–

DM, esindajad: KS ja ZY,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: M. Wasmeier ja I. Zaloguin,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsuse 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT 2008, L 300, lk 42) artikli 4 tõlgendamist koostoimes ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklitega 47 ja 52.

2

Taotlus on esitatud kriminaalmenetluses, mida DMi ja teiste füüsiliste isikute suhtes toimetatakse kuritegelikus ühenduses osalemise ja korruptsiooni asjaoludel.

3

Raamotsuse 2008/841 artikkel 4 „Eriasjaolud“ sätestab:

„Iga liikmesriik võib võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et artiklis 3 nimetatud sanktsioone võib vähendada või süüteo toimepanija võib sanktsioonist vabastada, kui ta näiteks:

4

Kriminaalmenetluse seadustiku (Nakazatelno protsesualen kodeks, edaspidi „NPK“) (29. aprillist 2006 kuni 28. maini 2010 kehtinud redaktsioonis) artikli 334 „Apellatsioonikohtu pädevus“ lõikes 4 oli ette nähtud, et apellatsioonikohus võib kohtuotsuse tühistada ja kriminaalmenetluse lõpetada, eelkõige juhul, kui esimese astme kohus ei ole kasutanud talle NPK artikli 369 lõikega 4 antud pädevust.

5

NPK 29. aprillist 2006 kuni 28. maini 2010 kehtinud redaktsioonis oli artikkel 368 „Menetlusele allutatud isiku taotlus kohtule“ sõnastatud järgmiselt:

6

NPK 29. aprillist 2006 kuni 28. maini 2010 kehtinud redaktsioonis oli artiklis 369 „Asja läbivaatamine“ sätestatud:

7

Bulgaaria seadusandja eemaldas 28. mail 2010 NPK artikli 334 lõikest 4 apellatsioonikohtu võimaluse tühistada kohtuotsus ja lõpetada kriminaalmenetlus, kui esimese astme kohus ei ole talle selle seadustiku artikli 369 lõikega 4 antud pädevust kasutanud. Riigi seadusandja tunnistas kehtetuks ka seadustiku 26. peatüki sätted, nimelt artiklid 368 ja 369, täpsustades samas, et juba pooleli olevad menetlused viiakse lõpule varem ette nähtud viisil.

8

NPK 13. augustist 2013 kuni 5. novembrini 2017 kehtinud redaktsioonis nägi artikli 334 lõige 4 taas samamoodi ette nagu 29. aprillist 2006 kuni 28. maini 2010 kehtinud redaktsioonis, et apellatsioonikohus võib kohtuotsuse tühistada ja kriminaalmenetluse lõpetada, eelkõige juhul, kui esimese astme kohus ei ole kasutanud talle NPK artikli 369 lõikega 4 antud pädevust.

9

NPK sisaldas 13. augustist 2013 kuni 5. novembrini 2017 kehtinud redaktsioonis ka 26. peatükki, milles olid artiklid 368 ja 369. Esimene nendest artiklitest oli samas sõnastuses nagu seadustiku 29. aprillist 2006 kuni 28. maini 2010 kehtinud redaktsioonis. Nii oli see ka seadustiku artikli 369 puhul, ainult selle artikli lõikes 1 sätestatud tähtaega oli kahe kuu asemel pikendatud kolme kuuni.

10

NPK alates 5. novembrist 2017 kehtivas redaktsioonis ei ole artikli 334 lõikes 4 enam ette nähtud, et apellatsioonikohus võib kohtuotsuse tühistada ja kriminaalmenetluse lõpetada, kui esimese astme kohtus ei ole menetlusnormide olulisi rikkumisi kõrvaldatud või kui on esinenud uusi rikkumisi.

11

NPK alates 5. novembrist 2017 kehtivas redaktsioonis on artikkel 368 sõnastatud järgmiselt:

12

NPK alates 5. novembrist 2017 kehtivas redaktsioonis on artiklis 369 „Kohtu otsus. Kriminaalmenetluse kiirendamise meetmed“ sätestatud:

13

Samas NPK redaktsioonis kuuluvad need kaks viimast artiklit endiselt selle seadustiku 26. peatükki.

14

Viie isiku, sealhulgas DMi suhtes alustati 5. juulil 2013 karistusseadustiku (Nakazatelen Kodeks) artikli 321 lõike 3 alusel kriminaalmenetlust kuritegelikus ühenduses osalemise asjaoludel ja sama seadustiku artikli 301 lõike 1 alusel korruptsiooni asjaoludel.

15

DM esitas 31. augustil 2015 kriminaalasja kohtueelse uurimise liiga pika kestuse tõttu Spetsializiran nakazatelen sadile (kriminaalasjade erikohus, Bulgaaria) taotluse, et see kohus vaataks asja läbi vastavalt NPK (13. augustist 2013 kuni 5. novembrini 2017 kehtinud redaktsioonis) artikli 368 lõikele 1.

16

Nimetatud kohus saatis 30. septembri 2015. aasta kohtumäärusega NPK (13. augustist 2013 kuni 5. novembrini 2017 kehtinud redaktsioonis) artikli 369 lõike 1 alusel kriminaalasja tagasi Spetsializirana prokuraturale (eriprokuratuur, Bulgaaria), määrates talle kolmekuulise tähtaja, et esitada süüdistusakt või ettepanek vabastada süüteo toimepanija kriminaalvastutusest ja määrata talle halduskaristus või esitada kokkuleppemenetluse kokkulepe või hoopis kriminaalmenetlus kohtule esitatava teatisega lõpetada.

17

Eriprokuratuur esitas 8. jaanuaril 2016 Spetsializiran nakazatelen sadile (kriminaalasjade erikohus) käesoleva kohtuotsuse punktis 14 nimetatud kuritegude asjaoludel süüdistusakti nelja süüdistatava, sealhulgas DMi suhtes.

18

Ettekandja-kohtunik lõpetas 3. veebruari 2016. aasta määrusega menetluse menetlusnormide oluliste, kuid kõrvaldatavate rikkumiste tõttu ning saatis asja tagasi eriprokuratuurile, et see need rikkumised kõrvaldaks.

19

Eriprokuratuur koostas ühe kuu jooksul uue süüdistusakti ja esitas selle 22. märtsil 2016 Spetsializiran nakazatelen sadile (kriminaalasjade erikohus).

20

Selles kohtus toimunud menetluses palus DM NPK (13. augustist 2013 kuni 5. novembrini 2017 kehtinud redaktsioonis) artikli 369 lõike 4 kolmanda võimaluse alusel lõpetada tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus, kuna kriminaalmenetluse käigus oli uuesti rikutud menetlusnorme. Süüdistusakt ei ole nimelt sõnastatud nii selgelt ja täpselt, et süüdistatav võiks sellest aru saada, korraldada tõhusalt oma kaitset ja esitada asjakohaseid tõendeid.

21

Spetsializiran nakazatelen sad (kriminaalasjade erikohus) jättis 27. juunil 2016 selle taotluse siiski rahuldamata, leides, et süüdistusakt vastab NPK artiklis 246 ette nähtud täpsuse ja selguse nõuetele.

22

Spetsializiran nakazatelen sad (kriminaalasjade erikohus) mõistis 19. novembri 2019. aasta kohtuotsusega DMi süüdi talle ette heidetud kuritegudes ja mõistis talle vabadusekaotusliku karistuse ja rahalise karistuse ning piiras tema ametikohaga seotud õigusi.

23

Apelativen spetsializiran nakazatelen sad (kriminaalasjade eriapellatsioonikohus, Bulgaaria), kellele esitati apellatsioonkaebus, tühistas 9. novembri 2020. aasta kohtuotsusega selle kohtuotsuse tervikuna menetlusnormide oluliste, kuid kõrvaldatavate rikkumiste tõttu, mis seisnesid selles, et 22. märtsi 2016. aasta süüdistusakt ei vastanud NPK artiklis 246 ette nähtud selguse ja täpsuse nõuetele, ning saatis kohtuasja tagasi Spetsializiran nakazatelen sadile (kriminaalasjade erikohus).

24

Viimati nimetatud kohus saatis 3. veebruaril 2021 omakorda asja tagasi prokuratuurile, et see kõrvaldaks kriminaalmenetluse käigus süüdistusakti ettevalmistamisel toime pandud menetlusnormide olulised rikkumised.

25

Eriprokuratuur esitas 7. juulil 2022 DMi ja ülejäänud kolme süüdistatava suhtes uue süüdistusakti.

26

Pärast seadusemuudatusi ja menetluslike küsimuste lahendamist määrati lõpuks kohtuasi Okrazhen sad – Slivenile (Sliveni regionaalne kohus, Bulgaaria), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus.

27

See kohus märgib, et alates 5. novembrist 2017 kaotati võimalus lõpetada kriminaalmenetlus kohtueelse uurimise liiga pika kestuse korral ja menetluseeskirjade korduvate, oluliste, kuid kõrvaldatavate rikkumiste korral. Apelativen spetsializiran nakazatelen sad (kriminaalasjade eriapellatsioonikohus), kes tühistas esimese astme kohtu otsuse 9. novembril 2020, täpsemalt rikkumiste tõttu 22. märtsi 2016. aasta süüdistusakti koostamisel ning selle akti mittevastavuse tõttu NPK artiklis 246 ette nähtud täpsuse ja selguse nõuetele, ei saanud DMi suhtes alustatud kriminaalmenetlust lõpetada.

28

Kui aga esimese astme kohus oleks õigesti kohaldanud NPK (13. augustist 2013 kuni 5. novembrini 2017 kehtinud redaktsioonis) artikli 369 lõike 4 kolmandat võimalust, oleks DMi suhtes alustatud kriminaalmenetlus tulnud 2016. aastal lõpetada.

29

Sellega seoses leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et võttes arvesse Konstitutsionen sadi (Bulgaaria konstitutsioonikohus) kohtupraktikat, mille kohaselt on seaduse tagasiulatuva kohaldamise keeldu rikutud, kui uus õiguslik hinnang juba omandatud õiguse tagajärgedele – ehkki teistsuguse õigusliku raamistiku alusel – toob kaasa õiguste tühistamise või kui juba tekkinud olukordades tekivad negatiivsed tagajärjed, on õigusriigi põhimõtet arvestades põhiseadusega vastuolus see, kui seadusandja loob hiljem negatiivsed tagajärjed õigussubjektidele, kes on omandanud õigused ja tegutsenud kooskõlas kehtiva õigusliku raamistikuga.

30

See kohtupraktika on käesoleval juhul kohaldatav just nimelt oluliste erinevuste tõttu NPK asjaomastes enne ja pärast 5. novembrit 2017 kehtinud sätetes. Alates 22. märtsist 2016 omandas DM NPK (13. augustist 2013 kuni 5. novembrini 2017 kehtinud redaktsioonis) alusel õiguse tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisele selle seadustiku artikli 369 lõike 4 kolmanda võimaluse alusel. Selle õiguse kasutamise seisukohast ei ole oluline, et kohtuvea tõttu tuvastati selle õiguse tekkimine peaaegu viis aastat hiljem teise seaduse alusel, mis ei reguleeri pooleliolevaid kohtuasju ja millel on selles mõttes neile ebasoodsad tagajärjed. Nagu nähtub eeltoodud kaalutlustest, on see vastuolus Bulgaarias kehtivate põhiseaduslike põhimõtetega.

31

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul rakendasid NPK (13. augustist 2013 kuni 5. novembrini 2017 kehtinud redaktsioonis) artiklid 368 ja 369 raamotsuse 2008/841 artikliga 4 liikmesriikidele antud võimalust vabastada juhtudel, mil tegemist on organiseeritud kuritegevusega seotud süütegudega, teatavatel asjaoludel süüteo toimepanija karistusest, nt käesoleval juhul uurimisasutuste tegevusetuse või kriminaalmenetluse käigus toime pandud menetlusnormide olulise rikkumise tõttu.

32

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates kaotab NPK artiklite 368 ja 369 sõnastus seadustiku alates 5. novembrist 2017 kehtivas redaktsioonis – kuna see on oluliselt erinev sellest, mis tulenes selle seadustiku varasemast redaktsioonist, ilma et selles oleks ette nähtud üleminekusätteid selle varasema redaktsiooni alusel alustatud pooleliolevate menetluste kohta – menetlusele allutatud isiku jaoks võimaluse kasutada omandatud õigust sellele, et tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus lõpetatakse, ja see on liidu õigusega vastuolus.

33

Need NPK sätted on vastuolus raamotsuse 2008/841 artikliga 4, kuna need takistavad Bulgaarias selliste meetmete kohaldamist, mis tagavad, et teatavatel asjaoludel võidaks vabastada organiseeritud kuritegevusega seotud kuriteo toimepanija karistusest pärast seda, kui sellised meetmed on vastu võetud ja menetlusele allutatud isikud on omandanud õiguse neid kasutada. Samuti on need vastuolus ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga, kuna need jätavad isikud, kelle suhtes on alustatud kriminaalmenetlust raamotsuses 2008/841 nimetatud süütegude asjaoludel, ilma neile pakutavast õiguskaitsevahendist, et nende asjas tehtaks otsus mõistliku aja jooksul. Lõpuks on need vastuolus harta artikliga 52 koostoimes selle artikliga 47, kuna need piiravad riigisiseses õiguses ette nähtud tõhusa õiguskaitsevahendi kohaldamist liidu raamotsuse rakendamisel, seades nii kahtluse alla kogu kriminaalmenetluse õigluse.

34

Neil asjaoludel otsustas Okrazhen sad – Sliven (Sliveni regionaalne kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

35

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas raamotsust 2008/841 ja eelkõige selle artiklit 4 tuleb koostoimes harta artiklite 47 ja 52 ning ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega kaotatakse isiku suhtes alustatud kriminaalmenetluse käigus tema õigus sellele, et menetlus lõpetatakse, kui süüdistusaktiga seotud menetlusnormide olulisi, kuid kõrvaldatavaid rikkumisi ei ole kõrvaldatud.

36

Sellega seoses tuleb korrata, et harta reguleerimisala liikmesriikide tegevuse puhul on määratletud selle artikli 51 lõikes 1, mille kohaselt harta sätted on liikmesriikidele ette nähtud üksnes liidu õiguse kohaldamise korral (19. novembri 2019. aasta kohtuotsus TSN ja AKT, C‑609/17 ja C‑610/17, EU:C:2019:981, punkt 42).

37

Seega tuleb kontrollida, kas selliseid riigisiseseid õigusnorme tuleb käsitada nii, et nendega rakendatakse raamotsust 2008/841 harta artikli 51 lõike 1 tähenduses, ja kas järelikult on harta artikkel 47 kohaldatav sellistele olukordadele, nagu on kõne all põhikohtuasjas (vt analoogia alusel 19. novembri 2019. aasta kohtuotsus TSN ja AKT, C‑609/17 ja C‑610/17, EU:C:2019:981, punkt 45).

38

Raamotsuse 2008/841 põhjendustest 1 ja 3 nähtub, et raamotsusega põhineb ühtsel lähenemisviisil piiriülestele probleemidele, nagu organiseeritud kuritegevus, ning see peaks ühelt poolt hõlmama süütegusid, mis tavaliselt pannakse toime kuritegeliku ühenduse raames, ning teiselt poolt nägema selliseid süütegusid toime pannud või nende eest vastutavate füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes ette sanktsioonid, mis vastavad selliste süütegude raskusastmele.

39

Raamotsuse artiklite 2 ja 3 kohaselt võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et muu hulgas käsitatakse kuriteona teatavat liiki tegevust, mis on seotud kuritegeliku ühendusega ja mis seisneb selles, et isik tahtlikult ning teadlikuna kuritegeliku ühenduse eesmärgist ja üldisest tegevusest või kuritegeliku ühenduse kavatsusest panna toime kõnealuseid süütegusid osaleb aktiivselt ühenduse kuritegelikus tegevuses, sealhulgas ühenduse varustamises teabe või aineliste vahenditega, uute liikmete värbamises, ühenduse tegevuse rahastamises mis tahes viisil, mille puhul kõnealune isik on teadlik, et tema osalus aitab kaasa ühenduse kuritegelikule tegevusele. Sellega seoses võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et sellise kuriteo eest karistatakse vähemalt kahe- kuni viieaastase maksimaalse vangistusega.

