Linnade osalemine ELi poliitika väljatöötamisel ja ellurakendamisel
Praegu elab linnades ja väikelinnades 72% kõigist ELi kodanikest. Sellepärast on oluline, et linnapiirkondade vaated ja vajadused peegelduksid ka ELi poliitilistes otsustes. Kasvu mootoritena on linnadel otsustav osa ELi strateegias„Euroopa 2020” määratletud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide täitmisel.
ÕIGUSAKT
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. ELi poliitika linnamõõde - ELi linnade tegevuskava põhijooned (COM(2014) 490 final, 18. juuli 2014).
KOKKUVÕTE
Praegu elab linnades ja väikelinnades 72% kõigist ELi kodanikest. Sellepärast on oluline, et linnapiirkondade vaated ja vajadused peegelduksid ka ELi poliitilistes otsustes. Kasvu mootoritena on linnadel otsustav osa ELi strateegias„Euroopa 2020” määratletud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide täitmisel.
TEATISE SISU
Eesmärgid
Avaliku arutelu käivitamisega püüab Euroopa Komisjon välja selgitada asjaga seotud kodanike ja organisatsioonide, samuti akadeemiliste ja äriringkondade seisukohti kõikidel tasanditel. Praeguse ajani on poliitikakujundajate tegutsemine jäänud aeglaseks ja killustatuks. On aeg määratleda uus selge ELi linnade tegevuskava.
OLULISEMAD PUNKTID
|
1.
|
Praegune olukord ELi linnades
|
•
|
Kõrge töötuse määr, palgavaeste osakaalu kasv ning kontrollimatu valglinnastumine avaldavad survet avalikele teenustele. Linnadel puudub suutlikkus struktuursete muutuste algatamiseks ja elluviimiseks. Linnade tulemusnäitajates on suured erinevused.
|
|
•
|
Perioodil 2008-2011 esines erinevus pealinnapiirkondade tulemusnäitajates riikides, kes ühinesid ELiga 2004. aastast alates (EU-13), ning vanemate ELi riikide pealinnapiirkondade vahel (EU-15). Selle perioodi jooksul olid EU-13 pealinnapiirkondade tulemused halvemad võrdluses kõikide teiste piirkondadega, eriti aga võrreldes teise taseme ja väiksemate pealinnapiirkondadega. EU-15 rühma linnade vahel selliseid suuri erinevusi ei ole.
|
|
•
|
Euroopa linnad pakuvad aga ka palju eeliseid. Pealinnapiirkonnad, mida iseloomustab suurem tootlikkus ja dünaamiline tööturg, etendavad majanduses olulist rolli. See meelitab ligi haritumat tööjõudu ja hoogustab innovatsiooni. Paljud linnad on ka sotsiaalselt mitmekesised. Need on koduks mitmele erinevale vähemusele. Samuti ei saa märkimata jätta, et linnades on elu ressursitõhusam, maa- ja energianõudlus inimese kohta muude piirkondadega võrreldes väiksem. Sellepärast ongi linnadel kogu ELi hõlmavate eesmärkide täitmisel otsustav tähtsus.
|
|
|
2.
|
Linnapoliitika tänases Euroopas
|
•
|
Linnapoliitika, linnade juhtimise, iseseisvuse, otsustusõiguse ja kaasatuse osas riigi poliitikasse on ELi riikides suuri erinevusi. Vaid üksikutes riikides on sellele valdkonnale keskendunud ministeeriumid.
|
|
•
|
Euroopa tasandil ollakse linnaarenduse valdkonnas üksmeelel ja ELi riigid teevad linnaarenduse küsimustes valitsustevahelist koostööd.
|
|
•
|
Linnaarendust toetatakse ELi regionaalpoliitika ja struktuurifondidest, kuid ka paljud teised ELi programmid sisaldavad selgesõnaliselt linnaprobleemide aspekte (energeetika, keskkond, kliimameetmed ja transport).
|
|
•
|
Poliitika kujundamisel ei kasutata täiel määral ära olemasolevaid linnade tasandi kogemusi, samuti ei mõisteta kohalike omavalitsuste tähtsust riiklike või ELi eesmärkide saavutamisel.
|
|
|
3.
|
Uus tegevuskava. ELi linnade tegevuskava väljatöötamist silmas pidades püütakse konsultatsioonidega määratleda:
|
•
|
kuidas saavutada ELi tegevusega kõige rohkem lisandväärtust;
|
|
•
|
millistele linnaarenduse elementidele tuleks kasuks see, kui eri valdkondade ja valitsemistasandite tegevus oleks rohkem kooskõlastatud;
|
|
•
|
tegevuskava põhieesmärk - kas see peaks puudutama üldist raamistikku või piiratud arvu linnaarengu probleeme;
|
|
•
|
millisel linnaarenduse mudelil peaks põhinema ELi linnade tegevuskava;
|
|
•
|
kuidas saavad sidusrühmad paremini osaleda ELi tasandi poliitika kujundamises;
|
|
•
|
kas linnad peaksid olema rohkem kaasatud erinevatel tasanditel poliitikaprogrammide kujundamisse;
|
|
•
|
millised on kõige paremad võimalused, et toetada tugevamate linnu käsitlevate teadmusbaaside kujundamist ja kogemuste vahetamist;
|
|
•
|
kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi ülesanded ELi linnade tegevuskava kujundamisel ja ellurakendamisel.
|
|
EDASINE TEGEVUS
Konsultatsioonid toimusid ajavahemikus 18.7.2014-26.9.2014. Pärast tulemuste analüüsimist teeb komisjon otsuse edasise tegevuse kohta.
Lisateavet leiate Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi veebilehelt.
Viimati muudetud: 16.12.2014
Top 
