52008PC0180

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 9.4.2008

KOM(2008) 180 lõplik

2008/0070 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS

Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta [SEK(2008) 442 SEK(2008) 443]

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Elanike teadmiste, oskuste ja pädevuste pidev uuendamine on ELi konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamisel otsustava tähtsusega ning kutseharidusel ja -koolitusel on selles väga oluline roll. Riiklike süsteemide keerukus ning koostöö puudumine erinevate koolituse pakkujate ja koolitusega tegelevate ametiasutuste vahel nõrgendab kutsehariduse ja -koolituse mõju. Need takistused raskendavad inimeste juurdepääsu haridusele ja koolitusele ning erinevates õppesüsteemides saavutatud õpitulemuste ühendamist ja kogumist. See muudab Euroopa kutsehariduse ja -koolituse süsteemis ja tööturul liikumise ning piirideta elukestvas õppes osalemise inimeste jaoks raskeks.

2000. aastal Lissabonis otsustas Euroopa Ülemkogu, et kvalifikatsioonide suurem läbipaistvus ja elukestev õpe peaksid olema kaks põhilist eesmärki, mille poole püüelda, et kohandada Euroopa haridus- ja koolitussüsteeme nii teadmistepõhise ühiskonna nõuetega kui ka vajadusega suurendada tööhõivet ja parandada selle kvaliteeti.

Nõukogu 2002. aasta resolutsiooniga Euroopa täiustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja koolituse valdkonnas (Kopenhaageni protsess) rõhutati, et kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide ülekandmise süsteem on üks ühistest meetmetest, mida on vaja, et soodustada erinevates riikides omandatud ja erineva tasemega kutseoskuste ja/või kvalifikatsioonide läbipaistvust, võrreldavust, ülekantavust ja tunnustamist.

2004. aasta Maastrichti kommünikees leppisid kutsehariduse ja -koolituse eest vastutavad ministrid, komisjon ja Euroopa sotsiaalpartnerid kokku, et esmajoones tuleb välja töötada ja rakendada ECVET. Sama rühm kinnitas seda veel kord 2006. aasta Helsingi kommünikees, milles kutsutakse üles täiustama ühiseid üleeuroopalisi vahendeid, täpsemalt ECVETi[1].

Käesolev ECVETi käsitlev ettepanek lähtub eespool kirjeldatud poliitilisest mandaadist.

Üldine taust

Üks peamisi asjaolusid, mis vähendab huvi esmase ja täiendkutsehariduse ja -koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse vastu, on muus riigis saadud õpitulemuste määratlemise, valideerimise ja tunnustamise keerukus. Lisaks tegeletakse paljudes maades üha enam elukestva õppega, mis toimub erinevates õppevormides: formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppena.

Seetõttu on vaja anda inimestele võimalus jätkata õpinguid, kasutades saavutatud õpitulemusi ühest õpikeskkonnast ja ühest riigist teise liikudes.

Üks kõige suuremaid probleeme, mis tuleb lahendada, on Euroopa haridus-, kutseharidus- ja kvalifikatsioonisüsteemide mitmekesisus ja isegi killustatus. Tegemist on väga paljude kvalifikatsioonide ning erinevate pädevate asutuste ja osalistega. Nende ülesannete hulka võib kuuluda kvalifikatsioonide määratlemine, õpingute hindamis- ja valideerimismeetodite kindlaksmääramine, koolituse eesmärkide püstitamine, õpitulemuste sisu kindlaksmääramine, koolituskavade rakendamine. Kaasatud võib olla väga lai teenusepakkujate ring: ministeeriumid, ametiasutused, kutsealade esindajad, ettevõtted, sotsiaalpartnerid, kutsekojad, valitsusvälised organisatsioonid jne. Mõnel juhul võib riigiasutus akrediteerida või volitada koolitajaid või teisi asjaosalisi korraldama kvalifikatsioonide või ainepunktide väljaandmist jne. Teistel juhtudel pannakse see kohustus piirkondlikele asutustele või koolituse pakkujatele.

Riikidel on oma raamistikud kvalifikatsioonide määratlemiseks või liigitamiseks. Kõnealused raamistikud võivad olla kavandatud hariduse või koolituse tsükliliseks korralduseks või mitte. Lisaks võib sõltuvalt süsteemist kvalifikatsiooni omistada kas üksnes pärast üht kindlat liiki formaalse koolitusprogrammi läbimist või pärast mitme erinevat liiki õppeprotsessi läbimist.

Mõnes süsteemis omistatakse kvalifikatsioon õpitulemuste liitmisel, mida arvestatakse ainepunktides (Ühendkuningriik, Soome, Rootsi…), mõnes mitte (Prantsusmaa, Hispaania…). Mõnikord on ainepunktide süsteem laiema kvalifikatsioonisüsteemi osa (Šoti ja Walesi ainepunktide ja kvalifikatsiooniraamistik) või on see loodud konkreetsete kutsete jaoks (Itaalias kasutatav IFTS süsteem). Pealegi kasutatakse õpitulemusi ja ainepunkte sõltuvalt riigist väga erinevalt ja mõningates riikides kasutatakse õpitulemuste eest punktide andmiseks üheaegselt erinevaid süsteeme.

Eespool kirjeldatud mitmekesisust arvesse võttes on vaja ühiseid tavasid ja tehnilisi põhimõtted, et tagada vastastikune usaldus ning võimaldada inimeste riikidevahelise liikuvuse korral õpitulemusi üle kanda ja tunnustada.

Ettepaneku valdkonnas Euroopa tasandil kehtivad õigusnormid

Käesolev ECVETi käsitlev ettepanek kuulub ühte ritta mitmete Euroopa algatustega, sh Euroopa kõrghariduse ainepunktide ülekande süsteem ( European Credit Transfer and Accumulation System – ECTS), Europass,[2] liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta ( European Quality Charter for Mobility – EQCM), Euroopa mitteformaalse ja informaalse õppe määratlemise ja valideerimise põhimõtted ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistik elukestva õppe valdkonnas ( European Qualification Framework for lifelong learning – EQF)[3]:

- Kõrghariduse valdkonnas edendati ECTSi kasutuselevõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuli 2001. aasta soovitusega õpilaste, koolitust saavate isikute, vabatahtlike, õpetajate ja koolitajate liikuvuse kohta ühenduse piires[4]. ECVET peaks olema ECTSiga kooskõlas, et luua sild kutse- ja kõrghariduse vahel.

- Europass loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsusega nr 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta.

- Mitteformaalse ja informaalse õppe määratlemist ja valideerimist käsitlevad Euroopa põhimõtted lepiti kokku nõukogu järelduste vormis 2004. aastal[5]. ECVETi rakendamisel võetakse kõnealuseid põhimõtteid arvesse.

- EQCM võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitustega hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires (Liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta)[6]. Selle lisa 8. punktis on öeldud, et kui kõne all on üksikisikute liikumine, „tuleks [üksikisikutele] pakkuda abi, et vastavalt vajadusele hõlbustada õpitulemuste tunnustamist ja sertifitseerimist”. ECVETi eesmärk on üksikisikute liikuvuse toetamine kooskõlas eespool nimetatud soovitusega.

- EQF loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008. aasta soovitusega Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) kohta[7] kui vahend, mille abil võrrelda riiklike kvalifikatsioonisüsteemide kvalifikatsioonitasemeid ja rahvusvaheliste valdkonnaorganisatsioonide poolt välja töötatud kvalifikatsioonitasemeid. ECVET toetub EQFiga samadele ideedele ja põhimõtetele ning täiendab neid. ECVET kasutab tegelikult EQFi kvalifikatsioonide võrdlustasemena.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Reguleeritud kutsealade valdkonnas on kvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine tagatud 7. septembri 2005. aasta direktiiviga 2005/36/EÜ[8] ning kõnealuses valdkonnas ECVETi ei kohaldata, sest ECVET ei ole vahend, mis tagaks migrantidele õiguse nõuda ühes liikmesriigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamist, et töötada reguleeritud kutsealal muus liikmesriigis. Sellisel juhul seab õiguslikke kohustusi liikmesriikide ametiasutustele ainult kõnealune direktiiv.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

Konsulteerimine ekspertidega

Cedefopi 2005. aasta aruanne „Euroopa lähenemisviisid ainepunktide (ülekandmise) süsteemidele kutsehariduses – kehtivate ainepunkti-süsteemide kasutamine Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide ülekandmise süsteemis (ECVET)” toetub suures osas asjaomastele rahvusvahelistele kogemustele ja ainepunktidega seotud tavadele. 2005. aastal rahastas komisjon kahte uuringut, mis käsitlesid ECVETi kohaldamist esmase kutsehariduse ja -koolitusega seotud liikuvuse puhul Euroopas[9]. Nendes kahes uuringus jõuti järeldusele, et sidusrühmad, kellega ühendust võeti ja keda küsitleti, suhtuvad ECVETi põhimõtetesse positiivselt. ECVETi peetakse ka peamiseks vahendiks, mille abil täiustada kutseharidussüsteeme, et viia need paremini kooskõlla üksikisikute vajaduste ja tööturu nõudmistega. Uuringutes rõhutatakse siiski, et ECVETi ei tohiks juurutada ega kasutada enne, kui see on kohandatud kultuuriliselt ja tehniliselt riikide, piirkondade ja sektorite eripäradele vastavaks. Uuringud kinnitavad, et ECVETi saab kohaldada olemasolevat esmast kutseharidussüsteemi ning sertifitseerimise ja kvalifikatsioonide omistamise aluspõhimõtteid kahtluse alla seadmata.

Lisaks on komisjon teinud kasulikke järeldusi varem Leonardo da Vinci programmi raames rahastatud projektide tulemustest, mille kohaselt on õpitulemuste ühikutena mõõtmisel põhinev lähenemisviis sobiv lahendus ühest õpikeskkonnast teise liikuvate üksikisikute õpitulemuste ülekandmise ja kogumise probleemile.

Konsulteerimine huvitatud isikutega (2006–2007)

2006. aasta novembrist kuni 2007. aasta märtsini viis Euroopa Komisjon läbi üleeuroopalise nõupidamise, mis käsitles komisjoni talituste töödokumendil „Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET) – õpitulemuste ülekandmine, kogumine ja tunnustamine Euroopas” (SEK(2006) 1431) põhinevat ECVETi projekti. Kõnealune dokument põhines 2003. aastal loodud ning hariduse ja koolituse peamiste valdkondade (üld-, täiskasvanu-, kutse- ja kõrgharidus) ning riigiasutuste, sektorite, sotsiaalpartnerite ja Cedefopi esindajatest koosneva ekspertide rühma tööl.

Nõupidamise käigus esitleti ja arutati ECVETi projekti mitmetel kohtumistel, mille korraldajateks olid riiklikud asutused, sotsiaalpartnerid, sektorite esindajad ja muud huvitatud isikud. Samal ajal toimus Internetis avalik arutelu. Nõupidamise tulemusi[10] arutati 2007. aasta juunis Münchenis toimunud konverentsil.

Nõupidamine kinnitas, et ECVETil on lai toetajaskond. Enamik vastajaid nõustus, et Euroopa ühtne ainepunktide süsteem on kutsehariduses vajalik. Toetuse tingimuseks seati siiski rida eeldusi ja soovitusi, mida on käesolevas ettepanekus arvesse võetud.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Asjaomased teadus- ja erialavaldkonnad

Pärast konsulteerimist loodi 2007. aastal eksperdirühm, et leppida kokku uutes tehnilistes tingimustes ning peamistes mõistetes, millele toetub käesolev soovitus. Kaasa aitasid ka Cedefop ja Euroopa Koolitusfond, kes tegid komisjoni, välisekspertide ja eksperdirühmaga tihedat koostööd.

Saadud ja kasutatud nõuannete kokkuvõte

Vt eespool.

Eksperdiarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid

Eksperdirühma koostatud tehnilised tingimused moodustasid osa dokumendist, mis esitati kutsehariduse nõuandekomiteele, kes esitas 13. detsembri 2007. aasta kohtumisel ettepaneku peamiste osade kohta positiivse arvamuse.

Mõju hindamine

Mõju hindamisel tuuakse välja, millist lisaväärtust annaks ECVET elukestva õppe toetamisele ja kuidas see vähendaks liikuvust takistavaid asjaolusid kogu Euroopas. Kirjeldatakse erinevaid võimalusi, mida komisjon kaalus, et leida kõnealustele probleemidele lahendusi ja tagada ECVETi kasutuselevõtmine.

Kui Euroopa Liit mingeid meetmeid ei võta, jätkub praegune ebarahuldav olukord, ning eespool nimetatud õpitulemuste ülekandmise ja tunnustamise takistusi arvesse võttes on see paljudele sidusrühmadele vastuvõetamatu; lisaks tähendaks see komisjonile antud selge ülesande täitmata jätmist.

Komisjoni teatise vastuvõtmisse ei oleks kaasatud liikmesriigid ega Euroopa Parlament ning seetõttu ei tekiks vajalikku poliitilist kohustuste, et luua toimiv Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem ning seda rakendada.

