1

ELTL artiklil 263 põhinevas hagis esitavad Cunsorziu di i Salamaghji Corsi – Consortium des Charcutiers Corses ja teised hagejad, kelle nimed on loetletud lisas, nõude tühistada komisjoni 26. oktoobri 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1879, millega lükatakse tagasi kolm geograafilise tähise nimetuse kaitse taotlust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 52 lõikele 1 („Jambon sec de l’Île de Beauté“ (KGT), „Lonzo de l’Île de Beauté“ (KGT), „Coppa de l’Île de Beauté“ (KGT)) (ELT 2021, L 383, lk 1; edaspidi „vaidlustatud otsus“).

4

Nimetused „Jambon sec de Corse“/„Jambon sec de Corse – Prisuttu“, „Lonzo de Corse“/„Lonzo de Corse – Lonzu“ ja „Coppa de Corse“/„Coppa de Corse – Coppa di Corsica“ registreeriti kaitstud päritolunimetusena 28. mail 2014: esimene komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 581/2014 (ELT 2014, L 160, lk 23), teine komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 580/2014 (ELT 2014, L 160, lk 21) ja kolmas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 582/2014 (ELT 2014, L 160, lk 25) (edaspidi „asjaomaste kaitstud päritolunimetuste registreerimise määrused“).

5

Consortium esitas detsembris 2015 Prantsuse ametivõimudele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT 2012, L 343, lk 1) alusel seitse kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotlust. Need seitse taotlust puudutavad järgmisi hagejate kasutatavaid nimetusi: „Jambon sec de l’Île de Beauté“, „Coppa de l’Île de Beauté“, „Lonzo de l’Île de Beauté“, „Saucisson sec de l’Île de Beauté“, „Pancetta de l’Île de Beauté“, „Figatelli de l’Île de Beauté“ ja „Bulagna de l’Île de Beauté“.

6

Põllumajandus- ja toiduminister ning majandus- ja rahandusminister andsid 20. aprillil 2018 seitse määrust, millega kinnitati vastavad seitse tootespetsifikaati, et edastada need Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks.

7

Samal ajal esitas kaitstud päritolunimetuste „Jambon sec de Corse – Prisuttu“, „Coppa de Corse – Coppa di Corsica“ ja „Lonzo de Corse – Lonzu“ tootespetsifikaate omav erialaliit 27. juunil 2018 Conseil d’État’le (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kaebused, milles palus tühistada 20. aprilli 2018. aasta määrused, mis käsitlevad nimetuste „Jambon sec de l’Île de Beauté“, „Coppa de l’Île de Beauté“ ja „Lonzo de l’Île de Beauté“ tootespetsifikaatide kinnitamist, et edastada nende kaitstud geograafilise tähisena registreerimise taotlused komisjonile, ning seda eelkõige põhjusel, et mõiste „Île de Beauté“ jäljendab mõistet „Corse“ või loob sellega seose ning tekitab seega segiajamise ohu juba kaitstud päritolunimetusena registreeritud nimetustega.

8

Seitse taotlust registreerida asjaomased nimetused kaitstud geograafilise tähisena edastati 17. augustil 2018 komisjonile. Komisjon saatis nimetuste „Jambon sec de l’Île de Beauté“, „Lonzo de l’Île de Beauté“ ja „Coppa de l’Île de Beauté“ kaitstud geograafilise tähisena registreerimise taotluste kohta 12. veebruaril 2019 ja 24. novembril 2020 liikmesriigi ametiasutustele kaks kirja, milles ta palus selgitusi eelkõige seoses nende võimaliku registreerimiskõlbmatusega. Liikmesriigi ametiasutused vastasid sisuliselt, et nende hinnangul on need kaks tooterühma (st registreeritud kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilise tähise kaitse taotlused) toodete osas selgelt erinevad ning nimetused tunduvad neile piisavalt erinevad.

