This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtt
KOKKUVÕTE:
määrus (EL) 2023/1804 alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta
MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?
Määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidele kohustuslikud riiklikud sihid maanteesõidukite, kai ääres sildunud ja lennujaamades seisvate õhusõidukite jaoks üldsusele juurdepääsetava alternatiivkütuste taristu loomisel (eriti elektrienergia ja vesiniku jaoks), pöörates erilist tähelepanu üleeuroopalistele võrkudele. Määrus sisaldab ka
- kasutajateabe, andmete esitamise ja maksete tegemise ühtseid nõudeid;
- komisjonile antud volitusi võtta vastu delegeeritud õigusakte, et tagada taristu koostalitlusvõime Euroopa standardite kohaste tehniliste kirjelduste kehtestamise teel;
- liikmesriikidele kehtestatud planeerimis- ja aruandlusnõuded.
PÕHIPUNKTID
Elektriautode ja -kaubikute laadimistaristu
Liikmesriigid peavad tagama, et loodud on üldsusele juurdepääsetavad laadimispunktid proportsionaalselt vastavalt registreeritud sõidukite arvule järgmiselt:
- kogu väljundvõimsus vähemalt 1,3 kW iga registreeritud elektrilise sõiduki kohta;
- kogu väljundvõimsus vähemalt 0,8 kW iga registreeritud kerghübriidsõiduki kohta.
Samuti peavad liikmesriigid tagama üldsusele juurdepääsetavate laadimisjaamade kasutuselevõtmise üleeuroopalises transpordivõrgus TEN-T.
- peab iga laadimispark1 pakkuma väljundvõimsust vähemalt 400 kW (sealhulgas vähemalt üks laadimispunkt väljundvõimsusega 150 kW) kuni vahekaugusega 60 km TEN-T põhivõrgus2 igas sõidusuunas; peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 600 kW ja koosnema vähemalt kahest laadimispunktist väljundvõimsusega 150 kW.
- peab TEN-T üldvõrgu3 pikkusest vähemalt 50 % ulatuses iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 300 kW ja koosnema vähemalt ühest laadimispunktist väljundvõimsusega on 150 kW ning kogupikkuses .
- peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 600 kW ja koosnema vähemalt kahest laadimispunktist väljundvõimsusega 150 kW.
Elektriliste raskeveokite laadimistaristu
Liikmesriigid peavad tagama elektriliste raskeveokite laadimispunktide minimaalse katvuse.
- peavad TEN-T teedevõrgu pikkusest vähemalt 15 % ulatuses olema paigaldatud laadimispargid väljundvõimsusega vähemalt 1400 kW, mis koosnevad vähemalt ühest laadimispunktist väljundvõimsusega vähemalt 350 kW.
- peavad TEN-T teedevõrgu pikkusest vähemalt 50 % ulatuses olema paigaldatud laadimispargid väljundvõimsusega vähemalt 1400 kW (põhiteedevõrgus 2800 kW), mis koosnevad vähemalt ühest laadimispunktist (põhiteedevõrgus kahest) väljundvõimsusega vähemalt 350 kW.
- peab TEN-T üldteedevõrgus väljundvõimsus suurenema vähemalt 1500 kW-ni (vahekaugusega 100 km) ja põhiteedevõrgus 3600 kW-ni (vahekaugusega 60 km).
- peab igal ohutul ja turvalisel parkimisalal olema kasutusele võetud vähemalt kaks üldsusele juurdepääsetavat laadimisjaama (neli laadimisjaama ), mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 100 kW.
- peab igas linnatranspordisõlmes4 olema kokku vähemalt 900 kW väljundvõimsusega üldsusele juurdepääsetavad elektriliste raskeveokite laadimispunktid (1800 kW ).
Maanteesõidukite vesinikutaristu
Liikmesriigid peavad tagama, et võetakse kasutusele üldsusele juurdepääsetavad vesinikutanklad, mille koguvõimsus on vähemalt 1 tonn päevas ja mille maksimaalne vahekaugus TEN-T põhivõrgus on kuni 200 km. Igas linnatranspordisõlmes võetakse kasutusele vähemalt üks vesinikutankla.
Maanteesõidukite jaoks ette nähtud veeldatud metaani taristu
Liikmesriigid tagavad kuni , et vähemalt TEN-T põhivõrgus võetakse nõudluse korral kasutusele piisav arv üldsusele juurdepääsetavaid veeldatud metaani tankimise punkte, välja arvatud juhul, kui taristu kasutuselevõtu kulud on ebaproportsionaalsed võrreldes kasuga, sealhulgas keskkonnakasuga.
Meresadamate elektritoide
peab TEN-T põhivõrgu ja üldvõrgu meresadamates olema piisav kaldaäärne elektritoide vähemalt 90 % kai ääres sildunud üle 5000-tonnise kogumahutavusega merekonteinerilaevade ja reisilaevade teenindamiseks.
Seisvate õhusõidukite elektriga varustamine
peab kõikides TEN-T põhivõrgu ja üldvõrgu lennujaamades olema äriliseks lennutranspordiks kasutatavatel terminaliga ühendatud õhusõiduki seisupaikadel elektritoide seisvatele õhusõidukitele ja kõikidel terminalist eemal asuvatel õhusõiduki seisupaikadel.
Raudteetaristu
Liikmesriigid peavad hindama alternatiivkütuste tehnoloogia ja jõuseadmete (näiteks vesinikkütuseelemendid või akutoide) arendamist raudteetaristu jaoks, mida ei saa tehnilistel või kulutõhususe põhjustel täielikult elektrifitseerida.
Maksmine
Elektri- ja vesinikkütusega sõidukite kasutajatel peab olema laadimispunktides ja vesinikutanklates lihtne maksta (maksekaartidega ja ilma tellimusteta). Hinnad, sealhulgas kõik nende komponendid ja laadimiskorraga seotud osad, tuleb enne laadimiskorra algust lõpptarbijale selgelt edastada.
MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?
Määrus jõustus ja seda kohaldatakse alates . Mitmed eesmärgid, mille liikmesriigid peavad saavutama, kehtestatakse järk-järgult 2035. aastaks.
TAUST
Alternatiivkütuste taristu määrus on osa Euroopa Komisjoni 2021. aasta juulis esitatud paketist „Eesmärk 55“, mille eesmärk on vähendada ELi kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ja olla 2050. aastaks kliimaneutraalne.
Määrusega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL (vt kokkuvõte).
Lisateave
- Euroopa roheline kokkulepe (Euroopa Komisjon)
- Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) (Euroopa Komisjon)
PÕHIMÕISTED
- Laadimispark. Üks või mitu laadimisjaama teatavas asukohas.
- TEN-T põhivõrk. TEN-T üldvõrgu osa, mis hõlmab suuremaid linna- ja linnatranspordisõlmi ühendavaid kõige olulisemaid ühendusi, mis peavad olema lõpule viidud 2030. aastaks ja mis peavad vastama rangeimatele taristu kvaliteedistandarditele.
- TEN-T üldvõrk. Üleeuroopaline transpordivõrk, kuhu kuuluvad raudteed, siseveeteed, merelühisõiduteed ja linnasõlmede, mere- ja siseveesadamaid ning lennujaamu ja terminali ühendavad teed, mida kasutatakse ühist huvi pakkuvate projektide tuvastamiseks.
- Linnatranspordisõlm. Linnapiirkond, kus üleeuroopalise transpordivõrgu transporditaristu, nagu sadamad ja nende reisijate terminalid, lennujaamad, raudteejaamad, logistikaplatvormid ning kaubaterminalid, mis asuvad linnapiirkonnas ja selle ümbruses, on ühendatud muude selle taristu osadega ning piirkondliku ja kohaliku liikluse taristuga.
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1804, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL (ELT L 234, , lk 1–47)
Viimati muudetud