Ka vastavalt asutamislepingu artiklile 150 vastu võetud komisjoni soovituse mõju ei oleks tugevam, sest ka selle ametlikku vastuvõtmisesse ei oleks kaasatud ei liikmesriigid ega Euroopa Parlament, ning seega ei tuleneks sellest ikkagi poliitilist kohustust, mida on vaja ECVETi tõhusaks rakendamiseks.

Vastavalt asutamislepingu artiklitele 149 ja 150 vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus kehtestaks põhimõtted ja kohustused liikmesriikidele, kes seovad oma riikliku süsteemi ECVETiga. Suurem osa sidusrühmadest (liikmesriigid, sotsiaalpartnerid, sektorid ja muud huvitatud isikud) on aga seisukohal, et ECVET peaks olema vabatahtlik.

Vastavalt asutamislepingu artiklitele 149 ja 150 vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituse kohaselt võtaksid liikmesriigid endale vabatahtliku ülesande kasutada ECVETi abivahendina, mis tagab erinevates õpikkeskkondades ja erinevates riikides saavutatud õpitulemuste läbipaistvuse, võrreldavuse, ülekandmise ja kogumise, et luua piirideta elukestva õppe keskkond. Komisjoni arvates on kõnealune valik sobivaim. See vastab kõige enam liikmesriikide ja sidusrühmade ootustele ning on parimaks aluseks toimiva ECVETi edukale rakendamisele ning tõelise lisaväärtuse saavutamisele, mida Euroopa mõõde võib anda.

Komisjoni mõju hindamise aruanne on kättesaadav komisjoni koduleheküljel.

3. Ettepaneku õiguslik külg

Kavandatud meetme kirjeldus

Kavandatud soovituse kohaselt võtaksid liikmesriigid endale vabatahtlikult ülesande kasutada ECVETi. Sellega võetakse ECVET kasutusele metoodilise raamistikuna, mida saab kasutada kvalifikatsiooni kirjeldamiseks õpitulemuste ühikutena ja ühikutega seotud ainepunktidena, et tulemusi saaks üle kanda ja koguda. ECVET põhineb õpitulemuste ühtsetel ja arusaadavatel ühikutel, mitte kvalifikatsioonide killustamisel. ECVETi eesmärk ei ole kvalifikatsioonide ja kutseharidussüsteemide ühtlustamine, ECVETi kasutamiseks ei ole selline ühtlustamine vajalik; ECVETi eesmärk on võrreldavuse ja ühilduvuse suurendamine. Kavandatud soovitus sisaldab kahte lisa, milles esitatakse ECVETi sõnastik ja kirjeldatakse ECVETi põhiomadusi.

Liikmesriikidel soovitatakse rakendada ECVET 2012. aastaks. Samuti soovitatakse liikmesriikidel luua partnerlussuhteid ja võrgustikke vastavalt sobivusele kas Euroopa, riikide, piirkondade, kohalikul ja sektorite tasandil ning propageerida ja kohaldada kvaliteedi tagamise põhimõtteid ECVETi rakendamisel kutsehariduse ja –koolituse valdkonnas. Liikmesriigid peaksid tagama sidusrühmadele ja üksikisikutele juurdepääsu ECVETi käsitlevale teabele ja juhenditele ning tagama, et kõik pädevate asutuste välja antud asjaomased kutsetunnistused ja nendega seotud Europassi dokumendid sisaldavad selget teavet ECVETi kasutamise kohta. Liikmesriikidel soovitatakse tagada toimivate kooskõlastus-, seire- ja kontrollimehhanismide olemasolu, milles on arvesse võetud kehtivaid õigusakte, et tagada riigisiseste ja riikidevaheliste algatuste kooskõla. Riiklik kontroll toetab Euroopa tasandi kontrolli, mille korraldab komisjon.

Käesoleva ettepanekuga kutsutakse komisjoni üles toetama liikmesriike eespool kirjeldatud ülesannete täitmisel, ECVETi kasutusjuhendite koostamisel ja abivahendite loomisel, ECVETi kasutajate pilootrühmade moodustamisel ja üleeuroopalise ECVET-võrgustiku väljaarendamisel, et tagada kvaliteetne ja järjekindel koostöö ECVETi rakendamisel. Lisaks jälgib komisjon, milliseid meetmeid soovituse alusel võetakse, pidades silmas soovituse võimalikku läbivaatamist neli aastat pärast selle vastuvõtmist.

Õiguslik alus

Asutamislepingu artiklid 149 ja 150.

Subsidiaarsuse põhimõte

Ühenduse meede on ettepaneku eesmärkide saavutamiseks sobivam järgmistel põhjustel:

- Ettepanekus sätestatakse ühised vahendid, ühine terminoloogia, ühised võrdlusalused ja lähenemisviisid ning tavad asjaomaste sidusrühmade koostööks. Kõnealuseid funktsioone ei saa tagada riigi tasandil võetud meetmetega.

- Probleemid, mis on seotud kutsehariduse õpitulemuste usaldatavuse, läbipaistvuse, kontrollimise ja ülekandmisega Euroopa tasandil, on kõikides liikmesriikides sarnased ning neid ei saa lahendada ainult riigi või sektori tasandil.

- Kui kõigi 27 liikmesriigi sidusrühmad peaksid kavandatud ettepanekuga hõlmatud valdkondi käsitlevate kahepoolsete kokkulepete üle pidama läbirääkimisi kõikide teiste kutseharidusega seotud sidusrühmadega eraldi ja kooskõlastamatult, kasutades konkreetseid termineid, mõisteid, põhimõtteid ja eeskirju, oleks Euroopa tasandil tulemuseks ülikeerukas ja läbipaistmatu süsteem.

Proportsionaalsuse põhimõte

Käesolev ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest sellega ei asendata riiklikke kvalifitseerimissüsteeme ja/või kvalifikatsioone, ei ühtlustata kutseharidus- ja kvalifikatsioonisüsteeme ning jäetakse soovituse rakendamise üle otsustamine liikmesriikidele. Kasutatakse olemasolevaid aruandlussüsteeme, hoides sellega halduskoormuse võimalikult madalal tasemel.

Õigusakti valik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus.

4. Mõju eelarvele

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5. Täiendav teave

Läbivaatamis-/muutmis-/aegumisklausel

Ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit.

Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatud õigusakt käsitleb EMP-ga seotud küsimust, ning seetõttu tuleks seda laiendada Euroopa Majanduspiirkonnale.

Ettepaneku üksikasjalik selgitus

ECVETi eesmärk on toetada ja soodustada riikidevahelist liikuvust ja elukestva õppe kättesaadavust kutsehariduses. Kui EQF sätestab ühise võrdlusraamistiku, mis toimib erinevate kvalifikatsioonisüsteemide ja -tasemete tõlgendamisvahendina, siis ECVET sätestab ühise metoodilise raamistiku, mille eesmärk on ühe kvalifikatsioonisüsteemi või õpikeskkonna ainepunktide ülekandmine teise (vt seletuskirja lisas joonisel 1 esitatud näiteid). ECVET aitab lähendada haridussüsteeme üksteisele, ühildada iseseisvat õpet kutseharidussüsteemidega ja annab seeläbi õppijatele võimaluse valida ise hariduskäik kvalifikatsiooni saamiseks. Süsteemi rakendamine põhineb liikmesriikide ja sidusrühmade vabatahtlikul osalusel.

ECVETi metoodiline raamistik hõlmab põhimõtteid ja peamisi tehnilisi tingimusi, mille abil saab kvalifikatsioone kirjeldada õpitulemuste ühikute ning nendega seotud ECVETi ainepunktide kaudu (vt lisas joonist 2), et ainepunkte saaks üle kanda ja koguda; raamistik toetab partnerlussuhteid. ECVETi põhimõtted ja tehnilised tingimused on koostatud nii, et neid saaks kasutada paindlikult, kuid organiseeritult. Täpsemalt kirjeldatakse neid ECVETi kasutusjuhendis.

Ühikupõhise ainepunktide süsteemina aitab ECVET kaasa Euroopa koostööle ja selle laiendamisele hariduse ja koolituse valdkonnas. Kuna ta põhineb õpitulemustel, sobib ainepunktide süsteem kõikide kvalifikatsioonisüsteemide, õpikeskkondade ja õppimise käsitlusviisidega. Ühikupõhine lähenemisviis toetab paindlikku isiklikku haridusteed, mille jooksul õppijad saavad koguda kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikke ainepunkte erinevates riikides ja erinevates õpikeskkondades. Paindlikkus aitab kaasa kutseõppijate liikuvuse korraldamisele ning selle põhimõtted säilitavad iga kvalifikatsiooni puhul üldise järjepidevuse ja terviklikkuse ning väldivad kinnitatavate ja valideeritavate õpitulemuste ülemäärast killustumist. Ühikupõhine ainepunktide süsteem annab võimaluse välja töötada ühise struktuuriga ja ühistel tavadel põhinevad ühtsed kutseharidussüsteemi kvalifikatsioonide võrdlusalused.

ECVETi partnerlussuhted ja võrgustikud, kuhu kuuluvad pädevad asutused, ametivõimud, sotsiaalpartnerid, sektorid ja koolituse pakkujad, on ECVETi katsetamisel, arendamisel ja laiaulatuslikul rakendamisel olulise tähtsusega. Nad annavad väga erinevatele kutseõppeasutustele võimaluse teha koostööd. Nad loovad keskkonna vastastikuse usalduse loomiseks ja raamistiku ainepunktide ülekandmiseks ECVETis. Kõnealune partnerlus tuleks luua ECVETi vastastikuse mõistmise memorandumite abil. Õppelepingud pakuvad lihtsaid, käepäraseid ja süstemaatilisi juhiseid üksikisikute ainepunktide ülekandmise korra ja menetluste rakendamiseks.

ECVETi ainepunktid on seotud kvalifikatsioonide ja õpitulemuste ühikutega ning on vajalikuks ja täiendavaks teabeallikaks. Need määratletakse ühiste Euroopa tavade alusel, ja saavutatud õpitulemuste arusaadavust suurendades aitavad nad õppijal oma ainepunkte üle kanda ja koguda.

Lisaks muudab ECVETi ainepunktide määramine kvalifikatsioonidele ja selle ühikutele õpitulemused n-ö käegakatsutavamaks. Nii annavad ECVETi ainepunktid teavet kvalifikatsiooni saavutamiseks vajalike õpitulemuste üldise osakaalu kohta ja võimaldavad kindlaks määrata selle kõikide ühikute suhtelise osakaalu. Nad kajastavad ainepunktide omandamist ja kogumist. Tuleb märkida, et ECVETi punktidel on tähendus üksnes seoses konkreetse kvalifikatsiooni jaoks vajalike õpitulemustega, v.a juhul, kui riiklikud, piirkondlikud või sektorit reguleerivad eeskirjad lubavad ECVETi punkte kasutada muul viisil. Tavapäraselt antakse 60 punkti õpitulemuste eest, mis saavutatakse aasta jooksul formaalse täisajaga kutseõppe käigus.

ECVETis näitab iga õppija poolt kogutud ainepunkt, mis kantakse üle ja mida kogutakse kvalifikatsiooni saamiseks, tema õpitulemuste väärtust. Õpitulemusi hinnatakse ja kontrollitakse nii, et ainepunkte (õpitulemuste ühikuid) saab üle kanda ühest kutsehariduse ja -koolituse süsteemist teise või ühest õpikeskkonnast teise. ECVETi saab kasutada sõltumata sellest, kas kõnealustes kvalifikatsioonisüsteemides kasutatakse oma ainepunktide süsteeme. ECVETi saab rakendada kõikides kutseõppe süsteemides kõikidel Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetel. Seda saab kohaldada kõikide õpitulemuste suhtes, mis on saavutatud mis tahes õpikeskkonnas (näited lisas joonisel 3). ECVETi lõppkasutajad on õppijad. ECVET on tõhus üksnes siis, kui seda kasutavad asjaomased pädevad asutused riigi, piirkonna, kohalikul või sektori tasandil. Kõnealused asutused peaksid kindlaks määrama rakendamise ulatuse ja võtma asjakohasel tasandil selle kohta vastu ametliku otsuse. Nende ülesanne on ka tagada, et ECVETi rakendamine ja kasutamine toimub kooskõlas kvaliteedi tagamise kriteeriumidega.

Et luua tingimused ainepunktide tõhusaks tunnustamiseks ja ülekandmiseks ning seega soodustada erinevate osalejate vastastikust usaldust, peavad kõik asjaomased osalejad süsteemi kõikidel tasanditel järgima ECVETi kvaliteedi tagamise kriteeriume ja menetlusi.

ECVETi rakendamine peaks olema pidev protsess, mis nõuab pädevate asutuste, ametivõimude, sotsiaalpartnerite, sektorite ja koolituse pakkujate tõhusat ja järjepidevat pühendumist ning Euroopa, riigi ja sektori tasandil tehtud algatuste koostoimet.

Seletuskirja lisa

Joonis 1. Õpitulemuste läbipaistvuse ja ülekantavuse tagamine EQFi ja ECVETi abil. (näide) .

[pic]

Ülal esitatud näites omandasid isikud Ungaris ja Iirimaal kogutud õpitulemusi üle kandes kvalifikatsiooni Prantsusmaal.

Joonis 2. Õpitulemuste ühikud ja ECVETi ainepunktid (näide).

[pic]

Joonis 3. ECVETi kasutamine õpitulemuste ülekandmiseks ja kogumiseks.

Näide nr 1 . Liikuvusprogrammis (näiteks Leonard oda Vinci programmis) osaleva isiku ainepunktide ülekandmine kahe formaalsesse õpikeskkonda kuuluva partneri (kutseõppeasutuse) vahel.

[pic]

Näide nr 2 :. Kvalifikatsiooni omandada sooviva töökogemusega isiku töö käigus ja elu jooksul (mitteformaalses ja informaalses õpikeskkonnas) saavutatud õpitulemuste ülekandmine ja hindamine.

[pic]

2008/0070 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS

Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi ( ECVET) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduste asutamislepingut, eriti selle artikli 149 lõiget 4 ja artikli 150 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[11],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[12],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[13],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[14]

ning arvestades järgmist:

(1) Kodanike teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamine ja tunnustamine on olulise tähtsusega üksikisiku arengu, konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ühenduses. Seega tuleks soodustada töötajate ja õppijate riikidevahelist liikuvust ning aidata kaasa Euroopa tööturu nõudmise ja pakkumise tingimuste täitmisele. Seetõttu tuleks nii riikide kui ka ühenduse tasandil soodustada ja parandada isikute osalemist piirideta elukestvas õppes ning kõikide isikute formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe käigus saavutatud õpitulemuste ülekandmist, tunnustamist ja kogumist.

(2) 2000. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil jõuti järeldusele, et kvalifikatsioonide läbipaistvuse suurendamine peaks olema üks põhieesmärk, et kohandada ühenduse haridus- ja koolitussüsteeme teadmisteühiskonna nõuetega. Lisaks rõhutati 2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu istungil läbipaistvuse suurendamise ja tunnustamise meetodite täiustamise olulisust kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas.

(3) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta resolutsioonis Euroopa täiustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas[15] (Kopenhaageni protsess) ja 2004. aastal vastu võetud nõukogu ja komisjoni ühisaruandes tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta[16] rõhutati kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide ülekandmise süsteemi olulisust.

(4) 15. novembril 2004. aastal nõukogus kokku tulnud nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate lõppjäreldustes[17] Euroopa täiustatud koostöö edasiste prioriteetide kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas seati esmaseks ülesandeks Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi ( European credit system for vocational education and training – ECVET) väljatöötamine ja rakendamine, et õppijad saaksid kasutada õppimise käigus saavutatud tulemusi, kui nad liiguvad ühest kutseõppesüsteemist teise.

(5) Käesoleva soovituse eesmärk on luua Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (edaspidi „ECVET”), mille eesmärk on hõlbustada kvalifikatsiooni taotlevate isikute õpitulemuste ülekandmist, tunnustamist ja kogumist. See suurendab kodanike õpitulemuste läbipaistvust ning ülekantavust piirideta elukestva õppe valdkonnas nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel.

(6) ECVET peaks põhinema käesoleva soovituse 2. lisas sätestatud põhimõtetel ja tehnilistel tingimustel. Lisaks peaks see vastama kvaliteedi tagamise ühistele põhimõtetele, mis on sätestatud nõukogu 2004. aasta mais avaldatud järeldustes kvaliteedi tagamise kohta kutsehariduses ja -koolituses[18] ning soovituses Euroopa kvaliteediraamistiku kehtestamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas[19].

(7) ECVETi saab kasutada kõikide õpitulemuste suhtes, mis peaksid põhimõtteliselt olema saavutatavad erinevates haridus- ja õppevormides ning seejärel ülekantavad ja tunnustatavad. Seetõttu käsitleb käesolev soovitus laiemaid eesmärke: elukestva õppe edendamine ning töötajate ja õppijate tööalase konkurentsivõime, liikuvuse ja sotsiaalse kaasamise suurendamine, haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamine, paindliku ja üksikisikute vajadustele kohandatud kutsehariduse ja -koolituse võimaluste loomine, seose loomine hariduse, koolituse, tööhõive ja üksikisikute vajaduste vahel, formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe seostamine ning elu jooksul ja töö käigus saavutatud õpitulemuste tunnustamine.

(8) Läbipaistvad kvaliteeditagamise põhimõtted, teabevahetus ning kvalifikatsiooni omistavate asutuste, kutsehariduse pakkujate ja teiste asjaomaste sidusrühmade vaheline koostöö peaks aitama suurendada vastastikust usaldust ning toetama käesoleva soovituse rakendamist.

(9) Käesolev soovitus peaks aitama suurendada kooskõla ja võrreldavust kutsehariduse ja -koolituse süsteemides kasutatavate ainepunktisüsteemide ja kõrgharidussektoris kasutatava Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi ( European Credit Transfer and Accumulation System – ECTS) vahel ning seega suurendama liikuvust haridus- ja koolitustasemete vahel kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega.

(10) Mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste valideerimist tuleks toetada vastavalt nõukogu 28. mai 2004. aasta järeldustele mitteformaalse ja informaalse õppe määratlemist ja tunnustamist käsitlevate Euroopa ühiste põhimõtete kohta[20].

(11) Käesolev soovitus täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppes valdkonnas ( European Qualifications Framework for lifelong learning – EQF),[21] milles liikmesriikidel soovitatakse toetada EQFi ja olemasolevate või tulevaste Euroopa kõrghariduse ja kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide ülekande ja kogumise süsteemide tihedamat teineteisega sidumist. Kui EQFi eesmärk on suurendada omandatud kvalifikatsiooni läbipaistvust, võrreldavust ja ülekantavust, siis ECVET soodustab üksikisikute õpitulemuste ülekandmist, tunnustamist ja kogumist kvalifikatsiooni omandamise ajal.

(12) Käesolevas soovituses on arvesse võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsust nr 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass)[22] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/961/EÜ hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires: liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta[23].

(13) Käesolev soovitus ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta),[24] milles sätestatakse nii asjaomaste ametiasutuste kui ka migrantide õigused ja kohustused. ECVETi kasutamine ei tohiks mõjutada juurdepääsu tööturule, kui kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud kooskõlas direktiiviga 2005/36/EÜ.

(14) Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt hästi saavutada käesoleva soovituse eesmärki, s.t parandada koostööd ja teabevahetust ning suurendada läbipaistvust liikuvuse ja elukestva õppe soodustamiseks, ning nimetatud eesmärgi ulatuse tõttu on see paremini saavutatav ühenduse tasandil, on käesolev soovitus kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev soovitus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, sest sellega ei asendata ega määrata kindlaks siseriiklikke kvalifikatsioonisüsteeme ja/või kvalifikatsioone ja/või siseriiklikke ainepunktide süsteeme, selles ei kirjeldata konkreetseid õpitulemusi ega isikute pädevust ning see ei sea eesmärgiks ega nõua kvalifikatsioonisüsteemide lõhkumist või ühtlustamist,

SOOVITAVAD LIIKMESRIIKIDEL:

1. toetada 1. ja 2. lisas esitatud Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (edaspidi „ECVET”), et soodustada riikidevahelist liikumist kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ning piirideta elukestva õppe raames;

2. võtta ECVET kasutusele alates 2012. aastast, eelkõige võttes meetmeid kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega ECVETi järk-järguliseks kohaldamiseks kutseharidussüsteemi kaudu omandatava kvalifikatsiooni suhtes, et tagada isikute formaalse, mitteformaalse või informaalse õppe käigus saavutatud õpitulemuste ülekandmine, tunnustamine ja kogumine;

3. toetada riigisiseste ja üleeuroopaliste partnerluste ja võrgustike loomist, kuhu kuuluvad pädevad institutsioonid ja ametiasutused, sotsiaalpartnerid, sektorid ja kutsehariduse pakkujad ning mille eesmärk on ECVETi katsetamine, rakendamine ja edendamine;

4. tagada kutsehariduse ja -koolitusega seotud sidusrühmadele ja üksikisikutele juurdepääs ECVETi käsitlevale teabele ja selle kasutamisjuhenditele. Lisaks tagada, et pädevad asutused edastavad piisavalt teavet ECVETi kasutamise kohta kvalifikatsioonide suhtes ning et pädevate asutuste väljastatud Europassi dokumendid sisaldavad sellekohast teavet;

5. kohaldada ECVETi kasutamisel kvaliteeditagamise põhimõtteid, eelkõige seoses õpitulemuste hindamise, valideerimise ja tunnustamisega;

6. tagada asjakohastel tasanditel toimivad kooskõlastus- ja seiremehhanismid vastavalt iga liikmesriigi õigusaktidele, struktuuridele ja tingimustele, et tagada ECVETi rakendamise kvaliteet, läbipaistvus ja järjepidevus.

KIIDAVAD HEAKS KOMISJONI KAVATSUSED:

1. toetada liikmesriike punktides 1–6 kirjeldatud ülesannete täitmisel ja 2. lisas sätestatud ECVETi põhimõtete ja tehniliste tingimuste rakendamisel, eelkõige toetades ECVETi katsetamist, koostööd, vastastikust õppimist, kampaaniate ning teabe- ja konsultatsiooniürituste korraldamist Euroopa võrgustiku kaudu;

2. koostada koostöös riikide ja Euroopa tasandi ekspertide ja kasutajatega kasutusjuhend ja abivahendid; arendada erialateadmisi, mille abil suurendada ECVETi ja kõrgharidussektoris kasutatava Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemi ühildatavust, ning teavitada regulaarselt ECVETiga seotud arengutest;

3. moodustada ühe aasta jooksul käesoleva soovituse vastuvõtmise kuupäevast ECVETi kasutajate rühm, kuhu kuuluvad asjaomased kutsehariduse ja -koolituse valdkonna sidusrühmad ja siseriiklikud pädevad asutused ja mis osaleb ECVETi Euroopa võrgustiku töös, et aidata kaasa kasutusjuhendi ajakohastamisele ning parandada ECVETi rakendamiseks vajaliku koostöö kvaliteeti ja üldist sidusust;

4. jälgida meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud soovituse rakendamiseks, eelkõige juhiste ajakohastamiseks, ning pärast nelja aasta möödumist soovituse vastuvõtmisest esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne omandatud kogemuste ja tulevikunägemuste kohta, kaasa arvatud vajaduse korral ettepanek käesolev soovitus läbi vaadata.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

1. LISA

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) Kvalifikatsioon – hindamis- ja valideerimisprotsessi ametlik tulemus, mis saadakse, kui pädev asutus on otsustanud, et isik on saavutanud vastava standardi kohased õpitulemused.

b) Õpitulemused – tõendid selle kohta, mida õppija teab, millest ta aru saab ja mida ta on võimeline tegema pärast õppeprotsessi lõppu; õpitulemused määratletakse teadmiste, oskuste ja pädevustena.

c) Õpitulemuste ühik (ühik) – kvalifikatsiooni osa, mis hõlmab terviklikku teadmiste, oskuste ja pädevuste kogumit, mida saab hinnata ja valideerida.

d) Õpitulemuste eest antav ainepunkt (ainepunkt) – isiku õpitulemused, mida on hinnatud ja mida saab kvalifikatsiooni omandamiseks koguda või teistesse õppekavadesse või kvalifikatsioonidesse üle kanda.

e) Pädev asutus – asutus, mis vastutab kvalifikatsiooni määratlemise ja omistamise või ühikute tunnustamise eest ning teiste ECVETiga seotud funktsioonide täitmise eest, näiteks kvalifikatsioonidele ja ühikutele ECVETi punktide andmine, õpitulemuste hindamine, valideerimine ja tunnustamine vastavalt osalisriikide eeskirjadele ja tavadele.

f) Õpitulemuste hindamine – meetodid ja menetlused, mida kasutatakse, et teha kindlaks, kui suures ulatuses on õppija konkreetsed teadmised, oskused ja pädevuse tegelikult omandanud.

g) Õpitulemuste valideerimine – kinnitamine, et õppija saavutatud ja hinnatud õpitulemused vastavad konkreetsetele õpitulemustele, mis on nõutavad ühiku või kvalifikatsiooni saamiseks.

h) Õpitulemuste tunnustamine – ametlikult saavutatud õpitulemuste atesteerimine ühiku või kvalifikatsiooni omistamisega.

i) ECVETi ainepunktid – numbriga väljendatud õpitulemuste üldine osakaal kvalifikatsioonis ja ühiku suhteline osakaal kvalifikatsioonis.

2. LISA

ECVET – põhimõtted ja tehnilised tingimused

Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi eesmärk on hõlbustada õpitulemuste tunnustamist kvalifikatsiooni omandamisel liikuvuse raames. Süsteemi kohaldamine konkreetse kvalifikatsiooni suhtes toimub järgnevate põhimõtete ja tehniliste tingimuste alusel.

1. Õpitulemuste ühikud

Ühik on kvalifikatsiooni osa, mis hõlmab teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud teatava kvalifikatsiooni omandamiseks. Kvalifikatsioon koosneb põhimõtteliselt mitmest ühikust ja selle moodustab ühikute kogum. Seega võib õppija omandada kvalifikatsiooni, kogudes nõutud ühikud erinevates riikides ja erinevates õpikeskkondades (formaalse, mitteformaalse või informaalse õppe käigus).

Kvalifikatsiooni moodustavad ühikud peaksid olema:

- kirjeldatud selgelt ja arusaadavalt, viidates teadmistele, oskustele ja pädevustele, mida need ühikud hõlmavad;

- määratletud ja järjestatud nii, et nad on üldise kvalifikatsiooniga loogiliselt seotud;

- määratletud nii, et õpitulemusi, mida ühik hõlmab, oleks võimalik eraldi hinnata ja valideerida.

Ühik võib kehtida ainult ühe kvalifikatsiooni puhul või olla mitmele kvalifikatsioonile ühine. Eeldatavat õpitulemusi, mida määratletakse ühikuna, võib saavutada sõltumata kohast ja meetodist. Seega ei tohi ühikut põhimõtteliselt segi ajada formaalse õppekava või koolitusprogrammi osaga.

Õpitulemuste ühiku omaduste määratlemise ning konkreetse kvalifikatsiooni omandamiseks vajalike ühikute kombineerimise ja kogumise eeskirjad ja korra määravad pädevad asutused kooskõlas riiklike, piirkondlike või sektoriliste eeskirjadega.

Ühiku kirjeldus peaks hõlmama järgmist:

- ühiku üldnimetus;

- kvalifikatsiooni üldnimetus, millega ühik on seotud;

- kvalifikatsiooni nimetus vastavalt Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku astmestikule ja vajadusel riikliku kvalifikatsiooniraamistiku astmestikule koos kvalifikatsiooniga seotud ECVETi ainepunktidega;

- õpitulemused, mida ühik hõlmab;

- õpitulemuste hindamise menetlus ja kriteeriumid;

- ühikuga seotud ECVETi ainepunktid;

- vajaduse korral ühiku kehtivuse aeg.

2. Õpitulemuste ülekandmine ja kogumine, ECVETi partnerlussuhted

ECVETis hinnatakse ühes õpikeskkonnas omandatud õpitulemuste ühikuid ja kantakse need pärast heakskiitmist üle teise õpikeskkonda. Teises õpikeskkonnas valideerib pädev asutus need ja tunnustab neid osana soovitava kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikest eeldustest. Seejärel võib õpitulemuste ühikuid koguda, et omandada soovitud kvalifikatsioon kooskõlas riigi, piirkonna või sektori eeskirjadega. Õpitulemuste ühikute hindamise, kinnitamise, kogumise ja tunnustamise menetlused ja juhised töötab välja asjaomane pädev asutus.

ECVETil põhinevat ainepunktide ülekandmist, mida kohaldatakse formaalõppe käigus saavutatud õpitulemuste suhtes, tuleks toetada partnerlussuhete ja võrgustike loomisega, kuhu kuuluvad pädevad asutused, kellel on oma valdkonnas kvalifikatsiooni või ühikute omistamise õigus või õigus anda ainepunkte saavutatud õpitulemuste eest, et neid saaks üle kanda ja valideerida.

Partnerluse eesmärk on:

- luua vastastikuse mõistmise memorandumi alusel partnerite vahelise koostöö ja võrgustumise üldine raamistik, mille abil luuakse vastastikuse usalduse õhkkond;

- toetada partnereid õppijate ainepunktide ülekandmise konkreetse korra väljatöötamisel.

Vastastikuse mõistmise memorandumis tuleks kinnitada, et partnerid:

- tunnustavad üksteist pädevate asutustena;

- tunnustavad üksteise kvaliteeditagamise, hindamise, valideerimise ja tunnustamise kriteeriume ning menetlusi ainepunktide ülekandmiseks sobivatena;

- lepivad kokku partnerluse toimimise tingimustes, näiteks eesmärkides, kestuses ja vastastikuse mõistmise memorandumi läbivaatamise korras;

- lepivad kokku asjaomaste kvalifikatsioonide võrreldavuses ainepunktide ülekandmiseks, kasutades võrdlustasemete kindlaksmääramiseks Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku;

- määravad kindlaks muud osalejad ja asutused, keda võidakse protsessi kaasata, ning nende funktsioonid.

ECVETi kohaldamiseks mitteformaalse või informaalse õppe käigus või väljaspool vastastikuse mõistmise memorandumit saavutatud õpitulemuste suhtes peaks pädev asutus, kellel on kvalifikatsiooni või ühikute omistamise õigus või õigus anda ainepunkte saavutatud õpitulemuste eest, kehtestama menetlused ja mehhanismid kõnealuste õpitulemuste hindamiseks, valideerimiseks ja tunnustamiseks neile vastavate ainepunktide ja nendega seotud ECVETi ainepunktide andmise kaudu.

3. Õppeleping ja personaalne õpitulemuste väljavõte

Kui tegemist on kahe partneriga ja nende vahel liikuva konkreetse õppijaga, sõlmivad kaks pädevat asutust ja õppija vastastikuse mõistmise memorandumi raames ainepunktide ülekandmiseks õppelepingu. Lepingus tuleks:

- eristada pädev koduasutus vastuvõtvast asutusest[25];

- täpsustada liikumise tingimused, näiteks õppija nimi, liikumisperioodi kestus, saavutatavad õpitulemused ja nendega seotud ECVETi ainepunktid.

Õppelepingus tuleks sätestada, et kui õppija on saavutanud oodatavad õpitulemused ja vastuvõttev asutus on andnud neile positiivse hinnangu, võib koduasutus need valideerida ja neid tunnustada osana kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikest tingimustest kooskõlas kõnealuse pädeva asutuse sätestatud eeskirjade ja menetlustega.

Ainepunktide ülekandmist partnerite vahel võib kohaldada formaalse või mitteformaalse õppe käigus saavutatud õpitulemuste suhtes. Seega toimub saavutatud õpitulemuste eest saadud ainepunktide ülekandmine kolmes etapis:

- Vastuvõttev asutus hindab saavutatud õpitulemusi ja annab õppijale ainepunktid. Saavutatud õpitulemused ja neile vastavad ECVETi ainepunktid märgitakse õppija personaalsesse õpitulemuste väljavõttesse[26].

- Koduasutus valideerib ainepunktide sobivuse õppija saavutuste tõendina;.

- Seejärel tunnustab koduasutus saavutatud õpitulemusi. Tunnustuse alusel omistatakse õppijale ühikud ja neile vastavad ECVETi ainepunktid kooskõlas koduasutuses kasutatava süsteemiga.

Pädeva koduasutuse kinnituse ja tunnustuse saamine sõltub sellest, kas vastuvõttev pädev asutus on õpitulemusi hinnanud positiivselt kooskõlas kokkulepitud menetluste ja kvaliteedi tagamise kriteeriumidega.

4. ECVETi ainepunktid

ECVETi ainepunktid annavad numbri kujul täiendavat teavet kvalifikatsioonide ja ühikute kohta. Neid arvestatakse ainult koos õpitulemustega, millega nad on seotud, ning nad näitavad ühikute omandamist ja kogumist. Et tagada ühtne lähenemisviis ECVETi ainepunktide kasutamisele, on kokku lepitud, et 60 punkti antakse õpitulemuste eest, mis on saavutatud aasta jooksul formaalses täisajaga kutseõppes.

ECVETi raames määratakse ainepunkte tavaliselt kahes etapis: esmalt määratakse ECVETi ainepunktid kvalifikatsioonile tervikuna ja seejärel kvalifikatsiooniühikutele. Konkreetse kvalifikatsiooni puhul kasutatakse võrdlusena üht formaalset õpikeskkonda, ja tava kohaselt määratakse kõnealusele kvalifikatsioonile koguarv ainepunkte. ECVETi ainepunktide koguarvust määratakse igale ühikule ainepunktid vastavalt nende suhtelisele osakaalule kvalifikatsioonis.

Kvalifikatsiooni puhul, mida ei saa omandada formaalõppe käigus, saab ECVETi ainepunkte anda juhul, kui neid hinnatakse võrdluses formaalses õpikeskkonnas omandatava kvalifikatsiooniga. Kvalifikatsiooni võrdlemiseks peaksid pädevad asutused kasutama samaväärset Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku astmestikku või võimalusel riikliku kvalifikatsiooniraamistiku astmestikku või pädevuse või kutsealade või õpitulemuste sarnasust.

Õpitulemuste ühiku suhteline osakaal kvalifikatsioonis tuleks määrata vastavalt järgmistele kriteeriumidele või neid kriteeriume kombineerides:

- Ühiku moodustavate õpitulemuste suhteline tähtsus tööturul osalemises, ühelt kvalifikatsiooniastmelt teisele liikumises või sotsiaalses integratsioonis.

- Õpitulemuste keerukus, ulatus ja maht ühikus.

- Jõupingutused, mida õppija peab tegema ühiku saamiseks vajalike teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamiseks.

ECVETi ainepunktides väljendatud ja mitmele kvalifikatsioonile ühise ühiku suhteline osakaal võib olla eri kvalifikatsioonide puhul erinev.

ECVETi ainepunktid määratakse tavaliselt kvalifikatsiooni ja ühikute määratlemise käigus. Sellega tegelevad pädevad asutused, kes vastutavad asjaomase kvalifikatsiooni väljatöötamise ja kasutamise eest või kellele on konkreetselt selline ülesanne antud. Riikides, kus juba kehtib riiklik ainepunktide süsteem, kehtestavad pädevad asutused riiklike ainepunktide ECVETi ainepunktideks ümberarvutamise korra.

Kvalifikatsiooni või ühiku eduka omandamise korral antakse selle eest vastav arv ECVETi ainepunkte sõltumata sellest, kui palju aega kvalifikatsiooni omandamine tegelikult võttis.

Tavaliselt tähendab ühiku ülekandmine vastavate ECVETi ainepunktide ülekandmist nii, et neid võetakse arvesse ülekantud õpitulemuste tunnustamisel. Pädev asutus võib vajadusel ECVETi punktid ümber arvutada tingimusel, et sel eesmärgil kehtestatud eeskirjad ja meetodid on läbipaistvad ja tuginevad kvaliteedi tagamise põhimõtetele.

Mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud kvalifikatsioonile ja vastavatele ühikutele, mida saab omandada ka formaalse õppe käigus, omistatakse sama arv ECVETi ainepunkte kui formaalse õppe käigus omandatud kvalifikatsioonile, sest saavutatud on samad õpitulemused.

[1] 14. detsembri 2004. aasta Maastrichti kommünikee Euroopa täiustatud koostöö tulevaste prioriteetide kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas. http://ec.europa.eu/education/news/ip/docs/maastricht_com_en.pdf); 5. detsembri 2006. aasta Helsinki kommünikee Euroopa täiustatud koostöö tulevaste prioriteetide kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas. (http://ec.europa.eu/education/policies /2010/doc/helsinkicom_en.pdf)

[2] Kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtne ühenduse raamistik (Europass)

[3] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas, KOM(2006) 479 lõplik, Brüssel, 5.9.2006

[4] EÜT L 215, 9.8.2001

[5] 9600/04 EDUC 118 SOC 253, 28. mai 2004.

[6] ELT L 394, 30.12.2006, lk 5.

[7] ELT […]

[8] ELT L 255/22, 30.9.2005, lk 1.

[9] ECVET Reflector (http://www.ecvet.net/c.php/ecvet/index.rsys); ECVET Connexion (http://www.ecvetconnexion.com/)

[10] http://ec.europa.eu/education/ecvt/results_en.html

[11] ELT C , , lk .

[12] ELT C , , lk .

[13] ELT C , , lk .

[14] ELT C 145, 30.6.2007, lk 5-9.

[15] EÜT C 13, 18.1.2003, lk 2.

[16] Dok. 6905/04

[17] Dok. 13832/04

[18] Dok. 9599/04.

[19] ELT … , , lk .

[20] Dok. 9600/04 EDUC 118 SOC 253

[21] ELT … , , lk .

[22] ELT L 390, 31.12.2004, lk 6

[23] ELT L 394, 30.12.2006, lk 5.

[24] ELT L 255, 30.9.2005, lk 22. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2006/100/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141).

[25] Koduasutus on asutus, mis valideerib õppija õpitulemused ja tunnustab neid. Vastuvõttev asutus pakub asjaomaste õpitulemuste saavutamiseks vajalikku koolitust ja hindab saavutatud õpitulemusi.

[26] Personaalne õpitulemuste väljavõte on dokument, mis sisaldab andmeid õppija hinnatud õpitulemuste ja nende eest saadud ühikute ning ECVETi ainepunktide kohta.