissetulekuid, kuna maksuametile teatatakse käibemaksu jääk.
2.	Osalise tasaarvestuse süsteem	—	käibemaksusüsteem, mille puhul ei tagata, et see ei mõjuta põllumajandusliku majapidamise sissetulekuid, kuigi see võib sisaldada teatavat ligikaudset mehhanismi makstud ja saadud käibemaksu tasaarvestuseks.

1020. Põllumajandusettevõtte teisene käibemaksusüsteem

Peamise käibemaksusüsteemi jaoks kindlaksmääratud koodid.

Põllumajandusettevõtte käibemaksusüsteemi jaoks on ainult üks andmerühm (VA). Veerge on kolm: käibemakssüsteemi kood (C), muude kui investeeringutega seotud tehingute saldo (NI) ja investeeringutega seotud tehingute saldo (I).

Tavapärase käibemaksusüsteemi kohta tuleb teha üksnes vastav märge. Kui põllumajanduslikus majapidamises kohaldatakse käibemaksu osalise tasaarvestuse süsteemi, tuleb esitada ka muude kui investeeringutega seotud tehingute ja investeeringutega seotud tehingute käibemaksu bilanss.

Kui käibemaksu kogukäive suurendab asjaomase põllumajandusliku majapidamise tulusid, on eespool osutatud käibemaksu bilanss positiivne. Tulude vähenemise puhul on bilanss negatiivne.

Tabel H

Sisendid

Tabeli ülesehitus

Sisendi kategooria		Kood (*)
Andmerühm			Veerud
			Väärtus	Kogus
			V	Q
LM	Tööjõu ja seadmetega seotud kulud ja sisendid
SL	Põllumajandusloomadega seotud erikulud
SC	Põllumajanduskultuuridega seotud erikulud ja -sisendid
OS	Erikulud, mis on seotud muu tulutoova tegevusega
FO	Põllumajandustootmise üldkulud

Kood (*)	Rühm	Kategooriate kirjeldus	V	Q
1010	LM	Tasustatud tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud		—
1020	LM	Lepinguline töö ja masinate rentimine		—
1030	LM	Masinate ja seadmete korrashoid		—
1040	LM	Mootorikütus ja määrdeained		—
1050	LM	Autokulud		—
2010	SL	Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt		—
2020	SL	Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud koresööt		—
2030	SL	Sigade ostusööt		—
2040	SL	Kodulindude ja muude väikeloomade ostusööt		—
2050	SL	Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt		—
2060	SL	Sigadele põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt		—
2070	SL	Kodulindudele ja muude väikeloomade põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt		—
2080	SL	Veterinaarkulud		—
2090	SL	Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud		—
3010	SC	Ostetud seemned ja seemikud		—
3020	SC	Põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud		—
3030	SC	Väetised ja mullaparandusained		—
3031	SC	Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku (N) kogus	—
30311	SC	millest tahke karbamiid (vabatahtlik)	—
30312	SC	millest karbamiidi karbamiidi-ammooniumnitraadi segus ning karbamiid-ammooniumsulfaadis (vabatahtlik)	—
30313	SC	millest kaltsium-ammooniumnitraatväetised (vabatahtlik)	—
3032	SC	Mineraalväetistes kasutatud fosfori (P2O5) kogus	—
3033	SC	Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi (K2O) kogus	—
3034	SC	Ostetud sõnnik		—
3040	SC	Taimekaitsevahendid		—
3090	SC	Muud põllumajanduskultuuridega seotud erikulud		—
4010	OS	Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud		—
4020	OS	Taimekasvatussaaduste töötlemisega seotud erikulud		—
4030	OS	Lehmapiima töötlemisega seotud erikulud		—
4045	OS	Muude loomade piima töötlemisega seotud erikulud		—
4070	OS	Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud		—
4090	OS	Muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud		—
5010	FO	Hoonete korrashoid ja maaparandustööd		—
5020	FO	Elekter		—
5030	FO	Kütteained, kokku		—
5031	FO	millest maagaas ja tööstuslikult toodetud gaasid		—
5032	FO	millest nafta ja naftasaadused		—
5033	FO	millest tahked fossiilkütused		—
5034	FO	millest taastuvkütused (puit, põhk, biogaas jne)		—
5035	FO	millest muu päritolu		—
5040	FO	Vesi		—
5051	FO	Põllumajanduskindlustus		—
5055	FO	Muud põllumajandusliku majapidamise kindlustused		—
5061	FO	Maksud ja muud tasud		—
5062	FO	Maa ja hoonetega seotud maksud ja muud tasud		—
5070	FO	Makstud renditasu kokku		—
5071	FO	millest maa eest tasutud rent		—
5080	FO	Makstud intressid ja finantskulud		—
5090	FO	Muud põllumajandustootmise üldkulud		—

Põllumajandusliku majapidamise sisendid (kulud sularahas ja mitterahalisena ning valitud sisendite kogused) käsitlevad aruandeaastaga seotud põllumajandusliku majapidamise toodangu saamiseks vajalike tootmisvahendite „tarbimist“ (sh majapidamises toodetud sisendite majapidamisesisene tarbimine) või kõnealuste vahendite „tarbimist“ aruandeaasta jooksul. Kui teatav kasutamine on osaliselt seotud nii erakasutuse kui ka põllumajandusliku majapidamise kuludega (nt elektrienergia, vesi, kütteained ja mootorikütus jne), kantakse põllumajandusaruandesse ainult põllumajandusliku majapidamise kulud. Samuti esitatakse isiklike autode kasutamise kuluosa vastavalt nende autode kasutamisele põllumajandusliku majapidamise tarbeks.

Aruandeaasta toodanguga seotud kulude arvutamisel kohandatakse aasta jooksul tehtud ostud (sh majapidamisesisene tarbimine) väärtuse muudatustega (sh muudatustega viljeluses). Iga punkti puhul esitatakse makstud kogukulude ja majapidamisesisese tarbimise maksumus eraldi.

Kui märgitud kulud tähistavad kogu sisendite „tarbimist“ aruandeaasta jooksul, kuid ei vasta selle aasta toodangule, märgitakse sisendivarude muutused tabelis D koodi 1040 „Varud“ all, v.a kasvavate püsi- ja põllukultuuridega seotud kulud, mis tuleks märkida koodi 2010 „Bioloogilised varad – taimed“ all.

Kui põllumajandusliku majapidamise tootmisallikaid (tasustatud või tasustamata tööjõud, masinad ja seadmed) kasutatakse põhivara suurendamiseks (masinate ehitamine või kapitaalremont, hoonete ehitamine, kapitaalremont või lammutamine, viljapuude istutamine või langetamine), siis ei arvata vastavaid kulusid – või hinnangulisi kulusid – põllumajandusliku majapidamise tegevuskuludesse. Igal juhul jäetakse tööjõukulud ning põhivara tootmiseks kulutatud töötunnid välja nii kuludest kui ka tööjõuga seotud andmetest. Erandjuhtudel, kui teatavaid põhivara tootmisega seotud kulusid (v.a tööjõu maksumus) ei saa eraldi välja arvutada (nt põllumajanduslikule majapidamisele kuuluva traktori kasutamine) ning need arvestatakse kulude hulka, tuleb kõigi kõnealuste põhivara tootmiseks tehtud kulutuste hinnanguline väärtus kanda tabelisse I „Põllukultuurid“ põllukultuurikategooria koodiga 90900 „Muud“.

Põhivara „tarbimisega“ seotud kulud väljendatakse kulumina, seega ei tuleks põhivara soetamise kulusid käsitada põllumajandusliku majapidamise kuludena. Kulumit käsitlevad juhised on esitatud tabelis D „Varad“.

Kuluartiklite kompenseerimisega seotud väljaminekuid aruandeaasta jooksul või hiljem (nt traktori remont kindlustuspoliisi või kolmanda isiku poolt korvatava õnnetusjuhtumi tõttu) ei kanta põllumajandusliku majapidamise kuludesse ning vastavaid tulusid ei kanta põllumajandusliku majapidamise raamatupidamisarvestusse.

Ostetud varude edasimüügist saadud tulud tuleb vastavatest sisenditest maha arvata.

Kuludega seotud abi ja toetusi ei arvata vastavatest kuludest maha, vaid märgitakse asjakohaste koodidega 4100–4900 tabelisse M „Toetused“ (vt kõnealuste koodidega seotud juhised). Investeerimisabi ja -toetused esitatakse tabelis D „Varad“.

Kuludesse kantakse igale kuluartiklile vastavate ostudega seotud väljaminekud.

Sisendid liigitatakse järgmiselt:

1010. Tasustatud tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

—

tasustatud tööjõule sularahas makstud palgad ja töötasud, olenemata tasustamise alusest (tükitöö või tunnitöö), millest arvatakse maha kõik valdajale kui tööandjale makstavad sotsiaalmaksud, et kompenseerida makstud palka, mis ei vasta tegelikult tehtud tööle (nt töölt puudumine õnnetusjuhtumi, tööalase koolituse vms tõttu);

—	töötasud ja loonuspalk (nt eluase, toitlustamine, majutamine, põllumajandustoodang jne);

—	tootlikkuse või erialase ettevalmistusega seotud palgalisad, kingitused, lisatasud, kasumiosa;

—	muud tööjõuga seotud väljaminekud (töölevõtmise kulud);

—	tööandja kantavad ja töötaja nimel või tema eest makstavad sotsiaalkindlustusmaksed;

—	tööõnnetuskindlustus.

Valdaja ja tasustamata tööjõu sotsiaalkindlustusmakseid ja isiklikke kindlustusmakseid ei käsitata põllumajandusliku majapidamise kuludena.

Tasustamata tööjõule makstud summasid (mis määratluse kohaselt on normaalpalgast väiksemad, vrd tasustamata tööjõu määratlusega) ei kanta põllumajandusaruandesse.

Põllumajanduslikus majapidamises töötamise lõpetanud palgalistele pensionäridele makstavad toetused (sularahas või mitterahalisena) ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid märgitakse koodi „Muud põllumajandustootmise üldkulud“ alla.

1020. Lepinguline töö ja masinate rentimine

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

—

põllumajanduslikus majapidamises lepingu alusel tehtud töödega seotud kogukulud. See võib sisaldada seadmete kasutamisega (sh kütus) ja tööga seotud kulu. Kui leping hõlmab ka kasutatud materjali (v.a kütus, nt taimekaitsevahendid, väetised ja seemned) maksumust, arvatakse kõnealuste materjalide kulu maha. Kõnealune summa (vajaduse korral selle hinnanguline suurus) kantakse vastava kuluartikli alla (nt pestitsiidid tuleb kanda koodi 3040 „Taimekaitsevahendid“ alla);

—	põllumajandusliku majapidamise töötajate kasutatavate masinate rendikulud. Renditud masinate kasutamisega seonduv kütusekulu tuleb kanda koodi 1040 „Mootorikütus ja määrdeained“ alla;

—	põllumajandusliku majapidamise töötajate kasutatavate masinate liisingukulud. Liisitud masinate kütuse- ja hoolduskulud kirjendatakse asjaomaste koodide alla (koodid 1030 „Masinate ja seadmete korrashoid“ ja 1040 „Mootorikütus ja määrdeained“).

1021. Lepinguline töö

Lepinguliste töötajatega seotud kulud, välja arvatud seadmete kasutamise kulud. See hõlmab kolmandate isikute (nt ajutist tööjõudu vahendavate asutuste) kaudu tööle võetud töötajate kulusid.

1022. Masinate rentimine

Põllumajandusettevõtte tööjõu kasutatavate masinate rendi- ja liisimiskulud ning teenuseosutajate, sealhulgas nii lepinguliste töötajate kui ka masinate tarnimise kulud.

1030. Masinate ja seadmete korrashoid

Masinate ja seadmete hooldamise ja väikeremondiga seotud kulud, mis ei mõjuta seadmete turuväärtust (väljamaksed mehhaanikule, varuosade maksumus jne).

Selle punkti alla kuuluvad väikeseadmete ostud, sadulsepatööde ja hobuserautamisega seotud kulud, rehvide, taimelavade, tervist kahjustavate tööde tegemiseks vajalike kaitseriietuse ja seadmete üldiseks puhastamiseks vajalike detergentide ostud ning isiklike autodega seotud kuluosa vastavalt nende kasutamisele põllumajandusliku majapidamise tarbeks (vt ka kood 1050). Detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks kirjendatakse koodi 2090 „Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud“ alla.

Kapitaalremont, mis suurendab seadmete väärtust võrreldes nende remondieelse väärtusega, jäetakse käesoleva koodi alt välja (vt ka juhised kulumi kohta tabelis D „Varad“).

1040. Mootorikütus ja määrdeained

Käesoleva punkti alla kuulub isiklike autode kütuse ja määrdeainete kuluosa vastavalt nende autode kasutamisele põllumajandusliku majapidamise tarbeks (vt ka kood 1050).

Toodete kasutamise korral nii mootorikütuse kui ka kütteainena jaotatakse kogusumma kahe koodi vahel:

1040.	„Mootorikütus ja määrdeained“
5030.	„Kütteained“.

1050. Autokulud

Põllumajandusliku majapidamise isiklike autodega seotud kuluosa meelevaldse arvutamise korral (nt kindel summa kilomeetri kohta) märgitakse kõnealused kulud käesoleva koodi alla.

Sööt

Kasutatud sööt jaotatakse ostusöödaks ning põllumajanduslikus majapidamises toodetud söödaks.

Ostusööda hulka kuuluvad lakukivid, piimatooted (ostetud või põllumajanduslikku majapidamisse tagastatud) ning tooted sööda säilitamiseks ja ladustamiseks ning samuti söödale võtmise, kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade kasutamise ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluva söödamaa rentimisega seotud kulud. Sisseostetud allapanu ja põhk kuuluvad samuti ostusööda hulka.

Kariloomade ostusööt jaotatakse jõusöödaks ja koresöödaks (sh söödale võtmine ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade, karjamaade ja söödamaade kasutamisega seotud kulud ning ostetud allapanu ja õled).

Koodi 2010 „Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt“ alla kuuluvad eelkõige õlikoogid, segajõusööt, teravili, rohukuivised, kuivatatud suhkrupeedilõigud, kalajahu, piim ja piimasaadused, mineraalained ning sellise sööda säilitamiseks ja ladustamiseks ettenähtud tooted.

Koresööda, nt silo tootmiseks lepingu alusel tehtud tööga seotud kulutused kantakse koodi 1020 „Lepinguline töö ja masinate rentimine“ alla.

Põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud sööda hulka kuuluvad põllumajandusettevõtte müügitooted, mida kasutatakse söödana (sh piim ja piimatooted, kuid mitte vasikate poolt udarast imetud piim, mida ei võeta arvesse). Põllumajanduslikus majapidamises toodetud allapanu ja põhk võetakse arvesse ainult juhul, kui need kuuluvad asjaomase piirkonna ja asjaomase aasta müügitoodete hulka.

Kasutatakse järgmisi alamkategooriaid:

—

Ostusööt:

2010.	Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt
2020.	Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud koresööt
2030.	Sigade ostusööt
2040.	Kodulindude ja muude väikeloomade ostusööt

—

Põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud sööt:

2050.	Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt
2060.	Sigadele põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt
2070.	Kodulindudele ja muude väikeloomade põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

2080. Veterinaarkulud

Veterinaartasude ja ravimitega seotud kulud.

2090. Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud

Kõik loomakasvatusega otseselt seotud kulud, mis ei kuulu tabeli H eraldi koodide alla: paaritustasud, kunstlik seemendus, kastreerimine, piimaproovid, tõuraamatutesse märkimine ja registreerimine, detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks, loomakasvatustoodangu pakkematerjal, loomakasvatustoodangu ettevõttevälised ladustamise ja pakendamise kulud, põllumajandusliku majapidamise loomakasvatustoodangu turustamise kulud, liigse sõnniku kõrvaldamise kulud jne. See hõlmab ka loomapidamiseks või nendega seotud toodete ladustamiseks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist. See ei hõlma loomakasvatustoodangu töötlemise erikulusid, mis on kantud tabeli H koodide 4030–4070 alla.

3010. Ostetud seemned ja seemikud

Kõik ostetud seemned ja seemikud, sh sibulad, juuremugulad ja mugulad. Uute istandike jaoks ostetud noorte puude ja põõsaste ostukulusid käsitatakse investeeringuna, mis tuleks märkida kas tabelisse D koodi 2010 „Bioloogilised varad – taimed“ alla või koodi 5010 „Metsamaa, sh kasvav mets“ alla. Väiksema ulatusega ümberistutamiseks ettenähtud noorte puude ja põõsastega seotud kulud tuleb siiski märkida aruandeaasta kulude hulka ning esitada käesoleva koodi all, v.a põllumajandusliku majapidamise juurde kuuluvate metsadega seotud kulud, mis kantakse koodi 4010 „Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud“ alla.

Selle koodi alla kantakse ka seemnete töötlemise (sorteerimine, desinfektsioon) kulud.

3020. Põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud

Kõik põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud (sh sibulad, juuremugulad ja mugulad).

3030. Väetised ja mullaparandusained

Kõik ostetud väetised ja mullaparandusained (nt lubi), sh kompost, kütteturvas ja sõnnik (v.a põllumajanduslikus majapidamises toodetud sõnnik).

Põllumajandusliku majapidamise juurde kuuluvate metsade jaoks kasutatud väetised ja mullaparandusained kantakse koodi 4010 „Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud“ alla.

3031 Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku (N) kogus tsentnerites

30311 millest tahke karbamiid (vabatahtlik)

Lämmastiku kogus (kaal) tahkes karbamiidväetises

30312 millest karbamiidi karbamiidi-ammooniumnitraadi segus ning karbamiid-ammooniumsulfaadi väetises

Lämmastiku kogus (kaal) karbamiidi-ammooniumnitraat- ja karbamiidi-ammooniumsulfaadiväetistes (vabatahtlik)

30313 millest kaltsium-ammooniumnitraatväetised

Lämmastiku kogus (kaal) kaltsium-ammooniumnitraadis (vabatahtlik)

3034. Ostetud sõnnik

Ostetud sõnniku väärtus.

3040. Taimekaitsevahendid

Kõik vahendid, mida kasutatakse saagi ja taimede kaitsmiseks putukkahjurite ja taimehaiguste, metsloomade, ebasoodsate ilmastikutingimuste jms eest (insektitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, mürksöödad, linnupeletusvahendid, rahekaitsed, öökülmavastased vahendid jne). Kui taimekaitsetöid teostab tööettevõtja ja kasutatud kaitsevahenditega seotud kulusid ei saa eraldi kindlaks määrata, kantakse kulude kogusumma koodi 1020 „Lepinguline töö ja masinate rentimine“ alla.

Põllumajandusliku majapidamisejuurde kuuluvate metsade jaoks kasutatud kaitsematerjalid kantakse koodi 4010 „Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud“ alla.

3090. Muud põllumajanduskultuuridega seotud erikulud

Kõik taimekasvatusega (sh püsirohumaad ja rohumaad) otseselt seotud kulud, mis ei kuulu muude kuluartiklite alla: pakke- ja sidumismaterjal, nöörid ja köied, mullaanalüüsidega seotud kulud, põllumajandusnäitustega seotud kulud, plastkatted (nt maasikakasvatuses), põllumajanduskultuuride säilitusvahendid, saagi ettevõttevälise ladustamise ja pakendamise kulud, põllumajandusliku majapidamise taimsete toodete turustamise kulud, summad turustamiseks ettenähtud kasvavate põllumajanduskultuuride ostmiseks või turustamiseks ettenähtud põllumajanduskultuuride kasvatamise eesmärgil maa rentimiseks lühemaks ajaks kui üks aasta, põllumajanduslikus majapidamises töödeldavate viinamarjade ja oliivide varud jne. See ei hõlma muude põllumajanduskultuuride kui viinamarjade ja oliivide töötlemise kulusid, mis tuleb kanda koodi 4020 alla. See hõlmab ka turustamiseks ettenähtud kultuuride jaoks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist.

4010. Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud

Väetised, taimekaitsevahendid, mitmesugused erikulud. Tööjõukulud, lepinguline töö ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4020. Taimekasvatussaaduste töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud taimekasvatussaaduste töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepinguline töö ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4030. Lehmapiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud lehmapiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepinguline töö ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4045. Muude loomade piima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud muude loomade (nt pühvlid, lambad, kitsed) piima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepinguline töö ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4070. Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ning muud liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud, mida ei ole märgitud koodide 4030–4060 all (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepinguline töö ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4090. Muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud toorained ja muud muu tulutoova tegevusega seotud erikulud. Tööjõukulud, lepinguline töö ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

5010. Hoonete korrashoid ja maaparandustööd

Hoonete ja rajatiste, sh kasvuhoonete, raamide ja tugirajatiste korrashoid (rendilepingu alusel) ning maaparandustööd. Hoonete ja rajatiste korrashoiuks ostetud ehitusmaterjalidega seotud kulud märgitakse käesoleva koodi alla.

Uuteks investeeringuteks vajalike ehitusmaterjalide ost tuleks kanda tabeli D „Varad“ andmerühma „Investeeringud/Ostud“ asjakohaste koodide alla.

Hoonete väärtust suurendavate kapitaalremontide (suur tehnohooldus) kulud ei kuulu käesoleva koodi alla. Kõnealused kulud märgitakse investeeringuna tabeli D koodi 3030 „Põllumajanduslikud tootmishooned“ alla.

5020. Elekter

Põllumajandusettevõttes kasutatava elektri kogutarbimine.

5030. Kütteained (kokku)

Põllumajandusettevõttes kasutatava ostetud kütteaine kogutarbimise väärtus, sh kasvuhoonete kütmine. See kategooria hõlmab ostetud fossiilkütustel põhinevat soojatarbimist: maagaas või tööstuslikult toodetud gaasid, nafta, naftasaadused ja tahked fossiilkütused ning ostetud taastuvate energiaallikate (nt puit, põhk, graanulid, biogaas) tarbimine.

5031. Millest maagaas ja tööstuslikult toodetud gaasid

Põllumajandusettevõttes kasutatava maagaasi ja muude tööstuslikult toodetud, fossiilkütustel põhinevate gaaside kogutarbimise väärtus, sh kasvuhoonete kütmine.

5032. Millest nafta ja naftasaadused

Põllumajandusettevõttes kasutatava nafta ja naftasaaduste kogutarbimise väärtus, sh kasvuhoonete kütmine.

5033. Millest tahked fossiilkütused

Põllumajandusettevõttes kasutatavate tahkete fossiilkütuste (nt kivisöe) kogutarbimine, sh kasvuhoonete kütmine.

5034. Millest taastuvkütused

Põllumajandusettevõttes kasutatavate taastuvkütuste (nt puit, põhk, graanulid, biogaas) kogutarbimine, sh kasvuhoonete kütmine.

Muutujatega 5031, 5032, 5033 ja 5034 seotud andmete esitamine on alates 2023. aruandeaastast vabatahtlik ja alates 2025. aruandeaastast kohustuslik.

5035. Millest muu päritolu

Muudest allikatest toodetud energia kogutarbimine, mis ei kuulu eelmistesse kategooriatesse. Näited võivad olla geotermiline energia, kaugküte jne.

Kaugküte annab soojust tsentraliseeritud asukohast. Selles süsteemis toodab keskjaam soojust kuuma vee kujul, sageli fossiilkütuste, biomassi või muude taastuvate energiaallikate põletamise teel, ning jaotab seda torustiku kaudu.

5040. Vesi

Veevärgiga liitumisega ning igasuguse põllumajandusettevõttes vajaliku veetarbimisega seotud kulud, sh niisutamine. Põllumajandusettevõttele kuuluvate veeseadmete kasutamise kulud kantakse asjakohaste koodide alla: masinate ja seadmete kulum, masinate ja seadmete korrashoid, mootorikütus, elektrienergia.

