Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32022O0912

Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2022/912, 24. veebruar 2022, uue põlvkonna üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduse kiirülekandesüsteemi (TARGET) kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks suunis EKP/2012/27 (EKP/2022/8)

ECB/2022/8

ELT L 163, 17/06/2022, p. 84–185 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 20/11/2023

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2022/912/oj

17.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/84

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2022/912,

24. veebruar 2022,

uue põlvkonna üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduse kiirülekandesüsteemi (TARGET) kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks suunis 2013/47/EL (EKP/2012/27) (EKP/2022/8)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest ja neljandat taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1, 17, 18 ja 22,

ning arvestades järgmist:

(1)

Üleeuroopalist automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduse kiirülekandesüsteemi (TARGET2) reguleerib Euroopa Keskpanga suunis 2013/47/EL (EKP/2012/27) (1).

(2)

20. märtsil 2018 jõustus TARGET2 osasüsteeme käitavate keskpankade ja TARGET2-Securities platvormil tegutsevate väärtpaberite keskdepositooriumide vaheline ühiskokkulepe. See kokkulepe hõlmab teabe andmist ja vastutust süsteemis osaleja maksejõuetuse korral ning selles määratakse kindlaks nendes süsteemides arveldatavate maksete ja väärtpaberiülekandekorralduste ühtne sisestamise hetk.

(3)

EKP nõukogu kiitis 6. detsembril 2017 heaks T2-T2Si konsolideerimisprojekti, mille eesmärk on TARGET2 ja TARGET2-Securities (T2S) konsolideerida ja optimeerida, kasutades ära kaasaegseid lähenemisviise ja tehnoloogilist innovatsiooni, mis võimaldab vähendada nende kombineeritud tegevuskulusid ja parandada likviidsuse juhtimist eri teenuste lõikes. T2-T2Si konsolideerimisprojekti tulemuseks on uue põlvkonna üleeuroopaline automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduse kiirülekandesüsteem, milles arveldatakse eurodes keskpangarahas (TARGET).

(4)

Alates 21. novembrist 2022 peaks TARGET2 olema asendatud TARGETiga. Seetõttu tuleks suunis 2013/47/EL (EKP/2012/27) kehtetuks tunnistada.

(5)

TARGET tuleks nagu TARGET2 õiguslikult üles ehitada mitme maksesüsteemina, kus kõik TARGETi osasüsteemid on võimalikult suures ulatuses ühtlustatud.

(6)

TARGETis peaks nagu TARGET2-s olema kolm erinevat juhtimistasandit. 1. tasandil (EKP nõukogu) peaks olema TARGETi kõrgeim pädevus ja ta tagab selle üldistes huvides tegutsemise. 2. tasandil (tehnilise ja käitamise juhtimise organ) peaks olema TARGETi juhtimise ja suunamise täiendav pädevus ning 3. tasand (teenust osutavad RKPd) peaks eurosüsteemi huvides üles ehitama TARGETi süsteemid ja neid käitama.

(7)

TARGET peaks pakkuma keskseid likviidsuse juhtimise teenuseid, sealhulgas keskpanga tehingute arveldamist peamiste rahakontode kaudu, maksete suure väärtusega reaalajalist brutoarveldust (RTGS) RTGSi eriotstarbeliste rahakontode kaudu, rahamakseid seoses väärtpaberiarveldustega T2Si eriotstarbeliste rahakontode kaudu, välkmaksete arveldamist TARGETi välkmaksete arvelduse (TIPS) eriotstarbeliste rahakontode (TIPS eriotstarbelised rahakontod) kaudu ning teenuseid kõrvalsüsteemi arvelduseks allkontode, RTGSi kõrvalsüsteemi tehniliste kontode, kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontode ja TIPS kõrvalsüsteemi tehniliste kontode kaudu.

(8)

Selguse ja võrdse kohtlemise tagamiseks on asjakohane, et nende teenuste osutamist reguleeritakse TARGETis osalemise ühtsete tingimustega, mis sõlmitakse iga TARGETis osaleja ja vastavat TARGETi osasüsteemi käitava riigi keskpanga (RKP) vahel.

(9)

Konkurentsivõime suurendamiseks peaksid TARGETit pakkuma mitu võrguteenuse osutajat, kelle ülesanne on tehnilise ühenduse loomine TARGETiga. TARGETis osalejatel peaks olema lubatud sõlmida oma valikul lepinguline suhe võrguteenuse osutajaga või tema alltöövõtjaga kontsessioonilepingu raames, mis on sõlmitud Banca d’Italia kui eurosüsteemi esindaja ja asjaomase võrguteenuse osutaja vahel.

(10)

Vastavate eurosüsteemi keskpankade omandis olevad ja nende hallatavad TARGET2 osasüsteemid on ühiselt määratletud (2) süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Keskpanga määrust (EL) nr 795/2014(EKP/2014/28) (3). Vastavad TARGETi osasüsteemid, kui neid TARGET2 osasüsteeme asendavad maksesüsteemid, peaksid samuti kuuluma määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) kohaldamisalasse ja vastama nimetatud määruses sätestatud järelevaatamise nõuetele.

(11)

TARGET on keskse tähtsusega eurosüsteemi teatavate põhiülesannete teostamiseks, näiteks liidu rahapoliitika rakendamiseks ja maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamiseks.

(12)

TARGET osasüsteemid on vastavate TARGET2 osasüsteemide õigusjärglased,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

TARGET pakub järgmisi kontosid eurodes arveldamiseks keskpangarahas:

a)

peamised rahakontod keskpankadega tehtavate tehingute arveldamiseks;

b)

reaalajalise brutoarvelduse eriotstarbelised rahakontod (RTGSi eriotstarbelised rahakontod) ja allkontod pankadevaheliste ja klientidevaheliste reaalajas maksete tegemiseks ning kõrvalsüsteemidega tehtavate tehingute arveldamiseks;

c)

reaalajalise brutoarvelduse kõrvalsüsteemi tehnilised kontod (RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilised kontod), TARGETi välkmaksete arvelduse (TIPS) kõrvalsüsteemi tehnilised kontod (TIPS kõrvalsüsteemi tehnilised kontod) ja kõrvalsüsteemide tagatisvahendite kontod kõrvalsüsteemidega tehtavate tehingute arveldamiseks;

d)

TARGET2-Securities eriotstarbelised rahakontod (T2Si eriotstarbelised rahakontod) väärtpaberitehingutega seotud rahamaksete jaoks; ja

e)

TARGETi välkmaksete arveldamise eriotstarbelised rahakontod (TIPS eriotstarbelised rahakontod) välkmaksete arveldamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid, mille tähendus on määratletud III lisas:

1)

„kontoseirerühm“ (account monitoring group);

2)

„adresseeritav BICi omanik“ (addressable BIC holder);

3)

„kõrvalsüsteem“ (ancillary system, AS);

4)

„kõrvalsüsteemi tagatisvahendite konto“ (ancillary system guarantee funds account);

5)

„kõrvalsüsteemi arvelduskord“ (ancillary system (AS) settlement procedure);

6)

„kõrvalsüsteemi ülekandekorraldus“ (ancillary system AS transfer order);

7)

„automaatne tagatise seadmine“(auto-collateralisation);

8)

„automatiseeritud likviidsuse ülekandmise korraldus“ (automated liquidity transfer order);

9)

„vaba likviidsus“ (available liquidity);

10)

„panganduskontsern“ (banking group);

11)

„filiaal“ (branch);

12)

„levisõnum“ (broadcast message);

13)

„tööpäev“ (business day) või „TARGETi tööpäev“ (TARGET business day);

14)

„ettevõtte tunnuskood, BIC“ (Business Identifier Code, BIC);

15)

„õigusvõime hinnang“ (capacity opinion);

16)

„raha ülekandmise korraldus“ (cash transfer order);

17)

„keskpank“ (central bank, CB);

18)

„keskpanga operatsioon“ (central bank operation);

19)

„TARGETi ühendusega RKP“ (connected NCB);

20)

„eriolukorra lahendus“ (Contingency Solution);

21)

„krediidiasutus“ (credit institution);

22)

„TIPS finantslimiit“ (credit memorandum balance, CMB);

23)

„süsteemidevaheline arveldus“ (cross-system settlement);

24)

„eriotstarbeline rahakonto“ (dedicated cash account, DCA);

25)

„hoiustamise püsivõimaluse intressimäär“ (deposit facility rate);

26)

„hoiustamise püsivõimalus“ (deposit facility);

27)

„euroala RKP“ (euro area NCB);

28)

„Euroopa Maksenõukogu välkkreeditülekande (SCT Inst) skeem“ ehk „SCT Inst skeem“ (European Payments Council's SEPA Instant Credit Transfer (SCT Inst) scheme, SCT Inst scheme);

29)

„eurosüsteemi keskpank“ (Eurosystem CB);

30)

„probleemsündmus“ (event of default);

31)

„tagatisvahendid“ (guarantee funds);

32)

„maksejõuetusmenetlus“ (insolvency proceedings);

33)

„välkmaksejuhis“ (instant payment order);

34)

„korraldusi andev osapool“ (instructing party);

35)

„päevasisene laen“ (intraday credit);

36)

„investeerimisühing“ (investment firm);

37)

„3. tasandi RKPd“ (Level 3 NCBs);

38)

„likviidsuse ülekandmise korraldus“ (liquidity transfer order);

39)

„laenamise püsivõimaluse intressimäär“ (marginal lending facility rate);

40)

„laenamise püsivõimalus“ (marginal lending facility);

41)

„MPL teenus“ (mobile proxy look-up service, MPL service);

42)

„välkmaksele lähenev makse“ (near instant payment);

43)

„võrguteenuse osutaja“ (Network Service Provider, NSP);

44)

„arveldamata raha ülekandmise korraldus“ (non-settled cash transfer order);

45)

„osaleja“ (participant);

46)

„makse saaja“ (payee);

47)

„maksja“ (payer);

48)

„maksejuhis“ (payment order);

49)

„tagasikutsumise nõustumus“ (positive recall answer);

50)

„avaliku sektori asutus“ (public sector body);

51)

„juurdepääsetav osapool“ (reachable party);

52)

„reaalajalises brutoarvelduse kõrvalsüsteemi arvelduskord“ (RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord) (real-time gross settlement ancillary system settlement procedure; RTGS AS settlement procedure);

53)

„reaalajalise brutoarvelduse kõrvalsüsteemi tehniline konto“ (RTGSi kõrvalsüsteemi tehniline konto) (real-time gross settlement ancillary system technical account, RTGS AS technical account);

54)

„tagasikutsumise nõue“ (recall request);

55)

„reeglipõhine likviidsuse ülekandmise korraldus“(rule-based liquidity transfer order);

56)

„arveldava panga kontorühm“ (settlement bank account group);

57)

„arveldav pank“ (settlement bank);

58)

„peatamine“ (suspension);

59)

„TARGETi konto“ (TARGET account);

60)

„TARGETi osasüsteem“ (TARGET component system);

61)

„TARGETi koordinaator“ (TARGET coordinator);

62)

„TARGETi välkmaksete arvelduse (TIPS) kõrvalsüsteemi arvelduskord“ (TARGET Instant Payment Settlement (TIPS) ancillary system settlement procedure);

63)

„TARGETi välkmaksete arvelduse (TIPS) kõrvalsüsteemi tehniline konto“ (TIPS kõrvalsüsteemi tehniline konto) (TARGET Instant Payment Settlement (TIPS) ancillary system technical account; TIPS AS technical account);

64)

„TARGETi arveldusjuht“ (TARGET settlement manager);

65)

„TARGET2-Securities“ (T2S);

66)

„TARGETi talitlushäire“ (technical malfunction of TARGET).

Artikkel 3

TARGETi osasüsteemid

1.   TARGETi õiguslikuks struktuuriks on maksesüsteemide kogum, mis koosneb TARGETi osasüsteemidest.

2.   Iga eurosüsteemi keskpank käitab oma TARGETi osasüsteemi.

3.   Iga TARGETi osasüsteem on peab olema määratletud süsteemina vastavalt asjakohastele riigisisestele õigusaktidele, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ (4).

4.   TARGETi osasüsteemide nimed sisaldavad ainult lühendit „TARGET“ ja asjaomase eurosüsteemi keskpanga või asjaomase eurosüsteemi keskpanga liikmesriigi nime või lühendit. EKP TARGETi osasüsteemi nimi on TARGET-ECB.

Artikkel 4

Eurot rahaühikuna mitte kasutavate liikmesriikide ühendus TARGETiga

Liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, võivad saada TARGETi ühenduse, kui nad sõlmivad eurosüsteemi keskpangaga lepingu. Selles lepingus tuleb ette näha, et TARGETi ühendusega RKPd järgivad käesolevat suunist, võttes arvesse mis tahes omavahel kokku lepitud nõuetekohaseid määratlusi ja kohandusi.

Artikkel 5

EKPSi sisesed tehingud

Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) sisesed eurodes vääringustatud tehingud töödeldakse TARGETis, v.a maksed, mille osas on keskpangad kohastel juhtudel kahe- või mitmepoolselt kokku leppinud töödelda neid korrespondentkontodel.

Artikkel 6

Eurosüsteemi sisesed kohustused ja nõuded

1.   Kõik eri TARGETi osasüsteemide osalejate vahelised raha ülekandmise korralduste arveldused liidetakse automaatselt kokku ja kohandatakse nii, et need moodustavad osa iga euroala RKP ühtsest kohustusest või nõudest EKP ees, nagu on sätestatud eurosüsteemi keskpankade vahelises lepingus. Iga euroala RKP kohustust või nõuet EKP ees korrigeeritakse raamatupidamise jaoks iga päev, kasutades kõikide TARGETi kontode päevalõpujäägi deltat vastava euroala RKP raamatupidamisarvestuses.

2.   Iga euroala RKP peab raamatupidamise ja aruandluse jaoks pidama kontot, et registreerida oma kohustus või nõue EKP ees, mis tuleneb tema enda ja teiste TARGETi osasüsteemide vaheliste raha ülekandmise korralduste arveldamisest.

3.   EKP avab kontoarvestuse iga euroala RKP osas, et kajastada iga euroala RKP päevalõpu kohustusi või nõudeid EKP ees.

II JAGU

JUHTIMINE

Artikkel 7

Juhtimistasandid

1.   Ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi EKPSi põhikiri) artikli 8 kohaldamist, põhineb TARGETi juhtimine kolmetasandilisel juhtimisskeemil. EKP nõukogu (1. tasand), 2. tasandi tehnilise ja käitamise juhtimise organi ja 3. tasandi RKPde ülesanded on sätestatud II lisas.

2.   Nõukogu vastutab TARGETi suunamise, juhtimise ja kontrolli eest. 1. tasandile määratud ülesanded on EKP nõukogu ainupädevuses.

3.   Kooskõlas EKPSi põhikirja artikli 12.1 kolmanda lõiguga vastutavad eurosüsteemi keskpangad 2. tasandile pandud ülesannete eest, võttes arvesse EKP nõukogu poolt määratletud üldraamistikku. 2. tasandi organi on asutanud EKP nõukogu ning eurosüsteemi keskpangad on pannud talle teatavad TARGETiga seotud tehnilise ja käitamise juhtimise ülesanded.

4.   Eurosüsteemi keskpangad korraldavad oma suhted kohaseid lepinguid sõlmides.

5.   Kooskõlas EKPSi põhikirja artikli 12.1 kolmanda lõiguga vastutavad 3. tasandi RKPd 3. tasandile pandud ülesannete eest, võttes arvesse nõukogu poolt määratletud üldraamistikku.

6.   3. tasandi RKPd sõlmivad eurosüsteemi keskpankadega TARGETi teenuste osutamise lepingud, mis hõlmavad 3. tasandi RKPde osutatavaid teenuseid. Kohastel juhtudel peavad need lepingud hõlmama ka TARGETi ühendusega keskpanku.

7.   Eurosüsteem (T2Si teenuste osutaja) ja eurosüsteemi keskpangad (oma vastava riigisisese TARGETi osasüsteemi käitajad) sõlmivad lepingu, milles määratletakse teenused, mida eurosüsteem neile osutab seoses T2Si eriotstarbelise rahakontoga. Kohastel juhtudel peavad need lepingud hõlmama ka TARGETi ühendusega RKPsid.

III JAGU

TARGETI TALITLUS

Artikkel 8

Tugikeskus

Iga eurosüsteemi keskpank loob süsteemi tugikeskuse ja haldab seda, et abistada oma riigi TARGETi osasüsteemides osalejaid. Tugikeskus peab olema kättesaadav vähemalt kella 7.00 (Kesk-Euroopa aja järgi) ja kella 18.15 (Kesk-Euroopa aja järgi) vahelisel ajal. Seda tähtaega pikendatakse eurosüsteemi kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel päeval kella 18.30-ni Kesk-Euroopa aja järgi.

Artikkel 9

TARGETis osalemise ühtsed tingimused

1.   Iga euroala RKP kehtestab korra, millega rakendatakse TARGETis osalemise ühtsed tingimused, mis on sätestatud I lisas, nii et selles korras kasutatavatel III lisas loetletud mõistetel on neile III lisas antud tähendus. Kord reguleerib ainult asjaomase euroala RKP ja tema osalejate suhteid seoses TARGETi kontode avamise ja haldamisega.

2.   Alates 20. novembrist 2023 ei ava eurosüsteemi keskpangad TARGETis osalemise nõuetele vastavatele osalejatele käesoleva suunise kohaldamisalasse kuuluvate teenuste osutamiseks muid kontosid peale TARGETi kontode, välja arvatud järgmised erandid:

a)

TARGETis osalemise ühtsete tingimuste I lisa I osa artikli 4 lõike 2 punktides a ja b loetletud osalejate kontod;

b)

kontod, kus vahendeid hoitakse päevasiseselt üksnes raha paigutamise ja väljavõtmise eesmärgil;

c)

kontod, mida kasutatakse arestitud või kolmandast isikust võlausaldajale panditud või Euroopa Keskpanga määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) (5) artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud rahaliste vahendite hoidmiseks;

d)

kontod, mida kasutavad keskpanga käitatavates süsteemides osalejad ja mida kasutatakse SCT Inst skeemile vastavate välkmaksete arveldamiseks.

3.   EKP kehtestab I lisas sätestatud TARGETis osalemise ühtsete tingimuste rakendamiseks TARGET-ECB tingimused, välja arvatud järgmise osas:

a)

TARGET-ECB pakub makse- ja arveldusasutustele, sealhulgas väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) asutatud asutustele, arveldus- ja kliirimisteenuseid ainult juhul, kui nende üle teostab järelevaatamist pädev ametiasutus ning nende TARGET-ECB-s osalemine on EKP nõukogu poolt heaks kiidetud;

b)

TARGET-ECB ei paku päevasisest laenu ega automaatset tagatise seadmist.

4.   Eurosüsteemi keskpankade poolt ühtsete tingimuse rakendamiseks vastu võetud standardsed korrad avalikustatakse.

5.   Eurosüsteemi keskpangad võivad taotleda siseriiklikest õigusaktidest tulenevate piirangute korral erandeid TARGETis osalemise ühtsetest tingimustest. Nõukogu kaalub selliseid taotlusi üksikjuhtude kaupa ja annab erandi kohastel juhtudel.

6.   Arvestades asjaomases valuutalepingus sätestatut võib EKP määrata TARGETis osalemise asjakohased tingimused I lisa I osa artikli 4 lõike 2 punktis e viidatud üksustele.

7.   Kui üksus tegutseb sellise TARGETi kontoomaniku kaudu, kes on liikmesriigi keskpank, kuid ei ole eurosüsteemi keskpank ega TARGETi ühendusega keskpank, ei võimalda eurosüsteemi keskpangad sellise üksuse tegutsemist adresseeritava BICi omanikuna ega juurdepääsetava osapoolena nende TARGETi osasüsteemis.

8.   Eurosüsteemi keskpangad ei registreeri adresseeritavaid BICi omanikke, kes vastavad TARGETis osalemise nõuetele vastavalt I lisa I osa artiklile 4, välja arvatud nende oma filiaalid ja I lisa I osa artikli 4 lõike 2 punktides a ja b loetletud üksused.

9.   Eurosüsteemi keskpangad ei rakenda seoses TARGETis osalemisega muid eeskirju peale nende, mis on sätestatud TARGETis osalemise ühtsetes tingimustes, välja arvatud seoses kõrvalsüsteemiga. TARGETi kasutamise eest või sellega seoses ei võeta muid tasusid kui need, mis on sätestatud I lisa VI liites, välja arvatud tasud teenuste eest, mis on seotud peamist rahakontot kaashaldava RKPga (vastavalt I lisa II osa artiklile 2), kui eurosüsteemi keskpank neid teenuseid pakub. Eurosüsteemi keskpank, kes pakub peamise rahakonto kaashaldamist, järgib nende teenuste eest võetavate tasude kehtestamisel kulude täieliku katmise põhimõtet ja kannab üle vähemalt kõik nendest teenustest tulenevad kulud.

10.   Erandina lõikest 9 võivad eurosüsteemi keskpangad kehtestada täiendavaid eeskirju seoses TARGETi kontodega, mis on avatud sularahatagatisena antud või tagatiste kogumi osa moodustavate vahendite hoidmiseks.

Artikkel 10

Päevasisene laen – automaatne tagatise seadmine

1.   Euroala RKPd võivad anda osalejale päevasisest laenu. Päevasisest laenu võib anda ainult peamisel rahakontol ja ainult kooskõlas I lisa II osas sätestatud päevasisese laenu andmise eeskirjade rakenduskorraga. Päevasisest laenu ei anta osapoolele, kelle kõlblikkus eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide osapoolena on peatatud või lõpetatud.

2.   Päevasisesele laenule juurdepääsu omava osaleja taotlusel seab euroala RKP T2Si eriotstarbelisele rahakontole automaatselt tagatise kooskõlas I lisa IV osas sätestatud automaatse tagatise seadmise tingimustega.

3.   Osalejad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu Nõukogu või liikmesriikide poolt asutamislepingu artikli 65 lõike 1 punkti b, artikli 75 või artikli 215 alusel võetud piiravaid meetmeid, mille rakendamine on asjaomase euroala RKP hinnangul ja pärast EKP teavitamist vastuolus TARGETi sujuva toimimisega, ei ole kõlblikud päevasiseseks laenuks ega automaatse tagatise seadmiseks.

4.   Euroala RKPd võivad anda kõrvalsüsteemile päevasisest laenu vastavalt I lisa II osa artikli 10 lõike 2 punktile d, kui see on eelnevalt esitatud EKP nõukogule ja EKP nõukogu on selle heaks kiitnud.

5.   Euroala RKPd võivad anda üleöölaenu teatavatele nõuetele vastavatele kesksetele vastaspooltele I lisa II osa artikli 10 lõikes 5 sätestatud tingimustel, kui sellekohane taotlus on eelnevalt esitatud EKP nõukogule ja EKP nõukogu on selle heaks kiitnud.

6.   EKP nõukogu võib vastava euroala RKP ettepanekul vabastada I lisa II osa artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud riigi rahandusasutused päevasisese laenu saamiseks piisava tagatise andmise nõudest.

7.   Kui euroala RKP otsustab peatada, piirata või lõpetada osaleja juurdepääsu päevasisesele laenule või automaatsele tagatisele I lisa II osa artikli 13 lõike 1 punktis c või I lisa IV osa artiklis 11 sätestatud usaldatavusnõuetele viidates, teatab ta sellest viivitamata kirjalikult EKP-le ja teistele euroala RKPdele ja TARGETi ühendusega RKPdele. Kohastel juhtudel otsustab EKP nõukogu võetud meetmete ühetaolise rakendamise kõikides TARGETi osasüsteemides.

8.   Kui osapoole juurdepääs rahapoliitika instrumentidele on peatatud, piiratud või välistatud usaldatavusnõuetele viidates või muul põhjusel kooskõlas riigisiseste sätetega, millega rakendatakse Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (6) artiklit 158, rakendab asjaomane euroala RKP päevasisesele laenule juurdepääsu osas seda otsust vastavalt asjaomase euroala RKP poolt kohaldatavatele lepingutele või õigusaktidele.

9.   Kui euroala RKP otsustab eurosüsteemi rahapoliitika osapoole juurdepääsu päevasisesele laenule või automaatse tagatise seadmise võimalusele peatada, piirata või lõpetada vastavalt I lisa II osa artikli 13 lõikele 3 või I lisa IV osa artiklile 11, ei jõustu selline otsus enne, kui EKP nõukogu on selle heaks kiitnud.

10.   Erandina lõikest 9, võib euroala RKP kiireloomulistel asjaoludel viivitamatult peatada eurosüsteemi rahapoliitika osapoole juurdepääsu päevasisesele laenule ja/või automaatse tagatise andmise võimalusele. Sellistel juhtudel peab euroala RKP sellest EKP nõukogule viivitamatult kirjalikult teatama. EKP nõukogul on õigus euroala RKP kõnealune toiming ümber vaadata. Kui EKP nõukogu ei ole kümne tööpäeva jooksul teate saamisest teatanud euroala RKP-le toimingu ümbervaatamisest, loetakse, et EKP nõukogu on selle heaks kiitnud.

11.   EKP nõukogu võib otsustada I lisa II osa artikli 12 lõikes 4 sätestatud sanktsiooni kohaldamisest loobuda või seda vähendada, kui asjaomase üksuse päevalõpu negatiivne jääk on tingitud vääramatust jõust ja/või TARGETi talitlushäirest vastavalt selle mõiste määratlusele III lisas.

Artikkel 11

Kõrvalsüsteemi täiendavad tingimused

1.   Lisaks artikli 9 lõigetes 1–9 sätestatule kohaldatakse asjaomase eurosüsteemi keskpanga ja kõrvalsüsteemi, sealhulgas eurosüsteemi keskpankade hallatavate kõrvalsüsteemide vaheliste suhete suhtes järgmist.

2.   Eurosüsteemi keskpangad osutavad sellisena tegutsevatele kõrvalsüsteemidele keskpangarahas rahaülekande teenuseid. Neid teenuseid pakutakse kas:

a)

TIPS kõrvalsüsteemi arvelduskorra alusel ainult selleks, et toetada välkmaksete arveldamist vastavalt SCT Inst skeemile või välkmaksele lähenevate välkmaksete arveldamist kõrvalsüsteemi raamatupidamises; või

b)

RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskordade alusel kõikide muude tegevuste jaoks.

3.   Eurosüsteemi keskpangad võivad erandkorras ja II lisas osutatud 2. tasandi organi heakskiidul heaks kiita RTGSi eriotstarbelise rahakonto kasutamise kõrvalsüsteemi poolt, välja arvatud seoses välkmaksete arveldamisega SCT Inst skeemi alusel. Loataotlus peab sisaldama kõrvalsüsteemi põhjendatud taotlust. Kui taotlus rahuldatakse, kohaldatakse I lisa VI liite punktis 4 sätestatud hinnakujundust.

4.   Iga eurosüsteemi keskpank avab taotluse alusel allkonto igale arveldavale pangale, kellel on tema juures RTGSi eriotstarbeline rahakonto, kui arveldava panga kõrvalsüsteem osaleb kas selle eurosüsteemi keskpanga TARGETi osasüsteemis või muus TARGETi osasüsteemis.

5.   Eurosüsteemi keskpangad võivad lisaks I lisas sätestatud tingimustele kehtestada kõrvalsüsteemi TARGETis osalemise suhtes tingimusi, mis on seotud:

a)

talitluspidevuse ja eriolukorra meetmetega;

b)

TARGETi kontol hoitavate vahendite saamise õiguse laadiga, kui hoitavad vahendid ei kuulu kõrvalsüsteemi vara hulka;

c)

keskpankade pandi- või tagatise- ja tasaarveldusõigusega kõrvalsüsteemi poolt või nimel hoitavate TARGETi kontode suhtes;

d)

kogunenud intresside kogumise ja jaotamisega;

e)

regulatiivsete nõuetega (sealhulgas järelevaatamisega) kõrvalsüsteemi või kõrvalsüsteemi arveldavate pankade suhtes (sealhulgas nendega, mida kohaldavad välisriikide reguleerivad asutused);

f)

teabevahetusega eurosüsteemi poliitika järgimise kontrollimiseks.

6.   Eurosüsteemi keskpangad vahetavad teavet kõrvalsüsteemi arveldusprotsessi mis tahes olulise sündmuse kohta.

Artikkel 12

Rahastamine ja kuluarvestuse metoodika

1.   TARGETi rahastamise eeskirjad kehtestab EKP nõukogu.

2.   EKP nõukogu määrab eurosüsteemi ühise kuluarvestuse metoodika alusel kindlaks TARGETi hinnakujundusstruktuuri.

Artikkel 13

Turvaeeskirjad

Eurosüsteemi keskpangad järgivad EKP nõukogu kehtestatud eeskirju, milles sätestatakse TARGETi suhtes kohaldatavad turvapoliitika, turvanõuded ning -kontrollid, sealhulgas seoses küberkerksuse ja infoturbega.

Artikkel 14

Auditeerimiseeskirjad

Audit viiakse läbi vastavalt EKP nõukogu poolt kinnitatud EKPS auditi põhimõtetele ja tingimustele.

Artikkel 15

Kohustused peatamise või lõpetamise korral

1.   Eurosüsteemi keskpank peatab või lõpetab viivitamata ja ilma ette teatamata osaleja osalemise asjakohases TARGETi osasüsteemis, kui:

a)

osalejaga seoses on algatatud maksejõuetusmenetlus; või

b)

osaleja ei vasta enam asjakohases TARGETi osasüsteemis osalemise juurdepääsu tingimustele.

2.   Kui eurosüsteemi keskpank peatab või lõpetab osaleja osalemise TARGETis lõike 1 kohaselt või ettevaatuspõhimõttele viidates artikli 17 kohaselt, teavitab ta sellest viivitamata teisi eurosüsteemi keskpanku, esitades kogu järgmise teabe:

a)

osaleja nimi ja BIC;

b)

teave, millele euroala RKP tugines oma otsuse tegemisel, sh asjakohaselt järelevalveasutuselt saadud mis tahes teave või arvamus;

c)

võetud meetmed ja nende rakendamise ajakava.

Iga eurosüsteemi keskpank peab teise eurosüsteemi keskpanga taotlusel andma teavet sellise osaleja kohta, sh talle suunatud raha ülekandmise korralduste kohta.

3.   Eurosüsteemi keskpank, kes on lõpetanud või peatanud osaleja osalemise TARGETi osasüsteemis lõike 1 kohaselt, vastutab teiste eurosüsteemi keskpankade ees, kui ta:

a)

pärast osalemise peatamist või lõpetamist kinnitab sellele osalejale suunatud raha ülekandmise korraldusi; või

b)

ei järgi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi.

4.   Eurosüsteemi keskpank, kes on peatanud osaleja osalemise oma TARGETi osasüsteemis lõike 1 punkti a kohaselt, töötleb selle osaleja raha ülekandmise korraldusi ainult tema esindaja (k.a pädeva asutuse või kohtu poolt määratud esindaja, näiteks osaleja pankrotihaldur) korraldusel või vastavalt pädeva asutuse või kohtu täitmiskõlblikule otsusele, milles nähakse ette, kuidas makseid tuleb töödelda. Eurosüsteemi keskpank lükkab tagasi kõik peatatud osaleja TIPS eriotstarbelis(t)elt rahakonto(de)lt väljaminevad raha ülekandmise korraldused.

Artikkel 16

TARGETis osalemise taotluse tagasilükkamise kord ettevaatuspõhimõttele viidates

Kui eurosüsteemi keskpank lükkab vastavalt I lisa I osa artikli 5 lõike 5 punktile c ettevaatuspõhimõttele viidates TARGETiga liitumise taotluse tagasi, teatab see eurosüsteemi keskpank sellest viivitamata teistele eurosüsteemi keskpankadele.

Artikkel 17

TARGETis osalemise ja päevasisesele laenule ja automaatsele tagatise seadmisele juurdepääsu peatamise, piiramise ja lõpetamise kord ettevaatuspõhimõttele viidates

1.   Kui euroala RKP peatab, piirab või lõpetab ettevaatuspõhimõttele viidates osaleja juurdepääsu päevasisesele laenule I lisa II osa artikli 13 lõike 1 punkti c kohaselt või automaatsele tagatise seadmisele I lisa IV osa artikli 11 kohaselt või kui eurosüsteemi keskpank peatab või lõpetab osaleja osalemise TARGETis vastavalt I lisa I osa artikli 25 lõike 2 punktile e, peab see otsus võimalikult suures ulatuses jõustuma samaaegselt kõikides TARGETi osasüsteemides.

2.   Euroala RKP esitab artikli 15 lõikes 2 osutatud teabe kohe asjaomasele euroala RKP liikmesriigi järelevalveasutusele, lisades taotluse järelevalveasutustele vahetada teavet järelevalveasutustega teistes liikmesriikides, kus osalejal on tütarettevõtja või filiaal. Võttes arvesse lõike 1 kohaselt tehtud otsust, võtab euroala RKP kohased meetmed ja teavitab kohe EKPd.

3.   EKP juhatus võib teha EKP nõukogule ettepaneku teha otsuseid lõigete 1 ja 2 alusel võetavate meetmete ühetaolise kohaldamise tagamiseks.

4.   Euroala RKP liikmesriigis, kus otsus tuleb rakendada, teavitab osalejat otsusest ja võtab kõik vajalikud rakendusmeetmed.

Artikkel 18

Eurosüsteemi keskpankade koostöö seoses haldusmeetmete ja piiravate meetmetega

Seoses I lisa I osa artikli 29 lõike 3 rakendamisega:

1.

kõik eurosüsteemi keskpangad vahetavad kõikide potentsiaalselt mõjutatud keskpankadega viivitamata teavet, mida nad saavad seoses esitatud raha ülekandmise korraldustega, v.a likviidsuse ülekandmise korraldused sama osaleja erinevate kontode vahel;

2.

kõik eurosüsteemi keskpangad, kelleni jõuab tõendeid, et osaleja on esitanud teate pädevale järelevalveasutusele või saanud temalt nõusoleku, edastavad selle viivitamata teistele keskpankadele, kes tegutsevad maksja või makse saaja makseteenuse osutajana;

3.

maksja makseteenuse osutajana tegutsev eurosüsteemi keskpank teatab seejärel viivitamata maksjale, et ta võib raha ülekandmise korralduse TARGETisse sisestada.

Artikkel 19

Talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed

1.   Kui toimub TARGETi tavapärast toimimist mõjutav sündmus, teavitab asjaomane eurosüsteemi keskpank viivitamata TARGETi koordinaatorit, kes otsustab koos asjaomase eurosüsteemi keskpanga TARGETi arveldusjuhiga võetavate meetmete üle.

2.   Eurosüsteemi keskpangad teatavad osalejaga seotud rikkest vastavalt I lisa IV liite punktidele 2.4, 3.3 või 4.2 TARGETi koordinaatorile hiljemalt 30 minutit pärast rikke algust või esimesel võimalusel pärast rikke avastamist, kui selline rike võib mõjutada TARGETi toimimist või tekitada süsteemset riski või kui eurosüsteemi keskpangad on määranud osaleja kriitilise tähtsusega osalejaks perioodiliselt ajakohastatud ja EKP veebilehel avaldatud kriteeriumide alusel.

3.   Erandlikel juhtudel võivad eurosüsteemi keskpangad otsustada muuta TARGETi töögraafikut muu hulgas (kuid mitte ainult) kõrvalsüsteemi mõjutava rikke tõttu. Sellise otsuse teevad eurosüsteemi keskpangad ühiselt.

4.   Muude sündmuste korral, mis võivad mõjutada TARGETi tavapärast talitlust, jälgib ja haldab asjaomane eurosüsteemi keskpank selliseid sündmusi, et vältida ülekandumist TARGETi sujuvale toimimisele.

5.   Eurosüsteemi keskpangad peavad säilitama ühenduse eriolukorra lahendusega.

Artikkel 20

Nõuete käsitlemine TARGETi hüvitusskeemis

1.   Kui EKP nõukogu ei ole otsustanud teisiti, toimub I lisa II liites sätestatud hüvitusmenetlus kooskõlas käesoleva artikliga.

2.   Keskpank, kelle osaleja esitab hüvitamise nõude, annab hüvitamise nõude kohta eelhinnangu ja suhtleb hindamisega käigus osalejaga. Seda keskpanka aitavad teised asjaomased keskpangad, kui see on nõuete hindamiseks vajalik. Asjaomane keskpank teavitab EKPd ja kõike teisi asjaomaseid keskpanku kohe, kui ta saab teada esitatud nõudest.

3.   Üheksa nädala jooksul pärast TARGETi talitlushäire tekkimist koostab nõude esitanud osaleja keskpank esialgse hindamisaruande, mis sisaldab keskpanga hinnangut saadud nõuete kohta, ning esitab selle EKP-le ja kõigile teistele asjaomastele keskpankadele.

4.   Viie nädala jooksul pärast esialgse hindamisaruande saamist annab EKP nõukogu kõikidele saadud nõuetele lõpphinnangu ning otsustab asjaomastele osalejatele tehtavate hüvitisepakkumuste üle. Viie tööpäeva jooksul pärast lõpphinnangu koostamist teatab EKP lõpphinnangu tulemustest asjaomastele keskpankadele. Need keskpangad teavitavad kohe oma osalejaid lõpphinnangu tulemustest ja kohastel juhtudel hüvitisepakkumuse üksikasjadest, lisades nõustumuskirja vormi.

5.   Kahe nädala jooksul pärast I lisa II liite punkti 4 alapunkti d viimases lauses sätestatud tähtaja möödumist teatab keskpank EKP-le ja teistele asjaomastele keskpankadele millised hüvitisepakkumused võeti vastu ja millised hüvitisepakkumused lükati tagasi.

6.   Keskpangad teatavad EKP-le kõikidest nõuetest, mida nende osalejad on neile esitanud väljaspool TARGETi hüvitusskeemi, kuid mis on seotud TARGETi talitlushäirega.

Artikkel 21

TARGETi talitlushäirega põhjustatud kahju käsitlemine

1.   TARGETi talitlushäire korral:

a)

Maksja poolel: keskpank, kelle juures on maksja tehtud hoius, saab teatavat finantstulu, mis tuleneb erinevusest eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära ja hoiustamise määra vahel, mida kohaldatakse eurosüsteemi hoiustamise püsivõimaluse kasutamise marginaalse suurenemise suhtes TARGETi talitlushäire kestel arveldamata raha ülekandmise korralduste summas. Kui maksjale jääb tasustamata vahendite ülejääk, on finantstulu eurosüsteemi põhilise refinantseerimisoperatsiooni intressimäär, mida kohaldatakse intressita jäägi summale TARGETi talitlushäire kestel arveldamata raha ülekandmise korralduste summas.

b)

Makse saaja poolel: keskpank, kellelt makse saaja on laenanud laenamise püsivõimalust kasutades, saab teatavat finantstulu, mis tuleneb erinevusest laenamise püsivõimaluse intressimäära ja eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära vahel, mida kohaldatakse eurosüsteemi laenamise püsivõimaluse kasutamise marginaalse suurenemise suhtes TARGETi talitlushäire kestel arveldamata raha ülekandmise korralduste summas.

2.   EKP finantstulu on järgmine:

a)

tulu seoses TARGETi ühendusega RKPdega, mis tuleneb nende TARGETi ühendusega RKPde päevalõpujääkide erinevast tasustamisest seoses EKPga; ja

b)

trahvimäära summa, mille EKP saab TARGETi ühendusega RKPdelt, kui mõni nendest TARGETi ühendusega RKPdest kohaldab osalejale trahvi seoses päevasisese laenu hilinenud tagasimaksega kooskõlas eurosüsteemi keskpankade ja TARGETi ühendusega RKPde vahelises lepingus sätestatuga.

3.   Keskpangad koondavad lõigetes 1 ja 2 osutatud finantstulu ja tekkivat koondatud tulu kasutatakse nendele keskpankadele hüvitise maksmiseks, kellel tekkisid kulud hüvitise maksmise tõttu nende osalejatele. Mis tahes muud finantstulud või finantskulud, mis keskpankadel tekivad seoses oma osalejatele hüvitise maksmisega, jagatakse eurosüsteemi keskpankade vahel kooskõlas EKP kapitali märkimise alusega.

Artikkel 22

Tagatiseõigus allkontode vahendite suhtes ja eurosüsteemisisene garantii

1.   RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorraga C seotud kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste arveldamiseks tagab iga oma RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikule allkonto avanud eurosüsteemi keskpank, et selliste allkontode jääke (sealhulgas selle jäägi suurenemised või vähenemised, mis tulenevad süsteemidevahelise arvelduse maksete krediteerimisest või debiteerimisest allkontol või allkontole või likviidsusülekannete krediteerimisest allkontole) kõrvalsüsteemi arveldustsükli alguse hetkel, saab kasutada ainult selle RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorraga C seotud kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste arveldamiseks. See kehtib olenemata mis tahes maksejõuetusmenetlusest asjaomase RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku suhtes ja olenemata sellise RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku allkontoga seotud individuaalsetest täitemeetmetest.

2.   Iga kord, kui RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku allkontole kantakse üle likviidsust ja eurosüsteemi keskpank ei ole kõrvalsüsteemi keskpank, kinnitab see eurosüsteemi keskpank pärast kõrvalsüsteemi teadet (sõnumiga „Töötsükli algus“) asjaomase kõrvalsüsteemi allkonto jäägi ja tagab sellega kõrvalsüsteemi keskpangale makse selle konkreetse jäägi ulatusel. Jäägi kinnitamise teates kõrvalsüsteemile tuleb esitada ka õiguslikult siduv kõrvalsüsteemi keskpanga tahteavaldus tagada sellele kõrvalsüsteemile makse kinnitatud jäägi ulatuses. Kinnitades selle jäägi suurenemist või vähenemist süsteemidevahelise arvelduse kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste krediteerimise või debiteerimise tulemusel allkontodelt või allkontodele või likviidsusülekannete tulemusel allkontole, deklareerivad nii eurosüsteemi keskpank, kes ei ole selle kõrvalsüsteemi keskpank, kui ka kõrvalsüsteemi keskpank maksesumma garantii suurenemise või vähenemise. Mõlemad garantiid on tagasivõtmatud, tingimusteta ja kuuluvad maksmisele esimesel nõudmisel. Mõlemad garantiid lõpevad kõrvalsüsteemi teatega arvelduse lõpuleviimise kohta (sõnumiga „Töötsükli lõpp”).

IV JAGU

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Vaidluste lahendamine ja kohaldatav õigus

1.   Käesoleva suunisega seotud vaidluse korral eurosüsteemi keskpankade vahel peavad asjaomased pooled selle lahendama kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga EKPSi-siseste vaidluste lahendamise korra kohta.

2.   Erandina lõikest 1, kui pooled ei suuda kokkuleppega lahendada vaidlust, mis puudutab ülesannete jaotust 2. tasandi ja 3. tasandi vahel, lahendab sellise vaidluse EKP nõukogu.

3.   Lõikes 1 osutatud vaidluse puhul määratakse poolte vastastikused õigused ja kohustused kindlaks eelkõige käesolevas suunises sätestatud reeglite ja korra alusel. TARGETi osasüsteemide vahelisi raha ülekandmise korraldusi käsitlevates vaidlustes tuleb täiendavalt kohaldada makse saaja eurosüsteemi keskpanga liikmesriigi õigust, kui see ei ole vastuolus käesoleva suunisega.

