17.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 211/14

(1)

10. detsembril 2016. aastal algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise teatavate liitu suunatud lamellaargrafiitmalmist (hallmalmist) või keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) toodete ja nende osade (edaspidi „malmist tooted“) impordi kohta, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) ja Indiast (edaspidi „asjaomased riigid“).

(2)

Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas  (2).

(3)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitasid 31. oktoobril 2016 seitse liidu tootjat, nimelt Fondatel Lecompte SA, Ulefos Niemisen Valimo Oy Ltd, Saint-Gobain PAM SA, Fonderies Dechaumont SA, Heinrich Meier Eisengießerei GmbH & Co. KG, Saint-Gobain Construction Products UK Ltd ja Fundiciones de Odena SA (edaspidi „kaebuse esitajad“). Kaebuse esitajate toodang moodustab üle 40 % malmist toodete kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Peale selle teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina ja India ametiasutustele, samuti teadaolevatele importijatele ning kutsus neid osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele, et on esialgu valinud India kolmandaks turumajanduslikuks riigiks (edaspidi „võrdlusriik“) alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses. Huvitatud isikutel oli võimalik esitada märkusi ning nõuda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(7)

19 importijat esindav ühendus Free Castings Imports (edaspidi „sõltumatutele importijate ühendus“) esitas pärast uurimise algatamist märkusi. Sedasama tegid pärast menetluse algatamist ka mitu India eksportivat tootjat, India tootmisharu ning Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoda (edaspidi „kaubanduskoda“).

(8)

Osa huvitatud isikutest väitis, et kaebuses ei olnud esitatud piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis oleks viinud uurimise algatamiseni, sest selles ei leidunud täielikke ega faktilisi tõendeid väidete tõestuseks ega ka andmeid Hiina eksportivate tootjate tootmiskulude ja omamaiste hindade kohta. Nad väitsid, et sellised andmed on vajalikud uurimise algatamiseks sellise turumajandusliku riigi nagu Hiina suhtes.

(9)

Komisjon uuris kaebust kooskõlas alusmääruse artikliga 5 ning jõudis järeldusele, et uurimise algatamiseks vajalikud nõuded olid täidetud, st kaebuse esitaja esitatud tõendid olid piisavalt adekvaatsed ja täpsed. Siinkohal tuleb meenutada, et alusmääruse artikli 5 lõike 2 kohaselt peab kaebus sisaldama selle esitajale hõlpsasti kättesaadavat teavet, nagu aruanded ja avalikult kättesaadavad statistilised andmed. Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt on normaalväärtus, mis oli kaebusesse lisatud võrdlusriigi andmete alusel, piisav esmapilgul usutav tõend uurimise algatamiseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(10)

Komisjon järeldas, et kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(11)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(12)

Algatamisteates märkis komisjon, et ta on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi samasuguse toote suurima tüüpilise müügimahu alusel uurimisperioodil, võttes seejuures arvesse eri tooteliike ja geograafilist jaotust.

(13)

Valim koosnes kolmest liidu tootjast: EJ Picardie, Saint-Gobain PAM SA ja Heinrich Meier Eisengießerei GmbH & Co. KG. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 48 % liidu tootmisharu kogutoodangust ja 43 % kogumüügist. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(14)

Kaebuse esitajad palusid valimisse kaasata neljanda liidu tootja, Fondatel Lecomte'i. Kuna kaebuse esitajad ei põhjendanud oma palvet, siis komisjon lükkas selle tagasi.

(15)

Osa huvitatud isikuid väitis, et kavandatavas valimis ei olnud täpselt esindatud tootjate geograafiline asukoht ega liidu tootjate seisukoht kaebuse esitajate suhtes. Kavandatud valimisse kaasati üksnes kaebuse esitajad ja üks kaebuse toetaja, kuid sellest jäeti välja liidu tootjad liikmesriikides, mida väidetav Hiinast pärit dumpinguhinnaga import kõige enam mõjutas, ning Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikide tootjad.

(16)

Komisjon märkis, et valimisse kaasati vaatlusaluse toote suurimad turud ning sellised suurima toodangu- ja müügimahuga tootjad liidu turul, keda oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

(17)

India eksportivad tootjad väitsid, et liidu tootjate valim ei ole tüüpiline, sest sinna on kaasatud äriühinguid, kes on ise väidetava dumpingtoote importijad.

(18)

Komisjon märkis, et üks valimisse kaasatud liidu tootja impordib tõepoolest vaatlusalust toodet oma tootevaliku täiendamiseks. Komisjon leidis, et imporditud kogus on palju väiksem kui selle äriühingu toodetud kogus, sest see moodustab alla 15 % tema kogumüügist liidus, ning on seega seisukohal, et valimisse kaasatud liidu tootja on liidu tootmisharu suhtes tüüpiline.

(19)

Eeltoodu põhjal kinnitas komisjon, et valim on liidu tootmisharu suhtes tüüpiline.

(20)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada sellise vajaduse korral valim, palus komisjon, et kõik sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(21)

28 sõltumatut importijat esitasid küsitud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valis komisjon valimisse kolm sõltumatut importijat suurima liitu suunatud impordi mahu alusel. Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega. Ühtegi märkust ei esitatud.

(22)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada sellise vajaduse korral valim, palus komisjon, et kõik Hiina eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(23)

81 Hiina eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Komisjon tunnistas valimisse sobivaks 78 eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma. Kolm tootjat ei teatanud vaatlusaluse toote ELi suunatud ekspordist uurimisperioodi jooksul ja seega ei tunnistatud neid valimisse sobivaks. Komisjon koostas esialgse valimi kolmest koostööd tegevast tootjast suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu põhjal. Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõikide teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja Hiina ametiasutustega. Osa huvitatud isikuid kutsus komisjoni esindavuse parandamiseks valimit suurendama. Komisjon võttis neid märkusi arvesse. Lõplikusse valimisse kaasati viis suurimat liitu eksportivat tootjat, keda oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Hiina Rahvavabariigi esindus Euroopa Liidu juures väljendas lõplikule valimile toetust.

(24)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil India eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Peale selle palus komisjon India esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(25)

22 India eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma esitasid küsitud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Komisjon tunnistas valimisse sobivaks 21 eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma. Üks tootja ei teatanud vaatlusaluse toote ELi suunatud ekspordist uurimisperioodi jooksul ja seega ei tunnistatud teda valimisse sobivaks. Komisjon koostas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, valides kolm suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahuga äriühingute rühma, keda oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ning India ametiasutustega.

(26)

Komisjon sai kahelt eksportivalt tootjalt märkusi, et ainult kolmest äriühingute rühmast koosnev valim, mis on moodustatud suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu põhjal, ei ole India turu ulatusliku mitmekesisuse puhul tüüpiline. Arvestades, et kolme esialgu valitud äriühingute rühma eksport moodustas märkimisväärse osa Indiast ELi suunatud ekspordist uurimisperioodil ning neid oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida, siis kinnitas komisjon esialgse valimi.

(27)

18 valimisse kaasamata Hiina eksportivat tootjat taotles ametlikult individuaalset kontrollimist alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel. Nii suure arvu taotluste uurimine oleks põhjendamatult koormav ning seda ei saa uurimiseks ettenähtud aja jooksul mõistlikult eeldada. Seega otsustas komisjon individuaalse kontrollimise taotlused tagasi lükata.

(28)

Mitte ükski valimisse kaasamata India eksportiv tootja/eksportivate tootjate rühm ei taotlenud ametlikult individuaalset kontrollimist alusmääruse artikli 17 lõike 3 tähenduses.

(29)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaldamiseks saatis komisjon turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõigile valimisse kaasatud koostööd tegevatele Hiina eksportivatele tootjatele ja valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, kes soovisid taotleda individuaalset dumpingumarginaali. Ainult üks valimisse kaasatud Hiina eksportiv tootja esitas turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi, mida komisjon hindas.

(30)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile valimisse kaasatud äriühingutele, individuaalset kontrolli taotleda kavatsenud eksportivatele tootjatele ja kümnele võrdlusriigi võimalikule tootjale.

(31)

Komisjon sai küsimustiku vastused kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kolmelt sõltumatult importijalt, viielt valimisse kaasatud Hiina eksportivalt tootjalt, 18 individuaalset kontrolli taotleda kavatsenud Hiina eksportivalt tootjalt, kolmelt valimisse kaasatud India eksportivate tootjate rühmalt ja kolmelt võrdlusriigi tootjalt.

(32)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(33)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(34)

Osa huvitatud isikutest väitis, et vaatlusalune periood on ebatavaliselt lühike ja väga valikuline ega võimalda seetõttu teha põhjalikku analüüsi.

(35)

Komisjon märkis, et vaatlusalune periood ei ole ebatavaliselt lühike (3). Kõnealuse uurimise vaatlusalune periood hõlmab uurimisperioodi ja kolme eelnenud aastat ning kestab seega kokku kolm aastat ja kolm kvartalit. Leiti, et selline periood on mõistlikult pikk, et uurida olulisi suundumusi kahju hindamise seisukohast. Periood hõlmab enam kui kolme aastat ning see on kooskõlas komisjoni tavaga ega ole seega ebatavaliselt lühike.

(36)

Vaatlusalused tooted on teatavad lamellaargrafiitmalmist (hallmalmist) või keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) tooted ning nende osad. Need on tooted, mida kasutatakse:

Tooted. mille hulka ei kuulu tuletõrjehüdrandid, võivad olla masintöödeldud, kaetud, värvitud ja/või kombineeritud muude materjalidega, nagu betoon, kõnniteeplaadid või -kivid, on pärit Hiinast ja Indiast ning kuuluvad praegu CN-koodide ex 7325 10 00 ja ex 7325 99 10 alla.

(37)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on ühesugused füüsikalised põhiomadused ning ühesugused põhilised kasutusotstarbed:

(38)

Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(39)

India eksportivad tootjad väitsid, et toote määratlus on liiga lai. Eelkõige leidsid nad, et äravoolukanalite restid, mis kuuluvad standardi EN 1433 alla, tuleks toote määratlusest välja jätta. Oma väite põhjendamisel tuginevad nad peamiselt järgmistele argumentidele.

(40)

Esiteks leidsid nad, et äravoolukanalite restide osade tootmisel kasutatakse erinevaid tootmisprotsesse ja neid toodetakse liidus üksnes piiratud koguses. Teiseks väideti, et äravoolukanalite restide raamidel ja relssidel on erinevad füüsikalised põhiomadused ning neid müüakse liidu turul üksnes lineaarsete äravoolusüsteemide komponendina.

(41)

Üks Hiina eksportiv tootja esitas sarnase taotluse, lisades eespool nimetatud väidetele, et äravoolukanalite reste ei saa asendada kaevukaantega ning neile kehtivad eri tööstusstandardid.

(42)

Sõltumatute importijate ühendus toetas äravoolukanalite restide väljajätmist ja lisas eespool nimetatud väidetele, et äravoolukanalite restidel on võrreldes vaatlusaluse tootega teistsugused lõppkasutusviisid ja need ei paku otsest konkurentsi liidu tootjate valmistatud toodetele. Ühenduse sõnul ei ole liidus oskusteavet äravoolukanalite restide tootmise kohta.

(43)

Kaebuse esitajad ja üks teine liidu tootja märkisid, et nad ei ole äravoolukanalite restide väljajätmise vastu.

(44)

Uurimine kinnitas, et äravoolukanalite restidele kehtib eraldi standard, s.o EN 1433, mis on erinev ülejäänud vaatlusalusele tootele kehtivatest standarditest. Samuti nõustusid kõik huvitatud isikud äravoolukanalite restide väljajätmisega uurimises kehtestatud toote määratlusest. Seda arvesse võttes jättis komisjon äravoolukanalite restid vaatlusaluse ja sellega samasuguste toodete hulgast välja.

(45)

Üks sõltumatu importija väitis, et komponendid, mille sulgemata ava läbimõõt on üle 1 000 mm ja mida impordib Hiina sõltumatu importija Gatic (edaspidi „Gatici komponendid“), tuleks toote määratlusest välja jätta, sest oma suuruse tõttu ei kuulu need standardi EN 124 kohaldamisalasse ja seetõttu ei saa neid käsitada koos kui ühte toodet. Oma väite põhjendamisel tugines ta peamiselt kolmele argumendile.

(46)

Esiteks leidis ta, et Gatici komponentide tootmisel kasutatakse teistsuguseid tootmisprotsesse ja neist pannakse toode kokku liidus, kasutades Ühendkuningriigist pärit materjale. Teiseks väitis ta, et Gatici komponentidel on teistsugused füüsikalised põhiomadused, sest nende kvaliteet on parem ning võrreldes vaatlusaluse tootega on nende gaasi- ja õhukindlaks muutmiseks vaja teha lisaehitustöid. Kolmandaks väitis ta, et Gatici komponentidel on teistsugused funktsioonid ja lõppkasutusviisid, sest neid tuleb hermeetiliselt sulgeda ja need paigutatakse tavaliselt suuremasse struktuuri.

(47)

Importijate ühendus väitis, et valatud kaasi ja reste, mida kasutatakse Gatici komponentidena, ei saa vaadelda eraldiseisva tootena ning need ei paku otsest konkurentsi vaatlusaluse tootega hõlmatud tooteliikidele ja neid on vaja tootmisprotsessi käigus rohkem töödelda.

(48)

India eksportivad tootjad väitsid, et selliste Gatici komponentide tootmisprotsess, mida kirjeldatakse ühe tooteliigina, kuid mille sulgemata ava läbimõõt ei pea olema üle 1 000 mm, on ainulaadne ning selle tulemusena saadakse hermeetiliselt suletud toode, mida on tarvis kokku panna, ning enamikule liidu tootjatest ei ole selline tehniline oskusteave kättesaadav.

(49)

Põhjendustes 45–48 kirjeldatud väidete põhjal taotlesid huvitatud isikud Gatici komponentide väljajätmist vaatlusaluse toote määratlusest.

(50)

Kaebuse esitajad ei nõustunud selle palvega. Nad väitsid, et Gatici komponentide füüsikalised põhiomadused, funktsioonid, lõppkasutus ja tootmisprotsess on samad mis vaatlusalusel tootel. Mõnel teisel vaatlusaluse toote tooteliigil on väidetavalt samasugune gaasi- ja õhukindlus nagu Gatici komponentidel. Samuti väitsid nad, et vaatlusalust toodet ei ole standardis määratletud ja selle alla kuuluvate tooteliikide valik on suurem, kui on kirjas standardis EN 124.

(51)

Komisjon täheldas, et vaatlusaluse toote määratluse hulka kuuluvad malmist tooted ja nende osad. Seega ei ole asjakohane väide, et Gatici komponente ei saa vaadelda ühe tootena.

(52)

Toote füüsikalised ja tehnilised omadused määratakse kindlaks nende funktsiooni, paigaldusviisi ja asukoha alusel ning need hõlmavad peamiselt liikluskoormuse taluvust, mis määratakse kindlaks nn koormusklassiga, kaane ja resti püsivust raamis ning juurdepääsu turvalisust ja lihtsust. Toode võib olla valmistatud hall- või kõrgtugevast malmist ning luugi kaas ja/või raam võib olla täidetud betooni või muu materjaliga. Toode saab olla kooskõlas ühe konkreetse standardiga. Mis puutub toote funktsioonidesse ja lõppkasutusse, siis ühendavad valatud kaaned ja raamid maa-aluseid võrke tee- või kõnniteepinnaga. Toodet valmistatakse valukodades, mis on samad või samalaadsed kohtadega, kus toodetakse teisi vaatlusaluse toote liike.

(53)

Kõik eespool nimetatud omadused kehtivad ka Gatici komponentidele, hoolimata toote sulgemata ava läbimõõdust. Gatici komponente ei saa vaatlusalusest tootest eristada ühegi eespool nimetatud omaduse põhjal. Seega lükatakse tagasi taotlus jätta Gatici komponendid vaatlusaluse toote hulgast välja.

(54)

Üks huvitatud isik väitis, et põrandatrapid, katusetrapid, puhastusavad ja nende katted ning registreeritud kaubamärk Watts Dead Level Systems, millele kehtib standard EN 1253, tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta. Oma väite põhjendamisel tugines ta asjaolule, et huvitatud isiku kirjeldatud toodetele kehtib vaatlusalusest tootest erinev standard.

(55)

Kaebuse esitajad selgitasid, et nende arvates ei kuulu sellised standardi EN 1253 reguleerimisalasse jäävad tooteid vaatlusaluse toote hulka, sest nende funktsioon on erinev ja neid ei kasutata munitsipaaltaristus valanditena. Neid tooteid ei valmistata ka liidu tootmisharus.

(56)

Komisjon tegi kindlaks, et standardi EN 1253 alla kuuluvad tooted ei kuulu vaatlusaluse toote määratlusse.

(57)

Sõltumatute importijate ühendus väitis, et vaatluskaevud tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta. Oma väite põhjendamisel tugines ta peamiselt järgmistele argumentidele.

(58)

Vaatluskaevudel on teistsugused füüsikalised ja tehnilised omadused kui kaevukaantel, sest need on tavaliselt palju väiksemad ning kuuluvad riiklike vastavusstandardite, mitte standardi EN 124 kohaldamisalasse. Vaatluskaevude lõppkasutus erineb oluliselt kaevukaante omast, sest neid kasutatakse kaitsekambrite ja -kaantena, mitte töötajatele ligipääsuks.

(59)

Nagu on kirjas põhjenduses 36, täheldas komisjon, et vaatlusalune toode hõlmab peale toodete, mis võimaldavad maapinnal või maapinna all asuvatele süsteemidele juurde pääseda, ka tooteid, mida kasutatakse nende katmiseks ja vaatlemise võimaldamiseks. Seega kuuluvad vaatluskaevud uurimises vaadeldava toote hulka ning taotlus jätta vaatluskaevud vaatlusaluse toote määratlusest välja lükati tagasi.

(60)

Seda arvesse võttes jättis komisjon esialgu vaatlusaluse toote määratlusest välja äravoolukanalite restid, mis kuuluvad standardi EN 1433 alla. Seevastu järeldas komisjon praeguses etapis, et kaebus ei hõlmanud standardi EN 1253 alla kuuluvaid tooteid ja seega ei võeta neid uurimises vaatluse alla. Samuti lükkas komisjon esialgu tagasi taotluse jätta vaatluskaevud ja Gatici komponendid uurimisest välja.

(61)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määrab komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 1–6 kindlaks normaalväärtuse nende Hiinast eksportivate tootjate suhtes, kes vastavad alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele ning kellele saab võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(62)

Need kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(63)

Selleks et teha kindlaks, kas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumid on täidetud, kogus komisjon vajalikku teavet, paludes eksportivatel tootjatel täita turumajandusliku kohtlemise taotluse vorm. Ainult üks valimisse kaasatud eksportiv tootja, Botou Lisheng Casting Industry Co., Ltd (edaspidi „Lisheng“), taotles turumajanduslikku kohtlemist ja vastas tähtaja jooksul. Komisjon kontrollis esitatud teavet asjaomase äriühingu valdustes.

(64)

Leiti, et Lisheng ei vasta alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud kriteeriumidele ja seega keeldus komisjon turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest.

(65)

Leiti, et Lisheng ei vastanud ühelegi viiest turumajandusliku kohtlemise kriteeriumist, mis on kehtestatud alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c.

(66)

Riigi sekkumist käsitleva 1. kriteeriumiga seoses leiti, et äriühing ei ole komisjoni teavitanud omaniku muutumisest ega sellest, et ühel uutest omanikest on sidemed riigi ja Hiina kommunistliku parteiga.

(67)

Raamatupidamisdokumente käsitleva 2. kriteeriumiga seoses leiti, et äriühingu raamatupidamisdokumendid ei olnud piisavalt täielikud nõuetekohaseks auditeerimiseks ning arvestuse pidamisel ei järgitud Hiina ega rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.

(68)

3. kriteeriumiga seoses ei suutnud äriühing näidata, et maa rentimise ja põhivara puhul puudusid märkimisväärsed varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud moonutused.

(69)

4. kriteeriumiga seoses ei suutnud äriühing näidata, et äriühingus kohaldatakse asjaõigust, ega esitada tõendeid omaniku vahetuse kohta alates 2010. aastast, mil äriühing asutati.

(70)

5. kriteeriumiga seoses ei suutnud äriühing oma raamatupidamisdokumentides näidata, et vääringute konverteerimine toimus turukursi alusel.

(71)

Komisjon avaldas üksikasjalikud järeldused asjaomasele eksportivale tootjale, vaatlusaluse riigi ametiasutustele ja liidu tootmisharule. Huvitatud isikutel oli võimalik esitada järelduste kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Komisjon võttis esitatud seisukohti arvesse. Komisjon teatas huvitatud isikutele oma lõpliku otsuse turumajandusliku kohtlemise võimaldamise kohta.

(72)

Pärast turumajandusliku kohtlemise kriteeriumide kontrolli tulemuste avalikustamist ei esitanud huvitatud isikud märkusi. Seega jääb jõusse järeldus keelduda Lishengile turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest.

(73)

Eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, määrati normaalväärtus alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a järgi kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks pidi komisjon valima sobiva kolmanda turumajandusliku riigi.

(74)

Peale algatamisteates nimetatud India, Ameerika Ühendriikide, Norra, Türgi ja Iraani tootjate püüdis komisjon määrata kindlaks ka vaatlusaluse toote tootjaid Brasiilias ja Koreas. Saadud teabe alusel palus komisjon esitada teavet kümnel teadaoleval samasuguse toote tootjal. Kaks Ameerika Ühendriikide ja üks Norra tootja täitsid ära võrdlusriigi tootjate küsimustiku. Samuti võttis komisjon arvesse teavet, mille esitasid kolm valimisse kaasatud India tootjat.

(75)

India olukorda uuriti esmalt kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a, kus on sätestatud, et vajaduse korral kasutatakse sama uurimise aluseks olevat kolmandat turumajanduslikku riiki. Algatamisteates oli komisjon seega teatanud huvitatud isikutele, et on esialgu valinud India sobivaks võrdlusriigiks, ning kutsunud neid esitama märkusi.

(76)

Kaubanduskoda ja sõltumatute importijate ühendus väitsid, et Hiina WTOga ühinemise protokolli 15. jaotise kehtivus lõppes 11. detsembril 2016. Seda arvesse võttes ei olnud võrdlusriigi valimine enam õigustatud ning komisjon peaks dumpingu olemasolu kindlaksmääramiseks kasutama Hiina tootjate omamaiseid hindu ja kulusid. Sellega seoses märkis komisjon, et ainult üks viiest valimisse kaasatud eksportivast tootjast on tõepoolest esitanud teabe omamaiste hindade ja kulude kohta. Igal juhul tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määratakse normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi andmete alusel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(77)

Kaebuse esitaja kordas oma vastuseisu India kui võrdlusriigi valimisele. Ta väitis, et India ei ole sobiv valik seoses esmapilgul usutavate tõenditega dumpingu kohta, India ja Hiina tootjate väidetavalt erinevate tootmisprotsessidega, väidetavate ekspordi subsideerimise kavadega ja rauamaagi hinda mõjutavate turumoonutustega.

(78)

Komisjon uuris väidet, et India ei ole sobiv valik seoses esmapilgul usutavate tõenditega dumpingu kohta. Komisjon märkis, et esmapilgul usutavad tõendid dumpingu kohta ei viita mitte normaalväärtusele, vaid võimalikule erinevusele India normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel. Samuti ei kinnitanud uurimine vaatlusaluse toote dumpingut Indias. Seepärast lükati see väide tagasi.

(79)

Komisjon uuris väidet, et India ei ole sobiv valik, sest Hiina tootjad olid väidetavalt oma tootmisliinid automatiseerinud ja kasutanud tehnoloogiat, mis on sarnane Ameerika Ühendriikide ja Norra tootjate kasutatava tehnoloogiaga. Komisjoni korraldatud kohapealsete kontrollkäikudega tehti kindlaks, et India ja Hiina tootjad olid alustanud oma tooteliinide automatiseerimisega, kuid enamasti tugines üldine tootmine mõlemas riigis jätkuvalt käsitsitööle. Seega ei leidnud komisjon tõendeid tootmisprotsesside väidetava erinevuse kohta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(80)

Komisjon uuris väidet, et India ei ole sobiv valik väidetavate ekspordisubsiidiumide tõttu. Komisjon märkis, et ekspordisubsiidiumid on otseselt seotud ekspordihindade, mitte normaalväärtusega, ja kaebuse esitaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ekspordisubsiidiumid mõjutaksid normaalväärtust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(81)

Komisjon uuris väidet, et India ei ole sobiv valik rauamaagi hinda mõjutavate turumoonutuste tõttu. Uurimise käigus tuvastas komisjon, et valimisse kaasatud India tootjad kasutasid toormalmi, mitte rauamaaki. Samuti ei leitud uurimise käigus tõendeid rauamaagituru moonutuste võimaliku mõju kohta tootmisahela järgmise etapi toodetele nagu toormalm ja vaatlusalune toode. Seepärast lükati see väide tagasi.

(82)

Komisjon tuletas meelde, et Indiat kasutati võrdlusriigina dumpinguvastases menetluses, mille tulemusena kehtestati dumpinguvastased tollimaksud Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordile 2005. aastal. India ja Hiina majanduslik arengutase on sarnane. Nagu on kinnitanud kaubanduskoda, sõltumatute importijate ühendus ja kaebuse esitaja, on India tüüpilise omamaise müügiga riik. Tema siseturul valitseb suur konkurents.

(83)

Seega järeldas komisjon selles etapis, et India on alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt asjakohane võrdlusriik.

(84)

Võrdlusriigis koostööd teinud tootjatelt saadud teavet kasutati alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt normaalväärtuse määramiseks nende eksportivate tootjate jaoks, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(85)

Esmalt uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaise müügi üldmaht on alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui sõltumatutele klientidele mõeldud samasuguse toote omamaise müügi kogumaht võrdlusriigi siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % kõigi eksportivate tootjate vaatlusaluse toote liitu suunatud eksportmüügist kokku. Selle põhjal oli samasuguse toote kogumüük võrdlusriigi siseturul tüüpiline.

(86)

Seejärel tegi komisjon kindlaks valimisse kaasatud India tootjate toodetud ja siseturul müüdud tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad tooteliikidega, mida müüdi ekspordiks liitu eksportivate tootjate puhul.

(87)

Mõne tooteliigi puhul, mida eksporditi Hiinast liitu, ei olnud võimalik leida asjaomast võrdlusriigis toodetavat tooteliiki. Sellistel juhtudel kasutas komisjon normaalväärtuse arvutamisel kõigi selliste tooteliikide kaalutud keskmist normaalväärtust, mille valmistamisel kasutati sama toorainet (kõrgtugev või hallmalm).

(88)

Muul juhul määrati normaalväärtus kindlaks tooteliikide kaalutud keskmiste normaalväärtuste järgi, mis arvutati iga valimisse kaasatud India tootja jaoks põhjenduste 99–102 kohaselt eraldi.

(89)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele. Ekspordihinnaks kujunes liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt.

(90)

Komisjon võrdles valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehinnast lähtuvalt.

(91)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti seoses transpordiga (1–5 %, olenevalt kõnealuse äriühingu esitatud ja tema kohta kontrollitud andmetest), kindlustusega (0–0,2 %, olenevalt kõnealuse äriühingu esitatud ja tema kohta kontrollitud andmetest) käitlemis-, laadimis- ja lisakuludega (0,2–2,5 %, olenevalt kõnealuse äriühingu esitatud ja tema kohta kontrollitud andmetest), pakendamisega (0–3 %, olenevalt kõnealuse äriühingu esitatud ja tema kohta kontrollitud andmetest), krediidikuluga (0–1 %, olenevalt kõnealuse äriühingu esitatud ja tema kohta kontrollitud andmetest) ning pangatasudega (0,1–0,2 %, olenevalt kõnealuse äriühingu esitatud ja tema kohta kontrollitud andmetest).

(92)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon võrdlusriigi samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust (vt põhjendused 86–88) vaatlusaluse toote asjakohase liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt.

(93)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

Tabel 1

Valimi dumpingumarginaalid

(94)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6.

(95)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 33,1 %.

(96)

Kõikide teiste Hiina eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht protsendina asjaomasest riigist liitu suunatud ekspordi kogumahust, mis on esitatud Eurostati impordistatistikas.

(97)

Koostöö tase on kõrge, sest koostööd teinud eksportivate tootjate import moodustas uurimisperioodil 60 % liitu suunatud koguekspordist ning vaatlusaluse toote tootmisharu osutus väga killustatuks ja valimi moodustamise käigus vastas küsimustikule 78 eksportivat tootjat. Selle põhjal otsustas komisjon teha kõikide teiste äriühingute dumpingumarginaali kindlaks suurima dumpingumarginaaliga valimisse kaasatud äriühingute marginaali alusel.

(98)

Kindlaksmääratud esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Tabel 2

Kõigi dumpingumarginaalid

(99)

Komisjon kontrollis kolme India äriühingut/eksportivate tootjate rühma. Üks rühm koosnes tootjast ja seotud äriühingust, teine rühm kahest eksportivast tootjast.

(100)

Kõigepealt uuris komisjon kolme valimisse kaasatud eksportivate tootjate rühma puhul, kas neist igaühe omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu.

(101)

Peale ühe tooteliigi, mida müüs ainult üks eksportiv tootja ja mille puhul komisjon kasutas tavapärase kaubandustegevuse käigus makstud hinda, ei müüdud ühtki muud kolme eksportivate tootjate rühma tooteliiki siseturul tüüpilises koguses. Komisjon arvutas seega kõigi tooteliikide (peale ühe tooteliigi) normaalväärtuse alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 kohaselt.

(102)

Normaalväärtus arvutati, liites valimisse kaasatud eksportivate tootjate rühmade samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil:

(103)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate rühmad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele. Seega kujunes ekspordihinnaks liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt.

(104)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate rühmade ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(105)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti seoses transpordiga (0–4,4 %, olenevalt kõnealuse äriühingu esitatud ja tema kohta kontrollitud andmetest), kindlustusega (0–0,04 %, olenevalt kõnealuse äriühingu esitatud ja tema kohta kontrollitud andmetest) käitlemis-, laadimis- ja lisakuludega (0,1–1,8 %, olenevalt kõnealuse äriühingu esitatud ja tema kohta kontrollitud andmetest), liidu käitlemis-, laadimis- ja impordimaksudega (0–0,4 %, olenevalt kõnealuse äriühingu esitatud ja tema kohta kontrollitud andmetest), krediidikuluga (0,3–1,5 %, olenevalt kõnealuse äriühingu esitatud ja tema kohta kontrollitud andmetest), pakendamiskuludega (1,3–2,4 %, olenevalt kõnealuse äriühingu esitatud ja tema kohta kontrollitud andmetest) pangatasudega (0–0,2 %, olenevalt kõnealuse äriühingu esitatud ja tema kohta kontrollitud andmetest), muude tasudega (0–0,4 %, olenevalt kõnealuse äriühingu esitatud ja tema kohta kontrollitud andmetest) ja vahendustasudega (0–6,5 %, olenevalt kõnealuse äriühingu esitatud ja tema kohta kontrollitud andmetest).

(106)

Alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrdles komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate rühmade puhul iga liiki samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust asjakohast liiki vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(107)

Selle põhjal ei tuvastanud komisjon esialgu dumpingut valimisse kaasatud India eksportivate tootjate rühmade puhul. Kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6 ei tuvastanud komisjon esialgu dumpingut valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate ega ka ühegi teise India eksportiva tootja puhul, sest koostööd tegevate India eksportivate tootjate eksport moodustab suure osa (ligikaudu 85 %) India koguekspordist liitu.

(108)

Vaatlusaluse perioodi alguses valmistas liidus samasugust toodet 24 tootjat. Neist neli lõpetas vaatlusaluse perioodi ajal tootmise ja seega jäi uurimisperioodil alles 20 tootjat. Neid käsitatakse Euroopa Liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(109)

Importijate ühendus väitis, et kuus liidu tootjat olid liidu tootjate nimekirjast välja jäetud. Kaebuse esitajad väitsid, et kaks neist tootjatest ei tootnud vaatlusalust toodet, üks tootja lõpetas oma äritegevuse enne vaatlusalust perioodi, ühe tootja toodang oli juba nimekirja lisatud ning ühe tootja kohta ei olnud kaebuse esitajatel täielikku teavet. Seda arvesse võttes lisasid kaebuse esitajad ühe tootja liidu tootjate nimekirja, mis väljendub eelmises põhjenduses nimetatud tootjate koguarvus.

(110)

Kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav (kaebus, valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud kontrollitud küsimustiku vastused ja kaebuse esitajatelt saadud kontrollitud andmed), tegi komisjon kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 360 000 tonni.

(111)

Nagu on märgitud põhjenduses 13, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab 48 % liidu kogutoodangust ja 43 % samasuguse toote kogumüügist liidus.

(112)

Eurostati impordiandmete, kaebuse esitajatelt saadud kontrollitud andmete ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud kontrollitud müügiandmete põhjal tegi komisjon kindlaks liidu tarbimise.

(113)

Liidu malmist toodete tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 3

Liidu tarbimine (tonnides)

(114)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil jätkuvalt 8 %. Malmist toodete turg sõltub nõudlusest, mida mõjutab peamiselt veevarustuse ja kanalisatsioonisektor, mis omakorda sõltub liidu üldisest majanduslikust arengust.

(115)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit malmist toodete importi tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 4 hinnata kumulatiivselt.

(116)

Kuna India puhul ei tuvastatud esialgu dumpingut, siis leidis komisjon, et selle impordi mõju ei saa hinnata koos Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordiga.

(117)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Seejärel võrreldi impordi turuosa kindlakstegemiseks impordimahtu liidu tarbimisega, mis on esitatud põhjenduses 113 esitatud tabelis 3.

(118)

Hiinast pärit malmist toodete import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordimaht (tonnides) ja turuosa

(119)

Hiinast pärit impordi maht liidu suunas kasvas vaatlusalusel perioodil 16 %. Pärast 24 % kasvu 2013.–2014. aastal vähenes 2015. aastal Hiinast pärit import püsivalt 4 % ja seejärel uurimisperioodil veel 4 %.

(120)

Samal ajal suurenes Hiinast pärit impordi turuosa liidus 21,7 %-lt 2013. aastal kuni 27,3 %-le uurimisperioodil.

(121)

Kaubanduskoda väljendas muret impordiandmete usaldusväärsuse üle. Ta väitis, et kaebuse esitajad on tuginenud Eurostati andmetele, mis ei vasta täielikult vaatlusaluse toote määratlusele.

(122)

Komisjon märgib, et kaebuse esitajad selgitasid oma kaebuses impordiandmeteni jõudmise meetodit, kasutades üksnes vaatlusaluse toote Eurostati andmeid. Usaldusväärsema meetodi ja teabe puudumisel tugines komisjon Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordimahu kindlakstegemisel sellele meetodile, kasutades Eurostati andmeid, kust olid välja jäetud äravoolukanalite restide andmed. Pealegi ei ole kaubanduskoda esitanud alternatiivseid andmeid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(123)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(124)

Hiinast liitu imporditud toodete keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 5

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

(125)

Hiinast pärit impordi keskmised hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 4 %. Pärast 15 % tõusu 2013.–2015. aastal langesid hinnad 2015. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal järsult 11 % võrra.

(126)

Arvestades, et andmed põhinevad impordistatistikal ja puudub üksikasjalik teave tootevaliku kohta, ei saa hindade muutumist pidada täiesti usaldusväärseks.

(127)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(128)

Komisjon võrdles hindu tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu kolme tootja käibest uurimisperioodil. Allalöömise marginaalid jäid vahemikku 35,4–42,7 %.

(129)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki majandustegureid ja -näitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(130)

Nagu on märgitud põhjenduses 12, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(131)

Kahju kindlaks tegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid.

(132)

Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, tööhõive, kasv, tootlikkus, dumpingumarginaalide suurusjärk ja taastumine varasemast dumpingust) kaebuse esitajatelt ja liidu tootjatelt saadud teabe alusel. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid.

(133)

Sõltumatute importijate ühendus väitis, et makromajanduslikud näitajaid osutavad heale ja stabiilsele olukorrale liidu tootmisharus tervikuna. Andmed kajastavad uuritava toote nõudluse üldist vähenemist Euroopas, kuid seda ei tohiks omistada Hiinast ja Indiast pärit impordile.

(134)

Komisjon kontrollis kaebuse esitajatelt saadud makromajanduslikke näitajaid. Andmed liidu tootmisharu kui terviku kohta põhinesid kaebuse esitajate ja toetavate tootjate tegelikel andmetel ning kinnitasid kaebuse esitajate hinnanguid ülejäänud liidu tootmisharule.

(135)

Selle alusel märkis komisjon, et makromajanduslikud näitajad on liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes tüüpilised.

(136)

Mikromajanduslikke näitajaid (keskmised ühiku müügihinnad, tööjõukulud, ühikukulu, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus) hindas komisjon kontrollitud andmete alusel, mille esitasid valimisse kaasatud liidu tootjad küsimustiku vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid.

(137)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(138)

Liidu tootmisharu tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil 4 %. Pärast väikest kasvu 2013.–2014. aastal vähenes 2015. aastal tootmismaht 7 % võrra ja jäi uurimisperioodi jooksul stabiilseks.

(139)

2014. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal toimunud vähenemist põhjustas tarbimise kahanemine, nagu on märgitud põhjenduse 113 tabelis 3, ning Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine.

(140)

Laekunud andmed liidu tootmisharu tootmisvõimsuse kohta näitavad tehnilist võimsust, mis tähendab seda, et maha on arvestatud tööstusharu poolt standardiks loetavad kohandamised seoses seadistamisele kulunud aja, hoolduse, takistuste ja muude tavapäraste tööseisakutega.

(141)

Selle põhjal vähenes tootmisvõimsus 2013. ja 2015. aasta vahel 5 %, millele järgnes väike 1 % kasv.

(142)

Arvestades, et tootmismaht ja tootmisvõimsus on mõlemad ligikaudu samal määral vähenenud, jäi tootmisvõimsuse rakendusaste vaatlusaluse perioodi vältel stabiilseks. Kokkuvõttes jäi tootmisvõimsuse rakendusaste vaatlusalusel perioodil väga madalaks.

(143)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(144)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 11 %.

(145)

Sarnaselt tootmismahu muutumisega põhjustas 2014. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal müügikoguse vähenemist tarbimise vähenemine liidu turul, nagu on selgitatud põhjenduses 113, ning Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine.

(146)

Hiinast pärit impordi suurenemine väheneva tarbimisega turul kahandas liidu tootmisharu turuosa 3 %.

(147)

Liidu tarbimine vähenes 2013. aasta ja uurimisperioodi vahel järk-järgult 8 % ehk 46 000 tonni võrra. Sellel vähenemisel on halb mõju liidu tootmisharu müügile, toodangukogusele ja tööhõivele.

(148)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(149)

Liidu tootmisharu vähendas vaatlusalusel perioodil tööhõivet 7 %. See oli tingitud tootmismahu 4 % vähenemisest, mida põhjustas nõudluse kahanemine ning Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine.

(150)

Hiina puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli miinimumtasemest märkimisväärselt suurem. Tegelike dumpingumarginaalide suurusjärgu mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades Hiinast pärit impordi mahtu ja hindu.

(151)

2005. aastal kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiinast pärit teatavate valandite impordi suhtes (4). Meetmed tühistati 2011. aasta septembris (5). Siinse uurimise käigus kogutud andmetest nähtub, et vaatlusalusel perioodil on dumping liidus taas esile kerkinud.

(152)

Valimisse kaasatud liidu kolme tootja kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad liidus

(153)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine müügihind on vaatlusalusel perioodil jätkuvalt vähenenud 5 %, samal ajal kui ühiku keskmine tootmiskulu on vähenenud 3 %.

(154)

Turuosa kahanemise pidurdamiseks ja Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordile vastu seismiseks pidid liidu tootjad oma müügihinda langetama. Hinnalangus ületab tootjate tootmiskulude vähenemist, mida põhjustas peamiselt tooraine hindade vähenemine vaatlusalusel perioodil.

(155)

Valimisse kaasatud liidu kolme tootja keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(156)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta kasvasid vaatlusalusel perioodil 3 %.

(157)

Valimisse kaasatud liidu kolme tootja laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Laovarud

(158)

Valimisse kaasatud liidu kolme tootja lõppvarude tase suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %. 2013.–2014. aastal toimunud suurenemist tingis tootmismahu kasv, samal ajal kui müük liidu turul vähenes.

(159)

Laovarude suurenemise peamiseks põhjuseks võib pidada seda, et kuigi liidu tootmisharu tootmismaht vähenes, vähenes müügimaht Hiina importijatele kaotatud turuosa tõttu kiiremini.

(160)

Valimisse kaasatud liidu kolme tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(161)

Selleks et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu kolme tootja kasumlikkus, esitas komisjon liidu sees sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(162)

Liidu tootmisharu kasum on viimase kümnendi jooksul järk-järgult vähenenud. Kui 2006. aastal oli liidu tootjate kasumlikkus ligikaudu 10 %, siis vaatlusaluse perioodi esimesel aastal oli see vaid 5,3 % ja vähenes vaatlusaluse perioodi vältel veelgi. Valimisse kaasatud kolme äriühingu kasumlikkus vähenes vaatlusalusel perioodil 41 %.

(163)

Selle negatiivse suundumuse on põhjustanud liidu tootmisharu müügikoguse vähenemine liidu turul hindadega, mis vähenesid vaatlusalusel perioodil kiiremas tempos kui tootmiskulud.

(164)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil 38 %. Pärast 2013.–2014. aastal toimunud 56 % vähenemist, mida mõjutas võrreldes 2013. aastaga tootmise suurenemine ja müügi vähenemine, paranes rahavoog 2015. aastal. Sellegipoolest jätkus uurimisperioodil samasugune negatiive suundumus, mida täiendas suhteliselt väike kahanemine.

(165)

Investeeringud on vara bilansiline netoväärtus. Investeeringud vähenesid 2013. ja 2015. aasta vahel stabiilselt 3 % võrra ning seejärel uurimisperioodil järsult 5 % võrra. Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenesid investeeringud kokkuvõttes 8 %. Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest, mis väljendab varade amortisatsiooni. See vähenes vaatlusalusel perioodil 12 %. Pärast 2013.–2015. aasta vahel toimunud stabiilset vähenemist, mida mõjutas müügi märkimisväärne kahanemine, paranes investeeringutasuvus mõnevõrra uurimisperioodil. Küll aga ei väljenda see näitaja kõige kõnekamalt liidu tootmisharu seisundit. Liidu tootmisharu varad on peaaegu täielikult amortiseerunud ja nende netoväärtus madal, tuues kaasa kunstlikult kõrge investeeringutasuvuse.

(166)

Liidu tootmisharu kesised majandustulemused 2013. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähendasid tema kapitali kaasamise võimet. Malmist tooteid valmistav tootmisharu on kapitalimahukas ja seda iseloomustavad märkimisväärsed korduvad investeeringud, mida tuleb teha iga 15–20 aasta möödudes tootmisprotsessides vajalike masinate uuendamiseks. Liidu tootmisharu tootmisrajatised vananevad kiiresti ning liidu tootmisharu vajab suuri ja pikaajalisi investeeringuid, et jätkata oma tegevust. Vaatlusaluse perioodi investeeringutasuvus ei ole piisav selliste märkimisväärsete investeeringute katmiseks.

(167)

Eespool nimetatud näitajate analüüsimisel selgub, et 2013. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenesid liidu tootmisharu tootmine (– 4 %) ja turuosa. Vaatlusaluse perioodi jooksul on tegevuse lõpetanud neli liidu valukoda.

(168)

Liidu tootjate kasumlikkus vähenes 2013. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu poole võrra, kukkudes väga madalale tasemele.

(169)

Peale selle muutusid vaatlusalusel perioodil negatiivselt ka teised kahjunäitajad, nagu tootmisvõimsus (– 4 %), liidu müügimaht (– 11 %) ja tööhõive (– 7 %).

(170)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(171)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas Hiinast pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid.

(172)

Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Kõnealused tegurid on import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootjate eksportmüük, nõudluse vähenemine, liidu tootjate vaheline konkurents, liidu tootmisharu juhtimine ning liidu turu väidetav killustatus.

(173)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga import lõi liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodil oluliselt alla ning hinna allalöömismarginaal varieerus vahemikus 35,4–42,7 %, mille tõttu vähenesid liidu tootmisharu turuosa ja kasum (5,3 %lt 2013. aastal 3,1 %ni uurimisperioodil). Kokkuvõttes vähenes liidu tootmisharu müügimaht 11 % ja turuosa 8 %, samal ajal kui Hiinast pärit impordi maht kasvas 16 %.

(174)

Liidu tootmisharu vaatlusperioodil kaotatud turuosa (2,1 %) on Hiinast pärit dumpinguhinnaga import oma turuosa suurendamisega (5,6 %) täielikult üle võtnud.

(175)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Import kolmandatest riikidest

(176)

Muudest riikidest kui Hiinast pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 27 % ehk 102 759 tonnilt 2013. aastal 75 471 tonnini uurimisperioodil. Nende turuosa vähenes 20 %. Enamik sellisest impordist pärineb Indiast (61 % uurimisperioodil). Kolmandate riikide import moodustab uurimisperioodil ligikaudu 34 % ja Indiast pärit import ligikaudu 21 % liidu koguimpordist.

(177)

Indiast pärit impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil 19 % ehk 37 917 tonnilt 2013. aastal ligikaudu 46 004 tonnini uurimisperioodil. India turuosa suurenes 30 %, jõudes 6,5 %lt 2013. aastal 8,5 %ni uurimisperioodil.

(178)

Vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas Hiina turuosa osaliselt liidu tootmise arvelt ja osaliselt muude riikide kui India arvelt, kuid samal ajal ei saa välistada, et India suurendas oma turuosa vähemalt osaliselt liidu turuosa vähenemise arvelt.

(179)

Peale selle lõid India impordihinnad uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad alla Hiina impordihindadega sarnasele tasemele (40 %lt 50 %ni). Tonnides arvestatuna olid Hiina impordihinnad vaatlusalusel perioodil keskmiselt kõrgemad kui India hinnad. Küll aga ei ole hinnavahe iseloomulik, sest India ja Hiina eksportijate tootevalikud on erinevad. India eksportis ELi peamiselt hallmalmi, Hiina aga kõrgtugevat malmi. Hallmalmi üsna suure rabeduse tõttu on hallmalmist toote valmistamiseks vaja rohkem materjali kui kõrgtugevast malmist toote valmistamiseks, et tulemus oleks võrreldav. Sellepärast on hallmalmist toode raskem ja selle hind on samalaadne vaatlusaluse toote ühiku hinnaga.

(180)

Kuna India importijad lõid liidu tootmisharu hinnad alla, siis on nad sellega tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju. Samas on nende maht ja turuosa palju väiksem (8,5 % turuosa uurimisperioodil võrreldes 27,3 % Hiina turuosaga). Eelkõige on Hiinast pärit impordi tase uurimisperioodil (147 186 tonni) palju märkimisväärsem ja kolm korda suurem kui Indiast pärit impordi tase (46 004 tonni). Seega ei kõrvaldanud Indiast pärit import põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel ega saanud liidu tootmisharule olulist kahju tekitada.

(181)

Eurostati andmete analüüsist selgub, et muudest riikidest kui Indiast ja Hiinast pärit impordi hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu uurimisperioodil kehtinud hindadest kõrgemale, samal ajal kui impordimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 55 % (64 843 tonnilt 29 468 tonnini) (6). Seega ei saanud kõnealune import liidu tootmisharu kahjustada.

(182)

Samuti analüüsis komisjon kumulatiivselt muudest riikidest kui Hiinast pärit importi. Impordimaht vähenes 27 % ning keskmine hind tõusis 39 % ja oli Hiina impordihindadega võrreldes palju kõrgem. Seega ei kõrvaldanud muudest riikidest kui Hiinast pärit import põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel ega saanud liidu tootmisharule olulist kahju tekitada.

(183)

Valimisse kaasatud liidu kolme tootja ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditulemus

(184)

Seotud ja sõltumatutele klientidele suunatud liidu tootjate ekspordi maht ja väärtus suurenesid vaatlusalusel perioodil. Sõltumatutele klientidele suunatud ekspordi keskmine ühikuhind on jätkuvalt palju kõrgem kui Hiina impordi keskmine ühikuhind. Liidu tootmisharu eksportmüük ei ole seega liidu tootmisharu kehvale kasumlikkusele ja tootmisvõimsusele kaasa aidanud. Selle põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu eksport ei aidanud tekkinud kahjule kaasa.

(185)

Importijate ühendus väitis, et väidetava liidu tootmisharule tekkinud kahju põhjustas peamiselt liidu ekspordi oluline vähenemine vaatlusalusel perioodil.

(186)

Komisjon märkis, et importijate ühenduse väide tugines Eurostati andmetele. Nagu on selgitatud põhjenduses 36, on vaatlusalune toode märgitud Eurostatis ex-koodiga ja seega ei hõlma Eurostati andmed vaatlusaluse toote määratlust.

(187)

Liidu tootjatelt saadud kontrollitud andmed näitasid uuritava toote ekspordimahu kasvamist, nagu on näidatud põhjenduse 183 tabelis 14.

(188)

Importijate ühendus ei ole esitanud põhjendusi valimisse kaasatud äriühingutelt saadud kontrollitud andmete vaidlustamiseks ning see väide lükati seetõttu tagasi.

(189)

Importijate ühendus väitis, et liidu tootmisharule tekkinud kahju on seotud ehitus- ja tsiviilehitusturgudega, mis ei ole majanduskriisist veel täielikult taastunud. Samuti on liidu tootmisharule tekitanud probleeme ebakindlad väljavaated, mis kaasnevad Ühendkuningriigi väljumisega liidust. Küll aga ei esitanud importijate ühendus oma väidete toetuseks vaieldamatuid tõendeid.

(190)

Peale selle väitsid India tootmisharu esindajad, et esialgu ei esitanud kaebuse esitajad tõendeid otsese seose kohta liidu tootjate Aco, Dois Portos ja EJ Access Systems valukodade sulgemise ning Hiinast ja Indiast pärit väidetava dumpinguhinnaga impordi tekitatud surve vahel. Sulgemised langesid aga kokku Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemise ning liidu tootmisharu turuosa, hindade ja kasumlikkuse vähenemisega.

(191)

Komisjon märkis, et vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tarbimine 8 %, samal ajal kui liidu tootmisharu müük vähenes 11 % ning Hiina dumpinguhinnaga import suurenes 16 %. Seega järeldab komisjon, et isegi kui nõudluse vähenemine oleks uurimisperioodil saanud liidu tootmisharule kahjulikku mõju avaldada, ei suutnud see siiski kõrvaldada põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju vahel. Seetõttu lükkas komisjon need väited tagasi.

(192)

Importijate ühendus väitis, et liidu tootmisharule tekkinud kahju on tingitud Ida-Euroopa liikmesriikide tootjate põhjustatud konkurentsist liidus, mille tulemusel on tekkinud kahju Lääne-Euroopa liikmesriikide tootjatele.

(193)

Kaebuse esitajad vaidlesid sellele vastu, väites, et Kesk- ja Ida-Euroopa tootjad ei ole eriti Lääne-Euroopa liikmesriikidega konkureerinud, sest sealne turg ei ole Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu suurt huvi pakkunud.

(194)

Komisjon täheldas, et liidu siseselt kauplevad malmist toodetega nii Kesk-/Ida- kui ka Lääne-Euroopa liikmesriigid. Liidusisene kauplemine on vaatlusalusel perioodil olnud stabiilne ega saanud seega vaatlusalusel perioodil kahju tekkimisele kaasa aidata. Seepärast lükati see väide tagasi.

(195)

Importijate ühendus väitis, et liidu tootmisharu kehvem seisund on tingitud juhtide ebatõhusatest otsustest ning vähesest investeerimisest teadus- ja arendustegevusse.

(196)

Importijate ühendus ei esitanud oma väidete toetuseks tõendeid. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(197)

Kaubanduskoda väitis, et müüdud tooteliikide vahel on liikmesriikide geograafilisest asukohast olenevalt olulised erinevused, mis on peamiselt seotud hallmalmist ja kõrgtugevast malmist toodete erinevustega. Liikmesriikide kliendid tunduvad neid kahte toodet tarbivat järjepidevalt. Liidu tootmisharu on jagunenud hallmalmi ja kõrgtugeva malmi tootmise vahel ning Hiinast imporditud tooted on tehtud peamiselt kõrgtugevast malmist, Indiast pärit tooted aga põhiliselt hallmalmist. Selle kohta tõstatas küsimuse ka India tootmisharu.

(198)

Kaubanduskoda väitis, et kahju, mis on tekkinud liikmesriigile, kus müüakse peamiselt hallmalmist tooteid, ei saa omistada Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordile, sest nende vahel ei ole konkurentsi.

(199)

Komisjon märkis, et liidu turg on ühtne turg, kus kehtivad üleeuroopalised reeglid ja riiklikud standardid ning toimub liidusisene kaubandus ja impordi sissevool. Kuigi on võimalik, et esineb eelistusi hall- ja kõrgtugevast malmist toodete valikul, ei põhine müük ja tootmine üksnes malmiliigil. Mõlematel liikidel on sama lõppkasutus ja neid saab omavahel asendada. Komisjon käsitles seega hall- ja kõrgtugevast malmist tooteid omavahel asendatavatena.

(200)

Kaubanduskoda väitis samuti, et osa liidu tootmisharust on spetsialiseerunud mittestandardsete toodete valmistamisele ja müügile. Import ei hõlma mittestandardseid tooteid ja selliste toodetega seotud kahju ei saa omistada Hiinast või Indiast pärit impordile.

(201)

Komisjon kasutas toodete liigitamise süsteemi, mis võimaldas võrrelda imporditud tooteid liidu tootmisharus toodetud samasuguste toodetega. Seega võetakse kahju määramisel arvesse toodete vahelisi erinevusi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(202)

Uurimise käigus tehti kindlaks põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud olulise kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(203)

Komisjon selgitas välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust.

(204)

Esialgu ei leitud, et põhjusliku seose oleksid kõrvaldanud teised kindlaks tehtud tegurid, nagu import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootjate eksportmüük, nõudluse vähenemine, liidu tootjate vaheline konkurents, liidu tootmisharu juhtimine ning liidu turu väidetav killustatus, isegi kui võtta arvesse nende võimalikku kombineeritud mõju.

(205)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon kõnealuses etapis järelduse, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjus oli Hiinast pärit dumpinguhinnaga import ning et teised tegurid ei kõrvaldanud seda põhjuslikku seost ei eraldi ega koos vaadelduna.

(206)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole praegusel juhul meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(207)

Liidu tootmisharu koosneb nii suurtest, väikestest kui ka keskmise suurusega ettevõtetest ning samasuguse tootega seotud töötajate arv oli vaatlusalusel perioodil ligikaudu 3 000. Tootmisharu asub peamiselt Belgias, Hispaanias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ühendkuningriigis ning vähesel määral ka Horvaatias, Itaalias, Madalmaades, Poolas, Rootsis, Sloveenias, Soomes ja Tšehhi Vabariigis.

(208)

Uurimise käigus tegid koostööd kaheksa liidu tootjat (kellest kaks on omavahel seotud). Ükski teadaolevatest tootjatest ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu on näha punktis 4.4.4 esitatud kahjunäitajate analüüsist alates vaatlusaluse perioodi algusest, koges kogu liidu tootmisharu olukorra halvenemist ja negatiivset mõju, mida põhjustas dumpinguhinnaga import.

(209)

Komisjon eeldab, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega taastatakse liidu turul õiglased kauplemistingimused, lõpetades nii hinnalanguse ning võimaldades liidu tootmisharul võita tagasi kaotatud turuosa. Selle tulemusena läheneks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks vajalikuks.

(210)

Liidu tootmisharu on dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Komisjon tuletab meelde, et enamik kahjunäitajaid oli alates vaatlusaluse perioodi algusest negatiivse suundumusega. Oluliselt olid mõjutatud eelkõige valimisse kaasatud liidu tootjate finantstulemustega seotud kahjunäitajad, nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus.

(211)

Seepärast on oluline, et taastataks hinnatase, mis võimaldab kõigil tootjatel tegutseda liidu turul õiglastel kauplemistingimustel. Kui meetmeid ei võeta, tundub väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik ja finantsolukord halveneb veelgi.

(212)

Seetõttu teeb komisjon esialgse järelduse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldab liidu tootmisharul kahjustava dumpingu mõjudest toibuda.

(213)

Nagu on viidatud põhjenduses 21, tegid uurimise käigus koostööd 28 importijat, kellest 19 kuulusid põhjenduses 7 nimetatud importijate ühendusse ja kellest kolm kaasati valimisse. Koostööd tegevate importijate impordi maht moodustas 62 % Hiinast ja Indiast pärit impordist. Valimisse kaasatud kolme importija impordi maht moodustab 42 % kõigi koostööd tegevate importijate impordist. Kõik kolm valimisse kaasatud importijat koos teiste importijate ühenduse liikmetega on meetmete kehtestamise vastu.

(214)

Importijate ühendus väitis, et dumpinguvastaste meetmete võtmine ei oleks liidu huvides, sest see moonutaks konkurentsi liidu turul ja takistaks vaatlusaluse toote importimist liitu, arvestades et lõviosa liitu suunatud impordist on pärit Hiinast ja Indiast.

(215)

Kaebuse esitajad vaidlesid selle väitele vastu ja märkisid, et dumpinguvastaste meetmete võtmine aitaks taastada liidus hinnataseme, mis tagaks ausa konkurentsi, ilma et turg sulgetaks Hiinast või Indiast pärit impordile või et mõni liidu tootja saavutaks liidu turul valitseva seisundi.

(216)

Importijate ühendus väitis, et sõltumatud importijad seisavad juba praegu silmitsi olukorraga, kus liidu tootjate vertikaalse integratsiooni tõttu on raske hankida vaatlusalust toodet liidu turul piisavas koguses, ning dumpinguvastaste meetmete võtmine halvendaks olukorda veelgi.

(217)

Komisjon leidis, et liidu tootmisharu müüb sõltumatutele turustajatele ega ole vertikaalselt integreeritud, nagu seda väitis sõltumatute importijate ühendus. Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste on praegu madal ja umbes 10 % impordist on pärit muudest riikidest kui Hiinast ja Indiast, mis tähendab, et importijad võiksid üle minna liidu tootmisele või muule impordile. Seda arvesse võttes leiab komisjon, et kaebuse esitajad võiksid suurema nõudluse rahuldamiseks kasutada ära varustuskindlust.

(218)

Importijate ühingu sõnul on enamik sõltumatuid importijaid väiksed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellel on vähene võime kohandada oma äriühingut dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele.

(219)

Komisjon hindas nii importijate kui ka kaebuse esitajate väiteid ja järeldas, et praeguste andmete põhjal lisavad importijad liidule mõningat väärtust ning nad ei suudaks dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega toime tulla ilma hindu tõstmata. Komisjon võrdles importijate ja liidu tootmisharu keskmisi müügihindu ja järeldas, et hindade tõstmiseks on ruumi.

(220)

Kuigi importijad väitsid, et neil on raske üle minna alternatiivsetele tarneallikatele valuvormide ja sertifikaatide maksumuse tõttu, leidis komisjon, et see on siiski võimalik järgmisel põhjusel. Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste on 54 % ning paistab, et India, kelle puhul dumpingut esialgu ei tuvastatud, toodab üha enam kõrgtugevat malmi ja on seega üks võimalikest tarneallikatest peale teiste riikide nagu Türgi ja Norra.

(221)

Komisjon leidis, et tööhõives on importijate osakaal väike. Kui kolm valimisse kaasatud liidu tootjat annavad tööd ligikaudu 1 200 inimesele, on kahel valimisse kaasatud Hiinast importival importijal võimalik vaatlusaluse tootega seostada alla 100 inimese.

(222)

Komisjon järeldas praeguses etapis olemasoleva teabe põhjal, mida on tal kavas kontrollida pärast esialgsete meetmete kehtestamist, et meetmete tõenäoline mõju sõltumatutele importijatele ei ole oluline ega kaalu üles meetmete head mõju liidu tootmisharule.

(223)

Vaatlusaluse toote põhilised lõppkasutajad on avalike teenuste pakkujad. Kasutajate jaoks moodustab vaatlusaluse toote kulu suuremate taristuprojektide raames sageli ainult väikse osa.

(224)

Importijate ühendus väljendas kartust, et dumpinguvastased meetmed toovad endaga kaasa hinnatõusu tarbijatele, kes on peamiselt avalik-õiguslikud asutused. Kuid lõppkasutajad ei saa tugineda omahinnast madalamatele hindadele liidu tootmisharu arvelt.

(225)

Endast ei andnud teada ükski kasutajate ega tarbijate ühendus. Arvestades nimetatud isikute koostööst keeldumist, järeldas komisjon, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei mõjuta põhjendamatult nende olukorda.

(226)

Ülaltoodu põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjuseid selle kohta, et Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordile ajutiste meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

(227)

Komisjoni järelduste põhjal dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import Hiinast ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju. Kuna India puhul ei tuvastatud dumpingut, siis ei kehtestata India suhtes esialgseid meetmeid, kuid uurimine jätkub lõplike järelduste tegemiseni.

(228)

Meetmete ulatuse kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharu kantud kahju.

(229)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi tootmisharu saaks sektoris mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(230)

Selleks et määrata kindlaks kasum, mida võiks usutavasti saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, võttis komisjon arvesse sõltumatutele klientidele suunatud müügist saadud kasumit, millega määratakse kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldav tase.

(231)

Taotletavaks kasumimarginaaliks seati esialgu 5,3 %, võttes arvesse 2013. aastal sõltumatutele klientidele suunatud müügist saadud kasumit. Kuna dumpinguhinnaga import kasvas 2014. aastal ja muutus seejärel stabiilseks, ollakse seisukohal, et 2013. aasta kasumitase kajastab kasumit, mida võiks usutavasti saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Seejärel tegi komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks ja mida kohandati impordikulude ja tollimaksude võrra, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdluse tulemusena saadud vahe väljendati protsendina kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(232)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase muude koostööd tegevate äriühingute ja kõigi teiste äriühingute puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt põhjendused 94–98).

(233)

Hiinast pärit malmist toodete impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 esitatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahju kõrvaldamist võimaldavaid tasemeid ja dumpingumarginaale. Tollimaksu summa peaks vastama dumpingutasemele või kahju kõrvaldamist võimaldavale tasemele, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(234)

Eespool öeldu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(235)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks kõnealuse uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute kõnealuse uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit Hiinast ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõikide teiste äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohi kohaldada ühtegi individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(236)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (7). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimevahetuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(237)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, tuleks kõigile muudele äriühingutele kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(238)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(239)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

—

maapinnal või maapinna all asuvate süsteemide ja/või nende avade katmiseks ning

—

maapinnal või maapinna all asuvatele süsteemidele juurde pääsemiseks ja/või nende vaatlemise võimaldamiseks.

—

äravoolukanalite restid, mis kuuluvad standardi EN 1433 alla ja mida kasutatakse polümeerist, plastist või betoonist äravoolukanalite osana, mis võimaldab pinnaveel voolata äravoolukanalisse;

—

tuletõrjehüdrandid.

a)

taotleda nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille alusel käesolev määrus on vastu võetud;

b)

esitada komisjonile oma kirjalikke märkusi ning

c)

taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.