5051. Põllumajanduskindlustus

Kindlustuskulu, mis hõlmab põllumajanduslikust tootmisest saadavat tulu või selle osi, sealhulgas kindlustus loomade surma ning saagikadude jne vastu. Hõlmab ühisfondides osalemise tasu.

5055. Muud põllumajandusliku majapidamise kindlustused

Kõik põllumajanduslikus majapidamises esinevaid muid riske (v.a põllumajandusega seotud) katvad kindlustusmaksed, mis hõlmavad valdaja tsiviilvastutuskindlustust ning tulekahju- ja üleujutuskindlustust, v.a käesoleva tabeli koodi 1010 alla kuuluv tööõnnetuskindlustus. See hõlmab ka hoonete kindlustusmakseid.

5061. Põllumajandusliku majapidamise maksud ja muud tasud

Kõik põllumajandusliku majapidamisega seotud maksud ja muud tasud, sh keskkonnakaitsemeetmetega seotud maksud, (kuid) välja arvatud käibemaks ning maa, hoonete või tööjõuga seotud maksud. Valdaja otsene tulumaks ei kuulu põllumajandusliku majapidamise kulude hulka.

5062. Maa ja hoonetega seotud maksud ja muud tasud

Omaniku valduses ja loonusrendile antud maa ja hoonete eest makstavad maksud, lõivud ja muud omandiga seotud koormatised.

5070. Makstud renditasu

Makstud renditasu (sularahas või mitterahalisena) renditud maa, hoonete, kvootide ja muude põllumajandusliku majapidamise õiguste eest. Kirjendada tuleks ainult taluhoonete ja muude renditud hoonete põllumajandusettevõttega seotud osa. Selliste kvootide liisimis- ja rendikulud, mis ei ole maaga seotud, tuleks kanda ka tabelisse E.

5071. Sealhulgas maa eest tasutud rent

5080. Makstud intressid ja finantskulud

Põllumajandusliku majapidamise tarbeks võetud laenukapitalilt (laenud) makstavad intressid ja finantskulud. Selle teabe esitamine on kohustuslik.

Intressitoetust ei lahutata, vaid kantakse tabelisse M koodi 3550 alla.

5090. Muud põllumajandustootmise üldkulud

Kõik muud eespool osutatud koodide all nimetamata põllumajandustootmise kulud (raamatupidamistasud, sekretäriteenuste- ja kontorikulud, telefonimaksud, mitmesugused osamaksud ja liikmemaksud jne).

Tabel I

Maakasutus ja põllumajanduskultuurid

Tabeli ülesehitus:

Põllumajanduskultuuri kategooria	Kood (*)
Põllumajanduskultuuri tüüp	Kood (**)
Puuduvad andmed	Kood (***)

Andmerühm		Veerud
		Kogupindala	sh niisutatav ala	sh energiakultuuride viljelemiseks kasutatav ala	sh täielikult mahepõllumajanduslik	sh mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekul	Kogus	Väärtus
		TA	IR	EN	OR	CO	Q	V
A	Pindala						—	—
NU	Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku (N) kogus	—	—	—	—	—		—
PU	Mineraalväetistes kasutatud fosfori (P2O5) kogus	—	—	—	—	—		—
KU	Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi (K2O) kogus	—	—	—	—	—		—
OV	Algseis	—	—	—	—	—	—
CV	Lõppseis	—	—	—	—	—	—
PR	Tootmine	—	—	—	—	—		—
SA	Müügitulud	—	—	—	—	—
FC	Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised	—	—	—	—	—	—
FU	Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine	—	—	—	—	—	—

Põllumajanduskultuuri kategooria jaoks tuleb kasutada järgmisi koode:

Kood (*)

Kirjeldus

Terade (sh seemne) saamiseks kasvatatav teravili

10110

Pehme nisu ja speltanisu

10120

Kõva nisu

10130

Rukis ja taliviljasegud (meslin)

10140

Oder

10150

Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)

10160

Maisiterad ja maisitõlvikusegu

10170

Riis

10190

Tritikale, sorgo ja mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms)

Terade (sh seemnete ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad kultuurid

10210

Põldherned, oad ja maguslupiin

10220

Läätsed, kikerhernes ja hiirehernes

10290

Muud valgurikkad kultuurid

Juur- ja mugulviljad

10300

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

10310

- sellest tärklisekartul

10390

- sellest muu kartul

10400

Suhkrupeet (v.a seeme)

10500

Tehnilised kultuurid

10601

Tubakatooted

10602

Humal

10603

Puuvill

10604

Rapsi- ja rüpsiseemned

10605

Päevalilleseemned

10606

Soja

10607

Õlilina (linaseemned)

10608

Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid

10609

Kiulina

10610

Kanep

10611

Mujal nimetamata muud kiutaimed

10612

Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed

10613

Suhkruroog

10690

Mujal nimetamata energia- ja muud tehnilised kultuurid

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, millest:

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad – avamaal või madala kaitsekatte all (ligipääsmatu)

10711

Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad – avamaal

10712

Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad – köögiviljakasvatus

10720

Värsked köögiviljad (sh melonid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

Kõigi koodi „Värsked köögiviljad (sh melonid ning maasikad)“ alamkategooriate üksikasjad:

10731

Lillkapsas ja spargelkapsas

10732

Aedsalat

10733

Tomat

10734

Suhkrumais

10735

Sibul

10736

Küüslauk

10737

Porgand

10738

Maasikas

10739

Melon

10790

Muu köögivili

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolides)

10810

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) – avamaal

10820

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

Kõigi koodi „Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)“ alamkategooriate üksikasjad:

10830

Lillesibulad, juure- ja varremugulad

10840

Lõikelilled ja lillepungad

10850

Õis- ja dekoratiivtaimed

Haljalt koristatud taimed

10910

Lühiajaline rohumaa ja karjamaa

Muud haljalt koristatud taimed

10921

Haljasmais

10922

Haljalt koristatud liblikõielised taimed

10923

Haljalt koristatud muud taimed ja muu teravili, mujal nimetamata

Seemned, seemikud ja muud põllumaakultuurid

11000

Seemned ja seemikud

11100

Muud põllumaakultuurid

Kesa

11200

Kesa

Koduaiad

20000

Koduaiad

Püsirohumaa

30100

Karjamaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

30200

Looduslik rohumaa

30300

Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele

Püsikultuurid

Puuviljasordid, millest:

40101

Õunviljad

40111

—	sellest õunad

40112

—	sellest pirnid

40102

Luuviljad

40113

—	sellest virsikud ja nektariinid

40115

Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad

40120

Marjad (v.a maasikad)

40130

Pähklid

Tsitruseistandikud

40200

Tsitrusviljad

40210

—	sellest apelsinid

40230

—	sellest sidrunid

Oliiviistandikud

40310

Lauaoliivid

40320

Oliivid õli tootmiseks (müüakse viljadena)

40330

Oliiviõli

40340

Oliivikasvatuse kõrvalsaadused

Viinamarjaistandused

40411

Kaitstud päritolunimetusega vein

40412

Kaitstud geograafilise tähisega vein

40420

Muud veinid

40430

Lauaviinamarjad

40440

Rosinaviinamarjad

40451

Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad

40452

Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad

40460

Muude veinide viinamarjad

40470

Muud viinapuude saadused: viinamarjavirre, mahl, brändi, äädikas ja muud põllumajanduslikus majapidamises valmistatud tooted

40480

Viinamarjakasvatuse kõrvalsaadused (pressimisjäägid, käärimissete)

Puukoolid, muud püsikultuurid, püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all ning noored istandikud

40500

Puukoolid

40600

Muud püsikultuurid

40610

—	sellest jõulupuud

40700

Püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

40800

Noorte istandike kasv

Muu maa

50100

Kasutamata põllumajandusmaa

50200

Metsamaa

50210

—	sellest lühikese raieringiga madalmets

50900

Muu maa (hoonete, karjaaia, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa, viljatu maa)

60000

Kultuurseened

Muud tooted ja tulud

90100

Põllumajandusmaa rendile andmisest saadud tulu

90200

Ühegi põllumajanduskultuuriga sidumata saagikindlustusest saadud hüvitis

90300

Põllumajanduskultuuride kõrvalsaadused, v.a viinamarja- ja oliivikasvatuse kõrvalsaadused

90310

Põhk

90320

Suhkrupeedi pealsed

90330

Muud kõrvalsaadused

90900

Muud

Põllumajanduskultuuri tüüpide koodid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (**)

Kirjeldus

Ei kohaldata: seda koodi kasutatakse töödeldud toodete, varude ja kõrvalsaaduste puhul.

Põllul kasvatatavad kultuurid – põhikultuur, kombineeritud kultuur: põllul kasvatatavad põhikultuurid ja kombineeritud kultuurid hõlmavad järgmist:

—	üksikkultuurid, st teataval maa-alal aruandeaastal ainsana kasvavad kultuurid;

—	segakultuurid: koos külvatud, haritud ja koristatud kultuurid, mis moodustavad lõpptootena segu,

—	teataval maa-alal aruandeaasta jooksul järjestikku kasvatatavate kultuuride puhul kõige pikemaks ajaks põllule jäävad kultuurid;

—	teatava aja jooksul ühel maa-alal kasvavad kultuurid, millest igaüks annab aruandeaastal selgesti eristatava saagi. Üldpindala jagatakse kõnealuste kultuuride vahel proportsionaalselt iga kultuuri all tegelikult oleva maaga;

—	avamaal kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad.

Põllul kasvatatavad kultuurid – järelkultuur(id): põllul kasvavad järelkultuurid on aruandeaasta jooksul teataval maa-alal järjestikku kasvatatavad kultuurid, mida ei käsitata põhikultuuridena.

Avamaal kasvatatavad aiakultuurid ja -lilled: avamaa aiakultuurid ja -lilled on värske köögivili, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse aias avamaal, ning avamaal kasvatatavad lilled ja dekoratiivtaimed.

Ligipääsetava kaitsekatte all kasvatatavad kultuurid: ligipääsetava kaitsekatte all kasvatavad kultuurid on katmikalal kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad, lilled ja dekoratiivtaimed (üheaastased või mitmeaastased) ning püsikultuurid.

Puuduvate andmete koodid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (***)	Kirjeldus
0	Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.
1	Kood 1 märgitakse, kui mingi kultuuri all oleva maa-ala suurust ei ole võimalik esitada, näiteks juhul kui turustamise eesmärgil on taimekasvatustoodang saadud põllukultuuridest, mis on ostetud kõrrel või mis on saadud vähem kui aastaks ajutiselt rendile võetud maa-alalt.
2	Kood 2 märgitakse, kui müügitingimuste tõttu või juhul, kui tegelik toodang puudub, ei ole võimalik tegelikku toodangut kindlaks määrata tsentnerites (või veini ja veiniga seotud toodete puhul hektoliitrites).
4	Kood 4 märgitakse, kui mingi kultuuri all oleva maa-ala suurust ei ole võimalik esitada ja tegelik toodang puudub või tegelikku toodangut ei ole võimalik kindlaks määrata tsentnerites (või veini ja veiniga seotud toodete puhul hektoliitrites).

Aruandeaasta taimekasvatusega seotud teave tuleb sisestada tabeli I „Põllumajanduskultuurid“ vormingus. Teave iga põllumajanduskultuuri kohta tuleb kirjendada eraldi kirjena. Tabeli sisu määratakse kindlaks valitud põllumajanduskultuuri kategooria koodi, põllumajanduskultuuri liigi koodi ja puuduvate andmete koodiga.

Üksikasjalik teave kartulite (koodid 10310, 10390), värske köögivilja, melonite ja maasikate (koodid 10731, 10732, 10733, 10734, 10735, 10736, 10737, 10738, 10739, 10790), lillede ja dekoratiivtaimede (koodid 10830, 10840, 10850) ning muude põllukultuuride kui oliivide ja viinamarjade kõrvalsaaduste (koodid 90310, 90320, 90330) kohta tuleb esitada üksnes siis, kui asjaomane teave on olemas põllumajandusliku majapidamise raamatupidamisarvestuses.

TABELI I ANDMERÜHMAD

Tabel I sisaldab järgmisi andmerühmi:

Kohustuslikud andmerühmad; pindala (A), algseis (OV), lõppseis (CV), toodang (PR), müük (SA), põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised (FC) ning majapidamisesisene tarbimine (FU).

Vabatahtlik andmerühm; Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku (N), fosfori (P2O5) ja kaaliumi (K2O) kogus

TABELI I VEERUD

Tabelisse I tuleb märkida järgmine teave: kogupindala (TA), niisutatav pindala (IR), energiakultuuride kasvatamiseks kasutatav pindala (EN), täielikult mahepõllumajanduslik (OR), mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekul olev maa-ala (CO), toitainete sisendkogus, tootmine, müük, (Q) ja väärtus (V). Järgnevalt on iga andmerühma kohta märgitud, millise veerud tuleb täita.

I.A. Pindala

Pindala (A) puhul tuleb märkida kogupindala (TA), niisutatav pindala (IR), energiakultuuride kasvatamiseks kasutatav pindala (EN), maa-ala, millel kasvatatakse põllumajanduskultuure mahepõllumajanduslikult määruse (EL) 2018/848 artikli 3 lõike 2 tähenduses (OR), maa-ala, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/848 artikli 3 punktis 6 ja artiklis 10 (CO). Pindala väljendatakse kõikidel juhtudel aarides (100 aari = 1 hektar), välja arvatud seenekasvatuseks kasutatava maa puhul, mille pindala esitatakse ruutmeetrites. Veergudesse OR ja CO märgitud alad on üksteist välistavad.

I.NU Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku (N) kogus

Vabatahtlikud andmed. Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku üldkogus (kaal), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende lämmastikusisalduse põhjal. Kogus tuleb esitada tsentnerites (100 kg).

I.PU Mineraalväetistes kasutatud fosfori (P2O5) kogus

Vabatahtlikud andmed. Mineraalväetistes kasutatud fosfori üldkogus (kaal) (P2O5), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende fosforisisalduse (P2O5) põhjal. Kogus tuleb esitada tsentnerites (100 kg).

I.KU Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi (K2O) kogus

Vabatahtlikud andmed. Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi üldkogus (kaal) (K2O), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende kaaliumisisalduse (K2O) põhjal. Kogus tuleb esitada tsentnerites (100 kg).

I.OV Algseis

Algseisu (OV) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguse laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus (V). Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate põllumajandustootja hindade alusel.

I.CV Lõppseis

Lõppseisu (CV) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus (V). Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate põllumajandustootja hindade alusel.

I.PR Tootmine

Toodangut (PR) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta jooksul toodetud taimsete toodete kogused (Q) (v.a võimalikud kaod põldudel ja põllumajanduslikus majapidamises). Kõnealused kogused märgitakse põllumajandusliku majapidamise põhitoodete juurde (v.a kõrvalsaadused).

Need kogused märgitakse tsentnerites (100 kg), välja arvatud veini ja veiniga seotud toodete puhul, mille koguseid väljendatakse hektoliitrites. Kui müügitingimuste tõttu ei ole võimalik tegelikku toodangut kindlaks määrata tsentnerites, sisestatakse puuduvate andmete kood 2.

Koodide 10790 „Muud köögiviljad“ ja 90900 „Muud“ puhul ei pea kogust esitama.

I.SA Müügi kogumaht

Müügi kogumahtu (SA) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguses laos oleva või selle aasta jooksul saagina kogutud toodangu müügi maht (Q) ja müügi väärtus (V). Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata neid kogusummast maha, vaid need tuleb märkida tabelisse H „Sisendid“.

I.FC Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised

Põllumajandusliku majapidamise omatarbimist ja mitterahalisi hüvitisi (FC) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida selliste toodete, mida tarbiti valdaja majapidamises ja/või kasutati mitterahalise tasuna kauba või teenuste eest tasumiseks (sh loonuspalk), väärtus (V). Kõnealuste toodete maksumus põllumajandustootja hindade alusel.

I.FU Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine

Põllumajandusliku majapidamise sisest tarbimist (FU) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguses laos olevate (hoiustatavate) toodete ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajanduslikus majapidamises tootmisvahendina kasutatud toodangu väärtus põllumajandustootja hindade alusel (V). See hõlmab järgmist:

—

loomasööt:

põllumajanduslikus majapidamises müügiks ettenähtud põllumajandustooted (tavaliselt turustamiseks ettenähtud tooted), mida aasta jooksul kasutati loomasöödaks. Põllumajanduslikust majapidamisest pärit ja majapidamisesiseselt (söödaks ja allapanuks) kasutatud õlgede maksumus määratakse ainult juhul, kui need õled kuuluvad selles piirkonnas ja kõnealusel aastal turustatavate toodete hulka. Kõnealuste toodete väärtus määratakse kindlaks põllumajandustootja hindade alusel;

—	seemned: põllumajanduslikus majapidamises müügiks ettenähtud, aasta jooksul taimekasvatuses seemnetena kasutatud toodete väärtus põllumajandustootja hindades;

—	muu majapidamisesisene tarbimine (sh puhkajatele toidu valmistamiseks kasutatud talutooted).

Tabel J

Loomakasvatus

Tabeli ülesehitus

Põllumajandusloomade kategooria

Kood (*)

		Veerud
Andmerühm		Keskmine arv	Arv	Väärtus	Karjamaal veedetud aeg	Juurdepääs välialale	Pidamisala tüüp
Andmerühm		A	N	V	D	Y	C
AN	Keskmine arv		—	—	—	—	—
OR	sh mahepõllumajanduslik		—	—	—	—	—
CO	sh mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekul		—	—	—	—	—
RN	Võrdlusarv	—		—	—	—	—
OV	Algseis	—			—	—	—
CV	Lõppseis	—			—	—	—
PU	Ostud	—			—	—	—
SA	Kogumüük	—			—	—	—
SS	Tapaloomade müük	—			—	—	—
SR	Müük edasiseks kasvatamiseks/tõuaretuseks	—			—	—	—
SU	Müük teadmata eesmärgil	—			—	—	—
DL	Surmade, sealhulgas hädatapmiste arv	—		—	—	—	—
FC	Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine	—			—	—	—
FU	Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine	—			—	—	—
TH	Pidamisala tüüp	—	—	—	—	—
TO	Välitingimustes veedetud aeg	—	—	—			—

Kood (*)	Kirjeldus
100	Hobuslased
210	Alla ühe aasta vanused pullid ja mullikad
220	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid
230	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad
240	Vähemalt kahe aasta vanused pullid
251	Aretusmullikad
252	Nuummullikad
261	Piimalehmad
262	Pühvelpiimalehmad
269	Muud kui piimalehmad
311	Uted
319	Muud lambad
321	Emakitsed
329	Muud kitsed
410	Põrsad eluskaaluga alla 20 kg
420	Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg
491	Nuumsead
499	Muud sead
510	Kodulinnud – broilerid
520	Munakanad
530	Muud kodulinnud
610	Emaküülikud
699	Muud küülikud
700	Mesilased
900	Muud loomad

Põllumajandusloomade kategooriad

Eristada tuleb järgmisi põllumajandusloomade kategooriaid:

100.	Hobuslased Sealhulgas ka traavlid, ratsahobused, eeslid, muulad, hobueeslid jms.

210.	Alla ühe aasta vanused pullid ja mullikad

220.	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

230.	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad Välja arvatud poeginud emased veised.

240.	Vähemalt kahe aasta vanused pullid

251.	Aretusmullikad Vähemalt kahe aasta vanused emased veised, kes ei ole poeginud ja keda peetakse tõuaretuseks.

252.	Nuummullikad Vähemalt kahe aasta vanused emased veised, kes ei ole veel poeginud ja keda ei peeta tõuaretuseks.

261.	Piimalehmad Emased veised (sh alla kaheaastased), keda peetakse üksnes või peamiselt inimtoiduks või piimatoodete valmistamiseks ette nähtud piima tootmiseks. Sealhulgas praagitud piimalehmad.

262.	Pühvelpiimalehmad Pühvellehmad (sh alla kaheaastased), kes on poeginud ja keda peetakse üksnes või peamiselt inimtoiduks või piimatoodete valmistamiseks ettenähtud piima tootmiseks. Sealhulgas praagitud pühvellehmad.

269.

Muud kui piimalehmad

1.	Poeginud emased veised (sh alla kahe aasta vanused), keda peetakse ainult või peamiselt vasikate saamiseks ning kelle piima ei kasutata inimtoiduks ega piimatoodete valmistamiseks.

2.	Töölehmad.

3.	Praagitud lehmad, kes ei ole piimalehmad (tapa eel nuumatud või nuumamata).

Kategooriate 210–252 ja 269 alla kuuluvad ka vastavad pühvlite ja/või emaste pühvlite kategooriad.

311.	Uted Vähemalt ühe aasta vanused tõuaretuseks mõeldud uted.

319.	Muud lambad Igas vanuses lambad, v.a uted.

321.

Emakitsed

329.	Muud kitsed Kitsed, välja arvatud emased aretusloomad.

410.	Põrsad eluskaaluga alla 20 kg Põrsad eluskaaluga kuni 20 kg.

420.	Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg Suguemised kaaluga vähemalt 50 kg, v.a praagitud emised (vt kategooria 499 „Muud sead“).

491.	Nuumsead Nuumsead eluskaaluga vähemalt 20 kg, v.a praagitud emised ja kuldid (vt kategooria 499 „Muud sead“).

499.	Muud sead Sead eluskaaluga vähemalt 20 kg, v.a suguemised (vt kategooria 420) ja nuumsead (vt kategooria 491).

510.	Kodulinnud – broilerid Broilertibud. Välja arvatud munakanad ja praagitud kanad. Välja arvatud tibud.

520.	Munakanad Sealhulgas noorkanad, munakanad, praagitud kanad ja aretuskuked munakanade jaoks. Noorkanad on noored kanad, kes ei ole veel munele hakanud. Välja arvatud tibud.

530.	Muud kodulinnud Sealhulgas pardid, kalkunid, haned, pärlkanad, jaanalinnud ja isased aretuslinnud (välja arvatud munakanade jaoks). Sealhulgas emased aretuslinnud. Välja arvatud tibud.

610.	Emaküülikud

699.	Muud küülikud

700.	Mesilased Märgitakse kasutuses olevate tarude arvuna.

900.	Muud loomad Sealhulgas tibud, hirved ja karusloomad. Ka muud taluturismis kasutatavad loomad. Välja arvatud muudest loomadest saadud tooted (vt tabel K, kategooria 900).

TABELI J ANDMERÜHMAD

J.AN. Keskmine arv (märkida üksnes veergu A)

Iga ühik vastab põllumajandusliku majapidamise ühele loomale aastas. Loomi loendatakse vastavalt nende aruandeaasta jooksul põllumajandusliku majapidamise oldud ajale.

Keskmine arv määratakse kindlaks kas regulaarsete inventeerimiste või saabumiste ja lahkumiste registreerimise teel. See hõlmab kõiki põllumajandusliku majapidamise loomi, sealhulgas lepingu alusel kasvatatavaid või nuumatavaid loomi (loomad, kes ei kuulu põllumajanduslikku majapidamisse ja keda põllumajanduslikus majapidamises kasvatatakse ja nuumatakse sellisel viisil, et kõnealust tegevust saab pidada valdaja poolt osutatud teenuseks, mis ei sisalda selliste loomade kasvatamise ja nuumamisega seotud tavapärast finantsriski) ning aastaks söödale võetud või antud loomi.

Keskmine arv (veerg A)

Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

J.OR Mahepõllumajanduslik

Määruse (EL) 2018/848 artiklites 9, 10, 11 ja 14 ning II lisa II osas sätestatud tootmiseeskirjade kohaselt kasvatatud loomade keskmine arv, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 3 punktis 6 ja artiklis 10 määratletud üleminekuajal olevad loomad.

