Toidu lõhna- ja maitseained

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Määrusega sätestatakse toiduainetes lõhna- ja maitseainete* ohutu kasutamise üldised nõuded.
• Määrus sisaldab ka näiteks märgistamise nõudeid, mida tuleb järgida.
• Selle lisas on heakskiidetud lõhna- ja maitseainete loetelu.

PÕHIPUNKTID

• Lõhna- ja maitseained ei tohi ohustada tarbijate tervist (olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt) ega neid eksitada.
• Määrusega määratletakse, mis on näiteks lõhna- ja maitseained, lõhna- ja maitseühendid, lõhna- ja maitsepreparaadid, suitsutuspreparaadid, termilisel töötlemisel toodetud lõhna- ja maitseained, lõhna ja maitse prekursorid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosad.
• Käesolevat määrust ei kohaldata ainete suhtes, millel on ainult magus (nt suhkur), soolane (nt sool) või hapu maitse, ega toortoidu ja segude, nagu värskete, kuivatatud või külmutatud vürtsi- ja/või ürdisegude, ega teesegude ja tõmmisteks mõeldud segude suhtes. Magusa maitsega ained on magusained, mis moodustavad toidu lisaainete teatud kategooria.
• Määruses sätestatakse ka need lõhna- ja maitseainete liigid, mis vajavad hindamist ja heakskiitmist ning mis seda ei vaja.
• 1. oktoobril 2012. aastal võttis Euroopa Liit vastu heakskiidetud lõhna- ja maitseainete loetelu. ELis tohib toidus kasutada ja müüa ainult neid lõhna- ja maitseaineid. Kõnealust loetelu ajakohastatakse korrapäraselt.
• Määruses on ka 15 looduses esineva toksikoloogiliselt ohtliku aine loetelu. Nende hulka kuuluvad estragool, mentofuraan, metüüleugenool, vesiniktsüaniidhape ja kumariin, mida ei tohi sellisena toidule lisada. Kehtestatud on maksimaalsed piirmäärad teatavate looduslike ainete esinemise kohta toidus. Need võivad esineda näiteks teatud traditsioonilistes toitudes või teatud alkohoolsetes ja mittealkohoolsetes jookides.

• Märgistamise osas peavad ettevõtjatevahelises kaubanduses või tarbijatele müüdavad lõhna- ja maitseained vastama konkreetsetele eeskirjadele ning seda lisaks nõuetele, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toiduainete märgistamist ja toidualase teabe esitamist tarbijatele. Konkreetsed toidus kasutatavate lõhna- ja maitseainete märgistamiseeskirjad viitavad mõlemale määrusele, kui tegemist on tarbijatele müügi ja ettevõtjatevahelise kaubandusega.
• Mõistet „looduslik“ võib lõhna- ja maitseaine kirjeldamiseks kasutada üksnes juhul, kui selle lõhna- ja maitseühendid on saadud ainult taimsest või loomsest lähtematerjalist.
• Toidukäitlejad (lõhna- ja maitseainete tootjad või lõhna- ja maitseainete importijad ja kasutajad, nagu toiduainetööstus) peavad vastava taotluse korral esitama Euroopa Komisjonile aruande nende lõhna- ja maitseainete koguse kohta, mida nad on 12 kuu jooksul toidule lisanud.
• Lõhna- ja maitseaine tootja või kasutaja peab komisjoni teavitama mis tahes talle teadaolevast ja kättesaadavast teadus- või tehnikaalasest teabest, mis võib mõjutada lõhna- ja maitseaine ohutuse hindamist.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 20. jaanuarist 2011.

TAUST

Lisateave:

• toidu lõhna- ja maitseained: ELi eeskirjad (Euroopa Komisjon).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34–50)

Määruse (EÜ) nr 1334/2008 lisade hilisemad muudatused ja parandused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1321/2013, 10. detsember 2013, millega kehtestatakse loetelu lubatud suitsutuspreparaatidest-esmatoodetest, mida kasutatakse sellisel kujul toidus või selle pinnal ja/või esmatoodetest saadud suitsutuspreparaatide valmistamiseks (ELT L 333, 12.12.2013, lk 54–67)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 872/2012, 1. oktoober 2012, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2232/96 ettenähtud lõhna- ja maitseainete loetelu, lisatakse see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisasse ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1565/2000 ja komisjoni otsus nr 1999/217/EÜ (ELT L 267, 2.10.2012, lk 1–161)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2065/2003, 10. november 2003, toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta (ELT L 309, 26.11.2003, lk 1–8)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 21.03.2023