28.8.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 257/146

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/90/EL,

23. juuli 2014,

milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Laevanduse ülemaailmsest mõõtmest tulenevalt peab liit kohaldama meresõiduohutuse tagamise rahvusvahelist regulatiivset raamistikku ja seda toetama. Rahvusvaheliste meresõiduohutuse konventsioonidega kohustatakse lipuriike tagama, et laeva pardal olev varustus vastaks teatavatele projekteerimise, ehituse ja toimivusega seotud ohutusnõuetele, ja väljastama asjakohased tunnistused. Sel eesmärgil on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ning rahvusvahelised ja Euroopa standardiorganisatsioonid töötanud teatavat liiki laevavarustuse jaoks välja üksikasjalikud toimivus- ja katsestandardid.

(2)

Rahvusvaheliste õigusaktidega jäetakse lipuriigi ametiasutustele ulatuslik kaalutlusõigus. Ühtlustamise puudumise tõttu on riiklike pädevate asutuste poolt kõnealustele konventsioonidele ja standarditele vastavaks tunnistatud toodete ohutustase erinev; selle tagajärjel on häiritud siseturu tõrgeteta toimimine, kuna liikmesriikidel on raske nõustuda teises liikmesriigis sertifitseeritud varustuse paigutamisega nende lipu all sõitvatele laevadele ilma täiendava kontrollimiseta.

(3)	Sellised probleemid saab lahendada liidu poolse ühtlustamisega. Seepärast sätestati nõukogu direktiivis 96/98/EÜ (3) ühised eeskirjad, et selgelt kindlaksmääratud nõuetepaketi ja ühtsete sertifitseerimismenetlustega kõrvaldada erinevused rahvusvaheliste standardite rakendamises.

(4)

On ka muid erinevaid liidu õigusakte, millega kehtestatakse nõuded ja tingimused (sealhulgas selleks, et tagada kaupade vaba liikumine siseturul, või keskkonnakaitse eesmärkidel) teatavatele toodetele, mis on loomult sarnased laevadel kasutatavale varustusele, kuid ei vasta rahvusvahelistele standarditele, mis võivad oluliselt erineda liidu õigusaktides sätestatuist ja on pidevas arengus. Seepärast ei saa liikmesriigid kõnealuseid tooteid sertifitseerida asjaomaste rahvusvaheliste meresõiduohutuse konventsioonide kohaselt. Rahvusvahelistele ohutusstandarditele vastava varustuse paigaldamist ELi laevadele tuleks seepärast reguleerida üksnes käesoleva direktiiviga, mida tuleks igal juhul käsitada eriseadusena (lex specialis); lisaks tuleks kehtestada erimärgis, millega osutatakse, et seda märgist kandev laevavarustus vastab asjaomastes jõustunud rahvusvahelistes konventsioonides ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele.

(5)

Lisaks laevavarustusele üksikasjalike toimivus- ja katsestandardite kehtestamisele võimaldavad rahvusvahelised õigusaktid mõnikord meetmeid, mis kalduvad ettenähtud nõuetest kõrvale, kuid mis teatud tingimustel sobivad kõnealuste nõuete eesmärkide saavutamiseks. 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS) lubab alternatiivset projekteerimist ja korraldusi, mida liikmesriigid võivad kohaldada omal vastutusel.

(6)	Direktiivi 96/98/EÜ rakendamisel saadud kogemused on näidanud, et kõnealuse direktiivi rakendus- ja jõustamismehhanismide tõhustamiseks ja õiguskeskkonna lihtsustamiseks on vaja võtta täiendavaid meetmeid, tagades samas IMO nõuete ühtlustatud kohaldamise ja rakendamise kogu liidus.

(7)

Seetõttu tuleks kehtestada nõuded, mille kohaselt laevavarustus peab vastama kohaldatavates rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud ohutusstandarditele, sealhulgas asjakohastele katsestandarditele, tagamaks et kõnealustele nõuetele vastav varustus võiks siseturul takistamatult liikuda ja et seda võiks paigutada mis tahes liikmesriigi lipu all sõitvale laevale.

(8)	Selleks et võimaldada õiglast konkurentsi laevavarustuse arendamisel, tuleks teha kõik võimalik avatud standardite kasutamise edendamiseks, et teha need vabalt või sümboolse tasu eest kättesaadavaks ning lubada neid paljundada, levitada ja kasutada tasuta või sümboolse tasu eest.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ (4) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada ühtne alus nende õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks. Kõnealune otsus moodustab tulevaste õigusaktide üldise horisontaalse raamistiku, millega ühtlustatakse toodete turustustingimusi, ja on viitetekstiks olemasolevatele õigusaktidele. Kõnealuses üldises raamistikus on välja toodud sobivad lahendused direktiivi 96/98/EÜ rakendamisel välja selgitatud probleemidele. Seepärast on vaja inkorporeerida otsuse nr 768/2008/EÜ mõisted ja erisätted käesolevasse direktiivi, tehes laevavarustuse sektori eripärast tulenevad kohandused.

(10)	Selleks, et anda turujärelevalveasutustele nende ülesannete täitmise lihtsustamiseks teatavad täiendavad võimalused, võiks lisaks roolimärgisele või selle asemel sobival ajal võtta kasutusele elektroonilise märgise.

(11)

Ettevõtjate kohustused tuleks sätestada proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt nende ettevõtjate suhtes, kes on asutatud liidus, võttes arvesse asjaolu, et olulist osa käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvast laevavarustusest ei impordita ilmselt kunagi liikmesriikide territooriumile ega levitata seal.

(12)

Võttes arvesse, et laevavarustust paigutatakse laevadele nende ehitamise või remondi ajal kõikjal maailmas, on turujärelevalve eriti keeruline ning seda ei saa piirikontrolli abil tõhusalt toetada. Seepärast tuleb selgelt kindlaks määrata liikmesriikide ja ettevõtjate vastavad kohustused liidu piires. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende lipu all sõitvatele laevadele paigaldatakse üksnes nõuetele vastav varustus ning et seda kohustust täidetakse seeläbi, et lipuriigi ametiasutused annavad välja, kinnitavad või pikendavad selliste laevade tunnistusi vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele, ning samuti kehtiva riikliku turujärelevalve korra abil, mis on kehtestatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (5) III peatükis sätestatud liidu turujärelevalve raamistikuga. Kõnealuste kohustuste täitmisel peaks liikmesriikidele abiks olema komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud infosüsteemid, mis võimaldavad hinnata, teavitada ja jälgida asutusi, kellel on vastavushindamise läbiviimise õigus, jagada teavet seoses heakskiidetud laevavarustusega, seoses tagasivõetud või rahuldamata taotlustega ja nõuetele mittevastava varustusega.

(13)

Kõigepealt peaks tootja või asjakohasel juhul importija poolt laevavarustusele roolimärgise kinnitamine andma käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste kohaselt tagatise, et varustus vastab nõuetele ja selle võib lasta turule eesmärgiga paigutada see ELi laeva pardale. Seejärel on vajalikud teatavad sätted roolimärgise kehtivuse ohutuks jätkumiseks ja kohaldatavuseks pärast selle kinnitamist ning riiklike turujärelevalve asutuste kohustuste tulemuslikuks täitmiseks. Laevavarustuse jätkuva ohutuse tagamiseks peaks tootja või asjakohasel juhul importija või turustaja olema kohustatud andma pädevatele asutustele täielikku ja tõest teavet seoses varustusega, millele ta on roolimärgise kinnitanud. Tootja peaks olema kohustatud tegema koostööd turujärelevalveasutustega ka standardite puhul, mille kohaselt ta on varustuse tootnud ja sertifitseerinud, ning peaks näitama üles nõuetekohast hoolsust seoses laevavarustusega, mille ta turule laseb. Seetõttu peaks väljaspool liitu paiknev tootja määrama volitatud esindaja, et tagada koostöö riiklike pädevate asutustega.

(14)	Rahvusvahelistele katsestandarditele vastavust saab kõige paremini tõendada otsuses nr 768/2008/EÜ sätestatud vastavushindamismenetluste abil. Tootjatele tuleb kättesaadavaks teha siiski ainult sellised vastavushindamismenetlused, mis vastavad rahvusvaheliste õigusaktide nõuetele.

(15)

Selleks et tagada aus ja tõhus menetlus oletatava mittevastavuse uurimisel, tuleks ergutada liikmesriike võtma kõik meetmed, mis soodustavad ohtude täielikku ja objektiivset hindamist; kui komisjon on veendunud, et asjaomane tingimus on täidetud, ei peaks ta olema kohustatud kõnealust hindamist liikmesriigi poolt nõuetele mittevastava varustuse suhtes võetud piiravate meetmete läbivaatamisel kordama.

(16)	Täites teavitatud asutuste suhtes oma uurimisülesandeid, peaks komisjon andma liikmesriikidele teavet ja tegema nendega nii palju koostööd kui võimalik, võttes nõuetekohaselt arvesse oma sõltumatut rolli.

(17)

Kui liikmesriigi järelevalveasutused leiavad, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluv laevavarustus võib vähendada meresõiduohutust, ohustada tervist või keskkonda, peaksid nad viima läbi asjaomase laevavarustuse hindamise või katsetamise. Ohu tuvastamise korral peaks liikmesriik paluma asjaomasel ettevõtjal võtta vajalikke parandusmeetmeid või isegi kõnealune varustus turult kõrvaldada või tagasi nõuda.

(18)	Roolimärgiseta varustuse kasutamist tuleks lubada erandjuhul, eriti siis, kui laeval ei ole võimalik roolimärgisega varustust väljaspool liitu asuvas sadamas või rajatises hankida või kui roolimärgisega varustust ei ole turul saada.

(19)

Vaja on tagada, et käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist ei takista rahvusvaheliste standardite puudumine ega käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate laevavarustuse konkreetsete esemete olemasolevate standardite, sealhulgas katsestandardite, tõsised puudujäägid või kõrvalekalded. Samuti on vaja tuvastada konkreetne laevavarustus, mille puhul võiks kasu olla elektroonilisest märgisest. Lisaks oleks pidevalt vaja ajakohastada käesoleva direktiivi mitteolemuslikku osa, nimelt viiteid III lisas osutatud standarditele, kui vastu on võetud uued standardid. Komisjonil peaks seega olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte teatavatel tingimustel ning ajutiselt kohaldatavate ühtlustatud tehniliste kirjelduste ja katsestandardite vastuvõtmise kohta ning kõnealuste viidete muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(20)

Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks tuleks rahvusvahelisi õigusakte rakendada siseturul ühetaoliselt. Seepärast oleks vaja laevavarustuse iga eseme puhul, mille jaoks on rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt vajalik lipuriigi heakskiit, määrata selgelt ja õigeaegselt kindlaks vastava varustuse kohta rahvusvaheliste õigusaktidega ettenähtud projekteerimis-, ehitus- ja toimivusnõuded ja nendega seotud katsestandardid ning võtta vastu ühised kriteeriumid ja menetlused, sealhulgas ajakavad, kõnealuste nõuete ja standardite rakendamiseks teavitatud asutuste, liikmesriikide asutuste ja ettevõtjate, sealhulgas kõigi ELi laeva pardale laevavarustuse paigutamise eest vastutavate ettevõtjate poolt. Samuti on vaja tagada, et käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist ei takista kohaldatavate tehniliste kirjelduste ja katsestandardite puudused ega juhtumid, mille puhul IMO ei ole välja töötanud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva laevavarustuse asjakohaseid standardeid.

(21)

Rahvusvaheliste õigusaktide, välja arvatud katsestandardite, puhul tuleks automaatselt kohaldada nende ajakohastatud versiooni. Selleks et hajutada riski, et uute katsestandardite lisamine liidu õigusaktidesse põhjustaks liidu laevadele ja ettevõtjatele selguse ja õiguskindluse seisukohast ebaproportsionaalseid raskusi, ei peaks selliste uute katsestandardite jõustumine olema automaatne, vaid pigem peaks komisjon seda sõnaselgelt märkima.

(22)	Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(23)	Et hõlbustada käesoleva direktiivi ühtlustatud, kiiret ja lihtsat rakendamist, peaks käesoleva direktiivi alusel võetavad rakendusaktid olema komisjoni määrused.

(24)	Kooskõlas väljakujunenud tavaga võib käesolevas direktiivis osutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad komitee kodukorra kohaselt tõstatada komitee esimees või liikmesriigi esindaja.

(25)

Kui käesoleva direktiiviga seotud küsimusi, mis ei puuduta direktiivi rakendamist või rikkumist, arutab näiteks komisjoni ekspertrühm, tuleks kooskõlas väljakujunenud tavaga esitada Euroopa Parlamendile täielik sellekohane teave ja dokumentatsioon ning asjakohastel juhtudel kutse koosolekutel osalemiseks.

(26)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1406/2002 (7) kohaselt abistab Euroopa Meresõiduohutuse Amet komisjoni liidu asjaomaste siduvate õigusaktide tõhusal rakendamisel ja neis komisjonile usaldatud ülesannete täitmisel.

(27)	Ühiste sidepidamisviiside leidmiseks peaks pädevad asutused ja kõik ettevõtjad tegema kooskõlas rahvusvahelise tavaga kõik võimaliku kirjaliku sidepidamise lihtsustamiseks.

(28)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt suurendada meresõiduohutust ja vältida merereostust, kohaldades ühetaoliselt asjakohaseid rahvusvahelisi õigusakte, milles käsitletakse laevadele paigutatavat laevavarustust, ning tagada sellise varustuse vaba liikumine liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)	Võetavad meetmed muudavad direktiivi 96/98/EÜ sätteid põhjalikult ning seepärast tuleks kõnealune direktiiv selguse huvides kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva direktiiviga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva direktiivi eesmärk on suurendada meresõiduohutust ja vältida merereostust, kohaldades ühetaoliselt asjakohaseid rahvusvahelisi õigusakte, mis käsitlevad ELi laevadele paigutatavat laevavarustust, ning tagada sellise varustuse vaba liikumine liidus.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „laevavarustus”– seadmed, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kooskõlas artikliga 3;

2)   „ELi laev”– laev, mis sõidab liikmesriigi lipu all ja kuulub rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamisalasse;

3)   

„rahvusvahelised konventsioonid”

– järgmised konventsioonid (koos kohustuslike protokollide ja koodeksitega), mis on vastu võetud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) egiidi all, mis on jõustunud ja milles on sätestatud erinõuded lipuriigi poolt laeva pardale paigutatava varustuse heakskiitmise suhtes:

—	rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja 1972. aasta konventsioon (COLREG),

—	1973. aasta rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon (MARPOL),

—	1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS);

4)   

„katsestandardid”

– laevavarustuse katsestandardid, mille on kehtestanud:

—	Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO),

—	Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO),

—	Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC),

—	Euroopa Standardikomitee (CEN),

—	Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec),

—	Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU),

—	Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI),

—	komisjon kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 8 ja artikli 27 lõikega 6,

—	reguleerivad asutused, mida on tunnustatud vastastikuse tunnustamise lepingutega, mille osaliseks on liit;

5)   „rahvusvahelised õigusaktid”– rahvusvahelised konventsioonid koos IMO resolutsioonide ja ringkirjadega, millega need konventsioonid nende ajakohastatud versioonis jõustatakse, ning katsestandardid;

6)   „roolimärgis”– artiklis 9 osutatud ja I lisas esitatud kujundusele vastav sümbol või vajaduse korral artiklis 11 osutatud elektrooniline märgis;

7)   „teavitatud asutus”– artikli 17 kohaselt liikmesriigi pädeva riigiasutuse määratud organisatsioon;

8)   „turul kättesaadavaks tegemine”– laevavarustuse tarnimine liidu turule ärilise tegevuse käigus, kas tasu eest või tasuta levitamiseks;

9)   „turule laskmine”– laevavarustuse esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine;

10)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab laevavarustust või kes laseb laevavarustuse projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

11)   „volitatud esindaja”– liidus asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegelda kindlaksmääratud ülesannetega tema nimel;

12)   „importija”– liidus asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes laseb kolmandast riigist pärineva laevavarustuse liidu turule;

13)   „turustaja”– tarneahelas osalev mis tahes füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb laevavarustuse turul kättesaadavaks;

14)   „ettevõtjad”– tootja, volitatud esindaja, importija ja turustaja;

15)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

16)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

17)   „vastavushindamine”– teavitatud asutuste poolt kooskõlas artikliga 15 läbiviidav protsess, mille käigus hinnatakse, kas laevavarustus vastab käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele;

18)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teeb vastavushindamistoiminguid, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli;

19)   „toote tagasinõudmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi laevavarustus, mis on juba paigutatud ELi laeva pardale või ostetud eesmärgiga paigutada see ELi laeva pardale;

20)   „turult kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva laevavarustuse turul kättesaadavaks tegemist;

21)   „ELi vastavusdeklaratsioon”– artikli 16 kohane tootja väljaantud tõend;

22)   „toode”– laevavarustuse hulka kuuluv ese.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse varustuse suhtes, mis on paigutatud või paigutatakse ELi laeva pardale ja mille lipuriigi ametiasutus peab rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt heaks kiitma, sõltumata sellest, kas laev asub varustuse pardale paigutamise ajal liidus.

2.   Sõltumata asjaolust, et lõikes 1 osutatud laevavarustus võib lisaks käesolevale direktiivile kuuluda ka muude liidu õigusaktide kohaldamisalasse, kohaldatakse kõnealuse varustuse suhtes artiklis 1 osutatud eesmärkidel üksnes käesolevat direktiivi.

Artikkel 4

Laevavarustusele esitatavad nõuded

1.   Laevavarustus, mis paigutatakse ELi laeva pardale artikli 39 lõike 1 teises lõigus osutatud päeval või pärast seda, vastab kõnealuse varustuse paigaldamise ajal kohaldatavatele rahvusvaheliste õigusaktide kohastele projekteerimis-, ehitus- ja toimivusnõuetele.

2.   Laevavarustuse vastavust lõikes 1 osutatud nõuetele tõendatakse üksnes katsestandardite ja artiklis 15 osutatud vastavushindamismenetluste kohaselt.

3.   Rahvusvahelisi õigusakte kohaldatakse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002 (8) artiklis 5 sätestatud vastavuskontrollimenetluse kohaldamist.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud nõudeid ja standardeid rakendatakse ühetaoliselt, kooskõlas artikli 35 lõikega 2.

Artikkel 5

Kohaldamine

1.   Kui liikmesriigid väljastavad, kinnitavad või pikendavad oma lipu all sõitvate laevade tunnistusi kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega, tagavad nad, et kõnealuste laevade pardal olev laevavarustus vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada oma lipu all sõitvate laevade pardal oleva laevavarustuse vastavus nendele rahvusvaheliste õigusaktide nõuetele, mida kohaldatakse juba laeva pardale paigutatud varustusele. Komisjonile antakse rakendamisvolitused, et tagada kõnealuste meetmete ühetaoline kohaldamine vastavalt artikli 35 lõikele 3.

Artikkel 6

Siseturu toimimine

Liikmesriik ei keela lasta turule ega paigutada ELi laeva pardale käesoleva direktiivi nõuetele vastavat laevavarustust ega keeldu oma lipu all sõitvatele laevadele asjakohaseid tunnistusi väljastamast ega neid pikendamast juhul, kui nende laevade varustus vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 7

Laeva üleviimine liikmesriigi lipu alla

1.   Kui ELi välise riigi laeva tahetakse üle viia liikmesriigi lipu alla, vaatab vastuvõttev liikmesriik sellise laeva üleviimisel üle, veendumaks et selle laevavarustuse tegelik seisund vastab talle väljastatud ohutustunnistustele ning et varustus on kooskõlas käesoleva direktiiviga ja kannab roolimärgist või on kõnealuse liikmesriigi ametiasutuste arvates samaväärne käesoleva direktiivi kohaselt alates 18. septembrist 2016 sertifitseeritud laevavarustusega.

2.   Kui laevavarustuse pardale paigutamise kuupäeva ei ole võimalik kindlaks teha, võivad liikmesriigid asjakohaseid rahvusvahelisi õigusakte arvesse võttes määrata kindlaks rahuldavad samaväärsuse nõuded.

3.   Kui varustusel ei ole roolimärgist või kui kõnealune ametiasutus ei pea seda samaväärseks, vahetatakse varustus välja.

4.   Käesoleva artikli kohaselt samaväärseks peetavale laevavarustusele väljastab liikmesriik tunnistuse, mis on varustusega alati kaasas. Kõnealuse tunnistusega annab lipuliikmesriik loa jätta varustus laeva pardale ning kehtestab võimalikud varustuse kasutamisega seotud piirangud või sätted.

Artikkel 8

Laevavarustuse standardid

1.   Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (9) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012) (10) kohaldamist, taotleb liit, et IMO ja standardiasutused töötaksid välja asjakohased rahvusvahelised standardid, sealhulgas nende laevaseadmete üksikasjalikud tehnilised kirjeldused ja katsestandardid, mille kasutamist laeva pardal või sinna paigutamist peetakse vajalikuks, et suurendada meresõiduohutust ja vältida merereostust. Komisjon jälgib kõnealust väljatöötamist korrapäraselt.

2.   Kui konkreetse laevavarustuse rahvusvaheline standard puudub, siis erandlikel asjaoludel, kui see on asjakohase analüüsiga nõuetekohaselt põhjendatud ning kui on vaja kõrvaldada tõsine ja lubamatu oht meresõiduohutusele, tervisele või keskkonnale, on komisjonil IMO tasemel käimasolevat tööd arvestades õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte konkreetse laevavarustuse eseme ühtlustatud tehniliste kirjelduste ja katsestandardite kohta.

On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks selliste delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise käigus ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.

Kõnealuseid tehnilisi kirjeldusi ja katsestandardeid kohaldatakse ajutiselt, kuni IMO on kõnealuse konkreetse laevavarustuse standardi vastu võtnud.

3.   Erandlikel asjaoludel, kui see on asjakohase analüüsiga nõuetekohaselt põhjendatud ning kui on vaja kõrvaldada lubamatu oht meresõiduohutusele, tervisele või keskkonnale, mis on tingitud komisjoni poolt vastavalt artikli 35 lõigetele 2 või 3 märgitud laevavarustuse konkreetse eseme olemasoleva standardi tõsistest puudujääkidest või kõrvalekalletest, on komisjonil IMO tasemel käimasolevat tööd arvestades õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse konkreetse laevavarustuse eseme ühtlustatud tehniliste kirjelduste ja katsestandardite kohta, kui see on vajalik tõsiste puudujääkide või kõrvalekallete kaotamiseks.

On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks selliste delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise käigus ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.

Kõnealuseid tehnilisi kirjeldusi ja katsestandardeid kohaldatakse ajutiselt, kuni IMO on kõnealuse konkreetse laevavarustuse eseme suhtes kohaldatava standardi läbi vaadanud.

4.   Komisjon teeb kooskõlas lõigetega 2 ja 3 vastu võetud tehnilised kirjeldused ja katsestandardid tasuta kättesaadavaks.

2.   PEATÜKK

ROOLIMÄRGIS

Artikkel 9

Roolimärgis

1.   Roolimärgis kinnitatakse sellise laevavarustuse külge, mille vastavust käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele on tõendatud asjakohaste vastavushindamismenetluste kohaselt.

2.   Ühegi muu toote külge roolimärgist ei kinnitata.

3.   Kasutatav roolimärgis peab vastama I lisas esitatud kujule.

4.   Roolimärgist kasutatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 30 lõikes 1 ja lõigetes 3–6 sätestatud üldpõhimõtetele, kusjuures mis tahes viidet CE-märgisele tõlgendatakse viitena roolimärgisele.

Artikkel 10

Roolimärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   Roolimärgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil tootele või selle andmeplaadile ja, kui asjakohane, lisatakse tarkvarale. Kui toote laadist tingituna ei ole võimalik või otstarbekas märgist tootele kinnitada, siis kinnitatakse märgis pakendile ja lisatakse tootega kaasas olevatele dokumentidele.

2.   Roolimärgis kinnitatakse tootmisetapi lõpus.

3.   Roolimärgisele järgneb teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui kõnealune asutus osales tootmisjärelevalve etapis, ja märgi kinnitamise aasta.

4.   Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tootja volitatud esindaja.

Artikkel 11

Elektrooniline märgis

1.   Turujärelevalve lihtsustamiseks ja lõikes 3 osutatud konkreetse laevavarustuse võltsimise vältimiseks võivad tootjad roolimärgise asemel või sellele lisaks kasutada nõuetekohast ja usaldusväärses vormis elektroonilist märgist. Sel juhul kohaldatakse asjakohasel juhul artikleid 9 ja 10 mutatis mutandis.

2.   Komisjon viib läbi kulude-tulude analüüsi seoses elektroonilise märgise kasutamisega roolimärgise asemel või sellele lisaks.

3.   Komisjon võib kooskõlas artikliga 37 võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks konkreetsed laevavarustuse esemed, mille puhul võiks kasu olla elektroonilisest märgisest. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks selliste delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise käigus ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.

4.   Komisjonile antakse rakendusvolitused, et sätestada komisjoni määrustena kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega asjakohased tehnilised kriteeriumid seoses elektroonilise märgise projekteerimise, toimivuse, kinnitamise ja kasutamisega.

5.   Kooskõlas lõikega 3 kindlaks määratud varustuse puhul võib roolimärgisele kolme aasta jooksul pärast lõikes 4 osutatud asjakohaste tehniliste kriteeriumite vastuvõtmise kuupäeva lisada nõuetekohase ja usaldusväärses vormis elektroonilise märgise.

6.   Kooskõlas lõikega 3 kindlaks määratud varustuse puhul võib roolimärgise viis aastat pärast lõikes 4 osutatud asjakohaste tehniliste kriteeriumite vastuvõtmise kuupäeva asendada nõuetekohase ja usaldusväärses vormis elektroonilise märgisega.

3.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 12

Tootjate kohustused

1.   Roolimärgise kinnitamisega võtab tootja vastutuse selle tagamise eest, et laevavarustus, millele on kinnitatud märgis, on projekteeritud ja toodetud vastavalt tehnilistele kirjeldustele ja standarditele, mida rakendatakse kooskõlas artikli 35 lõikega 2, ning võtab endale käesoleva artikli lõigetes 2–9 sätestatud kohustused.

2.   Tootja koostab nõutava tehnilise dokumentatsiooni ja laseb läbi viia asjakohased vastavushindamismenetlused.

3.   Kui laevavarustuse vastavus kohaldatavatele nõuetele on tõendatud vastavushindamismenetlusega, koostab tootja artikli 16 kohaselt ELi vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab artiklite 9 ja 10 kohaselt roolimärgise.

4.   Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni ja artikli 16 kohast ELi vastavusdeklaratsiooni vähemalt kümme aastat pärast roolimärgise kinnitamist ning igal juhul mitte lühema aja jooksul kui on asjaomase laevavarustuse eeldatava kasutusaja lõpuni.

5.   Tootja tagab, et on kehtestatud menetlused, millega tagatakse seeriatoodangu püsiv nõuetelevastavus. Arvesse võetakse muudatusi laevavarustuse ehituses või omadustes ja muudatusi artiklis 4 osutatud rahvusvaheliste õigusaktide nõuetes, mille põhjal laevavarustuse vastavust kinnitatakse. Kui see osutub II lisa kohaselt vajalikuks, korraldab tootja uue vastavushindamise.

6.   Tootja tagab, et tema tooted kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid tuvastada, või kui toote suurus või iseloom seda ei võimalda, tagab tootja, et nõutud teave on pakendil või tootega kaasasolevas dokumendis või asjakohasel juhul mõlemas kohas.

7.   Tootja märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi, millel saab tootjaga ühendust võtta, kas tootele või, kui see ei ole võimalik, siis pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti või asjakohasel juhul mõlemasse kohta. Märkida tuleb üksainus aadress, millel tootjaga saab ühendust võtta.

8.   Tootja tagab, et tootega on kasutajatele kergesti arusaadaval kujul kaasas juhised ja kogu teave, mis on vajalik toote ohutuks paigaldamiseks laeva pardale ja ohutuks kasutamiseks, sealhulgas kasutuspiirangud, kui neid on, ning samuti mis tahes muud rahvusvahelistes õigusaktides või katsestandardites nõutavad dokumendid.

9.   Tootja, kes arvab või kellel on põhjust uskuda, et toode, millele ta on kinnitanud roolimärgise, ei vasta asjakohastele projekteerimis-, ehitus- ja toimivusnõuetele ja katsestandarditele, mida rakendatakse vastavalt artikli 35 lõigetele 2 ja 3, võtab viivitamata vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks ning asjakohasel juhul kõrvaldab selle turult või nõuab toote tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast ohtu, teavitab ta sellest viivitamata liikmesriikide pädevaid asutusi, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

10.   Tootja esitab pädeva asutuse põhjendatud nõudmise korral talle viivitamata kogu toote vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on sellele asutusele kergesti arusaadav või vastuvõetav, tagab kõnealusele asutusele turujärelevalve eesmärgil juurdepääsu oma tööruumidele vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklile 19 ja teeb näidised talle kättesaadavaks või võimaldab neile juurdepääsu vastavalt käesoleva direktiivi artikli 25 lõikele 4. Ta teeb kõnealuse asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigi meetmete puhul, mis võetakse tema poolt turule lastud toodetega seotud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 13

Volitatud esindajad

1.   Tootja, kes ei asu ühegi liikmesriigi territooriumil, määrab endale kirjaliku volituse teel liidu jaoks volitatud esindaja ning märgib volitusse volitatud esindaja nime ja aadressi, millel temaga saab ühendust võtta.

2.   Artikli 12 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmine ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

3.   Volitatud esindaja täidab talle tootja volituses määratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)	säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule järelevalveasutusele kättesaadavana vähemalt kümme aastat pärast roolimärgise kinnitamist ning igal juhul mitte lühema aja jooksul kui asjaomase laevavarustuse eeldatava kasutusaja lõpuni;

b)	esitada pädeva asutuse põhjendatud nõudmise korral kõnealusele asutusele kogu toote vastavuse tõendamiseks vajalik teave ja dokumentatsioon;

c)	teha pädevate asutustega nende nõudmise korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse selleks, et kõrvaldada esindaja volitustega hõlmatud toodetega seotud ohud.

Artikkel 14

Muud ettevõtjad

1.   Importija märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi, millel temaga saab ühendust võtta, kas tootele või, kui see ei ole võimalik, siis pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti või asjakohasel juhul mõlemasse kohta.

2.   Importijad ja turustajad esitavad pädeva asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu toote vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe ja dokumentsatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav või vastuvõetav. Ta teeb kõnealuse asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigi meetmete puhul, mis võetakse tema poolt turule lastud toodetega seotud ohtude kõrvaldamiseks.

3.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse tootjana importijat või turustajat, kes viib laevavarustuse turule või paigutab ELi laevale oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule viidud laevavarustust viisil, mis võib mõjutada vastavust kohaldatavatele nõuetele, ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 12 tulenevaid tootja kohustusi.

4.   Vähemalt kümme aastat pärast roolimärgise kinnitamist ning kindlasti mitte lühema aja jooksul kui asjaomase laevavarustuse eeldatava kasutusaja lõpuni esitavad ettevõtjad turujärelevalveasutustele viimaste nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

a)	iga ettevõtja, kes on neile toodet tarninud;

b)	iga ettevõtja, kellele nemad on toodet tarninud.

4.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMINE JA VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 15

Vastavushindamismenetlused

1.   Vastavushindamismenetlused on sätestatud II lisas.

2.   Liikmesriigid tagavad, et tootja või tootja volitatud esindaja on teavitatud asutuse kaudu lasknud teha konkreetse laevavarustuse eseme vastavushindamise, kasutades üht võimalustest, mis on kehtestatud rakendusaktidega, mille komisjon on vastu võtnud kooskõlas artikli 38 lõike 2 kohase kontrollimenetlusega, valides järgmiste menetluste hulgast:

a)	kui kasutatakse EÜ tüübihindamist (moodul B), siis nõutakse kogu laevavarustuse suhtes enne varustuse turulelaskmist järgmist: — tootmiskvaliteedi tagamine (moodul D) või — tootekvaliteedi tagamine (moodul E) või — tootetõendus (moodul F);

b)	kui laevavarustuse komplekte toodetakse ühekaupa või väikestes kogustes ja mitte sarjades või massiliselt, võib vastavushindamismenetlus olla EÜ üksiktoote tõendus (moodul G).

3.   Komisjon peab sel eesmärgil kasutada antud infosüsteemi kaudu ajakohastatud nimekirja heakskiidetud laevavarustusest ja tagasivõetud või rahuldamata taotlustest ning teeb kõnealuse nimekirja huvitatud isikutele kättesaadavaks.

Artikkel 16

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et artikli 4 kohaselt kehtestatud nõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon koostatakse otsuse nr 768/2008/EÜ III lisas esitatud näidise järgi. See sisaldab käesoleva direktiivi II lisas esitatud asjakohastes moodulites täpsustatud elemente ning seda ajakohastatakse.

3.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale artikli 12 lõikes 1 osutatud vastutuse ja kohustused.

4.   Kui laevavarustus paigutatakse ELi laeva pardale, siis antakse laevale seda laevavarustust hõlmava ELi vastavusdeklaratsiooni koopia, mida hoitakse laeva pardal, kuni asjaomane varustus laevalt eemaldatakse. Tootja tõlgib deklaratsiooni lipuliikmesriigi nõutud keelde või keeltesse, mille hulka peab kuuluma vähemalt üks meretranspordi valdkonnas üldiselt kasutatav keel.

5.   ELi vastavusdeklaratsiooni koopia saadetakse teavitatud asutusele või asutusele, mis on asjakohased vastavushindamismenetlused läbi viinud.

Artikkel 17

Vastavushindamisasutustest teavitamine

1.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni poolt sel eesmärgil kasutada antud infosüsteemi kaudu komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kellel on käesoleva direktiivi kohaselt õigus vastavushindamist läbi viia.

2.   Teavitatud asutused vastavad III lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 18

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste kontrollimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja nende läbiviimise eest, sealhulgas artikli 20 järgimise eest.

2.   Teavitatud asutusi kontrollitakse vähemalt iga kahe aasta tagant. Komisjon võib kontrollimisel osaleda vaatlejana.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja kontrolli teostab riiklik akrediteerimisasutus.

4.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või kontrollimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis V lisas sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealusel asutusel olema kehtestatud kord oma tegevuse tagajärjel tekkivate kulude katmiseks.

5.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 4 osutatud asutuse täidetud ülesannete eest.

6.   Teavitav asutus vastab V lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 19

Teavitavate asutuste teavitamiskohustus

1.   Liikmesriigid annavad komisjonile teada oma menetlustest vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning selliste asutuste kontrollimiseks, ning mis tahes muudatustest neis menetlustes.

2.   Komisjon teeb kõnealuse teabe sel eesmärgil kasutada antud infosüsteemi kaudu avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 20

Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud konkreetsete ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab III lisas sätestatud nõuetele, ning teatab sellest vastavalt teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

3.   Ülesande täitmiseks võib alltöövõtjat või tütarettevõtjat kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus teeb teavitavale asutusele kättesaadavaks asjakohased dokumendid alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamise ja alltöövõtja või tütarettevõtja poolt käesoleva direktiivi alusel tehtud töö kohta.

Artikkel 21

Muudatused teavitustes

1.   Kui teavitav asutus on kindlaks teinud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam III lisas sätestatud nõuetele või et ta ei täida oma käeolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, piirab teavitav asutus teavitamist või peatab või tühistab selle sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmatajätmise tõsidusest. Ta teavitab viivitamata komisjoni poolt sel eesmärgil kasutada antud infosüsteemi kaudu vastavalt komisjoni ja teisi liikmesriike.

2.   Juhul, kui teavitamist piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et asjaomase asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 22

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib iga juhtumit, mille puhul tal tekib talle kättesaadava või talle teadaantud teabe põhjal kahtlus, et teavitatud asutus ei ole pädev või ei täida enam talle esitatud nõudeid ja kohustusi.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe, mis on seotud teavitamise aluse või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et uurimise käigus omandatud tundlikku teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon teeb kindlaks, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, annab ta teavitavale liikmesriigile sellest viivitamata teada ning nõuab, et teavitatud asutus võtaks viivitamata vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse.

Artikkel 23

Teavitatud asutuste tegevusalased kohustused

1.   Teavitatud asutused viivad läbi vastavushindamised või lasevad need läbi viia kooskõlas artiklis 15 sätestatud menetlustega.

2.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud artiklis 12 sätestatud kohustustest, nõuab ta kõnealuselt tootjalt viivitamata asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati.

3.   Kui pärast vastavussertifikaadi väljastamist avastab teavitatud asutus vastavuse kontrollimisel, et toode ei ole enam vastavuses, nõuab ta tootjalt viivitamata asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus vastavalt vajadusele piirab sertifikaati või peatab või tühistab selle.

Artikkel 24

Teavitatud asutuste teavitamiskohustus

1.   Teavitatud asutus annab teavitavale asutusele järgmist teavet:

a)	vastavussertifikaadi andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;

b)	kõik teavitamise ulatust ja tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)	kõik turujärelevalveasutustelt vastavushindamistoimingute kohta saadud teabenõuded;

d)	nõudmisel teave nende teavituse raames teostatud vastavushindamistoimingutest ja muudest läbiviidud toimingutest, sealhulgas piiriülesest tegevusest ja alltöövõttudest.

2.   Teavitatud asutused esitavad komisjonile ja liikmesriikidele nõudmisel asjakohase teabe negatiivsete ja positiivsete vastavushindamistulemustega seotud küsimuste kohta. Teavitatud asutused esitavad teistele samade toodete vastavushindamistoimingutega tegelevatele teavitatud asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmisel positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

5.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, TOODETE KONTROLL, KAITSEKLAUSLID

Artikkel 25

ELi turujärelevalve raamistik

1.   Laevavarustuse suhtes teostavad liikmesriigid turujärelevalvet kooskõlas määruse (EÜ) nr 765/2008 III peatükis sätestatud ELi turujärelevalve raamistikuga, võttes arvesse käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3.

2.   Riiklikes turujärelevalve infrastruktuurides ja programmides võetakse arvesse laevavarustuse sektori eripära, sealhulgas erinevaid vastavushindamise osana läbiviidavaid menetlusi ning eelkõige lipuriigi ametiasutustele rahvusvaheliste konventsioonidega seatud kohustusi.

3.   Turujärelevalve võib hõlmata nii dokumentide kontrollimist kui ka roolimärgist kandva laevavarustuse kontrollimist, olenemata sellest, kas kõnealune varustus on laeva pardale paigutatud või mitte. Pardale juba paigutatud laevavarustuse kontrollimine peaks piirduma sellise kontrolliga, mida saab teha nii, et asjaomane varustus jääb pardal täiesti töökorda.

4.   Kui liikmesriigi määruses (EÜ) nr 765/2008 määratletud turujärelevalveasutused kavatsevad teha pistelist kontrolli, võivad nad nõuda tootjalt, et see teeks vajalikud näidised kättesaadavaks, kui see on mõistlik ja võimalik, või võimaldaks tootja kulul näidistele juurdepääsu kohapeal.

Artikkel 26

Riiklikul tasemel ohtu kujutava laevavarustusega tegelemise menetlus

1.   Kui määruses (EÜ) nr 765/2008 määratletud liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluv laevavarustus vähendab meresõiduohutust, ohustab tervist või keskkonda, viivad nad läbi asjaomase laevavarustuse hindamise kõigi käesolevas direktiivis sätestatud nõuete alusel. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutusega vajadusel koostööd.

Kui turujärelevalveasutused leiavad nimetatud hindamise käigus, et laevavarustus ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik asjakohased parandusmeetmed, et laevavarustus nimetatud nõuetega vastavusse viia, või et ta kõrvaldaks selle laevavarustuse turult või nõuaks selle tagasi nende poolt kindlaks määratava mõistliku aja jooksul, mis vastab ohu laadile.

Turujärelevalveasutused teatavad sellest asjaomasele teavitatud asutusele.

Käesoleva lõike teises lõigus nimetatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga või nende lipu all sõitvate laevadega, teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike komisjoni poolt turujärelevalve eesmärgil kasutada antud infosüsteemi kaudu vastavalt lõikele 1 läbi viidud hindamise tulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõikide tema poolt kogu liidu turul kättesaadavaks tehtud või kui see on asjakohane, võetakse ELi laevade pardale paigutatud või sinna paigutamiseks tarnitud toodete suhtes kõik asjakohased parandusmeetmed.

4.   Kui asjaomane ettevõtja ei võta turujärelevalveasutuste poolt kooskõlas lõike 1 teise lõiguga sätestatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid või ei täida muul viisil käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, võtavad turujärelevalveasutused kõik sobivad ajutised meetmed, et keelata sellise laevavarustuse kättesaadavaks tegemine oma riigi turul või selle paigutamine oma riigi lipu all sõitvatele laevadele või seda tegevust piirata, toode turult kõrvaldada või tagasi nõuda.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Teave, mis käsitleb turujärelevalveasutuste võetud meetmeid, millele on osutatud lõikes 4, hõlmab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava laevavarustuse väljaselgitamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse ja riski olemust, võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestust ning samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Eelkõige annavad turujärelevalveasutused teada, kas mittevastavus on tingitud:

a)	sellest, et laevavarustus ei vasta artikli 4 kohaselt sätestatud projekteerimis-, ehitus- ja toimivusnõuetele;

b)	sellest, et vastavushindamismenetluse käigus ei rakendatud artiklis 4 osutatud katsestandardeid;

c)	kõnealuste katsestandardite puudustest.

6.   Liikmesriigid, välja arvatud liikmesriik, mis menetluse algatas, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase laevavarustuse mittevastavusega ning kui nad ei ole teadaantud riigisisese meetmega nõus, siis ka oma vastuväidetest.

7.   Kui ükski liikmesriik ega komisjon ei ole nelja kuu jooksul pärast lõikes 4 osutatud turujärelevalveasutuste võetud meetmete kohase teabe kättesaamist esitanud liikmesriigi ajutise meetme kohta vastuväiteid, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriik tagab, et asjaomase laevavarustuse suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, nagu näiteks toote liikmesriigi turult kõrvaldamine.

Artikkel 27

ELi kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui artikli 26 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et riigisisene meede võib olla liidu õigusaktidega vastuolus, alustab komisjon viivitamata konsulteerimist liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning hindab asjaomast riigisisest meedet. Nimetatud hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas asjaomane riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

2.   Kui komisjon on veendunud, et riigisisese meetme võtmisel järgitud menetlus on sobiv riski täielikuks ja objektiivseks hindamiseks ning et kõnealune riigisisene meede vastab määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 21 sätetele, võib ta lõike 1 kohaldamisel piirduda vaid kontrollimisega, kas asjaomane riigisisene meede on kõnealust riski silmas pidades sobiv ja proportsionaalne.

3.   Komisjon adresseerib oma otsuse kõigile liikmesriikidele ning teavitab neid ja asjaomast ettevõtjat või asjaomaseid ettevõtjaid sellest viivitamata.

4.   Kui asjaomane riigisisene meede loetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastava laevavarustuse kõrvaldamine oma turult ja vajaduse korral selle tagasinõudmine. Nad teatavad sellest komisjonile.

5.   Kui asjaomane riigisisene meede loetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks.

6.   Kui laevavarustuse mittevastavuse põhjuseks on artiklis 4 osutatud katsestandardite puudused, võib komisjon käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks kinnitada riigisisese kaitsemeetme, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada rakendusaktiga, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Lisaks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte konkreetse laevavarustuse ajutiste ühtlustatud tehniliste kirjelduste ja katsestandardite kohta. Artikli 8 lõikes 3 sätestatud kriteeriume kohaldatakse vastavalt. Komisjon teeb kõnealused nõuded ja katsestandardid tasuta kättesaadavaks.

7.   Kui asjaomase katsestandardi puhul on tegemist Euroopa standardiga, teavitab komisjon asjaomast Euroopa standardiasutust või -asutusi ja tõstatab küsimuse direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 kohaselt asutatud komitees. Komitee avaldab pärast asjakohase Euroopa standardiasutuse või -asutustega konsulteerimist viivitamata oma arvamuse.

Artikkel 28

Nõuetele vastavad tooted, mis ohustavad meresõiduohutust, tervist või keskkonda

1.   Kui liikmesriik leiab peale artikli 26 lõike 1 kohast hindamist, et laevavarustus, mis on kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega, ohustab sellest hoolimata meresõiduohutust, tervist või keskkonda, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik kohased meetmed, tagamaks et asjaomane laevavarustus ei kujuta endast turule laskmisel enam sellist ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks asjaomase laevavarustuse turult või nõuaks selle tagasi liikmesriigi poolt määratud sellise mõistliku aja jooksul, mis vastab ohu laadile.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättsaadavaks tehtud või ELi laevadele paigutatud asjaomaste toodete suhtes võetakse parandusmeetmed.

3.   Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Edastatav teave sisaldab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige asjaomase laevavarustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet, laevavarustuse päritolu ja tarneahelat, riski laadi ning võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestust.

4.   Komisjon alustab viivitamata konsulteerimist liikmesriikide ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning hindab võetud riigisiseseid meetmeid. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas meede on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete kohta; artikli 27 lõike 2 sätteid kohaldatakse sel eesmärgil mutatis mutandis.

5.   Komisjon adresseerib oma otsuse kõigile liikmesriikidele ning teavitab sellest viivitamata neid ja asjaomast ettevõtjat või asjaomaseid ettevõtjaid.

Artikkel 29

Formaalne mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist, kui ta on avastanud ühe järgmisest asjaoludest:

a)	roolimärgis on kinnitatud artiklit 9 või artiklit 10 rikkudes;

b)	roolimärgist ei ole kinnitatud;

c)	ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

d)	ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud nõuetekohaselt;

e)	tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

f)	ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole laevale saadetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud mittevastavus jätkub, võtab asjaomane liikmesriik asjakohased meetmed laevavarustuse turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see turult kõrvaldatakse või tagasi nõutakse.

Artikkel 30

Tehnilistel uuendustel põhinevad erandid

1.   Lipuriigi ametiasutus võib tehniliste uuenduste korral lubada erandkorras ELi laeva pardale paigutada vastavushindamismenetlustele mittevastavat laevavarustust, kui katse abil või muul lipuriigi asutust veenval viisil on tõendatud, et selline varustus vastab käesoleva direktiivi eesmärkidele.

2.   Selliste katsete puhul ei tehta vahet lipuliikmesriigis ja teistes riikides toodetud laevavarustusel.

3.   Lipuliikmesriik väljastab käesoleva artikliga hõlmatud laevavarustusele tunnistuse, mis on varustusega alati kaasas ja sisaldab lipuriigi luba paigutada varustus laeva pardale ning võimalikke varustuse kasutamisega seotud piiranguid või sätteid.

4.   Kui liikmesriik lubab ELi laeva pardale paigutada käesoleva artikliga hõlmatud laevavarustust, edastab ta seda varustust käsitlevad andmed ning kõikide asjakohaste katsete, hindamiste ja vastavushindamismenetluste aruanded viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

5.   Kui komisjon leiab, et lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud, võib ta lõikes 4 osutatud teabe saamisest alates 12 kuu jooksul nõuda, et asjaomane liikmesriik tühistaks antud loa määratud tähtaja jooksul. Selleks võtab komisjon vastu rakendusaktid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Kui lõikes 1 kirjeldatud laevavarustusega laev registreeritakse ümber teise liikmesriiki, võib vastuvõttev liikmesriik võtta vajalikud meetmed, kaasa arvatud katsed ja demonstratsioonid, tagamaks et selline varustus on vähemalt sama tõhus kui vastavushindamismenetlustele vastav varustus.

Artikkel 31

Katsetamise või hindamise eesmärgil tehtavad erandid

Lipuriigi ametiasutus võib lubada paigutada ELi laeva pardale vastavushindamismenetlustele mittevastavat või artikliga 30 hõlmamata laevavarustust katsetamise või hindamise eesmärgil, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:

a)	lipuliikmesriik väljastab laevavarustusele tunnistuse, mis on selle varustusega alati kaasas ja sisaldab kõnealuse liikmesriigi luba paigutada varustus ELi laeva pardale ning asjaomase varustuse kasutamisega seotud kõiki vajalikke piiranguid ja muid asjakohaseid sätteid;

b)	loa kehtivus on piiratud võimalikult lühikese ajavahemikuga, mida lipuriik peab katsetamise lõpuleviimiseks vajalikuks;

c)	kõnealust laevavarustust ei kasutata käesoleva direktiivi nõuetele vastava varustuse asemel ja sellega ei asendata nõuetekohast varustust, mis peab jääma ELi laeva pardale ning olema töökorras ja valmis koheseks kasutamiseks.

Artikkel 32

Erandlikel asjaoludel tehtavad erandid

1.   Lipuriigi ametiasutustele nõuetekohaselt põhjendatavatel erandlikel asjaoludel, kui laevavarustus tuleb asendada väljaspool liitu asuvas sadamas, kus laeva pardale ei ole mõistliku aja jooksul ja mõistliku kuluga võimalik paigutada roolimärgisega laevavarustust, võib pardale paigutada muu laevavarustuse, mis vastab lõigetele 2–4.

2.   Pardale paigutatud laevavarustusega on kaasas IMOsse kuuluva ja asjakohaste konventsioonide osalisriigi väljastatud dokumendid, mis tõendavad vastavust asjakohastele IMO nõuetele.

3.   Lipuriigi ametiasutusele teatatakse viivitamata sellise muu laevavarustuse laadist ja omadustest.

4.   Lipuriigi ametiasutus tagab esimesel võimalusel, et lõikes 1 osutatud laevavarustus ja selle katsetamist käsitlevad dokumendid vastavad rahvusvaheliste õigusaktide ning käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

5.   Kui on tõendatud, et konkreetset roolimärgisega laevavarustust ei ole turul saada, võib lipuliikmesriik lubada paigutada laeva pardale muu laevavarustuse, mis vastab lõigetele 6–8.

6.   Kasutada lubatav laevavarustus peab vastama võimalikult suures ulatuses artiklis 4 osutatud nõuetele ja katsestandarditele.

7.   Pardale paigutatud laevavarustusega on kaasas lipuliikmesriigi või muu liikmesriigi välja antud ajutine heakskiidutunnistus, milles on esitatud järgmine teave:

a)	roolimärgist kandev laevavarustus, mille sertifitseeritud varustus välja vahetab;

b)	täpsed heakskiidutunnistuse väljaandmise asjaolud, ning eelkõige asjaolu, et roolimärgisega varustust ei ole turul saada;

c)	täpsed projekteerimis-, ehitus- ja toimivusnõuded, millele tuginedes heakskiidusertifikaadi välja andnud liikmesriik on asjaomase laevavarustuse heaks kiitnud;

d)	asjakohastes heakskiitmismenetlustes kohaldatud katsestandardid (kui neid on).

8.   Ajutise heakskiidutunnistuse välja andnud liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni. Kui komisjon arvab, et lõike 6 ja 7 tingimused ei ole täidetud, võib ta nõuda, et asjaomane liikmesriik tühistaks kõnealuse tunnistuse, või võtta rakendusaktide abil muid asjakohaseid meetmeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 33

Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab kogemuste vahetamist liikmesriikides teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel, eelkõige turujärelevalve osas.

Artikkel 34

Teavitatud asutuste koordineerimine

1.   Komisjon tagab teavitatud asutuste vahelise sobiva koordineerimise ja koostöö loomise ning selle nõuetekohase toimimise teavitatud asutuste valdkondliku rühma abil.

2.   Liikmesriigid tagavad oma teavitatud asutuste osalemise kõnealuse valdkondliku rühma töös kas otse või määratud esindajate kaudu.

Artikkel 35

Rakendusmeetmed

1.   Liikmesriigid teatavad komisjoni poolt sel eesmärgil kasutada antud infosüsteemi kaudu komisjonile käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavate asutuste nimed ja kontaktandmed. Komisjon koostab ja avalikustab kõnealuste asutuste nimekirja ning ajakohastab seda korrapäraselt.

2.   Konkreetse laevavarustuse eseme jaoks, mille lipuriigi ametiasutus peab rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt heaks kiitma, märgib komisjon rakendusaktides ära vastavad projekteerimis-, ehitus- ja toimivusnõuded ja katsestandardid, mis on sätestatud rahvusvahelistes õigusaktides. Neid akte vastu võttes märgib komisjon ära täpsed kuupäevad, millest alates kõnealuseid nõudeid ja katsestandardeid kohaldama peab, sealhulgas kuupäevad turulelaskmiseks ja pardale paigutamiseks, tehes seda kooskõlas rahvusvaheliste õigusaktidega ning võttes arvesse laevaehituseks kuluvat ajavahemikku. Komisjon võib samuti täpsustada nende kohaldamise ühtsed kriteeriumid ja üksikasjalikud menetlused.

3.   Komisjon märgib rakendusaktides ära vastavad projekteerimis-, ehitus- ja toimivusnõuded, mis on rahvusvaheliste õigusaktidega viimati ette nähtud ning mida kohaldatakse laeva pardale juba paigutatud laevavarustuse suhtes, et tagada ELi laevadele paigutatud varustuse vastavus rahvusvahelistele õigusaktidele.

4.   Komisjon loob ja haldab andmebaasi, mis hõlmab vähemalt järgmist teavet:

a)	käesoleva direktiivi alusel välja antud vastavussertifikaatide nimekiri ja olulised üksikasjad, mille on esitanud teavitatud asutused;

b)	käesoleva direktiivi alusel välja antud vastavusdeklaratsioonide nimekiri ja olulised üksikasjad, mille on esitanud tootjad;

c)	kohaldatavate rahvusvaheliste õigusaktide ning artikli 4 lõike 4 alusel kohaldatavate nõuete ja katsestandardite ajakohastatud nimekiri;

d)	lõikes 2 osutatud kriteeriumite ja menetluste nimekiri ja täielik tekst;

e)	artiklis 11 osutatud elektroonilise märgistamise nõuded ja tingimused, kui see on kohaldatav;

f)	mis tahes muu kasulik teave, mis lihtsustab liikmesriikidel, teavitatud asutustel ja ettevõtjatel käesoleva direktiivi nõuetekohast rakendamist.

Kõnealune andmebaas tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks. See tehakse üksnes teavitamise eesmärgil kättesaadavaks ka avalikkusele.

5.   Käesolevas artiklis osutatud rakendusaktid võetakse komisjoni määrustena vastu kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 36

Muudatused

Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada viiteid III lisas osutatud standarditele, kui vastu on võetud uued standardid.

Artikkel 37

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklites 8, 11, 27 ja 36 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 17. septembrist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklites 8, 11, 27 ja 36 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artiklite 8, 11, 27 ja 36 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 38

Komitee

1.   Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on loodud määrusega (EÜ) nr 2099/2002. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 39

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18. septembriks 2016. Nad edastavad nimetatud normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates 18. septembrist 2016.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 40

Kehtetuks tunnistamine

1.   Direktiiv 96/98/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 18. septembrist 2016.

2.   Liikmesriikide poolt direktiivi 96/98/EÜ nõuete täitmiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide kohaselt laevavarustuse suhtes 18. septembril 2016 kehtivaid nõudeid ja katsestandardeid kohaldatakse seni, kuni jõustuvad artikli 35 lõikes 2 osutatud rakendusaktid.

3.   Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 41

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 42

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 161, 6.6.2013, lk 93.

(2)  Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

---

---

---

---

---

---