Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32021R2115

    ÜPP strateegiakavade rahaline toetamine ja reeglid

    ÜPP strateegiakavade rahaline toetamine ja reeglid

     

    KOKKUVÕTE:

    määrus (EL) 2021/2115 – liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid

    MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

    Sellega sätestatakse aastateks 2023–2027 uus Euroopa Liidu (EL) ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), mille eesmärk on olla õiglasem, keskkonnahoidlikum ja tulemuspõhisem. Sellega püütakse tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas ja suurendada konkurentsivõimet põllumajandus- ja toiduainesektoris. Uue ÜPP eesmärk on

    • suurendada põllumajanduse panust ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele;
    • pakkuda väiksematele põllumajandustootjatele paremini suunatud toetust ning
    • võimaldada suuremat paindlikkust ELi liikmesriikidele meetmete kohalikele oludele kohandamisel.

    40 % ÜPP eelarvest peab olema kliimaga seotud ja toetama üldist kohustust eraldada 10 % ELi eelarvest elurikkuse eesmärkide täitmiseks ELi mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 lõpuks.

    PÕHIPUNKTID

    Määrust kohaldatakse ELi abi suhtes, mida rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) liikmesriikide taotluste kohaselt ning mille Euroopa Komisjon on heaks kiitnud ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027.

    • EAGFist rahastatakse põllumajandustootjate sissetulekutoetuste kavasid ja turutoetusmeetmeid (meetmeid, mis toetavad ja stabiliseerivad põllumajandusturge).
    • EAFRD on ÜPP panus ELi maaelu arenguga seotud sekkumiste toetustesse. Sellest rahastatakse meetmeid, mille eesmärk on
      • suurendada põllumajanduse konkurentsivõimet;
      • edendada ressursside säästvat majandamist ja kliimameetmeid ning
      • saavutada maapiirkondades tasakaalustatud territoriaalne areng.
    • Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kohased eraldised on järgmised:
      • EAGF – 291,1 miljardit eurot;
      • EAFRD – 95,5 miljardit eurot.

    Õiglasem ja keskkonnahoidlikum ÜPP

    EAGFi ja EAFRD toetus peab aitama täita järgmisi erieesmärke:

    • toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu ELis, et suurendada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus;
    • suurendada põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele;
    • parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas;
    • aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ning süsiniku sidumise ja säilitamise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat;
    • edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk;
    • aidata kaasa elurikkuse vähenemise peatamisele ja selle ümberpööramisele, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke;
    • muuta valdkond põllumajandustootjate uute põlvkonna jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku ettevõtluse arengut maapiirkondades;
    • edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust (sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses), sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust;
    • parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudmistele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub kvaliteetne, ohutu ja toitev toit, mis on toodetud kestlikul viisil, toidu raiskamise vähendamine, samuti loomade heaolu parandamine ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemine;
    • ajakohastada põllumajandust ja maapiirkondi laialdasema teadmiste jagamise, innovatsiooni ja digitaliseerimise abil, võimaldades põllumajandustootjatele paremat juurdepääsu teadusuuringutele ja koolitusele;
    • vähendada halduskoormust ja lihtsustada ÜPP rakendamist.

    ÜPP strateegiakavad

    Et aidata põllumajandustootjatel ja teistel toetusesaajatel saada toetust EAGFist ja EAFRDst, peavad liikmesriigid töötama siseriiklikul tasandil välja ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis sisaldab mitmesuguseid sihipäraseid meetmeid liikmesriikide erivajaduste rahuldamiseks ning on võimeline aitama kaasa ELi tasandi eesmärkide, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe täitmisele.

    Pärast kavade esitamist peab komisjon need heaks kiitma enne nende rakendamist alates 1. jaanuarist 2023.

    Komisjon hindab, kas kavad aitavad täita ja on kooskõlas kliimat ja keskkonda käsitlevate ELi õigusaktide ja kohustustega, sealhulgas strateegiaga „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiaga. Liikmesriigid peavad oma kavasid ajakohastama, kui tehakse muudatusi kliima- ja keskkonnaalastes õigusaktides.

    Nendes kavades peavad liikmesriigid muu hulgas tegema järgmist.

