52010PC0061

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 24.2.2010

KOM(2010) 61 lõplik

2010/0039 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) asutamise kohta

{SEK(2010) 149}{SEK(2010) 150}

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek sisaldab nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2004 (Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta) muudatusi, mis on vajalikud, et tagada selle agentuuri (Frontex) selgelt määratletud ja nõuetekohane toimimine lähiaastatel. Arvestades tehtud hindamisi ja praktilisi kogemusi, on ettepaneku eesmärk kohandada määrust, et selgitada agentuuri volitusi ja kõrvaldada tuvastatud puudused.

Üldine taust

Agentuur Frontex loodi 2004. aastal ja hakkas tööle 2005. aastal. Vastavalt Haagi programmile võttis komisjon 13. veebruaril 2008 vastu teatise (Aruanne Frontexi tegevusele antud hinnangu ja tema tulevase arengu kohta, KOM(2008) 67 (lõplik)) ja sellele lisatud mõjuhinnangu.

Teatises anti soovitusi lühikeseks ja keskmiseks tähtajaks ning esitati ideid agentuuri arengu kohta pikemas perspektiivis.

2008. aasta teatise kiitis heaks nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament, kes nõustusid komisjoni hinnanguga, et agentuur on alates selle loomisest olnud väga edukas, ja kutsusid üles agentuuri veelgi tugevdama. Hiljem on seda ambitsiooni kajastatud mitmetes nõukogu ja Euroopa Ülemkogu järeldustes, sisserände- ja varjupaigapaktis ning Stockholmi programmis, mille võttis vastu Euroopa Ülemkogu oma 10.–11. detsembril 2009 toimunud kohtumisel, kus kutsuti üles agentuuri tugevdama, sealhulgas agentuuri õigusliku raamistiku läbivaatamise kaudu. Seega on agentuuri rolli üle Euroopa Liidu integreeritud piirihalduses ja agentuuri üldise arengu üle saavutatud märkimisväärne institutsioonidevaheline konsensus.

Lisaks eespool nimetatud komisjoni aruandele Frontexi tegevusele antud hinnangu ja tema tulevase arengu kohta korraldati 2008. aastal Frontexi määruse artikli 33 kohaselt sõltumatu hindamine. Hindamise tulemuste põhjal esitas agentuuri haldusnõukogu komisjonile mitu agentuuri õigusliku aluse muutmist käsitlevat soovitust.

Käesolev ettepanek sisaldab nii kõiki 2008. aasta teatises esitatud kui ka haldusnõukogu soovitusi, milles käsitletakse agentuuri õigusliku raamistiku läbivaatamist, välja arvatud soovitused, mida on kirjeldatud mõjuhinnangus.

Kehtivad õigusnormid

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, 11. juuli 2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses ning reguleeritakse külalisametnike ülesandeid ja volitusi.

Nõukogu otsus 2005/358/EÜ, 26. aprill 2005, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asukoha määramise kohta

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

Teatise järelmeetmeid arutati põhjalikult nõukogus ja Euroopa Parlamendis. Ka kodanikuühiskond ja akadeemilised ringkonnad korraldasid Euroopa Liidu sisserändepoliitika raames arutelusid agentuuri rolli üle.

Agentuuri haldusnõukogu kohtumiste raames toimusid korrapärased arutelud ja vahetati teavet liikmesriikidega. Agentuur on pidevalt andnud oma tegevusest aru haldusnõukogus, institutsioonides ja mitmetes õigusliku alusega ettenähtud aruannetes. Lisaks on peetud konsultatsioone agentuuriga seotud küsimustega tegelevate komisjoni ametnike ja nende agentuuris töötavate kolleegide vahel.

10. septembril 2009 korraldas agentuur koos Austria ametiasutustega Austrias Badenis haldusnõukogu liikmetele ja esindajatele komisjoni juhitava seminari agentuuri õigusliku raamistiku läbivaatamise kohta. Komisjon konsulteeris liikmesriikidega ka sisserände- ja varjupaigakomitee 5. oktoobril 2008. aastal toimunud koosolekul.

Mõju hindamine

Koostatud on mõjuhinnang (komisjoni talituste töödokument SEK(2010) 149). Võimalusi hinnati järgmiste üksikküsimuste raames, mis vastavad agentuuri peamistele eesmärkidele ja tegevusvaldkondadele:

- läbi vaadata kehtivad sätted tehniliste seadmete kasutamise kohta ühisoperatsioonides, sealhulgas mehhanismid seadmete andmiseks liikmesriikide poolt;

- mehhanismid, et parandada piirivalvurite kättesaadavust ühisoperatsioonideks;

- läbi vaadata agentuuri ülesanded operatsioonide ettevalmistamises, koordineerimises ja elluviimises, sealhulgas ülesannete jagunemine agentuuri ja liikmesriikide vahel;

- laiendada agentuuri volitusi kolmandate riikidega tehtava piirihaldusalase koostöö valdkonnas;

- anda agentuurile volitused koguda ja töödelda isikuandmeid;

- läbi vaadata agentuuri tagasisaatmisoperatsioonide alased volitused;

- anda agentuurile volitused osaleda liikmesriikide piirihaldusalase tegevuse hindamises.

Poliitikavõimalusi hinnati järgmiste kriteeriumide alusel:

- kas võimalus aitab kaasa tuvastatud puuduste kõrvaldamisele, st asjaomaste eesmärkide senisest paremale saavutamisele?

- kas võimalusega kaasneb mõju kolmandatele riikidele?

- kas võimalusega kaasneb mõju agentuuri või liikmesriikide eelarvele?

- milline on võimalik mõju põhiõigustele?

Mõjuhinnangu eelistatud võimalus koosneb järgmiste võimaluste ühendamisest:

- läbivaadatud mehhanism, mille kohaselt on liikmesriikidel kohustus anda seadmeid ning lisaks sellele omandab või rendib agentuur vajaduste ja kulude analüüsi alusel ka ise endale järk-järgult seadmeid;

- läbivaadatud mehhanism, mille kohaselt on liikmesriikidel kohustus anda inimressursse ja millega luuakse ka piirivalvurite reserv, kuhu kuuluvad liikmesriikidest agentuuri juurde poolalaliselt määratud riiklike ekspertide staatuses olevad piirivalvurid;

- anda agentuurile ühisoperatsioonide elluviimiseks kaaskorraldaja roll ning ette näha eeskirjad, milles käsitletakse operatiivkava, hindamist ja intsidentidest teatamist ning mida agentuur peab järgima;

- lubada agentuuril kolmandates riikides rahastada ja ellu viia tehnilise abi projekte ning lähetada sinna kontaktametnikke;

- anda agentuurile piiratud volitused töödelda isikuandmeid, mis on seotud võitlusega ebaseaduslikku sisserännet organiseerivate kuritegelike võrgustike vastu, tingimusel et selliste isikuandmete töötlemine, mida teostab agentuur, on agentuuri ülesandeid arvestades seaduslik, vajalik ja proportsionaalne;

- anda agentuurile ühiste tagasisaatmisoperatsioonide elluviimises koordineeriv roll;

- anda agentuurile volitused analüüsida liikmesriikide operatiivriske ja -nõudeid.

Mõju hindamise komitee 8. detsembri 2009. aasta ja 11. jaanuari 2010. aasta arvamustele tuginedes vaadati mõjuhinnang põhjalikult läbi, eriti sellistes aspektides nagu probleemi olemus ja lähtestsenaarium, üldised eesmärgid ja tegevuseesmärgid, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet käsitlevad osad ning kulud.

Käesolev õigusakti ettepanek sisaldab täielikult eelistatud võimalust, välja arvatud selles osas, et agentuurile ei anta piiratud volitusi töödelda isikuandmeid, mis on seotud võitlusega ebaseaduslikku sisserännet organiseerivate kuritegelike võrgustike vastu. Komisjon on küll seisukohal, et kõiki võimalusi tugevdada võitlust rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu tuleks uurida, kuid ta eelistab käsitleda isikuandmete küsimust teabevahetuse üldstrateegias, mis esitatakse hiljem sellel aastal, võttes seejuures arvesse analüüsi, mille raames otsitakse võimalusi edendada justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutuste koostööd, nagu on ette nähtud Stockholmi programmis.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kokkuvõte

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2004 kõige olulisemates kavandatud muudatustes on kajastatud mõjuhinnangus eelistatud võimalust. Võttes arvesse haldusnõukogu soovitusi, tehakse ka mitmeid väikeseid, peamiselt haldusega seotud muudatusi ja lisatakse uued standardsätted, mis sisalduvad muudes komisjoni ettepanekutes, millega luuakse uusi ameteid.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 74 ja artikli 77 lõike 1 punktid b ja c.

