Euroopa rohevõlakirjade standard

PÕHIPUNKTID

Rahastamiskõlblikkus

Euroopa rohevõlakirja ehk EuGB kasutamiseks peavad emitendid

• nendest võlakirjadest saadud tulu investeerima täielikult enne rohevõlakirja tähtaega kestlikku majandustegevusse vastavalt Euroopa Liidu (EL) taksonoomiat¹ käsitleva õigusakti (määrus (EL) 2020/852, vt kokkuvõte) nõuetele. Need hõlmavad põhivara, kapitali ja tegevuskulusid ning kodumajapidamiste varasid ja kulusid (nn järkjärguline lähenemisviis);
• võivad teise võimalusena paigutada nendest võlakirjadest saadud tulu põhivarast või finantsvarast koosnevasse portfelli vastavalt taksonoomianõuetele (portfellipõhine lähenemisviis);
• võivad vastavalt paindlikkuseeeskirjadele paigutada kuni 15 % tulust majandustegevusse, mis vastab taksonoomianõuetele, välja arvatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Läbipaistvus

Rohevõlakirjade emitendid peavad

• enne võlakirja emiteerimist täitma Euroopa rohevõlakirja teabelehe (I lisa) ja tagama, et väline kontrollija on selle heaks kiitnud (emiteerimiseelne hindamine);
• esitama kuni tulude täieliku investeerimiseni iga 12 kuu tagant jaotusaruande (II lisa) selle kohta, kuhu vahendid suunatakse;
• laskma välisel hindajal teha emiteerimisjärgse hindamise<
• koostama ja avalikustama vahendite kasutamise kohta keskkonnamõju aruande (III lisa) vähemalt korra nende võlakirjade kehtivusaja jooksul;
• avaldama prospekti kooskõlas määrusega (EL) 2017/1129 (vt kokkuvõte), kasutades nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ (avaliku sektori emitentide suhtes kohaldatakse erandeid);
• tegema teabelehe, prospekti, mitmesugused ülevaated ja muu teabe oma veebisaidil tasuta kättesaadavaks, kuni on möödunud vähemalt aasta kõnealuste võlakirjade lõpptähtajast.

Väärtpaberistamise² võlakirjad

Kehtivad järgmised eeskirjad:

• sünteetilise väärtpaberistamise³ eesmärgil emiteeritud võlakirju ei saa nimetada Euroopa roheliseks võlakirjaks ega EuGB-ks;
• väärtpaberistatud riskipositsioone
  • ei kasutata fossiilkütuste uurimise, kaevandamise, tootmise, töötlemise, ladustamise, rafineerimise, turustamise või transpordi rahastamiseks;
  • ei kasutata fossiilkütustest elektri või soojuse/jahutuse ja elektri koostootmiseks või elektri tootmise rahastamiseks, kui see vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“;
• nimetusega „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ tähistatud väärtpaberistamisvõlakirja väärtpaberistamise tehingu algatajad
  • peavad märkima oma prospektis võlakirja olemuse;
  • kinnitavad, et vastutavad tulu kasutamise eest;
  • annavad lisateavet toetust saavate majandustegevuste kohta.

Vabatahtlikud avalikustamismallid

Euroopa Komisjon avaldas keskkonnakestlikena⁴ turustatavate ja kestlikkusega seotud⁵ võlakirjade vabatahtliku emiteerimiseelse ja -järgse avalikustamise mallid, nagu sätestatud komisjoni teatises C/2025/2277 ja delegeeritud määruses (EL) 2025/753. Eesmärk on võimaldada selliste võlakirjade emitentidel anda väärtpaberi taksonoomiaga vastavuse kohta aru standardiseeritud viisil.

Järelevalve

Välised hindajad peavad

• olema registreeritud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves (ESMA);
• vastama praktilistele ja tööalastele nõuetele;
• kasutama töö tegemiseks asjakohaseid süsteeme, vahendeid ja menetlusi;
• tagama, et nende analüütikutel, töötajate ja teistel isikutel on vajalikud teadmised, kogemused ja väljaõpe;
• tagama alalise, sõltumatu ja tõhusa nõuetele vastavuse süsteemi;
• rakendama sisemise hoolsuskohustuse põhimõtteid ja menetlusi, et vältida huvide konflikti;
• tagama, et nende hindamised põhinevad kogu kättesaadava ja asjakohase teabe põhjalikul analüüsil;
• parandama kõik metoodilised vead ning teatama neist viivitamata ESMA-le ja asjaomaste Euroopa rohevõlakirjade emiteerijatele;
• tagama, et kolmandast isikust teenuseosutajad, kellelt nad võivad hankida osa, kuid mitte kogu oma hindamistegevuse, suudavad läbi viia usaldusväärseid ja professionaalseid hindamisi, mille eest jäävad vastutavaks välised hindajad;
• säilitama asjakohaseid andmeid;
• tegema kindlaks, kõrvaldama, ohjama ja avalikustama kõik tegelikud või võimalikud huvide konfliktid.
• ei tohi anda mõista, et ESMA või mõni pädev asutus on nende aruande heaks kiitnud;
• avaldavad ja teevad oma veebisaidil tasuta kättesaadavaks emiteerimiseelse ja -järgse hindamise aruanded ning mõjuaruande hindamise aruanded kuni võlakirja lõpptähtajani.

Kolmandate riikide välised hindajad võivad käesoleva määruse alusel osutada oma teenuseid, kui komisjon on võtnud vastu samaväärsust kinnitava otsuse ja nad on registreeritud ESMA-s, kes võib mõjuvatel põhjustel selle heakskiitmise kehtetuks tunnistada.

Järelevalve

Riiklikud pädevad asutused

• teevad järelevalvet Euroopa roheliste võlakirjade emitentide ning nende poolt ühtsete vormide kasutamise üle, samuti nende emitentide üle, kes otsustavad kasutada vabatahtlikke emiteerimisjärgseid avalikustamisvorme võlakirjade puhul, mida turustatakse kui keskkonnakestlikke, või kestlikkusega seotud võlakirjade puhul (erandid kehtivad suveräänsete emitentide suhtes);
• omavad ulatuslikke järelevalve- ja uurimisvolitusi;
• tegema omavahel koostööd seoses uurimise, järelevalve, täitmise tagamise ja teabevahetusega;
• edastavad korrapäraselt ESMA-le asjakohast teavet.

ESMA

• võib nõuda välistelt hindajatelt kogu vajalikku teavet;
• omab õigust korraldada kohapeal kontrolle, uurida dokumente, andmeid, menetlusi ja muid materjale ning küsitleda uurimiste käigus isikuid;
• võib ajutiselt või alaliselt tühistada välise kontrollija õigused ja määrata trahve vahemikus 20 000 kuni 200 000 eurot, kaas arvatud kohaldada aeg-ajalt määratavaid karistusi delegeeritud määruses (EL) 2025/754 sätestatud üksikasjalike menetluslike kaitsemeetmete alusel. Need hõlmavad õigust olla ära kuulatud, juurdepääsu toimikule, selgeid tähtaegu ja ajutisi meetmeid kiireloomulistel juhtudel;
• küsib välistelt hindajatelt tasu nende registreerimise, tunnustamise ja järelevalvega seotud kulude katteks kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2025/755. Tasud põhinevad ESMA järelevalvekuludel ja katavad ka ESMAt abistavate riiklike pädevate asutuste kulud. Sätted hõlmavad ajutisi erandeid väikestele üksustele, järelevalvetasude käibepõhist ülempiiri ja maksetingimusi;
• peab oma veebisaidil väliste hindajate avalikku registrit;
• võib koostada määruse rakendamiseks vajalikke regulatiivseid tehnilisi standardeid.

Komisjon

• võib võtta vastu delegeeritud õigusakte;
• esitab 21. detsembriks 2028 ja seejärel iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.