(1)

Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikus, vabadus, võrdsus ja inimõiguste austamine ning on pühendunud diskrimineerimise, sealhulgas puude alusel diskrimineerimise vastu võitlemisele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingus (ELi leping), Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonis (4) (edaspidi „ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon“).

(2)

Harta artikliga 26 tunnustab ja austab liit puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane lõimimine ning osalemine ühiskonnaelus.

(3)

Igal liidu kodanikul on põhiõigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui ELi lepingu ja ELi toimimise lepinguga ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 18 tunnistatakse ka puuetega inimeste õigust muu hulgas liikumisvabadusele ja vabadusele valida oma elukoht teistega võrdsetel alustel.

(4)

Euroopa Liidu Kohtu sõnul on liidu kodaniku staatus liikmesriikide kodanike põhistaatus, kui nad teostavad õigust liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, mis teeb võimalikuks selle, et samas olukorras olevaid kodanikke koheldakse ELi toimimise lepingu esemelisse kohaldamisalasse kuuluvates olukordades seaduse ees võrdselt, sõltumata nende kodakondsusest ja ilma et see piiraks selles osas sõnaselgelt ette nähtud erandite kohaldamist.

(5)

Liit on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline ja selle sätted, mis on liidu õiguskorra lahutamatu osa, on liidule tema pädevuse ulatuses siduvad. Kõik liikmesriigid on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised ja see on neile nende pädevuse ulatuses siduv. Kuigi liit ja kõik liikmesriigid on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastanud ja ratifitseerinud, on nii liidu tasandil kui ka kõigis liikmesriikides vaja teha edusamme puuetega inimeste võrdõiguslikkuse küsimuses.

(6)

Puuetega inimeste õiguste konventsioonis tunnistatakse, et puuetega inimesed on isikud, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis koostoimes mitmesuguste keskkondlike, halduslike, tehnoloogiliste ja ühiskondlike takistustega võib viia diskrimineeriva kohtlemiseni. Seetõttu on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärk edendada ja kaitsta kõigi puuetega inimeste inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist ning see tagada ilma igasuguse diskrimineerimiseta ning edendada lugupidamist nende loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse suhtes teha ise valikuid, ning isikliku sõltumatuse suhtes, tagades seeläbi nende täieliku ja tõhusa osalemise ühiskonnas teistega võrdsetel alustel. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis tunnistatakse ka seda, kui oluline on austada erinevusi ja tunnustada puuetega inimesi kui inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osa ning vajadust võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis on märgitud, et puuetega naiste ja tüdrukute suhtes esineb diskrimineerimise mitmeid vorme ning on ette nähtud, et osalisriigid peavad rakendama abinõusid, mis tagaksid neile kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täieliku ja võrdse teostamise. Puuetega inimeste õiguste konventsioonis tunnistatakse ka raskeid tingimusi, mis on puuetega inimestel, kes puutuvad kokku mitmete või raskete diskrimineerimise vormidega rassi, nahavärvi, soo, keele, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusliku, etnilise, põlis- või sotsiaalse päritolu, varandusliku seisu, sünni, vanuse või muu asjaolu alusel.

(7)

Euroopa sotsiaalõiguste samba (5), mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid ühiselt välja 17. novembril 2017 Göteborgis (edaspidi „sammas“), 3. põhimõttes on ette nähtud, et muu hulgas olenemata puudest, on igaühel õigus võrdsele kohtlemisele ja võrdsetele võimalustele seoses tööhõive, sotsiaalkaitse, hariduse ja juurdepääsuga kaupadele ja teenustele ning et edendada tuleb alaesindatud rühmade võrdseid võimalusi. Lisaks tunnistatakse samba 17. põhimõttes, et puuetega inimestel on õigus sissetulekutoetusele, mis tagab väärika elu, teenustele, mis võimaldavad neil osaleda ühiskonnaelus, ning nende vajadustega kohandatud töökeskkonnale.

(8)

Komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatisega vastu võetud puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030) abil püütakse lahendada mitmesuguseid probleeme, millega puuetega inimesed kokku puutuvad, ja saavutada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järgimisel edu kõigis valdkondades nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 (6) eesmärk on parandada ligipääsetavust teatavatele toodetele ja teenustele, kaotades ja vältides tõkkeid, mis tulenevad liikmesriikide erinevatest ligipääsetavusnõuetest, aidates seeläbi suurendada ligipääsetavate toodete ja teenuste kättesaadavust siseturul, sealhulgas juurdepääsu teatavate avalike teenuste veebisaitidele ja mobiilirakendustele, ning parandada asjakohase teabe kättesaadavust. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2102 (7) eesmärk parandada avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust.

(10)

Ühtlasi on liidu õigusega tagatud õigus mitte olla diskrimineeritud transpordile ligipääsul ja muud õigused. Sellised õigused on muu hulgas lennuki, rongi, laeva või bussiga reisivate puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijate õigus saada tasuta abi; see õigus on kehtestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1107/2006 (8), (EL) 2021/782 (9), (EL) nr 1177/2010 (10) ja (EL) nr 181/2011 (11). Liidu õigus, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ (12) võimaldab liikmesriikidel kehtestada sõiduki puhul, mida kasutavad või omavad puuetega inimesed, teemaksuga teedele, sildadele või tunnelitele vähendatud tee- või kasutusmakse ning vabastusi kohustusest maksta selliseid tee- või kasutusmakse.

(11)

Puuetega inimesed võivad taotleda oma elukohaliikmesriigi pädevatelt asutustelt või organitelt puudestaatuse tunnustamist, kuna see on liikmeriikide pädevuses. Puude hindamise kord on liikmesriigiti erinev. Kui pädevad asutused või organid tunnustavad taotleja puudestaatust, võivad nad väljastada puudetõendi, puudekaardi või muu taotleja puudestaatust tõendava ametliku dokumendi. Liikmesriikides, kus puudestaatust ei ole määratletud, võib puuetega inimestele teenuste või hüvitiste andmisel kasutada puudel põhinevaid õigusi spetsiifilistele teenustele.

(12)

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis tunnistatakse, et diskrimineerimine ja sotsiaalne tõrjutus, mida puuetega inimesed kogevad, tuleneb pigem keskkonnaga seotud, süsteemsetest ja hoiakulistest tõketest ühiskonnas kui nende puuetest. Kuna eri liikmesriikide vahel puudestaatust alati vastastikku ei tunnustata, puutuvad puuetega inimesed võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja vaba liikumise põhiõiguste kasutamisel sageli kokku spetsiifiliste ja märkimisväärsete raskuste ja takistustega. See kehtib eelkõige teises liikmesriigis lühiajalise viibimise või selle külastamise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (13) artikli 6 tähenduses, milles on sätestatud, et liidu kodanikel ja nende pereliikmetel on õigus elada teises liikmesriigis kuni kolm kuud, ilma et nende suhtes kohaldataks muid tingimusi või formaalsusi peale nõude omada kehtivat isikutunnistust või passi. Kolme kuud ületavateks perioodideks peavad nimetatud direktiivi artikli 7 kohaselt olema täidetud lisatingimused ning sellisel juhul võib vastuvõttev liikmesriik nimetatud direktiivi artikli 8 kohaselt nõuda liidu kodanikelt registreerimist asjaomastes ametiasutustes.

(13)

Välja arvatud juhul, kui õigusnormidega või liikmesriikide vahel on kokku lepitud teisiti, võivad nende puuetega inimeste puuet, kes kolivad töötamise, õppimise või muudel eesmärkidel pikemaks ajaks teise liikmesriiki, hinnata ja ametlikult tunnustada teise liikmesriigi pädevad asutused või organid ning nad võivad kooskõlas selles liikmesriigis kohaldatavate normidega saada puudetõendi, puudega inimese kaardi või muu ametliku dokumendi, millega tunnustatakse nende puudestaatust, või nende kohta tehakse otsus, mis käsitleb puudel põhinevat õigust spetsiifilistele teenustele.

(14)

Selleks et edendada liidu liikuvusprogrammis osalevate puuetega inimeste vaba liikumist, tuleks selle programmi kestel tagada jätkuv võrdne võimalus kasutada eritingimusi või eeliskohtlemist või parkimistingimusi ja -rajatisi, kasutades Euroopa puudega inimese kaarti ja Euroopa puudega inimese parkimiskaarti. Liidu liikuvusprogrammid hõlmavad programme, mille liit on loonud, et toetada isikute liikuvust teise liikmesriiki kindlaksmääratud ajaks hariduse, koolituse, kutsealasel, ühiskondlikul või kultuurilisel eesmärgil, näiteks Euroopa solidaarsuskorpuse programm või programm „Erasmus+“, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2021/888 (14) ja (EL) 2021/817 (15).

(15)

Isikutel, kellel on tunnustatud puudestaatus või puudel põhinev õigus spetsiifilistele teenustele ja kes reisivad liikmesriiki või külastavad lühikese aja vältel liikmesriiki, mis ei ole nende elukohaliikmesriik, tekib siiski sageli märkimisväärseid raskusi ja takistusi seal pakutavatest eritingimustest või eeliskohtlemisest kasu saamisel, kui nende puudestaatust või puudel põhinevat õigust spetsiifilistele teenustele ei tunnustata liikmesriigis, kuhu nad reisivad või mida nad külastavad, ja kui neil ei ole puudetõendit, puudega inimese kaarti või muud ametlikku dokumenti, millega tõendatakse nende puudestaatust või puudel põhinevat õigust spetsiifilistele teenustele vastuvõtvas liikmesriigis. Teise liikmesriiki reisides või seda külastades on oma puude tõendamisega sageli raskusi eelkõige mittenähtava puudega inimestel.

(16)

Teise liikmesriiki reisivad või teist liikmesriiki külastavad puuetega inimesed on seatud vaba liikumise õiguse kasutamisel märkimisväärselt ebasoodsasse olukorda võrreldes puueteta inimestega ja puuetega inimestega, kellel on puudetõend, puudega inimese kaart või muu ametlik dokument, mis tõendab nende puudestaatust või puudel põhinevat õigust spetsiifilistele teenustele liikmesriigis, kuhu nad reisivad või mida külastavad.

(17)

Lisaks tekitab puuetega inimeste jaoks märkimisväärset ebakindlust teadmatus, kas ja mil määral tunnustatakse nende puudestaatust või puudel põhinevat õigust spetsiifilistele teenustele ja seda staatust või õigust tõendavaid ametlikke dokumente teise liikmesriiki reisides või seda külastades. Seda probleemi süvendab nende konkreetseid õigusi ja olemasolevaid eeliseid käsitleva veebipõhise teabe piiratud kättesaadavus. Lõppkokkuvõttes võib see puuetega inimesi takistada oma vaba liikumise õigusi kasutamast ning ühiskonnas täielikult ja tegusalt osalemast.

(18)

Liidu kodanikud on mitmes Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonis väljendanud muret puuete vastastikuse tunnustamise puudumise pärast kogu liidus ja taotlenud kogu liitu hõlmava puudega inimese kaardi kasutuselevõttu.

(19)

Lisaks mitmesugustele nähtavatele ja nähtamatutele, füüsilistele, sotsiaalsetele ja muudele takistustele avalikele ja eraruumidele ja teenustele ligipääsul ning mõistlike abinõude puudumine on suured kulud peamine tegur, mis pärsib paljude puuetega inimeste reisimist. Puuetega inimestel on erivajadused, mis toovad kaasa puudega seotud lisakulud ja võivad nõuda neid saatvate või abistavate isikute, sealhulgas riigisisese õiguse või tava kohaselt isiklike abistajatena tunnustatud isikute või viipekeele tõlkide või abiloomade kasutamist, mistõttu nende reisikulud on puueteta inimeste reisikuludest suuremad. See, et puudestaatust või puudel põhinevat õigust spetsiifilistele teenustele ei tunnustata teistes liikmesriikides, võib piirata nende võimalust kasutada eritingimusi või eeliskohtlemist või puuetega inimestele ette nähtud parkimistingimusi ja -rajatisi, nagu tasuta ligipääs või vähendatud tariifid, eelisistekohad ühistranspordis või reserveeritud parkimiskohad, ning see mõjutab nende reisikulusid, elu, sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni ning isiklikku autonoomiat. Lisaks võib psühhosotsiaalsete, kognitiivsete, füüsiliste või sensoorsete ligipääsetavusmeetmete laialdane puudumine viia puuetega inimeste diskrimineeriva kohtlemiseni.

(20)

Tasu eest või tasuta pakutav eeliskohtlemine, näiteks isiklik abistamine, eelisjuurdepääs või võimalus saada järjekorras ette, on sageli oluline selleks, et puuetega inimestel oleks õigus kasutada mitmesuguseid teenuseid, tegevust või rajatisi ning võimalus neist täiel määral kasu saada. Kuna aga võib juhtuda, et liikmesriigis, kuhu nad reisivad või mida külastavad, ei tunnustata vastastikku puudestaatust või puudel põhinevat õigust spetsiifilistele teenustele ega teistes liikmesriikides väljastatud ning nende staatust ja õigust tõendavaid ametlikke dokumente, ei pruugi puuetega inimestel olla võimalik kasu saada eritingimustest või eeliskohtlemisest, mida selle liikmesriigi avaliku sektori asutused või eraettevõtjad pakuvad seal väljastatud puudetõendi, puudega inimese kaardi või muu puudestaatust või puudel põhinevat spetsiifiliste teenuste saamise õigust tõendava ametliku dokumendi omajatele.

(21)

2016. aastal käivitatud ja kaheksas liikmesriigis läbi viidud ELi puudega isiku kaardi katseprojekt, mis oli küll vabatahtlik ja piiratud ulatusega, tõi välja selle, et puudestaatuse või puudel põhineva spetsiifiliste teenuste saamise õiguse vastastikuse tunnustamise hõlbustamine eri liikmesriikide vahel annab puuetega inimestele eelised kasutada eritingimusi või eeliskohtlemist seoses kultuuri-, vaba aja veetmise, spordi- ja mõnel juhul ka transporditeenustega ning mis toetavad nende lühiajalist piiriülest liikumist liidus, ning näitas, et ELi puudega isiku kaardi eesmärgid on puuetega inimeste praeguste vajaduste seisukohast jätkuvalt asjakohased. Lisaks käsitleti katseprojekti raames muid teenuste, tegevuse ja rajatiste näiteid, mille puhul puuetega inimestele pakutakse eritingimusi või eeliskohtlemist.

(22)

Puuetega inimesed võivad oma puudestaatuse või puudel põhineva spetsiifiliste teenuste saamise õiguse alusel taotleda oma elukohaliikmesriigi pädevatelt asutustelt või organitelt puudega inimese parkimiskaarti, milles tõendatakse õigust teatavatele puuetega inimestele mõeldud parkimistingimustele ja -rajatistele. Igal liikmesriigil on kas kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil kehtestatud kord puuetega inimeste või neid saatvate või abistavate isikute, sealhulgas isiklike abistajate parkimiskaardi taotlemiseks ning kriteeriumid, mis peavad olema kaardi saamise tingimustele vastamiseks täidetud.

