(1)

Liit sõlmis Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) liidu institutsioonide ja avaliku halduse küsimustes nõukogu otsusega (EL) 2023/1075 (1) ning kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, varjupaiga ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse küsimustes — niivõrd kui need kuuluvad liidu ainupädevusse — nõukogu otsusega (EL) 2023/1076 (2) ning konventsioon jõustus liidu suhtes 1. oktoobril 2023.

(2)

Konventsiooni artikli 66 lõike 1 kohaselt on tehtud naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise eksperdirühmale (edaspidi „GREVIO“) ülesandeks seirata, kuidas konventsiooniosalised seda rakendavad. Konventsiooni artikli 68 lõike 11 kohaselt võtab GREVIO vastu aruanded ja järeldused meetmete kohta, mida konkreetne osaline on võtnud konventsiooni sätete rakendamiseks.

(3)

Konventsiooniosaliste komisjon võib kooskõlas konventsiooni artikli 68 lõikega 12 võtta vastu asjaomasele konventsiooniosalisele suunatud soovitusi. Soovitused põhinevad GREVIO aruannetel ja neis eristatakse meetmeid, mida asjaomane konventsiooniosaline peaks konventsiooniosaliste komisjoni arvates võtma niipea kui võimalik, koos nõudega selles valdkonnas võetud meetmetest talle kolme aasta jooksul aru anda, ja meetmeid, mis on küll olulised, kuid ei ole konventsiooniosaliste komisjoni hinnangul esmatähtsad. Kolmeaastase perioodi lõpus peab konventsiooniosaline andma konventsiooniosaliste komisjonile aru konventsiooni kümnes konkreetses valdkonnas võetud meetmetest. Selle teabe ning valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kodanikuühiskonnalt ja riiklikelt inimõiguste asutustelt saadud lisateabe põhjal peab konventsiooniosaliste komisjon võtma vastu oma sekretariaadi vormistatud järeldused soovituste rakendamise kohta.

(4)

Konventsiooniosaliste komisjon võtab oma 16. koosolekul 31. mail 2024 eeldatavasti vastu järgmise soovituse eelnõu ja neli järelduste eelnõu, mis käsitlevad konventsiooni rakendamist viies osalisriigi poolt (edaspidi „soovituse ja järelduste eelnõud“):

(5)

Liidul on ainupädevus võtta konventsioonis sätestatud kohustusi seoses oma institutsioonide ja avaliku haldusega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 336 kohaldamisalas. Euroopa Kohus kinnitas oma 6. oktoobri 2021. aasta arvamuse 1/19 (Istanbuli konventsioon) (3) punktis 305, et oluline osa konventsioonist tulenevatest kohustustest, mis on seotud ennetusmeetmete võtmisega, kehtiksid liidule sisuliselt liidule seoses tema avalike teenistujatega ning avalikkuse esindajatega, kes külastavad liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuskohti ja hooneid. Lisaks leidis Euroopa Kohus sama arvamuse punktis 307, et liit ei tohiks piirduda miinimumnõuete või kõrvalmeetmete kehtestamisega, vaid peaks ise tagama, et need kohustused on täielikult täidetud.

(6)

Soovituse ja järelduste eelnõud käsitlevad konventsiooni nende sätete rakendamist, mida kohaldatakse ka liidu suhtes seoses liidu institutsioonide ja avaliku haldusega. Seepärast on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel konventsiooniosaliste komisjonis võetav seisukoht liidu institutsioonide ja avaliku halduse küsimustes, sest kavandatavad aktid võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, kuna võivad mõjutada konventsiooni asjakohaste sätete tõlgendamist tulevikus.

(7)

Liechtensteini puhul sisaldab konventsiooni rakendamist käsitlev soovituse eelnõu ettepanekut töötada välja terviklik strateegia või tegevuskava kõigi konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallavormide ennetamiseks ja tõkestamiseks (konventsiooni artikkel 7), tagada sooteadlik eelarvestamine ja sihtotstarbelised rahalised vahendid, et määrata kindlaks summad, mille kõik asjaomased institutsioonid kulutavad naistevastase vägivalla ja perevägivallaga tegelemisele (konventsiooni artikkel 8), eraldada koordineerivatele organitele inim- ja finantsressursse (konventsiooni artikkel 10), korraldada elanikkonna küsitlusi kõigi konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallavormide kohta ning edendada naisohvrite olukorra uurimist (konventsiooni artikkel 11), tagada spetsiaalne tasuta üleriigiline abitelefoniliin (konventsiooni artikkel 24) ning kasutada ohvrite kaitse tagamiseks politsei tõkendeid (konventsiooni artikkel 52). Kuna soovitused nendes küsimustes on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega ega tekita probleeme seoses liidu õigusega, peaks ELi seisukoht olema mitte esitada vastuväiteid Liechtensteinile mõeldud soovituse vastuvõtmisele.

(8)

Andorra puhul sisaldab konventsiooni rakendamist käsitlev järelduste eelnõu ettepanekut tagada asjaomastele sidusrühmadele piisavad inim- ja rahalised ressursid (konventsiooni artiklid 8 ja 25), tagada kooskõlastatud ja valdkondadevaheline lähenemisviis naistevastase vägivalla ennetamisele ja tõkestamisele (konventsiooni artikkel 7), soodustada kõigi konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallavormide ilmnemise korrapärast uurimist (konventsiooni artikkel 11) ning tagada, et ohvritel oleks kooskõlas konventsiooniga võimalik taotleda hädaolukorras rakendatavaid tõkendeid (konventsiooni artikkel 52). Kuna järeldused nendes küsimustes on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega ega tekita probleeme seoses liidu õigusega, peaks ELi seisukoht olema mitte esitada vastuväiteid Andorrale suunatud järelduste vastuvõtmisele.

(9)

Belgia puhul hõlmab konventsiooni rakendamist käsitlev järelduste eelnõu ettepanekut koguda naistevastase vägivalla kohta andmeid (konventsiooni artikkel 11) ja tagada spetsialiseeritud tugiteenistuste rahastamine viisil, mis tagab nende teenuste jätkumise (konventsiooni artiklid 8 ja 25). Kuna järeldused nendes küsimustes on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega ega tekita probleeme seoses liidu õigusega, peaks ELi seisukoht olema mitte esitada vastuväiteid Belgiale suunatud järelduste vastuvõtmisele.

(10)

Malta puhul sisaldab konventsiooni rakendamist käsitlev järelduste eelnõu ettepanekut tugevdada koostööd valitsusväliste osalejatega, sealhulgas nendega, kes osutavad spetsialiseeritud tugiteenuseid, ning tagada nende tulemuslik osalus asjakohase poliitika kujundamises (konventsiooni artikkel 7), tagada igakülgne andmekogumine kõigi konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallavormide kohta (konventsiooni artikkel 11) ning tagada, et Malta õigusaktid oleksid hädaolukorras rakendatavate tõkendite ja lähenemiskeeldude osas konventsiooniga kooskõlas (konventsiooni artiklid 52 ja 53). Kuna järeldused nendes küsimustes on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega ega tekita probleeme seoses liidu õigusega, peaks ELi seisukoht olema mitte esitada vastuväiteid Maltale suunatud järelduste vastuvõtmisele.

(11)

Hispaania puhul sisaldab konventsiooni rakendamist käsitlev järelduste eelnõu ettepanekut ühtlustada naisohvrite toetamise ja kaitse taset kogu riigis ning hinnata asjakohaste meetmete rakendamist (konventsiooni artiklid 10 ja 25). Kuna järeldused nendes küsimustes on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega ega tekita probleeme seoses liidu õigusega, peaks ELi seisukoht olema mitte esitada vastuväiteid Hispaaniale suunatud järelduste vastuvõtmisele,

1)

soovitus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni rakendamise kohta Liechtensteinis [IC-CP(2024)1-prov];

2)

konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Andorrat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)2-prov];

3)

konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Belgiat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)3-prov];

4)

konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Maltat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)4-prov] ja

5)

konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Hispaaniat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)5-prov].