Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Glossary of summaries

    Diskrimineerimiskeeld (diskrimineerimiskeelu põhimõte)

    Diskrimineerimisvastase õiguse eesmärk on anda inimestele võrdsed ja õiglased võimalused kasutada ühiskonna pakutavaid võimalusi. See tähendab, et võrreldavas olukorras olevaid inimesi või inimeste rühmi ei tohi kohelda vähem soodsalt ainuüksi mõne konkreetse tunnuse, näiteks soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

    Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) keelab diskrimineerimist kodakondsuse alusel. Lisaks lubab see Euroopa Liidu Nõukogul võtta vajalikke meetmeid, et võidelda diskrimineerimise vastu soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Selles küsimuses peab nõukogu otsused vastu võtma ühehäälselt ja pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist. Konkreetselt meeste ja naiste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas kohaldatakse siiski seadusandlikku tavamenetlust, mis ei nõua ühehäälsust, vaid ainult kvalifitseeritud häälteenamust (ELTLi artikkel 157).

    Euroopa Liidu (EL) aluslepingud on alati keelanud kodakondsusepõhist diskrimineerimist ja tööalase kohtlemise kontekstis ka soopõhist diskrimineerimist. Teisi diskrimineerimise aluseks olevaid omadusi mainiti esmakordselt 1997. aastal Amsterdami lepingu allkirjastamisega.

    2000. aastal võeti vastu kaks direktiivi:

    • võrdse tööalase kohtlemise direktiiv (direktiiv 2000/78/EÜ), mis keelab tööalases kohtlemises diskrimineerimist seksuaalse sättumuse, usutunnistuse, vanuse ja puuete alusel;
    • rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv (direktiiv 2000/43/EÜ), mis keelab diskrimineerimist rassi või etnilise päritolu alusel nii tööalases kohtlemises kui ka sellistes valdkondades nagu haridus, sotsiaalkaitse, sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid, sotsiaalsed hüved ning kaupade ja teenuste tarned, sealhulgas eluase.
    • Neid direktiive kohaldatakse ELi mittekuuluvate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele, kuid need ei hõlma kohtlemise erinevusi nende õigusliku seisundi ega kodakondsuse alusel.
    • Ühtlasi kaitsevad ELi õigusaktid inimesi ka soolise diskrimineerimise eest eespool nimetatud valdkondades, välja arvatud haridus.

    2009. aastal jõustus Lissaboni lepingu raames horisontaalne säte, mille kohaselt tuleb diskrimineerimiskeelu põhimõtet võtta arvesse kõigis ELi poliitikavaldkondades ja meetmetes (ELTLi artikkel 10).

    Kõigil isikutel on õigus pöörduda kohtusse otsese või kaudse diskrimineerimise korral, eriti juhul, kui neid koheldakse võrreldavates olukordades erinevalt ilma objektiivse ja õigusliku põhjenduseta. Diskrimineerimise ohvrid võivad abi otsida ka riiklikelt võrdõiguslikkuse organitelt – need on avalikud asutused, mis on loodud kogu ELis, et edendada võrdõiguslikkust ja võidelda diskrimineerimise vastu.

    LISATEAVE

    Top