Artikkel 24

Suunise 2013/47/EL (EKP/2012/27) kehtetuks tunnistamine

1.   Suunis 2013/47/EL (EKP/2012/27) tunnistatakse kehtetuks alates 21. novembrist 2022.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud suunisele käsitletakse viidetena käesolevale suunisele.

Artikkel 25

Jõustumine ja rakendamine

1.   Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

2.   Eurosüsteemi keskpangad peavad käesolevat suunist järgima alates 21. novembrist 2022.

3.   Keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro, võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks, ja kohaldavad neid alates 21. novembrist 2022. Nad teatavad EKP-le nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 19. aprilliks 2022.

Artikkel 26

Muud sätted ja üleminekusätted

1.   Artikli 25 lõikes 2 nimetatud kuupäeval osaleja:

a)

kannab TARGET2 maksemooduli kontode jäägid üle asjaomastele osaleja poolt kindlaks määratud peamistele rahakontodele;

b)

TARGET2 TIPS eriotstarbelised rahakontod muutuvad TIPS eriotstarbelisteks rahakontodeks;

c)

TARGET2 T2Si eriotstarbelised rahakontod muutuvad T2Si eriotstarbelisteks rahakontodeks;

d)

TARGET2 tehnilised kontod, TARGET2 TIPS kõrvalsüsteemi tehnilised kontod ja TARGET2 tagatisvahendite kontod kõrvalsüsteemi arveldusmenetlusteks muutuvad vastavalt RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilisteks kontodeks, TIPS kõrvalsüsteemi tehnilisteks kontodeks ja kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontodeks;

e)

kannab kohalike kontode jäägid üle osaleja poolt kindlaks määratud peamistele rahakontodele.

2.   Osalejad ei kanna lõike 1 kohase jääkide ülekandmise tulemusena mingit kahjumit ega saa kasumit.

3.   Eurosüsteemisiseste kohustuste, mis tulenevad eri TARGET2 osasüsteemide osalejate vaheliste maksete arveldamisest suunise 2013/47/EL (EKP/2012/27) artikli 6 alusel, kirjendamist jätkatakse TARGETis kooskõlas käesoleva suunise artikliga 6.

4.   Olenemata I lisa I osa artikli 5 lõike 1 punktidest d ja e, jäävad suunise 2013/47/EL (EKP/2012/27) artikli 13 või selle suunise II lisa artikli 8 lõike 2, IIA lisa artikli 6 lõike 2 ja IIB lisa artikli 6 lõike 2 alusel eurosüsteemi keskpankadelt taotletud õigusvõime ja õiguskeskkonna hinnangud käesoleva suunise kohaldamisel kehtima.

5.   Olenemata I lisa II osa artikli 10 lõike 2 punktist d, jääb kehtima juurdepääs päevasisesele laenule, mille EKP nõukogu on andnud suunise 2013/47/EL (EKP/2012/27) III lisa punkti 2 alapunkti e alusel.

6.   EKP nõukogu poolt kooskõlas suunise 2013/47/EL (EKP/2012/27) II lisa artiklis 1 esitatud „kontserni“ määratlusega tunnustatud kontserne tunnustatakse jätkuvalt ja neid käsitatakse panganduskontsernidena käesoleva suunise tähenduses.

Artikkel 27

Adressaadid, rakendusmeetmed ja aruandlus 1. tasandile

1.   Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

2.   EKP nõukogule esitatakse igal aastal 2. tasandi aruanne, mis sisaldab teavet, mida EKP nõukogu vajab oma kohustuste täitmiseks 1. tasandina.

Frankfurt Maini ääres, 24. veebruar 2022

EKP nõukogu nimel

EKP president

Christine LAGARDE

(1)  Euroopa Keskpanga 5. detsembri 2012. aasta suunis 2013/47/EL üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2012/27) (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).

(2)  Euroopa Keskpanga 13. augusti 2014. aasta otsus 2014/533/EL TARGET2 süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks lugemise kohta vastavalt määrusele (EL) nr 795/2014 süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2014/35) (ELT L 245, 20.8.2014, lk 5).

(3)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 795/2014, 3. juuli 2014, süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2014/28) (ELT L 217, 23.7.2014, lk 16).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

(5)  Euroopa Keskpanga 22. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/378 kohustusliku reservi kohaldamise kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2021/1) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 1).

(6)  Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunis (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

I LISA

TARGETIS OSALEMISE ÜHTSED TINGIMUSED

I OSA

Üldtingimused

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas I osas sätestatud tingimused reguleerivad [keskpanga] ja tema TARGET-[keskpangas/riigis] osalejate vahelisi suhteid. Järgmistes II, III, IV, V, VI ja VII osas sätestatud tingimusi kohaldatakse juhul, kui osalejad soovivad ja neile antakse üks või mitu nendes osades kirjeldatud kontot. Käesoleva lisa I–VII osas sätestatud tingimusi nimetatakse käesolevas suunises ühiselt „ühtseteks tingimusteks“ või „tingimusteks“.

Artikkel 2

Liited

1.   Järgmised liited moodustavad käesolevate tingimuste lahutamatu osa:

I liide:

Raha ülekandmise korralduste töötlemise tehniline kirjeldus

II liide:

TARGETi hüvitusskeem

III liide:

Õigusvõime hinnangu ja õiguskeskkonna hinnangu nõuded

IV liide:

Talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed

V liide:

TARGETi töökorralduse ajakava

VI liide:

Tasud

VII liide:

Infoturbe halduse ja talitluspidevuse halduse nõuded

[VIII liide:

Vajaduse korral lisada: Käesoleva suunise III lisas esitatud mõistete loetelu]

2.   Liite teksti ja käesolevate tingimuste vastuolu korral kohaldatakse käesolevate tingimuste sätet.

Artikkel 3

TARGETi üldkirjeldus

1.   TARGETi õiguslikuks struktuuriks on maksesüsteemide kogum, mis koosneb kõigist TARGETi osasüsteemidest, mis on kõik eraldi määratletud „süsteemidena“ vastavalt direktiivi 98/26/EÜ rakendavatele riigisisestele õigusaktidele.

2.   TARGET koosneb eurodes makseid arveldavatest maksesüsteemidest, mis arveldavad keskpangarahas ja pakuvad keskseid likviidsuse juhtimise teenuseid, maksete reaalajalist brutoarveldust ja kõrvalsüsteemi arveldusteenuseid ning võimaldavad rahamakseid seoses väärtpaberiarvelduste ja välkmaksete arveldusega.

3.   TARGET pakub:

a)

peamisi rahakontosid keskpanga operatsioonide arvelduseks;

b)

RTGSi eriotstarbelisi rahakontosid maksete suure väärtusega reaalajaliseks brutoarvelduseks ja allkontosid, kui see on vajalik kõrvalsüsteemi arvelduseks;

c)

T2Si eriotstarbelisi rahakontosid väärtpaberiarveldusega seotud rahamakseteks;

d)

TIPS eriotstarbelisi rahakontosid välkmaksete arvelduseks; ja

e)

järgmisi kontosid kõrvalsüsteemi arvelduseks: i) RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilised kontod; ii) kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontod; ja iii) TIPS kõrvalsüsteemi tehnilised kontod.

Iga TARGET-[keskpanga] konto identifitseeritakse kordumatu kontonumbri abil, mis koosneb I lisa I liite punktis 2 kirjeldatud elementidest.

Artikkel 4

Juurdepääsutingimused

1.   Järgmist liiki üksustel on õigus saada taotluse alusel osalejaks TARGET-[keskpangas/riigis]:

a)

ELis või EMPs asuvad krediidiasutused, k.a juhul, kui nad tegutsevad ELis või EMPs asuva filiaali kaudu;

b)

krediidiasutused, mis asuvad väljaspool EMPd, kui nad tegutsevad ELis või EMPs asuva filiaali kaudu;

c)

liikmesriikide keskpangad ja EKP;

eeldusel et punktides a ja b nimetatud üksuste suhtes ei kohaldata Euroopa Liidu Nõukogu või liikmesriikide poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 65 lõike 1 punktile b, artiklile 75 või artiklile 215 kehtestatud piiravaid meetmeid, mille rakendamine on pärast EKP teavitamist [keskpanga] hinnangul vastuolus TARGETi sujuva toimimisega.

2.   [Keskpank] võib omal äranägemisel võtta osalejateks ka järgmisi üksusi:

a)

liikmesriikide kesk- või piirkondlike valitsuste rahandusasutused;

b)

liikmesriikide avaliku sektori asutused, kes on volitatud hoidma klientide kontosid;

c)

 

i)

ELis või EMPs asuvad investeerimisühingud, k.a juhul, kui nad tegutsevad ELis või EMPs asuva filiaali kaudu; ja

ii)

väljaspool EMPd asuvad investeerimisühingud, kui nad tegutsevad ELis või EMPs asuva filiaali kaudu;

d)

kõrvalsüsteeme haldavad ja selles pädevuses tegutsevad üksused, ja

e)

krediidiasutused või punktides a kuni c osutatud mis tahes liiki üksused, kui need krediidiasutused või üksused asuvad riigis, kellega liit on sõlminud valuutalepingu, mille kohaselt neil üksustel on juurdepääs liidu maksesüsteemidele valuutalepingus sätestatu kohaselt ning tingimusel, et nende asukohariigi õiguskord on võrdväärne vastavate liidu õigusaktidega.

Artikkel 5

Taotluste esitamise kord

1.   TARGET-[keskpangas/riigis] osalejaks saamiseks peab üksus olema artikli 4 lõikes 1 nimetatud üksus või üksus, mille [keskpank] võib artikli 4 lõike 2 kohaselt vastu võtta, ning ta peab vastama järgmistele nõuetele:

a)

installeerima, haldama ja käitama vajaliku TARGET-[keskpanga/riigiga] ühendatud IT-infrastruktuuri, jälgima ja tagama selle turvalisust ning olema võimeline sisestama selles raha ülekandmise korraldusi. Seda tehes võivad osalejad kasutada kolmandaid isikuid, jäädes ise täielikult ainuvastutavaks;

b)

läbima [keskpanga] poolt nõutavad testid;

c)

kui ta taotleb RTGSi eriotstarbelist rahakontot, T2Si eriotstarbelist rahakontot või TIPS eriotstarbelist rahakontot, peab tal olema ka peamise rahakonto [keskpangas] või seal selle avama;

d)

esitama õigusvõime hinnangu III liites kehtestatud vormis, kui [keskpank] ei ole saanud sellise õigusvõime hinnangu raames antavat teavet ja avaldusi juba muudel asjaoludel;

e)

artikli 4 lõike 1 punktis b ja artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud üksuste korral esitama III liites kehtestatud vormis õiguskeskkonna hinnangu, kui [keskpank] ei ole saanud sellise õiguskeskkonna hinnangu raames antavat teavet ja avaldusi juba muudel asjaoludel;

f)

kui taotleja taotleb TIPS eriotstarbelist rahakontot, siis on ta kohustunud järgima SCT Inst skeemi, olles sõlminud SEPA välkkreeditkorralduste järgimise kokkuleppe;

g)

kui taotleja taotleb TIPS kõrvalsüsteemi tehnilist kontot, siis on ta esitanud tõendid selle kohta, et Euroopa Maksenõukogule (EPC) on esitatud kinnituskiri, mis tõendab tema tahet olla SCT Inst nõuetele vastav kliiringu- ja arveldusmehhanism (CSM).

2.   Taotlejad peavad esitama [keskpangale] taotluse, lisades sellele vähemalt järgmised dokumendid/teabe:

a)

täidetud vorm, mis on antud [keskpanga] poolt viitandmete kogumiseks;

b)

õigusvõime hinnang, kui seda nõuab [keskpank], ning õiguskeskkonna hinnang, kui seda nõuab [keskpank];

c)

kui taotleja taotleb TIPS eriotstarbelist rahakontot, siis tõend SCT Inst skeemi järgimise kohta;

d)

kui taotleja taotleb TIPS kõrvalsüsteemi arvelduskorra kasutamist, siis ta on esitanud Euroopa Maksenõukogule (EPC) kinnituskirja, mis näitab tema tahet olla SCT Inst nõuetele vastav kliiringu- ja arveldusmehhanism (CSM);

e)

kui taotleja määrab makseagendi, siis tõend selle kohta, et makseagent on nõustunud selles rollis tegutsema.

3.   Taotlejad, kes on juba TARGETis osalejad ja taotlevad uut kontot, nagu on kirjeldatud järgmistes sätetes: i) III osa (RTGSi eriotstarbeline rahakonto); ii) IV osa (T2Si eriotstarbeline rahakonto); iii) V osa (TIPS eriotstarbeline rahakonto); iv) VI osa (RTGSi kõrvalsüsteemi tehniline konto); ja/või v) VII osa (TIPS kõrvalsüsteemi tehniline konto), peavad vastama lõigete 1 ja 2 sätetele ulatuses, mis on asjakohane taotletud uue kontoteenuse puhul.

4.   [Keskpank] võib nõuda mis tahes lisateavet, mida ta peab vajalikuks TARGETi konto avamise taotluse lahendamiseks.

5.   [Keskpank] jätab osalemistaotluse rahuldamata, kui:

a)

taotleja ei ole artikli 4 lõikes 1 kirjeldatud tingimustele vastav üksus ega üksus, mille [keskpank] võib artikli 4 lõike 2 kohaselt vastu võtta;

b)

üks või mitu lõikes 1 osutatud osalemisnõuet ei ole täidetud; ja/või

c)

[keskpanga] hinnangul võib kõnealune osalemine ohustada TARGET-[keskpanga/riigi] või mis tahes muu TARGETi osasüsteemi üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või [keskpanga] võimet täita [viide asjakohasele riigi õigusaktile] ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid, või kujutab ohtu seoses usaldatavusnõuetega.

6.   [Keskpank] teatab oma otsusest TARGET-[keskpangas/riigis] osalejaks saamise taotluse kohta taotlejale ühe kuu jooksul alates [keskpanga] poolt taotluse kättesaamisest. Kui [keskpank] nõuab vastavalt lõikele 4 lisateavet, tuleb otsusest teatada ühe kuu jooksul [keskpanga] poolt taotlejalt selle teabe saamisest. Taotluse rahuldamata jätmise otsus olema põhjendatud.

Artikkel 6

Osalejad

1.   Osalejatel, kes ei ole kõrvalsüsteemid, peab olema [keskpangas] vähemalt üks peamine rahakonto ning neil võib samuti olla [keskpangas] üks või mitu RTGSi eriotstarbelist rahakontot, T2Si eriotstarbelist rahakontot ja/või TIPS eriotstarbelist rahakontot.

2.   RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorda või TIPS kõrvalsüsteemi arvelduskorda kasutava kõrvalsüsteemi suhtes kohaldatakse käesolevas osas ning VI või VII osas sätestatud tingimusi. Neil võib olla üks või mitu peamist rahakontot, T2Si eriotstarbelist rahakontot ning erandkorras ja [keskpanga] heakskiidul üks või mitu RTGSi eriotstarbelist rahakontot, välja arvatud mis puudutab välkmaksete kliirimist SCT Inst skeemi alusel. Kui kõrvalsüsteemil on RTGSi eriotstarbeline rahakonto või T2Si eriotstarbeline rahakonto, peab tal olema [keskpangas] ka vähemalt üks peamine rahakonto. Kui kõrvalsüsteemil on üks või mitu peamist rahakontot või RTGSi eriotstarbelist rahakontot või või T2Si eriotstarbelist rahakontot, kohaldatakse ühtlasi käesoleva suunise vastavaid osi.

Artikkel 7

Muude üksuste kui osaleja juurdepääs osaleja kontole

1.   Kui see on tehniliselt võimalik, võib osaleja anda ühele või mitmele tema määratud üksusele juurdepääsu oma TARGETi kontodele raha ülekandmise korralduste andmiseks ja muude toimingute tegemiseks.

2.   Osaleja poolt vastavalt lõikele 1 määratud üksuste esitatud raha ülekandmise korraldused või nende poolt saadud rahalised vahendid loetakse osaleja enda poolt esitatuks või saaduks.

3.   Sellised raha ülekandmise korraldused ja lõikes 1 osutatud üksuse või üksuste tehtud mis tahes muud toimingud on osalejale siduvad, olenemata selle osaleja ja sellise üksuse vaheliste lepingu- või muude kokkulepete sisust või täitmata jätmisest.

Artikkel 8

Arvete esitamine

1.   [Keskpank] tuvastab tasulised toimingud vastavalt VI liitele ja kirjendab need sellele osalejale, kes on selle tasulise toimingu teinud.

2.   Kõik tasud, mis kuuluvad maksmisele seoses kõrvalsüsteemi poolt esitatud raha ülekandmise korralduse või saadud rahaülekandega, olenemata sellest, kas ta kasutab RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorda või RTGSi eriotstarbelist rahakontot, nõutakse sisse üksnes sellelt kõrvalsüsteemilt.

3.   Artiklis 7 osutatud määratud üksuste ning samuti osaleja nimel tegutsevate keskpankade poolt tehtud tasulised toimingud kirjendatatakse sellele osalejale.

4.   [Keskpank] väljastab osalejale eraldi arved järgmistes osades kirjeldatud asjaomaste teenuste kohta: i) III osa (RTGSi eriotstarbeline rahakonto); ii) IV osa (T2Si eriotstarbeline rahakonto); iii) V osa (TIPS eriotstarbeline rahakonto); iv) VI osa (RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorrad); ja v) VII osa (TIPS kõrvalsüsteemi arvelduskord).

5.   [Keskpank] arveldab iga arve osaleja peamise rahakonto otsedebiteerimise teel, välja arvatud juhul, kui osaleja on määranud teise TARGETis (mis võib olla TARGET-[keskpangas/riigis] või muus osasüsteemis) osaleja makseagendiks ja andnud [keskpangale] korralduse debiteerida selle makseagendi peamist rahakontot. Selline korraldus ei vabasta osalejat kohustusest tasuda iga arve.

6.   Kui on määratud makseagent, esitab osaleja [keskpangale] tõendid selle kohta, et makseagent on nõustunud selles rollis tegutsema.

7.   Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse iga kõrvalsüsteemi eraldi, isegi kui kahte või enamat neist käitab üks ja sama juriidiline isik, ning olenemata sellest, kas kõrvalsüsteem on määratud direktiivi 98/26/EÜ alusel või mitte. Kõrvalsüsteemi puhul, mida ei ole määratud direktiivi 98/26/EÜ alusel, määratletakse see kõrvalsüsteemina järgmiste kriteeriumide alusel: a) tegu on lepingu (näiteks osalejate ja süsteemi käitaja vahel) või õigusakti alusel toimiva korraga; b) selles osalejaid on mitu; c) selles kehtivad ühtsed eeskirjad reeglid ja standardlepingud; ja d) selle ülesanne on maksete ja/või väärtpaberitehingute kliirimine, tasaarveldamine ja/või arveldamine osalejate vahel.

Artikkel 9

Arveldusrühmad

1.   Osaleja taotlusel loob [keskpank] arveldusrühma, mis võimaldab oma liikmetel saada kasu RTGSi eriotstarbeliste rahakontode suhtes kohaldatavast kahanevast hinnast. Arveldusrühma võivad kuuluda ainult samasse panganduskontserni kuuluvad RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikud ühest või mitmest TARGETi osasüsteemist.

2.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku taotlusel lisab [keskpank] selle RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku arveldusrühma, mis võib olla TARGET-[keskpangas/riigis] või muus TARGETi osasüsteemis, või eemaldab ta sealt. RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik teavitab sellisest taotlusest kõiki teisi arveldusrühma liikmeid enne selle esitamist.

3.   Arveldusrühma kuuluvate RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikele esitatakse eraldi arve vastavalt artiklile 8.

Artikkel 10

[Keskpanga] ja osalejate kohustused

1.   [Keskpank] osutab käesolevate tingimuste II, III, IV, V, VI ja VII osas kirjeldatud teenuseid, kui osaleja on need teenused valinud ja talle on antud neis osades osutatud konto. Kui käesolevates tingimustes või kehtivas õiguses ei ole sätestatud teisiti, peab [keskpank] kasutama oma käesolevate tingimuste kohaste kohustuste täitmiseks kõiki tema käsutuses olevaid mõistlikke võimalusi, võtmata kohustust tagada tulemuse saavutamine.

2.   [Keskpank] osutab teenuseid käesolevate tingimuste kohaselt. 3. tasandi RKPde tegevust ja tegevusetust käsitatakse [keskpanga] tegevuse või tegevusetusena, mille eest ta vastutab vastavalt artiklile 22. Osalemine käesolevate tingimuste kohaselt ei loo lepingulist suhet osaleja ja 3. tasandi RKP vahel viimatinimetatu tegutsemisel 3. tasandi RKPna. Juhised, teated või teave, mille osaleja saab TARGETist või saadab sinna seoses käesolevate tingimuste alusel osutatavate teenustega, loetakse saaduks [keskpangalt] või saadetuks [keskpangale].

3.   Osaleja maksab [keskpangale] tasusid vastavalt artiklile 8.

4.   Osaleja tagab, et ta on tehniliselt ühendatud TARGET-[keskpanga/riigiga] vastavalt V liites sätestatud TARGETi töökorralduse ajakavale. Seda kohustust võib täita artiklis 7 osutatud määratud üksuse kaudu.

5.   Osaleja avaldab ja kinnitab [keskpangale], et tema käesolevatest tingimustest tulenevate kohustuste täitmine ei riku ühtegi talle kohustuslikku õigusakti, määrust, põhikirja ega lepingut.

6.   Osaleja tasub kõik kohaldatavad riigilõivud või muud dokumenditasud või -lõivud, samuti kõik muud kulud, mida osaleja kannab oma TARGETi konto avamisel, haldamisel või sulgemisel.

Artikkel 11

Koostöö ja teabevahetus

1.   Käesolevate tingimuste kohaselt oma kohustusi täites ja oma õigusi kasutades peavad [keskpank] ja osalejad tegema tihedat koostööd TARGET-[keskpanga/riigiga] stabiilsuse, usaldusväärsuse ja ohutuse tagamiseks. Nad esitavad üksteisele kogu teabe või dokumendid, mis puudutavad nende vastavate kohustuste täitmist ja käesolevatest tingimustest tulenevate vastavate õiguste kasutamist, ilma et see piiraks pangasaladuse hoidmise kohustusi.

2.   [Keskpank] loob süsteemi tugikeskuse ja haldab seda, et abistada osalejaid seoses süsteemi tegevuses esinevate probleemidega.

3.   Ajakohastatud teave iga teenuse tööseisu kohta avaldatakse TARGETi infosüsteemis (TARGET Information System, TIS) EKP veebisaidi asjaomasel veebilehel.

4.   [Keskpank] võib edastada osalejatele süsteemi puudutavaid teateid levisõnumite teel või, kui see viis ei ole kättesaadav, siis mis tahes muu sobiva sidevahendi abil.

5.   Osalejad ajakohastavad õigeaegselt olemasolevaid võrdlusandmete kogumise vorme ja esitavad uued võrdlusandmete kogumise vormid [keskpangale]. Osalejad peavad kontrollima [keskpanga] poolt TARGET-[keskpanka/riiki] sisestatud neid puudutava teabe õigsust.

6.   Osaleja volitab käesolevaga [keskpanka] edastama 3. tasandi RKPdele mis tahes teavet osalejate kohta, mida 3. tasandi RKPd võivad vajada vastavalt 3. tasandi RKPde ja eurosüsteemi keskpankade vahelistele kokkulepetele, mis käsitlevad 3. tasandi RKPde poolt teenuste osutamist.

7.   Osalejad peavad teatama [keskpangale] kõikidest oma õigusvõime muutustest ja seadusandlikest muudatustest, mis mõjutavad nende õiguskeskkonna hinnangus käsitletud asjaolusid, nagu on ette nähtud III liites sätestatud nõuetes.

8.   [Keskpank] võib igal ajal nõuda artikli 5 lõike 1 punktides d ja e osutatud õigusvõime või õiguskeskkonna hinnangu ajakohastamist või uuendamist.

9.   Osalejad peavad viivitamatult teavitama [keskpanka], kui esineb nendega seotud probleemsündmus või kui nende suhtes kohaldatakse kriisiennetuse või kriisilahenduse meetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (1) tähenduses või muu samaväärse kehtiva õigusakti alusel.

Artikkel 12

Kontode tasustamine

1.   Peamisi rahakontosid, eriotstarbelisi rahakontosid ja nende allkontosid tasustatakse nullprotsendilise intressimääraga või hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga, sõltuvalt sellest, kumb on madalam, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse järgmiseks:

a)

kohustusliku reservi hoidmiseks;

b)

ülemääraste reservide hoidmiseks;

c)

valitsuse hoiuste hoidmiseks vastavalt määratlusele Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2019/671 (EKP/2019/7) (2) artikli 2 punktis 5.

Kohustuslikult reservilt tasu arvutamisel ja maksmisel juhindutakse nõukogu määrusest (EÜ) nr 2531/98 (3) ja määrusest (EL) 2021/378 (EKP/2021/1).

Ülemäärastelt reservidelt tasu arvutamisel ja maksmisel juhindutakse Euroopa Keskpanga otsusest (EL) 2019/1743 (EKP/2019/31) (4).

Valitsuse hoiuste puhul reguleerivad nende tasustamist suunise (EL) 2019/671 (EKP/2019/7) artikli 4 sätted nende valitsuse hoiuste kohta.

2.   TIPS kõrvalsüsteemi tehnilisel kontol või RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilisel kontol kõrvalsüsteemi arvelduskorra D jaoks hoitavaid üleööjääke ja tagatisvahendeid, sealhulgas kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontol hoitavaid vahendeid, tasustatakse hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga.

Artikkel 13

Kontode haldamine

1.   Osalejad jälgivad ja haldavad oma kontode likviidsust kooskõlas TARGETi töökorralduse ajakavaga vastavalt V liites sätestatule ning teevad tehingutasandi kooskõlastava võrdlemise vähemalt üks kord päevas. Seda kohustust võib täita artiklis 7 osutatud määratud üksuse kaudu.

2.   Osaleja kasutab kontode kooskõlastavaks võrdlemiseks [keskpanga] pakutavaid vahendeid, eelkõige igale osalejale kättesaadavaks tehtud igapäevast kontoaruannet. Seda kohustust võib täita artiklis 7 osutatud määratud üksuse kaudu.

3.   Osalejad teavitavad viivitamata [keskpanka] iga nende kontoga seotud mittevastavusest.

Artikkel 14

Kohustuslikud reservid

1.   Sellise osaleja taotlusel, kelle suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet, märgib [keskpank] ühe või mitu sellele osalejale TARGET-[keskpangas/riigis] kuuluvat TARGETi peamist rahakontot või eriotstarbelist rahakontot selliseks kontoks, mida hoitakse kohustusliku reservi nõuete täitmiseks.

2.   Kohustusliku reservi nõuete täitmiseks, kui see on osaleja suhtes kohaldatav, võetakse arvesse selle osaleja kõikide [keskpangas] hoitavate ja selleks otstarbeks märgitud kontode päevalõpujääkide summat.

Artikkel 15

Alam- ja ülempiirid

1.   Osaleja võib määrate oma peamisele rahakontole või eriotstarbelistele rahakontodele alam- ja ülempiiri.

2.   Osaleja võib valida, kas ta soovib teadet alam- või ülempiiri ületamise korral. Lisaks võib osaleja peamiste rahakontode või RTGSi eriotstarbeliste rahakontode puhul valida, kas ületamine käivitab reeglipõhise likviidsuse ülekandmise korralduse.

3.   Likviidsuse ülekandmise korralduse arveldamine ei käivita kontrolli, kas alam- või ülempiiri on ületatud.

Artikkel 16

Kontoseirerühm

1.   Peamise rahakonto omanik võib luua ühe või mitu kontoseirerühma, et jälgida mitme peamise rahakonto või eriotstarbelise rahakonto likviidsust, ning temast saab iga tema loodud kontoseirerühma juhtliige.

2.   Osaleja võib lisada oma iga TARGET-[keskpangas/riigis] või mis tahes muus TARGETi osasüsteemis avatud peamise rahakonto või eriotstarbelise rahakonto ühte või mitmesse kontoseirerühma ja saada seeläbi selle kontoseirerühma liikmeks. Kontoseirerühma liige võib igal ajal algatada oma konto eemaldamise sellest kontoseirerühmast. Osaleja teavitab kontoseirerühma juhtliiget enne konto lisamist või konto eemaldamist sellest kontoseirerühmast.

3.   Ainult kontoseirerühma juhtliige saab vaadata kõikide sellesse kontoseirerühma kuuluvate kontode jääke.

4.   Juhtliige võib kontoseirerühma kustutada ning ta peab enne kustutamist teavitama teisi kontoseirerühma liikmeid.

Artikkel 17

Raha ülekandmise korralduste vastuvõtmine ja tagasilükkamine

1.   Osalejate poolt esitatud raha ülekandmise korraldused loetakse vastuvõetuks [keskpanga] poolt, kui:

a)

ülekandesõnum vastab I liites kirjeldatud TARGETi tehnilistele nõuetele;

b)

sõnum vastab I liites kirjeldatud vormindamiseeskirjadele ja tingimustele;

c)

sõnum läbib I liites kirjeldatud unikaalsuse kontrolli;

d)

kui maksja konto(de) debiteerimine või makse saaja konto(de) krediteerimine on peatatud, on saadud peatatud osaleja keskpanga selgesõnaline nõusolek;

e)

raha ülekandmise korralduse andmisel RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorra raames kuulub osaleja konto selle kõrvalsüsteemi poolt taotletud arveldava panga kontorühma, nagu on ette nähtud VI osa artikli 1 lõikes 7, ja

f)

asjakohastel juhtudel süsteemidevahelise arvelduse korral RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorra raames on asjaomane kõrvalsüsteem hõlmatud VI osa artiklis 9 ette nähtud süsteemidevahelise arveldusega.

2.   [Keskpank] lükkab viivitamata tagasi iga raha ülekandmise korralduse, mis ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele. [Keskpank] teavitab osalejat igast raha ülekandmise korralduse tagasilükkamisest I liites sätestatud korras.

Artikkel 18

Raha ülekandmise korralduste sisestamine süsteemi ja nende tagasivõtmatus

1.   Direktiivi 98/26/EÜ artikli 3 lõike 1 esimese lause ja artikli 5 ning [lisada neid direktiivi 98/26/EÜ sätteid rakendavad riigisisesed normid] tähenduses:

a)

kõik raha ülekandmise korraldused, välja arvatud käesoleva lõike punktides b, c ja d sätestatud juhtudel, loetakse TARGET-[keskpanka/riiki] sisestatuks ja tagasivõtmatuks hetkel, mil debiteeritakse asjaomase osaleja TARGETi kontot;

b)

välkmaksejuhised loetakse TARGET-[keskpanka/riiki] sisestatuks ja tagasivõtmatuks hetkel, mil reserveeritakse vastavad vahendid asjaomase osaleja TIPS eriotstarbelise rahakontol või tema TIPS kõrvalsüsteemi tehnilisel rahakontol;

c)

tehingute puhul, mis arveldatakse T2Si eriotstarbelisel rahakontol ja mille puhul viiakse vastavusse (matching) kaks eraldiseisvat ülekandekorraldust:

i)

sellised ülekandekorraldused, välja arvatud käesoleva punkti alapunktis ii sätestatud juhtudel, loetakse TARGET-[keskpanka/riiki] sisestatuks hetkel, mil T2Si platvorm on tunnistanud need T2Si tehnilistele eeskirjadele vastavaks, ja tagasivõtmatuks hetkel, mil tehingule antakse T2Si platvormil staatus „vastavusse viidud“ (matched);

ii)

tehingute puhul, kus ühel osaleval väärtpaberite keskdepositooriumil (CSD) on eraldi vastavuskomponent ja kus ülekandekorraldus saadetakse vahetult asjaomasele osalevale CSD-le selles eraldi vastavuskomponendis vastavusse viimiseks, loetakse need ülekandekorraldused TARGET-[keskpanka/riiki] sisestatuks hetkest, mil see osalev CSD tunnistab need vastavuses olevaks T2Si tehniliste eeskirjadega, ning tagasivõtmatuks hetkel, mil tehingule on T2Si platvormil antud staatus „vastavusse viidud“ (matched). Käesolevas alapunktis ii osutatud osalevate CSDde nimekiri on kättesaadav EKP veebilehel;

d)

RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorraga seotud raha ülekandmise korraldused loetakse konto TARGETi osasüsteemis debiteerituks hetkel, mil see TARGETi osasüsteem need vastu võtab, ja alates sellest hetkest tagasivõtmatuks.

2.   Lõike 1 sätted ei mõjuta kõrvalsüsteemi eeskirju, mis sätestavad talle esitatud ülekandekorralduste kõrvalsüsteemi sisestamise ja/või tagasivõtmatuse hetkena varasema ajahetke kui vastavate kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste vastavasse TARGETi osasüsteemi sisestamise hetke.

3.   Raha ülekandmise korraldust, mille suhtes rakendatakse algoritmi, ei saa algoritmi töö ajal tagasi võtta.

Artikkel 19

Talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed

1.   Ebatavalise välissündmuse või muu TARGETi kontodel tehtavaid tehinguid mõjutava sündmuse korral kohaldatakse IV liites kirjeldatud talitluspidevuse ja eriolukorra meetmeid.

2.   Erandjuhtudel võib TARGETi töögraafikut muuta ning [keskpank] teavitab sellest osalejaid.

3.   Erandjuhtudel võib kõrvalsüsteem esitada [keskpangale] taotluse TARGETi töökorralduse ajakava muutmiseks.

4.   Eurosüsteem pakub lõikes 1 nimetatud sündmuste korral kasutamiseks eriolukorra lahendust. Osalejate jaoks, keda [keskpank] peab tähtsateks, ning osalejate jaoks, kes arveldavad väga kriitilise tähtsusega tehinguid, nagu on sätestatud IV liites, on eriolukorra lahenduse liides ja kasutamine kohustuslik. Muud osalejad võivad taotluse alusel eriolukorra lahendusega liituda.

Artikkel 20

Turvanõuded

1.   Osalejad rakendavad asjakohast turvakontrolli, et kaitsta oma süsteeme lubamatu juurdepääsu ja kasutamise eest. Osalejad on ainuvastutavad oma süsteemide konfidentsiaalsuse, usaldusväärsuse ja kättesaadavuse piisava kaitse eest.

2.   Osalejad peavad viivitamata teavitama [keskpanka] kõikidest oma tehnilise infrastruktuuri turvalisusega seotud sündmustest ja kohastel juhtudel kolmandatest isikutest teenusepakkujate tehnilise infrastruktuuri turvalisusega seotud sündmustest. [Keskpank] võib nõuda nende sündmuse kohta lisateavet ja vajaduse korral ka seda, et osaleja rakendaks asjakohaseid meetmeid, vältimaks selliste sündmuste kordumist.

3.   [Keskpank] võib kõikide osalejate ja/või [keskpanga] poolt tähtsateks peetavate osalejate suhtes kohaldada täiendavaid turvanõudeid, eelkõige seoses küberturvalisusega või pettuse vältimiseks.

4.   Osalejad annavad [keskpangale]: i) püsiva juurdepääsu oma atesteeringule valitud võrguteenuse osutaja kasutaja turvanõuete järgimise kohta, ja ii) igal aastal TARGETi enesesertifitseerimise kinnituse, mis on nõutav neil olevate kontode liikide suhtes ning mis on avaldatud [keskpanga] veebilehel ning EKP veebilehel inglise keeles.

5.   [Keskpank] hindab osaleja enesesertifitseerimise kinnitus(t)e vastavust igale TARGETi enesesertifitseerimise nõuetes sätestatud nõudele. Need nõuded on loetletud VII liites.

6.   Osaleja vastavus TARGETi enesesertifitseerimise nõuetele liigitatakse järgmisteks tasemeteks, probleemide raskuse järjekorras: „täielik vastavus“, „vähemoluline mittevastavus“ või „oluline mittevastavus“. Hindamisel kohaldatakse järgmiseid kriteeriume: täielik vastavus on tuvastatud juhul, kui osaleja on nõuded täitnud 100% ulatuses; vähemoluline mittevastavus esineb juhul, kui osaleja on nõuded täitnud vähem kui 100%, kuid vähemalt 66% ulatuses, ning oluline mittevastavus juhul, kui osaleja on nõuded täitnud vähem kui 66% ulatuses. Kui osaleja tõendab, et konkreetne nõue ei ole tema suhtes kohaldatav, loetakse ta asjaomasele nõudele vastavaks. Osaleja, kes ei saavuta „täielikku vastavust“, peab esitama tegevuskava, milles näidatakse, kuidas ta kavatseb saavutada täieliku vastavuse. [Keskpank] teavitab asjaomaseid järelevalveasutusi sellise osaleja nõuetele vastavuse staatusest.

7.   Kui osaleja keeldub andmast püsivat juurdepääsu oma atesteeringule valitud võrguteenuse osutaja kasutaja turvanõuete järgimise kohta või ei esita TARGETi enesesertifitseerimise kinnitust, määratakse osaleja nõuetele vastavuse tasemeks „oluline mittevastavus“.

8.   [Keskpank] hindab osalejate nõuetele vastavust igal aastal.

9.   [Keskpank] võib kohaldada järgmisi õiguskaitsevahendeid osalejate suhtes, kelle nõuetele vastavust hinnati tasemega „vähemoluline mittevastavus“ või „oluline mittevastavus“, raskuse järjekorras:

a)

tõhustatud jälgimine: osaleja esitab [keskpangale] kõrgema juhtkonna liikme poolt allkirjastatud kuuaruande oma edusammude kohta mittevastavuse lahendamisel. Osaleja peab lisaks maksma igakuist trahvi iga mõjutatud konto eest 1 000 euro suuruses summas. Seda õiguskaitsevahendit võib kohaldada juhul, kui osalejale antakse teine järjestikune hinnang, mille kohaselt esineb „vähemoluline mittevastavus“ või „oluline mittevastavus“;

b)

osalemise peatamine: TARGET-[keskpangas/riigis] osalemise võib peatada käesoleva lisa artikli 25 lõike 2 punktides b ja/või c kirjeldatud juhtudel. Erandina artiklist 25 teavitatakse osalejat sellisest peatamisest kolm kuud ette. Osaleja peab maksma igakuist trahvi iga peatatud konto eest 2 000 euro suuruses summas. Seda õiguskaitsevahendit võib kohaldada juhul, kui osalejale antakse teine järjestikune hinnang, mille kohaselt esineb „oluline mittevastavus“;

c)

osalemise lõpetamine: TARGET-[keskpangas/riigis] osalemise võib lõpetada käesoleva lisa artikli 25 lõike 2 punktides b ja/või c kirjeldatud juhtudel. Erandina artiklist 25 teavitatakse osalejat sellisest lõpetamisest kolm kuud ette. Osaleja on kohustatud maksma täiendavat trahvi 1 000 eurot iga lõpetatud konto eest. Seda õiguskaitsevahendit võib kohaldada juhul, kui osaleja ei ole olulist mittevastavust lahendanud [keskpanka] rahuldaval viisil kolme kuu jooksul osalemise peatamisest.

10.   Osalejad, kes annavad oma TARGETi kontole juurdepääsu kolmandatele isikutele kooskõlas artikliga 7, ning osalejad, kellel on adresseeritavaid BICi omanikke vastavalt IIII osa artiklis 2 sätestatule, peavad võtma meetmed sellest juurdepääsust tulenevate riskide suhtes kooskõlas turvanõuetega lõigetes 1 kuni 9.

Artikkel 21

Hüvitusskeem

Kui raha ülekandmise korraldust ei ole võimalik arveldada selle vastuvõtmise tööpäeval TARGETi talitlushäire tõttu, pakub [keskpank] asjaomastele osalejatele hüvitist II liites sätestatud erikorra kohaselt.

Artikkel 22

Vastutus

1.   Täites oma käesolevatest tingimustest tulenevaid kohustusi, kehtib [keskpanga] ja osalejate vastastikustes suhetes üldine mõistliku hoolsuse kohustus.

2.   [Keskpank] vastutab oma osalejate ees TARGET-[keskpanga/riigi] tööst tekkinud mis tahes kahju eest, kui selle põhjuseks on pettus (muu hulgas tahtlik väärkäitumine) või raske hooletus. Hooletuse korral on [keskpanga] vastutus piiratud osaleja otsese kahjuga, s.t vastava tehingu summaga ja/või selle intressiga, välistades kaudse kahju.

3.   [Keskpank] ei vastuta kahju eest, mis tuleneb tehnilise infrastruktuuri (muu hulgas [keskpanga] arvutisüsteemi, arvutiprogrammide, andmete, rakenduste või võrguühenduse) talitlushäirest või rikkest, kui selline talitlushäire või rike tekib hoolimata [keskpanga] poolt võetud meetmetest, mis on mõistlikult vajalikud nimetatud infrastruktuuri talitlushäirete või rikete ärahoidmiseks ning nende talitlushäirete või rikete tagajärgede kõrvaldamiseks (viimasel juhul muu hulgas IV liites osutatud talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete algatamine ja elluviimine).

4.   [Keskpank] ei vastuta:

a)

kahju eest ulatuses, mille on põhjustanud osaleja; või

b)

kui kahju põhjustajaks on välissündmus, mille esinemine mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei olene [keskpangast] (vääramatu jõud).

5.   Piiramata [lisada kohaldatavad riigisisesed õigusnormid] kohaldamist, kohaldatakse lõikeid 1 kuni 4 ulatuses, milles [keskpanga] vastutus on võimalik välistada.

6.   [Keskpank] ja osalejad teevad kõik mõistliku ja otstarbeka, et vähendada käesolevas artiklis osutatud kahju.

7.   Täites käesolevatest tingimustest tulenevaid kohustusi võib [keskpank] tellida oma nimel teenuseid kolmandatelt isikutelt, eelkõige telekommunikatsiooni- või muu võrgu pakkujatelt või muudelt üksustelt, kui see on vajalik [keskpanga] kohustuste täitmiseks või tegemist on tavalise turutavaga. [Keskpanga] kohustused piirduvad selliste kolmandate isikute nõuetekohase valiku ja tööle rakendamisega ning [keskpanga] vastutus on vastavalt piiratud. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta 3. tasandi RKPsid kolmandateks isikuteks.

Artikkel 23

Tõendid

1.   Kui käesolevates tingimustes ei sätesta teisiti, edastatakse kõik raha ülekandmise korraldused ja seotud sõnumid, näiteks debiteerimise ja krediteerimise kinnitused või kontoväljavõtted, [keskpanga] ja osalejate vahel asjaomase võrguteenuse osutaja kaudu.

2.   [Keskpanga] või asjaomase võrguteenuse osutaja poolt säilitatavad elektroonilised või kirjalikud sõnumid loetakse tõenditeks [keskpanga] kaudu töödeldud maksete kohta. Võrguteenuse osutaja originaalsõnumi salvestatud või trükitud versioon loetakse tõendiks olenemata originaalsõnumi vormist.

3.   Kui osaleja ühendus võrguteenuse osutajaga ei tööta, kasutab osaleja sõnumite edastamiseks alternatiivseid viise vastavalt [keskpangaga] kokkulepitule. Sellistel juhtudel on [keskpanga] poolt salvestatud või trükitud sõnumi versioonil samasugune tõendi väärtus nagu originaalsõnumil, olenemata selle vormist.

4.   [Keskpank] peab täielikku arvestust osalejate poolt esitatud raha ülekandmise korralduste ja laekunud maksete kohta [lisada asjakohases siseriiklikus õigusaktis sätestatud periood] alates selliste raha ülekandmise korralduste esitamise või maksete laekumise hetkest, eeldusel et asjaomast täielikku arvestust peetakse minimaalselt viis aastat iga TARGETis osaleja kohta, kes on pideva jälgimise all vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriikide poolt kehtestatud piiravatele meetmetele, erinõuete puhul veelgi kauem.

5.   [Keskpanga] enda raamatupidamine, olenemata sellest, millisel kandjal seda peetakse, loetakse tõendiks nende osaleja kohustuste ning faktide ja sündmuste tuvastamisel, millele pooled tuginevad.

Artikkel 24

Osalemise kestus ja korraline lõpetamine

1.   Osalemine TARGET-[keskpangas/riigis] kehtib tähtajatult, ilma et see piiraks artikli 25 kohaldamist.

2.   Osaleja võib, teatades sellest 14 tööpäeva ette, kui ta ei lepi [keskpangaga] kokku lühemas etteteatamisajas:

a)

lõpetada kogu oma osalemise TARGET-[keskpangas/riigis];

b)

sulgeda ühe või mitu oma eriotstarbelistest rahakontodest, RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilistest kontodest ja/või TIPS kõrvalsüsteemi tehnilistest kontodest;

c)

sulgeda ühe või mitu oma peamistest rahakontodest, tingimusel et ta järgib jätkuvalt artiklit 5.

3.   [Keskpank] võib igal ajal, teatades sellest kolm kuud ette, kui ta ei lepi asjaomase osalejaga kokku erinevas etteteatamisajas:

a)

lõpetada osaleja kogu osalemise TARGET-[keskpangas/riigis];

b)

sulgeda ühe või mitu osaleja eriotstarbelistest rahakontodest, RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilistest kontodest või TIPS kõrvalsüsteemi tehnilistest kontodest;

c)

sulgeda ühe või mitu osaleja peamistest rahakontodest, tingimusel et osaleja hoiab endiselt vähemalt ühte peamist rahakontot.

4.   Kui osalemine süsteemis lõpeb, kehtib artiklis 28 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus viie aasta jooksul osalemise lõppemisest alates.

5.   Osalemise lõppemisel sulgeb [keskpank] kõik asjaomase osaleja TARGETi kontod vastavalt artiklile 26.

Artikkel 25

Osalemise peatamine ja erakorraline lõpetamine

1.   Osaleja osalemine TARGET-[keskpangas/riigis] lõpetatakse viivitamata ja etteteatamiseta või peatatakse, kui esineb mõni järgmistest probleemsündmustest:

a)

maksejõuetusmenetluse algatamine; ja/või

b)

osaleja ei vasta enam artiklis 4 sätestatud juurdepääsukriteeriumidele.

Käesolevas lõikes ei tähenda osaleja suhtes võetavad kriisiennetuse või kriisilahenduse meetmed direktiivi 2014/59/EL tähenduses automaatselt maksejõuetusmenetluse alustamist.

2.   [Keskpank] võib osaleja osalemise TARGET-[keskpangas/riigis] etteteatamiseta lõpetada või peatada, kui:

a)

toimub üks või mitu probleemsündmust (mida ei ole osutatud lõikes 1);

b)

osaleja rikub oluliselt käesolevate üldtingimuste nõudeid;

c)

osaleja ei täida olulist kohustust [keskpanga] ees;

d)

osalejal ei ole enam kehtivat lepingut võrguteenuse osutajaga vajaliku ühenduse pakkumiseks TARGETiga;

e)

toimub muu osalejaga seotud sündmus, mis võib [keskpanga] hinnangul ohustada TARGET-[keskpanga/riigi] või muu TARGETi osasüsteemi üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või [keskpanga] võimet täita [viide asjakohasele riigi õigusaktile] Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid, või kujutab ohtu seoses ettevaatuspõhimõttega;

f)

RKP peatab või lõpetab osaleja juurdepääsu päevasisele laenule, sealhulgas automaatsele tagatise seadmisele vastavalt II osa artiklile 13; ja/või

g)

osaleja on võrguteenuse pakkuja suletud kasutajarühmast (Closed Group of Users) välja arvatud või on tema liikmelisus muul viisil lõppenud.

3.   Kasutades lõikest 2 tulenevat kaalutlusõigust võtab [keskpank] muu hulgas arvesse probleemsündmuse või lõike 2 punktides a kuni c osutatud sündmuste tõsidust.

4.   Kui [keskpank] peatab või lõpetab osaleja osalemise TARGET-[keskpangas/riigis] lõigete 1 või 2 alusel, teavitab [keskpank] põhjendamatu viivituseta levisõnumiga või, kui see ei ole kättesaadav, mis tahes muu sobiva sidevahendi abil vastavat osalejat, teisi keskpanku ja TARGETi osasüsteemides osalejaid sellisest peatamisest või lõpetamisest. Selle sõnumi saatjaks loetakse asjaomase osaleja asukoha keskpank.

5.   Lõike 4 kohaselt väljastatud sõnumi kättesaamisel osalejate poolt loetakse neid teavitatuks osaleja osalemise lõpetamisest/peatamisest TARGET-[keskpangas/riigis] või muus TARGETi osasüsteemis. Osalejad vastutavad kahju eest, mis tuleneb osalejatele, kelle osalemine on peatatud või lõpetatud, määratud raha ülekandmise korralduste edastamisest, kui selline raha ülekandmise korraldus on sisestatud TARGET-[keskpanka/riiki] pärast sõnumi kättesaamist.

Artikkel 26

[Keskpanga] poolt TARGETi kontode sulgemine osalemise lõpetamisel

Osaleja osalemise lõpetamisel TARGET-[keskpangas/riigis] vastavalt artiklile 24 või 25 sulgeb [keskpank] asjaomase osaleja TARGETi kontod pärast seda, kui ta on arveldanud või tagasi lükanud kõik järjekorras olevad raha ülekandmise korraldused ning kasutanud oma artikli 27 kohaseid pandi- või tagatise- ja tasaarveldusõigusi.

Artikkel 27

[Keskpanga] pandi- või tagatise- ja tasaarveldusõigus

1.   [Lisada, kui on asjakohane: [Keskpangal] on osaleja TARGETi kontodel olemasolevate ja tulevaste positiivsete jääkide suhtes pandi- või tagatiseõigus, mis tagab poolte õigussuhtest tulenevaid olemasolevaid ja tulevasi nõudeid.]

a)

[Lisada, kui on asjakohane: TARGETi kontode positiivsest jäägist tulenevad osaleja olemasolevad ja tulevased nõuded [keskpangale] saab tagatiseõigusena üle kanda [keskpangale] [keskpanga] mis tahes olemasoleva või tulevase, osaleja vastu oleva nõude katmiseks, mis tuleneb [lisada viide käesolevate tingimuste rakendussätetele]. Tagatis tekib ainuüksi asjaolu põhjal, et osaleja TARGETi kontole on krediteeritud vahendeid.]

b)

[Lisada, kui on asjakohane: [Keskpangal] on osaleja TARGETi kontodel olemasolevate ja tulevaste positiivsete jääkide suhtes kommertspandiõigus, mis tagab poolte õigussuhtest tulenevaid olemasolevaid ja tulevasi nõudeid.]

2.   [Lisada, kui on asjakohane: [keskpangal] on lõikes 1 osutatud õigus isegi juhul, kui tema nõuded on tingimuslikud või nende tähtaeg ei ole saabunud.]

3.   [Lisada, kui on asjakohane: osaleja kinnitab TARGETi konto omaniku pädevuses, et on teadlik pandi või tagatise tekkimisest [keskpanga] kasuks, kelle juures see konto on avatud; käesolev kinnitus tähendab pandi või tagatise andmist [keskpangale] [sisesta asjakohane riigi seaduse nimi] tähenduses. Panditud või tagatiseks antud TARGETi kontole makstud summad loetakse maksmise fakti alusel tagasivõtmatult ja tingimusteta pandituks või tagatiseks antuks tagatud kohustuste täieliku täitmise tagamiseks.]

4.   Juhul kui:

a)

esineb artikli 25 lõikes 1 osutatud probleemsündmus; või

b)

esineb artikli 25 lõikes 2 osutatud muu probleemsündmus või sündmus, mis on tinginud osaleja TARGET-[keskpangas/riigis] osalemise lõpetamise või peatamise, olenemata osaleja suhtes maksejõuetusmenetluse alustamisest ja osaleja õiguste mis tahes väidetavast loovutamisest, kohtulikust või muust arestimisest või muust käsutamisest,

loetakse osaleja kõikide kohustuste tähtaeg ilma etteteatamata ja ilma ühegi ametiasutuse eelneva kinnituseta viivitamata saabunuks. Lisaks tasaarveldatakse osaleja ja [keskpanga] vastastikused kohustused automaatselt ja suurema võlgnevusega pool tasub teisele poolele summade vahe.

5.   [Keskpank] teatab osalejale viivitamata lõike 4 alusel toimunud tasaarveldusest.

6.   [Keskpank] võib ilma etteteatamata debiteerida osaleja iga TARGETi kontot mis tahes summa võrra, mille osaleja võlgneb [keskpangale] osaleja ja [keskpanga] vahelise õigussuhte alusel.

7.   Käesoleva artikli sätetest ei tulene ühtegi õigust, panti, tagatist, nõuet ega tasaarveldust seoses järgmiste kõrvalsüsteemi poolt kasutatavate TARGETi kontodega:

a)

TARGETi kontod, mida kasutatakse vastavalt VI või VII osas sätestatud kõrvalsüsteemi arvelduskordadele;

b)

kõrvalsüsteemile II kuni V osa alusel kuuluvad TARGETi kontod, kui sellistel kontodel hoitavad vahendid ei kuulu kõrvalsüsteemile, vaid neid hoitakse nende klientide nimel või neid kasutatakse raha ülekandmise korralduste arveldamiseks nende klientide nimel.

Artikkel 28

Konfidentsiaalsus

1.   [Keskpank] hoiab saladuses kogu tundliku või salajase teabe muu hulgas maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta, mis kuulub osalejale, ühest rühmast pärit osalejate või osaleja klientidele, välja arvatud juhul, kui osaleja või tema klient on andnud kirjaliku nõusoleku teabe avaldamiseks [lisada järgmine fraas, kui see on riigi õigusaktidega kooskõlas: või teabe avaldamine on lubatud või nõutav [lisada asjakohane riigi seaduse nimi] seaduse kohaselt].

2.   Erandina lõikest 1 nõustub osaleja, et konfidentsiaalseks ei loeta teavet artikli 25 alusel võetavate meetmete kohta.

3.   Erandina lõikest 1 ja tingimusel, et see ei ole vastuolus kohaldatava õigusega, nõustub osaleja, et [keskpank] võib avaldada TARGET-[keskpanga/riigi] tegevuse käigus saadud teavet osaleja, samast panganduskontsernist pärit osalejate või osaleja klientide maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta:

a)

teistele keskpankadele või kolmandatele isikutele, kes osalevad TARGET-[keskpanga/riigi] töös, ulatuses, mis on vajalik TARGETi tõhusaks toimimiseks või TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku või tema panganduskontserni riskipositsiooni hindamiseks;

b)

teistele keskpankadele turuoperatsioonide, rahapoliitika funktsioonide, finantsstabiilsuse või finantslõimumise jaoks vajalikeks analüüsideks; või

c)

liikmesriikide ja liidu järelevalve-, kriisilahendus- ja järelevaatamisasutustele, k.a keskpankadele, ulatuses, mis on vajalik nende avalike ülesannete täitmiseks,

ning tingimusel, et selline avaldamine ei ole vastuolus kohaldatava õigusega.

4.   [Keskpank] ei vastuta lõike 3 kohase avalikustamise finants- või äriliste tagajärgede eest.

5.   Erandina lõikest 1 võib [keskpank] kasutada, avalikustada või avaldada teavet osalejate ja osalejate klientide maksete kohta statistilistel, ajaloolistel, teaduslikel või muudel eesmärkidel, kui see ei võimalda otseselt ega kaudselt tuvastada osalejat ega osaleja kliente ning kui see toimub avalike ülesannete täitmise käigus või teiste avalike üksuste, kellele teave on üle antud, avalike ülesannete täitmise käigus.

6.   TARGET-[keskpanga/riigi] tööga seotud teavet, millele osalejatel on olnud juurdepääs, võib kasutada ainult käesolevates tingimustes sätestatud tingimustel. Osalejad peavad hoidma selle teabe saladuses, kui [keskpank] ei ole andnud selget kirjalikku nõusolekut teabe avalikustamiseks. Osalejad tagavad, et kolmandad isikud, kellelt nad tellivad, hangivad või kellele nad delegeerivad ülesandeid, mis mõjutavad või võivad mõjutada nende kohustuste täitmist vastavalt käesolevatele tingimustele, täidavad käesolevas artiklis sätestatud konfidentsiaalsuse nõudeid.

7.   Raha ülekandmise korralduste arveldamiseks on [keskpank] volitatud töötlema ja edastama vajalikke andmeid võrguteenuse osutajale.

Artikkel 29

Andmekaitse, rahapesu tõkestamine, haldus- või piiravad meetmed ja seonduvad küsimused

1.   Eeldatakse, et osalejad teavad ja järgivad kõiki oma kohustusi, mis tulenevad andmekaitset reguleerivatest õigusaktidest, ning on võimelised seda tõendama asjaomastele pädevatele asutustele. Eeldatakse, et nad teavad ja järgivad kõiki oma kohustusi, mis tulenevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist, massihävitusrelvade leviku tõkestamise seisukohast tundlikku tuumaenergiaalast tegevust või tuumarelva kandevahendite väljatöötamist reguleerivatest õigusaktidest, eelkõige rakendades asjakohaseid meetmeid seoses nende TARGETi kontodel debiteeritavate ja krediteeritavate summadega. Osalejad peavad tagama, et nad on tutvunud võrguteenuse osutaja andmekogumispõhimõtetega enne võrguteenuse osutajaga lepingu sõlmimist.

2.   Osalejad volitavad [keskpanka] saama nende kohta mis tahes teavet kõikidelt sise- ja välismaistelt rahandus- ja järelevalveasutustelt ja majandusorganisatsioonidelt, kui selline teave on vajalik osaleja osalemiseks TARGET-[keskpangas/riigis].

3.   Kui osaleja on maksjale või makse saajale makseteenuse osutaja, peab ta järgima kõiki aluslepingu artiklite 75 ja 215 kohaselt kehtestatud haldusmeetmetest ja piiravatest meetmetest tulenevaid nõudeid, kaasa arvatud pädeva ametiasutuse teavitamine ja/või tehingu töötlemiseks loa taotlemine. Lisaks:

a)

kui [keskpank] on makseteenuse osutajaks maksjast osalejale:

i)

peab osaleja nõutava teate edastama või taotlema luba teate edastamiseks või loa taotlemiseks kohustatud keskpanga nimel ning esitama [keskpangale] tõendid teate edastamise või loa saamise kohta;

ii)

osaleja ei sisesta TARGETisse ühtegi raha ülekandmise korraldust vahendite ülekandmiseks teisele üksusele peale selle osaleja enda enne, kui ta on saanud [keskpangalt] kinnituse selle kohta, et makse saaja makseteenuse osutaja on nõutava teate edastanud või loa saanud, või on seda tehtud tema nimel;

b)

kui [keskpank] on makseteenuse osutajaks makse saajast osalejale, peab osaleja nõutava teate edastama või taotlema luba teate edastamiseks või loa taotlemiseks kohustatud keskpanga nimel ning esitama [keskpangale] tõendid teate edastamise või loa saamise kohta.

Käesolevas lõikes on mõistetel „makseteenuse osutaja“, „maksja“ ja „makse saaja“ kohaldatavates haldusmeetmetes või piiravates meetmetes omistatud tähendus.

Artikkel 30

Teated

1.   Kui käesolevates tingimustes ei ole sätestatud teisiti, edastatakse kõik käesolevate tingimuste kohaselt nõutavad või lubatavad teated tähitud kirjaga, kohalduval juhul faksiga või muul kujul, kahepoolse kokkuleppe korral elektrooniliselt või muul viisil kirjalikult. Teated [keskpangale] edastatakse [keskpanga] [maksesüsteemide osakonna või asjaomase keskpanga üksuse] juhatajale [lisada keskpanga aadress] aadressil või [lisada keskpanga BIC aadress] aadressil või [lisada kohalduval juhul muud kahepoolselt kokkulepitud elektroonilised vahendid]. Teated osalejale saadetakse osaleja aadressil, [kohalduval juhul faksinumbril] või [lisada kohalduval juhul teave kahepoolselt kokkulepitud elektrooniliste vahendite kohta] või BIC aadressil, nagu osaleja on [keskpangale] viimati avaldanud.

2.   Teate saatmise tõendamiseks piisab, kui tõendatakse, et teade saadeti asjaomasele adressaadile kas füüsiliselt või elektrooniliselt.

3.   Kõik teated esitatakse [sisesta vastav keel ja/või „inglise keeles“].

4.   Osalejatele on siduvad kõik [keskpanga] vormid ja dokumendid, mille osalejad on täitnud ja/või allkirjastanud ja mis on edastatud vastavalt lõigetele 1 ja 2 ning mille saamist osalejatelt, nende töötajatelt või esindajatelt võib [keskpank] mõistlikult eeldada, muu hulgas artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud viitandmete kogumisvormid ja artikli 11 lõike 5 alusel antud teave.

Artikkel 31

Lepinguline suhe võrguteenuse osutajaga

1.   TARGETisse juhiste ja sõnumite saatmiseks või nende vastuvõtmiseks peavad osalejad:

a)

sõlmima võrguteenuse osutajaga lepingu TARGET-[keskpanga/riigiga] tehnilise ühenduse loomiseks selle võrguteenuse osutaja kontsessioonilepingu raames; või

b)

looma ühenduse muu sellise üksuse kaudu, kes on ise sõlminud võrguteenuse osutajaga lepingu selle võrguteenuse osutaja kontsessioonilepingu raames.

2.   Osaleja ja võrguteenuse osutaja õigussuhet reguleerivad üksnes nende vahel sõlmitud lepingu tingimused.

3.   Võrguteenuse osutaja pakutavad teenused ei kuulu [keskpanga] poolt seoses TARGETiga osutatavate teenuste hulka.

4.   [Keskpank] ei vastuta võrguteenuse osutaja (sealhulgas tema juhtide, personali ja alltöövõtjate) tegevuse, vigade või tegevusetuse eest ega võrguteenuse osutaja võrgule juurdepääsu saamiseks osalejate poolt valitud kolmandate isikute tegevuse, vigade või tegevusetuse eest.

Artikkel 32

Lepingu muutmine

[Keskpank] võib mis tahes ajal käesolevaid tingimusi, sealhulgas selle liiteid, ühepoolselt muuta. Käesolevate tingimuste, sealhulgas selle liidete, muudatustest teatatakse [lisada kohane teatamisviis]. Osaleja nõustumus loetakse antuks, kui ta ei ole 14 päeva jooksul sellistest muudatustest teatamisest esitanud selgeid vastuväiteid. Kui osaleja esitab muudatusele vastuväite, on [keskpangal] õigus viivitamata lõpetada selle osaleja osalemine TARGET-[keskpangas/riigis] ja sulgeda kõik tema maksemooduli kontod.

Artikkel 33

Kolmandate isikute õigused

1.   Osalejad ei või käesolevatest tingimustest tulenevaid või nendega seotud õigusi, huve, kohustusi, vastutust ega nõudeid ühelegi kolmandale isikule üle anda, pantida või tagatiseks anda ega loovutada ilma [keskpanga] kirjaliku nõusolekuta.

2.   Käesolevad tingimused ei ole aluseks ühegi teise üksuse õigustele ega kohustustele peale [keskpanga] ja TARGET-[keskpanga/riigi] osalejate.

Artikkel 34

Kohaldatav õigus, kohtualluvus ja täitmise koht

1.   [Keskpank] ja TARGET-[keskpanga/riigi] osalejate kahepoolsetele suhetele kohaldatakse [sisesta asjakohane riigi seaduse nimi] seadust.

2.   Ilma et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu pädevust, kuulub lõikes 1 osutatud suhtega seotud mis tahes vaidlus [keskpanga asukoha] pädeva kohtu ainupädevusse.

3.   [Keskpanga] ja osalejate õigussuhtega seotud täitmise kohaks loetakse [sisesta keskpanga asukoht].

Artikkel 35

Sätete kehtivus

Kui mõni käesolevate tingimuste säte on kehtetu või muutub kehtetuks, ei piira see käesolevate tingimuste kõikide teiste sätete kohaldamist.

Artikkel 36

Jõustumine ja siduvus

1.   Käesolevad tingimused jõustuvad alates [lisada kuupäev].

2.   [Lisada, kui see on kohane vastavas õiguskorras: Taotluse esitamisega TARGET-[keskpangas/riigis] osalemiseks nõustuvad taotluse esitanud osalejad automaatselt käesolevate tingimuste kohaldamisega nendevahelistes suhetes ja suhetes [keskpangaga].]

II OSA

Peamiste rahakontode eritingimused

Artikkel 1

Peamise rahakonto avamine ja haldamine

1.   [Keskpank] avab ja käitab iga osaleja jaoks vähemalt üht peamist rahakontot, välja arvatud juhul, kui osaleja on kõrvalsüsteem, mis kasutab ainult RTGSi või TIPS kõrvalsüsteemi arvelduskorda, millisel juhul on peamise rahakonto kasutamine kõrvalsüsteemi otsustada.

2.   [Sisestage viide ülddokumentatsioonile] sätestatud rahapoliitika operatsioonide ja selliste operatsioonide intresside arveldamiseks määrab osaleja [keskpangas] hoitava esmase peamise rahakonto.

3.   Lõike 2 kohaselt määratud esmast peamist rahakontot kasutatakse ka järgmistel eesmärkidel:

a)

I osa artiklis 12 sätestatud tasustamisega seoses, välja arvatud juhul, kui osaleja on selleks määranud teise osaleja TARGET-[keskpangas/riigis];

b)

vajaduse korral päevasisese laenu andmisega seoses.

4.   Esmase peamise rahakonto negatiivne jääk ei tohi olla väiksem kui krediidiliin (kui see on antud). Peamisel rahakontol, mis ei ole esmane peamine rahakonto, ei tohi olla negatiivset jääki.

Artikkel 2

Peamise rahakonto kaashaldamine

1.   [Keskpank] lubab peamise rahakonto omaniku taotlusel, et selle omaniku peamist rahakontot kaashaldab:

a)

teine peamise rahakonto omanik TARGET-[keskpangas/riigis];

b)

teine peamise rahakonto omanik teises TARGETi osasüsteemis;

c)

[[keskpank], kui see on kohaldatav].

Kui peamise rahakonto omanikul on rohkem kui üks peamine rahakonto, võib iga peamist rahakontot kaashallata eri kaashaldaja.

Kaashaldajal on tema poolt kaashallava peamise rahakonto suhtes samad õigused ja privileegid, mis tal on oma peamise rahakonto suhtes.

2.   Peamise rahakonto omanik esitab [keskpangale] tõendid kaashaldaja nõustumuse kohta selles rollis tegutseda. [Kui kasutatakse lõike 1 punkti c, siis lisatakse –] Selline nõustumuse tõend ei ole nõutav, kui kaashaldaja on [keskpank].

3.   Kaashaldajana tegutsev peamise rahakonto omanik täidab kaashallatava peamise rahakonto omaniku kohustusi, mis tulenevad I osa artikli 5 lõike 1 punkti a alapunktist i, artikli 10 lõikest 4 ja artikli 31 lõikest 1.

4.   Kaashallatava peamise rahakonto omanik täidab kaashallatava peamise rahakonto suhtes osaleja kohustusi, mis tulenevad I ja II osast. Kui peamise rahakonto omanikul ei ole otsest tehnilist ühendust TARGETiga, ei kohaldata I osa artikli 5 lõike 1 punkti a alapunkti i, artikli 10 lõike 4 ja artikli 31 lõike 1 sätteid.

5.   I osa artiklit 7 kohaldatakse peamise rahakonto omaniku suhtes, kes määrab vastavalt käesolevale artiklile üksuse tegutsema peamise rahakonto omaniku peamise rahakonto kaashaldajana.

6.   Peamise rahakonto omanik teavitab [viivitamata] [keskpanka], kui kaashaldaja lõpetab tegevuse või kui lõpetatakse peamise rahakonto omaniku ja kaashaldaja vaheline kaashaldamise kokkulepe.

Artikkel 3

Peamise rahakonto likviidsuse ülekandmise rühm

1.   [Keskpank] asutab peamise rahakonto omaniku taotlusel peamise rahakonto likviidsuse ülekandmise rühma, et võimaldada töödelda peamiselt rahakontolt peamisele rahakontole (MCA-to-MCA) likviidsuse ülekandmise korraldusi.

2.   Peamise rahakonto omaniku taotlusel lisab [keskpank] ühe peamise rahakonto omaniku peamise rahakonto TARGET-[keskpank/riik]s või muus TARGETi osasüsteemis loodud peamise rahakonto likviidsuse ülekandmise rühma või kustutab selle sealt. Peamise rahakonto omanik teavitab enne sellise taotluse esitamist kõiki teisi kõnealuse peamise rahakonto likviidsuse ülekandmise rühma kuuluvaid peamise rahakonto omanikke.

Artikkel 4

Peamise rahakonto kaudu töödeldavad tehingud

1.   TARGET-[keskpangas/riigis] asuva peamise rahakonto kaudu peab töötlema järgmisi tehinguid:

a)

keskpanga operatsioonid;

b)

likviidsuse ülekandmise korraldused osaleja nimel [keskpanga] poolt avatud üleööhoiuste kontodele ja neilt kontodelt;

c)

likviidsuse ülekandmise korraldused teisele sama peamise rahakonto likviidsuse ülekandmise rühma kuuluvale peamisele rahakontole;

d)

likviidsuse ülekandmise korraldused T2Si eriotstarbelisele rahakontole, TIPS eriotstarbelisele rahakontole või RTGSi eriotstarbelisele rahakontole või nende allkontole.

2.   TARGET-[keskpangas/riigis] asuva peamise rahakonto kaudu võib töödelda järgmisi tehinguid:

a)

[lisada, kui see on nõutav, [raha ülekandmise korraldused, mis tulenevad paigutamisest ja väljavõtmisest]].

Artikkel 5

Likviidsuse ülekandmise korraldused

1.   Peamise rahakonto omanik võib esitada likviidsuse ülekandmise korraldusi ühena järgmistest:

a)

kohe täidetav likviidsuse ülekandmise korraldus, mis on viivitamata täitmise juhis;

b)

likviidsuse ülekandmise püsikorraldus, mis on juhis kindlaksmääratud summa korduvaks ülekandmiseks igal tööpäeval eelnevalt kindlaks määratud sündmuse korral.

Artikkel 6

Reeglipõhised likviidsuse ülekandmise korraldused

1.   Peamise rahakonto omanik võib määrata oma peamise rahakonto kaudu töödeldavatele tehingutele alam- ja/või ülempiiri.

2.   Kehtestades ülempiiri ja valides reeglipõhise likviidsuse ülekandmise korralduse, annab peamise rahakonto omanik juhul, kui pärast maksejuhise arveldamist ülempiir ületatakse, [keskpangale] korralduse täita reeglipõhine likviidsuse ülekandmise korraldus, millega krediteeritakse RTGSi eriotstarbelist rahakontot või teist peamist rahakontot samas peamise rahakonto likviidsuse ülekandmise rühmas, mille see peamise rahakonto omanik on määranud. Krediteeritav RTGSi eriotstarbeline rahakonto või peamine rahakonto võib olla TARGET-[keskpangas/riigis] või muus TARGETi osasüsteemis.

3.   Kehtestades alampiiri ja valides reeglipõhise likviidsuse ülekandmise korralduse, käivitatakse juhul, kui pärast maksejuhise arveldamist alampiir ületatakse, reeglipõhine likviidsuse ülekandmise korraldus, millega debiteeritakse RTGSi eriotstarbelist rahakontot või teist peamist rahakontot samas peamise rahakonto likviidsuse ülekandmise rühmas, mille see peamise rahakonto omanik on määranud. Debiteeritav RTGSi eriotstarbeline rahakonto või peamine rahakonto võib olla TARGET-[keskpangas/riigis] või muus TARGETi osasüsteemis. Debiteeritava RTGSi eriotstarbelise rahakonto või peamise rahakonto omanik peab andma loa oma konto sellisel viisil debiteerimiseks.

4.   Peamise rahakonto omanik võib lubada oma peamist arvelduskontot debiteerida juhul, kui rikutakse TARGET-[keskpangas/riigis] või muus TARGETi osasüsteemis samasse likviidsuse ülekandmise rühma kuuluva ühe või mitme kindlaksmääratud RTGSi eriotstarbelise rahakonto või peamise rahakonto alampiiri. Lubades oma kontot debiteerida, annab peamise rahakonto omanik [keskpangale] korralduse täita reeglipõhine likviidsuse ülekandmise korraldus, millega krediteeritakse ühte või mitut RTGSi eriotstarbelist rahakontot või peamist rahakontot iga kord, kui alampiiri ületatakse.

5.   Peamise rahakonto omanik võib lubada oma peamist rahakontot debiteerida juhul, kui III osa artikli 1 lõigete 5 ja 6 kohaselt automaatseks likviidsuse ülekandmiseks määratud RTGSi eriotstarbelisel rahakontol ei ole piisavalt likviidsust, et arveldada väga kiireloomulisi maksejuhiseid, kõrvalsüsteemi ülekandekorraldusi või kiireloomulisi maksejuhiseid. Lubades oma kontot debiteerida, annab peamise rahakonto omanik [keskpangale] korralduse täita reeglipõhine likviidsuse ülekandmise korraldus, millega krediteeritakse tema RTGSi eriotstarbelist rahakontot.

Artikkel 7

Raha ülekandmise korralduste töötlemine

1.   Kui raha ülekandmise korraldus on vastu võetud, arveldatakse see viivitamata, tingimusel et maksja peamisel rahakontol on vaba likviidsust.

2.   Kui peamisel rahakontol ei ole arveldamiseks piisavalt vahendeid, kohaldatakse [sõltuvalt raha ülekandmise korralduse liigist] punktides a kuni e sätestatud asjakohast reeglit.

a)

Maksejuhis peamisel rahakontol: juhis lükatakse tagasi, kui selle on algatanud [keskpank] ja see tooks kaasa nii osaleja päevasisese krediidiliini muutuse kui ka tema peamise rahakonto vastava debiteerimise või krediteerimise. Kõik muud juhised pannakse järjekorda.

b)

Kohe täidetav likviidsuse ülekandmise korraldus: korraldus lükatakse tagasi ilma seda osaliselt arveldamata ega püüta seda rohkem arveldada.

c)

Likviidsuse ülekandmise püsikorraldus: korraldus arveldatakse osaliselt ega püüta seda rohkem arveldada.

d)

Reeglipõhine likviidsuse ülekandmise korraldus: korraldus arveldatakse osaliselt ega püüta seda rohkem arveldada.

e)

Likviidsuse ülekandmise korraldus üleööhoiuste kontole: korraldus lükatakse tagasi ilma seda osaliselt arveldamata ega püüta seda rohkem arveldada.

3.   Kõiki järjekorras olevaid raha ülekandmise korraldusi töödeldakse vastavalt lihtjärjekorra (FIFO) põhimõttele ilma prioriteetide seadmise või ümberjärjestamiseta.

4.   Tööpäeva lõpus järjekorras olevad raha ülekandmise korraldused lükatakse tagasi.

Artikkel 8

Likviidsuse reserveerimise korraldused

1.   Peamise rahakonto omanik võib anda [keskpangale] korralduse reserveerida oma peamisel rahakontol kindlaksmääratud likviidsuse summa, et arveldada keskpanga operatsioone või likviidsuse ülekandmise korraldusi üleööhoiuste kontodele, kasutades ühte järgmistest:

a)

jooksev likviidsuse reserveerimise korraldus, mis täidetakse kohe TARGETi jooksval tööpäeval;

b)

likviidsuse reserveerimise püsikorraldus, mis tuleb täita iga TARGETi tööpäeva alguses.

2.   Kui reserveerimata likviidsusest ei piisa jooksva likviidsuse reserveerimise korralduse või püsikorralduse täitmiseks, täidab [keskpank] reserveerimise korralduse osaliselt. [Keskpangale] antakse korraldus täita kuni reserveeritava summa saavutamiseni täiendavaid reserveerimise korraldusi. Ootel olevad reserveerimise korraldused lükatakse tööpäeva lõpus tagasi.

3.   Keskpanga operatsioonide arveldamiseks kasutatakse lõikes 1 sätestatu kohaselt reserveeritud likviidsust ja muud raha ülekandmise korraldused arveldatakse olemasoleva likviidsusega alles pärast reserveeritud summa mahaarvamist.

4.   Olenemata lõikest 3 kasutab [keskpank] reserveeritud likviidsust juhul, kui peamise rahakonto omaniku peamisel rahakontol ei ole piisavalt reserveerimata likviidsust, et vähendada peamise rahakonto omaniku päevasisest laenu.

Artikkel 9

Raha ülekandmise korralduste töötlemine peatamise või lõpetamine korral

1.   Osaleja osalemise lõpetamisel TARGET-[keskpangas/riigis] ei võta [keskpank] sellelt osalejalt vastu uusi raha ülekandmise korraldusi. Järjekorras olevad raha ülekandmise korraldused, ladustatud raha ülekandmise korraldused või uued raha ülekandmise korraldused selle osaleja kasuks lükatakse tagasi.

2.   Kui osaleja osalemine TARGET-[keskpangas/riigis] peatatakse muul alusel kui I osa artikli 25 lõike 1 punktis a nimetatu, salvestab [keskpank] kõik selle osaleja sissetulevad ja väljaminevad raha ülekandmise korraldused tema peamisel rahakontol ning esitab need arveldamiseks alles pärast seda, kui peatatud osaleja keskpank on need selgesõnaliselt heaks kiitnud.

3.   Kui osaleja osalus TARGET-[keskpangas/riigis] on peatatud artikli 25 lõike 1 punkti a alusel, töödeldakse selle osaleja peamiselt rahakontolt väljaminevaid raha ülekandmise korraldusi ainult tema esindaja (k.a pädeva asutuse või kohtu poolt määratud esindaja, näiteks osaleja pankrotihaldur) korraldusel või vastavalt pädeva asutuse või kohtu täitmiskõlblikule otsusele, milles nähakse ette, kuidas raha ülekandmise korraldusi tuleb töödelda. Kõiki sissetulevaid raha ülekandmise korraldusi töödeldakse kooskõlas lõikega 2.

Artikkel 10

Päevasisese laenu saamise nõuetele vastavad üksused

1.   [Lisada keskpanga nimi] annab päevasisest laenu ELis või EMPs asuvatele krediidiasutustele, kes on eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide nõuetele vastavaks tunnistatud osapooled ning kellel on juurdepääs laenamise püsivõimalusele, sealhulgas ka juhul, kui sellised krediidiasutused tegutsevad ELis või EMPs asuva filiaali kaudu, k.a väljaspool EMPd asuvate krediidiasutuste ELis või EMPs asuvad filiaalid, kui need filiaalid asuvad samas riigis kui asjaomane euroala RKP. Päevasisest laenu ei anta üksusele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu Nõukogu või liikmesriikide poolt vastavalt aluslepingu artikli 65 lõike 1 punktile b, artiklile 75 või artiklile 215 kehtestatud piiravaid meetmeid, mille rakendamine on [keskpanga] hinnangul vastuolus TARGETi sujuva toimimisega.

2.   [Keskpank] võib anda päevasisest laenu ka järgmistele üksustele:

a)

ELis või EMPs asuvad krediidiasutused, kes ei ole eurosüsteemi rahapoliitika nõuetele vastavaks tunnistatud osapooled ja/või kellel ei ole juurdepääsu laenamise püsivõimalusele, sealhulgas ka juhul, kui nad tegutsevad ELis või EMPs asuva filiaali kaudu, sh väljaspool EMPd asuvate krediidiasutuste ELis või EMPs asuvad filiaalid;

b)

liikmesriikide keskvalitsuse või piirkondlike valitsuste rahandusministeeriumid ja liikmesriikide avaliku sektori asutused, kellel on luba hoida klientide kontosid;

c)

ELis või EMPs asuvad investeerimisühingud, kui nad on sõlminud lepingu lõike 1 kohaselt päevasisesele laenule juurdepääsu omava osalejaga, et tagada vastava päeva lõpu võimaliku deebetpositsiooni jäägi katmine; ja

d)

muud kui punktiga a hõlmatud üksused, kes haldavad kõrvalsüsteemi ja tegutsevad selles pädevuses;

kui punktides a kuni d määratletud juhtudel asub päevasisest laenu saav üksus samas jurisdiktsioonis kui [RKP].

3.   Päevasisest laenu antakse ainult TARGETi tööpäevadel.

4.   Lõike 2 alapunktides a kuni d nimetatud üksustele [lisada suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artiklit 19 rakendavad siseriiklikud sätted] alusel antav päevasisene laen on piiratud vastava päevaga ning seda ei ole võimalik pikendada üleöölaenuks.

5.   [Keskpank] võib anda teatavatele nõuetele vastavatele kesksetele tehingupooltele juurdepääsu üleöölaenule aluslepingu artikli 139 lõike 2 punkti c kohaldamisalas koostoimes EKPSi põhikirja artiklitega 18 ja 42 ning [lisada suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artikli 1 lõiget 1 rakendavad siseriiklikud sätted)]. Sellised nõuetele vastavad kesksed tehingupooled peavad mis tahes ajal:

a)

olema nõuetele vastavad üksused lõike 2 punkti d tähenduses, tingimusel, et need nõuetele vastavad üksused võivad tegutseda kesksete tehingupooltena kooskõlas liidu või riikide asjaomaste õigusaktidega;

b)

asuma euroalal;

c)

omama juurdepääs päevasisesele laenule.

6.   Nõuetele vastavatele kesksetele tehingupooltele antava üleöölaenu suhtes kohaldatakse käesoleva artikli 10 ning artiklite 11 ja 12 sätteid (sh kõlblikku tagatist käsitlevaid sätted).

7.   Artiklites 12 ja 13 ette nähtud sanktsioone kohaldatakse juhtudel, kui nõuetele vastav keskne tehingupool ei tagasta talle tema RKP poolt antud üleöölaenu.

Artikkel 11

Päevasisese laenu nõuetekohane tagatis

Päevasisene laen peab rajanema nõuetekohasel tagatisel. Nõuetekohane tagatis peab hõlmama sama vara, mis on nõuetekohane eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide jaoks, ning selle suhtes tuleb suhtes kohaldada samu hindamis- ja riskiohjamisreegleid, mis on sätestatud [lisada suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) neljandat osa rakendavad riigisisesed normid].

Artikkel 12

Päevasisese laenu pikendamise menetlus

1.   Päevasisest laenu antakse ilma intressita.

2.   Kui artikli 10 lõikes 1 osutatud üksus ei tagastada päevasisest laenu päeva lõpuks, loetakse see automaatselt selle üksuse taotluseks kasutada laenamise püsivõimalust. Kui artikli 10 lõikes 1 osutatud üksusel on üks või mitu eriotstarbelist rahakontot, võetakse kõikide selliste kontode päevalõpujääki arvesse selle üksuse poolt kasutatava laenamise püsivõimaluse summa arvutamisel. See ei ole aluseks tasumata päevasisese laenu eest tagatisena eelhoiustatud vara samaväärsele vabastamisele.

3.   Kui artikli 10 lõike 2 alapunktides a, c või d nimetatud üksus ei maksa päevasisest laenu päeva lõpul mis tahes põhjusel tagasi, kohaldatakse selle üksuse suhtes järgmisi sanktsioone:

a)

kui selle üksuse kontol on päeva lõpul negatiivne jääk esimest korda 12 kuu jooksul, kohaldatakse trahvi, mille määr on viis protsendipunkti kõrgem kui sellise negatiivse jäägi korral oleks laenamise püsivõimaluse intressimäär;

b)

kui selle üksuse kontol on päeva lõpul negatiivne jääk vähemalt teist korda 12 kuu jooksul, suureneb esimese negatiivse jäägi korral kohaldatav punktis a sätestatud trahvimäär 2,5 protsendipunkti võrra iga sellise juhtumi kohta 12 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.

4.   EKP nõukogu võib lõike 3 kohaselt määratud sanktsiooni kohaldamisest loobuda või seda vähendada, kui osaleja päevalõpu negatiivne jääk on põhjendatav vääramatu jõuga ja/või TARGETi talitlushäirega vastavalt määratlusele [lisada viide aktile, millega on rakendatud III lisa].

Artikkel 13

Päevasisese laenu andmise peatamine, piiramine või lõpetamine

1.   [Keskpank] peatab või lõpetab juurdepääsu päevasisesele laenule, kui toimub üks järgmistest probleemsündmustest:

a)

osaleja esmane peamine rahakonto [RKPs] blokeeritakse või suletakse;

b)

osaleja ei vasta enam artiklis 10 sätestatud päevasisese laenu andmise nõuetele;

c)

pädev õigusasutus või muu pädev asutus on võtnud vastu otsuse osaleja lõpetamise menetluse algatamise, osalejale likvideerija või samaväärse ametiisiku määramise või muu sarnase menetluse algatamise kohta;

d)

Euroopa Liit on külmutanud osaleja vahendid ja/või kohaldanud muid meetmeid, mis piiravad osaleja võimalust oma vahendeid kasutada;

e)

osaleja õigus toimida eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tehingupoolena on peatatud või lõpetatud.

2.   [Keskpank] võib peatada või lõpetada juurdepääsu päevasisesele laenule, kui RKP peatab või lõpetab osaleja osalemise TARGETis seoses I osa artikli 25 lõike 2 rakendamisega selle RKP poolt.

3.   [Keskpank] võib otsustada osaleja juurdepääsu päevasisesele laenule peatada, piirata või lõpetada, kui leitakse, et osaleja kujutab ohtu seoses ettevaatuspõhimõttega. Selline otsus ei jõustu enne, kui EKP nõukogu on selle heaks kiitnud.

III OSA

Reaalajalise brutoarvelduse eriotstarbeliste rahakontode eritingimused

Artikkel 1

RTGSi eriotstarbelise rahakonto avamine ja haldamine

1.   [Keskpank] avab ja käitab peamise rahakonto omaniku taotlusel ühte või mitut RTGSi eriotstarbelist rahakontot ja ühte või mitu allkontot, kui see on nõutav kõrvalsüsteemi arvelduseks. Kui peamise rahakonto omanik on kohustunud järgima SCT Inst skeemi, olles sõlminud SEPA välkkreeditkorralduste järgimise kokkuleppe, ei avata ega käitata RTGSi eriotstarbelist rahakontot (ega mis tahes allkontosid), välja arvatud juhul, kui peamise rahakonto omanik on ja on kogu aeg jätkuvalt juurdepääsetav kas TIPS eriotstarbelise rahakonto omanikuna või juurdepääsetava osapoolena TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku kaudu.

2.   [Keskpank] lisab lõike 1 kohaselt avatud konto omaniku (RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik) taotlusel RTGSi eriotstarbelise rahakonto või selle allkonto kõrvalsüsteemi arvelduseks arveldava panga kontorühma. RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik esitab [keskpangale] kõik selle RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku ja kõrvalsüsteemi poolt nõuetekohaselt allkirjastatud asjakohased dokumendid.

3.   RTGSi eriotstarbelisel rahakontol või selle allkontodel ei tohi olla negatiivset jääki.

4.   Allkontode jääk on öösel null.

5.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik määrab ühe oma RTGSi eriotstarbelise rahakonto TARGET-[keskpangas/riigis] automatiseeritud likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemiseks. Sellise määramisega annab RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik [keskpangale] juhise teostada automatiseeritud likviidsuse ülekanne, millega krediteeritakse peamist rahakontot või peamisi rahakontosid juhul, kui tema esmasel peamisel rahakontol ei ole piisavalt vahendeid keskpanga operatsioonide maksejuhiste arveldamiseks.

6.   Osaleja, kellel on kaks või enam RTGSi eriotstarbelist rahakontot ja kaks või enam peamist rahakontot, määrab TARGET-[keskpangas/riigis] ühe oma RTGSi eriotstarbelise rahakonto, mis ei ole veel määratud tema esmaseks peamiseks rahakontoks, automatiseeritud likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemiseks juhul, kui tema mõnel teisel peamisel rahakontol ei ole piisavalt vahendeid keskpanga operatsioonide maksejuhiste arveldamiseks.

Artikkel 2

Adresseeritavad BICi omanikud

1.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikud, kes on I osa artikli 4 lõike 1 punktides a või b või lõike 2 punktis e sätestatud krediidiasutused, võivad registreerida adresseeritavaid BICi omanikke. RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikud võivad registreerida adresseeritavaid BICi omanikke, kes järgivad SCT Inst skeemi, olles sõlminud SEPA välkkreeditkorralduste järgimise kokkuleppe, ainult juhul, kui need üksused on juurdepääsetavad kas TIPS eriotstarbelise rahakonto omanikuna või juurdepääsetava osapoolena TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku kaudu.

2.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikud, kes on I osa artikli 4 lõike 2 punktides a kuni d sätestatud üksused, võivad adresseeritava BICi omanikuna registreerida ainult BICi, mis kuulub samale juriidilisele isikule.

3.   Adresseeritav BICi omanik võib esitada ja vastu võtta raha ülekandmise korraldusi RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku kaudu.

4.   Adresseeritav BICi omanik ei tohi olla registreeritud rohkem kui ühe RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku poolt.

5.   Adresseeritavate BICi omanike poolt esitatud või saadud raha ülekandmise korraldused loetakse osaleja enda poolt esitatuks või saaduks.

6.   Sellised raha ülekandmise korraldused ja adresseeritava BICi omaniku tehtud mis tahes muud toimingud on osalejale siduvad, olenemata selle osaleja ja sellise üksuse vaheliste lepinguliste või muude õigussuhete sisust või täitmata jätmisest.

Artikkel 3

Ühine juurdepääs

1.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik, kes on I osa artikli 4 lõike 1 punktides a või b määratletud krediidiasutus, võib anda järgmistele krediidiasutustele ja filiaalidele loa kasutada tema RTGSi eriotstarbelist rahakontot raha ülekandmise korralduste esitamiseks ja/või saamiseks vahetult ühise juurdepääsu kaudu:

a)

I osa artikli 4 lõike 1 punktides a või b sätestatud krediidiasutused, kes kuuluvad RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikuga samasse panganduskontserni;

b)

selle RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku filiaalid;

c)

RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikuga sama juriidilise isiku muud filiaalid või peakontor.

2.   Luba kasutada RTGSi eriotstarbelist rahakontot ühiseks juurdepääsuks vastavalt lõikele 1, antakse lõike 1 punktis a osutatud üksustele, kes on kohustunud järgima SCT Inst skeemi, olles sõlminud SEPA välkkreeditkorralduste järgimise kokkuleppe, üksnes juhul, kui sellised üksused on juurdepääsetavad kas TIPS eriotstarbelise rahakonto omanikuna või juurdepääsetava osapoolena TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku kaudu.

3.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanike suhtes, kes annavad juurdepääsu oma RTGSi eriotstarbelisele rahakontole ühise juurdepääsu kaudu, kohaldatakse I osa artiklit 7.

Artikkel 4

RTGSi likviidsuse ülekandmise rühm

1.   [Keskpank] loob RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku taotlusel RTGSi likviidsuse ülekandmise rühma, et võimaldada töödelda RTGSi eriotstarbeliselt rahakontolt RTGSi eriotstarbelisele rahakontole likviidsuse ülekandmise korraldusi.

2.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku taotlusel lisab [keskpank] ühe RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku RTGSi eriotstarbelise rahakonto TARGET-[keskpangas/riigis] või muus TARGETi osasüsteemis loodud RTGSi eriotstarbelise rahakonto likviidsuse ülekandmise rühma või eemaldab selle sealt. RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik teavitab enne sellise taotluse esitamist kõiki teisi kõnealuse RTGSi eriotstarbelise rahakonto likviidsuse ülekandmise rühma kuuluvaid RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikke.

Artikkel 5

RTGSi eriotstarbelisel rahakontol ja selle allkontodel töödeldavad tehingud

1.   Maksejuhiseid teistele RTGSi eriotstarbelise rahakontodele ja raha ülekandmise korraldusi kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontodele töödeldakse RTGSi eriotstarbelise rahakonto kaudu TARGET-[keskpangas/riigis].

2.   RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskordadega seotud raha ülekandmise korraldused arveldatakse RTGSi eriotstarbelise rahakonto või selle allkontode kaudu TARGET-[keskpangas/riigis].

3.   TARGET-[keskpangas/riigis] asuva RTGSi eriotstarbelise rahakonto või selle allkontode kaudu võib töödelda järgmisi tehinguid]:

a)

[lisada, kui see on nõutav] [raha ülekandmise korraldused, mis tulenevad paigutamisest ja väljavõtmisest];

b)

likviidsuse ülekandmise korraldused teisele sama RTGSi likviidsuse ülekandmise rühma kuuluvale RTGSi eriotstarbelisele rahakontole;

c)

likviidsuse ülekandmise korraldused TIPS eriotstarbelisele rahakontole või peamisele rahakontole;

d)

likviidsuse ülekandmine üleööhoiuste kontole.

4.   Likviidsuse ülekandmise korraldusi T2Si eriotstarbelistele rahakontodele võib töödelda RTGSi eriotstarbelise rahakonto kaudu TARGET-[keskpangas/riigis].

Artikkel 6

Likviidsuse ülekandmise korraldused

1.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik võib esitada likviidsuse ülekandmise korraldusi ühena järgmistest:

a)

kohe täidetav likviidsuse ülekandmise korraldus, mis on viivitamata täitmise juhis;

b)

likviidsuse ülekandmise püsikorraldus, mis on juhis kindlaksmääratud summa korduvaks ülekandmiseks igal tööpäeval eelnevalt kindlaks määratud sündmuse korral;

2.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik võib likviidsuse ülekandmise püsikorralduse sisestada või seda muuta mis tahes ajal tööpäeva jooksul ja see jõustub järgmisel tööpäeval.

3.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik võib kohe täidetava likviidsuse ülekandmise korralduse sisestada igal ajal tööpäeva jooksul. Kohe täidetava likviidsuse ülekandmise korralduse töötlemiseks RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorra C või D kohaselt võib sisestada ka asjaomane kõrvalsüsteem arveldava panga nimel.

Artikkel 7

Reeglipõhised likviidsuse ülekandmise korraldused

1.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik võib määrata oma RTGSi eriotstarbelisele rahakontole alam- ja/või ülempiiri.

a)

Kehtestades ülempiiri ja valides reeglipõhise likviidsuse ülekandmise korralduse, annab RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik juhul, kui pärast maksejuhise või kõrvalsüsteemi ülekandekorralduse arveldamist ülempiir ületatakse, [keskpangale] korralduse täita reeglipõhine likviidsuse ülekandmise korraldus, millega krediteeritakse RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku peamist rahakontot. Krediteeritav peamine rahakonto võib kuuluda teisele osalejale TARGET-[keskpangas/riigis] või muus TARGETi osasüsteemis.

b)

Kehtestades alampiiri ja valides reeglipõhise likviidsuse ülekandmise korralduse, käivitatakse juhul, kui pärast maksejuhise või kõrvalsüsteemi ülekandekorralduse arveldamist alampiir ületatakse, reeglipõhine likviidsuse ülekandmise korraldus, millega debiteeritakse peamise rahakonto omaniku määratud peamist rahakontot. Debiteeritav peamine rahakonto võib kuuluda teisele osalejale TARGET-[keskpangas/riigis] või muus TARGETi osasüsteemis. Debiteeritava peamise rahakonto omanik peab andma loa oma peamise rahakonto sellisel viisil debiteerimiseks.

2.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik võib lubada oma RTGSi eriotstarbelist rahakontot debiteerida juhul, kui rikutakse TARGET-[keskpangas/riigis] või muus TARGETi osasüsteemis ühe või mitme kindlaksmääratud peamise rahakonto alampiiri. Lubades oma RTGSi eriotstarbelist rahakontot debiteerida, annab RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik [keskpangale] korralduse täita reeglipõhine likviidsuse ülekandmise korraldus, millega krediteeritakse neid ühte või mitut peamist rahakontot iga kord, kui alampiiri ületatakse.

3.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik võib lubada artikli 1 lõigete 5 ja 6 kohaselt automatiseeritud likviidsuse ülekandmiseks määratud peamist rahakontot debiteerida juhul, kui RTGSi eriotstarbelisel rahakontol ei ole piisavalt likviidsust sellel väga kiireloomuliste maksejuhiste, kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste või kiireloomuliste maksejuhiste arveldamiseks.

Artikkel 8

Prioriteedid

1.   Raha ülekandmise korralduste töötlemise prioriteedid kahanevas järjekorras on järgmine:

a)

väga kiireloomuline;

b)

kiireloomuline;

c)

tavaline.

2.   Järgmistele korraldustele omistatakse automaatselt prioriteet „väga kiireloomuline“:

a)

kõrvalsüsteemi ülekandekorraldused;

b)

likviidsuse ülekandmise korraldused, sealhulgas automatiseeritud likviidsuse ülekandmise korraldused;

c)

raha ülekandmise korraldused kõrvalsüsteemi tehnilisele kontole RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorra D puhul.

3.   Kõigile lõikes 2 loetlemata raha ülekandmise korraldustele omistatakse automaatselt prioriteet „tavaline“, välja arvatud maksejuhised, millele RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik on oma äranägemisel määranud prioriteedi „kiireloomuline“.

Artikkel 9

Raha ülekandmise korralduste töötlemine RTGSi eriotstarbelistel rahakontodel

1.   RTGSi eriotstarbelistel rahakontodel arveldatakse raha ülekandmise korraldusi kohe pärast nende vastuvõtmist või hiljem vastavalt RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku poolt kooskõlas artikliga 16 või artikliga 17 märgitule, tingimusel et:

a)

maksja RTGSi eriotstarbelisel rahakontol on vaba likviidsus;

b)

järjekorras ei ole sama või kõrgema prioriteediga raha ülekandmise korraldusi; ja

c)

järgitakse kõiki artikli 15 kohaselt kehtestatud debiteerimislimiite.

2.   Kui mõni lõike 1 punktides a kuni c sätestatud tingimustest ei ole raha ülekandmise korralduse puhul täidetud, kohaldatakse järgmist.

a)

Automatiseeritud likviidsuse ülekandmise korralduse puhul on antud [keskpangale] ülesanne täita juhis osaliselt ja teostada likviidsuse tekkimisel täiendavaid likviidsuse ülekandeid kuni algse automatiseeritud likviidsuse ülekandmise korralduse summani.

b)

Kohe täidetava likviidsuse ülekandmise korralduse puhul lükatakse korraldus tagasi ilma osalise arveldamiseta ega püüta seda rohkem arveldada, välja arvatud juhul, kui korralduse on algatanud kõrvalsüsteem, millisel juhul arveldatakse see osaliselt ega püüta seda rohkem arveldada.

c)

Likviidsuse ülekandmise püsikorralduse või reeglipõhise likviidsuse ülekandmise korralduse puhul arveldatakse korraldus osaliselt ega püüta seda rohkem arveldada. Likviidsuse ülekandmise püsikorraldus, mis käivitatakse RTGSi kõrvalsüsteemi kohustusliku arvelduskorraga C või D ja mille jaoks ei ole RTGSi eriotstarbelisel rahakontol piisavalt vahendeid, arveldatakse pärast kõikide juhiste proportsionaalset vähendamist. Likviidsuse ülekandmise püsikorraldus, mis käivitatakse RTGSi kõrvalsüsteemi valikulise arvelduskorraga C ja mille jaoks ei ole RTGSi eriotstarbelisel rahakontol piisavalt vahendeid, lükatakse tagasi.

3.   Muud RTGSi eriotstarbelistel rahakontodel olevad raha ülekandmise korraldused peale lõikes 2 osutatud juhiste seatakse järjekorda ja neid töödeldakse vastavalt artiklis 10 sätestatud eeskirjadele.

Artikkel 10

Järjekorra haldamine ja arvelduse optimeerimine

1.   RTGSi raha ülekandmise korraldused, mis on pandud järjekorda kooskõlas artikli 9 lõikega 3, töödeldakse vastavalt nende prioriteedile. Kui lõigetest 2–5 ei tulene teisiti, kohaldatakse raha ülekandmise korralduste iga kategooria või alamkategooria suhtes lihtjärjekorra (FIFO) põhimõtet järgmiselt:

a)

väga kiireloomulised raha ülekandmise korraldused: automatiseeritud likviidsuse ülekandmise korraldused pannakse järjekorras esimeseks. Kõrvalsüsteemi ülekandekorraldused ja muud väga kiireloomulised raha ülekandmise korraldused pannakse järjekorras järgmiseks;

b)

kiireloomulisi raha ülekandmise korraldusi ei arveldata, kui järjekorras on väga kiireloomulisi raha ülekandmise korraldusi;

c)

tavalisi raha ülekandmise korraldusi ei arveldata, kui järjekorras on väga kiireloomulisi või kiireloomulisi raha ülekandmise korraldusi.

2.   Maksja võib muuta oma muude raha ülekandmise korralduste prioriteeti peale väga kiireloomuliste raha ülekandmise korralduste.

3.   Maksja võib muuta oma raha ülekandmise korralduste positsiooni järjekorras. Maksja võib tõsta selliseid raha ülekandmise korraldusi kas järjekorras olevate automatiseeritud likviidsuse ülekandmise korralduste taha või vastava järjekorra lõppu mis tahes ajal kliendi- ja pankadevaheliste maksete arveldusakna jooksul vastavalt V liites täpsustatule.

4.   Järjekorras olevate raha ülekandmise korralduste arveldamise optimeerimiseks võib [keskpank];

a)

kasutada I liites kirjeldatud optimeerimismenetlusi;

b)

arveldada madalama prioriteediga maksejuhiseid (või sama prioriteediga hiljem vastuvõetud maksejuhiseid) enne kõrgema prioriteediga maksejuhiseid (või enne sama prioriteediga varem vastuvõetud maksejuhiseid), kui madalama prioriteediga maksejuhised saab tasaarveldada laekumisel olevate maksetega ning selle tulemusel maksja likviidsuse bilanss suureneb;

c)

arveldada tavalise prioriteediga raha ülekandmise korraldusi enne teisi varem järjekorda vastu võetud tavalise prioriteediga makseid, tingimusel et on olemas piisavad rahalised vahendid, ja olenemata sellest, et see võib olla vastuolus FIFO põhimõttega.

5.   Järjekorras olevad raha ülekandmise korraldused lükatakse tagasi, kui neid ei ole võimalik V liites määratletud vastava sõnumiliigi tähtajaks arveldada.

6.   Kohaldatakse I liites esitatud raha ülekandmise korralduste arveldamist käsitlevaid sätteid.

Artikkel 11

Likviidsuse reserveerimise korraldused

1.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik võib anda [keskpangale] korralduse reserveerida oma RTGSi eriotstarbelisel rahakontol kindlaksmääratud hulk likviidsust, kasutades ühte järgmistest:

a)

jooksev likviidsuse reserveerimise korraldus, mis kehtib kohe TARGETi jooksval tööpäeval;

b)

likviidsuse reserveerimise püsikorraldus, mis tuleb täita iga TARGETi tööpäeva alguses.

2.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik määrab likviidsuse reserveerimise jooksvale või püsikorraldusele ühe järgmistest staatustest:

a)

kiireloomuline: võimaldab kasutada likviidsust väga kiireloomulisteks või kiireloomulisteks raha ülekandmise korraldusteks;

b)

väga kiireloomuline: võimaldab kasutada likviidsust väga kiireloomulisteks raha ülekandmise korraldusteks.

3.   Juhul kui reserveerimata likviidsusest ei piisa likviidsuse reserveerimise jooksva või püsikorralduse täitmiseks, täidab [keskpank] reserveerimise korralduse osaliselt ja teda on volitatud täitma kuni reserveeritava jäägi saavutamiseni täiendavaid reserveerimise korraldusi. Ootel olevad reserveerimise korraldused lükatakse tööpäeva lõpus tagasi.

4.   Nõudes kindlaksmääratud likviidsuse reserveerimist väga kiireloomulisteks raha ülekandmise korraldusteks, volitab RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik [keskpanka] arveldama kiireloomulisi ja tavalisi raha ülekandmise korraldusi ainult juhul, kui pärast väga kiireloomulisteks raha ülekandmise korraldusteks reserveeritud summa mahaarvamist on veel likviidsust.

5.   Nõudes kindlaksmääratud likviidsuse reserveerimist kiireloomulisteks raha ülekandmise korraldusteks, volitab RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik [keskpanka] arveldama tavalisi raha ülekandmise korraldusi ainult juhul, kui pärast väga kiireloomulisteks ja kiireloomulisteks raha ülekandmise korraldusteks reserveeritud summa mahaarvamist on veel likviidsust.

Artikkel 12

Tagasikutsumise nõue ja vastus

1.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik võib esitada tagasikutsumise nõude, et nõuda arveldatud maksejuhise tagastamist.

2.   Tagasikutsumise nõue edastatakse arveldatud maksejuhise makse saajale, kes võib vastata jaatavalt või eitavalt. Jaatav vastus ei algata rahaliste vahendite tagastamist.

Artikkel 13

RTGSi kataloog

1.   RTGSi kataloog on BICide loetelu, mida kasutatakse teabe suunamiseks, ja see hõlmab järgmisi BICe:

a)

RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikud;

b)

kõik üksused, kes on hõlmatud ühise juurdepääsuga;

c)

adresseeritavad BICi omanikud.

2.   RTGSi kataloogi ajakohastatakse igapäevaselt.

3.   Kui RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik ei ole nõudnud teisiti, avaldatakse tema BICid RTGSi kataloogis.

4.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikud võivad levitada RTGSi kataloogi ainult oma filiaalide ja ühise juurdepääsuga üksuste hulgas.

5.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikud teadvustavad, et [keskpank] ja teised keskpangad võivad avaldada nende nimed ja BICid. Lisaks sellele võib adresseeritavate BICi omanike või ühise juurdepääsuga üksuste nimed ja BICid avaldada ning RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikud peavad tagama, et adresseeritavad BICi omanikud või ühise juurdepääsuga üksused on sellise avaldamisega nõustunud.

Artikkel 14

Raha ülekandmise korralduste töötlemine peatamise või lõpetamine korral

1.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku osalemise lõpetamisel TARGET-[keskpangas/riigis] ei võta [keskpank] sellelt RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikult vastu uusi raha ülekandmise korraldusi. Järjekorras olevad raha ülekandmise korraldused, ladustatud raha ülekandmise korraldused või uued raha ülekandmise korraldused selle RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku kasuks lükatakse tagasi.

2.   Kui RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku osalemine TARGET-[keskpangas/riigis] peatatakse muul alusel kui I osa artikli 25 lõike 1 punktis a nimetatu, salvestab [keskpank] kõik selle RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku sissetulevad ja väljaminevad raha ülekandmise korraldused tema RTGSi eriotstarbelisel rahakontol ning esitab need arveldamiseks alles pärast seda, kui peatatud RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku keskpank on need selgesõnaliselt heaks kiitnud.

3.   Kui RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku osalemine TARGET-[keskpangas/riigis] on peatatud artikli 25 lõike 1 punkti a alusel, töödeldakse selle RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku peamiselt rahakontolt väljaminevaid raha ülekandmise korraldusi ainult tema esindaja (k.a pädeva asutuse või kohtu poolt määratud esindaja, näiteks RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku pankrotihaldur) korraldusel või vastavalt pädeva asutuse või kohtu täitmiskõlblikule otsusele, milles nähakse ette, kuidas raha ülekandmise korraldusi tuleb töödelda. Kõiki sissetulevaid makseid töödeldakse kooskõlas lõikega 2.

Artikkel 15

Debiteerimislimiidid

1.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik võib piirata oma üksikute RTGSi eriotstarbeliste rahakontode vaba likviidsuse kasutamist teiste RTGSi eriotstarbelise rahakontode, välja arvatud keskpangad, maksejuhiste täitmiseks, kehtestades kahe- või mitmepoolsed limiidid. Selliseid limiite saab kehtestada ainult tavaliste maksejuhiste suhtes.

2.   Kahepoolse limiidi kehtestamisel annab RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik [keskpangale] juhise vastuvõetud maksejuhist mitte arveldada, kui tema poolt teise RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku RTGSi eriotstarbelisele rahakontole minevate tavaliste raha ülekandmise korralduste summa, millest on maha arvatud sellelt RTGSi eriotstarbeliselt rahakontolt sissetulevate väga kiireloomuliste, kiireloomuliste ja tavaliste maksete summa, ületab seda kahepoolset limiiti.

3.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik võib kehtestada mitmepoolse limiidi igale suhtele, mille suhtes ei ole kehtestatud kahepoolset limiiti. Mitmepoolse limiidi võib kehtestada vaid juhul, kui RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik on kehtestanud vähemalt ühe kahepoolse limiidi. Kui RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik kehtestab mitmepoolse limiidi, annab ta [keskpangale] juhise vastuvõetud maksejuhist mitte arveldada, kui tema poolt kõikide teiste RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanike RTGSi eriotstarbelistele rahakontodele, mille suhtes ei ole kehtestatud kahepoolset limiiti, minevate tavaliste maksejuhiste summa, millest on maha arvatud neilt RTGSi eriotstarbelistelt rahakontodelt sissetulevate väga kiireloomuliste, kiireloomuliste ja tavaliste maksete summa, ületab seda mitmepoolset limiiti.

4.   Limiite võib muuta reaalajas nii, et need hakkavad kehtima viivitamata või alates järgmisest tööpäevast. Kui limiit on muudetud nulliks, ei saa seda samal tööpäeval uuesti muuta. Uue kahe- või mitmepoolse limiidi kehtestamine jõustub järgmisel tööpäeval.

Artikkel 16

Osalejate juhised arveldusaegade kohta

1.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik võib märkida varaseima aja, enne mida ei või maksejuhist arveldada, või hiliseima aja, pärast mida lükatakse maksejuhis tagasi, kasutades varaseima debiteerimise aja määrangut või hiliseima debiteerimise aja määrangut, või ta võib mõlemat näitajat kasutades märkida ajavahemiku, mille jooksul maksejuhis arveldatakse. RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik võib kasutada hiliseima debiteerimise aja määrangut ka üksnes hoiatusindikaatorina. Sellistel juhtudel ei lükata asjaomast maksejuhist tagasi.

2.   Kui 15 minutit enne määratud hiliseimat debiteerimise aega ei ole maksejuhist arveldatud, teatatakse sellest asjaomasele RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikule.

Artikkel 17

Eelesitatud maksejuhised

1.   Maksejuhiseid võib esitada kuni kümme kalendripäeva enne määratud arvelduspäeva (ladustatud maksejuhised).

2.   Ladustatud maksejuhised võetakse vastu ja esitatakse töötlemiseks RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku määratud kuupäeval klientidevaheliste ja pankadevaheliste maksete arveldusakna alguses, nagu on osutatud V liites. Need paigutatakse sama prioriteediga maksejuhiste ette.

Artikkel 18

Otsedebiteerimine

1.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik (maksja) võib anda teisele RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikule (maksesaajale) TARGET-[keskpangas/riigis] või muus TARGETi osasüsteemis loa debiteerida maksja RTGSi eriotstarbelist rahakontot otsedebiteerimisega.

2.   Sellise kokkuleppe võimaldamiseks annab maksja [keskpangale] eelneva loa debiteerida selle maksja RTGSi eriotstarbelist rahakontot kehtiva otsedebiteerimise juhise saamisel.

3.   Kui makse saaja saab lõike 1 kohaselt loa, võib ta esitada otsedebiteerimise juhiseid maksja RTGSi eriotstarbelise rahakonto debiteerimiseks juhises määratletud summa ulatuses.

4.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik, kes taotleb enda lisamist kõrvalsüsteemi arveldava panga kontorühma, loetakse olevat andnud [keskpangale] loa debiteerida selle RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku RTGSi eriotstarbelist rahakontot ja allkontot sellelt kõrvalsüsteemilt kehtiva otsedebiteerimise juhise saamisel.

Artikkel 19

Varumakselahendus

Makseinfrastruktuuri rikke korral võib RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik taotleda [keskpangalt] varumakselahenduse aktiveerimist. See võimaldab RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikul sisestada teatud raha ülekandmise korraldusi graafilise kasutajaliidese (GUI) kaudu.

Artikkel 20

Tagatiseõigus allkontode vahendite suhtes

1.   [Keskpangal] peab olema [lisada viide kohaldatava õigussüsteemi kohane tagatis] jäägi suhtes RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku allkontol, mis on avatud asjaomase kõrvalsüsteemi ja tema keskpanga vahel sõlmitud kokkulepete alusel kõrvalsüsteemiga seotud maksejuhiste arveldamiseks vastavalt RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorrale C. See jääk tagab RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku lõikes 7 osutatud kohustust [keskpanga] ees seoses vastava arveldusega.

2.   Sõnumi „Töötsükli algus“ saamisel tagab [keskpank], et RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku allkonto jääki (sealhulgas selle jäägi suurenemised või vähenemised, mis tulenevad süsteemidevahelise arvelduse maksete krediteerimisest või debiteerimisest allkontol või allkontole või likviidsusülekannete krediteerimisest allkontole) kõrvalsüsteemi poolt tsükli alustamise hetkel saab kasutada ainult selle arvelduskorraga C seotud kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste arveldamiseks. [Keskpanga] poolt sõnumi „Töötsükli lõpp“ saamisel on allkonto jääk RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikule kasutamiseks vaba.

3.   Kinnitusega RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku allkonto jäägi kohta garanteerib [keskpank] kõrvalsüsteemile makse teostamise selle konkreetse jäägi ulatuses. Kinnitusega kohalduval juhul jäägi suurendamise või vähendamise kohta, tulenevalt süsteemidevahelise arvelduse maksete allkontol krediteerimisest või debiteerimisest või allkontol likviidsuse ülekannete krediteerimisest, suureneb või väheneb automaatselt ka makse teostamise summa garantii. Olenemata eespool osutatud garantii suurenemist või vähenemist, on garantii tagasivõtmatu, tingimusteta ja kuulub tasumisele esimesel nõudmisel. Juhul kui [keskpank] ei ole kõrvalsüsteemi keskpank, loetakse, et [keskpangale] on antud juhis eespool osutatud garantii andmiseks kõrvalsüsteemi keskpangale.

4.   Kui RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku suhtes ei toimu maksejõuetusmenetlust, arveldatakse kõrvalsüsteemi ülekandekorraldused RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku arvelduskohustuse täitmiseks ilma garantiile toetumata ja ilma tagatiseõiguse kasutamiseta RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku allkonto jäägi suhtes.

5.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku maksejõuetuse korral kujutavad kõrvalsüsteemi ülekandekorraldused RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku arvelduskohustuse täitmiseks esimese järjekorra nõuet garantiikohustuse suhtes; seetõttu toimub RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku allkontolt juhises osutatud summa debiteerimisega (ja kõrvalsüsteemi RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilise konto krediteerimisega) ühtlasi [keskpanga] garantiikohustuse täitmine ja tema tagatiseõiguse teostamine RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku allkonto jäägi suhtes.

6.   Garantii lõpeb, kui [keskpank] on saanud teate „Töötsükli lõpp“, mis kinnitab, et arveldus on lõpule viidud.

7.   RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik on kohustatud hüvitama [keskpangale] kõik maksed, mis [keskpank] sellise garantii arvel tegi.

IV OSA

TARGET2-securities (T2S) eriotstarbeliste rahakontode eritingimused

Artikkel 1

T2Si eriotstarbelise rahakonto avamine ja haldamine

1.   [Keskpank] avab ja käitab peamise rahakonto omaniku taotlusel ühte või mitut T2Si eriotstarbelist rahakontot.

2.   T2Si eriotstarbelisel rahakontol ei tohi olla negatiivset jääki.

3.   T2Si eriotstarbelise rahakonto omanik määrab ühe peamise rahakonto artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud T2Si eriotstarbeliste rahakontode vaheliste likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemiseks. Määratud peamist rahakontot võib hoida TARGET-[keskpangas/riigis] või muus TARGETi osasüsteemis ja see võib kuuluda teisele osalejale.

Artikkel 2

Väärtpaberikontode sidumine T2Si eriotstarbeliste rahakontodega

1.   T2Si eriotstarbelise rahakonto omanik võib esitada [keskpangale] taotluse oma T2Si eriotstarbelise rahakonto sidumiseks ühe või mitme väärtpaberikontoga, mille ta on avanud iseenda või ühes või mitmes osalevas väärtpaberite keskdepositooriumis väärtpaberikontosid omavate klientide nimel.

2.   T2Si eriotstarbelise rahakonto omanik, kes seob oma T2Si eriotstarbelise rahakonto väärtpaberikonto(de)ga kliendi nimel vastavalt lõikele 1, vastutab seotud väärtpaberikontode nimekirja koostamise ja ajakohastamise eest ning asjakohastel juhtudel kliendi tagatise seadmise vahendi kasutuselevõtmise eest.

3.   Kui T2Si eriotstarbelise rahakonto omanik on esitanud lõike 1 kohase taotluse, siis loetakse, et ta on sellega andnud selliseid seotud väärtpaberikontosid hoidvale väärtpaberite keskdepositooriumile volituse debiteerida T2Si eriotstarbelist rahakontot nendel väärtpaberikontodel toimunud väärtpaberitehingutest tulenevate summadega.

4.   Lõiget 3 kohaldatakse sõltumata T2Si eriotstarbelise rahakonto omaniku ja väärtpaberite keskdepositooriumi ja/või väärtpaberikonto omanike vahelistest lepingutest.

Artikkel 3

T2Si eriotstarbelistel rahakontodel töödeldavad tehingud

1.   TARGET-[keskpangas/riigis] asuva T2Si eriotstarbelise rahakonto kaudu töödeldakse järgmisi tehinguid:

a)

T2Sist tulenevate raha ülekandmise korralduste arveldamine, tingimusel et T2Si eriotstarbelise rahakonto omanik on määranud asjaomase(d) väärtpaberikonto(d), nagu on osutatud artiklis 2;

b)

likviidsuse ülekandmise korraldused RTGSi eriotstarbelisele rahakontole, TIPS eriotstarbelisele rahakontole või peamisele rahakontole;

c)

likviidsuse ülekandmise korraldused T2Si eriotstarbeliste rahakontode vahel, mis kuuluvad samale osalejale või mille suhtes on vastavalt artikli 1 lõikele 3 määratud sama peamine mitmepoolne rahakonto;

d)

raha ülekandmise korraldused T2Si eriotstarbelise rahakonto ja [keskpanga] T2Si eriotstarbelise rahakonto vahel konkreetselt seoses artikli 10 lõigetega 2 ja 3.

2.   T2Si eriotstarbelise rahakonto kaudu võib töödelda korporatiivsete sündmuste makseid.

Artikkel 4

Likviidsuse ülekandmise korraldused

T2Si eriotstarbelise rahakonto omanik võib esitada likviidsuse ülekandmise korraldusi ühena järgmistest:

a)

kohe täidetav likviidsuse ülekandmise korraldus, mis on viivitamata täitmise juhis;

b)

likviidsuse ülekandmise püsikorraldus, mis on regulaarselt täidetav juhis i) kindlaksmääratud summa ülekandeks või ii) ülekandeks, millega vähendatakse T2Si eriotstarbelise rahakonto jääki eelnevalt kindlaks määratud tasemele, kandes vähendamise summa üle RTGSi eriotstarbelisele rahakontole, TIPS eriotstarbelisele rahakontole või peamisele rahakontole igal tööpäeval eelnevalt kindlaks määratud sündmuse toimumise korral.

c)

kindlaksmääratud ajal täidetav likviidsuse ülekandmise korraldus, mis on ühekordselt täidetav juhis i) kindlaksmääratud summa ülekandeks või ii) ülekandeks, millega vähendatakse T2Si eriotstarbelise rahakonto jääki eelnevalt kindlaks määratud tasemele, kandes vähendamise summa üle RTGSi eriotstarbelisele rahakontole, TIPS eriotstarbelisele rahakontole või peamisele rahakontole igal tööpäeval eelnevalt kindlaks määratud sündmuse toimumise korral.

Artikkel 5

Likviidsuse reserveerimine ja blokeerimine

1.   Osalejad võivad oma T2Si eriotstarbelistel rahakontodel likviidsust reserveerida või blokeerida. Siin ei ole tegemist kolmanda isiku arveldusgarantiiga.

2.   Korralduse andmisega likviidsuse reserveerimiseks või blokeerimiseks teatud summas annab osaleja [keskpangale] juhise vähendada vaba likviidsust selle summa võrra.

3.   Reserveerimiskorraldus on juhis, mille alusel tehakse reserveering, kui vaba likviidsus on suurem kui reserveeritav summa või sellega võrdne. Kui vaba likviidsus on väiksem kui reserveeritav summa, siis vaba likviidsus reserveeritakse ning puudujääk kaetakse laekuva likviidsuse arvelt kuni reserveeringu summa on täielikult kaetud.

4.   Blokeerimiskorraldus on juhis, mille alusel tehakse blokeering, kui vaba likviidsus on suurem kui blokeeritav summa, või sellega võrdne. Kui vaba likviidsus on väiksem kui blokeeritav summa, siis blokeeringut ei tehta ning blokeerimiskorraldus esitatakse uuesti, kuni kogu blokeerimiskorralduses märgitud summa saab täielikult katta vaba likviidsuse arvelt.

5.   Osaleja võib igal ajal reserveerimis- või blokeerimiskorralduse esitamise tööpäeval anda [keskpangale] korralduse reserveeringu või blokeeringu tühistamiseks. Osaline tühistamine ei ole lubatud.

6.   Kõik käesoleva artikli kohaselt esitatud reserveerimis- või blokeerimiskorraldused aeguvad tööpäeva lõpus.

Artikkel 6

Likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemine T2Si eriotstarbelistel rahakontodel

1.   Likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemise aeg määratakse nende laekumise järjekorras.

2.   Kõiki TARGET-[keskpangale/riigile] esitatud likviidsuse ülekandmise korraldusi töödeldakse vastavalt lihtjärjekorra (FIFO) põhimõttele ilma prioriteetide seadmise või ümberjärjestamiseta.

3.   Pärast seda, kui likviidsuse ülekandmise korraldus TIPS eriotstarbelisele rahakontole, peamisele rahakontole, RTGSi eriotstarbelisele rahakontole või T2Si eriotstarbelisele rahakontole on vastu võetud, nagu on sätestatud I osa artiklis 17, kontrollib TARGET-[keskpank/riik], kas maksja T2Si eriotstarbelisel rahakontol on arvelduseks piisavalt vahendeid. Kui vahendeid on piisavalt, arveldatakse likviidsuse ülekandmise korraldus kohe. Kui vahendeid ei ole piisavalt, kohaldatakse järgmist:

a)

kohe täidetava likviidsuse ülekandmise korralduse puhul lükatakse korraldus tagasi ilma osalise arveldamiseta ega püüta seda rohkem arveldada, välja arvatud juhul, kui selle on algatanud I osa artikli 7 kohaselt määratud kolmas isik, millisel juhul arveldatakse see osaliselt ega püüta seda rohkem arveldada;

b)

kindlaksmääratud ajal täidetava likviidsuse ülekandmise korralduse või püsikorralduse puhul arveldatakse korraldus osaliselt ega püüta seda rohkem arveldada.

Artikkel 7

Raha ülekandmise korralduste töötlemine peatamise või lõpetamine korral

1.   T2Si eriotstarbelise rahakonto omaniku osalemise lõpetamisel TARGET-[keskpangas/riigis] ei võta [keskpank] sellelt T2Si eriotstarbelise rahakonto omanikult vastu uusi raha ülekandmise korraldusi.

2.   Kui T2Si eriotstarbelise rahakonto omaniku osalemine TARGET-[keskpangas/riigis] peatatakse muul alusel kui I osa artikli 25 lõike 1 punktis a nimetatu, salvestab [keskpank] kõik selle osaleja sissetulevad ja väljaminevad raha ülekandmise korraldused tema T2Si eriotstarbelisel rahakontol ning esitab need arveldamiseks alles pärast seda, kui peatatud T2Si eriotstarbelise rahakonto omaniku keskpank on need selgesõnaliselt heaks kiitnud.

3.   Kui T2Si eriotstarbelise rahakonto omaniku osalemine TARGET-[keskpangas/riigis] on peatatud artikli 25 lõike 1 punktis a määratletud alusel, töödeldakse selle T2Si eriotstarbelise rahakonto omaniku T2Si eriotstarbeliselt rahakontolt väljaminevaid raha ülekandmise korraldusi ainult tema esindaja (k.a pädeva asutuse või kohtu poolt määratud esindaja, näiteks T2Si eriotstarbelise rahakonto omaniku pankrotihaldur) korraldusel või vastavalt pädeva asutuse või kohtu täitmiskõlblikule otsusele, milles nähakse ette, kuidas raha ülekandmise korraldusi tuleb töödelda. Kõiki sissetulevaid raha ülekandmise korraldusi töödeldakse kooskõlas lõikega 2.

Artikkel 8

Automaatseks tagatise seadmiseks nõuetele vastavad üksused

1.   [Keskpank] pakub automaatse tagatise andmise võimalust T2Si eriotstarbelise rahakonto omanikule, kellele ta annab päevasisest laenu kooskõlas II osa artikliga 10, kui T2Si eriotstarbelise rahakonto omanik seda taotleb ja tingimusel, et selle osaleja suhtes ei kohaldata Euroopa Liidu Nõukogu või liikmesriikide poolt asutamislepingu artikli 65 lõike 1 punkti b, artikli 75 või artikli 215 alusel võetud piiravaid meetmeid, mille rakendamine on [keskpanga] hinnangul vastuolus TARGETi sujuva toimimisega.

2.   Automaatset tagatise seadmist võimaldatakse ainult TARGETi tööpäeval, see piirdub selle päevaga ja seda ei saa pikendada üleöölaenuks.

Artikkel 9

Automaatseks tagatise seadmiseks nõuetekohane tagatis

1.   Automaatne tagatise seadmine peab rajanema nõuetekohasel tagatisel. Nõuetekohane tagatis peab hõlmama sama vara, mis on nõuetekohane eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide jaoks, ning selle suhtes tuleb suhtes kohaldada samu hindamis- ja riskiohjamiseeskirju, mis on sätestatud [lisada suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) neljandat osa rakendavad riigisisesed normid].

2.   Lisaks sellele:

a)

[lisada vastavalt vajadusele: võib [keskpank] nõuetekohast tagatist automaatse tagatise seadmisel piirata, välistades ex ante potentsiaalselt märkimisväärse seosega tagatise];

b)

kohaldatakse nõuetekohast tagatise suhtes teatud kaalutlusõigust, mis võimaldab välistada EKP nõukogu otsusega euroala RKPdele antud nõuetekohase tagatise.

Artikkel 10

Laenu andmise ja tagasimaksmise kord

1.   Automaatselt seatud tagatise tagatisel saadav laen antakse ilma intressita.

2.   T2Si eriotstarbelise rahakonto omanik võib automaatse tagatise päeva jooksul igal ajal tagasi maksta.

3.   Automaatselt seatud tagatis tuleb tagasi maksta hiljemalt V liites sätestatud ajal ning järgmise korra kohaselt:

a)

[keskpank] vabastab tagastamiskorralduse, mis arveldatakse automaatselt seatud tagatise tagasimaksmiseks kättesaadavate vahendite arvelt;

b)

kui pärast etapi a sooritamist ei ole T2Si eriotstarbelisel rahakontol piisavalt vabu vahendeid automaatselt seatud tagatise tagasimaksmiseks, kontrollib [keskpank] tema raamatupidamises sama T2Si eriotstarbelise rahakonto omanikule avatud teisi T2Si eriotstarbeliseid rahakontosid ja kannab ükskõik milliselt või kõigilt neilt raha sellele T2Si eriotstarbelisele rahakontole, kus tagastamiskorraldus on täitmisel;

c)

kui pärast etappe a ja b ei ole T2Si eriotstarbelisel rahakontol piisavalt vabu vahendeid automaatselt seatud tagatise tagasimaksmiseks, loetakse, et T2Si eriotstarbelise rahakonto omanik on andnud [keskpangale] korralduse kanda tagasimaksmata automaatse tagatise saamiseks kasutatud tagatis üle [keskpanga] tagatiskontole. Seejärel eraldab [keskpank] automaatselt seatud tagatise tagasimaksmiseks vajalikud vahendid ja debiteerib viivitamata T2Si eriotstarbelise rahakonto omaniku esmast peamist rahakontot.

d)

[Keskpank] kohaldab 1 000 euro suurust trahvi iga tööpäeva eest, mil toimub üks või mitu punkti c kohast tagatise ülekandmist. Trahv debiteeritakse T2Si eriotstarbelise rahakonto omaniku esmaselt peamiselt rahakontolt, millele on osutatud punktis c.

Artikkel 11

Automaatse tagatise seadmise peatamine, piiramine või lõpetamine

1.   [keskpank] peatab või lõpetab T2Si eriotstarbelise rahakonto omaniku juurdepääsu automaatsele tagatise seadmisele, kui ta peatab või lõpetab selle T2Si eriotstarbelise rahakonto omaniku juurdepääsu päevasisesele laenule vastavalt II osa artiklile 13.

2.   [keskpank] piirab T2Si eriotstarbelise rahakonto omaniku juurdepääsu automaatsele tagatise seadmisele, kui ta on piiranud selle T2Si eriotstarbelise rahakonto omaniku juurdepääsu päevasisesele laenule vastavalt II osa artiklile 13. Sellisel juhul kohaldatakse kehtestatud piirmäära automaatse tagatise seadmise ja päevasisese laenu kogusummale, mitte igale neist eraldi.

V OSA

TARGETI välkmaksete arvelduse (TIPS) eriotstarbeliste rahakontode eritingimused

Artikkel 1

TIPS eriotstarbelise rahakonto avamine ja haldamine

1.   [Keskpank] avab ja käitab peamise rahakonto omaniku taotlusel ühte või mitut TIPS eriotstarbelist rahakontot.

2.   TIPS eriotstarbelisel rahakontol ei tohi olla negatiivset jääki.

Artikkel 2

Sõnumite saatmine ja vastuvõtmine

1.   TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik võib saata sõnumeid:

a)

vahetult ja/või

b)

ühe või mitme korraldusi andva osapoole kaudu.

2.   TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik peab võtma vastu sõnumeid:

a)

vahetult; või

b)

ühe korraldusi andva osapoole kaudu.

3.   TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku suhtes, kes saadab või saab sõnumeid korraldusi andva osapoole kaudu, kohaldatakse I osa artiklit 7 nii, nagu see TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik saadaks või võtaks sõnumeid vastu vahetult.

Artikkel 3

Juurdepääsetavad osapooled

1.   TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik võib määrata ühe või mitu juurdepääsetavat osapoolt. Juurdepääsetavad osapooled peavad olema kohustunud järgima SCT Inst skeemi, olles sõlminud SEPA välkkreeditkorralduste järgimise kokkuleppe.

2.   TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik esitab [keskpangale] tõendid iga määratud juurdepääsetava osapoole kohustuse kohta järgida SCT Inst skeemi.

3.   TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik teavitab [keskpanka] sellest, kui määratud juurdepääsetav osapool ei järgi enam SCT Inst skeemi ning võtab põhjendamatu viivituseta meetmeid, millega tõkestatakse selle juurdepääsetava osapoole juurdepääs TIPS eriotstarbelise rahakontole.

4.   TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik võib lubada oma määratud juurdepääsetavatele osapooltele juurdepääsu ühe või mitme korraldusi andva osapoole kaudu.

5.   TIPS eriotstarbelise rahakonto omanike suhtes, kes määravad juurdepääsetavaid osapooli, kohaldatakse I osa artiklit 7.

6.   TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik, kes on määranud juurdepääsetava osapoole, tagab, et see juurdepääsetav osapool on sõnumite vastuvõtmiseks igal ajal kättesaadav.

Artikkel 4

TIPS eriotstarbelisel rahakontol töödeldavad tehingud

1.   TARGET-[keskpanga/riigi] TIPS eriotstarbelise rahakonto kaudu töödeldakse järgmisi tehinguid:

a)

välkmaksejuhised;

b)

tagasikutsumise nõustumused;

c)

likviidsuse ülekandmise korraldused TIPS kõrvalsüsteemi tehnilistele kontodele, peamistele rahakontodele, T2Si eriotstarbelistele rahakontodele või RTGSi eriotstarbelistele rahakontodele;

d)

likviidsuse ülekandmise korraldused allkontodele;

e)

likviidsuse ülekandmise korraldused üleööhoiuste kontodele.

Artikkel 5

Kohe täidetav likviidsuse ülekandmise korraldus

TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik võib esitada kohe täidetavaid likviidsuse ülekandmise korraldusi.

Artikkel 6

Raha ülekandmise korralduste töötlemine TIPS eriotstarbelistel rahakontodel

1.   Raha ülekandmise korralduste töötlemise aeg määratakse nende laekumise järjekorras.

2.   Kõiki TARGET-[keskpangale/riigile] esitatud raha ülekandmise korraldusi töödeldakse vastavalt lihtjärjekorra (FIFO) põhimõttele ilma prioriteetide seadmise või ümberjärjestamiseta.

3.   Pärast välkmaksejuhise aktsepteerimist vastavalt I osa artiklile 17 kontrollib TARGET-[keskpank/riik], kas maksja TIPS eriotstarbelisel rahakontol on arvelduseks piisavalt vahendeid, ning kohaldatakse järgmist:

a)

kui vahendeid ei ole piisavalt, lükatakse välkmaksejuhis tagasi;

b)

kui vahendeid on piisavalt, siis reserveeritakse vastav summa kuni makse saaja vastuse saamiseni. Makse saaja nõustumuse korral välkmaksejuhis arveldatakse ja reserveerimine samaaegselt tühistatakse. Kui makse saaja lükkab makse tagasi või SCT Inst skeemi tähenduses õigeaegset vastust ei saada, siis välkmaksejuhis ning samaaegselt ka reserveering tühistatakse.

4.   Lõike 3 punkti b kohaselt reserveeritud vahendid ei ole kasutatavad järgnevate raha ülekandmise korralduste arveldamiseks.

5.   Ilma et see piiraks lõike 3 punkti b kohaldamist, lükkab [keskpank] välkmaksejuhise tagasi, kui selle summa ületab kohaldatavat TIPS finantslimiiti (CMB).

6.   Pärast kohe täidetava likviidsuse ülekandmise korralduse aktsepteerimist vastavalt I osa artiklile 17 kontrollib TARGET-[keskpank/riik], kas maksja TIPS eriotstarbelisel rahakontol on piisavalt vahendeid. Kui vahendeid ei ole piisavalt, lükatakse likviidsuse ülekandmise korraldus tagasi.

7.   Kui tagasikutsumise nõustumus on vastavalt I osa artiklile 17 aktsepteeritud, kontrollib TARGET-[keskpank], kas asjaomasel TIPS eriotstarbelisel rahakontol on debiteerimiseks piisavalt vahendeid. Kui vahendeid ei ole piisavalt, lükatakse tagasikutsumise nõustumus tagasi. Kui vahendeid on piisavalt, arveldatakse tagasikutsumise nõustumus kohe.

8.   Ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, lükkab TARGET-[keskpank] tagasikutsumise nõustumuse tagasi, kui selle summa ületab kohaldatavat TIPS finantslimiiti (CMB).

Artikkel 7

Tagasikutsumise nõue

1.   TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik võib sisestada tagasikutsumise nõude.

2.   Tagasikutsumise nõue edastatakse arveldatud välkmaksejuhise saajale, kes võib vastata jaatavalt tagasikutsumise nõustumusega või eitavalt tagasikutsumisest keeldumisega.

Artikkel 8

TIPS kataloog

1.   TIPS kataloog on BICide loetelu, mida kasutatakse teabe suunamiseks, ja see hõlmab järgmisi BICe:

a)

TIPS eriotstarbelise rahakonto omanikud;

b)

juurdepääsetavad osapooled.

2.   TIPS kataloogi ajakohastatakse igapäevaselt.

3.   TIPS eriotstarbelise rahakonto omanikud võivad levitada TIPS kataloogi ainult oma filiaalidele, oma määratud juurdepääsetavatele osapooltele ja oma korraldusi andvatele osapooltele. Juurdepääsetavad osapooled võivad levitada TIPS kataloogi ainult oma filiaalidele.

4.   Konkreetne BIC võib esineda TIPS kataloogis ainult üks kord.

5.   TIPS eriotstarbelise rahakonto omanikud teadvustavad, et [keskpank] ja teised keskpangad võivad avaldada nende nimed ja BICid. Lisaks võivad [keskpank] ja teised keskpangad avaldada TIPS eriotstarbelise rahakonto omanike poolt määratud juurdepääsetavate osapoolte BICid ning TIPS eriotstarbelise rahakonto omanikud peavad tagavama, et juurdepääsetavad osapooled on sellise avaldamisega nõustunud.

Artikkel 9

MPL teabehoidla

1.   MPL keskteabehoidla sisaldab MPL teenuse osutamiseks vajalikku puhverserveri IBANi kaardistustabelit.

2.   Iga puhverserver võib olla seotud ainult ühe IBANiga. IBAN võib olla seotud ühe või mitme puhverserveriga.

3.   MPL teabehoidlas hoitavate andmete suhtes kohaldatakse I osa artiklit 28.

Artikkel 10

Raha ülekandmise korralduste töötlemine peatamise või erakorralise lõpetamine korral

1.   TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku osalemise lõpetamisel TARGET-[keskpangas/riigis] ei võta [keskpank] sellelt TIPS eriotstarbelise rahakonto omanikult vastu uusi raha ülekandmise korraldusi.

2.   Kui TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku osalemine TARGET-[keskpangas/riigis] peatatakse muul alusel kui I osa artikli 25 lõike 1 punktis a nimetatu, siis [keskpank]:

a)

lükkab tagasi kõik tema sissetulevad raha ülekandmise korraldused;

b)

lükkab tagasi kõik tema väljaminevad raha ülekandmise korraldused; või

c)

lükkab tagasi nii tema sissetulevad kui ka väljaminevad raha ülekandmise korraldused.

3.   Kui TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku osalemine TARGET-[keskpangas/riigis] peatatakse I osa artikli 25 lõike 1 punktis a nimetatud alusel, lükkab [keskpank] tagasi kõik tema sissetulevad ja väljaminevad raha ülekandmise korraldused.

4.   [Keskpank] töötleb selle TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku välkmaksejuhised, kelle osalemine TARGET-[keskpangas/riigis] on peatatud või lõpetatud I osa artikli 25 lõigete 1 või 2 alusel ning kellega seoses on [keskpank] vastavalt artikli 6 lõike 3 punktile b reserveerinud TIPS eriotstarbelisel rahakontol vahendid enne peatamist või lõpetamist.

VI OSA

Reaalajalise brutoarvelduse (rtgs) kõrvalsüsteemi arvelduskordi kasutavate kõrvalsüsteemide eritingimused

Artikkel 1

Kõrvalsüsteemi tehniliste kontode avamine ja haldamine ning RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskordade kasutamine

1.   [Keskpank] võib kõrvalsüsteemi taotlusel avada ja käitada ühte või mitut RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskordade toetamiseks.

2.   RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilisel kontol ei tohi olla negatiivset jääki.

3.   RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilisi kontosid ei avaldata RTGSi kataloogis.

4.   Kõrvalsüsteem valib kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste töötlemiseks vähemalt ühe järgmistest arvelduskordadest:

a)

RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord A;

b)

RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord B;

c)

RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord C;

d)

RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord D;

e)

RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord E.

5.   RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskordade A, B, C, D ja E suhtes kohaldatakse vastavalt artiklites 3, 4, 5, 6 ja 7 sätestatud eeskirju.

6.   RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorrad peavad töötama V liites sätestatud aegadel.

7.   Kõrvalsüsteem taotleb [keskpangalt] arveldava panga kontorühma loomist.

8.   Kõrvalsüsteem saadab kõrvalsüsteemi ülekandekorraldusi ainult kontodele, mis kuuluvad lõikes 7 osutatud arveldava panga kontorühma.

Artikkel 2

Kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste prioriteet

Kõigile kõrvalsüsteemi ülekandekorraldustele omistatakse automaatselt prioriteet „väga kiireloomuline“.

Artikkel 3

RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord A

1.   Kõrvalsüsteem taotleb eriotstarbelist RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot, et toetada kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste töötlemist arvelduskorras A abil. Selle konto jääk peab olema päeva lõpuks null.

2.   Kõrvalsüsteem võib taotleda kõrvalsüsteemi tagatisvahendite konto avamist „arveldusperioodi“ teenusega seotud arvelduse toetamiseks. Kõrvalsüsteemi tagatisvahendite konto jääke kasutatakse kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste arveldamiseks juhul, kui arveldava panga RTGSi eriotstarbelisel rahakontol ei ole piisavalt vaba likviidsust. Kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontot võib hoida [keskpank], kõrvalsüsteem või nõuetele vastav osaleja. Kõrvalsüsteemi tehnilisi kontosid ei avaldata RTGSi kataloogis.

3.   Kõrvalsüsteem esitab kõrvalsüsteemi ülekandekorraldused partiina ühes failis, milles deebetsumma peab olema tasakaalus kreeditsummaga.

4.   [Keskpank] püüab kõigepealt arveldada kõrvalsüsteemi ülekandekorraldusi, millega debiteeritakse arveldavate pankade RTGSi eriotstarbelisi rahakontosid ja krediteeritakse kõrvalsüsteemi RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot. Ainult pärast kõikide selliste kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste arveldamist (sealhulgas RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilise konto võimalik rahastamine kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontolt) püüab [keskpank] arveldada kõrvalsüsteemi ülekandekorraldusi, millega debiteeritakse RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ja krediteeritakse arveldavate pankade RTGSi eriotstarbelisi rahakontisid.

5.   Kui kõrvalsüsteemi ülekandekorraldus arveldava panga RTGSi eriotstarbelise rahakonto debiteerimiseks pannakse järjekorda, teavitab [keskpank] arveldavat panka levisõnumiga.

6.   Kui kõrvalsüsteemi tagatisvahendite konto on avatud ja arveldaval pangal ei ole tema RTGSi eriotstarbelisel rahakontol piisavalt vahendeid, võib kõrvalsüsteem anda [keskpangale] juhise aktiveerida tagatisvahendite mehhanism, esitades nõude debiteerida kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontot ja krediteerida RTGSi tehnilist kontot. Kui kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontol ei ole arvelduse lõpuleviimiseks piisavalt vahendeid, siis arveldusprotsess ebaõnnestub.

7.   Kui arveldusprotsess mingil põhjusel ebaõnnestub, sealhulgas lõikes 6 osutatud juhul, lükkab [keskpank] tagasi kõik lõikes 3 osutatud ühes failis esitatud kõrvalsüsteemi arveldamata ülekandekorraldused ja pöörab tagasi kõik juba arveldatud kõrvalsüsteemi ülekandekorraldused.

8.   Kõrvalsüsteemile teatatakse arvelduse teostamisest või ebaõnnestumisest.

9.   Kõrvalsüsteem võib valida järgmised teenused:

a)

artikli 8 lõikes 1 osutatud „teatamisperioodi“ teenus;

b)

artikli 8 lõikes 3 osutatud „arveldusperioodi“ teenus.

Artikkel 4

RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord B

1.   Kõrvalsüsteem taotleb eriotstarbelist RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot, et toetada kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste töötlemist arvelduskorras B. Selle konto jääk peab olema päeva lõpuks null.

2.   Kõrvalsüsteem võib taotleda kõrvalsüsteemi tagatisvahendite konto avamist arveldusperioodi teenusega seotud arvelduse toetamiseks. Kõrvalsüsteemi tagatisvahendite konto jääke kasutatakse kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste arveldamiseks juhul, kui arveldava panga RTGSi eriotstarbelisel rahakontol ei ole piisavalt vaba likviidsust. Kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontot võib hoida [keskpank], kõrvalsüsteem või nõuetele vastav osaleja. Kõrvalsüsteemi tehnilisi kontosid ei avaldata RTGSi kataloogis.

3.   Kõrvalsüsteem esitab kõrvalsüsteemi ülekandekorraldused partiina ühes failis, milles deebetsumma peab olema tasakaalus kreeditsummaga.

4.   Arvelduskord B toimib põhimõttel „kõik või mitte midagi“. [Keskpank] püüab samaaegselt arveldada kõiki kõrvalsüsteemi ülekandekorraldusi, millega debiteeritakse arveldavate pankade RTGSi eriotstarbelisi rahakontosid ja krediteeritakse selle kõrvalsüsteemi RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot, ning kõiki kõrvalsüsteemi ülekandekorraldusi, millega debiteeritakse arveldavate pankade RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ja krediteeritakse arveldavate pankade RTGSi eriotstarbelisi rahakontosid. Kui ühte või mitut kõrvalsüsteemi ülekandekorraldust ei ole võimalik arveldada, pannakse kõik kõrvalsüsteemi ülekandekorralduse järjekorda ja rakendatakse optimeerimisalgoritmi ning teavitatakse arveldavaid panku.

5.   Kui kõrvalsüsteemi tagatisvahendite konto on avatud ja arveldaval pangal ei ole tema RTGSi eriotstarbelisel rahakontol piisavalt vahendeid, võib kõrvalsüsteem anda [keskpangale] juhise aktiveerida tagatisvahendite mehhanism, esitades nõude debiteerida kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontot ja krediteerida RTGSi tehnilist kontot. Kui kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontol ei ole arvelduse lõpuleviimiseks piisavalt vahendeid, siis arveldusprotsess ebaõnnestub.

6.   Kui arveldusprotsess mingil põhjusel ebaõnnestub, sealhulgas lõikes 5 osutatud juhul, lükkab [keskpank] tagasi kõik lõikes 3 osutatud ühes failis esitatud kõrvalsüsteemi arveldamata ülekandekorraldused.

7.   Kõrvalsüsteemile teatatakse arvelduse teostamisest või ebaõnnestumisest.

8.   Kõrvalsüsteem võib valida järgmised teenused:

a)

artikli 8 lõikes 1 osutatud „teatamisperioodi“ teenus;

b)

artikli 8 lõikes 3 osutatud „arveldusperioodi“ teenus.

Artikkel 5

RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord C

1.   Arvelduskord C toetab arveldamist, kasutades allkontodel olevat sihtotstarbelist likviidsust. Kõrvalsüsteem taotleb eriotstarbelist RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot, et toetada kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste töötlemist arvelduskorras C. Selle konto jääk peab olema päeva lõpuks null. Seda RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot võib kasutada ka kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste töötlemiseks arvelduskorras E.

2.   Kõrvalsüsteem tagab, et iga arveldav pank avab vähemalt ühe allkonto, mida asjaomane kõrvalsüsteem kasutab ainult selle arvelduskorra jaoks.

3.   [Keskpank] algatab kohustusliku arvelduskorra C automaatselt igal TARGETi tööpäeval vastavalt V liites sätestatud ajakavale, mis käivitab kohustuslikule arvelduskorrale C allutatud likviidsuse ülekandmise püsikorralduste arveldamise, debiteerides arveldavate pankade RTGSi eriotstarbelisi rahakontosid ja krediteerides allkontot, millele on osutatud lõikes 2.

4.   Arvelduskord C lõpetatakse tööperioodi lõpetamise sõnumiga, mille kõrvalsüsteem võib saata igal ajal enne V liites sätestatud pankadevaheliste maksete lõpetamise hetke. Kui kõrvalsüsteem ei saada tööperioodi lõpetamise sõnumit selle tähtaja jooksul, lõpetab [keskpank] selle korra nimetatud lõpetamise hetkel.

5.   Kohustusliku arvelduskorra C lõpetamine toob kaasa likviidsuse automaatse ülekandmise lõikes 2 osutatud allkontolt RTGSi eriotstarbelisele rahakontole.

6.   Kui kohustuslik arvelduskord C on suletud, võib kõrvalsüsteem algatada valikulise korra mis tahes ajal enne V liites sätestatud pankadevaheliste maksete lõpetamise hetke, mis käivitab valikulisele arvelduskorrale C määratud likviidsuse ülekandmise püsikorralduste arveldamise, debiteerides arveldava panga RTGSi eriotstarbelist rahakontot ja krediteerides tema RTGSi allkontot. Kõrvalsüsteem võib algatada ja lõpetada ühe või mitu järjestikust valikulist arvelduskorda enne pankadevaheliste maksete lõpetamise hetke. Valikulise arvelduskorra C lõpetamine toob kaasa likviidsuse automaatse ülekandmise lõikes 2 osutatud allkontolt RTGSi eriotstarbelisele rahakontole.

7.   Kohustuslik arvelduskord C ja mis tahes järgnev valikuline arvelduskord C võivad hõlmata ühte või mitut tsüklit.

8.   Kõrvalsüsteem võib igal ajal pärast kohustusliku või vabatahtliku arvelduskorra C algust alustada tsüklit sõnumiga „Töötsükli algus“. Pärast tsükli algust ei tohi lõikes 2 osutatud allkontolt likviidsuse ülekandeid teha enne, kui kõrvalsüsteem on saatnud teate „Töötsükli lõpp“. Töötsükli ajal võib jääki muuta süsteemidevahelise arvelduse maksete tulemusena või juhul, kui arveldav pank teeb likviidsuse ülekande oma allkontole. [Keskpank] teatab kõrvalsüsteemile likviidsuse vähenemisest või suurenemisest allkontol süsteemidevahelise arvelduse maksete tulemusena. Kui kõrvalsüsteem seda soovib, teatab [keskpank] ka allkontol likviidsuse suurenemisest arveldava panga poolt esitatud likviidsuse ülekandmise korralduste tulemusena.

9.   Kõrvalsüsteem võib ajal, mil tsükkel on avatud, esitada kõrvalsüsteemi ülekandekorraldusi partiina ühes või mitmes failis. Raha ülekandmise korraldused võivad olla mõeldud järgmisteks tehinguteks:

a)

arveldavate pankade allkontode debiteerimine ja RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilise konto krediteerimine;

b)

RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilise konto debiteerimine ja arveldavate pankade allkontode krediteerimine;

c)

RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilise konto debiteerimine ja arveldavate pankade RTGSi eriotstarbeliste rahakontode krediteerimine.

10.   [Keskpank] arveldab viivitamata need kõrvalsüsteemi maksejuhised, mida saab arveldada. Kõrvalsüsteemi ülekandekorraldused, mida ei ole võimalik kohe arveldada, pannakse järjekorda ja rakendatakse optimeerimisalgoritmi. Kõik kõrvalsüsteemi maksejuhised, mis on jäänud tsükli lõpetamise ajaks arveldamata, lükatakse tagasi.

11.   Kõrvalsüsteemile teatatakse hiljemalt tsükli lõpuks kõikide kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste staatus.

Artikkel 6

RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord D

1.   RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord D toetab arveldamist ettemakse abil. Kõrvalsüsteem taotleb eriotstarbelist RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot, et toetada kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste töötlemist arvelduskorras D.

2.   RTGSi kõrvalsüsteemi tehniliste kontode jääk võib olla ainult null või positiivne. Likviidsus võib jääda üleöö RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilisele kontole, millisel juhul kuulub see tasustamisele vastavalt I osa artikli 12 lõikele 2.

3.   [Keskpank] teatab kõrvalsüsteemile likviidsusülekannetest, millega debiteeritakse arveldavate pankade RTGSi eriotstarbelisi rahakontosid, ja krediteeritakse RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot. Neid likviidsuse ülekandeid võib teha igal TARGETi tööpäeval vastavalt V liites sätestatud ajakavale. Kõrvalsüsteem võib sisestada kohe täidetavaid likviidsuse ülekandmise korraldusi, millega debiteeritakse RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ja krediteeritakse arveldavate pankade RTGSi eriotstarbelisi rahakontosid.

Artikkel 7

RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord E

1.   RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord E toetab kahepoolset arveldust ja kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste individuaalset töötlemist. Kõrvalsüsteem võib kasutada arvelduskorda E kahepoolseks arveldamiseks ilma RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilise kontota. Kõrvalsüsteem peab taotlema RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste töötlemiseks arvelduskorras E, kui ta valib kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste individuaalse töötlemise. Selle RTGSi tehnilise konto jääk peab olema päeva lõpuks null. Seda RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot võib kasutada ka arvelduskorra C jaoks.

2.   Kõrvalsüsteem võib esitada kõrvalsüsteemi ülekandekorraldusi partiina ühes või mitmes failis järgmiste vahel:

a)

arveldavate pankade RTGSi eriotstarbelised rahakontod ja RTGSi kõrvalsüsteemi tehniline konto, kui neid kasutatakse; ja

b)

arveldavate pankade RTGSi eriotstarbelised rahakontod.

Kõrvalsüsteem peab tagama failis sisalduvate kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste õige järjestuse, et tagada sujuv arveldamine.

3.   [Keskpank] arveldab viivitamata need kõrvalsüsteemi ülekandekorraldused, mida saab arveldada. Kõrvalsüsteemi ülekandekorraldused, mida ei ole võimalik kohe arveldada, pannakse järjekorda. Kui kõrvalsüsteemi ülekandekorraldus arveldava panga RTGSi eriotstarbelise rahakonto debiteerimiseks pannakse järjekorda, teavitatakse arveldavat panka levisõnumiga.

4.   Kõrvalsüsteem võib valida järgmised teenused:

a)

artikli 8 lõikes 1 osutatud „teatamisperioodi“ teenus;

b)

artikli 8 lõikes 3 osutatud „arveldusperioodi“ teenus.

5.   Kõrvalsüsteemile teatatakse esitatud individuaalsete kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste staatus.

Artikkel 8

Teatamisperiood ja arveldusperiood

1.   „Teatamisperioodi teenus“ võimaldab kõrvalsüsteemil teatada oma arveldavatele pankadele edukaks arvelduseks vajalikust likviidsusest. See valikuline teenus võimaldab kõrvalsüsteemil määrata kindlaks perioodi enne RTGSi kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste arvelduse algust. Selle perioodi jooksul ja arveldava panga taotlusel võib kõrvalsüsteem tühistada üksikuid RTGSi kõrvalsüsteemi ülekandekorraldusi (RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorra E puhul) või faile (RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskordade A ja B puhul). Kõrvalsüsteem võib samuti nõuda, et [keskpangalt] teostaks sellise tühistamise tema nimel.

2.   Kui kõrvalsüsteem või [keskpank] tema nimel tühistab „teatamisperioodi“ jooksul üksiku RTGSi kõrvalsüsteemi ülekandekorralduse (RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorra E puhul) või failid (RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskordade A ja B puhul), tühistatakse RTGSi kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste töötlemine.

3.   „Arveldusperioodi teenus“ võimaldab kõrvalsüsteemil määratleda perioodi, mille jooksul võib RTGSi kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste arveldamine toimuda. See teenus on tagatisvahendite konto kasutamise eeltingimus ja teiste kõrvalsüsteemi tehniliste kontode kasutamiseks valikuline.

4.   „Arveldusperioodi“ jooksul võib kõrvalsüsteem või tema nimel tegutsev [keskpank] tühistada kas üksikuid RTGSi kõrvalsüsteemi ülekandekorraldusi (RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorra E puhul) või faile (RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskordade A ja B puhul), millel ei ole lõplikku staatust, ja seejuures kohaldatakse järgmist:

a)

kui RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorda E kasutatakse kahepoolseks arveldamiseks, pööratakse asjaomased kõrvalsüsteemi ülekandekorraldused tagasi;

b)

kui RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorda E ei kasutata kahepoolseks arveldamiseks või kui RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorra A puhul ebaõnnestub kogu arveldus, pööratakse kõik failis sisalduvad arveldatud kõrvalsüsteemi maksejuhised tagasi ning kõiki arveldavaid panku ja kõrvalsüsteemi teavitatakse levisõnumiga.

c)

kui kasutatakse RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorda B, ebaõnnestub kogu arveldus ning kõiki arveldavaid panku ja kõrvalsüsteemi teavitatakse levisõnumiga.

Artikkel 9

Süsteemidevaheline arveldus

1.   Süsteemidevaheline arveldus võimaldab kõrvalsüsteemil krediteerida teise kõrvalsüsteemi RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot või teise kõrvalsüsteemi arveldava panga allkontot ning kõrvalsüsteem saab seda kasutada RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskordadega C või D.

2.   [Keskpank] võimaldab kõrvalsüsteemi taotlusel süsteemidevahelist arveldust selle kõrvalsüsteemi ja teise kõrvalsüsteemi vahel TARGET-[keskpangas] või muus TARGETi osasüsteemis. Taotlev kõrvalsüsteem edastab [keskpangale] teise kõrvalsüsteemi loa.

3.   Süsteemidevahelise arvelduse võib algatada üksnes juhul, kui asjaomased kaks kõrvalsüsteemi on avanud arveldusmenetluse. Kui süsteemidevahelise arvelduse algatab RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorda C kasutav kõrvalsüsteem, tuleb sellele kõrvalsüsteemile ühtlasi avada ka arveldustsükkel.

4.   Seoses süsteemidevahelise arveldusega RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorda C kasutav kõrvalsüsteem esitab ainult individuaalselt kõrvalsüsteemi ülekandekorraldusi, millega debiteeritakse ühe tema kõrvalsüsteemi arveldava panga allkontot. Nende kõrvalsüsteemi ülekandekorraldustega krediteeritakse vastuvõtva kõrvalsüsteemi arveldava panga allkontot, kui see vastuvõttev kõrvalsüsteem kasutab RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorda C, või krediteeritakse vastuvõtva kõrvalsüsteemi RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot, kui see kõrvalsüsteem kasutab RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorda D.

5.   Seoses süsteemidevahelise arveldusega RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorda D kasutav kõrvalsüsteem esitab ainult individuaalselt kõrvalsüsteemi ülekandekorraldusi, millega debiteeritakse RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot. Nende kõrvalsüsteemi ülekandekorraldustega krediteeritakse vastuvõtva kõrvalsüsteemi arveldava panga allkontot, kui see vastuvõttev kõrvalsüsteem kasutab RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorda C, või krediteeritakse vastuvõtva kõrvalsüsteemi RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot, kui see kõrvalsüsteem kasutab RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorda D.

Mõlemale süsteemidevahelist arveldust kasutavale kõrvalsüsteemile teatatakse levisõnumiga kõrvalsüsteemi maksejuhiste arveldamisest või tagasilükkamisest.

Artikkel 10

Peatamise ja lõpetamise tagajärjed

Kui kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste arveldustsükli kestel jõustub tema suhtes kõrvalsüsteemi arvelduskordade kasutamise peatamine või lõpetamine, võib [keskpank] selle arveldustsükli lõpule viia.

VII OSA

Targeti välkmaksete arvelduse (TIPS) kõrvalsüsteemi arvelduskorda kasutavate kõrvalsüsteemide eritingimused

Artikkel 1

TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto avamine ja haldamine

1.   [Keskpank] võib kõrvalsüsteemi, kes arveldab SCT Inst skeemi kohaselt välkmakseid või välkmaksele lähenevaid makseid oma raamatupidamises, taotlusel avada ja käitada ühte või mitut TIPS kõrvalsüsteemi tehnilist kontot.

2.   TIPS kõrvalsüsteemi tehnilisel kontol ei tohi olla negatiivset jääki.

3.   Kõrvalsüsteem peab kasutama TIPS kõrvalsüsteemi tehnilist kontot, et koguda oma arveldavate liikmete poolt eraldatud vajalikku likviidsust oma positsioonide rahastamiseks.

4.   Kõrvalsüsteem võib soovi korral saada teateid oma TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto krediteerimise ja debiteerimise kohta. Kui kõrvalsüsteem valib selle teenuse, esitatakse teade kohe pärast TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto debiteerimist või krediteerimist.

5.   Kõrvalsüsteem võib saata välkmaksejuhiseid ja tagasikutsumise nõustumusi mis tahes TIPS eriotstarbelise rahakonto omanikule või TIPS kõrvalsüsteemile. Kõrvalsüsteem peab vastu võtma ja töötlema mis tahes TIPS eriotstarbelise rahakonto omanikult või TIPS kõrvalsüsteemilt pärinevaid välkmaksejuhiseid, tagasikutsumise nõudeid ja tagasikutsumise nõustumusi.

Artikkel 2

Sõnumite saatmine ja vastuvõtmine

1.   TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanik võib saata sõnumeid:

a)

vahetult;

b)

ühe või mitme korraldusi andva osapoole kaudu.

2.   TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanik peab võtma vastu sõnumeid:

a)

vahetult; või

b)

ühe korraldusi andva osapoole kaudu.

3.   TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omaniku suhtes, kes saadab või võtab vastu sõnumeid korraldusi andva osapoole kaudu, kohaldatakse I osa artiklit 7 nii, nagu see TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanik saadaks või võtaks sõnumeid vastu vahetult.

Artikkel 3

Kohe täidetavad likviidsuse ülekandmise korraldused

TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanik võib esitada kohe täidetavaid likviidsuse ülekandmise korraldusi.

Artikkel 4

Raha ülekandmise korralduste töötlemine TIPS kõrvalsüsteemi tehnilistel kontodel

1.   Raha ülekandmise korralduste töötlemise aeg määratakse nende laekumise järjekorras.

2.   Kõiki TARGET-[keskpangale/riigile] esitatud raha ülekandmise korraldusi töödeldakse vastavalt lihtjärjekorra (FIFO) põhimõttele ilma prioriteetide seadmise või ümberjärjestamiseta.

3.   Pärast välkmaksejuhise aktsepteerimist vastavalt I osa artikli 17 lõikele 1 kontrollib [keskpank], kas maksja TIPS kõrvalsüsteemi tehnilisel kontol on arvelduseks piisavalt vahendeid, ning kohaldatakse järgmist:

a)

kui vahendeid ei ole piisavalt, lükatakse välkmaksejuhis tagasi;

b)

kui vahendeid on piisavalt, siis asjaomane summa reserveeritakse, oodates makse saaja vastust. Makse saaja nõustumuse korral välkmaksejuhis arveldatakse ja reserveerimine samaaegselt tühistatakse. Kui makse saaja lükkab makse tagasi või SCT Inst skeemi tähenduses õigeaegset vastust ei saada, siis välkmaksejuhis ning samaaegselt ka reserveerimine tühistatakse.

4.   Lõike 3 punkti b kohaselt reserveeritud vahendid ei ole kasutatavad järgnevate raha ülekandmise korralduste arveldamiseks.

5.   Ilma et see piiraks lõike 3 punkti b kohaldamist, lükkab [keskpank] välkmaksejuhise tagasi, kui selle summa ületab kohaldatavat TIPS finantslimiiti (CMB).

6.   Pärast likviidsuse ülekandmise korralduse aktsepteerimist TIPS kõrvalsüsteemi tehniliselt kontolt TIPS eriotstarbelisele rahakontole vastavalt I osa artikli 17 lõikele 1, kontrollib [keskpank], kas maksja TIPS kõrvalsüsteemi tehnilisel kontol on piisavalt vahendeid. Kui vahendeid ei ole piisavalt, lükatakse likviidsuse ülekandmise korraldus tagasi. Kui vahendeid on piisavalt, arveldatakse likviidsuse ülekandmise korraldus kohe.

7.   Kui tagasikutsumise nõustumus on vastavalt I osa artiklile 17 aktsepteeritud, kontrollib [keskpank], kas TIPS kõrvalsüsteemi tehnilisel kontol on debiteerimiseks piisavalt vahendeid. Kui vahendeid ei ole piisavalt, lükatakse tagasikutsumise nõustumus tagasi. Kui vahendeid on piisavalt, arveldatakse tagasikutsumise nõustumus kohe.

8.   Ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, lükkab [keskpank] tagasikutsumise nõustumuse tagasi, kui selle summa ületab kohaldatavat finantslimiiti (CMB).

Artikkel 5

Tagasikutsumise nõue

1.   TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanik võib sisestada tagasikutsumise nõude.

2.   Tagasikutsumise nõue edastatakse arveldatud välkmaksejuhise saajale, kes võib vastata jaatavalt tagasikutsumise nõustumusega või eitavalt tagasikutsumisest keeldumisega.

Artikkel 6

TIPS kõrvalsüsteemi arvelduskord

TIPS kõrvalsüsteemi arvelduskord peab töötama V liites sätestatud aegadel.

Artikkel 7

TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto juurdepääsetavad osapooled

1.   TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanik võib määrata ühe või mitu juurdepääsetavat osapoolt. Juurdepääsetavad osapooled peavad olema kohustunud järgima SCT Inst skeemi, olles sõlminud SEPA välkkreeditkorralduste järgimise kokkuleppe.

2.   TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanik esitab [keskpangale] tõendid iga määratud juurdepääsetava osapoole kohustuse kohta järgida SCT Inst skeemi.

3.   TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanik teavitab [keskpanka] sellest, kui määratud juurdepääsetav osapool ei järgi enam SCT Inst skeemi ning võtab põhjendamatu viivituseta meetmeid, millega tõkestatakse selle juurdepääsetava osapoole juurdepääs TIPS kõrvalsüsteemi tehnilisele kontole.

4.   TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanik võib võimaldada oma määratud juurdepääsetavatele osapooltele juurdepääsu ühe või mitme korraldusi andva osapoole kaudu.

5.   Kõrvalsüsteemi suhtes, kes on määranud juurdepääsetavaid osapooli, kohaldatakse I osa artiklit 7.

6.   TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanik, kes on määranud juurdepääsetava osapoole, peab tagama, et see juurdepääsetav osapool on sõnumite vastuvõtmiseks igal ajal kättesaadav.

Artikkel 8

TIPS kõrvalsüsteemi tehnilistel kontodel töödeldavad tehingud

1.   TARGET-[keskpangas/riigis] asuva TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto kaudu töödeldakse järgmisi tehinguid:

a)

välkmaksejuhised;

b)

tagasikutsumise nõustumused;

c)

likviidsuse ülekandmise korraldused TIPS eriotstarbelisele rahakontole.

Artikkel 9

TIPS kataloog

1.   TIPS kataloog on BICide loetelu, mida kasutatakse teabe suunamiseks, ja see hõlmab järgmisi BICe:

a)

TIPS eriotstarbelise rahakonto omanikud;

b)

juurdepääsetavad osapooled.

2.   TIPS kataloogi ajakohastatakse igapäevaselt.

3.   TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanikud võivad levitada TIPS kataloogi ainult oma määratud juurdepääsetavatele osapooltele ja oma korraldusi andvatele osapooltele. Juurdepääsetavad osapooled võivad levitada TIPS kataloogi ainult oma filiaalidele.

4.   Konkreetne BIC võib esineda TIPS kataloogis ainult üks kord.

5.   TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanikud teadvustavad, et [keskpank] ja teised keskpangad võivad avaldada TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanike poolt määratud juurdepääsetavate osapoolte BICid ning TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanikud peavad tagama, et juurdepääsetavad osapooled on sellise avaldamisega nõustunud.

Artikkel 10

MPL teabehoidla

1.   MPL (Mobile Proxy Lookup) keskteabehoidla sisaldab MPL teenuse osutamiseks vajalikku puhverserveri IBANi kaardistustabelit.

2.   Iga puhverserver võib olla seotud ainult ühe IBANiga. IBAN võib olla seotud ühe või mitme puhverserveriga.

3.   MPL teabehoidlas hoitavate andmete suhtes kohaldatakse I osa artiklit 28.

Artikkel 11

Raha ülekandmise korralduste töötlemine peatamise või erakorralise lõpetamine korral

1.   TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omaniku osalemise lõpetamisel TARGET-[keskpangas/riigis] ei võta [keskpank] sellelt TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanikult vastu uusi raha ülekandmise korraldusi.

2.   Kui TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanike osalemine TARGET-[keskpangas/riigis] peatatakse muul alusel kui I osa artikli 25 lõike 1 punktis a nimetatu, siis [keskpank]:

a)

lükkab tagasi kõik tema sissetulevad raha ülekandmise korraldused;

b)

lükkab tagasi kõik tema väljaminevad raha ülekandmise korraldused; või

c)

lükkab tagasi nii tema sissetulevad kui ka väljaminevad raha ülekandmise korraldused.

3.   Kui TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omaniku osalemine TARGET-[keskpangas/riigis] peatatakse I osa artikli 25 lõike 1 punktis a nimetatud alusel, lükkab peatatud TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto [keskpank] tagasi kõik tema sissetulevad ja väljaminevad raha ülekandmise korraldused.

4.   [Keskpank] töötleb selle TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omaniku välkmaksejuhised, kelle osalemine TARGET-[keskpangas/riigis] on peatatud või lõpetatud I osa artikli 25 lõigete 1 või 2 alusel ning kellega seoses on [keskpank] vastavalt artikli 4 lõike 3 punktile b reserveerinud TIPS kõrvalsüsteemi tehnilisel kontol vahendid enne peatamist või lõpetamist.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(2)  Euroopa Keskpanga 9. aprilli 2019. aasta suunis (EL) 2019/671 riigi varade ja kohustustega seotud riigi tehingute juhtimise kohta riikide keskpankade poolt (uuesti sõnastatud) (EKP/2019/7) (ELT L 113, 29.4.2019, lk 11).

(3)  Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1).

(4)  Euroopa Keskpanga 15. oktoobri 2019. aasta otsus (EL) 2019/1743 ülemääraste reservide ja teatavate hoiuste tasustamise kohta (EKP/2019/31) (ELT L 267, 21.10.2019, lk 12).

I LIIDE

RAHA ÜLEKANDMISE KORRALDUSTE TÖÖTLEMISE TEHNILINE KIRJELDUS

Lisaks ühtsetele tingimustele kehtivad raha ülekandmise korralduste töötlemise suhtes järgmised reeglid:

1.   Testimisnõuded TARGET-[keskpangas/riigis] osalemiseks

Enne kui osaleja võib osaleda TARGET-[keskpangas/riigis], peab ta läbima testide seeria, et tõendada oma tehnilist ja töökorralduslikku valmisolekut.

2.   Kontonumbrid

Iga osaleja konto identifitseeritakse kuni 34 märgist koosneva kordumatu kontonumbriga, mis koosneb viiest osast vastavalt järgmisele:

Nimi

Märkide arv

Sisu

Konto liik

1

M = peamine rahakonto (MCA)

R = RTGSi eriotstarbeline rahakonto

C = T2Si eriotstarbeline rahakonto

I = TIPS eriotstarbeline rahakonto

T = RTGSi kõrvalsüsteemi tehniline konto

U = allkonto

T = TIPS kõrvalsüsteemi tehniline konto

G = kõrvalsüsteemi tagatisfondi konto

D = üleööhoiuste konto

X = eriolukordade konto

Keskpanga riigikood

2

ISO riigikood: 3166 -1

Vääringu kood

3

EUR

BIC

11

Kontoomaniku BIC

Konto nimi

Max. 17

Vaba tekst (1)

3.   TARGETi sõnumiedastuseeskirjad

a)

Iga osaleja peab järgima sõnumi struktuuri ja väljade nõudeid, mis on määratletud kasutajate süsteemide funktsionaalsuse üksikasjalike tingimuste (User Detailed Functional Specifications, UDFS) 3. osas.

b)

Kõigile peamistel rahakontodel ja RTGSi eriotstarbelistel rahakontodel (sealhulgas allkontodel), RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilistel kontodel, kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontodel ja T2Si eriotstarbelistel rahakontodel töödeldavatele sõnumitele lisatakse ärirakenduste päised järgmiselt:

Sõnumiliik

Kirjeldus

head.001

Ärirakenduste päis

head.002

Ärifaili päis

4.   TARGETis töödeldavad sõnumiliigid

a)

Peamistel rahakontodel töödeldakse järgmisi sõnumiliike:

Sõnumiliik

Sõnumi nimetus

Haldus (admi)

 

admi.004

SystemEventNotification

admi.005

ReportQueryRequest

admi.007

ReceiptAcknowledgement

Sularahahaldus (camt)

 

camt.003

GetAccount

camt.004

ReturnAccount

camt.005

GetTransaction

camt.006

ReturnTransaction

camt.018

GetBusinessDayInformation

camt.019

ReturnBusinessDayInformation

camt.025

Receipt

camt.046

GetReservation

camt.047

ReturnReservation

camt.048

ModifyReservation

camt.049

DeleteReservation

camt.050

LiquidityCreditTransfer

camt.053

BankToCustomerStatement

camt.054

BankToCustomerDebitCreditNotification

Maksete kliiring ja arveldus (pacs)

 

pacs.009

FinancialInstitutionCreditTransfer

pacs.010

FinancialInstitutionDirectDebit

b)

RTGSi eriotstarbelistel rahakontodel ning asjakohastel juhtudel RTGSi tehnilistel kontodel ja kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontodel töödeldakse järgmisi sõnumiliike:

Haldus (admi)

 

admi.004

SystemEventNotification

admi.005

ReportQueryRequest

admi.007

ReceiptAcknowledgement

Sularahahaldus (camt)

 

camt.003

GetAccount

camt.004

ReturnAccount

camt.005

GetTransaction

camt.006

ReturnTransaction

camt.007

ModifyTransaction

camt.009

GetLimit

camt.010

ReturnLimit

camt.011

ModifyLimit

camt.012

DeleteLimit

camt.018

GetBusinessDayInformation

camt.019

ReturnBusinessDayInformation

camt.021

ReturnGeneralBusinessInformation

camt.025

Receipt

camt.029

ResolutionOfInvestigation

camt.046

GetReservation

camt.047

ReturnReservation

camt.048

ModifyReservation

camt.049

DeleteReservation

camt.050

LiquidityCreditTransfer

camt.053

BankToCustomerStatement

camt.054

BankToCustomerDebitCreditNotification

camt.056

FIToFIPaymentCancellationRequest

 

 

Maksete kliiring ja arveldus (pacs)

 

pacs.002

PaymentStatusReport

pacs.004

PaymentReturn

pacs.008

ClientCreditTransfer

pacs.009

FinancialInstitutionCreditTransfer

pacs.010

FinancialInstitutionDirectDebit

Maksete algatamine (pain)

 

pain.998

ASInitiationStatus

pain.998

ASTransferNotice

pain.998

ASTransferInitiation

c)

T2Si eriotstarbelistel rahakontodel töödeldakse järgmisi sõnumiliike:

Sõnumiliik

Kirjeldus

Haldus (admi)

 

admi.005

ReportQueryRequest

admi.006

ResendRequestSystemEventNotification

admi.007

ReceiptAcknowledgement

Sularahahaldus (camt)

 

(camt.003)

GetAccount

(camt.004)

ReturnAccount

(camt.005)

GetTransaction

(camt.006)

ReturnTransaction

(camt.009)

GetLimit

(camt.010)

ReturnLimit

(camt.011)

ModifyLimit

(camt.012)

DeleteLimit

(camt.018)

GetBusinessDayInformation

(camt.019)

ReturnBusinessDayInformation

(camt.024)

ModifyStandingOrder

(camt.025)

Receipt

(camt.050)

LiquidityCreditTransfer

(camt.051)

LiquidityDebitTransfer

(camt.052)

BankToCustomerAccountReport

(camt.053)

BankToCustomerStatement

(camt.054)

BankToCustomerDebitCreditNotification

(camt.064)

LimitUtilisationJournalQuery

(camt.065)

LimitUtilisationJournalReport

(camt.066)

IntraBalanceMovementInstruction

(camt.067)

IntraBalanceMovementStatusAdvice

(camt.068)

IntraBalanceMovementConfirmation

(camt.069)

GetStandingOrder

(camt.070)

ReturnStandingOrder

(camt.071)

DeleteStandingOrder

(camt.072)

IntraBalanceMovementModificationRequest

(camt.073)

IntraBalanceMovementModificationRequestStatusAdvice

(camt.074)

IntraBalanceMovementCancellationRequest

(camt.075)

IntraBalanceMovementCancellationRequestStatusAdvice

(camt.078)

IntraBalanceMovementQuery

(camt.079)

IntraBalanceMovementQueryResponse

(camt.080)

IntraBalanceModificationQuery

(camt.081)

IntraBalanceModificationRedificationReport

(camt.082)

IntraBalanceCancellationQuery

(camt.083)

IntraBalanceCancellationReport

(camt.084)

IntraBalanceMovementPostingReport

(camt.085)

IntraBalanceMovementPendingReport

d)

TIPS eriotstarbelistel rahakontodel ja TIPS kõrvalsüsteemi tehnilistel kontodel töödeldakse järgmisi sõnumiliike:

Sõnumiliik

Kirjeldus

Haldus (admi)

 

Pacs.002

FIToFIPayment Status Report

Pacs.004

PaymentReturn

Pacs.008

FIToFICustomerCreditTransfer

Pacs.028

FIToFIPaymentStatusRequest

Sularahahaldus (camt)

 

camt.003

GetAccount

camt.004

ReturnAccount

camt.011

ModifyLimit

camt.019

ReturnBusinessDayInformation

camt.025

Receipt

camt.029

ResolutionOfInvestigation

camt.050

LiquidityCreditTransfer

camt.052

BankToCustomerAccountReport

camt.053

BankToCustomerStatement

camt.054

BankToCustomerDebitCreditNotification

camt.056

FIToFIPaymentCancellationRequest

acmt.010

AccountRequestAcknowledgement

acmt.011

AccountRequestRejection

acmt.015

AccountExcludedMandateMaintenanceRequest

Viitandmed (reda)

 

reda.016

PartyStatusAdviceV01

reda.022

PartyModificationRequestV01

5.   Unikaalsuse kontroll

Kõik raha ülekandmise korraldused peavad läbima unikaalsuse kontrolli, mille eesmärgiks on lükata tagasi raha ülekandmise korraldused, mis on ekslikult sisestatud rohkem kui üks kord (topelt raha ülekandmise korraldused). Üksikasjad on esitatud asjaomase UDFSi I osa 3. jaos.

6.   Valideerimiseeskirjad ja veakoodid

Sõnumite valideerimine toimub vastavalt laiendatud kõrge väärtusega maksete (High Value Payments Plus, HVPS+) suunistele sõnumite valideerimise kohta, mis on määratletud ISO 20022 standardis, ja vastavalt TARGETis ette nähtud valideerimistele. Üksikasjalikud valideerimiseeskirjad ja veakoodid on kirjeldatud UDFSi vastavates osades järgmiselt:

a)

peamiste rahakontode puhul CLMi UDFSi 14. peatükis;

b)

RTGSi eriotstarbeliste rahakontode puhul RTGSi UDFSi 13. peatükis;

c)

T2Si eriotstarbeliste rahakontode puhul T2Si UDFSi jaotises 4.1. peatükis.

Kui välkmaksejuhis või tagasivõtmise nõustumus lükatakse mingil põhjusel tagasi, saab TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik makse olekusõnumi (pacs.002), nagu on kirjeldatud TIPS UDFSi 4.2. peatükis. Kui likviidsuse ülekandmise korraldus lükatakse mis tahes põhjusel tagasi, saab TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik makse tagasilükkamise sõnumi (camt.025), nagu on kirjeldatud TIPS UDFSi 1.6 peatükis.

7.   Eelnevalt kindlaksmääratud arveldusajad ja sündmused

RTGSi eriotstarbelised rahakontod

a)

Debiteerimise algtähtaja määranguga maksejuhistes tuleb kasutada sõnumielementi „/FromTime/“.

b)

Debiteerimise lõpptähtaja määranguga maksejuhiste puhul on kaks võimalust.

i)

Sõnumielement „RejectTime“: kui maksejuhist ei ole võimalik määratud debiteerimisajaks arveldada, tuleb maksejuhis tagasi lükata.

ii)

Sõnumielementi „TillTime“: kui maksejuhist ei ole võimalik määratud debiteerimisajaks arveldada, ei lükata maksejuhist tagasi, vaid hoitakse vastavas järjekorras.

Mõlemal juhul, kui debiteerimise lõpptähtaja määranguga maksejuhist ei ole arveldatud 15 minutit enne selles määratud aega, saadetakse selle kohta GUI kaudu automaatselt teade.

T2Si eriotstarbelised rahakontod

a)

Kohe täidetavate likviidsuse ülekandmise korraldused ei vaja eraldi XML-tähist;

b)

Kindlaksmääratud ajal täidetavate likviidsuse ülekandmise korralduste ja likviidsuse ülekandmise püsikorralduste arvelduse võib käivitada arvelduspäeval kindlaksmääratud ajal või kindlaksmääratud sündmuse saabumisel:

i)

arveldamiseks kindlaksmääratud ajal kasutatakse XML-tähist „Time(/ExctnTp/Tm/)“,

ii)

arveldamiseks kindlaksmääratud sündmuse saabumisel kasutatakse XML-tähist „(EventType/ExctnTp/Evt/)“.

c)

Likviidsuse ülekandmise püsikorralduste kehtivusperiood määratakse järgmiste XML-tähistega: „FromDate/VldtyPrd/FrDt/’ ja ‘ToDate/VldtyPrd/ToDt/“.

8.   Raha ülekandmise korralduste tasaarveldamine RTGSi eriotstarbelistel rahakontodel

Raha ülekandmise korralduste kiireks ja sujuvaks arveldamiseks viiakse läbi tasaarvelduskontroll ning vajaduse korral laiendatud tasaarvelduskontroll (need mõisted on määratletud alapunktides a ja b).

a)

Tasaarvelduskontrolli käigus määratakse kindlaks, kas väga kiireloomuliste või, kui see ei kohaldu, kiireloomuliste raha ülekandmise korralduste järjekorra alguses olevaid makse saaja raha ülekandmise korraldusi võib tasaarveldada maksja raha ülekandmise korraldusega (edaspidi „tasaarveldatavad raha ülekandmise korraldused“). Kui tasaarveldatav raha ülekandmise korraldus ei anna piisavalt vahendeid vastava maksja raha ülekandmise korralduse jaoks, tuleb kontrollida, kas maksja RTGSi eriotstarbelisel rahakontol kontol on piisavalt vaba likviidsust.

b)

Kui tasaarvelduskontroll ebaõnnestub, võib [keskpank] kohaldada laiendatud tasaarvelduskontrolli. Laiendatud tasaarvelduskontrolli käigus määratakse kindlaks, kas makse saaja mis tahes järjekordades on tasaarveldatavaid raha ülekandmise korraldusi, olenemata nende järjekorda panemise ajast. Kui makse saaja järjekorras on prioriteetsemaid teistele osalejatele suunatud raha ülekandmise korraldusi, võib FIFO põhimõttest kõrvale kalduda ainult juhul, kui sellise tasaarveldatava raha ülekandmise korralduse arveldamise tulemusel makse saaja likviidsus suureneb.

9.   RTGSi eriotstarbeliste rahakontode ja allkontode optimeerimise algoritmid

Maksevoogude sujuva arveldamise hõlbustamiseks kasutatakse nelja algoritmi. Lisateavet leiab RTGS UDFSi 2. osast.

a)

Algoritmi „partial optimisation“ abil [keskpank]:

i)

arvutab ja kontrollib iga asjaomase RTGSi eriotstarbelise rahakonto likviidsuspositsiooni, limiite ja reserveeringuid; ning

ii)

kui ühe või enama asjaomase RTGSi eriotstarbelise rahakonto kogulikviidsuspositsioon on negatiivne, eraldab ükshaaval maksejuhised kuni kõikide vastavate RTGSi eriotstarbelise rahakontode kogulikviidsuspositsioon on positiivne.

Seejärel arveldavad [keskpank] ja teised asjaomased keskpangad piisavate vahendite olemasolu korral kõik asjaomased järelejäänud raha ülekandmise korraldused (välja punktis ii kirjeldatud eraldatud maksejuhised) üheaegselt vastavate osalejate RTGSi eriotstarbelistel rahakontodel.

[Keskpank] alustab maksejuhiste eraldamist osaleja suurima negatiivse kogulikviidsuspositsiooniga RTGSi eriotstarbelisest rahakontost ning väiksema prioriteediga maksejuhiste järjekorra lõpust. Valikuprotsess toimib ainult lühikese aja jooksul, mille kestuse määrab [keskpank] oma äranägemisel.

b)

Algoritmi „multiple optimisation“ abil [keskpank]:

i)

võrdleb osalejate RTGSi eriotstarbelise rahakontode paare, et määrata kindlaks, kas järjekorras olevaid maksejuhiseid on võimalik arveldada nende kahe osaleja RTGSi eriotstarbeliste rahakontode vaba likviidsuse ning nende poolt kehtestatud limiitide raames (alustades RTGSi eriotstarbelise rahakontode paarist, mille teineteisele adresseeritud maksejuhiste vahel on väikseim erinevus), ning asjaomased keskpangad kirjendavad need maksed üheaegselt nende kahe osaleja RTGSi eriotstarbelistel rahakontodel; ning

ii)

kui alapunktis i kirjeldatud RTGSi eriotstarbeliste rahakontode paari likviidsus ei ole piisav kahepoolse positsiooni rahastamiseks, eraldab üksikud maksejuhised kuni likviidsus on piisav. Sellisel juhul arveldavad asjaomased keskpangad järelejäänud maksed v.a eraldatud maksed, üheaegselt nende kahe osaleja RTGSi eriotstarbelistel rahakontodel.

Pärast alapunktides i ja ii määratletud kontrollide teostamist kontrollib [keskpank] mitmepoolseid arvelduspositsioone (osaleja RTGSi eriotstarbelise rahakonto ja teiste osalejate RTGSi eriotstarbeliste rahakontode vahel seoses millega on seatud mitmepoolne limiit). Sellel eesmärgil kohaldatakse mutatis mutandis alapunktides i kuni ii kirjeldatud korda.

c)

Seoses arvelduskorda B toetava algoritmiga „partial optimisation with AS“ järgib [keskpank] sama menetlust nagu algoritmi „partial optimisation“ puhul, kuid ei eralda kõrvalsüsteemi ülekandekorraldusi (kõrvalsüsteemi puhul, kes arveldab samaaegselt mitmepoolselt, st RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorra B puhul).

d)

Algoritmi „optimisation on sub-accounts“ kasutatakse selleks, et optimeerida kõrvalsüsteemi väga kiireloomuliste ülekandekorralduste arveldamist osalejate allkontodel. Selle algoritmi kasutamisel arvutab [keskpank] iga osaleja allkonto kogulikviidsuspositsiooni, tehes kindlaks, kas kõikide järjekorras ootel olevate väljaminevate ja sissetulevate kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste summa kokku on negatiivne või positiivne. Kui eelnimetatud arvutuste ja kontrollide tulemus on kõikide asjaomaste allkontode osas positiivne, siis arveldavad [keskpank] ja teised asjaomased keskpangad kõik maksed asjaomaste osalejate allkontodel üheaegselt. Kui nende arvutuste ja kontrollide tulemus on negatiivne, siis arveldust ei toimu. Lisaks ei võta see algoritm arvesse limiite ega reserveeringuid. Igale arveldavale pangale arvutatakse kogupositsioon ning kui kõikide arveldavate pankade positsioonid on kaetud, arveldatakse kõik tehingud. Katmata tehingud pannakse tagasi järjekorda.

e)

Pärast algoritmide „multiple optimisation“, „partial optimisation“ või „partial optimisation with AS“ käivitamist sisestatud raha ülekandmise korraldused võib siiski arveldada kohe, kui osalejate asjaomaste RTGSi eriotstarbeliste rahakontode positsioonid ja limiidid on kooskõlas nii nende korralduste arveldamisega kui ka jooksvas optimeerimismenetluses olevate raha ülekandmise korralduste arveldamisega.

f)

Algoritme „partial optimisation“ ja „multiple optimisation“ käitatakse järjestikku selles järjekorras. Neid ei käivitata, kui RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord B on töös.

g)

Algoritme tuleb käitada paindlikult, määrates ette kindlaks viivituse eri algoritmide kasutamise vahel, et tagada kahe algoritmi käitamise vähim intervall. Ajalist järgnevust juhitakse automaatselt. Manuaalne sekkumine peab olema võimalik.

h)

Kui maksejuhise töötlemine algoritmiga on alanud, ei või selle asukohta järjekorras muuta (ümber järjestada) ega seda tühistada. Maksejuhiste muutmise või tühistamise nõuded tuleb jätta järjekorda kuni algoritmi käitamine on lõpetanud. Kui vastav maksejuhis on algoritmi käitamise ajal arveldatud, lükatakse maksejuhise muutmise või tühistamise nõuded tagasi. Kui seda maksejuhist ei ole arveldatud, võetakse osaleja nõuded viivitamata arvesse.

10.   Ühenduvus

Osalejad loovat TARGETiga ühenduse, kasutades ühte järgmistest režiimidest.

a)

Kasutajalt-rakendusele režiim (user-to-application mode, U2A): U2A režiimis loovad osalejad ühenduse GUI kaudu, mis võimaldab kasutajatel kasutada ärifunktsioone kooskõlas oma vastavate juurdepääsuõigustega. See võimaldab kasutajatel sisestada ja säilitada äriandmeid ning saada äriteavet. Asjakohases kasutusjuhendis on esitatud ammendav teave iga ärifunktsiooni kohta, mida vastav GUI pakub.

b)

Rakenduselt-rakendusele režiim (application-to-application mode, A2A): A2A režiimis suhtlevad tarkvararakendused TARGETiga, vahetades üksikuid sõnumeid ja faile kooskõlas oma vastavate juurdepääsuõiguste, tellitud sõnumite ja marsruutimisseadetega. A2A režiim tugineb XML-sõnumitele, kasutades kohalduval juhul ISO 20022 standardit nii sissetuleva kui ka väljamineva side puhul.

Ühendusrežiime kirjeldatakse üksikasjalikumalt ESMIG UDFSis.

11.   UDFS ja kasutusjuhend

Täiendavad üksikasjad ja näited eeltoodud reeglite kohta sisalduvad iga teenuse vastavas UDFSis ja kasutusjuhendis, mida aeg-ajalt ajakohastatakse ning mis avaldatakse [sisesta vajadusel [keskpanga] veebilehel] ja EKP veebilehel inglise keeles.

(1)  1 Allkontode puhul peab see osa algama keskpanga poolt määratletud kolmekohalise kõrvalsüsteemi koodiga.

II LIIDE

TARGETI HÜVITUSSKEEM

1.   Üldpõhimõtted

a)

TARGETi talitlushäire korral võivad osalejad esitada hüvitisenõudeid käesolevas liites sätestatud TARGETi hüvitusskeemi kohaselt.

b)

Kui EKP nõukogu ei ole teisiti otsustanud, ei kohaldata TARGETi hüvitusskeemi, kui TARGETi talitlushäire tuleneb välistest asjaoludest, mille esinemine mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei olene asjaomasest keskpangast, või tuleneb kolmandate isikute tegevusest või tegevusetusest.

c)

TARGETi hüvitusskeem on ainus hüvitamismenetlus, mida pakutakse TARGETi talitlushäire korral. Osalejad võivad siiski kasutada ka muid seaduslikke võimalusi kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Kui osaleja nõustub TARGETi hüvitussüsteemi kohaselt esitatud hüvitisepakkumusega, loetakse see osaleja suhtes tagasivõtmatuks kokkuleppeks, millega ta ühtlasi loobub kõikidest (sealhulgas kaudse kahju hüvitamise) nõuetest, mis tal võivad olla mis tahes keskpanga vastu, seoses raha ülekandmise korraldustega, millega seoses ta võttis vastu hüvitise, ning kinnitab, et tema poolt vastava hüvitise summa saamine lahendab need nõuded täielikult ja lõplikult. Osaleja vabastab asjaomase keskpanga TARGETi hüvitussüsteemi alusel saadud summa ulatuses mis tahes hilisematest nõuetest, mida võivad esitada teised osalejad või kolmandad isikud seoses asjaomase raha ülekandmise korralduse või rahaülekandega.

d)

Hüvitisepakkumuse tegemine ei tähenda, et [keskpank] või mõni muu keskpank võtab endale vastutuse TARGETi talitlushäire eest.

2.   Hüvitisepakkumuse tingimused

a)

Maksja võib esitada halduskulu ja intressi hüvitamise nõude, kui TARGETi talitlushäire tõttu ei raha ülekandmise korraldust arveldatud selle vastuvõtmise tööpäeval.

b)

Makse saaja võib esitada halduskulu hüvitamise nõude, kui ta ei saanud TARGETi talitlushäire tõttu rahaülekannet, mille ta pidi saama konkreetsel tööpäeval. Makse saaja võib järgmistel juhtudel esitada ka intressi hüvitamise nõude:

i)

laenamise püsivõimalusega osalejad: kui makse saaja pidi TARGETi talitlushäire tõttu kasutama laenamise püsivõimalust; ja/või

ii)

kõik osalejad: refinantseerimiseks oli tehniliselt võimatu kasutada rahaturgu või selline refinantseerimine oli võimatu muudel objektiivselt mõistlikel põhjustel.

3.   Hüvitise arvutamine

a)

Hüvitisepakkumus maksjale:

i)

halduskuluhüvitis esimese töötlemata jäänud raha ülekandmise korralduse eest on 50 eurot, järgmise nelja raha ülekandmise korralduse eest 25 eurot ning kõikide järgmiste raha ülekandmise korralduste eest 12,50 eurot. Iga makse saaja osas arvutatakse halduskuluhüvitis eraldi;

ii)

intressihüvitise määramiseks kasutatakse päevapõhist intressimäära. Selliseks baasmääraks on madalam määr järgmistest: euro lühiajaline intressimäär (€STR) või laenamise püsivõimaluse intressimäär. Baasmäära kohaldatakse TARGETi talitlushäire tõttu töötlemata jäänud raha ülekandmise korralduse summale sellise perioodi iga päeva suhtes, mis algab raha ülekandmise korralduse sisestamise päevast või punkti 2 alapunkti b alapunktis ii osutatud raha ülekandmise korralduste puhul kavandatud sisestamise kuupäevast ning lõpeb kuupäeval, mil raha ülekandmise korraldus oli või oleks võinud olla lõplikult arveldatud. Hüvitise arvutamisel arvatakse hüvitisesummast maha igasugune intress või tasu, mis saadakse arveldamata raha ülekandmise korralduste vahendite hoiustamisest eurosüsteemis;

iii)

intressihüvitist ei maksta, kui arveldamata raha ülekandmise korralduste vahendid paigutati turule või neid kasutati kohustusliku reservi nõude täitmiseks, vastava paigutamise või kasutamise ulatuses.

b)

Hüvitisepakkumus makse saajale:

i)

halduskuluhüvitis esimese töötlemata jäänud raha ülekandmise korralduse eest on 50 eurot, järgmise nelja raha ülekandmise korralduse eest 25 eurot ning kõikide järgmiste raha ülekandmise korralduste eest 12,50 eurot. Iga maksja osas arvutatakse halduskuluhüvitis eraldi;

ii)

intressihüvitise määramiseks kasutatakse alapunkti a alapunktis ii sätestatud meetodit välja arvatud asjaolu, et intressihüvitise määraks on laenamise püsivõimaluse intressimäära ja baasmäära vahe, ning seda arvutatakse summalt, mille ulatuses kasutati TARGETi talitlushäire tõttu laenamise püsivõimalust.

4.   Menetluskord

a)

Hüvitisenõue esitatakse [keskpanga] veebisaidil olevas nõudevormis inglise keeles (vt [viide keskpanga veebisaidile]). Maksjad esitavad eraldi nõudevormi iga makse saaja kohta ning makse saajad esitavad eraldi nõudevormi iga maksja kohta. Lisada tuleb piisav lisateave ja dokumendid, mis tõendavad nõudevormil esitatud teavet. Ühe makse või maksejuhise kohta võib esitada ainult ühe nõude.

b)

Osalejad esitavad oma nõudevormid [keskpangale] nelja nädala jooksul TARGETi talitlushäirest. Kui [keskpank] nõuab lisateavet või -tõendeid, esitatakse need kahe nädala jooksul alates vastava nõude esitamisest.

c)

[Keskpank] vaatab nõuded läbi ja edastab need EKP-le. Kui EKP nõukogu ei ole otsustanud teisiti ja teatanud sellest osalejatele, hinnatakse kõiki vastuvõetud nõudeid hiljemalt 14 nädala möödudes TARGETi talitlushäirest.

d)

[Keskpank] teatab alapunktis c osutatud hindamise tulemuse asjaomastele osalejatele. Kui hindamisest tuleneb hüvitisepakkumus, peavad asjaomased osalejad nelja nädala jooksul alates sellise pakkumuse edastamisest selle tagasi lükkama või vastu võtma iga raha ülekandmise korraldusega seotud iga nõude osas, kirjutades alla vormikohasele nõustumuskirjale, mille vorm on avaldatud [keskpanga] kodulehel (vt [lisada viide keskpanga kodulehele]). Kui [keskpank] ei ole nelja nädala jooksul sellist nõustumuskirja saanud, loetakse hüvitisepakkumus asjaomaste osalejate poolt tagasi lükatuks.

e)

[Keskpank] teeb hüvitisemaksed, kui on saanud kirja osaleja nõustumuse kohta hüvitisega. Hüvitisemaksele ei lisandu intressi.

III LIIDE

ÕIGUSVÕIME HINNANGU JA ÕIGUSKESKKONNA HINNANGU NÕUDED

TARGETis osalejate õigusvõime hinnangu nõuded

[lisada keskpank]

[aadress]

Osalemine [süsteemi nimi]s

[koht]

[kuupäev]

Lugupeetud härra või proua,

Meile, [lisada osaleja või osaleja filiaali nimi] [koosseisulise või lepingulise] õigusnõuniku pädevuses, esitati taotlus anda käesolev hinnang [jurisdiktsioon, kus osaleja on asutatud; edaspidi „jurisdiktsioon“] seotud õigusküsimuste kohta seoses [osaleja nimi] (edaspidi „osaleja“) osalemisega [TARGETi osasüsteemis] (edaspidi „süsteem“).

Käesolev hinnang piirdub [jurisdiktsiooni] õigusaktidega, mis kehtivad käesoleva hinnangu kuupäeval. Me ei ole uurinud käesoleva hinnangu andmiseks ühegi teise jurisdiktsiooni õigusakte ning ei anna ega mööna seoses selliste õigusaktidega ühtki seisukohta. Iga alljärgnev väide ja hinnang on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt võrdselt õige ja kehtiv olenemata sellest, kas osaleja tegutseb raha ülekandmise korraldusi andes ja rahaülekandeid saades oma peakontori või ühe või mitme filiaali kaudu, mis asuvad [jurisdiktsioonis] või sellest väljaspool.

I.   UURITUD DOKUMENDID

Käesoleva hinnangu andmiseks oleme uurinud järgmisi dokumente:

1)

osaleja kehtiva [asutamisdokumendi] tõestatud ärakiri/ärakirjad;

2)

[lisada, kui on asjakohane] [äriregistri] väljavõte ja [lisada, kui on asjakohane] [krediidiasutuste registri või muu samalaadse registri] väljavõte;

3)

[lisada ulatuses, mis on asjakohane] ärakiri osaleja litsentsist või muust dokumendist, mis tõendab tema õigust osutada pangandus-, investeerimis-, rahaülekande või muid finantsteenuseid kooskõlas juurdepääsukriteeriumidega osalemiseks TARGETis [jurisdiktsioonis];

4)

[lisada, kui on asjakohane] ärakiri osaleja nõukogu või muu kõrgemalseisva organi otsusest [kuupäev], [aasta], mis tõendab osaleja nõusolekut järgida allpool määratletud süsteemidokumente; ja

5)

[volikirjad ja muud dokumendid, mis tõendavad allpool määratletud süsteemidokumentidele allakirjutamise õigust osaleja nimel];

ja kõik muud dokumendid, mis puudutavad osaleja põhikirja, volitusi ja lube, mis on vajalikud või kohased käesoleva hinnangu andmiseks (edaspidi „osaleja dokumendid“).

Käesoleva hinnangu andmiseks oleme samuti uurinud:

1)

Süsteemi suhtes kehtiv [lisada TARGETis osalemise ühtsete tingimuste rakendusakt] [kuupäev] (edaspidi „eeskirjad“); ja

2)

[...].

Eeskirjade ja […] kohta kasutatakse allpool nimetust „süsteemidokumendid“ (ja koos osaleja dokumentidega „dokumendid“).

II.   EELDUSED

Käesolev hinnang põhineb dokumentide osas järgmistel eeldustel:

1)

meile esitatud süsteemidokumendid on originaalid või tõesed ärakirjad;

2)

süsteemidokumentide tingimused ning neist tulenevad õigused ja kohustused on kehtivad ja õiguslikult siduvad vastavalt [süsteemi liikmesriigi] õigusele, mida vastavalt süsteemidokumentide sisule tuleb nende suhtes kohaldada, ning [süsteemi liikmesriigi] õiguse valik süsteemidokumentidele kohaldavaks õiguseks on [süsteemi liikmesriigi] õigusega kooskõlas;

3)

osaleja dokumendid on asjakohaste osapoolte poolt nende pädevuse ja volituste piires kehtivalt vormistatud, kinnitatud, vastu võetud või rakendatud ning kohastel juhtudel esitatud ning

4)

osaleja dokumendid on siduvad nende adressaatidele ning ühtegi nende tingimust ei ole rikutud.

III.   HINNANGUD OSALEJA KOHTA

A.

Osaleja on nõuetekohaselt asutatud ja registreeritud või tal on [jurisdiktsiooni] õigusele vastav muu korrektne juriidilise isiku staatus.

B.

Osalejal on kõik vajalikud juriidilise isiku volitused, et täita temale kohustuslikest süsteemidokumentides tulenevaid õigusi ja kohustusi.

C.

Osalejale kohustuslike süsteemidokumentide vastuvõtmine või rakendamine ja neist tulenevate õiguste ja kohustuste täitmine ei riku mingil viisil osalejale või osaleja dokumentidele kohaldatavat [jurisdiktsiooni] õigusakti.

D.

Ühegi osalejale kohustusliku süsteemidokumendi vastuvõtmiseks, kehtivuseks, täitmisele pööramiseks või sellest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamiseks ei ole vaja ühegi [jurisdiktsioonis] pädeva kohtu, valitsus- või õigusasutuse täiendavat volitust, heakskiitu, nõusolekut, taotlust, registreerimist, notariseerimist ega muud kinnitust.

E.

Osaleja on teinud kõik äriõiguslikud toimingud ning võtnud muud meetmed, mis on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt vajalikud, et tagada tema süsteemidokumentidest tulenevate kohustuste seaduslikkus, kehtivus ja siduvus.

Käesolev hinnang kehtib selle andmise kuupäeva seisuga ning on adresseeritud ainult [keskpangale] ja [osalejale]. Ükski teine isik ei või käesolevat hinnangut kasutada ning käesoleva hinnangu sisu ei või avaldada ilma meie eelneva kirjaliku nõusolekuta ühelegi isikule peale adressaatide ning nende õigusnõustajate, välja arvatud Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvad riikide keskpangad ja [jurisdiktsiooni] [riigi keskpank/reguleerivad asutused].

Lugupidamisega,

[allkiri]

EMP-välise TARGETis osaleja õiguskeskkonna hinnangu nõuded

[lisada keskpank]

[aadress]

[süsteemi nimi]

[asukoht]

[kuupäev]

Lugupeetud härra või proua,

Meile, [osaleja või osaleja filiaali nimi] (edaspidi „osaleja“) [koosseisulise või lepingulise] õigusnõustaja pädevuses, esitati taotlus anda [jurisdiktsioon, milles osaleja on asutatud; edaspidi „jurisdiktsioon“] õiguse alusel hinnang [jurisdiktsiooniga] seotud õigusküsimuste kohta seoses osaleja nimi osalemisega TARGETi osasüsteemis (edaspidi „süsteem“). Viited [jurisdiktsiooni] õigusaktidele hõlmavad kõiki [jurisdiktsiooni] asjakohaseid õigusakte. Me anname käesolevaga hinnangu [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt eelkõige väljaspool [liikmesriiki] asutatud osaleja suhtes seoses tema poolt süsteemis osalemisest tulenevate õiguste ja kohustustega, mis on ette nähtud allpool määratletud süsteemidokumentides.

Käesolev hinnang piirdub [jurisdiktsiooni] õigusaktidega, mis kehtivad käesoleva hinnangu kuupäeval. Me ei ole uurinud käesoleva hinnangu andmiseks ühegi teise jurisdiktsiooni õigusakte ega anna ega mööna seoses selliste õigusaktidega ühtki seisukohta. Me eeldame, et teiste jurisdiktsioonide õigusaktidest ei tulene midagi, mis võiks käesolevat hinnangut mõjutada.

1.   UURITUD DOKUMENDID

Käesoleva hinnangu andmiseks oleme uurinud järgmisi dokumente ning muid dokumente, mida oleme pidanud vajalikuks või asjakohaseks:

1)

Süsteemi suhtes kehtiv [lisada TARGETis osalemise ühtsete tingimuste rakendusakt] [kuupäev] (edaspidi „eeskirjad“); ja

2)

kõik muud dokumendid, mis reguleerivad süsteemi ja/või suhteid osaleja ja teiste süsteemis osalejate vahel ning suhteid süsteemis osalejate ja [keskpanga] vahel.

Eeskirjadele ja […]-le osutatakse edaspidi kui „süsteemidokumentidele“.

2.   EELDUSED

Käesoleva hinnangu andmiseks oleme seoses süsteemidokumentidega eeldanud, et:

1)

süsteemidokumendid on asjakohaste osapoolte poolt nende pädevuse ja volituste piires vormistatud, vastu võetud ja kehtivalt kinnitatud või rakendatud ning kohastel juhtudel esitatud;

2)

süsteemidokumentide tingimused ning neist tulenevad õigused ja kohustused on kehtivad ja õiguslikult siduvad vastavalt [süsteemi liikmesriigi] õigusele, mida vastavalt süsteemidokumentide sisule tuleb nende suhtes kohaldada, ning [süsteemi liikmesriigi] õiguse valik süsteemidokumentidele kohaldavaks õiguseks on [süsteemi liikmesriigi] õigusega kooskõlas;

3)

osalejatel süsteemis, mille kaudu edastatakse mis tahes raha ülekandmise korraldusi või saadakse rahaülekandeid või mille kaudu täidetakse süsteemidokumentidest tulenevaid mis tahes õigusi või kohustusi, on rahaülekandeteenuste litsents kõikides asjakohastes jurisdiktsioonides, ning

4)

meile ärakirjade või näidistena esitatud dokumendid vastavad originaalidele.

3.   HINNANG

Tulenevalt eelnevast ja arvestades järgmiste märkustega anname järgmise hinnangu:

3.1.   Riigi õiguskeskkonna õiguslikud asjaolud [asjakohases ulatuses]

Järgmised [jurisdiktsioon] õigusega seotud asjaolud on kooskõlas süsteemidokumentidega ega välista mingil juhul süsteemidokumentidest tulenevaid osaleja kohustusi: [loetelu riigispetsiifilistes õigusküsimustest].

3.2.   Maksejõuetuse üldküsimused

3.2.a.   Maksejõuetusmenetluste liigid

Ainsad maksejõuetusmenetluse liigid (sealhulgas kompromiss ja tervendamine), mis käesoleva hinnangu tähenduses hõlmavad kõiki menetlusi osaleja [jurisdiktsioonis] asuva vara ja võimalike filiaalide suhtes, mida võidakse osaleja suhtes [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt rakendada, on järgmised: [menetluste loetelu originaalkeeles ja inglise keeles] (edaspidi ühiselt „maksejõuetusmenetlus“).

Lisaks maksejõuetusmenetlusele võib osaleja, tema vara või kõikide [jurisdiktsioonis] võimalike filiaalide suhtes [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kohaldada [loetleda originaalkeeles ja inglise keeles kõik kohaldatavad moratooriumid, sundhaldused või muud menetlused, mille tulemusena võidakse peatada maksed osalejalt ja osalejale või kohaldada nende maksete suhtes piiranguid, või muud sellised menetlused] (edaspidi ühiselt „muu menetlus“).

3.2.b.   Rahvusvahelised lepingud maksejõuetuse kohta

[Jurisdiktsioon] või [jurisdiktsiooni] piirkond on järgmiste maksejõuetust käsitlevate rahvusvaheliste lepingute pooleks: [kui on asjakohane, lisada sellised, mis mõjutavad või võivad mõjutada käesolevat hinnangut].

3.3.   Süsteemidokumentide täitmisele pööratavus

Allpool toodud punkte arvestades on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kõik süsteemidokumentide sätted siduvad ja täitmisele pööratavad neis sätestatud tingimustel, eelkõige osaleja suhtes mis tahes maksejõuetusmenetluse või muu menetluse algatamise korral.

Eelkõige anname järgmise hinnangu:

3.3.a.   Raha ülekandmise korralduste töötlemine

Raha ülekandmise korralduste töötlemist käsitlevad [lisada I lisa I osa artiklite 17 ja 18, I lisa II osa artiklite 4–7 ja 9, I lisa III osa artiklite 5–10 ja 14–17, I lisa IV osa artiklite 4 ja 6–7, I lisa V osa artiklite 6 ja 10 asjakohased rakendussätted] on kehtivad ja täitmisele pööratavad. Sealhulgas on kõik selliste sätete kohaselt töödeldud raha ülekandmise korraldused kehtivad, siduvad ja täitmisele pööratavad [jurisdiktsiooni] seaduste kohaselt. Eeskirjade säte, millega määratletakse täpne ajahetk, mil osaleja poolt süsteemi edastatud raha ülekandmise korraldus muutub täitmisele pööratavaks ja tagasivõtmatuks [lisada I lisa I osa artikli 18 asjakohane rakendussäte] on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtiv, siduv ja täitmisele pööratav.

3.3.b.   [Keskpanga] ülesannete täitmise pädevus

Maksejõuetusmenetluse või muu menetluse algatamine osaleja suhtes ei mõjuta süsteemidokumentidest tulenevaid [keskpanga] pädevust ega volitusi. [Kinnitada [asjakohasel juhul], et: sama hinnang kehtib ka kõikide teiste üksuste (nt TARGETi võrguteenuste osutaja) kohta, kes osutavad osalejale teenuseid, mis on otseselt vajalikud ja nõutavad süsteemis osalemiseks].

3.3.c.   Õiguskaitsevahendid probleemsündmuse esinemise korral

[Kui see on osaleja suhtes kohaldatav, eeskirjade [punktide loetelu] sätted, mis reguleerivad nõuete ennetähtaegset täitmist, nõuete tasaarveldamist osaleja hoiuste arvel, pandi või tagatise täitmisele pööramist, osalemise peatamist ja lõpetamist, kohustuse rikkumisega seotud viivisenõudeid ning lepingutest ja tehingutest taganemist ([lisada muud eeskirjade või süsteemidokumentide asjakohased sätted]) on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt osaleja suhtes kehtivad ja täitmisele pööratavad.]

3.3.d.   Peatamine ja lõpetamine

Kui see on osaleja suhtes kohaldatav, eeskirjade [punktide loetelu] sätestatud tingimused (seoses osaleja süsteemis osalemise peatamise ja lõpetamise tema suhtes maksejõuetusmenetluse või muu menetluse algatamisel või muudel rikkumise juhtudel süsteemidokumentides sätestatud tähenduses või kui osalejaga kaasneb mis tahes süsteemirisk või kui tal esineb tõsiseid talitlusprobleeme) on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt asjakohastel juhtudel osaleja suhtes kehtivad ja täitmisele pööratavad.

3.3.e.   Sanktsioonid

Kui see on osaleja suhtes kohaldatav, eeskirjade [punktide loetelu] sätted sanktsioonide kohta osaleja suhtes, kes ei tagasta tähtaegselt päevasisest või asjakohastel juhtudel üleöölaenu, on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt osaleja suhtes kehtivad ja täitmisele pööratavad.

3.3.f.   Õiguste ja kohustuste loovutamine

Osaleja õigusi ja kohustusi ei saa loovutada, muuta ega muul viisil üle anda kolmandatele isikutele ilma [keskpanga] eelneva kirjaliku loata.

3.3.g.   Kohaldatav õigus ja kohtualluvus

Eeskirjade [punktide loetelu] sätted, eelkõige kohaldatava õiguse, vaidluste lahendamise korra, kohtualluvuse ja kohtukutsete kohta, on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt osaleja suhtes kehtivad ja täitmisele pööratavad.

3.4.   Tagasivõidetavad tehingud

Oleme seisukohal, et ühtegi süsteemidokumentidest tulenevat kohustust ega selle täitmist või järgimist enne maksejõuetusmenetluse või muu menetluse algatamist osaleja suhtes ei saa [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt tunnistada eelnimetatud menetlustes tagasivõidetava tehinguna või muul põhjusel kehtetuks.

Ilma eelnevat piiramata oleme seisukohal, et see kehtib muu hulgas mis tahes osaleja poolt süsteemi edastatud raha ülekandmise korralduste suhtes. Eelkõige oleme seisukohal, et eeskirjade [punktides] sätestatud tingimused, millega sätestatakse raha ülekandmise korralduste täitmisele pööratavus ja tagasivõtmatus, on kehtivad ja täitmisele pööratavad ning et mis tahes osaleja poolt edastatud ja eeskirjade [punktides] sätestatud korras töödeldud raha ülekandmise korraldusi ei saa [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt tunnistada maksejõuetusmenetluses või muus menetluses tagasivõidetava tehinguna või muul põhjusel kehtetuks.

3.5.   Arestimine

Kui osaleja võlausaldaja nõuab [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kohtult, valitsus- või muult [jurisdiktsiooni] pädevalt ametiasutuselt osaleja vara arestimist (sealhulgas mis tahes võõrandamiskeeld või mis tahes muu eraõiguslik või avalik-õiguslik menetlus, mille eesmärgiks on avaliku huvi või osaleja võlausaldajate kaitse) (edaspidi „arestimine“), oleme järgmisel seisukohal: [analüüs ja põhjendused].

3.6.   Tagatised [kui kohaldatakse]

3.6.a.   Õiguste loovutamine või varade hoiustamine tagatise andmiseks, pant ja/või tagasiostutehing

Loovutamine tagatisena on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtiv ja täitmisele pööratav. Eelkõige on kehtiv ja täitmisele pööratav pandi andmine või tagatistehingu tegemine vastavalt [viide vastavale kokkuleppele keskpangaga] [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt.

3.6.b.   Tagatise saaja, pandipidaja või tagasiostutehingu ostjate eesõigus teiste võlausaldajate ees

Maksejõuetusmenetluse või muu menetluse algatamisel osaleja suhtes on osaleja poolt tagatise andmise eesmärgil loovutatud nõuete või panditud varaga tagatud [keskpanga] või teiste süsteemis osalejate nõuetel eesõigus muude osaleja võlausaldajate nõuete ees ja selle tagatise suhtes ei kohaldada muude võlausaldajate kasuks kehtivaid eesõigusi ning puuduvad eelistatud võlausaldajad.

3.6.c.   Tagatise täitmisele pööramine

Isegi maksejõuetusmenetluse või muu menetluste algatamisel osaleja suhtes on teistel süsteemis osalejatel ja [keskpangal] kui [tagatise käsutajatel, pandipidajatel või tagasiostutehingu ostjatel, olenevalt sellest, mis on kohaldatav] vastavalt eeskirjadele täielik õigus pöörata [keskpanga] vahendusel täitmisele ja nõuda sisse osaleja õigusi või varasid.

3.6.d.   Vormi- ja registreerimisnõuded

Puuduvad vorminõuded seoses osaleja õiguste või vara tagatisena loovutamisega või pandiks andmise või tagasiostutehingu sõlmimise ja täitmisele pööramisega ning [tagatisena loovutamise, pandi andmise või tagasiostutehingu tegemise, kui on kohaldatav] või selle osa [loovutamise, pandiks andmise või tagasiostutehingu tegemise, kui on kohaldatav] jaoks ei ole nõutav nende registreerimine üheski [jurisdiktsiooni] pädevas kohtus, või haldus-, justiits- või muus ametiasutuses.

3.7.   Filiaalid [niivõrd, kui see on asjakohane]

3.7.a.   Käesolev hinnang kehtib tegutsemisel filiaalide kaudu

Iga eespool esitatud väide ja hinnang osaleja kohta on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt võrdselt õige ja kehtiv ka siis, kui osaleja tegutseb oma ühe või mitme filiaali kaudu, mis asuvad väljaspool [jurisdiktsiooni] õiguse kohaldamisala.

3.7.b.   Kooskõla õigusega

Osaleja filiaali poolt süsteemidokumentidest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmine ja järgimine ning raha ülekandmise korralduste esitamine, edastamine või vastuvõtmine ei riku ühelgi viisil [jurisdiktsiooni] õigust.

3.7.c.   Nõutavad load

Osaleja filiaali poolt süsteemidokumentidest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmiseks ja järgimiseks ning raha ülekandmise korralduste esitamiseks, edastamiseks ega vastuvõtmiseks ei ole nõutav mingi täiendav luba, kooskõlastus, heakskiit, avaldus, registreerimine, notariseerimine ega muu kinnitamine ühegi [jurisdiktsiooni] pädeva kohtu, haldus-, justiits- või muu ametiasutuse poolt.

Käesolev hinnang kehtib selle andmise kuupäeva seisuga ning on adresseeritud ainult [keskpangale] ja [osalejale]. Ükski teine isik ei või käesolevat hinnangut kasutada ning käesoleva hinnangu sisu ei või avaldada ilma meie eelneva kirjaliku nõusolekuta ühelegi isikule peale adressaatide ning nende õigusnõustajate, välja arvatud Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvad riikide keskpangad ja [jurisdiktsiooni] [riigi keskpank/reguleerivad asutused].

Lugupidamisega,

[allkiri]

IV LIIDE

TALITLUSPIDEVUSE JA ERIOLUKORRA MEETMED

1.   ÜLDSÄTTED

Käesolevas liites sätestatakse [keskpanga] ja osalejate vahelise töökorralduse meetmed olukorras, kus TARGETil või ühel või mitmel võrguteenuse pakkujal on rike, neid mõjutab ebatavaline välissündmus või juhul, kui rike mõjutab mis tahes osalejat.

Kõik käesolevas liites olevad viited konkreetsetele ajahetkedele tähendavad Euroopa Keskpanga asukoha kohalikku aega.

Käesoleva punkti 1 sätteid kohaldatakse peamistele rahakontodele, RTGSi eriotstarbelistele rahakontodele ja nende allkontodele, RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilistele kontodele, T2Si eriotstarbelistele rahakontodele, TIPS eriotstarbelistele rahakontodele ja TIPS kõrvalsüsteemi tehnilistele kontodele.

1.1.   Talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmed

a)

Kui toimub ebatavaline välissündmus ja/või TARGETi ja/või ühe või mitme võrguteenuse pakkuja rike, mis mõjutab TARGETi tavapärast toimimist, on [keskpangal] õigus võtta talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmeid.

b)

TARGETis on kasutusel järgmised talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmed:

i)

TARGETi käitamise üleviimine teise kohta;

ii)

TARGETi töökorralduse ajakava muutmine.

c)

[Keskpangal] on seoses talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmetega täielik voli otsustada kas ja milliseid meetmeid võtta.

1.2.   Sündmusest teatamine

Kui toimub punkti 1.1 alapunktis a kirjeldatud sündmus, teatatakse sellest osalejatele EKP veebisaidi kaudu, kui see on kättesaadav, GUI(de) ja vajaduse korral riigisiseste sidekanalite kaudu. Eelkõige peavad osalejatele saadetavad teated sisaldama järgmist teavet:

i)

sündmuse kirjeldus ja selle mõju TARGETile;

ii)

aeg, millal sündmus peaks lahenema (kui see on teada);

iii)

teave võimalike juba võetud meetmete kohta;

iv)

soovitused osalejatele (kui neid on);

v)

teate ajatempel ja märge selle kohta, millal ajakohastatud teave esitatakse.

1.3.   Tööaja muutmine

a)

TARGETi töökorralduse ajakava muutmisel vastavalt käesolevate tingimuste I osa artikli 19 lõikele 2 võib [keskpank] TARGETi vastava tööpäeva sulgemisaega või järgmise tööpäeva algust edasi lükata või muuta mis tahes muu V liites loetletud sündmuse ajastust.

b)

TARGETi vastava tööpäeva sulgemisaega võib edasi lükata, kui talitlushäire on tekkinud selle päeva jooksul, kuid on lahendatud enne kella 18.00. Selline sulgemisaja edasilükkamine ei või tavaoludes ületada kahte tundi ning sellest tuleb osalejatele võimalikult varakult ette teatada.

c)

Kui TARGETi sulgemisaja edasilükkamine on teatavaks tehtud, võib seda veelgi pikendada, kuid seda ei saa tagasi võtta.

1.4.   Muud sätted

a)

[Keskpanga] rikke korral võivad mõnesid või kõiki tema TARGETi [keskpanga/riigiga] seotud tehnilisi funktsioone tema eest täita teised eurosüsteemi keskpangad või 3. tasandi RKPd.

b)

[Keskpank] võib nõuda, et osalejad osaleksid talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete korralises või ad hoc testimises, koolituses või muudes ennetavates meetmetes, mida [keskpank] peab vajalikuks. Osalejad katavad ise kõik oma kulud, mis tulenevad testimisest või muudest meetmetest.

2.   TALITLUSPIDEVUSE JA ERIOLUKORRA MEETMED (RTGSI ERIOTSTARBELISED RAHAKONTOD JA RTGSI KÕRVALSÜSTEEMI ARVELDUSKORRAD)

Lisaks 1. jaos sätestatule kohaldatakse käesoleva 2. jao sätteid konkreetselt RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanike ja kõrvalsüsteemide suhtes, kes kasutavad RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskordi.

2.1.   TARGETi käitamise üleviimine teise kohta

a)

TARGETi käitamine võidakse vastavalt punkti 1.1 alapunkti b alapunktile i üle viia samas piirkonnas või muus piirkonnas asuvasse teise kohta.

b)

Kui TARGETi käitamine viiakse üle teise piirkonda, peavad osalejad: i) hoiduma uute raha ülekandmise korralduste saatmisest TARGETile; ii) teostama [keskpanga] nõudmisel kooskõlastava võrdlemise; iii) esitama uuesti kõik puuduvaks tuvastatud raha ülekandmise korraldused, ja iv) esitama [keskpangale] sellega seoses kogu asjakohase teabe.

c)

[Keskpank] võib võtta mis tahes täiendavaid meetmeid, sealhulgas debiteerida ja krediteerida osalejate kontosid, et taastada nende osalejate kontode seisud enne üleviimist.

2.2.   Tööaja muutmine

a)

Kui [keskpank] lükkab TARGETi sulgemise vastavalt punktile 1.3 edasi enne kella 16.50, peaks klientidevaheliste ja pankadevaheliste maksejuhiste lõpetamise hetke vahele jääma üldjuhul vähemalt ühetunnine ajavahemik.

b)

Kõrvalsüsteem peab olema kehtestanud meetmed, et tulla toime juhtumitega, kus taasavamise aeg lükkub edasi TARGETi talitlushäire tõttu eelmisel päeval.

2.3.   Töötlemine eriolukorras

a)

Kui [keskpank] peab seda vajalikuks, algatab ta raha ülekandmise korralduste eriolukorras töötlemise TARGETi eriolukorra lahenduse abil või muul viisil. Sellistel juhtudel tagatakse eriolukorras töötlemine võimaluste piires. [Keskpank] teatab osalejatele eriolukorras töötlemise alustamisest mis tahes kättesaadavate sidevahendite kaudu.

b)

TARGETi eriolukorra lahenduse abil toimuva eriolukorras töötlemise raames esitavad raha ülekandmise korraldusi RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikud ja need kiidab heaks [keskpank]. Erandjuhtudel võib [keskpank] sisestada raha ülekandmise korraldusi osalejate nimel manuaalselt. Lisaks võib kõrvalsüsteem esitada RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorras A raha ülekandmise korraldusi sisaldavaid faile ning seejuures volitab ta [keskpanka] need eriolukorra lahendusesse üles laadima.

c)

Järgmised raha ülekandmise korraldused loetakse „väga kriitilisteks“ ning [keskpank] peab tegema kõik endast oleneva, et neid viivitamata töödelda:

i)

CLS Banki rahvusvaheliste operatsioonide arveldamisega seotud maksed, mida töödeldakse CLSSettlementis;

ii)

keskse vastaspoole lisatagatise nõuded.

d)

Muud kui punktis c loetletud raha ülekandmise korraldused, mis on vajalikud süsteemse riski vältimiseks, loetakse „kriitilisteks“ ning [keskpank] võib otsustada algatada nende eriolukorras töötlemise. Kriitilised raha ülekandmise korraldused hõlmavad muu hulgas järgmist:

i)

raha ülekandmise korraldused, mis on seotud määruses (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) määratletud muude süsteemselt oluliste maksesüsteemide arveldamisega;

ii)

likviidsuse ülekandmise korraldused T2Si eriotstarbelistele rahakontodele või TIPS eriotstarbelistele rahakontodele;

iii)

likviidsuse ülekandmise korraldused, mis on hädavajalikud punktis c sätestatud väga kriitiliste raha ülekandmise korralduste täitmiseks või muude kriitiliste raha ülekandmise korralduste täitmiseks.

e)

Enne eriolukorras töötlemise käivitamist TARGET-[keskpangale/riigile] esitatud kuid järjekorda pandud raha ülekandmise korraldused võib samuti allutada eriolukorras töötlemisele. Sellistel juhtudel püüab [keskpank] vältida raha ülekandmise korralduste topelttöötlemist, kuid sellise võimaliku topelttöötlemise riski kannavad osalejad.

f)

TARGETi eriolukorra lahenduse abil toimuvaks eriolukorras töötlemiseks esitavad osalejad tagatisena kõlblikke varasid. Eriolukorras töötlemise ajal võib laekuvaid raha ülekandmise korraldusi kasutada väljaminevate raha ülekandmise korralduste rahastamiseks.

2.4.   Osalejatega seotud rikked

a)

Kui osalejal on häire või probleem, mis takistab tal TARGETile raha ülekandmise korraldusi saatmast, peab ta lahendama ta selle häire või probleemi oma vahenditega. Eelkõige võib osaleja kasutada kõiki tema käsutuses olevaid majasiseseid lahendusi, GUI funktsiooni likviidsuse ülekandmise korralduste ja raha ülekandmise korralduste töötlemiseks või kasutada GUI kaudu varufunktsiooni.

b)

Kui punktis a osutatud kriisilahenduse vahendid ja/või lahendused või funktsioonid on osaleja poolt ammendatud või kui need on ebapiisavad, võib osaleja taotleda toetust [keskpangalt] ja [keskpank] annab sellist toetust võimaluste piires. [Keskpank] otsustab, millist toetust ta osalejale pakub.

c)

[Kohalduval juhul lisada] Kõrvalsüsteemi suhtes kohaldatavate täiendavate eriolukorra meetmete üksikasju on kirjeldatud [keskpanga] ja vastava kõrvalsüsteemi täiendavates kahepoolsetes kokkulepetes.

3.   TALITLUSPIDEVUSE JA ERIOLUKORRA MEETMED (PEAMISED RAHAKONTOD)

Lisaks 1. jaos sätestatule kohaldatakse käesoleva 3. jao sätteid konkreetselt peamiste rahakontode omanike suhtes.

3.1.   TARGETi käitamise üleviimine teise kohta

a)

TARGETi käitamine võidakse vastavalt punkti 1.1 alapunkti b alapunktile i üle viia samas piirkonnas või muus piirkonnas asuvasse teise kohta.

b)

Kui TARGETi käitamine viiakse üle teise piirkonda, peavad osalejad: i) hoiduma uute raha ülekandmise korralduste saatmisest TARGETile; ii) teostama [keskpanga] nõudmisel kooskõlastava võrdlemise; iii) esitama uuesti kõik puuduvaks tuvastatud raha ülekandmise korraldused, ja iv) esitama [keskpangale] sellega seoses kogu asjakohase teabe.

c)

[Keskpank] võib võtta mis tahes täiendavaid meetmeid, sealhulgas debiteerida ja krediteerida osalejate kontosid, et taastada nende osalejate kontode seisud enne üleviimist.

3.2.   Töötlemine eriolukorras

a)

Kui [keskpank] peab seda vajalikuks, algatab ta raha ülekandmise korralduste eriolukorras töötlemise TARGETi eriolukorra lahenduse abil või muul viisil. Sellistel juhtudel tagatakse eriolukorras töötlemine võimaluste piires. [Keskpank] teatab osalejatele eriolukorras töötlemise alustamisest mis tahes kättesaadavate sidevahendite kaudu.

b)

TARGETi eriolukorra lahenduse abil toimuva eriolukorras töötlemise raames esitavad raha ülekandmise korraldusi peamise rahakonto omanikud ja need kiidab heaks [keskpank]. Erandjuhtudel võib [keskpank] sisestada raha ülekandmise korraldusi osalejate nimel manuaalselt.

c)

Raha ülekandmise korraldused, mis on vajalikud süsteemse riski vältimiseks, loetakse „kriitilisteks“ ning [keskpank] võib otsustada algatada nende eriolukorras töötlemise.

d)

Enne eriolukorras töötlemise käivitamist TARGET-[keskpangale/riigile] esitatud kuid järjekorda pandud raha ülekandmise korraldused võib samuti allutada eriolukorras töötlemisele. Sellistel juhtudel püüab [keskpank] vältida raha ülekandmise korralduste topelttöötlemist, kuid sellise võimaliku topelttöötlemise riski kannavad osalejad.

e)

TARGETi eriolukorra lahenduse abil toimuvaks eriolukorras töötlemiseks esitavad osalejad tagatisena kõlblikke varasid. Eriolukorras töötlemise ajal võib laekuvaid raha ülekandmise korraldusi kasutada väljaminevate raha ülekandmise korralduste rahastamiseks.

3.3.   Osalejatega seotud rikked

a)

Kui osalejal on häire või probleem, mis takistab tal TARGETile raha ülekandmise korraldusi saatmast, peab ta lahendama selle häire või probleemi oma vahenditega. Eelkõige võib osaleja kasutada kõiki majasiseseid lahendusi või GUI funktsiooni likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemiseks.

b)

Kui punktis a osutatud kriisilahenduse vahendid ja/või lahendused või funktsioonid on osaleja poolt ammendatud või kui need on ebapiisavad, võib osaleja taotleda toetust [keskpangalt] ja [keskpank] annab sellist toetust võimaluste piires. [Keskpank] otsustab, millist toetust ta osalejale pakub.

4.   TALITLUSPIDEVUSE JA ERIOLUKORRA MEETMED (T2SI ERIOTSTARBELISED RAHAKONTOD)

Lisaks 1. jao sätetele kohaldatakse käesoleva 4. jao sätteid konkreetselt T2Si eriotstarbelise rahakonto omanike suhtes.

4.1.   TARGETi käitamise üleviimine teise kohta

a)

TARGETi käitamine võidakse vastavalt punkti 1.1 alapunkti b alapunktile i üle viia samas piirkonnas või muus piirkonnas asuvasse teise kohta.

b)

Kui TARGETi käitamine viiakse üle teise piirkonda, peavad osalejad i) hoiduma uute raha ülekandmise korralduste saatmisest TARGETile; ja ii) teostama [keskpanga] taotlusel kooskõlastava võrdlemise; iii) esitama uuesti kõik puuduvaks tuvastatud korraldused, ja iv) esitama [keskpangale] sellega seoses kogu asjakohase teabe.

c)

[Keskpank] võib võtta mis tahes täiendavaid meetmeid, sealhulgas debiteerida ja krediteerida osalejate kontosid, et taastada osalejate kontode seisud enne üleviimist.

4.2.   Osalejatega seotud rikked

a)

Kui T2Si eriotstarbelise rahakonto omanikul on häire või probleem, mis takistab tal TARGET-[keskpangas/riigis] raha ülekandmise korraldusi arveldada, peab ta lahendama ta selle häire või probleemi oma vahenditega.

b)

Kui punktis a osutatud kriisilahenduse vahendid on osaleja poolt ammendatud või kui need on ebapiisavad, võib osaleja taotleda toetust [keskpangalt] ja [keskpank] annab sellist toetust võimaluste piires. [Keskpank] otsustab, millist toetust ta osalejale pakub.

V LIIDE

TARGETI TÖÖKORRALDUSE AJAKAVA

1.   

TARGETis arveldatud tehingute väärtuspäev on alati see väärtuspäev, mil süsteem toimib.

2.   

Kõik päevad, välja arvatud laupäev, pühapäev, uusaastapäev, suur reede, (1) teine ülestõusmispüha, (2) 1. mai, esimene ja teine jõulupüha on TARGETi tööpäevad ja seega võivad need olla väärtuspäevad TARGETi arvelduste jaoks.

3.   

TIPS eriotstarbelisi rahakontosid ja TIPS kõrvalsüsteemi tehnilisi kontosid käitatakse kõikidel päevadel. Kõiki muid kontosid käitatakse kõikidel päevadel, välja arvatud laupäev, pühapäev, uusaastapäev, suur reede, (3) teine ülestõusmispüha, (4) 1. mai, esimene ja teine jõulupüha.

4.   

Tööpäev avatakse eelmise tööpäeva õhtul.

5.   

Süsteemi viiteaeg on EKP asukoha kohalik aeg, s.t CET.

6.   

TARGETi tööpäeva eri etapid ning nendega seotud peamiste rahakontode, RTGSi eriotstarbeliste rahakontode, (5) T2Si eriotstarbeliste rahakontode ja TIPS eriotstarbeliste rahakontode (6) olulised käitamissündmused on esitatud järgmises tabelis:

Kellaaeg

Peamised rahakontod

RTGSi eriotstarbelised rahakontod (7)

T2Si eriotstarbelised rahakontod

TIPS eriotstarbelised rahakontod (8)

18.45 (D-1)

Tööpäeva algus:

Väärtuspäeva muutus

Tööpäeva algus:

Väärtuspäeva muutus

Tööpäeva algus:

Väärtuspäeva muutus

Öise arveldamise ettevalmistus

TIPS kõrvalsüsteemi tehniliste kontode sissetulevate ja väljaminevate välkmaksejuhiste ja likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemine.

TIPS eriotstarbeliste rahakontode ja muude kontode vahel likviidsuse ülekandeid ei toimu

19.00 (D-1)

Keskpangatehingute (CBO) arveldamine

Laenamise püsivõimaluse tasustamine

Üleööhoiuste tagastamine

Automatiseeritud ja reeglipõhiste likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemine

 

CMSi andmesisendite vastuvõtmise lõpp

Öise arveldamise ettevalmistus

 

19.30 (D-1)

CBOde likviidsuse ülekandmise püsikorralduste töötluse arveldamine

Kohe täidetavate likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemine

Kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste arveldamine

Likviidsuse ülekandmise püsikorralduste töötlemine

Automatiseeritud, reeglipõhiste ja kohe täidetavate likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemine

 

Peamiste rahakontode ja RTGSI eriotstarbeliste rahakontode väljaminevate ja sissetulevate välkmaksejuhiste ja likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemine

20.00 (D-1)

 

Öised arveldustsüklid

T2Si eriotstarbeliste rahakontode väljaminevate ja sissetulevate likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemine

02.30

(kalendripäev pärast D-1)

Mittevalikuline hooldusaken

—

tööpäevad pärast puhkepäevi, kaasa arvatud iga tööpäevast esmaspäev

Valikuline hooldusaken (vajaduse korral) 03.00–05.00 ülejäänud päevadel

Mittevalikuline hooldusaken

—

tööpäevad pärast puhkepäevi, kaasa arvatud iga tööpäevast esmaspäev

Valikuline hooldusaken (vajaduse korral) 03.00–05.00 ülejäänud päevadel

Mittevalikuline hooldusaken

—

tööpäevad pärast puhkepäevi, kaasa arvatud iga tööpäevast esmaspäev

Valikuline hooldusaken (vajaduse korral) 03.00–05.00 ülejäänud päevadel (9)

TIPS kõrvalsüsteemi tehniliste kontode sissetulevate ja väljaminevate välkmaksejuhiste ja likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemine.

TIPS eriotstarbeliste rahakontode ja muude kontode vahel likviidsuse ülekandeid ei toimu

Taasavamise aeg* (D)

Keskpangatehingute (CBO) arveldamine

Automatiseeritud,

reeglipõhiste ja kohe täidetavate

likviidsuse ülekandmise korraldused

Kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste arveldamine

Automatiseeritud, reeglipõhiste ja kohe täidetavate likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemine

Klientidevaheliste ja pankadevaheliste maksejuhiste töötlemine

Öised arveldustsüklid

TIPS kõrvalsüsteemi tehniliste kontode sissetulevate ja väljaminevate välkmaksejuhiste ja likviidsuse ülekandmise korralduste ning TIPS kõrvalsüsteemi tehniliste kontode ja muude kontode vaheliste likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemine.

5.00 (D)

 

Arvelduspäev/reaalajaline arveldamine:

Reaalajalise arveldamise ettevalmistus

Osalise arveldamise aken (10)

 

16.00 (D)

 

Ülekanne-makse-vastu lõpp

 

16.30 (D)

 

Automaatne automaatse tagatise hüvitamine, millele järgneb valikuline sularahakontroll

 

17.00 (D)

Kliendimaksete lõpp

 

 

17.40 (D)

 

kahepoolselt kokkulepitud riigikassa tehingute (BATM) ja keskpangatehingute (CBO) lõpp

 

17.45 (D)

Likviidsuse ülekandmise lõpp T2Si eriotstarbelistele rahakontodele

Sissetulevate likviidsuse ülekandmise korralduste lõpp

TIPS eriotstarbelistelt rahakontodelt T2Si eriotstarbelistele rahakontodele likviidsuse ülekandmise blokeerimine. Sellel perioodil ei töödelda likviidsuse ülekandmise korraldusi T2Si eriotstarbeliste rahakontode ja TIPS eriotstarbeliste rahakontode vahel

18.00 (D)

Järgmiste lõpp:

—

likviidsuse ülekandmise korraldused

—

keskpangatehingud, v.a püsivõimalused

—

krediidiliini muudatused

Järgmiste lõpp:

—

pankadevahelised maksejuhised ja

—

likviidsuse ülekandmise korraldused

—

kõrvalsüsteemi ülekandekorraldused

makseta ülekannete lõpp

T2Si arvelduste lõpp

Korduvtoimingud ja andmete kustutamine

Päevalõpu aruandlus

TIPS kõrvalsüsteemi tehniliste kontode sissetulevate ja väljaminevate välkmaksejuhiste ja likviidsuse ülekandmise korralduste töötlemine.

TIPS eriotstarbelistelt rahakontodelt keskse likviidsusjuhtimise MCA/RTGSi ja T2Si eriotstarbelistele rahakontodele likviidsuse ülekandmise blokeerimine. Sellel perioodil ei töödelda likviidsuse ülekandmise korraldusi TIPS eriotstarbeliste rahakontode ja muude kontode vahel.

Varsti pärast 18.00:

Tööpäeva muutus (pärast MCA/RTGSilt sõnumi camt.019 saamist)

TIPS eriotstarbeliste rahakontode jääkide fikseerimine ja päevalõpu aruandlus

18.15 (D)

Üldine laenamise püsivõimaluse kasutamise lõpp

 

 

 

18.40 (D)

Laenamise püsivõimaluse kasutamise lõpp: (ainult RKPd)

Päevalõputöötlemine

 

 

 

Tööaega võib muuta juhul, kui kasutatakse talitluspidevuse meetmeid kooskõlas IV liitega. Eurosüsteemi kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel päeval on peamiste rahakontode ja RTGSi eriotstarbeliste rahakontode (samuti RTGSi kõrvalsüsteemi tehniliste kontode ja allkontode ning kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontode) lõpetamise ajad 18.15, 18.40, 18.45, 19.00 ja 19.30 kõik 15 minutit hiljem.

Tabeli lühendid ja märkused:

*

 Taasavamise aeg: võib sõltuvalt olukorrast varieeruda. Teabe esitab käitaja.

(D-1)

:

eelmine tööpäev

(D)

:

kalendripäev = tööpäev = väärtuspäev

CMS

:

Tagatiste haldamise süsteem

DvP juhised

:

ülekanne-makse-vastu juhised.

(1)  Vastavalt EKP asukohas kehtivale ajakavale.

(2)  Vastavalt EKP asukohas kehtivale ajakavale.

(3)  Vastavalt EKP asukohas kehtivale ajakavale.

(4)  Vastavalt EKP asukohas kehtivale ajakavale.

(5)  Kehtib ka RTGSi kõrvalsüsteemi tehniliste kontode, allkontode ja kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontode suhtes.

(6)  Kehtib ka TIPS kõrvalsüsteemi tehniliste kontode suhtes.

(7)  1 Kehtib ka RTGSi kõrvalsüsteemi tehniliste kontode, allkontode ja kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontode suhtes.

(8)  2 Kehtib ka TIPS kõrvalsüsteemi tehniliste kontode suhtes.

(9)  3 T2Si eriotstarbelised rahakontod: hooldusperioodi osas loetakse 1. mai tööpäevaks.

(10)  4 Osalised arveldused toimuvad kell 08.00, 10.00, 12.00, 14.00 ja 15.30 (või 30 minutit enne DvP katkestusaja algust, olenevalt sellest, kumb saabub enne).

VI LIIDE

TASUD

1.   ÜLDIST

1.

 [Keskpanga] pakutavate teenuste hulka ei kuulu järgmised teenused ning asjaomased teenuseosutajad võtavad nende eest tasu vastavalt oma tingimustele:

a)

võrguteenuse osutajate pakutavad teenused;

b)

rahata T2Si teenused.

2.

 Osaleja, kes soovib muuta valitud tasuskeemi, teatab sellest [keskpangale] kuu kahekümnendaks kalendripäevaks, et seda saaks järgmisel kuul arvesse võtta.

2.   PEAMISE RAHAKONTO OMANIKE TASUD

1.

 Seoses peamiste rahakontode ja neil arveldavate tehingutega ei pea tasu maksma.

2.

 [lisada, kui on asjakohane: Tasu(d) kaashallatavate peamiste rahakontode eest]

3.   RTGSI ERIOTSTARBELISE RAHAKONTO OMANIKE TASUD

1.

 RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikud valivad ühe järgmisest kahest hinnastamisvariandist:

a)

kuutasu, millele lisandub fikseeritud tehingutasu maksejuhise kohta (deebetkanne).

Kuutasu

 

150  eurot

Tehingutasu maksejuhise kohta

 

0,80  eurot

b)

kuutasu, millele lisandub tehingutasu, mis põhineb maksejuhiste mahul (deebetkanne) ja mis arvutatakse kumulatiivselt vastavalt järgmisele tabelile. Arveldusrühmas osalejate puhul liidetakse maksejuhiste igakuine maht (deebetkanne) kõigi selles rühmas osalejate kohta kokku.

Kuutasu

 

1 875  eurot

Kuu maksejuhiste maht

Järk

Tehingute arv alates

Tehingute arv kuni

Tehingutasu maksejuhise kohta

1.

1

10 000

0,60

2.

10 001

25 000

0,50

3.

25 001

50 000

0,40

4.

50 001

75 000

0,20

5.

75 001

100 000

0,125

6.

100 001

150 000

0,08

7.

Üle 150 000

 

0,05

2.

 Likviidsuse ülekandmise korraldused RTGSi eriotstarbelistelt rahakontodelt allkontodele, peamistele rahakontodele, üleööhoiuste kontodele või sama osaleja RTGSi eriotstarbelistele rahakontodele või samas panganduskontsernis osalejatele, on tasuta.

3.

 Likviidsuse ülekandmise korralduste eest RTGSi eriotstarbelistelt rahakontodelt peamistele rahakontodele või samasse panganduskontserni mittekuulvate osalejate RTGSi eriotstarbelistele rahakontodele tuleb maksta tasu 0,80 eurot tehingu kohta (deebetkanne).

4.

 Likviidsuse ülekandmise korraldused RTGSi eriotstarbelistelt rahakontodelt T2Si eriotstarbelistele rahakontodele või TIPS eriotstarbelistele rahakontodele on tasuta.

5.

 RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikult ei võeta tasu raha ülekandmise korralduste eest RTGSi eriotstarbeliselt rahakontolt kõrvalsüsteemi kontole (1).

6.

 RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikele kehtivad järgmised tasud:

Teenus

Kuutasu (eurodes)

Adresseeritav BICi omanik (korrespondendid (2))

20

Avaldamata BIC

30

Mitme adressaadiga juurdepääs (põhineb BIC 8-l)

80

4.   RTGSI KÕRVALSÜSTEEMIDE ARVELDUSKORDADE KASUTAMISE TASUD

Tasu võetakse kõrvalsüsteemi kohta, sõltumata kontode arvust ja tüübist. Rohkem kui ühte süsteemi käitavatelt kõrvalsüsteemi käitajatelt võetakse tasu iga süsteemi eest.

1.

 Kui kõrvalsüsteem kasutab RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorda või kui talle on erandlikult võimaldatud arveldamine RTGSi eriotstarbelisel rahakontol, peab ta valima ühe kahest järgmisest hinnastamisvariandist:

a)

kuutasu, millele lisandub fikseeritud tehingutasu iga raha ülekandmise korralduse kohta.

Kuutasu

 

300  eurot

Tehingutasu raha ülekandmise korralduse kohta

 

1,60  eurot

b)

kuutasu, millele lisandub tehingutasu, mis põhineb raha ülekandmise korralduste mahul ja mis arvutatakse kumulatiivselt vastavalt järgmisele tabelile.

Kuutasu

 

3 750  eurot

Kuu raha ülekandmise korralduste maht

Järk

Tehingute arv alates

Tehingute arv kuni

Tehingutasu raha ülekandmise korralduse kohta (eurodes)

1.

1

5 000

1,20

2.

5 001

12 500

1,00

3.

12 501

25 000

0,80

4.

25 001

50 000

0,40

5.

Üle 50 000

 

0,25

RTGSi eriotstarbelise rahakonto ja kõrvalsüsteemi konto (3) vaheliste raha ülekandmise korralduste eest peab vastav kõrvalsüsteem maksma tasu vastavalt kõrvalsüsteemi valitud hinnastamisvariandile.

2.

 Lisaks eelnimetatud tasudele kohaldatakse iga kõrvalsüsteemi suhtes kahte kindlaksmääratud tasu vastavalt järgmisele tabelile.

A.

Kindlaksmääratud tasu I

Kuutasu kõrvalsüsteemi kohta

2 000  eurot

B.

Kindlaksmääratud tasu II (põhineb alusväärtuse brutosummal (4))

Maht (miljon eurot/päev)

Aastatasu (eurodes)

Kuutasu (eurodes)

0 kuni 999,99

10 000

833

1 000 kuni 2 499,99

20 000

1 667

2 500 kuni 4 999,99

40 000

3 334

5 000 kuni 9 999,99

60 000

5 000

10 000 kuni 49 999,99

80 000

6 666

50 000 kuni 499 999,99

100 000

8 333

üle 500 000

200 000

16 667

5.   T2SI ERIOTSTARBELISE RAHAKONTO OMANIKE TASUD

1.

 T2Si eriotstarbelise rahakonto toimingute eest võetakse järgmisi tasusid:

Kirje

Kohaldatav eeskiri

Tasu ühiku kohta (eurodes)

Likviidsuse ülekandmise korraldused T2Si eriotstarbeliste rahakontode vahel

Debiteeritud T2Si eriotstarbelise rahakonto ülekande kohta.

0,141

Bilansisisene toiming

Mis tahes edukalt täidetud bilansisisene toiming (st blokeerimine, blokeeringu vabastamine, likviidsuse reserveerimine jms).

0,094

A2A päringud

Iga A2A päringus esitatud kirje eest

0,007

A2A aruanded

Iga A2A aruandes esitatud kirje eest sealhulgas A2A aruanded U2A päringute alusel.

0,004

Failina koondatud sõnumid

Igas koondatud failis sisalduva iga sõnumi kohta

0,004

Ülekanded

Iga T2Si osapoole ülekanne (nii sissetulev kui ka väljaminev) lisatakse arvestusse ja selle eest võetakse tasu (välja arvatud tehnilise kinnituse sõnumid).

0,012

U2A päringud

Iga täidetud päringuotsing

0,100

Tasu T2Si eriotstarbelise rahakonto kohta

Kõik igakuise arveldusperioodi jooksul mis tahes ajal olemas olevad T2Si eriotstarbelised rahakontod

Praegu tasuta, vaadatakse korrapäraselt läbi.

0,000

Automaatne tagatise seadmine

Automaatse tagatise väljastamine või tagastamine

0,000

2.

 Likviidsuse ülekandmise korraldused T2Si eriotstarbeliselt rahakontolt RTGSi eriotstarbelisele rahakontole, TIPS eriotstarbelisele rahakontole või peamisele rahakontole on tasuta.

6.   TIPS ERIOTSTARBELISE RAHAKONTO OMANIKE TASUD

1.

 TIPS eriotstarbeliste rahakontode toimingute tasu võetakse järgmises tabelis märgitud osapoolelt:

Kirje

Kohaldatud reegel

Tasu ühiku kohta (eurodes)

Arveldatud välkmaksejuhis

Tasu maksja: debiteeritava TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik

0,002

Arveldamata jäänud välkmaksejuhis

Tasu maksja: debiteeritava TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik

0,002

Arveldatud tagasikutsumise nõustumus

Tasu maksja: krediteeritava TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik

0,002

Arveldamata jäänud tagasikutsumise nõustumus

Tasu maksja: krediteeritava TIPS eriotstarbelise rahakonto omanik

0,002

2.

 Likviidsuse ülekandmise korraldused TIPS eriotstarbeliselt rahakontolt peamistele rahakontodele, allkontodele, üleööhoiuste kontodele, TIPS kõrvalsüsteemi tehnilistele kontodele ja T2Si eriotstarbelistele rahakontodele on tasuta.

7.   TIPS KÕRVALSÜSTEEMI ARVELDUSKORRA KASUTAMISE TASUD

1.

 Kõrvalsüsteemi poolt TIPS kõrvalsüsteemi arvelduskorra kasutamise tasu võetakse järgmises tabelis märgitud osapoolelt:

Kirje

Kohaldatud reegel

Tasu ühiku kohta (eurodes)

Arveldatud välkmaksejuhis

Tasu maksja: debiteeritava TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanik

0,002

Arveldamata jäänud välkmaksejuhis

Tasu maksja: debiteeritava TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanik

0,002

Arveldatud tagasikutsumise nõustumus

Tasu maksja: krediteeritava TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanik

0,002

Arveldamata jäänud tagasikutsumise nõustumus

Tasu maksja: krediteeritava TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omanik

0,002

2.

 Likviidsuse ülekandmise korraldused TIPS kõrvalsüsteemi tehniliselt kontolt TIPS eriotstarbelistele rahakontodele on tasuta.

3.

 Lisaks eeltoodud tasudele kohaldatakse iga kõrvalsüsteemi suhtes igakuist tasu, mis põhineb nende välkmaksete ja välkmaksele lähenevate maksete ja tagasikutsumise nõustumuste brutomahul, mis arveldatakse kõrvalsüsteemi enda platvormil ja mida võimaldavad eelrahastatud positsioonid TIPS kõrvalsüsteemi tehnilisel kontol. Tasu on 0,005 eurot iga arveldatud välkmakse, välkmaksele läheneva makse või arveldatud tagasikutsumise nõustumuse kohta. Iga kõrvalsüsteem esitab iga kuu kohta hiljemalt järgmise kuu kolmandaks tööpäevaks oma arveldatud välkmaksete, välkmaksele lähenevate maksete ja tagasikutsumise nõustumuste brutomahu, ümardatuna allapoole lähima kümne tuhandeni. [Keskpank] kohaldab seda esitatud brutomahtu järgmise kuu tasu arvutamiseks.

(1)  Olenemata sellest, kas tegemist on RTGSi eriotstarbelise rahakonto, RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilise konto või kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontoga.

(2)  Adresseeritavad BICi omanikud on kättesaadavad eri liiki osalejate jaoks: adresseeritav BICi omanik – korrespondent; adresseeritav BICi omanik – otseosaleja filiaal; ja adresseeritav BICi omanik – korrespondendi filiaal. Tasu makstakse ainult adresseeritav BICi omanik – korrespondent -liiki osaluse puhul. Tasu võetakse iga erineva BIC11 eest.

(3)  Olenemata sellest, kas tegemist on RTGSi eriotstarbelise rahakonto, RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilise konto või kõrvalsüsteemi tagatisvahendite kontoga.

(4)  1„Alusväärtuse brutosumma“ on selliste rahaliste kohustuste bruto kogusumma, mis täidetakse kõrvalsüsteemi kaudu pärast arveldamist RTGSi eriotstarbelisel rahakontol või allkontol. Kesksete vastaspoolte puhul on alusväärtuse brutosumma futuurlepingute nominaalne koguväärtus või futuurlepingute turuväärtus vastavalt tulevikus arveldatavatele väärtustele futuurlepingute lõppemisel ja komisjonitasude kohaldamisel.

VII LIIDE

INFOTURBE HALDUSE JA TALITLUSPIDEVUSE HALDUSE NÕUDED

PEAMISE RAHAKONTO OMANIKUD, T2Si ERIOTSTARBELISE RAHAKONTO OMANIKUD JA TIPS ERIOTSTARBELISE RAHAKONTO OMANIKUD

Käesolevaid infoturbe halduse või talitluspidevuse haldusega seotud nõudeid ei kohaldata peamise rahakonto omanike, T2Si eriotstarbelise rahakonto omanike ega TIPS eriotstarbelise rahakonto omanike suhtes.

RTGSi ERIOTSTARBELISE RAHAKONTO OMANIKUD JA KÕRVALSÜSTEEMID

Käesoleva VII liite punktis 1 (infoturbe haldus) sätestatud nõudeid kohaldatakse kõigi RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanike ja kõrvalsüsteemide suhtes, välja arvatud juhul, kui RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik või kõrvalsüsteem tõendab, et konkreetne nõue ei ole tema suhtes kohaldatav. Nõuete kohaldamisala kindlaksmääramisel oma infrastruktuuris peab osaleja tegema kindlaks makseahela (Payment Transaction Chain, PTC) elemendid. Täpsemalt algab PTC sisenemispunktist (PoE), st tehingu loomise süsteemist (nt tööjaamad, front office’i ja back-office’i rakendused, vahevara), ning lõpeb süsteemis, mis edastab sõnumi võrguteenuse osutajale.

Käesoleva VII liite punktis 2 (talitluspidevuse haldamine) sätestatud nõudeid kohaldatakse eurosüsteemi poolt RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanikele ja kõrvalsüsteemidele, kelle eurosüsteem on määranud perioodiliselt ajakohastatavate ja EKP veebilehel avaldatavate kriteeriumide alusel TARGETi tõrgeteta toimimise seisukohast kriitilist tähtsust omavateks.

1.   Infoturbe haldus

Nõue 1.1: Infoturbepoliitika

Juhtkond peab määrama ärieesmärkidele vastava selge poliitikasuuna ning näitama üles toetust ja pühendumust infoturbele, st koostama, kehtestama ja ajakohastama infoturvapoliitika, et tagada organisatsiooniülene infoturbe ja küberkerksuse haldamine läbi infoturbe- ja küberkerksuse riskide tuvastamise, hindamise ja käsitlemise. Poliitika peaks sisaldama vähemalt järgmisi osi: eesmärgid, kohaldamisala (sealhulgas sellised valdkonnad nagu sisekord, personal, varahaldus jne), põhimõtted ja vastutuse jaotus.

Nõue 1.2: Sisekord

Infoturbepoliitika organisatsiooniüleseks rakendamiseks tuleb kehtestada infoturbe raamistik. Juhtkond peab korraldama infoturberaamistiku koostamise ning seda ajakohastama, et tagada infoturbepoliitika (vastavalt nõudele 1.1) organisatsiooniülene rakendamine, sealhulgas selleks piisavate vahendite eraldamine ja turbega seotud vastutuste määramine.

Nõue 1.3: Välised osapooled

Organisatsiooni teabe- ja andmetöötlusrajatiste turvalisust ei tohi vähendada välis(t)e osapool(t)e või nende pakutavate toodete/teenuste kasutamine ja/või sõltuvus nendest. Mistahes väliste osapoolte juurdepääs organisatsiooni andmetöötlusrajatistele peab olema piiratud. Kui organisatsiooni andmetöötlusrajatistele juurdepääsuks on vaja välist osapoolt või välise osapoole toodet/teenust, tuleb viia läbi riskihindamine, et määratleda mõju turvalisusele ning nõuded kontrollimeetmetele. Kontrollimeetmed tuleb kokku leppida ja määratleda iga asjaomase välise osapoolega sõlmitavas lepingus.

Nõue 1.4: Varahaldus

Kõikide makseahelas sisalduva teabevara, äriprotsesside ja nende aluseks olevate infosüsteemide – operatsioonisüsteemid, taristud, ärirakendused, valmistooted ja -teenused ning kasutaja loodud rakendused – üle tuleb pidada arvet ning neile määrata omanik. Teabevara kaitsmiseks tuleb määrata isikud, kes vastutavad nõuetekohaste kontrollimeetmete ajakohastamise ja toimimise eest äriprotsessides ja nendega seotud IT-komponentides. Märkus: omanik võib vajaduse korral konkreetse kontrollide rakendamise delegeerida, kuid jääb vastutavaks vara nõuetekohase kaitsmise eest.

Nõue 1.5: Teabevara liigitus

Teabevara tuleb liigitada vastavalt sellele, kui oluline on see teabevara osaleja teenuse tõrgeteta toimimiseks. Liigitamisel osundatakse kõikidele vajadustele, prioriteetidele ja kaitsetasemetele, mis on ette nähtud teabevara käsitlemiseks asjakohastes äriprotsessides, ning võetakse arvesse ka kasutatavaid IT-komponente. Teabevara liigitust, mille juhtkond on heaks kiitnud, kasutatakse selleks, et määrata kindlaks asjakohane kaitsekontrollimeetmete kogum kogu teabevara eluea jooksul (sealhulgas teabevara eemaldamine ja hävitamine) ning teatada vajadusest spetsiaalsete käitlemismeetmete järele.

