This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32008R1167
Council Regulation (EC) No 1167/2008 of 24 October 2008 amending and updating Regulation (EC) No 1334/2000 setting up a Community regime for the control of exports of dual-use items and technology
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1167/2008, 24. oktoober 2008 , millega muudetakse ja ajakohastatakse määrust (EÜ) nr 1334/2000, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1167/2008, 24. oktoober 2008 , millega muudetakse ja ajakohastatakse määrust (EÜ) nr 1334/2000, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks
ELT L 325, 03/12/2008, p. 1–251
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
No longer in force, Date of end of validity: 26/08/2009
3.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 325/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1167/2008,
24. oktoober 2008,
millega muudetakse ja ajakohastatakse määrust (EÜ) nr 1334/2000, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2000 (1) kohaselt tuleb kahesuguse kasutusega kaupade (sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia) eksporti ühendusest tõhusalt kontrollida. |
(2) |
Selleks et liikmesriigid ja ühendus saaksid täita oma rahvusvahelisi kohustusi, on kõnealuse määruse I lisas esitatud määruse (EÜ) nr 1334/2000 artiklis 3 osutatud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ühine loetelu, mille abil teostatakse kahesuguse kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab Wassenaari kokkulepet, raketitehnoloogia kontrollrežiimi (MTCR), tuumatarneriikide gruppi (NSG), Austraalia gruppi ja keemiarelvade keelustamise konventsiooni (CWC). |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1334/2000 artiklis 11 on sätestatud, et I ja IV lisa ajakohastatakse kooskõlas selliste ülesannete ja kohustustega ning nende võimalike muudatustega, mida iga liikmesriik on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel. |
(4) |
Määruse (EÜ) nr 1334/2000 I ja IV lisa tuleks muuta, et võtta arvesse muudatusi, mis Wassenaari kokkuleppe täiskogu, Austraalia grupp ning MTCR on vastu võtnud pärast määrusega (EÜ) nr 1183/2007 (2) tehtud muudatusi. |
(5) |
Selleks et eksporti kontrollivatel asutustel ja ettevõtjatel oleks lihtsam viidetest aru saada, on vaja avaldada nimetatud määruse (EÜ) nr 1334/2000 lisade ajakohastatud koondversioon. |
(6) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1334/2000 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1334/2000 lisad asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 30. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. oktoober 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
M. ALLIOT-MARIE
(1) EÜT L 159, 30.6.2000, lk 1.
(2) ELT L 278, 22.10.2007, lk 1.
LISA
I LISA
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2000 artiklis 3 osutatud loetelu
KAHESE KASUTUSEGA KAUPADE JA TEHNOLOOGIA LOETELU
Käesoleva loeteluga rakendatakse kahese kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab Wassenaari kokkulepet, raketitehnoloogia kontrolli režiimi (MTCR), tuumatarnijate gruppi (NSG), Austraalia gruppi ja keemiarelvade konventsiooni (CWC).
SISUKORD
Märkused
Mõisted
Akronüümid ja lühendid
0. kategooria |
Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed |
1. kategooria |
Materjalid, kemikaalid, „mikroorganismid” ja „toksiinid” |
2. kategooria |
Materjalide töötlemine |
3. kategooria |
Elektroonika |
4. kategooria |
Arvutid |
5. kategooria |
Telekommunikatsioon ja „infoturve” |
6. kategooria |
Sensorid ja laserid |
7. kategooria |
Navigatsiooni- ja lennuelektroonika |
8. kategooria |
Merendus |
9. kategooria |
Kosmosesõidukid ja tõukejõud |
ÜLDMÄRKUSED I LISA KOHTA
1. |
Sõjaliseks kasutuseks ettenähtud või kohandatud kaupade kontrolli osas vaadake üksikute liikmesriikide sõjaliste kaupade kontrollimist käsitlevaid loetelusid. Käesolevas lisas esinevad viited „VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA” osutavad nimetatud loeteludele. |
2. |
Käesolevas lisas käsitletud kontrolli eesmärki ei tohi kahjustada kontrolli alla mittekuuluvate mis tahes kaupade (kaasa arvatud tehas) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrolli alla kuuluvat komponenti, kusjuures kontrolli alla kuuluv komponent või komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel. NB! Otsustades, kas kontrolli alla kuuluvat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid eriasjaolusid, mis võiksid määrata kontrolli alla kuuluva komponendi või komponendid hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks. |
3. |
Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu. |
TUUMATEHNOLOOGIAT KÄSITLEV MÄRKUS (NTN)
(Lugeda koos 0. kategooria E osaga.)
0. kategoorias kontrollitud kaupadega otseselt seotud „tehnoloogiat” kontrollitakse vastavalt 0. kategooria sätetele.
„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.
Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse „tehnoloogia”, mis on vajalik kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.
Tehnosiirde kontrollimisi ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” suhtes.
ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)
(Lugeda koos 1.–9. kategooria E osaga.)
Sellise „tehnoloogia” eksporti, mis on „vajalik” 1.–9. kategoorias nimetatud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, kontrollitakse 1.–9. kategooria sätete kohaselt.
„Tehnoloogia”, mis on vajalik kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.
Kontrolli ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mis ei kuulu kontrolli alla või mille eksport on lubatud.
NB! See ei vabasta kontrolli alla kuulumisest punktides IE002.e, IE002.f, 8E002.a ja 8E002.b määratletud vastavat „tehnoloogiat”.
Tehnosiirde kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.
ÜLDMÄRKUS TARKVARA KOHTA (GSN)
(Käesolev märkus on ülimusliku iseloomuga kõigi 0.–9. kategooria D osas loetletud kontrollimiste suhtes.)
Käesoleva loetelu 0.–9. kategoorias ei kontrollita „tarkvara”, mis on:
a. |
üldiselt avalikkusele kättesaadav, kuna:
NB! Tarkvara üldmärkuse punkt a ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud „tarkvara” („Infoturve”). |
b. |
„üldkasutatav”. |
EUROOPA LIIDU TEATAJA TOIMETAMISKOKKULEPPED
Vastavalt institutsioonidevahelise stiilijuhise lõikele 101 leheküljel 86 (1997. aasta väljaanne) kasutatakse Euroopa Liidu Teatajas eesti keeles avaldatud tekstides:
— |
täisarvude eraldamiseks kümnendkohtadest koma; |
— |
täisarvud esitatakse kolmeste jadadena ning jadad eraldatakse lühikese tühikuga. |
KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD MÕISTED
’Ühekordsetes jutumärkides’ mõistete definitsioonid on antud vastava kauba juures toodud tehnilises märkuses.
„Jutumärkides” olevate mõistete definitsioonid on järgmised:
NB! Viide kategooria on märgitud defineeritava mõiste järele sulgudesse.
|
„Täpsus” (Accuracy) (2 6) – väljendab antud väärtuse maksimaalset positiivset või negatiivset kõrvalekallet tunnustatud standardi märgitud väärtusest või tegelikust väärtusest; enamasti mõõdetakse ebatäpsuse kaudu. |
|
„Lennujuhtimise aktiivsüsteemid” (Active flight control systems) (7) – lennujuhtimise süsteemid, mille ülesandeks on vältida „õhusõidukite” ja rakettide soovimatuid liikumisi või soovimatuid kerestruktuuri koormusi, käsitledes autonoomselt paljudelt anduritelt tulevat teavet ning andes vajalikud ennetavad juhtimiskäsud automaatjuhtimisele. |
|
„Aktiivpiksel” (Active pixel) (6 8) – väikseim tahkismassiivi (üksik) element, millel on fotoelektriline ülekandefunktsioon valguskiirguse (elektromagnetiline kiirgus) kasutamisel. |
|
„Sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” (Adapted for use in war) (1) – tähendab igat muudatust või eesmärgipärast valikut (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamise efektiivsuse tõstmine, vigastades seadmeid või kahjustades viljasaaki või keskkonda. |
|
„Korrigeeritud maksimaalne jõudlus” (Adjusted Peak Performance) – maksimaalne kiirus, millega „digitaalarvuti” teeb 64bitiseid või suuremaid ujukoma liitmis- ja korrutustehteid, ja selle ühikuks on kaalutud teraFLOPS (WT). (1 teraFLOPS = 1012 korrigeeritud ujukomatehet sekundis) NB! Vt 4. kategooria tehnilist märkust. |
|
„Õhusõiduk” (Aircraft) (1 7 9) – kas jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat. NB! Vt ka „tsiviilõhusõiduk”. |
|
„Kõik olemasolevad kompensatsioonid” (All compensations available) (2) – võetakse arvesse kõik valmistaja käsutuses olevad võimalikud meetmed konkreetse tööpingi kõigi süstemaatiliste positsioneerimisvigade minimeerimiseks. |
|
„ITU poolt eraldatud” (Allocated by ITU) (3 5) – sagedusribade eraldamine vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) kehtivatele raadioside-eeskirjadele esmastele, lubatud ja teisestele teenustele. NB! Ei hõlma täiendavaid ja alternatiivseid eraldusi. |
|
„Nurga juhuslik hälve” – nurga vea akumulatsioon ajas, mis tuleneb juhuslikest muutustest (valgest mürast) nurkkiiruses. (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi inertsiaalsete sensorite terminoloogia standard – Institute of Electrical and Electronics Engineers Standard for Inertial Sensor Terminology (IEEE STD 528–2001)) |
|
„Pöördenurga hälve” (Angular position deviation) (2) – maksimaalne erinevus osutatud pöördenurga ja tegeliku, eriti täpselt mõõdetud pöördenurga vahel, kui pöördlaua töödeldava detaili alus on oma algasendist ära pööratud (vt VDI/VDE 2617 visand: ’koordinaatmõõtemasinate pöördlauad’) (Rotary table on coordinate measuring machines). |
|
„APP” (4) – „korrigeeritud maksimaalne jõudlus” (Adjusted Peak Performance). |
|
„Asümmeetriline algoritm” (Asymmetric algorithm) (5) – kodeerimisalgoritm, mis kasutab kodeerimiseks ja dekodeerimiseks erinevaid matemaatiliselt omavahel seotud võtmeid. NB! „Asümmeetrilise algoritmi” tavaline kasutus seisneb võtme haldamises. |
|
„Automaatne sihtmärgi järgimine” (Automatic target tracking) (6) – andmetöötlustehnika, mis automaatselt määrab ning väljastab reaalajas sihtmärgi kõige tõenäolisema asukoha ekstrapoleeritud väärtuse. |
|
„Keskmine väljundvõimsus” (Average output power) (6) – „laseri” väljundenergia džaulides jagatud „laseri kestusega” (laser duration) sekundites. |
|
„Hilistus põhiventiilis levimisel” (Basic gate propagation delay time) (3) – hilinemine levimisel, mis vastab „monoliit-integraallülituses” kasutatud põhivärati viivitusele. „Monoliit-integraallülituste”’perekonnale’ võib seda määratleda kas kui viivitust levimisel teatud ’perekonna’ tüüpilises ventiilis või kui tüüpilist viivitust levimisel ventiili kohta teatud ’perekonna’ sees. NB! 1: „Hilistus põhiventiilis levimisel” ei tohi segi ajada „monoliit-integraallülituse” kompleksse sisend-/ väljundviivitusega. NB! 2: ’Perekond’ sisaldab kõiki integraallülitusi, mille tootmismetoodika ja spetsifikatsioonide suhtes on rakendatud kõik alljärgnev, arvesse võtmata nende konkreetseid funktsioone:
|
|
„Fundamentaalteaduslikud uuringud” (Basic scientific research) (GTN NTN) – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtustest või vaadeldud faktide fundamentaalsetest põhimõtetest, ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks. |
|
„Algväärtus” (Kiirendusmõõtur) (7) – kiirendusmõõturi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes, millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust” väljendatakse kraadides tunnis (dgr/hr) (IEEE Std 528–2001). |
|
„Aksiaallõtk” (Camming) (2) – teljesuunaline nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli plaanseibiga risti asetseval tasapinnal punktis, mis on lähim peavõlli plaanseibile (vt ISO 230/1 1986, lõik 5,63). |
|
„Süsinikkiu eelvormid” (Carbon fibre preforms) (1) – kaetud või katmata kiu reeglipärane asetus, mis on kavandatud moodustama detaili tugikarkassi enne „põhiaine” sisseviimist „komposiidi” moodustamiseks. |
|
„CE” – vt „arvutuselement”. |
|
„CEP (samavõrdne tõenäosusring)” (Circle of equal probability) (7) – täpsuse mõõt; märklauale tsentreeritud sellise spetsiifilise ulatusega ringi raadius, millesse jääb 50 % lõhkelaengu mõjust. |
|
„Kemolaser” (Chemical laser) (6) – „laser”, millel ergastatud osakesed tekitatakse keemilisel reaktsioonil vabanenud energia arvel. |
|
„Keemiline segu” (Chemical mixture) (1) – tahke, vedel või gaasiline toode, mis koosneb kahest või enamast komponendist, mis ei reageeri üksteisega segu säilitamise tingimustes. |
|
„Õhuvoolu abil juhitud pöörlemisvastane või õhuvoolu abil juhitud suunajuhtimise süsteem” (Circulation-controlled anti-torque or circulation controlled direction control systems) (7) – süsteemid, mis kasutavad õhu voolu piki aerodünaamilisi pindu, et tugevdada või juhtida pinnale tekitatud jõude. |
|
„Tsiviilõhusõidukid” (Civil aircraft) (1 7 9) – need „õhusõidukid”, mis on loendatud kasutusotstarbe järgi tsiviillennunduse ameti poolt avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas, lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviilkaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel. NB! Vt ka „õhusõiduk”. |
|
„Segatud” (Commingled) (1) – kiudude segu termoplastsetest kiududest ja tugevduskiududest, kiukujulise tugevduskiu ja „põhiaine” segu tootmiseks. |
|
„Peenestamine” (Comminution) (1) – materjali muutmine osakesteks purustamise või jahvatamise teel. |
|
„Ühiskanaliga signaalimine” (Common channel signalling) (5) – signaalimisviis, mille korral üks kanal vahendajate vahel vahendab märgistatud sõnumite abil signaalteateid ühenduste või kõnede arvu kohta ning muud informatsiooni, mida näiteks kasutatakse võrgu haldamiseks. |
|
„Teabevahetuskanali kontroller” (Communications channel controller) (4) – füüsiline liides, mis juhib sünkroonse või asünkroonse digitaalse info liikumist. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele. |
|
„Kompensatsioonisüsteemid” (Compensation systems) (6) – koosnevad primaarskalaarandurist, ühest või mitmest võrdlusandurist (näiteks vektormagnetomeetritest) koos platvormi jäiga keha pöörlemismüra vähendamist võimaldava tarkvaraga. |
|
„Komposiit” (Composite) (1 2 6 8 9) – „põhiaine” ja sellesse teatud eesmärgil lisatud lisafaas või faasid, mis koosnevad osakestest, niitkristallidest, kiududest või mis tahes nende kombinatsioonist. |
|
„Kombineeritud pöördlauad” (Compound rotary table) (2) – laud, mille abil saab töödeldavat detaili pöörata ning kallutada ümber kahe mitteparalleelse telje ning milliseid on võimalik „kontuurjuhtimise” jaoks samaaegselt koordineerida. |
|
„Arvutuselement” (Computing element) („CE”) (4) – tähistab vähimat arvutuslikku ühikut, mis annab aritmeetilise või loogilise tulemuse. |
|
„III/V ühendid” (3) – polükristallilised, binaarsed või kompleksmonokristallilised tooted, mis koosnevad Mendelejevi perioodilisussüsteemi tabeli IIIA ja VA grupi elementidest (nt galliumarseniid, gallium-alumiiniumarseniid, indiumfosfiid). |
|
„Kontuurjuhtimine” (Contouring control) (2) – tööorgani kahe või enama liikumise „arvjuhtimine” käskudega, mis määravad ära järgmise nõutava asukoha ning vajalikud etteandmiskiirused sellele asukohale siirdumiseks. Neid etteandmiskiirusi varieeritakse üksteise suhtes soovitud kontuuri saavutamiseks (vt ISO/DIS 2806–1980). |
|
„Kriitiline temperatuur” (Critical temperature) (1 3 6) (vahel nimetatud ka üleminekutemperatuuriks) – temperatuur, mille juures konkreetne „ülijuhtiv” aine kaotab täielikult oma elektrilise takistuse alalisvoolule. |
|
„Krüptograafia” (Cryptography) (5) – teadusharu, mis hõlmab andmete muutmise põhimõtteid, vahendeid ja meetodeid eesmärgiga varjata nende informatiivset sisu, takistada andmete kontrollimatut muutmist või loata kasutamist. „Krüptograafia” all mõistetakse teabe muutmist, kasutades üht või mitut ’salajast parameetrit’ (nt salamuutujad) või nendega seotud võtmete kasutamist. NB! ’Salajane parameeter’ – konstant või võti, mida varjatakse teiste eest või mida teatakse üksnes teatavas rühmas. |
|
„Pidevlainelaser” (CW laser) (6) – „laser”, mis võimaldab saada konstantse nimiväljundenergia rohkem kui 0,25 sekundiks. |
|
„Andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid” e „DBRN” (Data-Based Referenced Navigation – DBRN) (7) – süsteemid, milles kasutatakse eri allikatest pärinevaid eelnevalt mõõdetud geofüüsikalisi paikkonna koondandmeid, et saada muutuvates tingimustes täpset informatsiooni navigeerimiseks. Andmeallikateks võivad olla mere sügavuskaardid, tähekaardid, gravimeetrilised kaardid, magnetvälja tugevuse kaardid või kolmemõõtmelised digitaalsed maastikukaardid. |
|
„Deformeeritavad peeglid” (Deformable mirrors) (6) (ka kohandatavad optilised peeglid) – peeglid, millel on:
|
|
„Vaesestatud uraan” (Depleted uranium) (0) – uraan, milles isotoobi 235 sisaldus on kahandatud allapoole looduses esinevat taset. |
|
„Arendus” (Development) (GTN NTN kõik) – on seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate järkudega, näiteks: toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid. |
|
„Difusioonkeevitus” (Diffusion bonding) (1 2 9) – vähemalt kahe erineva metalli molekulaarne tahkisliitmine üheks tükiks, mille ühine tugevus on sama suur kui kõige nõrgemal materjalil. |
|
„Digitaalarvuti” (Digital computer) (4 5) – seade, mis ühe või mitme diskreetse muutuja kujul võib teha järgmist:
NB! Salvestatud käsujada muutmine hõlmab muudetamatute salvestusseadmete asendamist, kuid mitte füüsilisi muutusi juhtmestikus või ühendustes. |
|
„Digitaalne edastuskiirus” (Digital transfer rate) – mis tahes kandjale edastatud informatsiooni täielik bitikiirus. NB! Vt ka „täielik digitaalne edastuskiirus”. |
|
„Otsetoimehüdropressimine” (Direct-acting hydraulic pressing) (2) – deformeerimisprotsess, milles kasutatakse töödeldava detailiga kontaktis olevat vedeliktäitega elastset rakku. |
|
„Triivi kiirus” (güroskoop) (Drift rate) (7) – güroskoobi väljundi komponent, mis on sisendpöörlemisest funktsionaalselt sõltumatu. Seda väljendatakse nurkkiirusena. (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi inertsiaalsete sensorite terminoloogia standard (Institute of Electrical and Electronics Engineers Standard for Inertial Sensor Terminology) (IEEE STD 528–2001)) |
|
„Dünaamiline adaptiivne suunamine” (Dynamic adaptive routing) (5) – liikluse automaatne suunamine, mis põhineb momendil võrgu aktuaalse seisundi määramisel ning analüüsil. NB! Siia ei kuulu suunamisotsused, mis on tehtud eelnevalt antud informatsiooni põhjal. |
|
„Dünaamilised signaalianalüsaatorid” (Dynamic signal analysers) (3) – „signaalianalüsaatorid”, mis kasutavad digitaalset andmekogumis- ja muundustehnikat, et antud lainekuju Fourier' esitusele lisada ka amplituudi- ja faasiteave. NB! Vt ka „signaalianalüsaatorid”. |
|
„Lõhustuvate erimaterjalide efektiivgramm” (Effective gramme) (0 1) –
|
|
„Elektroonikasõlm” (Electronic assembly) (2 3 4 5) – teatud hulk elektroonilisi komponente (st ’vooluahela elemente’, ’diskreetkomponente’, integraallülitusi jne), mis on ühendatud omavahel spetsiifilis(t)e funktsiooni(de) täitmiseks ning mida on võimalik tervikuna asendada ja mis on tavaliselt algkomponentideks lahtiühendatav. NB! 1: ’Vooluahela element’ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne. NB! 2: ’Diskreetkomponent’ on eraldi pakitud ’vooluahela element’, millel on oma välisühendused. |
|
„Elektrooniliselt formeeritava suunadiagrammiga antenn” (Electronically steerable phased array antenna) (5 6) – antenn, mis moodustab kiire faasisidestuse abil, st et kiire suund määratakse kiirgavate elementide omavahel seostatud komplekssete ergastuskoefitsientide kaudu ning kiire tõusunurka ja asimuuti nii koos kui ka eraldivõetuna saab muuta nii ülekande kui ka vastuvõtu korral elektrilise signaali abil. |
|
„Tööorganid” (End-effectors) (2) – tähendab haaratseid, ’aktiivseid tööriistühikuid’ ja kõiki muid töövahendeid, mis on kinnitatud „roboti” manipulaatori otsa kinnitusplaadile. NB! ’Aktiivne tööriistühik’ (active tooling unit) on seade, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda. |
|
„Ekvivalenttihedus” (Equivalent density) (6) – optika mass optilise pindalaühiku kohta, mis on projitseeritud optilisele pinnale. |
|
„Ekspertsüsteemid” (Expert systems) (7) – süsteemid, mis esitavad tulemusi, kohaldades eeskirju nende andmete suhtes, mis on salvestatud „programmist” sõltumatult ning millel on järgmised omadused:
|
|
„FADEC” (full authority digital engine control) – „täisautomaatne digitaalne mootori juhtimine”. |
|
„Tõrketaluvus” (Fault tolerance) (4) – arvutisüsteemi võime jätkata inimsekkumiseta tööd pärast mis tahes riist- või „tarkvara”komponentide tõrget teataval toimimistasemel, mis tagab teatava aja jooksul töötamise pidevuse, andmete säilimise ja toimimistaseme taastumise teatud aja jooksul. |
|
„Kiud- või niitmaterjalid” (Fibrous or filamentary materials) (0 1 2 8) hõlmavad järgmisi materjale:
|
|
„Kile-tüüpi integraallülitused” (Film type integrated circuit) (3) – ’vooluahela elementide’ ja metallist ühendusradade kogu, mis moodustatakse paksude või õhukeste kilede sadestamisega isolatsioon„põhimikule”. NB! ’Vooluahela element’ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne. |
|
„Fikseeritud” (Fixed) (5) – kodeerimis- või pakkimisalgoritm ei võta vastu väljastpoolt antud parameetreid (nt šifreerimis- või võtmemuutujaid) ning kasutaja ei saa seda muuta. |
|
„Lennujuhtimise optiliste andurite massiiv” (Flight control optical sensor array) (7) – jaotatud optiliste andurite võrgustik, mis kasutab „laserkiiri”, et edastada lennujuhtimise andmeid reaalajas pardal töötlemiseks. |
|
„Lennutrajektoori optimeerimine” (Flight path optimisation) (7) – toiming, mis muudab minimaalseks kõrvalekalded soovitud neljamõõtmelisest (aeg ja ruum) trajektoorist ning põhineb sihtülesannete teostuse või efektiivsuse suurendamisel. |
|
„Fokaaltasandiline massiiv” (Focal plane array) (6) – lineaarne või kahemõõtmeline üksikutest detektorelementidest koosnev tasapinnaline kiht või tasapinnaliste kihtide kombinatsioon, koos lugemiselektroonikaga või ilma, mis töötab fokaaltasandil. NB! Antud definitsioon ei kirjelda üksikute detektorelementide pinu või mingeid kahe-, kolme- või neljaelemendilisi detektoreid eeldusel, et ajaline viivitus ning integreerimine ei ole teostatud elementides. |
|
„Osaribalaius” (Fractional bandwidth) (3) – „hetkribalaiuse” jagatis selle kesksageduse väärtusega, väljendatuna protsentides. |
|
„Sagedushüplemine” (Frequency hopping) (5) – „hajaspektri” üks kujudest, milles üksiku sidekanali ülekandesagedust muudetakse diskreetselt sammhaaval juhusliku või pseudojuhusliku järjestuse alusel. |
|
„Sageduse ümberlülitusaeg” (Frequency switching time) (3 5) – maksimaalne aeg (st viivitus), mis kulub signaalil, kui lülitutakse ühelt valitud väljundsageduselt teisele väljundsagedusele, et jõuda:
|
|
„Sagedussüntesaator” (Frequency synthesiser) (3) – mis tahes sagedusallikas või signaaligeneraator, olenemata kasutatavast tehnikast, mis tekitab mitmeid üheaegseid või vahelduvaid väljundsagedusi ühest või mitmest väljundist, mis on juhitud tuletatud või määratud vähema hulga standardsageduste (või põhisageduste) poolt. |
|
„Täisautomaatne digitaalne mootori juhtimine” (Full Authority Digital Engine Control) („FADEC”) (7 9) – gaasiturbiini või kombineeritud tsükliga mootori elektroonne juhtimissüsteem, mis kasutab digitaalset arvutit, et juhtida muutujaid, mis on vajalikud mootori veojõu ja võlli väljundvõimsuse reguleerimiseks kogu mootori tööulatuses alates kütuse arvestamisest kuni kütuse sulgemiseni. |
|
„Gaaspulverisatsioon” (Gas atomisation) (1) – protsess, mille käigus sula metallisulamijuga pihustatakse kõrgsurvelise gaasijoaga piiskadeks, mille läbimõõt on 500 mikromeetrit või vähem. |
|
„Geograafiliselt hajutatud” (Geographically dispersed) (6) – olukord, kus iga asukoht asub mis tahes suunas enam kui 1 500 meetri kaugusel igast teisest. Liikuvad andurid loetakse alati „geograafiliselt hajutatud” olevateks. |
|
„Juhtimissüsteem” (Guidance set) (7) – süsteem, mis ühendab sõiduki asukoha ja kiiruse mõõtmise ning arvutamise protsessi (st navigeerimise) sõiduki lennujuhtimise süsteemile lennu trajektoori korrigeerimiseks käskude arvutamise ja saatmise protsessiga. |
|
„Kuumisostaattihendamine” (Hot isostatic densification) (2) – valu survestamise protsess üle 375 K (102 °C) temperatuuri juures suletud ruumis erinevate keskkondade (gaas, vedelik, tahked osakesed jne) vahendusel, tekitades valule võrdset survet kõigist suundadest, et vähendada või väljutada seal olevaid tühimikke. |
|
„Hübriidarvuti” (Hybrid computer) (4) – seadmed, mis võimaldavad teha järgmist:
|
|
„Hübriidintegraallülitus” (Hybrid integrated circuit) (3) – mis tahes integraallülitus(t)e kombinatsioon või integraallülitus, mille ’vooluahela elemendid’ või ’diskreetkomponendid’ on ühendatud spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks ning millel on kõik järgmised omadused:
NB! 1: ’Vooluahela element’ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne. NB! 2: ’Diskreetkomponent’ on eraldi pakitud vooluahela element, millel on oma välisühendused. |
|
„Pildiväärindus” (Image enhancement) (4) – väljastpoolt saadud, informatsiooni sisaldavate piltide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, konvolutsioon või piirkondadevahelised teisendused (nt Fourier' kiirteisendus või Walsh’i teisendus). Siia hulka ei ole loetud algoritmid, mis kasutavad ainult üksiku kujutise lineaar- või rotatsioonteisendust nagu translatsioon, piirjoone eraldamine, registreerimine või vale värvimine. |
|
„Immuunotoksiin” (Immunotoxin) (1) – on ühe rakuspetsiifilise monoklonaalse antikeha ja „toksiini” või „toksiini alamühiku” konjugaat, mis mõjutab valikuliselt haigeid rakke. |
|
„Üldkasutatav” (In the public domain) (GTN NTN GSN) – siinkohal tähistab „tehnoloogiat” või „tarkvara”, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes (autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat” või „tarkvara” olemast „üldkasutatav”). |
|
„Infoturve” (Information security) (4 5) – kõik vahendid ja funktsioonid, mis tagavad info või teabevahetuse kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse või terviklikkuse, välja arvatud vahendid ja funktsioonid, mis on ette nähtud kaitseks tõrgete eest. Siia kuuluvad „krüptograafia”, ’krüptoanalüüs’, kaitse ohustavate lekete eest ja arvutiturve. NB! ’Krüptoanalüüs’ on krüptograafiasüsteemi või selle sisendite ja väljundite analüüs, et kätte saada salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst. |
|
„Hetkribalaius” (Instantaneous bandwidth) (3 5 7) – ribalaius, mille puhul väljundvõimsus jääb 3 dB piirides konstantseks, ilma et peaks kohandama teisi tööparameetreid. |
|
„Nägemisulatus” (Instrumented range) (6) – radari määratletud nägevuspiirkond, milles objektid on ühemõtteliselt eristatavad. |
|
„Isolatsioon” (Insulation) (9) – kasutatakse rakettmootorite komponentide juures, st korpuse, düüsi sisselaskeava, korpusekattes ning kujutab endast isoleerivaid või tulekindlaid lisandeid sisaldavaid kõvastatud või poolkõvastatud kummimassist lehti. Seda võib kasutada ka pakiruumi või stabilisaatorite mehhaanilise pingetustajana. |
|
„Ühendatud radarandurid” (Interconnected radar sensors) (6) – kaks või enam omavahel ühendatud radarandurit, mis vahetavad reaalajas vastastikku andmeid. |
|
„Sisekatend” (Interior lining) (9) – siduv sobituskatend tahke kütuse ja kesta või isoleeriva vooderduse vahel. Tavaliselt kuumuskindlate või isoleerivate ainete vedelatel polümeeridel, nagu näiteks süsiniktäitega hüdroksüüliga termineeritud (lõpetatud) polübutadieenil (HTPB) või muul polümeeril põhinev dispersioon, millesse on lisatud tahkestavaid toimeaineid ning mis on pihustatud või kantud kesta sisepinnale. |
|
„Sisemine magnetvälja gradiomeeter” (Intrinsic Magnetic Gradiometer) (6) – üksik magnetvälja gradiendi tajur ning selle juurde kuuluv elektroonika, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt. NB! Vt ka „magnetgradiomeetrid”. |
|
„Isoleeritud eluskultuurid” (Isolated live cultures) (1) – eluskultuurid soikeseisundis ja kuivatatud preparaatidena. |
|
„Isostaatpressid” (Isostatic presses) (2) – seadmed, mille abil on võimalik survestada suletud ruumi erinevate keskkondade abil (gaas, vedelik, tahked osakesed) nii, et selles asuvale töödeldavale detailile või ainele mõjub kõikidest suundadest võrdne rõhk. |
|
„Laser” (Laser) (0 2 3 5 6 7 8 9) – komponentide koost, mis toodab nii ruumiliselt kui ka ajaliselt koherentset valgust, mida võimendab stimuleeritud kiirgusemissioon. NB! Vt ka:
|
|
„Laseri kestus” (Laser duration) (6) – aeg, mille jooksul „laser” kiirgab „laser”kiirgust, „impulsslaserite” puhul vastab see ajale, mille jooksul kiiratakse üksik impulss või järjestikuliste impulsside seeria. |
|
„Õhust kergemad õhusõidukid” (Lighter-than-air vehicles) (9) – õhupallid ja õhulaevad, mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku. |
|
„Lineaarsus” (Linearity) (2) (enamasti mõõdetakse mittelineaarsuse kaudu) – maksimaalne tegeliku omaduse (skaala alumiste ja ülemiste näitude keskmine) positiivne või negatiivne kõrvalekalle sirgjoonest, mis on paigutatud selliselt, et võrdsustada ja vähendada maksimaalseid kõrvalekaldeid. |
|
„Kohtvõrk” (Local area network) (4) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:
NB! ’Andmesideseade’ on seade, millega on võimalik edastada või vastu võtta digitaalset infot. |
|
„Magnetvälja gradiomeetrid” (Magnetic gradiometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest pärinevate magnetväljade ruumilise erinevuse kindlakstegemiseks. Koosnevad mitmest „magnetomeetrist” ja nendega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt. NB! Vt ka „sisemised magnetvälja gradiomeetrid”. |
|
„Magnetomeetrid” (Magnetometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest tulenevate magnetväljade kindlakstegemiseks. Koosnevad ühest magnetvälja tajurist ja sellega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja mõõt. |
|
„Põhimälu” (Main storage) (4) – peamine andmete või käskude salvesti, millele keskprotsessoril on kiire juurdepääs. Koosneb „digitaalarvuti” sisemisest mälust ja selle hierarhilistest laiendustest, näiteks vahemälu või suvapöördusega välismälu. |
|
„UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid” (Materials resistant to corrosion by UF6) (0) – võivad olla vask, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumisulamid, nikkel või sulam, mis sisaldab niklit 60 % kaalust või rohkem, ja UF6 korrosiooni suhtes vastupidavad fluorosüsivesinikpolümeerid, vastavalt sellele, mis on vajalik eraldusprotsessi liigist lähtuvalt. |
|
„Põhiaine” (Matrix) (1 2 8 9) – oluliselt ühtlane aine faas, mis täidab osakeste, niitkristallide ja kiududevahelise ruumi. |
|
„Mõõtehälve” (Measurement uncertainty) (2) – iseloomustav parameeter, mis 95 % usutavusega määrab ära, missuguses piirkonnas väljundväärtuse ümber mõõdetava muutuja õige väärtus asub. See võtab arvesse korrigeerimata süstemaatilised kõrvalekalded, korrigeerimata lõtku ja juhuslikud kõrvalekalded (vt ISO 10360–2 või VDI/VDE 2617). |
|
„Mehaaniline legeerimine” (Mechanical alloying) (1) – legeerimisprotsess, mis tekib elementide ja põhisulami pulbrite seostumisel, seose katkemisel ja uuesti seostumisel mehhaanilise põrke tagajärjel. Mittemetallilisi osakesi võib sulamisse segada, lisades vastavaid pulbreid. |
|
„Sulandi eraldamine” (Melt extraction) (1) – protsess, mille käigus ’kiirel tahkestamisel’ eraldatakse paelakujuline metallisulamist toode, mis saadakse pöörleva ja jahutatud lühikese plokisegmendi uputamisel sulametallisulami vanni. NB! ’Kiire tahkestamine’ on sula aine tahkestamine jahutuskiirusega üle 1 000 K/s. |
|
„Sulandi ketramine” (Melt spinning) (1) – protsess, mille käigus ’tahkestatakse kiiresti’ sulametallijuga, mis põrkub vastu pöörlevat jahutatud plokki, tekitades helbe-, paela- või vardakujulisi saadusi. NB! ’Kiire tahkestamine’ on sula aine tahkestamine jahutuskiirusega üle 1 000 K/s. |
|
„Mikroarvuti mikroskeem” (Microcomputer microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus” või „mitmekiibiline integraallülitus”, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma põhimälus asuvaid üldotstarbelisi käske põhimälus sisalduvate andmete kohta. NB! Põhimälu võib olla laiendatud välismälu abil. |
|
„Mikroprotsessor-mikroskeem” (Microprocessor microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus” või „mitmekiibiline integraallülitus”, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma välismälus asuvaid üldotstarbelisi käskude jadasid. NB! 1: „Mikroprotsessor-mikroskeem” ei sisalda üldjuhul integraalse komponendina mälu, kuhu kasutajal oleks võimalik pöörduda, kuigi võib kasutada samal kiibil asuvat mälu oma loogiliste funktsioonide täitmiseks. NB! 2: See definitsioon hõlmab ka kiibikomplekte, mis on kavandatud „mikroprotsessor-mikroskeemina” koos toimima. |
|
„Mikroorganismid” (Microorganisms) (1 2) – bakterid, viirused, mükoplasmad, riketsiad, klamüüdiad või seened, nii looduslikult, parandatud või modifitseeritud, kas „isoleeritud eluskultuuride” või aine kujul, kaasa arvatud elusained, mida on teadlikult nakatatud või saastatud nimetatud kultuuridega. |
|
„Rakettmürsud” (Missiles) (1 3 6 7 9) – terviklikud raketisüsteemid ja mehitamata õhusõidukisüsteemid, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat lõhkelaengut vähemalt 300 km kaugusele. |
|
„Monokiud” (Monofilament) (1) või elementaarkiud – kiu väikseim osa, tavaliselt mõne mikromeetrise läbimõõduga. |
|
„Monoliit-integraallülitus” (Monolithic integrated circuit) (3) – passiivsete või aktiivsete või mõlemat liiki ’vooluahela elementide’ kombinatsioon, mis:
NB! ’Vooluahela element’ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne. |
|
„Monospektraalsed pildiandurid” (Monospectral imaging sensors) (6) – võimelised omandama kujutise andmeid ühest diskreetsest spektriribast. |
|
„Mitmekiibiline integraallülitus” (Multichip integrated circuit) (3) – kaks või enam „monoliit-integraallülitust”, mis on ühendatud ühisele „põhimikule”. |
|
„Mitme andmevoo töötlus” (Multi-data-stream processing) (4) – ’mikroprogramm’ või seadmearhitektuuritehnika, mis võimaldab samaaegselt töödelda kaht või enamat andmejada ühe või enama käsujada abil, kasutades seejuures:
NB! ’Mikroprogramm’ on elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse. |
|
„Multispektraalsed pildiandurid” (Multispectral imaging sensors) (6) – võimelised üheaegselt või järjestikku omandama kujutise andmeid kahes või enamas diskreetses spektriribas. Andureid, mis on tundlikud rohkem kui kahekümnes diskreetses spektraalribas, kutsutakse ka hüperspektraalseteks pildianduriteks. |
|
„Looduslik uraan” (Natural uranium) (0) – looduses esinevat isotoopide segu sisaldav uraan. |
|
„Võrgu juurdepääsu kontroller”r (Network access controller) (4) – hajutatud teabevõrgu füüsiline liides. See kasutab sama edastusmeediumi, mis töötab kõikjal sama „digitaalse edastuskiirusega”, kasutades edastamisel arbitreerimist (nt loa või liikluse tuvastust). Sõltumata teistest, valib ta andmepaketid või andmegrupid (nt IEEE 802), mis on talle adresseeritud. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele. |
|
„Neuroarvuti” (Neural computer) (4) – arvutusseade, mis on konstrueeritud või muudetud jäljendama üksiku neuroni või enamate neuronite käitumist, st arvutusseade, mille riistvaral on võime reguleerida eelnevate andmete põhjal suure hulga arvutuselementide omavaheliste seoste kaalu ja arvu. |
|
„Müratase” (Noise level) (6) – elektrisignaal, mida esitatakse võimsuse spektraaltihedusena. Tippudevaheline „müratase” on esitatud valemina S2 PP = 8N0(f2–f1), kus SPP on signaali tippudevaheline väärtus (nt nanoteslades), N0 on võimsuse spektraaltihedus (nt (nanotesla)2/Hz) ja (f2–f1) tähistab meid huvitavat sagedusriba. |
|
„Tuumareaktor” (Nuclear reactor) (0) – reaktorianumas paiknevad või vahetult selle külge kinnitatud osad, seadmed, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponendid, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda. |
|
„Arvjuhtimine” (Numerical control) (2) – sooritatava toimingu automaatjuhtimisseade, mis kasutab tavaliselt toimingu kestel sisestatavaid arvandmeid (vt ISO 2382). |
|
„Objektkood” (Object code) (9) – ühe või mitme protsessi mugava esitusviisi („lähtekoodi” (lähtekeele)), seadme poolt täidetav vorm, mis on muundatud programmeerimissüsteemi abil. |
|
„Optiline võimendamine” (Optical amplification) (5) – optilises sides kasutatav võimendustehnika, kus võimendatakse eraldiasetseva optilise allika genereeritud optilisi signaale neid elektrilisteks signaalideks muundamata, st kasutades optilisi pooljuhtvõimendeid, kiudoptilisi luminestsentsvõimendeid. |
|
„Optiline arvuti” (Optical computer) (4) – arvuti, mis on konstrueeritud või kohandatud kasutama andmete esitamiseks valgust ning mille loogilised arvutuselemendid põhinevad omavahel vahetult seotud optilistel lülitustel. |
|
„Optiline integraallülitus” (Optical integrated circuit) (3) – „monoliit-integraallülitus” või „hübriidintegraallülitus”, mis sisaldab üht või mitut osa, mis on kavandatud toimima valgusandurina või valguskiirgurina või täitma optilisi või elektro-optilisi funktsioone. |
|
„Optiline kommuteerimine” (Optical switching) (5) – optiliste signaalide marsruutimine või kommuteerimine ilma nende muundamiseta elektrilisteks. |
|
„Üldine voolutihedus” (Overall current density) (3) – mähise amperkeerdude arv (st mähise keerdude arv, mis on korrutatud maksimaalse voolu tugevusega, mis igas keerus voolab) jagatud kogu mähise ristlõikepindalaga (kaasa arvatud ülijuhtivad kiud, metallist maatriksid, milles asuvad ülijuhtivad kiud, kattematerjalid, jahutuskanalid jne). |
|
„Osalisriik” (Participating state) (7 9) – Wassenaari kokkuleppes osalev riik (vt www.wassenaar.org). |
|
„Tippvõimsus” (Peak power) (6) – „laseri kestuse” ajal saavutatud kõrgeim võimsustase. |
|
„Personaalne kiipkaart” (Personalized smart card) (5) – spetsiifiliseks kasutuseks programmeeritud mikrolülitust sisaldav kiipkaart, mida ei ole võimalik ringi programmeerida muudeks kasutajapoolseteks rakendusteks. |
|
„Võimsuse juhtimine” (Power management) (7) – kõrgusmõõturi lähetatud signaali võimsuse muutmine selliselt, et „õhusõidukil” kõrgusemõõtmiseks vastuvõetud võimsus oleks alati minimaalne. |
|
„Rõhuandurid” (Pressure transducers) (2) – seadmed, mis muudavad rõhu mõõtmised elektrisignaaliks. |
|
„Eelnevalt eraldatud” (Previously separated) (0 1) – suvaliselt valitud protsessi kasutamine, mille eesmärgiks on jälgitava isotoobi kontsentratsiooni tõstmine. |
|
„Põhijuhtimine” (Primary flight control) (7) – „õhusõiduki” stabiilsuse ja manöövrite juhtimine, kasutades jõudude/momentide tekitajaid, st aerodünaamilisi juhtpindu või tõukejõu reaktsiooni (vektorjuhtimist). |
|
„Põhiline koostisosa” (Principal element) (4) – 4. kategooria kohaselt on „põhilise koostisosaga” tegemist siis, kui selle asendamisväärtus on üle 35 % sellise süsteemi koguväärtusest, mille koostisosa see on. Koostisosa väärtus on hind, mida süsteemi valmistaja või koostaja selle koostisosa eest maksab. Koguväärtus on tavapärane rahvusvaheline müügihind, mille eest toimub müük mitteasjaomastele pooltele valmistamiskohas või kaubasaadetise kinnitamisel. |
|
„Tootmine” (GTN NTN kõik) – kõik tootmisetapid, näiteks: konstrueerimine, toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, montaaž, järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine. |
|
„Tootmisseadmed” (Production equipment) (1 7 9) – instrumendid, šabloonid, rakised, tööriistatornid, valuvormid, stantsid, kinnitusvahendid, joondamisseadmed, katseseadmed, muud masinad ning nende osad, mis on eraldi konstrueeritud või modifitseeritud „arenduse” või „tootmise” ühe või enama järgu jaoks. |
|
„Tootmisrajatised” (Production facilities) (7 9) – seadmed ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud tarkvara, mis on integreeritud „arenduseks” mõeldud seadeldistesse või ühte või mitmesse „tootmis”järku. |
|
„Programm” (Programme) (2 6) – käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul. |
|
„Impulsi kokkusurumine” (Pulse compression) (6) – radari signaalimpulsi kodeerimine ja töötlemine pikaajalisest lühiajaliseks, säilitades kõrge impulsienergia eelised. |
|
„Impulsi kestus” (Pulse duration) (6) – „laseri” impulsi kestus mõõdetuna impulsi poollaiusena (FWHI) (st impulsi täislaius tema tippintensiivsuse poolkõrgusel). |
|
„Impulsslaser” (Pulsed laser) (6) – „laser”, mille „impulsi kestus” on väiksem kui 0,25 sekundit või sellega võrdne. |
|
„Kvantkrüptograafia” (5) – „krüptograafia” meetodite kogum, milles kodeeringu jagatud võti moodustub mingi füüsikalise süsteemi kvantmehhaaniliste omaduste (sh kvantoptikast, kvantväljateooriast või kvantelektrodünaamikast otseselt tulenevate omaduste) mõõtetulemustest. |
|
„Hiidvälkelaser” (Q-switched laser) (6) – „laser”, milles pöördasustuses või optilises resonaatoris salvestatud energia kiiratakse salvestusele järgnevalt impulsis. |
|
„Radari sagedusliikuvus” (Radar frequency agility) (6) – mis tahes tehnika, mis muudab pooljuhuslikus järjestuses radari impulss-saatja kandesagedust impulsside või impulsigruppide vahel vähemalt samavõrra kui on impulsi ribalaius või rohkem. |
|
„Radari hajaspekter” (Radar spread spectrum) (6) – mis hajutab suhteliselt kitsa sagedusribaga signaali energia oluliselt laiemale sagedusribale, kasutades juhuslikku või pooljuhuslikku kodeerimist). |
|
„Reaalajaline ribalaius” (Real-time bandwidth) (3) – „dünaamiliste signaalianalüsaatorite” kõige laiem sageduspiirkond, mille juures analüsaator on veel võimeline tulemusi näitama või salvestama mällu, põhjustamata seejuures sissetulevate andmete analüüsi katkestusi. Enama kui ühe kanaliga analüsaatorite korral tuleb arvutustes kasutada sellist kanalikonfiguratsiooni, mille puhul saavutatakse kõige laiem „reaalajaline ribalaius”. |
|
„Reaalajas töötlemine” (Real time processing) (6 7) – andmetöötlus arvutisüsteemis, mis tagab nõutava teenindustaseme garanteeritud kosteajaga, sõltudes olemasolevatest vahenditest ja olenemata süsteemi koormusest, kui see teenus on käivitatud mingi välise sündmuse poolt. |
|
„Reprodutseeritavus” (Repeatability) (7) – mõõdetava parameetri väärtuste kokkulangevuse määr identsetes mõõtetingimustes korratud mõõtmiste korral, juhul kui tingimused on mõõtmiste ajal muutunud või kui mõõteoperatsioon ei ole toimunud pideva protsessina. (Viide: IEEE STD 528–2001 (standardhälve 1σ)) |
|
„Vajalik” (Required) (GTN 1–9) – kasutatuna koos sõnaga „tehnoloogia”, tähendab üksnes seda „tehnoloogia” osa, mis tagab kontrollitud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või laiendamise. Sellist „vajalikku”„tehnoloogiat” võivad omavahel jagada mitmed tooted. |
|
„Eraldusvõime” (Resolution) (2) – mõõteseadme väikseim inkrement; digitaalsetes mõõteseadmetes väikseim väärtust omav bitt (vt ANSI B-89.1.12). |
|
„Robot” (Robot) (2 8) – manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:
NB! Eespool esitatud definitsioon ei hõlma järgmisi seadmeid:
|
|
„Rotatsioonpulverisatsioon” (Rotary atomisation) (1) – protsess, mille käigus tsentrifugaaljõu mõjul sulametallijuga või seisev sulametall pihustatakse mitte üle 500 mikromeetrise läbimõõduga tilkadeks. |
|
„Eelkedrus” (Roving) (1) – ligikaudu paralleelsetest heietest (tavaliselt 12–120) koosnev kimp. NB! ’Heie’ on kogum „monokiude” (tavaliselt üle 200), mis on ligikaudu paralleelsed. |
|
„Viskumine” (Run out, out-of-true running) (2) – telje radiaalne nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli teljega risti asetseval tasapinnal, uuritava pöörleva sise- või välispinna punktis (vt ISO 230/1 1986, lõik 5,61). |
|
„Mastaabitegur” (Scale factor) (güroskoop või kiirendusmõõtur) (7) – väljundi väärtuse muudu suhe sisendi väärtuse muutu, mida kavatsetakse mõõta. Mastaabiteguri väärtus hinnatakse üldiselt sirge tõusust, mis saadakse sisend- ja väljundväärtusi vähimruutude meetodiga sobitades, muutes tsükliliselt sisendväärtusi üle kogu sisendväärtuste piirkonna. |
|
„Seadumisaeg” (Settling time) (3) – aeg, mis kulub muundaja suvalise kahe nivoo vahel ümberlülitamise korral, et väljund saavutaks poolebitilise täpsusega lõppväärtuse. |
|
„SHPL” (Super high power laser) – „ülivõimas laser”. |
|
„Signaalianalüsaatorid” (Signal analysers) (3) – seadmed, mis on võimelised mõõtma ja näitama mitmesageduslike signaalide ühesageduslike komponentide põhiomadusi. |
|
„Signaalitöötlus” (Signal processing) (3 4 5 6) – väljastpoolt tulnud infot kandvate signaalide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, domeenidevaheline konvolutsioon või teisendused (nt Fourier' kiirteisendus või Walsh'i teisendus). |
|
„Tarkvara” (Software) (GSN kõik) – ühest või mitmest „programmist” või ’mikroprogrammist’ koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale. NB! ’Mikroprogramm’ on elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse. |
|
„Lähtekood” (või lähtekeel) (Source code or language) (4 6 7 9) – ühe või mitme protsessi otstarbekohane avaldis, mida võib programmeerimissüsteemi abil viia masinas täidetavale kujule („objektkood” (või objektkeel)). |