J.CO Mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekul

Määruse (EL) 2018/848 artiklites 9, 10, 11 ja 14 ning II lisa II osas sätestatud tootmiseeskirjade kohaselt kasvatatud loomade keskmine arv, kes on veel üleminekuajal, nagu on määratletud kõnealuse määruse artikli 3 lõikes 6 ja artiklis 10.

J.RN. Võrdlusarv (märkida üksnes veergu N)

Võrdlusarv on põllumajanduslikus majapidamises teataval ajahetkel tavaliselt viibivate loomade arv. Seda kasutatakse põllumajandusliku majapidamise standardtoodangu ja majandusliku suuruse arvutamiseks. Vastupidi keskmisele arvule (AN) võimaldab see arvesse võtta ajavahemikku, mille jooksul on põllumajanduslikus majapidamises tootmistsükli erakorralise katkemise (nt haiguspuhangute) tõttu erandliku ajavahemiku jooksul vähem loomi või ei ole üldse loomi.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna või mesilastarude arvuna.

Kõnealust teavet ei pea esitama muude loomade kohta (kategooria 900).

Andmeid muutuja „J.RN Võrdlusarv“ kohta võib esitada erandjuhtudel (nt haigus põllumajanduslikus majapidamises või tapmine sanitaarsetel põhjustel). Nende andmete esitamine on vabatahtlik.

J.OV Algseis

Põllumajandusloomad aruandeaasta alguses, olenemata sellest, kas nad on kõnealusel ajal põllumajanduslikus majapidamises või mitte.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna või mesilastarude arvuna.

Kõnealust teavet ei pea esitama muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.

J.CV Lõppseis

Põllumajandusloomad aruandeaasta lõpus, olenemata sellest, kas nad on kõnealusel ajal põllumajanduslikus majapidamises või mitte.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna või mesilastarude arvuna.

Kõnealust teavet ei pea esitama muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus märgitakse hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.

J.PU Ostud

Viitab ostetud põllumajandusloomade koguväärtusele aruandeaasta jooksul.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna. Kõnealust teavet ei pea esitama muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Ostutehingute väärtus hõlmab ostukulusid. Kaasnevat abi ja toetusi ei arvata maha kõnealusest ostude kogusummast, vaid märgitakse tabelisse M „Toetused“ asjakohase kategooria alla (koodid 5100–5900).

J.SA Müügi kogumaht

Viitab müüdud põllumajandusloomade koguväärtusele aruandeaasta jooksul.

See hõlmab loomade või liha müüki tarbijatele oma tarbeks, olenemata sellest, kas loomad on tapetud põllumajanduslikus majapidamises või mitte.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kood 900).

Väärtus (veerg V)

Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata neid maha müügi kogusummast, vaid märgitakse koodi 2090 („Muud kariloomadega seotud erikulud“) alla. Kaasnevad toetused ja abi ei sisaldu kõnealuses müügi kogusummas, vaid need märgitakse tabelisse M „Toetused“ asjakohase kategooria alla (koodid 23111–2900).

J.SS Tapaloomade müük

Viitab aruandeaastal müüdud tapmiseks ettenähtud põllumajandusloomadele. Kõnealust teavet ei pea esitama aretusmullikate (kood 251), mesilaste (kood 700) ega muude loomade (kood 900) kohta.

Arv (veerg N)

Vt „Müügi kogumaht“

Väärtus (veerg V)

Vt „Müügi kogumaht“

J.SR Müük edasiseks kasvatamiseks või tõuaretuseks

Viitab aruandeaastal müüdud edasiseks kasvatamiseks või tõuaretuseks ettenähtud põllumajandusloomadele. Kõnealust teavet ei pea esitama nuummullikate (kood 252), mesilaste (kood 700) ega muude loomade (kood 900) kohta.

Arv (veerg N)

Vt „Müügi kogumaht“

Väärtus (veerg V)

Vt „Müügi kogumaht“

J.SU Müük teadmata eesmärgil

See tähendab aruandeaastal teadmata eesmärgil müüdud põllumajandusloomi. Kõnealust teavet ei pea esitama mesilaste (kood 700) ega muude loomade (kood 900) kohta.

Arv (veerg N)

Vt „Müügi kogumaht“

Väärtus (veerg V)

Vt „Müügi kogumaht“

J.DL Surmade, sealhulgas hädatapmiste arv

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna. See hõlmab hädatapmist ja loomade arvu vähendamist. Hädatapmine tähendab vigastatud või raske valu või kannatustega seotud haigusega loomade surmamist. Loomade arvu vähendamine tähendab pädeva asutuse järelevalve all toimuvat loomade surmamise protsessi rahvatervise, loomade tervise, loomade heaolu või keskkonnaga seotud põhjustel.

J.FC Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised

Viitab põllumajanduslikus majapidamises aruandeaasta jooksul oma tarbeks või mitterahalisteks hüvitisteks kasutatud põllumajandusloomadele.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna. Kõnealust teavet ei pea esitama muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus määratakse kindlaks õiglase väärtusena.

J.FU Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine

Viitab põllumajandusloomadele, keda kasutati edasise töötlemise sisendina põllumajanduslikus majapidamises aruandeaasta jooksul tehtud muu tulutoova tegevuse raames. See hõlmab põllumajandusloomi, keda kasutati:

—	toitlustamiseks, turistide majutamiseks;

—	põllumajandusloomade töötlemiseks lihatoodeteks ja söödaks.

See ei hõlma põllumajandusloomade ega liha müüki, olenemata sellest, kas loomad on tapetud põllumajandusettevõttes või mitte (vt müüki (SA) käsitlev teave).

Nimetatud väärtus on kirjendatud ka tabelisse H kui koodi 4070 (Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud) alla kuuluvad põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse kulud.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna. Kõnealust teavet ei pea esitama muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus määratakse kindlaks õiglase väärtusena.

J.TH Pidamisala tüüp

Kood (veerg C)

Pidamisala tüüpi määratlevad koodid valitakse allpool esitatud loetelust iga selles sisalduva loomakategooria kohta:

Tabel J

Pidamisala tüüpide koodid

Kood	Loomaliik	Pidamisala tüüp
10	Veised (kategooriad 210–269)	Lõaga latrid (läga)
20		Lõaga latrid (tahesõnnik)
30		Vabapidamisega/sulgudega pidamisala (läga)
40		Vabapidamisega/sulgudega pidamisala (tahesõnnik)
50		Alati välitingimustes
60		Muud liiki pidamisala (läga)
70		Muud liiki pidamisala (tahesõnnik)
80	Lambad ja kitsed (kategooriad 311–329)	Sügav allapanu
90		Restpõrand
100		Kõva põrand
110		Alati välitingimustes
120	Sead (kategooriad 410–499)	Täielik restpõrand
130		Osaline restpõrand
140		Kõva põrand (tahesõnnik)
150		Kogu pidamisala on sügav allapanu
160		Välitingimustes (vabapidamine)
170		Muud liiki pidamisala (läga)
180		Muud liiki pidamisala (tahesõnnik)
190	Kodulinnud (kategooriad 510–530)	Sügav allapanu
200		Lindla
210		Sõnnikutransportööriga puurid
220		Sügava sõnnikuhoidlaga puurid
230		Sõnnikuhoidlaga puurid
240		Välitingimustes (vabapidamine)
250		Muud liiki pidamisalad

Kui mis tahes loomakategooria puhul kasutatakse rohkem kui üht liiki pidamisala, esitatakse ainult see pidamisala tüüp, kus asub enamik selle loomakategooria loomi. Andmed esitatakse põllumajandusaruannetes igal aastal. Andmeid võib siiski koostada või koguda harvemini, tingimusel et seda tehakse vähemalt kord viie aasta jooksul.

Pidamissüsteemide kirjeldus

Lõaga latrid. Lõaga latrid on loomapidamishooned, kus loomad on oma kohal lõas ega saa vabalt liikuda. Seda tüüpi pidamisalad võivad sisaldada sõnnikut, mis on eraldatud tahe- ja vedelsõnnikuna, kui latri põrand on kaldes betoonpõrand allapanuga (nt õled, õlepuru, saepuru) ja loomade taga asetseb madal renn, kuhu kogutakse osa väljaheidetest ja uriinist, samas kui osa sellest kõrvaldatakse korrapäraselt tahesõnnikuna. Mõnel juhul on renn varustatud äravoolutoruga nõrgvedeliku kogumiseks või renni võib asendada sügavam kanal vedela osa kogumiseks ja säilitamiseks. Tavaliselt viiakse sõnnik hoonest mehaaniliselt välja tahesõnnikuna/laudasõnnikuna. Samuti võivad need sisaldada sõnnikut lägana, kui latri põrand on ühetasane betoonpõrand restiga kaetud kanaliga loomade taga või täisrestpõrand väljaheidete ja uriini kogumiseks lägana. Sellisel juhul kogunevad sõnnik ja uriin põrandaalusesse hoidlasse, kus moodustub läga.

Vabapidamine ja sulgudega pidamisala. Vabapidamine tähendab loomapidamishooneid, kus loomadel on lubatud vabalt liikuda ja loomad võivad vabalt liikuda kogu hoone või sulu (väike aedik kariloomadele) piires. Vabapidamise ala võib sisaldada tahesõnnikut, kui on betoonpõrand, mida puhastatakse sagedamini, kaapides piirkonnas, kus loomad toituvad ja/või joovad. Tavaliselt on põrandal paks allapanukiht (enamasti õled). See allapanu eemaldatakse hoonest tavaliselt üks või kaks korda talve jooksul laudasõnnikuna. Seda liiki pidamisala hulka kuuluvad ka sulgudega pidamisalad, mis on hooned.

Välitingimustes pidamine hõlmab karjamaad, vabapidamist ja koplit.

Restpõrandaga pidamisalad. Loomapidamishooned, kus põrandad on täielikult kaetud restiga. Põrand on täielikult kaetud restidega, st läbi kogu põrandat katvate restide kogunevad sõnnik ja uriin põrandaalusesse hoidlasse, kus moodustub läga.

Osaline restpõrand. Loomapidamishooned, kus põrandad on osaliselt kaetud restiga. Põrand on osaliselt kaetud restidega, st läbi põrandat osaliselt katvate restide kogunevad sõnnik ja uriin põrandaalusesse hoidlasse, kus moodustub läga.

Sügav allapanu sigadele: hooned, kus kasutatakse õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine) ning mille põrand on kaetud paksu allapanukihiga (õled, turvas, saepuru või sarnane sõnnikut ja uriini siduv materjal), mis eemaldatakse teatud pikema intervalli (nt mitme kuu) tagant.

Muud liiki pidamisalad. Pidamisalad, mis erinevad eespool nimetatutest.

Vabapidamine. Vabapidamine on kasvatusmeetod, mille puhul loomad võivad vähemalt osa päeva jooksul vabalt liikuda välitingimustes, selle asemel et hoida neid iga päev 24 tundi pidamisruumis.

Sügav allapanu kodulindude munakanade jaoks, mille pidamisalal kasutatakse õlgedest allapanu (samaväärne sügavallapanul vabapidamisega) ning mille põrand on kaetud paksu allapanukihiga (õled, turvas, saepuru või sarnane sõnnikut siduv materjal), mis eemaldatakse teatud pikema intervalli (nt mitme kuu) tagant. Lihtne suletud soojustatud hoone kas sund- või loomuliku ventilatsiooniga. Vähemalt kolmandik põrandast peab olema kaetud allapanuga (nt õlepuru, puidulaastud) ja kaks kolmandikku peab olema varustatud restiga kaetud hoidlaga lindude väljaheidete kogumiseks 13–15 kuud kestva munemisperioodi jooksul. Munemispesad ning söögi- ja veenõud asetatakse restiga kaetud ala kohale, et hoida allapanu kuivana.

Lindlad. Lindlaid nimetatakse ka mitmetasandilisteks süsteemideks või õrrekanalateks. Neis on lisaks põrandale üks või mitu avadega platvormi, millest sõnnik ei saa alumistele lindudele peale kukkuda. Mõnes süsteemi osas on lindude jaoks olemas vähemalt kaks tasandit. Lindla on soojusisolatsiooni, sundventilatsiooni ja kas loomuliku või kunstliku valgusega konstruktsioon. Seda võib kombineerida vabapidamisega ja välitingimustes oleva siblimisalaga. Linde peetakse suurtes rühmades ja nad võivad vabalt liikuda kogu hoone alal mitmel tasandil. Ruum on jagatud erinevateks aladeks: söötmine ja joomine, magamine ja puhkamine, siblimine, munemine. Kuna linnud saavad kasutada mitut tasandit, on lubatud suurem asustustihedus võrreldes sügavallapanul pidamisalaga. Väljaheited eemaldatakse sõnnikutransportööridega või kogutakse sõnnikuhoidlasse.

Sõnnikutransportööriga puurid. Täiustamata puurid on loomapidamissüsteemid, kus munakanu hoitakse üksinda või mitmekesi puurides, mis asuvad suletud hoones, mis on sundventilatsiooniga ning valgustussüsteemiga või ilma valgustussüsteemita. Linde hoitakse astmelistes puurides, mis on tavaliselt valmistatud terastraadist ja paigutatud pikkade ridadena. Väljaheited kukuvad läbi puuripõhja ja need kogutakse säilitamiseks puuride all paiknevasse hoidlasse või kanalisse või need eemaldatakse sõnnikutransportööri või kaabitsasüsteemi abil. Puurides hoitavate munakanade väljaheiteid ei segata muu materjaliga, näiteks allapanuga, ning need võidakse kuivatada või neile võidakse lisada vett, et sõnniku käsitlemine oleks hõlpsam. Sõnnikutransportööriga puurid on täiustamata puurid, kus sõnnik viiakse puurialuse lindi abil hoonest välja ja kogutakse kokku tahesõnnikuna/laudasõnnikuna.

J.TO Välitingimustes veedetud aeg

Karjatamisaeg (veerg D)

Täiskarjatamise päevade arv. Kui loomi karjatatakse vähem kui kaks tundi päevas, ei loeta seda karjatamispäevaks. Teave esitatakse kategooria 261 piimalehmade, 269 muude kui piimalehmade, 311 aretuslammaste ja 321 aretuskitsede kohta.

Juurdepääs välialale (veerg Y)

Välialad:

Välialad, millel on püsiv juurdepääs, tavaliselt läbilaskmatu põrandaga, sealhulgas karjatamata rohumaa, kus loomad saavad veeta osa päevast. Kui väliala on loomadele ligipääsetav, võetakse seda arvesse.

Tuleb kasutada järgmisi koode:

0	Ei, kariloomadel puudub juurdepääs välialale

1	Jah, kariloomadel on juurdepääs välialale

Tabel K

Loomsed saadused ja loomadega seotud teenused

Tabeli ülesehitus

Loomsete saaduste või teenuste kategooria			Kood (*)
Puuduvad andmed			Kood (**)

		Veerud
Andmerühm		Kogus		Väärtus
		Q		V
OV	Algseis
CV	Lõppseis
PR	Tootmine			—
SA	Müügitulud
FC	Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine
FU	Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine

Kood (*)	Kirjeldus
261	Lehmapiim
262	Pühvlipiim
311	Lambapiim
321	Kitsepiim
330	Vill
531	Inimtoiduks ettenähtud munad (kõik kodulinnud)
532	Haudemunad (kõik kodulinnud)
700	Mesi ja mesindussaadused
800	Sõnnik
900	Muud loomsed saadused
1100	Lepinguline loomakasvatus
1200	Muud loomadega seotud teenused

Puuduvad andmed

Kood (**)	Kirjeldus
0	Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.
2	Kood 2 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei ole võimalik tegelikku toodangut kindlaks määrata tsentnerites (või munade puhul tuhandetes).
4	Kood 4 tuleks märkida, kui on ainult varud ja tegelik toodang puudub.

Loomsete saaduste ja loomadega seotud teenuste kategooriad

Loomsed saadused ja loomadega seotud teenused jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

261	Lehmapiim
262	Pühvlipiim
311	Lambapiim
321	Kitsepiim
330	Vill
531	Inimtoiduks ettenähtud munad (kõik kodulinnud)
532	Haudemunad (kõik kodulinnud)
700	Mesi ja mesindussaadused: mesi, mõdu ning muud mesindussaadused ja kõrvaltooted
800	Sõnnik
900	Muud loomsed saadused (paaritustasud, embrüod, vaha, hane- või pardimaks, muude loomade piim jne)
1100	Lepinguline loomakasvatus Lepingu alusel toimuvast loomakasvatusest saadud tulu, mis vastab peamiselt selliste osutatud teenuste eest saadud tasule, mille puhul valdaja ei võta endale kõnealuste loomade kasvatamise ja nuumamisega tavaliselt kaasnevat majanduslikku riski, nt veised, lambad, kitsed, sead, kodulinnud.
1200	Muud loomadega seotud teenused Muudest loomadega seotud teenustest saadud tulu (söödale võtmine jne)

TABELI K ANDMERÜHMAD

Sõnniku (kood 800) kohta märgitakse veeru väärtuses (V) üksnes müüki (SA) käsitlevad andmed.

Muude loomsete saaduste (kood 900) puhul esitatakse teave üksnes väärtuse (veerus V) kohta, kuna heterogeensete toodete kogumi kogust ei ole võimalik märkida.

Selliste loomadega seotud teenuste puhul nagu lepingu alusel toimuv loomakasvatus (kood 1100) ja muud teenused (kood 1200) esitatakse teave üksnes tulu kohta, mis tuleb märkida väärtust hõlmava veeru (V) müüki (SA) käsitleva teabe alla.

Kogus (veerg Q)

Need kogused märgitakse tsentnerites (100 kg), välja arvatud munade puhul (koodid 531 ja 532), mis kirjendatakse tuhandete kaupa.

Muude mesindussaaduste kui mee puhul (kood 700) tuleb kogus väljendada mee-ekvivalendi tsentnerites.

K.OV Algseis

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted, välja arvatud põllumajandusloomad.

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevaid juhiseid.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtiva õiglase väärtuse alusel.

K.CV Lõppseis

Aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus, välja arvatud põllumajandusloomad.

Kogus (veerg Q)

Kohaldatakse tabeli K juhiseid.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtiva õiglase väärtuse alusel.

K.PR Aruandeaasta toodang

Kogus (veerg Q)

Aruandeaasta jooksul toodetud loomsete toodete kogused (v.a võimalikud kaod). Kõnealused kogused märgitakse põllumajandusliku majapidamise põhitoodete juurde (v.a kõrvalsaadused). See hõlmab ka põllumajandusettevõttega seotud muu tulutoova tegevuse raames töötlemiseks kasutatud toodangut.

Toodangu hulka ei kuulu piim, mida vasikad udarast imevad.

K.SA Müügitulud

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus.

Kogus (veerg Q)

Kohaldatakse tabeli K juhiseid.

Väärtus (veerg V)

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus (olenemata sellest, kas tulu on aruandeaastal laekunud või mitte).

Müüdud toodangu koguväärtus sisaldab põllumajandusettevõttesse tagastatud toodete maksumust (lõss jne). Viimati nimetatud väärtus lisatakse samuti põllumajandusettevõtte kuludesse.

Aruandeaasta jooksul saadud hüvitised (nt kindlustushüvitis) tuleb lisada asjaomaste toodete müügitulule, kui kõnealuseid hüvitisi saab seostada nende toodete tootmisega. Muul juhul kantakse need koodi 900 „Muud loomsed saadused“ alla.

Kui on teada võimalikud turustuskulud, ei arvata neid müügi kogusummast maha, vaid kantakse tabelisse H „Sisendid“ koodi 2090 „Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud“ alla.

K.FC Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised

Valdaja majapidamises tarbitud tooted ja/või kauba või teenuste eest tasumiseks kasutatud mitterahaline tasu (sh loonuspalk). Kõnealust teavet ei pea esitama haudemunade kohta (kood 532).

Kogus (veerg Q)

Kohaldatakse tabeli K juhiseid.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel.

K.FU Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajanduslikus majapidamises sisendina kasutatud toodang. See hõlmab järgmist:

—	loomasööt: põllumajandusliku majapidamise turustamiseks ettenähtud talutooted (tavaliselt turustamiseks ettenähtud tooted), mida aasta jooksul kasutati loomasöödaks. Piim, mida vasikad udarast imevad, ei kuulu ettevõttesisese tarbimise hulka.

—

tooted, mida on kasutatud põllumajandusettevõttega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse raames:

—	toitlustamiseks, turistide majutamiseks jne

—	edasiseks töötlemiseks (piim, mida töödeldakse võiks, juustuks jne).

Kogus (veerg Q)

Kohaldatakse tabeli K juhiseid.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel. Nimetatud väärtused lisatakse samuti põllumajandusettevõtte kuludesse.

Tabel L

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse käive

Tabeli ülesehitus

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse kategooria		Kood (*)
Puuduvad andmed		Kood (**)

		Veerud
Andmerühm		Kogus	Väärtus
		Q	V
OV	Algseis	—
CV	Lõppseis	—
PR	Tootmine		—
SA	Müügitulud	—
FC	Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine	—
FU	Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine	—

Kood (*)	Kirjeldus
261	Lehmapiima töötlemine
263	Muude loomade piima töötlemine
900	Liha või muude loomsete saaduste töötlemine
1010	Taimekasvatussaaduste töötlemine
1020	Metsandus ja puidu töötlemine
2010	Lepinguline töö
2020	Turism, majutus, toitlustus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused
2030	Taastuvenergia tootmine
9000	Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse käive

Kood (**)	Kirjeldus
0	Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.
1	Kood 1 tuleks märkida, kui toodang on saadud sisseostetud loomade või looma- või taimekasvatussaaduste ümbertöötamise tulemusena.
2	Kood 2 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei ole võimalik tegelikku toodangut kindlaks määrata tsentnerites.
4	Kood 4 tuleks märkida, kui on ainult varud ja tegelik toodang puudub.

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse kategooria

Põllumajandusliku majapidamisega seotud muu tulutoova tegevused jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

261

Lehmapiima töötlemine

263

Muude loomade piima, nt pühvli-, lamba- ja kitsepiima töötlemine

900

Liha või muude loomsete saaduste töötlemine

1010

Taimekasvatussaaduste töötlemine, v.a vein ja oliiviõli. See hõlmab sellise alkoholi tootmist, mis ei ole valmistatud viinamarjadest, siidrist või pirnisiidrist.

1020

Metsandus ja puidu töötlemine. See hõlmab metsamaterjali, kasvava metsa, muude metsasaaduste kui puidu (kork, männivaik jne) ja töödeldud puidu müüki aruandeaastal.

2010

Lepinguline töö teiste jaoks. Tasu eest seadmete kasutusse andmist põllumajandusliku majapidamise tööjõudu kasutamata või üksnes põllumajandusliku majapidamise tööjõu kasutamist lepingulises töös ei käsitata mitte muu tulutoova tegevuse, vaid põllumajandusliku tegevuse osana.

2020

Turism, majutus, toitlustus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused. See hõlmab turismist laekunud tasusid (telkimine, suvilad, ratsutamis-, küttimis- ja kalapüügivõimalused jne).

2030

Taastuvenergia tootmine. See hõlmab turustamise eesmärgil taastuvenergia (k.a biogaasi, biokütuse või elektrienergia) tootmist tuuleturbiinide või muude seadmete abil või põllumajanduslikust toorainest. See ei hõlma järgmisi tegevusi, mida käsitatakse põllumajandusliku majapidamisepõllumajandusliku tegevuse osana:

—	taastuvenergia tootmine üksnes põllumajandusliku majapidamise omatarbeks;

—	maa või katusepinna rendile andmine selliste rajatiste nagu tuuleveskid või päikesepaneelid kasutuselevõtuks;

—	tooraine müük teisele ettevõttele taastuvenergia toomiseks.

