Esialgne tõlge

ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda laiendatud koosseisus)

17. juuli 2024(*)

Digiteenused – Määrus (EL) 2022/1925 – Pääsuvalitseja määramine – Veebipõhine sotsiaalvõrguteenus – Määruse 2022/1925 artikli 3 lõiked 1, 2 ja 5 – Nõuded – Eeldused – Eelduste ümberlükkamine – Kaitseõigused – Võrdne kohtlemine

Kohtuasjas T‑1077/23,

Bytedance Ltd, asukoht George Town (Kaimanisaared), esindajad: advokaadid E. Batchelor, N. Baeten ja M. Frese,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: O. Gariazzo, M. Mataija, I. Rogalski ja C. Sjödin,

kostja,

ÜLDKOHUS (kaheksas koda laiendatud koosseisus),

koosseisus: president A. Kornezov (ettekandja), kohtunikud G. De Baere, D. Petrlík, K. Kecsmár ja S. Kingston,

kohtusekretär: ametnik A. Marghelis,

arvestades kirjalikus menetluses esitatut ja sealhulgas:

–        kiirendatud menetluse taotlust, mille hageja esitas 16. novembril 2023, ning hagiavalduse lühendatud versiooni, milles hageja loobub teatud väidetest, juhul kui kiirendatud menetluse taotlus peaks rahuldatama,

–        Üldkohtu 8. detsembri 2023. aasta otsust, millega rahuldati kiirendatud menetluse taotlus,

–        9. veebruari 2024. aasta kohtumäärust Bytedance vs. komisjon (T‑1077/23 R, ei avaldata, EU:T:2024:94), millega jäeti ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata,

–        Üldkohtu kirjalikke küsimusi pooltele ja nendele küsimustele antud vastuseid, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 16. veebruaril 2024,

arvestades 29. aprilli 2024. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

kohtuotsuse

1        Hageja Bytedance Ltd. palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada komisjoni 5. septembri 2023. aasta otsus C(2023) 6102 (final) (edaspidi „vaidlustatud otsus“), millega ByteDance määrati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määruse (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT 2022, L 265, lk 1; edaspidi „digiturgude määrus“), artikli 3 alusel pääsuvalitsejaks.

I.      Vaidluse taust

2        Hageja, kes asutati 2012. aastal Hiinas Kaimanisaarte õiguse alusel, haldab koos äriühingutega, mida ta otseselt või kaudselt kontrollib (edaspidi koos „ByteDance“), muu hulgas digiplatvormi TikTok.

3        Digiplatvorm TikTok, mis toodi Euroopa Liidus praeguses versioonis turule 2018. aasta augustis, võimaldab kasutajatel otsida, vaadata ja edastada videoid ning suhelda ja jagada sisu teiste kasutajatega.

4        Hageja esitas 3. juulil 2023 Euroopa Komisjonile digiturgude määruse artikli 3 lõike 3 esimese lõigu alusel teate (edaspidi „teade“), milles ta väitis kõigepealt, et TikTok on videojagamisplatvorm digiturgude määruse artikli 2 esimese lõigu punkti 2 alapunkti d ja punkti 8 tähenduses; järgmiseks, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis c ette nähtud künnis ei ole saavutatud, mistõttu ei saa ByteDance’i puhul asuda seisukohale, et ta vastab digiturgude määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele, mille kohaselt saaks teda pidada pääsuvalitsejaks, ning lõpuks, et digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eeldused ettevõtja pääsuvalitsejaks määramiseks on igal juhul ümber lükatud argumentide ja tõenditega, mille ta esitas digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 esimese lõigu alusel.

5        Komisjon teavitas 26. juuli 2023. aasta kirjaga hagejat oma esialgsest arvamusest, mis puudutab esiteks ByteDance’i määramist pääsuvalitsejaks vastavalt digiturgude määruse artikli 3 lõikele 4 ja teiseks TikToki kvalifitseerimist veebipõhiseks sotsiaalvõrguteenuseks, mis võib olla oluline juurdepääsutee, mis võimaldab ärikasutajatel jõuda oma lõppkasutajateni (edaspidi „oluline juurdepääsutee“) digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses (edaspidi „esialgne arvamus“).

6        Hageja vastas esialgsele arvamusele 2. augusti 2023. aasta kirjaga.

7        Komisjon võttis 5. septembril 2023 vastu vaidlustatud otsuse.

8        Vaidlustatud otsuses leidis komisjon esiteks, et TikTok on veebipõhine sotsiaalvõrguteenus digiturgude määruse artikli 2 esimese lõigu punkti 7 tähenduses ja seega põhiplatvormiteenus digiturgude määruse artikli 2 esimese lõigu punkti 2 alapunkti c tähenduses.

9        Teiseks märkis komisjon, et ByteDance ületas TikToki puhul digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud künniseid, mis lubab eeldada, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 nõuded pääsuvalitseja määramise kohta on täidetud.

10      Kolmandaks leidis komisjon, et argumendid, mis hageja esitas vastavalt digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 esimesele lõigule, et lükata ümber digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eeldused, ei olnud piisavalt põhjendatud, et need eeldused ilmselgelt kahtluse alla seada. Seetõttu lükkas ta need väited vastavalt digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 teisele lõigule tagasi, ilma et ta oleks algatanud turu-uuringut vastavalt digiturgude määruse artikli 17 lõikele 3.

11      Vaidlustatud otsuse resolutsiooni artiklid 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Artikkel 1

Määrata ByteDance pääsuvalitsejaks vastavalt [digiturgude määruse] artiklile 3.

Artikkel 2

ByteDance’i järgmine põhiplatvormiteenus on [oluline juurdepääsutee] [digiturgude määruse] artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses:

a)      ByteDance’i veebipõhine sotsiaalvõrguteenus TikTok.“

II.    Poolte nõuded

12      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus ja

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

13      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

III. Õiguslik käsitlus

14      Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet, millest esimese kohaselt on rikutud digiturgude määruse artikli 3 lõikeid 1 ja 5, teise kohaselt on rikutud kaitseõigusi ja kolmanda kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.

A.      Esimene väide, et rikutud on digiturgude määruse artikli 3 lõikeid 1 ja 5

15      Esimene väide jaguneb viieks osaks, millest esimene puudutab seda, et komisjon kohaldas digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks esitatud argumentide analüüsimisel vale õiguslikku kriteeriumi, teine kuni neljas seda, et komisjon rikkus digiturgude määruse artikli 3 lõikeid 1 ja 5, kui ta lükkas tagasi argumendid, mis esitati selleks, et lükata ümber eeldused, et ByteDance’il on märkimisväärne mõju siseturule, et TikTok on oluline juurdepääsutee ja et ByteDance’il on kindel ja püsiv turupositsioon, ning viies osa seda, et komisjon rikkus digiturgude määruse artikli 3 lõikeid 1 ja 5, kuna ta ei hinnanud esitatud tõendeid igakülgselt.

16      Enne esimese väite erinevate osade analüüsimist tuleb meenutada esiteks digiturgude määruse tekkelugu ja normatiivset sisu ning teiseks vaidlustatud otsuse neid asjakohaseid aspekte, mida ei ole vaidlustatud.

1.      Digiturgude määruse tekkelugu ja normatiivne sisu

17      Tänapäeval on digiteenustel ja eelkõige digiplatvormidel majanduses üha olulisem roll, kuna need võimaldavad ettevõtjatel jõuda kasutajateni kogu liidus, hõlbustavad piiriülest kaubandust ja pakuvad väga paljudele liidu äriühingutele täiesti uusi ärivõimalusi, millest võidavad liidu tarbijad, nagu sisuliselt nähtub digiturgude määruse põhjendusest 1.

18      Kuid nagu liidu seadusandja on digiturgude määruse põhjenduses 2 rõhutanud, on teatavatel digiteenustel, mida nimetatakse põhiplatvormiteenusteks, sageli sellised omadused nagu ülisuur mastaabisääst, tugev võrguefekt, suutlikkus ühendada paljusid ärikasutajaid paljude lõppkasutajatega tänu asjaomaste teenuste mitmepoolsusele, nii ärikasutajate kui ka lõppkasutajate märkimisväärne sõltuvus, seotuse efekt, lõppkasutajate vähene mitme platvormi kasutamine samal otstarbel, vertikaalne integratsioon ja andmepõhised eelised, mis võivad põhiplatvormiteenuseid osutavate ettevõtjate ebaausate tavade korral oluliselt pärssida põhiplatvormiteenuste turu avatust konkurentsile ning avaldada mõju kõnealuseid teenuseid osutavate ettevõtjate ning nende ärikasutajate ja lõppkasutajate vaheliste kaubanduslike suhete õiglusele. See võib omakorda kaasa tuua ärikasutajate ja lõppkasutajate valikuvõimaluste kiire ja võib-olla ulatusliku vähenemise ning kõnealuste teenuste osutajad võivad seetõttu saada nn pääsuvalitseja positsiooni.

19      Sellega seoses märkis liidu seadusandja, et turuprotsessid ei suuda sageli tagada põhiplatvormiteenuste puhul õiglaseid majandustulemusi ning kehtiv liidu õigus ei võimalda rahuldavalt toime tulla põhiplatvormiteenuste teatud omadustega seotud võimaliku negatiivse mõjuga. Täpsemalt, kuigi ELTL artiklid 101 ja 102 jäävad pääsuvalitsejate tegevuse suhtes kohaldatavaks, on nende sätete kohaldamisala siiski piiratud teatavate turuvõimu (näiteks turgu valitsev seisund konkreetsel turul) ja konkurentsivastase tegevuse juhtudega ning nende järgimise tagamine toimub tagantjärele ja nõuab sageli väga keerukate asjaolude põhjalikku juhtumipõhist uurimist. Lisaks tõdes seadusandja, et kehtivas liidu õiguses ei käsitleta üldse või tulemuslikult neid siseturu tõhusa toimimisega seotud probleeme, mida oma tegevusega tekitavad pääsuvalitsejad, kes konkurentsiõiguse käsituses ei pruugi turgu valitseda (vt selle kohta digiturgude määruse põhjendus 5). Samuti märkis komisjon, et digiturgude määruse eesmärk täiendab konkurentsiõiguses määratletud eesmärki kaitsta moonutamata konkurentsi mis tahes turul, kuid erineb sellest, kuna sellega soovitakse tagada, et turud, kus tegutsevad pääsuvalitsejad, oleksid konkurentsile avatud ja õiglased ning jääksid selliseks, sõltumata digiturgude määrusega reguleeritud pääsuvalitseja tegevuse tegelikust, potentsiaalsest või eeldatavast mõjust konkurentsile konkreetsel turul (vt selle kohta digiturgude määruse põhjendus 11).

20      Lisaks on liidu seadusandja märkinud, et liikmesriikide tasandil on juba vastu võetud või välja pakutud mitu regulatiivset lahendust, et käsitleda ebaausate tavade ja vähese konkurentsile avatuse probleemi seoses digiteenustega või vähemalt mõnega neist, ning see on põhjustanud regulatiivsete lahenduste lahknevuse, mille tulemuseks on siseturu killustumine, mis on suurendanud ohtu, et nõuete täitmisest tulenevad kulud suurenevad, kuna riikide regulatiivsed nõuded on erinevad (vt selle kohta digiturgude määruse põhjendus 6).

21      Selles kontekstis otsustas liidu seadusandja vastu võtta digiturgude määruse, eelkõige selleks, et aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kehtestades õigusnormid, millega tagatakse konkurentsile avatus ja õiglased turud digisektoris üldiselt ning eelkõige pääsuvalitsejate osutatavate põhiplatvormiteenuste ärikasutajate ja lõppkasutajate jaoks (vt selle kohta digiturgude määruse artikli 1 lõige 1 ja põhjendus 7).

22      Eesmärk tagada digisektori turgude konkurentsile avatus on nähtuvalt digiturgude määruse põhjendustest 32 ja 33 seotud ettevõtjate suutlikkusega tõhusalt kõrvaldada turule sisenemise ja turul laienemise tõkked ning konkureerida pääsuvalitsejaga toodete ja teenuste omaduste osas. Nende turgude õigluse tagamise eesmärk on ära hoida ärikasutajate õiguste ja kohustuste tasakaalustamatust, mille puhul pääsuvalitseja saab ebaproportsionaalse eelise, kuivõrd tänu pääsuvalitsejate juurdepääsupositsioonile ja suuremale läbirääkimisjõule on võimalik, et pääsuvalitsejad tegutsevad viisil, mis ei võimalda teistel täielikult ära kasutada oma panusest saadavat kasu, ning seavad ühepoolselt tasakaalustamata tingimusi nende põhiplatvormiteenuste või kõnealuste teenustega koos osutatavate või neid toetavate teenuste kasutamiseks.

23      Selleks on digiturgude määruse artikli 3 lõikes 1 ette nähtud, et pääsuvalitsejaks määratakse ettevõtja, kui ta vastab järgmisele kolmele kumulatiivsele tingimusele:

a)      tal on märkimisväärne mõju siseturule;

b)      ta osutab põhiplatvormiteenust, mis on oluline juurdepääsutee, ja

c)      tal on oma tegevuses kindel ja püsiv positsioon või on tõenäoline, et ta saavutab sellise positsiooni lähitulevikus.

24      Digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt loetakse ettevõtja lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaks järgmistel juhtudel:

a)      lõike 1 punkti a osas, kui tema aastakäive liidus (edaspidi „liidus realiseeritud käibe künnis“) on viimase kolme majandusaasta jooksul olnud igal aastal vähemalt 7,5 miljardit eurot või kui tema keskmine turukapitalisatsioon või samaväärne õiglane turuväärtus (edaspidi „ülemaailmne turuväärtus“) oli viimase majandusaasta jooksul vähemalt 75 miljardit eurot ning kui ta osutab sama põhiplatvormiteenust vähemalt kolmes liikmesriigis;

b)      lõike 1 punkti b osas, kui tema osutatud põhiplatvormiteenusel oli viimasel majandusaastal kuus vähemalt 45 miljonit aktiivset lõppkasutajat (edaspidi „lõppkasutajad“), kelle tegevus- või asukoht on liidus, ning aastas vähemalt 10 000 aktiivset ärikasutajat (edaspidi „ärikasutajad“), kelle tegevuskoht on liidus, kes on kindlaks tehtud ja arvestatud vastavalt lisas esitatud metoodikale ja näitajatele;

c)      lõike 1 punkti c osas, kui käesoleva lõike punktis b sätestatud künnised on täidetud igal kolmel viimasel majandusaastal.

25      Digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 esimeses lõigus on ette nähtud, et põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja võib digiturgude määruse artikli 3 lõike 3 esimese lõigu alusel esitatava teatega esitada piisavalt põhjendatud argumendid selle kohta, et olukorras, milles asjaomast põhiplatvormiteenust osutatakse, ei vasta ta erandlikult lõikes 1 esitatud tingimustele, kuigi ta täidab kõik lõikes 2 esitatud künnised.

26      Digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 teises ja kolmandas lõigus on sätestatud, et kui komisjon leiab, et põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja poolt esimese lõigu kohaselt esitatud argumendid ei ole piisavalt põhjendatud, sest need ei sea ilmselgelt kahtluse alla käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eeldusi, võib ta need argumendid lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul tagasi lükata, algatamata turu-uuringut digiturgude määruse artikli 17 lõike 3 alusel.

27      Seevastu juhul, kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja esitab sellised piisavalt põhjendatud argumendid, mis seavad ilmselgelt kahtluse alla digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud eeldused, võib komisjon sama tähtaja jooksul algatada turu-uuringu digiturgude määruse artikli 17 lõike 3 alusel.

28      Lõpuks tuleb märkida, et digiturgude määrus näeb ette teatava hulga sihipäraseid õiguslikke kohustusi, mida pääsuvalitsejateks määratud ettevõtjad peavad täitma iga põhiplatvormiteenuse puhul, mis on loetletud vastavas määramisotsuses. Need kohustused on seotud teatavate tavadega, mida peetakse konkurentsile avatust kahjustavaks või ebaausaks või mõlemaks ning millel on eriti negatiivne otsene mõju ärikasutajatele ja lõppkasutajatele (vt selle kohta digiturgude määruse põhjendus 31).

2.      Vaidlustatud otsuse vaidlustamata aspektid

29      Esiteks ei vaidle hageja käesolevas kohtuasjas vastu sellele, et TikTok ei ole mitte videojagamisplatvormi teenus digiturgude määruse artikli 2 esimese lõigu punkti 2 alapunkti d ja punkti 8 tähenduses, vaid veebipõhine sotsiaalvõrguteenus digiturgude määruse artikli 2 esimese lõigu punkti 2 alapunkti c ja punkti 7 tähenduses, nagu on tuvastatud vaidlustatud otsuses.

30      Teiseks ei vaidle hageja vastu sellele, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktides a–c ette nähtud künnised olid saavutatud ja et seetõttu loeti ByteDance vastavaks digiturgude määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud pääsuvalitsejaks määramise nõuetele.

31      Täpsemalt ei vaidle esiteks hageja vastu vaidlustatud otsuses tehtud järeldusele, et ByteDance’i ülemaailmne turuväärtus, mis viimasel majandusaastal oli hinnanguliselt [>75](1) miljardit eurot, ületas digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud ülemaailmse turuväärtuse künnise, ega sellele, et TikTok oli kättesaadav kõigis liidu liikmesriikides ja et seega oli täidetud ka samas sättes ette nähtud nõue, et kõnealust põhiplatvormiteenust peab osutama vähemalt kolmes liikmesriigis, nii et ByteDance’i puhul võis eeldada, et tal on märkimisväärne mõju siseturule digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

32      Teiseks ei vaidle hageja vastu sellele, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud künnised, milleks on vähemalt 45 miljonit lõppkasutajat ja vähemalt 10 000 ärikasutajat, olid samuti saavutatud, mistõttu võis TikToki pidada oluliseks juurdepääsuteeks digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses. Vaidlustatud otsusest nähtub nimelt, et 2022. aastal oli TikTokil 125 miljonit lõppkasutajat ja [>10 000] ärikasutajat.

33      Kolmandaks ei vaidle hageja vastu ka sellele, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud künnised saavutati kõigil kolmel viimasel majandusaastal ja et seetõttu võis ByteDance’i puhul eeldada, et tal on vastavalt digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktile c oma tegevuses kindel ja püsiv positsioon või on tõenäoline, et ta saavutab sellise positsiooni lähitulevikus digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti c tähenduses. Nimelt nähtub vaidlustatud otsusest, et 2020., 2021. ja 2022. aastal oli TikTokil vastavalt [>45], [>45] ja 125 miljonit lõppkasutajat ning konservatiivse hinnangu kohaselt vähemalt [>10 000], [>10 000] ja [>10 000] ärikasutajat – see ületab digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud künnised.

34      Seevastu on pooled eriarvamusel küsimuses, kas komisjon võis viga tegemata järeldada, et argumendid, mille hageja esitas vastavalt digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 esimesele lõigule, ei ole piisavalt põhjendatud, et TikToki puudutavas osas digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eeldused ilmselgelt kahtluse alla seada.

35      Esimese väite erinevaid osi tuleb analüüsida nendest kaalutlustest lähtudes.

3.      Õiguslik kriteerium, mida komisjon kohaldas eelduste ümberlükkamiseks esitatud argumentide analüüsimisel (esimese väite esimene osa)

36      Hageja väidab sisuliselt, et vaidlustatud otsuses kohaldas komisjon vale õiguslikku kriteeriumi, kui ta analüüsis argumente ja tõendeid, mille hageja oli esitanud vastavalt digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 esimesele lõigule digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks. Esimeses etteheites heidab ta komisjonile ette, et viimane lükkas tagasi teatavad „kvalitatiivsed“ argumendid ja tõendid, ning teises etteheites heidab ta ette, et komisjon kehtestas liiga kõrged tõendamisnõuded, nõudes „veenvate“ tõendite esitamist.

a)      Küsimus, mis liiki argumente ja tõendeid võib esitada digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks

1)      Poolte argumendid

37      Hageja väidab, nagu ta kohtuistungil täpsustas, et komisjon lükkas vaidlustatud otsuse põhjenduses 161 ekslikult tagasi teatavad „kvalitatiivsed“ argumendid ja tõendid, mille hageja oli esitanud digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks. Ta leiab, et digiturgude määruse põhjenduse 23 tõlgendus, millele komisjon nende argumentide ja tõendite tagasilükkamisel tugines ja mille kohaselt on välistatud kõik tõendid, mida ei ole selles põhjenduses mainitud, on vastuolus nii selle põhjenduse sõnastusega kui ka digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 esimese lõiguga, mille kohaselt peab pääsuvalitseja kvalifikatsioon vastama selle artikli lõikes 1 loetletud nõuetele, võttes arvesse „olukor[da], milles asjaomast põhiplatvormiteenust osutatakse“. Nimelt välistab kõnealune põhjendus üksnes majanduslikel alustel esitatud põhjendused, mis tuginevad turu määratlusele või näitavad tõhususe kasvu. Seevastu ei välista see „kvalitatiivseid“ tõendeid, mis on otseselt seotud nende eelduste ümberlükkamisega, mille kohaselt kvantitatiivsed künnised tõendavad pääsuvalitsejaks olemist. Oleks aga liiane lubada vaid kvantitatiivseid tõendeid, et lükata ümber nende eelduste aluseks olevad künnised, mis on samuti kvantitatiivsed.

38      Komisjon nõustub hagejaga, et digiturgude määruse põhjendust 23 ei saa tõlgendada nii, et sellega välistatakse „kvalitatiivsed“ argumendid ja tõendid, tingimusel et need on otseselt seotud koguseliste künnistega, millel põhinevad digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eeldused, ning et selles põhjenduses loetletud elemendid, mida võib arvesse võtta, on toodud näitena. Ta väidab siiski, et vaidlustatud otsuses ei lükanud ta hageja esitatud „kvalitatiivseid“ argumente või tõendeid asjassepuutumatuse tõttu tagasi, vaid analüüsis neid sama moodi nagu hageja esitatud „kvantitatiivseid“ argumente ja tõendeid, kuivõrd need on kõnealuste eeldustega otseselt seotud. Tema sõnul olid ainsad argumendid, mis lükati tagasi põhjusel, et need ei olnud otseselt seotud nimetatud eelduste aluseks olevate koguseliste künnistega, hageja nö „täiendavad“ argumendid, nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 161.

2)      Üldkohtu hinnang

39      Kõigepealt tuleb märkida, et väljendiga „argumendid ja „kvalitatiivsed“ tõendid“ viitab hageja esimeses etteheites argumentidele ja tõenditele, mille ta esitas haldusmenetluses, et lükata ümber digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eeldused, mida ei olnud väljendatud arvudes.

40      Sellega seoses tuleb märkida, et „kvantitatiivseid“ ja „kvalitatiivseid“ argumente või tõendeid võib olla raske või isegi võimatu eristada. Nimelt toetavad „kvalitatiivset“ laadi argumenti sageli arvandmed. Seega võib näida kunstlik üksteisest eraldada ja tunnistada asjakohaseks vaid kvantitatiivne element, samas kui selle eesmärk on toetada kvalitatiivset laadi argumenti.

41      Pärast seda täpsustust tuleb märkida, et digiturgude määruse artikli 3 lõikes 1 ette nähtud nõuded pääsuvalitsejaks määramiseks ei ole väljendatud arvudes. Nii peab ettevõtjal olema selleks määramiseks märkimisväärne mõju siseturule, ta peab osutama põhiplatvormiteenust, mis on ärikasutajate jaoks oluline juurdepääsutee, ning tal peab olema oma tegevuses kindel ja püsiv positsioon või peab olema tõenäoline, et ta saavutab sellise positsiooni lähitulevikus.

42      On tõsi, et digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud künnised, mis võimaldavad eeldada, et selle artikli lõikes 1 sätestatud nõuded on täidetud, on sisuliselt kvantitatiivsed.

43      Sellele vaatamata on tegemist ümberlükatavate eeldustega. Nimelt võimaldavad digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 esimene ja teine lõik ettevõtjal esitada piisavalt põhjendatud argumendid tõendamaks, et kuigi ta täidab kõik nimetatud lõikes 2 esitatud künnised, ei vasta ta olukorras, milles asjaomast põhiplatvormiteenust osutatakse, erandlikult lõikes 1 esitatud tingimustele. Kui need argumendid ei ole piisavalt põhjendatud, sest need ilmselgelt ei sea neid eeldusi kahtluse alla, võib komisjon need tagasi lükata ilma digiturgude määruse artikli 17 lõike 3 alusel turu-uuringut algatamata.

44      Seega ei võimalda miski digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 sõnastuses komisjonil kohe välistada ettevõtja esitatud argumente või tõendeid asjakohatutena põhjusel, et need ei ole väljendatud arvudes.

45      Selle kohta on digiturgude määruse põhjenduses 23 muu hulgas täpsustatud, et „[digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 esimese lõigu alusel] [e]sitatud tõendite ja väidete hindamisel peaks komisjon võtma arvesse üksnes neid elemente, mis on kvantitatiivsete künnistega vahetult seotud, nimelt põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja selline mõju siseturule, mis ületab tema tulusid või turukapitalisatsiooni, näiteks ettevõtja suurus absoluutarvudes ning nende liikmesriikide arv, kus ta tegutseb; määr, mille võrra ärikasutajate ja lõppkasutajate tegelik arv ületab künniseid, ning ettevõtja osutatava põhiplatvormiteenuse tähtsus, võttes arvesse asjaomase põhiplatvormiteenuse üldist ulatust; ning see, mitme aasta jooksul on künniseid täidetud“. Lisaks on samas põhjenduses märgitud, et „[i]gasugused majanduslikel alustel esitatud põhjendused, mis tuginevad turu määratlusele või näitavad põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja teatavat liiki tegevusest tulenevat tõhusust, tuleks jätta tähelepanuta, sest need ei ole pääsuvalitsejaks määramisel asjakohased“.

46      Digiturgude määruse põhjendusest 23 tuleneb, et ainus kategooria argumente või tõendeid, mille liidu seadusandja otsustas asjakohatuna sõnaselgelt välistada, on majanduslikel alustel esitatud põhjendused, mis tuginevad turu määratlusele või mis näitavad tõhususe kasvu.

47      Digiturgude määruse põhjendusest 23 nähtub veel, et selleks, et argumente ja tõendeid arvesse võetaks, peaksid need olema „kvantitatiivsete künnistega vahetult seotud“, kusjuures tuleb täpsustada, et mõiste „kvantitatiivsed künnised“ viitab digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 määratud kvantitatiivsetele künnistele. See vahetu seotuse nõue ei tähenda siiski, et argument või tõend tuleks a priori asjassepuutumatuna välistada ainuüksi seetõttu, et seda ei ole väljendatud arvudes. Nimelt võib selline argument või tõend olenevalt asjaoludest olla vahetult seotud kvantitatiivsete künnistega, mistõttu tuleb seda arvesse võtta selles sättes ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks esitatud argumentide ja tõendite analüüsimisel. Mõni kvantitatiivne argument või tõend ei pruugi seevastu olenevalt asjaoludest olla nende kvantitatiivsete künnistega vahetult seotud ning seda ei peaks seetõttu selles analüüsis arvesse võtma.

48      Sellest järeldub, et digiturgude määruse põhjendus 23 ei välista a priori asjakohatutena argumente või tõendeid, mida ei ole väljendatud arvudes, tingimusel et need on vahetult seotud ühe või mitme digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eeldusega, mis on esitatud kvantitatiivsete künniste kujul.

49      Samuti tuleb täpsustada, et nende asjaolude loetelu, mida võib arvesse võtta ja mis on ära toodud digiturgude määruse põhjenduses 23, ei ole ammendav.

50      Isegi kui kõnealune loetelu algab sõnaga „nimelt“, selgitatakse teatavaid selles loetelus sisalduvaid andmeid seejärel näidete („näiteks“) abil. Lisaks on ainus digiturgude määruse põhjenduses 23 mainitud asjaolu seoses digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis c ette nähtud eelduse ümberlükkamisega „see, [et] mitme aasta jooksul on [ärikasutajate ja lõppkasutajate arvu puhul] künniseid täidetud“. See element langeb aga sisuliselt kokku künnisega, millel see eeldus põhineb. Seega, kui see oleks ainus lubatav element kõnealuse eelduse ümberlükkamiseks, muutuks see eeldus de facto ümberlükkamatuks, mis oleks aga vastuolus digiturgude määruse artikli 3 lõikega 5. Lisaks ei näe viimati nimetatud artikkel ette ammendavat loetelu andmetest, mida võib sel eesmärgil esitada, vaid piirdub viitamisega „olukorra[le], milles asjaomast põhiplatvormiteenust osutatakse“.

51      Seetõttu tuleb järeldada, et digiturgude määruse artikli 3 lõiget 5 koostoimes sama määruse põhjendusega 23 tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab ettevõtjal esitada digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks argumente ja tõendeid, olenemata sellest, kas need on väljendatud arvudes või mitte, tingimusel et need on otseselt seotud ühe või mitme eeldusega.

52      Nagu hageja kohtuistungil täpsustas, heidab ta käesolevas asjas komisjonile ette, et viimane lükkas vaidlustatud otsuse põhjenduses 161 tagasi tema „täiendavad“ argumendid põhjusel, et need ei ole otseselt seotud digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud koguseliste künnistega.

53      Komisjon kinnitas omalt poolt, et ta leidis vaidlustatud otsuses, et kõik argumendid ja tõendid, mis hageja esitas digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks, sealhulgas need, mis on „kvalitatiivsed“, on nende eeldustega otseselt seotud, kuid ta lükkas need tagasi muudel põhjustel, välja arvatud hageja „täiendavad“ argumendid, mille ta lükkas vaidlustatud otsuse põhjenduses 161 tagasi põhjusel, et need ei ole kõnealuste eeldustega otseselt seotud.

54      Sellega seoses tuleb tõdeda, et komisjon analüüsis hageja „täiendavaid“ argumente alles pärast seda, kui ta oli analüüsinud argumente ja tõendeid, mille hageja oli esitanud digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud iga eelduse ümberlükkamiseks.

55      Neil asjaoludel tuleb analüüsida küsimust, kas komisjon võis hageja esitatud „täiendavad“ argumendid viga tegemata tagasi lükata põhjusel, et need ei ole kõnealuste eeldustega otseselt seotud, järgides sama järjekorda, milles neid vaidlustatud otsuses käsitletakse. Seda küsimust analüüsitakse seega pärast seda, kui on analüüsitud hageja argumente nimetatud määruse artikli 3 lõike 2 punktides a, b ja c ette nähtud eelduste kohta.

56      Sellest järeldub, et esimese väite esimese osa esimese etteheite käsitlemine sõltub sellest, kas vaidlustatud otsuse põhjendust 161 puudutavad hageja argumendid, mida on analüüsitud tagapool punktides 321–328, on põhjendatud.

b)      Tõendamisnõuded digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks

1)      Poolte argumendid

57      Hageja heidab komisjonile ette, et viimane seadis vaidlustatud otsuse põhjenduses 126 kõrgemad tõendamisnõuded kui need, mis tulenevad digiturgude määruse artikli 3 lõikest 5, leides, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks pidi hageja esitama „veenvad“ tõendid. Teistes sama valdkonda puudutavates otsustes on aga komisjon eristanud ühelt poolt argumente, mis ilmselgelt seavad kahtluse alla digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eeldused ja põhjendavad turu-uuringu algatamist, ning teiselt poolt argumente, mis tõendavad „täielikult ja ühemõtteliselt“, et digiturgude määruse artikli 3 lõikes 1 loetletud nõuded ei ole täidetud. Lõpuks märgib ta, et „kahtluste“ või „esmapilgul usutavate“ kaudsete tõendite olemasolu küsimuses, kas ettevõtja vastab nendele nõuetele, peaks olema piisav turu-uuringu algatamiseks digiturgude määruse artikli 17 lõike 3 alusel.

58      Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu. Ta väidab, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 126 esitatud kinnitus, et ettevõtja peab esitama „veenvad“ tõendid, ei kehtesta kõrgemaid tõendamisnõudeid, kui on ette nähtud digiturgude määruses. Ta on seisukohal, et lihtsalt sõna „veenvad“ kasutamine ei viita kohaldatavatele tõendamisnõuetele, kuna olenemata sellest, millised need ka ei oleks, on tõendi põhjal järelduste tegemiseks vaja, et tõend oleks veenev. Ta lisab sisuliselt, et hageja viidatud erinevus digiturgude määruse artikli 17 lõike 3 alusel turu-uuringu algatamiseks vajalike tõendamisnõuete ja digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks vajalike tõendamisnõuete vahel ei puutu käesoleval juhul asjasse, sest hageja argumendid ei täida ei ühtesid ega teisi nõudeid.

2)      Üldkohtu hinnang

59      Digiturgude määruse põhjenduses 23 on märgitud, et „[k]ohustus esitada tõendeid selle kohta, et [selle määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud] kvantitatiivsete künniste täitmisest tulenevat eeldust ei tuleks kohaldada, peaks lasuma […] ettevõtjal“.

60      Mis puudutab digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks vajalikke tõendamisnõudeid, siis on selle artikli lõike 5 esimeses lõigus ette nähtud, et ettevõtja võib esitada piisavalt põhjendatud argumendid selle kohta, et erandlikult ei vasta ta lõikes 1 esitatud tingimustele, kuigi ta täidab kõik lõikes 2 esitatud künnised. Lisaks tuleneb digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 teisest ja kolmandast lõigust, et kui komisjon leiab, et ettevõtja esitatud argumendid ei ole piisavalt põhjendatud, sest need ei sea kõnealuseid eeldusi ilmselgelt kahtluse alla, võib ta need ilma turu-uuringut algatamata tagasi lükata, samas kui ta võib sellise uuringu algatada juhul, kui nimetatud ettevõtja esitab sellised piisavalt põhjendatud argumendid, mis seavad need eeldused ilmselgelt kahtluse alla.

61      Seega on liidu seadusandja ise kindlaks määranud digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste kahtluse alla seadmiseks vajalikud tõendamisnõuded, nõudes, et ettevõtja, kellel lasub tõendamiskoormis, esitaks piisavalt põhjendatud argumendid, mis seavad need eeldused ilmselgelt kahtluse alla.

62      Käesolevas asjas on ainus vaidlustatud otsuse põhjendus, millele hageja viitab ja milles komisjon seadis väidetavalt kõrgemad tõendamisnõuded kui need, mis on kindlaks määratud digiturgude määruse artikli 3 lõikes 5, selle otsuse põhjendus 126. Samuti tuleb märkida, et selles põhjenduses selgitas komisjon digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks esitatud argumentide analüüsimisel muu hulgas, et ettevõtja peab esitama „veenvad tõendid“, mis näitavad, et isegi kui põhiplatvormiteenus ületas oluliselt viimati nimetatud sättes kehtestatud künniseid, ei olnud see põhiplatvormiteenus oluline juurdepääsutee digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses, ning et selle otsuse põhjendustes 127–154 esitatud põhjustel ei olnud hageja seda tõendanud.

63      Sellega seoses tuleb esiteks tõdeda, et komisjon analüüsis argumente ja tõendeid, mille hageja esitas digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks, vaidlustatud otsuse punktis 5.1.3.2.2. Komisjon märkis nimetatud otsuse põhjenduses 125, et hageja poolt vastavalt digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 esimesele lõigule esitatud argumendid „ei ole piisavalt põhjendatud, et [digiturgude määruse] artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud eeldust ilmselgelt kahtluse alla seada“. Lisaks märkis ta hageja esitatud erinevate argumentide ja tõendite analüüsimisel, et need ei saa seda eeldust „ilmselgelt kahtluse alla seada“ või olid selleks ebapiisavad (vt selle otsuse põhjendused 129, 134 ja 143).

64      Samuti järeldas komisjon vaidlustatud otsuse punktis 5.1.3.2.5 sisalduvas järelduses digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste kohta, et hageja poolt vastavalt digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 esimesele lõigule esitatud argumendid „ei ole piisavalt põhjendatud, et digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eeldused ilmselgelt kahtluse alla seada“, mistõttu tuleb need tagasi lükata ilma turu-uuringut algatamata vastavalt digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 teisele lõigule.

65      Sellest järeldub, et analüüsides argumente ja tõendeid, mille hageja esitas digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks, kinnitas komisjon, et ta kohaldas digiturgude määruse artikli 3 lõikes 5 ette nähtud tõendamisnõudeid, mida on kirjeldatud eespool punktis 60.

66      Nii viitas komisjon nõudele esitada „veenvad“ tõendid digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks ainult üks kord, nimelt vaidlustatud otsuse põhjenduses 126, mistõttu on tegemist üksikjuhtumiga. Lisaks, kui seda viidet tuleks mõista – nagu väidab hageja – nii, et ta peab esitama tõendeid, mis lükkavad selle eelduse lõplikult ümber, ei vastaks selline nõue kindlasti digiturgude määruse artikli 3 lõikes 5 ette nähtud tõendamisnõuetele. Käesoleval juhul ei ole aga vaidlustatud otsuses tervikuna käsitatuna midagi, mis viitaks sellele, et sõnaga „veenev“ soovis komisjon nõuda tõendeid, mis selle eelduse lõplikult kummutaksid.

67      Igal juhul tuleb esimese väite kolmanda osa raames analüüsida, kas sõltumata sellest, kuidas komisjon kirjeldas vaidlustatud otsuse põhjenduses 126 tõendamisnõudeid, on tõendamisnõuded, mida ta tegelikult kohaldas hageja poolt digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks esitatud argumentide ja tõendite hindamisel, kooskõlas digiturgude määruse artikli 3 lõikes 5 seatud nõuetega.

68      Teiseks tuleb tagasi lükata hageja argument, et teistes selle valdkonna otsustes on komisjon eristanud ühelt poolt argumente, mis ilmselgelt seavad kahtluse alla digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eeldused ja õigustavad turu-uuringu algatamist, ning teiselt poolt argumente, mis tõendavad „täielikult ja ühemõtteliselt“, et digiturgude määruse artikli 3 lõikes 1 loetletud nõuded ei ole täidetud, mis võimaldas komisjonil järeldada, et need eeldused lükati ümber, ilma et olnuks vaja algatada turu-uuringut. Hageja ei väida nimelt, et komisjon lükkas vaidlustatud otsuses tema argumendid tagasi põhjusel, et need ei tõenda „täielikult ja ühemõtteliselt“, et kõnealused nõuded ei ole täidetud, mistõttu on tema argumendid edutud. Lisaks ja igal juhul tuleb meenutada, et komisjon on kohustatud analüüsima iga juhtumi konkreetseid asjaolusid eraldi, olemata seotud varasemate otsustega, mis puudutavad teisi ettevõtjaid või põhiplatvormiteenuseid (vt selle kohta analoogia alusel 14. septembri 2022. aasta kohtuotsus SŽ – Tovorni promet vs. komisjon, T‑575/20, ei avaldata, EU:T:2022:551, punkt 95 ja seal viidatud kohtupraktika).

69      Kolmandaks ei saa nõustuda hageja argumendiga, mille kohaselt tähendavad digiturgude määruses ettevõtjale seatud tõendamisnõuded „kahtluste“ või „esmapilgul usutavate“ kaudsete tõendite olemasolu näitamist, millest hageja arvates peab piisama turu-uuringu algatamiseks digiturgude määruse artikli 17 lõike 3 alusel.

70      Niisugused tõendamisnõuded ei vasta nimelt nendele, mis on sätestatud digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 kolmandas lõigus ja mille kohaselt võib turu-uuringu algatada, kui asjaomase ettevõtja argumendid on piisavalt põhjendatud, et nimetatud määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eeldused erandlikult ilmselgelt kahtluse alla seada.

71      Sellega seoses nähtub sõnadest „erandlikult“ ja „ilmselgelt“, mida on kasutatud digiturgude määruse artikli 3 lõikes 5, vähimagi kahtluseta, et ettevõtjale esitatud tõendamisnõuded on kõrged selles mõttes, et tema esitatud argumendid peavad suure usutavusega tõendama, et digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eeldused on kahtluse alla seatud. Hageja esitatud tõendid, st lihtsalt „kahtluste“ või „esmapilgul usutavate“ kaudsete tõendite olemasolu tõendamine, on aga digiturgude määruses seatud tõendamisnõuetest madalamal tasemel.

72      Seega tuleb tagasi lükata hageja argumendid, mis puudutavad selles sättes ette nähtud eelduse kahtluse alla seadmiseks vajalikke tõendamisnõudeid, tingimusel, et seda kinnitab nende tõendamisnõuete analüüs, mida komisjon tegelikult kohaldas hageja poolt digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks esitatud argumentide ja tõendite hindamisel.

4.      Eelduse, et ByteDance’il on märkimisväärne mõju siseturule, kahtluse alla seadmine (esimese väite teine osa)

a)      Poolte argumendid

73      Hageja väidab, et komisjon rikkus vaidlustatud otsuse põhjendustes 120–124 digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti a ja artikli 3 lõiget 5, kui ta lükkas tagasi hageja argumendid, mille eesmärk on tõendada, et ByteDance’il ei ole märkimisväärset mõju siseturule. Nagu hageja kohtuistungil selgitas, ei heida ta komisjonile ette mitte seda, et viimane jättis analüüsimata teatavad argumendid ja tõendid, mille hageja oli esitanud haldusmenetluses, vaid seda, et komisjon analüüsis neid viidatud põhjendustes pealiskaudselt ja ebaõigesti. Sisuliselt väidab ta, et ByteDance’i mõju siseturule ei olnud märkimisväärne digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses, mida tõendab asjaolu, et ByteDance’i käive liidus on väike, TikTok on alates liidu turule sisenemisest [konfidentsiaalne] ja ByteDance’i turuväärtus on peamiselt tingitud tema tegevusest Hiinas, mistõttu ei kajasta see tema mõju siseturule.

74      Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu, sisuliselt korrates vaidlustatud otsuse põhjendustes 120–124 esitatud põhjendusi, mille sisu on meenutatud allpool.

b)      Vaidlustatud otsus

75      Vaidlustatud otsuse põhjenduses 120 märkis komisjon, et argumendid, mille hageja esitas digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 esimese lõigu alusel esitatud teates, ei ole piisavalt põhjendatud, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud eeldus ilmselgelt kahtluse alla seada.

76      Esiteks leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 121 sisuliselt, et asjaolu, et ByteDance’i tulu liidus oli liidus realiseeritud käibe künnisest väiksem, ei oma tähtsust, kuna ülemaailmse turuväärtuse künnis oli ületatud ja need kaks künnist on alternatiivsed.

77      Teiseks märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 122 muu hulgas, et hageja argumendid ByteDance’i reklaamitulu päritolu kohta liidus ei ole samuti asjakohased, kuna ByteDance ületas ülemaailmse turuväärtuse künnise.

78      Kolmandaks leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 123 sisuliselt, et asjaolu, et TikTokil on liidus [konfidentsiaalne], ei saa iseenesest ilmselgelt kahtluse alla seada digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud eeldust, kuna ByteDance’il on märkimisväärne suutlikkus oma kasutajatelt liidus lähitulevikus tulu teenida, arvestades tema õiglast ülemaailmset turuväärtust ja TikToki kasutajate arvu liidus, mis ületas märkimisväärselt digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktides a ja b ette nähtud künniseid.

79      Neljandaks lükkas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 124 asjakohatuse tõttu tagasi hageja argumendi, mille kohaselt ei ole ByteDance’i õiglane ülemaailmne turuväärtus märk tema võimest TikTokil liidus olevatelt kasutajatelt tulu teenida, kuna mainitud turuväärtus tuleneb tema tegevusest Hiinas; komisjon põhjendas hageja argumendi tagasilükkamist esiteks sellega, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punkt a viitab ettevõtja õiglasele ülemaailmsele turuväärtusele maailmas tervikuna, mitte konkreetses geograafilises piirkonnas, ning teiseks, et see säte on mõeldud kajastama ettevõtja finantssuutlikkust, sealhulgas tema juurdepääsu finantsturgudele ja näiteks võimet omandada teisi sarnaseid teenuseid pakkuvaid uuenduslikke ettevõtjaid.

c)      Üldkohtu hinnang

80      Esimesena tuleb analüüsida hageja argumenti, mille kohaselt leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 121 ebaõigesti, et asjaolu, et ByteDance’i tulu liidus jäi alla liidus realiseeritud käibe künnise, ei oma tähtsust selle tõendamisel, et ByteDance’il ei ole märkimisväärset mõju siseturule digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

81      Sellega seoses tuleb meenutada, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt võib ettevõtja määrata pääsuvalitsejaks üksnes juhul, kui tal on märkimisväärne mõju siseturule.

82      Digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punkt a lubab eeldada, et see on nii, kui üks kahest alternatiivsest künnisest on saavutatud. Esimene künnis on seotud ettevõtja aastakäibega liidus, mis peab viimase kolme majandusaasta jooksul olema olnud igal aastal vähemalt 7,5 miljardit eurot. Teine künnis on seotud tema keskmise turukapitalisatsiooni või samaväärse õiglase turuväärtusega, mis peab olema viimasel majandusaastal olnud vähemalt 75 miljardit eurot. Mõlemal juhul on vaja, et ettevõtja osutaks sama põhiplatvormiteenust vähemalt kolmes liikmesriigis.

83      Käesolevas asjas ei vaidle hageja vastu sellele, et ByteDance saavutas ülemaailmse turuväärtuse künnise ja et seetõttu loeti, et ByteDance’il on siseturul märkimisväärne mõju.

84      Vaidlust ei ole seevastu ka selles, et ByteDance ei ületanud liidus realiseeritud käibe künnist. Täpsemalt kasvas ByteDance’i käive liidus sel ajavahemikul [<7,5 miljardilt] eurolt 2020. aastal [<7,5 miljardile] eurole 2021. aastal ja seejärel [<7,5 miljardile] eurole 2022. aastal, jäädes seega viidatud künnisest allapoole.

85      Sellega seoses tuleb kõigepealt rõhutada, et ainuüksi asjaolust, et liidus realiseeritud käibe künnist ei saavutatud viimase kolme majandusaasta jooksul igal aastal, ei piisa, et seada ilmselgelt kahtluse alla digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a kehtestatud eeldust, kuna – nagu on märgitud eespool punktis 83 – käesoleval juhul oli täidetud teine alternatiivne künnis, mistõttu see eeldus oli kohaldatav. Vastupidisel juhul muutuksid need kaks künnist de facto kumulatiivseks, mis oleks vastuolus nimetatud sätte selge sõnastusega.

86      Asjaolu, et kaks digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a nimetatud künnist on alternatiivsed, ei muuda siiski kuidagi esimese kriteeriumi asjakohasust hindamisel, kas see element koostoimes teiste piisavalt põhjendatud argumentidega seab selle eelduse ilmselgelt kahtluse alla.

87      Digiturgude määruse põhjendusest 17 nähtub nimelt, et suur käive liidus koos digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud arvuni küündiva põhiplatvormiteenuse kasutajate arvuga liidus annab märku suhteliselt suurest suutlikkusest kõnealuste kasutajate pealt tulu teenida, samas kui suur turukapitalisatsioon või õiglane ülemaailmne turuväärtus koos sama arvu kasutajatega annab märku suhteliselt suurest suutlikkusest kõnealuste kasutajate pealt lähitulevikus tulu teenida. Turukapitalisatsioon võib samuti kajastada asjaomaste ettevõtjate tõenäolist tulevast positsiooni ja mõju siseturule, olgugi et praegu võib nende käive olla suhteliselt väike.

88      Need kaks künnist peegeldavad seega sarnaseid, kuid erinevaid hüpoteese. Samal ajal kui liidus realiseeritud suur käive tõendab, et kõnealusel ettevõtjal on juba suutlikkus oma kasutajatelt siseturul tulu teenida, näitab turukapitalisatsioon või õiglane ülemaailmne turuväärtus pigem seda, et ettevõtjal on lähitulevikus suutlikkus oma kasutajatelt siseturul tulu teenida.

89      Lisaks, nagu nähtub digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktist a ja põhjendusest 17, võttis liidu seadusandja konkreetselt arvesse asjaomase ettevõtja käivet liidus kui näitajat ettevõtja mõju kohta siseturule.

90      Seega ei saa välistada, et asjaomane ettevõtja võib mitme piisavalt põhjendatud argumendi alusel, mille hulka kuulub tema liidus realiseeritud väike käive, tõendada, et vaatamata tema ülemaailmsele turuväärtusele, mis ületab digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud künnise, tegutseb ta siseturul vaid piiratud ulatuses, mistõttu see turuväärtus ei peegelda olukorras, milles asjaomast põhiplatvormiteenust osutatakse, suutlikkust oma kasutajate pealt liidus lähitulevikus tulu teenida ja seetõttu ei ole tal siseturule märkimisväärset mõju digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

91      Nõustuda ei saa ka komisjoni tõdemusega vaidlustatud otsuse põhjenduse 121 viimases lauses, mille kohaselt ei olnud ByteDance’i tulu tase liidus tegur, mis puudutab tema sellist mõju siseturule, „mis ületab tema tulusid või turukapitalisatsiooni“ digiturgude määruse põhjenduse 23 tähenduses. Nimelt, esiteks selgitab viimati nimetatud põhjenduses sisalduv täpsustus „mis ületab tema tulusid või turukapitalisatsiooni“ üksnes seda, et arvestades, et neid kahte tegurit on juba arvesse võetud digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a, võib ettevõtja peale nende tegurite esitada selles sättes ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks muid tõendeid, mis puudutavad tema mõju sellele turule. Teiseks, nagu on märgitud eespool punktis 89, on liidus realiseeritud käivet selgelt mainitud digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ja põhjenduses 17 kui üht asjakohastest kriteeriumidest, mille abil hinnata ettevõtja mõju sellele turule.

92      Järelikult rikkus komisjon õigusnormi, kui ta lükkas asjakohatuse tõttu tagasi hageja argumendi ByteDance’i viimase kolme majandusaasta käibe kohta liidus. Selle vea mõju vaidlustatud otsuse õiguspärasusele on analüüsitud tagapool punktides 111–117.

93      Teisena heidab hageja komisjonile ette, et viimane lükkas vaidlustatud otsuse põhjenduses 122 asjakohatuse tõttu tagasi tema argumendid, mis puudutavad esiteks nende ärikasutajate piiratud arvu, kelle reklaamikulud TikTokis on märkimisväärsed, ja teiseks „mõjutatud riikide“ piiratud arvu.

94      Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 122 ei võtnud komisjon seisukohta hageja argumendi suhtes, mille kohaselt teeb TikTokis märkimisväärseid reklaamikulusid piiratud arv ärikasutajaid, ning seisukoha võtmata jätmise põhjus on see, et niisugune argument ei sisaldunud digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks esitatud teates. Seega põhineb hageja etteheide nimetatud otsuse vääral tõlgendusel ja tuleb seetõttu tagasi lükata.

95      Teiseks võttis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 122 seisukoha hageja argumendi kohta, mis sisaldus teates, mis esitati selleks, et lükata ümber digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud eeldus, mille kohaselt teenis TikTok märkimisväärset reklaamitulu ainult [konfidentsiaalne] liikmesriigis, nimelt [konfidentsiaalne].

96      Sellega seoses piisab, kui tõdeda, et hageja ei esita Üldkohtus ühtegi konkreetset argumenti, millega ta kritiseeriks just seda, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 122 lükati asjakohatuna tagasi asjaolu, et TikTok teenis märkimisväärset reklaamitulu ainult [konfidentsiaalne] liikmesriigis. Seejuures nähtub teatest, et TikTok teenis reklaamitulu [konfidentsiaalne] liikmesriikides. Ent teates ei ole selgitatud, kuidas saab asjaolu, et suurem osa sellest tulust tekkis mõnes kõige suurema rahvaarvuga liikmesriigis, kuidagi mõjutada tema poolt siseturule avaldatava mõju analüüsi digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

97      Kolmandana heidab hageja komisjonile sisuliselt ette seda, et viimane leidis vaidlustatud otsuse põhjenduses 123 vääralt, et hageja argument, mille kohaselt oli ByteDance liidus alates tema seal turule toomisest [konfidentsiaalne], ei sea digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud eeldust ilmselgelt kahtluse alla.

98      Sellega seoses tuleb märkida, et nagu selgitab hageja oma menetlusdokumentides, toodi platvormi TikTok praegune versioon liidus turule 2018. aasta augustis ja seega oli see vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal liidus varases tulu teenimise etapis. Seega tegi ByteDance alates TikToki liidus turule toomisest sellesse järjest rohkem investeeringuid, et meelitada ligi rohkem kasutajaid ja reklaamijaid, innustades loojaid tootma TikTokile sisu.

99      Seega ei saa asjaolu, et ByteDance võis olla [konfidentsiaalne] esimestel aastatel, mis järgnesid tema sisenemisele siseturule, iseenesest ilmselgelt kahtluse alla seada digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud eeldust, kuna nagu komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 123 õigesti märkis, näitasid mitu muud asjakohast tegurit koos vaadelduna tema märkimisväärset suutlikkust lähitulevikus TikToki kasutajatelt liidus tulu teenida.

100    See, kui suurel määral on digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud künniseid ületatud ja täpsemalt ByteDance’i eriti suur õiglane ülemaailmne turuväärtus, nimelt [>75] miljardit eurot, mis ületab kaugelt selles sättes seatud 75 miljardi euro suuruse künnise, ning TikToki kasutavate lõppkasutajate ja ärikasutajate suur arv, nimelt vastavalt 125 miljonit ja [>10 000] 2022. aastal, mis samuti oluliselt ületas digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud vähemalt 45 miljoni lõppkasutaja ja 10 000 ärikasutaja künnise kõigil viimasel kolmel majandusaastal, annavad nimelt tunnistust ByteDance’i märkimisväärsest suutlikkusest teenida lähitulevikus tulu oma kasutajatelt liidus, hoolimata [konfidentsiaalne] positsioonist esialgu pärast liidus turule toomist, ja sellest tulenevalt tema märkimisväärsest mõjust siseturule.

101    Järelikult tuleb vaidlustatud otsuse põhjenduse 123 vastu suunatud hageja argumendid põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

102    Neljandana heidab hageja komisjonile ette, et viimane lükkas vaidlustatud otsuse põhjenduses 124 ekslikult tagasi tema argumendi, mille kohaselt ei ole ByteDance’i õiglane ülemaailmne turuväärtus märk viimase võimest TikTokil liidus olevatelt kasutajatelt tulu teenida, kuna see väärtus tulenes peamiselt tema tegevusest Hiinas, millel ei ole aga mingit seost tema tegevusega siseturul.

103    Komisjon lükkas selle argumendi asjakohatuse tõttu tagasi põhjendusega, et ülemaailmse turuväärtuse künnis oli kohaldatav asjaomase ettevõtja suhtes tervikuna, mitte konkreetset geograafilist piirkonda arvestades. Lisaks on see argument komisjoni hinnangul vastuolus digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud eelduse eesmärgiga, mis nähtuvalt digiturgude määruse põhjendusest 17 on kajastada asjaomase ettevõtja finantssuutlikkust, sealhulgas tema juurdepääsu finantsturgudele ja sellest tulenevat võimet omandada näiteks teisi uuenduslikke ettevõtjaid, kes osutavad sarnaseid teenuseid.

104    Sellega seoses tuleb märkida, et turuväärtuse kriteerium viitab asjaomase ettevõtja õiglasele ülemaailmsele turuväärtusele, tegemata vahet selle väärtuse geograafilisel päritolul. Seetõttu leidis komisjon õigesti, et asjaolu, et ByteDance’i õiglane turuväärtus tulenes peamiselt tema tegevusest Hiinas, ei ole asjakohane.

105    Nimelt tuleb kõigepealt märkida, et asjaolu, et – nagu väidab hageja – ByteDance’i õiglane ülemaailmne turuväärtus tuleneb peamiselt tema tegevusest Hiinas ning tema „Aasia tegevus“ ei ole liidus kättesaadav ja osa sellest tegevusest ebaõnnestus liidus, ei mõjuta ByteDance’i suutlikkust kasutada Hiinas või mujal maailmas loodud väärtust selleks, et tugevdada oma positsiooni liidus.

106    Järgmiseks, vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei olnud komisjon kohustatud konkreetselt analüüsima, kas ByteDance’i „Aasia tegevus“ põrkas liidus kokku kultuuriliste ja regulatiivsete takistustega. Oli nimelt hageja – kellel lasub tõendamiskoormis – ülesanne tõendada, et see oli nii ning et selliste kultuuriliste ja regulatiivsete takistuste tõttu ei saanud ByteDance siseturul kasu oma õiglasest ülemaailmsest turuväärtusest.

107    Hageja ei ole aga selliseid tõendeid esitanud. Vastupidi, vaidlustatud otsusest ja eelkõige selle põhjendustest 74, 79 ja 98 nähtub, et TikTok on alates selle liidus turule toomisest väga kiiresti kasvanud, nagu näitab ByteDance’i käive liidus, mis kasvas [<7,5 miljardilt] eurolt 2020. aastal [<7,5 miljardile] eurole 2022. aastal ehk ligikaudu [100–2000]%, ning tal on liidus üha rohkem lõppkasutajaid, kelle arv suurenes [>45] miljonilt 2020. aastal 125 miljonile 2022. aastal ehk ligikaudu [50–100]%, ja ärikasutajaid, kelle arv suurenes vaidlustatud otsuses komisjoni kasutatud konservatiivse meetodi kohaselt arvestatuna vähemalt [>10 000‑lt] 2020. aastal [>10 000‑le] 2022. aastal ehk ligikaudu [100–2000]%. Hageja ei selgita aga, kuidas sobituvad väidetavad kultuurilised ja regulatiivsed takistused asjaoluga, et TikTok on alates liidus turule tulekust väga kiiresti kasvanud.

108    Selles kontekstis sai komisjon õigustatult leida, et ByteDance’i õiglane ülemaailmne turuväärtus koos suure hulga TikToki kasutajatega kajastas tema finantssuutlikkust ja tema suutlikkust TikTokil liidus olevatelt kasutajatelt tulu teenida.

109    Lõpuks tuleb märkida, et hageja esile toodud tõsiasi, et TikToki poolt liidus teenitud tulu moodustab vähem kui [0–5]% ByteDance’i ülemaailmsest tulust ja et kui TikToki tegevust liidus hinnata eraldi, vastab see vaid [konfidentsiaalne] ByteDance’i ülemaailmsest väärtusest, ei saa samuti ilmselgelt kahtluse alla seada ByteDance’i suutlikkust TikTokil liidus olevatelt kasutajatelt tulu teenida, võttes arvesse eespool punktis 107 välja toodud asjaolusid.

110    Seega tuleb tagasi lükata hageja argumendid, mis on suunatud vaidlustatud otsuse põhjenduse 124 vastu.

111    Seega jääb veel üle kindlaks teha eespool punktis 92 välja toodud komisjoni vea mõju vaidlustatud otsuse õiguspärasusele.

112    Sellega seoses tuleb meenutada, et kohtupraktika kohaselt ei too viga vaidlustatud akti arutluskäigus kaasa selle akti tühistamist, kui juhtumi konkreetsetel asjaoludel ei saanud sellel veal olla määravat mõju tulemusele (vt selle kohta 14. mai 2002. aasta kohtuotsus Graphischer Maschinenbau vs. komisjon, T‑126/99, EU:T:2002:116, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 10. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Columbus Stainless vs. komisjon, T‑445/22, ei avaldata, EU:T:2024:228, punkt 104 ja seal viidatud kohtupraktika). Samuti on Üldkohtul olnud võimalus otsustada, et sõltumata vaidlustatud otsuses sisalduda võivate vigade ulatusest ei saa need kaasa tuua otsuse tühistamist, kui ja kuivõrd kõik muud selles otsuses sisalduvad asjaolud võimaldavad Üldkohtul asuda seisukohale, et on tõendatud, et hageja esitatud argumendid ei olnud igal juhul piisavalt põhjendatud, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud eeldust ilmselgelt kahtluse alla seada (vt selle kohta analoogia alusel 22. oktoobri 2002. aasta kohtuotsus Schneider Electric vs. komisjon, T‑310/01, EU:T:2002:254, punkt 412).

113    Seega tuleb analüüsida, kas komisjoni viga, mis on esile toodud eespool punktis 92 ja mis seisneb selles, et ta lükkas asjakohatuse tõttu tagasi ByteDance’i käibe liidus, võis käesoleva juhtumi konkreetsetel asjaoludel otsustavalt mõjutada komisjoni otsust lükata tagasi argumendid, mille hageja esitas digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks.

114    Sellega seoses tuleb esiteks tõdeda, et komisjoni viga, mis on esile toodud eespool punktis 92, puudutab üksnes vaidlustatud otsuse põhjendust 121. Seevastu – nagu nähtub eespool punktidest 93–110 – ei ole hageja tõendanud, et selle otsuse teistes põhjendustes, mille alusel komisjon lükkas tagasi kõik muud argumendid, mille hageja esitas digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks, on tehtud vigu.

115    Teiseks, nagu on rõhutatud eespool punktis 85, ei piisa ainuüksi asjaolust, et liidus realiseeritud käibe künnist ei saavutatud ühelgi kolmest viimasest majandusaastast, digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud eelduse ilmselgelt kahtluse alla seadmiseks. Ülejäänud asjaolud, mille hageja esitas, ei olnud aga veenvad.

116    Kolmandaks, kõik muud vaidlustatud otsuses sisalduvad asjaolud, mida komisjon arvesse võttis, et järeldada, et ByteDance’il oli märkimisväärne suutlikkus oma kasutajatelt liidus lähitulevikus tulu teenida, peavad endiselt paika, vaatamata tema liidus realiseeritud käibele, mis jääb küll allapoole digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud künnise, kuid ei ole siiski lakanud kasvamast, nagu on märgitud eespool punktides 98 ja 107 (vt ka vaidlustatud otsuse põhjendus 98). Nimelt nähtub selle otsuse põhjendustest 121, 123 ja 124, et ByteDance’i õiglane turuväärtus oli „oluliselt suurem“ 75 miljardi euro suurusest künnisest, et lõppkasutajate ja ärikasutajate arv liidus on viimase kolme majandusaasta jooksul jätkuvalt kasvanud, ületades oluliselt digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud künniseid (vt eespool punkt 107), ja et neid asjaolusid arvestades järeldas komisjon, et hageja argumendid ei saa ümber lükata ByteDance’i märkimisväärset suutlikkust tal liidus olevatelt kasutajatelt lähitulevikus tulu teenida.

117    Neil asjaoludel ei saanud komisjoni viga, mis on esile toodud eespool punktis 92, avaldada otsustavat mõju komisjoni järeldusele, et argumendid, mille hageja esitas digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks, ei ole piisavalt põhjendatud, et seda eeldust ilmselgelt kahtluse alla seada, ega mõjuta seega vaidlustatud otsuse õiguspärasust.

118    Järelikult tuleb esimese väite teine osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

5.      Eelduse, et TikTok on oluline juurdepääsutee, kahtluse alla seadmine (esimese väite kolmas osa)

119    Hageja väidab, et vaidlustatud otsuse põhjendustes 125–154 rikkus komisjon digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõiget 5, kui ta lükkas tagasi hageja argumendid, mille eesmärk on tõendada, et TikTok ei ole oluline juurdepääsutee.

120    Käesolev väiteosa jaguneb neljaks etteheiteks, mis puudutavad sisuliselt seda, et esiteks ei ole ByteDance’il erinevalt teistest digisektoris tegutsevatest ettevõtjatest ökosüsteemi ega märkimisväärset võrguefekti, teiseks on oluline osa TikToki kasutajatest otsustanud mitme platvormi kasuks, see tähendab, et nad kasutavad lisaks TikTokile veel ühte või mitut muud platvormi, mistõttu puudub märkimisväärne seotuse efekt, kolmandaks on TikTok vähem mastaapne kui teatavad muud veebipõhised sotsiaalvõrguteenused, nagu Facebook ja Instagram, ning neljandaks on registreeritud reklaamijate ja ärikasutajate ning TikToki platvormi vaheline suhtlus vähene. Tema sõnul tõendavad need asjaolud, et TikTok ei olnud oluline juurdepääsutee digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

a)      Ökosüsteemi ja olulise võrguefekti väidetav puudumine

1)      Poolte argumendid

121    Hageja väidab sisuliselt, et erinevalt teistest digisektoris tegutsevatest ettevõtjatest ei ole ByteDance’il ökosüsteemi ega märkimisväärset võrguefekti ning see seab tema arvates kahtluse alla eelduse, et TikTok on oluline juurdepääsutee. Ta leiab, et vaidlustatud otsuse põhjendustes 127–133 lükkas komisjon tema argumendid ekslikult tagasi.

122    Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu, sisuliselt korrates vaidlustatud otsuse põhjendustes 127–133 esitatud põhjendusi, mille sisu on meenutatud allpool.

2)      Vaidlustatud otsus

123    Vaidlustatud otsuse põhjendustes 127–129 märkis komisjon, et hageja argument, mille kohaselt ei ole ByteDance’il erinevalt teistest ettevõtjatest, nagu Meta ja Alphabet, ökosüsteemi, puudutab nende ettevõtjate võimet müüa internetis reklaami tänu oma ökosüsteemidele, ning lükkas selle asjakohatuse tõttu tagasi põhjusel, et põhiplatvormiteenus on veebipõhine sotsiaalvõrguteenus, mitte internetireklaamiteenus, kuna digiturgude määruses on neil kahel põhiplatvormiteenuse kategoorial vahet tehtud.

124    Igal juhul leidis komisjon, et hageja argumendid ei saa digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldust ilmselgelt kahtluse alla seada järgmistel põhjustel.

125    Esiteks märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 130 ja 131, et miski digiturgude määruses ei viita sellele, et ökosüsteemi olemasolu on absoluutne eeltingimus selleks, et põhiplatvormiteenust saaks pidada oluliseks juurdepääsuteeks, ning et mõiste „ökosüsteem“ hõlmab erinevaid ärimudeleid, mistõttu tuleb iga ökosüsteemi analüüsida juhtumipõhiselt. Lisaks märkis ta, et ühes konkreetses põhiplatvormiteenuse kategoorias võib olla rohkem kui üks oluline juurdepääsutee ning et miski digiturgude määruses ei viita sellele, et pelk asjaolu, et teatud pääsuvalitsejad suudavad teenuselt paremini tulu teenida kui teised, tähendab, et viimased ei ole selles põhiplatvormiteenuse kategoorias oluline juurdepääsutee.

126    Teiseks tuvastas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 132, et ByteDance’il on oma ökosüsteem, mis koosneb väga menukatest videotöötlusteenustest, äritarkvarast ning reklaami-, uudiste- ja terviserakendustest, kusjuures komisjoni sõnul on mõned ByteDance’i pakutavad teenused, näiteks tema CapCut videotöötlusrakendus, liidus väga edukad.

