Osoonikihti kahandavate ainete montreali protokoll

 

KOKKUVÕTE:

osoonikihti kahandavate ainete montreali protokoll

otsus 88/540/EMÜ, mis käsitleb osoonikihi kaitsmist käsitleva Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli sõlmimist

MIS ON PROTOKOLLI JA OTSUSE EESMÄRK?

• Montreali protokoll (lisatud osoonikihi kaitsmist käsitlevale Viini konventsioonile) on ülemaailmne kokkulepe kaitsta Maa stratosfääri osoonikihti, kaotades järk-järgult seda kahandavad kemikaalid. Järkjärguline kaotamine hõlmab nii osoonikihti kahandavate ainete tootmist kui ka tarbimist.
• Kuna ka osoonikihti kahandavad ained on ohtlikud kasvuhoonegaasid, on järkjärguline kõrvaldamine väga oluline ka kliimamuutuste leevendamiseks. Vaatamata asjaolule, et fluorosüsivesinikud (HFC) ei kahanda osooni, püütakse protokolliga ka nende tootmist ja tarbimist järk-järgult lõpetada, et vältida osoonikihti kahandavate ainete asendamist HFCdega, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimamuutustele.
• Montreali protokoll võeti vastu 1987. aastal ja see jõustus 1989. aastal. Seda on mitu korda muudetud. Selle viimases muudatuses, Kigali muudatuses, nõutakse HFCde järkjärgulist kõrvaldamist.
• HFCde heitkogused on hõlmatud Pariisi kokkuleppega, mis on heaks kiidetud otsusega (EL) 2016/1841. Seega aitab montreali protokoll saavutada eesmärki hoida ülemaailmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalse ajajärgu eelse tasemega ja teha jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu veelgi 1,5 °C võrreldes industriaalse ajajärgu eelse tasemega.
• Otsusega 88/540/EMÜ kiidab EL seaduslikult heaks osoonikihi kaitsmist käsitleva Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete montreali protokolli, mille osalised võtsid vastu 15. septembril 1987.

PÕHIPUNKTID

• EL ja selle liikmesriigid on Viini konventsiooni ja selle Montreali protokolli osalised.
• Muu hulgas käsitletakse protokollis:
  • kontrollmeetmeid (artikkel 2)
  • kontrolltasemete arvestamist (artikkel 3)
  • protokolliga ühinemata riikidega toimuva kaubavahetuse kontrolli (artikkel 4)
  • arengumaade eriolukorda (artikkel 5)
  • andmete esitamist (artikkel 7)
  • nõuete rikkumist (artikkel 8)
  • finantsmehhanisme
  • tehnilist abi (artikkel 10) ning muid teemasid.
• Kontrollitavad ained on loetletud lisades: A (klorofluorosüsivesinikud – CFCd, haloonid), B (muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud, süsiniktetrakloriid, metüülkloroform), C (osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud – HCFCd, hüdrobromofluorosüsivesinikud – HBFC ja bromoklorometaan), E (metüülbromiid) ja F (HFCd).
• Montreali protokolliga nähakse ette osoonikihti kahandavate ainete tarbimise ja tootmise järkjärguline lõpetamine ning HFCde järkjärguline kõrvaldamine. Arengumaade (osalised artikli 5 kohaselt) ja arenenud riikide (artikliga 5 mittehõlmatud osalised) suhtes kehtivad iga ainerühma puhul erinev ajakava.
• Ajakava hõlmab järgmist:
  • klorofluorosüsivesinikud hiljemalt 1. jaanuariks 1996 artikliga 5 mittehõlmatud osaliste jaoks ning hiljemalt 1. jaanuariks 2010 artikliga 5 hõlmatud osaliste jaoks;
  • haloonid hiljemalt 1. jaanuariks 1994 artikliga 5 mittehõlmatud osaliste jaoks ning hiljemalt 1. jaanuariks 2010 artikliga 5 hõlmatud osaliste jaoks;
  • HCFCd hiljemalt 1. jaanuariks 2020 artikliga 5 mittehõlmatud osaliste jaoks ning hiljemalt 1. jaanuariks 2030 artikliga 5 hõlmatud osaliste jaoks (koos võimalike eranditega ja väikest osa võib kasutada olemasolevate külmutus- ja kliimaseadmete remontimiseks (s.o lubatud 0,5% baastaseme tarbimisest kuni 1. jaanuarini 2030 1. jaanuaril 2020 olemasolevate külmutus- ja kliimaseadmete remontimiseks artikliga 5 mittehõlmatud osaliste jaoks ning 2,5 % baastaseme tarbimisest, kui see on kümne aasta keskmine ajavahemikus 2030–2040 kuni 1. jaanuarini 2040 1. jaanuaril 2030 olemasolevate külmutus- ja kliimaseadmete remontimiseks artikliga 5 hõlmatud osaliste jaoks));
  • HFCde puhul toimub esimene vähendamise samm artikliga 5 mittehõlmatud osaliste jaoks 2019. aastal, samas kui enamik artikliga 5 hõlmatud osaliste jaoks algab järkjärguline kõrvaldamine 2024. aastal.
• Montreali protokolli artikkel 4 sisaldab ühinemata riikide kaubanduseeskirju. Need keelavad või piiravad protokolli osalistel kontrollitavate ainete kaubavahetuse riikidega, kes ei ole protokolli osalised. Seda tehes on nende eesmärk protokollis osalemise võimalikult suur arv. Sätteid kohaldati algselt osoonikihti kahandavate ainerühmade suhtes ja neid on aja jooksul laiendatud, et hõlmata protokollis sisalduvaid täiendavaid ainerühmi järgnevates muudatustes.
• Montreali protokolli osalised:
  • kehtestavad menetlused nõuetele mittevastavuse tuvastamiseks ja nõuetele mittevastavate osaliste kohtlemiseks;
  • hindavad igal neljandal aastal alates 1990. aastast kontrollmeetmete rakendamist, sealhulgas ainete lisamist keelatud ainete nimekirjadesse või nende eemaldamist sealt;
  • peavad igal aastal esitama aruande iga kontrollitud aine kohta. Andmed edastatakse protokolli sekretariaati;
  • teevad koostööd asjakohaste parimate tehnoloogiate, kontrollistrateegiate ja ainete võimalike alternatiivide edendamisel;
  • edendavad tehnilist abi, et hõlbustada käesolevas protokollis osalemist ja selle rakendamist;
  • peavad regulaarsete ajavahemike järel koosolekuid, mille kutsub kokku sekretariaat;
  • tagavad käesoleva protokolli toimimiseks vajaliku vara, kaasa arvatud sekretariaadile tööks vajalik vara;
  • võivad teatada oma kavatsusest käesolevast protokollist välja astuda artiklis 19 täpsustatud tingimustel.

MIS AJAST PROTOKOLLI, SELLE MUUDATUSI JA SEOTUD OTSUSEID KOHALDATAKSE?

• Esialgne montreali protokoll jõustus 1. jaanuaril 1989.
• Otsust 88/540/EMÜ kohaldatakse alates 25. oktoobrist 1988.
• Montreali protokolli esimene muudatus (London, 1990) jõustus 10. augustil 1992.
• Otsust 91/690/EMÜ kohaldatakse alates 23. detsembrist 1991.
• Montreali protokolli teine muudatus (Kopenhaagen, 1992) jõustus 14. juunil 1994.
• Nõukogu otsust 94/68/EÜ kohaldatakse alates 14. veebruarist 1994.
• Montreali protokolli kolmas muudatus (Montreal, 1997) jõustus 10. novembril 1999.
• Otsust 2000/646/EÜ kohaldatakse alates 17. oktoobrist 2000.
• Montreali protokolli neljas muudatus (Peking, 1999) jõustus 25. veebruaril 2002.
• Otsust 2002/215/EÜ kohaldatakse alates 4. märtsist 2002.
• Montreali protokolli viies muudatus (Kigali, 2016) jõustus 1. jaanuaril 2019.
• Otsust (EL) 2017/1541 kohaldatakse alates 18. juulist 2017.

TAUST

• Praeguseks on Montreali protokoll ainus ÜRO leping, mille on ratifitseerinud kõik maailma riigid – kõik 197 ÜRO liiget. See on oluline verstapost ÜRO ajaloos. See areneb aja jooksul, pidades silmas teaduse, tehnika ja majanduse arengut. Nüüd hõlmab see peaaegu sadat inimese loodud kemikaali, mis kahjustab osoonikihi võimet kaitsta inimesi ja muud elu päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse eest.
• EL rakendab protokolli oma õigusaktide kaudu, mis sisaldavad rangemaid ja kaugeleulatuvamaid meetmeid.
• Kui protokoll reguleerib ainete tootmist ja nende hulgikaubandust, keelatakse näiteks määrusega (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta nende kasutamist toodetes ja seadmetes ning reguleeritakse ja kontrollitakse aineid, mida ei hõlma protokoll.
• Lisaks hõlmab määrus nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta kaugeleulatuvat järkjärgulist kõrvaldamist, mis algas juba 2015. aastal ja mis hõlmab ka teatavates toodetes ja seadmetes sisalduvaid HFCsid. Määrus (EL) nr 517/2014 hõlmab ka teatavate fluoritud gaase sisaldavate uute toodete ja seadmete turule laskmise keeldu ning sisaldab mitmeid heitkoguste vältimise meetmeid.
• Lisateave:
  • Osoonikihi kaitsmine (Euroopa Komisjoni veebisait)
  • Fluoritud kasvuhoonegaasid (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIDOKUMENDID

Osoonikihti kahandavate ainete montreali protokoll – Euroopa Majandusühenduse deklaratsioon (EÜT L 297, 31.10.1988, lk 21–28)

Osoonikihti kahandavate ainete montreali protokolli muudatus (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 30–40)

Osoonikihti kahandavate ainete montreali protokolli muudatus (EÜT L 33, 7.2.1994, lk 3–10)

Osalisriikide üheksandal koosolekul vastuvõetud montreali protokolli muudatus (EÜT L 272, 25.10.2000, lk 27–28)

Osoonikihti kahandavate ainete montreali protokolli muudatus (EÜT L 72, 14.3.2002, lk 20–22)

Osoonikihti kahandavate ainete montreali protokolli muudatus (EÜT L 236, 14.9.2017, lk 3–13)

Nõukogu 14. oktoobri 1988. aasta otsus 88/540/EMÜ, mis käsitleb osoonikihi kaitsmist käsitleva Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli sõlmimist (EÜT L 297, 31.10.1988, lk 8–9)

Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta otsus 91/690/EMÜ, mis käsitleb 1990. aasta juunis protokolliosaliste poolt Londonis vastu võetud muudatuse tegemist osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 28–40)

Nõukogu 2. detsembri 1993. aasta otsus 94/68/EÜ osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli muudatuse sõlmimise kohta (EÜT L 33, 7.2.1994, lk 1–2)

Nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsus 2000/646/EÜ osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli muudatuse sõlmimise kohta (EÜT L 272, 25.10.2000, lk 26)

Nõukogu 4. märtsi 2002. aasta otsus 2002/215/EÜ osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli neljanda muudatuse sõlmimise kohta (EÜT L 72, 14.3.2002, lk 18–19)

Nõukogu 17. juuli 2017. aasta otsus (EL) 2017/1541, mis käsitleb osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli Kigali muudatuse Euroopa Liidu nimel sõlmimist (ELT L 236, 14.9.2017, lk 1–2)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4–18)

Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1–3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 rosoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1–30)

Määruse (EÜ) nr 1005/2009 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195–230)

Viimati muudetud: 12.12.2019