9000

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse käive. Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus, mida ei ole mujal mainitud.

TABELI L ANDMERÜHMAD

Kogus (veerg Q)

Need kogused märgitakse tsentnerites (100 kg).

Piimatoodete (koodid 261 ja 263) puhul märgitakse vedelpiima kogus, olenemata sellest, millisel kujul seda müüakse, omatarbimiseks või mitterahalise tasuna või muuks otstarbeks kasutatakse (rõõsk koor, või, juust jne).

L.OV Algseis

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted.

Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010), turismiga seotud tegevuse (kood 2020), taastuvenergia tootmise (kood 2030) ja muu põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse (kood 9000) kohta.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse kindlaks hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.

L.CV Lõppseis

Aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse kindlaks hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.

L.PR Aruandeaasta toodang

Kogus (veerg Q)

Nimetatud teave esitatakse üksnes piima töötlemisega (koodid 261–263) seotud kategooriate kohta.

See vastab põllumajandusettevõttes aruandeaastal toodetud ja töödeldud toodete valmistamiseks kasutatud vedelpiima kogusele.

L.SA Müügitulud

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus ning muust tulutoovast tegevusest saadud tulu.

Väärtus (veerg V)

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus (olenemata sellest, kas tulu on aruandeaastal laekunud või mitte).

Aruandeaasta jooksul saadud hüvitised (nt kindlustushüvitis) tuleb lisada asjaomaste toodete müügitulule, kui kõnealuseid hüvitisi saab seostada nende toodete tootmisega. Muul juhul tuleb need kanda tabelisse I „Põllumajanduskultuurid“ koodi 90900 „Muud“ alla.

Müügi kogusumma ei sisalda aruandeaasta jooksul toodete jaoks saadud abi ja toetusi; need kantakse tabelisse M „Toetused“ tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse asjakohasesse kategooriasse (koodid 23111–2900). Kui on teada võimalikud turustuskulud, ei arvata neid müügi kogusummast maha, vaid kantakse tabeli H „Sisendid“ asjakohasesse kategooriasse „Muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud“ (koodid 4010–4090).

L.FC Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised

Valdaja majapidamises tarbitud tooted ja/või kauba või teenuste eest tasumiseks kasutatud mitterahaline tasu (sh loonuspalk).

Kõnealust teavet ei pea esitama lepingulise töö (kood 2010), turismiga seotud tegevuse (kood 2020) ja taastuvenergia tootmise (kood 2030) kohta.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel.

L.FU Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajanduslikus majapidamises sisendina kasutatud toodang. Siia kuuluvad põllumajandustootmise tooted (juustuks töödeldud piim, leivaks töödeldud teravili, singiks töödeldud liha jne), mida kasutati sisendina toitlustamiseks või turistide majutamiseks.

Kõnealust teavet ei pea esitama lepingulise töö (kood 2010), turismiga seotud tegevuse (kood 2020) ja taastuvenergia tootmise (kood 2030) kohta.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel.

Tabel M

Toetused

Tabeli ülesehitus

	Toetuse kategooria / haldusteave	Kood (*)
	Rahastamine	Kood (**)
	Põhiüksus	Kood (***)
Andmerühm		Veerud
		Põhiüksuste arv	Väärtus	Tüüp
		N	V	T
S	Toetus			—
AI	Haldusteave		—

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (*)	Rühm	Kategooriate kirjeldus	Veerud
Kood (*)	Rühm	Kategooriate kirjeldus	N	V	T
		Tootmisest lahti seotud toetus
1250	S	Baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks			—
1300	S	Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks			—
1400	S	Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad (ökokavad)			—
1600	S	Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele			—
1700	S	Väikepõllumajandustootjate toetus			—
		Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus
		Põllukultuurid
		Teraviljad, õliseemned ja valgurikkad taimed
23111	S	Teravili			—
23112	S	Õliseemned			—
23114	S	Valgurikkad taimed ja kaunviljad			—
2312	S	Kartul			—
23121	S	millest tärklisekartul			—
2313	S	Suhkrupeet			—
		Tehnilised kultuurid
23141	S	Lina			—
23142	S	Kanep			—
23143	S	Humal			—
23144	S	Suhkruroog			—
23145	S	Sigur			—
23149	S	Muud tehnilised kultuurid			—
		Muud põllumajanduskultuurid
2315	S	Köögiviljad			—
2316	S	Kesa			—
2317	S	Riis			—
2319	S	Määratlemata põllukultuurid			—
2320	S	Püsirohumaa			—
2321	S	Kuivsööt			—
2322	S	Puuvilla eritoetus			—
2323	S	Puuvillasektori riiklik ümberkorraldamiskava			—
2324	S	Seemnete tootmine			—
		Püsikultuurid
23311	S	Marjad			—
23312	S	Pähklid			—
2332	S	Õun- ja luuviljad			—
2333	S	Tsitruseistandikud			—
2334	S	Oliiviistandikud – oliiviõli ja lauaoliivid			—
2335	S	Viinamarjaistandused			—
2339	S	Mujal nimetamata püsikultuurid			—
		Loomad
2341	S	Piimandus			—
2342	S	Veise- ja vasikaliha			—
2343	S	Kariloomad (liik täpsustamata)			—
2344	S	Lambad ja kitsed			—
2345	S	Sead ja kodulinnud			—
2346	S	Siidiussid			—
2347	S	Mesindustooted			—
2349	S	Mujal nimetamata loomad			—
2410	S	Lühikese raieringiga madalmetsad			—
2490	S	Mujal nimetamata tootmiskohustusega seotud toetused			—
		Erakorralised toetused ja abi
2810	S	Loodusõnnetuste tekitatud kahju hüvitamiseks antav abi			—
2890	S	Muud erakorralised toetused ja abi			—
2900	S	Mujal nimetamata otsetoetused			—
		Maaelu areng
3100	S	Investeeringud, sealhulgas niisutamisse			—
3200	S	Noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus			—
3310	S	Halduskohustused (keskkonna-, kliima- ja muud kohustused) (v.a loomade heaolu ja mahepõllumajandus)			—
3320	S	Loomade heaolu toetused
3350	S	Mahepõllumajandus			—
3400	S	Teatavatest kohustuslikest nõuetest (nt Natura 2000, veepoliitika raamdirektiiv) tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid			—
3500	S	Looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevad piirangud			—
	S	Metsandus / mittetootlikud investeeringud
3610	S	Investeeringud metsaalade arendamisse ja metsade elujõulisuse parandamisse			—
3620	S	Natura 2000 toetused metsandus- ning metsakeskkonna- ja kliimateenustele ning metsade kaitse korraldamiseks			—
3750	S	Toetused loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamiseks ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmiseks			—
3760	S	Riskijuhtimisvahendid			—
3770	S	Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine
3780	S	Koostöö
3900	S	Muud maaelu arengu toetused			—
		Kuludega seotud abi ja toetused
4100	S	Palgad ja sotsiaalkindlustus			—
4200	S	Mootorikütused			—
		Põllumajandusloomad
4310	S	Kariloomade sööt			—
4320	S	Sigade ja kodulindude sööt			—
4330	S	Muud põllumajandusloomadega seotud kulud			—
		Põllumajanduskultuurid
4410	S	Seemned			—
4420	S	Väetised			—
4430	S	Taimekaitse			—
4440	S	Muud põllumajanduskultuuridega seotud erikulud			—
		Põllumajandustootmise üldkulud
4510	S	Elekter			—
4520	S	Kütteained, kokku			—
4521	S	millest maagaas ja tööstuslikult toodetud gaasid			—
4522	S	millest nafta ja naftasaadused			—
4523	S	millest tahked fossiilkütused			—
4524	S	millest taastuvkütused			—
4530	S	Vesi			—
4540	S	Kindlustus			—
4550	S	Intressid			—
4600	S	Muu tulutoova tegevusega seotud kulud			—
4900	S	Muud kulud			—
		Põllumajandusloomade ostmisega seotud abi ja toetused
5100	S	Lüpsikarja ostmine			—
5200	S	Lihakarja ostmine			—
5300	S	Lammaste ja kitsede ostmine			—
5400	S	Sigade ja kodulindude ostmine			—
5900	S	Muude loomade ostmine			—
9000	S	Erinevused võrreldes eelnevate aruandeaastatega			—
		Liikmesriikide kohustused seoses maa heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega (maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded (HPK) 2, 8 ja 9)
10010	AI	HPK 2 märg- ja turbaalade kohta	—	—
10011	AI	HPK 2: märg- ja turbaalade hektarite arv – püsirohumaa		—	—
10012	AI	HPK 2: märg- ja turbaalade hektarite arv – põllumaa		—	—
10013	AI	HPK 2: märg- ja turbaalade hektarite arv – püsikultuurid		—	—
10400	AI	HPK 9: muutmise või kündmise keeld	—	—
10401	AI	HPK 9: Natura 2000 aladel asuva püsirohumaa hektarite arv		—	—
10402	AI	HPK 9: määratud keskkonnatundliku püsirohumaa hektarite arv Natura 2000 aladel, mis on kaitstud HPK 9 alusel ja mille põllumajandustootjad on deklareerinud		—	—
10403	AI	HPK 9: määratud keskkonnatundliku püsirohumaa hektarite arv väljaspool Natura 2000 alasid, mis on kaitstud HPK 9 raames ja mille põllumajandustootjad on deklareerinud, kui on kohaldatav.		—	—

Toetuste rahastamist kirjeldavad koodid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (**)	Kirjeldus
0	Ei kohaldata: seda koodi kasutatakse haldusteabe puhul.
1	Toetust rahastatakse üksnes liidu eelarvest.
2	Meedet kaasrahastavad liit ja liikmesriik.
3	Meedet ei rahastata liidu eelarvest, vaid muudest riiklikest allikatest.

Põhiüksusi määratlevad koodid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (***)	Kirjeldus
0	Ei kohaldata: seda koodi kasutatakse haldusteabe puhul.
1	Toetust makstakse ühe looma kohta.
2	Toetust makstakse hektari kohta.
3	Toetust makstakse tonni kohta.
4	Põllumajanduslik majapidamine / muu: toetust makstakse kogu põllumajanduslikule majapidamisele või viisil, mis ei vasta muudele kategooriatele.

Tabel M „Toetused“ hõlmab abi ja toetusi, mida põllumajanduslik majapidamine on saanud avaliku sektori asutustelt, mida rahastatakse nii liikmesriigi kui ka liidu eelarvest. Samuti hõlmab see haldusteavet maa heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kohta.

TABELI M ANDMERÜHMAD

S Toetused

Abi ja toetused määratakse kindlaks toetuse kategooria (S), rahastamise ja põhiüksuste järgi. Iga kande puhul tuleb märkida põhiüksuste arv (N) ja saadud toetuse summa (V). Toetuse kategooria kohta võib teha mitu märget, kuna põhiüksused ja/või rahastamisallikas võivad üksteisest erineda.

Üldjuhul peavad tabelisse M kantud abi ja toetused langema kokku jooksva aruandeaasta abi ja toetustega, hoolimata sellest, millal toetus kätte saadi (aruandeaasta võrdub taotlusaastaga). Erandiks on investeeringutoetused ja maaelu arengu toetused, v.a looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alade toetused, kuna tabelisse märgitud summad peaksid kajastama aruandeaasta jooksul tegelikult saadud toetusi (aruandeaasta võrdub taotlusaastaga).

AI Haldusteave

Teatavad liikmesriikide kohustused seoses maa heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega (HPK nõuded 2 ja 9) on määratletud haldusteabe (AI) kategooria järgi. Iga kande puhul tuleb märkida põhiüksuste arv (N) ja/või tüüp (T), nagu tabelis märgitud.

Põhiüksuste arv (N) vastab alale, millel rakendatakse HPK nõudeid, väljendatud hektarites.

Tüüp (T) viitab HPK rakendamisele põllumajandusliku majapidamise tasandil ja valitakse järgnevast loetelust:

Kood	Kirjeldus
1	Põllumajanduslik majapidamine on kohustatud täitma haldusnõudeid.
2	Põllumajandusliku majapidamise suhtes kohaldatakse ÜPP strateegiakavas kindlaks määratud vabastust või erandit vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 13 lõike 1 teisele lõigule ja artikli 13 lõikele 2a.

Tabel MI

Turgude lõimimine

Tabeli ülesehitus

Kategooria		Kood

		Veerud
Andmerühm		Müüdud väärtuse osakaal (%)	Lepingu liik	Hinnakokkulepped	Väärtuse jaotamine	Lepingutingimused
		S	C	P	V	R
MI	Turgude lõimimine

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood	Kirjeldus	Rühm	S	C	P	V	R
100	Otsemüük tarbijale	MI		—	—	—	—
200	Tootjaorganisatsioon/ühistu	MI		—
300	Jaemüüja	MI
400	Toidutöötleja	MI
500	Hulgimüüja	MI
600	Muud põllumajandusettevõtted	MI
700	Ekspordivahendajad	MI
800	Muud	MI

Turgude lõimimist käsitlev andmerühm viitab peamise põllumajandustoote müügile müügiväärtuse alusel asjaomasel aruandeaastal. Asjaomase põhitoote puhul tuleb märkida eri ostjatele müüdud toote osakaal ja asjaomaste lepinguliste kokkulepete omadused. Kui põhitoode müüakse erinevatele ostjatele ja/või erinevate lepingutingimuste alusel, kohaldatakse sama kõrgema müügiväärtuse kriteeriumi (st salvestatud teave viitab peamisele ostjale ja/või põhilepingule müügiväärtusena).

Veergude kirjeldus

S. Müüdud väärtuse osakaal (%)

Müüdud väärtuse osakaalu arvutamisel määratakse kindlaks peamise põllumajandustoote koguväärtuse protsent asjaomasel aruandeaastal müüdud müügiväärtusest ostja liikide kaupa.

C. Lepingu liik

Tuleb märkida, kas põllumajandustootja ja ostja vahel on sõlmitud kirjalik leping peamise põllumajandustoote müügi kohta. Kui asjaomast peamist põllumajandustoodet müüakse erinevate lepingutega, tuleb esitada ainult teave põhilepingu müügiväärtuse kohta.

Kasutatavad koodid:

Jah

P. Hinnakokkulepped

Kui on olemas kirjalik leping (st punkti C sisestatud väärtus on 2), tuleb märkida sellise lepinguga hõlmatud peamise põllumajandustoote müügi hinnakokkuleppe liik.

Kasutatavad koodid:

1	Püsiv hind (st lepingus nähakse ette hind, mis ei muutu olenemata kulude, turutingimuste või muude muutujate kõikumisest).

2	Muutuv hind (st lepinguga nähakse ette hinnavalem, milles sätestatakse näitajad, indeksid ja/või arvutusmeetodid, mis kajastavad turutingimuste, koguste ning tarnitavate toodete kvaliteedi ja koostise muutusi).

V. Väärtuse jaotamine

Kui on olemas kirjalik leping (st punkti C sisestatud väärtus on 2), tuleb märkida, kas lepinguga määratakse kindlaks, kuidas asjaomaste toodete või muude kaubaturgude asjaomaste turuhindade mis tahes muutused jaotatakse lepinguosaliste vahel, sealhulgas boonuste või kahjumi jagamise kaudu.

Kasutatavad koodid:

Jah

R. Lepingutingimused

Kui on olemas kirjalik leping (st punktis C märgitud väärtus on 2), tuleb lepingutingimustes märkida tarnitavate kaupade kogused, tarnete sagedus, maksetingimused ja karistused sellise lepinguga hõlmatud peamise põllumajandustoote müügi puhul.

Kasutatavad koodid (võimalik valida mitu):

1.	Lepinguga nõutakse toodete regulaarset tarnimist kogu lepingu kehtivusaja jooksul.

2.	Lepingu kestus on kuni üks aasta ilma automaatse pikendamisklauslita (st kõiki lepingus sisalduvaid tingimusi lisaks hinnale, sealhulgas tarnete sagedus, maksetingimused jne, pikendatakse automaatselt).

3.	Lepingu alusel tarnitud toodete eest tasutakse kuni 30 päeva jooksul alates kauba tarnimisest.

4.	Lepingud sisaldavad tootja suhtes kehtestatavaid karistusi nõuete täitmata jätmise ja/või vääramatu jõu korral.

Tabel DI

Innovatsioon ja digiüleminek

Tabeli ülesehitus

Innovatsiooni ja digiülemineku kategooriad		Kood

		Veerud
Andmerühm		Osalemine	Kasutuselevõtt
Andmerühm		P	U
IN	Innovatsiooniprojektid ja -võrgustikud
FM	Põllumajandusliku majapidamise juhtimine
PF	Täppispõllumajandus
LM	Masinad loomakasvatuse jaoks

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood	Kirjeldus	Rühm	P	U
110	Teadus- ja innovatsiooniprojekt	IN		–
120	Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühm	IN		–
130	Näidisfarm	IN		–
140	Põllumajandustootjate võrgustik	IN		–
150	Muu võrgustik	IN		–
210	Põllumajandusliku majapidamise juhtimisteabesüsteem	FM	–
310	Taimekasvatuse robootika	PF	–
320	Täppisviljelus	PF	–
330	Kultuuride täppisseire	PF	–
410	Loomade heaolu ja tervise kontroll	LM	–
420	Automaatsed söötmissüsteemid	LM	–
430	Lauda sisekliima automaatne reguleerimine	LM	–
440	Lüpsirobotid	LM	–

KATEGOORIATE KIRJELDUS

110 Teadus- ja innovatsiooniprojekt

Ettevõtete algatatud teadus- ja innovatsiooniprojektide eesmärk on uuendada ja kasutusele võtta uusi tooteid ja teenuseid või parandada olemasolevaid pakkumisi. Need võivad tuleneda põllumajandustootjate, teadlaste ja muude ettevõtjate koostööst mitme osalejaga lähenemisviisi kaudu, mis suurendab teadusuuringute ja innovatsiooni alaseid jõupingutusi ning teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõttu põllumajandusettevõttes.

120 Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühm

EIP-AGRI töörühma projekt hõlmab partnereid, kellel on täiendavad teadmised (nt teaduslikud, tehnilised, organisatsioonilised jne), kes loovad innovatsiooniprojektis koos praktilisi lahendusi põllumajanduse, metsanduse ja maakogukondade jaoks. Sellesse võivad kuuluda mitmesugused Euroopa põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsiooni süsteemide (Agricultural Knowledge and Innovation Systems – AKIS) osalejad, sealhulgas põllumajandustootjad, metsandusettevõtjad, teadlased, nõustajad, ettevõtjad, keskkonnarühmad, tarbijate huvirühmad või muud valitsusvälised organisatsioonid, et edendada innovatsiooni põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades.

130 Näidisfarm

Näidisfarm (või katse- või mudelfarm) aitab kaasa erinevate põllumajanduslike meetodite uurimisele või tutvustab neid.

140 Põllumajandustootjate võrgustik

Põllumajandustootjate võrgustik võimaldab põllumajandustootjatel vahetada teavet ja tehnilisi teadmisi ning luua korrapäraselt ühendusvõimalusi.

150 Muu võrgustik

Muud põllumajandusettevõtete võrgustikud hõlmavad selliseid algatusi nagu LEADER ja arukad külad.

210 Põllumajandusliku majapidamise juhtimisteabesüsteem

Juhtimisteabesüsteemid on otsuste tegemise tugivahendid kas oma arvutis või veebipõhise süsteemi kaudu. Need hõlmavad selliseid vahendeid nagu digitaalne põlluraamat või digitaalne tõuraamat, kuid ei piirdu nendega.

310 Taimekasvatuse robootika

See hõlmab isejuhtivaid masinaid, marjakorjeroboteid, väga täpseid RTK-GPSi-põhiseid seadmeid (1 cm täpsusega) jmt. Siia kuuluvad ka seadmed, mis kasutavad taimekaitsevahendite levitamisel GPS-seadmeid, ning taimekaitsevahendite ribapihustamisseadmeid.

320 Täppisviljelus

Täppisviljeluse puhul sõltub kasutusmäär piirkonna täpsest asukohast või omadustest. Neid kasutatakse ühe või mitme järgmise põllumajandustegevuse puhul:

—

Väetamine

—	Taimekaitse

—	Umbrohutõrje

—

Külvamine

—	Istutamine

—

Muud

330 Kultuuride täppisseire

Põllumajanduskultuuride seiremeetodid, näiteks:

—	Ilmajaamad

—	Digitaalne kaardistamine (pinnase kvaliteet, saagikus, taimkatte normaliseeritud vaheindeks)

—	Pinnase skaneerimine

—	Saagikuse seire andurid

—

Muud

410 Loomade heaolu ja tervise kontroll

Põllumajandusloomade seire ühe või mitmega järgmistest:

—	Kaameraseire

—

Heliseire

—	Hoiatussüsteemid

—	Liikumisandurid

—	Loomade jälgimisseadmed

—	Tervisekontroll (nt temperatuuri, kaalu, lonkamise või udarapõletiku seire)

—	Toitumise registreerimine

—	Joomise registreerimine

—

Muud

420 Automaatsed söötmissüsteemid

Loomade automaatsed söötmissüsteemid automatiseerivad ja optimeerivad söötmisprotsessi, tagades loomadele järjepideva ja kontrollitud sööda tarnimise, minimeerides samas tööjõudu ja tagades ressursside tõhusa kasutamise.

430 Lauda sisekliima automaatne reguleerimine

Seadmed lauda kliima automaatseks reguleerimiseks, sealhulgas temperatuuri reguleerimiseks, ventilatsiooniks, niiskuse reguleerimiseks, valgustuse juhtimiseks, häire- ja seiresüsteemiks.

440 Lüpsirobotid

Automaatsed lüpsisüsteemid, mis asendavad käsitsi lüpsmise.

VEERGUDE KIRJELDUS

Osalemine (P)

Kood näitab, kas põllumajandusettevõte on viimase kolme aasta jooksul osalenud innovatsiooniprojektides või -võrgustikes. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

Jah

Kasutuselevõtt (U)

Kood näitab, kas põllumajandustootja omas, rentis või kasutas aruandeaastal asjaomast tehnoloogiat. See võib hõlmata asjaomase tehnoloogia kasutamist teenuseosutaja poolt, kui põllumajandustegevuseks kasutatav tehnoloogia on kindlaks määratud lepingus või arvetes või kui põllumajandustootja on kasutatavast tehnoloogiast teadlik otseste teadmiste või teabe kaudu. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

Jah

Tabel OF

Väljaspool põllumajandusettevõtet saadava tulu hinnanguline osakaal

Tabeli ülesehitus

		Veerg
Andmerühm		Kood
		C
OI	Väljaspool põllumajandusettevõtet saadav tulu

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood	Kirjeldus	Rühm	C
100	Väljaspool põllumajandusettevõtet saadava tulu osakaal	OI
200	Väljaspool põllumajandusettevõtet saadava tulu allikad	OI

Väljaspool põllumajandusettevõtet saadava tulu andmerühm viitab põllumajandustootja sissetulekule, mis on saadud muust kui põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus (OGA). See hõlmab tasustamata valdaja/juhataja või valdaja / muu kui juhataja või juhataja / muu kui valdaja väljaspool põllumajandusettevõtet töötamist ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist. Kui põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu aruandeaasta tuluväärtused ei ole veel teada, võib vaatlusperiood viidata eelnevale 12-kuulisele tuluvaatlusperioodile, st nii põllumajandusettevõttes kui ka väljaspool põllumajandusettevõtet saadava tulu eelmisele kalendri- või maksuaastale (näiteks põllumajandusettevõttes ja väljaspool põllumajandusettevõtet saadavat 2026. aasta tulu võetakse arvesse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu aruandeaasta 2027 puhul). Vaatlusperiood (st põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu aruandeaasta või eelmine 12-kuuline sissetuleku võrdlusperiood), mida iga liikmesriik kohaldab, esitatakse komisjonile õigeaegselt käesoleva määruse artikli 11 lõikes 1 osutatud arvutipõhise andmeedastus- ja kontrollisüsteemi ajakohastamiseks.

Tuleb eristada järgmisi kategooriaid:

OF.OI.100.C. Väljaspool põllumajandusettevõtet saadava tulu osakaal

Tuleb esitada teave väljaspool põllumajandusettevõtet saadava tulu hinnangulise osakaalu kohta võrreldes põllumajandustegevusest saadava tulu ja muu tuluga (st märge selle kohta, kas väljaspool põllumajandusettevõtet saadav tulu on suurem või väiksem kui põllumajandusettevõtte tulu ja mil määral). Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

0	Väljaspool põllumajandusettevõtet saadavat tulu ei ole, st väljaspool põllumajandusettevõtet saadav tulu võrdub 0-ga

1	Väljaspool põllumajandusettevõtet saadav tulu on teisejärguline sissetulekuallikas, st väljaspool põllumajandusettevõtet saadav tulu on väiksem kui 50 % võrreldes põllumajandustegevusest ja muust tulutoovast tegevusest saadava tuluga.

2	Väljaspool põllumajandusettevõtet saadav tulu on oluline sissetulekuallikas, st väljaspool põllumajandusettevõtet saadav tulu jääb vahemikku 50–100 % võrreldes põllumajandustegevusest ja muust tulutoovast tegevusest saadava tuluga.

3	Väljaspool põllumajandusettevõtet saadav tulu on suurem kui põllumajandustegevusest ja muust tulutoovast tegevusest saadav tulu, st väljaspool põllumajandusettevõtet saadav tulu on rohkem kui 100 % võrreldes põllumajandustegevusest ja muust tulutoovast tegevusest saadava tuluga.

Väljaspool põllumajandusettevõtet saadava tulu osakaalu hindamiseks võib kasutada järgmist valemit:

Osakaal =

× 100

Selline arvutus ei ole siiski vajalik ja seda ei tohiks teha eelkõige juhul, kui teatavate tuluväärtuste (nt negatiivne sissetulek) tõttu ei oleks tulemus mõttekas.

OF.OI.200.C. Väljaspool põllumajandusettevõtet saadava tulu allikad

Kui OF.OI.100.C täitmiseks kasutatud kood erineb nullist, tuleb märkida väljaspool põllumajandusettevõtet saadava tulu allikad. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1	Peamiselt tööhõive

2	Peamiselt füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine

Tabel FP1

Põllumajandustavad 1

Keskkonna- ja kliimapõllumajandustavad on põllumajandustootja või maahaldaja mis tahes kaitse-, kohustus- või investeerimismeetmed, mille eesmärk on parandada põllumajanduse keskkonnatingimusi ning leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda.

Tabeli ülesehitus

	Põllumajandustavade kategooria	Kood (*)
Andmerühm		Pindala	Kogus
Andmerühm		TA	Q
TI	Maaharimistavad		—
SC	Taimkate		—
OF	Orgaaniline väetamine
AL	Lubja kasutamine	—

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (*)	Rühm	Kirjeldus	TA	Q
100	TI	Traditsiooniline maaharimine		—
200	TI	Kündmiseta maaharimine		—
300	TI	Kaitsev (madalkünniga) maaharimine		—
400	SC	Talvine taimkate põllumaal		—
500	SC	Rohttaimed püsikultuurides		—
600	OF	Komposti kasutamine	—
700	OF	Kääritussaaduste või toitaineterikaste fraktsioonide kasutamine	—
800	OF	Haljasväetise tootmine		—
900	OF	Reoveesette kasutamine	—
1000	AL	Lubja kasutamine	—

TABELI FP1 ANDMERÜHMAD

TI Maaharimine

Iga kande puhul tuleb registreerida pindala (TA) erinevate maaharimistavade all. Pindala tuleb märkida aarides (100 aari = 1 hektar).

SC Taimkate

Iga kande puhul tuleb märkida kaetud ala (TA). Pindala tuleb märkida aarides (100 aari = 1 hektar).

OF Orgaaniline väetamine

Iga kande puhul tuleb märkida kogus (Q), välja arvatud haljasväetise tootmise puhul, mille kohta tuleb registreerida pindala (TA). Aruandeaasta jooksul kasutatud orgaanilise väetise kogus märgitakse tsentnerites (100 kg). Haljasväetise tootmisel tähendab pindala kogupindala, millele on istutatud spetsiaalselt selleks otstarbeks kasutatavad põllumajanduskultuurid. Pindala tuleb märkida aarides (100 aari = 1 hektar).

AL Lubja kasutamine

Iga kande puhul tuleb märkida kogus (Q). Kogus märgitakse tsentnerites (100 kg).

Põllumajandustavade kategooriad

100 Traditsiooniline maaharimine

Maaharimine, mis hõlmab mulla ümberpööramist hõlm- või ketasadraga ning seejärel randaaliga äestamist.

200 Kündmiseta maaharimine

Tava, mille puhul põllumajanduskultuurid külvatakse otse mulda, mida ei ole pärast eelmise põllumajanduskultuuri koristamist haritud (otsekülv). Umbrohutõrjeks kasutatakse herbitsiide ja/või sobivat multši ning muid meetodeid, nagu täiendkultuurid või allakülv, ning erosiooni takistamiseks jäetakse alles tüügastik. Kündmiseta maaharimist kasutatakse saagikoristuse ja külvamise vahelisel ajal. Sellesse kategooriasse märgitakse ka otsekülv.

300 Kaitsev (madalkünniga) maaharimine

Kaitsva (madalkünniga) maaharimise all mõeldakse maaharimistavasid või -süsteemi, millega ei kaasne mulla ümberpööramist. See kategooria hõlmab maaharimismeetodeid, mille puhul mulla häirimise määr on madal (nt minimeeritud mullaharimine, sügavkobestamine, ümberpööramiseta mullaharimine või pinna ümberpööramine), samuti riba- või tsoonipõhist maaharimist, pulkäkkega maaharimist või vertikaalset maaharimist ning vaoharjapõhist maaharimist.

400 Talvine taimkate põllumaal

See on põllumaa, mis on talvel kaetud (mitte paljas). See hõlmab järgmist:

—	Maa-ala, kus kasvatatakse tavapäraseid talikultuure

—	Maa-ala, kus kasvatatakse vahekultuure, püüdekultuure ja/või mis tahes taimi, mida külvatakse spetsiaalselt mullaerosiooni, viljakuse ja kvaliteedi ning vee, umbrohu, kahjurite, haiguste, bioloogilise mitmekesisuse ja eluslooduse haldamiseks talvel.

—	Põllumaa, mis on kaetud taimejääkidega ja eelmise viljelushooaja koristusjäätmetega ja/või multšiga kaetud maa (hõre katmine loodusliku materjaliga, nagu metsavaris, niidetud rohi, õled, puulehed, lõikamisjäägid, puukoor või saepuru, või kunstliku materjaliga, nagu paber või sünteetilised kiud).

500 Rohttaimed püsikultuurides

Iseenesliku või istutatud rohttaimestikuga kaetud ala (sh vahekultuurid), kasutataval põllumajandusmaal, kus kasvatatakse püsikultuure. See hõlmab rohttaimekatet viinapuude ja ridadesse istutatud viljapuuaedade vahel ning viljapuuaedades asuvate puude vahelist ala, mida ei ole istutatud ridades. Arvestamiseks peab rohttaimekatet säilitama aruandeaasta jooksul vähemalt kuus kuud.

600 Komposti kasutamine

Kompost on bioloogiline protsess, mis põhjustab biolagunevate jäätmete anaeroobset või aeroobset lagunemist ning mille tulemusena kasutatakse toodet maapinnal või kasvusubstraatide või substraatide tootmiseks. Komposti valmistatakse tavaliselt taime- ja toidujäätmete lagundamisel, orgaaniliste materjalide ja sõnniku ringlussevõtul.

700 Kääritussaadused või toitaineterikkad fraktsioonid

Sõnnikust taaskasutusse võetud kääritussaaduste või toitaineterikaste fraktsioonide kasutamine. Kääritussaadus on jääk, mis ei lagune anaeroobsel kääritamisel, näiteks biogaasi tootmisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad eri liiki fraktsioonid ja kääritussaadused, näiteks sõnniku vedelfraktsioon, sõnniku tahked fraktsioonid, ainult sõnnikut sisaldavad kääritussaadus, kääritussaaduste kaassaadused, kääritussaaduse vedelad fraktsioonid, sõnniku/seedemineraalide kontsentraadid.

800 Haljasväetise tootmine

Esitatakse kogu kasvuala, kus kasvatatakse haljasväetise tootmiseks kasutatavaid kultuure. Haljasväetise kultuurid on taimed, mida kasvatatakse, lõigatakse ja lisatakse mulda, et suurendada mulla viljakust. Haljasväetisena kasutatakse sinepi, redise ja mõningaid liblikõielisi kultuure. Põhikultuuridest saadud õlgede või põllumajanduskultuuride jääkide lisamist ei käsitata haljasväetise tootmisena.

900 Reoveesette kasutamine

Tööstus- või olmereovee puhastamisel kõrvalsaadusena toodetud pooltahked jääkmaterjalid.

1000 Lubja kasutamine

Kaltsiumi (Ca) ja magneesiumi (Mg) rikaste materjalide kasutamine mullas mitmel kujul, sealhulgas liivsavi, kriidi, lubjakivi, põletatud lubja või hüdraaditud lubjana.

Tabel FP2

Põllumajandustavad 2

Tabeli ülesehitus

	Põllumajandustavade kategooria	Kood (*)

Andmerühm		Veerud
		Pindala
		TA
CR	Külvikord
LU	Maakasutuse eriotstarbed

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (*)	Rühm	Kirjeldus	TA
100	CR	Külvikord
200	LU	Agrometsandus
300	LU	Märgalaviljelus

TABELI FP2 ANDMERÜHMAD – Põllumajandustavad 2

CR Külvikord

Märkida tuleb kogupindala (TA). Pindala tuleb märkida aarides (100 aari = 1 hektar).

LU Maakasutuse eriotstarbed

Märkida tuleb kogupindala (TA). Pindala tuleb märkida aarides (100 aari = 1 hektar).

Põllumajandustavade kategooriad

100 Külvikord

Külvikorraga hõlmatud kogupindala. Külvikord on konkreetsel põllul kultuuride plaanijärgne asendamine igal järgneval aastal nii, et üks liik ei kasvaks samal põllul ilma teatud vaheajata. Külvikorda kohaldatakse põllumajanduskultuuride tootmiseks haritava põllumaa või tootmisest kõrvalejäetud maa suhtes (vähem kui viis aastat); maatüki pindala loetakse külvikorrasüsteemi osaks niipea, kui seda ei ole viimase kolme aasta jooksul istutatud ega kaetud pidevalt sama põllumajanduskultuuriga või kesaga.

Külvikorraga hõlmatud pindala arvutamisel ei võeta arvesse järgmisi põllumajanduskultuure:

—	põllumaa klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all;

—	kultuurseened.

200 Agrometsandus

Agrometsandus on maakasutussüsteemi liik, mille korral mitmeaastaseid puittaimi (puid, põõsaid) kasutatakse teadlikult samas maa majandamisüksuses koos põllumajanduskultuuride, rohumaade ja/või loomadega.

300 Märgalaviljelus

Märgalaviljeluse all olev pindala, mis on määratletud maakasutuse liigina, kus terveid või taassoostatud turbaalasid kasutatakse biomassi tootmiseks kaubanduslikel eesmärkidel.

Tabel NM1

Toitainete kasutamine ja majandamine – sõnniku ladustamine

Tabeli ülesehitus

	Sõnnikuhoidla kategooria	Kood (*)

Andmerühm		Veerud
		Osakaal
		S
MS	Sõnnikuhoidlad

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (*)	Kirjeldus	S
100	Aunades hoitav tahesõnnik
200	Kompostihunnikutes hoitav tahesõnnik
300	Loomapidamishoonete all olevates süvendites hoitav tahesõnnik
400	Sügava allapanu süsteemides hoitav tahesõnnik
500	Katteta virtsa- või lägahoidla
600	Läbilaskva kattega virtsa- või lägahoidla
700	Läbilaskmatu kattega virtsa- või lägahoidla
800	Muudes mujal nimetamata hoidlates ladustatav tahesõnnik
900	Muudes mujal nimetamata hoidlates ladustatav virts/läga
1000	Tahesõnniku igapäevane laotamine
1100	Virtsa/läga igapäevane laotamine

TABELI NM1 ANDMERÜHMAD – Sõnniku ladustamine

MN Sõnnikuhoidlad

Andmed esitatakse põllumajandusaruannetes igal aastal. Andmeid võib siiski koostada või koguda harvemini, tingimusel et seda tehakse vähemalt kord viie aasta jooksul.

Sõnnikukäitlussüsteemide jaoks mõeldud hoidlad hõlmavad tahesõnniku ja virtsa/läga säilitamist.

—

Virtsana käsitatakse koduloomade uriini, mis võib sisaldada vähesel määral väljaheiteid ja/või vett. Virtsa kuivainesisaldus on kuni 4 %. Lägana käsitatakse vedelsõnnikut, st koduloomade väljaheidete ja uriini segu, mis võib sisaldada ka vett ja/või vähesel määral allapanu. Kuivainesisaldus on 4–20 %. Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu puhul käsitletakse virtsa ja läga koos.

—	Tahesõnnik, sealhulgas laudasõnnik, on koduloomade väljaheited koos allapanuga või ilma, sealhulgas väikeses koguses uriini. Tahesõnniku kuivainesisaldus on vähemalt 20 %. Seda käideldakse eestlaadurite ja/või hangudega.

Sõnnikuhoidlate kategooriate kirjeldus

100 Aunades hoitav tahesõnnik

Tavaliselt mitme kuu jooksul piireteta aunades või avatud hoidlates hoitav sõnnik. Nendel hoidlatel võib olla katus või need võivad olla kaetud või katmata.

200 Kompostihunnikutes hoitav tahesõnnik

Piiretega ja õhustatavates ja/või segistatavates kompostihunnikutes hoitav sõnnik.

300 Loomapidamishoonete all olevates süvendites hoitav tahesõnnik

Tavaliselt alla ühe aasta loomapidamishoonete restpõranda all olevates süvendites vähese lisatud veega või ilma lisatud veeta hoitav sõnnik. Kaasa arvatud veiste ja sigade sügav allapanu ning allapanuta kodulinnusõnnik.

400 Sügava allapanu süsteemides hoitav tahesõnnik

Tootmistsükli (6 või 12 kuud) jooksul kogunenud sõnnik.

500 Katteta virtsa- või lägahoidla

Katmata paakides või tiikides tavaliselt alla ühe aasta hoitav sõnnik. Hõlmab katmata anaeroobseid biotiike ja aeroobseid biotiike.

600 Läbilaskva kattega virtsa- või lägahoidla

Läbilaskva (nt savist, õlgedest või loomulikust koorikust) katte all paakides või tiikides tavaliselt alla ühe aasta hoitav sõnnik.

700 Läbilaskmatu kattega virtsa- või lägahoidla

Läbilaskmatu (nt suure tihedusega polüetüleenist või negatiivse rõhuga) kattega paakides või tiikides tavaliselt alla ühe aasta hoitav sõnnik.

800 Muudes mujal nimetamata hoidlates ladustatav tahesõnnik

Muudes mujal nimetamata hoidlates ladustatav tahesõnnik.

900 Muudes mujal nimetamata hoidlates ladustatavvirts/läga

Muudes mujal nimetamata hoidlates ladustatav virts/läga.

1000 Tahesõnniku igapäevane laotamine

Kinnisest rajatisest korrapäraselt, 24 tunni jooksul pärast tekkimist eemaldatav ja põllumaale või karjamaale laotatav sõnnik.

1100 Virtsa/läga igapäevane laotamine

Kinnisest rajatisest korrapäraselt, 24 tunni jooksul pärast tekkimist eemaldatav ja põllumaale või karjamaale laotatav sõnnik.

Veergude kirjeldus

Osakaal (S)

See tähendab oma toodetud tahesõnniku osakaalu (protsentides), mida ladustatakse igas hoidlatüübis (%), ja oma toodetud virtsa/läga protsentuaalsele osakaalule, mida ladustatakse igat liiki hoidlas (%).

Tabel NM2

Toitainete kasutamine ja majandamine – sõnnikulaotamine

Tabeli ülesehitus

	Sõnnikulaotamise tehnika kategooria	Kood (*)

Andmerühm		Veerud
		Kood
		Osakaal	Kogus
		S	Q
MA	Sõnnikulaotamise tehnikad

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (*)	Kirjeldus	S	Q
100	Tahesõnniku paisklaotamine ja mullaga segamine nelja tunni jooksul		–
110	Virtsa/läga paisklaotamine ja mullaga segamine nelja tunni jooksul		–
120	Tahesõnniku paisklaotamine ja mullaga segamine pärast nelja tunni möödumist		–
130	Virtsa/läga paisklaotamine ja mullaga segamine pärast nelja tunni möödumist		–
140	Tahesõnniku paisklaotamine mullaga segamata		–
150	Virtsa/läga paisklaotamine mullaga segamata		–
160	Virtsa/läga lohislaotamine lohisvoolikuga		–
170	Virtsa/läga lohislaotamine lohisdüüslaoturiga		–
180	Virtsa/läga avalõhe-sisestuslaotamine		–
190	Virtsa/läga sulglõhe-sisestuslaotamine		–
200	Oma biogaasitehases kasutatav tahesõnnik (oma toodetud)
210	Oma biogaasitehases kasutatav virts/läga (oma toodetud)
220	Tahesõnniku väljavedu põllumajandusettevõttest	–
230	Läga/virtsa väljavedu põllumajandusettevõttest	–
240	Tahesõnniku sissevedu põllumajandusettevõttesse	–
250	Virtsa/läga sissevedu põllumajandusettevõttesse	–

Sõnnikulaotamise kategooriad

100 Tahesõnniku paisklaotamine ja mullaga segamine nelja tunni jooksul 110 Virtsa/läga paisklaotamine ja mullaga segamine nelja tunni jooksul 120 Tahesõnniku paisklaotamine ja mullaga segamine pärast nelja tunni möödumist 130 Virtsa/läga paisklaotamine ja mullaga segamine pärast nelja tunni möödumist 140 Tahesõnniku paisklaotamine mullaga segamata 150 Virtsa/läga paisklaotamine mullaga segamata

Paisklaotamist saab kasutada tahesõnniku, läga ja virtsa laotamiseks. Laotamistehnikad hõlmavad kastlaotureid, paakautosid, vooliklaotureid ja niisutussüsteemid. Paisklaotamisele kulub kõige vähem energiat ja aega ning tulemuseks on ühtne laotamismuster.

Sõnniku kohene mullaga segamine hõlmab meetodeid, mis võimaldavad tahesõnnikut või läga kohe mullaga segada. Tõhusaks vähendamiseks peab mullaga segamine toimuma võimalikult kiiresti. See tähendab, et sõnniku- või lägalaotusmasina segab laotatava sõnniku kohe mullaga või sellele järgneb kohe teine masin, mis segab sõnniku pinnasesse (sügavkünni- või ketasader). Neljatunnist piirmäära võib pidada ligikaudseks ajaks, et eristada kohest mullaga segamist.

160 Virtsa/läga lohislaotamine lohisvooliklaoturiga 170 Virtsa/läga lohislaotamine lohisdüüslaoturiga

Lohislaotamine tähendab väetise paigutamist kontsentreeritud kihti või asukohta (riba) pinnases, tavaliselt 8–15 cm allpool pinda. Väetiseribad võib asetada koos seemnega, seemne alla või mõlemal viisil.

Lohisvoolik: Läga juhitakse maapinnal rohule või põllumaale mitme elastse vooliku abil. Võimalik on laotada läga ka kasvavate põllumajanduskultuuride vagude vahele.

Lohisdüüs: Läga juhitakse tavaliselt läbi jäikade torude, mis lõpevad metallist jalasekujuliste düüsidega, mis on ette nähtud sõitma piki mullapinda, eraldades põllumajanduskultuure nii, et läga kantakse otse mullapinnale ja põllumajanduskultuuride lehestiku alla. Mõned lohisdüüside tüübid on välja töötatud selleks, et lõigata mulda madal pilu, et hõlbustada imbumist.

180 Virtsa/läga avalõhe-sisestuslaotamine

Avalõhe-sisestuslaotamine: virtsa laotamine nii, et see pannakse madalatesse vertikaalsetesse piludesse, mis on tavaliselt 50 mm sügavad ja asetsevad 25–30 cm vahedega ning mis on tehtud mullapinda pulk- või ketasäkkega; neid kasutatakse sagedamini rohumaadel.

190 Virtsa/läga sulglõhe-sisestuslaotamine

Sulglõhe-sisestuslaotamine: läga või virtsa laotamine nii, et see pannakse sügavatesse vertikaalsetesse piludesse, mis on tavaliselt 150 mm sügavad ning mis on tehtud mullapinda spetsiaalsete piidega; piidel on külgmised tiivad, mis soodustavad hajumist mullas; tavaliselt kasutatakse neid põllumaal, kuna neil on suurem oht rohtu füüsiliselt kahjustada.

200 Biogaasitehases kasutatav tahesõnnik (oma toodetud); 210 Oma biogaasitehases kasutatav virts/läga (oma toodetud)

Sõnnik, mida kasutati energia tootmiseks biogaasitehastes.

220 Tahesõnniku väljavedu põllumajandusettevõttest

See on põllumajandusettevõttest otse väetisena kasutamiseks või tööstuslikuks töötlemiseks väljaveetav tahesõnniku kogus, olenemata sellest, kas seda müüakse, vahetatakse või antakse tasuta. See hõlmab sõnnikut, mis kasutati energiatootmiseks, ja mida hiljem kasutatakse uuesti põllumajanduslikult.

230 Läga/virtsa väljavedu põllumajandusettevõttest

See on põllumajandusettevõttest otse väetisena kasutamiseks või tööstuslikuks töötlemiseks väljaveetav virtsa/läga kogus, olenemata sellest, kas seda müüakse, vahetatakse või antakse tasuta. See hõlmab sõnnikut, mis kasutati energiatootmiseks, ja mida hiljem kasutatakse uuesti põllumajanduslikult.

240 Tahesõnniku sissevedu põllumajandusettevõttesse 250 Virtsa/läga sissevedu põllumajandusettevõttesse

See on põllumajandusettevõttesse otse väetisena kasutamiseks või tööstuslikuks töötlemiseks sisseveetav sõnniku kogus, olenemata sellest, kas seda ostetakse, vahetatakse või saadakse tasuta. See hõlmab sõnnikut, mis kasutati energiatootmiseks, ja mida hiljem kasutatakse uuesti põllumajanduslikult.

Veergude kirjeldus

Osakaal (S)

See tähendab kogu (oma toodetud ja sisseveetud) tahesõnniku osakaalu (protsentides), mida on kasutatud erinevate laotamistehnikatega või biogaasitehases (%); ning kogu (oma toodetud ja sisseveetud) virtsa/läga osakaalu (protsentides), mida on kasutatud erinevate laotamistehnikatega või biogaasitehases (%).

Kogus (Q)

Kogus märgitakse tsentnerites (100 kg) tahesõnniku puhul ja kuupmeetrites virtsa/läga puhul.

