(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1689 (5) on sätestatud tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning selle eesmärk on parandada siseturu toimimist, edendada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti levikut, tagades samal ajal tervise, ohutuse ja põhiõiguste kõrgetasemelise kaitse ning toetades innovatsiooni. Määrus (EL) 2024/1689 jõustus 1. augustil 2024. Selle sätteid hakatakse kohaldama järk-järgult, kusjuures kõiki norme hakatakse kohaldama hiljemalt 2. augustil 2027.

(2)

Kogemused, mis on saadud määruse (EL) 2024/1689 nende osade rakendamisel, mida juba kohaldatakse, võivad anda teavet nende osade rakendamise jaoks, mida alles hakatakse kohaldama. Sellega seoses on hilinemine selliste standardite ettevalmistamisel, mis pakuvad suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatele tehnilisi lahendusi kõnealusest määrusest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, ning juhtimis- ja vastavushindamisraamistike hilinenud kehtestamine riiklikul tasandil toonud kaasa oodatust suurema nõuete täitmisega seotud koormuse. Lisaks on sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus ilmnenud vajadus lisameetmete järele, mis hõlbustaksid rakendamist ja nõuete täitmist ning selgitaksid seda, vähendamata seejuures määruse (EL) 2024/1689 sätetega taotletavat tervise, ohutuse ja põhiõiguste kaitse taset tehisintellektiga seotud ohtude eest.

(3)

Teatavate rakendamisprobleemide lahendamiseks on vaja määrust (EL) 2024/1689 sihipäraselt muuta, et kohaldada asjakohaseid õigusnorme tulemuslikult, lihtsalt ja ühetaoliselt.

(4)

Et võimaldada tehisintellektialast innovatsiooni era- ja avalikus sektoris, on oluline, et komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused tagaksid, et valdkondlike ja riiklike õigusaktide järelevalve, täitmise tagamine ja seire ei tekitaks kattuvusi, ebajärjekindlaid tõlgendusi ega erinevat täitmise tagamist.

(5)

Määruses (EL) 2024/1689 on sätestatud tehisintellektisüsteeme käsitlevad horisontaalsed normid, et tagada tervise, ohutuse ja põhiõigustega seotud avalike huvide järjepidev ja kõrgetasemeline kaitse. Artikli 6 lõikes 1 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse nimetatud määrust koostoimes I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega. Teatavatel juhtudel võib selliste liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestada nõuded, millega saavutatakse asjaomaste avalike huvide kaitse samal või kõrgemal tasemel, nagu saavutatakse määruses (EL) 2024/1689 sätestatud konkreetsete nõuete või kohustustega. Sellisel juhul peaks olema võimalik piirata määruses (EL) 2024/1689 sätestatud konkreetsete nõuete või kohustuste kohaldamist, et hõlbustada nõuete täitmist, minimeerida halduskoormust ja dubleerimist, säilitades samal ajal nimetatud määrusega tagatud kaitsetaseme. Selline piiramine peaks olema võimalik ainult siis ja niivõrd, kui I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktides on sätestatud nõudeid, millega nähakse ette tervise, ohutuse või põhiõiguste kaitse samaväärsel tasemel nagu asjaomase nõude või kohustusega. Komisjonil peaks olema õigus võtta nimetatud määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et määrata sellised juhtumid kindlaks ja täpsustada asjaomased tooted, nõuded või kohustused, mida võib piirata, ning piirangute tingimused ja ulatus, tagades, et määrusega (EL) 2024/1689 ette nähtud kaitsetaset ei vähendata.

(6)

Suurem osa liidu äriühingutest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellest enamik on mikro- ja väikeettevõtjad. Mikroettevõtjate ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) määratlusest välja kasvavatel ettevõtjatel – väikestel keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel (VKTKEd) – on liidu majanduses keskne tähtsus. VKEdega võrreldes kasvavad väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad üldiselt kiiremini ning nende innovatsiooni- ja digitaliseerimistase on kõrgem. Sellest hoolimata on neil halduskoormuse tõttu samasugused probleemid kui VKEdel, mis toob kaasa vajaduse proportsionaalsuse järele määruse (EL) 2024/1689 rakendamisel ja sihipärase toetuse järele. Et võimaldada ettevõtjate sujuvat üleminekut VKEdest väikesteks keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjateks, on oluline käsitleda sidusalt mõju, mida nimetatud määrus võib avaldada nende tegevusele, kui need ettevõtjad saavad väikesteks keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjateks ja peavad toime tulema suurettevõtjate suhtes kohaldatavate normidega. Määruses (EL) 2024/1689 on väikeoperaatorite jaoks ette nähtud mitu meedet, mida tuleks asjakohasel juhul laiendada väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kaitstes samal ajal määrusega (EL) 2024/1689 ette nähtud üldeesmärke ja kaitsetaset. Et selgitada VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kohtlemist määruses (EL) 2024/1689, on vaja ette näha VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlused, mis peaksid vastama komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (6) lisas ja komisjoni soovituse (EL) 2025/1099/EÜ (7) lisas esitatud määratlusele.

(7)

Mõiste „turvakomponent“ on ülitähtis teatavate tehisintellektisüsteemide liigitamiseks suure riskiga süsteemideks vastavalt määrusele (EL) 2024/1689. Seega peaks see mõiste hõlmama üksnes neid tehisintellektisüsteeme, millel võib olla kahjulik mõju inimeste tervisele ja ohutusele või varale, kooskõlas nimetatud määruses võetud riskipõhise lähenemisviisiga. Määruse (EL) 2024/1689 artikli 3 punktis 14 sätestatud määratlus ei anna vajalikku selgust, et tehisintellektisüsteemide pakkujad saaksid kindlaks teha, kas tehisintellektisüsteem kvalifitseerub turvakomponendiks, ja see võib kaasa tuua tehisintellektisüsteemide liigitamise suure riskiga süsteemideks suuremas ulatuses kui kõnealuse määruse riskipõhine lähenemisviis seda võimaldab. Seepärast on vaja seda määratlust muuta. Kõigepealt tuleb selgitada ohutusfunktsiooni mõistet. Ohutusfunktsioon peaks olema süsteemi sihtotstarve, mille määrab kindlaks süsteemi pakkuja. Tehisintellektisüsteem täidab ohutusfunktsiooni, kui selle sihtotstarve, mille pakkuja on kindlaks määranud, on ennetada või maandada riske inimeste tervisele ja ohutusele või varale. Tuleb täpsustada, et see ei hõlma tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud üksnes kasutaja abistamise, jõudluse optimeerimise, teenuse tõhususe, automatiseerimise, mugavuse või kvaliteedikontrolli toimingutega seotud funktsioonide täitmiseks aspektides, mis ei ole seotud ohutusega. Asjaolu, et tehisintellektisüsteem on integreeritud tootesse või toimib tootes, millele kohalduvad liidu ühtlustamisõigusaktid, ei tähenda iseenesest, et see täidab ohutusfunktsiooni.

(8)

Määruse (EL) 2024/1689 artikliga 4 on praegu kõigile tehisintellektisüsteemide pakkujatele ja juurutajatele kehtestatud kohustus tagada oma töötajate tehisintellektipädevus. Tehisintellektipädevuse arendamine, mis algab haridusest ja koolitusest ning jätkub elukestva õppena, on väga oluline, et anda pakkujatele, juurutajatele ja teistele mõjutatud isikutele vajalikud oskused tehisintellektisüsteemide kasutuselevõtu kohta teadlike otsuste tegemiseks. Sidusrühmade jagatud kogemused näitavad siiski, et tehisintellektipädevuse edendamisel ei sobi igat liiki pakkujatele ja juurutajatele lahendus, millega kehtestatakse ranged kohustused tagada piisaval tasemel tehisintellektipädevus. Lisaks näitavad andmed, et selliste kohustuste kehtestamine tekitab nõuete täitmisega seotud lisakoormust, eelkõige väiksematele ettevõtjatele, kuigi tehisintellektipädevus peaks regulatiivsetele kohustustele ja võimalikele sanktsioonidele vaatamata olema strateegiline prioriteet. Seda teavet arvesse võttes tuleks määruse (EL) 2024/1689 artiklit 4 muuta, et kohustada pakkujaid ja juurutajaid võtma meetmeid, toetamaks oma töötajate ja muude nende nimel tehisintellektisüsteemide käitamise ja kasutamisega tegelevate isikute tehisintellektipädevuse arendamist. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tehisintellektisüsteemide pakkujate ja juurutajate jõupingutusi toetama ja hõlbustama, sealhulgas pakkudes koolitusvõimalusi ja teaberessursse ning võimaldades heade tavade vahetamist ja muid algatusi. Selle kohustuse täitmisel võiksid komisjon ja liikmesriigid võtta arvesse Euroopa pädevusraamistikke, näiteks kodanike digipädevuse raamistikku (DigComp) ning tehisintellektipädevuse raamistikku põhi- ja keskkoolidele. Euroopa tehisintellekti nõukoda (edaspidi „nõukoda“) peaks komisjoni ja liikmesriike toetama, võttes vastu soovitused, milles seatakse ühised eesmärgid, mis tuleb kohustuste täitmiseks saavutada, ning tagama komisjoni ja liikmesriikide vahelise regulaarse teabevahetuse sellel teemal, samal ajal kui tehisintellekti kasutamise liit peaks võimaldama arutelusid laiema kogukonnaga.

(9)

Kallutatuse avastamine ja korrigeerimine on oluline avalik huvi, sest need kaitsevad füüsilisi isikuid kallutatuse kahjuliku mõju, sealhulgas diskrimineerimise eest. Seetõttu on määruses (EL) 2024/1689 ette nähtud õiguslik alus, mis lubab suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatel teatavatel erandjuhtudel ja rangeid kaitsemeetmeid kohaldades töödelda isikuandmete eriliike. See õiguslik alus on seotud nende pakkujate kohustusega kehtestada viisid sellise kallutatuse avastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks, mis võib tõenäoliselt mõjutada inimeste tervist ja ohutust, avaldada negatiivset mõju põhiõigustele või põhjustada liidu õigusega keelatud diskrimineerimist. Siiski võib kallutatus, millel on tõenäoliselt selline mõju, tuleneda ka suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajate tegevusest. Lisaks võib selline kallutatus tekkida ka muude tehisintellektisüsteemide või -mudelite puhul. Näiteks võib kallutatus abikõlblikkuse kontrollimisel või riskihindamisvahendites, mida kasutatakse eri liiki avalike lubade või litsentside taotluste hindamiseks, piirata õigusi või takistada teatavatel rühmadel avalikke teenuseid kasutada. Seega on olemas oluline avalik huvi, et lubada muude tehisintellektisüsteemide ja -mudelite pakkujatel ja juurutajatel, samuti suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajatel erandkorras ja rangelt vajalikel juhtudel töödelda isikuandmete eriliike, et kallutatust avastada ja korrigeerida.Seepärast on vaja laiendada määrusega (EL) 2024/1689 kehtestatud õiguslikku alust, et see hõlmaks ka neid pakkujaid ja juurutajaid. Selle õigusliku aluse suhtes tuleks kohaldada samu piiranguid, tingimusi ja kaitsemeetmeid, mida kohaldatakse kooskõlas määruse artikli 10 lõikega 5, tagades seeläbi kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (8) artikli 9 lõike 2 punktiga g, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (9) artikli 10 lõike 2 punktiga g ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (10) artikli 10 punktiga a. Et suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad saaksid seaduslikult teha kallutatuse avastamise ja korrigeerimise toiminguid, valmistudes suure riskiga tehisintellektisüsteemidele esitatavate nõuete täitmiseks, sealhulgas määruse (EL) 2024/1689 artikli 10 lõike 2 punktide f ja g täitmiseks, tuleks määruse (EL) 2024/1689 artikliga 4a kehtestatud õiguslikku alust kohaldada alates nimetatud määruse kohaldamise alguskuupäevast.

(10)

Määruse (EL) 2024/1689 artikliga 5 on keelatud tehisintellektisüsteemide teatavad kasutusviisid, mis on eriti kahjulikud ja kuritahtlikud, on vastuolus teatavate liidu väärtustega ja rikuvad teatavaid põhiõigusi. Artiklit 5 tuleb korrapäraselt läbi vaadata, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 112 lõikes 1. Võttes arvesse tehnoloogia ja ühiskonna arengut pärast kõnealuse määruse vastuvõtmist, sealhulgas selliste tehisintellektisüsteemide kasutuselevõttu ja laialdast kasutamist, mis loovad nõusolekuta intiimseid pilte, videoid, audio- ja sarnast materjali (edaspidi „nõusolekuta intiimse sisuga materjal“) ja laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali, on vaja kõnealuse määruse artiklit 5 muuta.

(11)

Nõusolekuta intiimse sisuga materjal kujutab endast üksikisikute, eelkõige naiste vastast seksuaalset vägivalda ja väärkohtlemist. Tehisintellektisüsteemid, mis sellist materjali loovad või manipuleerivad, kujutavad endast tõsist ohtu tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele, sealhulgas ohvrite inimväärikusele, isiklikule autonoomiale, puutumatusele ja eraelu puutumatusele, ning võivad põhjustada tõsist püsivat psühholoogilist ja muud kahju ning võimaldada ulatuslikku väärkohtlemist. Sellise nn alastamisrakendusena tuntud tehnoloogia levik on loonud tungiva vajaduse sõnaselge regulatiivse keelu järele. Laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal, sealhulgas täielikult või osaliselt sünteesitud materjal, kujutab endast tõsist ohtu laste turvalisusele ja põhiõigustele. Sellist materjali loovad või manipuleerivad tehisintellektisüsteemid kujutavad endast suurt ohtu inimväärikusele ja lapse õigustele ning võivad lastevastast seksuaalvägivalda normaliseerida, võimendada ja põlistada. Seega on vaja määruse (EL) 2024/1689 artiklit 5 muuta nii selleks, et kaitsta naisi, lapsi, muid isikuid ja ühiskonda väga kahjulike kasutusviiside eest, järgides seeläbi määruse eesmärke, kui ka selleks, et anda pakkujatele ja juurutajatele selgust nende kohustuste ulatuse kohta, lahendades seeläbi rakendamisega seotud probleeme.

(12)

