Kohtuasi C‑382/09

Stils Met SIA

versus

Valsts ieņēmumu dienests

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Augstākās Tiesas Senāts)

Ühine tollitariifistik – Tariifne klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuur – Grupp 73 – Terastraat ja terastross – Rubriik 7312 – TARIC-kood – Tariifse klassifitseerimise viga – Kauba vabasse ringlusse lubamine – Määrus (EÜ) nr 384/96 – Dumpinguvastased tollimaksud – Trahv, mille summa on võrdne dumpinguvastase tollimaksuga

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Ühine tollitariifistik – Tariifirubriik

(Nõukogu määrus nr 2658/87, artikli 2 I lisa, komisjoni määrus nr 1789/2003)

2.        Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse

(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 14 lõige 1)

1.        Nõukogu määruse nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta artiklis 2 kehtestatud Euroopa ühenduste integreeritud tariifi aastatel 2004. ja 2005. kehtinud versioonis tuleb tõlgendada nii, et muust kui roostevabast terasest trossid, mis on katmata või üksnes tsingiga pinnatud või kaetud, mille ristlõike maksimaalmõõde on suurem kui 3 mm, kuid väiksem kui 48 mm ning mille päritoluriik ei ole Moldaavia Vabariik või Maroko, kuuluvad vastavalt ristlõike mõõtmele TARIC-koodi 7312 10 82 19, 7312 10 84 19 või 7312 10 86 19 alla.

(vt punkt 40, resolutsiooni punkt 1)

2.        Nõukogu määrust nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed artikli 14 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt kohaldatakse liidu tolliterritooriumile imporditud kauba vale klassifitseerimise korral trahvi, mis on sama suur kui selle kauba õige tariifse klassifikatsiooni puhul kohaldatav dumpinguvastane tollimaks, juhul kui trahvimäär on kindlaks määratud samadel tingimustel, kui on kindlaks määratud siseriiklikus õiguses sarnase laadi ja raskusega rikkumiste puhul ja need tingimused tagavad karistuse tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatava mõju, mida peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus.

(vt punkt 48, resolutsiooni punkt 2)

EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)

7. oktoober 2010(*)

Ühine tollitariifistik – Tariifne klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuur – Grupp 73 – Terastraat ja terastross – Rubriik 7312 – TARIC-kood – Tariifse klassifitseerimise viga – Kauba vabasse ringlusse lubamine – Määrus (EÜ) nr 384/96 – Dumpinguvastased tollimaksud – Trahv, mille summa on võrdne dumpinguvastase tollimaksuga

Kohtuasjas C‑382/09,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel Augstākās Tiesas Senātsi (Läti) 8. septembri 2009. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 28. septembril 2009, menetluses

Stils Met SIA

versus

Valsts ieņēmumu dienests,

EUROOPA KOHUS (viies koda),

koosseisus: koja esimees E. Levits, kohtunikud A. Borg Barthet (ettekandja) ja J.‑J. Kasel,

kohtujurist: N. Jääskinen,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        Stils Met SIA, V. Meļkovs,

–        Valsts ieņēmumu dienests, esindaja: N. Jezdakova,

–        Läti valitsus, esindajad: K. Drēviņa ja K. Krasovska,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: A. Sauka ja L. Bouyon,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) artiklis 2 kehtestatud Euroopa ühenduste integreeritud tariifi (TARIC) (edaspidi „TARIC”) ja nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45).

2        Eelotsusetaotlus on esitatud kohtuvaidluses Läti õiguse alusel asutatud äriühingu Stils Met SIA (edaspidi „Stils Met”) ja Valsts ieņēmumu dienestsi (Läti maksuamet, edaspidi „Dienests”) vahel seoses 2004. aasta maist 2005. aasta septembrini toimunud Ukraina päritolu terastrossi impordiga.

 Õiguslik raamistik

 Ühenduse õigus

 Tollieeskirjad

3        Määruse nr 2658/87, muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (ELT L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357; edaspidi „määrus nr 2658/87”) artikkel 1 sätestab:

„1.      Komisjon kehtestab kaupade nomenklatuuri, edaspidi „[kombineeritud nomenklatuur]” […], mis vastab samal ajal nii ühise tollitariifistiku, ühenduse väliskaubanduse statistika kui ka kaupade impordi ja ekspordiga seotud ühenduse muu poliitika nõuetele.

2.      [Kombineeritud nomenklatuur] hõlmab:

a)      harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri[, mis on kehtestatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga];

b)      sellesse nomenklatuuri lisatud ühenduse alajaotisi, mida nimetatakse „[kombineeritud nomenklatuuri] alamrubriikideks” juhul, kui on kindlaks määratud vastav tollimaksumäär;

c)      eelsätteid, jaotuste ja rühmade täiendavaid märkusi ning joonealuseid märkusi, mis on seotud [kombineeritud nomenklatuuri] alamrubriikidega.

3.      [Kombineeritud nomenklatuur] sisaldub I lisas. […]

[…]” [Siin ja edaspidi on määruse termini „koondnomenklatuur” asemel tsitaatides kasutatud täpsemat terminit „kombineeritud nomenklatuur”.]

4        Määruse nr 2658/87 artikkel 2 sätestab:

„Komisjon kehtestab [TARIC-i], mis vastab nii ühise tollitariifistiku, väliskaubanduse statistika kui ka ühenduse kaubandus- ja põllumajanduspoliitika ning kaupade impordi ja ekspordiga seotud muu poliitika nõuetele.

Tariif põhineb [kombineeritud nomenklatuuril] ja hõlmab:

a)      käesolevas määruses sisalduvad meetmed;

b)      täiendavad ühenduse alajaotised, mida nimetatakse ”TARIC-i alamrubriikideks” ja mis on vajalikud II lisas loetletud ühenduse erimeetmete rakendamiseks;

c)      muu teabe, mis on vajalik artikli 3 lõigetes 2 ja 3 määratletud TARIC-koodide ja lisakoodide rakendamiseks või haldamiseks;

d)      tollimaksumäärad ning impordi- ja eksporditollimaksumäärad, sealhulgas teatavate kaupade importimisel või eksportimisel kohaldatavad maksuvabastused ja tariifisoodustused;

e)      II lisas esitatud meetmed, mida kohaldatakse teatavate kaupade importimisel ja eksportimisel.”

5        Nimetatud määruse artikli 3 lõiked 1 ja 2 sätestavad:

„1.      Igal [kombineeritud nomenklatuuri] alamrubriigil on kaheksakohaline numbriline kood:

a)      esimesed kuus numbrit on harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri rubriikide ja alamrubriikidega seotud numbrilised koodid;

b)      seitsmes ja kaheksas number tähistavad [artiklis 1 kehtestatud kaupade] [kombineeritud nomenklatuuri] alamrubriike.

[…]

2.      TARIC-i alamrubriike tähistatakse üheksanda ja kümnenda numbriga, mis koos lõikes 1 osutatud numbriliste koodidega moodustavad TARIC-i numbrilised koodid. […].”

6        Selle määruse artikli 6 kohaselt vastutab TARIC-i kehtestamise, ajakohastamise, haldamise ja levitamise eest komisjon.

7        Määruse nr 2658/87 I lisas (muudetud komisjoni 11. septembri 2003. määrusega (EÜ) nr 1789/2003 (ELT L 281, lk 1; ELT eriväljaanne 02/14, lk 3)) sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) esimene osa sisaldab kogumi eelsätteid. Selle osa I jao, mis sisaldab üldreegleid, A-osa „Kaupade [KN-i] klassifitseerimise üldreeglid” sätestab:

„Kaupade [KN-i] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

1.      Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.

[…]”

8        KN-i teises osas on XV jaotis „Mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted”. Sellesse jaotisesse kuulub on ka grupp 73 „Raud- ja terastooted”.

9        KN-i grupi 7312 siseselt on kasutatud järgmist jaotust:

CN-kood	Kauba kirjeldus
7312	Keerutatud traat, trossid, põimitud lint, tropid jms, rauast või terasest, elektrilise isolatsioonita:
7312 10	− keerutatud traat, trossid ja kaabel:
7312 10 10	− külgeühendatud liitmikega või valmistoodetena, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites − − muud:
7312 10 30	− − − roostevabast terasest − − − muud, ristlõike maksimaalmõõtmega: − − − − kuni 3 mm:
[…]	[…]
7312 10 59	[…] − − − − üle 3 mm: − − − − − keerutatud traat:
[…]	[…]
7312 10 79	[…] − − − − − trossid ja kaablid (k.a mittehargnevad): − − − − − − katmata või üksnes tsingiga pinnatud või kaetud, ristlõike maksimaalmõõtmega:
7312 10 82	− − − − − − − üle 3 mm, kuid mitte üle 12 mm
7312 10 84	− − − − − − − üle 12 mm, kuid mitte üle 24 mm
7312 10 86	− − − − − − − üle 24 mm, kuid mitte üle 48 mm
7312 10 88	− − − − − − − üle 48 mm
7312 10 99 […]	− − − − − − muud […]

10      KN-i grupi 72 märkus 1 näeb ette:

„Selles grupis ja punktide d, e ja f puhul kogu [KN-is] kasutatakse järgmisi termineid järgmises tähenduses:

[…]

d)      teras −

rauasulamid, v.a rubriigis 7203 nimetatud materjalid [(st rauamaagi jm käsnrauasaaduste otsesel redutseerimisel saadud raud, tükkidena, kuulikestena vms kujul; raud minimaalse puhtusega 99,94% massist, tükkidena, kuulikestena vms kujul)], mis on sepistatavad (v.a mõned valamise teel toodetud liigid) ning mis sisaldavad kuni 2% massist süsinikku. Kroomteraste süsinikusisaldus võib siiski olla suurem;

e)      roostevaba teras −

legeerteras, mis sisaldab kuni 1,2% massist süsinikku ning vähemalt 10,5% massist kroomi ning võib sisaldada ka muid elemente;

f)      muu legeerteras −

teras, mis ei vasta roostevaba terase määratlusele ja mis sisaldab ühte või mitut elementi järgmistes proportsioonides:

–      vähemalt 0,3% massist alumiiniumi,

–      vähemalt 0,0008% massist boori,

–      vähemalt 0,3% massist kroomi,

–      vähemalt 0,3% massist koobaltit,

–      vähemalt 0,4% massist vaske,

–      vähemalt 0,4% massist pliid,

–      vähemalt 1,65% massist mangaani,

–      vähemalt 0,08% massist molübdeeni,

–      vähemalt 0,3% massist niklit,

–      vähemalt 0,06% massist nioobiumi,

–      vähemalt 0,6% massist räni,

–      vähemalt 0,05% massist titaani,

–      vähemalt 0,3% massist volframi,

–      vähemalt 0,1% massist vanaadiumi,

–      vähemalt 0,05% massist tsirkooniumi,

–      muid elemente (v.a väävel, fosfor, süsinik, lämmastik) igaüht eraldi vähemalt 0,1% massist;

[…]”

11      Aastatel 2004 ja 2005 olid KN-i alamrubriikide 7312 10 82, 7312 10 84 ja 7312 10 86 osas TARIC-is järgmised alamrubriigid:

7312 10 82	- - - - - - - üle 3 mm, kuid mitte üle 12 mm
7312 10 82 11	- - - - - - - - terasest
7312 10 82 11	- - - - - - - - - päritoluriik Moldova Vabariik
7312 10 82 12	- - - - - - - - päritoluriik Maroko
7312 10 82 19	- - - - - - - - - muud
7312 10 82 90	- - - - - - - - muud
7312 10 84	- - - - - - - üle 12 mm, kuid mitte üle 24 mm
7312 10 84 11	- - - - - - - - terasest
7312 10 84 11	- - - - - - - - - päritoluriik Moldova Vabariik
7312 10 84 12	- - - - - - - - - päritoluriik Maroko
7312 10 84 19	- - - - - - - - - muud
7312 10 84 90	- - - - - - - - muud
7312 10 86	- - - - - - - üle 24 mm, kuid mitte üle 48 mm
7312 10 86 11	- - - - - - - - terasest
7312 10 86 11	- - - - - - - - - päritoluriik Moldova Vabariik
7312 10 86 12	- - - - - - - - - päritoluriik Maroko
7312 10 86 19	- - - - - - - - - muud
7312 10 86 90	- - - - - - - - muud

12      Määruse nr 2658/87 I lisas olev kombineeritud nomenklatuur komisjoni 7. septembri 2004. aasta määrusega nr 1810/2004 (ELT L 327, lk 1) muudetud kujul on kõigi käesoleva otsuse punktides 7–11 mainitud sätete osas identne.

 Sätted dumpinguvastaste meetmete kohta

13      Põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal olid Euroopa Liidu dumpinguvastaste meetmete kohaldamist reguleerivad sätted ette nähtud määruses nr 384/96.

14      Selle määruse artikli 14 lõige 1 sätestas:

„Ajutised või lõplikud dumpinguvastased tollimaksud kehtestatakse määrusega ja neid nõuavad sisse liikmesriigid sellises vormis ja ulatuses ning nende kriteeriumide alusel, nagu seal sätestatud on. Selliseid tollimakse nõutakse sisse muudest impordi suhtes kehtivatest tollimaksudest, maksudest ja tasudest sõltumatult. Ühegi toote kohta ei või korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda.”

15      Nõukogu 12. augusti 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1796/1999 (millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Ungarist, Indiast, Mehhikost, Poolast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse Korea Vabariigist pärit importi käsitlev dumpinguvastane menetlus (EÜT L 217, lk 1, ELT eriväljaanne 11/32, lk 106)) artikli 1 lõiked 1 ja 3 sätestavad:

„1.      Hiina Rahvavabariigist, Ungarist, Indiast, Mehhikost, Poolast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit ja CN-koodide ex 7312 10 82 (TARIC‑i kood 7312 10 82*10), ex 7312 10 84 (TARIC‑i kood 7312 10 84*10), ex 7312 10 86 (TARIC‑i kood 7312 10 86*10), ex 7312 10 88 (TARIC‑i kood 7312 10 88*10) ja ex 7312 10 99 (TARIC‑i kood 7312 10 99*10) alla kuuluvate terastrosside suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

[…]

3.      Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimakse käsitlevaid sätteid.”

 Siseriiklik õigus

16      Põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal sätestasid maksukorralduse seaduse (likums „Par nodokļiem un nodevām”, Latvijas Vēstnesis, 1995, nr 26) artikli 32 lõiked 1 ja 2:

„1.      Kui maksukohustuslane maksuseaduse nõudeid rikkudes vähendab maksuhaldurile esitatud deklaratsioonis maksustatavat summat, siis arvutab maksuhaldur välja tasumata jäänud maksu ning määrab trahvi samas summas, kui mõnes maksusättes ei ole sätestatud trahvi muud suurust.

2.      Trahvi ei määrata, kui on täidetud järgmised kaks tingimust:

–      1)      maksukohustuslane esitab enne haldusasutuse kontrolli parandatud või täiendava deklaratsiooni (koos tõendavate dokumentidega);

–      2)      tasub viie tööpäeva jooksul parandatud deklaratsiooni esitamisest ülejäänud tasumisele kuuluva maksusumma koos maksu põhisummale lisanduva viivitusintressiga, mida arvestatakse parandatud või täiendava deklaratsiooni (koos tõendavate dokumentidega) esitamise päevani.”

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

17      Ajavahemikus 2004. aasta maist 2005. aasta septembrini importis Stils Met Ukrainast terastrossi, et see Lätis vabasse ringlusse suunata. Kaup deklareeriti TARIC-i alamrubriikidesse 7312 10 82 90, 7312 10 84 90 ja 7312 10 86 90 kuuluvana.

18      Kontrolli käigus leidis Dienests, et tegemist on terastoodetega, mis oma ristlõike mõõtme ja päritolu tõttu kuuluvad vastavalt TARIC-i alamrubriikidesse 7312 10 82 19, 7312 10 84 19 ja 7312 10 86 19.

19      Seetõttu esitas Dienests 20. juuni 2006. aasta maksuotsuses Stils Metile nõude tasuda riigikassasse 485 286,58 Läti latti (st ligikaudu 697 356 eurot), sh dumpinguvastane tollimaks 205 629,87 Läti latti, käibemaks 37 013,42 Läti latti ja tasumata jäänud maksusummale vastav trahv 242 643,29 Läti latti.

20      Stils Met esitas selle otsuse peale hagi, nõudes otsuse tühistamist. Eelkõige väitis ta, et kauba importimisel esitas ta tootja laboratooriumi poolt väljastatud tõendid ja teavitas deklaranti ning tolliasutust toodete keemilisest koostisest ning eelkõige nende toodete koostisesse kuuluvatest elementidest, mille põhjal kuuluvad tooted KN-i grupi 72 märkuse 1 punkti f alusel nimetuse „muu legeerteras” alla.

21      Stils Met väitis samuti, et isegi kui Dienests oleks tooted õigesti klassifitseerinud, puudus sellel ametiasutusel siseriikliku õiguse kohaselt õigus määrata trahvi.

22      Administratīvā rajona tiesa (piirkondlik esimese astme halduskohus) rahuldas Stils Metsi kaebuse ja tühistas 4. oktoobri 2007. aasta otsusega Dienestsi otsuse. Kohus leidis pärast asjaomaste toodete keemilise koostise kontrollimist, et Dienestsil puudusid piisavad tõendid, et lugeda tooted teraseks KN-i grupi 72 märkuse 1 punkti d tähenduses.

23      Dienests esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Administratīvā apgabaltiesale (haldusasjade piirkondlik apellatsioonikohus), kes muutis vaidlustatud otsust. Nimetatud kohus leidis, et kui lähtuda sellest, kuidas KN-is on tooted jagatud ühelt poolt roostevabast terasest ja teiselt poolt muudeks rauast või terasest toodeteks, siis KN-i alamrubriikidel 7312 10 82, 7312 10 84 ja 7312 10 86 põhinevates TARIC-i alamrubriikides hõlmab kategooria „teras” terastooteid, välja arvatud roostevabast terasest tooted, sõltumata nende keemilisest koostisest, samas kui kategooria „muud” hõlmab tooteid, mis ei ole terasest, st on rauast.

24      Stils Met esitas apellatsiooniastmes tehtud otsuse peale kassatsioonkaebuse Augstākās Tiesas Senātsile (Läti kõrgeim kohus).

25      Stils Mets leiab, et KN-i grupi 72 märkuse 1 alusel tuleb kindlaks teha, millisesse kategooriasse kuuluvad põhikohtuasjas käsitletavad tooted: kas on tegemist punktis d nimetatud „terasega”, punktis e nimetatud „roostevaba terasega” või punktis f nimetatud „muu legeerterasega”. Ta väidab, et kui andmed nende toodete keemilise koostise kohta ei ole piisavad tuvastamaks, et need on valmistatud „muust legeerterasest”, siis tuleb need klassifitseerida TARIC-i neisse alamrubriikidesse, mis vastavad terasest toodetele, seega siis numbritega 11 lõppevatesse alamrubriikidesse, nagu tegi Dienests. Kui aga andmed on seevastu piisavad tuvastamaks, et tooted on valmistatud muust legeerterasest, siis tuleb need klassifitseerida TARIC-i neisse alamrubriikidesse, mis vastavad muudele kui terasest toodetele, seega siis numbritega 90 lõppevatesse alamrubriikidesse.

26      Peale selle väidab Stils Met, et dumpinguvastast tollimaksu ei tohi käsitleda maksuna maksukorralduse seaduse tähenduses, mistõttu ei ole selles seaduses ette nähtud trahv põhikohtuasja puhul kohaldatav.

27      Leides, et tema menetluses oleva kohtuasja lõpptulemus sõltub kohaldamisele kuuluva ühenduse õiguse tõlgendamisest, otsustas Augstākās tiesas Senāts menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas TARIC-i koode 7312 10 82 19, 7312 10 84 19 ja 7312 10 86 19 tuleb tõlgendada nii, et 2004. ja 2005. aastal tuli sinna alla sõltumata toodete keemilisest koostisest klassifitseerida vastava ristlõike mõõtmega terasest tooted – nimelt legeerterasest (ja mitte roostevabast terasest) katmata või üksnes tsingiga pinnatud või kaetud trossid ja kaablid –, mis ei olnud imporditud ei Moldovast ega Marokost?

2.      Kas […] määruse (EÜ) nr 384/96 […] artikli 14 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus maksuseaduse rikkumise puhuks [liikmesriigi] õiguse (Läti maksukorralduse seaduse artikli 32 lõige 2) alusel määratud […] trahv […], mis on sama suur kui dumpinguvastane tollimaks?”

 Eelotsuse küsimused

 Esimene küsimus

28      Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas TARIC-it tuleb tõlgendada nii, et aastatel 2004 ja 2005 tuli põhikohtuasjas käsitletavad muust kui roostevabast terasest trossid, mis on katmata või üksnes tsingiga pinnatud või kaetud ja mille ristlõige on suurem kui 3 mm, kuid väiksem kui 48 mm ning mis ei ole Moldaavia ega Maroko päritolu, klassifitseerida TARIC-i alamrubriiki 7312 10 82 19, 7312 10 84 19 või 7312 10 86 19 või hoopis TARIC-i alamrubriiki 7312 10 82 90, 7312 10 84 90 või 7312 10 86 90.

29      Kõigepealt tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab õiguskindluse ja kontrolli lihtsuse huvides kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi üldjuhul otsima kaupade objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast, nii nagu need on määratletud KN-i rubriigi sõnastuses ning jaotise või grupi märkustes (vt eelkõige 18. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑173/08: Kloosterboer Services, EKL 2009, lk I‑5347, punkt 24).

30      Käesoleval juhul kuuluvad põhikohtuasjas käsitletavad kaubad ristlõike mõõtmele vastavalt vaieldamatult KN-i alamrubriiki 7312 10 82, 7312 10 84 ja 7312 10 86. Vastavalt alamrubriikide sõnastusele hõlmavad need alamrubriigid muust kui roostevabast terasest trosse, mis on katmata või üksnes tsingiga pinnatud või kaetud ning mille ristlõige on suurem kui 3 mm, kuid väiksem kui 48 mm. TARIC-is on need tooted jagatud „terasest” toodeteks (TARIC-i alamrubriik 7312 10 82 11, 7312 10 84 11 või 7312 10 86 11) ja „muudeks” toodeteks (TARIC-i alamrubriik 7312 10 82 90, 7312 10 84 90 või 7312 10 86 90).

31      Stils Met väidab, et KN-i grupi 72 märkuse 1 alusel tuleb kindlaks määrata, kas põhikohtuasjas käsitletavad terastrossid on „terasest”, „roostevabast terasest” või „muust legeerterasest”. Kui andmed toodete keemilise koostise kohta on piisavad, määratlemaks need „muust leegeerterasest” toodetena, siis järelikult tuleb need vastavalt ristlõikele maksimaalmõõtmele klassifitseerida TARIC-i alamrubriiki 7312 10 82 90, 7312 10 84 90 või 7312 10 86 90.

32      Dienests, Läti valitsus ja komisjon väidavad seevastu, et põhikohtuasjas käsitletavad legeerterasest trossid tuleb klassifitseerida TARIC-i alamrubriiki 7312 10 82 19, 7312 10 84 19 või 7312 10 86 19. Sellega seoses märgivad nad, et vaatamata sellele, et roostevabast terasest toodetele on eraldi KN-koodid, ei erista TARIC-i alamrubriigid 7312 10 82 19, 7312 10 84 19 ja 7312 10 86 19 tooteid terase tüübi alusel ja seega hõlmavad need nii legeerterasest tooteid kui ka neid, mis sellisest terasest valmistatud ei ole. Seevastu tuleb rauast, st mitte terasest tooted rubriigi 7312 kirjeldust ja struktuuri arvestades klassifitseerida TARIC-i alamrubriikidesse 7312 10 82 90, 7312 10 84 90 ja7312 10 86 90.

33      Esmalt tuleb meenutada, et vastavalt KN-i rubriigi 7312 sõnastusele hõlmab see „keerutatud traati, trosse, põimitud linti, troppe jms, rauast või terasest, elektrilise isolatsioonita”. KN-i kohaselt kuuluvad alamrubriiki 7312 10 30 „roostevabast terasest” trossid ja järgnevatesse alamrubriikidesse „muud” trossid. Sellest järeldub, et roostevabast terasest trossid kuuluvad KN-i alamrubriiki 7312 10 30, samas kui rauast ja muust kui roostevabast terasest trossid kuuluvad järgnevatesse alamrubriikidesse.

34      Seega kuuluvad rauast ja muust kui roostevabast terasest trossid, mis on katmata või üksnes tsingiga pinnatud või kaetud ning mille ristlõige on suurem kui 3 mm, kuid väiksem kui 48 mm, alamrubriiki 7312 10 82, 7312 10 84 või 7312 10 86.

35      Sellest järeldub, et muust kui roostevabast terasest trossid on hõlmatud TARIC-koodidega 7312 10 82 11, 7312 10 84 11 ja 7312 10 86 11. Lisaks ilmneb asjaomaste TARIC-i alamrubriikide ülesehitusest ja sõnastusest, et TARIC-i koodid 7312 10 82 11 (päritoluriik Moldova Vabariik), 7312 10 82 12 (päritoluriik Maroko) ja 7312 10 82 19 (muud) sõltuvad sellest, milline on muust kui roostevabast terasest trossi geograafiline päritolu. Sama kehtib ka TARIC-koodide puhul, mis käivad KN-i alamrubriikidega 7312 10 84 ja 7312 10 86 hõlmatud trosside kohta. Seega kuuluvad TARIC-koodide 7312 10 82 19, 7312 10 84 19 ja 7312 10 86 19 alla muust kui roostevabast terasest trossid, mis on katmata või üksnes tsingiga pinnatud või kaetud, mille ristlõige on suurem kui 3 mm, kuid väiksem kui 48 mm ning mis ei ole Moldaavia ega Maroko päritolu.

36      Samuti on TARIC-i ülesehituse põhjal selge, et TARIC-kood 7312 10 82 90, 7312 10 84 90 või 7312 10 86 90 vastab trossile, mis on katmata või üksnes tsingiga pinnatud või kaetud ja mille ristlõige on suurem kui 3 mm, kuid väiksem kui 48 mm ning mis on valmistatud millestki muust kui terasest, st mis on rauast.

37      Lisaks sellele on kohane meenutada, et vastav avalt kohtupraktikale on nii ühise tollitariifistiku gruppidele eelnevad märkused kui ka tollikoostöö nõukogu selgitavad märkused nomenklatuuri kohta oluline vahend selle tariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja sellistena võib neid märkusi kasutada tariifistiku tõlgendamisel (vt eelkõige 20. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑338/95: Wiener SI, EKL 1995, lk I‑6495, punkt 11, ja 7. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑276/00: Turbon International, EKL 2002, lk I‑1389, punkt 22).

38      Käesoleval juhul täpsustab KN-i grupi 72 märkus 1, mida tuleb mõista terase, roostevaba terase ja muu legeerterase all. Selle märkuse sõnastusest nähtub, et neid termineid kasutatakse kogu KN-is, sealhulgas KN-i grupis 73. Kõnealuse märkuse punktis d on „terase” ülddefinitsioon. „Roostevaba teras”, mis on defineeritud punktis e, ja „muu legeerteras”, mis on defineeritud punktis f, kujutavad endast terase eri kategooriaid ja need tuleb seega lugeda kuuluvaks „terase” üldkategooriasse.

39      Arvestades põhikohtuasjas käsitletavate terastrosside klassifitseerimise otstarbel nende definitsioonidega, kuulub KN-i grupi 72 märkuse 1 punkti e tähenduses roostevabast terasest tross KN-i alamrubriiki 7312 10 30. Kuna aga KN-i rubriik 7312 seevastu ei erista terastrossi nimetatud märkuse punkti f tähenduses „muust legeerterasest” valmistatud trossist, siis tuleb asuda seisukohale, et muust kui roostevabast terasest trossid, mis on katmata või üksnes tsingiga pinnatud või kaetud ning mille päritoluriik ei ole Moldaavia Vabariik või Maroko, kuuluvad vastavalt ristlõike mõõtmele TARIC-i alamrubriiki 7312 10 82 19, 7312 10 84 19 või 7312 10 86 19.

40      Kõigi eeltoodud kaalutluste põhjal tuleb esimesele küsimusele vastata, et 2004.  ja 2005. aastal kohaldatud TARIC-i versiooni tuleb tõlgendada nii, et muust kui roostevabast terasest trossid, mis on katmata või üksnes tsingiga pinnatud või kaetud ning mille päritoluriik ei ole Moldaavia Vabariik või Maroko, kuuluvad vastavalt ristlõike mõõtmele TARIC-i alamrubriiki 7312 10 82 19, 7312 10 84 19 või 7312 10 86 19.

 Teine küsimus

41      Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas määruse nr 384/96 artikli 14 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt tuleb liidu tolliterritooriumile imporditud kauba vale klassifitseerimise korral tasuda trahv, mis on sama suur kui selle kauba õige tariifse klassifikatsiooni puhul kohaldatav dumpinguvastane tollimaks.

42      Kõigepealt tuleb meenutada, et vastavalt määruse nr 384/96 artikli 14 lõikele 1 kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud määrusega ja neid nõuavad sisse liikmesriigid sellises vormis ja ulatuses ning nende kriteeriumide alusel, nagu määruses on sätestatud. Käesoleval juhul ei näe määrus 1796/1999 mainitud sätete rikkumise puhuks ette sanktsiooni.

43      Viimati nimetatud määruse artikli 1 lõige 3 sätestab, et kui ei ole kindlaks määratud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimakse käsitlevaid sätteid. Tuleb tõdeda, et need sätted ei näe liidu tolliterritooriumile imporditud kauba vale klassifitseerimise korral ette trahvi.

44      Seoses sellega tuleb meenutada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on liikmesriik siis, kui liidu õigusnormid ei näe nende normide rikkumise eest ette konkreetset karistust ega viita selles osas ka siseriiklikele sätetele, EÜ artikli 10 alusel kohustatud võtma kõiki sobivaid meetmeid, et tagada ühenduse õiguse kohaldamine ja tõhusus. Kuigi liikmesriigile jääb karistuse valikul kaalutlusõigus, peab ta hoolitsema selle eest, et liidu õiguse rikkumisi karistataks nii sisu kui menetluse osas samadel tingimustel kui siseriikliku õiguse sarnase laadi ja tähtsusega rikkumisi ja et need tingimused tagaksid igal juhul karistuse tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatava mõju (vt 26. oktoobri 1995. aasta otsus kohtuasjas C‑36/94: Siesse, EKL 1995, lk I‑3573, punkt 20, ja 16. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑91/02: Hannl-Hofstetter, EKL 2003, lk I‑12077, punkt 17).

45      Eeltoodu põhjal on ilmne, et liikmesriik on pädev valima meetmed, mis tema arvates on kohased määruse nr 1796/1999 sätete rikkumise puhuks. Liikmesriik peab siiski teostama oma pädevust liidu õiguse alusel ja lähtudes liidu õiguse üldpõhimõtetest ning seega kooskõlas proportsionaalsuse printsiibiga (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Siesse, punkt 21; 7. detsembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑213/99: De Andrade, EKL 2000, lk I‑11083, punkt 20, ja eespool viidatud kohtuotsus Hannl-Hofstetter, punkt 18).

46      Põhikohtuasjas käsitletav trahv kui selline, mille eesmärk on tagada, et maksukohustuslased täidavad oma kohustusi maksudeklaratsioonide valdkonnas, ei ole vastuolus liidu õigusega. Põhikohtuasjas käsitletav säte kannustab ettevõtjaid esitama pädevatele siseriiklikele ametiasutustele deklaratsiooni, mis on kooskõlas kohaldatava õigusega, sealhulgas liidu tollieeskirjadega ja liidu õigusega kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega. Sellise meetme puudumise korral ei kaasneks dumpinguvastase tollimaksuga maksustatava kauba tariifse klassifitseerimise vigadega lõppastmes asjaomaste ettevõtjate jaoks mingit tagajärge.

47      Mis puutub trahvimäära, siis vastavalt käesoleva otsuse punktis 44 viidatud kohtupraktikale peab see olema kindlaks määratud samadel tingimustel, kui on kindlaks määratud siseriiklikus õiguses sarnase laadi ja raskusega rikkumiste puhul. Kuigi põhikohtuasjas käsitletava siseriikliku õigusnormi puhul näib selle sõnastuse põhjal a priori olevat tegemist just sellise sättega, on siiski siseriiklik kohus see, kes peab otsustama, kas asjaomane trahv on mainitud põhimõtetega tegelikult kooskõlas.

48      Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb teisele küsimusele vastata, et määruse nr 384/96 artikli 14 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt kohaldatakse liidu tolliterritooriumile imporditud kauba vale klassifitseerimise korral trahvi, mis on sama suur kui selle kauba õige tariifse klassifikatsiooni puhul kohaldatav dumpinguvastane tollimaks, juhul kui trahvimäär on kindlaks määratud samadel tingimustel, kui on kindlaks määratud siseriiklikus õiguses sarnase laadi ja raskusega rikkumiste puhul ja need tingimused tagavad karistuse tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatava mõju, mida peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus.

 Kohtukulud

49      Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:

1.      Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta artiklis 2 kehtestatud Euroopa ühenduste integreeritud tariifi aastatel 2004. ja 2005. kehtinud versioonis tuleb tõlgendada nii, et muust kui roostevabast terasest trossid, mis on katmata või üksnes tsingiga pinnatud või kaetud, mille ristlõike maksimaalmõõde on suurem kui 3 mm, kuid väiksem kui 48 mm ning mille päritoluriik ei ole Moldaavia Vabariik või Maroko, kuuluvad vastavalt ristlõike mõõtmele TARIC-koodi 7312 10 82 19, 7312 10 84 19 või 7312 10 86 19 alla.

2.      Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 14 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt kohaldatakse liidu tolliterritooriumile imporditud kauba vale klassifitseerimise korral trahvi, mis on sama suur kui selle kauba õige tariifse klassifikatsiooni puhul kohaldatav dumpinguvastane tollimaks, juhul kui trahvimäär on kindlaks määratud samadel tingimustel, kui on kindlaks määratud siseriiklikus õiguses sarnase laadi ja raskusega rikkumiste puhul ja need tingimused tagavad karistuse tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatava mõju, mida peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: läti.