9

Conseil d’État (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) jättis 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsusega, mis puudutas nimetust „Jambon sec de l’Île de Beauté“ (kaitstud geograafiline tähis), ning kahe 13. veebruari 2020. aasta kohtuotsusega, mis puudutasid nimetusi „Coppa de l’Île de Beauté“ (kaitstud geograafiline tähis) ja „Lonzo de l’Île de Beauté“ (kaitstud geograafiline tähis), kolm eespool viidatud kaebust (vt eespool punkt 7) rahuldamata eelkõige põhjendusel, et „erinevate mõistete kasutamine ning ühelt poolt päritolunimetuse ja teiselt poolt geograafilise tähisega antava kaitse erinevus võivad välistada ohu, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikel ja arukatel tarbijatel tuleb vaidlusaluse geograafilise tähisega seoses võrdlusena kohe meelde kaup, millel on juba registreeritud kaitstud päritolunimetus[; s]eetõttu ei ole kaebajatel alust väita, et vaidlustatud määrus rikub […] määruse [nr 1151/2012] artikli 13 lõike 1 punktis b sätestatut“ (Conseil d’État’ (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kolme kohtuotsuse punkt 5).

[…]

11

Hagejad paluvad Üldkohtul:

12

Komisjon palub Üldkohtul:

15

Käesoleval juhul märkis komisjon vaidlustatud otsuses sisuliselt, et nimetust, mis oleks vastuolus määrusest nr 1151/2012 tuleneva kaitsega, ei saa määruse artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses kaubanduses kasutada ja seega ei saa seda registreerida (põhjendus 4). Alates 28. maist 2014 (vt eespool punkt 4) on kaitstud päritolunimetusena registreeritud nimetused määruse nr 1151/2012 artikli 13 kohaselt kaitstud muu hulgas kõnealuste nimetuste otsese või kaudse kasutamise eest toodete puhul, mis ei vasta nende tootespetsifikaadile, samuti kõnealuste nimetuste väärkasutamise, jäljendamise või nendega seoste loomise eest (põhjendus 7). Asjaomaste kaitstud päritolunimetuste registreerimise määruste alusel anti siiski üleminekuperiood, mis lõppes 27. aprillil 2017, teatavatele Korsikal asuvatele Prantsusmaa ettevõtjatele, kes kasutasid selliseid nimetusi ka toodete puhul, mille omadused erinevad tootespetsifikaadis sätestatud omadustest, selleks et võimaldada neil ettevõtjatel kohaneda tootespetsifikaadi nõuetega, või kui see ei ole võimalik, siis muuta kasutatud müüginimetust (põhjendus 8). Nimetused „Jambon sec de l’Île de Beauté“, „Lonzo de l’Île de Beauté“ ja „Coppa de l’Île de Beauté“, mida on kaubanduses kasutatud alates 2015. aastast, viitavad samale geograafilisele piirkonnale nagu eespool nimetatud kaitstud päritolunimetused, nimelt Korsika saarele, ja lisaks on üldteada, et nimetus „Île de Beauté“ on tavapärane perifraas, mis Prantsuse tarbija silmis tähistab üheselt mõistetavalt Korsikat (põhjendus 9). Seega kujutab nimetuste „Jambon sec de l’Île de Beauté“, „Lonzo de l’Île de Beauté“ ja „Coppa de l’Île de Beauté“ kasutamine alates 18. juunist 2014 endast kaitstud päritolunimetustele „Jambon sec de Corse“/„Jambon sec de Corse – Prisuttu“, „Lonzo de Corse“/„Lonzo de Corse – Lonzu“, „Coppa de Corse“/„Coppa de Corse – Coppa di Corsica“ määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punktiga b tagatud kaitse rikkumist (põhjendus 10). Kuigi registreeritud kaitstud päritolunimetuste ja taotletavate kaitstud geograafiliste tähiste hääldus on kindlasti erinev, on nende sünonüümia ilmne. Seega ei saa seoste loomist mingil viisil välistada, kuivõrd seoste loomise võime olemasoluks ei ole nõutav foneetiline sarnasus (põhjendus 20). Komisjon lükkas nimetuste „Jambon sec de l’Île de Beauté“, „Lonzo de l’Île de Beauté“ ja „Coppa de l’Île de Beauté“ kaitstud geograafilise tähisena registreerimise taotlused tagasi põhjendusel, et neid oli kaubanduses või tavakeeles kasutatud määruse nr 1151/2012 artiklit 13 rikkudes ja et seetõttu ei vasta need registreerimistingimustele, st määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktile a (põhjendus 24).

