—

V. L. B. Dupuy, esindaja Rechtsanwältin M. Stawska-Höbel,

—

Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja J. Kemper,

—

Kreeka valitsus, esindajad: F. Dedousi ja M. Skorila,

—

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato L. D’Ascia,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: A‑M. Rouchaud‑Joët ja B. Eggers,

1

Eelotsusetaotlused käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT L 399, lk 1), tõlgendamist.

2

Taotlused on esitatud esiteks eco cosmetics GmbH & Co. KG (edaspidi „eco cosmetics”), kelle registrijärgne asukoht on Saksamaal, ja Prantsusmaal elava V. L. B. Dupuy vahelises kohtuvaidluses ning teiseks Raiffeisenbank St. Georgen reg. Gen. mbh, kelle registrijärgne asukoht on Austrias, ja Saksamaal elava T. Bonchyk’i vahelises kohtuvaidluses Euroopa maksekäsumenetluse üle.

3

Määruse nr 1896/2006 põhjendused 13, 19 ja 23–25 on sõnastatud järgmiselt:

[...]

[...]

4

Vastavalt nimetatud määruse põhjendusele 27 „[...] peaksid eeskirjad Euroopa maksekäsu täitmiseks jääma jätkuvalt siseriikliku õiguse reguleerimisalasse”.

5

Määruse nr 1896/2006 artikli 1 lõike 1 punktis a on sätestatud:

„Käesoleva määruse eesmärk on:

6

Määruse artikli 6 „Kohtualluvus” lõikes 1 on ette nähtud:

„Käesoleva määruse kohaldamisel määratakse kohtualluvus vastavalt asjaomastele ühenduse õiguse eeskirjadele, eelkõige vastavalt [nõukogu 22. detsembri 2000. aasta] määrusele (EÜ) nr 44/2001 [kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42)].”

7

Määruse nr 1896/2006 artikli 12 lõiked 3 ja 5 on sõnastatud järgmiselt:

„3.   Euroopa maksekäsus teatatakse kostjale, et tal on võimalik:

[…]

5.   Kohus tagab, et maksekäsk toimetatakse kostjale kätte kooskõlas siseriikliku õigusega selliselt, et oleks täidetud artiklites 13, 14 ja 15 sätestatud miinimumstandardid.”

8

Määruse nr 1896/2006 artiklis 13 „Kättetoimetamine kostja kättesaamistõendiga” on sätestatud:

„Euroopa maksekäsu võib kostjale kätte toimetada kättetoimetamise koha riigi siseriikliku õiguse kohaselt ühel järgmistest viisidest:

9

Määruse artikli 14 „Kättetoimetamine ilma kostja kättesaamistõendita” lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:

„1.   Euroopa maksekäsu võib kostjale kätte toimetada kättetoimetamise koha riigi siseriikliku õiguse kohaselt samuti ühel järgmistest viisidest:

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui kostja aadress ei ole täpselt teada.”

10

Sama määruse artikkel 15 „Kättetoimetamine esindajale” on sõnastatud järgmiselt:

„Vastavalt artiklitele 13 või 14 võib dokumendi kätte toimetada ka kostja esindajale.”

11

Vastavalt määruse nr 1896/2006 artiklile 16:

„1.   Kostja võib päritoluriigi kohtule esitada vastuväite Euroopa maksekäsu suhtes, kasutades VI lisas toodud tüüpvormi F, mis edastatakse talle koos Euroopa maksekäsuga.

2.   Vastuväide saadetakse 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest.

3.   Kostja märgib vastuväites, et ta vaidlustab nõude, ilma et ta peaks seda põhjendama.

[...]”

12

Kõnealuse määruse artikli 17 lõikes 1 on sätestatud:

„Kui vastuväide esitatakse artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja piires, jätkub menetlus päritoluliikmesriigi pädevates kohtutes tavalise tsiviilkohtumenetluse korras, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja on sõnaselgelt taotlenud sel juhul menetluse lõpetamist.

[...]”

13

Määruse artiklis 18 „Täidetavus” on ette nähtud:

1.   Kui artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, võttes arvesse aega, mis on piisav vastuväite kohalejõudmiseks, ei ole vastuväidet päritoluriigi kohtule esitatud, tunnistab kohus viivitamata Euroopa maksekäsu täidetavaks, kasutades VII lisas toodud tüüpvormi G. Kohus kontrollib kättetoimetamise kuupäeva.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, reguleerib täidetavuse vorminõudeid päritoluliikmesriigi õigus.

3.   Kohus saadab täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsu nõude esitajale.”

14

Määruse nr 1896/2006 artiklis 20 „Erandjuhtudel läbivaatamine” on sätestatud:

„1.   Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui:

tingimusel, et vastaspool tegutseb mõlemal juhul viivitamata.

2.   Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal samuti õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui käesolevas määruses sätestatud nõudeid arvesse võttes anti maksekäsk välja selgelt valesti, või muudel erandlikel asjaoludel.

3.   Kui kohus lükkab kostja avalduse tagasi, kuna läbivaatamiseks ei anna alust ükski lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjustest, jääb Euroopa maksekäsk jõusse.

Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhjustest, muutub Euroopa maksekäsk tühiseks.”

15

Nimetatud määruse artikli 21 lõikes 1 on sätestatud:

„Ilma et see piiraks käesoleva määruse sätete kohaldamist, reguleerib täitemenetlust maksekäsu täitmise liikmesriigi õigus.

Täidetavaks muutunud Euroopa maksekäsk kuulub täitmisele samadel tingimustel kui täidetavaks muutunud otsus, mis on välja antud maksekäsu täitmise liikmesriigis.”

16

Määruse artikkel 26 „Seos siseriikliku menetlusõigusega” on sõnastatud järgmiselt:

„Kõiki menetlusküsimusi, mida käesolevas määruses eraldi ei käsitleta, reguleeritakse siseriikliku õigusega.”

17

Saksa õiguses on maksekäsu puhul järgimisele kuuluv kord sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Zivilprozessordnung).

18

Saksa õiguse alusel asutatud äriühing eco cosmetics esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule avalduse Euroopa maksekäsu väljaandmiseks Prantsusmaal elava V. L. B. Dupuy vastu.

19

Amtsgericht Wedding (Weddingi esimese astme kohus) rahuldas 22. märtsil 2010 määruse nr 1896/2006 artikli 12 alusel avalduse ja andis välja taotletud Euroopa maksekäsu ning lasi selle kätte toimetada väljastusteatega rahvusvahelise tähtkirjaga. Väljastusteatest ilmneb, et Euroopa maksekäsk toimetati kätte 31. märtsil 2010 eco cosmeticsi poolt märgitud aadressil. Täiendavaid üksikasju kättetoimetamise kohta väljastusteatest ei nähtu.

20

Eelotsusetaotluse esitanud kohus tunnistas 20. mail 2010 kõnealuse maksekäsu täidetavaks.

21

V. L. B. Dupuy vaidlustas advokaadi poolt koostatud 28. juuli 2010. aasta kirjaga asjaomase maksekäsu. Eelotsusetaotluse esitanud kohus juhtis 5. augusti 2010. aasta kirjas tähelepanu sellele, et vastuväide on hilinenud ja selles staadiumis on võimalik üksnes esitada määruse nr 1896/2006 artiklis 20 ette nähtud läbivaatamistaotlus.

22

Kaks kuud hiljem 7. oktoobri 2010. aasta kirjas esitas V. L. B. Dupuy läbivaatamistaotluse, toomata selle kohta välja täpsustavaid märkusi. Läbivaatamistaotlust põhjendas ta advokaadi poolt koostatud 13. aprilli 2011. aasta kirjas kuus kuud hiljem.

23

V. L. B. Dupuy väitel ei ole tema vastu välja antud Euroopa maksekäsku talle kunagi kätte toimetatud. Ta täpsustab, et kolis eco cosmeticsi märgitud aadressil asuvast korterist välja juba 2009. aasta oktoobris ja sai sellest maksekäsust teada alles oma panga kaudu 23. juulil 2010.

24

Austria õiguse alusel asutatud Raiffeisenbank St. Georgen reg. Gen. mbh esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule avalduse Euroopa maksekäsu väljaandmiseks Saksamaal elava T. Bonchyk’i vastu.

25

Amtsgericht Wedding andis 2. septembril 2010 vastavalt avaldusele välja Euroopa maksekäsu ja lasi selle kahel korral asjaomase panga poolt antud aadressile posti teel kätte toimetada, need kättetoimetamised ei õnnestunud.

26

Hiljem andis pank teada teise aadressi, kuhu kõnealune Euroopa maksekäsk toimetati kätte 1. veebruaril 2011 selle postkasti panemise teel.

27

Amtsgericht Wedding tunnistas 10. märtsil 2011 Euroopa maksekäsu täidetavaks.

28

Faksi teel saadetud 1. juuni 2011. aasta kirjas esitas T. Bonchyk vastuväited tema suhtes väljastatud Euroopa maksekäsule. Ta väitis, et sai maksekäsu olemasolust teada juhuslikult ning et ta ei ela kättetoimetamise aadressil juba alates 2009. aastast.

29

Amtsgericht Wedding juhtis 17. juuni 2011. aasta kirjas T. Bonchyk’i tähelepanu sellele, et tema vastuväide on hilinenud ja et selles staadiumis on võimalik üksnes esitada määruse nr 1896/2006 artiklis 20 ette nähtud läbivaatamistaotlus. Asjaomane isik esitas advokaadi poolt koostatud 24. juuni 2011. aasta kirjas läbivaatamistaotluse.

30

Neil asjaoludel otsustas Amtsgericht Wedding menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused, mis on kohtuasjades C‑119/13 ja C‑120/13 sõnastatud identselt, välja arvatud teine eelotsuse küsimus, mis on esitatud ainult kohtuasjas C‑119/13:

31

Euroopa Kohtu presidendi 8. aprill 2013. aasta määrusega liideti kohtuasjad C‑119/13 ja C‑120/13 kirjalikuks ja suuliseks menetlemiseks ning kohtuotsuse tegemiseks.

32

Esiteks tuleb meelde tuletada, et ELTL artiklis 267 sätestatud siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses on Euroopa Kohtu ülesanne anda siseriiklikule kohtule vajalik vastus, mis võimaldaks viimasel poolelioleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul temale esitatud küsimused vajadusel ümber sõnastada. Euroopa Kohtu ülesanne on tõlgendada kõiki liidu õiguse sätteid, mida siseriiklikud kohtud vajavad oma kohtuasjade lahendamiseks, isegi kui need kohtud ei ole selliseid sätteid Euroopa Kohtule esitatud küsimustes otseselt maininud (kohtuotsus Worten, C‑342/12, EU:C:2013:355, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

33

Järelikult, vaatamata sellele, et esitatud küsimused puudutavad peamiselt määruse nr 1896/2006 artikli 20 tõlgendamist, ei takista see asjaolu Euroopa Kohtul esitada siseriiklikule kohtule kõiki liidu õiguse tõlgendamise aspekte, mis võivad olla tarvilikud põhikohtuasjade lahendamisel. Sellisel juhul on Euroopa Kohtu ülesanne tuletada liikmesriigi kohtu esitatud aspektide kogumist ja eelkõige eelotsusetaotluste põhjendustest need liidu õiguse aspektid, mida on vaidluste eset silmas pidades vaja tõlgendada (kohtuotsus Worten, C‑342/12, EU:C:2013:355, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).

34

Käesoleval juhul ilmneb Euroopa Kohtu käsutuses olevatest kohtuasjade materjalidest, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei välista põhikohtuasjade asjaoludel määruse nr 1896/2006 artiklites 16 ja 17 ette nähtud vastuväite esitamise menetluse kohaldamist. Lisaks leiavad Kreeka ja Itaalia valitsus, et põhikohtuasjade asjaoludel on kohaldatavad ainult need sätted.

35

Võttes arvesse asjaolu, et Euroopa maksekäsud tunnistas täidetavaks eelotsusetaotluse esitanud kohus, on põhikohtuasjade puhul asjakohane ka selle määruse artiklite 18 ja 19 tõlgendamine.

36

Et anda neil tingimustel tarvilik vastus eelotsusetaotluse esitanud kohtule, tuleb esimene küsimus ümber sõnastada nii, et selles soovitakse sisuliselt teada seda, kas määrust nr 1896/2006 tuleb tõlgendada nii, et määruse artiklites 16–20 nimetatud menetlused on kohaldatavad, kui ilmneb, et maksekäsku ei ole kätte toimetatud kooskõlas selle määruse artiklites 13–15 kehtestatud miinimumstandarditega.

37

Selles osas tuleb kõigepealt märkida, et määruse nr 1896/2006 artikli 12 lõikest 5 ja artiklitest 13–15 tuleneb, et selles määruses ette nähtud maksekäsk tuleb kätte toimetada ning järgides mõnda kõnealustes artiklites 13–15 kirjeldatud viisi peab see kättetoimetamine toimuma kooskõlas määruse kehtestatud miinimumstandarditega. Nagu selgitas kohtujurist oma ettepaneku punktides 36–41, seataks nende miinimumstandardite eiramisel ohtu määrusega nr 1896/2006 taotletavate eesmärkide – esiteks kiiruse ja tõhususe ning teiseks kaitseõiguste tagamise – tasakaal.

38

Mis puutub esiteks määruse nr 1896/2006 artiklites 16 ja 17 ette nähtud vastuväite esitamise menetluse kohaldamist, siis tuleb täpsustada, et nagu tuleneb selle määruse põhjendusest 24, on vastuväide tavapärane meede, mis lõpetab Euroopa maksekäsumenetluse, viies asja käsitlemise automaatselt üle tavaliseks tsiviilkohtumenetluseks.

39

Niipea, kui Euroopa maksekäsust tulenevatele nõuetele vaieldakse vastuväite abil vastu, ei kohaldu enam määruses nr 1896/2006 reguleeritud erimenetlus, kuna vastavalt kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktile a on selle eesmärk üksnes „lihtsustada ja kiirendada menetlust ning vähendada menetluskulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral”.

40

Seoses sellega tuleb meenutada, et määruse nr 1896/2006 artikli 16 kohaselt võib kostja päritoluriigi kohtule esitada vastuväite Euroopa maksekäsu suhtes, kasutades tüüpvormi F, mis edastatakse talle koos tüüpvormil E esitatud Euroopa maksekäsuga. Vastuväide tuleb esitada 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest.

41

Kui Euroopa maksekäsku ei ole kätte toimetatud kooskõlas määruse nr 1896/2006 artiklites 13–15 kehtestatud miinimumstandarditega, ei saa kostja kätte käesoleva otsuse punktis 40 nimetatud tüüpvorme ja seega ei ole teda tavapärasel viisil teavitatud tema vastu väljastatud Euroopa maksekäsu olemasolust ja selle alusest. Sellisel juhul ei pruugi kostjal olla kogu tarvilikku teavet, mis võimaldab tal otsustada, kas esitada sellele maksekäsule vastuväide.

42

Taoline olukord ei ole võrreldav kaitseõigustega, mistõttu ei saa sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas kohaldada määruse nr 1896/2006 artiklites 16 ja 17 ette nähtud vastuväite esitamise menetlust.

43

Teiseks tuleb täpsustada, et kättetoimetamata jätmisel kooskõlas määruse nr 1896/2006 artiklites 13–15 kehtestatud miinimumstandarditega ei hakka kulgema määruse artikli 16 lõikes 2 kehtestatud vaidlustamise tähtaeg, mistõttu seatakse kahtluse alla selliste menetluste kehtivus, mis sõltuvad nimetatud tähtaja möödumisest, nagu näiteks asjaomase määruse artiklis 18 sätestatud täidetavaks tunnistamine või artiklis 20 viidatud läbivaatamise taotlemine, isegi kui need menetlused on juba algatatud.

44

Mis puutub konkreetselt läbivaatamise menetlusse, siis tuleb meenutada, et seda alustatakse – nagu on märgitud ka määruse nr 1896/2006 artikli 20 pealkirjas – „erandjuhtudel”, mis on selles artiklis ammendavalt loetletud, kusjuures kättetoimetamata jätmine ei kuulu nende erandjuhtude hulka.

45

Igal juhul tuleb märkida, et määruse nr 1896/2006 artikli 26 kohaselt „reguleeritakse siseriikliku õigusega” kõiki menetlusküsimusi, mida selles määruses eraldi ei käsitleta, mistõttu on välistatud kõnealuse määruse kohaldamine analoogia alusel.

46

Käesoleval juhul ei ole määruses nr 1896/2006 juttu võimalikest õiguskaitsevahenditest, mida kostja võib kasutada juhul, kui alles pärast Euroopa maksekäsu täidetavaks tunnistamist ilmneb, et seda maksekäsku ei ole kätte toimetatud kooskõlas selle määruse artiklites 13–15 kehtestatud miinimumstandarditega.

47

Sellest järeldub, et taolisel juhul reguleeritakse neid menetlusküsimusi vastavalt määruse nr 1896/2006 artiklile 26 jätkuvalt siseriikliku õigusega.

48

Igal juhul peab rõhutama, et nagu tuleneb käesoleva otsuse punktist 43, ei saa juhul, kui Euroopa maksekäsku ei ole kätte toimetatud kooskõlas määruse nr 1896/2006 artiklites 13–15 kehtestatud miinimumstandarditega, kohaldada nimetatud maksekäsu suhtes selle määruse artiklis 18 ette nähtud täitmismenetlust. Sellest järeldub, et sellise maksekäsu täidetavaks tunnistamist tuleb pidada tühiseks.

49

Võttes arvesse eespool esitatud kaalutlusi, tuleb esimesele küsimusele vastata, et määrust nr 1896/2006 tuleb tõlgendada nii, et selle artiklites 16–20 nimetatud menetlused ei ole kohaldatavad, kui ilmneb, et maksekäsku ei ole kätte toimetatud kooskõlas selle määruse artiklites 13–15 kehtestatud miinimumstandarditega. Kui selline eiramine avastatakse alles pärast Euroopa maksekäsu täidetavaks tunnistamist, peab kostjal olema võimalus esitada kõnealuse eiramise peale kaebus, mis peab eiramise piisava tõestatuse korral tooma endaga kaasa asjaomase täidetavaks tunnistamise kehtetuse.

50

Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, ei tule teisele ja kolmandale küsimusele vastata.

51

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, tuleb tõlgendada nii, et selle artiklites 16–20 nimetatud menetlused ei ole kohaldatavad, kui ilmneb, et maksekäsku ei ole kätte toimetatud kooskõlas selle määruse artiklites 13–15 kehtestatud miinimumstandarditega.

Kui selline eiramine avastatakse alles pärast Euroopa maksekäsu täidetavaks tunnistamist, peab kostjal olema võimalus esitada kõnealuse eiramise peale kaebus, mis peab eiramise piisava tõestatuse korral tooma endaga kaasa asjaomase täidetavaks tunnistamise kehtetuse.