Pakendid ja pakendijäätmed (alates 2026. aastast)

PÕHIPUNKTID

• Määrus hõlmab kõiki pakendeid ja pakendijäätmeid, olenemata nende materjalist või päritolust (tööstus, jaemüük, kodumajapidamised jne), täiendades olemasolevaid Euroopa Liidu (EL) jäätmekäitlust käsitlevaid õigusakte.
• Määrusele vastav pakend võib olla kogu ELis vabalt turustatav. ELi liikmesriigid ei saa kehtestada täiendavaid riiklikke nõudeid, mis on määrusega vastuolus, kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.
• Pakend peab olema konstrueeritud nii, et minimeerida kahjulike ainete esinemist, kaitsmaks inimeste tervist ja keskkonda. Kõik pakendid peavad olema ringlussevõetavad, mis tähendab, et need peavad olema:
  • valmistatud ringlussevõetavatest materjalidest;
  • kogutavad, sorditavad ja mastaapselt ringlussevõetavad, kui need muutuvad jäätmeteks – nõue, et pakendid tuleb mastaapselt ringlusse võtta, jõustub 2035. aastal.
• Määrusega kehtestatakse ringlussevõetavuse tulemusklasside süsteem, mida kohaldatakse alates 2030. aastast, ning kehtestatakse rangemad ringlussevõetavuse kohustused alates 2038. aastast.

Jätkusuutlikkus

• Plastpakendid peavad miinimumkoguses sisaldama tarbimisjärgsetest plastijäätmetest taaskasutusse võetud materjali, välja arvatud teatavad erandid ravimipakendite, imikute ja väikelaste toidupakendite, meditsiiniseadmete, ohtlike kaupade veo ja kompostitava plasti puhul.
• Kompostitavad pakendid peavad vastama tööstusliku kompostimise standarditele. Liikmesriigid võivad nõuda teatavate pakendiliikide puhul kompostitavust, kui on olemas asjakohane taristu.
• Pakend peab olema konstrueeritud nii, et minimeerida kaalu ja mahtu, säilitades samal ajal funktsionaalsuse. Turustamine või tarbijate heakskiit ei õigusta siiski pakendi täiendavat kaalu ega mahtu.
• Pakend, mille eesmärk on suurendada toote tajutavat mahtu (nt topeltseinad, valepõhjad) on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on kaitstud disainilahenduse õiguste või kaubamärkidega.
• Korduskasutatavad pakendid peavad:
  • olema loodud nii, et neid saaks tavakasutuseks kasutada mitu korda;
  • vastama ohutus-, hügieeni- ja ringlussevõetavuse nõuetele;
  • võimaldama märgistamist ja taastäitmist, ilma et see kahjustaks toote kvaliteeti.

Kohustused

• Tootjad vastutavad oma pakendi kogu olelusringi eest, sealhulgas jäätmekäitluse eest. Nende laiendatud tootjavastutus peab:
  • katma vajalikud kogumis-, sortimis- ja ringlussevõtukulud;
  • stimuleerima ökodisaini ja ringlussevõetavust diferentseeritud tasude kaudu;
  • tagama finantsläbipaistvuse ja vastutuse.
• Liikmesriigid peavad:
  • vähendama järk-järgult pakendijäätmete kogust elaniku kohta, seades 2030., 2035. ja 2040. aastaks eesmärgid;
  • tagama piisava taristu kõigi pakendijäätmete liigiti kogumiseks, sortimiseks ja ringlussevõtuks;
  • saavutama 2025. aastaks 65 % ringlussevõtu määra kõigi pakendijäätmete puhul, suurendades seda 2030. aastaks 70 %-ni, ning seadma eri materjalidele konkreetsed eesmärgid;
  • tagama, et 2029. aastaks luuakse ühekordselt kasutatavate plastist või metallist joogipakendite tagatisrahasüsteemid, välja arvatud juhul, kui nende liigiti kogumise määr on juba kõrge.
• Tootjad ja importijad peavad:
  • viima läbi vastavushindamise (tootjad) või tagama, et vastavushindamine on tehtud (importijad), ning säilitama tehnilist dokumentatsiooni viis aastat või korduskasutuspakendite puhul kümme aastat;
  • andma välja ELi vastavusdeklaratsiooni (tootja), milles kinnitatakse, et nende pakend vastab määruse nõuetele;
  • tagama nõuetekohase märgistamise ja dokumenteerimise;
  • võtma nõuetele mittevastavuse kahtluse korral parandusmeetmeid (nt tagasikutsumine või müügilt eemaldamine) ja teavitama sellest ametiasutusi.
• Tarnijad peavad esitama tootjatele kogu vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni.
• Levitajad peavad kontrollima, kas pakend vastab ELi eeskirjadele ja et tootjad/importijad on täitnud oma kohustused, ning esitama taotluse korral ametiasutustele asjakohase teabe.
• Ekspediitorteenuse osutajad peavad tagama, et käitlemis-, ladustamis- ja lähetusprotsessid ei kahjustaks pakendite nõuetele vastavust.
• Pakendijäätmete käitlejad peavad igal aastal esitama ametiasutustele ja tootjatele andmed pakendijäätmete kohta, et toetada laiendatud tootjavastutuse kohustusi.

Liigse pakendamise vastu võitlemine

• Ettevõtjad peavad 2030. aastaks tagama, et nende täidetavates rühma-, transpordi- ja e-kaubanduse pakendites ei oleks rohkem kui 50 % ulatuses tühja ruumi.
• Müügipakend peab minimeerima tühja ruumi, säilitades samal ajal funktsionaalsuse.
• Alates 2030. aastast on teatavad V lisas loetletud pakendivormid keelatud. Liikmesriigid võivad säilitada 2025. aasta eelsed piirangud loetlemata materjalidele. Mikroettevõtjad võib vabastada ruumides tarbitavate ühekordselt kasutatavate toidu- ja joogipakendite keelust, kui alternatiivid ei ole teostatavad.
• Uute normidega kehtestatakse piirangud ühekordselt kasutatavatele plastpakenditele järgmistel juhtudel:
  • ühekordselt kasutatavad kiled või mähised, mida kasutatakse kaupade rühmitamiseks müügikohas, et julgustada tarbijaid ostma rohkem kui ühte toodet;
  • müügipakendis puu- ja köögiviljad massiga alla 1,5 kg;
  • hotellides, baarides ja restoranides täidetavad ja tarbitavad toidu- ja joogipakendid;
  • maitseainete, kastmete, kohvikoore ja suhkru üksikportsjonid;
  • hotellides kasutatavad väikesed ühekordselt kasutatavad kosmeetika- ja tualett-tarbed;
  • enamik õhukesi kilekotte.
• Korduskasutuspakendeid kasutusele võtvad ettevõtjad peavad tagama, et oleks olemas süsteem nende kogumiseks ja korduskasutamiseks.
• Korduskasutuspakendeid kasutavad ettevõtjad peavad osalema korduskasutussüsteemides ja tagama, et pakendid taastatakse enne edasist korduskasutamist.
• Taastäitmisvõimalusi pakkuvad ettevõtjad peavad teavitama tarbijaid pakenditüüpidest, mida nad saavad kasutada, hügieenistandarditest ja ohutuseeskirjadest. Alates 2030. aastast peavad suured jaemüüjad püüdma eraldada 10 % müügipinnast taastäitmisjaamadele.
• 2030. aastaks peab 40 % transpordipakenditest olema korduskasutatavad, 2040. aastaks on eesmärgiks seatud 70 %.
• 2030. aastaks peab 10 % rühmapakenditest olema korduskasutatavad, 2040. aastaks on eesmärgiks seatud 25 %.
• 2030. aastaks peavad jookide turustajad tagama, et 10 % toodetest oleksid korduskasutuspakendites, 2040. aastaks 40 %.
• Erandeid kohaldatakse mikroettevõtjate, väikeste joogiturustajate ja konkreetsete sektorite suhtes. Teatavatel tingimustel on liikmesriikidel võimalus jätta välja täiendavad sektorid, lubada turustajatel moodustada ühendusi ning teha erand väikesaartel või väikese rahvastikutihedusega piirkondades tegutsevatele turustajatele.
• Restoranid ja kohvikud, kus pakutakse kaasavõetavaid toite või jooke, peavad:
  • võimaldama tarbijatel 2027. aastaks ilma lisakuludeta kasutada oma kaasavõetavaid toidu- ja joogimahuteid;
  • pakkuma 2028. aastaks kaasavõetavate esemete jaoks korduskasutuspakendeid ilma lisakuludeta.

Plastkandekotid

Liikmesriigid peavad tagama, et õhukeste plastkandekottide aastane tarbimine ei ületaks 2025. aastaks 40 kotti inimese kohta.

• Selle eesmärgi saavutamiseks võetavad meetmed võivad hõlmata turustamispiiranguid, majanduslikke stiimuleid ja riiklikke vähendamiseesmärke.
• Väga õhukesed kotid on keelatud, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse hügieeniks või toidu raiskamise vältimiseks. Liikmesriigid võivad otsustada, kas sellised eriti õhukesed kotid peavad olema nende territooriumil kompostitavad.