16

Hagejad põhjendavad oma hagi kahe väitega, millest esimene puudutab sisuliselt seda, et komisjon ületas oma pädevust, ja teine seda, et liikmesriigi ametiasutused ja Conseil d’État on piisavalt tõendanud kolme registreerimistaotluse vastavust määruse nr 1151/2012 artiklitele 7 ja 13.

21

Kõigepealt väärib meeldetuletamist, et määrusega nr 1151/2012 on kehtestatud pädevuse jaotuse süsteem nimelt nii, et komisjon saab teha otsuse mõne nimetuse kaitstud geograafilise tähisena registreerimise kohta vaid siis, kui asjaomane liikmesriik on esitanud talle sellekohase taotluse, ning sellise taotluse saab esitada üksnes siis, kui liikmesriik on kontrollinud, et see on põhjendatud. Selline pädevuste jaotuse süsteem on seletatav eelkõige asjaoluga, et kaitstud geograafilise tähise registreerimine eeldab teatud hulga tingimuste täidetuse kontrollimist, mis omakorda nõuab hulgaliselt põhjalikke teadmisi selle liikmesriigi konkreetsete asjaolude kohta, mille kontrollimiseks on selle riigi pädevatel asutustel paremad eeldused (vt 15. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Hengstenberg, C‑53/20, EU:C:2021:279, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

22

Määruse artikli 1 lõikest 1 koostoimes määruse põhjendustega 20 ja 39 nähtub, et selle määruse eesmärk on ka vältida ebaausate konkurentsitingimuste tekkimist (vt 15. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Hengstenberg, C‑53/20, EU:C:2021:279, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

23

Lisaks on määruse nr 1151/2012 sätete eesmärk takistada kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste väärkasutamist ja seda mitte üksnes ostjate huvides, vaid ka tootjate huvides, kes on pingutanud selle nimel, et tagada selliseid tähiseid õiguspäraselt kandvate toodete eeldatavad omadused (vt 15. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Hengstenberg, C‑53/20, EU:C:2021:279, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

24

Määruse põhjenduses 19 on märgitud, et liidus kaitstud nimetustega seotud intellektuaalomandi õiguste ühetaoline kaitse kogu liidus on esmatähtis eesmärk, mida saab tulemuslikumalt saavutada liidu tasandil (vt 15. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Hengstenberg, C‑53/20, EU:C:2021:279, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).

25

Esiteks vaidlevad hagejad vastu sellele, et määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punkt a koostoimes selle määruse artikli 13 lõike 1 punktiga b on kehtiv õiguslik alus nimetuse registreerimisest keeldumiseks.

26

Kõigepealt võib märkida, et komisjoni 24. novembri 2020. aasta kirjast nähtub, et komisjon kavatses kõigepealt keelduda taotletud nimetuste registreerimisest mitte ainult määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punkti a alusel koostoimes määruse artikli 13 lõike 1 punktiga b, vaid ka selle määruse artikli 6 lõike 3 alusel.

27

Viimati nimetatud sättega on kehtestatud põhimõte, et keelatakse juba kaitstud nimetusega „täielikult või osaliselt homonüüm[ne]“ tähis.