Käesoleva ettepanekuga muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004, millega asutatakse agentuur Frontex ning mida on 2007. aastal muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 863/2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks. Mõlema määruse aluseks on Euroopa Ühenduse asutamislepingu samaväärsed sätted, st artikli 62 lõike 2 punkt a ja artikkel 66.

Subsidiaarsuse põhimõte

Artikli 74 kohaselt võtab nõukogu „meetmeid liikmesriikide pädevate talituste vahelise ning samuti nende talituste ja komisjoni vahelise halduskoostöö tagamiseks käesolevas jaotises käsitletavates valdkondades”.

Artikli 77 lõike 1 punktidega b ja c antakse Euroopa Liidule õigus töötada välja poliitika, mille eesmärk on tagada isikute kontrollimine ja tõhusa valve teostamine välispiiride ületamisel ning kehtestada järk-järgult välispiiride integreeritud haldamissüsteem.

Käesolev ettepanek kuulub nimetatud sätetega kehtestatud piiridesse ja selles austatakse eelkõige aluslepingus sätestatud jagatud pädevust, mille kohaselt jäävad liikmesriigid vastutama oma välispiiri kontrollimise eest. Nimelt on käesolev ettepanek kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt võivad külalisametnikud agentuuri koordineeritud operatsioonide raames täita oma ülesandeid ja kasutada volitusi üksnes vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurite korralduste alusel ja üldreeglina nende juuresolekul. Schengeni piirieeskirjade kohaseid otsuseid sisenemiskeelu kohta teevad üksnes vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurid. Selles küsimuses ei anta agentuurile otsustusõigust.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on arendada edasi operatiivkoostöö integreeritud haldust, järgides kehtivatest sätetest tulenevaid piiranguid. Liikmesriigid ei suuda seda eesmärki üksi piisaval määral saavutada.

Proportsionaalsuse põhimõte

Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 on sätestatud, et ELi meetmed ei või minna aluslepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. ELi meetme jaoks valitud vorm peab võimaldama ettepanekuga saavutada soovitud eesmärki ja meetme võimalikult tõhusat rakendamist.

Määruse muudatustega arendatakse edasi Schengeni acquis ’d, sest nendega reguleeritakse võitlust ebaseadusliku sisserände organiseerimise vastu, ning tagatakse liikmesriikide asjaomaste valitsusasutuste, samuti selliste asutuste ja komisjoni vaheline koostöö. Seepärast on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: määrus.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased, sest käesoleva ettepanekuga muudetakse määrust.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanekuga muudetakse kehtivat määrust Euroopa agentuuri volituste ja toimimise osas. Agentuurile eraldatud toetust makstakse juba praegu Euroopa Liidu eelarvest.

5. TÄIENDAV TEAVE

Aluslepingutele lisatud mitmete protokollide ja kolmandate riikidega sõlmitud ühinemislepingute mõju

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotis, mistõttu kohaldatakse Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani seisukohta käsitlevates protokollides ning Schengeni protokollis sätestatud muutuvat geomeetriat. Ettepanek põhineb Schengeni acquis ’ sätetel. Seega tuleb arvesse võtta järgmist, mitmete protokollidega seotud mõju:

Ühendkuningriik ja Iirimaa

Ühendkuningriik ja Iirimaa ei osale käesolevas määruses ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Schengeni acquis ’d käsitleva protokolli artikli 4 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes) artikli 8 lõike 2 kohaselt.

Taani

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt ei osale Taani nõukogus ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaste meetmete võtmisel.

Käesolev ettepanek põhineb Schengeni acquis ’ sätetel ning Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 4 kohaselt otsustab Taani kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on teinud ELi toimimise lepingu nimetatud osa alusel otsuse Schengeni acquis ’ sätetel põhineva ettepaneku või algatuse kohta, kas ta rakendab seda otsust oma siseriiklikus õiguses.

Island ja Norra

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev ettepanek endast Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis ’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)[1] tähenduses.

Šveits

Šveitsi puhul kujutab käesolev ettepanek endast Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[2] tähenduses.

Liechtenstein

Liechtensteini puhul kujutab käesolev ettepanek endast Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[3] tähenduses.

Põgus kokkuvõte kavandatud muudatustest

Artikkel 1. Agentuuri asutamine

- Selgitatakse õiguslikku raamistikku, milles agentuur tegutseb.

Artikkel 1a. Mõisted

- Selgitatakse mõistet „vastuvõttev liikmesriik”;

- kasutusele võetakse mõiste „Frontexi ühised toetusrühmad”;

- lisatakse mõiste „tehnilised seadmed” määratlus.

Artikkel 2. Peamised ülesanded

- Lõike 1 punkt c: laiendatakse riskianalüüsiga seotud töövaldkonda;

- lõike 1 punkt d: tugevdatakse uuringutega seotud tegevust;

- lõike 1 punkt f: lisatakse võimalus koordineerida ühiseid tagasisaatmisoperatsioone;

- lõike 1 punkt h: uus ülesanne, mis on seotud IT-süsteemide arendamise ja haldamisega;

- lõike 1 punkt i: uus ülesanne, mis on seotud abi osutamisega Euroopa piiride valvamise süsteemile (EUROSUR);

- lõige 1a: ühisoperatsioonides, ühistes tagasisaatmisoperatsioonides või muudes operatsioonides osalevad töötajad peavad olema läbinud põhiõiguste alase asjakohase koolituse;

- lõike 2 kolmas taane: kehtestatakse aruandlusmehhanism, mille raames teavitatakse haldusnõukogu liikmesriikide operatiivtegevusest kolmandate riikidega.

Artikkel 3. Välispiiril korraldatavad ühisoperatsioonid ja katseprojektid

- lõige 1: kehtestatakse kohustus koostada operatiivkava ja teostada enne seda riskianalüüs ning agentuurile antakse võimalus lõpetada operatsioone, kui tingimusi enam ei täideta;

- lõige 2: agentuurile kehtestatakse kohustus luua piirivalvurite reserv;

- lõige 4: kehtestatakse kohustus edastada operatsioonide hindamise aruanded 60 päeva jooksul pärast operatsiooni lõppu haldusnõukogule;

- lõige 5: võimalus anda senisest suuremat rahalist toetust.

Artikkel 3a. Ühisoperatsioonide ja katseprojektide korralduslikud aspektid (uus)

Lisatakse uus artikkel, mille lõikes 1 nähakse ette iga operatsiooni jaoks koostatavale kohustuslikule operatiivkavale esitatavad üldtingimused. Selles artiklis käsitletakse operatiivkava sisu ja koostisosasid, asjaomaseid ülesandeid ja kohustusi, rühmade koosseisu, korraldusi ja kontrolli, teavitussüsteemi, st hindamist ja intsidentidest teatamist, tehnilisi seadmeid ja kohaldatavat jurisdiktsiooni.

Lõigetes 2 ja 3 kehtestatakse agentuuri ja taotluse esitanud liikmesriigi kohustus leppida kokku operatiivkavas ja agentuuri kohustus tagada kõikide korralduslike aspektide operatiivne rakendamine.

Artikkel 3b. Frontexi ühiste toetusrühmade koosseis ja lähetamine (uus)

Lisatakse uus artikkel, milles sätestatakse järgmine:

lõige 1: Frontexi ühiste toetusrühmade käsutusse antavate piirivalvurite profiilile ja arvule esitatavad üldtingimused;

lõige 2: agentuuri kohustus anda Frontexi ühiste toetusrühmade jaoks inimressursse;

lõige 3: liikmesriikide kohustus teha piirivalvurid lähetuseks kättesaadavaks;

lõige 4: rühmade liikmete kohustus austada oma ülesannete täitmisel täielikult põhiõigusi ja inimväärikust;

lõige 5: suhtlus Frontexi ühiste toetusrühmade küsimuses toimub riiklike kontaktpunktide kaudu;

lõige 6: agentuuri kohustus nimetada kontaktametnik Frontexi ühise toetusrühma liikmete lähetuskohta;

lõige 7: agentuuri kohustus katta Frontexi ühistes toetusrühmades osalevate liikmesriikide piirivalvuritega seotud kulud.