    • Tuleb hinnata põllumajandustootjate sissetulekute vajadusi ning koostada ümberjaotamise strateegia nende vajaduste rahuldamiseks. Nad võivad mobiliseerida erinevaid eeskirju ja meetmeid, nagu spetsiaalne abikava väikepõllumajandustootjatele, ümberjaotav sissetulekutoetus või toetuste piiramine ja järkjärguline vähendamine.
    • Tuleb hinnata, kuidas nad saavad suurendada naiste osalemist põllumajanduses, tegeleda sellega kaasnevate probleemidega ja vajaduse korral kaasata meetmeid.
    • Kavadesse tuleb lisada tingimuslikkuse süsteem, mille kohaselt otsetoetusi või maaelu arengu meetmetega seotud toetusi saavatele põllumajandustootjatele ja teistele toetusesaajatele kohaldatakse halduskaristusi, kui nad ei täida liidu õiguses sätestatud kohustuslikke majandamisnõudeid või heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) standardeid, mis on kehtestatud strateegiakavades, järgmistes valdkondades:
      • kliima ja keskkond, sealhulgas vesi, muld ja ökosüsteemide elurikkus;
      • rahva- ja taimetervis;
      • loomade heaolu.
    • Tuleb näidata, et 1. jaanuariks 2025 kohaldatakse põllumajandustootjatele ja teistele otsetoetuste saajatele halduskaristust, kui nad ei paku ELi õigusaktidele vastavaid õiglaseid töötingimusi.

    Komisjon toetab liikmesriike nende strateegiakavade väljatöötamisel, et

    • nad kasutaksid täiel määral ära uut ÜPPd ja selle vahendeid, et toetada oma põllumajandustootjaid üleminekul toiduainesüsteemide suuremale jätkusuutlikkusele;
    • iga kava sisaldaks sekkumisstrateegiat, milles selgitatakse, kuidas iga liikmesriik kasutab ÜPP vahendeid ÜPP eesmärkide täitmiseks, pidades kinni rohelise kokkuleppe püüdlustest.

    Sekumise viisid EAGFi otsetoetustega

    Määruses on üksikasjalikud eeskirjad järgmiste kohta.

    • Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused
      • Baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks aastatoetuse vormis toetusõigusliku hektari kohta, mille aktiivne põllumajandustootja on deklareerinud. Kui liikmesriik otsustab anda toetust väikepõllumajandustootjatele, võib ta seda teha kindlasummalise või hektaripõhise toetuse teel. Iga-aastased toetused väikepõllumajandustootjaile ei tohi ületada 1 250 eurot.
      • Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks – vähemalt 10 % otsetoetustest tuleb eraldada ümberjaotatava sissetulekutoetuse vahendile, et paremini käsitleda väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate sissetulekuvajadusi. Liikmesriigid võivad teha erandeid, kui nad suudavad tõendada, et nende vajadused on väiksemad või nad mobiliseerivad selliste sissetulekuvajaduste rahuldamiseks muid meetmeid.
      • Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele, mida antakse maksimaalselt kuni viis aastat. Toetus võib olla eraldatud iga-aastase tootmiskohustusega sidumata toetusena rahastamiskõlbliku hektari kohta või kindlasummalise toetusena noore põllumajandustootja kohta. Liikmesriigid peavad eraldama noortele põllumajandustootjatele vähemalt 3 % oma otsetoetuste eelarvest sissetuleku- või investeerimistoetuse või alustamistoetusena.
      • Keskkonnakavad põllumajandustootjatele, kes kohustuvad järgima kliimat, keskkonda ja loomade heaolu säästvaid põllumajandustavasid ning võitlema antimikroobikumiresistentsuse vastu. Vähemalt 25 % otsetoetuste eelarvest eraldatakse keskkonnakavadele.
    • Tootmiskohustusega seotud otsetoetused
      • Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetused hektari või looma kohta antavate iga-aastaste toetustena teatud sotsiaal-majandusliku või keskkonnaalase tähtsusega sektorites või põllumajandusliikides.
      • Puuvilla eritoetus Bulgaarias, Kreekas, Portugalis ja Hispaanias.

    Sekkumised teatavatesse turusektoritesse

    Määruses on üksikasjalikud eeskirjad sekkumiste liikide kohta järgmistesse sektoritesse:

    • puu- ja köögivili;
    • mesindustooted;
    • vein;
    • humalad;
    • oliiviõli ja lauaoliivid;
    • muud määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud sektorid ja käesoleva määruse (EL) 2021/2115 VI lisas loetletud sektorid.

    Määruses sätestatakse eesmärgid iga sektori kohta ja loetletakse kõlblikud sekkumisviisid. Olenevalt sektorist võib toetust anda järgmistes vormides:

    • toetusesaajal tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine;
    • ühikuhinnad;
    • kindlasummalised maksed;
    • ühtse määra alusel rahastamine.

    Maaelu arengu edendamisse sekkumise viisid EAFRD raames

    Määruses on üksikasjalikud eeskirjad järgmistega seotud maksete või toetuste kohta:

    • keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused;
    • looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevad piirangud;
    • teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid;
    • investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse;
    • noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse ning maapiirkondades ettevõtlusega alustamine;
    • riskijuhtimisvahendid;
    • koostöö (sealhulgas Euroopa innovatsioonipartnerlus ja LEADER);
    • teadmiste vahetamine ja teabevahetus.

    Vähemalt 35 % EAFRD toetusest ÜPP strateegiakavale tuleb suunata meetmetele, millega toetatakse keskkonna ja kliimaga seotud erieesmärke, sealhulgas loomade heaolu.

    Kohaliku arengu edendamiseks tuleb vähemalt 5 % EAFRD-st eraldada programmile LEADER.

    Tulemuslikkus, seire ja hindamine

    Määrusega kehtestatakse ühised näitajad uue tulemus-, seire- ja hindamisraamistiku osana. Näitajaid jälgitakse iga-aastaste tulemusaruannete ja iga kahe aasta tagant toimuva ÜPP strateegiakavade tulemuslikkuse hindamise kaudu, et hinnata liikmesriikide edusamme nende ja ÜPP eesmärkide saavutamisel.

    Rahaline reserv

    Määrus sisaldab rahalist reservi kriisisekkumiste jaoks vähemalt 450 miljoni euro suuruses summas aastas.

    Täiendavad õigusaktid

    • Delegeeritud õigusaktiga, määrusega (EL) 2022/126, täiendatakse määrust (EL) 2021/2115 lisanõuetega, mida kohaldatakse liikmesriikide poolt oma ÜPP strateegiakavades kindlaks määratud teatavat liiki sekkumiste suhtes. See sisaldab ka eeskirju HPK 1. standardi (vooluveekogude äärde puhverribade rajamine) suhtarvu kohta.
    • Delegeeritud määrusega (EL) 2022/648 muudetakse XI lisa seoses ELi toetusega maaelu arenguga seotud sekkumise liikide puhul 2023. majandusaastal.
    • Rakendusaktis, rakendusmääruses (EL) 2022/1317, on ette nähtud erandid seoses HPK 7. (külvikord põllumaal, v.a vees kasvavad põllumajanduskultuurid) ja 8. (tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide all asuva põllumajandusmaa minimaalne osakaal) standardi kohaldamisega 2023. taotlusaastal.

    Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

    Määrusega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 maaelu arengu kohta ja (EL) nr 1307/2013 otsetoetuste kohta põllumajandustootjatele.

    MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

    Määrust kohaldatakse alates 7. detsembrist 2021. ÜPP strateegiakavu kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

    TAUST

    Lisateave

    PÕHIDOKUMENT

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1–186)

    Määruse (EL) 2021/2115 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

    SEONDUVAD DOKUMENDID

    Komisjoni 6. septembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1475, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade hindamise ning seireks ja hindamiseks teabe esitamise kohta (ELT L 232, 7.9.2022, lk 8–36)

    Komisjoni 27. juuli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1317, millega nähakse 2023. taotlusaastal ette erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2115 seoses maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 7. ja 8. standardi (HPK standardid) kohaldamisega (ELT L 199, 28.7.2022, lk 1–4)

    Komisjoni 21. detsembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.1.2022, lk 197–205)

    Komisjoni 7. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52–94)

    Komisjoni 21. detsembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/2289, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade sisu esitamise ja turvalise teabevahetuse elektroonilise süsteemi kohta (ELT L 458, 22.12.2021, lk 463–485)

    Vt konsolideeritud versioon.

    Komisjoni 21. detsembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/2290, millega kehtestatakse eeskirjad meetodite kohta, mille abil arvutatakse ühised väljund- ja tulemusnäitajad, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013) I lisas (ELT L 458, 22.12.2021, lk 486–493)

    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks (COM(2020) 381 final, 20.5.2020)

    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 – Toome looduse oma ellu tagasi (COM(2020) 380 final, 20.5.2020)

    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final, 11.12.2019)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854)

    Vt konsolideeritud versioon.

    Viimati muudetud: 01.01.2023

    Üles