28

Kui komisjonilt kohtuistungil selle kohta küsiti, selgitas ta, et otsustas registreerimistaotluste tagasilükkamisel mitte tugineda ka määruse nr 1151/2012 artikli 6 lõikele 3, sest registreerimistaotlust ei peaks olema võimalik tagasi lükata homonüümia alusel, mis on seotud üksnes selliste igapäevaste toodete kirjeldustega nagu „jambon sec“ (kuivatatud sink).

29

Seejärel tuleb ühelt poolt märkida, nagu rõhutab komisjon, et määruse nr 1151/2012 artikkel 13 ei käsitle registreerimist, vaid registreeritud nimetuste kaitse ulatust.

30

Seega ei saa viimati nimetatud säte üksi olla registreerimistaotluse tagasilükkamise õiguslik alus.

31

Teiselt poolt, nagu väidavad hagejad, käsitleb määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punkt a konkreetselt kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisena kaitsmise taotluse esemeks oleva nimetuse „tootespetsifikaati“. Hagejad järeldavad sellest, et seoste loomise küsimus ei ole selle sätte kohase registreerimiskõlblikkuse aluseks.

32

Siiski tuleb märkida, et komisjon peab vastavalt määruse nr 1151/2012 artikli 50 lõikele 1 koostoimes selle määruse põhjendusega 58 põhjaliku analüüsi tulemusel hindama, kas registreerimistaotlusele lisatud tootespetsifikaat sisaldab määrusega nr 1151/2012 nõutavaid elemente ja kas nende elementide puhul ei ole tehtud ilmseid vigu (23. aprilli 2018. aasta kohtuotsus CRM vs. komisjon, T‑43/15, ei avaldata, EU:T:2018:208, punkt 67).

33

Tootespetsifikaadi väljatöötamine on seega vajalik etapp liidu sellise õigusakti vastuvõtmise menetluses, millega nimetus registreeritakse kaitstud geograafilise tähisena (vt selle kohta 23. aprilli 2018. aasta kohtuotsus CRM vs. komisjon, T‑43/15, ei avaldata, EU:T:2018:208, punkt 35).

34

Määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt peab tootespetsifikaadis olema muu hulgas ära toodud nimetus, millele kaitset taotletakse.

35

Nagu märgib komisjon, eeldab see säte, mille kohaselt peab tootespetsifikaat sisaldama nimetust, nagu seda „kasutatakse kaubanduses või tavakeeles“, et ta kontrollib, et selline kasutamine ei riku määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punktis b nimetatud kaitset seoste loomise eest.

36

Nimelt võtaks kaitstud geograafilise tähise registreerimisega nõustumine olukorras, kus see looks seoseid juba registreeritud kaitstud päritolunimetusega, määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punktis b ette nähtud kaitselt soovitava toime, sest niipea kui see nimetus oleks registreeritud kaitstud geograafilise tähisena, ei saaks varem kaitstud päritolunimetusena registreeritud nimetus enam kuuluda selle nimetuse suhtes määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punktis b ette nähtud kaitse alla.

37

Tootespetsifikaadi koostamist, mis on registreerimismenetluse vajalik etapp, ei tohi seega muuta vigaseks see, et taotletav nimetus rikub määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punktis b ette nähtud kaitset.

38

Seega ei saa komisjon, kes vastavalt määruse nr 1151/2012 artikli 52 lõikele 1 peab registreerimistaotluse tagasi lükkama, kui ta leiab, et registreerimiseks nõutavad tingimused ei ole täidetud, olla kohustatud nimetust registreerima, kui ta leiab, et selle kasutamine kaubanduses on õigusvastane.

39

Niisiis, kuna komisjon leidis, et alates 18. juunist 2014, mil jõustusid asjaomaste kaitstud päritolunimetuste registreerimise määrused, rikuks nende nimetuste kasutamine, mille registreerimist kaitstud geograafilise tähisena taotletakse, kaitset, mis on registris juba registreeritud kaitstud päritolunimetustele määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punkti b kohaselt antud seoste loomise eest, võis ta sellest järeldada, et selline kasutamine kaubanduses või tavakeeles on õigusvastane.

