ELi õiguspoliitika

ELi õiguspoliitika esmane eesmärk on luua kogu ELi hõlmav õigusala, mis põhineb vastastikusel koostööl nii tsiviil- kui ka kriminaalõiguse valdkonnas. See tähendab vastastikuse usalduse suurendamist ELi liikmesriikide kohtute ja haldusasutuste hulgas ning kohtuotsuste vastastikust tunnustamist.

Tsiviilõiguse alal on EL kehtestanud rea erinevaid meetmeid, mille eesmärk on tagada kodanikele suurem õiguskindlus ning õiguskaitse lihtne ja tõhus kättesaadavus piiriülese olemusega probleemide korral, nagu vaidlused, abielulahutused jne.

ELis saavad inimesed ja kaubad vabalt liikuda ning kogu ELi hõlmava õigusala loomine on olnud esmatähtis. Kuritegevusest tingitud probleemide lahendamiseks on EL võtnud vastu õigusakte, mille eesmärk on kaitsta kannatanute, kahtlusaluste ja kinnipeetavate õigusi piiriülestel juhtudel (nt vastastikune õigusabi, kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikune tunnustamine ja Euroopa vahistamismäärus).

Nii kriminaal- kui ka tsiviilõiguses on rakendatud meetmeid, mille eesmärk on

• lihtsustada menetlusi, et erinevate liikmesriikide siseriiklikud kohtud saaksid omavahel koostööd teha;
• koolitada piiriüleste juhtudega seotud spetsialiste;
• arendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (nt videokonverentside pidamist) ELi õigussüsteemis (e-õiguskeskkond).

Euroopa Komisjon haldab aastatel 2021–2027 kahte rahastamiskava:

• kodakondsuse, võrdsuse, õiguste ja väärtuste (CERV) tegevuskava Euroopa väärtusi kohalikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil edendavatele projektidele, milleks on ELi mitmeaastasest finantsraamistikust eraldatud 1,6 miljardit eurot aastatel 2021–2027. Sellel on neli eesmärki:
  • edendada võrdsust ja õigusi;
  • edendada kodanike toetust ELi demokraatlikule elule ja selles osalemist;
  • võidelda vägivalla vastu;
  • selgitada ja levitada ELi väärtusi kodanikuühiskonna organisatsioonide hulgas;
• õiguse tegevuskava, millele on eraldatud 305 miljonit eurot. Sellel on neli eesmärki:
  • soodustada ja toetada õigusalast koostööd tsiviil- ja kriminaalasjades, et edendada õigusriiki ning kohtusüsteemi sõltumatust ja erapooletust;
  • toetada ja edendada õigusalast koolitust, et edendada ühtset õigus-, kohtumõistmise ja õigusriigi kultuuri;
  • soodustada õiguskaitse diskrimineerimisest vaba ja tõhusat kättesaadavust, muuhulgas elektroonilisel teel;
  • toetada kuriteoohvrite õigusi ning kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi.