EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62020CN0492
Case C-492/20: Request for a preliminary ruling from the Sąd Najwyższy (Poland) lodged on 25 September 2020 — W.Ż. v K.Z., Skarb Państwa — Sąd Najwyższy
Kohtuasi C-492/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 25. septembril 2020 – W. Ż.versus K. Z., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy
Kohtuasi C-492/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 25. septembril 2020 – W. Ż.versus K. Z., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy
ELT C 44, 8.2.2021, p. 15–16
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
8.2.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 44/15 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 25. septembril 2020 – W. Ż.versus K. Z., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy
(Kohtuasi C-492/20)
(2021/C 44/21)
Kohtumenetluse keel: poola
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Sąd Najwyższy
Põhikohtuasja pooled
Hageja: W. Ż.
Kostjad: K. Z., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas ELTL artiklit 279 ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 ja artikli 19 lõikega 1 ning Euroopa Kohtu 8. aprilli 2020. aasta määruse kohtuasjas C-791/19 R: komisjon vs. Poola resolutsiooni punkti 1 esimese ja teise taandega tuleb tõlgendada nii, et prokurör ei saa enne otsuse tegemist kohtuasjas C-791/19 R nõuda, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamise asja toimik antaks üle Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższegole (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium), sest 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 3 punkti 5, artikli 27 ja artikli 73 § 1 kohaldamine on peatatud? |
2. |
Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes ELL artikliga 2 ja artikli 4 lõikega 3 ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes arutab liikmesriigi kohtu kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamist selle alusel, et ametisse nimetamise menetluses esines olulisi puudusi, on kohustatud määrama ajutised meetmed ja keelama sellises kohtuasjas kostjal kohtuotsuste tegemise kõigis teistes liidu õigusega hõlmatud kohtuasjades, sest sellise kohtuniku tehtud toimingud või vastu võetud kohtuotsused võivad olla kehtetud, ja keelama teistel asutustel anda sellisele kostjale arutamiseks kohtuasju või määrata teda kohtu koosseisudesse? |
3. |
Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et:
|
4. |
Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes ELL artikliga 19 ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet ja ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi põhiseadusliku identiteedi mõiste sisu kohtusse pöördumise õigusega seotud ulatuses saab liikmesriigi kõrgeima astme kohtu jaoks siduval viisil määratleda ainult dialoogi raames, mida kõnealune kohus või liikmesriigi teised kohtud (näiteks konstitutsioonikohus) peavad Euroopa Kohtuga, kasutades eelotsusemenetlust? |
5. |
Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumise õiguse üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus lükkab tagasi toimiku üleandmise taotluse, kui sellise taotluse on esitanud isik, kes on kohtuniku ametisse nimetatud liikmesriigi õigusnormide alusel ja asjaoludel, mille puhul moodustatud kohus ei vasta iseseisvuse ja sõltumatuse nõudele ega ole seaduse alusel moodustatud kohus, ilma et eelnevalt oleks vajalik läbi viia menetlus, millele on viidatud kohtuasja C-508/19 eelotsuse küsimuses või Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsuses kohtuasjades C-585/18, C-624/18 ja C-625/18: A.K. jt? |