Artikkel 4. Riskianalüüs

Liikmesriikidele kehtestatakse kohustus esitada vajalikku teavet välispiiril esinevate ohtude kohta.

Lisatakse uus lõik, milles sätestatakse agentuuri kohustus korrapäraselt hinnata liikmesriikide suutlikkust reageerida tekkivatele probleemidele välispiiril.

Artikkel 5. Koolitus

Lisatakse liikmesriikide kohustus kasutada oma piirivalvurite koolitamisel ühiseid põhiõppekavasid ja selge viide sellele, et koolitus hõlmab põhiõigustega seotud küsimusi, nagu see on juba ette nähtud agentuuri tööprogrammis.

Artikkel 6. Uuringute jälgimine ja edendamine

Tugevdatakse agentuuri rolli, st jälgida ja edendada oluliste uuringute arendamist.

Artikkel 7. Tehnilised seadmed

Tehnilisi seadmeid käsitlevaid sätteid muudetakse järgmiselt:

lõige 1: täpsustatakse agentuuri volitusi seoses tehniliste seadmete omandamise ja rentimisega ning eeskirju raskete seadmete registreerimise kohta;

lõige 2: agentuuri kohustus luua tehniliste seadmete reservi kohta keskregister ja seda pidada;

lõige 3: liikmesriikide kohustus anda seadmeid tehniliste seadmete reservi, et tagada agentuuri vajadustele vastav seadmete minimaalne arv;

lõige 4: agentuurile ettenähtud eeskirjad tehniliste seadmete reservi haldamise kohta;

lõige 5: liikide lõikes minimaalse arvu seadmetega kaasnevate kulude hüvitamist käsitlevad eeskirjad, selliste seadmete kasutamise tingimused ja abikõlblikud kulud;

lõige 6: agentuuri kohustus anda aru tehniliste seadmete reservi kuuluvate seadmete koosseisust ja kasutamisest ning haldusnõukogu edasine tegevus.

Artikkel 8. Abi liikmesriikidele olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi

Jäetakse välja, sest seda on käsitletud piisavalt ühisoperatsioone, tehnilisi seadmeid ja Frontexi ühiseid toetusrühmasid hõlmavates sätetes.

Artikkel 8e. Operatiivkava

Lõige 1: kohandused, mis on vajalikud artikli 3a tõttu.

Artikkel 8h. Kulud

Lõige 1: lisatakse säte Frontexi ühiste toetusrühmade kulude katmise kohta.

Artikkel 9. Koostöö tagasisaatmisküsimustes

Lõige 1: täpsustatakse ELi tagasisaatmispoliitikat ja rahastamist käsitlevaid sätteid ning lisatakse liikmesriikide võimalus taotleda agentuurilt tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimise tagamist;

lõiked 2 ja 3: agentuuri kohustus võtta vastu ühiste tagasisaatmisoperatsioonide ajal kohaldatav käitumisjuhend, mis sisaldab muu hulgas sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvet ja põhiõiguste austamist;

lõige 4: liikmesriikide kohustus teavitada agentuuri oma kavandatavatest tagasisaatmisoperatsioonidest ja märkida, kui suures ulatuses abi agentuurilt vajatakse. Agentuuri kohustus koostada paindlik operatiivkava, mille määrab kindlaks haldusnõukogu;

lõige 5: täpsustatakse agentuuri rolli seoses asjaomaste kolmandate riikide kindlaksmääramisega.

Artikkel 11. Teabevahetussüsteemid

Muudetakse agentuuri rolli, st kehtestatakse kohustus hõlbustada teabevahetust.

Lisatakse agentuuri kohustus arendada ja hallata IT-süsteemi, mis võimaldab vahetada salastatud teavet.

Artikkel 11a. Andmekaitse (uus)

Agentuuri kohustus töödelda andmeid määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaselt ja haldusnõukogu kohustus kehtestada meetmeid nimetatud määruse kohaldamiseks.

Artikkel 11b. Turvaeeskirjad salastatud teabe ja salastamata delikaatse teabe kaitse kohta (uus)

Agentuuri kohustus järgida salastatud teabe korral otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom sisalduvaid turvapõhimõtteid. Kohustus töödelda salastamata delikaatset teavet viisil, mis on vastu võetud ja mida järgitakse komisjonis.

Artikkel 13. Koostöö Euroopa Liidu ametite ja asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega

Lisatakse võimalus teha koostööd erinevate Euroopa Liidu ametite ja asutustega.

Artikkel 14. Kolmandate riikidega tehtava operatiivkoostöö ja kolmandate riikide pädevate ametiasutustega tehtava koostöö hõlbustamine

Lisatakse järgmised lõiked:

lõige 2: agentuuri võimalus lähetada kolmandatesse riikidesse kontaktametnikke;

lõige 3: kontaktametnike ülesannete kirjeldus;

lõige 4: agentuuri võimalus saada Euroopa Liidult rahalisi vahendeid, käivitada kolmandates riikides tehnilise abi projekte ja kutsuda vaatlejaid osalema oma tegevuses;

lõige 5: liikmesriikide kohustus vajaduse korral täpsustada kolmandate riikidega sõlmitavates kahepoolsetes kokkulepetes agentuuri rolli;

lõige 7: kontaktametnike kasutamise ja kolmandate riikidega töökorra sõlmimise eelduseks on komisjonilt heakskiidu saamine.

Artikkel 15a. Peakorterit käsitlev leping (uus)

Selgitatakse vajadusi ja tingimusi, mis sätestatakse agentuuri ja agentuuri asukohaks oleva liikmesriigi vahel sõlmitavas peakorterit käsitlevas lepingus.

Artikkel 17. Personal

Lõige 3: täpsustatakse agentuuri töötajate rolli, nähes ette volitatud töötajate osalemise operatiivtegevuses.

Artikkel 20. Haldusnõukogu volitused

Lõike 2 punkt h: agentuuri organisatsioonilise struktuuri ja personalipoliitika kohandamine ja muutmine eeldab komisjonilt heakskiidu saamist (uus);

lõike 2 punkt i: lisatakse säte agentuuri mitmeaastase kava heakskiitmise kohta (uus);

lõige 4: kajastatakse agentuuri tugevdatud rolli asjaomaste uuringutega seotud tegevuses.

Artikkel 21. Haldusnõukogu koosseis

Lõige 1: välja jäetakse ametiaja pikendamist käsitlev piirang;

lõige 3: lisatakse viide sõlmitud ühinemislepingutele.

Artikkel 25. Tegevdirektori ülesanded ja volitused

Lõike 3 punkt g: lisatakse kohustus rakendada operatiivkavasid.

2010/0039 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) asutamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 74 ja artikli 77 lõike 1 punkte b ja c,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

pärast ettepaneku edastamist riikide parlamentidele,

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Tulevikku suunatud ja tervikliku, solidaarsusel ja vastutusel põhineva Euroopa rändepoliitika väljatöötamine on endiselt Euroopa Liidu keskne poliitikaeesmärk.

(2) ELi poliitika eesmärk välispiiri valdkonnas on integreeritud haldus, mis tagab ühetaolise ja kõrgetasemelise kontrolli ja valve Euroopa Liidus isikute vaba liikumise üle ning mis on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üks oluline osa. Selleks on ette nähtud välispiiri kontrolli normide ja korra kohta ühiste eeskirjade kehtestamine.

(3) Ühiste eeskirjade tõhusaks rakendamiseks on vaja liikmesriikide operatiivkoostööd senisest rohkem koordineerida.

(4) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige inimväärikust, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeldu, õigust vabadusele ja turvalisusele, õigust isikuandmete kaitsele, varjupaigaõigust, tagasi- ja väljasaatmise lubamatust, mittediskrimineerimist, lapse õigusi ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Liikmesriigid peaksid käesolevat määrust kohaldama kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(5) 2004. aastal võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) asutamise kohta)[4] (edaspidi „agentuur”, mis alustas tegevust 2005. aasta mais).

(6) Määrust (EÜ) nr 2007/2004 muudeti 2007. aastal määrusega (EÜ) nr 863/2007,[5] millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks.

(7) Välispiiri tõhus haldamine kontrolli ning valve kaudu aitab võidelda ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu ning vähendada ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvatervisele ja rahvusvahelistele suhetele.

(8) Piirikontroll välispiiril ei ole üksnes nende liikmesriikide huvides, kelle välispiiril seda teostatakse, vaid kõigi sisepiiridel piirikontrolli kaotanud liikmesriikide huvides.

(9) Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembril 2009 toimunud kohtumisel vastuvõetud mitmeaastases programmis, milles käsitletakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala kodanike teenistuses (Stockholmi programm), kutsutakse üles Frontexi rolli Euroopa Liidu välispiiri haldamises täpsustama ja suurendama.

(10) Seega tuleks agentuuri volitused läbi vaadata, et tugevdada eelkõige tema operatiivset suutlikkust ning tagada, et kõik võetud meetmed oleksid proportsionaalsed nende abil taotletud eesmärkidega ning et põhiõigusi ning pagulaste ja varjupaigataotlejate õigusi, sealhulgas eelkõige tagasi- ja väljasaatmise lubamatust, täielikult austatakse.

(11) Praegusi võimalusi anda liikmesriikidele välispiiri haldamisel tehtava operatiivtöö aspektides tõhusat abi tuleks kättesaadavate tehniliste vahendite osas tugevdada, samuti peab agentuur olema võimeline piisava täpsusega kavandama ühisoperatsioonide ja katseprojektide koordineerimist.

(12) Liikmesriikide ja/või agentuuri poolt kohustuslikus korras antavate vajalike tehniliste seadmete minimaalse hulga kindlaksmääramine aitab suurel määral kaasa kavandatavate agentuuri koordineeritavate operatsioonide senisest paremale kavandamisele ja elluviimisele.

(13) Agentuur peaks haldama liikmesriikide ja agentuuri esitatud tehniliste seadmete nimekirju, toetades sel viisil selliste seadmete ühiskasutust. Sellised nimekirjad peaksid sisaldama kategooriate lõikes tehniliste seadmete minimaalset arvu, mis võimaldab agentuuril täita oma ülesandeid.

(14) Selleks et tagada operatsioonide tõhusus, peaksid liikmesriigid tegema kättesaadavaks asjakohase arvu kvalifitseeritud piirivalvureid, kes osaleksid ühisoperatsioonides ja katseprojektides. Seega tuleks ette näha agentuuri poolt lähetatavate piirivalvurite rühmade loomine.

(15) Agentuuril peaks olema võimalus saata rühmadesse liikmesriikidest poolalaliselt agentuuri lähetatud piirivalvureid, kelle suhtes kohaldatakse ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel sama õiguslikku raamistikku nagu külalisametnike suhtes, kelle liikmesriigid on otse sellistesse rühmadesse määranud. Agentuur peaks kohandama oma sise-eeskirju lähetatud riiklike ekspertide osas, et vastuvõttev riik saaks ühisoperatsioonide ja katseprojektide käigus anda piirivalvuritele otseseid korraldusi.

(16) Osalevate liikmesriikide ja agentuuri vahel enne operatsioonide algust kokku lepitud üksikasjalik operatiivkava, sealhulgas hindamine ja kohustus teatada intsidentidest, aitab operatsioonide koordineerimist hõlmavate senisest ühtsemate töömeetodite abil suurel määral kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.

(17) Agentuur kasutab intsidentidest teatamise süsteemi selleks, et edastada asjaomastele ametiasutustele ja haldusnõukogule usaldusväärset teavet eelkõige määruse (EÜ) nr 2007/2004 või Schengeni piirieeskirjade, sealhulgas põhiõiguste väidetava rikkumise kohta ühisoperatsioonide ja katseprojektide ajal.

(18) On ilmnenud, et riskianalüüsil on välispiiril tehtavate operatsioonide elluviimisel väga oluline roll. Riskianalüüsi kvaliteedi parandamiseks tuleks ette näha liikmesriikide käsutuses olevate riiklike struktuuride, seadmete ja ressursside hindamise meetod.

(19) Agentuur peaks korraldama Euroopa tasandil piirivalvurite riiklike koolitajate väljaõpet, sealhulgas põhiõigustega seotud küsimustes, ning siseriiklike pädevate teenistuste ametnikele lisakoolitust ja seminare välispiiri kontrolli ja valve ning ebaseaduslikult liikmesriikides viibivate kolmandate riikide kodanike väljasaatmise kohta. Agentuur võib korraldada koolitustegevust koostöös liikmesriikidega nende territooriumil. Liikmesriigid peaksid oma piirivalvurite riiklikes koolitusprogrammides arvestama agentuuri asjaomase tegevusega.

(20) Agentuur peaks jälgima ja edendama oma tegevusvaldkonna seisukohalt asjakohaste teadusuuringute arengut ning edastama selle teabe komisjonile ja liikmesriikidele.

(21) Enamikus liikmesriikides kuuluvad ebaseaduslikult liikmesriikides viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisega seotud operatiivtöö aspektid välispiiri kontrolli eest vastutavate ametiasutuste pädevusse. Kuna nimetatud ülesannete täitmisel ELi tasandil on selge lisandväärtus, peaks agentuur täielikus kooskõlas ELi tagasisaatmispoliitikaga pakkuma liikmesriikide ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks nii vajalikku abi kui ka koordineerimist, tegema kindlaks reisidokumentide omandamise head tavad ja koostama käitumisjuhendi, mida järgitakse ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumil viibivate kolmandate riikide kodanike väljasaatmise korral. ELi rahalisi vahendeid ei tohiks eraldada tegevusvaldkondadele ega operatsioonidele, mille raames ei järgita põhiõiguste hartat.

(22) Agentuur võib oma eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks teha vajalikul määral koostööd Europoli, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, ELi Põhiõiguste Ameti, muude Euroopa Liidu ametite ja asutuste, kolmandate riikide pädevate ametiasutuste ja määrusega (EÜ) nr 2007/2004 hõlmatud küsimustes pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega nendega kokkulepitud töökorra raames aluslepingu sätete kohaselt. Agentuur peaks hõlbustama liikmesriikide ja kolmandate riikide operatiivkoostööd Euroopa Liidu välissuhete poliitika raames.

(23) Koostöö kolmandate riikidega määrusega (EÜ) nr 2007/2004 hõlmatud küsimustes muutub aina tähtsamaks. Selleks et luua asjaomaste kolmandate riikidega kindel koostöömudel, peaks agentuuril olema võimalus sellistes riikides käivitada ja rahastada tehnilise abi projekte ning lähetada kontaktametnikke neisse riikidesse. Agentuuril peaks olema võimalus kutsuda pärast vajaliku koolituse pakkumist kolmandate riikide esindajaid osalema tema tegevuses. Kolmandate riikidega koostöö algatamine on oluline ka selleks, et edendada Euroopa piirihalduse standardeid, sealhulgas põhiõiguste ja inimväärikuse austamist.

(24) Selleks et tagada tööhõivetingimuste avatus ja läbipaistvus ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks agentuuri töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldada Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

(25) Isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostab agentuur, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[6]. Seega peaks Euroopa andmekaitseinspektor tegema järelevalvet isikuandmete töötlemise üle, mida teostab agentuur, ning tal peaks olema õigus saada agentuurilt juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema poolt teostatavaks uurimiseks.

(26) Isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostavad liikmesriigid, kohaldatakse täies ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[7].

(27) IT-süsteemide operatiivset haldamist tagades peaks agentuur järgima Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, võttes arvesse kõrgeimaid kutsenõudeid.

(28) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt vajadust arendada välja Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö integreeritud haldus, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning seda on parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29) Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis ’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ[8] artikli 1 punktis A osutatud valdkonda. Seega peaksid Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi delegatsioonid osalema liikmetena agentuuri haldusnõukogus, kuigi piiratud hääleõigusega.

(30) Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[9] tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (sõlmida Euroopa Ühenduse nimel nimetatud leping) artikliga 3.

(31) Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis ' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/261/EÜ[10] artikliga 3.

(32) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt ei osale Taani nõukogus Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaste meetmete võtmisel, välja arvatud „meetmed, mis määravad kindlaks kolmandad riigid, kelle kodanikel peab olema viisa liikmesriikide välispiiride ületamiseks, või ühtse viisavormiga seotud meetmed”. Käesolev ettepanek põhineb Schengeni acquis ’ sätetel ning Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 4 kohaselt otsustab Taani kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on teinud Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise alusel otsuse Schengeni acquis ’ sätetel põhineva ettepaneku või algatuse kohta, kas ta rakendab seda otsust oma siseriiklikus õiguses.

(33) Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis ' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ' sätetes[11]. Seepärast ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(34) Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis ' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ' sätetes[12]. Seepärast ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(35) Agentuur peaks soodustama sellise operatiivtegevuse korraldamist, mille käigus võivad liikmesriigid kasutada vastavalt haldusnõukogu poolt iga üksikjuhtumi puhul eraldi kehtestatavale korrale oskusi ja vahendeid, mida Iirimaa ja Ühendkuningriik võivad olla valmis pakkuma. Selleks tuleks Iirimaa ja Ühendkuningriigi esindajad kutsuda osa võtma kõikidest haldusnõukogu koosolekutest, et võimaldada neil täies mahus osaleda nimetatud operatiivtegevust ettevalmistavatel aruteludel.

(36) Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik on Gibraltari piiride demarkatsiooni küsimuses eri seisukohtadel.

(37) Käesoleva määruse kohaldamise peatamine Gibraltari piiride suhtes ei muuda asjaomaste riikide vastavaid seisukohti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Muudatused

Määrust (EÜ) nr 2007/2004 muudetakse järgmiselt:

(1) Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kuigi välispiiri kontrolli ja valve eest vastutavad liikmesriigid, hõlbustab ja tõhustab agentuur kooskõlas asjaomase ELi ja rahvusvahelise õiguse, rahvusvahelise kaitse saamise õiguste ning põhiõigustega välispiiri haldamisega seotud Euroopa Liidu olemasolevate ja tulevaste meetmete, eelkõige Schengeni piirieeskirjade[13] kohaldamist. Selleks tagab ta liikmesriikide tegevuse koordineerimise nimetatud meetmete rakendamisel, andes oma panuse isikute kontrolli ja liikmesriikide välispiiri valve tõhusa, kõrge ja ühetaolise taseme saavutamiseks.”

(2) Artiklit 1a muudetakse järgmiselt:

a) punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2. „vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, kelle territooriumil või kelle territooriumiga külgneval territooriumil toimub piirivalve kiirreageerimisrühma lähetus või ühisoperatsioon või katseprojekt;”

b) punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4. „rühmade liikmed” – muude liikmesriikide kui vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurid, kes teenivad piirivalve kiirreageerimisrühmas või Frontexi ühises toetusrühmas;”

c) lisatakse punkt 7:

„7. „tehnilised seadmed” – kõik tehnilised seadmed, mida kasutatakse ühisoperatsioonide, katseprojektide, piirivalve kiirreageerimisrühma töö, tagasisaatmisoperatsioonide või tehnilise abi projektide raames.”

(3) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) punktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c) teeb riskianalüüse, sealhulgas hindab liikmesriikide suutlikkust reageerida ohtudele ja survele välispiiril;

d) osaleb välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arendamises;”

ii) punkt f asendatakse järgmisega:

„f) annab liikmesriikidele ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks vajalikku abi, sealhulgas koordineerib taotluse korral nende korraldamist;”

iii) lisatakse punktid h ja i:

„h) arendab ja haldab IT-süsteeme, sealhulgas nõukogu otsusega 2005/267/EÜ[14] loodud teabe- ja koordineerimisvõrku, mis võimaldavad kiiresti ja usaldusväärselt vahetada teavet välispiiril tekkivate riskide kohta;

i) annab vajalikku abi Euroopa piiride valvamise süsteemi arendamiseks ja toimimiseks ning vajaduse korral ühise teabejagamiskeskkonna, sealhulgas süsteemide koostalitlusvõime väljatöötamiseks.”;

b) lisatakse lõige 1a:

„Nii liikmesriikide kõik piirivalvurid ja muud töötajad kui ka agentuuri töötajad saavad enne osalemist agentuuri korraldatavas operatiivtegevuses asjaomase ELi ja rahvusvahelise õiguse alast, sealhulgas põhiõiguste ja rahvusvahelise kaitse saamise alast koolitust.”;

c) lõike 2 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid teatavad agentuurile väljaspool agentuuri välispiiril tehtavast operatiivtegevusest. Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu sellisest tegevusest korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas.”

(4) Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Välispiiril korraldatavad ühisoperatsioonid ja katseprojektid

1. Agentuur hindab liikmesriikide esitatud ettepanekuid ühisoperatsioonide ja katseprojektide kohta, sealhulgas liikmesriikide taotlusi, mis on seotud olukordadega, kus on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, kiidab need heaks ja koordineerib neid.

Agentuur võib ise koostöös liikmesriikidega algatada ühisoperatsioone ja katseprojekte.

Agentuur võib samuti otsustada anda oma tehnilised seadmed ühisoperatsioonides või katseprojektides osalevate liikmesriikide käsutusse.

Ühisoperatsioonidele ja katseprojektidele peaks eelnema põhjalik riskianalüüs.

Agentuur võib ühisoperatsioone ja katseprojekte ka lõpetada, kui selliste algatuste elluviimise tingimusi enam ei täideta.

2. Agentuur loob artikli 3b kohaselt selliste piirivalvurite reservi, keda nimetatakse Frontexi ühiseks toetusrühmaks ja keda võib saata lõikes 1 osutatud ühisoperatsioonide ja katseprojektide raames lähetusse. Agentuur otsustab inimressursside ja tehniliste seadmete kasutamise üle artiklites 3a ja 7 sätestatud korras.

3. Agentuur võib ühisoperatsioonide ja katseprojektide praktiliseks korraldamiseks tegutseda artiklis 16 ettenähtud spetsialiseerunud üksuste kaudu.

4. Agentuur hindab ühisoperatsioonide ja katseprojektide tulemusi ning edastab üksikasjalikud hindamisaruanded 60 päeva jooksul pärast asjaomase tegevuse lõppu haldusnõukogule. Agentuur koostab kõnealuste tulemuste põhjaliku võrdleva analüüsi, mis lisatakse artikli 20 lõike 2 punktis b sätestatud agentuuri koondaruandesse, et parandada tulevaste operatsioonide ja projektide kvaliteeti, järjepidevust ja tõhusust.

5. Agentuur võib kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega otsustada rahastada või kaasrahastada oma eelarveliste toetustega lõikes 1 osutatud ühisoperatsioone ja katseprojekte.”

(5) Lisatakse artiklid 3a, 3b ja 3c:

„Artikkel 3a

Ühisoperatsioonide ja katseprojektide korralduslikud aspektid

1. Tegevdirektor koostab artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusvaldkondade kohta operatiivkava. Tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik lepivad aegsasti enne tegevuse kavandatud algust kokku operatiivkavas, milles kirjeldatakse üksikasjalikult korralduslikke aspekte.

Operatiivkava sisaldab järgmist:

a) olukorra kirjeldus, töömeetodid ja lähetuse eesmärgid, sealhulgas operatiiveesmärk;

b) ühisoperatsiooni või katseprojekti eeldatav kestus;

c) geograafiline ala, kus ühisoperatsioon või katseprojekt toimub;

d) külalisametnike ülesannete ja neile antavate erikorralduste kirjeldus, sealhulgas vastuvõtvas liikmesriigis lubatud andmebaaside kasutamise ning lubatud teenistusrelvade, laskemoona ja seadmete kohta;

e) külalisametnikerühmade koosseis;

f) korraldusi ja kontrolli käsitlevad sätted, sealhulgas külalisametnike ja agentuuriga koostöö tegemise eest vastutavate vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurite nimed ja auastmed (eelkõige nende piirivalvurite nimed ja auastmed, kes annavad lähetuse ajal korraldusi) ning külalisametnike koht käsuliinis;

g) ühisoperatsioonis või katseprojektis kasutatavad tehnilised seadmed, sealhulgas erinõuded, nagu kasutustingimused, soovitud meeskond, transport ja muu logistika, ning rahastamist käsitlevad sätted;

h) teavitus- ja hindamissüsteem, mis hõlmab üksikasjalikke sätteid intsidentidest teatamise kohta, hindamisaruande kriteeriume ja lõpliku hindamisaruande esitamise lõppkuupäeva vastavalt artikli 3 lõikele 4;

i) mereoperatsioonide puhul kohaldatava jurisdiktsiooniga seotud erinõuded ja mereõiguse sätted, milles käsitletakse geograafilist ala, kus ühisoperatsioon toimub.

2. Operatiivkava muutmiseks või kohandamiseks on vaja tegevdirektori ja vastuvõtva liikmesriigi nõusolekut. Agentuur saadab muudetud või kohandatud operatiivkava koopia viivitamata osalevatele liikmesriikidele.

3. Agentuur tagab osana oma koordineerimisülesannetest käesolevas artiklis osutatud ühisoperatsioonide ja katseprojektide kõikide korralduslike aspektide operatiivse elluviimise, sealhulgas agentuuri töötaja kohaloleku.

Artikkel 3b

Frontexi ühiste toetusrühmade koosseis ja lähetamine

1. Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel oma hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega otsuse Frontexi ühiste toetusrühmade käsutusse antavate piirivalvurite profiili ja koguarvu kohta. Sama menetlust kohaldatakse profiilide ja koguarvu edaspidise muutmise suhtes. Liikmesriigid annavad Frontexi ühistesse toetusrühmadesse oma panuse siseriikliku reservi kaudu, tuginedes erinevatele kindlaksmääratud profiilidele ja nimetades nõutavatele profiilidele vastavaid piirivalvureid.

2. Ka agentuur saadab Frontexi ühistesse toetusrühmadesse pädevaid piirivalvureid, kes on lähetatud artikli 17 lõike 5 kohaselt liikmesriikidest riiklike ekspertidena. Sel eesmärgil lähetavad liikmesriigid piirivalvurid agentuuri riiklike ekspertidena. Sellise lähetuse maksimaalne kestus ei tohi ületada kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul kuut kuud. Käesolevas määruses käsitatakse neid külalisametnikena ning nende ülesanded ja volitused on kindlaks määratud artiklis 10. Kõnealuseid piirivalvureid lähetanud liikmesriiki käsitatakse artiklite 3c, 10 ja 10b kohaldamisel päritoluliikmesriigina, nagu see on kindlaks määratud artikli 1a punktis 3. Muud agentuuri ajutise lepinguga teenistusse võetud töötajad, kel puudub pädevus täita piirikontrolliülesandeid, saadetakse ühisoperatsioonide ja katseprojektide raames lähetusse ainult koordineerimisülesannete täitmiseks.

3. Liikmesriigid teevad agentuuri taotluse korral piirivalvurid lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis oluliselt mõjutab siseriiklike ülesannete täitmist. Selline taotlus esitatakse vähemalt 30 päeva enne kavandatud lähetust. Päritoluliikmesriik on töötajate valiku ja nende lähetuse kestusega seotud küsimustes sõltumatu.

4. Frontexi ühiste toetusrühmade liikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täielikult põhiõigusi ja inimväärikust. Kõik nende ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega. Oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel ei tohi rühmade liikmed diskrimineerida kedagi soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

5. Vastavalt artiklile 8g nimetab agentuur kontaktametniku igale ühisoperatsioonile ja katseprojektile, kuhu Frontexi ühise toetusrühma liikmed lähetatakse.

6. Agentuur katab vastavalt artiklile 8h kulud, mida liikmesriigid on kandnud seoses oma piirivalvurite lõike 1 kohaselt Frontexi ühiste toetusrühmade käsutusse andmisega.

Artikkel 3c

Frontexi ühistele toetusrühmadele antavad korraldused

1. Frontexi ühiste toetusrühmade lähetuses viibimise ajal annab neile korraldusi vastuvõttev liikmesriik vastavalt artikli 3a lõikes 1 osutatud operatiivkavale.

2. Agentuur võib vastuvõtvale liikmesriigile artikli 3b lõikes 5 osutatud kontaktametniku kaudu teatada oma arvamuse kõnealuste korralduste kohta. Sel juhul võtab vastuvõttev liikmesriik nimetatud arvamust arvesse.

3. Kooskõlas artikliga 8g osutab vastuvõttev liikmesriik kontaktametnikule igakülgset vajalikku abi, sealhulgas tagab tema täieliku juurdepääsu Frontexi ühistele toetusrühmadele igal ajal nende lähetuses viibimise jooksul.

4. Frontexi ühiste toetusrühmade liikmete suhtes kohaldatakse nende ülesannete täitmise ja volituste kasutamise ajal nende päritoluliikmesriigi distsiplinaarmeetmeid.”

(6) Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Riskianalüüs

Agentuur töötab välja ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli ja kohaldab seda.

Agentuur koostab nii üldisi kui ka erivajadustele kohandatud riskianalüüse, mis esitatakse nõukogule ja komisjonile. Selleks esitavad liikmesriigid agentuurile kogu vajaliku teabe olukorra ja võimalike ohtude kohta välispiiril.

Agentuur hindab korrapäraselt liikmesriikide suutlikkust reageerida tekkivatele probleemidele, sealhulgas praegustele ja tulevastele ohtudele ning survele Euroopa Liidu välispiiril. Seepärast hindab agentuur liikmesriikide piirikontrolliga seotud struktuure, seadmeid ja ressursse. Sellise hindamise tulemused esitatakse vähemalt üks kord aastas agentuuri haldusnõukogule.

Agentuur kasutab ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli tulemusi artiklis 5 osutatud piirivalvurite koolituse ühise põhiõppekava väljatöötamisel.”

(7) Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Agentuur töötab välja piirivalvurite koolituse ühised põhiõppekavad ja arendab neid ning korraldab Euroopa tasandil liikmesriikide piirivalvurite koolitajate väljaõpet, sealhulgas põhiõiguste ja rahvusvahelise kaitse saamise küsimustes.

Liikmesriigid kasutavad ühiseid põhiõppekavasid oma piirivalvurite koolitamisel.”

(8) Artiklid 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Uuringute jälgimine ja edendamine

Agentuur jälgib ja edendab välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arendamist ning edastab selle teabe komisjonile ja liikmesriikidele.

Artikkel 7

Tehnilised seadmed

1. Agentuur võib vastavalt tema suhtes kohaldatavatele finantseeskirjadele omandada või rentida välispiiri kontrolliks tehnilisi seadmeid, mida kasutatakse ühisoperatsioonides, katseprojektides, piirivalve kiirreageerimisrühmade töös, tagasisaatmisoperatsioonides või tehnilise abi projektides. Agentuurile märkimisväärseid kulusid põhjustavate seadmete omandamisele eelneb vajaduste ja tasuvuse põhjalik analüüs. Kui agentuur omandab või rendib olulisi ühisoperatsioonides kasutatavaid tehnilisi seadmeid, nagu avamere ja ranniku patrull-laevad või -sõidukid, kohaldatakse järgmisi sätteid:

- omandamise korral lepib agentuur ühe liikmesriigiga ametlikult kokku, et see registreerib seadmed;

- rentimise korral tuleb seadmed registreerida liikmesriigis.

Registreerimisliikmesriik või tehniliste seadmete tarnija tagab tehniliste seadmete õiguslikult korrektseks ja ohutuks kasutamiseks vajalikud eksperdid ja tehnilised töötajad.

2. Agentuur loob tehniliste seadmete reservi kohta seadmete keskregistri, mis koosneb liikmesriikidele või agentuurile kuuluvatest välispiiri kontrolliks kasutatavatest seadmetest, ja peab seda Tehniliste seadmete reservis olevate eri liiki tehniliste seadmete minimaalne arv määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 5 kohaselt. Tehniliste seadmete reservis loetletud seadmeid kasutatakse artiklites 3, 8a ja 9 osutatud tegevusvaldkondades.

3. Liikmesriigid annavad seadmeid lõikes 2 osutatud tehniliste seadmete reservi. Liikmesriigid teevad agentuuri taotluse korral konkreetsel aastal minimaalse arvu seadmete hulka kuuluvad tehnilised seadmed kättesaadavaks 30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis oluliselt mõjutab siseriiklike ülesannete täitmist. Liikmesriikide panus tehniliste seadmete reservi vaadatakse igal aastal läbi.

4. Agentuur haldab tehniliste seadmete reservi registrit järgmiselt:

1. klassifikatsioon seadmete ja tegevusliigi järgi;

2. klassifikatsioon omaniku järgi (liikmesriik, agentuur, muud);

3. nõutavate seadmete koguarv;

4. vajaduse korral meeskonnale esitatavad nõuded;

5. muu teave, nagu registreerimisandmed, transpordi- ja hooldusnõuded, kohaldatav riiklik ekspordikord ja tehnilised juhendid, või muu asjaomane teave seadmete nõuetekohaseks käsitsemiseks.

5. Agentuur rahastab nende minimaalse arvu seadmete hulka kuuluvate seadmete kasutamist, mille on konkreetsel aastal konkreetne liikmesriik esitanud. Selliste seadmete kasutamist, mis ei kuulu minimaalse arvu seadmete hulka, kaasrahastab agentuur maksimaalselt 60 % ulatuses abikõlblikest kuludest.

Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepaneku alusel vastavalt artiklile 24 igal aastal kindlaks eeskirjad, sealhulgas nõutavate seadmete minimaalse koguarvu liigiti, seadmete kasutamise tingimused ning kulude hüvitamise. Eelarvega seotud põhjustel peaks haldusnõukogu kõnealused küsimused otsustama 31. märtsiks.

Agentuur teeb ettepaneku seadmete minimaalse arvu kohta vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas agentuuri asjaomase aasta tööprogrammiga, et ta oleks suuteline ellu viima ühisoperatsioone, katseprojekte ja tagasisaatmisoperatsioone.

6. Agentuur annab haldusnõukogule igal kuul aru tehniliste seadmete reservi kuuluvate seadmete koosseisust ja kasutamisest. Kui seadmete arv ei ulatu lõikes 5 osutatud seadmete minimaalse arvuni, teavitab tegevdirektor sellest viivitamata haldusnõukogu. Haldusnõukogu seab kiiresti tehniliste seadmete kasutamise prioriteedid ja võtab vajalikud meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Haldusnõukogu teavitab komisjoni tuvastatud puudustest ja võetud meetmetest. Komisjon võib seejärel teavitada sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning lisada oma hinnangu.”

(9) Artikkel 8 jäetakse välja.

(10) Artikli 8e lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) punktid f ja g asendatakse järgmisega:

„f) korraldusi ja kontrolli käsitlevad sätted, sealhulgas piirivalve kiirreageerimisrühmadega koostöö tegemise eest vastutavate vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurite nimed ja auastmed (eelkõige nende piirivalvurite nimed ja auastmed, kes annavad lähetuse ajal rühmadele korraldusi) ning rühmade koht käsuliinis;

g) rühmade lähetuses kasutatavad tehnilised seadmed, sealhulgas erinõuded, nagu kasutustingimused, soovitud meeskond, transport ja muu logistika, ning rahastamist käsitlevad sätted.”;

b) lisatakse punktid h ja i:

„h) teavitus- ja hindamissüsteem, mis hõlmab üksikasjalikke sätteid intsidentidest teatamise kohta, hindamisaruande kriteeriume ja lõpliku hindamisaruande esitamise lõppkuupäeva vastavalt artikli 3 lõikele 4;

i) mereoperatsioonide puhul kohaldatava jurisdiktsiooniga seotud erinõuded ja mereõiguse sätted, milles käsitletakse geograafilist ala, kus ühisoperatsioon toimub.”

(11) Artikli 8h lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Agentuur katab täielikult järgmised kulud, mille liikmesriigid on kandnud seoses oma piirivalvurite kättesaadavaks tegemisega artikli 3 lõikes 2 ning artiklites 8a ja 8c osutatud eesmärkidel:”

(12) Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Koostöö tagasisaatmisküsimustes

1. Vastavalt ELi tagasisaatmispoliitikale ja eriti direktiivile 2008/115/EÜ[15] pakub agentuur liikmesriikide ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks vajalikku abi ja osalevate liikmesriikide taotluse korral tagab sellise korraldamise koordineerimise. Agentuur võib kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega otsustada rahastada või kaasrahastada oma eelarveliste toetustega käesolevas lõikes osutatud operatsioone ja projekte. Agentuur võib kasutada ka tagasisaatmispoliitikale eraldatud ELi rahalisi vahendeid. Agentuur tagab, et rahalise toetuse andmine liikmesriikidega sõlmitud toetuslepingute raames sõltub põhiõiguste harta täielikust austamisest.

2. Agentuur koostab käitumisjuhendi ebaseaduslikult liikmesriikides viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohta õhuteed pidi, mida kohaldatakse kõigi agentuuri koordineeritud ühiste tagasisaatmisoperatsioonide ajal ja milles kirjeldatakse ühiseid standardmenetlusi, mis peaksid lihtsustama ühiste tagasisaatmislendude korraldamist ning tagama tagasisaadetavate isikute inimliku kohtlemise ja nende põhiõiguste, eelkõige selliste põhimõtete nagu inimväärikus, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld, õigus vabadusele ja turvalisusele, õigus isikuandmete kaitsele ja mittediskrimineerimine täieliku austamise.

3. Käitumisjuhendis pööratakse tähelepanu eelkõige direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikes 6 sätestatud kohustusele näha ette sunniviisilise tagasisaatmise tõhus jälgimissüsteem. Ühiste tagasisaatmisoperatsioonide üle tuleks teha sõltumatut järelevalvet ja jälgida tuleks kogu ühist tagasisaatmisoperatsiooni alates väljumiseelsest etapist kuni tagasisaadetavate isikute üleandmiseni vastuvõtvale riigile. Järelevalve teostaja tähelepanekud käitumisjuhendi ja eelkõige põhiõiguste järgimise kohta tehakse komisjonile kättesaadavaks ning lisatakse tagasisaatmisoperatsiooni lõplikusse sisearuandesse. Selleks et tagada sunniviisilise tagasisaatmise operatsioonide läbipaistvus ja ühtne hindamine, lisatakse järelevalve teostaja aruanded iga-aastasesse aruandlusmehhanismi.

4. Liikmesriigid teavitavad agentuuri üks kord kuus oma olukorrast tagasisaatmise valdkonnas ja märgivad, kui suures ulatuses abi või koordineerimist nad agentuurilt vajavad. Agentuur koostab paindliku operatiivkava, et anda taotluse esitanud liikmesriikidele vajalikku operatiivabi, sealhulgas artikli 7 lõikes 1 osutatud tehnilisi seadmeid. Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepaneku alusel kooskõlas artikliga 24 kindlaks paindliku operatiivkava sisu ja töömeetodid.

5. Agentuur teeb koostööd artiklis 14 osutatud asjaomaste kolmandate riikide pädevate ametiasutustega ning teeb kindlaks reisidokumentide omandamise ja liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise head tavad.”

(13) Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel järgivad külalisametnikud kooskõlas põhiõigustega ELi õigust ja vastuvõtva liikmesriigi õigusakte.”

(14) Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Teabevahetussüsteemid

Agentuur võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannete seisukohalt olulise teabe vahetust komisjoni ja liikmesriikidega. Agentuur arendab ja haldab IT-süsteemi, mis võimaldab vahetada salastatud teavet komisjoni ja liikmesriikidega. Sellise süsteemi kaudu toimuv teabevahetus ei tohi hõlmata isikuandmete vahetust.”

(15) Lisatakse artiklid 11a ja 11b:

„ Artikkel 11a

Andmekaitse

Haldusnõukogu kehtestab meetmed, mida agentuur võtab määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamiseks, sealhulgas agentuuri andmekaitseinspektorit käsitlevad meetmed.

Artikkel 11b

Turvaeeskirjad salastatud teabe ja salastamata delikaatse teabe kaitse kohta

1. Agentuur järgib komisjoni turvaeeskirju, nagu need on esitatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom[16] lisas. Turvaeeskirjad hõlmavad muu hulgas salastatud teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid.

2. Agentuur järgib Euroopa Komisjoni vastuvõetud ja järgitavaid salastamata delikaatse teabe töötlemist käsitlevaid turvapõhimõtteid.”

(16) Artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Koostöö Euroopa Liidu ametite ja asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega

Agentuur võib teha koostööd Europoli, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, ELi Põhiõiguste Ameti, muude Euroopa Liidu ametite ja asutuste ning käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega nendega kokkulepitud töökorra raames aluslepingu asjakohaste sätete ja osutatud asutuste pädevust käsitlevate sätete kohaselt.

Artikkel 14

Kolmandate riikidega tehtava operatiivkoostöö ja kolmandate riikide pädevate ametiasutustega tehtava koostöö hõlbustamine

1. Euroopa Liidu välissuhete poliitika raames hõlbustab agentuur oma tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes ja oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses liikmesriikide ja kolmandate riikide operatiivkoostööd, sealhulgas põhiõigustega seotud küsimustes.

2. Agentuur võib lähetada kolmandatesse riikidesse kontaktametnikke, kellele tuleks kolmandates riikides nende ülesannete täitmise ajal tagada kõige kõrgemal tasemel kaitse. Kontaktametnikud kuuluvad liikmesriikide kontaktametnike kohalikku või piirkondlikku koostöövõrgustikku, mis on loodud nõukogu määruse (EÜ) nr 377/2004[17] kohaselt. Kontaktametnikke lähetatakse ainult sellistesse kolmandatesse riikidesse, kus piirihaldustavad vastavad inimõiguste miinimumstandarditele. Ametnike lähetamisel tuleks prioriteediks seada kolmandad riigid, kes on riskianalüüsi alusel ebaseadusliku rände päritolu- või transiidiriikideks. Ka agentuur võib vastastikkuse alusel vastu võtta kõnealuste kolmandate riikide poolt piiratud ajaks lähetatud kontaktametnikke. Prioriteedid kinnitab igal aastal haldusnõukogu tegevdirektori ettepaneku alusel kooskõlas artikliga 24.

3. Kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja põhiõigustega kuulub kontaktametnike ülesannete hulka kontaktide loomine ja säilitamine selle kolmanda riigi pädevate ametiasutustega, kuhu nad on määratud, eesmärgiga aidata kaasa ebaseadusliku sisserände ärahoidmisele ja selle vastu võitlemisele ning panustada ebaseaduslike rändajate tagasisaatmisse.

4. Agentuur võib saada ELilt rahalist abi vastavalt Euroopa Liidu välissuhete poliitikat toetavaid asjaomaseid vahendeid käsitlevatele sätetele. Agentuur võib käivitada ja rahastada kolmandates riikides tehnilise abi projekte käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes. Agentuur võib ka kutsuda kolmandate riikide, muude Euroopa Liidu ametite ja asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid osalema artiklites 3, 4 ja 5 osutatud tegevusvaldkondades. Sellised esindajad saavad enne tegevuses osalemist agentuurilt asjakohast koolitust.

5. Kui liikmesriigid sõlmivad kolmandate riikidega kahepoolsed kokkulepped, nagu on sellele viidatud artikli 2 lõikes 2, lisavad nad neisse vajaduse korral sätted, milles käsitletakse agentuuri rolli ja volitusi, eelkõige seoses agentuuri lähetatud rühmade liikmete täidesaatva võimu teostamisega artiklis 3 osutatud tegevusvaldkondades.

6. Agentuur võib teha koostööd käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes pädevate kolmandate riikide ametiasutustega nendega kokkulepitud töökorra raames aluslepingu asjakohaste sätete kohaselt.

7. Lõigetes 2 ja 6 osutatud tegevuse eelduseks on komisjonilt heakskiidu saamine.”

(17) Lisatakse artikkel 15a:

„ Artikkel 15a

Peakorterit käsitlev leping

Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse agentuuri asukohaks olevas liikmesriigis agentuurile antavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning selles riigis tegevdirektori, tegevdirektori asetäitja, haldusnõukogu liikmete, agentuuri töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse agentuuri ja tema asukohaks oleva liikmesriigi vahelises peakorterit käsitlevas lepingus. Peakorterit käsitlev leping sõlmitakse pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist. Agentuuri asukohaks olev liikmesriik peaks tagama võimalikult head tingimused agentuuri tõrgeteta toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.”

(18) Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Selleks et rakendada artikli 3b lõiget 5, saab artikli 8g kohaseks kontaktametnikuks nimetada ainult agentuuri töötaja, kelle suhtes kohaldatakse ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste II jaotist. Selleks et rakendada artikli 3b lõiget 2, saab Frontexi ühistesse toetusrühmadesse määrata ainult riiklikke eksperte, kelle liikmesriik on lähetanud agentuuri. Agentuur määrab osutatud riiklikud eksperdid Frontexi ühistesse toetusrühmadesse vastavalt nimetatud artiklile.”

(19) Artiklisse 17 lisatakse lõiked 4 ja 5:

„4. Haldusnõukogu võtab ELi ametnike personalieeskirjade artiklis 110 ette nähtud korra kohaselt kokkuleppel komisjoniga vajalikud rakendusmeetmed.

5. Haldusnõukogu võib vastu võtta sätted, millega lubatakse liikmesriikide eksperte lähetada agentuuri. Sellistes sätetes arvestatakse artikli 3b lõikes 2 kehtestatud nõudeid, eelkõige asjaolu, et eksperte peetakse külalisametnikeks, kelle ülesanded ja volitused on esitatud artiklis 10.”

(20) Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) punkt h asendatakse järgmisega:

„h) kehtestab agentuuri organisatsioonilise struktuuri ja agentuuri personalipoliitika, eelkõige mitmeaastase personalipoliitika kava, mille esitab üldise finantsmääruse artiklis 185 viidatud asutustele suunatud raamfinantsmääruse[18] asjaomaste sätete kohaselt komisjonile ja pärast komisjonilt heakskiidu saamist eelarvepädevatele institutsioonidele;”

ii) lisatakse järgmine punkt:

„i) võtab vastu agentuuri mitmeaastase kava, milles esitatakse agentuuri tulevane pikaajaline tegevusstrateegia.”

b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Haldusnõukogu võib tegevdirektorile nõu anda igas välispiiril tehtava operatiivjuhtimise arenguga rangelt seotud küsimuses, sealhulgas artiklis 6 käsitletud uuringutega seotud tegevuses.”

(21) Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada.”;

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Schengeni acquis ’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riigid osalevad agentuuri töös. Neil kõigil on haldusnõukogus üks esindaja ja üks asendusliige. Nende ühinemislepingute asjakohaste sätete alusel on välja töötatud kord, milles on täpsustatud nende riikide agentuuri töös osalemise iseloomu ja ulatust ning kehtestatud vastavad üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas osamaksu ja töötajaid käsitlevad sätted.”

(22) Artikli 25 lõikesse 3 lisatakse punkt g:

„g) artiklites 3a ja 8g osutatud operatiivkava rakendamine.”

(23) Artiklisse 33 lisatakse lõiked 2a ja 2b:

„2a. Hindamisel analüüsitakse agentuuri vajadust võtta teenistusse agentuuri juhendamisel tegutsevaid sõltumatuid piirivalvureid ja esitatakse selleks otstarbeks kehtestatava õigusliku raamistiku üksikasjalik kirjeldus.

2b. Hindamine hõlmab erianalüüsi, mille raames uuritakse põhiõiguste harta austamist määruse kohaldamisel.”

Artikkel 2 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

President eesistuja

[1] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[2] ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[3] ELT […], […], lk […].

[4] ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

[5] ELT L 199, 31.7.2007, lk 30.

[6] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[7] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[8] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[9] ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[10] ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

[11] EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[12] EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

[13] ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

[14] ELT L 83, 1.4.2005, lk 48.

[15] ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.

[16] EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

[17] ELT L 64, 2.3.2004, lk 1.

[18] Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72), mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008, ELT L 181, 10.1.2008, lk 23.