On vaja selgelt kindlaks määrata keelu ulatus, sealhulgas eelkõige pakkujate ja juurutajate kohustuste ulatus. Keeld ei tohiks takistada pakkujaid arendamast tehisintellektisüsteemide tehnilist suutlikkust luua või manipuleerida pilte, videoid, audio- või sarnast materjali. Pakkujate puhul peaks keeld piirduma kahel juhul selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmise või kasutusele võtmisega, mis loovad või manipuleerivad nõusolekuta intiimse sisuga materjali või laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali. Esiteks peaks see hõlmama süsteeme, mis on ette nähtud sellise materjali loomiseks või manipuleerimiseks. Teiseks peaks see hõlmama süsteeme, mille puhul selline loomine või manipuleerimine on mõistlikult prognoositav ja korratav tulemus ning puuduvad mõistlikud ja piisavad tehnilised ohutusmeetmed ja muud kaitsemeetmed, võttes arvesse mõistlikult prognoositavat väärkasutamist, et seda tulemust usaldusväärselt ennetada ja vajaduse korral parandada ning kõrvaldada täheldatud või teatatud väärkasutamine, sealhulgas sellistest meetmetest kõrvalehoidmine. Tehnilised meetmed ja muud kaitsemeetmed sellise materjali loomise vältimiseks võiksid hõlmata andmete puhastamist, keeldumistreeningut, turvalise prompti kavandamist ja tulemi kontrolli, prompti töö turvapiirdeid, sisu klassifitseerimist ja filtreerimismehhanisme, kasutuspiiranguid, kuritarvitamise avastamise mehhanisme ning teavitamise ja meetmete mehhanisme. Sellised ennetusmeetmed peaksid olema konkreetse tehisintellektisüsteemi jaoks mõistlikud ja neid tuleks pidada piisavaks, kui need on kooskõlas tipptasemel meetmetega ning hoiavad igal konkreetsel juhul tõendatavalt ära sellise materjali loomise või manipuleerimise tõenäosuse või vähendavad seda piisavalt, võttes arvesse teadaolevat ja mõistlikult prognoositavat väärkasutamist, sealhulgas ennetusmeetmetest mõistlikult prognoositavat kõrvalehoidmist ilma oluliste tehniliste muudatusteta. Pakkujate puhul, kellele jääb tegelik kontroll tehisintellektisüsteemide üle, näiteks platvormi või veebiliidese kaudu, võivad sinna alla kuuluda ka väärkasutuse juhtumite jälgimise ja nendest teatamise meetodid, järgides täielikult liidu andmekaitseõigust ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevat õigust.Kui on täheldatud või teatatud ennetusmeetmetest või muudest kaitsemeetmetest kõrvalehoidmisest, tuleks võtta piisavaid parandusmeetmeid, tingimusel et sellised meetmed on mõistlikud, võttes arvesse konkreetset tehisintellektisüsteemi, sealhulgas selle tarbimisse lubamise ja levitamise strateegiat (nt avatud lähtekoodiga versioonid). Juurutajate puhul peaks tehisintellektisüsteemi kasutamine olema keelatud üksnes juhul, kui juurutaja kasutab tehisintellektisüsteemi nõusolekuta intiimse sisuga materjali või laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali loomiseks või manipuleerimiseks. See hõlmab juhtumeid, kus juurutaja kasutab või väärkasutab turule lastud või kasutusele võetud tehisintellektisüsteeme, millel puuduvad mõistlikud ja piisavad ennetusmeetmed, või kui juurutaja hoiab ennetusmeetmetest kõrvale või kasutab seaduslikku tehisintellektisüsteemi sellise materjali loomiseks või manipuleerimiseks. Kasutuskeeld ei hõlma seega tehisintellektisüsteemi kasutamist seaduslikel eesmärkidel, nagu muu kui nõusolekuta intiimse sisuga materjali või laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali loomine või manipuleerimine, isegi kui tehisintellektisüsteemis puuduvad mõistlikud ja piisavad kaitsemeetmed, mille pakkuja oleks pidanud kehtestama, samuti ei hõlma keeld sellise sisu juhuslikku loomist või manipuleerimist. Mis puudutab nõusolekuta intiimse sisuga materjali keeldu, siis juhul, kui tehisintellektisüsteem on mõeldud selle keelu alla kuuluva materjali tootmiseks või manipuleerimiseks, peaksid need meetmed ja muud kaitsemeetmed hõlmama tehisintellektisüsteemi levitamiseks sobivaid vahendeid, mis võimaldavad usaldusväärselt koguda ja tõendada kujutatud isiku nõusolekut sellise materjali loomiseks või manipuleerimiseks kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.Nõusolekuta intiimse sisuga materjali keeld peaks piirduma intiimsete kehaosade, eelkõige genitaalide, häbemepiirkonna, päraku, paljaste tuharate või paljaste naiserindade, nibude või nibu ümbritseva areooli või ühemõtteliselt seksuaalse tegevuse realistliku kujutamisega. „Realistlik“ tähendab siin isiku näo, hääle või keha kujutamist usutavalt ja realistlikult, olenemata sellest, kas kujutis on esitatud tegelikus kontekstis või kas see vastab täielikult kujutatava isiku tegelikule häälele või välimusele. See ei hõlma aga karikatuurseid ega füüsiliselt võimatuid kujutisi inimese kehast. Ilma nõusolekuta intiimse sisuga materjali keeld ei puuduta muud liiki alastust kujutava materjali loomist ega manipuleerimist, näiteks materjal, mis ei kujuta tuvastatavaid füüsilisi isikuid, realistlikud osaliselt alasti kujutised, kus intiimseid kehaosi ei näidata ja seksuaalseid tegevusi ei kujutata, või ebarealistlikud kunstilised aktiteosed, mis ei kujuta realistlikult tuvastatavaid füüsilisi isikuid ühemõtteliselt seksuaalses tegevuses või nende intiimseid kehaosi. Samuti ei hõlma see generatiivse tehisintellekti rakendusi, mille puhul intiimseid kehaosi ei näidata, või kui näidatakse, siis on kujutatav isik andnud selleks vabatahtliku, konkreetse, teadliku, ühemõttelise ja sõnaselge nõusoleku (näiteks proovikabiinirakendused ja meditsiinilised rakendused, nagu meditsiinilised anatoomilised simulatsioonid ja mammogrammid); see keeld ei takista tehisintellektisüsteemide erandlikku kasutamist tuvastatava isiku intiimsete kehaosade alasti kujutiste loomiseks või manipuleerimiseks kooskõlas põhiõigustealase õigusega, sealhulgas andmekaitseõigusega, ja kohaldatava meditsiiniõigusega meditsiinitöötajate poolt meditsiiniliseks diagnoosimiseks ja raviks, kui asjaomane isik ei ole võimeline nõusolekut andma (näiteks hädaolukorras).Nõusolekuta intiimse sisuga materjali manipuleerimise keeld ei puuduta ka juhtumeid, kus olemasolevat intiimse sisuga materjali manipuleeritakse viisil, mis ei suurenda kujutatud intiimsete kehaosade eksponeeritust ega muuda kujutatud ühemõtteliselt seksuaalse tegevuse olemust, näiteks juhtumid, kui intiimsete kehaosade kujutist või selgelt seksuaalse tegevuse videot täiustatakse, näiteks muudetakse tausta, lisatakse tekst pealkirjaga või suurendatakse kontrasti või heledust. Seevastu on keelatud selline materjali manipuleerimine, sealhulgas intiimseid kehaosi või ühemõtteliselt seksuaalset tegevust kujutava materjali puhul, mis suurendab kujutatud intiimsete kehaosade eksponeeritust või muudab kujutatud ühemõtteliselt seksuaalse tegevuse olemust.

(13)

Laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali keeld ei tohiks takistada tehisintellektisüsteemi turule laskmist, kasutusele võtmist või kasutamist, kui riigisisese õiguse alusel kohaldatakse õigusvastaselt sooritatud teo kaitset, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/93/EL (11) artikli 5 lõikes 1. See hõlmab riigisiseste õiguslike volituste alusel toimuvat tegevust, nagu laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali seaduslik loomine või manipuleerimine ametiasutuste poolt, et viia läbi kriminaalmenetlust või ennetada, avastada või uurida kuritegusid, samuti tehisintellektisüsteemi õiguspärast kasutamist punaste tiimide kasutamise ja hindamise kontekstis, et hinnata süsteemi vastavust käesolevas määruses sätestatud keelule.

(14)

Need keelud kujutavad endast põhjendatud sekkumist sõna- ja teabevabadusse ning ettevõtlusvabadusse. Nendega taotletakse üldist huvi pakkuvaid eesmärke ning kaitstakse teiste isikute õigusi ja vabadusi, sealhulgas neid, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 1, artikli 3 lõikes 1 ning artiklites 4, 7, 8, 21, 23 ja 24. Need keelud on täpselt kohandatud. Intiimse sisuga materjali puhul piirduvad need tuvastatavate füüsiliste isikute realistlike kujutistega ja juhtudega, kus tehisintellektisüsteemi kasutatakse alastuse ulatuse või ühemõttelisuse suurendamiseks; keelatud ei ole materjali loomine või manipuleerimine isiku nõusolekul. Lisaks piirduvad need nõudega, et pakkujad rakendaksid süsteemide puhul, mille eesmärk ei ole luua keelatud materjali ega seda manipuleerida, „mõistlikke ja piisavaid“ meetmeid ja kaitsemeetmeid. Samuti on need kooskõlas kehtiva liidu õigusega, sealhulgas direktiiviga 2011/93/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1385 (12). Need sekkumised on kooskõlas harta artiklite 11 ja 16 olemusega, seadusega ette nähtud ja proportsionaalsed.

(15)

Nende keeldudega hõlmatud tegevus võib rikkuda ka muud õigust, sealhulgas kriminaalõigust. Keelud ei takista süüdistuse esitamist sellise õiguse alusel. Kuivõrd keeldude rikkumine võib aga kaasa tuua kriminaalõiguslikku laadi karistuste määramise, mis võivad olla ette nähtud määruse (EL) 2024/1689 artikli 99 lõike 1 kohaselt, ja kuivõrd sama teo eest karistatakse kriminaalõiguse alusel, sealhulgas direktiivide 2011/93/EL ja (EL) 2024/1385 kohaldamisalasse kuuluva kriminaalõiguse alusel, peavad liikmesriigid tagama topeltkaristamise keelu põhimõtte järgimise kooskõlas hartaga.

(16)

Keelud ei piira õiguskaitsevahendeid, mida isikud saavad riigisisese õiguse alusel kasutada, et kaitsta oma põhiõigusi, sealhulgas õigust mainele, eraelu puutumatusele ja inimväärikusele.

(17)

Järjepidevuse tagamiseks, dubleerimise vältimiseks ja halduskoormuse minimeerimiseks seoses määruse (EL) 2024/1689 kohase teada antud asutuste määramise korraga, säilitades samal ajal sama kontrollitaseme, peaksid uued vastavushindamisasutused ja teada antavad asutused, mis määratakse määruse (EL) 2024/1689 I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2017/745 (13) ja (EL) 2017/746 (14) kohaselt, saama esitada ühe taotluse ja läbida ühtse hindamismenetluse, kui selline taotlus ja menetlus on kõnealuste liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud. Ühe taotluse ja ühtse hindamismenetluse eesmärk on hõlbustada, toetada ja kiirendada määruse (EL) 2024/1689 kohast määramismenetlust, tagades samal ajal vastavuse nõuetele, mida kohaldatakse teada antud asutuste suhtes kõnealuse määruse ja selle I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide alusel. Ühtne hindamismenetlus peaks toimuma vastavalt asjaomaste asutuste ülesannetele ja kohustustele. Lisaks tuleks selgitada, et vastavushindamisasutus, mis on määratud rohkem kui ühe I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusakti alusel, peaks nimetatud määruse alusel määramist taotlema ainult üks kord.

(18)

Määruse (EL) 2024/1689 sujuva kohaldamise ja järjepidevuse tagamiseks tuleks seda muuta. Määruse (EL) 2024/1689 artikli 43 lõike 3 esimeses lõigus tuleks teha tehniline parandus, et viia vastavushindamisnõuded kooskõlla kõnealuse määruse artiklis 16 sätestatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate suhtes kehtestatud nõuetega. Lisaks tuleks selgitada, et kui suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkuja suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2024/1689 I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohast vastavushindamismenetlust ning vastavushindamine laieneb kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavusele kõnealuse määruse ja nende liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, peaks pakkujal olema võimalik lisada kõnealuse määruse kohased kvaliteedijuhtimissüsteemidega seotud aspektid nende liidu ühtlustamisõigusaktide kohaste kvaliteedijuhtimissüsteemide hulka kooskõlas määruse (EL) 2024/1689 artikli 17 lõikega 3. Nimetatud määruse artikli 43 lõike 3 teist lõiku tuleks muuta selgitamaks, et teada antud asutustel, kellest on teada antud määruse (EL) 2024/1689 I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt ja kelle ülesanne on hinnata kõnealuse määruse I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteeme, peaks olema õigus hinnata suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavust nõuetele teatavatel tingimustel 18 kuu jooksul alates 27. juulist 2026. See muudatus ei piira määruse (EL) 2024/1689 artikli 28 kohaldamist, mistõttu võivad vastavushindamisasutused, kes soovivad, et neid nimetatud määruse kohaselt määrataks ja neist teada antaks, esitada taotluse igal ajal selle 18 kuu jooksul ja pärast seda. Lisaks tuleks määrust (EL) 2024/1689 muuta selgitamaks, et kui suure riskiga tehisintellektisüsteem on hõlmatud määruse (EL) 2024/1689 I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega ning kuulub ka ühe kõnealuse määruse III lisas loetletud kasutusjuhu alla, peaks pakkuja järgima asjakohast vastavushindamismenetlust, nagu on nõutud asjaomases ühtlustamisõigusaktis.

(19)

Määrus (EL) 2024/1689 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2847 (15) täiendavad teineteist, et tagada digielemente sisaldavate toodete ohutus ja küberturvalisus. Määruse (EL) 2024/2847 artiklis 12 on sätestatud, et kui suure riskiga tehisintellektisüsteemid ja tootja rakendatud protsessid vastavad määruses (EL) 2024/2847 sätestatud olulistele küberturvalisuse nõuetele, tuleks need lugeda määruse (EL) 2024/1689 artiklis 15 sätestatud küberturvalisuse nõuetele vastavaks, kuivõrd määruse (EL) 2024/2847 alusel välja antud ELi vastavusdeklaratsioon või selle osad hõlmavad neid nõudeid. Et parandada määruste (EL) 2024/1689 ja (EL) 2024/2847 koostoime nähtavust, peaks määruse (EL) 2024/2847 artiklis 12 sätestatud norm kajastuma ka määruses (EL) 2024/1689. Nende kahe õigusakti koostoimet ei tohiks mõjutada.

(20)

Määruse (EL) 2024/1689 artikli 6 lõike 1 kohaselt liigitatakse tehisintellektisüsteem suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, kui tehisintellektisüsteem, mis on kõnealuse määruse I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toote komponent, on turvakomponent ja selle toote puhul on nõutav kolmanda isiku tehtav vastavushindamine. Nõue, et sellise toote puhul on nõutav kolmanda isiku tehtav vastavushindamine, ei mõjuta aga tootja poolt selle toote jaoks valitud vastavushindamismenetlust. Kui I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktid võimaldavad valida vastavushindamismenetluste hulgast harmoneeritud standarditel põhineva vastavushindamismenetluse, kehtib see võimalus jätkuvalt ka toodete suhtes, millesse on integreeritud suure riskiga tehisintellektisüsteem. Määruse (EL) 2024/1689 artikli 6 lõiget 1 ei tohiks tõlgendada nii, et tooted, millesse on integreeritud suure riskiga tehisintellektisüsteem, peaksid automaatselt läbima kolmanda isiku tehtava vastavushindamise, millesse on kaasatud teada antud asutus. Kui see võimalus on liidu ühtlustamisõigusaktidega ette nähtud, võiks suure riskiga tehisintellektisüsteemi sisaldava toote pakkuja jätkuvalt tugineda harmoneeritud standarditel põhinevale vastavushindamismenetlusele, et täita liidu ühtlustamisõigusaktide ja määruse (EL) 2024/1689 nõudeid.

(21)

Konkurentsivõime ja innovatsiooni suurendamiseks on oluline toetada ettevõtjaid, kes peavad samal ajal täitma määruse (EL) 2024/1689 III peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud nõudeid või kohustusi ning nimetatud määruse I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud asjaomaseid nõudeid ja kohustusi. Et toetada ja lihtsustada selliste ettevõtjate jaoks nõuetele vastavuse tagamise viise, peaks komisjon põhjendamatu viivituseta paluma Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja standardimisdokumendid, sealhulgas asjakohasel juhul harmoneeritud standardid. Need standardimisdokumendid peaksid põhinema Euroopa Liidu Teatajas avaldatud harmoneeritud standarditel, mis loovad eelduse vastavuseks määruse (EL) 2024/1689 nõuetele või kohustustele, ning muudel asjakohastel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud harmoneeritud standarditel, mis loovad eelduse vastavuseks nimetatud määruse I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud asjaomastele nõuetele või kohustustele. Sellised standardimisdokumendid peaksid aitama vähendada õiguskindlusetust, vältida vastavushindamistoimingute, testimise, dokumenteerimise ja aruandluskohustuste tarbetut dubleerimist ning vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja idufirmade jaoks. Selliste dokumentide õigeaegne väljatöötamine on oluline, et pakkuda ettevõtjatele praktilisi ja usaldusväärseid tehnilisi lahendusi, tugevdada õiguskindlust ning hõlbustada tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist kooskõlas käesoleva määrusega ja kõnealuse määruse I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega.

(22)

Nõuete täitmise lihtsustamiseks ja sellega seotud kulude vähendamiseks tuleks lihtsustada määruse (EL) 2024/1689 artikli 6 lõikes 3 osutatud tehisintellektisüsteemide registreerimist ELi andmebaasis kõnealuse määruse artikli 49 lõike 2 kohaselt, ühtlustades kõnealuse määruse VIII lisas nõutud teavet. Kuigi toimiva turujärelevalve ja avaliku vastutuse jaoks on endiselt väga oluline, et sellised tehisintellektisüsteemid registreeritaks ELi andmebaasis, tuleks registreerimisnõudeid lihtsustada ja muuta need proportsionaalsemaks. Sellise lihtsustamisega saavutataks parem tasakaal, kahjustamata määruses (EL) 2024/1689 sätestatud kaitset. Selliseid tehisintellektisüsteeme ei peeta teatavatel tingimustel suure riskiga süsteemideks, kui need ei kujuta endast märkimisväärset ohtu inimeste tervisele, ohutusele või põhiõigustele. Lisaks on määruse (EL) 2024/1689 artikli 6 lõiget 3 kohaldav pakkuja kohustatud dokumenteerima oma hinnangu enne selle tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutuselevõttu. Riiklikel pädevatel asutustel peaks olema võimalik sellist hindamist nõuda.

(23)

Määruse (EL) 2024/1689 artikleid 57, 58 ja 60 tuleks muuta, et tugevdada veelgi tehisintellekti regulatiivliivakastide koostööd liidu tasandil, suurendada tehisintellekti regulatiivliivakastide juhtimise selgust ja järjepidevust ning laiendada väljaspool tehisintellekti regulatiivliivakaste toimuva tegelikes tingimustes testimise ulatust suure riskiga tehisintellektisüsteemidele, mis on hõlmatud kõnealuse määruse I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega. Eelkõige selleks, et võimaldada asjakohasel juhul menetlusi lihtsustada projektide puhul, mille üle tehakse järelevalvet tehisintellekti regulatiivliivakastides, mis hõlmavad ka tegelikes tingimustes testimist, tuleks tegelikes tingimustes testimise kava integreerida pakkujate või võimalike pakkujate ja pädevate asutuste vahel kokku lepitud regulatiivliivakasti kavasse.

(24)

Lisaks on asjakohane anda Euroopa tehisintellektiametile (edaspidi „tehisintellektiamet“) võimalus luua liidu tasandil tehisintellekti regulatiivliivakast tehisintellektisüsteemide jaoks, mis on hõlmatud määruse (EL) 2024/1689 artikli 75 lõikega 1. Selleks et tagada sidusus, õiguskindlus ja järelevalvekohustuste tõhus jaotus liidu ja liikmesriikide tasandi vahel, tuleks liidu tasandi tehisintellekti regulatiivliivakasti kohaldamisala selgelt kindlaks määrata, et vältida kattumist kõnealuse määruse kohaselt loodud riiklike tehisintellekti regulatiivliivakastidega. Innovatsiooni edendamiseks ja tehisintellekti kasutuselevõtu hõlbustamiseks tuleks VKEdele, sealhulgas idufirmadele, ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele anda eelisjuurdepääs tehisintellektiameti loodud tehisintellekti regulatiivliivakastidele.

(25)

Lisaks tuleks selgitada sätteid, mis käsitlevad asjaomaste pädevate asutuste vahelist koostööd tehisintellekti regulatiivliivakasti käitamisel, et tagada nende tulemuslik toimimine. Selleks tuleks komisjoni õigust võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks tehisintellekti regulatiivliivakastide loomise, arendamise, rakendamise, käitamise ja järelevalve üksikasjalik kord, laiendada ka selliste liivakastide juhtimisele. Kui tehisintellekti regulatiivliivakastid hõlmavad innovaatilisi tehisintellektisüsteeme, mis töötlevad isikuandmeid või kuuluvad muul viisil muude selliste riiklike ametiasutuste või pädevate asutuste järelevalve alla, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, peaksid asjaomased pädevad järelevalveasutused olema lisaks seotud tehisintellekti regulatiivliivakasti käitamisega ja kaasatud oma ülesannete ja volituste ulatuses nende aspektide järelevalvesse.

(26)

Innovatsiooni edendamiseks on asjakohane laiendada ka määruse (EL) 2024/1689 artiklis 60 sätestatud tegelikes tingimustes väljaspool tehisintellekti regulatiivliivakaste toimuva testimise ulatust, mis hõlmab praegu kõnealuse määruse III lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteeme, ning lubada kõnealuse määruse I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatel ja võimalikel pakkujatel samuti testida selliseid süsteeme tegelikes tingimustes, piisavate kaitsemeetmete olemasolu korral. See ei piira muude liidu või riiklike õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad nende liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide testimist tegelikes tingimustes.

(27)

Samuti on asjakohane tagada, et määruse (EL) 2024/1689 I lisa B jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide tegelikes tingimustes testimine oleks võimalik. Selliste süsteemide suhtes kohaldatakse asjaomaste valdkondlike õigusaktide nõudeid ja menetlusi, kuid enamikul juhtudel ei kohaldata nende suhtes otseselt kõnealust määrust. Valdkondlikesse õigusaktidesse lisatakse hiljem nõuded, mis vastavad kõnealuse määruse artiklites 8–15 sätestatud nõuetele. Seepärast on asjakohane tagada, et liikmesriigid saaksid lubada selliste tehisintellektisüsteemide testimist tegelikes tingimustes, et hinnata ja kontrollida nende süsteemide vastavust kõnealuse määruse artiklites 8–15 sätestatud nõuetele. Kui liikmesriigid otsustavad sellist testimist lubada, tuleks kõnealuse määrusega nõuda, et nad võtaksid vastu raamistikud, milles määratakse kindlaks testimise üksikasjalikud nõuded. Kõnealuse määrusega tuleks ette näha sellistes raamistikes sisalduvad olulised elemendid. Nende raamistike väljatöötamisel peaksid liikmesriigid tagama füüsiliste isikute tervise, ohutuse ja põhiõiguste kõrgetasemelise kaitse. Enne raamistiku rakendamist peaksid liikmesriigid sellest komisjonile teatama. Tegelikes tingimustes testimine peaks olema kooskõlas määruse (EL) 2024/1689 I lisa B jaos loetletud asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega, sealhulgas kõigi kohaldatavate testimist käsitlevate sätetega. See ei tohiks siiski mõjutada uue, tegelikes tingimustes testimist käsitleva artikli kohaldamist.

(28)

Määruse (EL) 2024/1689 artikliga 63 antakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatest mikroettevõtjatele võimalus kasutada kvaliteedijuhtimissüsteemi loomise kohustuse täitmiseks lihtsustatud viisi. Et hõlbustada nõuete täitmist suurema arvu novaatorite jaoks, tuleks seda võimalust laiendada kõigile VKEdele, sealhulgas idufirmadele.

(29)

Võttes arvesse tehisintellektiameti keskset tähtsust määruse (EL) 2024/1689 tulemuslikul ja koordineeritud juhtimisel, mida käesoleva määrusega veelgi tugevdatakse, ning järgmist mitmeaastast finantsraamistikku ja eelarvemenetlust piiramata peaks komisjon eraldama tehisintellektiametile piisavad inimressursid, rahalised vahendid ja tehnilised ressursid, et amet saaks tulemuslikult ja mõistliku aja jooksul täita oma ülesandeid seoses määruse (EL) 2024/1689 täitmise tagamisega, sealhulgas eraldama piisava arvu alalisi töötajaid, kellel on põhjalikud teadmised ja tehniline oskusteave.

(30)

Määruse (EL) 2024/1689 artiklit 69 tuleks muuta, et lihtsustada teaduskomisjoni tasude struktuuri. Kui liikmesriigid kasutavad teaduskomisjoni eksperditeadmisi, peaksid tasud, mille maksmist ekspertidele neilt võidakse nõuda, olema samaväärsed tasudega, mida komisjon on kohustatud sarnastel asjaoludel maksma.

(31)

Tehisintellektisüsteemide juhtimise süsteemi tugevdamiseks on vaja selgitada tehisintellektiameti osa selliste tehisintellektisüsteemide määrusele (EL) 2024/1689 vastavuse seires ja järelevalves. Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite puhul on komisjonil kõnealuse määruse artikli 88 kohaselt ainupädevus. Sidususe, selguse ja tulemuslikkuse suurendamiseks ning võttes arvesse nende pädevusega seotud tehisintellektisüsteemide ulatust ja mõju, tuleks täpsustada tehisintellektiameti ainupädevust süsteemide järelevalve valdkonnas. Eelkõige peaks tehisintellektiametil olema ainupädevus üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel põhinevate tehisintellektisüsteemide suhtes mitte ainult juhul, kui nii süsteemi kui ka mudeli on välja töötanud sama pakkuja, vaid ka juhul, kui need on välja töötanud sama ettevõtja osaks olevad pakkujad. Teatavatel juhtudel, eelkõige spetsiifilise valdkondliku järelevalve puhul, peaks vastutus aga jääma asjaomasele riigi pädevale asutusele. Seetõttu tuleks sätestada teatavad erandid. Ainupädevuse isikuline kohaldamisala peaks laienema selliste tehisintellektisüsteemide pakkujatele ja nende juurutajatele samas ettevõtjas. Teiste juurutajate suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada riiklikku järelevalvet ja nõuete täitmise tagamist. Samuti ei hõlma see tehisintellektisüsteeme, mille on turule lasknud, kasutusele võtnud või mida kasutavad liidu institutsioonid, organid või asutused, mis määruse (EL) 2024/1689 artikli 74 lõike 9 kohaselt kuuluvad Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalve alla.

(32)

Võttes lisaks arvesse praegust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 (16) kohast järelevalve- ja täitmise tagamise süsteemi, on asjakohane anda komisjonile vastavalt määrusele (EL) 2024/1689 pädeva turujärelevalveasutuse volitused, kui tehisintellektisüsteem kvalifitseerub väga suureks digiplatvormiks või väga suureks internetipõhiseks otsingumootoriks kooskõlas määrusega (EL) 2022/2065 või on sellisesse platvormi või otsingumootorisse integreeritud. See peaks aitama tagada, et komisjoni järelevalve- ja täitmise tagamise volitusi vastavalt määrustele (EL) 2024/1689 ja (EL) 2022/2065, ning volitusi, mida kohaldatakse sellistesse platvormidesse või otsingumootoritesse integreeritud üldotstarbeliste tehisintellektimudelite suhtes, kasutatakse sidusalt ja tulemuslikult. See on samuti asjakohane, arvestades niisuguste platvormide ja otsingumootorite tähtsust, pidades silmas nende ulatust, mõju ja potentsiaali põhjustada mitmetahulist ja suurt kahju ühiskonnale. Ainupädevuse isikuline kohaldamisala peaks laienema selliste tehisintellektisüsteemide pakkujatele ja nende juurutajatele samas ettevõtjas. Tehisintellektisüsteemide puhul, mis on integreeritud väga suurde digiplatvormi või otsingumootorisse või mis kvalifitseeruvad väga suureks digiplatvormiks või otsingumootoriks, alustatakse tehisintellektisüsteemi hindamist määruse (EL) 2022/2065 artiklites 34, 35 ja 37 sätestatud riskihindamisest, leevendusmeetmetest ja auditikohustusest, ilma et see piiraks tehisintellektiameti volitusi tagantjärele uurida määruse (EL) 2024/1689 normide rikkumist ja tagada nende täitmine.Selle riskihindamise, leevendusmeetmete ja auditite analüüsi põhjal võivad määruse (EL) 2022/2065 täitmise tagamise eest vastutavad komisjoni talitused küsida tehisintellektiameti arvamust määruse (EL) 2024/1689 alusel tehtava võimaliku varasema või paralleelse riskihindamise tulemuste ja määruse (EL) 2024/1689 kohaste keeldude kohaldatavuse kohta. Lisaks peaksid tehisintellektiamet ja riigi pädevad asutused kooskõlastama määruse (EL) 2024/1689 kohaselt oma täitmise tagamise alased jõupingutused määruse (EL) 2022/2065 järelevalve ja täitmise eest vastutavate pädevate asutustega, sealhulgas komisjoniga, et tagada lojaalse koostöö, proportsionaalsuse ja topeltkaristamise keelu põhimõtete järgimine, samal ajal kui ühe määruse alusel saadud teavet kasutataks teise määruse järelevalve ja täitmise tagamise eesmärgil üksnes juhul, kui ettevõtja sellega nõustub. Eelkõige peaksid need asutused vahetama korrapäraselt arvamusi ja võtma oma pädevuse piires arvesse trahve ja karistusi, mis on määratud samale teenuseosutajale sama tegevuse eest lõpliku otsusega muude liidu või riigisiseste õigusnormide rikkumisega seotud menetluses, tagamaks, et määratud trahvid ja karistused kokku on proportsionaalsed ja vastavad toimepandud rikkumiste raskusastmele.

(33)

Tehisintellektiametil on oma pädevusse kuuluvate tehisintellektisüsteemidega seotud kohustuste järelevalves ja täitmise tagamisel sama ülesanne ja vastutus kui määruse (EL) 2024/1689 kohasel turujärelevalveasutusel. Seepärast on vaja, et tehisintellektiametil oleksid kõik kõnealuse määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 (17) kohased turujärelevalveasutuste volitused ja kohustused (edaspidi „üldvolitused“). Need peaksid tagama määruses (EL) 2024/1689 sätestatud nõuete ja kohustuste asjakohase ja tulemusliku täitmise. Siiski on vaja täpsustada, täiendada ja piiritleda üldvolitustele teatavaid olulisi elemente ja muid aspekte ning nende kaitsemeetmeid (edaspidi „täpsustavad sätted“). Eelkõige on vaja kehtestada sätted, millega reguleeritakse tehisintellektiameti ja riiklike ametiasutuste vahelisi suhteid; sätted, millega täpsustatakse, täiendatakse ja piiratakse teabe taotlemise ja kohapealsete kontrollide tegemise volitusi; uurimisi reguleerivad sätted, sealhulgas võimalus muuta kohustused siduvaks, ning sätted, millega täpsustatakse ja piiratakse õigust tuvastada nõuetele mittevastavusi, määrata trahve ja sunniraha. Kui teatavat liiki üldvolitused on nii kindlaks määratud, ei tohi tehisintellektiamet nende volituste tingimustest ja piiridest mööda minna, tuginedes seotud üldvolitustele. Seevastu võib tehisintellektiamet tugineda sellist liiki üldvolitustele, mida ei ole tehisintellektiameti suhtes täpsustatud ega piiritletud, näiteks õigus võtta vastu määruse (EL) 2019/1020 artikli 16 lõikes 3 osutatud meetmeid. Kui see on vajalik määruse (EL) 2024/1689 tõrgeteta rakendamiseks, peaks komisjon saama vastu võtta rakendusakte, milles määratakse täpsemalt kindlaks normid ja menetlused, mis käsitlevad aegumistähtaegade kohaldamist, toimikule juurdepääsu ja teabe kokkulepitud avalikustamist. Kõigi nende volituste kasutamisel peab tehisintellektiamet järgima hartat. Lisaks kohaldatakse tehisintellektiameti suhtes täpsustavates sätetes sätestatud kaitsemeetmeid ja põhiõiguste kaitset.

(34)

Lisaks nimetatud menetluslikele ja põhiõiguste kaitsemeetmetele tuleks tehisintellektisüsteemide pakkujate suhtes kohaldada mutatis mutandis määruse (EL) 2019/1020 artiklis 18 sätestatud menetlusõigusi, ilma et see piiraks määruses (EL) 2024/1689 sätestatud eri menetlusõigusi. Kui riiklikud turujärelevalveasutused taotlevad ühtse kontaktpunkti kaudu, et tehisintellektiamet võtaks tema ainujärelevalve alla kuuluvate tehisintellektisüsteemide suhtes järelevalve- ja täitmise tagamise meetmeid, peaks tehisintellektiamet hiljemalt nelja kuu jooksul pärast taotluse saamist teavitama ühtset kontaktpunkti oma kavatsusest kasutada oma järelevalve- ja täitmise tagamise volitusi või oma volituste kasutamata jätmise põhjustest. Kui tehisintellektiamet otsustab kasutada oma järelevalve ja täitmise tagamise volitusi, peaks ta teavitama ka ühtset kontaktpunkti sellise menetluse lõpptulemusest ja vahepealsest arengust, millel on tehisintellektiameti arvates uurimisele suur mõju, sealhulgas otsusest algatada menetlus, määrata trahv ja tehisintellektisüsteem turult kõrvaldada või tagasi nõuda.

(35)

Võimaldamaks selliste tehisintellektisüsteemide juurdepääsu liidu turule, mis on määruse (EL) 2024/1689 artikli 75 kohaselt tehisintellektiameti järelevalve all ja mille suhtes kohaldatakse kolmanda isiku vastavushindamist, peaks komisjon vastutama nende süsteemide turustamiseelsete vastavushindamiste eest.

(36)

Määruse (EL) 2024/1689 artikkel 77 ja sellega seotud sätted kujutavad endast olulist juhtimismehhanismi, kuna nende eesmärk on võimaldada ametiasutustel või organitel, mis vastutavad põhiõiguste kaitseks kehtestatud liidu õigusaktide täitmise või järelevalve eest, täita konkreetsetel tingimustel oma ülesandeid ning edendada koostööd turujärelevalveasutustega, mis vastutavad kõnealuse määruse järelevalve ja täitmise eest. On vaja selgitada sellise koostöö ulatust ning seda, millised avaliku sektori asutused või organid sellest kasu saavad. Koostöö tugevdamiseks tuleks selgitada, et teabele ja dokumentidele juurdepääsu taotlused tuleks esitada pädevale turujärelevalveasutusele, kes peaks sellistele taotlustele vastama põhjendamatu viivituseta, ning et asjaomastel asutustel ja organitel peaks olema vastastikune kohustus teha koostööd. Tuleks selgitada, et need sätted ei piira asjaomaste riigi ametiasutuste või organite pädevust, ülesandeid, volitusi ega sõltumatust nende volituste piires. Eelkõige ei piira need sätted kõnealuste ametiasutuste ja organite volitusi taotleda teavet muu liidu või riigisisese õiguse alusel. Seega jääb neile ametiasutustele ja organitele nende senine õigus nõuda oma volituste või liidu või riigisisese õiguse alusel operaatoritelt otse teavet.

(37)

Määruses (EL) 2024/1689 sätestatud nõuded suure riskiga tehisintellektisüsteemidele käsitlevad tehisintellektisüsteemidele omaseid iseloomulikke riske, sealhulgas kallutatust, mudeli ettearvamatut käitumist, vähest töökindlust või täpsust, nõrkusi kolmandate isikute rünnete suhtes ja tehisintellektisüsteemi läbipaistmatust. Käsitledes tehisintellektile iseloomulikke riske, täiendab kõnealune määrus selle I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõudeid neid dubleerimata. Määrusega (EL) 2024/1689 on ettevõtjatele ette nähtud mehhanismid nõuete täitmisega seotud koormuse minimeerimiseks. Eelkõige võimaldavad artikli 8 lõige 2, mis käsitleb koostoimet valdkondlike õigusaktidega, artikli 9 lõige 10, mis käsitleb riskijuhtimist, ja artikli 17 lõige 3, mis käsitleb kvaliteedijuhtimist, ettevõtjatel integreerida tehisintellektile iseloomulike riskide hindamise olemasolevatesse riski- ja kvaliteedijuhtimissüsteemidesse, kui see on vajalik ja asjakohane. Määruse (EL) 2024/1689 artikli 40 kohaselt peab komisjon täpsustama, et kõnealuse määruse kohaselt välja töötatud harmoneeritud standardid peavad olema kooskõlas kõnealuse määruse I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt välja töötatud standarditega. Komisjon peaks esitama suunised, et aidata määruse (EL) 2024/1689 I lisaga hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide operaatoritel järgida kõnealust määrust, sealhulgas andes suuniseid kõnealuse määruse artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 10 ja artikli 17 lõike 3 kohaldamise kohta nõuete täitmisega seotud koormuse minimeerimise mehhanismidena kooskõlas täiendavuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Need suunised tuleks avaldada hiljemalt 1. augustil 2027.

(38)

Et anda generatiivsete tehisintellektisüsteemide pakkujatele, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2024/1689 artikli 50 lõikes 2 sätestatud märgistamiskohustust, piisavalt aega oma tavade kohandamiseks mõistliku aja jooksul ilma turgu häirimata, on asjakohane kehtestada neljakuuline üleminekuperiood pakkujatele, kes on oma süsteemid juba turule lasknud enne 2. augustit 2026.

(39)

Et anda suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatele piisavalt aega ja selgitada enne määruse (EL) 2024/1689 asjakohaste sätete kohaldamise algust juba turule lastud või kasutusele võetud tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatavaid õigusnorme, on asjakohane selgitada kõnealuse määruse artikli 111 lõikes 2 sätestatud ajapikenduse kohaldamisala. Artikli 111 lõike 2 kohaldamisel tuleks ajapikendust kohaldada juba turule lastud tehisintellektisüsteemi liigi ja mudeli suhtes. See tähendab, et kui vähemalt üks suure riskiga tehisintellektisüsteemi üksikeksemplar on seaduslikult turule lastud või kasutusele võetud enne artikli 111 lõikes 2 sätestatud kuupäeva, kohaldatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi muude sama liiki ja sama mudeli üksikeksemplaride suhtes artikli 111 lõikes 2 sätestatud ajapikendust ning seega võib neid jätkuvalt liidu turule lasta, seal kättesaadavaks teha või kasutusele võtta ilma lisakohustuste, -nõuete või täiendava sertifitseerimise vajaduseta, tingimusel et selle suure riskiga tehisintellektisüsteemi projekt jääb samaks. Artikli 111 lõikes 2 sätestatud ajapikenduse kohaldamisel on otsustavaks teguriks kuupäev, mil suure riskiga tehisintellektisüsteemi seda liiki ja selle mudeli esimene eksemplar esimest korda liidu turule lasti või liidu turul kasutusele võeti. Iga oluline muudatus selle tehisintellektisüsteemi projektis pärast artikli 111 lõikes 2 sätestatud kuupäeva peaks tooma pakkujale kohustuse täita täielikult kõiki suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatavaid kõnealuse määruse asjakohaseid sätteid, sealhulgas vastavushindamisnõudeid.

(40)

Määruse (EL) 2024/1689 artiklis 113 on sätestatud kõnealuse määruse jõustumise kuupäevad ja kohaldamise alguskuupäevad, eelkõige see, et üldine kohaldamise alguskuupäev on 2. august 2026. Määruse (EL) 2024/1689 III peatüki 1., 2. ja 3. jaos sätestatud suure riskiga tehisintellektisüsteemidega seotud kohustuste puhul põhjustavad standardite, ühiste spetsifikatsioonide ja alternatiivsete suuniste hilinenud kättesaadavus ning riikide pädevate asutuste hilinenud loomine probleeme, mis ohustavad nende kohustuste tegelikku kohaldamist ja võivad märkimisväärselt suurendada rakenduskulusid viisil, mis ei õigusta nende esialgse kohaldamise alguskuupäeva ehk 2. augusti 2026 kehtima jätmist. Seepärast on asjakohane määrata III peatüki 1., 2. ja 3. jao kohaldamise alguskuupäevaks 2. detsember 2027 tehisintellektisüsteemide puhul, mis on liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemideks artikli 6 lõike 2 ja III lisa kohaselt, ning 2. august 2028 tehisintellektisüsteemide puhul, mis on liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemideks artikli 6 lõike 1 ja I lisa kohaselt. See, et eristatakse kõnealuse määruse artikli 6 lõike 2 ja III lisa ning artikli 6 lõike 1 ja I lisa kohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitatud tehisintellektisüsteemide suhtes normide kohaldamise algust, on kooskõlas erinevusega määruses (EL) 2024/1689 sätestatud esialgsete kohaldamise alguskuupäevade vahel ning selle eesmärk on anda vastavate kohustuste kohandamiseks ja rakendamiseks vajalikku aega. Selgete suuniste, sealhulgas asjakohaste standardite, ühtsete kirjelduste ja tegevusjuhendite õigeaegne kättesaadavus on oluline, et hõlbustada nõuetele vastavust ning vähendada normide erineva tõlgendamise ja ebaühtlase kohaldamise ohtu liikmesriikides. Selleks et tagada õiguskindlus ja hoida ära edasisi viivitusi määruse (EL) 2024/1689 kohaldamisel, peaks komisjon tagama, et kõnealuse määruse III peatüki 1., 2. ja 3. jao järgimist toetavad meetmed on kehtestatud aegsasti, et tagada vajalike sätete õigeaegne ja tulemuslik rakendamine.

(41)

Pidades silmas eesmärki vähendada rakendamisega seotud raskusi kodanike, ettevõtjate ja haldusasutuste jaoks, on oluline, et teatavate õigusnormide rakendamise ühtlustatud tingimused võetakse vastu üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik. Selleks on asjakohane kaotada teatavad komisjonile antud volitused võtta selliseid ühtlustatud tingimusi vastu rakendusaktidega, kui need ei ole rangelt vajalikud. Seepärast tuleks määruse (EL) 2024/1689 artikli 50 lõiget 7, artikli 56 lõiget 6 ja artikli 72 lõiget 3 muuta, et jätta välja komisjonile antud volitused võtta vastu rakendusakte. Arvestades, et artikli 50 lõikes 7 ja artikli 56 lõikes 6 osutatud tegevusjuhenditel on piiratud õiguslik mõju ning eelkõige ei eelda need vastavust, ei ole tingimata vajalik, et need tegevusjuhendid rakendusaktiga heaks kiidetaks. Pakkujatel peaks olema võimalik tugineda määruse (EL) 2024/1689 artikli 53 lõike 4 ja artikli 54 lõike 2 kohaselt tegevusjuhenditele, mis on hinnatud kõnealuse määruse artikli 56 lõike 6 kohaselt piisavaks. Kui määruse (EL) 2024/1689 artikli 72 lõikes 3 sätestatud turustamisjärgse seire kava ühtlustatud vormi vastuvõtmise õigus jäetakse välja, on see kasulik ka selle poolest, et sedasi antakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatele suurem paindlikkus kehtestada nende organisatsiooni vajadustele kohandatud turustamisjärgse seire süsteem. Tõdedes, et on vaja pakkuda selgust selle kohta, kuidas suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad peavad täitma määruse (EL) 2024/1689 artikli 72 lõikes 1 sätestatud kohustust, tuleks komisjonilt ühtlasi nõuda turustamisjärgse seire kava käsitlevate suuniste, sealhulgas vabatahtliku vormi avaldamist hiljemalt 2. septembril 2027.

(42)

Tehisintellekti kasutamine masinates võib aidata edendada innovatsiooni ja parandada nende masinate tõhusust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1230 (18) ning määruse (EL) 2024/1689 kohaldamine võib põhjustada kattuvusi. Samas on oluline tagada masinates tehisintellekti kasutamisega seotud riskide puhul kaitsetase, mis on kooskõlas määruses (EL) 2024/1689 suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul sätestatud kaitsetasemega. Võttes arvesse masinate ja masinasektori eripära ning vajadust lihtsustada tehisintellektil põhinevate masinate õigusraamistikku, on asjakohane minna üle valdkondlikule lähenemisviisile, viies määruse (EL) 2023/1230 üle määruse (EL) 2024/1689 I lisa A jaost B jakku. Seega esiteks peaks määruse (EL) 2024/1689 kohaldamine nende masinate suhtes piirduma kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud sätetega. Viide direktiivile 2006/42/EÜ tuleks viia määruse (EL) 2024/1689 I lisa A jaost üle B jakku ja seda ajakohastada nii, et see viitaks määrusele (EL) 2023/1230. Teiseks on väga oluline tagada, et määrus (EL) 2023/1230 sisaldaks tehisintellektisüsteemidele esitatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mis on määruse (EL) 2024/1689 artikli 6 lõike 1 kohaselt liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemideks ja mida kasutatakse turvakomponendina masinates, või masinate koosseisu kuuluvatele suure riskiga tehisintellektisüsteemidele, mis tagavad määrusega (EL) 2024/1689 kooskõlas oleva kaitsetaseme.Selleks tuleks nõuda, et komisjon võtaks vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse määruse (EL) 2023/1230 III lisa, et kajastada määruse (EL) 2024/1689 III peatüki 2. jaos ning artiklites 17, 19, 72 ja 73 sätestatud asjakohaseid nõudeid. Selleks et vältida õiguslikku lünka ja tagada kooskõla määruses (EL) 2024/1689 sätestatud suure riskiga tehisintellektisüsteemi käsitlevate asjakohaste normide kohaldamise algusega, tuleks neid delegeeritud õigusakte kohaldada alates 2. augustist 2028. Samadel põhjustel peaks tootjatel olema võimalik tugineda määruse (EL) 2024/1689 kohaselt viidatud või vastu võetud harmoneeritud standarditele või ühtsetele kirjeldustele, mis hõlmavad eeldatava vastavuse asjakohaseid olulisi nõudeid määruse (EL) 2023/1230 artikli 20 tähenduses, kuni tehisintellekti käsitlevatele harmoneeritud standarditele või ühtsetele kirjeldustele on määruse (EL) 2023/1230 kohaselt viidatud või need on vastu võetud.

(43)

Suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavushindamiste tegemiseks määruse (EL) 2024/1689 kohaselt võib olla vaja kaasata vastavushindamisasutused. Vastavushindamist võivad teha üksnes kõnealuse määruse kohaselt määratud vastavushindamisasutused ning üksnes asjaomaste tehisintellektisüsteemide kategooriate ja liikidega seotud tegevuse puhul. Et oleks võimalik täpsustada määruse (EL) 2024/1689 artikli 30 kohaselt teada antud vastavushindamisasutuste määramise ulatust, on vaja koostada tehisintellektisüsteemide koodide, kategooriate ja vastavate liikide loetelu. Koodide loetelus tuleks arvesse võtta, kas tehisintellektisüsteem on toote komponent või on ise toode, mis on hõlmatud määruse (EL) 2024/1689 I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega (edaspidi „AIP-koodid“ tooteid käsitlevate õigusaktidega hõlmatud tehisintellektisüsteemide puhul) või kõnealuse määruse III lisas loetletud süsteem, mis praegu puudutab üksnes III lisa punktis 1 osutatud biomeetrilisi tehisintellektisüsteeme (edaspidi „AIB-koodid“ biomeetriliste tehisintellektisüsteemide puhul). Nii AIP-koodid kui ka AIB-koodid on vertikaalsed koodid. AIP-koodid on viitekoodid, mis loovad seose määruse (EL) 2024/1689 I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega. AIB-koodid on määrusele (EL) 2024/1689 eriomased uued koodid kõnealuse määruse III lisa punktis 1 osutatud biomeetriliste tehisintellektisüsteemide tuvastamiseks. Koodide loetelus tuleks arvesse võtta ka tehisintellektisüsteemide konkreetseid liike ja alustehnoloogiaid (edaspidi „AIH-koodid“ tehisintellektisüsteemide horisontaalsete koodide puhul). AIH-koodid on uued tehisintellektitehnoloogiale eriomased koodid, mida saab kohaldada koos vertikaalsete AIP- või AIB-koodidega. AIH-koodid hõlmavad tehisintellektisüsteemide alustüüpe ja -tehnoloogiaid. Koodide loetelus, mis hõlmab kolme kategooriat, tuleks ette näha tehisintellektisüsteemide mitmemõõtmeline tüpoloogia, millega tagatakse, et teada antud asutusteks määratud vastavushindamisasutused on täielikult pädevad nende tehisintellektisüsteemide alal, mida nad peavad hindama.

(44)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1139 (19) on sätestatud tsiviillennunduse valdkonna ühisnormid. Määruse (EL) 2024/1689 artikliga 108 muudetakse määrust (EL) 2018/1139 tagamaks, et kui komisjon võtab määruse (EL) 2018/1139 alusel vastu asjakohaseid delegeeritud õigusakte või rakendusakte, võtab ta tsiviillennundussektori tehniliste ja regulatiivsete iseärasuste alusel ning sekkumata selles sätestatud olemasolevatesse juhtimis-, vastavushindamis- ja nõuete täitmise mehhanismidesse ja asutustesse, arvesse määruses (EL) 2024/1689 suure riskiga tehisintellektisüsteemidele sätestatud kohustuslikke nõudeid. Et need määruses (EL) 2024/1689 suure riskiga tehisintellektisüsteemidele sätestatud kohustuslikud nõuded oleksid täielikult täidetud, kui määruse (EL) 2018/1139 kohaselt võetakse vastu asjakohaseid delegeeritud õigusakte või rakendusakte, on vaja tehnilist parandust, et muuta määruse (EL) 2018/1139 täiendavaid artikleid.

(45)

Selleks et muuta määruste (EL) 2024/1689 ja (EL) 2023/1230 teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et:

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (20) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(46)

Et tagada õiguskindlus võimalikult kiiresti ja pidades silmas määruse (EL) 2024/1689 peatset üldist kohaldamist, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(47)

Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõigetega 1 ja 2 ning nad esitasid oma ühisarvamuse 20. jaanuaril 2026,

1)

Artikli 1 lõike 2 punkt g asendatakse järgmisega:

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:

4)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

5)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

7)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

8)

Artiklisse 6 lisatakse järgmised lõiked:

9)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

10)

Artikli 11 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Tehniline dokumentatsioon koostatakse selliselt, et see tõendaks suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesolevas jaos sätestatud nõuetele ja annaks riikide pädevatele asutustele ja teada antud asutustele selgel ja terviklikul kujul teabe, mida on vaja, et hinnata tehisintellektisüsteemi vastavust neile nõuetele. Dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt IV lisas loetletud elemente. VKEd, sealhulgas idufirmad, ja väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad võivad esitada IV lisas täpsustatud tehnilise dokumentatsiooni elemente lihtsustatud viisil. Selleks koostab komisjon VKEde, sealhulgas idufirmade, ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vajadustele vastava lihtsustatud tehnilise dokumentatsiooni vormi. Kui VKE, sealhulgas idufirma, või väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja otsustab esitada IV lisas nõutud teabe lihtsustatud viisil, kasutab ta käesolevas lõikes osutatud vormi. Teada antud asutused peavad seda vormi vastavushindamise tegemisel arvestama.“

11)

Artikli 17 lõige 2 asendatakse järgmisega:

12)

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

13)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

14)

Artiklisse 28 lisatakse järgmised lõiked:

15)

Artikli 29 lõige 4 asendatakse järgmisega:

16)

Artikli 30 lõige 2 asendatakse järgmisega:

17)

Artikli 40 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Komisjon taotleb kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 (*1) ja põhjendamatu viivituseta Euroopa standardiorganisatsioonidelt standardimisdokumentide, sealhulgas asjakohasel juhul harmoneeritud standardite väljatöötamist, et hõlbustada ühist vastavust käesoleva määruse III peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud nõuetele või kohustustele ning käesoleva määruse I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud asjakohastele nõuetele ja kohustustele ning nende täitmise eeldust.“

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1025/oj)."

18)

Artiklisse 42 lisatakse järgmine lõige:

19)

Artikli 43 lõige 3 asendatakse järgmisega:

20)

Artikli 50 lõige 7 asendatakse järgmisega:

21)

Artikli 56 lõige 6 asendatakse järgmisega:

22)

Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:

23)

Artikli 58 lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

24)

Artiklit 60 muudetakse järgmiselt:

25)

Lisatakse järgmine artikkel:

26)

Artikli 63 lõige 1 asendatakse järgmisega:

27)

Artiklisse 64 lisatakse järgmine lõige:

28)

Artikli 69 lõige 2 asendatakse järgmisega:

29)

Artikli 70 lõige 8 asendatakse järgmisega:

30)

Artikli 72 lõige 3 asendatakse järgmisega:

31)

Artiklit 75 muudetakse järgmiselt:

32)

Lisatakse järgmised artiklid:

33)

Artikli 76 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kui tegelikes tingimustes testimine põhineb artiklil 60a, käsitatakse kõiki käesolevas artiklis sisalduvaid viiteid turujärelevalveasutusele asjakohasel juhul viidetena riiklikule pädevale asutusele või I lisa B jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohasele pädevale asutusele ning viiteid artiklile 60 käsitatakse asjakohasel juhul viidetena artiklile 60a.“

34)

Artiklit 77 muudetakse järgmiselt:

35)

Artikli 95 lõige 4 asendatakse järgmisega:

36)

Artikli 96 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

37)

Artiklit 97 muudetakse järgmiselt:

38)

Artiklit 99 muudetakse järgmiselt:

39)

Artiklit 111 muudetakse järgmiselt:

40)

Artikli 113 kolmandat lõiku muudetakse järgmiselt:

41)

I lisa muudetakse järgmiselt:

42)

VIII lisas jäetakse välja B jao punktid 7 ja 9.

43)

Lisatakse järgmine lisa:

1)

Artiklisse 27 lisatakse järgmine lõige:

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj)“."

2)

Artiklisse 31 lisatakse järgmine lõige:

3)

Artiklisse 32 lisatakse järgmine lõige:

4)

Artiklisse 36 lisatakse järgmine lõige:

5)

Artiklisse 39 lisatakse järgmine lõige:

6)

Artiklisse 50 lisatakse järgmine lõige:

7)

Artiklisse 53 lisatakse järgmine lõige:

1)

Artiklisse 8 lisatakse järgmised lõigud:

„Komisjon võtab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 47 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva määruse III lisa, lisades tervise- ja ohutusnõuded seoses tehisintellektisüsteemidega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1689 artikli 6 lõike 1 kohaselt liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemideks seetõttu, et need on käesoleva määrusega hõlmatud toote ohutusseadised või need on ise käesoleva määrusega hõlmatud tooted. Kõnealused nõuded tagavad, et kajastatud on määruse (EL) 2024/1689 (*3) III peatüki 2. jaos ning artiklites 17, 19, 72 ja 73 sätestatud asjakohased nõuded.

Kolmandas lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse määruse (EL) 2024/1689 eesmärke ja tagab kõnealuse määrusega kooskõlas oleva kaitsetaseme. Nimetatud delegeeritud õigusakte hakatakse kohaldama alates 2. augustist 2028.

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj).“"

2)

Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:

3)

Artiklit 47 muudetakse järgmiselt: