This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32020R1201
Commission Implementing Regulation (EU) 2020/1201 of 14 August 2020 as regards measures to prevent the introduction into and the spread within the Union of Xylella fastidiosa (Wells et al.)
Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2020/1201, 14. august 2020, Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta
Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2020/1201, 14. august 2020, Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta
C/2020/5520
ELT L 269, 17/08/2020, p. 2–39
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 05/06/2024
|
17.8.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 269/2 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1201,
14. august 2020,
Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 28 lõikeid 1 ja 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusotsust (EL) 2015/789 (2) on kohaldatud alates 2015. aasta maist eesmärgiga ennetada Xylella fastidiosa (Wells et al.) (edaspidi „kõnealune kahjur“) liitu sissetoomist ja seal levimist. Rakendusotsust on mitu korda ajakohastatud, et võtta arvesse sel ajal kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi tõendeid. |
|
(2) |
15. mail 2019 avaldas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) uue teadusliku arvamuse (3) kõnealuse kahjuri põhjustatud taimeterviseriski kohta liidu territooriumil, keskendudes võimalikule kohandumisele, kitsa- ja laiaulatuslikule levikule, sümptomiteta perioodi kestusele, kõnealuse kahjuri mõjule ja riskivähendusvõimaluste ajakohastamisele. 15. mail 2019 avaldas toiduohutusamet teadusliku aruande (4) kõnealuse kahjuri tõrjemeetmete tõhususe kohta taimedel, milles kinnitas varasemat väidet, et praegu ei ole olemas tõrjemeetmeid kõnealuse kahjuri kõrvaldamiseks haigestunud taimest välitingimustes. 25. juunil 2019 avaldas toiduohutusamet kõnealuse kahjuri uuringukaardi, (5) milles esitatakse täiendavaid elemente sihipärasemate uuringute tagamiseks. 28. aprillil 2020 ajakohastas toiduohutusamet andmebaasi taimeliikide kohta, mis on kogu maailmas kõnealuse kahjuriga nakatunuks tunnistatud (6). Peale selle avaldas toiduohutusamet 8. juunil 2020Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute suunised, (7) mida liikmesriigid saavad kasutada usaldusnivoo ja kavandatud kontroll-levimuse määramiseks ning liidu territooriumil nii piiritletud aladel kui ka neist väljaspool toimuva uuringutegevuse ettevalmistamiseks. |
|
(3) |
Teaduse uusimad arengusuundumused, komisjoni poolt asjaomastes liikmesriikides tehtud auditite tulemused ja rakendusotsuse (EL) 2015/789 kohaldamisel saadud kogemused osutavad vajadusele neid meetmeid ajakohastada, et tagada sihipärasem lähenemisviis kõnealuse kahjuri tõrjeks liidu territooriumil. |
|
(4) |
Selguse huvides tuleks peremeestaimede määratluses osutada kõigile taimeliikidele või perekondadele, mis on maailmas kõnealuse kahjuriga nakatunuks tunnistatud, samas tuleks kõnealuste taimede määratluses osutada üksnes neile peremeestaimedele, mis on tunnistatud nakatunuks kõnealuse kahjuri konkreetse alamliigiga. Sellega seoses ja teatava proportsionaalsuse tagamiseks tuleks selle määruse mõningaid meetmeid kohaldada üksnes peremeestaimede suhtes ja teisi ainult kõnealuste taimede suhtes. |
|
(5) |
Selleks et tagada parem ülevaade kõnealuse kahjuri esinemisest, peaksid liikmesriigid tõhustama sellise esinemise iga-aastaseid uuringuid kooskõlas uusima teadusliku ja tehnilise teabega. |
|
(6) |
Kõnealuse kahjuri likvideerimiseks ja selle edasise leviku takistamiseks liidu ülejäänud osas peaksid liikmesriigid kindlaks määrama piiritletud alad, mis hõlmavad nakatunud tsooni ja puhvertsooni, ning kohaldama likvideerimismeetmeid. Puhvertsoonide laius peaks olema proportsionaalne riskitaseme ja siirutaja levimisvõimega. |
|
(7) |
Kõnealuse kahjuri isoleeritud esinemise korral ei tuleks siiski nõuda piiritletud ala kehtestamist, kui kõnealust kahjurit on võimalik nendest hiljuti sissetoodud taimedest kõrvaldada, kus selle esinemine kindlaks tehti. See on kõige proportsionaalsem lähenemisviis, kuni kõnealuses piirkonnas tehtud uuringute põhjal jõutakse järeldusele, et kõnealust kahjurit seal ei ole. |
|
(8) |
Teatavates liidu piirkondades on asjakohane järeldada, et kõnealuse kahjuri likvideerimine ei ole enam võimalik. Asjaomastel liikmesriikidel tuleks seepärast lubada kõnealuse kahjuri likvideerimise asemel kohaldada meetmeid selle kahjuri tõrjeks. Need meetmed peaksid olema vähem ranged kui likvideerimismeetmed, kuid need peaksid tagama hoolika lähenemisviisi uuringutel ning rohkemate ennetusmeetmete kasutamise asjaomastes puhvertsoonides ja nakatunud tsoonide välimises osas, et vältida kõnealuse kahjuri levimist liidu ülejäänud territooriumile. |
|
(9) |
Nakatunud taimede viivitamatu kõrvaldamise tagamiseks ja kõnealuse kahjuri levimise vältimiseks liidu ülejäänud territooriumile tuleks piiritletud alade seiret teha igal aastal selleks kõige sobivamal aastaajal. Seire peaks keskenduma ka piiritletud alal esinevatele siirutajatele, et teha kindlaks siirutajate edasise leviku risk ja hinnata kõigis staadiumides siirutajate populatsiooni vastu võetavate fütosanitaarkontrolli meetmete tõhusust. |
|
(10) |
Kogemused kinnitavad kooskõlas uusimate teaduslike tõenditega, et siirutajate tõrje koos bakteriinokulumi kohese kõrvaldamisega on oluline, et ennetada kõnealuse kahjuri edasist levimist liidu ülejäänud territooriumil. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama fütosanitaartöötluse nõuetekohase rakendamise nii enne taimede kõrvaldamist kui ka aasta jooksul, et tõrjuda mis tahes staadiumis olevate siirutajate populatsiooni. Kõnealune töötlus peaks hõlmama tõhusat keemilist, bioloogilist või mehaanilist siirutajavastast töötlust, kusjuures võimaluse korral tuleks eelistada mittekeemilisi lahendusi. |
|
(11) |
Piiritletud alal avastatud kõnealuse kahjuri alamliigi suhtes teadaolevalt vastuvõtlikud taimed, mis on kasvanud vähemalt osa oma elust sellel piiritletud alal või mida on sellise ala kaudu veetud, on suurema tõenäosusega kõnealuse kahjuriga nakatunud. Seepärast on proportsionaalne kehtestada liidu piires vedamise erinõuded üksnes kõnealuste taimede suhtes. Samuti on proportsionaalne kohaldada nende taimede vedamise korral nakatunud tsoonis või nakatunud tsoonist puhvertsooni leebemaid nõudeid kui need, mida kohaldatakse nende vedamisel piiritletud alalt välja. |
|
(12) |
Selleks et hõlbustada kauplemist ja kaitsta samal ajal taimetervist ning võttes arvesse kõnealuse kahjuri omadusi, peaks peremeestaimedega, mis on pärit kolmandast riigist, kus seda kahjurit ei esine, olema liitu sissetoomisel kaasas fütosanitaarsertifikaat koos lisakinnitusega selle kohta, et kõnealust kahjurit asjaomases riigis ei esine. |
|
(13) |
Taimede sissetoomisel liitu kolmandatest riikidest, kus teadaolevalt esineb kõnealust kahjurit, tuleb tagada, et taimed oleksid kõnealusest kahjurist vabad; selleks peaks kõnealuste taimede liitu sissetoomist käsitlevad nõuded olema sarnased nendega, mis on sätestatud piiritletud aladelt pärit kõnealuste taimede vedamise puhul. |
|
(14) |
Võttes arvesse uusimaid teaduslikke ja tehnilisi tõendeid, tuleks intensiivistada ka kolmandate riikide uuringuid kinnitamaks, et nende territooriumi piirkondades või liitu eksportimiseks loa saanud tootmiskohtades kõnealust kahjurit ei esine. |
|
(15) |
Tuleks kehtestada eeskirjad ametliku kontrolli kohta, mida tehakse kõnealuste taimede liikumisel piiritletud aladelt liidu ülejäänud territooriumile ning peremeestaimede toomisel kolmandatest riikidest liitu. Need eeskirjad peaksid olema proportsionaalsed ja tõhusad ning võtma arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (8) (kohaldamise alguskuupäev 14. detsember 2019) sätteid. |
|
(16) |
Seepärast tuleks rakendusotsus (EL) 2015/789 kehtetuks tunnistada. |
|
(17) |
Mis puudutab uuringutegevust nendes liidu piirkondades, kus kahjurit teadaolevalt ei esine või kus kohaldatakse erandit piiritletud alade kindlaksmääramise suhtes, ning kolmandate riikide piirkondades või tootmiskohtades, on asjakohane anda liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele piisavalt aega selle tegevuse kavandamiseks, et nad tagaksid nõutava statistilise usaldusväärsuse. Seepärast tuleks selle uuringutegevusega seotud nõudeid kohaldada alates 1. jaanuarist 2023. |
|
(18) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
MÕISTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„kõnealune kahjur“ – Xylella fastidiosa (Wells et al.) ja selle kõik alamliigid; |
|
b) |
„peremeestaimed“ – kõik istutamiseks ettenähtud taimed, välja arvatud seemned, mis kuuluvad I lisas loetletud perekondadesse või liikidesse; |
|
c) |
„kõnealused taimed“ – istutamiseks ettenähtud peremeestaimed, välja arvatud seemned, mis kuuluvad II lisas loetletud perekondadesse või liikidesse ning on teadaolevalt kõnealuse kahjuri suhtes vastuvõtlikud. |
II PEATÜKK
KÕNEALUSE KAHJURI ESINEMISE IGA-AASTASED UURINGUD JA SITUATSIOONIPLAANID
Artikkel 2
Kõnealuse kahjuri uuringud liikmesriikide territooriumil
1. Liikmesriigid korraldavad oma territooriumil peremeestaimede iga-aastaseid uuringuid kõnealuse kahjuri leidmiseks.
2. Neid uuringuid teevad pädevad asutused või need toimuvad pädevate asutuste ametliku järelevalve all.
3. Neid uuringud tehakse riskitaseme alusel. Need toimuvad vabas õhus, sealhulgas põldudel, aedades, viinamarjaistandustes, samuti puukoolides, aiandus- ja/või kaubanduskeskustes, looduslikel aladel ja muudes asjakohastes paikades.
4. Need uuringud hõlmavad istutamiseks ettenähtud taimedest proovide võtmist ja nende proovide analüüsi. Võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) suuniseid Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, peab kasutatava uuringukava ja proovivõtukavaga olema võimalik vähemalt 80 % usaldusväärsusega teha kindlaks nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %.
5. Need uuringud viiakse läbi aasta nendel aegadel, mil kõnealuse kahjuri avastamise võimalus on suurim, võttes arvesse kahjuri ja tema siirutajate bioloogiat, peremeestaimede olemasolu ja bioloogiat ning tehnilist teavet, millele osutatakse toiduohutusameti kahjuriuuringukaardil Xylella fastidiosa kohta.
6. Kõnealuse kahjuri esinemist jälgitakse ühe IV lisas loetletud molekulaaranalüüsi meetodi abil. Kui positiivseid tulemusi leitakse väljaspool piiritletud alasid asuvatel aladel, tuleb kõnealuse kahjuri esinemist kinnitada analüüsi positiivse tulemusega mõne teise kõnealuses lisas loetletud meetodi abil, mis on suunatud genoomi muule osale. Need analüüsid tehakse sama taimeprooviga või kui kasutatakse kinnitavat molekulaaranalüüsi, siis sama taimeekstraktiga.
7. Iga taimeliigi puhul, mis asjaomasel piiritletud alal leitakse kõnealuse kahjuriga nakatunud olevat, määratakse kõnealuse kahjuri alamliik. Selliseks määramiseks kasutatakse IV lisa B osas loetletud molekulaaranalüüsi meetodeid.
8. Liikmesriigid esitavad lõikes 1 osutatud uuringute tulemused kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikli 22 lõikega 3.
Artikkel 3
Situatsiooniplaanid
1. Iga liikmesriik koostab situatsiooniplaani. Situatsiooniplaanis sätestatakse meetmed, mida liikmesriigi territooriumil võetakse seoses järgmisega:
|
a) |
kõnealuse kahjuri likvideerimine, nagu on sätestatud artiklites 7–11; |
|
b) |
kõnealuste taimede vedu liidu piires, nagu on sätestatud artiklites 19–26; |
|
c) |
ametlik kontroll seoses kõnealuste taimede veoga liidu piires ja peremeestaimede sisseveoga liitu, nagu on sätestatud artiklites 32 ja 33. |
Iga liikmesriik ajakohastab vajaduse korral oma situatsiooniplaani iga aasta 31. detsembriks. Rakendusotsuse (EL) 2015/789 kohaselt koostatud situatsiooniplaanid tuleb uuendada 31. detsembriks 2020.
2. Lisaks määruse (EL) 2016/2031 artikli 25 lõikes 2 osutatud elementidele peab situatsiooniplaan sisaldama kõiki järgmisi elemente:
|
a) |
kättesaadavaks tehtavad minimaalsed vahendid ja täiendavate vahendite kättesaadavaks tegemise menetlused juhuks, kui kõnealuse kahjuri esinemine leiab kinnitust või kahtlustatakse selle esinemist; |
|
b) |
üksikasjalikud eeskirjad menetluste kohta, mille abil tehakse kindlaks kõrvaldatavate taimede omanikud, et neile kõrvaldamiskorraldusest teatada ja eravaldustesse pääseda. |
III PEATÜKK
PIIRITLETUD ALAD
Artikkel 4
Piiritletud alade kindlaksmääramine
1. Kui kõnealuse kahjuri esinemine on ametlikult kinnitatud, peab asjaomane liikmesriik viivitamata kindlaks määrama piiritletud ala.
Kui kinnitust on leidnud ainult kõnealuse kahjuri ühe või mitme konkreetse alamliigi esinemine, võib asjaomane liikmesriik piiritleda ala üksnes nende alamliikide osas.
Kui alamliigi esinemise kinnitamine on pooleli, piiritleb asjaomane liikmesriik sellise ala kõnealuse kahjuri ja kõigi selle võimalike alamliikide suhtes.
2. Piiritletud ala koosneb nakatunud tsoonist ja puhvertsoonist.
Nakatunud tsooni raadius peab olema vähemalt 50 m ja selle keskpunktis taim, mis leiti kõnealuse kahjuriga nakatunud olevat.
Puhvertsooni laius on järgmine:
|
a) |
vähemalt 2,5 km, kui nakatunud tsoon on kindlaks määratud artiklites 7–11 osutatud likvideerimismeetmete võtmiseks; |
|
b) |
vähemalt 5 km, kui nakatunud tsoon on kindlaks määratud artiklites 12–17 osutatud tõkestamismeetmete võtmiseks. |
3. Komisjon avaldab liikmesriikide kindlaksmääratud piiritletud alade loendi ja ajakohastab seda määruse (EL) 2016/2031 artikli 18 lõikes 6 osutatud teavituste põhjal.
Artikkel 5
Erandid piiritletud alade kindlaksmääramise osas
1. Erandina artiklist 4 võib likvideerimise eesmärgil kindlaksmääratud nakatunud tsooni ümbritseva puhvertsooni laiust vähendada kuni ühe kilomeetrini, kui suure tõenäosusega võib kinnitada, et kõnealuse kahjuri algne esinemine ei olnud kahjuri levimise tulemus, ning kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
a) |
kõigist nakatunud tsoonis asuvatest kõnealustest taimedest võetakse proovid ja kõrvaldatakse need taimed hoolimata nende tervislikust seisundist; |
|
b) |
vähemalt kord aastas tehtud ametlike analüüside alusel, mille puhul on võetud arvesse toiduohutusameti kahjuriuuringukaarti Xylella fastidiosa kohta, ei ole nakatunud tsoonis alates likvideerimismeetmete võtmisest leitud ühtegi teist kõnealuse kahjuriga nakatunud taime; |
|
c) |
nakatunud tsooni ümbritsevas vähemalt 2,5 km laiuses tsoonis on esimesel kõnealuse kahjuri tuvastamisele järgneval aastal vähemalt üks kord tehtud uuring, millest nähtub, et kõnealust kahjurit ei ole sellest tsoonist leitud. Asjaomane liikmesriik võtab proove selles tsoonis olevatest peremeestaimedest ja analüüsib neid. Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse toiduohutusameti suuniseid Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, peab uuringukava ja proovivõtukavaga olema võimalik vähemalt 90 % usaldusväärsusega teha kindlaks nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %, arvestades asjaolu, et nakatunud taimi ümbritseval esimesel 400 meetril on risk asjaomase piirkonna ülejäänud osaga võrreldes suurem. |
|
d) |
analüüsidega, mida on tehtud kaks korda siirutaja lendlusperioodi jooksul ja mis on kooskõlas fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standarditega, ei ole nakatunud tsoonis ega selle vahetus läheduses alates likvideerimismeetmete võtmisest leitud kõnealust kahjurit kandvaid siirutajaid. Nende analüüside põhjal saab järeldada, et kõnealuse kahjuri looduslik levik on välistatud. |
2. Puhvertsooni laiuse vähendamisel lõike 1 kohaselt esitab asjaomane liikmesriik komisjonile ja teistele liikmesriikidele viivitamata sellise vähendamise põhjenduse.
3. Erandina artiklist 4 võib asjaomane liikmesriik otsustada piiritletud ala viivitamata mitte kindlaks määrata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
a) |
on tõendatud, et kõnealune kahjur on hiljuti toodud piirkonda koos taimedega, millelt see leiti, või et kõnealust kahjurit on leitud selle kahjuri siirutajate eest füüsiliselt kaitstud kohas; |
|
b) |
kontrollitoimingute tulemustest nähtub, et need taimed olid nakatunud enne nende toomist asjaomasesse piirkonda; |
|
c) |
nende taimede lähedusest ei ole leitud siirutajaid, mis kõnealust kahjurit edasi kannavad. |
4. Lõikes 3 osutatud juhul asjaomane liikmesriik:
|
a) |
teeb piirkonnas, kus kõnealuse kahjuri esinemist esimest korda kinnitati, vähemalt kahe aasta jooksul iga-aastaseid uuringuid, et teha kindlaks, kas mõni muu taim on nakatunud ja kas tuleks võtta täiendavaid meetmeid; |
|
b) |
teatab komisjonile ja muudele liikmesriikidele põhjenduse, miks piiritletud ala kindlaks ei määrata, ning punktis a osutatud uuringu tulemuse niipea, kui see on kättesaadav. |
Artikkel 6
Piiritletud alade staatuse tühistamine
1. Kui artiklis 10 osutatud uuringute käigus ei ole piiritletud alal nelja järjestikuse aasta jooksul kõnealust kahjurit leitud, võib piiritletud ala staatuse tühistada. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.
2. Erandina lõikest 1 võib asjaomane liikmesriik, kes on vähendanud puhvertsooni laiust vastavalt artikli 5 lõikele 1 kuni ühe kilomeetrini, tühistada asjaomase piiritletud ala staatuse 12 kuud pärast selle algset kindlaksmääramist, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
|
a) |
artikli 5 lõike 1 alusel võetud meetmete tulemusena on jõutud järeldusele, et kõnealuse kahjuri algne esinemine oli suure tõenäosusega eraldiseisev juhtum ja kahjur ei ole asjaomasel piiritletud alal edasi levinud; |
|
b) |
staatuse tühistamisajale võimalikult lähedasel ajal on piiritletud alal tehtud ametlikud analüüsid, mille puhul on arvesse võetud toiduohutusameti kahjuriuuringukaarti Xylella fastidiosa kohta. Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse toiduohutusameti suuniseid Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, peab uuringukava ja proovivõtukavaga olema võimalik vähemalt 95 % usaldusväärsusega teha kindlaks nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %. |
3. Kui piiritletud ala staatus tühistatakse vastavalt lõikele 2, viiakse varem kindlaks määratud piiritletud alal kasvavate kõnealuste taimedega kahe järgmise aasta jooksul läbi sagedased uuringud. Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse toiduohutusameti suuniseid Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, peab uuringukava ja proovivõtukavaga olema võimalik vähemalt 80 % usaldusväärsusega teha kindlaks nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %.
4. Piiritletud ala staatuse tühistamisel 12 kuud pärast selle algset kindlaksmääramist esitab asjaomane liikmesriik viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele sellise tühistamise põhjenduse.
IV PEATÜKK
LIKVIDEERIMISMEETMED
Artikkel 7
Taimede kõrvaldamine
1. Asjaomane liikmesriik kõrvaldab nakatunud tsoonist viivitamata:
|
a) |
taimed, mis on teadaolevalt nakatunud kõnealuse kahjuriga; |
|
b) |
taimed, millel ilmneb kõnealuse kahjuriga nakatumisele või võimalikule nakatumisele viitavaid sümptomeid; |
|
c) |
nakatunud taimega samasse liiki kuuluvad taimed olenemata nende tervislikust seisundist; |
|
d) |
nakatunud taimega samasse liiki mittekuuluvad taimed, mis on leitud nakatununa piiritletud ala muudes osades; |
|
e) |
muud kõnealused taimed kui punktides c ja d osutatud taimed, millest ei ole viivitamatult proove võetud ega tehtud vastavat molekulaaranalüüsi ning mille puhul ei ole leitud, et need on kõnealusest kahjurist vabad. |
2. Lõikes 1 osutatud taimede kõrvaldamisel võtab asjaomane liikmesriik arvesse kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid ning lähtub kõrvaldamise korraldamisel nende taimedega seotud riskitasemest.
3. Erandina lõike 1 punktidest b, c ja d võivad liikmesriigid otsustada, et üksikuid kõnealuseid taimi, mis on ametlikult määratud ajaloolise väärtusega taimede hulka, ei pea kõrvaldama, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
a) |
asjaomaseid kõnealuseid taimi kontrollitakse igal aastal, neist võetakse proovid ja analüüsitakse neid ühe IV lisas loetletud molekulaaranalüüsi meetodi abil, millega kinnitatakse, et nad ei ole kõnealuse kahjuriga nakatunud; |
|
b) |
asjaomase piirkonna või üksikute kõnealuste taimede suhtes rakendatakse asjakohast fütosanitaartöötlust kõnealuse kahjuri mis tahes staadiumides olevate siirutajate populatsiooni vastu. Selline töötlus võib toimuda keemiliste, bioloogiliste või mehaaniliste meetodite abil, võttes arvesse kohalikke tingimusi. |
Artikkel 8
Kõnealuse kahjuri siirutajate vastased meetmed
1. Asjaomane liikmesriik teeb nakatunud tsoonis asjakohast fütosanitaartöötlust kõnealuse kahjuri mis tahes staadiumis olevate siirutajate populatsiooni vastu. Selline töötlus tehakse enne artikli 7 lõikes 1 osutatud taimede kõrvaldamist ja selle ajal. Selline töötlus peab hõlmama tõhusat keemilist, bioloogilist või mehaanilist siirutajavastast töötlust, võttes arvesse kohalikke tingimusi.
2. Asjaomane liikmesriik rakendab põllumajandustavasid, et ohjata kõnealuse kahjuri mis tahes staadiumis olevate siirutajate populatsiooni nakatunud tsoonis ja puhvertsoonis. Liikmesriik rakendab neid tavasid aasta kõige sobivamal ajal olenemata asjaomaste taimede kõrvaldamisest. Sellised tavad peavad vajadust mööda hõlmama tõhusat keemilist, bioloogilist või mehaanilist siirutajavastast töötlust, võttes arvesse kohalikke tingimusi.
Artikkel 9
Taimede hävitamine
1. Asjaomane liikmesriik hävitab artikli 7 lõikes 1 osutatud taimed ja taimeosad viisil, millega tagatakse, et kõnealune kahjur ei saa levida; hävitamine toimub kohapeal või nakatunud tsoonis selleks ettenähtud lähedalasuvas kohas, või kui need taimed või taimeosad on siirutajate vastu võrguga kaetud, siis võimalikult lühikesel kaugusel kõnealusest kohast.
2. Asjaomane liikmesriik võib riskitaseme alusel otsustada hävitamisel piirduda üksnes okste ja lehtedega ning määrata asjaomase puidu artikli 8 lõikes 1 osutatud fütosanitaartöötlusele. Nende taimede juurestik kas kõrvaldatakse või muudetakse uute võrsete tekkimise vältimiseks sobiva fütosanitaartöötluse abil eluvõimetuks.
Artikkel 10
Piiritletud ala iga-aastane seire
Asjaomane liikmesriik jälgib kogu piiritletud alal kõige sobivamatel aegadel kõnealuse kahjuri esinemist iga-aastaste uuringutega vastavalt artikli 2 lõigetele 5 ja 6, võttes arvesse teavet, millele osutatakse toiduohutusameti kahjuriuuringukaardil Xylella fastidiosa kohta.
Nakatunud tsoonides võtab asjaomane liikmesriik peremeestaimedest proove ja analüüsib neid; proove võetakse ka taimedelt, mis ei ole artikli 7 lõike 1 kohaselt kõrvaldatud. Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse toiduohutusameti suuniseid Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, peab uuringukava ja proovivõtukavaga olema võimalik vähemalt 90 % usaldusväärsusega teha kindlaks nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 0,5 %.
Puhvertsoonides võtab asjaomane liikmesriik peremeestaimedest proove ja analüüsib neid; proove võetakse ka teistest taimedest, millel ilmneb võimalikule nakatumisele viitavaid sümptomeid või mille puhul esineb selle kahjuriga nakatumise kahtlus. Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse toiduohutusameti suuniseid Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, peab uuringukava ja proovivõtukavaga olema võimalik vähemalt 90 % usaldusväärsusega teha kindlaks nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %, arvestades asjaolu, et suurem risk on nakatunud tsooni ümbritseval esimesel 400 meetril.
Samuti teeb asjaomane liikmesriik kõnealuse kahjuri esinemise seiret piiritletud alal asuvatel siirutajatel, et teha kindaks siirutajatega seotud edasise leviku risk ja hinnata artikli 8 kohaselt võetud fütosanitaarkontolli meetmete tõhusust.
Artikkel 11
Muud asjakohased meetmed kõnealuse kahjuri likvideerimiseks
1. Asjaomane liikmesriik võtab kõik muud meetmed, mis võivad kaasa aidata kõnealuse kahjuri likvideerimisele kooskõlas rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardiga ISPM nr 9 (9) ja komplekse lähenemisviisi rakendamisele vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (10).
2. Asjaomane liikmesriik võtab meetmed kõigi selliste eriolukordade või komplikatsioonide lahendamiseks, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need takistavad, raskendavad või lükkavad edasi kahjuri likvideerimist, eelkõige meetmed, mis on seotud kõigi nakatunud või nakkuskahtlusega taimede põhjaliku hävitamisega või nende asukoha ligipääsetavusega, nende kuuluvusega riigi- või eraomandisse või nende eest vastutava isiku või üksusega.
3. Asjaomane liikmesriik viib läbi asjakohaseid uurimisi, et teha kindlaks nakkuse päritolu. Liikmesriik teeb kindlaks nakkusjuhuga seotud peremeestaimede veod, sealhulgas selliste taimede veod, mis võivad olla toimunud enne piiritletud ala kindlaksmääramist. Selliste uurimiste tulemused edastatakse komisjonile ja liikmesriikidele, kust asjaomased taimed pärinevad, liikmesriikidele, mille kaudu neid taimi on veetud, ja liikmesriikidele, kuhu sellised taimed on saadetud.
V PEATÜKK
LEVIKU TÕKESTAMISE MEETMED
Artikkel 12
Üldsätted
Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada III lisas loetletud nakatunud tsoonis võtta likvideerimismeetmete asemel artiklites 13–17 sätestatud tõkestamismeetmeid.
Artikkel 13
Taimede kõrvaldamine III lisas loetletud tsoonis
1. Asjaomane liikmesriik kõrvaldab kõik taimed, mis on artikli 15 lõikes 2 osutatud seire põhjal leitud olevat kõnealuse kahjuriga nakatunud.
Selline kõrvaldamine toimub kohe pärast kõnealuse kahjuri esinemise ametlikku tuvastamist, või kui kõnealune kahjur leitakse väljaspool siirutaja lendlusperioodi, siis toimub kõrvaldamine enne siirutaja järgmist lendlusperioodi. Võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et ära hoida kõnealuse kahjuri ja selle siirutajate levikut kõrvaldamise ajal ja pärast seda.
2. Erandina lõikest 1 võib asjaomane liikmesriik otsustada teaduslikel eesmärkidel mitte kõrvaldada kõnealuse kahjuriga nakatunuks osutunud taimi sellistest artikli 15 lõike 2 punktis b osutatud taimede kasvukohtadest, millel on eriline kultuuriline või sotsiaalne väärtus.
Artikkel 14
Kõnealuse kahjuri siirutajate vastased meetmed III lisas loetletud nakatunud tsoonides
1. Asjaomane liikmesriik viib läbi artikli 13 lõikes 1 osutatud taimede asjakohase fütosanitaartöötluse kõnealuse kahjuri mis tahes staadiumis olevate siirutajate populatsiooni vastu enne nende taimede kõrvaldamist ja artikli 13 lõikes 2 osutatud taimede ümber. Selline töötlus peab hõlmama tõhusat keemilist, bioloogilist või mehaanilist siirutajavastast töötlust, võttes arvesse kohalikke tingimusi.
2. Artikli 15 lõike 2 punktides a ja b osutatud piirkondades rakendab asjaomane liikmesriik põllumajandustavasid kõnealuse kahjuri mis tahes staadiumis olevate siirutajate populatsiooni tõrjeks iga aasta kõige sobivamal ajal. Need tavad peavad hõlmama tõhusat keemilist, bioloogilist või mehaanilist siirutajavastast töötlust, võttes arvesse kohalikke tingimusi.
Artikkel 15
III lisas loetletud nakatunud tsoonide iga-aastane seire
1. Asjaomane liikmesriik võtab vähemalt nakatunud tsooni lõikes 2 osutatud osades kõnealuse kahjuriga nakatunuks osutunud taimede ümber 50 m raadiuses kohe proove järgmistest taimedest ja analüüsib neid:
|
a) |
kõik kõnealused taimed, mis on samal piiritletud alal nakatunuks osutunud kõnealuste taimedega samast liigist, ning |
|
b) |
kõik muud taimed, millel ilmneb kõnealuse kahjuriga nakatumisele või võimalikule nakatumisele viitavaid sümptomeid. |
2. Asjaomane liikmesriik jälgib kõige sobivamatel aegadel kõnealuse kahjuri esinemist iga-aastaste uuringutega, võttes arvesse teavet, millele osutatakse toiduohutusameti kahjuriuuringukaardil Xylella fastidiosa kohta. Seda seiret tehakse vähemalt III lisas loetletud nakatunud tsooni järgmistes osades:
|
a) |
vähemalt 5 km laiusel alal nakatunud tsooni ja puhvertsooni piirist; |
|
b) |
erilise kultuurilise ja sotsiaalse väärtusega taimede kasvukohtade läheduses, mis asuvad väljaspool punktis a osutatud ala ja mille liikmesriik on vastavalt määranud. |
Nendes nakatunud tsooni osades võtab liikmesriik vastavalt artikli 2 lõikele 6 analüüsimiseks proove niisugust liiki peremeestaimedelt, mis on piiritletud alal nakatununa leitud. Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse toiduohutusameti suuniseid Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, peab uuringukava ja proovivõtukavaga olema võimalik vähemalt 90 % usaldusväärsusega teha kindlaks nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 0,7 %. Samuti tuleb kõnealuse kahjuri esinemise väljaselgitamiseks võtta proove siirutajapopulatsioonist ja neid analüüsida.
3. Lõike 2 punkti a ei kohaldata saarte puhul, kus tõkestamismeetmeid võetakse tervel saarel ja mis asuvad rohkem kui 5 km kaugusel lähimast liidu maismaaterritooriumist.
4. Puhvertsoonides võtab asjaomane liikmesriik peremeestaimedest proove ja analüüsib neid; proove võetakse ka teistest taimedest, millel ilmneb võimalikule kõnealuse kahjuriga nakatumisele viitavaid sümptomeid või mille puhul esineb selle kahjuriga nakatumise kahtlus. Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse toiduohutusameti suuniseid Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, peab uuringukava ja proovivõtukavaga olema võimalik vähemalt 90 % usaldusväärsusega teha kindlaks nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %, arvestades asjaolu, et suurem risk on nakatunud tsooni ümbritseval esimesel 400 meetril.
5. Samuti teeb liikmesriik kõnealuste kahjurite esinemise seiret lõikes 2 osutatud nakatunud tsoonis ning puhvertsoonis asuvatel siirutajatel, et teha kindaks siirutajatega seotud edasise leviku risk ja hinnata artikli 14 kohaselt võetud fütosanitaarkontolli meetmete tõhusust.
Artikkel 16
Taimede hävitamine
1. Asjaomane liikmesriik hävitab kõnealuse kahjuriga nakatunuks osutunud taimed ja taimeosad kohapeal või III lisas loetletud nakatunud tsoonis selleks ettenähtud lähedalasuvas kohas viisil, millega tagatakse kõnealuse kahjuri leviku vältimine.
2. Asjaomane liikmesriik võib otsustada hävitamisel piirduda üksnes okste ja lehtedega ning määrata asjaomase puidu kooskõlas artikli 14 lõikega 1 asjakohasele fütosanitaartöötlusele, kui ta jõuab järeldusele, et need taimed ei kujuta endast kõnealuse kahjuri edasise leviku ohtu. Nende taimede juurestik kas kõrvaldatakse või muudetakse uute võrsete tekkimise vältimiseks sobiva fütosanitaartöötluse abil eluvõimetuks.
Artikkel 17
Muud asjakohased meetmed kõnealuse kahjuri leviku tõkestamiseks
Asjaomane liikmesriik võtab meetmed kõigi selliste eriolukordade või komplikatsioonide lahendamiseks, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need takistavad, raskendavad või lükkavad edasi kahjuri leviku tõkestamist, eelkõige meetmed, mis on seotud kõigi nakatunud või nakkuskahtlusega taimede põhjaliku hävitamisega või nende asukoha ligipääsetavusega, nende kuuluvusega riigi- või eraomandisse või nende eest vastutava isiku või üksusega.
VI PEATÜKK
KÕNEALUSTE TAIMEDE ISTUTAMINE NAKATUNUD TSOONIDES
Artikkel 18
Luba istutada kõnealuseid taimi nakatunud tsoonis
Kõnealuste taimede istutamist nakatunud tsooni võib asjaomane liikmesriik lubada ainult ühel järgmistest juhtudest:
|
a) |
need kõnealused taimed on kasvanud putukakindlates tootmiskohtades, kus puuduvad kõnealune kahjur ja selle siirutajad; |
|
b) |
need kõnealused taimed kuuluvad eelistatavalt sortidesse, mis on hinnatud kõnealuse kahjuri suhtes resistentseks või tolerantseks, ning istutatakse III lisas loetletud nakatunud tsoonidesse, kuid väljapoole artikli 15 lõike 2 punktis a osutatud piirkonda; |
|
c) |
need kõnealused taimed kuuluvad samasse liiki taimedega, mida on artikli 10 kohaselt vähemalt kahe viimase aasta jooksul toimunud uuringutegevuse käigus analüüsitud ja mis on osutunud kõnealusest kahjurist vabaks ning mis istutatakse nakatunud tsoonidesse, mis on kindlaks määratud likvideerimise eesmärgil. |
VII PEATÜKK
KÕNEALUSTE TAIMEDE VEDAMINE LIIDU PIIRES
Artikkel 19
Piiritletud alal asuvas tootmiskohas kasvatatud kõnealuste taimede väljaviimine piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse
Piiritletud alal asuvas tootmiskohas kasvatatud kõnealuste taimede väljaviimist piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse võib lubada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
a) |
kõnealused taimed on kogu oma tootmistsükli jooksul kasvanud tootmiskohas, millele on antud luba vastavalt artiklile 24, või on viibinud niisuguses tootmiskohas vähemalt viimased kolm aastat; |
|
b) |
kogu kõnealuste taimede kasvu ajal ei ole selles tootmiskohas leitud ei kõnealust taimekahjurit ega selle siirutajaid; |
|
c) |
sobival ajal aastas tehakse kõnealuste taimede fütosanitaartöötlus mis tahes staadiumis olevate siirutajate populatsiooni vastu, et hoida taimed kõnealuse kahjuri siirutajatest vabad. Selline töötlus peab vajadust mööda toimuma keemiliste, bioloogiliste või mehaaniliste meetodite abil, võttes arvesse kohalikke tingimusi; |
|
d) |
kõnealuseid taimi veetakse piiritletud ala kaudu või selle piires suletud mahutites või pakendites, millega tagatakse, et kõnealuse kahjuri või selle siirutajatega nakatumine ei saa toimuda; |
|
e) |
taimed on vedamise ajale võimalikult lähedal läbinud IV lisas loetletud meetodi kohase molekulaaranalüüsi kõnealuse kahjuri esinemise suhtes ning kasutatud on proovivõtukava, mille abil on võimalik vähemalt 80 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %. |
Artikkel 20
Piiritletud alal mitte kordagi nakatunuks osutunud kõnealuste taimede väljaviimine piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse
Piiritletud alal mitte kordagi nakatunuks osutunud kõnealuste taimede väljaviimist piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonist puhvertsooni võib lubada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
a) |
kõnealused taimed on kasvatatud tootmiskohas, mis kuulub määruse (EL) 2016/2031 artikli 65 kohaselt registreeritud ettevõtjale; |
|
b) |
kõnealused taimed kuuluvad taimeliikidesse, mida on vähemalt osa nende elust kasvatatud piiritletud alal ja mida on kolme aasta jooksul alates piiritletud ala kindlaksmääramisest uuritud artiklites 10 ja 15 osutatud uuringute raames ning mis ei ole kunagi osutunud kõnealuse kahjuriga nakatunuks; |
|
c) |
punktis b osutatud kõnealuste taimede liigid avaldatakse komisjoni andmebaasis peremeestaimede kohta, mis teadaolevalt ei ole selles konkreetses piirkonnas nakatunud; |
|
d) |
sobival ajal aastas tehakse kõnealuste taimede fütosanitaartöötlus mis tahes staadiumis olevate siirutajate populatsiooni vastu, et hoida taimed kõnealuse kahjuri siirutajatest vabad. Selline töötlus peab vajadust mööda toimuma keemiliste, bioloogiliste või mehaaniliste meetodite abil, lähtudes kohalikest tingimustest; |
|
e) |
veo toimumise ajale võimalikult lähedasel ajal on pädev asutus kõnealuste taimede partiisid kontrollinud ja teinud nende molekulaaranalüüsi, kasutades proovivõtukava, mille abil on võimalik vähemalt 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %; |
|
f) |
veo toimumise ajale võimalikult lähedasel ajal on kõnealuste taimede partiid läbinud fütosanitaartöötluse kõigi kõnealuse kahjuri siirutajate vastu. |
Artikkel 21
Piiritletud alal kogu tootmistsükli jooksul in vitro kasvatatud kõnealuste taimede väljaviimine piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse
Piiritletud alal kogu tootmistsükli jooksul in vitro kasvatatud kõnealuste taimede väljaviimist piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse võib lubada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
a) |
kõnealused taimed on kogu tootmistsükli jooksul kasvanud tootmiskohas, millele on antud luba vastavalt artiklile 24; |
|
b) |
kõnealuseid taimi on kasvatatud läbipaistvas mahutis steriilsetes tingimustes ja nad vastavad ühele järgmistest tingimustest:
|
|
c) |
kõnealuseid taimi veetakse läbi piiritletud alade või nende piires läbipaistvas mahutis steriilsetes tingimustes, mis välistab kõnealuse kahjuriga selle siirutajate kaudu nakatumise riski. |
Artikkel 22
Osa oma eluajast piiritletud alal kasvatatud perekonna Vitis soikeseisundis taimede väljaviimine piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse
Osa oma eluajast piiritletud alal kasvatatud ja selle piiritletud ala kõnealuste taimedena loetletud ning istutamiseks ettenähtud perekonna Vitis soikeseisundis taimede (v.a seemned) väljaviimist piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse võib lubada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
a) |
taimed on kasvatatud tootmiskohas, mis kuulub määruse (EL) 2016/2031 artikli 65 kohaselt registreeritud ettevõtjale; |
|
b) |
veo toimumise ajale võimalikult lähedasel ajal on taimed läbinud töötlemiskohas, millele pädev asutus on selleks andnud loa ja mille üle ta teostab järelevalvet, nõuetekohase termotöötluse, mille puhul hoitakse soikeseisundis taimi 45 minutit 50 °C soojas vees. |
Artikkel 23
Osa oma eluajast piiritletud alal kasvanud kõnealuste taimede vedamine nakatunud tsoonides, puhvertsoonides ja puhvertsoonidest vastavatesse nakatunud tsoonidesse
Osa oma eluajast piiritletud alal kasvanud kõnealuste taimede vedu nakatunud tsoonides, puhvertsoonides ja puhvertsoonidest vastavatesse nakatunud tsoonidesse võib lubada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
a) |
kõnealused taimed on kasvatatud tootmiskohas, mis kuulub määruse (EL) 2016/2031 artikli 65 kohaselt registreeritud ettevõtjale; |
|
b) |
selles tootmiskohas võtab pädev asutus igal aastal proovid ja analüüsib neid kõnealuse kahjuri esinemise suhtes, võttes arvesse teavet, millele osutatakse toiduohutusameti kahjuriuuringukaardil Xylella fastidiosa kohta; |
|
c) |
iga-aastase kontrolli ja esindava proovi analüüsi tulemused kinnitavad kõnealuse kahjuri puudumist; |
|
d) |
sobival ajal aastas tehakse kõnealuste taimede fütosanitaartöötlus mis tahes staadiumis olevate siirutajate populatsiooni vastu, et hoida taimed kõnealuse kahjuri siirutajatest vabad. Selline töötlus peab vajadust mööda toimuma keemiliste, bioloogiliste või mehaaniliste meetodite abil, võttes arvesse kohalikke tingimusi; |
|
e) |
ettevõtjad paluvad kõnealuseid taimi saaval isikul allkirjastada kinnitus selle kohta, et neid taimi ei viida kõnealustest tsoonidest välja. |
Artikkel 24
Tootmiskohtadele loa andmine
1. Pädev asutus võib artiklite 19 ja 21 kohaldamiseks tootmiskohale loa anda üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
a) |
see on registreeritud kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikliga 65; |
|
b) |
pädev asutus on sellele andnud loa kui tootmiskohale, mis on kõnealuse kahjuri ja selle siirutajate eest füüsiliselt kaitstud; |
|
c) |
pädev asutus kontrollib seda vähemalt kaks korda aastas kõige sobivamatel aegadel. |
2. Kui pädevad asutused avastavad iga-aastase kontrolli käigus kõnealuse kahjuri esinemise ja lõike 1 punktis b osutatud füüsilise kaitse kahjustumise, tühistavad nad viivitamata tootmiskohale antud loa ning peatavad ajutiselt kõnealuse taimede väljaveo asjaomastelt piiritletud aladelt ja veo vastavatest nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse.
3. Iga liikmesriik koostab kõigi lõike 1 kohaselt loa saanud tootmiskohtade loendi ja ajakohastab seda.
Ta edastab loendi komisjonile ja teistele liikmesriikidele kohe pärast selle koostamist või ajakohastamist.
Artikkel 25
Selliste kõnealuste taimede vedamine liidu piires, mis ei ole kunagi piiritletud alal kasvanud
1. Kõnealuseid taimi, mis ei ole kunagi piiritletud alal kasvanud, võib liidu piires vedada üksnes juhul, kui nad on kasvanud tootmiskohas, mis vastab järgmistele tingimustele:
|
a) |
see kuulub määruse (EL) 2016/2031 artikli 65 kohaselt registreeritud ettevõtjale ja pädev asutus kontrollib seda igal aastal; |
|
b) |
lähtuvalt riskitasemest võetakse sealt proove ja analüüsitakse neid kõnealuse kahjuri esinemise suhtes, kasutades selleks IV lisas loetletud analüüsi ning võttes arvesse toiduohutusameti kahjuriuuringukaarti Xylella fastidiosa kohta. |
2. Erandina lõikest 1 võib liikidesse Coffea, Lavandula dentata L., Nerium oleander L., Olea europaea L., Polygala myrtifolia L. ja Prunus dulcis (Mill.) D.A. Webb kuuluvaid istutamiseks ettenähtud taimi (v.a seemned) liidusiseselt esmakordselt veda üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
nad on kasvanud tootmiskohas, kus pädev asutus teeb iga-aastast kontrolli; |
|
b) |
selles tootmiskohas võetakse proovid ja analüüsitakse neid kõnealuse kahjuri esinemise suhtes, võttes arvesse toiduohutusameti kahjuriuuringukaarti Xylella fastidiosa kohta ja kasutades proovivõtuskeemi, millega saab 80 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemise, kui nende osakaal on vähemalt 1 %. |
Artikkel 26
Väljaspool piiritletud ala kasvanud supereliitemataimede vedamine liidu piires
Komisjoni rakendusdirektiivi 2014/98/EL (11) artikli 1 punktis 3 määratletud supereliitemataimi ja nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ (12) artikli 2 punktis 5 määratletud supereliitmaterjali, mis kuuluvad liiki Juglans regia L., Olea europaea L., Prunus amygdalus Batsch, P. amygdalus × P. persica, P. armeniaca L., P. avium (L.) L., P. cerasus L., P. domestica L., P. domestica × P. salicina, P. dulcis (Mill.) D. A. Webb, P. persica (L.) Batsch või P. salicina Lindley ning mis on kasvanud väljaspool piiritletud ala ja vähemalt osa oma elust väljaspool putukate eest kaitstud ruumi, võib vedada liidu piires üksnes juhul, kui nendega on kaasas taimepass ning täidetud on järgmised tingimused:
|
a) |
nad on sertifitseeritud vastavalt komisjoni rakendusotsuse (EL) 2017/925 (13) artiklile 1; |
|
b) |
taimi on lühima võimaliku aja jooksul enne nende vedu visuaalselt kontrollitud, neist on võetud proovid ja tehtud kooskõlas fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standarditega molekulaaranalüüsid kõnealuse kahjuri esinemise tuvastamiseks. |
Artikkel 27
Taimepass
Artiklites 19–26 osutatud taimi võib liidu piires vedada üksnes juhul, kui nendega on kaasas taimepass, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/2031 artiklites 78–95 sätestatud nõudeid.
Artiklis 23 osutatud kõnealuste taimede korral kehtivad järgmised lisatingimused:
|
a) |
kui neid veetakse üksnes nakatunud tsoonide piires, lisatakse määruse (EL) 2016/2031 VII lisa A osa punkti 1 alapunktis e osutatud jälgitavuskoodi juurde märge „nakatunud tsoon – XYLEFA“; |
|
b) |
kui neid veetakse puhvertsooni piires või puhvertsoonist nakatunud tsooni, lisatakse määruse (EL) 2016/2031 VII lisa A osa punkti 1 alapunktis e osutatud jälgitavuskoodi juurde märge „puhvertsoon ja nakatunud tsoon – XYLEFA“. |
VIII PEATÜKK
PEREMEESTAIMEDE SISSETOOMINE LIITU
Artikkel 28
Peremeestaimede toomine liitu kolmandatest riikidest, kus kõnealust kahjurit teadaolevalt ei esine
Sellistest kolmandatest riikidest, kus kõnealust kahjurit teadaolevalt ei esine, võib peremeestaimi liitu sisse tuua üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult teatanud, et pädeva asutuse tehtud kontrolli, proovide võtmise ja nende molekulaaranalüüsi alusel kõnealust kahjurit riigis teadaolevalt ei esine; kusjuures molekulaaranalüüs on tehtud IV lisas loetletud analüüsimeetodi abil ning kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste fütosanitaarmeetmete standarditega. Võttes arvesse toiduohutusameti suuniseid Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, peavad kasutatav uuringukava ja proovivõtukava võimaldama vähemalt 80 % usaldusväärsusega teha kindlaks nakatunud taimede esinemine riigis, kui nende osakaal on 1 %; |
|
b) |
peremeestaimedega on kaasas fütosanitaarsertifikaat, mille punktis „Lisadeklaratsioon“ on märgitud, et kõnealust kahjurit selles riigis ei esine; |
|
c) |
peremeestaimed on kasvanud tootmiskohas, kus pädeva asutus teeb iga-aastast kontrolli ning lähtuvalt riskitasemest võetakse nendest taimedest sobival ajal proovid ja analüüsitakse neid IV lisa kohaselt kõnealuse kahjuri esinemise suhtes; |
|
d) |
Coffea, Lavandula dentata L., Nerium oleander L., Olea europaea L., Polygala myrtifolia L. ja Prunus dulcis (Mill.) D.A. Webbi istutamiseks ettenähtud taimed (v.a seemned) on kasvatatud tootmiskohas, kus pädev asutus teeb sobival ajal nende taimede iga-aastast kontrolli koos proovide võtmise ja IV lisas loetletud analüüsidega kõnealuse kahjuri esinemise tuvastamiseks, kasutades proovivõtuskeemi, millega saab 80 % tõenäosusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemise, kui nende osakaal on vähemalt 1 %; |
|
e) |
liitu sisenemisel on pädev asutus kooskõlas artikliga 33 peremeestaimi kontrollinud ja kõnealust kahjurit ei ole leitud. |
Artikkel 29
Nakatunud riigi kahjurivabast piirkonnast pärit peremeestaimede sissetoomine liitu
Kolmandatest riikidest, kus kõnealust kahjurit teadaolevalt esineb, võib peremeestaimi liitu sisse tuua üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
a) |
peremeestaimed on pärit piirkonnast, mille asjaomane riiklik taimekaitseorganisatsioon on kõnealusest kahjurist vabaks kuulutanud kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste fütosanitaarmeetmete standarditega ning proovide võtmisel ja IV lisas loetletud meetodi kohasel analüüsil põhineva ametliku kontrolli alusel. Võttes arvesse toiduohutusameti suuniseid Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, peavad kasutatav uuringukava ja proovivõtukava võimaldama vähemalt 80 % usaldusväärsusega teha kindlaks nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %; |
|
b) |
asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult teatanud kõnealuse piirkonna nime; |
|
c) |
peremeestaimedega on kaasas fütosanitaarsertifikaat, mille punktis „Päritolukoht“ on märgitud, et asjaomased peremeestaimed on kogu oma elu veetnud punktis a osutatud piirkonnas, ja konkreetselt selle piirkonna nimi; |
|
d) |
peremeestaimed on kasvanud tootmiskohas, kus pädeva asutus teeb iga-aastast kontrolli ning lähtuvalt riskitasemest võetakse nendest taimedest sobival ajal proovid ja analüüsitakse neid IV lisa kohaselt kõnealuse kahjuri esinemise suhtes; |
|
e) |
Coffea, Lavandula dentata L., Nerium oleander L., Olea europaea L., Polygala myrtifolia L. ja Prunus dulcis (Mill.) D.A. Webbi istutamiseks ettenähtud taimed (v.a seemned) on kasvatatud tootmiskohas, kus pädev asutus teeb sobival ajal nende taimede iga-aastast kontrolli koos proovide võtmise ja IV lisas loetletud analüüsidega kõnealuse kahjuri esinemise tuvastamiseks, kasutades proovivõtuskeemi, millega saab 80 % tõenäosusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemise, kui nende osakaal on vähemalt 1 %; |
|
f) |
liitu sisenemisel on pädev asutus kooskõlas artikliga 33 peremeestaimi kontrollinud ja kõnealust kahjurit ei ole leitud. |
Artikkel 30
Nakatunud riigi kahjurivabast tootmiskohast pärit peremeestaimede sissetoomine liitu
1. Peremeestaimi, mis on pärit kolmandast riigist, kus kõnealust kahjurit teadaolevalt esineb, võib liitu sisse tuua üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
peremeestaimed on pärit tootmiskohast, mida riiklik taimekaitseorganisatsioon kooskõlas artikliga 31 tunnustanud kahjurivaba tootmiskohana; |
|
b) |
asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult esitanud kahjurivabade tootmiskohtade loendi, sealhulgas nende asukohad riigis; |
|
c) |
peremeestaimedega on kaasas fütosanitaarsertifikaat, milles on esitatud järgmine teave:
|
|
d) |
liitu sisenemisel on pädev asutus kooskõlas artikliga 33 peremeestaimi kontrollinud ja kõnealust kahjurit ei ole leitud. |
2. Peremeestaimi, mis on pärit kolmandast riigist, kus kõnealust kahjurit teadaolevalt esineb, ja mida on kogu tootmistsükli jooksul kasvatatud in vitro, võib liitu sisse tuua üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
peremeestaimed vastavad ühele järgmistest tingimustest:
|
|
b) |
peremeestaimed on kasvatatud tootmiskohas, mida riiklik taimekaitseorganisatsioon on kooskõlas artikliga 31 tunnustanud kahjurivaba tootmiskohana; |
|
c) |
asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult esitanud kahjurivabade tootmiskohtade loendi, sealhulgas nende asukohad riigis; |
|
d) |
peremeestaimedega on kaasas fütosanitaarsertifikaat, milles on esitatud järgmine teave:
|
Artikkel 31
Tootmiskoha tunnustamine kahjurivaba tootmiskohana
Tootmiskohta võib tunnustada kahjurivaba tootmiskohana üksnes juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
|
a) |
riigi taimekaitseorganisatsioon on tootmiskoha vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistanud kõnealusest kahjurist ja selle siirutajatest vabaks putukakindlaks tootmiskohaks; |
|
b) |
sobival ajal aastas on tootmiskohas tehtud fütosanitaartöötlus mis tahes staadiumis olevate siirutajate populatsiooni vastu, et hoida taimed kõnealuse kahjuri siirutajatest vabad. Selline töötlus peab toimuma keemiliste, bioloogiliste või mehaaniliste meetodite abil, lähtudes kohalikest tingimustest; |
|
c) |
pädev asutus teeb tootmiskohas vähemalt kaks kontrolli aastas kõige sobivamatel aegadel; |
|
d) |
tootmiskohast pärit peremeestaimed on vedamise ajale võimalikult lähedal läbinud IV lisas loetletud meetodi kohase molekulaaranalüüsi kõnealuse kahjuri esinemise suhtes ning kasutatud on proovivõtukava, mille abil on võimalik vähemalt 90 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %. |
Kui iga-aastase kontrolli käigus tuvastavad pädevad asutused kõnealuse kahjuri esinemise ja kahjurivaba tootmiskoha putukakindlate tingimuste kahjustumise, tühistavad nad viivitamata tootmiskoha tunnustuse ja peatavad ajutiselt peremeestaimede vedamise. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
IX PEATÜKK
AMETLIK KONTROLL, MIDA TEHAKSE KÕNEALUSTE TAIMEDE VEDAMISEL LIIDU PIIRES JA PEREMEESTAIMEDE SISSEVEDAMISEL LIITU
Artikkel 32
Ametlik kontroll kõnealuste taimede vedamisel liidu piires
1. Liikmesriigid viivad läbi korrapärast ametlikku kontrolli kõnealuste taimede üle, mida veetakse piiritletud alast välja või nakatunud tsoonist puhvertsooni.
2. Sellist kontrolli tehakse vähemalt kohtades, sealhulgas teedel, lennujaamades ja sadamates, kus peremeestaimi veetakse nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse või liidu territooriumi muudesse osadesse.
3. Kõnealune kontroll hõlmab dokumentide kontrollimist ning kõnealuste taimede identsuskontrolli.
4. Kontroll viiakse läbi olenemata sellest, milline on kõnealuste taimede deklareeritud päritolu, kes on nende omanik või milline isik või üksus nende eest vastutab.
5. Kui selline kontroll näitab, et artiklites 19–23 sätestatud tingimused ei ole täidetud, peab kontrolli teinud liikmesriik nõuetele mittevastava taime viivitamata hävitama kohapeal või lähedal asuvas kohas. Selle tegevuse juures rakendatakse kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida kõnealuse kahjuri levikut või kõnealuse taime poolt edasikantavate siirutajate levikut taimede eemaldamise ajal ja pärast seda.
Artikkel 33
Ametlik kontroll liitu sissetoomisel
1. Kõiki kolmandast riigist liitu sissetoodud peremeestaimede saadetisi kontrollitakse ametlikult liitu sissetoomise kohas või sihtkohas, mis on määratud kindlaks vastavalt komisjoni direktiivile 2004/103/EÜ (14).
2. Kui peremeestaimed on pärit piirkondadest, kus kõnealust kahjurit teadaolevalt esineb, teeb pädev asutus kõnealuse kahjuri puudumise kinnitamiseks kontrolli, mis hõlmab kõnealuste taimede partiist proovide võtmist ja nende analüüsi, kasutades proovivõtukava, millega saab 80 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemise, kui nende osakaal on vähemalt 1 %, ning võttes arvesse standardit ISPM nr 31.
3. Lõiget 2 ei kohaldata peremeestaimede suhtes, mida on kogu tootmistsükli jooksul kasvatatud in vitro ja mida on veetud läbipaistvas mahutis steriilsetes tingimustes.
X PEATÜKK
TEABEVAHETUSTEGEVUS
Artikkel 34
Teabekampaaniad
1. Liikmesriigid teevad üldsusele, reisijatele, kutselistele ja rahvusvahelistele transpordiettevõtjatele kättesaadavaks teabe kõnealuse kahjuri ohtlikkusest liidu territooriumi jaoks. Nad teevad selle teabe avalikult kättesaadavaks teadlikkuse suurendamiseks ette nähtud kampaaniate kaudu pädeva asutuse vastavatel veebisaitidel või tema määratud muudel veebisaitidel.
2. Piiritletud aladel peab asjaomane liikmesriik teavitama üldsust kõnealuse kahjuri ohtlikkusest ning selle liitu sissetoomise ja liidus levimise tõkestamiseks võetavatest meetmetest. Sellega tagatakse, et üldsus, reisijad ja asjaomased ettevõtjad on teadlikud piiritletud alal, nakatunud tsoonis ja puhvertsoonis kehtivatest piirangutest. Samuti teavitab asjaomane liikmesriik asjaomaseid ettevõtjaid siirutajate vastu võetavatest meetmetest, mis on sätestatud artiklites 8 ja 14.
XI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 35
Liikmesriikide aruanded meetmete kohta
1. Iga aasta 30. aprilliks edastavad liikmesriigid edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande eelneval aastal võetud meetmete kohta vastavalt artiklitele 2, 4, 5, 7–18 ja 32 ja nende meetmete võtmise tulemuste kohta.
Artiklite 10 ja 15 kohaselt piiritletud aladel tehtud uuringute tulemused edastatakse komisjonile, kasutades selleks V lisas osutatud vorme.
2. Iga aasta 31. detsembriks edastavad liikmesriigid komisjonile ja teistele liikmesriikidele kava, milles nähakse ette järgmisel aastal vastavalt artiklite 2, 4, 5, 7–18 ja 32 kohased võetavad meetmed. Selles kavas nähakse iga meetme jaoks ette ajavahemik ja -graafik, meetmete rakendamise tähtajad ja kõigi meetmete jaoks eraldatud eelarve.
3. Kui see on põhjendatud vastava taimeterviseriski tekkimisega, kohandab liikmesriik asjakohaseid meetmeid ja ajakohastab vastavalt lõikes 2 osutatud kava. Liikmesriigid teatavad sellisest ajakohastamisest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
4. Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata igast kõnealuse kahjuri esinemise ametlikust kindlakstegemisest artikli 15 lõike 2 punktis a osutatud kohtades.
Artikkel 36
Määruse täitmine
Määruse täitmise vajalikkusest tulenevalt tunnistavad liikmesriigid kehtetuks meetmed, mille nad on vastu võtnud enda kaitsmiseks kõnealuse kahjuri sissetoomise ja leviku eest, või muudavad neid. Nad teavitavad komisjoni viivitamata kõnealuste meetmete kehtetuks tunnistamisest või muutmisest.
Artikkel 37
Kehtetuks tunnistamine
Rakendusotsus (EL) 2015/789 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 38
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 2 lõike 4 teist lauset, artikli 5 lõike 1 punkti c kolmandat lauset, artikli 28 punkti a teist lauset ja artikli 29 punkti a teist lauset kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2023.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. august 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.
(2) Komisjoni 18. mai 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/789 Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta (ELT L 125, 21.5.2015, lk 36).
(3) EFSA Journal 2019; 17(5):5665, 200 lk https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5665
(4) EFSA Journal 2019; 17(5):5666, 17 lk https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5666
(5) Euroopa Toiduohutusameti toetav väljaanne 2019: EN-1667. 53 lk https://doi.org/10.2903/sp.efsa.2019.EN-1667
(6) EFSA Journal 2020; 18(4):6114. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2020.6114
(7) Euroopa Toiduohutusameti toetav väljaanne 2020: EN-1873. 76 lk https://doi.org/10.2903/sp.efsa.2020.EN-1873
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).
(9) Guidelines for pest eradication programmes – Reference Standard ISPM No 9 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Kahjuritõrjejuhised. Võrdlusstandard ISPM nr 9, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma). Avaldatud: 15. detsember 2011.
(10) The use of integrated measures in a systems approach for pest risk management – Reference Standard ISPM No 14 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Süsteemse kahjuritõrje komplekssed meetmed. Võrdlusstandard ISPM nr 14, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma). Avaldatud: 8. jaanuar 2014.
(11) Komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta rakendusdirektiiv 2014/98/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ seoses selle I lisas osutatud viljapuude perekondade ja liikide suhtes kehtivate erinõuetega, tarnijate suhtes kehtivate erinõuetega ning ametlikku inspekteerimist käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 298, 16.10.2014, lk 22).
(12) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/90/EÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta (ELT L 267, 8.10.2008, lk 8).
(13) Komisjoni 29. mai 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/925, millega teatavatel liikmesriikidel lubatakse ajutiselt sertifitseerida teatavat liiki viljapuude supereliitmaterjali, mis on kasvatatud põllul tingimustes, kus neid ei kaitsta putukate eest, ning tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus (EL) 2017/167 (ELT L 140, 31.5.2017, lk 7).
(14) Komisjoni 7. oktoobri 2004. aasta direktiiv 2004/103/EÜ, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete identsus- ja fütosanitaarkontrolle, mida võib teha mujal kui ühenduse piiriületuskohas või selle läheduses, ning millega täpsustatakse nende kontrollidega seotud tingimusi (ELT L 313, 12.10.2004, lk 16).
LISA
„I LISA
Loend taimedest, mis on teadaolevalt vastuvõtlikud kõnealuse kahjuri ühe või mitme alamliigi suhtes (edaspidi „peremeestaimed“)
Acacia
Acer
Albizia julibrissin Durazz.
Alnus rhombifolia Nutt.
Amaranthus retroflexu L.
Ambrosia
Ampelopsis arborea (L.) Koehne
Ampelopsis brevipedunculata (Maxim.) Trautv.
Ampelopsis cordata Michx.
Anthyllis hermanniae L.
Artemisia
Asparagus acutifolius L.
Baccharis
Brassica
Calicotome spinosa(L.) Link
Calicotome villosa (Poiret) Link
Callicarpa americana L.
Callistemon citrinus(Curtis) Skeels
Calluna vulgaris (L.) Hull
Carya
Catharanthus
Celtis occidentalisL.
Cercis canadensisL.
Cercis occidentalis Torr.
Cercis siliquastrum L.
Chamaecrista fasciculata (Michx.) Greene
Chamaesyce canescens (L.) Prokh.
Chenopodium albumL.
Chionanthus
Chitalpa tashkentensis T. S. Elias & Wisura
Cistus
Citrus
Clematis cirrhosaL.
Coelorachis cylindrica (Michx.) Nash Coffea
Conium maculatumL.
Convolvulus cneorum L.
Coprosma repens A. Rich.
Coronilla glauca (L.) Batt.
Coronilla valentina L.
Cyperus eragrostis Lam.
Cytisus
Digitaria
Dimorphoteca
Diospyros kakiL.f.
Diplocyclos palmatus(L.) C.Jeffrey
Dodonaea viscosa(L.) Jacq.
Elaeagnus angustifolia L.
Encelia farinosa A. Gray ex Torr.
Eremophila maculata (Ker Gawler) F. von Müller.
Erigeron
Erodium moschatum (L.) L’Hérit.
Erysimum
Euphorbia chamaesyceL.
Euphorbia terracina L.
Euryops chrysanthemoides(DC.) B. Nord
Euryops pectinatus (L.) Cass.
Fagus crenata Blume
Fallopia japonica (Houtt.) Ronse Decr.
Fatsia japonica (Thunb.) Decne. & Planch.
Ficus caricaL.
Frangula alnus Mill.
Fraxinus
Genista
Ginkgo biloba L.
Gleditsia triacanthosL.
Grevillea juniperina Br.
Hebe
Helianthus
Helichrysum
Heliotropium europaeum L.
Hemerocallis
Hevea brasiliensis (Willd. ex A. Juss.) Müll. Arg.
Hibiscus
Humulus scandens (Lour.) Merr.
Ilex aquifoliumL.
Ilex vomitoria Sol. ex Aiton
Iva annuaL.
Jacaranda mimosifolia D. Don
Juglans
Juniperus ashei J. Buchholz
Koelreuteria bipinnata Franch.
Lagerstroemia
Laurus nobilis L.
Lavandula
Ligustrum lucidum L.
Liquidambar styracifluaL.
Lonicera japonica Thunb.
Lupinus
Magnolia grandifloraL.
Mallotus paniculatus (Lam.) Müll. Arg.
Malva parviflora L.
Medicago arborea L.
Medicago sativa L.
Metrosideros
Mimosa
Modiola caroliniana (L.) G. Don
Morus
Myoporum insulare R. Br.
Myrtus communis L.
Nandina domestica Murray
Neptunia lutea (Leavenw.) Benth.
Nerium oleander L.
Olea
Osteospermum ecklonis DC.
Osteospermum fruticosum (L.) Norl.
Parthenocissus quinquefolia (L.) Planch.
Paspalum dilatatum Poir.
Pelargonium
Persea americana Mill.
Phagnalon saxatile (L.) Cass.
Phillyrea angustifolia L.
Phillyrea latifolia L.
Phlomis fruticosa L.
Phoenix reclinata Jacq.
Phoenix roebelenii O’Brien
Pinus taeda L.
Pistacia vera L.
Plantago lanceolata L.
Platanus
Pluchea odorata (L.) Cass.
Polygala myrtifolia L.
Polygala × grandiflora Nana
Prunus
Pterospartum tridentatum (L.) Willk.
Pyrus
Quercus
Ratibida columnifera (Nutt.) Wooton & Standl.
Rhamnus alaternus L.
Rhus
Robinia pseudoacacia L.
Rosa
Rosmarinus officinalis L.
Rubus
Salvia mellifera Greene
Sambucus
Santolina chamaecyparissus L.
Sapindus saponaria L.
Sassafras
Setaria magna Griseb.
Solidago fistulosa Mill.
Solidago virgaure L.
Sorghum halepense (L.) Pers.
Spartium
Stewartia pseudocamellia
Strelitzia reginaeAiton
Streptocarpus
Symphyotrichum divaricatum (Nutt.) G. L. Nesom
Teucrium capitatum L.
Trifolium repens L.
UlexUlmus
Vaccinium
Vinca
Vitis
Westringia fruticosa (Willd.) Druce
Westringia glabra R. Br.
Xanthium strumariumL.
II LISA
Loend taimedest, mis on teadaolevalt vastuvõtlikud kõnealuse kahjuri konkreetse alamliigi suhtes (edaspidi „kõnealused taimed“)
Kõnealused taimed, mis on vastuvõtlikud Xylella fastidiosa alamliigi fastidiosa suhtes
Acer
Ambrosia artemisiifolia L.
Calicotome spinosa (L.) Link
Cercis occidentalis Torr.
Cistus monspeliensis L.
Citrus sinensis (L.) Osbeck
Coffea arabica L.
Erysimum
Genista lucida L.
Juglans regia L.
Lupinus
Magnolia grandiflora L.
Malva parviflora L.
Medicago sativa L.
Metrosideros
Morus
Nerium oleander L.
Pluchea odorata (L.) Cass.
Polygala myrtifolia L.
Prunus
Rhamnus alaternus L.
Rosmarinus officinalis L.
Rubus rigidus Sm.
Rubus ursinus Cham. & Schldl.
Sambucus
Spartium junceum L.
Streptocarpus
Teucrium capitatum L.
Ulmus americana L.
Vinca major L.
Vitis
Kõnealused taimed, mis on vastuvõtlikud Xylella fastidiosa alamliigi multiplex suhtes
Acacia
Acer griseum (Franch.) Pax
Acer pseudoplatanus L.
Acer rubrum L.
Alnus rhombifolia Nutt.
Ambrosia psilostachya DC.
Ambrosia trifida L.
Ampelopsis cordata Michx.
Anthyllis hermanniae L.
Artemisia
Asparagus acutifolius L.
Baccharis halimifolia L.
Calicotome spinosa (L.) Link
Calicotome villosa (Poir.) Link
Callistemon citrinus (Curtis) Skeels
Calluna vulgaris (L.) Hull
Carya
Celtis occidentalis L.
Cercis canadensis L.
Cercis occidentalis Torr.
Cercis siliquastrum L.
Chionanthus
Cistus
Clematis cirrhosa L.
Convolvulus cneorum L.
Coprosma repens A. Rich.
Coronilla glauca (L.) Batt.
Coronilla valentina L.
Cytisus
Dimorphoteca
Dodonaea viscosa (L.) Jacq.
Elaeagnus angustifolia L.
Encelia farinosa Gray ex Torr.
Erigeron karvinskianus DC.
Euryops chrysanthemoides (DC.) B. Nord.
Euryops pectinatus (L.) Cass.
Fallopia japonica (Houtt.) Ronse Decr.
Ficus carica L.
Frangula alnus Mill.
Fraxinus
Genista
Ginkgo biloba L.
Gleditsia triacanthos L.
Grevillea juniperina Br.
Hebe
Helianthus
Helichrysum
Ilex aquifolium L.
Iva annua L.
Koelreuteria bipinnata Franch.
Lagerstroemia
Laurus nobilis L.
Lavandula
Liquidambar styraciflua L.
Lupinus villosus Willd.
Magnolia grandiflora L.
Medicago arborea L.
Medicago sativa L.
Metrosideros excelsa Rich.
Morus
Myrtus communis L.
Olea
Osteospermum ecklonis (DC.) Norl.
Pelargonium
Phagnalon saxatile (L.) Cass.
Phillyrea angustifolia L.
Phlomis fruticosa L.
Pistacia vera L.
Plantago lanceolata L.
Platanus
Polygala myrtifolia L.
Polygala × grandiflora Nana
Prunus
Pterospartum tridentatum (L.) Willk.
Quercus
Ratibida columnifera (Nutt.) Wooton & Standl.
Rhamnus alaternus L.
Robinia pseudoacacia L.
Rosa
Rosmarinus officinalis L.
Rubus
Salvia mellifera Greene
Sambucus
Santolina chamaecyparissus L.
Sapindus saponaria L.
Solidago virgaurea L.
Spartium
Strelitzia reginae Aiton
Ulex
Ulmus americana L.
Ulmus crassifolia Nutt.
Vaccinium
Vinca
Westringia fruticosa Guerin.
Xanthium strumarium L.
Kõnealused taimed, mis on vastuvõtlikud Xylella fastidiosa alamliigi pauca suhtes
Acacia
Amaranthus retroflexus L.
Asparagus acutifolius L.
Catharanthus roseus (L.) G. Don
Chamaesyce canescens (L.) Prokh.
Chenopodium album L.
Cistus albidus L.
Cistus creticus L.
Citrus
Coffea
Dimorphoteca fruticosa (L.) DC.
Dodonaea viscosa (L.) Jacq.
Eremophila maculata (Ker Gawler) F. von Müller.
Erigeron
Euphorbia chamaesyce L.
Euphorbia terracina L.
Grevillea juniperina Br.
Hebe
Heliotropium europaeum L.
Hibiscus
Laurus nobilis L.
Lavandula angustifolia Mill.
Lavandula dentata L.
Lavandula stoechas L.
Myoporum insulare Br.
Myrtus communis L.
Nerium oleander L.
Olea europaea L.
Osteospermum fruticosum (L.) Norl.
Pelargonium x fragrans Willd. (sün. Pelargonium fragrans E. Mey.)
Phillyrea latifolia L.
Polygala myrtifolia L.
Prunus
Rhamnus alaternus L.
Rosmarinus officinalis L.
Spartium junceum L.
Vinca minor L.
Westringia fruticosa (Willd.) Druce
Westringia glabra Br.
III LISA
Artikli 4 lõikes 2 osutatud nakatunud tsoonid, kus rakendatakse artiklites 13–17 sätestatud tõrjemeetmeid
A OSA
Itaalia nakatunud tsoon
Itaalia nakatunud tsooni kuuluvad järgmised piirkonnad:
|
1. |
Lecce provints |
|
2. |
Brindisi provints |
|
3. |
Taranto provintsis asuvad omavalitsusüksused:
|
|
4. |
Bari provintsis asuv omavalitsusüksus:
|
B OSA
Prantsusmaa nakatunud tsoon
Prantsusmaa nakatunud tsooni kuulub järgmine piirkond:
Korsika piirkond
C OSA
Hispaania nakatunud tsoon
Hispaania nakatunud tsooni kuulub järgmine piirkond:
Baleaaride autonoomne piirkond
IV LISA
Analüüsid Xylella fastidiosa ja selle alamliikide tuvastamiseks
A. Analüüsid Xylella fastidiosa esinemise seireks ja tuvastamiseks
|
1. |
Reaalajas jälgitav PCR, Harper et al. (2010, parandus 2013) järgi. |
|
2. |
Praimeritel põhinev silmusvahendatud isotermiline amplifikatsioon (LAMP), välja töötanud Harper et al. (2010, parandus 2013). |
|
3. |
Reaalajas jälgitav PCR Ouyang et al. (2013) järgi. |
|
4. |
Klassikaline PCR Minsavage et al. (1994) järgi. |
B. Molekulaaranalüüsid Xylella fastidiosa alamliikide määramiseks
|
1. |
Multilookus-järjestuste tüpeerimine (MLST) Yuan et al. (2010) järgi kõigi alamliikide määramiseks. |
|
2. |
PCR Hernandez-Martinez et al. (2006) järgi alamliikide fastidiosa, multiplex ja sandyi määramiseks. |
|
3. |
PCR Pooler & Hartungi (1995) järgi alamliigi pauca määramiseks. |
V LISA
Piiritletud aladel artiklite 10 ja 15 kohaselt tehtud uuringute tulemuste aruande vormid
A OSA
Iga-aastaste statistikapõhiste uuringute tulemuste aruande vorm
|
1. PA geograafiline asukoht |
2. PA algne suurus (ha) |
3. PA uuendatud suurus (ha) |
4. Lähenemisviis (L/T) |
5. Tsoon (nt PT/NT) |
6. Uuringukohad |
7. Aeg |
A. Uuringu kirjeldus (RiBESS+-i sisendparameetrid) |
B. Proovivõtu ulatus |
C. Uuringu tulemused |
23. Märkused |
||||||||||||||||||||||||
|
8. Sihtpopulatsioon |
9. Epidemioloogilised üksused |
10. Tuvastusmeetod |
11. Proovivõtu tõhusus |
12. Meetodi tundlikkus |
13. Riskitegurid (tegevus, asukohad ja piirkonnad) |
14. Kontrollitud epidemioloogiliste üksuste arv |
15. Ülevaatuste arv |
16. Proovide arv |
17. Analüüside arv |
18. Muude meetmete arv |
19. Tulemused |
20. Teatatud haiguspuhangu teate number, vajaduse korral, kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2019/1715 |
21. Saavutatud usaldusnivoo |
22. Kontroll-levimus |
||||||||||||||||||||
|
Peremeesliigid |
Piirkond (ha või asjakohasem ühik) |
Kontrolliüksused |
Kirjeldus |
Ühikud |
Visuaalne kontroll |
Analüüs |
Muud meetodid |
Riskitegur |
Riskitasemed |
Asukohtade arv |
Suhtelised riskid |
Peremeestaimede populatsiooni osakaal |
|
|
Positiivne |
Negatiivne |
Määramata |
Number |
Kuupäev |
|||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormi täitmise juhised
Selgitage uuringu ülesehituse aluseks olevaid eeldusi. Tehke kokkuvõte ja põhjendused järgmise kohta:
|
— |
sihtpopulatsioon, epidemioloogiline üksus ja kontrolliüksused; |
|
— |
tuvastusmeetod ja meetodi tundlikkus; |
|
— |
riskitegur(id), lisades riskitasemed ja vastavad suhtelised riskid ning osakaalud peremeestaimede populatsioonide osakaalud. |
|
1. |
veerg: märkige geograafilise piirkonna nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab tuvastada asjaomase piiritletud ala (PA) ja selle kindlaks määramise kuupäeva. |
|
2. ja 3. |
veerg: märkige PA suurus enne uuringu alustamist ja mis tahes asjakohased uuendused. |
|
4. |
veerg: märkige lähenemisviis: likvideerimine (L), tõkestamine (T). Lisage vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust ja nendes kohaldatavatest lähenemisviisidest. |
|
5. |
veerg: märkige PA tsoon, kus uuring tehti, lisades vajalikul arvul ridu: nakatunud tsoon (NT) või puhvertsoon (PT), kasutades eraldi ridu. Kui see on asjakohane, märkige erinevatel ridadel selle NT ala, kus uuring tehti (nt PTga külgnevad viimased 5 km, puukoolide ümbrus vms). |
|
6. |
veerg: märkige uuringukohad, kasutades vajaduse korral rohkem kui ühte rida. Esitage puukoolides tehtud uuringud alati eraldi real. Kui kasutate valikut „Muu“, täpsustage, mis see on:
|
|
7. |
veerg: märkige kuud, mil uuring tehti. |
|
8. |
veerg: märkige valitud sihtpopulatsioon, lisades sellekohase peremeesliikide loendi ja hõlmatud ala. Sihtpopulatsioon on määratletud kui kontrolliüksuste kogum. Selle suurus esitatakse põllumajandusmaa korral tavaliselt hektarites, aga ühikuks võib olla ka partii, põld, kasvuhoone vms. Põhjendage aluseks olevate eelduste põhjal tehtud valikut 23. veerus („Märkused“). Märkige uuritud kontrolliüksused. Kontrolliüksus: taimed, taimeosad, kaubad, materjalid, kahjuri siirutajad, mida on uuritud kahjurite leidmiseks ja tuvastamiseks. |
|
9. |
veerg: märkige uuritud epidemioloogilised üksused, lisades nende kirjeldused ja mõõtühikud. Epidemioloogiline üksus: homogeenne ala, kus kahjuri esinemise korral on kahjuri, peremeestaimede ning abiootiliste ja biootiliste tegurite ja tingimuste koostoime tulemuseks sama epidemioloogiline seisund. Epidemioloogiline üksus on sihtpopulatsiooni alajaotus, mis on epidemioloogiliselt homogeenne ja hõlmab vähemalt ühte peremeestaime. Mõnel juhul või epidemioloogiline üksus olla kogu piirkonna/ala/riigi peremeespopulatsioon. See võib olla NUTSi piirkond, linnaala, mets, roosiaed või talu või olla esitatud hektarites. Valikut põhjendatakse aluseks olevate eeldustega. |
|
10. |
veerg: märkige uuringu käigus kasutatud meetodid, lisades iga üksikjuhtumi korral toimunud tegevuste arvu. Märkige „puudub“, kui mõne veeru jaoks vajalik teave ei ole kättesaadav. |
|
11. |
veerg: märkige proovivõtu hinnanguline tõhusus. Proovivõtu tõhusus on nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosus. Siirutajate puhul on see positiivse siirutaja püüdmise meetodi tõhusus, kui selline siirutaja uuringualal esineb. Mulla puhul on see kahjurit sisaldava mullaproovi valimise tõhusus, kui kahjur uuringualal esineb. |
|
12. |
veerg: meetodi tundlikkus on tõenäosus, millega meetod kahjuri olemasolu õigesti tuvastab. Meetodi tundlikkust näitab tõenäosus, millega tõeliselt positiivse peremeesorganismi analüüsi tulemuse on positiivne. See on proovivõtu tõhususe (st nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosuse) ja diagnostilise tundlikkuse (mida iseloomustab tuvastamiseks kasutatav visuaalne kontroll ja/või laborianalüüs) korrutis. |
|
13. |
veerg: esitage riskitegurid eri ridadel, kasutades nii palju ridu kui vaja. Iga riskiteguri jaoks märkige riskitase ja vastav suhteline risk ning peremeestaimede populatsiooni osakaal. |
|
Veerg B: |
märkige uuringu üksikasjad. Märkige „puudub“, kui mõnes veerus küsitud teave ei ole asjakohane. Nendes veergudes esitatav teave on seotud veerus 10. veerus („Tuvastusmeetod“) sisalduva teabega. |
|
19. |
veerg: märkige positiivsete, negatiivsete ja määramata proovide arv. Määramata on need analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud tulemust erinevatel põhjustel (nt alla määramispiiri, töötlemata proov (tuvastusandmeteta, vana) vms). |
|
20. |
veerg: märkige uuringu toimumise aasta haiguspuhangute teated. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leid on üks määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkige 21. veergu („Märkused“) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus. |
|
21. |
veerg: märkide uuringu tundlikkus vastavalt standardis ISPM 31 esitatud määratlusele. See kahjuri puudumist iseloomustav saavutatud usaldusnivoo väärtus arvutatakse tehtud kontrollide (ja/või proovide) järgi, võttes arvesse meetodi tundlikkust ja kontroll-levimust. |
|
22. |
veerg: märkige kontroll-levimus, võttes aluseks uuringueelse hinnangu kahjuri tõenäolise tegeliku levimuse kohta uuritaval alal. Kontroll-levimus on uuringu eesmärk ja see vastab kompromissile, mille riskijuhid teevad kahjuri esinemisriski ja uuringu jaoks kättesaadavate vahendite vahel. |
B OSA
Xylella fastidiosa putuksiirutajate uuringute tulemuste aruande vorm
|
1. PA kirjeldus |
2. Lähenemisviis |
3. Tsoon |
4. Siirutajaliigid |
5. Visuaalsed kontrollid |
6. Lõkspüüniste tüüp (või muu siirutaja püüdmismeetod, nt piirdevõrk vms) |
7. Lõkspüüniste (või muude püüdmismeetodite kohaste vahendite) arv |
8. Lõkspüüniste kontrollimise sagedus (või muu meetodi puhul, kui see on asjakohane) |
9. Lõkspüüniste kontrollimise aeg (või muu meetodi puhul, kui see on asjakohane) |
10. Kogutud siirutajaproovide arv |
11. Püütud siirutajate arv |
12. Analüüsitud siirutajate arv |
13. Analüüsitud siirutajaproovide arv |
14. Positiivsete siirutajaproovide arv |
15. Negatiivsete siirutajaproovide arv |
16. Määramata siirutajaproovide arv |
17. Märkused |
||
|
Nimi |
Kindlaksmääramise kuupäev |
Aeg |
Number |
|||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormi täitmise juhised
|
1. |
veerg: märkige piirkonna nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab tuvastada piiritletud ala (PA) ja selle kindlaks määramise kuupäeva. |
|
2. |
veerg: Märkige: likvideerimine (L), tõkestamine (T). Lisage vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust ja nendes kohaldatavatest lähenemisviisidest. |
|
3. |
veerg: märkige PA tsoon, kus uuring tehti: nakatunud tsoon (NT) või puhvertsoon (PT), kasutades eraldi ridu. Kui see on asjakohane, märkige selle NT ala, kus uuring tehti (nt viimased 5 km, puukoolide ümbrus vms). |
|
4. |
veerg: loetlege esimeses veerus osutatud kahjuri siirutajaliigid, kasutades iga siirutaja jaoks eraldi rida. |
|
5. |
veerg: märkige ainult juhul, kui see on asjakohane. |
|
6. |
veerg: märkige siirutaja püüdmismeetodi liik. Kui sama siirutaja püüdmiseks kasutatakse rohkem kui üht meetodit, esitage andmed eraldi ridadel. |
|
7. |
veerg: märkige lõkspüüniste või muu püüdmismeetodi kohaste vahendite arv, kasutades iga meetodi puhul eraldi rida. |
|
8. |
veerg: märkige, millal lõkspüüniseid või muu püüdmismeetodi kohaseid püüdmisvahendeid kontrolliti (nt kord nädalas, kord kuus, neli korda aastas jne). |
|
9. |
veerg: märkige kuud, mil püüniseid kontrolliti. |
|
10. |
veerg: märkige võetud proovide arv (proov võib sisaldada mitut siirutajat). |
|
11. |
veerg: märkige püütud siirutajate koguarv. Märkige ainult huvipakkuvate siirutajate arv, mitte muid püünisesse jäänud liike. |
|
13. |
veerg: märkige nende siirutajaproovide arv, mida kahjuri esinemise suhtes analüüsiti; see on asjakohane, kui proov koosneb rohkem kui ühest siirutajast. |
|
16. |
veerg: määramata proovide arv, st proovid, mida analüüsiti, kui mitmesugusel põhjustel (nt alla määramispiiri vms) ei saadud tulemust. |