Nice’i leping

 

KOKKUVÕTE:

Nice’i leping

MIS ON LEPINGU EESMÄRK?

• Lepinguga valmistatakse ELi ette suurimaks laienemiseks: ELiga ühineb 2004. aasta mais kümme uut liikmesriiki (Tšehhi Vabariik, Küpros, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia) ning 2007. aasta jaanuaris veel kaks riiki (Bulgaaria ja Rumeenia).
• Sellega muudetakse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping).
• Täpsemalt muudetakse lepinguga ELi institutsioone, et nad saaksid tõhusalt toimida laienenud 27 liikmesriigiga ELis – mida Amsterdami lepinguga sooviti teha, kuid ebaõnnestus.

PÕHIPUNKTID

ELi institutsioonide seaduspärasemaks ja tõhusamaks muutmine, arvestades ELi liikmesuse laienemist

• Muudetakse Euroopa Komisjoni koosseisu määramise meetodit:
  • komisjoni koosseisu muudetakse järk-järgult alates kahest volinikust suuremate riikide (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Ühendkuningriik (1)) puhul ja ühest liikmest teiste riikide puhul kuni 27 volinikuni, kusjuures igal liikmesriigil on õigus määrata volinik rotatsiooni korras rangelt võrdsetel alustel;
  • komisjoni president ning volinikud määratakse nüüdsest nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega;
  • komisjoni president saab volinike kolleegiumi üle suuremad volitused, täpsemalt volinike vahel vastutuse jagamine või ümberkorraldamine ning kolleegiumi lihthäälteenamuse heakskiidul voliniku ametist vabastamine.
• Hääletussüsteem Euroopa Liidu Nõukogus on uuesti määratletud:
  • häälte arvestamine on tasakaalustatud, et paremini kajastada liikmesriikide elanike arvu;
  • tugevdatakse kvalifitseeritud häälteenamuse saamise tingimusi, nüüd on vajalike häälte protsendimäär 73,9 % (varasem 71,3 %) ning kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad ELi riigid esindavad (kui seda nõuab mõni ELi riik) vähemalt 62 % kogu ELi rahvastikust;
  • kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kasutamist laiendatakse uutele valdkondadele.
• Euroopa Parlamendi koosseisu muudetakse ja selle volitusi suurendatakse:
  • 27 liikmesriigiga ELis suurendatakse kohtade arvu 732 liikmeni;
  • kaasotsustamismenetlust (nüüd seadusandlik tavamenetlus) laiendatakse peaaegu kõigile valdkondadele, kus nõukogu teeb otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega;
  • parlament võib pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse, nagu ka liikmesriik või komisjon.
• Euroopa Liidu Kohust on põhjalikult muudetud:
  • See koguneb erinevates koosseisudes: kolme kuni viie kohtunikuga kojad, suurkoda (11 kohtunikku) või täiskogu (1 kohtunik ELi liikmesriigi kohta);
  • Esimese Astme Kohtu (nüüd Üldkohus) pädevust laiendatakse, nimelt mõnedele eelotsuse*taotlustele;
  • Ühehäälselt otsustades, võib nõukogu luua täiendavaid esimese astme kohtuid konkreetsete õigusvaldkondade jaoks, nagu patendid.
• Kehtestatakse uued eeskirjad tõhustatud koostöö kohta:
  • see hõlmab vähemalt kaheksat ELi riiki (mitte enamust, nagu varem);
  • Euroopa Ühenduse „põhisambas“ ei ole ELi riigil enam vetoõigust tõhustatud koostöö käivitamise puhul. Lisaks komisjoni heakskiidule (mis on alati vajalik) nõutakse nüüd parlamendi nõusolekut, kui koostöövaldkond kuulub kaasotsustamismenetlusse;
  • tõhustatud koostöö võimalust laiendatakse ka ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale, välja arvatud kaitsepoliitikale ja siin on ELi riikidel vetoõigus;
  • justiits- ja siseküsimustes on tõhustatud koostöö muudetud eriti paindlikuks: ELi riikidel puudub vetoõigus ning ei nõuta komisjoni ega parlamendi nõusolekut.

Peamised muud lepinguga kaasnenud muudatused

• Lisaks võimalusele kehtestada ELi liikmesriigi suhtes karistused põhiõiguste rikkumise eest (kehtestati Amsterdami lepinguga) on ELi lepingu artiklisse 7 lisatud ennetusmehhanism.
• Euroopa Liidu lepingut on muudetud, et võtta arvesse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika arengut.
• Tunnustatud on Eurojusti rolil kriminaalasjadega seotud õigusalase koostöö arendamisel.
• Euroopa Ülemkogu ametlike kohtumiste kohaks on Brüssel.

MIS AJAST LEPINGUT KOHALDATAKSE?

Lepingule kirjutati alla 26. veebruaril 2001 ja see jõustus 1. aprillil 2003. Kuid mõned selle eeskirjad hakkasid kehtima hiljem.

TAUST

Lisateave:

• ELi ajalugu (ELi nõukogu veebisait)
• ELi aluslepingud (Euroopa Komisjoni veebisait)
• Aluslepingute ülevaade (EUR-Lex).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Nice’i leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid nendega seotud akte (EÜT C 80, 10.3.2001, lk 1–87)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Liidu leping – konsolideeritud versioon (EÜT C 191, 29.7.1992, lk 1–112)

Euroopa Liidu toimimise leping – konsolideeritud versioon 2002 (EÜT C 325, 24.12.2002, lk 33–184)

Viimati muudetud: 21.03.2018

---

(1) Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja ja on alates 1. veebruarist 2020 kolmas riik (ELi mittekuuluv riik).