Tabel NM3

Toitainete kasutamine ja majandamine – Sööt

Tabeli ülesehitus

	Sööda kategooria	Kood (*)
Andmerühm		Veerud
		Kood
		Kogus	Loomade arv
		Q	N
FI	Sööt

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (*)	Sööda kategooria	Q	N
100	Teravili		-
110	Õlitaimed ja õlitaimesaadused		-
120	Valgurikkad taimed ja nende derivaadid		-
130	Töötleva tööstuse toodete kõrvalsaadused		-
140	Kääritatud puistesööt (kuivsilo ja silo)		-
150	Muud kiudsööt kui silosööt		-
160	Rasvad ja õlid		-
170	Mineraalained		-
180	Kontsentraadid		-
190	Metaani vähendamiseks kasutatavad söödalisandid	-

TABELI NM3 ANDMERÜHMAD – Sööt

FI Sööt

Kategooriate 100–180 puhul tuleks registreerida sööda kogus, mis on põllumajandusettevõttesse sisse veetud (ostetud või saadud tasuta) ja kasutatud loomasöödana aruandeaasta jooksul. Kogus väljendatakse tsentnerites (100 kg).

Kategooria 190 puhul tuleks registreerida stabiilselt söödetud lüpsilehmade ja suguveiste arv, kellele on antud söödalisandit 3-NOP, et vähendada soolesisesest fermentatsioonist tulenevat metaaniheidet.

Kategooriate kirjeldus:

100 Teravili

Siia kuuluvad: pehme ja kõva nisu, mais, oder, kaer, tritikale, sorgo, rukis

110 Õlitaimed ja õlitaimesaadused

Siia kuuluvad: ekstraheeritud rapsijahu, ekstraheeritud päevalillejahu, ekstraheeritud õliseemned, helbed, muud õliseemned ja nende derivaadid

120 Valgurikkad taimed ja nende derivaadid

Siia kuuluvad: täisrasvane/pressitud sojauba (vähemalt 18 % rasvasisaldus), muud pressitud valgurikkad taimed (söödaherned, põlduba, lupiinid), pressitud sojajahu, muud sojatooted (helbed ja sojajahu), kuivatatud lutsern (pelletid ja lihtjahu), muud valgurikkad kultuurid ja nende derivaadid

130 Töötleva tööstuse kõrvalsaadused

Siia kuuluvad: teravili ja mais DDGS/WDGS, kuiv ja märg CGF, maisigluteenijahu (CGM), maisiidud, suhkrupeedi pulp, melass, linnasekasvatuse kõrvalsaadused (klii), piimatööstuse kõrvalsaadused, õlletööstuse kõrvalsaadused, konservitööstuse kõrvalsaadused, muud töötleva tööstuse kõrvalsaadused

140 Kääritatud puistesööt (kuivsilo ja silo)

Siia kuuluvad: teramais koos tõlvikute ja lehtedega, haljassööt (suhkrusorgo, rukis, oder), kaunviljasööt (alfalfa, ristik jne), söödakapsad (rüps, söödakapsas), haljassöödasegu (sügis, kevad), juur-, mugul- ja kõrvitsasööt, muu kääritatud pakendamata sööt (kuivsilo ja silo)

150 Muud kiudsööt kui silosööt

Siia kuuluvad: hein, õled, hein, karjamaal kasvav rohi, muu kiudsööt kui silo

160 Rasvad ja õlid

170 Mineraalained

Siia kuuluvad: fosfaadisisaldusega materjalid, lubjakivi, sool jne

180 Kontsentraadid

Siia kuuluvad: täissööt, piimaasendaja, täiendsööt, eelsegud

190 Metaani vähendamiseks kasutatavad söödalisandid

Söödalisand 3-NOP soolesisesel fermentatsioonil tekkiva metaaniheite vähendamiseks. Seda võib manustada ainult piimalehmadele ja suguloomadele ning ainult siis, kui neid söödetakse stabiilselt.

Tabel ST

Mullaproov

Lahtri täitmine on liikmesriikidele vabatahtlik. Kui liikmesriigid otsustavad selle teabe esitada, võib esitada mullaproovide tulemused, kui need on kättesaadavad ja tehtud viimase viie aasta jooksul. Mullaproov on seotud ühe maatükiga, kus proovid võeti. Kui viimase viie aasta jooksul on samal maatükil tehtud rohkem kui üks proov, tuleb esitada viimase proovi tulemused. Kui on olemas rohkem kui ühe maatükiga seotud andmed, on võimalik teha mitu kannet.

Tabeli ülesehitus

	Maatüki tunnus	Kood (*)
	Proovi kategooriad	Kood (**)

Andmerühm			Kogus
Andmerühm			Q
ST	Mullaproov

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (**)	Kirjeldus	Q
100	Pealismulla lasuvustihedus (g/cm3)
110	Alusmulla lasuvustihedus (g/cm3)
120	Mulla veehoiuvõime (vee maht / küllastunud mulla maht, %)
130	Mullaerosiooni määr (tonni hektari kohta aastas)
140	Mulla basaalne hingamisaktiivsus (mm3 O2/g/hr) kuivas mullas
150	Mulla lõimis
160	Mulla happesus (pH)
170	Mulla orgaanilise süsiniku (SOC) kontsentratsioon (g/kg)
180	Elektrijuhtivus (dS/m, detsisiimensit meetri kohta)
190	CaCO3 (m/m %)
200	Mullalämmastik (g/cm3)
210	Ekstraheeritav fosfor (mg/kg) (vastavalt standardile ISO 11263:1994)
220	K2O (mg/kg)
230	Cd (μg/kg)
240	Cu (μg/kg)
250	Pb (μg/kg)
260	Zn (μg/kg)

Tabel BD1

Bioloogiline mitmekesisus – Maastikuelemendid

Tabeli ülesehitus

Andmerühm		Veerud
LF	Maastikuelementide liik	Esinemine	Pindala
		P	TA

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood	Rühm	Kirjeldus	P	TA
100	LF	Terrasspõllud
110	LF	Hekid, üksikud puud või puudesalud, puuderead
120	LF	Põlluservad, maalapid või maatükkide puhverribad
130	LF	Kraavid
140	LF	Ojad
150	LF	Väikesed tiigid
160	LF	Väikesed märgalad
170	LF	Kiviaiad
180	LF	Kivikalmed
190	LF	Kultuurielemendid
200	LF	Muud

TABELI BD1 ANDMERÜHMAD – Maastikuelemendid

LF: Maastikuelemendid. Iga põllumajanduslik majapidamine peab registreerima maastikuelementide esinemise (P) põllumajandusmaal.

Kasutada tuleb järgmisi koode:

Jah

Maastikuelementide all oleva pindala registreerimine on vabatahtlik. Pindala (TA) tuleb märkida aarides (100 aari = 1 hektar).

Kategooriate kirjeldus

100 Terrasspõllud

Mäenõlvadel paiknevad terrassid on inimtekkelised struktuurid, mis on loodud erosiooniohu vähendamiseks ja koosnevad ühest või mitmest „astmest“ (järsud puit- või rohutaimestikuga jaotised või kiviseinad) ja „maa plokkidest“ (lamedad jaotised, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tootmiseks, mis on eraldatud astmetega). Rohttaimestikku peetakse terrasside lahutamatuks osaks.

110 Hekid, üksikud puud või puudesalud, puuderead

Hõlmab üksikuid puid, ridades asuvaid puid, hekke, kaldaäärset puittaimestikku (veekogude ääres) või kitsaid ribasid (< 20 m), mis on kaetud puude ja põõsastega põllumajanduslikus kontekstis. See tüüp võib hõlmata ka väikeseid puuderühmi, puudesalusid või väikeseid poollooduslike puittaimede rühmi põllumajanduslikus kontekstis. Kui puittaimestiku all on rohu (rohttaimede) kiht, siis loetakse, et ka allpool asetsev rohukiht sisaldab puiduelementi. Puitmaastikuelemendi maksimaalne pindala on 0,5 ha.

120 Põlluservad, maalapid või maatükkide puhverribad

Põlluservad, maalapid või maatükkide puhverribad koosnevad püsivatest poollooduslikest rohttaimedest (tavaliselt rohust ja/või mitmeaastastest rohttaimedest), mis on põllumajanduslikus kontekstis ja mida ei kasutata otseselt karjatamiseks ega sööda tootmiseks. See võib hõlmata põlluservasid, maatükkide puhverribasid (koos kraavide või tiikidega) või muid väikseid poollooduslike rohttaimedega maatükke, kui need asuvad põllukultuuride või püsikultuuride põldude vahel. Seda tüüpi maastikuelemendi laius on vähemalt 1 m (püsivuse tagamiseks). Siiski ei hõlma seda liiki maastikuelemendid aktiivselt majandatavate rohumaade tükke (mida kasutatakse karjatamiseks või sööda tootmiseks) ning suuri looduslikke ja poollooduslikke rohumaade maalappe (laiemad kui 20 m). Lisaks jäetakse välja ka rohumaad ja rohuribad viinamarjaistanduste/viljapuuaedade ridade vahel (need märgitakse muutuja 680 all) ning samuti ei registreerita rohumaalappide kõrval asuvaid rohuribasid. Püsivad rohu/taimestikuga kaetud maastikuelemendid ei hõlma puittaimestiku all olevat rohukihti ega märga taimkatet. See hõlmab ajutist rohttaimestikku, mis asub põllumaal või püsikultuuride juures (tavaliselt põldude ääres) paiknevatel kitsatel ribadel, millele on istutatud tootmisega mitteseotud põllumajanduskultuure või lillerikast kesa (umbrohi) taimestikku, mille põllumajandustootjad on bioloogilise mitmekesisuse toetamiseks tahtlikult külvanud.

Siia ei kuulu I tabelis esitatud maa-ala kategooriates 30100 (karjamaa ja heinamaa), 30200 (hooldamata karjamaa), 30300 (püsirohumaa).

130 Kraavid, 140 Ojad

See tüüp hõlmab väikeseid veekogusid põllumajanduslikus kontekstis, sealhulgas ojade, kraavide ja väikeste kanalite avatud veepinda ning külgnevat kuni 20 m laiust märgtaimestikku. Vaatluse ajal kuivad kraavid võivad olla registreeritud ka siis, kui taimestik näitab vee korrapärast olemasolu. Erandid: Siia ei kuulu tehiskonstruktsioonid (betoonist seintega kanalid ja maa-alused ehitised).

150 Väikesed tiigid, 160 Väikesed märgalad

Seda tüüpi maastikuelemendid hõlmavad väikeseid ebaühtlasi maastikuelemente, mida iseloomustavad põllumajanduslikus kontekstis märgalad ja veekogud kuni 0,5 hektari ulatuses. See tüüp hõlmab ka looduslikult (nt märgalad, järved, looduslikud tiigid, imbumisalad) või kunstlikult (nt kaevud ja veeluugid) moodustunud mageveekogusid. Andmekogumis esindatud aasta tööühikute Väikesed tiigid võivad sisaldada keskel avatud vett ja sellega piirnevat märgala, mida iseloomustab lodu taimestik (nt roostikud või tarnastikud), mis on kohandatud pinnavee ja kõrge veetasemega ning sõltub sellest. Erandid: betooni või plastiga vooderdatud reservuaarid ja prügilatena kasutatavad ladestud.

170 Kiviaiad, 180 Kivikalmed

Seda tüüpi maastikuelemendid hõlmavad kalju- või kivikuhilaid põllumajanduslikus kontekstis ja terrassidega põllumajandusmaastikke. Sellised elemendid võivad olla looduslikud (nt ilmalikud kivid) või inimtekkelised, sageli ajaloolised objektid (nt sideaineta laotud kivimüürid, kalmed, terrassid). Kui kiviseinu katavad puud ja põõsad (ronitaimed), registreeritakse mõlemad omadused.

190 Kultuurielemendid

Seda liiki maastikuelemendid võivad hõlmata mälestisi, arheoloogilisi paiku, kultuuripärandiobjekte (nagu vinnkaevud, kalmed), ajaloolisi/traditsioonilisi ehitisi.

Tabel BD2

Bioloogiline mitmekesisus – Bioloogiline tõrje ja rohumaade majandamine

Tabeli ülesehitus

	Põllumajandustavade kategooria	Kood (*)
		Pindala	Aeg (vabatahtlik)	Kood
		TA	T	C
BI	Bioloogiline tõrje	—	—
GR	Rohumaade majandamine

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (*)	Rühm	Kirjeldus	TA	C	T Vabatahtlik
100	BI	Bioloogiline tõrje	—		—
110	BI	Bioloogiline tõrje mikroorganismidega	—		—
120	BI	Bioloogiline tõrje makroorganismidega	—		—
130	BI	Bioloogiline tõrje infokemikaalidega	—		—
140	BI	Bioloogiline tõrje looduslike ainetega	—		—
200	GR	Kord aastas niidetav ala		—	—
210	GR	Kaks korda aastas niidetav ala		—	—
220	GR	Vähemalt kolm korda aastas niidetav ala		—	—
250	GR	Rohumaa uuesti külvamine		—	—
260	GR	Rohumaa kündmine		—	—
270	GR	Esimese niitmise aeg	—	—

TABELI BD2 ANDMERÜHMAD

BI Bioloogiline tõrje

Tuleb kasutada järgmisi koode (C):

0	seda tava ei kohaldatud põllumajandusettevõttes aruandeaasta jooksul

1	seda tava kohaldati põllumajandusettevõttes aruandeaasta jooksul

GR Rohumaade majandamine

Kategooriate 200–260 puhul esitatakse pindala (TA) aakrites (1 ha = 100 aakrit), kategooria 270 puhul tuleb märkida esimese niitmise aeg (T). Esimese niitmise aja märkimine on vabatahtlik.

Bioloogilise tõrje kategooriad

100

Bioloogiline tõrje on taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide tõrje, mille puhul kasutatakse bioloogilist päritolu looduslikke vahendeid või nendega identseid aineid, nt mikroorganisme, infokemikaale või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (11) artikli 3 punktis 6 määratletud taimsete saaduste ekstrakte, või selgrootuid makroorganisme.

110

Makroorganismid: hulkraksed organismid: putukad, röövlestad, nugiherilased ja kasulikud nematoodid, mis toituvad kahjuritest. Vabatahtlikud andmed.

120

Mikroorganismid: hulkraksed organismid: bakterid (nt Bacillus thuringiensis), seened (nt Trichoderma), viirused ja nende derivaadid. Vabatahtlikud andmed.

130

Infokemikaalid: organismist eralduvad kemikaalid, mis mõjutavad teiste käitumist (nt feromoonid, allelokemikaalid). Vabatahtlikud andmed.

140

Looduslikud ained: saadud looduslikest materjalidest, nagu loomad, taimed, bakterid ja teatavad mineraalid. Vabatahtlikud andmed.

Rohumaade majandamise kategooriad

200–220

Aruandeaasta jooksul niidetud rohumaa puhul esitatakse aruandeaasta jooksul üks kord, kaks korda ning kolm või enam korda niidetud maa-ala aarides (100 aari = 1 ha).

250

Rohumaa uuesti külvamine

See on sellise rohumaa pindala, millele külvati uusi rohuseemneid, olenemata sellest, kas rohumaa oli varem küntud või mitte.

260

Rohumaa kündmine

See on sellise rohumaa pindala, mis on aruandeaasta jooksul tavapäraste maaharimismeetodite abil küntud (vt määratlus tabelis FP1). Rohumaad, mis on haritud maaharimismeetodite abil (vt määratlus tabelis FP1), siin arvesse ei võeta.

270

Esimese niitmise aeg on see periood aastas, mil enamik rohumaa pindalast esimest korda niideti. Lahtri täitmine on liikmesriikidele vabatahtlik.

Veeru (T) puhul kasutatakse järgmisi koode:

Jaanuar

Veebruar

3	Märtsi esimene pool

4	Märtsi teine pool

5	Aprilli esimene pool

6	Aprilli teine pool

7	Mai esimene pool

8	Mai teine pool

9	Juuni esimene pool

10	Juuni teine pool

11	Juuli esimene pool

12	Juuli teine pool

13	Augusti esimene pool

14	Augusti teine pool

September

Oktoober

November

Detsember

Tabel WT

Veemajandus

Tabeli ülesehitus

	Veemajanduse kategooria	Kood (*)

Andmerühm		Veerud
Andmerühm		C
WS	Veeallikas
PT	Maksetingimused
BM	Parimate majandamistavade vastuvõtmine

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (*)	Kirjeldus	Rühm	C
100	Allikas	WS
200	Maksetingimused	PT
300	Niisutuskava vastuvõtmine	BM
400	Äravoolu taaskasutamise süsteemide vastuvõtmine	BM

Kategooriate kirjeldus:

100 Allikas

Põllumajandusliku majapidamise niisutuseks kasutatava peamise veeallika märkimiseks kasutatakse järgmisi koode:

1	Sademete kogumine

2	Looduslikud või tehislikud pinnaveekogud

Põhjavesi

4	Veevõrgu veevarustus

5	Reovee taaskasutamine (taaskasutatav vesi) (12)

Muud

7	Põllumajandusettevõttes puudub niisutussüsteem

200 Niisutusvee maksetingimused

Kasutatavad koodid:

1	Ei maksnud vee eest

2	Maksime tasu niisutatava maa pindala alusel

3	Maksime tasu vee mahu alusel

4	Muud makseviisid

300 Niisutuskava vastuvõtmine

Kasutatavad koodid:

Jah

Niisutuskava tähendab niisutussüsteemi, kus kasutatakse viljelemiseks vett eelnevalt kindlaks määratud ajakava kohaselt, mis põhineb mulla veeseisundi ja põllumajanduskultuuride veevajaduse seirel.

400 Äravoolu taaskasutamine

Kasutatavad koodid:

Jah

Äravoolu taaskasutamine hõlmab taaskasutatava niisutusvee taaskasutamist ja seda kasutatakse niisutusvee varude säilitamiseks ja/või väljaspool tegevuskohta vee kvaliteedi parandamiseks. Niisutuse äravoolu taaskasutamise süsteem on niisutussüsteem, kuhu on paigaldatud mõned rajatised niisutusvee kogumiseks, hoidmiseks ja transpordiks, et seda taaskasutada.

Tabel I2

Taimekaitsevahendite kasutamine

Tabeli ülesehitus

Maatüki tunnus (vabatahtlik)		Kood (*)
Põllumajanduskultuuri kategooria (vabatahtlik)		Kood (**)
Ühik		Kood (***)
Toimeaine		Kood (****)

Andmerühm			Veerud
			Kogus
			Q
PP	Taimekaitsevahendite kasutamine

TABELI I1 ANDMERÜHMAD

Aruandeaasta jooksul kasutatud taimekaitsevahendi kogus esitatakse toimeainete kaupa.

Põllumajanduskultuuride kategooriad on kooskõlas I tabelis esitatud põllumajanduskultuuride loeteluga. Liikmesriikidele on põllumajanduskultuuride tasandil esitatavad andmed vabatahtlikud.

Võib märkida mitu vastust.

Ühikute koodide liigid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (***)	Kirjeldus
1	Grammid
2	Milliliitrid
3	Muud

Maatüki tunnus

Maatüki tunnus peab sisaldama nii komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1172 (13) artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusmaatüki tunnust kui ka komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1173 (14) artikli 8 lõike 3 punktis a osutatud põllumajandusliku maatüki tunnust. Maatükkide tasandil esitatavad andmed on liikmesriikidele vabatahtlikud.

Veergude kirjeldus

Kogus (Q): Aruandeaasta jooksul kasutatud toote (toimeaine) kogus.

Tabel J1

Antimikroobikumide kasutamine

Tabeli ülesehitus


Toimeainete liik		Kood (*)
Ühik		Kood (**)

Andmerühm		Veerud
		Kogus
		Q
AU	Antimikroobikumide kasutamine

TABELI J1 ANDMERÜHMAD

Antimikroobikumide kasutamine

Antimikroobikumid, mida aruandeaasta jooksul kasutatakse loomakasvatuses tervise ja tootlikkuse säilitamiseks.

Veergude kirjeldus

Kogus (Q)

Aruandeaasta jooksul kasutatud antimikroobikumide üdkogus toimeainete kaupa.

Ühikute koodide liigid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (**)	Kirjeldus
1	Grammid
2	Milliliitrid
3	Muud

Tabel CS

Keskkonnaalased sertifitseerimissüsteemid

Tabeli ülesehitus

	Sertifitseerimissüsteemide kategooria	Kood (*)

Andmerühm		Veerud
Andmerühm		C	Y	S
CS	Sertifitseerimise staatus ja omadused

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (*)	Kirjeldus	C	Y	S
10	Standardile UNI-EN-ISO 14001 vastav sertifitseerimine			–
20	EMASi sertifitseerimine			–
30	Süsinikku siduva põllumajanduse sertifitseerimine			–
40	Muud vabatahtlikud rahvusvahelised sertifitseerimissüsteemid või ökomärgised
50	Muud vabatahtlikud riiklikud kavad

Põllumajandustoodete ja toiduainete sertifitseerimissüsteemid annavad (sertifitseerimismehhanismi kaudu) kindluse, et on järgitud toote või selle tootmismeetodi või -süsteemi teatavaid omadusi või näitajaid.

Välja arvatud: mahepõllumajandusele viitavad keskkonnaalased sertifitseerimiskavad, välja arvatud juhul, kui need sisaldavad määrusega (EL) 2018/848 võrreldes täiendavaid nõudeid.

KATEGOORIATE KIRJELDUS

10 Standardile UNI-EN-ISO 14001 vastav sertifitseerimine

Põllumajandusettevõttes on sertifitseerimise kvaliteedijuhtimise süsteem, mis vastab standardile UNI-EN-ISO 14001.

20 EMASi sertifitseerimine

Põllumajandusettevõttel on EMASi sertifikaat (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009 (15))

30 Süsinikku siduva põllumajanduse sertifitseerimine

Põllumajandusettevõttel on süsinikku siduva põllumajanduse sertifikaat (16).

40 Muud vabatahtlikud rahvusvahelised sertifitseerimiskavad või ökomärgised

Põllumajandusettevõte on sertifitseeritud rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimissüsteemi/ökomärgise alusel põllumajandus-/toidusektoris

50 Muud vabatahtlikud riiklikud ökomärgised

Põllumajandusettevõte on sertifitseeritud liikmesriigi tasandil ametlikult tunnustatud riikliku (või sellest madalama) sertifitseerimissüsteemi/ökomärgise alusel põllumajandus-/toidusektoris.

Muutujate 30, 40 ja 50 puhul tuleb vabatahtliku sertifitseerimise süsteemid või ökomärgised registreerida, kui need vastavad järgmistele põhinõuetele, mis on sätestatud komisjoni suunistes põllumajandustoodete vabatahtliku sertifitseerimise kavade kohta (2010/C 341/04) (17):

—

Süsteemi nõuetele vastavust sertifitseerib sõltumatu asutus, mille on akrediteerinud:

—

riiklik akrediteerimisasutus, mille liikmesriigid on määranud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008, (18) kooskõlas asjakohaste Euroopa või rahvusvaheliste standardite ja suunistega, millega sätestatakse toodete sertifitseerimise süsteeme haldavatele asutustele esitatavad üldnõuded, või

—	akrediteerimisasutus, kes on allkirjastanud rahvusvahelise akrediteerimisfoorumi (IAF) toodete sertifitseerimise mitmepoolse tunnustamise kokkuleppe

VEERGUDE KIRJELDUS

Sertifitseerimise staatus (C)

Kasutatavad koodid:

0	põllumajandusettevõte ei ole sertifitseeritud

1	põllumajandusettevõttel on aktiivne ja kehtiv sertifikaat

2	põllumajandusettevõte on sertifitseerimisprotsessi alustanud, kuid ei ole veel lõpule viinud

Aasta (Y)

Sertifitseerimisprotsessi ametliku alustamise aasta. Aasta esitatakse neljakohalisena.

Hõlmatud valdkonnad (S)

See teave on seotud standardite, näitajate, kriteeriumide ja kohustustega, mida põllumajandusettevõte peab sertifikaadi saamiseks ja säilitamiseks järgima. Võib märkida mitu vastust.

1	Tõhustatud mahepõllumajandus: ökomärgis/kava põhineb määrusel (EL) 2018/848 (ja vastab sellele), kuid sellega kehtestatakse täiendavad või rangemad nõuded

2	Süsinikku siduv põllumajandus: see hõlmab kõiki tavasid, mille eesmärk on suurendada süsiniku sidumist ja/või vähendada põllumajandusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet mullaharimismeetodite või muude tavade abil

3	Toitainete kasutamine ja majandamine: hõlmab kõiki toitainete kasutamisega seotud tavasid/kohustusi, väetiste kasutamise piiranguid, nt toitainete kogust, allikat/liiki (orgaaniline, mineraalne jne), kasutusmeetodeid, ajastust

4	Loomade heaolu ja tervis: lisada meetmed/kohustused seoses pidamistingimustega (ruumi suurus, ventilatsioon, valgus, temperatuur, niiskus jne), juurdepääsuga välikarjatamisele ja välialadele, antimikroobikumide kasutamise piirangutega

5	Integreeritud taimekaitse: meetmed taimekaitsevahendite kasutamise optimeerimiseks ja piiramiseks, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/128/EÜ (19) kehtestatud põhimõtteid

Bioloogilise mitmekesisuse toetamine: see hõlmab kõiki tavasid, mille eesmärk on toetada funktsionaalset bioloogilist mitmekesisust (tolmlejad, kahjurite looduslikud vaenlased), nagu maastikuelementide, poollooduslike elupaikade loomine ja hooldamine, õitsvate taimede ribade istutamine, peidupaigad ja varjualused putukate ja lindude ning väikeste imetajate jaoks jne.

7	Metsandus: hõlmab metsa säästva majandamisega seotud tavasid

Tabel EN

Energia

Tabeli ülesehitus

	Tootmise kategooria	Kood (*)
Andmerühm		Veerud
		Energiavajaduse osakaal	Kood
		S	C
EP	Taastuvenergia tootmine põllumajandusettevõttes		–
EF	Taastuvenergia tootmisrajatised	–

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood	Rühm	Kirjeldus	Selle allikaga kaetava energiavajaduse osakaal	Kood
100	EP	Oma toodetud elekter taastuvatest energiaallikatest (tuuleenergia, päikeseenergia, biogaas, hüdroenergia)		–
200	EP	Oma toodetud kütteained taastuvatest energiaallikatest (küttepuit, graanulid, õled, päikeseenergia, biogaas, muu biomass)		–
300	EF	Biogaasijaamad	–
400	EF	Päikesepaneelid	–
500	EF	Tuuleturbiinid	–
600	EF	Geotermaalsüsteemid	–

TABELI EN ANDMERÜHMAD

EP	Taastuvenergia tootmine põllumajandusettevõttes

EF	Põllumajandustootja kasutatavad taastuvenergia tootmisrajatised

TABELI E VEERUD

Energiavajaduse osakaal (S)

Energiavajaduse osakaal tuleb esitada protsendivahemikuna, mis näitab konkreetse allikaga hõlmatud energiavajaduse osakaalu. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

0 %

1	> 0 kuni ≤ 25 %

2	> 25 % kuni ≤ 50 %

3	> 50 % kuni ≤ 75 %

4	> 75 % kuni ≤ 100 %

> 100 %

Kood (C)

Tuleb märkida, kas asjaomane tehnoloogia või vara kuulub põllumajandustootjale, renditakse, on teiste partneritega kaasomandis (näiteks mitmes põllumajandusettevõttes kasutatavad biogaasijaamad) või kuulub muudele isikutele (nt päikesepaneelid, mis kuuluvad muudele isikutele ja on paigaldatud põllumajandusettevõtte maale). Kui põllumajandustootja kasutab eri omandistruktuuride raames rohkem kui ühte rajatist, tuleb koodiga märkida peamine omandiõiguse liik.

Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1	Põllumajandusettevõte omab vara

2	Põllumajandusettevõtja rendib vara

3	Vara on teiste partneritega kaasomandis

4	Vara kuulub muudele isikutele

Tabel FL

Toiduks ja söödaks kasutatava toodangu kadu põllumajandusettevõttes

Tabeli ülesehitus

Toidukao kategooria	Kood (*)
Andmerühm		Kood
Andmerühm		C
FL	Toidu/sööda kadu

Toiduks ja söödaks kasutatava toodangu kadu põllumajandusettevõttes on põllumajandusettevõtte sellise toodangu kogus, mis on mõeldud algselt inim- või loomatoiduks ning mis visatakse ära või läheb kaotsi (st see ei jõua turule või seda ei kasutata ettenähtud toiduks ja/või söödaks). Põllumajanduskultuuride puhul hõlmab see igasugust kadu alates hetkest, mil tooted on juba piisavalt küpsed, et neid koristada, kuni koristusjärgse etapini, mil tooted jõuavad taluväravasse.

Elusloomade puhul hõlmab see igasugust kadu alates hetkest, mil loomad loetakse tapmiseks piisavalt küpseks, kuni ajani, mil tooted jõuavad taluväravasse.

Loomsete saaduste (piim ja munad) puhul arvestatakse kadu alates hetkest, mil piim udarast välja lüpstakse või lind on kana munenud.

See hõlmab järgmist:

—	küpsed põllumajanduskultuurid jäid koristamata (nt väga madalate turuhindade või kahju tõttu);

—	põllumajandusettevõttes kohapeal koristatud ja töödeldud tooted (nt põllumajandusettevõttes kompostitud, põletatud) või põllumajandusettevõttest väljaspool kõrvaldatud tooted;

—	tooted, mille ostja on tagasi lükanud (nt kvaliteedi- ja kaubandusnõuete tõttu, ületootmine), mis naasevad tootmiskohta või kõrvaldatakse;

—	muud kaod, mis tekkisid ladustamisel, transportimisel, põllumajandusettevõttes töötlemisel.

Siia ei kuulu:

—	algselt inimtoiduks ette nähtud tooted, mida kasutatakse kariloomade söödana;

—	turustamata tooted, mida tarbitakse põllumajandusettevõttes või annetatakse heategevusorganisatsioonidele, toidupankadele või muudele sarnastele kanalitele.

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (*)	Kategooriate kirjeldus	Rühm	C
100	Kadude põhjus	FL

VEERGUDE KIRJELDUS

Eespool määratletud kadude põhjuse märkimiseks aruandeaasta jooksul tuleb kasutada järgmisi koode (lubatud on mitu kirjet).

Kood (C)

Koristamata jäetud küpsed põllumajanduskultuurid

Põllumajandusettevõttes koristatud ja töödeldud või põllumajandusettevõttest väljaspool kõrvaldatud tooted.

Tooted, mille ostja on kvaliteedi ja/või kaubanduslike nõuete tõttu tagasi lükanud (põllumajanduskultuurid)

Tooted, mille ostja on kvaliteedi- ja/või kaubandusnõuete tõttu tagasi lükanud (loomad ja loomsed saadused)

Ladustamisel ja/või transpordil ja/või põllumajandusettevõttes töötlemisel tekkinud kaod (põllumajanduskultuuride tooted)

Ladustamisel ja/või transpordil ja/või põllumajandusettevõttes töötlemisel tekkinud kaod (loomad ja loomsed saadused)

Muud eespool nimetamata põhjused (nt ettenägematud turumuutused)

Tabel TR

Koolitus

Tabeli ülesehitus

	Koolituse kategooriad	Kood (*)

		Veerud
		Kood
Andmerühm		C
TT	Koolitusteemad

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood	Kategooriate kirjeldus	Andmerühmad	C
1000	Põllumajandusliku majapidamise juhtimine	TT
1010	Õigusaktid	TT
1020	Töötervishoid ja tööohutus	TT
1030	Riskiennetus ja -juhtimine	TT
1040	Digiüleminek ja mehhaniseerimine	TT
1050	Mahepõllumajandus ja integreeritud taimekaitse	TT
1060	Süsinikku siduv põllumajandus	TT
1070	Taimekaitsevahendid	TT
1080	Toitained	TT
1090	Mulla- ja veemajandus	TT
1100	Energiakasutus	TT
1110	Loomakasvatus	TT
1120	Loomade heaolu	TT
1130	Muud	TT

TABELI TR ANDMERÜHMAD JA -KATEGOORIAD

TR.TT.1000.C kuni TR.TT.1140.C: Kutsekoolitused teemade kaupa: märkida, kas valdaja(d) ja/või juht (juhid) ja töötajad osalesid aruandeaasta jooksul iga teemaga seotud kutseõppekursustel. See tähendab kutsekoolitust, koolitaja või koolitusasutuse pakutavat koolitusmeedet või -tegevust, mille peamiseks eesmärgiks on põllumajandustegevuse või konkreetse põllumajandusliku majapidamise tegevusega otseselt seotud oskuste omandamine või olemasolevate oskuste arendamine või täiendamine. Kui koolituskursus hõlmab rohkem kui ühte teemat, tuleb teatada kõigist asjakohastest teemadest.

Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

Jah

TR.TT.1000.C. Põllumajandusliku majapidamise juhtimine

Põllumajandusettevõtte juhtimine võib hõlmata raamatupidamist, rahandust, turustamist.

TR.TT.1010.C. Õigusnormid

Õigusnormid võivad viidata õiguslikele nõuetele, maksudele, ÜPP-le ja muudele toetustele. See ei hõlma tööohutust ja töötervishoidu, mis tuleb esitada TR.TT.1020.C all.

TR.TT.1020.C. Tööohutus ja töötervishoid

Tööohutus ja töötervishoid võivad viidata töökohal või sellest tulenevate selliste ohtude ennetamisele, tuvastamisele, hindamisele ja ohjamisele, mis võivad kahjustada töötajate tervist ja heaolu.

TR.TT.1030.C. Riskiennetus ja -juhtimine

Riskiennetuse ja -juhtimise koolitus võib osutada mis tahes traditsioonilistele ja uuenduslikele riskijuhtimistavadele ja -strateegiatele põllumajandustootmise riskide maandamiseks, samuti juhtimismeetoditele, et maandada finantsriske põllumajanduses. See võib hõlmata riskijuhtimisalast koolitust põllumajanduskultuuride ja loomakasvatuse sisendite haldamise strateegiate, seadmetega seotud otsuste, kahjurite ja haiguste tõrje, erakindlustuse, valitsuse programmide, turundusstrateegiate, maaomandi lepingute, põllumajanduskrediidi, põllumajandusettevõttes toimuva mitmekesistamise (nt põllumajandusettevõttega otseselt seotud muu tulutoomise), väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi töötamise jne kaudu.

TR.TT.1040.C. Digiüleminek ja mehhaniseerimine

Digiülemineku ja mehhaniseerimise koolitus võib viidata mehhaniseerimise ja uue tehnoloogia mõistmisele ja rakendamisele põllumajanduses ning teadmistele selle kohta, kuidas tehnoloogia saab parandada põllumajandusettevõtte juhtimist ja tootlikkust. See võib hõlmata teadlikkuse, oskuste ja teadmiste suurendamist, et edendada põllumajanduses digiüleminekuga seotud tehnoloogiate, sealhulgas andmeanalüüsivahendite kasutuselevõttu põllumajandusettevõttes.

TR.TT.1050.C. Mahepõllumajandus ja integreeritud taimekaitse

Mahepõllumajandus on põllumajanduslik meetod, mille eesmärk on kasutada toidutootmisel looduslikke aineid ja protsesse. Integreeritud taimekaitse meetmed taimekaitsevahendite kasutamise optimeerimiseks ja piiramiseks, järgides direktiiviga 128/2009/EÜ kehtestatud põhimõtteid.

TR.TT.1060.C. Süsinikku siduv põllumajandus

Süsinikku siduv põllumajandus hõlmab kõiki tavasid, mille eesmärk on suurendada süsiniku sidumist ja/või vähendada põllumajandusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet mullaharimismeetodite või muude tavade abil.

TR.TT.1070.C. Taimekaitsevahendid

Taimekaitsevahendite koolitus võib viidata taimekaitsevahendite kasutamise mis tahes tavale/kohustusele ning taimekaitsevahendite kasutamise piirangutele.

TR.TT.1080.C. Toitained

Toitainete kasutamine ja haldamine võib viidata mis tahes tavadele/kohustustele seoses toitainete kasutamisega, väetiste kasutamise piiramisele, nt toitainete kogus, allikas/liik (orgaaniline, mineraalne jne), kasutustehnikad, ajastus.

TR.TT.1090.C. Mulla- ja veemajandus

Mullamajandamine on toimingute, tavade ja töötlusviiside rakendamine mulla kaitsmiseks ja selle tulemuslikkuse parandamiseks (nt mullaviljakus või pinnasemehaanika). See hõlmab mullakaitset, mulla muutmist ja mulla optimaalset seisundit. Veemajandus tähendab veevarude strateegilist planeerimist, arendamist ja kasutamist põllumajanduskultuuride ja loomakasvatuse optimeerimiseks ning säästvate põllumajandustavade säilitamiseks. See hõlmab niisutuse tõhusat kasutamist, veekaitset, planeerimist, kuivendamist, vihmavee kogumist ja vee taaskasutamist. Mulla- ja veemajandus võib tähendada ka põllumajanduskultuuride ja rohumaade majandamist.

TR.TT.1100.C. Energiakasutus

Energiaalane koolitus võib hõlmata energia (nt biomass, päikeseenergia) tootmist ja energiasäästumeetmeid.

TR.TT.1110.C. Loomakasvatus

Loomakasvatusalane koolitus võib tähendada aretamist, söötmist ja loomapidamist. See ei hõlma loomade heaolu, mille andmed tuleb esitada TR.TT.1120.C all. Loomade heaolu

TR.TT.1120.C. Loomade heaolu

Loomade heaolu ja tervis hõlmavad meetmeid/kohustusi seoses pidamistingimustega (ruumi suurus, ventilatsioon, valgus, temperatuur, niiskus jne), juurdepääsuga välikarjatamisele ja välialadele, antimikroobikumide kasutamise piirangutega.

TR.TT.1130.C. Muud

Koolitusteemad, mida ei ole eespool loetletud.

Tabel SA

Ohutus

Tabeli ülesehitus

Rajatiste kategooriad ja ohutus		Kood (*)
		Veerud
Andmerühm		Kood
		C
SA	Ohutus

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

		Rühm	Kood
Kood	Kategooriate kirjeldus		C
100	Põllumajandusliku majapidamise ohutuskava	SA
200	Tööõnnetused	SA

Tuleks esitada järgmised üksikasjad:

SA.SA.100.C. Põllumajandusliku majapidamise ohutuskava

Tuleb märkida, kas põllumajanduslik majapidamine on viinud tööga seotud ohtude vähendamiseks läbi töökoha riskihindamise, mille tulemuseks on kirjalik dokument (nt „põllumajandusliku majapidamise ohutuskava“). Andmed esitatakse põllumajandusaruannetes igal aastal. Andmeid võib siiski koostada või koguda harvemini, tingimusel et seda tehakse vähemalt kord viie aasta jooksul.

Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

Jah

SA.SA.200.C.: Tööõnnetused

Tuleb märkida, kas valdaja(d) ja/või juhataja(d) või töötajad on aruandeaasta jooksul kogenud tööõnnetusi (mille tagajärjel on töölt üks või mitu päeva puudutud). Tööõnnetus on määratletud kui „erakordne juhtum töö käigus, mis viib füüsilise või vaimse kahjustuse tekkimiseni“.

Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

Jah

Tabel SI

Sotsiaalne kaasamine

Tabeli ülesehitus

	Sotsiaalse kaasamise kategooriad	Kood (*)

		Veerud
		Kood
Andmerühm		C
SF	Sotsiaalne põllumajandus

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (*)	Kategooriate kirjeldus	Rühm	C
100	Sotsiaalse põllumajandustegevuse olemasolu	SF

TABELI SI ANDMERÜHMAD

SI.SF.100.C: Sotsiaalne põllumajandus

Sotsiaalne põllumajandus on põllumajandusressursside ja põllumajandusettevõtte looduskeskkonna kasutamine haavatavatele inimestele (eakad, puuetega inimesed jne) hooldus- ja sotsiaalteenuste pakkumiseks, kaasates neid samal ajal põllumajandustegevusse.

Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

Jah

Tabel SE

Põllumajandustootjatele kättesaadavad teenused

Tabeli ülesehitus

Teenuste kategooriad		Kood (*)

		Veerud
		Katvus	Liitumine
		C	S
Andmerühm		Märkida kood	Märkida kood
IC	Internetiühendus

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (*)	Kategooriate kirjeldus	Rühm	C	S
100	Püsivõrgu lairibaühendus	IC
200	Mobiilivõrgu lairibaühendus	IC

TABELI SE ANDMERÜHMAD JA -KATEGOORIAD

Järgmiste andmepunktide kohta esitatakse andmed põllumajandusaruannetes igal aastal. Andmeid võib siiski koostada või koguda harvemini, tingimusel et seda tehakse vähemalt kord viie aasta jooksul.

SE.IC.100.C. Püsivõrgu lairiba-internetiühenduse katvus

Tuleb märkida, kas põllumajandusettevõtteni ulatub/ulatuks püsivõrgu lairiba-internetiühendus, nagu DSL-, ADSL-, VDSL-, kaabel-, optilise kiu, satelliit- või avalik WiFi-ühendus.

Kasutatavad koodid:

Jah

SE.IC.100.S. Püsivõrgu lairiba-internetiühendusega liitumine

Tuleb märkida, kas põllumajandusettevõttel on lairiba-internetiühendus, nagu DSL-, ADSL-, VDSL-, kaabel-, optilise kiu, satelliit- või avalik WiFi-ühendus.

Küsitakse ainult ettevõtete kohta, milleni saab jõuda püsivõrgu lairiba-internetiühendus (vastus punktis SE.IC.100.C. = 1).

Kasutatavad koodid:

Jah

SE.IC.200.C. Mobiilivõrgu lairiba-internetiühenduse katvus

Tuleb märkida, kas põllumajandusettevõtteni ulatub/ulatuks mobiilvõrgu lairiba-internetiühendus (mobiiltelefonivõrgu kaudu, vähemalt 4G).

Kasutatavad koodid:

Osaliselt

Jah

SE.IC.200.S. Mobiilivõrgu lairiba-internetiühendusega liitumine

Tuleb märkida, kas põllumajandusettevõte on liitunud põllumajandusettevõttes kättesaadava mobiilivõrgu lairiba-internetiühendusega (mobiiltelefonivõrgu kaudu, vähemalt 4G).

Küsitakse ainult ettevõtete kohta, milleni saab jõuda mobiilivõrgu interneti-lairibaühendus (vastus punktis SE.IC.200.C. = 1 või 2).

Kasutatavad koodid:

Jah

Tabel GR

Põlvkondade vahetus

Tabeli ülesehitus

	Juhtkonna ja õigusjärglaste kategooriad	Kood (*)

		Veerud
Andmerühm		Kood	Aasta
		C	Y
GR	Põlvkondade vahetus

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood(*)	Kirjeldus	Rühm	C	Y
100	Aasta, mil valdaja tegevuse üle võttis	GR	—
200	Ülekandmine	GR		—
300	Tegevuse lõpetamise kavad	GR		—

TABELI GR ANDMERÜHMAD

GR.GR.100.Y. Aasta, mil valdaja tegevuse üle võttis

Tuleb märkida aasta, mil praegune valdaja (valdaja/juhataja või valdaja / muu kui juhataja) põllumajandusettevõtte üle võttis, märkida kujul „AAAA“.

Kui põllumajandusettevõttes töötab rohkem kui üks valdaja/juhataja või valdaja / muu kui juhataja (ja ta on seega esitatud tabelis C), viitab aasta esimesele isikule, kes põllumajandusliku majapidamise üle võttis.

Küsitakse ainult juhul, kui põllumajandusettevõttes on valdaja(d)/juhataja(d) või valdaja(d) / muu(d) kui juhataja(d), kes on esitatud tabelis C.

Andmed esitatakse põllumajandusaruannetes igal aastal. Andmeid võib siiski koostada või koguda harvemini, tingimusel et seda tehakse vähemalt kord viie aasta jooksul.

GR.GR.200.C. Ülekandmine

Tuleb märkida isik, kellelt põllumajanduslik majapidamine praegusele valdajale/juhatajale või valdajale / muule kui juhatajale üle anti.

Kui põllumajanduslikus majapidamises töötab rohkem kui üks valdaja/juhataja või valdaja / muu kui juhataja (ja ta seega on esitatud tabelis C), tuleb märkida esimesena põllumajandusliku majapidamise üle võtnud isik.

Kui ülekandmise meetodeid on rohkem kui üks, esitatakse suurim väärtus. Küsitakse ainult juhul, kui põllumajandusettevõttel on valdaja(d)/juhataja(d) või valdaja(d) / muu(d) kui juhataja(d), kelle andmed on esitatud tabelis C.

Andmed esitatakse põllumajandusaruannetes igal aastal. Andmeid võib siiski koostada või koguda harvemini, tingimusel et seda tehakse vähemalt kord viie aasta jooksul.

Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

0	ei kohaldata (põllumajandusettevõttes ei ole valdajat/juhatajat – valdajat / muud kui juhatajat)

1	põllumajandusettevõte antakse üle pereliikme poolt (kinke, pärimise või muul teel)

2	põllumajandusettevõte antakse üle mittepereliikme poolt

3	põllumajandusettevõte, mille on asutanud praegune valdaja/juhataja või valdaja / muu kui juhataja

GR.GR.300.C. Tegevuse lõpetamise kavad

Tuleb märkida, kas valdaja/juhataja või valdaja / muu kui juhataja on koostanud konkreetsed kavad selle kohta, kuidas põllumajandusettevõtte ressursse oma tegevuse lõpetamisel (nt pärast pensionile jäämist) majandatakse.

Küsitakse ainult juhul, kui tabelis C esitatud vanim valdaja/juhataja või valdaja / muu kui juhataja on vanem kui 60 aastat.

Kui ülekandmise meetodeid on rohkem kui üks, esitatakse suurim väärtus.

Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

0	ei kohaldata (põllumajandusettevõttes ei ole valdajat/juhatajat või valdajat / muud kui juhatajat)

1	praegu plaanid puuduvad

2	põllumajandusettevõte antakse üle pereliikmele (kinke, pärimise või muul teel)

3	põllumajandusettevõte antakse üle mittepereliikmele

4	valdaja/juhataja või valdaja / muu kui juhataja on kavandanud põllumajandusettevõtte/põllumajandusmaa rendile anda

muu

TABELI GR VEERUD

Veerg C viitab koodile, veerg Y aastale.

(1) Toetuste ja abina käsitatakse riiklikest vahenditest antavat mis tahes otsetoetust, millest on saadud teatavat tulu.

(2) Komisjoni 23. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1089/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses ruumiandmekogumite ja -teenuste ristkasutatavusega (ELT L 323, 8.12.2010, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1089/oj).

(3) Vt käesoleva määruse VII lisa.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/848/oj).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L, 2024/1143, 23.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1143/oj).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1305/oj).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/147/oj).

(8) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/oj).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2000/60/oj).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2115/oj).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1107/oj).

(12) Määratletud kui asulareovesi, mida on puhastatud direktiivi 91/271/EMÜ nõuete kohaselt ja täiendavalt puhastatud taaskasutusvee käitises kooskõlas määruse (EL) 2020/741 I lisa 2. jaoga.

(13) Komisjoni 4. mai 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas (ELT L 183, 8.7.2022, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2022/1172/oj).

(14) Komisjoni 31. mai 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 8.7.2022, lk 23, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/1173/oj).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1221/oj).

(16) Tähenduses, mis on määratletud ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu raamistik süsiniku sidumise sertifitseerimiseks (COM(2022) 672 final – 2022/0394(COD))

(17) Komisjoni teatis „ELi suunised põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta“ (ELT C 341, 16.12.2010, lk 5).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/765/oj).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/128/oj).

IX LISA

Artikli 11 lõikes 3 osutatud andmete esitamise ajakava ja artiklis 12 osutatud konkreetsete muutujate erandid

Veerus „VIII lisa tabel“ on võimalik kindlaks teha olemasolevad põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu tabelid (ühekohaline kood A-st M-ni) ning äsja kasutusele võetud põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu tabelid ja muutujad:

—	uued põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu tabelid on esitatud ridadena ja tähistatud kahe- või kolmekohaliste koodidega;

—	olemasolevates põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu tabelites esitatakse uued põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu muutujad koos konkreetse muutuja koodiga vastavas põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu tabelis täiendavate ridadena.

Olemasolevate põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu tabelite puhul on võimalik taotleda erandeid ainult uute põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu muutujate puhul, mis on sõnaselgelt märgitud seoses põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu olemasolevate tabelitega.

VIII lisa tabelid ja uued põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu muutujad

Esimene aruandeaasta

Erandid konkreetsete muutujate esitamisest (märkida esimene aruandeaasta)

2025

2027

Tabel A – Üldandmed põllumajandusliku majapidamise kohta

Ei kohaldata, v.a:

A.CL.142.DT.

Aasta, mil põllumajandusettevõte alustas üleminekut mahepõllumajanduslikule tootmisele

Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Küpros, Slovakkia 2026. aastal

Rumeenia 2027. aastal

A.CL.145.C.

Sertifitseeritud põllumajandusettevõtetes mahepõllumajanduslikena müüdavate mahepõllumajandustoodete osakaal

Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Küpros, Slovakkia, Rootsi 2026. aastal

Rumeenia 2027. aastal

A.OT.240.C

Osalemine ühisfondides

Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Küpros, Slovakkia, Rootsi 2026. aastal

Rumeenia 2027. aastal

A.OT.241.C

Kahjude hüvitamine

Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Küpros, Slovakkia, Rootsi 2026. aastal

Rumeenia 2027. aastal

Tabel B – Valduse liik

Ei ole asjakohane

Tabel C – Tööjõud

Ei kohaldata, v.a:

C.EX Koosseisuvälised töötajad

Saksamaa, Kreeka, Küpros, Portugal, Rootsi 2026. aastal

Rumeenia, Läti 2027. aastal

Prantsusmaa, Malta 2028. aastal

Veerg G – Sugu (töötajate puhul)

Saksamaa, Kreeka, Küpros, Portugal 2026. aastal

Rumeenia, Läti 2027. aastal

Veerud AW – Palgad ja sotsiaalkindlustuskulud aastas/tunnis

Prantsusmaa, Kreeka, Küpros, Portugal 2026. aastal

Rumeenia, Malta, Läti, Rootsi 2027. aastal

Veerg R – Pensionile jäämine

Prantsusmaa, Kreeka, Küpros, Portugal 2026. aastal

Rumeenia, Malta, Läti 2027. aastal

Tabel D – Varad ja investeeringud

Ei ole asjakohane

Tabel E – Kvoodid ja muud õigused

Ei ole asjakohane

Tabel F – Võlad/krediidid

Ei ole asjakohane

Tabel G – Käibemaks

Ei ole asjakohane

Tabel H – Sisend

Ei kohaldata, v.a:

5035.

Millest muu päritolu

Kreeka, Küpros 2026. aastal

Rumeenia, Malta 2027. aastal

Tabel I – Maakasutus ja põllumajanduskultuurid

Ei kohaldata, v.a:

Veerud „sh täielikult mahepõllumajanduslikud – sh mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekul“

Kreeka, Küpros 2026. aastal

Rumeenia, Läti 2027. aastal

Luksemburg 2028. aastal

Tabel J – Loomakasvatus

Ei kohaldata, v.a:

J.OR Mahepõllumajanduslik – J.CO Mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekul

Prantsusmaa, Kreeka, Küpros 2026. aastal

Rumeenia, Slovakkia, Läti, Horvaatia 2027. aastal

J.DL Surmade, sealhulgas hädatapmiste arv

Prantsusmaa, Kreeka, Küpros, Rootsi 2026. aastal

Rumeenia 2027. aastal

J.TH Pidamisala tüüp

Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Küpros, Rootsi 2026. aastal

Rumeenia, Läti 2027. aastal

J.TO Välitingimustes veedetud aeg

Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Küpros, Rootsi 2026. aastal

Rumeenia, Läti 2027. aastal

Tabel K – Loomsed saadused ja loomadega seotud teenused

Ei ole asjakohane

Tabel L – Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse käive

Ei ole asjakohane

Tabel M – Toetused

Ei kohaldata, v.a:

3770 – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Küpros, Slovakkia 2026. aastal

Rumeenia, Malta 2027. aastal

3780 – Koostöö

Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Küpros, Slovakkia 2026. aastal

Rumeenia, Malta 2027. aastal

Tabel MI – Turgude lõimimine

Saksamaa, Prantsusmaa, Tšehhi, Kreeka, Küpros, Portugal, Rootsi 2026. aastal

Belgia, Rumeenia, Slovakkia, Malta, Läti, Horvaatia 2027. aastal

Tabel DI – Innovatsioon ja digiüleminek

Prantsusmaa, Malta 2028. aastal

Tabel OF – väljaspool põllumajandusettevõtet saadava tulu kavandatud osakaal

Prantsusmaa, Malta 2028. aastal

Tabel FP1 – Põllumajandustavad

Saksamaa, Kreeka, Küpros, Portugal, Rootsi 2026. aastal

Belgia, Tšehhi, Taani, Eesti, Rumeenia, Slovakkia, Läti, Horvaatia 2027. aastal

Prantsusmaa, Malta 2028. aastal

Tabel FP2 – Põllumajandustavad

Prantsusmaa, Malta 2028. aastal

Tabel NM1 – Toitainete kasutamine ja majandamine – Sõnniku ladustamine

Belgia, Saksamaa, Kreeka, Küpros, Läti, Rootsi 2026. aastal

Tšehhi, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia 2027. aastal

Prantsusmaa, Malta 2028. aastal

Tabel NM2 – Toitainete kasutamine ja majandamine – Sõnniku laotamine

Saksamaa, Kreeka, Küpros, Läti, Rootsi 2026. aastal

Belgia, Eesti, Tšehhi, Rumeenia, Slovakkia ja Horvaatia 2027. aastal

Prantsusmaa, Malta 2028. aastal

Tabel NM3 – Toiteainete kasutamine ja majandamine – Sööt

Prantsusmaa, Malta, Hispaania 2028. aastal

Tabel ST – Mullaproov (vabatahtlik)

Tabel BD1 – Bioloogiline mitmekesisus – Maastikuelemendid

Saksamaa, Kreeka, Küpros 2026. aastal

Rumeenia 2027. aastal

Prantsusmaa, Luksemburg, Malta 2028. aastal

Tabel BD2 – Bioloogiline mitmekesisus – Bioloogiline tõrje ja rohumaade majandamine

Prantsusmaa, Luksemburg, Malta 2028. aastal

Tabel WT – Veemajandus

Prantsusmaa, Malta 2028. aastal

Tabel I2 – Taimekaitsevahendite kasutamine

Prantsusmaa, Malta, Hispaania 2028. aastal

Tabel J1 – Antimikroobikumide kasutamine

Prantsusmaa, Malta, Hispaania 2028. aastal

Tabel CS – Keskkonnaalased sertifitseerimissüsteemid

Belgia, Saksamaa, Kreeka, Küpros, Rootsi 2026. aastal

Rumeenia, Slovakkia, Malta 2027. aastal

Tabel EN – Energia

Prantsusmaa, Malta 2028. aastal

Tabel FL – Toiduks ja söödaks kasutatava toodangu kadu põllumajandusettevõttes

Prantsusmaa, Luksemburg, Malta, Horvaatia 2028. aastal

Tabel TR – Koolitus

Prantsusmaa, Malta 2028. aastal

Tabel SA – Ohutus

Saksamaa, Kreeka, Küpros 2026. aastal

Rumeenia 2027. aastal

Prantsusmaa, Malta 2028. aastal

Tabel SI – Sotsiaalne kaasamine

Saksamaa, Kreeka, Küpros 2026. aastal

Rumeenia 2027. aastal

Prantsusmaa, Malta 2028. aastal

Tabel SE – Põllumajandustootjatele kättesaadavad teenused

Saksamaa, Kreeka, Küpros, Rootsi 2026. aastal

Rumeenia, Malta 2027. aastal

Tabel GR – Põlvkondade vahetumine

Saksamaa, Kreeka, Küpros, Rootsi 2026. aastal

Rumeenia, Slovakkia 2027. aastal

Prantsusmaa, Malta 2028. aastal

X LISA

Liikmesriikidele makstav summa (jooksevhindades) aruandeaastatel 2025, 2026 ja 2027, nagu on osutatud artiklis 17

	Aruandeaasta 2025				Aruandeaasta 2026				Aruandeaasta 2027
	Artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud summa	Artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud summa	Artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud summa	Maksimumsumma	Artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud summa	Artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud summa	Artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud summa	Maksimumsumma	Artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud summa	Artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud summa	Maksimumsumma
BELGIA	198 000	397 600	136 702	732 302	198 000	374 816	182 270	755 086	198 000	501 241	699 241
BULGAARIA	396 360	352 436	501 697	1 250 493	396 360	352 436	501 697	1 250 493	396 360	1 003 394	1 399 754
TŠEHHI	230 760	386 620	185 874	803 254	230 760	373 343	212 427	816 530	230 760	584 174	814 934
TAANI	261 000	400 883	300 331	962 214	261 000	400 883	300 331	962 214	261 000	660 727	921 727
SAKSAMAA	919 980	1 985 289	105 861	3 011 130	919 980	1 455 983	1 164 475	3 540 438	919 980	2 328 950	3 248 930
EESTI	104 400	223 399	108 119	435 918	104 400	223 399	108 119	435 918	104 400	264 291	368 691
IIRIMAA	162 000	368 882	205 053	735 935	162 000	368 882	205 053	735 935	162 000	410 107	572 107
KREEKA	533 880	1 013 146	61 433	1 608 459	533 880	705 980	675 765	1 915 625	533 880	1 351 529	1 885 409
HISPAANIA	1 566 000	1 606 195	1 982 182	5 154 377	1 566 000	1 606 195	1 982 182	5 154 377	1 566 000	3 423 769	4 989 769
PRANTSUSMAA	1 368 000	2 553 255	472 244	4 393 499	1 368 000	2 474 548	629 659	4 472 207	1 368 000	629 659	1 997 659
HORVAATIA	225 180	372 981	181 379	779 540	225 180	372 981	181 379	779 540	225 180	544 137	769 317
ITAALIA	1 695 240	1 623 948	2 145 769	5 464 957	1 695 240	1 623 948	2 145 769	5 464 957	1 695 240	4 291 538	5 986 778
KÜPROS	90 000	265 654	10 356	366 010	90 000	213 873	113 919	417 792	90 000	227 837	317 837
LÄTI	180 000	295 256	144 987	620 243	180 000	274 543	186 412	640 955	180 000	455 674	635 674
LEEDU	180 000	306 954	227 837	714 791	180 000	306 954	227 837	714 791	180 000	455 674	635 674
LUKSEMBURG	81 000	201 967	93 206	376 173	81 000	201 967	93 206	376 173	81 000	177 091	258 091
UNGARI	342 000	463 433	432 890	1 238 323	342 000	463 433	432 890	1 238 323	342 000	865 781	1 207 781
MALTA	96 480	251 602	11 102	359 184	96 480	251 602	11 102	359 184	96 480	44 408	140 888
MADALMAAD	270 000	702 640	341 756	1 314 396	270 000	702 640	341 756	1 314 396	270 000	683 511	953 511
AUSTRIA	324 000	367 386	410 107	1 101 493	324 000	367 386	410 107	1 101 493	324 000	820 213	1 144 213
POOLA	1 620 000	1 377 272	2 050 533	5 047 805	1 620 000	1 377 272	2 050 533	5 047 805	1 620 000	4 101 066	5 721 066
PORTUGAL	414 000	553 417	428 748	1 396 165	414 000	505 779	524 025	1 443 804	414 000	1 048 050	1 462 050
RUMEENIA	918 000	1 359 686	105 634	2 383 320	918 000	1 359 686	105 634	2 383 320	918 000	2 323 938	3 241 938
SLOVEENIA	163 440	258 693	206 876	629 009	163 440	258 693	206 876	629 009	163 440	413 752	577 192
SLOVAKKIA	101 160	280 835	58 202	440 197	101 160	280 835	58 202	440 197	101 160	256 089	357 249
SOOME	117 000	275 514	148 094	540 608	117 000	275 514	148 094	540 608	117 000	296 188	413 188
ROOTSI	184 500	377 326	84 921	646 747	184 500	303 020	233 533	721 053	184 500	467 066	651 566
EL kokku	12 742 380	18 622 269	11 141 893	42 506 542	12 742 380	17 476 591	13 433 252	43 652 223	12 742 380	28 629 854	41 372 234
Ettemaksete reserv				2 493 458				1 347 777

XI LISA

Artiklis 18 osutatud andmekogumitest välja võetavate andmete vorm ja esitusviis

Käesolevas lisas antakse täiendavaid juhiseid sekkumiste ja toetusesaajate kohta liigendatud andmete esitamise kohta ning määratakse kindlaks nende andmete vorm ja sisu.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 4a lõike 1 punktile a ja selleks, et siduda põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu aruandvad majapidamised vastavate toetusesaajate toimikutega, sealhulgas toetusesaajate liigendatud andmetega, ja sekkumistoimikutega, sealhulgas sekkumistega seotud liigendatud andmetega, mis sisalduvad komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1475 (1) artiklis 8 ja IV lisas osutatud seire- ja hindamisandmestiku andmetes, valivad liikmesriigid ühe järgmistest võimalustest.

Variant 1. Kui liikmesriigid otsustavad esitada komisjonile aruandva majapidamisega seotud toetusesaaja tunnuse, jagatakse sekkumise ja toetusesaajate toimikutest järgmisi andmeid:

Rakendusmääruse (EL) 2022/1475 IV lisas osutatud toetusesaaja kordumatu tunnuskood M030/B010.

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu number: Seoses toetusesaaja kordumatu tunnusega esitab liikmesriik aruandva majapidamise põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu numbri.

Võimalik on mitu kannet, sest ühe põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu põllumajandusliku majapidamisega võib olla seotud mitu toetusesaajat ja üks toetusesaaja võib olla seotud mitme põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu põllumajandusliku majapidamisega.

Variant 2. Kui liikmesriik otsustab aruandva majapidamisega seotud andmed esitada otse komisjonile, jagatakse sekkumise ja toetusesaajate toimikutest järgmisi andmeid:

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu number: Seoses andmetega esitab liikmesriik aruandva majapidamise põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu numbri.

Lubatud on mitu kannet, sest ühe põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu põllumajandusliku majapidamisega võib olla seotud mitu toetusesaajat ja üks toetusesaaja võib olla seotud mitme põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu põllumajandusliku majapidamisega.

LIIGENDATUD ANDMED SEKKUMISTE KOHTA

Arv	Kirjeldus
Seiremuutujad haldusteabe esitamiseks
M010	makseasutuse kood
M020	sekkumise toetuse- või maksetaotluse kordumatu kood
M040	eelarvekood
Seiremuutujad kasutatud summade esitamiseks
M050	liidu vahendite kogusumma
M060	avaliku sektori kulutused kokku
M070	täiendav riiklik rahastamine kokku
Seiremuutujad toetusõigusliku ja kindlaksmääratud pindala esitamiseks
M080	enne piirnormide kohaldamist kindlaks määratud toetusõigusliku pindala hektarite arv, v.a metsandus
M085	enne piirnormide kohaldamist kindlaks määratud toetusõigusliku metsanduseks kasutatava pindala hektarite arv
M090	toetusõigusliku pindala hektarite arv, v.a metsandus
M095	pärast piirnormide kohaldamist kindlaks määratud toetusõigusliku metsanduseks kasutatava pindala hektarite arv
Seiremuutujad väljamakstud üksuste esitamiseks
M100	makstud toetusõigusliku pindala hektarite arv
M101	toetuskõlbliku põllumaa hektarite arv, mille eest makstakse toetust tootmisega mitteseotud alade, näiteks kesa säilitamise eest
M102	sellise toetusõigusliku põllumaa hektarite arv, mille puhul makstakse toetust uute maastikuelementide loomise eest, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 lõikes 1a
M110	makstud loomade arv
M120	makstud loomühikute arv
M130	makstud toimingute arv
M140	toetatavate põllumajandusettevõtete arv
M150	makstud ühisfondide arv
M160	muude makstud ühikute arv – mõõtühik
M161	muude makstud ühikute arv – saavutatud väljundid
Seiremuutujad, mis näitavad, kas tingimus on täidetud
M170	investeeringud, mille tulemusel suureneb niisutatud ala netopindala
M180	investeeringud, mille tulemuseks on olemasolevate niisutussüsteemide täiustamine
M190	investeeringud taaskasutusvee kasutamisse
M200	investeeringud lairibaühendusse
M210	investeeringud biometaani

LIIGENDATUD ANDMED TOETUSESAAJATE KOHTA

Arv	Kirjeldus
B020	sugu
B030	noor põllumajandustootja
B040	geograafiline asukoht – kohalik omavalitsus
B050	looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangutega ala
B060	nitraaditundlik ala
B070	põllumajandusettevõtte asukoha omadused veemajanduskavas
B080	Natura 2000 ala
B090	mahepõllumajandusettevõte
B100	deklareeritud põllumaa hektarite arv
B110	deklareeritud püsirohumaa hektarite arv
B120	deklareeritud püsikultuuridega hektarite arv
B130	muude otsetoetuste saamise tingimustele vastavate alade hektarite arv
B141	HPK 2 – märg- ja turbaalade hektarite arv – püsirohumaa
B142	HPK 2 – märg- ja turbaalade hektarite arv – põllumaa
B143	HPK 2 – märg- ja turbaalade hektarite arv – püsikultuurid
B170	HPK 9 – selliste maa-alade hektarite arv, mille suhtes kehtib muutmise või kündmise keeld
B171	HPK 9 – Natura 2000 aladel asuva püsirohumaa hektarite arv
B172	HPK 9 – määratud keskkonnatundliku püsirohumaa hektarite arv Natura 2000 aladel, mis on kaitstud HPK 9 alusel ja mille põllumajandustootjad on deklareerinud
B180	määratud keskkonnatundliku püsirohumaa hektarite arv väljaspool Natura 2000 alasid, mis on kaitstud HPKde raames ja mille põllumajandustootjad on deklareerinud, kui on kohaldatav.

(1) Komisjoni 6. septembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1475, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade hindamise ning seireks ja hindamiseks teabe esitamise kohta (ELT L 232, 7.9.2022, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/1475/oj).

XII LISA

Artiklis 20 osutatud andmekogumitest välja võetavate andmete vorm ja esitusviis

Käesolevas tekstis antakse täiendavaid suuniseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2116 (1) loodud ühtsest haldus- ja kontrollisüsteemist (IACS) saadud liigendatud andmete esitamise kohta.

Liikmesriigid määravad kindlaks aruandva majapidamise tunnusnumbrite (ID) vastavuse IACSi ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu süsteemides, tagades, et need viitavad samale üksusele.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 4a lõike 1 punktile b valivad liikmesriigid ühe järgmistest variantidest 1, 2.1 või 2.2.

Variant 1. Kui liikmesriik otsustab esitada komisjonile aruandva majapidamisega seotud maatüki identifitseerimistunnused, jagatakse IACSi-süsteemist järgmisi andmeid:

Kui liikmesriigid valivad selle variandi, esitavad nad komisjonile järgmised ühtse IACSist saadud tunnused, mis on seotud põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu tunnusega: delegeeritud määruse (EL) 2022/1172 artiklis 2 ja rakendusmääruse (EL) 2022/1173 artikli 8 lõike 3 punktis a osutatud võrdlusmaatükkide, põldude ja mittepõllumajanduslike alade kordumatu tunnusnumber (ID).

Võimalik on mitu kannet, sest ühel põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu põllumajanduslikul majapidamisel võib olla mitu võrdlusmaatükki, põllumajanduslikku põldu ja mittepõllumajanduslikke maa-alasid, mida liikmesriik peab toetuskõlblikuks.

Variant 2. Kui liikmesriik otsustab aruandva majapidamisega seotud andmed esitada otse komisjonile, jagatakse IACSi-süsteemist järgmisi ruumiandmeid:

Variant 2.1

Kui liikmesriigid valivad selle võimaluse, esitavad nad komisjonile järgmised võrdlusmaatükkide ja põldude ruumiandmekogumid, nagu on osutatud direktiivis 2007/2/EÜ (2) ja rakendusmääruses (EL) 2023/138 (3), sealhulgas järgmised atribuudid:

—

Geomeetria (iga maatüki piir ja pindala): võrdlusmaatükid, põllumajanduslikud maatükid ja mittepõllumajanduslikke alasid sisaldavad maaüksused, mida liikmesriik peab rahastamiskõlblikuks, nagu on kirjeldatud delegeeritud määruse (EL) 2022/1172 artiklis 2 ja rakendusmääruse (EL) 2022/1173 artikli 8 lõike 3 punktis a.

—	Maakasutus (põllumajanduskultuurid või põllumajanduskultuuride rühmad).

—	Rakendusmääruse (EL) 2022/1173 artikli 8 lõike 3 punktis c osutatud maastikuelemendid.

—	Mahepõllumajanduse all olev pindala, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2022/1173 artikli 8 lõike 3 punktis e.

Seoses IACSi ruumiandmetega esitavad liikmesriigid aruandva majapidamise põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu numbri.

Lubatud on mitu kannet, sest ühel põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu põllumajanduslikul majapidamisel võib olla mitu võrdlusmaatükki, seotud põllumajanduslikku põldu ja mittepõllumajanduslikke maa-alasid, mida liikmesriik peab toetuskõlblikuks.

Variant 2.2

Kui liikmesriigid valivad selle võimaluse, esitavad nad komisjonile järgmised näitajad:

—	Põllumajandusliku majapidamise killustumine: põldude arv, maatükkide keskmine suurus, suurim vahemaa kõige kaugemate maatükkide vahel, keskmine vahemaa maatükkide vahel, põldude klastrite arv 1 km ja 10 km piires.

—	Maakasutuse muutus: maakasutuse muutmine võrreldes eelmise aastaga järgmistesse maakasutuskategooriatesse: metsamaa, põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muu maa, nagu on osutatud määruses (EL) 2018/841 (4).

—	Maastikuelemendid: Esitatakse VIII lisa tabelis BD1 „Bioloogiline mitmekesisus – Maastikuelemendid“ esitatud maastikuelementide pindalad.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2116/oj).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2007/2/oj).

(3) Komisjoni 21. detsembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/138, milles sätestatakse teatavate väärtuslike andmestike nimekiri ning nende avaldamise ja taaskasutamise kord (ELT L 19, 20.1.2023, lk 43).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/841/oj).

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/2746/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)

Üles

Valige katsefunktsioonid, mida soovite proovida