(1)

Gambiaga tagasivõtmise valdkonnas tehtavat koostööd hinnati määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25a lõike 2 kohaselt ebapiisavaks. Võttes arvesse meetmeid, mida komisjon on koostöö parandamiseks võtnud, ja liidu üldisi suhteid Gambiaga, peeti Gambia koostööd liiduga tagasivõtmise küsimustes ebapiisavaks, mistõttu oli vaja võtta liidu meetmeid.

(2)

7. oktoobril 2021 võeti kooskõlas määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25a lõike 5 punktiga a vastu nõukogu rakendusotsus (EL) 2021/1781, (2) millega peatati ajutiselt määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete kohaldamine Gambia kodanike suhtes.

(3)

Gambiaga tagasivõtmise valdkonnas tehtava koostöö hindamine pärast rakendusotsuse (EL) 2021/1781 vastuvõtmist näitas, et märkimisväärset edu ei ole saavutatud, sest koostöö isikute tuvastamisel, reisidokumentide väljaandmisel ja tagasisaatmisoperatsioonide korraldamisel oli endiselt probleemne. Hoolimata väikestest edusammudest oli koostöö tagasivõtmise valdkonnas endiselt ebapiisav ning vaja on selle olulist ja püsivat paranemist. Seepärast võeti 8. detsembril 2022 vastu nõukogu rakendusotsus (EL) 2022/2459, (3) millega kehtestati Gambia kodanikele suurem viisatasu.

(4)

Komisjon on pidevalt hinnanud Gambiakoostööd tagasivõtmise valdkonnas pärast rakendusotsuse (EL) 2022/2459 vastuvõtmist ning see hindamine näitab, et tagasivõtmisalases koostöös tehti olulisi ja püsivaid edusamme tagasisaatmislendude ja -operatsioonide korraldamises. Seepärast ei ole Gambia kodanike suhtes enam vaja kohaldada suuremat viisatasu ja rakendusotsus (EL) 2022/2459 tuleks kehtetuks tunnistada.

(5)

Komisjoni pidev tagasivõtmise valdkonnas Gambia koostöö hindamine on samuti näidanud, et Gambiaga tagasivõtmise valdkonnas tehtav koostöö ei ole siiski veel piisav selles osas, mis puudutab abi kõigi liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate Gambia kodanike tuvastamiseks, reisidokumentide õigeaegset väljaandmist ning tšarterlendude mahtu ja sagedust, et võimaldada liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate Gambia kodanike arvu püsivat vähendamist. Rakendusotsus (EL) 2021/1781 peaks seega jääma kehtima.

(6)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva otsuse üle, kas ta rakendab seda oma riigisiseses õiguses.

(7)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (4) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(9)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(10)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(11)

Käesolev otsus on õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses,