21.7.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/5

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 642/2010,

20. juuli 2010,

nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas

(kodifitseeritud tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 143 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 135 nähakse ette, et kõnesoleva määruse artiklis 1 nimetatud toodete impordi puhul rakendatakse ühise tollitariifistiku tollimaksumäärasid. Nimetatud määruse artikli 136 lõikes 1 loetletud toodete imporditollimaks on võrdne kõnesolevate toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % võrra ja vähendatud vastava partii CIF-impordihinna võrra.

(3)

Imporditud toodete liigitamiseks tuleb teatavatel juhtudel määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 hõlmatud tooted klassifitseerida mitme standardkvaliteedi alusel. Seetõttu tuleks objektiivsete liigituskriteeriumite abil määratleda kasutatavad standardkvaliteedid ning samuti tuleks kehtestada lubatud hälve, mis võimaldaks määrata toodetele kõige õigema kvaliteediklassi. Võimalikest objektiivsetest kvaliteedihindamiskriteeriumidest võetakse kauplemisel pehme nisu puhul kõige sagedamini arvesse proteiinisisaldust, mahukaalu ja prügilisandite (Schwarzbesatz) määra, mida on ka kõige lihtsam kontrollida. Kõva nisu puhul on nendeks kriteeriumideks mahukaal, prügilisandite (Schwarzbesatz) ja klaasjate terade määr. Seetõttu tuleb imporditud kaupade partiid nende näitajate kindlaksmääramiseks analüüsida. Kui Euroopa Liidus on kehtestatud kaupade päritoluriigi ametiasutuse välja antud kvaliteeditunnistuste ametlik tunnustamise kord, peab piisama analüüsiks imporditud partiide piisava valikrühma kontrollimisest.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 2 on täpsustatud, et imporditollimaksude arvutamiseks tehakse korrapäraselt kindlaks tüüpilised CIF-impordihinnad iga sama artikli lõikes 1 osutatud toote kohta. Nende hindade kehtestamiseks tuleb ette näha erinevate nisusortide ja teiste teraviljade noteeringud; tuleks täpsustada tegelikud kasutatavad noteeringuallikad.

(5)

Erinevate nisutüüpide ja teiste teraviljade noteerimine Ameerika Ühendriikide börsil annab selge ja objektiivse aluse tüüpiliste CIF-impordihindade kindlakstegemiseks; erinevate teraviljasortide tüüpidele Ameerika Ühendriikide turul määratud kaubandusliku lisatasu lisamine võimaldab arvestada teraviljasordi börsinoteeringu ümber FOB-ekspordihinnaks Ameerika Ühendriikidest; Mehhiko lahe või Suure järvistu ja Euroopa Liidu sadama vaheliste mereveokulude lisamisega veoturul noteeritud veokuludele on võimalik need FOB-hinnad arvestada ümber tüüpilisteks CIF-impordihindadeks; Rotterdami sadamat läbivate veoste ja kaubanduse mahtu silmas pidades on nimetatud sadam Euroopa Liidu sihtkoht, mille mereveonoteeringud on kõige paremini teada, kõige selgemad ja kättesaadavamad; Euroopa Liidu sihtsadamaks tuleks seetõttu valida Rotterdam.

(6)

Läbipaistvuse tagamiseks tuleks seetõttu määruse (EÜ) nr 1234/2003 artikli 136 lõikes 2 osutatud tüüpiliste CIF-impordihindade kindlakstegemisel võtta aluseks kõnealuse teraviljasordi kaubabörsi noteeringud ja kõnealusele teraviljasordile määratud kaubanduslik lisatasu ja mereveotasu Mehhiko lahe või Suure järvistu ja Rotterdami sadama vahel. Sihtsadamate erinevatest veokuludest tulenevalt on õigustatud imporditollimaksude ühtne kohandamine Vahemere ääres, Musta mere ääres, Pürenee poolsaare Atlandi ookeani poolsel rannikul ja Ühendkuningriigis, Iirimaal, Skandinaavia riikides, Balti riikides ja Poolas asuvate Euroopa Liidu sadamate puhul. Selliselt kehtestatud tüüpiliste CIF-impordihindade arvutamisel arvesse võetud tegureid tuleks hinnasuundumuste jälgimiseks iga päev kontrollida. Odra jaoks arvutatud tüüpiline CIF-impordihind võimaldab hinnata sorgo ja rukki turuolukorda ja sellest tulenevalt kohaldatakse nimetatud teraviljade suhtes odra puhul kindlaksmääratud tüüpilist CIF-impordihinda.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1234/2003 artiklis 136 osutatud teraviljade imporditollide kindlaksmääramisel võimaldab iga teraviljasordi tüüpilise CIF-impordihinna määramiseks ettenähtud kümnetööpäevane ajavahemik ebakindlust tekitamata arvestada turusuundumustega. Nende toodete imporditollimaksu võib seetõttu määrata kindlaks iga kuu viieteistkümnendal ja viimasel tööpäeval, kasutades selleks kümne tööpäeva jooksul registreeritud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmist. Selliselt arvutatud imporditollimakse saab kohaldada kahe nädala jooksul, ilma et see moonutaks oluliselt impordihinda pärast tollimaksude maksmist. Kui tüüpiliste CIF-impordihindade imporditollimakse arvutamise ajal ei ole börsinoteering kättesaadav või kui hinnad kõiguvad märkimisväärselt arvutamise aluseks võetud tegurite ootamatu muutumise tagajärjel, tuleb võtta meetmed kõnealuse toote piisavalt tüüpilise hinna säilitamiseks. Noteeringuga seotud kaubanduslike lisatasude, mereveokulude või tootele tüüpilise CIF-hinna arvutamisel kasutatud vahetuskursi suurte kõikumiste korral tuleb imporditollimaksu arvutamisel kasutatud hinda hoida tüüpilisena nendest muutustest tulenevate kõrvalekalletega vastava kohandamise teel. Nimetatud kohandamine ei mõjuta järgmise imporditollimaksude määramise aega.

(8)

Kõva maisi importimisel ei tohi kaupade erilise kvaliteedi tõttu või kuna nende hind hõlmab lisaks normaalhinnale kvaliteedilisatasu, tüüpilise CIF-impordihinna arvutamisel kasutatud börsinoteeringu osas arvesse võtta sellise lisatasu olemasolu turu normaaltingimustes. Hindade või noteeringute puhul kvaliteedilisatasu arvesse võtmiseks peaksid importijad, kes sellise lisatasu andmise õigustamiseks tõendavad, et on kaupu kasutanud kõrge kvaliteediga toodete valmistamiseks, saama ühtse määra alusel tagasi osa makstud imporditollimaksust.

(9)	Tagamaks, et importijad täidavad käesoleva määruse sätteid, tuleks nendelt lisaks litsentside puhul nõutavale tagatisele nõuda lisatagatist.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 135 ja 136 osutatud ühise tollitariifistiku määrasid kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (4) artiklis 67 sätestatud päeval.

Artikkel 2

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud imporditollimaksud CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrge kvaliteediga pehme nisu), 1002 00 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 (välja arvatud hübriidkülviseemned) alla kuuluvate toodete puhul arvutatakse iga päev, kuid komisjon kinnitab need iga kuu viieteistkümnendal ja viimasel tööpäeval ning neid kohaldatakse alates jooksva kuu kuueteistkümnendast kuupäevast ja järgmise kuu esimesest päevast. Kui viieteistkümnes kuupäev ei ole komisjoni tööpäev, kinnitatakse imporditollimaksud kõnealuse kuu viieteistkümnendale kuupäevale eelneval tööpäeval.

Kui selliselt kinnitatud imporditollimaksude kohaldamise perioodil erineb keskmine arvutatud imporditollimaks kinnitatud imporditollimaksust 5 euro võrra tonni kohta või rohkem, tehakse vastav kohandus.

2.   Imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 5 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine. Igal kehtestamiskorral loetakse imporditollimaksuks kümne eelmise tööpäeva jooksul arvutatud imporditollimaksude keskmist. Kehtestamisel ja kohandamisel ei võta komisjon arvesse eelmisel kehtestamiskorral kasutatud imporditollimaksude päevamäärasid.

Imporditollimaksu arvutamisel kasutatav sekkumishind on imporditollimaksu kohaldamise kuul kehtiv sekkumishind.

3.   Vastavalt käesolevale määrusele kindlaksmääratud imporditollimakse kohaldatakse kuni uute tollimaksumäärade kindlaksmääramise ja jõustumiseni.

Iga kord, kui tollimaks on kindlaks määratud või seda on kohandatud, avaldab komisjon imporditollimaksud ja nende arvutamiseks kasutatud andmed Euroopa Liidu Teatajas.

4.   Kui Euroopa Liidu lossimissadam asub

a)	Vahemere ääres (alates Gibraltari väinast) või Musta mere ääres ning kaup saabub Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, vähendab komisjon imporditollimaksu 3 euro võrra tonni kohta;

b)	Pürenee poolsaare Atlandi ookeani ääres, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Taanis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes või Rootsis ning kaup saabub Atlandi ookeani kaudu, vähendab komisjon imporditollimaksu 2 euro võrra tonni kohta.

Lossimissadama tolliasutus väljastab I lisas esitatud näidisele vastavalt tõendi iga mahalaaditud toote koguse kohta. Imporditollimaksu vähendamise saamiseks peab esimeses lõikes nimetatud tõend olema kaubaga kaasas impordiga seotud tollivormistuse lõpetamiseni.

Artikkel 3

1.   II lisas sätestatud nõuetele vastava kõva maisi imporditollimaksu vähendatakse 24 euro võrra tonni kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud tollimaksu vähendatakse juhul, kui kõva mais töödeldakse kuue kuu jooksul vabasse ringlusse lubamise kuupäevast tooteks, mille CN-kood on 1904 10 10, 1103 13 või 1104 23.

3.   Kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 82 ja komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (5) artiklite 291–300 lõppkasutust käsitlevaid sätteid.

4.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 293 lõike 1 punktist e esitab importija pädevale asutusele lisatagatise, mille suurus on 24 eurot tonni kõva maisi kohta, välja arvatud juhul, kui impordilitsentsile on lisatud käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 punktis a nimetatud Argentina Servicio Nacional de Sanidad y Calidad Agroalimentaria (Senasa) vastavustunnistus. Sel juhul märgitakse impordilitsentsitaotluse ja impordilitsentsi lahtrisse 24 vastavustunnistuse tüüp ja number.

Kui vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeval kohaldatav tollimaks on väiksem kui 24 eurot tonni maisi kohta, peab tagatis võrduma tollimaksu summaga.

Artikkel 4

Euroopa Liitu importimisel järgitavad kvaliteedistandardid ja lubatud hälbed on esitatud II lisas.

Artikkel 5

1.   Kõrge kvaliteediga pehme nisu, kõva nisu, maisi ja käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 mainitud muu söödateravilja puhul on määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 2 osutatud tüüpilise CIF-impordihinna määramise komponendid järgmised:

a)	tüüpiline börsinoteering Ameerika Ühendriikide turul;

b)	sellele noteeringule noteerimispäeval lisatud teadaolevad kaubanduslikud lisatasud ja allahindlused Ameerika Ühendriikide turul ja eelkõige kõva nisu puhul jahu kvaliteedist sõltuvad lisatasud ja allahindlused;

c)	mereveotasu ja seonduvad kulud Ameerika Ühendriikide (Mehhiko või Duluthi laht) ja Rotterdami sadama vahel vähemalt 25 000-tonnise laeva kohta.

2.   Komisjon registreerib igal tööpäeval

a)	lõike 1 punktis a nimetatud komponendi börsiandmete ja III lisas osutatud kvaliteedi võrdlusklasside alusel;

b)	lõike 1 punktides b ja c nimetatud komponendid avalikkusele kättesaadava teabe alusel.

3.   Lõike 1 punktis b nimetatud komponendi või asjaomase FOB-noteeringu arvutamisel kohaldatakse järgmisi lisatasusid ja allahindlusi:

a)	kõrgekvaliteedilise pehme nisu puhul lisatasu 14 eurot tonni kohta;

b)	keskmise kvaliteediga kõva nisu puhul allahindlus 10 eurot tonni kohta;

c)	madala kvaliteediga kõva nisu puhul allahindlus 30 eurot tonni kohta.

4.   Kõva nisu, kõrgekvaliteedilise pehme nisu ja maisi tüüpiline CIF-impordihind on lõike 1 punktides a, b ja c osutatud komponentide summa. Rukki ja sorgo tüüpiliste CIF-impordihindade arvutamisel kasutatakse vastavalt III lisa sätetele Ameerika Ühendriikide odranoteeringuid.

5.   CN-koodi 1001 90 91 alla kuuluva pehme nisu seemne ja CN-koodi 1005 10 90 alla kuuluva maisiseemne tüüpilised CIF-impordihinnad võrduvad kõrgekvaliteedilise pehme nisu ja maisi CIF-impordihindadega.

Artikkel 6

1.   Kõrgekvaliteedilise pehme nisu impordilitsentsi taotlused kehtivad ainult siis, kui taotleja

a)	märgib imporditava kvaliteedi impordilitsentsi lahtrisse 20;

b)	võtab kirjalikult kohustuse esitada asjaomasele pädevale asutusele vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise päeval lisaks komisjoni määruse (EÜ) nr 1342/2003 artiklis 12 nõutud tagatistele eritagatis (6).

Esimese lõigu punktis b osutatud lisatagatis võrdub 95 euroga tonni kohta. Lisatagatist ei nõuta juhul, kui impordilitsentsile on lisatud Federal Grain Inspection Service’i (FGIS) ja Canadian Grain Commissioni (CGC) väljastatud vastavustunnistused, millele on viidatud artikli 7 lõike 2 punktis b või c. Sel juhul märgitakse impordilitsentsi lahtrisse 24 vastavustunnistuse tüüp. Sel juhul märgitakse impordilitsentsitaotluse ja impordilitsentsi lahtrisse 24 vastavustunnistuse tüüp ja number.

2.   Kõva nisu impordilitsentsi taotlused kehtivad ainult siis, kui taotleja

a)	märgib imporditava kvaliteedi impordilitsentsi lahtrisse 20;

b)

võtab kirjalikult kohustuse esitada asjaomasele pädevale asutusele vabasse ringlusesse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise päeval lisaks määruse (EÜ) nr 1342/2003 artikliga 12 nõutud tagatisele eritagatis, kui impordilitsentsi lahtris 20 märgitud kvaliteedi imporditollimaks ei ole kõnealuse tootekategooria puhul kõrgeim imporditollimaks.

Esimese lõigu punktis b osutatud lisatagatise summa on vabasse ringlusesse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise päeval kõige kõrgema imporditollimaksu ja esitatud kvaliteedi suhtes kohaldatava imporditollimaksu vahe, millele lisandub 5 eurot tonni kohta. Esimese lõigu punktis b osutatud kohustuse täitmist ei nõuta, kui kõva nisu erinevate kvaliteetide osas kohaldatav imporditollimaks võrdub nulliga.

Lisatagatist ei nõuta juhul, kui impordilitsentsile on lisatud Federal Grain Inspection Service’i (FGIS) ja Canadian Grain Commissioni (CGC) väljastatud vastavustunnistused, millele on viidatud artiklis 7. Sel juhul märgitakse impordilitsentsi lahtrisse 24 vastavustunnistuse tüüp.

3.   Kui pehmele nisule kvaliteedikategooriate alusel kehtestatud imporditollimaksude nõudmine vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 187 peatatakse, ei nõuta ajal, kui nende tollimaksude nõudmine on peatatud, käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud lisatagatist, mille suurus on 95 eurot tonni kohta.

Artikkel 7

1.   Vabasse ringlusse lubamise tolliasutus võtab vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 I lisale (7) iga kõrgekvaliteedilise pehme nisu, kõva nisu ning kõva maisi partiid esindavad proovid. Proove ei võeta, kui erinevate kvaliteetide puhul on imporditollimaks sama.

Kui komisjon tunnustab ametlikult päritoluriigi poolt kõva nisu, kõrgekvaliteedilise pehme nisu või kõva maisi jaoks väljaantud kvaliteeditõendit, võetakse teraviljaproove üksnes tõendis märgitud kvaliteedi kontrollimiseks piisavalt tüüpilisest hulgast partiidest.

2.   Kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 63–65 kehtestatud põhimõtetega tunnustab komisjon ametlikult järgmisi vastavustunnistusi:

a)	Argentina Servicio Nacional de Sanidad y Calidad Agroalimentaria (Senasa) poolt kõvale maisile väljaantud tunnistused;

b)	Ameerika Ühendriikide Federal Grains Inspection Service’i (FGIS) poolt kõrgekvaliteedilisele pehmele nisule ja kõrgekvaliteedilisele kõvale nisule väljaantud tunnistused;

c)	Kanada Canadian Grain Commissioni (CGC) poolt kõrgekvaliteedilisele pehmele nisule ja kõrgekvaliteedilisele kõvale nisule väljaantud tunnistused.

Senasa väljaantava vastavustunnistuse täitmata näidis on esitatud IV lisas. Argentina valitsuse heakskiidetud templid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

FGISi väljaantavate vastavustunnistuste täitmata näidised ja templid on esitatud V lisas.

CGC väljaantavate vastavustunnistuste täitmata näidised, ekspordiklassi määratlused ja templid on esitatud VI lisas.

Kui esimeses lõigus nimetatud asutuste väljaantud vastavustunnistustele kantud analüütilised näitajad vastavad II lisas esitatud kõva nisu, kõrgekvaliteedilise pehme nisu ja kõva maisi kvaliteedistandarditele, võetakse proovid vähemalt 3 % lastidest, mis turustusaasta jooksul igasse saabumissadamasse saabuvad.

Kaubad liigitatakse selle standardkvaliteedi järgi, mille puhul on täidetud kõik II lisas osutatud nõuded.

3.   Lõikes 1 osutatud kindlaksmääramiste standardmeetodid on kehtestatud komisjoni määruses (EL) nr 1272/2009 (8).

Kõva mais on liiki Zea mays indurata kuuluv mais, mille teradel on valdavalt klaasjas endosperm (kõva või sarvjas tekstuur). Terad on üldjuhul oranžid või punased. Ülemises osas (idu vastaspoolel) ei ole lõhesid.

Kõva maisi klaasjad terad on terad, mis vastavad kahele järgmisele kriteeriumile:

a)	kumeras osas ei ole lõhesid;

b)	pikilõike puhul on nende endospermil jahune keskosa, mida ümbritseb üleni sarvestunud osa. Sarvestunud osa peab moodustama valdava osa kogu lõikepinnast.

Klaasjate terade protsendi määramiseks loetakse kokku kolmandas lõikes osutatud kriteeriumitele vastavate terade arv 100 terast koosnevas tüüpilises proovis.

Flotatsiooniindeksi kindlaksmääramise standardmeetod on esitatud VII lisas.

4.   Kui analüüsi tulemused näitavad, et imporditud kõva nisu, kõrgekvaliteediline pehme nisu või kõva mais on madalama standardkvaliteediga, kui impordilitsentsil märgitud, maksab importija litsentsil märgitud toote ja tegelikult imporditud toote suhtes kohaldatava imporditollimaksu vahe. Sel juhul vabastatakse määruse (EÜ) nr 1342/2003 artikli 12 punktis a nimetatud impordilitsentsi tagatis ning käesoleva määruse artikli 3 lõikes 4 ja artikli 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lisatagatis, välja arvatud lõike 2 teise lõikega ettenähtud 5-eurone täiendav makse.

Kui esimeses lõigus mainitud vahe summat ühe kuu jooksul ei tasuta, jäädakse artikli 3 lõikes 4 ja artikli 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lisatagatisest ilma.

5.   Liikmesriigi pädeva asutuse võetud imporditud teravilja tüüpilisi proove säilitatakse kuus kuud.

Artikkel 8

Määrus (EÜ) nr 1249/96 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas IX lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125.

(3)  Vt VIII lisa.

(4)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(5)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(6)  ELT L 189, 29.7.2003, lk 12.

(7)  ELT L 54, 26.2.2009, lk 1.

(8)  ELT L 349, 29.12.2009, lk 1.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---