127    Kolmandaks märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 133, et igal juhul suurenes TikToki lõppkasutajate arv [>45] miljonilt 2020. aastal 125 miljonile 2022. aastal ning et TikTok oli juba saavutanud poole Facebooki ja Instagrami suurusest, kuigi tal ei ole sama suurt ökosüsteemi kui Metal.

3)      Üldkohtu hinnang

128    Digiturgude määrus ei sisalda mõiste „ökosüsteem“ määratlust. Selle mõiste sisu saab aga tuletada digiturgude määruse põhjendustest 3, 32 ja 64, millest nähtub sisuliselt, et digiplatvormide ökosüsteem võib koosneda ühest või isegi mitmest põhiplatvormiteenusest ja muudest nendega ühendatud teenustest, näiteks tehnoloogilistest sidemetest või koostalitlusvõimest, mis võib suurendada turule sisenemise tõkkeid nende ettevõtjate konkurentidele ja suurendada lõppkasutajate jaoks teenuseosutaja vahetamise kulusid, mistõttu on turu teistel või uutel ettevõtjatel nende ettevõtjate positsiooniga raskem konkureerida või võistelda.

129    Digitaalse „ökosüsteemiga“ on tegemist siis, kui mitu tarnijate, klientide ja tarbijate kategooriat on ühendatud ja suhtlevad ühe ja sama platvormi abil ning selle ökosüsteemi moodustavad tooted või teenused võivad olla üksteise suhtes horisontaalselt või vertikaalselt üksteist täiendavad või omavahel seotud.

130    Digiturgude määruse põhjendusest 3 nähtub, et üks teatavate pääsuvalitsejate tunnustest on just see, et nad kontrollivad digimajanduses terveid platvormide ökosüsteeme.

131    Sellest järeldub, et digiplatvormide ökosüsteemi omamine võib olla asjakohane tegur, et hinnata, kas asjaomane ettevõtja on pääsuvalitseja, ja täpsemalt, kas põhiplatvormiteenus on oluline juurdepääsutee.

132    Tuleb siiski täpsustada, nagu tegi ka komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 130, et ökosüsteemi olemasolu on üks digiturgude määruse põhjendustes 2 ja 3 mainitud „teatavate“ pääsuvalitsejate tüüpilistest tunnustest. Samuti ei viita ükski digiturgude määruse säte ega põhjendus sellele, et pääsuvalitsejaks määramiseks peab ettevõtja tingimata kontrollima platvormide ökosüsteemi. Vastupidi, digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkt b, milles on ette nähtud, et „põhiplatvormiteenus“ võib olla oluline juurdepääsutee, tähendab, et põhiplatvormiteenus üksi võib olla selline juurdepääsutee, olemata tingimata osa ökosüsteemist.

133    Seega ei piisa asjaolust, et põhiplatvormiteenus ei kuulu ökosüsteemi, tõendamaks, et see põhiplatvormiteenus ei ole oluline juurdepääsutee.

134    Samuti tuleb täpsustada, et mitte pelgalt ökosüsteemi kui sellise olemasolu või puudumine, vaid just ökosüsteemi olemasolu või puudumisega seotud eelised või halvemused võimaldavad hinnata, kas põhiplatvormiteenus on oluline juurdepääsutee. Nagu komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 130 õigesti märkis, hõlmab mõiste „ökosüsteem“ erinevaid ärimudeleid. Seetõttu tuleb iga ökosüsteemi uurida juhtumipõhiselt, võttes arvesse sellisest ärimudelist tulenevaid eeliseid või nende puudumist, eelkõige seoses konkurentsile avatusega.

135    Pärast neid täpsustusi tuleb esiteks analüüsida, kas hageja on piisavalt põhjendanud väidet, et ByteDance’il puudub ökosüsteem.

136    Kõik hageja argumendid vaidlustatud otsuse põhjenduste 127–133 kohta põhinevad nimelt eeldusel, et ByteDance’il ei ole ökosüsteemi. Nii vaidleb ta vastu vaidlustatud otsuse põhjenduses 132 komisjoni tehtud järeldusele, mille kohaselt on ByteDance’il ökosüsteem, mis koosneb menukatest videotöötlusteenustest, äritarkvarast ning reklaami‑, uudiste- ja terviserakendustest, sealhulgas rakendusest CapCut, väites, et see ei ole nii ja et igal juhul ei ole komisjon oma sellekohast järeldust õiguslikult piisavalt põhjendanud.

137    Komisjon väidab eelkõige vastu, et hageja ei ole haldusmenetluse käigus tõendanud väidet, et ByteDance’il puudub ökosüsteem.

138    Sellega seoses tuleb esiteks meenutada, et tõendamiskoormis digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks lasub ettevõtjal, nagu on märgitud eespool punktis 59.

139    Seega oli hageja ülesanne õiguslikult piisavalt põhjendada oma argumenti, et ByteDance’il puudub ökosüsteem, ning täpsustada selle asjaolu mõju digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldusele.

140    Kui hagejalt menetlust korraldava meetme raames selle kohta küsiti, vastas ta, et ta põhjendas haldusmenetluses argumenti, et ByteDance’il puudub ökosüsteem, viitega teatavatele dokumentidele, mis ta oli selle menetluse käigus esitanud.

141    Tuleb aga tõdeda, et kõnealustes dokumentides piirdus hageja sisuliselt kinnitusega, et vastupidi teatud konkurentidele, eelkõige Metale ja Alphabetile, ei ole ByteDance’il ökosüsteemi, kuid ta ei esitanud tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et erinevad digiteenused, mida ByteDance liidus osutab, ei kuulu ökosüsteemi, arvestades eespool punktides 128 ja 129 meenutatud kriteeriume.

142    On tõsi, et ei saa nõuda, et ettevõtja astuks eelduse ümberlükkamiseks ülemääraseid või ebarealistlikke samme (vt selle kohta ja analoogia alusel 21. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus Eturas jt, C‑74/14, EU:C:2016:42, punkt 41).

143    Nõue põhjendada väidet, et ByteDance’il puudus ökosüsteem, ei tähenda siiski seda, et hagejale pandaks kohustus astuda ülemääraseid või ebareaalseid samme. Nimelt oli tal täiesti võimalik selgitada, milliseid digiteenuseid ByteDance liidus osutab, ning kirjeldada nendevahelisi suhteid eespool punktides 128 ja 129 meenutatud kriteeriumide alusel, eriti kuna ta oli nende teenuste osutajana selleks kõige paremas olukorras.

144    Seega tuleb tõdeda, nagu komisjon käesolevas kohtuasjas õigesti märgib, et hageja, kellel lasub tõendamiskoormis, ei ole tõendanud oma argumenti, et ByteDance’il puudub ökosüsteem, kuhu TikTok kuulub.

145    Järelikult, kuna hageja ei ole tõendanud eeldust, millel põhinevad kõik tema argumendid vaidlustatud otsuse põhjenduste 127–133 kohta, tuleb need argumendid edutuse tõttu tagasi lükata, ilma et oleks vaja analüüsida, kas vaidlustatud otsuse põhjendus 132 on piisavalt põhjendatud.

146    Teiseks ja igal juhul, isegi kui eeldada, et ByteDance’il puudub ökosüsteem, nagu väidab hageja, peab komisjoni järeldus ikkagi paika.

147    On küll tõsi, et – nagu väidab hageja – vaidlustatud otsuse põhjendustes 127–129 esitatud põhjendused ei vasta täielikult argumentidele, mille hageja teates esitas. Hageja loetles nimelt teates mitu ökosüsteemi omamisega seotud eelist, millest üks puudutas internetireklaami müüki. Sellest järeldub, et vastupidi sellele, mida tõdes komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 127, ei piirdunud hageja argumendid ökosüsteemi väidetava puudumise kohta üksnes internetireklaami müügiga seotud eelistega. Seega lähtuvad vaidlustatud otsuse põhjendustes 127–129 esitatud põhjendused hageja argumentide ebatäielikust tõlgendusest.

148    Tuleb aga tõdeda, et nagu märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 133 ja ilma et hageja sellele vastu oleks vaielnud, suurenes TikToki kasutajate arv [>45] miljonilt 2020. aastal 125 miljonile 2022. aastal, saavutades komisjoni käsutuses olevate andmete kohaselt poole Facebooki ja Instagrami suurusest ning seda isegi ökosüsteemi või vähemalt Metaga võrreldava ökosüsteemi puudumisel.

149    Samuti märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 126, et absoluutskaalal ületas TikTok 2022. aastal digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud kasutajakünniseid märkimisväärselt, omades rohkem kui [>10 000] ärikasutajat ja 125 miljonit lõppkasutajat.

150    Sellest tuleneb, et TikTokil, kes toodi liidus turule alles 2018. aasta augustis, õnnestus lühikese aja jooksul ligi tõmmata väga suur hulk lõppkasutajaid, mistõttu ületas see arv 2022. aastal peaaegu kolm korda digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud künnise, ja väga suur hulk ärikasutajaid, keda oli 2022. aastal rohkem kui [>10 000], ületades seega kaugelt digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud 10 000 ärikasutaja künnise ning saavutades lühikese aja jooksul poole Facebooki ja Instagrami suurusest.

151    See näitab, et väidetav ökosüsteemi puudumine ei takistanud TikTokil nii absoluutselt kui ka suhteliselt kasvada, liikudes kasutajate arvu poolest hüppeliselt tõusujoones.

152    Kolmandaks, vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei tähenda ökosüsteemi puudumine sugugi, et kõnealusel põhiplatvormiteenusel ei ole olulist võrguefekti.

153    Võrguefekt tekib nimelt siis, kui toote või teenuse väärtus suureneb seda enam, mida rohkem inimesi seda kasutab. Seega tekitavad veebipõhised sotsiaalvõrgud kasutajate arvu kasvades tugeva võrguefekti ja andmetega seotud eeliseid, sest mida rohkem on kasutajaid, seda kasulikum see võrk kasutajatele on ja seda enam selle väärtus nende silmis suureneb, mis omakorda tõmbab ligi rohkem kasutajaid. Lisaks, mida rohkem on veebipõhisel sotsiaalvõrgul lõppkasutajaid, seda rohkem tõmbab see ligi ärikasutajaid (vt selle kohta komisjoni talituste 15. detsembri 2020. aasta töödokument „Mõju hindamise aruanne, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsile avatud ja õiglaste turgude kohta digisektoris (digiturgude määrus)“ (SWD(2020) 363 (final), punktid 130 ja 386)). Seega võib veebipõhine sotsiaalvõrguplatvorm ka üksi tekitada märkimisväärse võrguefekti, isegi kui see platvorm ei ole osa ökosüsteemist. Ükski digiturgude määruse element ei anna nimelt alust arvata, et põhiplatvormiteenusel on märkimisväärne võrguefekt vaid ökosüsteemi olemasolu korral. Vastupidi, digiturgude määruse põhjendustest 2 ja 13 tuleneb, et märkimisväärne võrguefekt on põhiplatvormiteenusele omane tunnus, mis erineb vertikaalse integratsiooni olemasolust.

154    Tuleb aga tõdeda, et hageja ei esita ühtegi eraldiseisvat argumenti, mis viitaks sellele, et TikTokil puudub märkimisväärne võrguefekt. Tema argumendid põhinevad nimelt eeldusel, et ökosüsteemi väidetava puudumise tõttu puudub ka märkimisväärne võrguefekt. Kuid nagu on selgitatud eespool punktides 152 ja 153, on see eeldus väär.

155    Sellega seoses piirdub hageja hagiavalduses ilma täiendavate täpsustusteta märkusega, et „TikTok ei saa kasu võrguefektist, mis on seotud „sotsiaalgraafiga“, mis iseloomustab tegelikke sotsiaalvõrke nagu Facebook või Instagram“. See argument ei ole aga piisavalt selge.

156    Lisaks, mis puudutab seda, et see argument näib põhinevat „sotsiaalgraafi“ ja „sisugraafi“ eristamisel, siis piisab, kui tõdeda – nagu märkis ka komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 57, ilma et hageja sellele vastu vaidleks –, et digiturgude määrus ei viita nendele mõistetele ja need ei ole selgelt piiritletud.

157    Samuti ei selgita hageja, miks peab asjaolu, et TikTok ei põhine „sotsiaalgraafil“, tingimata tähendama, et tal puudub märkimisväärne võrguefekt. Vastupidi, eespool punktides 33 ja 107 meenutatud andmed tõendavad pigem vastupidist.

158    Lisaks, nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 38–66, leidis komisjon, et TikTok on veebipõhine sotsiaalvõrguteenus digiturgude määruse artikli 2 esimese lõigu punkti 7 tähenduses, mitte videojagamisplatvormi teenus digiturgude määruse artikli 2 esimese lõigu punkti 8 tähenduses. Hageja ei ole seda kvalifikatsiooni käesolevas hagis vaidlustanud. Ent eespool punktis 155 esitatud argumendiga seab ta tegelikult selle kvalifikatsiooni kahtluse alla, tõendamata siiski, et nimetatud otsuse põhjendustes 38–66 esitatud kaalutlused on ekslikud.

159    Neljandaks väidab hageja, et ByteDance’i pääsuvalitsejaks määramisel ei ole oluline mitte TikToki kasutajate arv, vaid küsimus, kas nad on seotud ökosüsteemi olemasolu, võrguefekti või muudel põhjuste tõttu.

160    Siiski ei tähenda väidetav ökosüsteemi puudumine iseenesest seda, et TikToki kasutajad ei oleks seotud (vt tagapool punkt 179), ega seda, et TikTokil puudub märkimisväärne võrguefekt (vt eespool punktid 152–157), ning hageja ei ole tuginenud tõendatud asjaoludele, mis võimaldaksid asuda vastupidisele seisukohale. Järelikult ei ole hageja tõendanud, et TikToki kasutajad ei ole seotud ökosüsteemi või märkimisväärse võrguefekti puudumise tõttu.

161    Seega, isegi kui eeldada, et ByteDance’il ei ole ökosüsteemi, ei takista see asjaolu iseenesest ja eeltoodut arvestades asumast seisukohale, et TikTok on oluline juurdepääsutee digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses, mistõttu sai komisjon viga tegemata järeldada, et see argument ei sea digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldust ilmselgelt kahtluse alla.

162    Järelikult tuleb esimese väite kolmanda osa esimene etteheide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

b)      Mitme platvormi kasutamise esinemine ja seotuse efekti väidetav puudumine

1)      Poolte argumendid

163    Hageja väidab sisuliselt, et suur osa TikToki kasutajatest kasutab mitut platvormi, mis tõendab, et puudub märkimisväärne seotuse efekt ja TikToki ärikasutajad ei sõltu TikTokist oma lõppkasutajateni jõudmisel. Lisaks näitab asjaolu, et TikTok investeerib koostalitlusvõimesse ja soodustab mitme platvormi kasutamist, et ta ei ole pääsuvalitseja.

164    Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu, sisuliselt korrates vaidlustatud otsuse põhjendustes 134–142 esitatud põhjendusi, mille sisu on meenutatud allpool.

2)      Vaidlustatud otsus

165    Vaidlustatud otsuse põhjenduses 134 möönis komisjon, et TikToki ja muude veebipõhiste sotsiaalvõrkude lõppkasutajad ja ärikasutajad kasutavad teatud määral mitut platvormi. Ta leidis siiski, et see asjaolu ei ole piisav, et seada digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldust ilmselgelt kahtluse alla, ja seda järgmistel põhjustel.

166    Esiteks märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 135 ja 136 sisuliselt, et kuigi asjaolu, et ei kasutata mitut platvormi, võib olla asjakohane hindamisel, kas teatav põhiplatvormiteenus on oluline juurdepääsutee, ei näita mitme platvormi teatud määral kasutamine iseenesest, et see põhiplatvormiteenus ei ole niisugune juurdepääsutee, ega tähenda, et turukonkurentsi ei piirata või et ei kasutata ebaausaid tavasid.

167    Teiseks tuvastas komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 137–139 sisuliselt, et asjaolu, et ärikasutajad ja lõppkasutajad kasutavad paralleelselt erinevaid veebipõhiseid sotsiaalvõrguteenuseid, ei tähenda, et nad kasutaksid neid võrdselt, kuna need kasutajad võivad neid kasutada erinevas ulatuses. Igal juhul, isegi kui eeldada, et teatavad lõppkasutajad või ärikasutajad tegutsevad mitmes veebipõhises sotsiaalvõrgus sama moodi – hageja ei ole seda tõendanud –, ei tähenda see, et konkreetne veebipõhine sotsiaalvõrguteenus ei ole oluline juurdepääsutee, mis võimaldab ärikasutajatel jõuda oma lõppkasutajateni, näiteks teatavate lõppkasutajate demograafiliste rühmadeni.

168    Kolmandaks märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 140 sisuliselt, et hageja poolt välja toodud võrdlus TikToki, Meta ja Alphabeti platvormide ärikasutajate reklaamikulude vahel ei saa digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud eeldust ilmselgelt kahtluse alla seada.

169    Neljandaks tõdes komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 141, et nende andmete tõenduslik väärtus, mille hageja esitas selleks, et näidata, et enamik TikToki kasutajaid kasutab ka Instagrami ja Facebooki, on piiratud, kuna neil oli suurem hulk lõppkasutajaid ja need kasutajad tegutsesid neis enne TikToki, mistõttu statistiliselt võis eeldada, et suur hulk Facebooki ja Instagrami kasutajaid kasutab ka TikToki. Lisaks ei kajasta need andmed komisjoni hinnangul erinevate veebipõhiste sotsiaalvõrkude kasutamise intensiivsust, kusjuures olgu täpsustatud, et kaasatuse määr oli TikToki puhul kõrgem kui teiste sotsiaalvõrkude puhul selles mõttes, et lõppkasutajad veedavad TikTokis rohkem aega kui teistel platvormidel, ja see on eriti iseloomulik noorte kasutajate puhul.

170    Lõpuks märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 142 sisuliselt, et hageja argument, mille kohaselt TikTok kui uus turuletulija investeerib koostalitlusvõimesse ja soodustab mitme platvormi kasutamist, oli esitatud hageja nende argumentide toetuseks, mis puudutavad mitme platvormi kasutamist üldiselt, ning see argument tuleb seega tagasi lükata samadel kaalutlustel kui need, mis on esitatud kõnealuse otsuse põhjendustes 134–141.

3)      Üldkohtu hinnang

171    Tuleb märkida, et üldiselt digiteenuste ja konkreetsemalt veebiplatvormide kontekstis kirjeldab mõiste „mitme platvormi kasutamine“ olukorda, kus kasutajad kasutavad paralleelselt mitut konkureerivat digiteenust, käesoleval juhul veebipõhiseid sotsiaalvõrguteenuseid.

172    Digiturgude määruse põhjendusest 2 nähtub, et põhiplatvormiteenused eristuvad teistest digiteenustest teatud tunnuste poolest, mis võimaldavad neid teenuseid osutavatel ettevõtjatel neist kasu saada, nagu nende ülisuur mastaabisääst, mis tuleneb sellest, et ärikasutajate või lõppkasutajate lisandumisel on piirkulud sageli nullilähedased, nende väga tugev võrguefekt, suutlikkus ühendada paljusid ärikasutajaid paljude lõppkasutajatega tänu asjaomaste teenuste mitmepoolsusele, nii ärikasutajate kui ka lõppkasutajate märkimisväärne sõltuvus, seotuse efekt, lõppkasutajate vähene mitme platvormi kasutamine samal otstarbel, vertikaalne integratsioon ja andmepõhised eelised.

173    Digiturgude määruse põhjenduses 13 on selgitatud, et digisektoris esineb vähest konkurentsile avatust ja ebaausaid tavasid teatavate digiteenuste puhul sagedamini ja ilmsemalt kui teiste puhul ja neid esineb eelkõige levinud ja laialdaselt kasutatavate digiteenuste puhul, mille kaudu enamasti otse vahendatakse ärikasutajate ja lõppkasutajate suhtlust ning mille puhul avalduvad kõige valdavamalt sellised omadused, nagu on meenutatud eespool punktis 172.

174    Sellest tuleneb, et see, et ei kasutata mitut platvormi, ja seotuse efekt on muude tegurite hulgas asjakohased tegurid, mis võivad olla iseloomulikud pääsuvalitsejale, kes pakub põhiplatvormiteenust, mis on oluline juurdepääsutee.

175    Samas tuleb esiteks täpsustada, et digiturgude määruse põhjendustes 2 ja 13 näitena loetletud tegurid ei ole sine qua non tingimused selleks, et põhiplatvormiteenust saaks pidada oluliseks juurdepääsuteeks.

176    Teiseks, kui ettevõtja esitab argumendid digiturgude määruse põhjendustes 2 ja 13 näitena loetletud tegurite kohta, tuleb vastavalt digiturgude määruse artikli 3 lõikele 5 arvesse võtta olukorda, milles asjaomast põhiplatvormiteenust osutatakse.

177    Seega ei tule mitme platvormi kasutamise või seotuse efekti esinemist või puudumist analüüsida abstraktselt, vaid lähtuvalt olukorrast, milles asjaomast põhiplatvormiteenust osutatakse.

178    Lisaks tuleb arvesse võtta mitme platvormi kasutamise spetsiifilisi ja konkreetseid tunnuseid. Nimelt, nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 137, millele hageja ei ole vastu vaielnud, ei tähenda pelk asjaolu, et veebipõhise sotsiaalvõrguplatvormi kasutajad kasutavad paralleelselt ka teisi veebipõhiseid sotsiaalvõrguplatvorme, et need erinevad platvormid on nende jaoks sama olulised. Seega, nagu nähtub sisuliselt selle otsuse põhjendustest 138, 139 ja 141, võivad sellise kasutamise intensiivsus, st kasutaja poolt sellel platvormil suhtlemiseks kulutatud aeg või sellise platvormi tähtsus, teatud kasutajarühmade jaoks olla muude tegurite hulgas ja olenevalt asjaoludest asjakohased tegurid, mida tuleb arvesse võtta hindamisel, kas mitme platvormi teataval määral kasutamise esinemine võimaldab ilmselgelt kahtluse alla seada eelduse, et asjaomane põhiplatvormiteenus on oluline juurdepääsutee.

