52005PC0467

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 5.10.2005

KOM(2005) 467 lõplik

2005/0203 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastat (2008)

(komisjoni esitatud) {SEC (2005) 1202 }

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused Kultuuridevaheline dialoog on tihedalt seotud Euroopa ülesehituse peamise eesmärgiga – tuua Euroopa rahvad üksteisele lähemale. See ELi eesmärk nõuab, et dialoog kuulutataks vabatahtlikult prioriteediks, et kutsuda Euroopa kodanikke ja kõiki Euroopa Liidus elavaid inimesi üles täiel määral osalema erinevustega üha enam rikastuva mitmekesisuse ning globaliseerumisest tulenevate muudatuste ja uuenduste haldamises. Lisaks on kultuuridevaheline dialoog vahend, mis võib võimaldada rakendada mitmeid liidu strateegilisi prioriteete. Kultuuridevahelisele dialoogile pühendatud Euroopa aasta on ainulaadne teavitusvahend selle prioriteedi rõhutamiseks ning inimeste kaasamiseks. |

120 | Üldine taust Euroopa Ühenduse asutamislepinguga tehakse ühendusele ülesandeks luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ja soodustada liikmesriikide kultuuri õitsengut, respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit. Selle ülesande edu sõltub paljus kultuuridevahelisest dialoogist. Lisaks mõjutavad liidu järjestikused laienemised, ühtsest turust tulenev suurem liikuvus, vanad ja uued rändevood ning kaubanduse, hariduse, vaba aja ja üldise globaliseerumisega seotud märkimisväärsed kontaktid muu maailmaga kõik koos Euroopa kodanike ja kõigi Euroopa Liidus elavate inimeste ja nii Euroopa kui ka muude riikide kultuuride, keelte, rahvuste ja religioonide vastastikust toimet. Euroopa kodanikud ja kõik ajutiselt või alaliselt ELis elavad inimesed peavad seetõttu omandama teadmised, oskused ja suutlikkuse, mis võimaldavad neil toime tulla avatumas ent keerulisemas keskkonnas ning ületada raskused ja pinged, et saada kasu võimalustest, mida selline ühiskond neile pakub mitte ainult Euroopas vaid kogu maailmas. Euroopa projekti keskseks prioriteediks on tihedam ja struktureeritum kultuuridevaheline dialoog, millesse kaasataks kooskõlas komisjoni soovitava dialoogil põhineva uue lähenemisviisiga kõik Euroopa kodanikud ja Euroopa Liidus elavad inimesed ning eelkõige noored. Kultuuridevaheline dialoog tundub olevat soositud vahend, mis aitab inimestel saada hakkama meie ühiskonna keerulise reaalsusega ning aktiivselt tegutseda. Seoses sellega on oluline kutsuda Euroopa Liidus elavaid inimesi üles otsima aktiivselt kontakti teiste kultuuridega kas oma riigis või teistes riikides ning aitama kaasa sallivuse ja vastastikuse austuse loomisele, mis on kultuuridevahelise dialoogi eeltingimused. Kultuuridevaheline dialoog aitab seega kaasa mitme ELi strateegiliste prioriteedi saavutamisele, eelkõige järgmiselt: – austatakse ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust Euroopas ning edendatakse aktiivset Euroopa Liidu kodakondsust, mis on maailmale avatud ja tugineb ühistele väärtustele Euroopa Liidus; – hõlmatakse uuendatud Lissaboni strateegia, mille jaoks teadmistel põhinev majandus vajab inimesi, kes on võimelised kohanema muudatustega ning lõikama kasu kõigist võimalikest uuenduste allikatest, et suurendada heaolu; – edendatakse Euroopa Liidu püüdlusi saavutada solidaarsus, sotsiaalne õiglus ja suurem ühtekuuluvus, austades ühiseid väärtusi Euroopa Liidus; – võimaldatakse Euroopal teha end maailmas kuuldavamaks ning tugevdada tõhusat partnerlust naaberriikidega, laiendades niiviisi stabiilsuse ja demokraatia ala EList väljapoole ning mõjutades sellega Euroopa kodanike ja kõigi Euroopa Liidus elavate inimeste heaolu ja julgeolekut. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku kuulutada 2008. aasta kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaks. |

139 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad sätted Kultuuridevahelist dialoogi käsitleva ettepaneku valdkonnas ei ole kehtivaid sätteid, ent mitmed ühenduse eri programmidest rahastatavad projektid aitavad otse või kaudselt kaasa kõnealuse dialoogi arengusse. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega 2008. aastaks kavandatav kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta, toob esile ja täpsustab mitut Euroopa Liidu peamist põhimõtet. – Euroopa Ühenduse asutamislepinguga tehakse ühendusele ülesandeks luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ja soodustada liikmesriikide kultuuri õitsengut, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit. Asutamislepingus sätestatakse ka, et: „käesoleva lepingu teiste sätete kohaselt tegutsedes võtab ühendus arvesse erinevaid kultuuriaspekte, eriti selleks, et respekteerida ja edendada oma kultuuride mitmekesisust“. – Euroopa Liidu põhiõiguste harta preambuli kohaselt „rajaneb liit inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamisega […] seab liit üksikisiku oma tegevuse keskmesse. Liit toetab nende ühiste väärtuste säilitamist ja arendamist, austades samal ajal Euroopa rahvaste kultuuride ja tavade mitmekesisust, samuti liikmesriikide riiklikku identiteeti“. Kultuuridevahelise dialoogi aasta aitab kaasa Euroopa Liidu mitme strateegilise prioriteedi saavutamisele, eriti seoses uuendatud Lissaboni strateegiaga edendamaks majanduskasvu ja tööhõivet ning liidu püüdlusega saavutada solidaarsus, sotsiaalne õiglus ja suurem ühtekuuluvus. Ühtlasi annab see Euroopale võimaluse teha end maailmas kuuldavamaks, laiendades niiviisi stabiilsuse ja demokraatia ala EList väljapoole. Lisaks moodustab kultuuridevaheline dialoog osa komisjoni soovitavast dialoogil ja suhtlemisel põhinevast uuest lähenemisviisist, aidates kaasa Euroopa kodanikega ja kõigi Euroopa Liidus elavate inimestega toimuvale dialoogile. Suur hulk ühenduse meetmeid hõlmab kultuuridevahelise dialoogi teemat üldiselt, kuid eesmärgid ja sihtrühmad on erinevad. Kultuuridevahelise dialoogiga seotud olulised algatused on käimas või neid kavandatakse, näiteks kultuuri, elukestva õppe, noorsoo, kodakondsuse, diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse, rassismi- ja ksenofoobiavastase võitluse, varjupaigapoliitika ja sisserändajate integreerimise, audiovisuaalpoliitika ja teadusuuringute vallas. Välissuhetes on Euroopa ühendus seotud mitme meetmega, mis aitavad olulisel määral kaasa kultuuridevahelise dialoogi edendamisele. Märkimisväärne näide on Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlus, mis ühendab riike, kes on samuti olulised riigid ELi suunduvate sisserändajate päritoluriigina. See partnerlus hõlmab muu hulgas noorsoo vahetusprogrammi ja kaht kultuuridevahelise dialoogi programmi kultuuripärandi ja audiovisuaalpoliitika vallas. Väga oluline meede on olnud 2005. aastal Anna Lindhi fondi loomine kultuuridevahelise dialoogi pidamiseks Aleksandrias, Egiptuses Tänu Euroopa aastale saab selle teema 2008. aastal selgemalt esile tuua kõigis asjaomastes programmides ja meetmetes, et suurendada nende meetmete nähtavust ja üldmõju (süvalaiendamine) Euroopa aasta raames. See võimaldab edendada ühtset imagot arvukatele ühenduse meetmetele, mis aitavad kaasa kultuuridevahelisele dialoogile ning loovad programmide koostoime. See võimaldab ka meetmeid mitmekesistada, kuulates Euroopa kodanikke ja kõiki Euroopa Liidus elavaid isikuid erinevatest eluvaldkondadest ning kaasates nad sobivate dialoogivormide otsimisse. Euroopa aasta meetmed võivad seega toetuda piisavale hulgale konkreetsetele kultuuridevahelise dialoogi projektidele mitmes valdkonnas. Kõik need projektid (ning neid toetavad programmid) saavad kasu täiendavast nähtavusest, mida neile pakub kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta. Kõnealuse Euroopa aasta ettevalmistusi tuleb tihedalt kooskõlastada Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile“ (2007)[1] ettevalmistuste ja elluviimisega, et saavutada nende algatuste maksimaalne koostoime ja vastastikune täiendavus. Euroopa aasta on suunatud peamiselt Euroopa Liidu liikmesriikidele. Kandidaatriigid kaasatakse tihedalt Euroopa aastaga seotud tegevusse muude kultuuridevahelist dialoogi edendavate algatuste kaudu, mis töötatakse välja asjakohastes koostöö- ja dialoogiraamistikes, eelkõige Euroopa Liidu ja kandidaatriikide kodanikuühiskonna vahelise dialoogi raames. Euroopa Liidus toimuv kultuuridevaheline dialoog, mis on peamiselt seotud meie pingutustega kultuuride- ja tsivilisatsioonidevahelise dialoogi edendamiseks rahvusvahelisel tasandil, on oluline ka selleks, et tagada vastastikune täiendavus kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta ning selliste kultuuridevahelise dialoogi edendamise teemaliste algatuste väliste aspektide vahel, mis on välja töötatud asjakohastes raamistikes, sh nende EFTA riikidega, kes on EMP lepingu osalised, Lääne-Balkani riikidega ning Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega. Kõik algatused koostöös kolmandate riikidega, eriti arengumaadega, mis on oluline seoses kultuuridevahelise dialoogi aasta eesmärkidega, nõuab samuti tihedat kooskõlastust. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD POOLTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud pooltega |

219 | Kultuuridevaheline dialoog on horisontaalne küsimus, mis on seotud kõigi ühiskonnakihtidega. Ei ole olemas sellele valdkonnale spetsialiseerunud sektorit ega vaid talle ainuomaseid osalisi. Kultuuridevaheliseks dialoogiks ei ole kõikehõlmavat valemit ega eelistatavaid piirkondi. Kõik Euroopa kodanikud ja Euroopa Liidus elavad isikud on sellega seotud ning neid tuleb kutsuda dialoogis osalema. Võttes arvesse hiljutisi asjakohaseid erinevaid konsultatsioone, eriti haridus-, kultuuri-, noorsoo- ja kodakondsusprogrammide uue põlvkonna ettevalmistamise raames, ei peetud vajalikuks pidada veel eraldi konsultatsioone kultuuridevaheline dialoogi Euroopa aasta teemal. |

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Välise eksperthinnangu vajadust ei tekkinud. |

230 | Mõju hindamine Täiendavate meetmete puudumine: meetmete puudumine, v.a juba rakendatud eri- ja valdkondlikud meetmed, tõmbaks tähelepanu liidu poliitiliselt prioriteedilt ning tooks lisaks kaasa alternatiivkulud: mitmes valdkonnas märkimisväärses ulatuses rakendatud süvalaiendamise meetmetel ei võimaldata saavutada koos piisavat ulatust ja nähtavust; kultuuridevahelise dialoogi puhul piirdutakse valdkondadega, kus on olemas asjakohased programmid, ega anta võimalust vaadelda kultuuridevahelise dialoogi muid valdkondi ja valdkonnaüleseid lähenemisviise; seni võetud meetmetel ei lasta jõuda sihtrühmadeni väljaspool teatavat valdkonda (nt haridusringkonnad, ülikoolide spetsialistid, kultuurivaldkonnas tegutsejad jne), millega need sageli piirduvad; ei võimaldata laiemat koostööd, kooskõlastamist ja koostoimet nende vahel; üldsuse ja terve Euroopa ühiskonna kaasamine muudetakse keerulisemaks. Regulatiivmeede: asutamislepingu artikliga 151 välistatakse „liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine“. Seepärast tuleb jätta kõrvale kõik reguleerivad vahendid. Horisontaalne lähenemine või süvalaiendamine: seda lähenemisviisi on mitmes valdkonnas juba ulatuslikult kasutatud ning see peaks jätkuma. Ent see võimalus ei lase saavutada piisavat hulka projekte ja piisavat nähtavust. Kultuuridevahelise dialoogi ulatus piirduks valdkondadega, mille jaoks on olemas asjakohased programmid ega võimaldaks vaadelda muid valdkondi või valdkonnaüleseid lähenemisviise. Mitmeaastane programm ja/või tegevuskava: siiani saadud kogemused näitavad, et see võimalus oleks ennatlik. Esimesel etapil tuleks kontrollida olukorda kohapeal. Mitmeaastane programm või tegevuskava võiks toetuda Euroopa aastast saadud kogemustele, ent seda ei peaks selles etapis eeldama. On tehtud ettepanek korraldada Euroopa aasta, mis põhineb kolmel tegevussuunal, mis on koondatud rakendamise ja teavitamise valdkonda. Need tegevussuunad põhinevad kõnealust mõõdet sisaldavate ühenduse muude programmide ja meetmete kaudu 2008. aastal piisaval hulgal rakendatavate eriprojektide rikkusel ja mitmekesisusel. |

231 | Komisjon on koostanud mõjuanalüüsi oma õigusloome- ja töökava alusel ning seda käsitlev aruanne on kättesaadav aadressil: http://europa.eu.int/comm/dgs/education_culture/evalreports/index_en.htm. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kokkuvõte meetme eesmärkidest ja kavandatavatest meetmetest Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta üldeesmärgid on järgmised: – Edendada kultuuridevahelise dialoogi kui Euroopa kodanikke ja kõiki ajutiselt või alaliselt ELis elavaid inimesi abistavat vahendit, et omandada teadmised, oskused ja suutlikkus, mis võimaldavad neil toime tulla avatumas ent keerulisemas keskkonnas ning ületada võimalikud raskused, et saada kasu võimalustest, mida neile pakub mitmekülgne ja dünaamiline ühiskond mitte ainult Euroopas vaid kogu maailmas. – Tõsta Euroopa kodanike ja kõigi Euroopa Liidus elavate inimeste teadlikkust sellest, et on oluline edendada aktiivset Euroopa kodakondsust,[2] mis on maailmale avatud, austab kultuurilist mitmekesisust ning tugineb ühistele väärtustele Euroopa Liidus, nagu inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse, mittediskrimineerimise, solidaarsuse, demokraatia põhimõtete ja õigusriigi ning inimõiguste, sh vähemustesse kuuluvate isikute õiguste austamine. Meetme konkreetsemad eesmärgid peavad aitama: – suurendada kõigi kultuuridevahelist dialoogi toetavate ühenduse programmide ja meetmete nähtavust ja ühtsust. Kultuuridevaheline dialoog on suures osas ühenduse poliitikasuundade ja vahendite osa. Ühenduse algatused selles valdkonnas on viinud mitmete eriprojektideni, milles tegeletakse kultuuridevahelise dialoogiga eri vaatenurkadest ja ühiskonna eri kihtidega. Need algatused on võimaldanud kaasata inimeste vajadustele vastavate dialoogivormide otsingusse ka kodanikuühiskonna. Sellegipoolest tuleb suurendada ühenduse meetmete üldist mõju ja nähtavust selles valdkonnas. Üldiselt võib kultuuridevahelist dialoogi käsitleda igas asjakohases ühenduse programmis või meetmes, kui see on kooskõlas selle kontseptsiooni ja juhtimisega. Euroopa aasta peab võimaldama ka projektide elluviijate jaoks selliste asjakohaste ühenduse meetmete kindlaksmääramist, mis käsitlevad kultuuridevahelist dialoogi, ning kõnealuste meetmete koostoime arendamist. Aasta aitab kaasa ühenduse meetmete väärtustamisele selles valdkonnas ning peaks suurendama ka nende ühtsust ja tõhusust; – rõhutada eri kultuuride panust meie pärandisse ja eluviisi; tõsta Euroopa kodanike ja kõigi ajutiselt või alaliselt ELis elavate inimeste, eriti noorte, teadlikkust sellest, et on oluline leida vahendid, mille abil kultuuridevaheline dialoog edendaks aktiivset Euroopa kodakondsust, mis on maailmale avatud, austab kultuurilist mitmekesistust ning põhineb Euroopa Liidu ühistel väärtustel; – panustada uuendustegevusse ja (eriti noorte hulgas) kultuuridevahelist dialoogi edendavate lähenemisviiside horisontaalsesse ja valdkonnaülesesse mõõtmesse. Euroopa aastaga tuleks eelkõige rõhutada selliste algatuste edendamist ja arendamist, millega tuuakse eri kogukonnad ja ühiskonna osad üksteisele lähemale ning vaadeldakse kultuuridevahelist dialoogi mitmest küljest. Soodustades valdkonnaülest koostööd, aitab Euroopa aasta kaudselt kaasa valdkondade vahelisele heade tavade ja kogemuste vahetusele kultuuridevahelise dialoogi edendamise vallas. Euroopa aasta ehitatakse üles kolme liiki meetmetele, millest moodustuvad järgmised tegevuseesmärgid: ühenduse tasandil meetmed: teabekampaania ja Euroopa aasta eesmärkide edendamise kampaania (sh Euroopa aasta olulisuse tõstmine riikide tasandil), ühenduse tasandil ülevaated ja uurimused, et anda hinnang ja teha aruanne kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta ettevalmistuste, tõhususe, mõju ja pikaajalise jälgimise kohta. toetused ühenduse tasandi meetmetele: piiratud arv sümboolikaga seotud Euroopa tasandi meetmeid, mille eesmärk on tõsta eriti noorte teadlikkust Euroopa aasta eesmärkidest, võib saada ühenduse abi kuni 80% ulatuses kogukuludest; olulise Euroopa mõõtmega riikliku tasandi meetmete kaasrahastamine: riikliku tasandi meetmete puhul võivad olla täidetud ühenduse toetuse saamise tingimused ning neile võib toetust anda kuni 50% ulatuses kogukuludest. Ühendus võib toetada mitterahaliselt avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste algatusi, andes sealhulgas kirjaliku loa kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta logo ja muude sellega seotud materjalide kasutamiseks, kui kõnealused organid suudavad komisjonile tõendada, et nimetatud algatused on tehtud või tehakse 2008. aasta jooksul ning et need aitavad tõenäoliselt oluliselt kaasa kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärkide saavutamisele. Kolmandates riikides seoses või koostöös Euroopa aastaga korraldatud algatusi, mida Euroopa aasta vahenditest ei toetada, võib ühendus samuti mitterahaliselt toetada ning nende algatuste puhul võib kasutada Euroopa aasta logo ja muid asjakohaseid materjale. |

310 | Õiguslik alus EÜ asutamislepingu artikkel 151. |

320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse sedavõrd, kuivõrd ettepanek ei käsitle ühenduse ainupädevusse kuuluvaid valdkondi. |

Ettepaneku eesmärke ei ole võimalik üksnes liikmesriikide meetmetega piisaval määral saavutada järgmistel põhjustel. |

321 | – Kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks on vaja mitmes suunas ja mitmel tasandil meetmeid valdkondades, kus riiklikud või kohalikud asutused omavad väga suurt pädevust (eelkõige kultuuri- ja hariduspoliitikas). Ühendusel on täiendav roll niivõrd, kuivõrd tema meetmed, mis on keskendunud üksikisikule, on tõhusamad ühenduse ja mitte liikmesriigi tasandil. Üksnes riikliku tasandi meetmed võivad piirata kultuuridevahelise dialoogi ulatust ning võtta ebapiisaval määral arvesse dialoogiga seotud Euroopa kodakondsuse mõõdet. |

Ettepaneku eesmärke on võimalik ühenduse meetmega paremini saavutada järgmistel põhjustel: |

324 | – asjaomaste ühenduse programmide rakendamise puhul käsitletakse igal võimalusel kultuuridevahelist dialoogi. Selline kultuuridevahelise dialoogi süvalaiendamine ühenduse programmides võimaldab lisaks piisavale hulgale kultuuridevahelise dialoogiga seotud Euroopa tasandi projektidele ja algatustele pakkuda ka mitmeid võrgustikke üldsuse kaasamiseks; |

325 | – Euroopa aastate eesmärk on tavaliselt kaasata paljud sihtrühmad, et tõsta teadlikkust asjaomasel teemal. Osaluse ulatus piiratud ajavahemikul võib aidata tugevdada liidu poliitilisi prioriteete; |

327 | – lisaks kultuuridevahelise dialoogi suurema süvalaiendamise mõjudele keskendutakse kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta puhul meetmetele, millel on selge ühenduse lisandväärtus, jättes liikmesriikidele võimaluse kaasata osalejad piirkondlikul ja kohalikul tasandil vastavalt nende erinevatele olukordadele. |

Proportsionaalsuse põhimõte |

331 | Kuna Euroopa aasta tugineb piisavale hulgale projektidele, mida toetatakse ühenduse programmidega, võidakse saavutada märkimisväärne ühenduse jaoks edasiviiv meede hinnanguliselt 10 miljoni euro suuruse eelarvega. Aastaga saavutatav dünaamika nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid. Mitterahalisi toetusmeetmeid võib kasutada Euroopa aasta teavitusvahendeid kasutavate meetmete arvu suurendamiseks ning seega Euroopa aasta nähtavuse parandamiseks. Euroopa aasta ei piira mingil juhul siseriikliku tasandi meetmeid, vaid püüab neile ühenduse poolt hoogu juurde anda. Lisaks on vastuvõetud sekkumismeetodid lihtsad ega tekita ebaproportsionaalseid juhtimispiiranguid Euroopa aasta rakendamise eest vastutavatele haldusasutustele. Käesolevas dokumendis kavandatud meetmed ning nende rahastamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. |

Õigusakti valik |

342 | Kultuuridevahelise dialoogi küsimust ei käsitleta normatiivmeetmeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus on kõige asjakohasem õigusakt arenguks vajaliku raamistiku loomisel. |

MÕJU EELARVELE |

401 | Euroopa aasta kavandatav eelarve on 10 miljonit eurot. |

F-14403 | (Exposé des motifs validé - 14 403 caractères - conforme à la norme DGT.) |

1. 2005/0203 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastat (2008)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 151 lõike 5 esimest taanet,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[3]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[4]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[5]

toimides asutamislepingu[6] artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ühenduse asutamislepinguga tehakse ühendusele ülesandeks luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ja soodustada liikmesriikide kultuuri õitsengut, respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit.

(2) Liidu järjestikused laienemised, ühtsest turust tulenev suurem liikuvus, vanad ja uued rändevood ning kaubanduse, hariduse, vaba aja ja üldise globaliseerumisega seotud märkimisväärsed kontaktid muu maailmaga kõik koos mõjutavad Euroopa kodanike ja kõigi Euroopa Liidus elavate isikute ning nii Euroopa kui ka muude riikide kultuuride, keelte, rahvuste ja religioonide vastastikust toimet.

(3) Euroopa kodanikud ja kõik ajutiselt või alaliselt ELis elavad inimesed peavad seetõttu omandama teadmised, oskused ja suutlikkuse, mis võimaldavad neil toime tulla avatumas ent keerulisemas keskkonnas ning ületada võimalikud raskused, et saada kasu võimalustest, mida neile pakub mitmekülgne ja dünaamiline ühiskond mitte ainult Euroopas vaid kogu maailmas.

(4) Euroopa projekti keskmes tundub kultuuridevaheline dialoog olevat soositud vahend, mis aitab inimestel saada hakkama meie ühiskonna keerulise reaalsusega ning aktiivselt tegutseda.

(5) Kultuuridevaheline dialoog aitab seega kaasa liidu mitme strateegilise prioriteedi saavutamisele, eelkõige järgmiselt:

– austatakse ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust Euroopas ning luuakse aktiivne Euroopa kodakondsus, mis põhineb ühistel väärtustel Euroopa Liidus;

– hõlmatakse uuendatud Lissaboni strateegia, mille jaoks teadmistel põhinev majandus vajab inimesi, kes on võimelised kohanema muudatustega ning lõikama kasu kõigist võimalikest uuenduste allikatest, et suurendada heaolu;

– toetatakse Euroopa Liidu püüdlusi saavutada solidaarsus, sotsiaalne õiglus ja suurem ühtekuuluvus , austades ühiseid väärtusi Euroopa Liidus;

– võimaldatakse Euroopal teha end maailmas kuuldavamaks ning tugevdada tõhusat partnerlust naaberriikidega, laiendades niiviisi stabiilsuse ja demokraatia ala EList väljapoole ning mõjutades sellega Euroopa Liidu kodanike ja kõigi Euroopa Liidus elavate isikute heaolu ja julgeolekut.

(6) Kultuuridevaheline dialoog on oluline mõõde mitme ühenduse poliitikavaldkonna ja vahendi puhul hariduse, noorsoo, kultuuri, kodakondsuse ja spordi valdkonnas ning diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse, elukestva õppe, rassismi ja ksenofoobia vastase võitluse, varjupaigapoliitika ja sisserändajate, audiovisuaalpoliitika ja teadusuuringute puhul. Samal ajal on see teema aina olulisem Euroopa Liidu välissuhetes, eriti seoses kandidaatriikidega, Lääne-Balkani riikidega ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega.[7]

(7) Tuginedes kõnealustele mitmekülgsetele ühenduse kogemustele ja algatustele, on oluline kaasata kultuuridevahelise dialoogiga seotud lähenemisviisi iga isik ja kogu Euroopa ühiskond.

(8) Käesoleva otsuse kohaldamisel ei tähenda mõiste „aktiivne Euroopa kodakondsus“ mitte üksnes Euroopa Liidu kodanikke, kes on määratletud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 17, vaid kõiki alaliselt või ajutiselt Euroopa Liidus elavaid isikuid.

(9) Euroopa Liidu ühised väärtused on määratletud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 1.

(10) Oluline on tagada vastastikune täiendavus ühenduse, siseriiklike, piirkondlike ja kohalike meetmete vahel, millel on oluline kultuuridevahelise dialoogi mõõde. Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta peaks võimaldama suurendada nende meetmete nähtavust ja ühtsust, aidates kaasa uuendustegevusele ning kultuuridevahelist dialoogi edendavate lähenemisviiside horisontaalsele ja valdkonnaülesele mõõtmele.

(11) Samuti on oluline tagada vastastikune täiendavus kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta ning selliste kultuuridevahelise dialoogi edendamise teemaliste algatuste vahel koos nende väliste aspektidega, mis on välja töötatud asjakohastes raamistikes, sh nende EFTA riikidega, kes on EMP lepingu osalised, Lääne-Balkani riikidega ning Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega. Komisjon tagab vastastikuse täiendavuse kõigi muude algatustega koostöös kolmandate riikidega, eriti arengumaadega, mis on olulised seoses Euroopa aasta „Kultuuridevaheline dialoog“ eesmärkidega.

(12) Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. Kandidaatriigid peaksid olema tihedalt seotud kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta meetmetega kultuuridevahelist dialoogi edendavate algatuste kaudu, mis töötatakse välja asjakohastes koostöö- ja dialoogiraamistikes, eriti Euroopa Liidu ja kandidaatriikide kodanikuühiskonna vahelise dialoogi raames.[8]

(13) Käesoleva otsusega sätestatakse kogu meetme kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis kujutab endast eelarvepädeva institutsiooni peamist juhist eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe[9] punkti 33 tähenduses.

(14) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Seepärast leitakse, et nõuandekomitee on asjakohane kavandatava meetme liiki ja ulatust arvestades.

(15) Kuna liikmesriigid ei saa täiel määral saavutada kavandatavate meetmete eesmärke, sest on vaja eelkõige mitmepoolseid partnerlusi ja kogu ühendust hõlmavat riikidevahelist teabevahetust ning need eesmärgid on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

2008. aasta nimetatakse kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaks.

Artikkel 2

Eesmärgid

1. Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta üldeesmärgid on:

– edendada kultuuridevahelist dialoogi kui Euroopa kodanikke ja kõiki ajutiselt või alaliselt ELis elavaid inimesi abistavat vahendit, et omandada teadmised, oskused ja suutlikkus, mis võimaldavad neil toime tulla avatumas ent keerulisemas keskkonnas ning ületada võimalikud raskused, et saada kasu võimalustest, mida neile pakub mitmekülgne ja dünaamiline ühiskond mitte ainult Euroopas vaid kogu maailmas;

– tõsta Euroopa kodanike ja kõigi Euroopa Liidus elavate inimeste teadlikkust sellest, et on oluline edendada aktiivset Euroopa kodakondsust, mis on maailmale avatud, austab kultuurilist mitmekesisust ning tugineb ühistele väärtustele Euroopa Liidus, nagu inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse, mittediskrimineerimise, solidaarsuse, demokraatia põhimõtete ja õigusriigi ning inimõiguste, sh vähemustesse kuuluvate isikute õiguste austamine.

2. Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta konkreetsemad eesmärgid on:

– suurendada kõigi kultuuridevahelist dialoogi toetavate ühenduse programmide ja meetmete nähtavust ja ühtsust;

– rõhutada eri kultuuride panust meie pärandisse ja eluviisi; tõsta Euroopa kodanike ja kõigi ajutiselt või alaliselt ELis elavate inimeste, eriti noorte, teadlikkust sellest, et on oluline leida vahendid, mille abil kultuuridevaheline dialoog edendaks aktiivset Euroopa kodakondsust, mis on maailmale avatud, austab kultuurilist mitmekesistust ning põhineb Euroopa Liidu ühistel väärtustel;

– panustada uuendustegevusse ja (eriti noorte hulgas) kultuuridevahelist dialoogi edendavate lähenemisviiside horisontaalsesse ja valdkonnaülesesse mõõtmesse.

Artikkel 3

Meetmete sisu

1. Artiklis 2 kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed on sätestatud lisas.

Need hõlmavad järgmiste meetmete rakendamist või nendele toetuse andmist:

a) teabe- ja edenduskampaania eelkõige koostöös meediaga ühenduse ja siseriiklikul tasandil, et levitada kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärkidega seotud olulisi sõnumeid;

b) üritused ja algatused Euroopa tasandil eesmärgiga edendada kultuuridevahelist dialoogi ning kultuuridevaheline dialoogi Euroopa aasta vallas tehtud saavutuste ja saadud kogemuste rõhutamine;

c) siseriikliku tasandi üritused ja algatused, millel on oluline Euroopa mõõde ja mille eesmärk on edendada kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärke;

d) ülevaated ja uurimused ühenduse või siseriiklikul tasandil, et anda hinnang ja teha aruanne kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta ettevalmistuste, tõhususe, mõju ja pikaajalise jälgimise kohta.

Artikkel 4

Rakendamine

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 5

Liikmesriikide koostöö

Iga liikmesriik nimetab siseriikliku koordineerimisasutuse või samaväärse haldusorgani, mille ülesandeks on korraldada asjaomase riigi osalemist kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaga seotud tegevuses. Iga liikmesriik tagab, et see organ kaasab asjakohasel viisil kultuuridevahelise dialoogi eri osapooled liikmesriigi tasandil. Kõnealune organ tagab siseriiklikul tasandil kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaga seotud meetmete kooskõlastamise.

Artikkel 6

Komitee

1. Komisjoni assisteerib komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Finantssätted

1. Kogu ühendust hõlmavate meetmete puhul, millele on osutatud lisa A osas, korraldatakse hankelepingute sõlmimine või Euroopa ühenduste üldeelarvest rahastatavate toetuste andmine.

2. Kogu ühendust hõlmavate meetmete puhul, millele on osutatud lisa B osas, võib Euroopa ühenduste üldeelarvest anda toetust kuni 80% ulatuses nende üldkuludest.

3. Meetmete puhul, millele on osutatud lisa C osas, võib Euroopa ühenduste üldeelarvest anda toetust kuni 50% ulatuses nende üldkuludest artiklis 8 sätestatud korras.

Artikkel 8

Taotlemis- ja valikumenetlus

1. Toetuse andmise otsused võtab vastu komisjon artikli 6 lõikes 2 sätestatud korras. Komisjon tagab toetuse tasakaalustatud jaotuse liikmesriikide ja erinevate hõlmatud tegevusvaldkondade vahel.

2. Artikli 7 lõike 3 kohaselt esitatud toetuse taotlused esitab komisjonile artiklis 5 sätestatud organ.

Artikkel 9

Rahvusvahelised organisatsioonid

Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärkide täitmiseks võib komisjon teha koostööd asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 10

Komisjoni roll

1. Komisjon tagab käesolevas otsuses sätestatud meetmete ja muude ühenduse meetmete ja algatuste vahelise kooskõla.

2. Komisjon tagab kandidaatriikide kaasamise kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaga seotud tegevusse, tuginedes nende osalemisele teatavates ühenduse programmides, millel on kultuuridevahelise dialoogi mõõde, ning töötades välja erialgatusi asjakohastes raamistikes, eriti Euroopa Liidu ja kandidaatriikide kodanikuühiskonna dialoogi raames.

3. Komisjon tagab vastastikuse täiendavuse kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete ning algatuste vahel, mis tõenäoliselt töötatakse välja asjakohastes koostöö- ja dialoogiraamistikes nende EFTA riikidega, kes on EMP lepingu osalised, Lääne-Balkani riikidega ning Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega.

4. Komisjon peab tagama vastastikuse täiendavuse kõigi muude kolmandaid riike, eriti arengumaid hõlmavate koostööalgatustega, mis on olulised seoses kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärkidega.

Artikkel 11

Eelarve

1. Käesoleva otsuse rakendamise finantsraamistikuks ajavahemikus 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2008 määratakse 10 miljonit eurot.

2. Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

Artikkel 12

Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetme kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

2. Käesoleva otsuse raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul tähendab eeskirjade eiramine määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses ühenduse õiguse sätete mis tahes rikkumist või ettevõtja tegevusest või tegematajätmisest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmist, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada ühenduste üldeelarvet või mõnda ühenduse täidetavat eelarvet.

3. Komisjon vähendab meetme rahalise toetuse summat, peatab selle väljamaksmise või nõuab selle tagasi, kui ta teeb kindlaks eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva otsuse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu sätete eiramise või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata muudetud, nii et see on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega.

4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud toetuse kasutamist, nõuab komisjon abisaajalt kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgituse esitamist. Kui abisaaja ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon ülejäänud rahalise toetuse andmise tühistada ja nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.

5. Iga alusetult tehtud väljamakse tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 13

Järelevalve

1. Iga käesoleva otsuse alusel rahastatud meetme puhul esitab abisaaja tehnilise ja finantsaruande töö edenemise kohta. Kolme kuu jooksul pärast meetme lõppemist tuleb esitata ka lõpparuanne. Komisjon määrab kindlaks aruannete vormi ja sisu.

2. Abisaaja hoiab komisjoni jaoks alles kõik meetmega seotud kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast viimast meetmega seotud väljamakset.

3. Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, kas rahastatavaid projekte teostatakse nõuetekohaselt ning käesoleva otsuse ja finantsmääruse (nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ/Euratom) nr 1605/2002) kohaselt.

Artikkel 14

Järelmeetmed ja hindamine

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2009 Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele aruande käesoleva otsuse artiklis 3 ettenähtud meetmete rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

ARTIKLIS 3 NIMETATUD MEETMED

A) ÜHENDUSE TASANDI MEETMED

1) Teabe- ja edenduskampaaniad, mille hulka kuuluvad:

a) kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta jaoks logo ja tunnuslausete väljatöötamine, mis on mõeldud kasutamiseks kõigi sellega seotud tegevuste puhul;

b) teabekampaania ühenduse tasandil ja lokaliseerimine kasutamiseks liikmesriigis;

c) koostöö erasektoriga, ringhäälinguorganisatsioonide ja muu meediaga, kes teevad koostööd kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastat käsitleva teabe levitamisel;

d) kogu ühenduses kättesaadavate vahendite väljatöötamine, et suurendada üldsuse huvi;

e) asjakohased meetmed, et avaldada kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärkidele kaasaaitavate ühenduse programmide, meetmete ja algatuste tulemused ning suurendada nende nähtavust;

f) haridusasutuste ja üldsuse asjakohased algatused, et levitada teavet kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta kohta;

g) teavet jagava veebisaidi avamine Europa serveril, sh portaal kultuuridevahelise dialoogiga seotud projektide elluviijate jaoks, et juhendada neid erinevate asjakohaste ühenduse programmide ja meetmete vallas.

2) Muud meetmed:

– ülevaated ja uurimused ühenduse tasandil, et anda hinnang ja teha aruanne kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta ettevalmistuste, tõhususe, mõju ja pikaajalise jälgimise kohta.

3) Finantseeritakse tavaliselt kaupade ja teenuste otsese ostmise kaudu avatud ja/või piiratud pakkumiste teel. Abi võib anda ka toetustena.

B) ÜHENDUSE TASANDI MEETMETE KAASRAHASTAMINE

Piiratud arv sümboolikaga seotud Euroopa tasandi meetmeid, mille eesmärk on tõsta eriti noorte teadlikkust Euroopa aasta eesmärkidest, võib saada ühenduse abi kuni 80% ulatuses kogukuludest.

Need meetmed võivad seisneda teatavates üritustes, sealhulgas ühenduse tasandi üritus kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta avamiseks ja lõpetamiseks koostöös 2008. aastal ametis olevate eesistujariikidega.

C) SISERIIKLIKU TASANDI MEETMETE KAASRAHASTAMINE

Olulise Euroopa mõõtmega siseriikliku tasandi meetmed võivad vastata nõuetele ühenduse abi saamiseks ning neile võib anda toetust kuni 50% ulatuses kogukuludest.

Need meetmed võivad olla seotud eelkõige liikmesriigi siseriikliku algatuse kaasrahastamisega.

D) MEETMED, MILLE JAOKS EI ANTA ÜHENDUSE ABI

Ühendus toetab mitterahaliselt avalik-õiguslike või eraõiguslike organite algatusi, andes sealhulgas kirjaliku loa kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta logo (kui see on välja töötatud) ja muude selle aastaga seotud materjalide kasutamiseks, kui kõnealused organid suudavad komisjonile tõendada, et nimetatud algatused on tehtud või tehakse 2008. aasta jooksul ning et need aitavad tõenäoliselt oluliselt kaasa kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta eesmärkide saavutamisele. Kolmandates riikides seoses või koostöös kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaga korraldatud algatusi, mida Euroopa aasta vahenditest ei toetada, võib ühendus samuti mitterahaliselt toetada ning nende algatuste puhul võib kasutada kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta logo ja muid asjakohaseid materjale.

FINANTSSELGITUS

1. 1. ETTEPANEKU NIMETUS: Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE / EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seotud tegevusvaldkonnad:

Poliitikavaldkond: Haridus ja kultuur

Tegevusvaldkond: Kultuur ja keeled

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised BA read)), sh järgmised rubriigid:

15.04.02.04 kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

01.01.2007 – 31.12.2008

3.3. Eelarve tunnusjooned (lisage vajadusel ridu):

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamakse | Kandidaatriikide osamaksed | Finantsperspektiivi rubriik |

15.04.02.04 | Mittekohustuslikud kulud | Liigendamata assigneeringud | JAH | EI | EI | 3 |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest jooksevhindades

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | n+4 et suiv. | Kokku |

Dépenses opérationnelles[10] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 3,000 | 7,000 | 10,000 |

Maksete assigneeringud | b | 1,200 | 4,600 | 4,200 | 10,000 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud a+c | a+c | 3,000 | 7,000 | 10,000 |

Maksete assigneeringud | b+c | 1,200 | 4,600 | 4,200 | 10,000 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[11] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.3.4 | d | 0,378 | 0,432 | 0,108 | 0,918 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.3.5 | e | 0,026 | 0,064 | 0,016 | 0,106 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) kokku | a+c+d+e | 3,404 | 7,496 | 0,124 | 11,024 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) kokku | b+c+d+e | 1,604 | 5,096 | 4,324 | 11,024 |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

x Ettepanek on kooskõlas komisjoni 14. juuli 2004. aasta teatisega 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohta, KOM(2004) 487 lõplik.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[12] sätete (paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

4.1.3. Finantsmõju tuludele

x Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuvälised töötajad), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | n + 4 või hilisem |

Personali arv kokku | 4 | 5 | 2 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Vt otsuse ettepanekule lisatud seletuskirja punkti 1.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Euroopa aasta eesmärke, mis on suunatud igale kodanikule, on parem saavutada ning neil on suurem mõju ühenduse ja mitte liikmesriikide tasandil. Kavandatavad meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks, järgides subsidiaarsuse põhimõtet.

Komisjon tagab, et Euroopa aasta raames rahastatavad meetmed on vastastikku täiendavad muude ühenduse meetmetega sellistes valdkondades nagu struktuurifondid, haridus, kultuur, noorsugu, kodakondsus, tööhõive, sotsiaalküsimused, võrdsed võimalused, sisseränne, põhiõiguste edendamine, rassismi- ja ksenofoobiavastane võitlus, audiovisuaalpoliitika ja teadusuuringud. Vastastikune täiendavus Euroopa aastaga „Võrdsed võimalused kõigile“ on eriti oluline tagamaks kahe aasta vastastikune toetus eesmärkide ja meetmete puhul.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Vaata otsuse ettepaneku artikleid 2 ja 3 ning asjaomast lisa.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Näidata valitud rakendusmeetod.[13]

x Tsentraliseeritud juhtimine

x otse, haldajaks on komisjon

ٱ kaudselt, delegeerides haldamise:

ٱ täitevasutustele

ٱ ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

ٱ riiklikele avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

ٱ liikmesriikidega

ٱ kolmandate riikidega

Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

6. JÄLGIMINE JA HINDAMINE

6.1. Kontrollisüsteem

Komisjoni ja liikmesriikide jaoks on oluline tagada rahastatavate meetmete järjepidevus. Selline järelevalve peaks edendama toetatavate meetmete kvaliteeti ning nende vastavust Euroopa aasta eesmärkidele. Järelevalveraamistiku kavandamise eest vastutab peamiselt komisjon osalevate riikidega konsulteerides. Järelevalvesüsteeme kohaldatakse kooskõlas meetmete rahastamise kohustustega. Järgmises tabelis on näitena esitatud mõned näitajad.

Eesmärgid | Näitajad (soovituslikud) |

Üldeesmärgid |

Edendada kultuuridevahelist dialoogi kui Euroopa kodanikke ja kõiki ajutiselt või alaliselt Euroopa Liidus elavaid inimesi abistavat vahendit, et omandada teadmised, oskused ja suutlikkuse, mis võimaldavad neil toime tulla avatumas ent keerulisemas keskkonnas ning ületada võimalikud raskused, et saada kasu võimalustest, mida neile pakub mitmekülgne ja dünaamiline ühiskond mitte ainult Euroopas vaid kogu maailmas. | Euroopa aasta raames rahastatavate või toetatavate algatuste arv ja liik. Euroopa aastaga seotud tegevuses osalevate inimeste arusaamade muutus. |

Tõsta Euroopa kodanike ja kõigi ajutiselt või alaliselt ELis elavate inimeste teadlikkust sellest, et on oluline edendada aktiivset Euroopa kodakondsust, mis on maailmale avatud, austab kultuurilist mitmekesistust ning tugineb meie ühistele väärtustele, nagu inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse, solidaarsuse ning demokraatia ja õigusriigi austamine. | Euroopa aastaga seotud sündmustes osalevate inimeste arv. Euroopa aastaga seotud tegevuses osalevate inimeste arusaamade muutus. |

Erieesmärgid | Näitajad |

Suurendada kõigi kultuuridevahelise dialoogi edendamist toetavate ühenduse programmide ja meetmete nähtavust ja ühtsust. | Euroopa aasta raames asjaomaste ühenduse programmide puhul koostatud ja levitatud teabevahenditele juurdepääs ja nende kasutamine. Euroopa aastaga seotud tegevuses osalevate isikute teadlikkus kõnealustest programmidest ja meetmetest. |

Rõhutada eri kultuuride panust meie pärandisse ja eluviisi; tõsta Euroopa kodanike ja kõigi ajutiselt või alaliselt ELis elavate inimeste, eriti noorte, teadlikkust sellest, et on oluline leida koos vahendid, mille abil kultuuridevaheline dialoog edendaks aktiivset Euroopa kodakondsust, mis on maailmale avatud, austab kultuurilist mitmekesistust ning põhineb meie ühistel väärtustel. | Euroopa aastaga seotud tegevuses osalevate inimeste (eriti noorte) arusaamade muutus. Massiteabevahendites sündmuste kajastamise ulatus ja toon (kvalitatiivne ja kvantitatiivne). |

Panustada uuendustegevusse ja (eriti noorte hulgas) kultuuridevahelist dialoogi edendavate lähenemisviiside horisontaalsesse ja valdkonnaülesesse mõõtmesse. | Nende projektide arv, mis hõlmavad projektide elluviijaid või võrgustikke eri valdkondadest. |

Tegevuseesmärgid | Näitajad |

Teabekampaaniad ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad Euroopa tasandil: | Teabe- ja edendusmeetmete arv ja liik Üldsuse, eriti noorte, teadlikkuse tõstmine Euroopa aasta raames toetatud sündmuste kajastamine massiteabevahendites Saavutatud populaarsuse määr (%) Üldsuse huvi suurendamise vahendite loomine |

Ülevaated ja uurimused | Euroopa aasta teemaliste ülevaadete ja uurimuste avaldamise kajastamine |

Üritused ja algatused ühenduse tasandil | Korraldatud ürituste arv ja ühenduse toetuse osakaal Ürituste kajastamine massiteabevahendites Euroopa aasta raames toetatud üritustel osalejate (eriti noorte) arv Üldsuse teadlikkuse tõstmine Selle tegevuseesmärgi toetamiseks kasutatav osa üldeelarvest (soovituslik eesmärk: 24%). |

Üritused ja algatused riigi tasandil | Korraldatud ürituste arv ja ühenduse toetuse osakaal Riigi algatuste kajastamine massiteabevahendites Mitmekordne mõju (riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi meetmete ja algatuste arv, mida Euroopa aasta raames toetatakse ent ei rahastata). Selle tegevuseesmärgi toetamiseks kasutatav osa üldeelarvest (soovituslik eesmärk: 25%). |

Näitajaid hinnatakse eri allikatest saadud andmete põhjal, n.o ülevaadete ja sihtgruppide põhjal ning Euroopa aasta pideva hindamise põhjal saadud andmed ning riiklike asutuste ja asjaomaste EÜ programmijuhtide kogutud andmed.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

- Euroopa aasta eelhinnang lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse käesolevale ettepanekule.

6.2.2. Vahepealse või järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid)

Välishinnang käivitatakse kõnealusele Euroopa aastale eelneval aastal (2007), et jälgida Euroopa aasta järelevalvet ning esitada vajadusel vahetulemused. Kõnealuse hinnangu tulemused peaksid olema kättesaadavad 2009. aasta keskel.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Vt otsuse ettepaneku artikleid 12 ja 13.

8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende rahalise kulu järgi

Kulukohustused miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |

Ametnikud või ajutised töötajad[14] (XX 01 01) | A*/AD | 2 | 2 | 0.5 |

B*, C*/AST | 1 | 1 | 0.5 |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatud personal[15] | 1 | 2 | 1 |

Artikli XX 01 04/05 kohaselt rahastatud muu personal[16] | 0 | 0 | 0 |

KOKKU | 4 | 5 | 2 |

- 8.3.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

A ametnikud: nõuandekomitee, pakkumiskutse koostamine, liikmesriikide toetuste järelevalve, teabekampaania, üritus, uurimused ja pressiteated

B ametnikud: pakkumiste ja toetuste finantsjärelevalve, A ametnike abistamine kõigi ülesannete puhul

C ametnikud: abistamine kõigi eespool nimetatud ülesannete puhul

8.3.3. Personali allikad (kohustuslik)

ٱ Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

1 Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt 2006. aastaks ette nähtud

1 Ametikohad, mida tuleb taotleda 2007. aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

1 Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases talituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

ٱ Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

EI KOHALDATA

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja rubriik) | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi | 0 | 0 | 0 |

- sisene |

- väline |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0 | 0 | 0 |

8.3.4. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega mitteseonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali liik | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |

Ametnikud ja ajutised töötajad (XX 01 01) | 0,324 | 0,.324 | 0,054 |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustage eelarverida) | 0,054 | 0,108 | 0,054 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,378 | 0,432 | 0,108 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad

Viidata tuleks punktile 8.2.1, kui see on kohaldatav.

Juhendis on ametnike puhul sätestatud standardkulu 108 000 eurot (personali- jm kulud).

.

Arvestus – Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Viidata tuleks punktile 8.2.1, kui see on kohaldatav.

8.3.5. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0,010 | 0,030 | 0,040 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[18] | 0,016 | 0,034 | 0,016 | 0, 066 |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | 0,026 | 0,064 | 0,016 | 0,106 |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustada koos viitega eelarvereale) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku | 0,026 | 0,064 | 0,016 | 0,106 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

Lähetused: keskmiselt kaks lähetust 25 riiki x 800 eurot

Nõuandekomitee: neli koosolekut x 25 osalejat x 665 eurot

Personali- ja haldusressursside vajadused kaetakse juhtivale peadirektoraadile tehtud eraldise piires iga-aastase eraldamisprotseduuri raames.

[1] KOM(2005) 225 lõplik, 1.6.2005. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanek seoses Euroopa aastaga „Võrdsed võimalused kõigile (2007) – õiglasema ühiskonna poole.“

[2] Käesoleva otsuse kohaldamisel ei tähenda mõiste „aktiivne Euroopa kodakondsus“ mitte üksnes Euroopa Liidu kodanikke, kes on määratletud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 17, vaid kõiki alaliselt või ajutiselt Euroopa Liidus elavaid isikuid.

[3] ELT C [ ], lk [ ].

[4] ELT C [ ], lk [ ].

[5] ELT C [ ], lk [ ].

[6] ELT C [ ], lk [ ].

[7] KOM(2004) 373 lõplik, 12.5.2004. Komisjoni teatis „Euroopa naabruspoliitika – strateegiadokument“.

[8] Vaata nõukogu, Euroopa Parlamendi, majandus- ja sotsiaalkomitee ja regioonide komitee 29. juuni 2005. aasta teatist Euroopa Liidu ja kandidaatriikide kodanikuühiskonna vahelise dialoogi kohta, KOM(2005) 290 lõplik.

[9] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[10] Kulud, mis ei kuulu asjaomase xx jaotise xx peatüki alla.

[11] Peatüki xx (v.a artiklite xx ja xx) alla kuuluvad kulud.

[12] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[13] Kui on näidatud mitu meetodit, siis tuleb esitada üksikasjad käesolevas punktis „Märkuste“ all.

[14] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[15] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[16] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[17] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[18] Täpsustage komitee liik ja grupp, millesse see kuulub.