(1)

12. veebruaril 1986 Canterburys alla kirjutatud Prantsuse Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise lepinguga La Manche’i väina püsiühenduse ehitamise ja käitamise kohta eraõiguslike kontsessionääride poolt (edaspidi „Canterbury leping“) loodi valitsustevaheline komisjon, kes teeb järelevalvet kõigi La Manche’i väina püsiühenduse ehitamise ja käitamisega seotud küsimuste üle (edaspidi „valitsustevaheline komisjon“).

(2)

Alates Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingus (3) sätestatud üleminekuperioodi lõpust on La Manche’i väina püsiühenduse taristuettevõtja ja La Manche’i väina püsiühenduses tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate suhtes raudteeohutuse ja koostalitluse osas kohaldatud kahte eraldi õigusraamistikku.

(3)

Prantsuse Vabariik taotles 16. juuli 2020. aasta kirjas liidult luba pidada Ühendkuningriigiga läbirääkimisi ja sõlmida rahvusvaheline leping, milles käsitletakse ohutus- ja koostalitlusnõudeid La Manche’i väina püsiühenduses. Vastavalt sellele taotlusele anti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2020/1531 (4) Prantsuse Vabariigile luba pidada läbirääkimisi lepingu üle, millega tagatakse kogu La Manche’i väina püsiühenduse suhtes liidu õiguse, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide (EL) 2016/797 (6) ja (EL) 2016/798 (7) ühtne ja dünaamiline kohaldamine. Samuti on otsuses (EL) 2020/1531 sätestatud tingimused, mille alusel valitsustevaheline komisjon võib jätkata Prantsuse Vabariigi jurisdiktsiooni alla kuuluva La Manche’i väina püsiühenduse osa eest vastutava riikliku ohutusasutuse rolli täitmist.

(4)

Prantsuse Vabariigi ja Ühendkuningriigi vahelistest läbirääkimistest on selgunud, et kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel sõlmitud leping ei vii mõlemat lepinguosalist rahuldava kokkuleppeni. Seetõttu väljendas Prantsuse Vabariik 23. märtsi 2023. aasta kirjas oma kavatsust pidada läbirääkimisi ja sõlmida teistsugune leping. Seetõttu tehakse ettepanek alternatiivse loa kohta.

(5)

Kolmanda riigiga sõlmitud rahvusvaheline leping, mis käsitleb raudteeohutust ja raudteesüsteemi koostalitlust piiriülestes olukordades, võib mõjutada valdkonda, mida suures osas reguleerib liidu õigus, eelkõige määrus (EL) 2016/796 ja direktiivid (EL) 2016/798 ja (EL) 2016/797. Seetõttu kuulub selline leping liidu ainupädevusse välisasjades. Liikmesriigid võivad pidada läbirääkimisi selliste lepingute üle või neid sõlmida üksnes juhul, kui liit on neile selleks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 2 lõike 1 kohaselt loa andnud. Kuna leping käsitleb transpordi valdkonnas kehtiva liidu õigusega hõlmatud valdkondi, on samuti vaja, et sellise loa annaks liidu seadusandja vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 91 osutatud seadusandlikule menetlusele.

(6)

Võttes arvesse La Manche’i väina püsiühenduse eriseisundit raudteeühendusena, mis hõlmab ühtainsat keerukat rajatist, mis asub osaliselt Prantsuse Vabariigi territooriumil ja osaliselt kolmandas riigis, on asjakohane anda Prantsuse Vabariigile luba pidada Ühendkuningriigiga läbirääkimisi, et alla kirjutada ja sõlmida rahvusvaheline leping (edaspidi „leping“) seoses ühtsete ohutus- ja koostalitlusreeglite kohaldamisega La Manche’i väina püsiühenduses ning tagamaks koostöö Prantsusmaa riikliku ohutusasutuse Etablissement Public de Sécurité Ferroviaire (EPSF) ja Ühendkuningriigi riikliku ohutusasutuse Office of Rail and Road (ORR) vahel.