40

Seega väidavad hagejad ekslikult, et seoste loomise küsimus ei ole määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punkti a kohase registreerimiskõlblikkuse aluseks ning et see säte koostoimes määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punktiga b ei saa olla kehtiv õiguslik alus nimetuse registreerimisest keeldumiseks.

41

Teiseks, mis puudutab seda, millises ulatuses peab komisjon kontrollima nimetuse vastavust määruses nr 1151/2012 sätestatud tingimustele, siis tuleb märkida, et määruse nr 1151/2012 põhjenduse 58 kohaselt peab komisjon taotlused põhjalikult läbi vaatama, et tagada, et need ei sisalda ilmseid vigu ning nendes on arvesse võetud liidu õigust ja väljaspool taotluse esitanud liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huve.

42

Selleks on määruse nr 1151/2012 artikli 50 lõikes 1 ette nähtud, et komisjon vaatab liikmesriikide esitatud registreerimistaotlused nõuetekohaselt läbi, et teha kindlaks, kas need on põhjendatud ja vastavad määruse kohaselt nõutavatele tingimustele. Lisaks tuleneb määruse artikli 52 lõikest 1, nagu on märgitud eespool punktis 38, et komisjon peab taotlused tagasi lükkama, kui ta leiab, et registreerimiseks nõutavad tingimused ei ole täidetud.

43

Määruses nr 1151/2012 ei ole määratletud, mida hõlmab mõiste „nõuetekohaselt“, jättes seega komisjoni hooleks hinnata, milliseid vahendeid ta kasutab.

44

Sellest tuleneb, et isegi kui liikmesriigi ametiasutused leiavad – kuivõrd nad on komisjonile registreerimistaotluse esitanud –, et taotlus vastab määruses nr 1151/2012 sätestatud tingimustele, ei ole nende ametiasutuste hinnang komisjonile siduv, ning tehes otsust, kas registreerida nimetus kaitstud päritolunimetusena või kaitstud geograafilise tähisena, on tal autonoomne kaalutlusruum, kuna ta peab määruse artikli 50 kohaselt kontrollima, kas registreerimistingimused on täidetud.

45

Käesolevas asjas väidavad hagejad, et komisjon piirdus vaidlustatud otsuses märkimisega, et pärast kirjavahetust liikmesriigi ametiasutustega mõistis ta, et viimased leiavad, et kaitstud päritolunimetusega kaitstud kolm nimetust ja need kolm nimetust, mille jaoks taotletakse kaitstud geograafilist tähist, on „piisavalt eristatavad“ (vaidlustatud otsuse põhjendus 16).

46

Sellega seoses teatas komisjon 12. veebruari 2019. aasta kirjas liikmesriigi ametiasutustele oma kavatsusest võtta vastu otsus, millega lükatakse tagasi asjaomaste nimetuste kaitstud geograafilise tähisena registreerimise taotlused, ning palus neil esitada oma märkused.

47

Komisjon kinnitas 24. novembri 2020. aasta kirjas liikmesriigi ametiasutustele oma kavatsust lükata asjaomaste kaitstud geograafiliste tähiste registreerimise taotlused tagasi ja palus taas liikmesriigi ametiasutustel esitada täiendavad märkused.

48

Komisjon palus seega liikmesriigi ametiasutustelt kahel korral teavet, enne kui ta järeldas, et asjaomaste nimetuste registreerimise taotlused ei vasta määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis a ette nähtud registreerimistingimustele, kuna neid oli kaubanduses või tavakeeles kasutatud määruse artiklit 13 rikkudes (vt eespool punkt 10).