179    Samuti on oluline rõhutada, et seotuse efekt, mida veebipõhine sotsiaalvõrguplatvorm võib oma kasutajatele avaldada, on tegur, mis erineb asjaolust, kas kasutatakse mitut platvormi või mitte, nagu nähtub digiturgude määruse põhjendustest 2 ja 13. Selline efekt võib nimelt avalduda isegi juhul, kui kasutatakse mitut platvormi, ja see võib sõltuda näiteks kõnealuse platvormi põhjustatud märkimisväärsest võrguefektist, konkreetse veebipõhise sotsiaalvõrgu kasutamise intensiivsusest, teatavate kasutajarühmade suuremast kaasatusest sellesse platvormi või ka käitumisloogikast, mida teatavad kasutajarühmad võivad ilmutada seoses sellise platvormiga, millega nad võivad olla eriti seotud. Lisaks, isegi kui esineb mitme platvormi kasutamist, võivad mõne kasutaja jaoks tegevuse ühelt platvormilt teisele suunamisega kaasneda üleminekukulud, näiteks kulud, mis on seotud nende sisu kohandamisega eri platvormide formaadi ja algoritmiga, nagu komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 136–139 õigesti märkis.

180    Sellest järeldub, et kuigi mitme platvormi kasutamise ja seotuse efekti esinemine või puudumine võivad olenevalt olukorrast olla asjakohased, et hinnata, kas eeldust, et põhiplatvormiteenus on oluline juurdepääsutee, saab ilmselgelt kahtluse alla seada, tuleb arvesse võtta kõnealuse mitme platvormi kasutamise spetsiifilisi ja konkreetseid tunnuseid ning seotuse efekti, mis avaldub olukorras, milles põhiplatvormiteenust osutatakse.

181    Hageja argumente tuleb analüüsida eeltoodut arvestades.

182    Esimesena tuleneb eespool punktidest 174–177, et komisjon märkis vaidlustatud otsuse põhjendustes 135 ja 136 õigesti, et isegi kui asjaolu, et ei kasutata mitut platvormi, võib olla asjakohane tegur hindamaks, kas põhiplatvormiteenus on oluline juurdepääsutee, ei tähenda mitme platvormi teataval määral kasutamine iseenesest, et põhiplatvormiteenus ei ole selline juurdepääsutee. Seega võib selle teguri asjakohasus asjaoluna, mida tuleb arvesse võtta kindlakstegemisel, kas põhiplatvormiteenus on selline juurdepääsutee, varieeruda sõltuvalt erinevatest põhiplatvormiteenuse kategooriatest.

183    Nagu komisjon selgitas oma vastuses menetlust korraldavale meetmele – ning hageja ei ole sellele vastu vaielnud –, on mitme platvormi kasutamine teatud põhiplatvormiteenuste kategooriate puhul, näiteks veebipõhiste sotsiaalvõrguteenuste puhul, levinud tava. Kui aga pelk mitme platvormi kasutamine peaks olema eriti oluline selle kindlakstegemisel, kas veebipõhine sotsiaalvõrk on oluline juurdepääsutee, tooks see kaasa selle, et ühtegi veebipõhist sotsiaalvõrguteenust ei peetaks selliseks juurdepääsuteeks, see läheks aga vastuollu digiturgude määruse sõnastuse ja ratio legis’ega, kuna selle määruse artikli 2 esimese lõigu punkti 2 alapunktiga c on veebipõhised sotsiaalvõrguteenused arvatud põhiplatvormiteenuste hulka.

184    Mitme platvormi kasutamise esinemist veebipõhiste sotsiaalvõrkude kasutajate seas illustreerivad hageja enda esitatud andmed. Nimelt nähtub neist, et kõigi tema mainitud veebipõhiste sotsiaalvõrkude puhul esineb palju mitme platvormi kasutamist, kuna üle 65% nende võrkude lõppkasutajatest kasutavad samal ajal kahte teist platvormi.

185    Sellest järeldub, et kõnealuse põhiplatvormiteenuse omadusi arvestades ei piisa ainuüksi mitme platvormi kasutamisest, isegi kui see kasutamise määr on suur, iseenesest selleks, et seada digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldus ilmselgelt kahtluse alla.

186    Teisena, nagu nähtub eespool punktist 178, ei ole viga komisjoni hinnangutes, mis on esitatud vaidlustatud otsuse põhjendustes 137–139 ja mille kohaselt sisuliselt ei tähenda erinevate veebipõhiste sotsiaalvõrguteenuste samaaegne kasutamine võrdset kasutamist, kuna rohkem kui ühes sotsiaalvõrgus viibivad kasutajad saavad neid võrke kasutada asümmeetriliselt.

187    Lisaks, nagu märgib komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 138, ei anna asjaolu, et enamik TikToki sisuloojaid kasutavad mitut platvormi, mingit teavet iga platvormi tähtsuse kohta, kuna need sisuloojad võivad tegutseda näiteks peamiselt TikTokis ja kasutada muid platvorme üksnes piiratud ulatuses. Seega võis komisjon õigustatult järeldada, et kuna sisuloojatel on huvi, et nad oleksid nähtavad üha laiemale üldsusele, ei ole asjaolu, et nad otsustavad kasutada mitut platvormi, üllatav. Samuti sai komisjon põhjendatult märkida, et kuna teatavad sisuloojad keskendavad valdava osa oma tegevusest teatavale platvormile, võivad neil oma tegevuse ühelt platvormilt teisele suunamisega kaasneda üleminekukulud, mis on eelkõige seotud vajadusega tõmmata ligi üldsust või kohandada oma sisu erinevate platvormide formaadi ja algoritmiga.

188    Lõpuks, nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 139 ja 141, võib isegi siis, kui mõned kasutajad kasutavad mitut veebipõhist sotsiaalvõrku sarnasel viisil, siiski teatav veebipõhine sotsiaalvõrguteenus olla oluline juurdepääsutee, kuna muu hulgas võimaldab see ärikasutajatel jõuda teatava lõppkasutajate demograafilise rühmani, näiteks nooremate lõppkasutajateni.

189    Tuleb aga märkida, et hageja – kellel lasub haldusmenetluses tõendamiskoormis – esitatud argumendid ja tõendid puudutavad üksnes mitme platvormi kasutamise esinemist üldiselt, mitte aga erinevate veebipõhiste sotsiaalvõrguplatvormide kasutamise intensiivsust.

190    Käesolevas hagis piirdub hageja lisaks kinnitusega, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma asjaolu, et TikToki „sotsiaalvõrguna“ kasutamise intensiivsus on praktiliselt null, kuna selle platvormi peamine eesmärk on pakkuda videojagamisteenuseid.

191    See argument tuleb aga tagasi lükata.

192    Esiteks seab hageja eespool punktis 190 esitatud argumendiga tegelikult kahtluse alla TikToki kvalifitseerimise veebipõhiseks sotsiaalvõrguks, tõendamata siiski, et vaidlustatud otsuse põhjendustes 38–66 esitatud kaalutlused on ekslikud.

193    Teiseks on digiturgude määruse artikli 2 esimese lõigu punkti 7 kohaselt mõiste „veebipõhine sotsiaalvõrguteenus“ määratletud kui platvorm, mis võimaldab lõppkasutajatel üksteisega ühendust pidada ja suhelda, sisu jagada ning avastada teisi kasutajaid ja muud sisu mitme seadme kaudu, eelkõige vestluste, postituste, videote ja soovituste vormis. Sellest järeldub, et veebipõhise sotsiaalvõrgu üks põhifunktsioone on sisu ning eelkõige videote jagamise ja avastamise võimaldamine. Seega on asjaolud, mis puudutavad videote jagamist ja avastamist TikTokis, täiesti asjakohased, et hinnata, kui intensiivselt lõppkasutajad seda platvormi kasutavad.

194    Seetõttu tuleb järeldada, et komisjoni hinnangutes, mis on esitatud vaidlustatud otsuse põhjendustes 137–139, ei ole tehtud viga.

195    Kolmandana sai komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 141 õigesti kinnitada, et hageja esitatud nende andmete tõenduslik väärtus, mis näitavad, et enamik TikToki kasutajaid kasutab ka Instagrami ja Facebooki, on piiratud.

196    Hageja on selle kohta esitanud andmed, mille kohaselt kasutab ligikaudu 82% ja 77% TikToki lõppkasutajatest ka vastavalt Instagrami ja Facebooki, samas kui 38% ja 48% lõppkasutajatest kasutab ka vastavalt Facebooki ja Instagrami. Ta märgib, et mitme platvormi asümmeetriline kasutamine näitab, et erinevalt sotsiaalvõrkudest, nagu Facebook või Instagram, ei saa TikTok kasu võrguefektist ega seotuse efektist.

197    Kuid esiteks, nagu on märgitud eespool punktis 184, näitavad hageja esitatud andmed, et mitme platvormi kasutamise määr on kõrge kõigi mainitud platvormide hulgas, kuna vähemalt 65% nende lõppkasutajatest kasutab samal ajal kahte teist platvormi.

198    Teiseks, nagu on selgitatud vaidlustatud otsuse põhjenduses 141, võib mitme platvormi asümmeetrilisust TikToki kasutajate puhul selgitada majandusliku ja ajaloolise kontekstiga, milles veebipõhised sotsiaalvõrgud liidus tegutsevad. Nimelt on selge, et Facebook ja Instagram tegutsesid liidus kaua aega enne TikToki ja et esimestel oli liidus oluline kasutajabaas juba enne TikToki sisenemist siseturule. Neil asjaoludel tuleb eeldada, et suur osa TikToki kasutajatest kasutasid juba enne TikToki turuletoomist Facebooki ja Instagrami ning jätkasid seejärel nende samaaegset kasutamist.

199    Lisaks – nagu täheldas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 141, millele hageja ei ole vastu vaielnud – ei kajasta hageja esitatud andmed erinevate veebipõhiste sotsiaalvõrkude kasutamise intensiivsust, seda enam, et – nagu ka komisjon selle kohta märkis – TikTokil oli suurem kaasatuse määr kui teistel sotsiaalvõrkudel, kuivõrd lõppkasutajad, eelkõige noored, veetsid TikTokis rohkem aega kui teistes sotsiaalvõrkudes.

200    Igal juhul ei ole hageja tõendanud, et ühelt poolt TikToki ning teiselt poolt Facebooki ja Instagrami kasutajate tava kasutada asümmeetriliselt mitut platvormi ei tulene mitte majanduslikust ja ajaloolisest kontekstist, milles veebipõhised sotsiaalvõrgud liidus tegutsevad (vt eespool punkt 198), vaid võrguefekti ja seotuse efekti puudumisest TikTokis.

201    Esiteks, nagu on märgitud eespool punktides 152–157, ei ole hageja esitanud veenvaid tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et TikTokil ei ole märkimisväärset võrguefekti.

202    Teiseks ei esita hageja ühtegi eraldiseisvat argumenti TikToki seotuse efekti väidetava puudumise kohta. Tema argumendid põhinevad eeldusel, et mitme platvormi kasutamise kõrge määr näitab iseenesest, et seotuse efekt puudub. Eespool punktis 179 esitatud põhjustel on see eeldus aga ekslik.

203    Samuti ei saa eespool punktides 155–157 esitatud põhjustel olla tulemuslik viide asjaolule, et TikTok ei tegutse „sotsiaalgraafi“ alusel.

204    Neljandana, hageja väidab, et ByteDance seadis TikTokis sisse mitu mehhanismi, et võimaldada tema kasutajatel sisu teistel platvormidel uuesti ja samal ajal avaldada ning ühendada oma teiste platvormide kontod TikToki kontodega. Tema sõnul näitab mitme platvormi kasutamise soodustamine, et ta on uus turule siseneja, kes soovib tõmmata ligi rohkem kasutajaid, ning et ta ei ole pääsuvalitseja, kes osutab oluliseks juurdepääsuteeks olevat põhiplatvormiteenust.

205    Vaidlustatud otsuse põhjenduses 142 lükkas komisjon selle argumendi põhjendatult tagasi samadel põhjustel, mis õigustavad mitme platvormi kasutamist puudutavate argumentide tagasilükkamist.

206    Nimelt võib selliste mehhanismide loomine olla seletatav eelkõige asjaoluga, et TikTok toodi liidus praegusel kujul turule alles 2018. aasta augustis ning ta püüdis seega ligi tõmmata rohkem kasutajaid, kes juba kasutavad teisi platvorme. Lisaks, nagu kinnitas hageja kohtuistungil, võimaldavad ka teised veebipõhised sotsiaalvõrguteenused oma kasutajatel sisu konkureerivatel platvormidel uuesti ja samal ajal avaldada.

207    Neil asjaoludel ei piisa asjaolust, et ByteDance võimaldab TikToki kasutajatel sisu teistel platvormidel uuesti ja samal ajal avaldada ning ühendada oma teiste platvormide kontod TikToki kontodega, et seada digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldus ilmselgelt kahtluse alla.

208    Viiendana, hageja väidab, et tema argumendid tõendavad üldiselt, et TikToki kasutavad ettevõtjad ei „sõltu“ sellest platvormist oma lõppkasutajateni jõudmiseks, kuna neil on selleks muud alternatiivsed vahendid, mida kinnitab asjaolu, et suur osa neist otsustab mitme platvormi kasutamise kasuks. See tähendab tema väitel, et TikTok ei ole oluline juurdepääsutee digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

209    Selle kohta nähtub digiturgude määruse põhjendusest 20 sisuliselt, et ettevõtjat tuleb üldjuhul pidada ettevõtjaks, kes osutab põhiplatvormiteenust, mis on oluline juurdepääsutee, kui nimetatud põhiplatvormiteenusel on väga suur hulk ärikasutajaid, kes sõltuvad sellest põhiplatvormiteenusest, et jõuda väga suure hulga lõppkasutajateni, kuna see omadus võimaldab põhiplatvormiteenust osutaval ettevõtjal mõjutada suure osa ärikasutajate tegevust oma huvides.

210    Siiski ei ole selleks, et asuda seisukohale, et põhiplatvormiteenust kasutavad ettevõtjad „sõltuvad“ põhiplatvormiteenusest oma lõppkasutajateni jõudmiseks, vaja, et kõnealune põhiplatvormiteenus oleks ainus kanal, mille kaudu need ettevõtjad saavad nende kasutajateni jõuda. Piisab, kui tegemist on sel otstarbel olulise kanaliga, millele need ärikasutajad saavad juurdepääsu vaid siis, kui neil on selle põhiplatvormiteenuse konto.

211    Praegu ongi tegemist just sellise juhtumiga. Esiteks ei ole vaidlust selles, et TikTokil on väga palju ärikasutajaid ja lõppkasutajaid. Teiseks ei ole vaidlust ka selles, et – nagu hageja kohtuistungil kinnitas – TikToki ärikasutaja jõuab oma lõppkasutajateni üksnes siis, kui ta ise on TikTokis registreeritud. Nii ei jõua ärikasutaja nende lõppkasutajateni oma konto kaudu, mis on registreeritud mõnel teisel platvormil.

212    Hageja argument, et TikToki ärikasutajad ei ole oma lõppkasutajateni jõudmiseks sellest platvormist „sõltuvad“, tuleb seega tagasi lükata.

213    Lõpuks, hageja argument, mis puudutab reklaamijate reklaamikulusid TikTokis võrreldes Alphabeti ja Meta platvormidel reklaami ostjate kuludega, millele komisjon vastas vaidlustatud otsuse põhjenduses 140, langeb kokku hageja argumentidega, mis puudutavad reklaamijate väidetavalt vähest suhtlust TikToki platvormiga ja mida hinnati vaidlustatud otsuse eraldi osas ning mida analüüsitakse seega tagapool punktides 248–285.

214    Sellest tuleneb, et komisjon ei teinud viga, kui ta lükkas tagasi hageja argumendid ja tõendid mitme platvormi kasutamise esinemise ja seotuse efekti väidetava puudumise kohta põhjusel, et need ei ole piisavalt põhjendatud selleks, et seada digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldus ilmselgelt kahtluse alla.

215    Järelikult tuleb esimese väite kolmanda osa teine etteheide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

c)      TikToki väiksem mastaap võrreldes teiste platvormidega ja konkurentide suur arv

1)      Poolte argumendid

216    Hageja väidab sisuliselt, et TikTok on vähem mastaapne kui teatud teised veebipõhised sotsiaalvõrguteenused, nagu Facebook ja Instagram, ning et tal tuleb võistelda suure hulga konkurentidega.

217    Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu, sisuliselt korrates vaidlustatud otsuse põhjendustes 143–146 esitatud põhjendusi, mille sisu on meenutatud allpool.

2)      Vaidlustatud otsus

218    Esimesena leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 143–146, et hageja argument, mille kohaselt on TikToki mastaap liidus tulusid, lõppkasutajate arvu ja keskmist tulu kasutaja kohta (edaspidi „ARPU“) arvestades väiksem kui teistel platvormidel, ei saa digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldust ilmselgelt kahtluse alla seada.

219    Sellega seoses märkis komisjon esiteks vaidlustatud otsuse põhjendustes 144 ja 145, et hageja argument TikToki suuruse kohta tulu ja ARPU seisukohast ei ole asjakohane, kuna see puudutab internetireklaamist saadud tulu, ning et tulu ja ARPU alusel mõõdetud suhteline mastaap ei ole hea näitaja hindamaks, kas põhiplatvormiteenus on oluline juurdepääsutee.

220    Teiseks tuvastas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 146, et TikToki absoluutne mastaap, hinnatuna tal liidus olevate lõppkasutajate ja ärikasutajate arvuna, ületab oluliselt digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud künniseid, ning et TikToki suhteline mastaap ehk TikToki mastaap võrreldes muude veebipõhiste sotsiaalvõrguteenustega, hinnatuna lõppkasutajate arvuna, ei ole väike, kuna see on ligikaudu pool Facebooki ja Instagrami suurusest. Ta lisas, et pelgalt asjaolust, et TikTok on väiksem kui teised platvormid, ei piisa selles sättes ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks, kuna TikToki lõppkasutajate arv liidus suurenes eelnevatel aastatel ja TikTokil on suurem kaasatuse määr kui teistel veebipõhistel sotsiaalvõrkudel, eelkõige noorte kasutajate hulgas.

221    Teisena lükkas komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 150–154 tagasi hageja argumendi, mille kohaselt sisuliselt tuleb TikTokil võistelda suure hulga konkurentidega, kellest mõnel on hästi väljakujunenud ökosüsteemid.

3)      Üldkohtu hinnang

222    Digiturgude määruse põhjenduses 23 mainitud asjaolude hulgas, mida komisjon võib arvesse võtta asjaomase ettevõtja argumentide analüüsimisel, et lükata ümber digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldus, on muu hulgas „ettevõtja osutatava põhiplatvormiteenuse tähtsus, võttes arvesse asjaomase põhiplatvormiteenuse üldist ulatust“. Selles põhjenduses ei ole siiski täpsustatud parameetreid, mille alusel tuleb mõõta põhiplatvormiteenuse tähtsust ja ulatust.

223    Käesolevas asjas väidab hageja, et TikTok ei ole oluline juurdepääsutee digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses, kuna TikTok on ühelt poolt reklaamitulu ja ARPU ning teiselt poolt lõppkasutajate arvu poolest väiksem kui teised väljakujunenud platvormid.

224    Sellega seoses leidis komisjon esimesena vaidlustatud otsuse põhjenduses 146 viga tegemata ja ilma, et hageja oleks eitanud andmeid, mida komisjon selles põhjenduses mainis, et TikToki absoluutne mastaap ületab tal liidus olevate lõppkasutajate ja ärikasutajate arvu poolest oluliselt digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud künniseid ning et TikToki suhteline mastaap ei ole väike, kuna see ulatub ligikaudu pooleni Facebooki ja Instagrami suurusest. Lisaks on TikToki kasutajate arv liidus viimastel aastatel pidevalt kasvanud.

225    Lisaks märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 153, ilma et hageja oleks sellele vastu vaielnud, et ka TikToki ärikasutajate arv liidus on alates 2020. aastast oluliselt kasvanud, ületades samuti märkimisväärselt digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud künnist – see näitab, et TikToki tähtsus ärikasutajate jaoks on alates 2020. aastast samuti suurenenud.

226    Käesolevas hagis esitab hageja uusi argumente ja uusi andmeid, mida ta ei esitanud haldusmenetluses ja millega ta soovib tõendada TikToki väidetavat väikest mastaapi võrreldes teiste veebiplatvormidega.

227    Kõigepealt väidab hageja, et TikToki lõppkasutajate arv liidus 2022. aastal moodustas üksnes [5–10]% kõigi järgmiste digiplatvormide lõppkasutajate koguarvust: Facebook, Instagram, YouTube, Snapchat, Twitter, Pinterest, LinkedIn, Reddit ja TikTok.

228    Järgmiseks märgib hageja, et vastupidi digiturgude määruse põhjenduses 23 nõutule ei võrrelnud komisjon vaidlustatud otsuses TikToki veebipõhiste sotsiaalvõrguteenuste tegevuse üldise mastaabiga, vaid piirdus selle võrdlemisega Instagrami ja Facebookiga.

229    Lõpuks väidab hageja, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma ka veebipõhiseid jagamisteenuseid, eelkõige DailyMotionit ja Vimeot.

230    Sellel võrdleval alusel leiab hageja, et komisjon oleks pidanud järeldama, et TikToki suhteliselt väike mastaap tõendab, et ta ei ole oluline juurdepääsutee, sama moodi nagu ta leidis 5. septembri 2023. aasta otsuses K(2023) 6078 (lõplik) juhtumites DMA.100015, DMA.100028 ja DMA.100034, millest nähtub, et asjaolu, et Bingi kaudu tehtud otsingud moodustasid 10% arvutiotsingutest ja et Edge’i turuosa oli 12%, samal ajal kui Chrome’i turuosa oli 60,5%, oli piisav digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks.

231    Siiski tuleb esiteks märkida, et haldusmenetluses ei võrrelnud hageja TikToki lõppkasutajate arvu veebipõhiste sotsiaalvõrguteenuste tegevuse kogumastaabiga ega esitanud mingeid andmeid selle tegevuse kogumastaabi kohta. Lisaks ei võrrelnud ta ka TikToki lõppkasutajate arvu Pinteresti, LinkedIni, Redditi, DailyMotioni või Vimeo lõppkasutajate arvuga ega esitanud selle kohta mingit teavet.

232    Käesoleva tühistamishagi raames on aga Üldkohtu ülesanne kindlaks teha, kas komisjon on teinud vigu nende argumentide hindamisel, mille ettevõtja esitas haldusmenetluse käigus eelduste ümberlükkamiseks, mitte aga analüüsida, kas need eeldused on võimalik ümber lükata uute argumentide ja tõendite alusel, mille ettevõtja esitas esimest korda alles Üldkohtus.

233    Tuleb nimelt märkida, et digiturgude määrusega on kehtestatud spetsiifiline pääsuvalitsejate määramist reguleeriv õiguslik raamistik, millel on eriomased tunnused. Nõnda peab komisjon selleks, et tagada digiturgude määruse tõhus kohaldamine, lühikese aja jooksul määrama pääsuvalitsejad. Selleks on digiturgude määrusega kehtestatud selle määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eeldused, et seda määramist ratsionaliseerida. Nende ümberlükkamise võimaluse suhtes kehtivad ranged nõuded nii menetluse kui ka tõendamiskoormise ja -nõuete poolest. Nii on digiturgude määruse artikli 3 lõikes 5 täpsustatud, et ettevõtja võib „oma teatega“ esitada piisavalt põhjendatud argumendid, et need eeldused kahtluse alla seada. Lisaks nõutakse komisjoni 14. aprilli 2023. aasta rakendusmääruse (EL) 2023/814, milles käsitletakse üksikasjalikku korda, mille alusel komisjon viib läbi teatavaid menetlusi vastavalt digiturgude määrusele (ELT 2023, L 102, lk 6), artikli 2 lõikes 3 ettevõtjalt, et ta esitaks oma teate lisas argumendid, märkides selgelt, millisega digiturgude määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud kolmest kumulatiivsest nõudest on tema argumendid seotud, ning selgitades iga argumendi puhul, miks asjaomane põhiplatvormiteenus ei vasta erandlikult sellele nõudele, hoolimata asjaolust, et see täidab digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud asjaomase künnise.

234    Järelikult ei saa ettevõtja digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks esitada esimest korda Üldkohtus digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 alusel argumente või tõendeid, mida ta ei esitanud haldusmenetluses, välja arvatud juhul, kui ta soovib nendega vastu vaielda vaidlustatud otsuses välja toodud õiguslikele või faktilistele asjaoludele, mille kohta tal ei olnud selles menetluses võimalik seisukohta võtta. Nii ei ole see aga argumentide puhul, mis on käesolevas asjas esitatud eespool punktides 227–229.

235    Järelikult on need argumendid vastuvõetamatud.

236    Seda järeldust ei sea kahtluse alla hageja argument, milles ta viitega teatavatele konkurentsiõigust ja riigiabi puudutavatele kohtuotsustele väidab, et sellised argumendid ja tõendid on vastuvõetavad, olgugi et need esitati esimest korda Üldkohtus. Ta viitab sellega seoses mitmele kohtuotsusele, näiteks 1. juuli 2010. aasta kohtuotsusele Knauf Gips vs. komisjon (C‑407/08 P, EU:C:2010:389, punktid 89–92), 21. septembri 2005. aasta kohtuotsusele EDP vs. komisjon (T‑87/05, EU:T:2005:333, punkt 158) ja 10. mai 2023. aasta kohtuotsusele Ryanair ja Condor Flugdienst vs. komisjon (Lufthansa; COVID-19) (T‑34/21 ja T‑87/21, edasi kaevatud, EU:T:2023:248, punkt 86).

237    See kohtupraktika puudutab aga digiturgude määrusest eraldiseisvaid õiguslikke raamistikke ja õigusvaldkondi, samas kui digiturgude määrust iseloomustavad – nagu on meenutatud eespool punktis 233 – ranged nõuded, mis reguleerivad digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamist nii menetluslikul tasandil kui ka tõendamiskoormise ja -nõuete osas, mistõttu ei ole see kohtupraktika käesolevas asjas kohaldatav.

238    Teiseks ja igal juhul tuleb sarnaselt komisjoniga märkida, et argumendid, mille hageja esitas esimest korda Üldkohtus, põhinevad ekslikul võrdleval alusel. Nimelt ei ole mõned digiplatvormid, millele hageja selles võrdluses viitab, veebipõhised sotsiaalvõrgud, vaid kuuluvad teistesse põhiplatvormiteenuste kategooriatesse, samas kui digiturgude määruse põhjenduse 23 kohaselt tuleb ettevõtja põhiplatvormiteenuse tähtsust analüüsida, võttes arvesse asjaomase põhiplatvormiteenuse kogumastaapi. Nii on see eelkõige YouTube’i puhul, mille komisjon on määranud põhiplatvormiteenuseks, mis seisneb videojagamisplatvormis, ning DailyMotioni ja Vimeo puhul, mida hageja kirjeldas kui videojagamisplatvorme.

239    Lisaks, nagu leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 146, ei saa TikToki suurust analüüsida staatiliselt, vaid arvesse tuleb võtta tal liidus kiiresti ja märkimisväärselt kasvanud lõppkasutajate arvu, mille poolest ta saavutas mõne aasta jooksul ligikaudu poole Facebooki ja Instagrami suurusest.

240    Samadel põhjustel ei saa hageja viide komisjoni otsusele Bingi ja Edge’i teenuste kohta (vt eespool punkt 230) viia teistsugusele järeldusele. Lisaks sellele, et komisjoni halduspraktika ei ole liidu kohtule siduv, ei ole hageja tõendanud, et ByteDance on Microsoftiga sarnases olukorras. Komisjoni otsus, millele hageja viitab, puudutas teisi põhiplatvormiteenuse kategooriaid, mitte veebipõhiseid sotsiaalvõrguteenuseid, ning hageja ei selgita, miks on asjaolud, milles neid teiste kategooriate põhiplatvormiteenuseid osutatakse, võrreldavad asjaoludega, milles osutatakse sellist veebipõhist sotsiaalvõrguteenust nagu TikTok. Lisaks märkis komisjon selles otsuses, et Microsoft esitas andmed, mis näitavad eelkõige, et Bing moodustas ainult 3,6% interneti otsingumootorite valdkonna kogumastaabist ja on 25 korda väiksem kui Google Search, ning et Edge moodustas ainult 5,8% veebibrauserite valdkonna kogumastaabist ja oli kümme korda väiksem kui Google Chrome. Käesoleval juhul ei esitanud aga hageja teates TikToki mastaabi kohta nende andmetega võrreldavaid andmeid. Tegelikult eristab asjaolu, et TikToki suhteline mastaap ulatus ligikaudu pooleni Facebooki ja Instagrami suurusest, käesolevat kohtuasja eespool viidatud kohtuasjadest.

241    Teisena ei saa hageja komisjonile ette heita ka seda, et viimane tugines vaidlustatud otsuse põhjenduses 146 TikToki lõppkasutajate arvu kasvule aastatel 2020–2022, võrdlemata seda Meta ja Alphabeti platvormide näitajatega ega tempoga, milles arenesid TikToki teenuseid imiteerivad Meta ja Alphabeti teenused.

242    Nimelt pidi hageja, kellel lasub tõendamiskoormis, esitama komisjonile haldusmenetluses sellised võrdlevad andmed, kuid seda ta ei teinud. Sellekohased argumendid esitati esimest korda Üldkohtus ja on seega eespool punktides 232–237 esitatud põhjustel vastuvõetamatud.

243    Kolmandana tuleb tagasi lükata hageja argument, et TikToki ei saa võrrelda Meta platvormide või muude veebipõhiste sotsiaalvõrkudega põhjusel, et TikToki peamine eesmärk on pakkuda videojagamisteenuseid, mitte veebipõhiseid sotsiaalvõrguteenuseid. See argument on ühest küljest vastuoluline, kuna hageja ise võrdleb ByteDance’i korduvalt Facebooki ja Instagramiga. Teisest küljest tuleb see argument igal juhul tagasi lükata samadel põhjendustel, mis on esitatud eespool punktides 190–193.

244    Viimaseks, hageja ei esita ühtegi argumenti vaidlustatud otsuse põhjenduste 151–154 kohta, millest nähtub eelkõige, et TikToki ärikasutajate arv liidus on alates 2020. aastast samuti märkimisväärselt kasvanud (vt eespool punkt 225), et ärikasutajad, kes on end sellisena ise määratlenud ja kellel on seega liidus nende enda poolt määratletud ärikontod, saavad kasutada spetsiaalselt ettevõtjatele mõeldud funktsioone, nagu teave tulemuslikkuse kohta, loomevahendid ja ainult neile kättesaadavad kontoseadistused, ning et ByteDance jätkab ärikasutajatele uute funktsioonide arendamist. Need asjaolud koosvõetuna tõendavad, et sotsiaalvõrguteenus TikTok on nende ettevõtjate jaoks oluline teenus.

245    Seega tuleb järeldada, et komisjon leidis õigesti, et hageja argumendid, mis puudutavad TikToki mastaapi, väljendatuna lõppkasutajate arvus, võrrelduna teiste veebipõhiste sotsiaalvõrgu platvormidega, ning suure hulga konkurentide olemasolu, ei ole piisavalt põhjendatud, et seada digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldust ilmselgelt kahtluse alla.

246    Mis puudutab hageja argumente TikToki suhtelise mastaabi kohta reklaamitulude ja ARPU poolest, siis need langevad kokku argumentidega, mis puudutavad TikToki reklaamijate suhtluse taset, ning neid analüüsitakse seega tagapool punktides 248–285.

247    Järelikult tuleb esimese väite kolmanda osa kolmas etteheide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

d)      TikTokis registreeritud ärikasutajate reklaamitulud ja suhtlustase

1)      Poolte argumendid

248    Hageja väidab sisuliselt, et asjaolu, et tema reklaamitulu, tema ARPU või ka TikTokis registreeritud reklaamijate ja ärikasutajate suhtlustase on tagasihoidlik ja madalam kui teatavatel teistel platvormidel, näitab, et TikTok ei ole oluline juurdepääsutee.

249    Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu, korrates sisuliselt põhjendusi, mis on esitatud vaidlustatud otsuse põhjendustes 127–129, 140, 144, 145 ja 147–151, mille sisu on meenutatud allpool.

2)      Vaidlustatud otsus

250    Vaidlustatud otsuses lükkas komisjon tagasi hageja argumendid, mis puudutavad ByteDance’i reklaamitulu, ARPUd või TikTokis registreeritud reklaamijate ja ärikasutajate väidetavat vähest suhtlust, kuna esiteks ei ole need asjakohased ja teiseks on need igal juhul ebapiisavalt põhjendatud, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldust ilmselgelt kahtluse alla seada.

251    Nõnda lükkas komisjon need argumendid vaidlustatud otsuse põhjendustest 127–129, 140, 144, 147 ja 150 nähtuvalt asjakohatutena tagasi sisuliselt põhjendusel, et need puudutavad ühte teist põhiplatvormiteenuse kategooriat, nimelt internetireklaami teenuseid, mitte veebipõhiseid sotsiaalvõrguteenuseid, ning et nende kahe põhiplatvormiteenuste kategooria ärikasutajad on digiturgude määruse E lisa osas „Erimõisted“ eraldi määratletud.

252    Lisaks märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 145, et reklaamitulu ja ARPU ei ole sobivad näitajad, mille abil hinnata, kas konkreetne põhiplatvormiteenus on oluline juurdepääsutee.

253    Peale selle lisas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 148, et isegi kui teatavad TikToki reklaamijad võivad olla ka veebipõhiste sotsiaalvõrguteenuste ärikasutajad, tuleb digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punkti b kohasel hindamisel igal juhul arvesse võtta kõiki ärikasutajaid, mitte ainult neid, kes reklaami ostavad, kuna ärikasutajad, kes ei maksa sellele platvormile reklaami eest, võivad siiski sellest platvormist sõltuda, et oma tegevust nähtavamaks muuta. Lisaks tõdes ta vaidlustatud otsuse põhjenduses 149, et registreeritud ärikasutajate omavahelist suhtlust puudutavad andmed, mille hageja esitas, ei ole representatiivsed.

254    Lõpuks märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 151, et ei ole kohane võrrelda ByteDance’i internetireklaami andmeid Alphabeti, Meta ja Amazoni omadega, kuna viimati nimetatud ettevõtjad pakuvad TikToki pakutavatest laiemat valikut teenuseid, milles saab reklaami kuvada.

3)      Üldkohtu hinnang

255    Esimesena tuleb analüüsida, kas komisjon sai viga tegemata lükata eespool punktis 251 esitatud põhjustel tagasi hageja argumendid internetireklaami kohta, leides, et need ei ole üldse asjakohased digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks.

256    Kõigepealt tuleb meenutada, et nagu on märgitud eespool punktis 53, leidis komisjon vaidlustatud otsuses, et kui hageja „täiendavad“ argumendid ja tõendid välja arvata, on kõik tema muud argumendid ja tõendid, mis esitati digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks, sealhulgas seega need, mis puudutavad veebireklaami, otseselt seotud nende eelduste aluseks olevate kvantitatiivsete kriteeriumidega digiturgude määruse põhjenduse 23 tähenduses.

257    Mis puudutab viimati nimetatud argumentide asjakohasust, siis on tõsi, nagu märgib komisjon, et veebipõhised sotsiaalvõrguteenused ja internetireklaami teenused moodustavad kaks erinevat põhiplatvormiteenuste kategooriat digiturgude määruse artikli 2 esimese lõigu punkti 2 alapunktide c ja j ning punkti 7 tähenduses.

258    Samuti märkis komisjon õigesti, et mõiste „ärikasutajad“ on digiturgude määruse lisa E osas „Erimõisted“ määratletud erinevalt ühelt poolt veebipõhiste sotsiaalvõrguteenuste ja teiselt poolt internetireklaamiteenuste puhul. Nõnda on esimesed sisuliselt määratletud kui ettevõtjad, kes on kantud veebipõhises sotsiaalvõrguteenuses olevasse ettevõtjate loetellu või kellel on seal ärikonto, samas kui viimased on sisuliselt määratletud kui reklaamijad.

259    Need erinevused ei võimalda siiski iseenesest täiesti asjakohatuna tagasi lükata argumente või tõendeid, mis puudutavad internetireklaami TikToki platvormil, kui analüüsitakse, kas see veebipõhine sotsiaalvõrk on oluline juurdepääsutee.

260    Nimelt, nagu pooled kinnitasid oma vastustes menetlust korraldavale meetmele, ei ole esiteks vaidlust selle üle, et isegi kui need kuuluvad kahte erinevasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse, osutatakse käesoleva asja puhul veebipõhiseid sotsiaalvõrguteenuseid ja internetireklaami teenuseid ühel ja samal platvormil, nimelt TikToki platvormil. Seega, nagu hageja selgitab, on TikTok ainulaadne platvorm, millel ühelt poolt tegutsevad kasutajad, eelkõige jagades ja vaadates videoid, samas kui teiselt poolt maksavad reklaamijad selliste kuulutuste avaldamise eest, mis üldjuhul on pikitud nimetatud kasutajate kuvatavate videote vahele.

261    Teiseks ei ole poolte vahel samuti vaidlust selles, et – nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 148 ja nagu nad kinnitasid oma vastustes menetlust korraldavale meetmele – veebipõhiste sotsiaalvõrkude ärikasutajad ja internetireklaamiteenuste ärikasutajad on teatud määral kattuvad, kuna mõned reklaamijad võivad samuti vastata veebipõhiste sotsiaalvõrguteenuste ärikasutaja määratlusele.

262    Seega ei saa eitada, et põhimõtteliselt võib TikToki reklaamitulu või ARPU olla muude tõendite hulgas kaudne tõend selle kohta, kui oluline on see platvorm seda platvormi kasutavate ärikasutajate jaoks nende lõppkasutajateni jõudmiseks, kuna reklaam on nimelt üks vahenditest, mida need ärikasutajad tavapäraselt kasutavad oma klientideni jõudmiseks.

263    Järelikult ei saanud komisjon viga tegemata tagasi lükata hageja esitatud argumente ja tõendeid internetireklaami kohta, leides, et need ei puutu digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eelduse ümberlükkamise seisukohalt üldse asjasse.

264    Pealegi tunnistas komisjon vastuses menetlust korraldavale meetmele, et põhimõtteliselt võib sellistele argumentidele ja tõenditele tugineda, et lükata ümber digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldus.

265    Samas tuleb märkida, et komisjon lükkas tagasi hageja argumendid ja tõendid internetireklaami kohta ka ühel teisel põhjusel, mis esitati vaidlustatud otsuses, nimelt põhjusel, et need argumendid ja tõendid ei ole igal juhul piisavalt põhjendatud, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldust ilmselgelt kahtluse alla seada.

266    Seega tuleb teisena analüüsida, kas komisjon võis ilma viga tegemata need argumendid ja tõendid sel põhjusel tagasi lükata.

267    Selle kohta tuleb esiteks tõdeda, et komisjon märkis vaidlustatud otsuse põhjenduses 145 sisuliselt õigesti, et suhteline mastaap, mõõdetuna tulu ja ARPU alusel ning olenemata muudest teguritest, ei ole hea näitaja, et hinnata, kas põhiplatvormiteenus on oluline juurdepääsutee, kuna erinevad ärimudelid teenivad oma teenustelt tulu erinevalt.

268    Nimelt, nagu komisjon selgitas oma vastuses menetlust korraldavale meetmele, järgivad sotsiaalvõrgud sageli äristrateegiat, mille eesmärk on laiendada oma kasutajaskonda ja tekitada seeläbi üha suuremat võrguefekti, mis võib tähendada, et teatud aja jooksul seavad nad prioriteediks kasutajate arvu suurendamise nendelt tulu teenimise ees.

269    Teiseks märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 148 õigesti, et kuigi mõned TikTokis reklaamijad võivad samuti vastata veebipõhiste sotsiaalvõrguteenuste „ärikasutajate“ määratlusele, moodustavad nad siiski laiema kategooria kui reklaamijad. Ta rõhutas samas põhjenduses õigesti, et selleks, et analüüsida, kas TikTok on oluline juurdepääsutee, tuleb arvesse võtta mitte ainult tasulisi reklaamijaid, vaid ka ärikasutajaid, kes ei maksa sellele platvormile reklaami avaldamise eest, kuna viimased võivad oma tegevuse nähtavuse suurendamiseks siiski TikTokist sõltuda, ning hageja ei ole sellele vastu vaielnud.

270    Selle kohta selgitas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 148 veel, ilma et hageja oleks talle selles küsimuses vastu vaielnud, et mitu TikToki omadust on spetsiaalselt välja töötatud ja mõeldud niisuguste ärikasutajate vajaduste jaoks, kes ei pruugi olla reklaamijad, nagu sisu avastamine ja jagamine mitme seadme kaudu ja täpsemalt eelkõige veebivestluste, sisu avaldamise, videote ja soovituste kaudu, et võimaldada neil oma tegevust arendada (näiteks mitme loomevahendi kaudu), oma kaubamärkide nähtavuse suurendamine (näiteks automaatsete sõnumite või postituste ajastamise (post scheduler) abil) ja müügi suurendamine ärisõbralike (business-friendly) meetodite abil, nt biograafiaosas olevate linkide, kontaktandmete ja vihjete tekitamise (lead generation) tööriistadega.

271    Nendest kaalutlustest tuleneb, et lisaks reklaamile on olemas ka muid vahendeid, mis võimaldavad TikToki ärikasutajatel suurendada oma nähtavust sellel platvormil ja seeläbi jõuda oma lõppkasutajateni, näiteks avaldades videoid oma ärikontodel või sõlmides oma kaubamärkide reklaamimiseks kokkuleppeid sisuloojate või suunamudijatega.

272    Tuleb aga tõdeda, et hageja argumendid ja tõendid ei andnud mingit teavet tähtsuse kohta, mis TikTokil võis olla selle platvormi ärikasutajate jaoks, kes soovivad lõppkasutajateni jõuda muul teel kui reklaami kaudu.

273    Kolmandaks, nagu komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 149 sisuliselt märgib, puudutavad hageja esitatud andmed TikToki „registreeritud ärikasutajate“ ja selle platvormi vahelise suhtluse kohta vaid väikest osa kõigist ärikasutajatest, mistõttu ei ole need andmed piisavalt representatiivsed, et kindlaks määrata, kas TikTok on oluline juurdepääsutee.

274    Nimelt, nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 77, on TikToki „registreeritud ärikasutajad“ need, kellel on nimetatud platvormil „registreeritud ärikontod“. See mõiste hõlmab seega üksnes ettevõtjaid, kes on TikTokis end registreerinud „ärikasutajana“, esitades muu hulgas oma kontaktandmed ja tegevusloa numbri.

275    Vaidlustatud otsuse põhjendustes 83–87 selgitas komisjon põhjuseid, miks tema arvates ei ole „registreeritud ärikasutajate“ arvu arvessevõtmine usaldusväärne meetod sotsiaalvõrgu TikTok ärikasutajate arvu arvestamiseks digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punkti b alusel ning toob kaasa nende ärikasutajate arvu märkimisväärse alahindamise. Eelkõige märkis ta, et võimalus registreerida end „registreeritud ärikasutajana“ loodi alles 2022. aastal ja piiratud arvus liikmesriikides ning et selline registreerimine ei ole kohustuslik.

276    Sel põhjusel ei tuginenud komisjon TikToki ärikasutajate arvu kindlaksmääramiseks digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punkti b alusel mitte „registreeritud ärikasutajate“ arvule, vaid teistsugusele kriteeriumile, nimelt ise end sellisena määratlevate ärikontode arvule liidus. Sellega seoses nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustes 78 ja 79 esitatud tabelitest 2 ja 3, et TikToki puhul on „registreeritud ärikasutajate“ arvu ja end ise ärikasutajana määratlevate ärikontode arvu vahel liidus väga suured erinevused. Näiteks 2022. aastal oli TikTokis end ise ärikasutajana määratlevaid ärikontosid liidus [>10 000], samas kui „registreeritud ärikasutajaid“ oli [>10 000].

277    Hageja ei kritiseeri aga käesolevas hagis meetodit, mida komisjon järgis vaidlustatud otsuses TikToki ärikasutajate arvu kindlaksmääramiseks digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punkti b alusel, ega täpsemalt hinnangut, mis on antud selle otsuse põhjendustes 83–87.

278    Sellest tuleneb, et hageja esitatud argumendid ja andmed ei ole piisavalt representatiivsed kõigi TikToki ärikasutajate suhtes, nagu komisjon õigesti märkis.

279    Neljandaks märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 151, ilma et hageja oleks sellele vastu vaielnud, et ei ole kohane võrrelda ByteDance’i internetireklaami andmeid Alphabeti, Meta ja Amazoni omadega, kuna viimati nimetatud ettevõtjad pakuvad TikToki pakutavatest laiemat valikut teenuseid, milles saab reklaami kuvada.

280    Lisaks tuleb tõdeda, et hageja esitatud andmed internetireklaami kohta, isegi kui eeldada, et need on piisavalt representatiivsed, ei toeta tema argumenti, et TikTok ei ole peamine juurdepääsutee. Nii näib näiteks sellel platvormil teenitud ARPU tase absoluutarvudes kõrge ja saavutab juba peaaegu [konfidentsiaalne] Instagrami tasemest.

281    Sellest tuleneb, et komisjon võis viga tegemata järeldada, et argumendid ja tõendid, mis puudutavad reklaamitulusid ja -kulusid, ARPUd ja TikToki „registreeritud ärikasutajate“ väidetavalt piiratud suhtlust, ei ole piisavalt põhjendatud, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldust ilmselgelt kahtluse alla seada.

282    Neil asjaoludel ei mõjuta komisjoni viga, mis on esile toodud eespool punktis 263, vaidlustatud otsuse õiguspärasust.

283    Järelikult tuleb esimese väite kolmanda osa neljas etteheide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

284    Mis lisaks puudutab küsimust, milliseid tõendamisnõudeid kohaldas komisjon tegelikult, kui ta hindas hageja poolt digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks esitatud argumente ja tõendeid (vt eespool punkt 72), siis tuleneb kõigest eelnevast ja eelkõige eespool punktidest 119–283, et miski komisjoni analüüsis ei võimalda järeldada, et tegelikult kohaldas ta kõrgemaid tõendamisnõudeid kui need, mis on ette nähtud digiturgude määruse artikli 3 lõikes 5. Nimelt lükkas komisjon hageja argumendid tagasi kas põhjusel, et need ei ole asjakohased, või põhjusel, et need ei ole piisavalt põhjendatud selleks, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldus ilmselgelt kahtluse alla seada.

285    Seega ja arvestades eespool punktides 59–72 esitatud kaalutlusi, tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ka esimese väite esimese osa teine etteheide, millega hageja heidab komisjonile ette, et viimane kehtestas vaidlustatud otsuses liiga kõrged tõendamisnõuded, mis seisnevad selles, et ta nõudis „veenvate“ tõendite esitamist.

6.      Eelduse, et ByteDance’il on kindel ja püsiv positsioon, kahtluse alla seadmine (esimese väite neljas osa)

a)      Poolte argumendid

286    Hageja väidab, et vaidlustatud otsuse põhjendustes 155–160 rikkus komisjon digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti c ja artikli 3 lõiget 5, kui ta lükkas tagasi argumendid, millega sooviti tõendada, et hagejal ei ole kindlat ja püsivat positsiooni.

287    Hageja väidab sisuliselt, et ByteDance’ile pakuvad edukalt konkurentsi sellised konkurendid nagu Meta ja Alphabet, kes on turule toonud uusi teenuseid, nimelt vastavalt Reels ja Shorts, mis TikToki põhiomadusi, st lühivideote vormi jäljendades on TikToki kahjuks kiiresti kasvanud. Samuti märgib ta, et märkimisväärne on TikToki tellimisest loobumiste määr, st nende reklaamijate ja lõppkasutajate arv, kes on TikTokist lahkunud teistele platvormidele. Nii kinnitab ta, et ByteDance on uus turule siseneja, mitte pääsuvalitseja, kuna tema sõnul välistavad need kaks mõistet vastastikku teineteist.

288    Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu, sisuliselt korrates vaidlustatud otsuse põhjendustes 155–160 esitatud põhjendusi, mille sisu on meenutatud allpool.

b)      Vaidlustatud otsus

289    Vaidlustatud otsuse põhjendustes 155–160 lükkas komisjon tagasi argumendid ja tõendid, mille hageja esitas, et lükata ümber digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis c ette nähtud eeldus, mille kohaselt on tal kindel ja püsiv positsioon.

290    Vaidlustatud otsuse põhjenduses 156 märkis komisjon, et väites, et TikToki positsioon ei ole „kõigutamatu“, soovis hageja seada tingimuse, mis läheb kaugemale nõudest, et asjaomase ettevõtja positsioon peab olema kindel ja püsiv, nagu see on eelkõige siis, kui selle avatus konkurentsile on piiratud.

291    Vaidlustatud otsuse põhjendustes 157 ja 158 tõdes komisjon, et igal juhul on digiturgude määruse põhjenduse 21 kohaselt tõenäoline, et positsiooni avatus konkurentsile on piiratud, kui ettevõtja on vähemalt kolmes liikmesriigis osutanud põhiplatvormiteenust väga suurele hulgale ärikasutajatele ja lõppkasutajatele vähemalt kolme aasta jooksul, ning et käesoleval juhul ongi see nii. Ta lisas veel, et TikToki tõusvas joones liikunud märkimisväärne mastaap ja kasv, hinnatuna ärikasutajate ja lõppkasutajate arvus viimastel aastatel, kinnitavad, et ByteDance’il on kindel ja püsiv positsioon. Sellest järeldub tema sõnul, et hageja argumendid TikToki tellimisest loobunute määra kohta ei saa digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis c ette nähtud eeldust ilmselgelt kahtluse alla seada.

292    Vaidlustatud otsuse põhjendustes 159 ja 160 selgitas komisjon, et miski digiturgude määruses ei viita sellele, et ettevõtja ei saa samal ajal olla uus turule siseneja ja pääsuvalitseja, ning et asjaolu, et mõned ByteDance’i konkurendid, nagu Meta ja Alphabet, on jäljendanud teatud TikToki tooted, ei ole digiturgudel ebatavaline ega saa seega iseenesest ümber lükata digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis c ette nähtud eeldust.

c)      Üldkohtu hinnang

293    Digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punktis c on ette nähtud kaks alternatiivset kriteeriumi selleks, et ettevõtja saaks määrata pääsuvalitsejaks: nimelt peab tal olema oma tegevuses kindel ja püsiv positsioon või peab olema tõenäoline, et ta saavutab sellise positsiooni lähitulevikus.

294    Nagu nähtub käesolevas asjas vaidlustatud otsusest ja nagu kinnitas ka komisjon oma vastuses menetlust korraldavale meetmele, leidis ta, et ByteDance’il on tema tegevuses kindel ja püsiv positsioon ning et seega on digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti c esimene kriteerium täidetud.

295    Lisaks tuleb tõdeda, et kuigi digiturgude määruses ei ole mõistet „kindel ja püsiv positsioon“ määratletud, sisaldab määrus elemente, mis võimaldavad selle mõiste piiritleda.

296    Selle kohta selgub digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punktist c koostoimes lõike 2 punktiga c, tõlgendatuna sama määruse põhjendust 21 arvestades, et ettevõtja positsiooni peetakse „kindlaks ja püsivaks“, kui selle positsiooni avatus konkurentsile on piiratud. Nii võib see olla juhul, kui ettevõtja on vähemalt kolmes liikmesriigis osutanud põhiplatvormiteenust väga suurele hulgale ärikasutajatele ja lõppkasutajatele vähemalt kolme aasta jooksul.

297    Seega on mõiste „kindel ja püsiv positsioon“ eesmärk hõlmata asjaomase ettevõtja positsiooni vähest avatust konkurentsile ning selle positsiooni püsivust ajas.

298    Ühtlasi ei kattu mõiste „kindel ja püsiv positsioon“, mis pääsuvalitsejal on, tingimata mõistega „turgu valitsev seisund“ ELTL artikli 102 tähenduses. Sellest annab tunnistust asjaolu, et liidu seadusandja otsustas teadlikult kasutada uut mõistet, mis erineb „turgu valitseva seisundi“ mõistest, ja arvata digiturgude määruse isikulisse kohaldamisalasse pääsuvalitsejad, kellel ei pruugi olla turgu valitsevat seisundit konkurentsiõiguse tähenduses, nagu nähtub digiturgude määruse põhjendusest 5, mida on meenutatud eespool punktis 19.

299    Need on kaalutlused, mida arvestades tuleb hageja argumente analüüsida.

300    Esimesena olgu märgitud, et komisjon leidis vaidlustatud otsuse põhjenduses 156 õigesti, et digiturgude määruses ei ole nõutud, et asjaomase ettevõtja seisund oleks „kõigutamatu“. Nimelt, nagu on märgitud eespool punktis 296, tähendab mõiste „kindel ja püsiv positsioon“ eelkõige seda, et põhiplatvormiteenust pakkuva ettevõtja seisundi konkurentsile avatus on piiratud. Seega ei välista see mõiste teatud määral konkurentsile avatust.

301    Teisena tuleb tõdeda, et komisjon ei teinud viga, kui ta lükkas vaidlustatud otsuse põhjendustes 157 ja 158 tagasi hageja argumendi, mis puudutas TikToki tellimisest loobunute määra, kuna ta võttis seejuures arvesse TikToki lõppkasutajate ja ärikasutajate väga suurt arvu ning tema mastaapi ja märkimisväärset kasvu, mis viimastel aastatel on liikunud stabiilselt tõusvas joones.

302    Kuigi on tõsi, et – nagu nähtub hageja esitatud andmetest – teatud TikToki reklaamijad ja lõppkasutajad loobusid selle platvormi „tellimisest“, ei muuda see siiski tõsiasja, et samal ajal asusid paljud teised selle „tellijateks“. Seda tõendab asjaolu, et ajavahemikul 2021–2022 kasvasid jätkuvalt nii TikToki tulu kui ka lõppkasutajate arv ning seda hüppeliselt (vt eespool punktid 33, 84 ja 107). Seega näib, et TikToki tellima asunud uute reklaamijate ja lõppkasutajate arv kompenseeris või isegi ületas samal ajavahemikul TikToki tellimisest loobunud reklaamijate ja lõppkasutajate arvu, mis näitab pigem, et ByteDance’i positsioon on kindel ja püsiv.

303    Mis kolmandana puudutab hageja argumenti, et teatavad TikTokiga konkureerivad teenused, eelkõige Meta Reels ja Alphabeti Shorts, jäljendavad TikToki teatud omadusi ja nende kasutajate arv on kiiresti kasvanud, ületades isegi TikToki kasvu, siis tuleb märkida järgmist.

304    Esiteks, nagu on meenutatud eespool punktis 301, rõhutas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 158 TikToki märkimisväärset kasvu, mis on liikunud stabiilselt tõusvas joones, ning märkis selle otsuse põhjenduses 160, et digiturgudel ei ole ebatavaline, et teised teenused jäljendavad kiiresti teatud teenuse edukaid omadusi.

305    Selle põhjal sai komisjon õigustatult järeldada, et asjaolu, et teiste pääsuvalitsejate teatud platvormid võisid turule tuua teenuseid, mis jäljendavad teatavaid TikToki omadusi, ja et nad võisid märkimisväärselt kasvada, ei tähenda, et ByteDance’i positsioon ei ole kindel ja püsiv, kuna see kasvas pidevalt sõltumata eespool nimetatud asjaoludest.

306    Teiseks tuleb märkida, et hageja argument tugineb asjaolule, et teised samasse kategooriasse kuuluva põhiplatvormiteenuse pääsuvalitsejad, nimelt Meta ja Alphabet, pakuvad ByteDance’i positsioonile konkurentsi, mis hageja sõnul näitab, et see positsioon ei ole kindel ega püsiv.

307    Sellegipoolest on digiturgude määruse eesmärk tagada, et pääsuvalitsejate positsioon ei oleks avatud mitte teiste pääsuvalitsejate poolsele konkurentsile, vaid ka või isegi eelkõige teiste selliste ettevõtjate poolsele konkurentsile, kes ei ole konkreetse põhiplatvormiteenuse puhul pääsuvalitsejad.

308    Nimelt on digiturgude määruse artikli 1 lõike 1 kohaselt selle määruse eesmärk aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kehtestades ühtlustatud õigusnormid, millega tagatakse „kõikidele ettevõtjatele“ kõikjal liidus konkurentsile avatud ja õiglased turud digisektoris, kus tegutsevad pääsuvalitsejad, nii et nendest saavad kasu ärikasutajad ja lõppkasutajad.

309    Digiturgude määruse põhjenduses 32 on selle kohta täpsustatud, et konkurentsile avatus peaks olema seotud ettevõtjate suutlikkusega kõrvaldada tõhusalt turule sisenemise ja turu laienemise tõkked ning konkureerida pääsuvalitsejaga toodete ja teenuste omaduste osas. Viidates turule sisenemise ja turul laienemise tõketele ning ettevõtjate suutlikkusele konkureerida pääsuvalitsejaga, on selles põhjenduses märgitud, et konkurentsile avatuse mõiste on eelkõige seotud nende ettevõtjate suutlikkusega, kes ei ole konkreetse põhiplatvormiteenuse osas pääsuvalitsejad, viimastega oma toodete ja teenuste omaduste alusel konkureerida.

310    Lisaks võib digiturgude määruse põhjenduse 32 kohaselt teenuste konkurentsile avatus digisektoris olla piiratud ka juhul, kui põhiplatvormiteenusel on rohkem kui üks pääsuvalitseja. Sellest tuleneb kaudselt, kuid tingimata, et asjaolu, et põhiplatvormiteenuse puhul võivad mitu pääsuvalitsejat omavahel teataval määral konkureerida, ei tähenda, et nimetatud põhiplatvormiteenuse avatus konkurentsile ei ole piiratud.

311    Järelikult ei saa hageja eespool loetletud argumendid olla osas, milles need tuginevad asjaolule, et teised pääsuvalitsejad konkureerivad ByteDance’i positsiooniga, olla aluseks järeldusele, et tema positsiooni avatus konkurentsile ei ole digiturgude määruse seisukohast piiratud ning et see positsioon ei ole seetõttu kindel ja püsiv.

312    Kohtuistungil väitis hageja veel, et ByteDance’i positsiooniga konkureerivad ka teised ettevõtjad, kes ei ole pääsuvalitsejad. Sellega seoses viitas ta hagiavalduse punktis 125 sisalduvale tabelile 6.

313    Samas ei esitatud hagiavalduse punktis 125 sisalduvat tabelit 6 haldusmenetluses, mistõttu tuleb see eespool punktides 232–237 esitatud põhjustel vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata. On tõsi, et osa selles tabelis sisalduvatest andmetest oli ära toodud teises tabelis, mis asub teate selles osas, mis puudutab digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldust ja millega hageja põhjendab oma argumenti, et TikTokil tuleb võistelda paljude konkurentidega. Komisjon vastas nendele argumentidele ka vaidlustatud otsuse põhjendustes 150–154, mis käsitlevad digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punkti b ja millele hageja vastu ei vaielnud. Kuid haldusmenetluses ei tuginenud hageja sellele teisele tabelile, et väita, et ByteDance’i positsioon ei ole kindel ja püsiv digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 punkti c tähenduses. Tuleb aga märkida, et nagu on selgitatud eespool punktis 233, peab ettevõtja vastavalt rakendusmääruse 2023/814 artikli 2 lõikele 3 esitama oma argumendid oma teate lisas, märkides selgelt, millisega digiturgude määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud kolmest kumulatiivsest nõudest on tema argumendid seotud, ja selgitama iga argumendi puhul, miks asjaomane põhiplatvormiteenus ei vasta erandlikult sellele nõudele, kuigi ta täidab digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud asjakohase künnise.

314    Lisaks ei ole see argument igal juhul piisavalt põhjendatud. Hagiavalduse punktis 125 esitatud tabelis 6 on üksnes märgitud aasta, mil TikToki jäljendav teenus turule toodi, kuid ei ole antud mingit konkreetset teavet nende teenuste mastaabi kohta ega muid asjakohaseid andmeid.

315    Neljandaks kirjeldab hageja ByteDance’i positsiooni kui „uue turule siseneja“ oma, kes konkureerib pääsuvalitsejate positsiooniga, ning leiab, et see mõiste ja mõiste „pääsuvalitseja“ on üksteist vastastikku välistavad, vastupidi sellele, mida märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 159.

316    Sellega seoses piisab, kui märkida, et kuigi TikTok oli 2018. aastal uus turule siseneja, kelle eesmärk oli konkureerida niisuguste väljakujunenud ettevõtjate positsiooniga nagu Meta ja Alphabet, tugevnes tema positsioon seejärel siiski kiiresti, ületades kaugelt digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud künniseid, ning ta kasvas hüppeliselt nii tulu kui ka kasutajate arvu poolest, mistõttu – nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 159, millele hageja ei ole vastu vaielnud – on TikToki suhteline mastaap jõudnud pooleni Facebooki ja Instagrami suurusest, kuigi need platvormid on siseturul tegutsenud juba pikka aega.

317    Need asjaolud näitlikustavad tõsiasja, et ettevõtja, kes esialgu oli uus siseturule siseneja ja kelle eesmärk oli konkureerida pääsuvalitsejate positsiooniga, võib hiljem saada ise pääsuvalitsejaks.

318    Lõpuks heidab hageja komisjonile ette, et viimane jättis selgitamata põhjused, miks TikToki kasutajate arv näitab, et ByteDance’i positsioon on kindel, kuigi tal puudub ökosüsteem ja seotuse efekt.

319    Sellega seoses piisab, kui märkida, et komisjon on vaidlustatud otsuse selles osas, mis käsitleb digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldust, õigesti analüüsinud hageja argumente ökosüsteemi või sulgemismõju puudumise kohta ja need õigustatult tagasi lükanud (vt eespool punktid 121–215).

320    Järelikult tuleb eeltoodut arvestades tagasi lükata argumendid, mille hageja esitas digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis c ette nähtud eelduse ümberlükkamiseks.

7.      Hageja „täiendavate“ argumentide tagasilükkamine (esimese väite esimese osa esimene etteheide)

a)      Poolte argumendid

321    Nagu on märgitud eespool punktides 52–56, väidab hageja, nagu ta kohtuistungil täpsustas, et komisjon lükkas vaidlustatud otsuse põhjenduses 161 tema „täiendavad“ argumendid ekslikult tagasi põhjendusega, et need ei ole otseselt seotud kvantitatiivsete kriteeriumidega digiturgude määruse põhjenduse 23 tähenduses.

322    Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.

b)      Üldkohtu hinnang

323    Tuleb märkida, et hageja esitas oma teates pärast digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud kõigi kolme eelduse ümberlükkamiseks mõeldud argumentide ja tõendite kogumit teate uues osas pealkirjaga „Digiturgude määruse poliitiliste eesmärkide vastane määramine“ „täiendavad“ argumendid, milles ta väitis sisuliselt, et ByteDance’i määramine pääsuvalitsejaks läheb vastuollu digiturgude määrusega taotletavate eesmärkidega.

324    Täpsemalt, nagu nähtub vaidlustatud otsuse punktist 5.1.3.1.4 ja hageja 2. augusti 2023. aasta kirjast (vt eespool punkt 6), väitis hageja oma „täiendavates“ argumentides sisuliselt esiteks, et digiturgude määruse kohaldamine peaks võimaldama uutel turule sisenejatel nagu TikTok konkureerida väljakujunenud platvormidega, teiseks, et ByteDance’i määramine pääsuvalitsejaks paneb talle kui uuele juba [konfidentsiaalne] turule sisenejale märkimisväärseid nõuete täitmisest tulenevaid kulusid ja piirab tema suutlikkust siseneda uutele turgudele, ja kolmandaks, et komisjon ei kohalda õigesti digiturgude määruse artikli 3 lõikes 5 sätestatud sisulist ja menetluslikku õiguslikku raamistikku, kuna kõigepealt tõlgendab ta seda sätet ja digiturgude määruse põhjendust 23 liiga kitsalt, jättes seega „eelduse ümberlükkamise protsessi“ ilma selle eesmärgist kõrvaldada „valepositiivsed tulemused“, ja järgmiseks jätab ta asjakohatutena kõrvale asjaolud, milles TikTok tegutseb, teavitamata teda samas asjaoludest, mida peetakse asjakohasteks, ja võtab seega hageja õigusi rikkudes sellelt menetluselt eesmärgi, ning lõpuks rikub ta proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtteid, kuna hageja arvates oleks komisjon pidanud digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 kolmanda lõigu ja artikli 17 lõike 3 alusel algatama turu-uuringu.

325    Komisjon lükkas „täiendavad“ argumendid vaidlustatud otsuse põhjenduses 161 tagasi põhjusel, et need ei ole otseselt seotud digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud kvantitatiivsete künnistega digiturgude määruse põhjenduse 23 tähenduses.

326    Selle kohta tuleb tõdeda, et hageja „täiendavate“ argumentide eesmärk ei ole konkreetselt ümber lükata just ühte digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud kolmest eeldusest, vaid need seisnesid üldistes väidetes, mis puudutavad digiturgude määrusega taotletavaid eesmärke ja digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 eesmärki ning viimati nimetatud sätte soovitavat toimet.

327    Seetõttu tuvastas komisjon viga tegemata, et need ei ole otseselt seotud nimetatud eeldustega ja tuleb seetõttu tagasi lükata.

328    Järelikult ja arvestades eespool punktides 39–56 esitatud kaalutlusi, tuleb esimese väite esimese osa esimene etteheide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

8.      Hageja esitatud tõendite igakülgne hindamine (esimese väite viies osa)

a)      Poolte argumendid

329    Hageja väidab, et komisjoni lähenemisviis vaidlustatud otsuses oli killustatud ja piiratud, kuna ta ei hinnanud igakülgselt tõendeid, mille hageja oli esitanud digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks. Tema sõnul tõendavad need tõendid kogumis, et ta ei ole pääsuvalitseja, või vähemalt, et komisjon oleks pidanud algatama turu-uuringu, et teha kindlaks, kas see on nii.

330    Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.

b)      Üldkohtu hinnang

331    Nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 120, 125 ja 155, lükkas komisjon vaidlustatud otsuses tagasi kõik hageja esitatud argumendid ja tõendid, järeldades, et ühegi eelduse puhul, mis on ette nähtud digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2, ei ole need piisavalt põhjendatud, et neid eeldusi ilmselgelt kahtluse alla seada.

332    Seejärel järeldas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 163, et selle otsuse põhjendustes 120–162 esitatud põhjendustel ei ole hageja esitatud argumendid piisavalt põhjendatud, et digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eeldusi ilmselgelt kahtluse alla seada.

333    Sellest tuleneb, et komisjon asus pärast kõigi hageja esitatud argumentide tagasilükkamist seisukohale, et need argumendid ei ole ei eraldi võetuna või koos vaadelduna piisavalt põhjendatud ühegi eelduse puhul, mis on ette nähtud digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2, et neid eeldusi ilmselgelt kahtluse alla seada.

334    Viidates vaidlustatud otsuse põhjendustele 130 ja 135, milles komisjon rõhutas, et ökosüsteemi olemasolu ei ole pääsuvalitsejaks määramise vältimatu tingimus ja et mitme platvormi kasutamise esinemine ei ole iseenesest märk sellest, et teatav põhiplatvormiteenus ei ole oluline juurdepääsutee, heidab hageja komisjonile ette, et viimane ei hinnanud neid argumente igakülgselt.

335    Komisjon ei lükanud aga hageja argumente ökosüsteemi puudumise ja mitme platvormi kasutamise esinemise kohta tagasi üksnes põhjusel, et ökosüsteemi olemasolu ei ole pääsuvalitsejaks määramise vältimatu tingimus ja et mitme platvormi kasutamise esinemine ei ole iseenesest märk sellest, et põhiplatvormiteenus ei ole oluline juurdepääsutee. Ta lükkas need argumendid nimelt tagasi ka muude põhjenduste alusel, mis on esitatud vaidlustatud otsuse põhjendustes 127–142 ja mis puudutavad eelkõige asjaolu, et need argumendid ei ole piisavalt põhjendatud, et seada digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud eeldust ilmselgelt kahtluse alla, nagu nähtub eespool punktidest 121–215.

336    Hageja ei esita aga ühtegi muud konkreetset argumenti, mis näitaks, et järeldus, millele komisjon jõudis, oleks olnud teistsugune, kui ta oleks analüüsinud tema argumente ja tõendeid kogumis.

337    Järelikult tuleb esimese väite viies osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

B.      Teine väide, mille kohaselt on rikutud kaitseõigusi

1.      Poolte argumendid

338    Hageja väidab, et komisjon rikkus Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 41, kuna ta tugines vaidlustatud otsuses faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mille kohta hagejal ei olnud haldusmenetluses võimalust esitada oma seisukohti. Tema sõnul olid need asjaolud komisjoni jaoks olulised, et vastata argumentidele, mille ta oli esitanud digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks.

339    Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.

2.      Üldkohtu hinnang

340    Digiturgude määruse artikli 34 „Õigus olla ära kuulatud ja juurdepääs toimikule“ lõikes 1 on muu hulgas sätestatud komisjoni kohustus anda enne artikli 8, artikli 9 lõike 1, artikli 10 lõike 1, artiklite 17, 18, 24, 25, 29 ja 30 ning artikli 31 lõike 2 kohase otsuse vastuvõtmist ettevõtjale võimalus esitada oma seisukohad komisjoni esialgsete järelduste kohta.

341    Kuna digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 teise lõigu alusel vastu võetud otsuseid, st otsuseid, milles komisjon määrab ettevõtja ilma turu-uuringut algatamata pääsuvalitsejaks, lükates tagasi selle ettevõtja argumendid, mille eesmärk on digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eeldused kahtluse alla seada, ei ole digiturgude määruse artikli 34 lõike 1 sõnastuses mainitud, tuleb tõdeda, et viimati nimetatud säte ei ole käesolevas asjas kohaldatav.

342    Samas on digiturgude määruse artikli 34 lõikes 4 ette nähtud, et igas menetluses tagatakse täielikult asjaomase pääsuvalitseja või ettevõtja või ettevõtjate ühenduse õigus kaitsele. Digiturgude määruse põhjenduses 109 on eelkõige märgitud, et selles määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni hartaga tunnustatud põhimõtetest, mistõttu tuleks seda määrust tõlgendada ja kohaldada nende õiguste ja põhimõtete kohaselt.

343    Lisaks on kaitseõigused kohtupraktika kohaselt põhiõigused, mis moodustavad lahutamatu osa õiguse üldpõhimõtetest, mille järgimise tagab liidu kohus. See liidu õiguse üldpõhimõte on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktides a ja b ning seda tuleb kohaldada, kui haldusasutus kavatseb teha isiku suhtes ebasoodsa otsuse (vt 25. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Slovak Telekom vs. komisjon, C‑165/19 P, EU:C:2021:239, punkt 80 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega tuleb õigust olla ära kuulatud järgida ka siis, kui kohaldatavad õigusaktid niisugust formaalsust sõnaselgelt ette ei näe (vt 22. novembri 2012. aasta kohtuotsus M., C‑277/11, EU:C:2012:744, punkt 86 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 18. juuni 2020. aasta kohtuotsus komisjon vs. RQ, C‑831/18 P, EU:C:2020:481, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika).

344    Nõnda on harta artikli 41 kohaselt igaühel õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul, ning see õigus kätkeb igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. Lisaks tagab kõnesolev õigus kohtupraktika kohaselt igale isikule võimaluse teha haldusmenetluses enne tema huve kahjustava otsuse tegemist tõhusalt ja tegelikult teatavaks oma seisukoht (vt 18. juuni 2020. aasta kohtuotsus komisjon vs. RQ, C‑831/18 P, EU:C:2020:481, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika).

345    Käesolevas asjas nähtub toimikust, et enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist kuulati hageja mitu korda ära. Nõnda toimus juba enne teate esitamist hageja ja komisjoni vahel vähemalt neli koosolekut, mis toimusid 15. detsembril 2022 ning 23. märtsil, 2. mail ja 13. juunil 2023. Pärast seda, kui hageja oli 3. juulil 2023 esitanud teate, edastas komisjon 26. juulil 2023 hagejale esialgse arvamuse ja andis talle võimaluse esitada oma seisukoht, mida viimane tegi 2. augusti 2023. aasta kirjaga. Lõpuks toimus 17. augustil 2023 hageja ja komisjoni vahel veel üks koosolek.

346    Hageja väidab siiski, et vaatamata sellele korduvale teabevahetusele ei olnud tal võimalust esitada oma märkusi nelja konkreetse faktilise ja õigusliku asjaolu kohta, mida vaidlustatud otsuses tema suhtes arvesse võeti.

347    Esiteks väidab hageja, et teda ei kuulatud haldusmenetluses ära seoses „kvalitatiivsete“ tõendite väidetava kõrvalejätmisega digiturgude määruse põhjenduse 23 alusel.

348    Toimikust nähtub siiski, et vastupidi hageja väidetule oli tal enne, kui vaidlustatud otsus vastu võeti, võimalus esitada oma märkused digiturgude määruse põhjenduse 23 tõlgendamise kohta. Hageja ja komisjoni 17. augusti 2023. aasta koosoleku protokollist, mille koostas hageja ise, ilmneb nimelt, et see tõlgendus ja nimetatud põhjenduse seos digiturgude määruse artikliga 3 olid arutuse all.

349    Igal juhul tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kuigi õigus olla ära kuulatud laieneb kõikidele faktilistele või õiguslikele asjaoludele, mis on otsuse aluseks, ei laiene see lõplikule seisukohale, mille haldusasutus kavatseb võtta (vt selle kohta 4. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Tulliallan Burlington vs. EUIPO, C‑155/18 P – C‑158/18 P, EU:C:2020:151, punkt 94, ja 1. veebruari 2023. aasta kohtuotsus SJ vs. komisjon, T‑659/20, ei avaldata, EU:T:2023:32, punkt 11).

350    Teiseks heidab hageja komisjonile ette, et viimane ei kuulanud teda haldusmenetluses ära vaidlustatud otsuse põhjenduses 128 esitatud seisukoha osas, mille kohaselt on TikToki suhteline mastaap võrreldes teiste veebipõhiste sotsiaalvõrguteenustega pääsuvalitseja määramisel otsustava tähtsusega.

351    Sellega seoses tuleb kõigepealt täpsustada, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 128 ei leidnud komisjon, et TikToki suhteline mastaap võrreldes teiste veebipõhiste sotsiaalvõrguteenustega oli „pääsuvalitseja määramisel otsustava tähtsusega“, nagu väidab hageja, vaid piirdus rõhutamisega, et käesoleval juhul on „asjakohane võrdlus ByteDance’i veebipõhise sotsiaalvõrguteenuse TikTok ja teiste sarnaste teenuste osutajate mastaapide vahel, olenemata nende internetireklaamitegevuse mastaabist“. Lisaks nähtub digiturgude määrus põhjenduse 23 sõnastusest endast, et arvesse tuleb võtta „ettevõtja osutatava põhiplatvormiteenuse tähtsust, võttes arvesse asjaomase põhiplatvormiteenuse üldist ulatust“, kusjuures olgu meenutatud, et nagu on märgitud eespool punktis 348, oli hagejal enne, kui nimetatud otsus vastu võeti, võimalus esitada viimati nimetatud põhjenduse tõlgendamise kohta oma seisukohad.

352    Igal juhul tuleb märkida, et haldusmenetluses arutati TikToki suhtelist mastaapi võrreldes teiste veebipõhiste sotsiaalvõrguteenustega. Nimelt täpsustas komisjon esialgses arvamuses, et hageja väide, et TikTokil tuli veebipõhiste sotsiaalvõrkude valdkonnas võistelda suure hulga konkurentidega, eirab asjaolu, et TikToki mastaap oli suur, sealhulgas võrreldes teiste veebipõhiste sotsiaalvõrguteenustega, kuna TikToki suurus liidus on ligikaudu pool Facebooki ja Instagrami omast, mis näitab, et TikToki mastaap ei ole tähtsusetu. Hageja vastas sellele tähelepanekule eelkõige oma 2. augusti 2023. aasta kirja punktides 32 ja 42.

353    Kolmandaks tuleb seevastu tõdeda, et nagu väidab hageja ja ilma et komisjon oleks sellele arvestatavalt vastu vaielnud, ei olnud hagejal võimalust esitada haldusmenetluses oma märkusi komisjoni järelduse kohta, mis sisaldub vaidlustatud otsuse põhjenduses 132 ja mille kohaselt on ByteDance’il oma ökosüsteem, mistõttu rikuti tema õigust olla ära kuulatud. Nimelt, kuigi pooled arutasid ökosüsteemi puudumist ja selle tagajärgi ByteDance’i määramisele pääsuvalitsejaks, ei teavitanud komisjon hagejat oma arvamusest, et ByteDance’il on tegelikult ökosüsteem.

354    Komisjon väidab siiski, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 132 esitatud järeldus ei ole määrava tähtsusega, vaid on otsuse ülesehituses teisejärguline, ning et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saanud end paremini kaitsta, kui tuvastatud rikkumist ei oleks esinenud.

355    Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda õiguse olla ära kuulatud rikkumine automaatselt, et vaidlustatud akt tuleb tühistada. Nimelt on veel vaja, et hageja tõendaks mitte seda, et komisjoni otsus oleks olnud teistsugune, kui asjaomast menetlusnormi ei oleks rikutud, vaid üksnes seda, et selline võimalus ei ole täielikult välistatud, kuna see pool oleks saanud end paremini kaitsta, kui seda rikkumist ei oleks olnud (vt 5. mai 2022. aasta kohtuotsus Zhejiang Jiuli Hi-Tech Metals vs. komisjon, C‑718/20 P, EU:C:2022:362, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika).

356    Käesoleval juhul lähtub komisjon ökosüsteemi väidetavat puudumist käsitlevate hageja argumentide tagasilükkamisel mitmest põhjendusest, mis – kui vaidlustatud otsuse põhjendus 132 välja arvata – tuginevad hageja jaoks kõige soodsamale oletusele, nimelt et ByteDance’il puudub ökosüsteem. Ent nagu nähtub eespool punktidest 121–162, olid need muud põhjendused iseenesest ja olenemata põhjenduses 132 tuvastatust piisavad, et põhjendada komisjoni järeldust, et need argumendid ei ole piisavalt põhjendatud, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 2 punktis b ette nähtud eeldus ilmselgelt kahtluse alla seada.

357    Neil asjaoludel ei ole hageja tõendanud, et tuvastatud rikkumise puudumisel ei oleks täielikult välistatud, et komisjoni otsus oleks olnud teistsugune.

358    Neljandaks ja viimaseks heidab hageja komisjonile ette, et ta ei kuulanud teda haldusmenetluses ära vaidlustatud otsuse põhjendustes 54 ja 141 tehtud järelduste osas, mille kohaselt kasutatakse TikToki intensiivsemalt kui teisi veebipõhiseid sotsiaalvõrguplatvorme.

359    Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et vaidlustatud otsuse põhjendus 54 kuulub selle otsuse punkti 5.1.1 „Põhiplatvormiteenuse kvalifitseerimine ja piiritlemine“ (nimetatud otsuse põhjendused 25–66), milles komisjon esitas põhjused, miks TikToki tuleb käsitada veebipõhise sotsiaalvõrguteenusena digiturgude määruse artikli 2 punkti 7 tähenduses.

360    Arvestades, et käesolevas hagis ei vaidle hageja vastu TikToki kvalifitseerimisele veebipõhiseks sotsiaalvõrguteenuseks, tuleb tema argument, et väidetavalt on rikutud tema õigust olla ära kuulatud seoses komisjoni hinnangutega, mis sisalduvad vaidlustatud otsuse põhjenduses 54, tulemusetuse tõttu tagasi lükata.

361    Mis teiseks puudutab vaidlustatud otsuse põhjendust 141, siis ei eita komisjon asjaolu, et ta ei kuulanud hagejat ära konkreetselt TikToki kasutamise intensiivsuse küsimuses, kuid väidab, et see nimetatud otsuse aspekt oli otsuse ülesehituses teisejärguline ja et hageja ei tõenda, et kui ta oleks ära kuulatud, oleks ta saanud end paremini kaitsta.

362    Vaidlustatud otsuse põhjenduses 141 tuvastas komisjon, et andmetel, mis hageja esitas selleks, et tõendada, et TikToki kasutajad otsustavad mitme platvormi kasuks palju suuremas mahus kui Facebooki ja Instagrami kasutajad, on piiratud tõendusjõud, kuna Facebook ja Instagram tegutsesid liidus enne TikToki turuletoomist ning neil oli suurem lõppkasutajate baas kui TikTokil. Ta lisas, et „lisaks“ ei kajasta need andmed nende erinevate platvormide kasutamise intensiivsust. Viimasega seoses märkis komisjon, et on korduvalt leitud, et TikTokil on palju suurem kaasatuse määr kui teistel veebipõhistel sotsiaalvõrguteenustel, et lõppkasutajad veedavad TikTokis märkimisväärselt rohkem aega kui teiste veebipõhiste sotsiaalvõrguteenuste puhul ning et see on nii eelkõige nooremate lõppkasutajate puhul. Nende väidete toetuseks viitas komisjon kahele veebis avaldatud artiklile, mida on mainitud nimetatud otsuse 152. ja 153. joonealuses märkuses.

363    Ühest küljest nähtub vaidlustatud otsuse põhjenduse 141 sisust, et komisjon leidis, et nende andmete tõenduslik väärtus, mille hageja esitas mitme platvormi kasutamist puudutava argumendi põhjendamiseks, on piiratud, kuna neid võib selgitada pelgalt asjaoluga, et Facebook ja Instagram tegutsesid liidus enne TikToki turuletulekut ja neil oli juba suurem hulk lõppkasutajaid. Põhjendus, mis tuleneb asjaolust, et need ei kajasta erinevate veebipõhiste sotsiaalvõrguplatvormide kasutamise intensiivsust, on seega täiendav põhjendus, mis tõendab nende andmete vähest tõendusjõudu, nagu näitab sõna „lisaks“ kasutamine.

364    Lisaks on vaidlustatud otsuse põhjenduse 141 lõpuosa kritiseeritud osa vaid üks põhjendustest teiste hulgas, mis võimaldas komisjonil lükata tagasi hageja argumendid, mis puudutavad asjaolu, et tema kasutajad kasutavad mitut platvormi.

365    Teisest küljest, kui hagejalt küsiti menetlust korraldava meetme raames, kas ta kritiseerib käesolevas hagis vaidlustatud otsuse põhjenduse 141 lõpuosas kasutamisintensiivsuse kohta tehtud järelduste sisu ja kas ta oleks saanud end paremini kaitsta, kui väidetavat rikkumist ei oleks esinenud, siis vastas ta jaatavalt. Sellega seoses viitas ta oma hagiavalduses esitatud argumentidele reklaamijate reklaamikulude ja TikTokis registreeritud ärikasutajate kulude kohta, mis tõendavad, et nendesse kahte kategooriasse kuuluvate kasutajate vastastikune mõju oli vähene. Samas puudutab see põhjendus seda, kui intensiivselt kasutavad platvorme lõppkasutajad, mitte reklaamijad või ärikasutajad.

366    Hageja viitas oma vastuses ka hagiavalduses esitatud argumendile, mille kohaselt TikToki kasutatakse vähe või ei kasutata üldse „sotsiaalvõrguna“, samas kui komisjon tugines vaidlustatud otsuses andmetele, mis näitavad aega, mis kasutajad veedavad TikTokis passiivselt videoid vaadates, mitte veebipõhises sotsiaalvõrgus omavahel suheldes. Tema sõnul ei ole videote vaatamiseks kulunud aeg sobiv kriteerium TikToki kasutajate omavahelise suhtluse mõõtmiseks võrreldes selliste sotsiaalvõrkudega nagu Facebook, Instagram, LinkedIn vt.

367    Seega tuleb tõdeda, et ei hagiavalduses ega vastuses Üldkohtu küsimustele ei vaielnud hageja vastu vaidlustatud otsuse põhjenduses 141 välja toodud selle asjaolu sisulisele paikapidavusele, et lõppkasutajad ja eelkõige noored veedavad TikTokis märkimisväärselt rohkem aega võrreldes ajaga, mis neil kulub teistele veebipõhistele sotsiaalvõrguplatvormidele.

368    Hageja piirdub nimelt väitega, et aeg, mis lõppkasutajad TikTokis veedavad, kulub peamiselt videote vaatamisele ning seetõttu ei ole tegemist sobiva kriteeriumiga, et mõõta, kui intensiivselt kasutatakse TikToki veebipõhise sotsiaalvõrguteenusena. Siiski, nagu on meenutatud eespool punktis 193, on veebipõhine sotsiaalvõrguteenus digiturgude määruse artikli 2 esimese lõigu punkti 7 kohaselt platvorm, mis võimaldab lõppkasutajatel üksteisega ühendust pidada ja suhelda, sisu jagada ning avastada teisi kasutajaid ja muud sisu mitme seadme kaudu, eelkõige vestluste, postituste, videote ja soovituste vormis. Seega võib videote avastamine ja jagamine olla üks veebipõhise sotsiaalvõrguplatvormi põhifunktsioone, mistõttu aeg, mis kulub videote vaatamiseks niisugusel platvormil, on asjakohane kriteerium selle kasutajate kasutamisintensiivsuse mõõtmiseks.

369    Lisaks leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 42 ja 49, et üks TikToki põhifunktsioone on kasutajate loodud videote üldsusele kättesaadavaks tegemine ning et selle funktsioonid lähevad kaugemale videojagamisplatvormi funktsioonidest, mistõttu tuleb TikTok kvalifitseerida veebipõhiseks sotsiaalvõrguteenuseks. Hageja ei ole käesolevas hagis vastu vaielnud ei neile põhjendustele ega TikToki kvalifitseerimisele veebipõhiseks sotsiaalvõrguteenuseks. Seega, kuna kasutajate loodud videote üldsusele kättesaadavaks tegemine on üks TikToki põhifunktsioone veebipõhise sotsiaalvõrguteenusena, ei saa hageja vastu vaielda sellele, et TikToki puhul on tema kasutajatel videote vaatamisele kuluv aeg sobiv parameeter selle platvormi kasutamise intensiivsuse mõõtmiseks.

370    Neil asjaoludel ei ole hageja vastavalt eespool punktis 355 viidatud kohtupraktikale tõendanud, et ei ole täielikult välistatud, et komisjoni otsus oleks olnud teistsugune, kui hagejal oleks olnud võimalus esitada oma märkused vaidlustatud otsuse põhjenduse 141 lõpuosas tehtud järelduste kohta, mis puudutavad TikToki kasutamise intensiivsust.

371    Järelikult tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

C.      Kolmas väide, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet

1.      Poolte argumendid

372    Hageja väidab sisuliselt, et komisjon rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna ta lükkas vaidlustatud otsuses tagasi tema „kvalitatiivsed“ argumendid, samas kui teistes otsustes on ta seda liiki argumentidega nõustunud.

373    Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.

2.      Üldkohtu hinnang

374    Kolmandas väites viitab hageja komisjoni otsustuspraktikast tulenevale ebavõrdsele kohtlemisele.

375    Siiski, nagu on märgitud eespool punktis 68, peab komisjon iga juhtumi asjaolusid eraldi analüüsima, ilma et ta oleks seotud varasemate otsustega, mis käsitlevad teisi ettevõtjaid või teisi põhiplatvormiteenuseid.

376    Igal juhul tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nõuab harta artiklitega 20 ja 21 tagatud võrdse kohtlemise põhimõte, mis on liidu õiguse üldpõhimõte, et võrreldavaid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud (vt 16. juuni 2022. aasta kohtuotsus Sony Optiarc ja Sony Optiarc America vs. komisjon, C‑698/19 P, EU:C:2022:480, punkt 153 ja seal viidatud kohtupraktika).

377    Samuti tuleb meenutada, et digiturgude määruse artikli 3 lõike 5 esimese lõigu kohaselt tuleb nende argumentide analüüsimisel, mille ettevõtja esitab digiturgude määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud eelduste ümberlükkamiseks, arvesse võtta „olukor[da], milles asjaomast põhiplatvormiteenust osutatakse“.

378    Käesolevas asjas piisab, kui tõdeda, et komisjoni otsuste põhjendused, millele hageja hagiavalduses viitab, puudutavad muid põhiplatvormiteenuste kategooriaid, mitte aga veebipõhiseid sotsiaalvõrguteenuseid. Hageja ei selgita aga, mille poolest on olukorrad, milles neid teistesse kategooriatesse kuuluvaid põhiplatvormiteenuseid osutatakse, võrreldavad olukorraga, milles tegutseb selline veebipõhine sotsiaalvõrguteenus nagu TikTok.

379    Järelikult tuleb kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ja seetõttu hagi tervikuna rahuldamata jätta.

IV.    Kohtukulud

380    Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

381    Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kulud, vastavalt komisjoni nõudele välja mõista hagejalt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kaheksas koda laiendatud koosseisus)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Mõista kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kulud, välja Bytedance Ltd‑lt.

Kornezov

De Baere

Petrlík

Kecsmár

Kingston

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 17. juulil 2024 Luxembourgis.

Allkirjad

---

*      Kohtumenetluse keel: inglise.

---

1      Konfidentsiaalsed andmed kustutatud.