ELi finantshuvide kaitse pettuste ja korruptsiooni eest

PÕHIPUNKTID

Programmi üldeesmärgid on järgmised:

• kaitsta ELi finantshuve;
• toetada liikmesriikide haldusasutuste ja Euroopa Komisjoni vahelist vastastikust abistamist ja koostööd tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide kohaldamisel.

Neid rakendatakse kolme erieesmärgi kaudu:

• kelmuste, pettuste, korruptsiooni ja muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmine ja nende vastu võitlemine (114 207 miljonit eurot programmi eelarvest);
• pettustevastase infosüsteemi (AFIS) kaudu teabevahetuse ja operatiivtegevuse toetamine tolli- ja põllumajandusküsimustes antava vastastikuse haldusabi valdkonnas (60 miljonit eurot);
• eelarve jagatud täitmise teel hallatavate rahaliste vahendite ja liitumiseelse abiga seotud õigusnormide rikkumistest, sealhulgas pettustest teatamise toetamine (7 miljonit eurot).

Programmi seitsmeaastane eelarve on 181 207 miljonit eurot (jooksevhindades), millest kuni 2 % võib kasutada

• tehnilise ja haldusabi kuludeks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sealhulgas asutusesiseste infotehnoloogiasüsteemide kulude katteks.

Programmiga võib katta teatavaid lisakulusid, näiteks püsiva tehnilise infrastruktuuri loomise ja haldamisega seotud kulud ning sõidu- ja elamiskulud (I lisa sisaldab soovituslikku loetelu).

Kolmandad riigid saavad programmis osaleda teatavatel tingimustel. Nende hulka kuulub Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) õigus korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle, et kaitsta ELi rahandust.

Programmi toetuste kaasrahastamise ülemmäär on 80 % abikõlblikest kuludest. Erandjuhtudel võib seda tõsta 90 %-ni.

Rahastamiskõlblikud on järgmised meetmed:

• selliste tehniliste teadmiste andmine, spetsiifiliste ja kõrgtehnoloogiliste seadmete ja tõhusate infotehnoloogiavahenditega varustamine, mis tugevdavad riikide- ja valdkondadevahelist koostööd;
• töötajate vahetuste tõhustamine, toetuse kindlustamine ja uurimiste hõlbustamine, eriti ühiste uurimisrühmade moodustamine ja piiriüleste operatsioonide korraldamine;
• tehnilise abi ja tegevustoetuse andmine riiklikele uurimisasutustele, eriti tolli- ja õiguskaitseasutustele, et tugevdada pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastast võitlust;
• ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide infotehnoloogilise suutlikkuse suurendamine, andmevahetuse parandamine, uurimisi toetavate infotehnoloogiavahendite arendamine ja soetamine ning luuretegevuse seire;
• spetsiaalse koolituse, riskianalüüsi käsitlevate koolitusseminaride ning konverentside ja uurimuste korraldamine, mille eesmärk on parandada koostööd ja kooskõlastamist;
• igasugune muu tööprogrammides ette nähtud meede, mis on vajalik määruses sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamiseks.

Programmi raames on rahastamiskõlblikud järgmised üksused¹:

• avaliku sektori asutused, teadus- ja haridusasutused ning mittetulundusühendused, tingimusel et nad kõik, v.a esimene, on vähemalt ühe aasta tegutsenud, ning et nad:
  • aitavad kaasa programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisele
  • asuvad liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis või tööprogrammis nimetatud kolmandas riigis;
• iga juriidiline isik, kes on asutatud ELi õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.

Komisjon:

• võtab vastu tööprogrammid;
• jälgib edusamme II lisas esitatud näitajate alusel;
• annab igal aastal Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule aru programmi tulemuste kohta oma aastaaruande raames ELi finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta;
• viib läbi hindamised sõltumatult, objektiivselt ja õigeaegselt;
• viib läbi programmi vahehindamise hiljemalt nelja aasta möödumisel selle algusest ja lõpphindamise kuni nelja aasta möödumisel selle lõpust;
• edastab hindamiste tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele ning avaldab need komisjoni veebisaidil;
• võib vastu võtta delegeeritud õigusakte kuni 31. detsembrini 2028;
• korraldab korrapäraselt teabe- ja teavitamiskampaaniaid rahastatavate projektide ja nende tulemuste kohta.

Euroopa Parlament võib anda soovitusi iga-aastase tööprogrammi kohta.

ELi rahaliste vahendite saajad:

• sealhulgas vajaduse korral liikmesriigid, esitavad vajalikud andmed õigel ajal, et tagada programmi tõhus seire;
• märgivad ära ELi vahendite päritolu ja tagavad ELi rahastamise nähtavuse.