Kohtuasi T‑603/19

Helsingin Bussiliikenne Oy

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (kuues koda laiendatud koosseisus) 14. septembri 2022. aasta otsus

Riigiabi – Bussitransport – Varustuse ostmiseks antud laen ja allutatud laen, mida andis Helsingi linn – Otsus, millega tunnistatakse riigiabi siseturuga kokkusobimatuks ning kohustatakse see tagasi nõudma – Majanduslik järjepidevus – Huvitatud poolte menetlusõigused – Määruse (EL) 2015/1589 artikli 6 lõige 1 – Põhjendamiskohustus

1. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Üldine viide muudele dokumentidele, mida ei ole hagiavaldusele lisatud – Viide hagiavaldusele, mille üks teine hageja on esitanud sama konkurentsi valdkonnas vastuvõetud otsuse peale – Vastuvõetamatus

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 76 punkt d)

   (vt punktid 17 ja 18)

2. Riigiabi – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused – Abisaaja õigus tugineda nii ulatuslikele õigustele nagu kaitseõigused kui sellised – Puudumine – Abisaaja õigus olla sobival määral menetlusse kaasatud – Ulatus

   (ELTL artikli 108 lõige 2; nõukogu määrus 2015/1589, artikli 6 lõige 1)

   (vt punktid 27–31)

3. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus paluda huvitatud isikutel esitada oma märkused – Abisaaja õigus olla menetlusse kaasatud kohasel määral – Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses nimetatud abisaaja ettevõtja, kelle on seejärel üle võtnud teine äriühing – Lõplik otsus, millega laiendatakse abi tagasinõudmise kohustust ülevõtvale äriühingule majandusliku järjepidevuse tõttu – Komisjoni kohustus võtta vastu ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse parandamise ja laiendamise otsus – Puudumine

   (ELTL artikli 108 lõige 2)

   (vt punktid 32–41)

4. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus paluda huvitatud isikutel esitada oma märkused – Abisaaja õigus olla sobival määral menetlusse kaasatud – Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses nimetatud abisaaja ettevõtja, kelle on seejärel üle võtnud teine äriühing – Lõplik otsus, millega laiendatakse abi tagasinõudmise kohustust ülevõtvale äriühingule majandusliku järjepidevuse tõttu – Ülevõtva äriühingu õigus olla kaasatud ametlikku uurimismenetlusse – Ulatus

   (ELTL artikli 108 lõige 2)

   (vt punktid 42–48)

5. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus paluda huvitatud isikutel esitada oma märkused – Abisaaja õigus olla sobival määral menetlusse kaasatud – Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses nimetatud abisaaja ettevõtja, kelle on seejärel üle võtnud teine äriühing – Lõplik otsus, millega laiendatakse abi tagasinõudmise kohustust ülevõtvale äriühingule majandusliku järjepidevuse tõttu – Ülevõtva äriühingu õigus olla kaasatud ametlikku uurimismenetlusse – Rikkumine – Abi siseturuga kokkusobivaks tunnistamise ja selle tagasinõudmist kohustava otsuse tühistamine – Tingimus – Võimalus, et kui rikkumist ei oleks toime pandud, oleks haldusmenetlus lõppenud teisiti

   (ELTL artikli 108 lõige 2)

   (vt punktid 49–65)

6. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Võlgniku kindlaksmääramine vara võõrandamise korral – Abisaaja ettevõtja, kelle on ametliku uurimismenetluse käigus üle võtnud teine äriühing – Tagasinõudmise kohustuse laiendamine ülevõtvale äriühingule majandusliku järjepidevuse korral – Majandusliku järjepidevuse esinemise hindamine – Kohtulik kontroll – Ulatus

   (ELTL artikli 108 lõige 2)

   (vt punktid 75–81)

7. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Võlgniku kindlaksmääramine vara võõrandamise korral – Abisaaja ettevõtja, kelle on ametliku uurimismenetluse käigus üle võtnud teine äriühing – Tagasinõudmise kohustuse laiendamine ülevõtvale äriühingule majandusliku järjepidevuse korral – Majandusliku järjepidevuse esinemise hindamine – Kriteeriumid – Abi saanud ettevõtja ülevõtmine turuhinnast madalama hinnaga – Hindamine

   (ELTL artikli 108 lõige 2)

   (vt punktid 84–115)

8. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Võlgniku kindlaksmääramine vara võõrandamise korral – Abisaaja ettevõtja, kelle on ametliku uurimismenetluse käigus üle võtnud teine äriühing – Tagasinõudmise kohustuse laiendamine ülevõtvale äriühingule majandusliku järjepidevuse korral – Majandusliku järjepidevuse esinemise hindamine – Kriteeriumid – Abisaaja ettevõtja ülevõtmise tehingu ulatus ja ajakava – Hindamine

   (ELTL artikli 108 lõige 2)

   (vt punktid 116–125)

9. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Võlgniku kindlaksmääramine vara võõrandamise korral – Abisaaja ettevõtja, kelle on ametliku uurimismenetluse käigus üle võtnud teine äriühing – Tagasinõudmise kohustuse laiendamine ülevõtvale äriühingule majandusliku järjepidevuse korral – Majandusliku järjepidevuse esinemise hindamine – Kriteeriumid – Abisaaja ettevõtja ülevõtmise tehingu majanduslik loogika – Hindamine

   (ELTL artikli 108 lõige 2)

   (vt punktid 126–130)

10. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused – Administratsiooni antavad konkreetsed tagatised – Puudumine

    (vt punktid 150–152)

11. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Endise olukorra taastamine – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

    (ELTL artikkel 108)

    (vt punktid 154–158)

Kokkuvõte

Äriühing Helsingin Bussiliikenne (edaspidi „endine HelB“), mis kuulus täielikult Helsingi (Soome) linnale, käitas bussiliine Helsingi piirkonnas ning osutas tšarterveo- ja bussirenditeenuseid. Detsembris 2015 müüs Helsingi linn endise HelB äriühingule Viikin Linja Oy. Vastavalt müügilepingu sätetele nimetati viimane ümber Helsingin Bussiliikenne Oy-ks (edaspidi „hageja“).

Komisjon algatas pärast kaebuse saamist ametliku uurimismenetluse, mis puudutas mitut varustuse ostmiseks antud laenu ja allutatud laenu, mida Helsingi linn andis endisele HelB-le ja selle eelkäijale HKL-Bussiliikennele aastatel 2002–2012 (edaspidi „vaidlusalused meetmed“). Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas10. aprillil 2015 ( 1 ) ja selles paluti huvitatud isikutel esitada oma märkused ühe kuu jooksul alates otsuse avaldamisest. Komisjon, kellele teatati 2015. aasta juunis endise HelB peatsest võõrandamisest hagejale, ei saanud viimaselt ühtegi märkust.

Komisjon tuvastas 28. juuni 2019. aasta otsuses (edaspidi „vaidlustatud otsus“) ( 2 ), et vaidlusalused meetmed kujutavad endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi, mida Soome Vabariik on kohustatud abisaajalt tagasi nõudma. Tuginedes endise HelB ja hageja vahelisele majanduslikule järjepidevusele, laiendas komisjon ebaseadusliku abi tagasimaksmise kohustust viimasele.

Hageja esitas nimetatud otsuse tühistamiseks hagi, mille Üldkohtu kuues koda laiendatud koosseisus jättis rahuldamata. Üldkohus käsitles oma otsuses esimest korda ELTL artikli 108 lõikes 2 sätestatud ametliku uurimismenetluse raames komisjoni menetluslikke kohustusi ettevõtja ees, kes jätkab riigiabi algse saaja majandustegevust ja kes on majandusliku järjepidevuse kriteeriumi kohaldamise tõttu kohustatud abi tagasi maksma.

Üldkohtu hinnang

Oma hagi põhjendamiseks heitis hageja komisjonile eelkõige ette, et viimane ei andnud talle võimalust olla enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ära kuulatud. Tema sõnul oli komisjon kohustatud pärast endise HelB võõrandamist parandama või täiendama ametliku uurimismenetluse algatamise otsust või vähemalt andma talle võimaluse esitada oma märkusi.

Üldkohus tuletas alustuseks meelde, et ELTL artikli 108 lõike 2 ja määruse 2015/1589 ( 3 ) artikli 6 lõike 1 kohaselt peab komisjon juhul, kui ta otsustab algatada abikava käsitleva ametliku uurimismenetluse, andma huvitatud pooltele võimaluse esitada oma märkused. See kohustus tekitab pooltele õiguse olla kaasatud komisjoni haldusmenetlusse ulatuses, mis vastab konkreetse juhtumi asjaoludele. Kuigi see kohustus tagab neile õiguse olla ära kuulatud, ei tekita see siiski huvitatud pooltele kaitseõigusi.

Seejärel märkis Üldkohus hageja väite kohta, mille kohaselt oleks komisjon pidanud parandama ja laiendama ametliku uurimismenetluse algatamise otsust selleks, et tal oleks pärast endise HelB ülevõtmist võimalik tulemuslikult esitada oma märkusi, et komisjonil on kohustus parandada oma otsust üksnes juhul, kui menetluse algatamise otsuse ja lõpliku otsuse vahel esineb lahknevusi eelkõige asjaolude või nende asjaolude õigusliku kvalifikatsiooni osas, mis on kõnealuste meetmete uurimisel määrava tähtsusega.

Ent kuna komisjon uuris abi üksnes endise HelB puhul, keda on ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses sõnaselgelt kirjeldatud kui vaidlusalustest meetmetest kasusaajat, ei muutnud ta oma analüüsi abisaaja, abi esinemise või selle siseturuga kokkusobivuse osas. Asjaolu, et vaidlustatud otsuses laiendati ebaseadusliku abi tagasinõudmise kohustust hagejale majandusliku järjepidevuse kriteeriumi alusel, ei saa antud kontekstis samastada kõnealuse abi saaja muutmisega ega menetluse eseme laiendamisega.

Seevastu nõustus Üldkohus hageja väitega, mille kohaselt komisjon ei kaasanud teda piisavalt ametlikku uurimismenetlusse. Nimelt, kuna komisjon, keda teavitati müügiprotsessist alates 2015. aasta juunikuust, oli otsustanud uurida endise HelB ja hageja vahelise majandusliku järjepidevuse küsimust, oleks ta pidanud sellesse menetlusse kaasama ka hageja kui vaidlusalustest meetmetest tegeliku kasusaaja. Kuna komisjon ei andnud hagejale võimalust esitada oma märkusi majandusliku järjepidevuse kohta, eiras ta ELTL artikli 108 lõikega 2 hagejale tagatud menetlusõigust.

Üldkohus rõhutas selle kohta siiski, et hageja menetlusõiguse, mis seisneb ametlikku uurimismenetlusse kaasatuses, eiramine ei kujuta endast mitte olulise vorminõude rikkumist, vaid menetlusnormi rikkumist, mis võib otsuse täieliku või osalise tühistamise kaasa tuua ainult siis, kui on tuvastatud, et sellise rikkumise puudumisel oleks vaidlustatud otsus võinud olla teistsuguse sisuga. Hageja aga ei tõendanud, et kui tal oleks olnud võimalik menetlusse kaasatuna esitada oma märkusi, mida ta soovis esitada majandusliku järjepidevuse kohta, siis oleks need võinud komisjoni sellekohast hinnangut muuta. Üldkohus lükkas seetõttu tagasi tema etteheite menetlusõiguste rikkumise kohta.

( 1 ) 16. jaanuari 2015. aasta otsus C(2015) 80 (final) riigiabi SA.33846 (2015/C) (ex 2014/NN) (ex 2011/CP) – Soome – Helsingin Bussiliikenne Oy (ELT 2015, C 116, lk 22).

( 2 ) Komisjoni 28. juuni 2019. aasta otsus (EL) 2020/1814 riigiabi SA.33846 – (2015/C) (ex 2014/NN) (ex 2011/CP) kohta, mida Soome andis äriühingule Helsingin Bussiliikenne Oy (ELT 2020, L 404, lk 10).

( 3 ) Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9).