49

Vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, ei ole komisjon seega „piirdunud märkimisega“, et liikmesriigi ametiasutused leiavad, et kaitstud päritolunimetusega kaitstud kolm nimetust ja need kolm nimetust, mille jaoks taotletakse kaitstud geograafilist tähist, on „piisavalt eristatavad“, vaid palus enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist kahel korral liikmesriigi ametiasutustel esitada kogu vajalik teave kõnealuste kaitstud geograafiliste tähiste registreerimise taotluse põhjendamiseks. Eeldusel, et hagejate väidet, et komisjon piirdus märkimisega, et asjaomased nimetused on „piisavalt eristatavad“, tuleb mõista nii, et nad heidavad komisjonile ette, et ta ei analüüsinud piisavalt nimetuse vastavust määruses nr 1151/2012 sätestatud tingimustele, ei ole nad selle argumendi põhjendamiseks esitanud vähimatki tõendit. Täpsemalt ei ole hagejad selgitanud, millise analüüsi oleks komisjon väidetavalt pidanud tegema.

50

Kolmandaks väidavad hagejad komisjoni kaalutlusruumi kohta, et 23. aprilli 2018. aasta kohtuotsusest CRM vs. komisjon (T‑43/15, ei avaldata, EU:T:2018:208) tuleneb, et selle kohta otsuse tegemisel, kas registreerida nimetus kaitstud päritolunimetusena või kaitstud geograafilise tähisena, on kaalutlusruum „piiratud või isegi olematu“.

51

Üldkohus leidis selle kohta 23. aprilli 2018. aasta kohtuotsuses CRM vs. komisjon (T‑43/15, ei avaldata, EU:T:2018:208), et enne taotletud kaitstud geograafilise tähise registreerimist peab komisjon vastavalt määruse nr 1151/2012 artikli 50 lõikele 1, tõlgendatuna lähtuvalt määruse põhjendusest 58, põhjaliku analüüsi tulemusel hindama, kas esiteks sisaldab registreerimistaotlusele lisatud tootespetsifikaat määrusega nr 1151/2012 nõutavaid elemente ja kas nende elementide puhul ei ole tehtud ilmseid vigu, ning kas teiseks vastab nimetus kaitstud geograafilise tähise registreerimise tingimustele, mis on kehtestatud määruse nr 1151/2012 artikli 5 lõikega 2. Üldkohus täpsustas, et komisjon peab selle hinnangu andma autonoomselt, lähtudes määruses nr 1151/2012 ette nähtud kaitstud geograafilise tähise registreerimise kriteeriumidest, et tagada selle määruse korrektne kohaldamine (23. aprilli 2018. aasta kohtuotsus CRM vs. komisjon, T‑43/15, ei avaldata, EU:T:2018:208, punkt 67).

52

Käesolevas asjas viitavad hagejad täpsemalt 23. aprilli 2018. aasta kohtuotsuse CRM vs. komisjon (T‑43/15, ei avaldata, EU:T:2018:208) punktidele 34, 35 ja 51. Nendes punktides otsustas Üldkohus esiteks, et liikmesriigi ametiasutused peavad hindama registreerimistingimusi – vajaduse korral liikmesriigi kohtute kontrolli all –, enne kui registreerimistaotlus edastatakse komisjonile (23. aprilli 2018. aasta kohtuotsus CRM vs. komisjon, T‑43/15, ei avaldata, EU:T:2018:208, punkt 34), teiseks, et sellest tuleneb, et registreerimistaotlus, mis sisaldab muu hulgas tootespetsifikaati, on vajalik etapp liidu sellise õigusakti vastuvõtmise menetluses, millega nimetus registreeritakse kaitstud geograafilise tähisena, kusjuures komisjonil on selle riigisisese õigusakti suhtes piiratud või isegi olematu kaalutlusruum (23. aprilli 2018. aasta kohtuotsus CRM vs. komisjon, T‑43/15, ei avaldata, EU:T:2018:208, punkt 35), ning kolmandaks, et komisjonil on üksnes piiratud või isegi olematu kaalutlusruum hinnangute suhtes, mille liikmesriigi ametiasutused on andnud kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotluses nimetatud toote valmistamis- või pakendamisviiside määratlemise kohta, nagu need on esitatud tootespetsifikaadis ja kajastatud kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotluse raames talle esitatud riigisisestes õigusaktides (23. aprilli 2018. aasta kohtuotsus CRM vs. komisjon, T‑43/15, ei avaldata, EU:T:2018:208, punkt 51).