(7)

La Manche’i väina püsiühenduse selle osa suhtes, mis kuulub Prantsuse Vabariigi jurisdiktsiooni alla, tuleks jätkuvalt kohaldada liidu õigust. Kaitsta tuleks liidu õiguse esimuse ja kohaldataval juhul vahetu õigusmõju põhimõtteid ning liidu institutsioonide ja asutuste vastavaid pädevusi.

(8)

Prantsuse Vabariigi ja Ühendkuningriigi vahelisi vaidlusi, mis on seotud lepingu kohaldamisega, ei tohiks lahendada Canterbury lepingu artikli 19 alusel moodustatud vahekohtus ega muude õiguslikult siduvate vaidluste lahendamise vahendite abil.

(9)

Määruse (EL) 2016/796 artikli 3 kohaselt peaks Euroopa Liidu Raudteeametil olema jätkuvalt ainuvastutus talle antud ülesannete ja volituste eest ning vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artiklile 16 peaks Euroopa Liidu Raudteeamet olema oma otsuste tegemisel jätkuvalt sõltumatu. Seega peaks Canterbury lepingu alusel loodud valitsustevahelise komisjoni ja ohutusasutuse roll lepingus käsitletavates küsimustes piirduma EPSFi ja ORRi tegevuse koordineerimisega. Valitsustevahelise komisjoni ja ohutusasutuse õigustloovad aktid ega nende mõju ei tohiks mõjutada EPSFi sõltumatust otsuste tegemisel kooskõlas liidu õigusega.

(10)

Selleks et tagada liidu õiguse pidev nõuetekohane rakendamine La Manche’i väina püsiühenduse selles osas, mis kuulub Prantsuse Vabariigi jurisdiktsiooni alla, ning tagamaks, et komisjon saaks teha järelevalvet selle kohaldamise üle Euroopa Kohtu kontrolli all, sealhulgas kiireloomulistel juhtudel, peaks Prantsuse Vabariigile jääma õigus leping ühepoolselt peatada või lõpetada.

(11)

Selleks et võtta arvesse võimalikke tulevasi muudatusi liidu õiguses, eelkõige määruses (EL) 2016/796 ning direktiivides (EL) 2016/797 ja (EL) 2016/798, tuleks lepingus sätestada ka selle muutmist käsitlevad reeglid. Komisjonile tuleks anda luba volitada Prantsuse Vabariiki lepingut muutma vastavalt lepingus sätestatud muutmismenetlusele, tingimusel et kõnealused muudatused piirduvad kohandustega, mis kajastavad muudatusi liidu õiguses.

(12)

Liidu huvides tuleks Prantsuse Vabariigile anda ka luba pidada läbirääkimisi käesoleva otsusega antud loa alusel sõlmitud lepingu edasiste muudatuste üle, võttes arvesse otsuses (EL) 2020/1531 sätestatud tingimusi. Seepärast peaks liidu otsusega (EL) 2020/1531 antud luba jääma kehtima niivõrd, kui käesoleva loa alusel sõlmitud lepingut saab muuta, et võtta arvesse kõnealuses otsuses sätestatud tingimusi,

a)

Kõnealune leping peab olema liidu õigusega igati kooskõlas. Tagatakse liidu õiguse esimuse ja, kui see on kohaldatav, vahetu õigusmõju põhimõtted.

b)

Prantsuse Vabariigi ja Ühendkuningriigi vahelisi vaidlusi, mis on seotud lepingu kohaldamisega, ei tohiks lahendada Canterbury lepingu artikli 19 alusel moodustatud vahekohtus ega muude õiguslikult siduvate vaidluste lahendamise vahendite abil.

c)

Selleks peaks Prantsuse Vabariigile jääma õigus leping ühepoolselt peatada või lõpetada, et tagada liidu õiguse täielik, nõuetekohane ja kiire kohaldamine tema jurisdiktsiooni alla kuuluvas La Manche’i väina püsiühenduse osas.

d)

Lepinguga nähakse ette mehhanism selle muutmiseks, et kohandada lepingut liidu õiguse muudatustega.

e)

Tagatakse sõltumatus ja vastavad volitused, mis on liidu õigusega antud Euroopa Liidu Raudteeametile ja EPSFile kui riiklikule ohutusasutusele direktiivi (EL) 2016/798 tähenduses, eelkõige: