11.7.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 203/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 747/2014,

10. juuli 2014,

mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Sudaanis ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 131/2004 ja (EÜ) nr 1184/2005

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 10. juuli 2014. aasta otsust 2014/450/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Sudaanis ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/423/ÜVJP, (1)

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	10. jaanuaril 2004 võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2004/31/ÜVJP, (2) millega säilitati Sudaani suhtes relvaembargo, mis kehtestati nõukogu otsusega 94/165/ÜVJP (3). 26. jaanuaril 2004 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 131/2004, (4) millega jõustati ühine seisukoht 2004/31/ÜVJP.

(2)

30. juulil 2004 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1556 (2004), millega kehtestati Sudaani suhtes relvaembargo. 29. märtsil 2005 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1591 (2005), millega kehtestatakse teatavad piirangud isikute suhtes, kes takistavad rahuprotsessi, kujutavad endast ohtu stabiilsusele Darfuris ja kõnealuses piirkonnas, rikuvad rahvusvahelist humanitaarõigust või inimõiguste alast õigust, panevad toime muid hirmutegusid, rikuvad relvaembargot või vastutavad ründelendude eest Darfuri piirkonda ja üle selle.

(3)	30. mail 2005 võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2005/411/ÜVJP, (5) millega koondati ühise seisukohaga 2004/31/ÜVJP kehtestatud meetmed ja vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1591 (2005) kehtestatavad meetmed ühte õigusakti.

(4)	18. juulil 2005 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1184/2005, (6) millega jõustati ühine seisukoht 2005/411/ÜVJP ning millega kehtestati Sudaani Darfuri piirkonna konfliktis teatavate rahuprotsessi takistavate ja rahvusvahelist õigust rikkuvate isikute vastu suunatud eripiirangud.

(5)	18. juulil 2011 võttis nõukogu vastu otsuse 2011/423/CFSP, (7) millega laiendati relvaembargot ka Lõuna-Sudaanile.

(6)	10. juulil 2014 võttis nõukogu vastu otsuse 2014/450/ÜVJP, millega eraldatakse Sudaani käsitlevad meetmed ja koondatakse need ühte õigusakti.

(7)

Selguse huvides tuleks Sudaani käsitlevad meetmed eraldada Lõuna-Sudaani käsitlevatest meetmetest. Määrused (EÜ) nr 131/2004 ja (EÜ) nr 1184/2005 tuleks seega tunnistada kehtetuks ning asendada käesoleva määrusega Sudaani käsitlevas osas. Määrus (EÜ) nr 131/2004 tuleks samuti asendada nõukogu määrusega (EL) nr 748/2014 (8) Lõuna-Sudaani käsitlevas osas.

(8)	Pidades silmas konkreetset ohtu, mida olukord Sudaanis kujutab rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule piirkonnas ning et tagada kooskõla otsuse 2014/450/ÜVJP lisa muutmise ja läbivaatamise protsessiga, peaks nõukogul olema õigus muuta käesoleva määruse I lisas toodud loetelu.

(9)

Käesoleva määruse rakendamiseks ja liidus maksimaalse õiguskindluse saavutamiseks tuleks avalikustada nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste nimed ning muud asjakohased andmed, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid tuleks käesoleva määruse kohaselt külmutada. Käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (10).

(10)	Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„vahendusteenused” i) selliste tehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine, mille eesmärk on kaupade ja tehnoloogia või finants- ja tehniliste teenuste ost, müük või tarnimine kolmandast riigist mõnda teise kolmandasse riiki, või ii) kolmandates riikides asuvate kaupade ja tehnoloogia või finants- ja tehniliste teenuste müümine või ostmine eesmärgiga toimetada need edasi mõnda teise kolmandasse riiki;

b)

„nõue” — enne või pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva kas kohtu kaudu või muul viisil esitatud nõue, mis tuleneb lepingust või tehingust või on sellega seotud, ning eelkõige: i) nõue, millega taotletakse lepingust või tehingust tuleneva või sellega seotud kohustuse täitmist; ii) nõue, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, finantstagatise või hüvitise pikendamine või väljamaksmine; iii) lepingu või tehinguga seotud hüvitisnõue; iv) vastunõue; v) nõue, mille eesmärk on kohtuotsuse, vahekohtu otsuse või sellega samaväärse otsuse tunnustamine või täitmine, sealhulgas välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu, olenemata kohast, kus otsus on tehtud;

c)

„leping või tehing” — mis tahes vormis ning mis tahes õiguse alusel tehtav tehing, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; mõiste „leping” hõlmab võlakirju, tagatisi või hüvitisi, eriti finantstagatisi või -hüvitisi, ning krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning iga kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;

d)	„pädevad asutused” — liikmesriikide pädevad asutused, mis on kindlaks määratud II lisas loetletud veebisaitidel;

e)	„majandusressursid” — igasugune vara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;

f)	„majandusressursside külmutamine” — toimingud, millega tõkestatakse majandusressursside kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades;

g)

„rahaliste vahendite külmutamine” — toimingud, millega tõkestatakse rahaliste vahendite liigutamine, ülekandmine, muutmine, kasutamine, juurdepääs neile või tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, väärtuses, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, laadis, otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata;

h)

„rahalised vahendid” — igasugune finantsvara ja tulu, sealhulgas: i) sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud makseviisid; ii) hoiused finantsasutustes või muudes üksustes, kontode saldod, võlad ja võlakohustused; iii) avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, ostutähed, võlaväärtpaberid ja tuletislepingud; iv) intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neist kogunenud tulu; v) krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud finantskohustused; vi) akreditiivid, veokirjad, ostukirjad ning vii) fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid;

i)	„sanktsioonide komitee” — ÜRO Julgeolekunõukogu komitee, mis on loodud vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1591 (2005) punktile 3;

j)

„tehniline abi” — igasugune tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, hoolduse ja muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe ja tööoskuste edastamise või konsultatsiooniteenuste kaudu, sealhulgas suulises vormis abi;

k)	„liidu territoorium” — liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut selles kindlaksmääratud tingimuste alusel.

Artikkel 2

Keelatud on:

a)

osutada otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Sudaanis või kasutamiseks Sudaanis sellist tehnilist abi või vahendusteenuseid, mis on seotud sõjalise tegevusega ning relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -varustuse, poolsõjalise varustuse ja neile mõeldud varuosade tarnimise, tootmise, hoolduse ja kasutamisega;

b)

anda otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Sudaanis või kasutamiseks Sudaanis sõjalise tegevuse rahastamiseks vahendeid või rahalist abi, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust, samuti kindlustust ja edasikindlustust relvade ja nendega seotud materjalide müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud tehnilise abi osutamiseks.

Artikkel 3

Erandina artiklist 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa rahastamiseks, finants- ja tehnilise abi ning vahendusteenuste osutamiseks, mis on seotud:

a)	mittesurmava sõjalise varustusega, mis on ette nähtud üksnes humanitaartarbeks, inimõiguste jälgimiseks või kaitseotstarbeliseks kasutamiseks või ÜRO, Aafrika Liidu (AL) ja Euroopa Liidu institutsioonide ülesehitamise programmide jaoks;

b)	Euroopa Liidu, ÜRO ja ALi kriisiohjamisoperatsioonide jaoks mõeldud varustusega;

c)	demineerimistööde varustuse ja demineerimistöödel kasutatava materjaliga.

Artikkel 4

Artiklit 2 ei kohaldata kaitseriietuse, sealhulgas kuulivestide ja sõdurikiivrite suhtes, mida ajutiselt eksporditakse Sudaani üksnes ÜRO, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide töötajate, meedia esindajate, humanitaar- ja arenguabitöötajate ning nendega seotud töötajate poolt nende isiklikuks kasutamiseks.

Artikkel 5

1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või mida nad otseselt või kaudselt kontrollivad.

2.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks.

3.   I lisa hõlmab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksusi või asutusi, kes takistavad rahuprotsessi, kujutavad ohtu stabiilsusele Darfuris ja kõnealuses piirkonnas, rikuvad rahvusvahelist humanitaarõigust või inimõiguste alast õigust või panevad toime muid hirmutegusid, rikuvad relvaembargot ja/või vastutavad sõjaliste ründelendude eest Darfuri piirkonnas ja selle kohal ning on sanktsioonide komitee poolt loetellu kantud.

Artikkel 6

1.   Erandina artiklist 5 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused:

a)

asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomased rahalised vahendid või majandusressursid on: i) vajalikud I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste või selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks; ii) ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistlike töötasude maksmiseks või nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks või iii) ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest ning

b)	asjaomane liikmesriik on teavitanud sanktsioonide komiteed punktis a osutatud kindlakstegemisest ja oma kavatsusest anda luba ning sanktsioonide komitee ei ole esitanud selle kohta vastuväiteid kahe tööpäeva jooksul alates teavitamisest.

2.   Erandina artiklist 5 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks, olles eelnevalt teinud kindlaks, et kõnealused rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, ning tingimusel, et liikmesriik on selle kavatsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud ja komitee on selle heaks kiitnud.

Artikkel 7

Erandina artiklist 5 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	kohus, haldusorgan või vahekohus on rahaliste vahendite või majandusressursside suhtes kasutanud kinnipidamisõigust enne kuupäeva, mil artiklis 5 osutatud isik, üksus või asutus kanti I lisasse, või teinud nende kohta enne nimetatud kuupäeva otsuse;

b)	rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise kinnipidamisõigusega tagatud või sellise otsusega kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)	kõnealusest kinnipidamisõigusest või otsusest ei saa kasu I lisas loetletud isikud, üksused või asutused;

d)	kinnipidamisõiguse või otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga ning

e)	liikmesriik on teavitanud kinnipidamisõigusest või otsusest sanktsioonide komiteed.

Artikkel 8

1.   Artikli 5 lõige 2 ei takista finants- või krediidiasutustel, kes saavad kolmandalt isikult loetellu kantud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kontole üle kantud rahalisi vahendeid, külmutatud kontode krediteerimist, tingimusel, et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finantseerimis- või krediidiasutused teatavad sellistest tehingutest viivitamata asjaomasele pädevale asutusele.

2.   Artikli 5 lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)	nende kontode intressid või muud tulud;

b)	maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil artiklis 5 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisasse, või

c)	maksed, mis tuleb teha kohtu, haldusorgani või vahekohtu seatud kinnipidamisõiguse või otsuse alusel, millele on osutatud artiklis 7,

tingimusel et kõik sellised intressid, muud tulud ja maksed külmutatakse kooskõlas artikli 5 lõikega 1.

Artikkel 9

1.   Ilma et see piiraks kehtivate aruandlust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate eeskirjade kohaldamist, peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning asutused:

a)	esitama viivitamata käesoleva määruse järgimist hõlbustava teabe, näiteks teave vastavalt artiklile 5 külmutatud kontode ja rahasummade kohta, pädevale asutusele, mis asub nende elu- või asukoha liikmesriigis, ja otse või nimetatud pädeva asutuse kaudu komisjonile, ning

b)	tegema koostööd II lisas loetletud pädevate asutustega kõnealuse teabe kontrollimisel.

2.   Lisateave, mille komisjon saab otse, tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele.

3.   Käesoleva artikli kohaselt esitatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi.

Artikkel 10

Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artiklites 2 ja 5 osutatud meetmetest.

Artikkel 11

1.   Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest või nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene käesolevat määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või selle juhtidele või töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

2.   Füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ei tulene mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust arvata, et nende tegevus võiks rikkuda käesolevas määruses sätestatud meetmeid.

Artikkel 12

1.   Lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eriti finantstagatise ja -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on:

a)	I lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

b)	füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

2.   Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kohustuseks tõendada, et kõnealuse nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.

3.   Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.

Artikkel 13

1.   Komisjon ja liikmesriigid edastavad üksteisele teabe käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta ja jagavad omavahel muud nende käsutuses olevat käesoleva määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige teavet:

a)	artikli 5 alusel külmutatud rahaliste vahendite ning artiklite 6, 7 ja 8 alusel antud lubade kohta;

b)	rikkumise ja rakendamisega seotud probleemide ning siseriiklike kohtute tehtud otsuste kohta.

2.   Liikmesriigid edastavad viivitamata üksteisele ja komisjonile muu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, mis võib mõjutada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

Artikkel 14

Komisjonil on õigus muuta II lisa liikmesriikide esitatud teabe alusel.

Artikkel 15

1.   Kui ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee kannab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse loetellu ning esitab põhjendused loetellu kandmiseks, kannab nõukogu kõnealuse füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse I lisasse. Nõukogu edastab oma otsuse ja esitatud põhjendused asjaomasele füüsilise või juriidilise isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab kõnealusele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.

2.   Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

3.   Kui ÜRO otsustab mõne füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse loetelust välja arvata või muuta loetellu kantud füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust tuvastavaid andmeid, muudab nõukogu vastavalt I lisa.

Artikkel 16

I lisa sisaldab teavet (olemasolu korral), mille on esitanud ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee ning mis on vajalik asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi- ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada nime, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta. Samuti kantakse I lisasse ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise kuupäev.

Artikkel 17

1.   Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teevad kõnealused eeskirjad komisjonile teatavaks kohe pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad komisjonile eeskirjade igast hilisemast muudatusest.

Artikkel 18

1.   Liikmesriigid määravad kindlaks käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja esitavad need II lisas loetletud veebisaitidel. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast II lisas loetletud veebisaidi aadressi muudatusest.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, sealhulgas nende kontaktandmed, viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.

3.   Kui käesolevas määruses on nõue komisjoni teavitada või temaga suhelda, tuleb selleks kasutada II lisas esitatud aadressi ja muid kontaktandmeid.

Artikkel 19

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)	liidu territooriumil, sealhulgas õhuruumis;

b)	liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)	liikmesriikide kodanike suhtes liidu territooriumil või väljaspool seda;

d)	liidu territooriumil või väljaspool seda asuvate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel;

e)	kõikide juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub liidu territooriumil.

Artikkel 20

Määrused (EÜ) nr 131/2004 ja (EÜ) nr 1184/2005 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja määrusele (EL) nr 748/2014.

Artikkel 21

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 106.

(2)  Nõukogu 9. jaanuari 2004. aasta ühine seisukoht 2004/31/ÜVJP relvade, laskemoona ja sõjavarustuse embargo kehtestamise kohta Sudaani suhtes (ELT L 6, 10.1.2004, lk 55).

(3)  Nõukogu 15. märtsi 1994. aasta otsus 94/165/ÜVJP ühise seisukoha kohta, mis on esitatud Euroopa Liidu lepingu artikli J.2 alusel ja käsitleb relvade, laskemoona ja sõjavarustuse embargo kehtestamist Sudaani suhtes (EÜT L 75, 17.3.1994, lk 1).

(4)  Nõukogu 26. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 131/2004, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Sudaani ja Lõuna-Sudaani suhtes (ELT L 21, 28.1.2004, lk 1).

(5)  Nõukogu 30. mai 2005. aasta ühine seisukoht 2005/411/ÜVJP, mis käsitleb Sudaani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2004/31/ÜVJP (ELT L 139, 2.6.2005, lk 25).

(6)  Nõukogu 18. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1184/2005, millega kehtestatakse Sudaani Darfuri piirkonna konfliktis teatavate rahuprotsessi takistavate ja rahvusvahelist õigust rikkuvate isikute vastu suunatud eripiirangud (ELT L 193, 23.7.2005, lk 9).

(7)  Nõukogu 18. juuli 2011. aasta otsus 2011/423/ÜVJP, mis käsitleb Sudaani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2005/411/ÜVJP (ELT L 188, 19.7.2011, lk 20).

(8)  Nõukogu 10. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 748/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 13).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

---

---

---