53

Tuleb aga märkida, et käesoleval juhul ei ole komisjon kahtluse alla seadnud liikmesriigi ametiasutuste antud hinnanguid andmete kohta – nagu kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotluses nimetatud toote valmistamis- või pakendamisviiside määratlemine – tootespetsifikaadis, mille väljatöötamine on asjaomaste nimetuste kaitstud geograafilise tähisena registreerimise menetluse esimene etapp ja mille suhtes on komisjonil tõepoolest üksnes piiratud või isegi olematu kaalutlusruum (vt eespool punkt 52). Komisjon leidis pärast seda, kui ta oli esitanud liikmesriigi ametiasutustele selle kohta nõuetekohaselt küsimusi kahel korral, nende taotluste heakskiitmise eesmärgil läbi viidud uurimise raames, mis on selle menetluse teine etapp, et asjaomaste nimetuste registreerimise taotlused ei vasta määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis a ette nähtud registreerimistingimustele, kuna neid oli kaubanduses või tavakeeles kasutatud määruse artiklit 13 rikkudes (vt eespool punkt 10).

54

Määrusest nr 1151/2012 ja eelkõige selle määruse põhjendusest 58 tuleneb nimelt, et esimeses etapis vaatavad liikmesriigi ametiasutused vastavalt sama määruse artiklile 49 nimetuste kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisena registreerimise taotlused läbi, ja kui nad leiavad, et kõnealuse määruse nõuded on täidetud, esitavad nad komisjonile taotlustoimiku ning seejärel analüüsib komisjon teises etapis määruse artiklite 50 ja 52 kohaselt taotlusi ning registreerib tema käsutuses oleva teabe alusel ja tehtud analüüsi põhjal nimetused või lükkab registreerimistaotlused tagasi.

55

Hagejate viide 23. aprilli 2018. aasta kohtuotsusele CRM vs. komisjon (T‑43/15, ei avaldata, EU:T:2018:208) ei ole seega asjakohane ja hagejad ei saa sellest kohtuotsusest järeldada, et komisjonil on üksnes „piiratud või isegi olematu“ kaalutlusruum. Sellega seoses on juba märgitud, et mis puudutab otsust registreerida nimetus kaitstud päritolunimetusena või kaitstud geograafilise tähisena lähtuvalt registreerimistingimustest, mis on ette nähtud määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis a koostoimes määruse artikli 13 lõike 1 punktiga b, siis on komisjonil autonoomne kaalutlusruum (vt eespool punkt 44).

56

Hagejad viitavad ka 29. jaanuari 2020. aasta kohtuotsuse GAEC Jeanningros (C‑785/18, EU:C:2020:46) punktile 25, millest nähtub, et võttes arvesse otsustusõigust, mis pädevuse jaotuse süsteemis kuulub liikmesriigi ametiasutustele, on üksnes liikmesriikide kohtute ülesanne teha otsus nende asutuste selliste aktide õiguspärasuse kohta nagu akt, mis käsitleb nimetuse registreerimise taotlust ja on liidu õigusakti vastuvõtmise menetluse vajalik etapp, kuna liidu institutsioonidel on nende aktide suhtes vaid piiratud või olematu kaalutlusruum. Hagejad viitavad samuti selle kohtuotsuse punktidele 35 ja 36, mille kohaselt on komisjonile tootespetsifikaadi väikeste muudatuste heakskiitmisel antud kaalutlusruum sisuliselt piiratud – nagu nähtub määruse nr 1151/2012 põhjendusest 58 – selle kontrollimisega, kas taotlus sisaldab nõutavaid elemente ega sisalda ilmseid vigu.