40

Mis puudutab raamotsuse artiklit 4, siis selles on ette nähtud, et iga liikmesriik võib võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et artiklis 3 nimetatud sanktsioone võib vähendada või süüteo toimepanija võib sanktsioonist vabastada, kui ta näiteks loobub oma kuritegelikust tegevusest ja annab haldus- või kohtuasutustele teavet, mida nad muidu ei oleks saanud, aidates neil ära hoida, lõpetada või leevendada süüteo tagajärgi, teha kindlaks või võtta vastutusele teisi teo toimepanijad, jätta kuritegelik ühendus ilma ebaseaduslikest ressurssidest või kuritegelikul teel saadud tulust või takistada teiste raamotsuse artiklis 2 kirjeldatud süütegude toimepanemist.

41

Riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette menetlusele allutatud isiku õiguse sellele, et tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus lõpetatakse, kui süüdistusaktiga seotud menetlusnormide olulisi, kuid kõrvaldatavaid rikkumisi ei ole kõrvaldatud, ei kuulu aga raamotsuse 2008/841 artikli 4 ega raamotsuse muude sätete kohaldamisalasse. Niisugused riigisisesed õigusnormid näevad nimelt ette, et teatavatel tingimustel lõpetatakse menetlusele allutatud isiku suhtes kriminaalmenetlus, samas kui raamotsuse artiklis 4 on sätestatud, et liikmesriigid võivad ette näha, et teatavatel tingimustel võib süüteo toimepanija karistust vähendada või ta sellest vabastada.

42

Nii eeldab raamotsuse 2008/841 artikkel 4, et asjaomane isik on süüteo toimepanija, kelle karistust võib vähendada või ta sellest vabastada, samas kui need riigisisesed õigusnormid puudutavad üksnes menetlusele allutatud isikut, kellel võib teatud tingimustel olla õigus tema suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetamisele.

43

Seega ei saa riigisisesed õigusnormid, millega see õigus kaotati, kuuluda ka raamotsuse 2008/841 artikli 4 ega selle raamotsuse muude sätete kohaldamisalasse.

44

Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et kuna põhikohtuasjas kõne all olevaid õigusnorme ei saa pidada raamotsuse 2008/841 rakendamiseks harta artikli 51 lõike 1 tähenduses, ei ole harta artikkel 47 ega teised harta sätted kohaldatavad sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas.

45

Mis puudutab ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, siis tuleb meenutada, et see säte näeb ette, et liikmesriigid näevad ette piisavad meetmed, et tagada tõhus õiguskaitse liidu õigusega hõlmatud valdkondades.

46

Eelotsusemenetluses peab eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva vaidluse ja nende liidu õigusnormide vahel, mille tõlgendamist taotletakse, olema selline seos, et see tõlgendus on objektiivselt vajalik otsuse tegemiseks, mille see kohus peab tegema (vt selle kohta 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny, C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punktid 47 ning 48).

47

Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 43 ja 44, ei ole käesoleval juhul põhikohtuasjal mingit seost liidu õiguse sätetega, mille tõlgendamist taotletakse. Eelkõige ei ole see vaidlus seotud ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga, mida esimene küsimus puudutab. Seega ei pea eelotsusetaotluse esitanud kohus seda sätet kohaldama, et leida sellele vaidlusele sisuline lahendus (vt selle kohta 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny, C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punkt 49).

48

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et raamotsust 2008/841 ja eelkõige selle artiklit 4 tuleb koostoimes harta artiklite 47 ja 52 ning ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega kaotatakse isiku suhtes alustatud kriminaalmenetluse käigus tema õigus sellele, et menetlus lõpetatakse, kui süüdistusaktiga seotud menetlusnormide olulisi, kuid kõrvaldatavaid rikkumisi ei ole kõrvaldatud.

49

Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, ei ole teisele küsimusele vaja vastata.

50

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsust 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta ja eelkõige selle artiklit 4 tuleb koostoimes harta artiklite 47 ja 52 ning ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga

tõlgendada nii, et

sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega kaotatakse isiku suhtes alustatud kriminaalmenetluse käigus tema õigus sellele, et menetlus lõpetatakse, kui süüdistusaktiga seotud menetlusnormide olulisi, kuid kõrvaldatavaid rikkumisi ei ole kõrvaldatud.