Nõue 1.6: Personaliga seotud turve

Turbega seotud kohustusi käsitletakse enne töölevõtmist nõuetekohastes ametijuhendites ning teenistustingimustes. Kõiki kandidaate, töövõtjaid ja kolmandatest isikutest kasutajaid tuleb nõuetekohaselt kontrollida, eelkõige tundlike ametikohtade puhul. Töötajad, töövõtjad ja andmetöötlusrajatiste kolmandatest isikutest kasutajad peavad oma turbeülesannete ja -kohustuste kohta allkirjastama lepingu. Tagada tuleb kõikide töötajate, töövõtjate ja kolmandatest isikutest kasutajate piisav teadlikkus ning neid tuleb koolitada turvameetmete ja andmetöötlusrajatiste nõuetekohase kasutamise suhtes, et minimeerida võimalikke turvariske. Töötajatele tuleb kehtestada korrakohane distsiplinaarmenetlus turvarikkumiste käsitlemiseks. Vastutuse jaotus tuleb selgelt määratleda, et tagada töötaja, töövõtja või kolmandast isikust kasutaja organisatsioonist lahkumise või üleviimise korraldus ning töövahendite tagastamine ja kasutusõiguste tagasivõtmine.

Nõue 1.7: Füüsiline ja keskkonna turve

Kriitilise tähtsusega või tundlike andmete töötlemise rajatised peavad asuma turvalisel, kindlaksmääratud piiridega, asjakohaste turvatõkete ja juurdepääsukontrolliga alal. Rajatised peavad olema füüsiliselt kaitstud loata juurdepääsu, kahjustuste ja häirete eest. Juurdepääsu võib lubada ainult isikutele, kes kuuluvad nõude 1.6 kohaldamisalasse. Teabevara sisaldavate füüsilisi andmekandjate kaitsmiseks nende ümberpaigutamise ajal tuleb kehtestada menetlused ja standardid.

Seadmeid tuleb kaitsta füüsiliste ja keskkonnaga seotud ohtude eest. Tuleb ette näha seadmete kaitse (sealhulgas väljaspool tegevuskohta kasutatavad seadmed) ning kaitse seoses nende valduse kaotamisega, et vähendada teabele loata juurdepääsu ohtu ja kaitsta seadmeid või teavet kaotsimineku või kahjustumise eest. Füüsiliste ohtude eest kaitsmiseks ja tugirajatiste – näiteks elektri- ja kaablitaristu – kaitsmiseks võib olla vaja võtta erimeetmeid.

Nõue 1.8: Operatsioonide haldamine

Andmetöötlusrajatiste haldamiseks ja käitamiseks tuleb määratleda vastutuse jaotus ja kord, mis hõlmab makseahela kõiki alussüsteeme.

Töökordade, sealhulgas IT-süsteemide tehnilise haldamise puhul, tuleb vajaduse korral rakendada rollide lahusust, et vähendada süsteemi väärkasutamise ohtu hooletusest või tahtlusest. Kui ülesannete lahusust ei ole võimalik rakendada tõendatud objektiivsetel põhjustel, tuleb pärast ametlikku riskianalüüsi rakendada kompensatsioonimeetmeid. Makseahela süsteemidesse kahjurvara sattumise vältimiseks ja avastamiseks tuleb kehtestada kontrollimeetmed. Kontrollmeetmed (sealhulgas kasutaja teadlikkus) tuleb kehtestada ka kahjurvara vältimiseks, avastamiseks ja eemaldamiseks. Mobiiliseadmete koodi võib kasutada üksnes juhul, kui see pärineb usaldusväärsetest allikatest (nt allkirjastatud Microsoft COM-komponendid ja Java Applets). Brauseri konfiguratsiooni (nt laienduste ja pistikprogrammide kasutamist) tuleb rangelt kontrollida.

Juhtkond peab rakendama andmevarundus- ja andmetaaste poliitikat, mis peab sisaldama regulaarselt (vähemalt kord aastas) testitavat taastekava.

Maksete turvalisuse seisukohast kriitilise tähtsusega süsteeme tuleb jälgida ning infoturbega seotud sündmused registreerida. Infosüsteemi probleemide tuvastamise tagamiseks tuleb kasutada operaatori logisid. Operaatori logid tuleb valimi alusel korrapäraselt läbi vaadata, sõltuvalt operatsiooni kriitilisusest. Maksete turvalisuse seisukohast kriitilise tähtsusega kontrollimeetmete tõhususe kontrollimiseks ja juurdepääsupoliitikale vastavuse kontrollimiseks tuleb kasutada süsteemide monitooringut.

Organisatsioonidevaheline teabevahetus peab põhinema ametlikul teabevahetuspoliitikal, mis viiakse ellu asjaomaste poolte vaheliste vahetuslepingute alusel ning mis on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega. TARGETiga teabe vahetamisel kasutatavaid kolmandate osapoolte tarkvarakomponente (nt teenindusbüroolt saadud tarkvara) tuleb kasutada kolmanda osapoolega sõlmitud ametliku lepingu alusel.

Nõue 1.9: Juurdepääsukontroll

Juurdepääs teabevarale peab olema põhjendatud ärivajaduste (teadmisvajadus (1)) ja organisatsiooni poliitika (sealhulgas infoturbepoliitika) kehtestatud raamistiku alusel. Määratleda tuleb selged juurdepääsukontrolli eeskirjad, mis põhinevad vähima õiguse põhimõttel (2), et need kajastaksid täpselt vastavate äri- ja IT-protsesside vajadusi. Asjakohastel juhtudel (nt varundamise haldamiseks) peaks loogilise juurdepääsu kontroll olema kooskõlas füüsilise juurdepääsu kontrolliga, välja arvatud juhul, kui on kehtestatud piisavad kompensatsioonimeetmed (nt krüpteerimine, isikuandmete anonüümimine).

Kehtestada tuleb ametlik ja dokumenteeritud kord makseahelasse kuuluvatele infosüsteemidele ja teenustele juurdepääsuõiguste andmise kontrollimiseks. See kord peab hõlmama kasutaja juurdepääsuõiguse elutsükli kõiki etappe, alates uue kasutaja esmasest registreerimisest kuni kasutaja lõpliku registrist kustutamiseni, kui kasutaja enam juurdepääsu ei vaja.

Asjakohastel juhtudel pööratakse eritähelepanu niivõrd kriitilise tähtsusega juurdepääsuõiguste andmisele, mille kuritarvitamisega võib kaasneda tõsine kahjulik mõju osaleja tegevusele (nt juurdepääsuõigused, mis võimaldavad süsteemihaldust, süsteemi kontrollimeetmete sürjutamist, otsejuurdepääsu äriandmetele).

Kasutajate tuvastamiseks ja autentimiseks ning kasutajaõiguste andmiseks organisatsiooni võrgustiku konkreetsetes punktides, nt kohalikuks ja kaugjuurdepääsuks makseahelasse kuuluvatele süsteemidele, tuleb kehtestada nõuetekohased kontrollimeetmed. Vastutuse tagamiseks ei ole lubatud isikliku konto jagatud kasutamine.

Salasõnade kasutamiseks kehtestatakse ja jõustatakse eeskirjad, mis sisaldavad konkreetseid kontrollimeetmeid tagamaks, et salasõnu ei oleks lihtne välja lugeda, nt salasõnade keerukusnõuded ja piiratud kehtivusaeg. Kehtestada tuleb salasõna turvalise taastamise ja/või lähtestamise kord.

Teabe konfidentsiaalsuse, autentsuse ja tervikluse kaitsmiseks tuleb välja töötada ja rakendada krüptokontrollide läbiviimise poliitika. Krüptokontrollide kasutamise toetamiseks tuleb kehtestada võtmehalduspoliitika.

Loata juurdepääsu ohu maandamiseks tuleb kehtestada konfidentsiaalse teabe ekraanil või paberkandjal vaatamise poliitika (nt puhta ekraani ja puhta laua poliitika).

Kaugtöö puhul tuleb arvesse võtta kaitsmata keskkonnas töötamise riske ning rakendada asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi kontrollimeetmeid.

Nõue 1.10: Infosüsteemide hankimine, arendamine ja hooldus

Turbenõuded määratakse kindlaks ja lepitakse kokku enne infosüsteemide arendamist ja/või juurutamist.

Nõuetekohase töötlemise tagamiseks peavad rakendused, sealhulgas kasutaja loodud rakendused, olema varustatud asjakohaste kontrollimeetmetega. Need kontrollimeetmed hõlmavad sisendandmete, sisemise töötlemise ja väljundandmete valideerimist. Tundlikku, väärtuslikku või kriitilise tähtsusega teavet töötlevad või mõjutavad süsteemid võivad vajada täiendavaid kontrollimeetmeid. Sellised kontrollimeetmed tuleb määrata kindlaks turbenõuete ja riskihinnangu alusel vastavalt kehtestatud poliitikale (nt infoturbepoliitika, krüptokontrolli poliitika).

Uutele süsteemidele tuleb kehtestada käitamisnõuded, mis dokumenteeritakse ja mida testitakse enne heakskiitmist ja kasutusele võtmist. Võrguturbe tagamiseks tuleks rakendada asjakohaseid kontrollimeetmeid, sealhulgas võrgu segmentimist ja turvalist haldust, lähtudes andmevoogude kriitilisusest ja organisatsiooni võrgupiirkondade riskitasemest. Avalike võrkude kaudu edastatava tundliku teabe kaitseks tuleb kehtestada erikontrollimeetmed.

Juurdepääsu süsteemifailidele ja programmi lähtekoodile tuleb kontrollida ning IT-projekte ja tugitegevusi ellu viia turvalisel viisil. Hoolitsema peab selle eest, et testkeskkonnas ei kasutata tundlikke andmeid. Projekti- ja tugikeskkondi tuleb rangelt kontrollida. Muudatuste juurutamist tuleb rangelt kontrollida. Oluliste muudatuste juurutamise osas viiakse läbi riskihindamine.

Töös kasutatavate süsteemide korrapärane turvatestimine tuleb läbi viia vastavalt riskihindamise tulemustel põhinevale, eelnevalt kindlaksmääratud kavale ning turvatestimine peab hõlmama vähemalt haavatavuse hindamist. Kõiki turvatestimise käigus täheldatud puudusi hinnatakse ning nende kõrvaldamiseks koostatakse tegevuskava, mille järgimist õigeaegselt kontrollitakse.

Nõue 1.11: Infoturve tarnijasuhetes (3)

Selleks et tagada osalejate selliste sisemiste teabesüsteemide kaitse, millele tarnijatel on juurdepääs, tuleb tarnija juurdepääsuga seotud riskide maandamiseks dokumenteerida ja tarnijaga ametlikult kokku leppida infoturbe nõuded.

Nõue 1.12: Infoturbeintsidentide ja -arenduste haldus

Selleks et tagada järjepidev ja tulemuslik lähenemisviis infoturbe intsidentide haldamisele, sealhulgas turvaintsidentide ja -nõrkuste alane teabevahetus, tuleb nii ärilisel kui tehnilisel tasandil kehtestata ja testida rollid, vastutusalad ja kord, et tagada kiire, tulemuslik, nõuetekohane ja turvaline taastamine infoturbe intsidentide korral, sealhulgas kübervaldkonnaga seotud stsenaariumide puhul (nt pettus, mis on seotud välise ründaja või omainimesega). Nendesse menetlustesse kaasatud töötajad peavad olema saanud asjakohase väljaõppe.

Nõue 1.13: Tehnilise vastavuse kontroll

Osaleja siseinfosüsteeme (nt tagakontori süsteemid, sisevõrgud ja välisvõrkude ühenduvus) hinnatakse korrapäraselt, et tagada nende vastavus organisatsioonis kehtestatud poliitikaraamistikule (nt infoturbepoliitika, krüptokontrolli poliitika).

Nõue 1.14: Virtualiseerimine

Külalisvirtuaalmasinad peavad vastama kõikidele füüsilise riistvara ja süsteemide (nt turbe tugevdamine, logimine) suhtes kehtestatud turvakontrollidele. Hüperviisoritega seotud kontrollimeetmed peavad hõlmama järgmist: hüperviisori ja peremees-masina operatsioonisüsteemi turvalisuse tugevdamine, regulaarne paikamine, erinevate keskkondade (nt põhitegevus ja arendus) range eraldamine. Tsentraliseeritud haldust, logimist ja monitooringut ning juurdepääsuõiguste haldamist, eelkõige privilegeeritud kontode puhul, rakendatakse riskihindamise alusel. Sama hüperviisori hallatavatel külalisvirtuaalmasinatel peab olema sarnane riskiprofiil.

Nõue 1.15: Pilvandmetöötlus

Avalike ja/või hübriidpilvlahenduste kasutamine makseahelas peab põhinema ametlikul riskihindamisel ning võtma arvesse tehnilisi kontrollimeetmeid ja pilvelahendusega seotud lepingutingimusi.

Hübriidpilvelahenduste puhul on ühendatud süsteemide kriitilisuse tasemeks selle kõrgeima kriitilisuse tasemega osasüsteemi tase. Kõik kohapeal asuvad hübriidlahenduste komponendid tuleb eraldada teistest kohapeal asuvatest süsteemidest.

2.   Talitluspidevuse juhtimine

Talitluspidevuse haldusega on seotud järgmised nõuded. Igal TARGETis osalejal, keda eurosüsteem käsitleb TARGETi sujuvaks toimimiseks kriitilise tähtsusega osalejana, peab olema talitluspidevuse strateegia, mis vastab järgmistele tingimustele.

Nõue 2.1:

Välja tuleb töötada talitluspidevuskavad ning kehtestada nende ajakohastamise kord.

Nõue 2.2:

Olemas peab olema alternatiivne tegevuskoht.

Nõue 2.3:

Alternatiivse tegevuskoha riskiprofiil peab olema erinev peamise tegevuskoha riskiprofiilist, et vältida olukorda, kus sama sündmus mõjutab mõlemat kohta samaaegselt. Näiteks peab alternatiivne koht olema ühendatud teise elektrivõrguga ja teise keskse telekommunikatsiooniahelaga kui peamine tegevuskoht.

Nõue 2.4:

Olulise talitlushäire korral, mis muudab esmase tegevuskoha ligipääsmatuks ja/või kriitilise tähtsusega töötajad kättesaamatuks, peab kriitilise tähtsusega osalejal olema võimalik taastada tavapärane tegevus alternatiivses tegevuskohas, kus peab olema võimalik tööpäev nõuetekohaselt lõpetada ning alustada järgmis(t)e tööpäeva(de)ga.

Nõue 2.5:

Kehtestatud peab olema kord, millega tagatakse, et tehingute töötlemine taastatakse alternatiivses tegevuskohas mõistliku aja jooksul pärast algset teenusekatkestust ja vastavalt häiritud tegevuse olulisusele.

Nõue 2.6:

Talitlushäiretega toimetuleku suutlikkust tuleb testida vähemalt kord aastas ja kriitilise tähtsusega töötajaid tuleb asjakohaselt koolitada. Testide vaheline ajavahemik ei tohi olla pikem kui üks aasta.

(1)  Teadmisvajaduse põhimõtte kohaselt tuleb määratleda teabekogum, millele isik vajab oma ülesannete täitmiseks juurdepääsu.

(2)  Vähima õiguse põhimõtte kohaselt peab isiku juurdepääsuprofiil IT-süsteemis olema kooskõlas vastava ärirolliga.

(3)  Tarnija all tuleb siin mõista mis tahes kolmandat isikut (ja tema töötajaid), kes on sõlminud asutusega teenuse osutamiseks lepingu (kokkuleppe), ning asjaomase teenuslepingu alusel on kolmandale isikule (ja tema töötajatele) antud kaugjuurdepääs või kohalik juurdepääs selle asutusega teabe- ja/või infosüsteemidele ja/või andmetöötlusrajatistele TARGETi enesesertifitseerimise ulatuses või sellega seotult.

II LISA

TARGETi JUHTIMISE KORRALDUS

1. tasand – EKP nõukogu

2. tasand – tehnilise ja käitamise juhtimise organ

3. tasand – 3. tasandi RKPd

1.

 Üldsätted

 

 

Lõplik pädevus kõigis TARGETi küsimustes, eelkõige seoses TARGETis otsuste tegemise eeskirjadega, ning vastutab TARGETi avaliku funktsiooni tagamise eest

TARGETiga seotud tehniliste, funktsionaalsete, operatsiooni- ja finantsjuhtimise ülesannete täitmine ning 1. tasandil otsustatud juhtimiseeskirjade rakendamine

Otsuste tegemine TARGETi igapäevase käitamise kohta, arvestades käesoleva suunise artikli 7 lõikes 6 osundatud kokkuleppes määratletud teenustasemeid

2.

 Hinnakujundus

 

 

—

Otsused hinnastruktuuri / hinnapoliitika kohta

—

Otsused hinnapakettide kohta

—

Hinnastruktuuri / hinnapoliitika korrapärane läbivaatamine

—

Hinnapakettide koostamine ja seire

(Ei kohaldata)

3.

 Finantseerimine

 

 

—

Otsused TARGETi finantskorra eeskirjade kohta

—

Otsused hinnapakettide kohta

—

Ettepanekute koostamine 1. tasandil otsustatud finantskorra põhijoonte kohta

—

Hinnapakettide koostamine ja seire

—

Eurosüsteemi keskpankade poolt 3. tasandile teenuste osutamise eest makstavate osamaksete heakskiitmine ja/või algatamine

—

Eurosüsteemi keskpankadele makstavate tasude hüvitamise heakskiitmine ja/või algatamine

2. tasandile teenuste osutamiseks hinnateabe andmine

4.

 Teenustase

 

 

Teenustaseme üle otsustamine

Kontrollimine, et teenus osutati kooskõlas kokkulepitud teenustasemega

Teenuse osutamine kooskõlas kokkulepitud teenustasemega

5.

 Korraldus

 

 

 

—

Otsused intsidentide ja kriisiolukordade suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta

—

Valdkonna arengu jälgimine

Süsteemi haldamine käesoleva suunise artikli 7 lõikes 6 osutatud kokkulepete alusel

6.

 Muudatuste ja vabastamiste juhtimine

 

 

Otsustamine eskaleerumise korral

—

Muutmistaotluste heakskiitmine

—

Vabastamiste mahu heakskiitmine

—

Vabastamiskava ja selle täitmise heakskiitmine

Muutmistaotluste hindamine

Muutmistaotluste rakendamine kooskõlas kokkulepitud kavaga

7.

 Riskijuhtimine

 

 

—

TARGETi riskijuhtimise raamistiku ja TARGETi riskitaluvuse heakskiitmine ning jääkriskide aktsepteerimine

—

lõplik vastutus esimese ja teise kaitseliini tegevuse eest

—

organisatsioonilise struktuuri kehtestamine riskide ja kontrolliga seotud rollide ja kohustuste jaoks

—

Tegeliku riskijuhtimise läbiviimine

—

Riskianalüüside läbiviimine ja järelmeetmed

—

tagamine, et kõiki riskijuhtimise nõudeid säilitatakse ja ajakohastatakse

—

talitluspidevuse kava heakskiitmine ja läbivaatamine, nagu on kirjeldatud asjakohastes tegevusdokumentides

Riskianalüüsiks vajaliku teabe andmine vastavalt 1. tasandi/2. tasandi taotlustele

8.

 Süsteemieeskirjad

 

 

—

Euroopa Keskpankade Süsteemi TARGETi õigusraamistiku, sealhulgas TARGETis osalemise ühtsete tingimuste väljatöötamine ning nõuetekohase rakendamise tagamine

(Ei kohaldata)

(Ei kohaldata)

III LISA

MÕISTED

1)

„kontoseirerühm“ (account monitoring group) – kahest või enamast peamisest rahakontost ja/või eriotstarbelisest rahakontost koosnev rühm, mille puhul ühel osalejal (juhtosalejal) on ülevaade rühma iga TARGETi konto jäägist;

2)

„adresseeritav BICi omanik“ (addressable BIC holder) – üksus, kes: a) omab ettevõtte tunnuskoodi (BIC); ja b) on RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku korrespondent, klient või filiaal ning kes võimeline esitama maksejuhiseid ja võtma vastu makseid TARGETi osasüsteemist selle RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku konto kaudu;

3)

„kõrvalsüsteem“ (ancillary system, AS) – liidus või EMPs asutatud üksuse poolt käitatav süsteem, mille üle teostab järelevalvet ja/või järelevaatamist pädev ametiasutus ja mis järgib eurodes teenuseid pakkuvate infrastruktuuride asukoha suhtes kehtivaid järelevaatamisnõudeid, mis avaldatakse EKP veebisaidil ja mida aegajalt muudetakse, ning milles makseid ja/või finantsinstrumente vahetatakse ja/või realiseeritakse või kirjendatakse a) TARGETis arveldatavatest raha ülekandmise korraldustest tulenevate rahaliste kohustustega ja/või b) TARGETis hoitavate vahenditega kooskõlas Euroopa Keskpanga suunisega EKP/2022/8;

4)

„kõrvalsüsteemi tagatisvahendite konto“ (ancillary system guarantee funds account) – tehniline konto, mida kasutatakse tagatisvahendite hoidmiseks, et toetada RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskordi A ja B;

5)

„kõrvalsüsteemi arvelduskord“ (ancillary system (AS) settlement procedure) – mis tahes TIPS kõrvalsüsteemi arvelduskord või RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord;

6)

„kõrvalsüsteemi ülekandekorraldus“ (ancillary system AS transfer order) – mis tahes raha ülekandmise korraldus, mille kõrvalsüsteem on algatanud RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduse jaoks;

7)

„automaatne tagatise seadmine“(auto-collateralisation) – euroala RKP pakutav päevasisene laen keskpangarahas, mida antakse juhul, kui T2Si eriotstarbelise rahakonto omanikul puuduvad piisavad rahalised vahendid väärtpaberitehingute arveldamiseks, kusjuures päevasisese laenu tagatiseks kasutatakse kas ostetavaid väärtpabereid (collateral on flow) või T2Si eriotstarbelise rahakonto omaniku poolt hoitavaid väärtpabereid (collateral on stock). Automaatne tagatise seadmise tehing koosneb kahest eraldiseisvast tehingust, millest ühega antakse automaatselt tagatis ja teisega toimub sellega seotud makse. See võib hõlmata ka kolmandat tehingut tagatise mis tahes võimaliku ümberpaigutamise kohta. I lisa I osa artikli 18 kohaldamisel loetakse kõik kolm tehingut süsteemi sisestatuks ja tagasivõtmatuks samaaegselt automaatse tagatise seadmise tehinguga;

8)

„automatiseeritud likviidsuse ülekandmise korraldus“ (automated liquidity transfer order) – likviidsuse ülekandmise korraldus, mis on automaatselt loodud selleks, et kanda määratud RTGSi eriotstarbeliselt rahakontolt osaleja peamisele rahakontole üle vahendeid, kui sellel peamisel rahakontol ei ole keskpanga operatsioonide arveldamiseks piisavalt vahendeid;

9)

„vaba likviidsus“ (available liquidity) – osaleja konto positiivne jääk ja kohalduvatel juhtudel asjaomase eurosüsteemi keskpanga poolt sellele peamisele rahakontole antud päevasisese laenu võimalus, mida ei ole veel kasutatud, või mida on kohalduvatel juhtudel vähendatud peamisel rahakontol või eriotstarbelisel rahakontol töödeldud reserveeritud likviidsuse või blokeerimiste summa võrra;

10)

„panganduskontsern“ (banking group):

a)

krediidiasutuste kogum, kes on hõlmatud emaettevõtja konsolideeritud finantsaruannetesse, kui emaettevõtja on kohustatud esitama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1126/2008 (1) alusel kasutusele võetud rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile 27 (IAS 27), ja kelle hulka kuuluvad kas: i) emaettevõtja ja üks või rohkem tütarettevõtjat või ii) kaks või enam emaettevõtja tütarettevõtjat, või

b)

punkti a alapunktides i või ii nimetatud krediidiasutuste kogum, kus emaettevõtja ei esita konsolideeritud finantsaruandeid IAS 27 kohaselt, kuid kes võivad täita IAS 27 nõudeid, et neid oleks võimalik hõlmata konsolideeritud finantsaruannetesse; kontrolli teostab osaleja keskpank;

c)

kahepoolne või mitmepoolne krediidiasutuste võrgustik: i) mis on moodustatud vastavalt õigusaktidele, milles on määratletud krediidiasutuste juurdepääsu tingimused sellisele võrgustikule; või ii) mida iseloomustavad isekorraldusliku koostöö (liikmete ärihuvide edendamine, kaitsmine ja esindamine) võimalused ja/või majanduslik solidaarsus, mis väljub tavalise krediidiasutuste koostöö raamest ning selline koostöö ja solidaarsus on lubatud krediidiasutuste põhimääruste või põhikirjadega või on kehtestatud eraldi kokkulepetega, ning millega seoses on EKP nõukogu igal käesoleva punkti c alapunktides i ja ii osundatud üksikjuhul rahuldanud avalduse pangandusgrupiks lugemise kohta;

11)

„filiaal“ (branch) – filiaal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) artikli 4 lõike 1 punkti 17 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (3) artikli 4 lõike 1 punkti 30 tähenduses;

12)

„levisõnum“ (broadcast message) – teave, mis tehakse üheaegselt kättesaadavaks kõikidele või valitud rühmale osalejatele;

13)

„tööpäev“ (business day) või „TARGETi tööpäev“ (TARGET business day) – mis tahes päev, mil peamised rahakontod, RTGSi eriotstarbelised rahakontod või T2Si eriotstarbelised rahakontod on kättesaadavad raha ülekandmise korralduste arveldamiseks;

14)

„ettevõtte tunnuskood, BIC“ (Business Identifier Code, BIC) – ISO standardiga nr 9362 määratletud kood;

15)

„õigusvõime hinnang“ (capacity opinion) – hinnang osaleja õigusvõime kohta võtta ja täita oma kohustusi;

16)

„raha ülekandmise korraldus“ (cash transfer order) – osaleja või tema nimel tegutseva osapoole korraldus anda saaja käsutusse teatav rahasumma ühelt kontolt teisele kontole tehtava raamatupidamiskandega ning mis on kõrvalsüsteemi ülekandekorraldus, likviidsuse ülekandmise korraldus, välkmaksejuhis, tagasikutsumise nõustumus või maksejuhis;

17)

„keskpank“ (central bank, CB) – eurosüsteemi keskpank ja/või TARGETi ühendusega RKP;

18)

„keskpanga operatsioon“ (central bank operation) – mis tahes TARGETi osasüsteemis avatud peamisel rahakontol keskpanga algatatud maksejuhis või likviidsuse ülekandmise korraldus;

19)

„TARGETi ühendusega RKP“ (connected NCB) – TARGETiga asjaomase lepingu alusel ühendatud RKP, kes ei ole euroala RKP;

20)

„eriolukorra lahendus“ (Contingency Solution) – lahendus, mis võimaldab keskpankadel ja osalejatel töödelda raha ülekandmise korraldusi juhul, kui peamiste rahakontode ja/või RTGSi eriotstarbeliste rahakontode ja/või RTGSi kõrvalsüsteemide tehniliste kontode tavapärane toimimine ei ole võimalik;

21)

„krediidiasutus“ (credit institution) – a) krediidiasutus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 (ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) artikli 2 lõiget 5 krediidiasutuste suhtes rakendavate riigisiseste sätete tähenduses), kelle üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus; või b) muu krediidiasutus aluslepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses, kelle järelevalve toimub pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel;

22)

„TIPS finantslimiit“ (credit memorandum balance, CMB) – TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku määratud limiit likviidsuse kasutamiseks TIPS eriotstarbelisel rahakontol konkreetse juurdepääsetava osapoole poolt;

23)

„süsteemidevaheline arveldus“ (cross-system settlement) – kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste arveldamine, millega debiteeritakse RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot või ühe kõrvalsüsteemi arveldava panga allkontot, kasutades kõrvalsüsteemi arvelduskorda C või D, ning krediteeritakse RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilist kontot või teise kõrvalsüsteemi arvelduspanga allkontot, kasutades arvelduskorda C või D;

24)

„eriotstarbeline rahakonto“ (dedicated cash account, DCA) – RTGSi eriotstarbeline rahakonto, T2Si eriotstarbeline rahakonto või TIPS eriotstarbeline rahakonto;

25)

„hoiustamise püsivõimaluse intressimäär“ (deposit facility rate) – „hoiustamise püsivõimaluse intressimäär“ suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artikli 2 punktis 22 määratletud tähenduses;

26)

„hoiustamise püsivõimalus“ (deposit facility) – „hoiustamise püsivõimalus“ Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artikli 2 punktis 21 määratletud tähenduses;

27)

„euroala RKP“ (euro area NCB) – selle liikmesriigi keskpank (RKP), mille vääringuks on euro;

28)

„Euroopa Maksenõukogu välkkreeditülekande (SCT Inst) skeem“ ehk „SCT Inst skeem“ (European Payments Council's SEPA Instant Credit Transfer (SCT Inst) scheme, SCT Inst scheme) – automatiseeritud avatud standardite skeem, millega nähakse ette pankadevahelised eeskirjad, mida SCT Inst skeemis osalejad peavad järgima ning mis võimaldab ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) makseteenuse osutajatel pakkuda kogu SEPAt hõlmavat euro välkkreeditülekande toodet;

29)

„eurosüsteemi keskpank“ (Eurosystem CB) – EKP või euroala RKP;

30)

„probleemsündmus“ (event of default) – lähiajal toimuv või toimunud mis tahes sündmus, mille esinemine võib ohustada osaleja võimet täita oma kohustusi vastavalt käesolevate tingimuste I lisa I osale või vastavalt mis tahes muudele eeskirjadele, mida kohaldatakse osaleja ja tema keskpanga või muu keskpanga vahelistele suhetele, sealhulgas:

a)

kui osaleja ei vasta enam I osa I lisa artikli 4 rakendavas riigisiseses dokumendis sätestatud juurdepääsukriteeriumidele või I lisa I osa artikli 5 lõike 1 punkti a alapunkti i asjakohases rakendavas riigisiseses dokumendis sätestatud nõuetele;

b)

maksejõuetusmenetluse algatamine osaleja suhtes;

c)

avalduse esitamine, mis on seotud mis tahes punktis b osutatud menetlusega;

d)

osaleja poolt kirjaliku teate esitamine oma võimetuse kohta tasuda oma võlgu täielikult või osaliselt või täita oma päevasiseste laenudega seotud kohustusi;

e)

osaleja poolt vabatahtlikult üldlepingu või kokkuleppe sõlmimine oma võlausaldajatega;

f)

kui osaleja on maksejõuetu või ei suuda tasuda oma võlgu või on sellises olukorras oma keskpanga hinnangul;

g)

kui osaleja mis tahes TARGETi konto positiivne jääk või kogu või oluline osa osaleja varast on külmutatud, arestitud, konfiskeeritud või selle suhtes toimub mis tahes muu menetlus, mille eesmärgiks on kaitsta avalikke huve või osaleja võlausaldajate huve;

h)

kui osaleja osalus teises TARGETi osasüsteemis ja/või kõrvalsüsteemis on peatatud või lõpetatud;

i)

kui mis tahes oluline avaldus või muu lepingueelne kinnitus, mille osaleja on andnud või mis loetakse kohaldatava seaduse alusel tema poolt antuks, on ebatäpne või väär;

j)

kui osaleja pandib või annab tagatiseks kogu või olulise osa oma varast;

31)

„tagatisvahendid“ (guarantee funds) – kõrvalsüsteemi osaleja poolt antud vahendid, mida kasutatakse, kui üks või enam osalejat ei täida mis tahes põhjusel oma maksekohustusi kõrvalsüsteemis;

32)

„maksejõuetusmenetlus“ (insolvency proceedings) – maksejõuetusmenetlus direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti j tähenduses;

33)

„välkmaksejuhis“ (instant payment order) – Euroopa Maksenõukogu SEPA välkkreeditülekande (SCT Inst) skeemile vastav raha ülekandmise korraldus, mille saab täita 24 tundi päevas igal kalendripäeval ja mille puhul kohaldatakse viivitamatut või viivitamatule lähenevat töötlemist ja maksjale teatamist, ning mis hõlmab välkmaksejuhiseid: i) TIPS eriotstarbeliselt rahakontolt TIPS eriotstarbelisele rahakontole; ii) TIPS eriotstarbeliselt rahakontolt TIPS kõrvalsüsteemi tehnilisele kontole; iii) TIPS kõrvalsüsteemi tehniliselt kontolt TIPS eriotstarbelisele rahakontole; ja iv) TIPS kõrvalsüsteemi tehniliselt kontolt TIPS kõrvalsüsteemi tehnilisele kontole;

34)

„korraldusi andev osapool“ (instructing party) – üksus, kes on selleks määratud TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku või TIPS kõrvalsüsteemi tehnilise konto omaniku poolt ning kellel on lubatud saata välkmaksejuhiseid või likviidsuse ülekandmise korraldusi ja/või võtta vastu välkmaksejuhiseid ja likviidsuse ülekandmise korraldusi selle konto omaniku või tema juurdepääsetava osapoole nimel;

35)

„päevasisene laen“ (intraday credit) – laen, mis antakse lühemaks ajaks kui üks tööpäev;

36)

„investeerimisühing“ (investment firm) – investeerimisühing direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 1 rakendava riigisisese õigusakti sätte tähenduses, välja arvatud investeerimisühingule kohaldatavas osas direktiivi 2014/65/EL artikli 2 lõiget 1 rakendava siseriikliku õigusakti sättes määratletud asutused, kui see investeerimisühing on:

a)

on saanud loa direktiivi 2014/65/EL kohaselt määratud pädevalt ametiasutuselt ja tegutseb selle asutuse järelevalve all; ja

b)

on saanud õiguse tegeleda kooskõlas [lisada riigisisese õigusakti säte, millega rakendatakse investeerimisühingule kohaldatavas osas direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punkte 2, 3, 6 ja 7];

37)

„3. tasandi RKPd“ (Level 3 NCBs) – Deutsche Bundesbank, Banque de France, Banca d’Italia ja Banco de España, kes tegutsevad keskpankade pädevuses TARGETi ülesehitamisel ja käitamisel eurosüsteemi huvides;

38)

„likviidsuse ülekandmise korraldus“ (liquidity transfer order) – raha ülekandmise korraldus kindlaksmääratud summa ülekandmiseks likviidsuse juhtimise eesmärgil;

39)

„laenamise püsivõimaluse intressimäär“ (marginal lending facility rate) – „laenamise püsivõimaluse intressimäär“ Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artikli 2 punktis 57 määratletud tähenduses;

40)

„laenamise püsivõimalus“ (marginal lending facility) – „hoiustamise püsivõimalus“ suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artikli 2 punktis 56 määratletud tähenduses;

41)

„MPL teenus“ (mobile proxy look-up service, MPL service) – teenus, mis võimaldab TIPS eriotstarbelise rahakonto omanikel, TIPS kõrvalsüsteemi tehnilisi kontosid kasutavatel kõrvalsüsteemidel ja juurdepääsetavatel osapooltel, kellele klient on esitanud välkmaksejuhise puhverserveri abil (nt mobiiltelefoni numbri kaudu) tuvastatud makse saajale, otsida MPL keskteabehoidlast asjaomase makse saaja IBANi ja BICi andmeid, et krediteerida asjaomast TARGETi välkmaksete arvelduse (TIPS) kontot;

42)

„välkmaksele lähenev makse“ (near instant payment) – raha ülekandmise korraldus, mis vastab Euroopa Maksenõukogu SEPA kreeditkorralduste valikuliste lisateenuste (SCT AOS) NL standardile SEPA kreeditkorralduste välktöötlemise kohta;

43)

„võrguteenuse osutaja“ (Network Service Provider, NSP) – ettevõtja, kellel on eurosüsteemiga sõlmitud kontsessioonileping ühenduvusteenuste osutamiseks eurosüsteemi turuinfrastruktuuri ühtse juurdepääsu kaudu TARGETi teenustele;

44)

„arveldamata raha ülekandmise korraldus“ (non-settled cash transfer order) – raha ülekandmise korraldus, mida ei ole arveldatud samal tööpäeval, mil see on vastu võetud;

45)

„osaleja“ (participant) – a) üksus, kellel on vähemalt üks peamine rahakonto ja kellel võib lisaks olla üks või mitu eriotstarbelist rahakontot TARGETis; või b) kõrvalsüsteem;

46)

„makse saaja“ (payee) – osaleja, kelle peamist rahakontot või eriotstarbelist rahakontot krediteeritakse raha ülekandmise korralduse arveldamise tulemusena, välja arvatud juhul, kui seda mõistet kasutatakse I lisa I liite artiklis 29;

47)

„maksja“ (payer) – osaleja, kelle peamist rahakontot või eriotstarbelist rahakontot debiteeritakse raha ülekandmise korralduse arveldamise tulemusena, välja arvatud juhul, kui seda mõistet kasutatakse I lisa I osa artiklis 29;

48)

„maksejuhis“ (payment order) – osaleja või tema nimel tegutseva osapoole korraldus anda saaja käsutusse teatav rahasumma ühelt kontolt teisele kontole tehtava raamatupidamiskandega ning mis ei ole kõrvalsüsteemi ülekandekorraldus, likviidsuse ülekandmise korraldus, välkmaksejuhis või tagasikutsumise nõustumus;

49)

„tagasikutsumise nõustumus“ (positive recall answer) vastavalt Euroopa Maksenõukogu SEPA välkkreeditülekande (SCT Inst) skeemile raha ülekandmise korraldus, mille on algatanud tagasikutsumise nõude saaja vastuseks tagasikutsumise nõudele selle tagasikutsumise nõude esitaja kasuks;

50)

„avaliku sektori asutus“ (public sector body) – nõukogu määruse (EÜ) nr 3603/93 (5) artiklis 3 määratletud „avalikku sektorisse“ kuuluv üksus;

51)

„juurdepääsetav osapool“ (reachable party) – üksus, kes: a) omab ettevõtte tunnuskoodi (BIC); b) on juurdepääsetavaks osapooleks määratud TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku või TIPS kõrvalsüsteemi tehnilist kontot omava kõrvalsüsteemi poolt; c) on TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku või kõrvalsüsteemi osaleja korrespondentpank, klient või filiaal, või kõrvalsüsteemi osaleja korrespondentpank, klient või filiaal; ning d) on kättesaadav TIPS kaudu ning võimeline esitama ja võtma vastu raha ülekandmise korraldusi kas TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku või TIPS kõrvalsüsteemi tehnilist kontot omava kõrvalsüsteemi kaudu või nende volitusel vahetult;

52)

„reaalajalises brutoarvelduse kõrvalsüsteemi arvelduskord“ (RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord) (real-time gross settlement ancillary system settlement procedure; RTGS AS settlement procedure) – üks sihtotstarbelistest, eelnevalt kindlaks määratud teenustest kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste esitamiseks ja arveldamiseks, mis on seotud kõrvalsüsteemi arveldustega RTGSi eriotstarbelistel rahakontodel, allkontodel ja RTGSi kõrvalsüsteemi tehnilistel kontodel;

53)

„reaalajalise brutoarvelduse kõrvalsüsteemi tehniline konto“ (RTGSi kõrvalsüsteemi tehniline konto) (real-time gross settlement ancillary system technical account, RTGS AS technical account) – kõrvalsüsteemi poolt või keskpanga poolt tema TARGETi osasüsteemis kõrvalsüsteemi nimel hoitav konto, mida kasutatakse RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorra raames;

54)

„tagasikutsumise nõue“ (recall request) – RTGSi eriotstarbelise rahakonto omaniku või TIPS eriotstarbelise rahakonto sõnum, milles nõutakse arveldatud maksejuhise või välkmaksejuhise tagasimaksmist;

55)

„reeglipõhine likviidsuse ülekandmise korraldus“(rule-based liquidity transfer order) – likviidsuse ülekandmise korraldus, mis käivitatakse järgmistel põhjustel: a) peamise rahakonto või RTGSi eriotstarbelise rahakonto jääk rikub eelnevalt kindlaks määratud alam- või ülempiiri; või b) RTGSi eriotstarbelisel rahakontol ei ole piisavalt vahendeid, et katta järjekorras olevaid väga kiireloomulisi maksejuhiseid, kõrvalsüsteemi ülekandekorraldusi või kiireloomulisi maksejuhiseid;

56)

„arveldava panga kontorühm“ (settlement bank account group) – RTGSi eriotstarbeliste rahakontode ja/või allkontode loetelu seoses arveldamisega kõrvalsüsteemi poolt RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskordi kasutades;

57)

„arveldav pank“ (settlement bank) – RTGSi eriotstarbelise rahakonto omanik, kelle RTGSi eriotstarbelist rahakontot või allkontot kasutatakse kõrvalsüsteemi poolt esitatud kõrvalsüsteemi ülekandekorralduste arveldamiseks, kasutades RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskordi;

58)

„peatamine“ (suspension) – osaleja õiguste ja kohustuste ajutine peatamine osaleja keskpanga poolt määratavaks perioodiks;

59)

„TARGETi konto“ (TARGET account) – TARGETi osasüsteemis avatud konto;

60)

„TARGETi osasüsteem“ (TARGET component system) – keskpanga mis tahes süsteem, mis moodustab TARGETi osa;

61)

„TARGETi koordinaator“ (TARGET coordinator) – EKP määratud isik, kelle ülesandeks on tagada TARGETi igepäevane tegevjuhtimine, juhtida ja koordineerida tegevust erakorralises olukorras ning korraldada teabe edastamist osalejatele;

62)

„TARGETi välkmaksete arvelduse (TIPS) kõrvalsüsteemi arvelduskord“ (TARGET Instant Payment Settlement (TIPS) ancillary system settlement procedure) – eelnevalt kindlaks määratud teenus kõrvalsüsteemi arveldamisega TIPS eriotstarbelistel rahakontodel ja TIPS kõrvalsüsteemi tehnilistel kontodel seotud likviidsuse ülekandmise korralduste ja välkmaksejuhiste esitamiseks ja arveldamiseks;

63)

„TARGETi välkmaksete arvelduse (TIPS) kõrvalsüsteemi tehniline konto“ (TIPS kõrvalsüsteemi tehniline konto) (TARGET Instant Payment Settlement (TIPS) ancillary system technical account; TIPS AS technical account) – kõrvalsüsteemi poolt või keskpanga poolt tema TARGETi osasüsteemis kõrvalsüsteemi nimel hoitav konto, mida kõrvalsüsteem kasutab oma raamatupidamises välkmaksete või välkmaksetele lähenevate maksete arveldamiseks;

64)

„TARGETi arveldusjuht“ (TARGET settlement manager) – eurosüsteemi keskpanga poolt tema TARGETi osasüsteemi talitlust jälgima määratud isik;

65)

„TARGET2-Securities“ (T2S) – riistvara, tarkvara ja muu tehnilise infrastruktuuri komponendid, mille kaudu eurosüsteem pakub väärtpaberite keskdepositooriumidele ja eurosüsteemi keskpankadele põhilise, neutraalse ja piiriülese, makse vastu tehtavate väärtpaberiülekannete keskpangarahas arveldamise teenust;

66)

„TARGETi talitlushäire“ (technical malfunction of TARGET) – mis tahes viga või rike asjaomase TARGETi osasüsteemi poolt kasutatavas tehnilises infrastruktuuris ja/või arvutisüsteemides või mis tahes muu sündmus, mis muudab võimatuks töödelda ja täita raha ülekandmise korraldusi vastavalt käesolevale suunisele asjaomases TARGETi osasüsteemis;

(1)  Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(5)  Nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 3603/93 asutamislepingu artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 nimetatud keeldude kohaldamiseks vajalike määratluste täpsustamise kohta (ELT L 332, 31.12.1993, lk 1).

Top