Sotsiaalne Kliimafond

PÕHIPUNKTID

Vähekaitstud leibkonnad, mikroettevõtjad ja transpordikasutajad

Direktiiviga 2003/87/EÜ luuakse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, et edendada heitkoguste vähendamist, sealhulgas hoonetest ja maanteetranspordist. Määruses (EL) 2023/955 on kindlaks määratud kolm Sotsiaalse Kliimafondi sihtrühma, mida mõjutavad oluliselt uue hoonete ja maanteetranspordiga seotud heitkogustega kauplemise süsteemi kulud:

• vähekaitstud leibkonnad on selle määratluse kohaselt energiaostuvõimetud leibkonnad, sealhulgas madala sissetulekuga ja väiksema keskmise sissetulekuga leibkonnad, kellel puudub võimalus kasutatava hoone renoveerimiseks;
• vähekaitstud mikroettevõtjad on need, kellel puuduvad vahendid nende kasutatava hoone renoveerimiseks või heiteta või vähese heitega sõidukite ostmiseks või alternatiivsetele säästvatele transpordiliikidele, sealhulgas ühistranspordile, üleminekuks;
• vähekaitstud transpordikasutajad on transpordivaesuses üksikisikud ja leibkonnad, sealhulgas madala sissetulekuga ja väiksema keskmise sissetulekuga üksikisikud ja leibkonnad, kellel puuduvad vahendid heiteta või vähese heitega sõidukite ostmiseks või alternatiivsetele säästvatele transpordiliikidele, sealhulgas ühistranspordile, üleminekuks.

Kliimameetmete sotsiaalkavad

Iga liikmesriik peaks esitama Euroopa Komisjonile kliimameetmete sotsiaalkava pärast konsulteerimist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonnaga. Kavad peaksid sisaldama meetmeid ja investeeringuid, et leevendada hoonete ja maanteetranspordi sektorist süsiniku hinnastamise mõju vähekaitstud leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele, et tagada taskukohane küte, jahutus ja liikuvus.

Rahastamiskõlblikud meetmed ja investeeringud

Kavad võivad sisaldata järgmiste meetmete ja investeeringute toetamist, mille väljatöötamisel tuleb silmas pidada püsivat mõju:

• hoonete renoveerimine, eelkõige vähekaitstud leibkondade ja mikroettevõtjate puhul, kelle kasutuses on suurima energiakuluga hooned, sealhulgas üürnike ja sotsiaaleluruumides elavate inimeste puhul;
• juurdepääs taskukohastele energiatõhusatele eluasemetele, sealhulgas sotsiaaleluruumidele;
• hoonete kütmise ja jahutamise ning neis toiduvalmistamise süsinikuheite vähendamine, nt elektrifitseerimise kaudu, pakkudes juurdepääsu taskukohastele ja energiatõhusatele süsteemidele;
• taastuvenergia tootmise ja salvestamise integreerimine, muu hulgas taastuvenergiakogukondade, kodanike energiakogukondade ja muude aktiivsete tarbijate kaudu, et edendada taastuvenergia omatarbimise kasutuselevõttu;
• sihipärane teave, koolitus, teadlikkuse tõstmine ja nõustamine kulutõhusate meetmete ja investeeringute, hoonete renoveerimiseks saadaolevate toetuste, energiatõhususe ning kestliku ja taskukohase liikuvuse ja transpordi alternatiivide kohta;
• võimalused heiteta ja vähese heitega sõidukite ja jalgrataste kasutamiseks, sealhulgas rahaline toetus või maksusoodustused;
• avaliku ja erasektori taristu, sealhulgas heiteta ja vähese heitega sõidukite ostmine, laadimise ja tankimise taristu rajamine ning kasutatud heiteta sõidukite turu arendamine;
• taskukohase ja kättesaadava ühistranspordi kasutamise stimuleerimine;
• era- ja avaliku sektori üksused, kes arendavad ja pakuvad kestliku nõudetranspordi, jagatud liikuvusteenuste ja aktiivse liikuvuse võimalusi.

Liikmesriigid võivad kavade hulka arvata otsese sissetulekutoetuse vähekaitstud leibkondadele ja transpordikasutajatele maanteetranspordikütuste ja kütteainete hinnatõusu mõju vähendamiseks. Selline sissetulekutoetus

• peab olema ajutine ja vähenema aja jooksul;
• võib moodustada kuni 37,5 % kava hinnangulisest kogumaksumusest.

Rahastamine

Fondile eraldatakse 65 miljardit eurot alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2032. Lisaks peavad liikmesriigid rahastama vähemalt 25 % oma kavade hinnangulistest kogumaksumustest.

Liikmesriigid võivad taotleda raha ümberpaigutamist fondi määruse (EL) 2021/1060 kohastest eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest ühtekuuluvuspoliitika programmidest. Samuti võivad liikmesriigid paigutada kuni 15 % nende eraldisest fondi ümber ühtekuuluvuspoliitika programmidesse.

Teave

Fondist toetuse saajaid tuleb teavitada nende rahaliste vahendite päritolust, sealhulgas juhul, kui nad saavad neid rahalisi vahendeid vahendajate kaudu. See teave peab sisaldama ELi logo ja märget „Rahastatud Euroopa Liidu kliimameetmete sotsiaalfondist“.

Läbipaistvus

Komisjon edastab liikmesriikide esitatud kavad ja komisjoni otsused põhjendamatu viivituseta samaaegselt ja võrdsetel tingimustel Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.