EUROOPA KOHTU OTSUS

22. mai 1990(*)

Euroopa Parlamendi õigus nõuda otsuse tühistamist

Kohtuasjas C-70/88,

Euroopa Parlament, esindajad: õigusnõustajad Francesco Pasetti Bombardella ja Jorge Campinos, keda abistasid õigustalituse ametnikud Christian Pennera ja Johann Schoo, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress: Euroopa Parlamendi peasekretariaat, Kirchberg, Luxembourg,

hageja,

versus

Euroopa Ühenduste Nõukogu, esindajad: õigustalituse peadirektor Raffaello Fornasier ja õigusnõunik Bernhard Schloh, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress: Euroopa Investeerimispanga õigusosakonna direktor Jörg Käser, boulevard Konrad-Adenauer 100, Luxembourg,

kostja,

keda toetasid

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, esindaja: J. Gensmantel Treasury Solicitor’s Department’ist, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: Ühendkuningriigi suursaatkond, boulevard Roosevelt 14,

ja

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: õigusnõunik Michel Van Ackere-Pietri ja õigustalituse ametnik Jürgen Grünwald, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: õigustalituse ametnik Georgios Kremlis, Centre Wagner, Kirchberg,

menetlusse astujad,

mille esemeks menetluse käesolevas staadiumis on EMÜ asutamislepingu artikli 173 ja Euratomi asutamislepingu artikli 146 alusel esitatud nõukogu 22. detsembri 1987. aasta määruse (Euratom) nr 3954/87 toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma- või muu kiirgusavarii korral (EÜT L 371, lk 11) tühistamist taotleva hagi vastuvõetavus,

EUROOPA KOHUS,

koosseisus: president O. Due, kodade esimehed Sir Gordon Slynn, C. N. Kakouris, F. A. Schockweiler ja M. Zuleeg, kohtunikud G. F. Mancini, R. Joliet, J. C. Moitinho de Almeida ja G. C. Rodríguez Iglesias,

kohtujurist: W. Van Gerven,

kohtusekretär: vanemametnik D. Louterman,

arvestades kohtuistungi ettekannet,

olles ära kuulanud poolte kohtukõned 5. oktoobri 1989. aasta kohtuistungil, kus Euroopa Parlamenti esindasid Francesco Pasetti Bombardella, Christian Pennera ja Johann Schoo, keda abistas advokaat Michel Waelbroeck, Brüssel, nõukogu esindasid Raffaello Fornasier ja Bernhard Schloh ning komisjoni esindas õigustalituse peadirektor Jean-Louis Dewost, keda abistas õigusnõunik Denise Sorasio,

olles 30. novembri 1989. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        Euroopa Kohtu kantseleisse 4. märtsil 1988 esitatud hagiavalduses taotles Euroopa Parlament Euratomi asutamislepingu artikli 146 ja EMÜ asutamislepingu artikli 173 alusel nõukogu 22. detsembri 1987. aasta määruse (Euratom) nr 3954/87 toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma- või kiirgusavarii korral (EÜT L 371, lk 11) tühistamist.

2        Nimetatud määrus, mis põhineb Euratomi asutamislepingu artiklil 31, näeb ette korra, kuidas kehtestada toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad, mille puhul neid võib turustada pärast tuuma- või muud kiirgusavariid, mis võib põhjustada või on põhjustanud toiduainete ja loomasööda olulise radioaktiivse saastatuse. Toiduaineid ja loomasööta, milles vaidlustatud määruse sätete põhjal vastu võetud aktiga sätestatud lubatud piirmäärad on ületatud, ei turustata.

3        Vaidlustatud määruse väljatöötamise käigus teatas Euroopa Parlament, kellega nõukogu konsulteeris vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 31, et ta ei ole nõus komisjoni poolt pakutud õigusliku alusega, ning palus viimasel esitada uus ettepanek, mis põhineks EMÜ asutamislepingu artiklil 100a. Kuna komisjon ei võtnud seda taotlust arvesse, andis nõukogu määruse nr 3954/87 Euratomi asutamislepingu artikli 31 alusel. Euroopa Parlament esitas seejärel nimetatud määruse peale käesoleva tühistamishagi.

4        Nõukogu esitas Euroopa Kohtu kodukorra artikli 91 lõike 1 esimese lõigu alusel vastuvõetamatuse vastuväite ning palus Euroopa Kohtul teha otsuse selle vastuväite põhjal asja sisuliselt arutamata.

5        Nimetatud vastuväite toetuseks esitas nõukogu kirjalikus menetluses – ajal, mil 27. septembri 1988. aasta otsust kohtuasjas 302/87: Euroopa Parlament v. nõukogu, „komitoloogia” (EKL 1988, lk 5615) ei olnud veel tehtud – samalaadseid argumente nagu need, mis ta oli esitanud vastuvõetamatuse vastuväite toetuseks kohtuasjas 302/87. Nõukogu avaldas 5. oktoobril 1989 toimunud kohtuistungil, et oma 27. septembri 1988. aasta otsuses oli Euroopa Kohus väga selgelt lahendanud küsimuse, mis puudutab Euroopa Parlamendi õigust nõuda otsuse tühistamist, ning et seetõttu on käesolev hagi vastuvõetamatu.

6        Euroopa Parlament palus vastuväite tagasi lükata. Ta väitis, et käesolev kohtuasi sisaldab võrreldes kohtuasjaga 302/87 uut elementi. Et põhjendada oma keeldumist tunnustada Euroopa Parlamendi õigust nõuda otsuse tühistamist, märkis Euroopa Kohus, et vastavalt EMÜ asutamislepingu artiklile 155 on komisjoni kohustus tagada parlamendi õigused ja esitada ka vastavalt vajalikuks osutuvaid tühistamishagisid. Käesolev kohtuasi näitab aga, et komisjon ei täida seda kohustust, kuna rajas oma ettepaneku muule õiguslikule alusele kui see, mida pidas sobivaks parlament. Järelikult ei saa viimane loota, et komisjon kaitseb tema õigusi tühistamishagiga.

7        Euroopa Parlament lisas, et asjaolu, et nõukogu võttis vastu vaidlustatud õigusakti, ei saa käsitleda kui tegutsemisest vaikimisi keeldumist, mis annaks parlamendile õiguse esitada tegevusetushagi. Lisaks oleks parlamendi õiguste kaitsmine üksikisikute hagide kaudu täiesti juhuslik ning ei oleks seega tõhus.

8        Tegemist on seega õigusliku lüngaga, mille Euroopa Kohus peaks täitma, tunnustades Euroopa Parlamendi õigust nõuda otsuse tühistamist juhul, kui see on vajalik parlamendi enda õiguste kaitsmiseks.

9        13. juuli 1988. aasta määrusega lubati Euroopa Ühenduste Komisjonil kostja nõuete toetuseks menetlusse astuda. Kuigi komisjon taotles hagi sisuliselt rahuldamata jätmist, palus ta kohtuistungil Euroopa Kohtul nõukogu esitatud vastuvõetamatuse vastuväite tagasi lükata. Lisaks lubati 18. jaanuari 1989. aasta määrusega Ühendkuningriigil kostja nõuete toetuseks menetlusse astuda. Ühendkuningriik ei esitanud hagi vastuvõetavuse küsimuses taotlusi.

10      Kohtuasja asjaolude, menetluse käigu ning poolte väidete ja argumentide täielikum ülevaade sisaldub kohtuistungi ettekandes. Neid toimiku materjale korratakse allpool üksnes Euroopa Kohtu arutluskäigu seisukohast vajalikus ulatuses.

11      Esmalt tuleb märkida, et kuna vaidlustatud õigusakt põhineb Euratomi asutamislepingu sättel, siis tuleb selle akti tühistamist taotleva hagi vastuvõetavust hinnata nimetatud lepingust lähtudes.

12      Nagu tuleneb eespool viidatud 27. septembri 1988. aasta otsusest, ei ole parlamendil õigust esitada tühistamishagi EMÜ asutamislepingu artikli 173 ega sellega sisu poolest identse Euratomi asutamislepingu artikli 146 sätete alusel.

13      Esiteks ei ole parlamenti nimetatud artikli 173 esimeses lõigus ega artikli 146 esimeses lõigus institutsioonide hulgas, kes võivad sarnaselt liikmesriikidega nõuda mõne teise institutsiooni mis tahes õigusakti tühistamist.

14      Teiseks – kuna parlament ei ole juriidiline isik, ei saa ta pöörduda Euroopa Kohtu poole samade artiklite teise lõigu alusel, kusjuures nende lõikude süsteem on igal juhul sobimatu parlamendi tühistamishagi jaoks.

15      Samas 27. septembri 1988. aasta otsuses, milles Euroopa Kohus märkis põhjused, miks parlamendil ei ole õigust EMÜ asutamislepingu artikli 173 alusel Euroopa Kohtu poole pöörduda, meenutas ta, et parlamendi õiguste kaitse tagamiseks on mitu õiguskaitsevahendit. Nagu nimetatud otsuses märgiti, on parlamendil mitte ainult õigus esitada tegevusetushagi, vaid lisaks sellele annavad asutamislepingud talle ka õiguse esitada Euroopa Kohtule kontrollimiseks nõukogu või komisjoni õigusakte, mis on vastu võetud parlamendi õigusi eirates.

16      Käesoleva kohtuasja asjaolud ja arutelud näitasid siiski, et need Euratomi asutamislepingus ja EMÜ asutamislepingus ette nähtud erinevad õiguskaitsevahendid – ükskõik kui kasulikud ja mitmekesised need ka ei ole – võivad osutuda ebatõhusateks või ebakindlateks.

17      Esiteks ei saa tegevusetushagiga vaidlustada juba vastu võetud õigusakti õiguslikku alust.

18      Teiseks jääb mõne niisuguse õigusakti kehtivuse hindamiseks eelotsuse taotlemine või liikmesriikide või eraisikute pöördumine Euroopa Kohtu poole sellise õigusakti tühistamiseks üksnes võimalusteks, mille teostamisele ei saa parlament lootma jääda.

19      Lõpuks – kuigi komisjoni kohustus on tagada parlamendi õiguste kaitse, ei saa see ülesanne viia selleni, et komisjoni sunnitaks järgima parlamendi seisukohti ning esitama tühistamishagi, mida komisjon peab põhjendamatuks.

20      Eelnevast järeldub, et kõigist nendest erinevatest õiguskaitsevahenditest ei piisa, et tagada kindlalt ja alati, et parlamendi õigusi eiravaid nõukogu või komisjoni õigusakte kontrollitakse.

21      Need õigused on aga osa asutamislepingutega loodud institutsioonilisest tasakaalust. Lepingutega on nimelt kehtestatud erinevate ühenduse institutsioonide vahel pädevuse jaotamise süsteem, mis annab ühenduse institutsioonilises ülesehituses ja ühendusele usaldatud ülesannete täitmisel igale institutsioonile teatud kindla rolli.

22      Institutsioonilise tasakaalu järgimine eeldab, et iga institutsioon kasutab oma volitusi teiste omadega arvestades. See nõuab ka, et kui leiab aset nimetatud reegli mis tahes rikkumine, on võimalik sanktsioone rakendada.

23      Euroopa Kohus, kes peab asutamislepingute kohaselt tagama, et lepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel järgitakse seadust, peab ka suutma tagada institutsioonilise tasakaalu säilitamise ning seega ka parlamendi õiguste kaitse kohtuliku kontrolli juhul, kui viimane selles küsimuses Euroopa Kohtu poole pöördub, kasutades parlamendi taotletava eesmärgi seisukohast sobivat õiguskaitsevahendit.

24      Selle rolli täitmisel ei saa Euroopa Kohus mõistagi liigitada parlamenti nende institutsioonide hulka, kes võivad esitada hagi EMÜ asutamislepingu artikli 173 või Euratomi asutamislepingu artikli 146 alusel, ilma et nad peaksid põhjendama oma huvi menetluse algatamise vastu.

25      Euroopa Kohus peab aga siiski tagama asutamislepingute institutsioonilist tasakaalu käsitlevate sätete täieliku rakendamise ning kindlustama, et nii parlamendi kui ka teiste institutsioonide õigusi ei saaks ohustada nii, et asutamislepingutes ette nähtud õiguskaitsevahendite hulgas ei oleks ühtegi, mida parlament võiks kindlalt ja tõhusalt kasutada.

26      Kuna asutamislepingutes ei ole sätet, mis näeks ette parlamendi õiguse esitada tühistamishagi, võib tekkida menetluslik lünk, kuid see ei saa varjutada olulist huvi, mis on seotud Euroopa ühenduste asutamislepingutes sätestatud institutsioonilise tasakaalu säilitamise ja järgimisega.

27      Järelikult on parlamendil lubatud esitada Euroopa Kohtule tühistamishagi, mille eesmärk on tühistada mõni nõukogu või komisjoni õigusakt, tingimusel et selle hagi eesmärk on vaid parlamendi õiguste kaitsmine ning et seda põhjendatakse vaid nende õiguste rikkumisega. Kui see tingimus on täidetud, kehtivad parlamendi tühistamishagi suhtes samad eeskirjad, mis on sätestatud asutamislepingutes teiste institutsioonide tühistamishagide kohta.

28      Parlamendi õiguste hulka kuulub osavõtt õigustloovate aktide väljatöötamisest asutamislepingutes ette nähtud juhtudel, eriti EMÜ asutamislepingus ette nähtud koostöömenetluses.

29      Antud juhul väidab parlament, et vaidlustatud määrus põhineb Euratomi asutamislepingu artiklil 31, mis näeb ette vaid parlamendiga konsulteerimise, samal ajal kui see oleks pidanud põhinema EMÜ asutamislepingu artiklil 100a, mis nõuab koostöömenetlust parlamendiga.

30      Viimane järeldab sellest, et õiguslik alus, mille nõukogu vaidlustatud määrusele valis, viis parlamendi õiguste eiramiseni, võttes parlamendilt võimaluse, mida pakub koostöömenetlus, nimelt võimaluse osaleda õigusakti väljatöötamises intensiivsemalt ja aktiivsemalt kui konsultatsioonimenetluse raames.

31      Kuna parlament väidab, et vaidlustatud õigusakti õigusliku aluse valik kahjustas tema õigusi, järeldub eelnevast, et käesolev hagi on vastuvõetav. Nõukogu vastuvõetamatuse vastuväide tuleb niisiis tagasi lükata ning menetlust tuleb jätkata kohtuasja sisulise arutamisega.

 Kohtukulud

32      Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Esitatud põhjendustest lähtudes

EUROOPA KOHUS

otsustab:

1.      Lükata nõukogu esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tagasi.

2.      Jätkata menetlust asja sisulise arutamisega.

3.      Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 22. mail 1990 Luxembourgis.

* Kohtumenetluse keel: prantsuse.