(23)

Nõukogu soovituses 98/376/EÜ (16) on esitatud Euroopa puuetega inimeste parkimiskaardi näidis, mis hõlbustab selliste parkimiskaartide tunnustamist kõigis liikmesriikides. Kuna kõnealune soovitus on mittesiduv, on selle rakendamine, spetsiifiliste riiklike täienduste lisamine või näidisest kõrvale kaldumine kaasa toonud erinevate puuetega inimeste parkimiskaartide kasutuselevõtu. Sellised erinevused takistavad nende parkimiskaartide piiriülest tunnustamist kõigis liikmesriikides ning pärsivad puuetega inimeste parkimiskaardi omajate võimalust kasutada puuetega isikutele ette nähtud eriomaseid parkimistingimusi ja -rajatisi teistes liikmesriikides. Lisaks ei ole seda soovitust ajakohastatud, et võtta arvesse tehnoloogia ja digitaliseerimise arengut. Liikmesriikidel on samuti olnud probleeme puudega inimeste parkimiskaartide võltsimise ja pettusega, sest vorming on tavaliselt üsna lihtne ja kergesti võltsitav ning liikmesriigiti erinev, mis omakorda raskendab kontrollimist. Võttes arvesse käesolevat direktiivi, milles sätestatakse selles valdkonnas üksikasjalikumad õiguslikult siduvad õigusnormid, ei täida soovitus 98/376/EÜ enam oma eesmärke. Liikmesriikidel peaks sellegipoolest olema võimalik lubada, et puuetega inimeste parkimiskaartidel, mis on väljastatud kooskõlas kõnealuse soovitusega enne käesolevat direktiivi ülevõtvate meetmete kohaldamise alguskuupäeva, on nende territooriumil sama mõju kui Euroopa puudega inimese parkimiskaardil.

(24)

Selleks et puuetega inimesed saaksid hõlpsamini kasutada teistes liikmesriikides eritingimusi või eeliskohtlemist, mis on seotud teenuste, sealhulgas reisijateveoteenuste, tegevuse ja rajatistega, samuti juhul, kui neid pakutakse tasuta liikmesriigis, mille elanikud nad ei ole, tuleks kõrvaldada teise liikmesriiki reisimisel või selle külastamisel esinevad takistused ja raskused, mis on tingitud sellest, et vastastikku ei tunnustata nende inimeste puudestaatust või puudel põhinevat spetsiifiliste teenuste saamise õigust ning teistes liikmesriikides väljastatud seda staatust või õigust tõendavaid ametlikke dokumente ja parkimisõigust.

(25)

Selleks, et puuetega inimesed saaksid lühikeseks ajaks teise liikmesriiki reisides või seda külastades hõlpsamini kasutada õigust saada eritingimusi või eeliskohtlemist, mida pakuvad avaliku sektori asutused või eraettevõtjad, ilma kodakondsuse alusel diskrimineerimiseta ja samadel alustel kui puuetega inimesed asjaomases liikmesriigis, ning selleks, et hõlbustada kõigi transpordivahendite ning puuetega inimestele mõeldud parkimistingimuste ja -rajatiste kasutamist samadel alustel kui selles liikmesriigis, on vaja kehtestada ühtsete normide ja tingimuste raamistik, sealhulgas ühtne standardnäidis, Euroopa puudega inimese kaardi kui tunnustatud puudestaatuse või puudel põhineva spetsiifiliste teenuste saamise õiguse tõendi jaoks ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi jaoks, mis tõendab nende tunnustatud õigust kasutada puuetega inimestele mõeldud parkimistingimusi ja -rajatisi. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada kohaldada käesolevat direktiivi isikute suhtes, kellel on tunnustatud puudestaatus või puudel põhinev õigus spetsiifilistele teenustele, lühiajalisest viibimisest kauem.

(26)

Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vastastikune tunnustamine peaks võimaldama ja tagama liikmesriigis tunnustatud puudestaatusega või puudel põhineva spetsiifiliste teenuste saamise õigusega inimestele võimaluse kasutada eritingimusi või eeliskohtlemist, mida pakuvad avaliku sektori asutused või eraettevõtjad paljude teenuste, tegevuse ja rajatiste puhul, sealhulgas juhul, kui neid pakutakse tasuta, samuti peaks see tagama puuetega inimestele, ja kohaldatavuse korral neid saatvatele või abistavatele isikutele, sealhulgas isiklikele abistajatele, võimaluse kasutada neile ettenähtud parkimistingimusi ja -rajatisi võrdsetel tingimustel nendega, mis on ette nähtud vastuvõtva riigi pädevate asutuste või organite väljastatud riiklike puudetõendite, puudega inimese kaartide või olemasolu korral muude puudestaatust tõendavate ametlike dokumentide ja puudega inimese parkimiskaartidega.

(27)

Lisaks parkimistingimustele ja -rajatistele hõlmavad käesolevas direktiivis käsitletud teenused, tegevus ja rajatised mitmesuguseid avaliku sektori asutuste või eraettevõtjate poolt kas kohustuslikus korras riiklike või kohalike õigusnormide või juriidiliste kohustuste alusel või vabatahtlikkuse alusel eelkõige eraettevõtjate poolt osutatavaid pidevalt muutuvaid tegevusi, sealhulgas tegevust, mida ei pakuta tasu eest, mitmesugustes valdkondades, nagu kultuur, vaba aja veetmine, turism, sport, avalik ja eratransport ning haridus.

(28)

Eritingimuste või eeliskohtlemise näited on tasuta ligipääs; vähendatud tariifid; teemaksuga teede, sildade või tunnelite vähendatud tasud või kasutusmaksud; eelisjuurdepääs; pääs liikluspiiranguga või üksnes jalakäijatele ette nähtud alale; eelisistekohad ühistranspordis; ühistranspordis, parkides ja muudes avalikes kohtades ettenähtud ja hõlpsasti ligipääsetavad istekohad; ligipääsetavad istekohad kultuuri- või avalikel üritustel; isiklik abi; abiloomad, näiteks puuetega inimeste, sealhulgas nägemispuudega inimeste jaoks väga olulised juhtkoerad ja abikoerad; abistamine rannas vette minekul; tugi, näiteks punktkirja, audiogiidide, viipekeelse tõlke kättesaadavus; abivahendite või abi pakkumine; ratastooli laenutamine, ujuva ratastooli laenutamine; ligipääsetavas vormingus turismiteabe olemasolu; invarolleri kasutamine teedel või ratastooli kasutamine jalgrattaradadel, ilma et seejuures peaks trahvi maksma. Parkimistingimuste ja -rajatiste näited on muu hulgas tasuta või laiendatud parkimiskohad või reserveeritud parkimiskohad, samuti pääs aladele, kus võivad liigelda vaid konkreetsed sõidukid vastavalt riiklikule õigusele, näiteks vähese heitega aladele. Lennuki, rongi, laeva või bussiga reisijateveoteenuste puhul võivad puuetega inimestele mõeldud eritingimustele või eeliskohtlemisele lisaks reisida abiloomad, näiteks puuetega inimeste juhtkoerad ja abikoerad, sealhulgas nägemispuudega inimeste jaoks, isiklikud abistajad, viipekeele tõlgid või muud puuetega inimesi või piiratud liikumisvõimega inimesi saatvad või abistavad isikud tasuta või vähendatud hinnaga ning istuda, kus see on võimalik, selle puudega inimese kõrval, keda nad saadavad või abistavad. Puudega inimene määrab teda saatvad või abistavad isikud ise või määravad need tema seaduslikud eestkostjad, ja need isikud võivad puuetega inimeste vajadustest sõltuvalt muutuda.

(29)

Isiklikud abistajad saadavad või abistavad kooskõlas liikmesriigi õiguse või tavaga puuetega inimesi või vajaduse korral teevad lepingulise suhte raames igapäevaseid toiminguid, et soodustada inimese isiklikku autonoomiat, hõlbustada ühiskondlikku elu ja edendada puuetega inimeste iseseisvat elu. Isiklikud abistajad, olenemata nende kodakondsusest, peaksid saama saata või abistada puuetega inimesi, kes kasutavad Euroopa puudega inimese kaarti või Euroopa puudega inimese parkimiskaarti, kui nad reisivad oma elukohaliikmesriigist erinevasse liikmesriiki või külastavad seda, tingimusel et neil on kohaldatava liidu ja riigisisese õiguse alusel õigus liikuda kogu liidus.

(30)

Liikmesriigid peaksid kohaldatavuse korral, kooskõlas asjakohase liidu õigusega, tagama, et piiriülese reisijateveo teenuste osutajad annavad reisijatele, kellel on pileti ostmisel Euroopa puudega inimese kaart, määruste (EL) nr 181/2011 ja (EL) nr 1177/2010 kohaselt selget teavet eritingimuste või eeliskohtlemise kohta, mida kohaldatakse reisi eri osade suhtes kogu reisi vältel, või teevad määruse (EL) 2021/782 kohaselt sellise teabe taotluse korral kättesaadavaks, et vältida olukorda, kus Euroopa puudega inimese kaarti omavatel reisijatel ei ole sama transpordiga teise liikmesriiki sisenedes seal kehtivat reisidokumenti.

(31)

Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamine, pikendamine ja kehtetuks tunnistamine liikmesriigis määratakse kindlaks käesoleva direktiiviga koos selles liikmesriigis kohaldatavate õigusnormide, korra ja pädevusega puuetega inimeste puudestaatuse või puudel põhineva spetsiifiliste teenuste saamise õiguse ning parkimisõiguste hindamiseks ja tunnustamiseks. Kui liikmesriigid väljastavad Euroopa puudega inimese kaardi otse, peaksid nad küsima asjaomase inimese nõusolekut. Euroopa puudega inimese kaardi väljastamine ja pikendamine peaks olema tasuta, kaardi uuesti väljastamise eest võidakse nõuda kaotsimineku või kahjustumise korral tasu. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamine ja pikendamine võib olla kas tasuta või tasuline. Võimalikud tasud, mida nõutakse Euroopa puudega inimese kaardi uuesti väljastamise eest kaotsimineku või kahjustumise korral või Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise ja pikendamise eest, ei tohiks ületada asjakohaseid halduskulusid ning neid ei tohiks kehtestada tasemel, mis takistaks või heidutaks puuetega inimesi neid kaarte omandamast või uuesti omandamast.

(32)

Lisaks Euroopa puudega inimese kaardi füüsilisele versioonile peaksid liikmesriigid kehtestama kaardi digiversiooni ja peaksid saama kehtestada Euroopa puudega inimese parkimiskaardi digiversiooni, kui rakendusaktidega on kehtestatud tehniline kirjeldus. Selline kirjeldus peaks tuginema kogemustele, mis on saadud liidu tasandil tehtud ja käimasolevast tööst tõendite ja dokumentide digiteerimise valdkonnas, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 (17) alusel loodud ELi digitaalne COVID-tõend, ning peaksid võimaldama Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutamist digiidentiteedikukru abil liidu tasandil. Puuetega inimesi tuleks neist võimalustest teavitada ja neil peaks olema vabadus otsustada, kas kasutada Euroopa puudega inimese kaardi füüsilist või digiversiooni või mõlemat. Liikmesriikides, kus Euroopa puudega inimese parkimiskaardi füüsilist versiooni täiendab digiversioon, peaksid puuetega isikud saama taotleda kaardi füüsilist versiooni ja soovi korral kaardi nii digi- kui ka füüsilist versiooni.

(33)

Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamine puuetega inimestele hõlmab isikuandmete, sealhulgas eelkõige kaardi omaja puudestaatusega seotud andmete töötlemist; nimetatud andmed kujutavad endast terviseandmeid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (18) artikli 4 punktis 15, ja kuuluvad kõnealuse määruse artikli 9 tähenduses isikuandmete eriliiki. Igasugune käesoleva direktiivi kontekstis toimuv isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega, eelkõige määrusega (EL) 2016/679. Käesoleva direktiivi ülevõtmisel peavad liikmesriigid tagama, et riiklikud õigusaktid sisaldavad asjakohaseid kaitsemeetmeid, mida kohaldatakse isikuandmete, eelkõige isikuandmete eriliikide töötlemise suhtes. Liikmesriigid peaksid ühtlasi tagama käesoleva direktiivi otstarbel kogutud ja salvestatud isikuandmete turvalisuse, tervikluse, ehtsuse ja konfidentsiaalsuse.

(34)

Liikmesriik, kes vastutab Euroopa puudega inimese kaardi või Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise eest, peaks olema see liikmesriik, kus inimene liidu õiguse kohaselt tavaliselt elab ning kus ta saab oma puudestaatuse kohta hinnangu või puudel põhineva õiguse spetsiifilistele teenustele. Euroopa puudega inimese kaardi või Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omajatel peaks olema võimalik kasutada kõnealust kaarti mõnes muus liikmesriigis viibimise ajal.

(35)

Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart on mõeldud selleks, et aidata kõigil puuetega inimestel tulemuslikult kasutada oma vaba liikumise õigust ning et neil oleks võrdne võimalus kasutada eritingimusi või eeliskohtlemist või parkimistingimusi ja -rajatisi seoses liikmesriikide pakutavate teenuste, tegevuse ja rajatistega, sealhulgas juhul, kui neid ei pakuta tasu eest. See kehtib eelkõige puuetega inimeste kohta, kes reisivad teise liikmesriiki või külastavad seda töö või hariduslikul eesmärgil.

(36)

Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vastastikuse tunnustamise kavandatav raamistik ei mõjuta liikmesriigi pädevust hinnata ja tunnustada puudestaatust või puudel põhineva spetsiifiliste teenuste saamise õigust ning pakkuda eritingimusi ja eeliskohtlemist, nagu puuetega inimeste, sealhulgas abiloomi kasutavate puuetega inimeste, või neid saatvate või abistavate isikute, sealhulgas isiklike abistajate tasuta võimalus kasutada teatavaid teenuseid või vähendatud tariife selliste teenuste eest. Samuti ei kehtestata sellega avaliku sektori asutustele ega eraettevõtjatele kohustust kehtestada puuetega inimestele eritingimusi või eeliskohtlemist, ega kehtestata tsentraliseeritud liidu loetelu Euroopa puudega inimese kaardi omajate eritingimuste ja eeliskohtlemise kohta eri liikmesriikides. Avaliku sektori asutused ja eraettevõtjad võivad pakkuda teatavaid eritingimusi või eeliskohtlemist ainult konkreetsele puuetega inimeste rühmale, sõltuvalt konkreetse rühma vajadustest.

(37)

Euroopa puudega inimese kaarti võib nõuda puudestaatuse tõendina, et saada käesoleva direktiivi kohaselt võrdsetel tingimustel võimalus kasutada eritingimusi või eeliskohtlemist seoses teenuste, tegevuse või rajatistega, sealhulgas juhul, kui neid ei pakuta tasu eest, ning mida pakutakse või mis on ette nähtud puuetega inimestele või neid saatvatele või neid abistavatele isikutele, sealhulgas nende isiklikele abistajatele. Euroopa puudega inimese kaarti ei tohiks siiski puude tõendamiseks nõuda, et oleks võimalik saada muid liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ning käesoleva direktiivi kohaldamisalasse mittekuuluvaid õigusi ja neid kasutada, sealhulgas õigused, mille alusel pakutakse erihüvitisi, eritingimusi või sooduskohtlemist. Kui kooskõlas liidu õigusega võib nõuda puudetõendit, puudega isiku kaarti või muud puuetega inimeste ametlikku dokumenti, ei tohiks Euroopa puudega inimese kaarti puude tõendamiseks nõuda, välja arvatud juhul, kui liikmesriik otsustab ühendada oma riikliku puudetõendi, puudega inimese kaardi või muu puuetega inimeste ametliku dokumendi Euroopa puudega inimese kaardiga.

(38)

Käesolevat direktiivi ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 883/2004 (19) ja (EÜ) nr 987/2009 (20) kohaste sotsiaalkindlustushüvitiste suhtes, sotsiaalkindlustuse, sotsiaalkaitse või tööhõive valdkonna spetsiaalsete osamakseliste või mitteosamakseliste rahaliste või mitterahaliste hüvitiste suhtes ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ artikli 24 lõikega 2 hõlmatud sotsiaalabi suhtes. Kuna käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada seda, et puuetega inimesed saaksid lühikeseks ajaks teise liikmesriiki reisides või seda külastades hõlpsamini kasutada õigust saada eritingimusi või eeliskohtlemist, ei kohaldata käesolevat direktiivi ka puuetega inimeste pikaajaliseks kaasamiseks, puuetega toimetulekuks ja rehabiliteerimiseks ette nähtud tasuliste või tasuta teenuste suhtes ega eritingimuste või eeliskohtlemise suhtes, et oleks võimalik kasutada teenuseid, mida pakutakse puuetega inimestele nende individuaalsete vajaduste alusel ja täiendavate kriteeriumide täitmise korral puudel põhineva spetsiifiliste teenuste saamise õiguse individuaalse hindamise või sellekohase otsuse alusel ja mis erinevad puuetega inimestele osutatavatest teenustest, mis ei vasta sellistele täiendavatele kriteeriumidele. Käesoleva direktiivi rakendamist ei tohiks aga kasutada selleks, et jätta puuetega inimestele juba pakutavad eritingimused või eeliskohtlemine käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja, seades nende tingimuseks täiendavate kriteeriumide täitmise.

(39)

Selleks et suurendada teadlikkust ja võimaldada puuetega inimestel kasutada eritingimusi või eeliskohtlemist teise liikmesriiki reisides või seda külastades, peaksid liikmesriigid tegema kogu asjakohase teabe Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi saamise tingimuste, normide, tava ja korra ning nende hilisema kasutamise kohta üldsusele kättesaadavaks selgel, terviklikul ja kasutajasõbralikul viisil ning puuetega inimestele ligipääsetavas vormingus, järgides direktiivi (EL) 2019/882 I lisas teenuste suhtes kehtestatud asjakohaseid ligipääsetavusnõudeid, sealhulgas viipekeel, punktkiri, abiformaat ning helifunktsioonid. Liikmesriigid peaksid püüdma tagada, et sellise teabe keerukus ei ületaks Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendi taset B1 (kesktase).

(40)

Komisjon peaks looma spetsiaalse liidu veebilehe. Liidu veebilehel peaks olema link iga liikmesriigi riiklikule veebisaidile. Liidu veebileht peaks olema kättesaadav kõigis liidu ametlikes keeltes, rahvusvahelises viipekeeles ja riiklikes viipekeeltes ning ligipääsetavas ja kergesti loetavas vormingus kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882 I lisas teenuste suhtes kehtestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega. Nimetatud veebilehel olev teave peaks olema kergesti mõistetav, nii et selle keerukus ei ületaks Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendi taset B1 (kesktase).

(41)

Arusaamatuste, suhtlustõkete või vähese teadlikkuse tõttu ei saa puuetega, eriti nähtamatu puudega inimesed alati oma puude seisukohast kõige asjakohasemat tuge ja mõistlikke abinõusid, sealhulgas ühistranspordi kasutamisel või riiklike ametiasutustega suhtlemisel, samuti hädaolukordades. Selleks et stimuleerida teenuseosutajaid ja võimaldada puuetega inimestel kasutada eritingimusi või eeliskohtlemist, peaksid liikmesriigid suurendama avaliku sektori asutuste ja eraettevõtjate teadlikkust Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi olemasolust ja kasutamisest ning julgustama neid vabatahtlikult pakkuma puuetega inimestele eritingimusi või eeliskohtlemist. Eelkõige saavad liikmesriigid julgustada avaliku sektori asutusi ja eraettevõtjaid, näiteks teabe jagamise kaudu võimalike eritingimuste või eeliskohtlemise kohta ning koolituse pakkumise kaudu puuetega inimeste suhtes teadlikkuse suurendamise kohta, et tagada pakutavate eritingimuste või eeliskohtlemise asjakohasus, tulemuslikkus ja kaasavus. Liikmesriigid peaksid püüdma selliseid meetmeid välja töötada, rakendada ja hinnata puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonidega konsulteerides.

(42)

Avaliku sektori asutused, kes pakuvad puuetega inimestele eritingimusi või eeliskohtlemist või parkimistingimusi ja -rajatisi, peaksid tegema sellise teabe üldsusele kättesaadavaks selgel, terviklikul ja kasutajasõbralikul viisil ning ligipääsetavas vormingus, sealhulgas avaliku sektori asutuste ametlikel veebisaitidel, kui need on olemas, või muude sobivate vahendite abil kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882 I lisas teenuste suhtes kehtestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega, sealhulgas viipekeele, punktkirja, abiformaadi ning helifunktsioonide abil. Eraettevõtjaid, kes pakuvad puuetega inimestele eritingimusi või eeliskohtlemist või parkimistingimusi ja -rajatisi, tuleks samuti julgustada tegema sellise teabe üldsusele kättesaadavaks selgel, terviklikul ja kasutajasõbralikul viisil ning ligipääsetavas vormingus.

(43)

Liikmesriigid peaksid komisjoni toetusel võtma vajalikud meetmed, et vältida Euroopa puudega inimese kaardiga ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardiga seotud võltsimise või pettuse ohtu, ning võitlema aktiivselt nende kaartide petturliku väljastamise, petturliku kasutamise ja võltsimise vastu. Liikmesriigid peaksid vahetama teavet selliste juhtumite kohta, et tagada liikmesriikidevaheline vastastikune usaldus, kuna puudestaatuse vastastikune tunnustamine on Euroopa puudega inimese kaardi nurgakivi. Liikmesriigid peaksid tagama, et võltsimis- või pettuseohu vältimiseks võetavates meetmetes järgitakse puuetega inimeste õigusi ning nendega ei kaasneks häbimärgistamist. Liikmesriigid peaksid nende meetmete kavandamisel ja rakendamisel konsulteerima puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonidega.

(44)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi korrektne kohaldamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi füüsiliste versioonide digielemendid, et ennetada pettust ja selle vastu võidelda, ning muuta käesolevas direktiivis sätestatud kaartide standardvormi andmevälju, kui sellised muudatused on vajalikud, et kohandada vormingut tehnika arenguga, vältida võltsimist ja pettust, tegeleda kuritarvitamise või väärkasutusega või tagada koostalitlusvõime.

(45)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada Euroopa puudega inimese kaardi ligipääsetav digiversioon ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi ligipääsetav digiversioon liikmesriikidele, kes otsustavad täiendada füüsilist versiooni digiversiooniga, ning kehtestada kaartide füüsilise versiooni turva- ja digielementidega ja koostalitlusvõimega seotud ühtne tehniline kirjeldus. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (21).

(46)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (22) peab komisjon konsulteerima Euroopa Andmekaitseinspektoriga delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide ettevalmistamisel, kui need mõjutavad üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitset isikuandmete töötlemisel. Komisjon saab samuti konsulteerida Euroopa Andmekaitsenõukoguga, kui asjaomased õigusaktid on eriti olulised üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitse seisukohast isikuandmete töötlemisel.

(47)

Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva direktiivi järgimise ja täitmise tagamiseks on olemas piisavad ja tulemuslikud vahendid, ning nad peaksid kehtestama asjakohased õiguskaitsevahendid, sealhulgas nõuete täitmise kontroll ning haldus- või kohtumenetlus, tagamaks et puuetega inimesed, neid saatvad või abistavad isikud, sealhulgas isiklikud abistajad, samuti avalik-õiguslikud asutused, näiteks võrdõiguslikkust edendavad asutused, või eraõiguslikud ühendused, organisatsioonid, eelkõige puuetega inimeste esindusorganisatsioonid, või muud juriidilised isikud, kellel on õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi järgimine, võivad kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavaga võtta puuetega inimeste nõusolekul nende nimel või nende toetuseks meetmeid. Liikmesriigid peaksid tagama, et nimetatud vahendite puhul võetakse arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 13 ja konventsiooni artiklis 2 määratletud mõistlike abinõude põhimõtet.

(48)

Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral ja selle kohaldamisalasse kuuluvate õiguste rikkumise korral. Asjakohased meetmed peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning need võivad hõlmata haldus- ja rahalisi karistusi, nagu hoiatused, trahvid või piisava hüvitise maksmine, ning muud liiki karistusi.

(49)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige hartas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on käesoleva direktiivi eesmärk tagada, et täielikult austataks puuetega inimeste õigusi saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne, majanduslik ja tööalane lõimimine ning osalemine ühiskonnaelus, ning edendada harta artikli 26 kohaldamist.

(50)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt toetada puuetega inimeste vaba liikumise õigust ja parandada puuetega inimeste võimalusi reisida teise liikmesriiki või seda külastada, ning seeläbi võidelda nende vastu suunatud diskrimineerimise vastu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid ühtsete normide ja tingimuste raamistiku loomise meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,