57

Selles kohtuasjas oli tegemist tootespetsifikaadi väikeste muudatustega. Euroopa Kohus märkis 29. jaanuari 2020. aasta kohtuotsuse GAEC Jeanningros (C‑785/18, EU:C:2020:46) punktis 30, et selliste taotluste suhtes kohaldatakse lihtsustatud korda, mis aga sisuliselt sarnaneb registreerimismenetlusega, kuna sellega on samuti kehtestatud asjaomase liikmesriigi ametiasutuste ja komisjoni vahelise pädevuse jaotuse süsteem, mis puudutab esiteks selle kontrollimist, kas muutmistaotlus vastab määrusest nr 1151/2012 tulenevatele nõuetele, ja teiseks taotluse heakskiitmist, ning kohtuotsuse punktis 31, et liikmesriigi kohtute ülesanne on välja selgitada võimalikud puudused sellises riigisiseses aktis, mis käsitleb tootespetsifikaadis väikeste muudatuste tegemise taotlust.

58

Käesoleval juhul ei olnud aga tegemist väikeste muudatustega tootespetsifikaadis, mille väljatöötamine ja võimalikud muudatused kuuluvad nimetuse registreerimise menetluse esimesse etappi, vaid küsimusega, kas komisjon ainuisikuliselt kiidab asjaomaste nimetuste registreerimise heaks või keeldub seda tegemast, ning see kuulub menetluse teise etappi.

59

Nii nähtub 29. jaanuari 2020. aasta kohtuotsuse GAEC Jeanningros (C‑785/18, EU:C:2020:46) punktist 25, et liidu institutsioonide „piiratud või olematu kaalutlusruum“ puudutab neist kahest etapist esimest, st seda, mille käigus kogutakse taotlustoimikusse kuuluvad dokumendid, mille liikmesriigi ametiasutused edastavad lõpuks komisjonile.

60

29. jaanuari 2020. aasta kohtuotsusest GAEC Jeanningros (C‑785/18, EU:C:2020:46) ei saa seega vastupidi hagejate väidetele järeldada, et komisjonil on teises etapis üksnes „piiratud või olematu kaalutlusruum“ selle kohta otsuse tegemisel, kas registreerida nimetus kaitstud päritolunimetusena või kaitstud geograafilise tähisena lähtuvalt registreerimistingimustest, mis on ette nähtud määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis a koostoimes määruse artikli 13 lõike 1 punktiga b.

61

Argumendid, mille kohaselt komisjon ületas oma pädevust, tuleb seega põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

62

Hagejad on seisukohal, et komisjon ei saanud vaidlustatud otsuses seada kahtluse alla Conseil d’État’ (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 19. detsembri 2019. aasta ja 13. veebruari 2020. aasta kohtuotsuse punktis 5 tehtud lõplikku järeldust, et puudub oht, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikel ja arukatel tarbijatel tekivad seosed registreeritud kaitstud päritolunimetuste ja taotletava kaitstud geograafilise tähise vahel.

63

Sellega seoses, nagu on märgitud eespool punktis 51, peab komisjon autonoomselt hindama, kas määruses nr 1151/2012 ette nähtud kaitstud geograafilise tähise registreerimise kriteeriumid on täidetud, et tagada selle määruse korrektne kohaldamine (vt selle kohta 23. aprilli 2018. aasta kohtuotsus CRM vs. komisjon, T‑43/15, ei avaldata, EU:T:2018:208, punkt 67).

64

Seega ei saa selle hinnangu kahtluse alla seadmiseks tugineda liikmesriigi kohtu jõustunud otsusele.

65

Hagejate argument, et on rikutud Conseil d’État’ (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 19. detsembri 2019. aasta ja 13. veebruari 2020. aasta kohtuotsuse seadusjõudu, tuleb seega põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

66

Seetõttu tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

[…]

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (teine koda laiendatud koosseisus)

otsustab: