Kohtuasi T‑104/22

Ungari

versus

Euroopa Komisjon

Euroopa Kohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 10. juuli 2024. aasta otsus

Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Komisjoniga toimunud kirjavahetuse käigus Ungari ametiasutuste poolt komisjonile saadetud dokumendid, mis käsitlevad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames liidu kaasrahastatava projektikonkursi projekti – Liikmesriigist pärit dokumendid – Liikmesriigi vastuseis – Otsustamisprotsessi kaitsev erand – Mõiste „dokument, mis käsitleb küsimust, milles institutsioon ei ole veel otsust teinud“ – Põhjendamiskohustus – Lojaalne koostöö

1. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Dokumentidega tutvumise kordustaotluse kohta tehtud otsus, milles kaldutakse esialgsest taotlusele antud vastusest kõrvale – Põhjendamiskohustuse rikkumine – Puudumine

   (ELTL artikli 296 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt c; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 3)

   (vt punktid 24, 27, 30 ja 35–37)

2. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Liikmesriigist pärit dokumendid – Liikmesriigi õigus taotleda institutsioonilt dokumentide avaldamata jätmist – Institutsiooni ja liikmesriigi vahelise lojaalse koostöö kohustus

   (ELL artikli 4 lõige 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõiked 1–3 ja 5)

   (vt punktid 41–43)

3. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Liikmesriigist pärit dokumendid – Liikmesriigi õigus taotleda institutsioonilt dokumentide avaldamata jätmist – Menetluslikud tagajärjed – Liikmesriigil lasuv põhjendamiskohustus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 5)

   (vt punktid 44–46 ja 49)

4. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus – Struktuuriabi – Rahastamine liidu poolt – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid – Jagatud eelarve täitmine – Projektikonkurssi puudutava otsuse tegemine – Liikmesriikide ainupädevus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1306/2013, artikli 4 lõige 4, artikli 34 lõike 3 punkt d, artiklid 73–75, artikli 110 lõike 2 punkt a ja artikli 125 lõige 3, ning määrus 2018/1046, artikli 63 lõige 1)

   (vt punktid 66, 75 ja 76)

5. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse – Ulatus – Komisjoniga toimunud kirjavahetuse käigus liikmesriigi ametiasutuste poolt Euroopa Komisjonile saadetud dokumendid, mis käsitlevad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaasrahastatava projektikonkursi projekti – Väljajätmine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 3 esimene lõik)

   (vt punktid 92, 93, 100 ja 101)

6. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse – Mõiste – Ulatus – Liikmesriigi korraldusasutuse otsustamisprotsess – Väljajätmine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 3 esimene lõik)

   (vt punktid 110–113, 126 ja 127)

7. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse – Tingimused – Selle protsessi konkreetne, tegelik ja tõsine kahjustamine – Puudumine, kui Euroopa Komisjoniga toimunud kirjavahetuse käigus liikmesriigi ametiasutuste poolt komisjonile saadetud dokumendid, mis käsitlevad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaasrahastatava projektikonkursi projekti, on avalikustatud

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 3 esimene lõik)

   (vt punktid 130–133, 136, 137 ja 140)

8. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluse eseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Abstraktne äramärkimine – Vastuvõetamatus

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 76 punkt d)

   (vt punkt 145)

Kokkuvõte

Jättes rahuldamata Ungari tühistamishagi Euroopa Komisjoni otsuse peale, millega anti taotluse esitanud kolmandale isikule võimalus tutvuda dokumentidega, mille Ungari ametiasutused saatsid komisjoniga toimunud kirjavahetuse käigus sellele institutsioonile seoses Euroopa Liidu vahenditest rahastatava projektikonkursi projektiga (edaspidi „vaidlustatud otsus“), täpsustas Üldkohus määruses nr 1049/2001 ( 1 ) ette nähtud otsustamisprotsessi kaitsva erandi ulatust eelkõige seoses mõiste „institutsiooni otsustamisprotsess“ täpse määratlusega. Lisaks andis see suhteliselt haruldane vaidlus, milles liikmesriik väljendas vastuseisu oma asutustelt pärit dokumentide avalikustamisele liidu institutsiooni poolt, Üldkohtule võimaluse võtta seisukoht seni käsitlemata küsimuses, kas liikmesriik võib tugineda nimetatud erandile, et vaielda vastu selliste dokumentide avalikustamisele, mis puudutavad liidu eelarve jagatud täitmise raames Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide riikliku korraldusasutuse ettevalmisatud projektikonkurssi.

Komisjon sai 2021. aastal taotluse tutvuda komisjoni ja Ungari ametiasutuste ametliku kirjavahetuse käigus saadetud dokumentidega, mis käsitlevad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames liidu kaasrahastatavat ( 2 ) projektikonkurssi, nagu on ette nähtud määruses nr 1303/2013. ( 3 ) Määruses nr 1049/2001 ette nähtud konsulteerimismenetluse käigus ( 4 ) avaldasid Ungari ametiasutused vastuseisu neilt asutustelt pärit dokumentidega tutvumise võimaldamisele otsustamisprotsessi kaitsva erandi alusel. Nad märkisid, et kuna asjaomast projektikonkurssi puudutav otsustamisprotsess oli veel käimas, oleks nende dokumentide avalikustamine saanud tõsiselt kahjustada võrdse kohtlemise, diskrimineerimiskeelu ja läbipaistvuse põhimõtteid.

Kõigepealt andis komisjon taotluse esitanud kolmandale isikule võimaluse tutvuda kuue dokumendiga üheteistkümnest dokumendist, mis olid avalikustamise taotlusega hõlmatud, kuid keeldus võimaldamast tal tutvuda Ungari ametiasutustelt pärit dokumentidega. Pärast kordustaotluse saamist ja uuesti konsulteerimist võimaldas komisjon Ungari ametiasutuste ilmsest vastuseisust hoolimata siiski tutvuda Ungari ametiasutustelt pärit dokumentidega, sealhulgas täiendavalt kindlaks tehtud dokumentidega.

Üldkohtu hinnang

Vastuseks väitele, milles Ungari heitis komisjonile ette, et viimane ei kohaldanud käesoleval juhul otsustamisprotsessi kaitse erandit, tõdes Üldkohus esiteks, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud käimas ühtegi komisjoni otsustamisprotsessi.

Ta märkis sellega seoses, et kuigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid kuuluvad ühise juhtimise alla, nähtub määruse nr 1303/2013 sätetest ( 5 ), mis käsitlevad nendest fondidest rahastatavate tegevuste väljavalimisel järgitavaid kriteeriume, et projektikonkursid kuuluvad liikmesriikide ainupädevusse. Seega ei anna määrus nr 1303/2013 komisjonile eripädevust nimetatud määrusega reguleeritud projektikonkursi lõpuleviimise protsessis.

Lisaks tõdes Üldkohus, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimese lõigu grammatilise, kontekstipõhise ja teleoloogilise tõlgenduse kohaselt tuleb selles sättes ette nähtud erandi kohaldamiseks kindlaks teha protsess, mille käigus on liidu institutsioonil liidu õiguse alusel õigus vastu võtta konkreetne otsus. Ainuüksi komisjoni osalemine menetluses, mida reguleerivad eelarve jagatud täitmise eeskirjad, ei saa õigustada seda, et kõnealune menetlus on osa vastava institutsiooni otsustamisprotsessist. See, et komisjon on delegeerinud liikmesriikide korraldusasutustele õigusi – mis on iseloomulik jagatud täitmisele –, ei mõjuta komisjoni ja liikmesriikide vastavat pädevust, mis on määruse nr 1303/2013 sätetega selgelt kindlaks määratud, nii et komisjoni ja liikmesriikide otsustamisprotsesse ei saa segi ajada.

Seetõttu järeldas Üldkohus, et käesolevas asjas ei olnud komisjonil kohustust otsust vastu võtta. Seega ei saa dokumente, mille komisjon sai, pidada liidu institutsiooni käimasoleva otsustamisprotsessiga seotud dokumentideks. Järelikult ei saa neid käsitada kui „küsimust, milles [institutsioon] ei ole veel otsust teinud“ ( 6 ).

Teiseks lükkas Üldkohus tagasi Ungari argumendid, mis puudutavad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimesest lõigust tuleneva erandi kohaldatavust liikmesriigi korraldusasutuste otsustamisprotsessile.

Ta märgib sellega seoses, et nimetatud sätte eesmärk ei ole kaitsta liikmesriikide või muude juriidiliste isikute kui liidu institutsioonide otsustamisprotsesse, kuna selle sätte sõnastus ise viitab üksnes dokumentidele, mis käsitlevad „küsimust, milles [institutsioon] ei ole veel otsust teinud“. Kui tõlgendada seda erandit nii, et see kaitseb ka liikmesriigi korraldusasutuste otsustamisprotsessi, tähendaks see normist kõrvale kalduval viisil liidu seadusandja poolt tühistatud asjaomasele koostajale taotluse esitamise nõude taaskehtestamist iga liikmesriigi otsustamisprotsessi mõjutava dokumendi suhtes. Selline tõlgendus ei oleks aga kooskõlas ELTL artikli 15 ja määruse nr 1049/2001 eseme ega eesmärgiga, milleks on anda üldsusele võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega kõikides liidu tegevusvaldkondades. Lisaks laiendaks igasugune tõlgendus, mis läheb sõnastusest endast kaugemale, selles sättes ette nähtud erandi kohaldamisala, mis ei võimaldaks asjaomase keeldumispõhjuse ulatust piirata.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) artikli 4 lõige 3.

( 2 ) Projektikonkurss EFOP 2.2.5 „Hooldeasutuses osutatavatelt tervishoiuteenustelt lähiteenustele ülemineku parandamine – institutsionaalse majutuse asendamine 2023. aastaks“.

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT 2013, L 347, lk 320, parandus ELT 2016, L 200, lk 140).

( 4 ) Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiked 4 ja 5.

( 5 ) Määruse nr 1303/2013 artikli 110 lõike 2 punkt a ja artikli 125 lõige 3.

( 6 ) Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimese lõigu tähenduses.