|
„Kosmoseaparaat” (Spacecraft) (7 9) – aktiiv- ja passiivsatelliidid ja kosmosesondid. |
|
„Kosmosekindel” (Space qualified) (3 6) – kasutatakse toodete puhul, mis on konstrueeritud, valmistatud ja katsetatud nii, et need vastavad satelliitide või suurtes kõrgustes kasutatavate lennusüsteemide, mis töötavad 100 km kõrgusel või kõrgemal, väljasaatmise ja paigutamise suhtes kehtivatele erilistele elektri-, mehhaanika- või keskkonnanõuetele. |
|
„Lõhustuv erimaterjal” (Special fissile material) (0) – plutoonium-239, uraan-233, „uraaniisotoobi U-235 või U-233 suhtes rikastatud uraan” ja kõiki eelnimetatuid sisaldavad materjalid. |
|
„Erimoodul” (Specific modulus) (0 1 9) – Young’i moodul paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ± 2) K ((23 ± 2) °C), (50 ± 5) % suhtelise niiskuse juures. |
|
„Eritõmbetugevus” (Specific tensile strength) (0 1 9) – maksimaalne tõmbetugevus paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ± 2) K ((23 ± 2) °C), (50 ± 5) % suhtelise niiskuse juures. |
|
„Lamepulbri tootmine sulametallist” (Splat quenching) (1) – sulametalli joa ’kiire tahkestamise’ protsess joa põrkumisel jahutatud plokkide vastu, mille tulemusena moodustuvad helbed. NB! Kiire tahkestamine on sula aine tahkestamine jahutuskiirusega üle 1 000 K/s. |
|
„Hajaspekter” (Spread spectrum) (5) – tehnika, milles suhteliselt kitsaribalise sidekanali energia on levitatud üle palju laiema energiaspektri. |
|
„Hajaspektriga” radar (Spread spectrum radar) (6) – vt „radari hajaspekter”. |
|
„Stabiilsus” (Stability) (7) – teatava parameetri variatsiooni standardhälve (1 sigma) oma kalibreeritud väärtusest, mis on mõõdetud muutumatu temperatuuri tingimustes. Seda võib väljendada aja funktsioonina. |
|
„Keemiarelvade konventsiooniga (mitte) ühinenud riigid” (States (not) Party to the Chemical Weapon Convention) (1) – riigid, kelle suhtes keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise konventsioon on/ei ole jõustunud (vt www.opcw.org). |
|
„Põhimik” (Substrate) (3) – alusmaterjali kiht koos ühendusradadega või ilma, mille peale või sisse võib paigutada ’diskreetkomponente’ või integraallülitusi. NB! 1: ’Diskreetkomponent’ on eraldi pakitud ’vooluahela element’, millel on oma välisühendused. NB! 2: ’Vooluahela element’ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne. |
|
„Põhimikutoorikud” (Substrate blanks) (6) – monoliitsed ühendid, mille suurus on sobiv selliste optiliste elementide tootmiseks nagu peeglid või optilised aknad. |
|
„Toksiini alamühik” (Sub-unit of toxin) (1) – struktuurselt ja funktsionaalselt kogu „toksiini” diskreetkomponent. |
|
„Supersulamid” (Superalloys) (2 9) – nikli-, koobalti- või rauapõhised sulamid, mis on tugevamad kui mis tahes AISI 300 seeria sulamid temperatuuridel üle 922 K (649 °C) ja rasketes keskkonna- ja töötingimustes. |
|
„Ülijuhtivad materjalid” (Superconductive) (1 3 6 8) – sellised materjalid, näiteks metallid, sulamid või ühendid, mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule’i soojenemiseta. NB! Aine „ülijuhtivat” olekut iseloomustavad individuaalselt „kriitiline temperatuur”, kriitiline magnetväli, mis sõltub temperatuurist, ning kriitiline voolutihedus, mis sõltub nii temperatuurist kui ka magnetväljast. |
|
„Ülivõimas laser” (Super High Power Laser) („SHPL”) (6) – „laser”, mille väljundenergia impulsis (tervikuna või osana sellest) ületab 1 kJ 50 ms jooksul või mille keskmine või pidevlaine (CW) võimsus ületab 20 kW. |
|
„Üliplastne vormimine” (Superplastic forming) (1 2) – kuumvormimisprotsess, mille käigus saavutatakse metallidel, millistel toatemperatuuril tavalisel venitamiskatsel on katkemispunktis väike suhteline pikenemine (vähem kui 20 %), kuumutamist kasutades vähemalt kahekordne suhtelise pikenemise kasv. |
|
„Sümmeetriline algoritm” (Symmetric algorithm) (5) – krüptograafiline algoritm, mis kasutab nii krüpteerimise kui ka dekrüpteerimise puhul ühesugust võtit. NB! „Sümmeetriliste algoritmide” tavakasutuseks on andmete konfidentsiaalsuse tagamine. |
|
„Marsruudid” (System track) (6) – töödeldud, korreleeritud (radari sihtmärgi ja lennu plaanijärgse asukoha andmed) ning ajakohastatud õhusõiduki asukoha raport, mis on lennujuhtimiskeskuse lennujuhtidele kättesaadav. |
|
„Süstoolsed maatriksarvutid” (Systolic array computer) (4) – arvutid, milles kasutaja võib dünaamiliselt ohjata andmete voogu ja muutumist loogikalülituste tasemel. |
|
„Lint” (Tape) (1) – materjal, mis on valmistatud põimitud või ühesuunalistest „monokiududest”, ’heietest’, „eelketrusest”, „köisikutest” või „lõngadest” jm, tavaliselt vaiguga impregneeritud. NB! ’Heie’ on kogum „monokiude” (tavaliselt üle 200), mis on ligikaudu paralleelsed. |
|
„Tehnoloogia” (Technology) (GTN NTN kõik) – spetsiifiline teave, mis on ette nähtud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. See teave esineb ’tehniliste andmete’ või ’tehnilise abi’ kujul. NB! 1: ’Tehniline abi’ võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis ning võib sisaldada ka ’tehniliste andmete’ edastamist. NB! 2: ’Tehnilised andmed’ võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või muudele andmekandjatele või seadmetele, nagu näiteks magnetkettad, helilindid, püsimälud, salvestatuna. |
|
„Kallutatav spindel” (Tilting spindle) (2) – tööriista hoidev spindel, mis muudab masintöötlemisprotsessi käigus oma kesktelje pöördenurka mis tahes muu telje suhtes. |
|
„Ajakonstant” (Time constant) (6) – aeg, mis kulub valgusmõjustuse andmisest 1–1/e-kordseks voolutugevuse kasvuks tema lõppväärtusest (st 63 %-ni lõppväärtusest). |
|
„Täielikult automatiseeritud lennujuhtimine” (Total control of flight) (7) – „õhusõidukite” seisundi muutujate ja lennutrajektoori automatiseeritud kontroll, et tagada ülesande eesmärkide saavutamine vastavalt reaalajas muutunud andmetele eesmärkide, ohtude või teiste „õhusõidukite” kohta. |
|
„Täielik digitaalne edastuskiirus” (Total digital transfer rate) (5) – ajaühikus digitaalse andmeedastussüsteemi vastavate seadmete vahel liikuvate bittide arv, kaasa arvatud reakodeerimisbitid, talitusbitid jne. NB! Vt ka „digitaalne edastuskiirus”. |
|
„Köisik” (Tow) (1) – kogum „monokiude”, mis on tavaliselt ligikaudu paralleelsed. |
|
„Toksiinid” (Toxins) (1 2) – toksiinid, mis esinevad sihilikult isoleeritud preparaatide või segudena, olenemata tootmisviisist, välja arvatud toksiinid, mis esinevad selliste teiste materjalide nagu patoloogiliste näidiste, põllukultuuride, toiduainete või „mikroorganismide” külvivarude saasteainetena. |
|
„Siirdelaser” (Transfer laser) (6) – „laser”, milles laseri aktiivaine osakesi ergastatakse mitteaktiivaine aatomite või molekulide põrkumisel aktiivaine aatomite või molekulidega ülekantud energia abil. |
|
„Timmitav” (Tunable) (6) – „laseri” võime tekitada pidevat väljundvõimsust igal sagedusel üle paljude „laser”siirete piirkonna. „Laserit”, mis võimaldab saada diskreetseid lainepikkusi ühel „laser”siirdel, ei loeta „timmitavaks”. |
|
„Mehitamata õhusõiduk” e „UAV” (Unmanned Aerial Vechicle) – igasugune õhusõiduk, mis on võimeline lendu alustama ja sooritama kontrollitavat ja juhitavat lendu ning navigeerima ilma inimpiloodita pardal. |
|
„Uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan” (Uranium enriched in the isotopes 235 or 233) (0) – uraan, mis sisaldab uraaniisotoopi U235 või U233 või mõlemat nimetatud uraaniisotoopi sellisel hulgal, et nende isotoopide summaarse koguse suhe isotoobi 238 kogusesse on suurem kui looduslikult esinev isotoopide 235 ja 238 suhe (0,71 %). |
|
„Kasutamine” (Use) (GTN NTN kõik) – toimimine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine. |
|
„Kasutajapoolne programmeeritavus” (User-accessible programmability) (6) – omadus, mis lubab kasutajal sisestada, modifitseerida või asendada „programme” teisiti kui:
|
|
„Vaktsiin” (Vaccine) (1) – ravimvormis olev ravim, millel on valmistaja- või kasutajariigi reguleerivate asutuste antud litsents või müügiluba või kliiniliste uuringutega seotud luba ja mis on mõeldud nende inimeste või loomade immunoloogilise kaitsesüsteemi tõhustamiseks haiguste ärahoidmise eesmärgil, kellele seda manustatakse. |
|
„Vaakumpulverisatsioon” (Vacuum atomisation) (1) – protsess, mille käigus vaakumisse suunatud sula metallisulamijuga pihustub seal lahustunud gaasi kiirel paisumisel piiskadeks, mille läbimõõt on 500 mikromeetrit ja vähem. |
|
„Muudetava tiivageomeetriaga aerodünaamilised pinnad” (Variable geometry airfoils) (7) – kandepinna tagumisel serval tagatiibade ja trimmerite või esiserval eestiibade või kallutatava nina langetamise kasutamine, mille asendit saab lennu ajal juhtida. |
|
„Lõng” (Yarn) (1) – kimp keerutatud ’heiet’. NB! ’Heie’ on kogum „monokiude” (tavaliselt üle 200), mis on ligikaudu paralleelsed. |
KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD AKRONÜÜMID JA LÜHENDID
Defineeritud terminina akronüümi või lühendi leiab ka pealkirja „Käesolevas lisas kasutatud mõisted” alt.
Akronüüm või lühend |
Tähendus |
ABEC |
Annular Bearing Engineers Committee (veerelaagritootjate ühendus) |
AGMA |
American Gear Manufacturers' Association (Ameerika ajamitootjate ühendus) |
AHRS |
attitude and heading reference systems (positsiooni ja suuna määramise süsteemid) |
AISI |
American Iron and Steel Institute (Ameerika Raua ja Terase Instituut) |
ALU |
arithmetic logic unit (aritmeetika-loogikaseade) |
ANSI |
American National Standards Institute (Ameerika Riiklik Standardiinstituut) |
ASTM |
American Society for Testing and Materials (USA Materjalide Katsetamise Ühing) |
ATC |
air traffic control (lennujuhtimine) |
AVLIS |
atomic vapour laser isotope separation (atomaarse gaasi isotoopiline laser-eraldus) |
CAD |
computer-aided-design (raalprojekteerimine) |
CAS |
Chemical Abstracts Service (keemiaalane referaatteenindus) |
CCITT |
International Telegraph and Telephone Consultative Committee (Rahvusvaheline Telegraafi ja Telefoni Konsultatiivkomitee) |
CDU |
control and display unit (juhtimis- ja kuvarmoodul) |
CEP |
circular error probable (tõenäolise vea ring) |
CNTD |
controlled nucleation thermal deposition (kontrollitud idustamisega termiline sadestamine) |
CRISLA |
chemical reaction by isotope selective laser activation (laseraktiveeritud keemiline reaktsioon) |
CVD |
chemical vapour deposition (keemiline aurustamine-sadestamine) |
CW |
chemical warfare (keemiasõda) |
CW (for lasers) |
continuous wave (pidevlaine) |
DME |
distance measuring equipment (kaugusmõõtur) |
DS |
directionally solidified (suunatult tahkestatud) |
EB-PVD |
electron beam physical vapour deposition (elektronkiire abil toimuv füüsikaline aurustamine-sadestamine) |
EBU |
European Broadcasting Union (Euroopa Ringhäälinguliit) |
ECM |
electro-chemical machining (elektrokeemiline töötlus) |
ECR |
electron cyclotron resonance (elektrontsüklotronresonants) |
EDM |
electrical discharge machines (elektroerosioontöötlus) |
EEPROMS |
electrically erasable programmable read only memory (programmeeritav elekterkustutusega püsimälu) |
EIA |
Electronic Industries Association (Elektroonikatööstuste Ühendus) |
EMC |
electromagnetic compatibility (elektromagnetiline ühilduvus) |
ETSI |
European Telecommunications Standards Institute (Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut) |
FFT |
Fast Fourier Transform (Fourier’ kiirteisendus) |
GLONASS |
global navigation satellite system (globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem) |
GPS |
global positioning system (globaalne positsioneerimissüsteem) |
HBT |
hetero-bipolar transistors (hetero-bipolaarsed transistorid) |
HDDR |
high density digital recording (kõrglahutuslik digitaalsalvestus) |
HEMT |
high electron mobility transistors (elektronide kõrgliikuvusega transistor) |
ICAO |
International Civil Aviation Organisation (Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon) |
IEC |
International Electro-technical Commission (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon) |
IEEE |
Institute of Electrical and Electronic Engineers (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut) |
IFOV |
instantaneous-field-of-view (hetkeline vaateväli) |
ILS |
instrument landing system (instrumentaalmaandumissüsteem) |
IRIG |
inter-range instrumentation group (salvestusmeetodite normeerimise komisjon) |
ISA |
international standard atmosphere (rahvusvaheline standardatmosfäär) |
ISAR |
inverse synthetic aperture radar (inverteeritud sünteesapertuuriga radar) |
ISO-kood |
International Organization for Standardization (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) |
ITU |
International Telecommunication Union (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit) |
JIS |
Japanese Industrial Standard (Jaapani tööstusstandard) |
JT |
Joule-Thomson |
LIDAR |
light detection and ranging (laserlokaator) |
LRU |
line replaceable unit (liini vahetatav moodul) |
MAC |
message authentication code (sõnumi autentimiskood) |
Mach |
ratio of speed of an object to speed of sound (after Ernst Mach) (eseme kiiruse suhe heli kiirusesse samas keskkonnas (Ernst Machi järgi)) |
MLIS |
molecular laser isotopic separation (molekulide laserergastusel põhinev eraldamine) |
MLS |
microwave landing systems (mikrolainemaandumissüsteemid) |
MOCVD |
metal organic chemical vapour deposition (keemiline aurustamine-sadestamine metallorgaanilistest ühenditest) |
MRI |
magnetic resonance imaging (magnetresonantskuvamine) |
MTBF |
mean-time-between-failures (keskmine tõrketusvältus) |
Mtops |
million theoretical operations per second (miljon teoreetilist operatsiooni sekundis) |
MTTF |
mean-time-to-failure (keskmine kasutusaeg tõrkeni) |
NBC |
Nuclear, Biological and Chemical (tuuma-, bioloogiline ja keemiline ehk massihävitus-) |
NDT |
non-destructive test (mittepurustav katsetus) |
PAR |
precision approach radar (täppislähenemisradar) |
PIN |
personal identification number (PIN-kood) |
ppm |
parts per million (miljondikosa) |
PSD |
power spectral density (võimsuse spektraaltihedus) |
QAM |
quadrature-amplitude-modulation (kvadratuurne amplituudmodulatsioon) |
RF |
radio frequency (raadiosagedus) |
SACMA |
Suppliers of Advanced Composite Materials Association (Edendatud Komposiitmaterjalide Tarnijate Assotsiatsioon) |
SAR |
synthetic aperture radar (sünteesapertuuriga radar) |
SC |
single crystal (monokristall) |
SLAR |
sidelooking airborne radar (õhusõiduki pardal külgvaateradar) |
SMPTE |
Society of Motion Picture and Television Engineers (Filmi- ja Televisiooniinseneride Ühing) |
SRA |
shop replaceable assembly (töökojas vahetatav agregaat) |
SRAM |
static random access memory (staatiline muutmälu) |
SRM |
SACMA Recommended Methods (SACMA soovitatavad meetodid) |
SSB |
single sideband (ühe külgribaga) |
SSR |
secondary surveillance radar (sekundaarseireradar) |
TCSEC |
trusted computer system evaluation criteria (Ameerika arvutisüsteemide informatsiooniturvalisuse hindamisnorm) |
TIR |
total indicated reading (kogu tulemus) |
UV |
ultraviolett |
UTS |
ultimate tensile strength (tõmbetugevus) |
VOR |
very high frequency omni-directional range (ülikõrgsageduslik ringsuunaline raadiomajakas) |
YAG |
yttrium/aluminum garnet (ütrium/alumiiniumgranaat) |
0. KATEGOORIA
TUUMAMATERJALID, RAJATISED JA SEADMED
0A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
0A001
„Tuumareaktorid” ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:
a. |
„tuumareaktorid”, mis on võimelised käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumade lõhastumise ahelreaktsiooni; |
b. |
metallanumad või nende olulised osad, spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud hoidma „tuumareaktori” südamikku, kaasa arvatud reaktorianuma kaas reaktori surveanuma jaoks; |
c. |
manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumakütuse „tuumareaktorisse” sisseviimiseks või sealt eemaldamiseks; |
d. |
kontrollvardad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktoris” toimuva tuuma lõhustumise protsessi kontrollimiseks, varraste toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud; |
e. |
reaktori survetorud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama „tuumareaktori” kütuseelemente ja primaarjahutit töörõhul üle 5,1 MPa; |
f. |
tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud või torusõlmed, milles hafniumi ja tsirkooniumi suhe kaalu järgi on väiksem kui 1:500 ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktorites”; |
g. |
jahuti pumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahuti tsirkulatsiooni tekitamiseks „tuumareaktoris”; |
h. |
’tuumareaktori siseosad’, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris”, sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, soojusekraanid, deflektorid, südamiku restplaadid ja hajutiplaadid. Märkus: Punktis 0A001.h tähendavad ’reaktori siseosad’ kõiki olulisi struktuure reaktorianumas, millel on üks või enam ülesannet, nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahuti voolu suunamine, reaktorianuma kiirgusvarje ning südamikusiseste seadmete juhtimine; |
i. |
soojusvahetid (aurugeneraatorid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktori” primaarjahutusringis; |
j. |
neutronite detekteerimis- ja mõõteriistad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo taseme kindlaksmääramiseks „tuumareaktori” südamikus. |
0B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
0B001
Isotoopide eraldustehased „loodusliku uraani” isotoopide, „vaesestatud uraani” isotoopide ja „lõhustuvate erimaterjalide” isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:
a. |
tehased, mis on spetsiaalselt kavandatud „loodusliku uraani” isotoopide, „vaesestatud uraani” isotoopide, „lõhustuvate erimaterjalide” isotoopide eraldamiseks järgmiselt:
|
b. |
gaasitsentrifuugid, komplektid ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise tsentrifugaaleraldusprotsessi jaoks, nagu: Märkus: Punktis 0B001.b tähendab ’kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjal’ järgmist:
|
c. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise difusiooneraldusprotsessi jaoks:
|
d. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud aerodünaamilise eraldusprotsessi jaoks:
|
e. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keemilisel vahetusel põhineva eraldusprotsessi jaoks:
|
f. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ioonvahetusega eraldusprotsessi jaoks:
|
g. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud atomaarse gaasi isotoopide „laser”eraldusprotsessi (AVLIS) jaoks, nagu:
|
h. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud isotoopide molekulaarseks „laser”eraldamiseks (MLIS) või isotoopselektiivselt laseraktiveeritud keemilise reaktsiooni (CRISLA) jaoks, järgmiselt:
|
i. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plasmaeraldusprotsessi jaoks:
|
j. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud elektromagnetilise eraldusprotsessi jaoks:
|
0B002
Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusjaamadele, mis on valmistatud „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” või nendega kaitstud:
a. |
etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 läbilaskmiseks rikastusprotsessis; |
b. |
desublimaatorid või külmlõksud, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist, selle järgnevaks kuumutamise abil toimuvaks edasitoimetamiseks; |
c. |
saaduse ja jäätmete jaamad UF6 toimetamiseks mahutitesse; |
d. |
veeldamis- või tahkestamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel; |
e. |
toru- ja kogujasüsteemid, mis on spetsiaalselt ette nähtud UF6 käsitlemiseks gaasilise difusiooni, tsentrifuug- või aerodünaamilistes kaskaadides; |
f. |
|
g. |
järgmiste omadustega UF6 mass-spektromeetrid/iooniallikad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud jooksvaks proovide võtmiseks etteandest, saadusest või jäätmetest UF6 gaasivoos:
|
0B003
Uraani konversiooniks ettenähtud tööjaam ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:
a. |
süsteemid, mis on ette nähtud uraanimaagi kontsentraatide konversiooniks UO3ks; |
b. |
süsteemid, mis on ette nähtud UO3 konversiooniks UF6ks; |
c. |
süsteemid, mis on ette nähtud UO3 konversiooniks UO2ks; |
d. |
süsteemid, mis on ette nähtud UO2 konversiooniks UF4ks; |
e. |
süsteemid, mis on ette nähtud UF4 konversiooniks UF6ks; |
f. |
süsteemid, mis on ette nähtud UF4 konversiooniks uraanimetalliks; |
g. |
süsteemid, mis on ette nähtud UF6 konversiooniks UO2ks; |
h. |
süsteemid, mis on ette nähtud UF6 konversiooniks UF4ks; |
i. |
süsteemid, mis on ette nähtud U02 konversiooniks UCl4ks. |
0B004
Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:
a. |
järgmised süsteemid raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks:
|
b. |
järgmised seadmed ja komponendid:
|
0B005
„Tuumareaktorite” kütuseelementide tootmiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed.
Märkus: „Tuumareaktori” kütuseelementide tootmise tehas sisaldab seadmeid, mis:
a. |
on tavaolukorras kokkupuutes tuumamaterjalide tootevooga või osalevad otseselt selle tootmisel või juhtimisel; |
b. |
hermetiseerib tuumamaterjali kattesse; |
c. |
kontrollib katte terviklikkust või hermeetilisust või |
d. |
kontrollib hermeetiliselt suletud kütuse lõppkäsitlemist. |
0B006
„Tuumareaktoris” kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid.
Märkus: Punkt 0B006 hõlmab järgmist:
a. |
„tuumareaktori” kiiritatud kütuseelementide ümbertöötlemistehased, kaasa arvatud seadmed ja nende osad, mis otseselt juhivad kiiritatud tuumakütuse ja enamiku tuumamaterjali lõhustumissaaduste käitlemisvooge ning on tavaolukorras sellega kokkupuutes; |
b. |
kütuseelemendi tükeldamise või hakkimismasinad, st kaugjuhitavad seadmed kiiritatud „tuumareaktori kütuse” agregaatide, kimpude või varraste lõikamiseks, tükeldamiseks, hakkimiseks või lõikumiseks; |
c. |
lahustuspaagid, kriitilisturvalised mahutid (nt väikse diameetriga, rõnga- või plaadikujulised mahutid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „tuumareaktori kütuse” lahustamisel ja mille tööpinnad on vastupidavad kuuma ja ülimalt korrodeeriva vedeliku suhtes ning mis on kaugjuhitavalt täidetavad ja hooldatavad; |
d. |
vastuvoolu lahustiekstraktorid ja ioonivahetusprotsessi seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „loodusliku uraani”, „vaesestatud uraani” või „lõhustuvate erimaterjalide” ümbertöötlemise tehases; |
e. |
säilitus- ja ladustamisanumad, mis on projekteeritud kriitilisturvaliseks ning korrosioonikindlaks lämmastikhappe söövitavale mõjule. Märkus: Säilitus- ja ladustamisanumatel võivad olla järgmised omadused:
|
f. |
protsessi juhtimise seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kiiritatud „loodusliku uraani”, „vaesestatud uraani” või „lõhustuvate erimaterjalide” ümbertöötlemise protsessi jälgimiseks ja juhtimiseks. |
0B007
Plutooniumi konversiooniks ettenähtud tööjaam ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:
a. |
süsteemid, mis on ette nähtud plutooniumnitraadi muutmiseks plutooniumoksiidiks; |
b. |
süsteemid, mis on ette nähtud metallilise plutooniumi tootmiseks. |
0C
Materjalid
0C001
„Looduslik uraan”, „vaesestatud uraan” või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud ühendit või ühendeid;
Märkus: Punkt 0C001 ei hõlma järgmist:
a. |
„looduslik uraan” või „vaesestatud uraan”, kui seda on instrumentide anduriosades neli grammi või vähem; |
b. |
„vaesestatud uraan”, mis on spetsiaalselt valmistatud tsiviilkasutuseks järgmistel mittetuuma-alastel eesmärkidel:
|
c. |
sulamid, mis sisaldavad alla 5 % tooriumi; |
d. |
tooriumi sisaldavad keraamikatooted, mis on valmistatud mittetuuma-alastel eesmärkidel kasutamiseks. |
0C002
Lõhustuvad erimaterjalid
Märkus: Punkt 0C002 ei hõlma kogust, milleks on neli või vähem „efektiivgrammi” instrumentide anduriosades.
0C003
Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000.
0C004
Tuumatehnoloogilise puhtuseastmega grafiit, mille ’booriekvivalent’ on väiksem kui 5 miljondikku ja tihedus üle 1,5 g/cm3.
NB! VT KA PUNKTI 1C107.
Märkus 1: Punkt 0C004 ei hõlma järgmist:
a. |
grafiittooted, mille mass on alla 1 kg ja mis ei ole spetsiaalselt projekteeritud ega valmistatud kasutamiseks tuumareaktorites; |
b. |
grafiidipulber. |
Märkus 2: Punktis 0C004 on ’booriekvivalent’ (BE) määratletud kui lisandite BEz-de summa (v.a BEsüsinik, kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus:
BEZ(ppm) = CF x elemendi Z kontsentratsioon ppm-des;
kus CF on teisendustegur
ning σB ja σZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides); AB ja AZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid.
0C005
Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid) puhtusastmega 99,9 massiprotsenti või rohkem, mille osakeste suurus mõõdetuna vastavalt USA Materjalide Katsetamise Ühingu (ASTM) standardile B330 on 10 μm või vähem ning milles osakeste jaotus suuruse järgi on väga väike.
0D
Tarkvara
0D001
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
0E
Tehnoloogia
0E001
Tuumatehnoloogia märkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
1. KATEGOORIA
MATERJALID, KEMIKAALID, „MIKROORGANISMID” JA „TOKSIINID”
1A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
1A001
Järgmised fluoritud segudest valmistatud komponendid:
a. |
mansetid, tihendid, hermeetikud või kütusepõied, mis on spetsiaalselt kavandatud „õhusõidukitel” või kosmosesõidukitel kasutamiseks ning mille valmistamisel on kasutatud üle 50 massiprotsendi punktis 1C009.b või 1C009.c nimetatud materjale; |
b. |
piesoelektrilised polümeerid ja kopolümeerid, mis on valmistatud vinülideenfluoriidmaterjalidest ja mis on loetletud punktis 1C009.a:
|
c. |
mansetid, tihendid, klapipesad, põied ja membraanid, mis on spetsiaalselt kavandatud „õhusõidukite” ja kosmosesõidukite ja ’rakettmürskude’ jaoks ning valmistatud fluoroelastomeeridest, mis sisaldavad vähemalt üht vinüüleetrirühma. Märkus: Punktis 1A001.c tähendab ’rakettmürsk’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme. |
1A002
„Komposiit”struktuurid või -laminaadid, millel on mis tahes järgmine omadus:
NB! VT KA PUNKTE 1A202, 9A010 ja 9A110.
a. |
sisaldavad orgaanilist põhiainet, mis on valmistatud punktis 1C010.c, 1C010.d või 1C010.e nimetatud materjalidest või |
b. |
sisaldavad metallilist või süsinik-„põhimassi” ja mis tahes järgmist materjali:
|
Märkus 1: Punkt 1A002 ei hõlma komposiitstruktuure või- laminaate, mis on valmistatud epoksüvaiguga immutatud „süsinikkiust või niitmaterjalidest”, mis on ettenähtud „tsiviilõhusõiduki” tarindite või laminaatide parandamiseks, kui pindala ei ületa 100 cm × 100 cm.
Märkus 2: Punkt 1A002 ei hõlma valmistooteid ega pooltooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbel:
a. |
spordikaupadena; |
b. |
autotööstuses; |
c. |
tööpingitööstuses; |
d. |
meditsiinis. |
1A003
Punktis 1C008.a.3 nimetatud mittefluoritud polümeeridest valmistatud kile-, lehe-, lindi- või paelakujulised tooted, millel on mis tahes järgmised omadused:
a. |
paksus üle 0,254 mm või |
b. |
kaetud või lamineeritud süsiniku, grafiidi, metallide või magnetiliste ainetega. |
Märkus: Punkt 1A003 ei käsitle tooteid, mis on kaetud või lamineeritud vasega ja on kavandatud trükkplaatide tootmiseks.
1A004
Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole nimetatud sõjaliste kaupade nimekirjas:
NB! VT KA PUNKTE 2B351 JA 2B352.
a. |
gaasimaskid, filtrid ja nende jaoks mõeldud saaste kõrvaldamise seadmed, mis on kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:
|
b. |
kaitseülikonnad, -kindad ja -jalatsid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest:
|
c. |
tuuma-, bioloogilise ja keemilise (NBC) saaste avastamise süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud järgmise avastamiseks ja identifitseerimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:
|
Märkus: Punkt 1A004 ei hõlma järgmist:
a. |
personaalsed radiatsioonidosimeetrid; |
b. |
seadmed, mille konstruktsioon või funktsioonid on piiratud kaitseks tsiviiltegevuses, nagu all- ja pealmaakaevandamine, põllumajandus, ravimitööstus, meditsiin, veterinaaria, keskkond, jäätmekäsitlus, või toiduainetööstus esinevate iseloomulike riskide eest. |
Tehniline märkus:
1. |
Punkt 1A004 hõlmab seadmeid ja komponente, mis on kindlaks määratud, vastavad riiklikele standarditele ja mis on muul viisil osutunud tõhusaks „sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” radioaktiivsete materjalide, „sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” biotoimeainete, kemoründemürkide, ’simulaatorite’, „mässuohje toimeainete” avastamiseks ja kaitseks nende eest, isegi kui selliseid seadmeid ja komponente kasutatakse tsiviiltööstuses, nt kaevandustes, maardlates, põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonna- ja jäätmemajanduses või toidutööstuses. |
2. |
’Simulaator’ on aine või materjal, mida kasutatakse (keemilise või bioloogilise) mürkaine asemel väljaõppe, teadusuuringute, katsetamise või hindamise ajal. |
1A005
Kuulikindlad vestid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, välja arvatud need, mis on valmistatud sõjaliste standardite või spetsifikatsioonide kohaselt või nendega samaväärsete eeskirjade kohaselt.
NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA.
NB! Kuulikindlate vestide valmistamiseks kasutatavate „kiud- ja niitmaterjalide” kohta vt punkti 1C010.
Märkus 1: Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste või kaitserõivaid, kui inimene kasutab neid oma isiklikuks kaitseks.
Märkus 2: Punkt 1A005 ei käsitle kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid frontaalset kaitset mittesõjaliste lõhkeseadeldiste kildude ja plahvatuse eest.
1A006
Järgmine spetsiaalselt isetehtud lõhkekehade kõrvaldamiseks kavandatud või kohandatud varustus ja spetsiaalselt sellele mõeldud komponendid ja lisaseadmed:
NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA.
a. |
kaugjuhitavad sõidukid; |
b. |
’disruptorid’. |
Tehniline märkus:
’Disruptorid’ on seadmed, mis on spetsiaalselt mõeldud lõhkekeha toimimise takistamiseks ja mis sel eesmärgil paiskavad välja vedelaid, tahkeid või purunevaid lendkehi.
Märkus: Punkt 1A006 ei hõlma varustust, mida selle kasutaja endaga kaasas kannab.
1A007
Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil laenguid ja energeetilist materjali sisaldavaid kehi lõhkama:
NB! VAATA KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA JA PUNKTE 3A229 JA 3A232.
a. |
lõhkeaine detonaatorite süütamise süsteemid, mis on ette nähtud punktis 1A007.b nimetatud detonaatorite käivitamiseks; |
b. |
elektriliselt juhitavad lõhkeaine detonaatorid:
|
Tehniline märkus:
1. |
Sõna „detonaator” asemel kasutatakse mõnikord sõna „initsiaator”. |
2. |
Kõik punktis 1A007.b nimetatud detonaatorid kasutavad väikest elektrijuhti (silda, sillajuhtmeid või õhukest lehtmetalli), mis plahvatusega vaporiseeruvad, kui neid läbib kiire kõrgvoolu impulss. Muude detonaatorite kui lööksütiku puhul vallandab plahvatav elektrijuht keemilise detonatsiooni elektrit juhtivas ja väga plahvatusohtlikus materjalis, nt PETN (pentaerütritooltetranitraat). Lööksütiku puhul paiskab elektrijuhi plahvatuslik vaporisatsioon lööknõela teisele poole tühimikku ning lööknõela põrge lõhkeaine pihta vallandab keemilise detonatsiooni. Mõnede mudelite puhul paisatakse lööknõel magnetvälja abil. Plahvatava lehtmetalliga detonaator võib tähendada nii EB-detonaatorit kui lööksütikuga detonaatorit. |
1A102
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.
1A202
Komposiitstruktuurid, muud kui punktis 1A002 nimetatud, torude kujul, millel on mõlemad järgmised omadused:
NB! VT KA PUNKTE 9A010 ja 9A110.
a. |
sisediameeter 75–400 mm ning |
b. |
valmistatud punktides 1C010.a või 1C010.b või punktis 1C210.a nimetatud „kiud- või niitmaterjalist” või punktis 1C210.c nimetatud süsinikprepregmaterjalist. |
1A225
Platineeritud katalüsaatorid, mis on ispetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku isotoopidevahetusreaktsiooni aktiveerimiseks vesiniku ja vee vahel, triitiumi tagasisaamiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.
1A226
Spetsiaalsed topendid, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
valmistatud fosforpronksvõrgust, mida on märguvuse parandamiseks keemiliselt töödeldud ning |
b. |
kavandatud kasutamiseks vaakumdestillatsioonikolonnides. |
1A227
Kõrgtihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on kõik järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:
a. |
(kiirgusvaba) ’külm piirkond’ on suurem kui 0,09 m2; |
b. |
tihedus on üle 3 g/cm3 ning |
c. |
paksus on 100 mm või rohkem. |
Tehniline märkus:
Punktis 1A227 tähendab ’külm piirkond’ akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele.
1B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
1B001
Järgmised seadmed punktides 1A002 ja 1C010 nimetatud kiudude, prepregmaterjalide, eelvormide ja „komposiitide” tootmiseks ning nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:
NB! VT KA PUNKTE 1B101 JA 1B201.
a. |
elementaarkiu poolimispingid, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit”struktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest”; |
b. |
lintimis- ja köisikupaigalduspingid, mille liikumine lindi, köisiku või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiitsete” õhusõiduki plaanerite või ’rakettmürskude’ tarindite tootmiseks; Märkus: Punktis 1B001.b tähendab ’rakettmürsk’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme. |
c. |
mitmesuunalised ja -dimensioonilised kudumisteljed või põimimispingid kiudude kudumiseks, põimimiseks või punumiseks „komposiit”struktuuride tootmise eesmärgil ning nende adapterid ja ümberseadistamiskomplektid. Tehniline märkus: Punkti 1B001.c tähenduses hõlmab põimimine kudumist. Märkus: Punkt 1B001.c ei hõlma tekstiilitööstuses kasutatavaid seadmeid, mida ei ole seadistatud eespool nimetatud lõppkasutuseks; |
d. |
järgmised armeerimiskiudude tootmiseks ettenähtud või kohandatud seadmed:
|
e. |
seadmed punktis 1C010.e nimetatud prepregmaterjalide tootmiseks kuumsulatusmeetodil; |
f. |
spetsiaalsed „komposiit”materjalide jaoks kavandatud mittepurustavad kontrollseadmed:
|
1B002
Seadmed, mis on ette nähtud metallisulamite, metallisulamipulbrite või legeeritud materjalide tootmiseks ja saastumise vältimiseks ning on spetsiaalselt kavandatud punktis 1C002.c2 nimetatud protsessides kasutamiseks.
NB! VT KA PUNKTI 1B102.
1B003
Titaani, alumiiniumi või nende sulamite „üliplastseks vormimiseks” või „difusioonkeevitamiseks” ettenähtud tööriistad, stantsid, vormid ja rakised mis tahes järgmiste toodete valmistamiseks:
a. |
õhusõidukite plaanerite või kosmosesõidukite tarindid; |
b. |
„õhusõidukite” või kosmosesõidukite mootorid või |
c. |
spetsiaalselt kavandatud komponendid nendele tarinditele või mootoritele. |
1B101
Muud kui punktis 1B001 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurkomposiitide „tootmiseks”, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:
NB! VT KA PUNKTI 1B201.
Märkus: Punktis 1B101 määratletud komponendid ja lisaseadmed hõlmavad valuvorme, torne, stantse, rakiseid ning tööriistasid komposiitstruktuuride, -laminaatide ja nende toodete eelvormi pressimiseks, tahkestamiseks, valamiseks, paagutamiseks või kleepimiseks.
a. |
elementaarkiu poolimispingid, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks kiud- või kiudmaterjalidest, ning koordineerimise ja programmeerimise juhtseadmed; |
b. |
lintimispingid, mille liikumine lindi või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritavad ja programmeeritavad kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitsete õhusõiduki plaanerite või „rakettmürskude” tarindite tootmiseks; |
c. |
järgmised „kiud- või niitmaterjalide”„tootmiseks” kavandatud või seadistatud seadmed:
|
d. |
seadmed, mis on kavandatud või seadistatud spetsiaalseks kiudude pinnatöötluseks või punktis 9C110 nimetatud prepregmaterjalide ja eelvormide tootmiseks. Märkus: Punktis 1B101.d nimetatud seadmete hulka kuuluvad rullid, venitus-, pindamis- ja lõikeseadmed ning matriitsid. |
1B102
Muud kui punktis 1B002 nimetatud metallipulbri „tootmisseadmed” ja järgmised komponendid:
NB! VT KA PUNKTI 1B115.b.
a. |
metallipulbri „tootmisseadmed”, mida saab kasutada punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111.a.1, 1C111.a.2 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud sfääriliste või atomiseeritud materjalide „tootmiseks” kontrollitavas keskkonnas; |
b. |
spetsiaalselt kavandatud punktis 1B002 või 1B102.a nimetatud „tootmisseadmed”. |
Märkus: Punkt 1B102 hõlmab järgmist:
a. |
plasmageneraatorid (kõrgsageduslik kaarleek), mida kasutatakse pihustatud või sfääriliste metallipulbrite saamiseks argoon-vesi keskkonnas teostatava menetlusega; |
b. |
elektrilahendusseadmed, mida kasutatakse pihustatud või sfääriliste metallipulbrite saamiseks argoon-vesi keskkonnas teostatava menetlusega; |
c. |
seadmed, mida kasutatakse sfääriliste alumiiniumipulbrite „tootmiseks”, pihustades sulametalli inertsesse keskkonda (nt lämmastik). |
1B115
Muud kui punktis 1B002 või 1B102 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:
a. |
„tootmisseadmed” punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud vedelate raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks”, käitlemiseks või heakskiidukatseteks; |
b. |
„tootmisseadmed” punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud tahkete raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks”, käitlemiseks, segamiseks, tahkestamiseks, valuks, pressimiseks, töötlemiseks, ekstrusiooniks või heakskiidukatseteks. Märkus: Punkt 1B115.b ei hõlma perioodilisi segisteid, pidevsegisteid ega paiskveskeid. Perioodiliste segistite, pidevsegistite ja paiskveskite kontrolli vaata punktidest 1B117, 1B118 ja 1B119. |
Märkus 1: Sõjaliste kaupade tootmiseks spetsiaalselt kavandatud seadmete kohta vaata sõjaliste kaupade nimekirja.
Märkus 2: Punkt 1B115 ei hõlma boorkarbiidi „tootmise”, käitlemise ja heakskiidukatsete seadmeid.
1B116
Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüütiliselt saadud materjalide tootmiseks, mis on moodustunud valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C), rõhul 130 Pa – 20 kPa.
1B117
Perioodilised segistid segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0 – 13 326 kPa võimalusega reguleerida segamiskambri temperatuuri, millel on kõik järgmised omadused, ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:
a. |
kogumaht 110 liitrit ja rohkem ning |
b. |
vähemalt ühe ekstsentrilise segamis-/sõtkumisvõlliga. |
1B118
Pidevsegistid segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13 326 kPa reguleeritava temperatuuriga segamiskambris, millel on mis tahes järgmised omadused, ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:
a. |
kaks või rohkem segamis-/sõtkumisvõlli või |
b. |
üks pöörlev võnkliikuv võll, millel on sõtkumishambad/-sõrmed nii võllil kui ka segamiskambri seinte siseküljel. |
1B119
Paiskveskid punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid.
1B201
Elementaarkiu poolimispingid, muud kui punktis 1B001 või 1B101 nimetatud, ja nendega seotud järgmised seadmed:
a. |
elementaarkiu poolimispingid, millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
punktis 1B201.a nimetatud elementaarkiu poolimispinkide koordineerimis- ja programmeerimisseadmed; |
c. |
punktis 1B201.a nimetatud elementaarkiu poolimispinkide täpsustornid. |
1B225
Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks, mille tootmisvõimsus on enam kui 250 g fluori tunnis.
1B226
Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolu 50 mA või rohkem.
Märkus: Punkt 1B226 hõlmab separaatoreid:
a. |
mis võimaldavad rikastada stabiilseid isotoope; |
b. |
millel mõlemad, nii iooniallikad kui ka kollektorid, võivad asuda kas magnetväljas või väljaspool magnetvälja. |
1B227
Ammoniaagi sünteesimiskonverterid või ammoniaagi sünteesiseadmed, milles sünteesgaas (lämmastik ja vesinik) eemaldatakse kõrgsurve ammoniaak/vesinik-vahetuskolonnist ja sünteesitud ammoniaak suunatakse tagasi samasse kolonni.
1B228
Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
ette nähtud tööks temperatuuril 35 K (–238 °C) või vähem; |
b. |
ette nähtud töötama siserõhul 0,5–5 MPa; |
c. |
valmistatud:
|
d. |
sisediameetriga 1 m või rohkem ning tegeliku pikkusega 5 m või üle selle. |
1B229
Järgmised vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid ja nende ’sisekontaktorid’:
NB! Spetsiaalselt raske vee tootmiseks kavandatud või valmistatud kolonnide kohta vt punkti 0B004.
a. |
vesi-vesiniksulfiid-taldrikvahetuskolonnid, millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
punktis 1B229.a määratletud vesi-vesiniksulfiid-taldrikvahetuskolonnide jaoks ettenähtud ’sisekontaktorid’. Tehniline märkus: Kolonnide ’sisekontaktoriteks’ on segmenditud taldrikud efektiivdiameetriga 1,8 m või rohkem, mis on konstrueeritud hõlbustama vastuvoolukontakti ning on valmistatud roostevabast terasest süsinikusisaldusega 0,03 % või vähem. Need võivad olla sõeltaldrikud, ventiiltaldrikud, kellakujulised või turbovõretaldrikud. |
1B230
Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:
a. |
õhutihedad (st hermeetiliselt suletud); |
b. |
tootlikkusega 8,5 m3/h või rohkem ning |
c. |
üks järgmistest omadustest:
|
1B231
Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:
a. |
tootmisrajatised või -tehased triitiumi tootmiseks, taastamiseks, ekstraheerimiseks, kontsentreerimiseks või käitlemiseks; |
b. |
seadmed triitiumi tootmisrajatiste või -tehaste jaoks järgmiselt:
|
1B232
Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:
a. |
projekteeritud töötamiseks väljundtemperatuuril 35 K (–238 °C) või madalamal ning |
b. |
projekteeritud vesinikgaasi tootlikkus on 1 000 kg/h või rohkem. |
1B233
Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:
a. |
rajatised või tehased liitiumi isotoopide eraldamiseks; |
b. |
seadmed liitiumi isotoopide eraldamiseks järgmiselt:
|
1C
Materjalid
Tehniline märkus:
Metallid ja sulamid
|
Kui ei ole sätestatud teisti, kuuluvad punktides 1C001–1C012 käsitletud mõistete ’metall’ ja ’sulam’ alla järgmised metallid ja sulamid töötlemata ja pooltöödeldud kujul: |
töötlemata kujul:
|
anoodid, kuulid, varbmaterjalid (kaasa arvatud sarrusvarvad ja traadi varbtoorikud), valutoorikud, pangad, bluumid, briketid, kamakad, katoodid, kristallid, kuubikud, pooljuhtmaterjalide toorikkristallid, terad, graanulid, kangid, känkrad, tabletid, toormetalli plokid, pulbrid, helmed, haavlid, slääbid e valtsplaadid, toorikud, käsnmetallid, latid; |
pooltöödeldud kujul (pinnatud või pindamata, kaetud teisest metallist kihiga (metallitud), puuritud või augustatud):
a. |
survetöödeldud või töödeldud materjalid, mida on valtsitud, tõmmatud, ekstrudeeritud, sepistatud, vormpressitud, pressitud, sõmerdatud, pihustatud ja jahvatatud, nagu: nurkmetall, karpmetall, ringmetall, kettad, tolm, helbed, fooliumid ning õhuke lehtmetall, sepis, plaat, pulber, pressitud ja stantsitud esemed, lindid, rõngad, vardad (sh katmata keevituselektroodid, traadi varbtoorikud ja valtstraat), profiilid, vormid, plekid (lehtmetall), laastud, torud (sh ümartorud, kandilised torud ning mis tahes ristlõikega õõnesmaterjalid), tõmmatud või ekstrudeeritud traat; |
b. |
valumaterjalid, mis on saadud valu valamisel mulda, matriitsi, metallist, kipsist või muudest materjalidest vormidesse, kaasa arvatud survevalu, paagutatud kujul ning pulbermetallurgia abil valmistatud kujul. |
Kontrolli eesmärki ei tohi kahjustada materjalide eksporti mitteloetletud kujul, mida väidetakse olevat lõpptooted, kuid mis tegelikult on töötlemata või pooltöödeldud kujul.
1C001
Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetlainete neelajatena, või omajuhtivuslikud polümeerid.
NB! VT KA PUNKTI 1C101.
a. |
Materjalid, mis neelavad sagedusi vahemikus 2 × 108 Hz kuni 3 × 1012 Hz. Märkus 1: Punkt 1C001.a ei hõlma järgmist:
Märkus 2: Mitte miski punkti 1C001.a märkuses 1 ei vabasta värvis sisalduvaid neeldumisotstarbelisi magnetilisi materjale. |
b. |
Materjalid, mis neelavad sagedusi vahemikus 1,5 × 1014 Hz kuni 3,7 × 1014 Hz ega ole läbipaistvad nähtavale valgusele. |
c. |
Omajuhtivusega polümeersed materjalid, mille ’elektriline mahtjuhtivus’ ületab 10 000 S/m (siimensit meetri kohta) või mille ’kiht-/pindtakistus’ on vähem kui 100 oomi/m2 ning mis põhinevad mis tahes järgmisel polümeeril:
Tehniline märkus: ’Elektriline mahtjuhtivus’ ning ’kiht-/pindjuhtivus’ tuleb määrata kas ASTM D-257 või vastava siseriikliku standardi alusel. |
1C002
Metallisulamid, pulbrid metallisulamitest ja legeeritud materjalid.
NB! VT KA PUNKTI 1C202.
Märkus: Punkt 1C002 ei hõlma metallisulameid, metallisulamipulbreid ning sulandunud materjale põhimiku katmiseks.
Tehnilised märkused:
1. |
Punktis 1C002 nimetatud metallisulamid on need, milles mainitud metalli sisaldus protsentuaalselt (massiprotsent) sulamis on suurem kui mis tahes teisel elemendil. |
2. |
’Pingetaluvusaega purunemiseni’ tuleb mõõta vastavalt ASTM-i standardile E-139 või vastavale siseriiklikule standardile. |
3. |
’Väsimisaeg vähetsüklilise väsitamise’ korral tuleb mõõta vastavalt ASTM-i standardile E-606 „Recommended Practice for Constant-Amplitude Low-Cycle Fatigue Testing” (tööjuhend konstantse amplituudiga vähetsüklilise väsimuse katsetamiseks) või vastavale siseriiklikule standardile. Katsetamine peab toimuma teljesuunaliselt keskmise pingesuhtega 1 ning pingekontsentratsiooniteguriga (Kt) 1. Keskmine pinge on defineeritud kui maksimaalse ja minimaalse pinge vahe jagatuna maksimaalse pinge väärtusega. |
a. |
Järgmised aluminiidid:
|
b. |
Järgmised metallisulamid, mis on valmistatud punktis 1C002.c nimetatud materjalidest:
|
c. |
Metallisulamipulber või peeneteraline materjal, millel on kõik järgmised omadused:
|
d. |
Lähtematerjalid, millel on kõik järgmised omadused:
|
1C003
Magnetilised metallid, igat tüüpi ja mis tahes kujul, millel on järgmised omadused:
a. |
suhteline algne magnetiline läbitavus 120 000 või rohkem ja paksus 0,05 mm või vähem Tehniline märkus: Suhtelise algse magnetilise läbitavuse mõõtmine peab olema teostatud täielikult lõõmutatud materjalidega; |
b. |
magnetostriktiivne sulamid, millel on mis tahes järgmised omadused:
|
c. |
amorfsed või ’nanokristallilised’ sulamiliistakud, millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus: Punktis 1C003.c nimetatud ’nanokristallilised’ materjalid on sellised materjalid, mille röntgendifraktsiooni abil määratud tera suurus on 50 nm või vähem. |
1C004
Raua, nikli või vase baasil uraantitaan- või volframisulamid, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
tihedus üle 17,5 g/cm3; |
b. |
elastsuspiir üle 880 MPa; |
c. |
tõmbetugevus üle 1 270 MPa ning |
d. |
suhteline pikenemine üle 8 %. |
1C005
„Ülijuhtivad”„komposiitjuhtmed”, pikkusega üle 100 m või massiga üle 100 g:
a. |
„ülijuhtivad”„komposiitjuhtmed” mis koosnevad ühest või enamast nioobium-titaan’kiust’, ning millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
„ülijuhtivad”„komposiitjuhtmed” mis koosnevad ühest või enamast „ülijuhtivast”’kiust’, muud kui nioobium-titaan’kiud’, ning millel on kõik järgmised omadused:
|
c. |
„ülijuhtivad”„komposiitjuhtmed” mis koosnevad ühest või mitmest „ülijuhtivast”’kiust’, säilitavad ülijuhtivuse temperatuuril üle 115 K (–158,16 °C). Tehniline märkus: Punktis 1C005 nimetatud ’kiud’ võivad esineda traadi, silindri, kile, lindi või paela kujul. |
1C006
Vedelikud ja määrdeained:
a. |
hüdraulilised vedelikud, mis sisaldavad oluliste koostisosadena mis tahes järgmist elementi:
|
b. |
määrdeained, mis sisaldavad oluliste koostisosadena mis tahes järgmist elementi:
|
c. |
summutus- ja flotovedelikud puhtusastmega üle 99,8 %, mis sisaldavad 100 ml kohta vähem kui 25 osakest suurusega 200 μm või rohkem ja mis koosnevad vähemalt 85 % ulatuses mis tahes järgmisest elemendist:
|
d. |
fluorosüsivesinikel põhinevad elektroonika jahutusvedelikud, millel on kõik järgmised omadused:
|
Tehniline märkus:
Punkti 1C006 tähenduses kasutatakse:
1. |
’süttimistemperatuuri’ määramisel ASTM D-92s kirjeldatud Clevelandi lahtise tiigli meetodit või vastavat siseriiklikku meetodit; |
2. |
’hangumispunkti’ määramisel ASTM D-97s kirjeldatud meetodit või vastavat siseriiklikku meetodit; |
3. |
’viskoossusindeksi’ määramisel ASTM D-2270s kirjeldatud meetodit või vastavat siseriiklikku meetodit; |
4. |
’termilise stabiilsuse’ määramisel järgmist katsemeetodit või vastavat siseriiklikku meetodit:
|
5. |
’Isesüttimistemperatuuri’ määramisel kasutatakse standardis ASTM E-659 kirjeldatud meetodit või vastavat siseriiklikku meetodit. |
1C007
Keraamilised lähtematerjalid, mitte„komposiitsed” keraamilised materjalid, keraamilised „põhiaine”„komposiit”materjalid ja nende lähteained:
NB! VT KA PUNKTI 1C107.
a. |
titaani liht- või kompleksboriidide lähteained, mille metalliliste lisandite hulk (v.a kavatsetult lisatud lisandid) on väiksem kui 5 000 ppm ning osakeste keskmine suurus ei ületa 5 μm ja kuni 10 % osakeste suurus ei ületa 10 μm; |
b. |
mitte„komposiitsed” keraamilised materjalid töötlemata või pooltöödeldud kujul, mis koosnevad titaanboriididest tihedusega 98 % või rohkem teoreetilisest tihedusest; Märkus: Punkt 1C007.b ei hõlma abrasiive. |
c. |
keraamika-keraamika-„komposiit”materjalid klaas- või oksiid„põhiainega”, mis on armeeritud mis tahes järgmistest süsteemidest valmistatud kiududega:
|
d. |
keraamika-keraamika-„komposiit”materjalid, pideva metallfaasiga või mitte, mis liidavad osakesi, niitkristalle või kiude, milles räni, tsirkooniumi või boori karbiidid või nitriidid moodustavad „põhiaine”; |
e. |
lähteained (nt spetsiaalsed polümeersed või metallorgaanilised ühendid) punktis 1C007.c nimetatud materjalide mõne faasi või faaside tootmiseks:
|
f. |
keraamika-keraamika-„komposiit”materjalid oksiid- või klaas„põhiainega”, mis on armeeritud mis tahes järgmistest süsteemidest saadud pidevkiududega:
Märkus: Punkt 1C007.f ei hõlma „komposiite”, mis sisaldavad nendest süsteemidest kiude kiu tõmbetugevusega alla 700 MPa temperatuuril 1 273 K (1 000 °C) või kiudu tõmbe-roome-vastupanuga rohkem kui 1 % roomedeformatsiooni 100 MPa koormisel, 1 273 K (1 000 °C) temperatuuril 100 tunni kestel. |
1C008
Mittefluoritud polümeersed ained:
a. |
Märkus 1: Punkt 1C008.a hõlmab vedelas või tahkes olekus aineid, sealhulgas vaike, pulbreid, tablette, kilet, lehti, linte või paelu. Märkus 2: Punkt 1C008.a ei hõlma surve all vormitavaid mittesulavaid pulbreid või vormitud detaile. |
b. |
termoplastsed vedelkristallkopolümeerid, mille soojusliku deformeerumise temperatuur on üle 523 K (250 °C), mõõdetuna kooskõlas standardi AISO 75–2 (2004) meetodile A või vastavale siseriiklikule meetodile koormusega 1,80 N/mm2, ja mis koosnevad:
|
c. |
ei kasutata; |
d. |
polüarüleenketoonid; |
e. |
polüarüleensulfiidid, mille arüleeni grupp on bifenüleen, trifenüleen või nende kombinatsioon; |
f. |
polübifenüleeneetersulfoon, mille ’klaasistumistemperatuur (Tg)’ on üle 513 K (240 °C). |
Tehniline märkus:
’Klaasistumistemperatuuri (Tg)’ määramisel punktis 1C008 nimetatud ainete puhul kasutatakse ISO 11357–2 (1999) standardit või vastavaid siseriiklikke meetodeid.
1C009
Töötlemata fluoritud ühendid:
a. |
vinülideenfluoriidi kopolümeerid, millel on ilma venituseta rohkem kui 75 % ulatuses beetakristalliline struktuur; |
b. |
fluoritud polüimiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem seotud fluori; |
c. |
fluoritud fosfatseenelastomeerid, mis sisaldavad 30 massiprotsenti või rohkem seotud fluori. |
1C010
„Kiud- või niitmaterjalid”, mida võidakse kasutada orgaanilise, metallilise või süsinik „põhiaine”„komposiit”-struktuurides või -laminaatides:
NB! VT KA PUNKTE 1C210 ja 9C110.
a. |
orgaanilised „kiud- või niitmaterjalid”, millel on kõik järgmised omadused:
Märkus: Punkt 1C010.a ei hõlma polüetüleeni. |
b. |
süsinikust „kiud- või niitmaterjalid”, millel on kõik järgmised omadused:
Märkus: Punkt 1C010.b ei hõlma „kiud- või niitmaterjalidest” kangast, mis on ette nähtud „tsiviilõhusõiduki” tarindite või laminaatide parandamiseks eeldusel, et iga üksiku kangatüki mõõtmed ei ületa 100 cm × 100 cm. Tehniline märkus: Punktis 1C010.b nimetatud materjalide omadused määratakse SACMA poolt soovitatud meetoditel SRM 12–17 või vastavate siseriiklike vedamiskatsetega nagu Jaapani tööstusstandard JIS-R-7601, punkt 6.6.2, mis põhinevad kõigi katsetulemuste keskmistamisel. |
c. |
anorgaanilised kiud- või niitmaterjalid, millel on kõik järgmised omadused:
Märkus: Punkt 1C010 ei hõlma järgmist:
|
d. |
„kiud- või niitmaterjalid”, millel on mis tahes järgmised omadused:
|
e. |
vaigu või pigiga impregneeritud kiud (prepregmaterjalid), metalli või süsinikuga kaetud kiud (eelvormid) või „süsinikkiu eelvormid”:
Märkused: Punkt 1C010.e ei hõlma järgmist:
Tehniline märkus: ’Klaasistumistemperatuuri (Tg)’ määramisel punktis 1C010.e nimetatud ainete puhul kasutatakse ASTM D 3418s kirjeldatud kuivmeetodit. ’Klaasistumistemperatuuri (Tg)’ määramisel fenool- ja epoksüvaikude puhul kasutatakse ASTM D 4065s kirjeldatud meetodit 1 Hz sageduse juures ning kuumutamiskiirusel 2 K (°C) minutis, kasutades kuivmeetodit. |
1C011
Metallid ja ühendid:
NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA JA PUNKTI 1C111.
a. |
metallid, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm, kas sfäärilistena, pihustatuna, sferoidsetena, helvestatuna või jahvatatuna, ja mis on valmistatud materjalidest, mis koosnevad 99 % või suuremas ulatuses tsirkooniumist, magneesiumist või nende sulamitest; Tehniline märkus: Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) arvestatakse koos tsirkooniumiga. Märkus: Punktis 1C011.a nimetatud metallid või sulamid on hõlmatud, olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumis, magneesiumis, tsirkooniumis või berülliumis. |
b. |
boor või boorkarbiid 85 % puhtusega või puhtam, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm; Märkus: Punktis 1C011.b nimetatud metallid või sulamid on hõlmatud, olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumis, magneesiumis, tsirkooniumis või berülliumis. |
c. |
guanidiinnitraat; |
d. |
nitroguanidiin (NQ) (CASi nr 556–88–7). |
1C012
Järgmised materjalid:
Tehniline märkus:
Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.
a. |
plutoonium mis tahes kujul, milles plutoonium-238 isotoobi sisaldus on üle 50 massiprotsendi; Märkus: Punkt 1C012.a ei hõlma:
|
b. |
„eelnevalt eraldatud” neptuunium-237 mis tahes kujul. Märkus: Punkt 1C012 ei hõlma saadetisi, milles neptuunium-237 sisaldus on 1 gramm või vähem. |
1C101
Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- ja akustilisi ja mida kasutatakse ’rakettmürskudes’, „rakettmürskude” alamsüsteemides või punktis 9A012 nimetatud mehitamata õhusõidukites.
Märkus 1: Punkt 1C101 hõlmab järgmist:
a. |
konstruktsioonimaterjalid ja pinnakatted, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama radarikiirte tagasipeegeldumist; |
b. |
pinnakatted, sh värvid, mis on ette nähtud vähendama või muundama peegeldavust või kiiratavust elektromagnetilise spektri mikrolaine, infrapuna või ultravioleti piirkonnas. |
Märkus 2: Punkt 1C101 ei hõlma pinnakatteid, mida kasutatakse satelliitide soojuse reguleerimiseks.
Tehniline märkus:
Punktis 1C101 tähendab ’rakettmürsk’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
1C102
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-materjalid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.
1C107
Grafiit- ja keraamilised materjalid, muud kui punktis 1C007 nimetatud:
a. |
peeneteraline rekristalliseeritud grafiit puistetihedusega 1,72 g/cm3 või rohkem, mõõdetud temperatuuril 288 K (15 °C), mille tera suurus on 100 μm või vähem ja mida kasutatakse raketti de düüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste valmistamisel mis tahes järgneva toote jaoks:
NB! VT KA PUNKTI 0C004. |
b. |
pürolüütiline või kiudarmeeritud grafiit, mida kasutatakse „rakettmürskude” punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide raketidüüsides ja atmosfääri taassisenevate sõidukite ninamike otstes; NB! VT KA PUNKTI 0C004. |
c. |
keraamilised komposiitmaterjalid (dielektrilise läbitavuse konstandiga 6 ja vähem, sagedusvahemikus 100 Hz kuni 100 GHz), mida kasutatakse „rakettmürskude”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide radoomides; |
d. |
masintöödeldavad ränikarbiidiga tugevdatud põletamata keraamilised materjalid, mida kasutatakse „rakettmürskude”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otstes; |
e. |
ränikarbiidiga tugevdatud keraamilised komposiidid, mida kasutatakse „rakettmürskude”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otstes, atmosfääri taassisenevates sõidukites ja düüside labades. |
1C111
Raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid, muud kui punktis 1C011 nimetatud:
a. |
tõukeained:
|
b. |
polümeersed ained:
|
c. |
muud raketikütuse lisandid ja toimeained:
|
Märkus: Raketikütuste ja raketikütuste koostisse kuuluvate kemikaalide kohta, mida ei ole punktis 1C111 nimetatud, vaata sõjaliste kaupade nimekirja.
1C116
Martensiitterased lehtede, plaatide ja torude kujul, mille paksus või seina- või plaadipaksus ei ületa 5 mm ning mille tõmbetugevus temperatuuril 293 K (20 °C) on 1 500 MPa või üle selle.
NB! VT KA PUNKTI 1C216.
Tehniline märkus:
Martensiitterased on rauasulamid, mida reeglina iseloomustab kõrge nikli- ja väga madal süsinikusisaldus ning asenduselementide ja pretsipitaatide kasutamine sulami tugevdamise ja vanandamise eesmärgil.
1C117
Volfram, molübdeen ja nende sulamid samakujuliste sfääriliste või pihustatud osakeste kujul, mille osakeste diameeter ei ületa 500 mikromeetrit, puhtusastmega 97 % või rohkem, mis on ette nähtud „rakettmürskudes”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides kasutatavate raketimootorite komponentide (st soojusekraanid, düüsipõhimikud, düüsikõrid ja tõukevektori juhtimispinnad) valmistamiseks.
1C118
Titaanstabiliseeritud roostevaba dupleksteras (Ti-DSS), millel on:
a. |
kõik järgmised omadused:
|
b. |
mis tahes järgmine omadus:
|
1C202
Sulamid, muud kui punktis 1C002.b.3 või 1C002.b.4 nimetatud:
a. |
alumiiniumisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
titaanisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
Tehniline märkus:
’Võimalik’ tähistab antud juhul sulameid enne ja pärast termotöötlust.
1C210
’Kiud- või niitmaterjalid’ või prepregmaterjalid, muud kui punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.e nimetatud:
a. |
süsinik- või aramiid’kiud või -niitmaterjalid’, millel on üks järgmistest omadustest:
Märkus: Punkt 1C210.a ei hõlma aramiid’kiude ja niitmaterjale’, mis sisaldavad 0,25 massiprotsenti või rohkem estril põhinevat kiupinna modifikaatorit; |
b. |
klaas’kiud- või niitmaterjalid’, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
c. |
temperatuurikindla vaiguga impregneeritud pidevad „lõngad”, „eelkedrused”, „köisikud” ja „lindid”, mille laius ei ületa 15 mm (prepregmaterjalid) ja mis on valmistatud punktides 1C210.a või 1C210.b nimetatud süsinik- või klaas’kiud- või niitmaterjalidest’. Tehniline märkus: Vaik moodustab siin komposiidi põhiaine. |
Märkus: Punktis 1C210 piirduvad klaas’kiud- ja niitmaterjalid’ pidevate „monokiudude”, „lõngade”, „eelkedruse”, „köisikute” ja „lintidega”.
1C216
Martensiitteras, muu kui punktis 1C116 nimetatud, mille ’võimalik’ maksimaalne tõmbetugevus on temperatuuril 293 K (20 °C) on 2 050 MPa või üle selle.
Märkus: Punkt 1C216 ei hõlma vorme, mille ükski lineaarmõõde ei ületa 75 mm.
Tehniline märkus:
’Võimalik’ tähistab antud juhul sulameid enne ja pärast termotöötlust.
1C225
Boor, mida on boor-10 isotoobi (10B) suhtes rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, järgmiselt: elementkujul, ühenditena, boori sisaldavate segudena, nendest valmistatud toodetena, kõigi eelkirjeldatute heitmete või jäätmetena.
Märkus: Punktis 1C225 boori sisaldavate segude hulka loetakse ka boori sisaldavad materjalid.
Tehniline märkus:
Boor-10 looduslik sisaldus on ligikaudu 18,5 massiprotsenti (20 aatomprotsenti).
1C226
Volfram, volframkarbiid ja sulamid, mis sisaldavad üle 90 massiprotsendi volframi, ja millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
õõnsad silindrikujulise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga üle 100 mm, kuid vähem kui 300 mm, ning |
b. |
massiga üle 20 kg. |
Märkus: Punkt 1C226 ei hõlma spetsiaalselt kaaluvihtidena või gammakiirguse kollimaatoritena kasutamiseks valmistatud tooteid.
1C227
Kaltsium, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
sisaldab kaaluliselt vähem kui 1 000 miljondikosa muid metallilisi lisandeid kui magneesium ning |
b. |
sisaldab kaaluliselt vähem kui 10 miljondikosa boori. |
1C228
Magneesium, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
sisaldab kaaluliselt vähem kui 200 miljondikosa muid metallilisi lisandeid kui kaltsium ning |
b. |
sisaldab kaaluliselt vähem kui 10 miljondikosa boori. |
1C229
Vismut, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
puhtusaste 99,99 massiprotsenti või rohkem ning |
b. |
kaaluline hõbedasisaldus on vähem kui 10 miljondikosa. |
1C230
Berüllium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi berülliumi, berülliumiühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.
Märkus: Punkt 1C230 ei hõlma järgmist:
a. |
metallaknad röntgeniseadmetele või puuraukude sondidele; |
b. |
oksiidina kas valmistoodete või pooltoodete kujul, mis on spetsiaalselt ette nähtud elektroonika komponentide osadeks või elektronlülituste põhimikeks; |
c. |
berüll (berüllium- ja alumiiniumsilikaat) smaragdide või akvamariinide kujul. |
1C231
Hafnium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, hafniumiühendid, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.
1C232
Heelium-3 (3He) või seda sisaldavad segud ning tooted ja seadmed, mis neid sisaldavad.
Märkus: Punkt 1C232 ei hõlma tooteid ega seadmeid, mis sisaldavad vähem kui 1 g heelium-3.
1C233
Liitium, mida on liitium-6 isotoobi (6Li) suhtes rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi järgmiselt: elementkujul, sulamitena, ühenditena, liitiumi sisaldavate segudena, nendest valmistatud toodetena, kõigi eelkirjeldatute heitmete või jäätmetena.
Märkus: Punkt 1C233 ei hõlma termoluminestsentsdosimeetreid.
Tehniline märkus:
Liitium-6 looduslik sisaldus on ligikaudu 6,5 massiprotsenti (7,5 aatomprotsenti).
1C234
Tsirkoonium, milles hafniumi on kaaluliselt vähem kui 1 osa hafniumi 500 osa tsirkooniumi kohta järgmiselt: tsirkoonium metallina, sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi tsirkooniumi, ühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.
Märkus: Punkt 1C234 ei hõlma tsirkooniumi fooliumi kujul, mille paksus on 0,10 mm või vähem.
1C235
Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite suhe vesinikuaatomite suhtes on suurem kui 1:1 000, ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.
Märkus: Punkt 1C235 ei hõlma kaupu ega seadmeid, milles triitiumisisaldus on kuni 1,48 × 103 GBq (40 Ci).
1C236
Alfa-aktiivsed radionukliidid, poolestusajaga 10 päeva või rohkem, kuid vähem kui 200 aastat, järgmisel kujul:
a. |
elementkujul; |
b. |
ühenditena, mille summaarne alfa-aktiivsus on 37 GBq/kg (1 Ci/kg) või rohkem; |
c. |
segudena, mille summaarne alfa-aktiivsus on 37 GBq/kg (1 Ci/kg) või rohkem; |
d. |
eelnimetatuid sisaldavate toodete või seadmetena. |
Märkus: Punkt 1C236 ei hõlma kaupu ja seadmeid, milles sisalduv alfa-aktiivsus on kuni 3,7 GBq (100 milliküriid).
1C237
Raadium-226 (226Ra), raadium-226 sulamid, raadium-226 ühendid ja segud, mis sisaldavad raadium-226, nendest valmistatud tooted ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.
Märkus: Punkt 1C237 ei hõlma järgmist:
a. |
meditsiinilised seadmed; |
b. |
toode või seade, mis sisaldab vähem kui 0,37 GBq (10 milliküriid) raadium-226. |
1C238
Kloortrifluoriid (ClF3).
1C239
Brisantlõhkeained, muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud, või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massiprotsendi ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsioonikiirus üle 8 000 m/s.
1C240
Niklipulber või poorne (käsn) nikkel, muu kui punktis 0C005 nimetatud:
a. |
niklipulber, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
poorne (käsn) nikkel, mis on toodetud punktis 1C240.a nimetatud materjalist. |
Märkus: Punkt 1C240 ei hõlma järgmist:
a. |
kiuline niklipulber; |
b. |
üksikud poorsest niklist lehed pindalaga 1 000 cm2 või vähem. |
Tehniline märkus:
Punktis 1C240.b peetakse silmas poorset metalli, mis saadakse punktis 1C240.a nimetatud materjalide kokkusurumisel ja paagutamisel metalseks materjaliks, mis sisaldab omavahel ühendatud peeneid poore läbi kogu selle struktuuri.
1C350
Kemikaalid, mida võidakse kasutada lähteainena mürkkemikaalide valmistamisel, ja üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud”:
NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA JA PUNKTI 1C450.
1. |
tiodiglükool (111–48–8); |
2. |
fosforoksükloriid (10025–87–3); |
3. |
dimetüülmetüülfosfonaat (756–79–6); |
4. |
Vt sõjaliste kaupade nimekirjast metüülfosfonüüldifluoriid (676–99–3); |
5. |
metüülfosfonüüldikloriid (676–97–1); |
6. |
dimetüülfosfit (DMP) (868–85–9); |
7. |
fosfortrikloriid (7719–12–2); |
8. |
trimetüülfosfit (TMP) (121–45–9); |
9. |
tionüülkloriid (7719–09–7); |
10. |
3-hüdroksü-1-metüülpiperidiin (3554–74–3); |
11. |
N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriid (96–79–7); |
12. |
N,N-diisopropüül-ß-aminoetaantiool (5842–07–9); |
13. |
3-kinoklidinool (1619–34–7); |
14. |
kaaliumfluoriid (7789–23–3); |
15. |
2-kloroetanool (107–07–3); |
16. |
dimetüülamiin (124–40–3); |
17. |
dietüületüülfosfonaat (78–38–6); |
18. |
dietüül-N,N-dimetüülfosforamidaat (2404–03–7); |
19. |
dietüülfosfit (762–04–9); |
20. |
dimetüülamiinhüdrokloriid (506–59–2); |
21. |
etüülfosfinüüldikloriid (1498–40–4); |
22. |
etüülfosfonüüldikloriid (1066–50–8); |
23. |
Vt sõjaliste kaupade nimekirjast etüülfosfonüüldifluoriid (753–98–0); |
24. |
vesinikfluoriid (7664–39–3); |
25. |
metüülbensilaat (76–89–1); |
26. |
metüülfosfinüüldikloriid (676–83–5); |
27. |
N,N-diisopropüül-ß-aminoetanool (96–80–0); |
28. |
pinakolüülalkohol (464–07–3); |
29. |
Vt sõjaliste kaupade nimekirjast O-etüül-2-diisopropüülaminoetüülmetüülfosfoniit (57856–11–8); |
30. |
trietüülfosfit (122–52–1); |
31. |
arseentrikloriid (7784–34–1); |
32. |
bensüülhape (76–93–7); |
33. |
dietüülmetüülfosfoniit (15715–41–0); |
34. |
dimetüületüülfosfonaat (6163–75–3); |
35. |
etüülfosfinüüldifluoriid (430–78–4); |
36. |
metüülfosfinüüldifluoriid (753–59–3); |
37. |
3-kinoklidoon (3731–38–2); |
38. |
fosforpentakloriid (10026–13–8); |
39. |
pinakoloon (75–97–89); |
40. |
kaaliumtsüaniid (151–50–8); |
41. |
kaaliumbifluoriid (7789–29–9); |
42. |
ammooniumvesinikfluoriid (1341–49–7); |
43. |
naatriumfluoriid (7681–49–4); |
44. |
naatriumbifluoriid (1333–83–1); |
45. |
naatriumtsüaniid (143–33–9); |
46. |
trietanoolamiin (102–71–6); |
47. |
fosforpentasulfiid (1314–80–3); |
48. |
diisopropüülamiin (108–18–9); |
49. |
dietüülaminoetanool (100–37–8); |
50. |
naatriumsulfiid (1313–82–2); |
51. |
väävelmonokloriid (10025–67–9); |
52. |
vääveldikloriid (10545–99–0); |
53. |
trietanoolamiinhüdrokloriid (637–39–8); |
54. |
N,N-diisopropüül-2-aminoetüülkloriidhüdrokloriid (4261–68–1); |
55. |
metüülfosfoonhape (993–13–5); |
56. |
dimetüülmetüülfosfonaat (683–08–9); |
57. |
N,N-dimetüülaminofosforüül dikloriid (677–43–0); |
58. |
triisoporüülfosfit (116–17–6); |
59. |
etüüldietanoolamiin (139–87–7); |
60. |
O,O-dietüülfosforotioaat (2465–65–8); |
61. |
O,O-dietüülfosforoditioaat (298–06–6); |
62. |
naatriumheksafluorosilikaat (16893–85–9); |
63. |
metüülfosfoontiohappe dikloriid (676–98–2). |
Märkus 1: Keemiarelvade konventsiooniga mitteühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1, 3, 5, 11, 12, 13, 17, 18, 21, 22, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 54, 55, 56, 57 ja 63 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massiprotsendi.
Märkus 2: Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1, 3, 5, 11, 12, 13, 17, 18, 21, 22, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 54, 55, 56, 57 ja 63 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.
Märkus 3: Punkt 1C350 ei hõlma „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 2, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 16, 19, 20, 24, 25, 30, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 58, 59, 60, 61 ja 62 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.
Märkus 4: Punkt 1C350 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.
1C351
Inimpatogeenid, zoonoosid ja „toksiinid”:
a. |
viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:
|
b. |
riketsiad, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:
|
c. |
bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:
|
d. |
„toksiinid” ja nende „alamühikud”:
Märkus: Punkt 1C351.d ei hõlma botulismitoksiini või konotoksiini toote vormis, mis vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:
|
e. |
seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:
|
Märkus: Punkt 1C351 ei hõlma „vaktsiine” ja „immunotoksiine”.
1C352
Loompatogeenid:
a. |
viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:
|
b. |
mükoplasmad, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:
|
Märkus: Punkt 1C352 ei hõlma „vaktsiine”.
1C353
Geneetilised elemendid ja geneetiliselt muundatud organismid:
a. |
geneetiliselt muundatud organismid või geneetilised elemendid, mis sisaldavad punktides 1C351.a, 1C351.b, 1C351.c, 1C351.e, 1C352 või 1C354 määratletud organismide patogeensusega seotud nukleiinhappejärjestusi; |
b. |
geneetiliselt muundatud organismid või geneetilised elemendid, mis sisaldavad patogeensusega seotud nukleiinhappejärjestusi, mis kodeerivad punktis 1C351.d nimetatud mis tahes „toksiine” või nende „toksiinide alamühikuid”. |
Tehnilised märkused:
1. |
Geneetilised elemendid hõlmavad muu hulgas geneetiliselt muundatud või muundamata kromosoome, genoome, plasmiide, transponsoone ja vektoreid. |
2. |
Punktides 1C351.a, 1C351.b, 1C351.c, 1C351.e, 1C352 või 1C354 nimetatud mikroorganismide patogeensusega seotud nukleiinhappejärjestused on kõik nimetatud mikroorganismile omased järjestused, mis:
|
Märkus: Punkt 1C353 ei kehti nukleiinhappejärjestuste kohta, mis on seotud enterohemorraagilise Escherichia coli (serotüüp O157) ja muude verotoksiini produtseerivate tüvede patogeensusega, välja arvatud järjestused, mis kodeerivad verotoksiini või selle alamühikuid.
1C354
Taimpatogeenid:
a. |
viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:
|
b. |
bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:
|
c. |
seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:
|
1C450
Mürkkemikaalid ja nende lähteained ning üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud”:
NB! VT KA PUNKTE 1C350 JA 1C351.d NING SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA.
a. |
Mürkkemikaalid:
Märkus 1: Keemiarelvade konventsiooniga mitteühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.1 ja 1C450.a.2 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 1 massiprotsendi. Märkus 2: Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.1 ja 1C450.a.2 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi. Märkus 3: Punkt 1C450 ei hõlma „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.4, 1C450.a.5, 1C450.a.6 ja 1C450.a.7 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi. Märkus 4: Punkt 1C450 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks; |
b. |
mürkkemikaalide lähteained:
Märkus 1: Keemiarelvade konventsiooniga mitteühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.b.1, 1C450.b.2, 1C450.b.3, 1C450.b.4, 1C450.b.5 ja 1C450.b.6 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massiprotsendi. Märkus 2: Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.b.1, 1C450.b.2, 1C450.b.3, 1C450.b.4, 1C450.b.5 ja 1C450.b.6 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi. Märkus 3: Punkt 1C450 ei hõlma „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktis 1C450.b.8 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi. Märkus 4: Punkt 1C450 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks. |
1D
Tarkvara
1D001
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 1B001–1B003 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
1D002
„Tarkvara”, mis on ette nähtud orgaaniliste ja metalliliste „põhiainete”, süsinik„põhiaine”laminaatide või „-komposiitide”„arendamiseks”.
1D003
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 4A004.c nimetatud seadmete funktsioone.
1D101
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud punktis 1B101 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
1D103
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste vähendatud märgatavusega signaalide analüüsiks nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- või akustilised signaalid.
1D201
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B201 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
1E
Tehnoloogia
1E001
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 1A001.b, 1A001.c, 1A002–1A005, 1B või 1C nimetatud materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.
1E002
Muu järgmine „tehnoloogia”:
a. |
„tehnoloogia” polübensotiasoolide või polübensoksasoolide „arendamiseks” ja „tootmiseks”; |
b. |
„tehnoloogia” selliste fluoroelastomeerühendite „arendamiseks” ja „tootmiseks”, mis sisaldavad vähemalt ühte vinüüleetermonomeeri; |
c. |
„tehnoloogia” järgmiste lähtematerjalide või mitte„komposiitsete” keraamiliste materjalide „tootmiseks”:
|
d. |
„tehnoloogia” aromaatsete polüamiidkiudude „tootmiseks”; |
e. |
„tehnoloogia” punktis 1C001 nimetatud materjalide installeerimiseks, hooldamiseks või parandamiseks; |
f. |
„tehnoloogia” punktides 1A002, 1C007.c või 1C007.d nimetatud „komposiit”struktuuride, -laminaatide või -materjalide parandamiseks. Märkus: Punkt 1E002.f ei hõlma „tehnoloogiat”, mis on vajalik „tsiviilõhusõidukite” tarindite remondiks, kasutades süsinik „kiud- ja niitmaterjale” ning epoksüvaike, mis sisalduvad õhusõidukivalmistaja käsiraamatus. |
g. |
’andmebaasid (parameetrilised tehnilised andmebaasid)’, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 4A004.c nimetatud seadmete funktsioone. Tehniline märkus: Punktis 1E002.g tähendab ’andmebaas (parameetriline tehniline andmebaas)’ (parametric technical database) tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada asjaomaste seadmete või süsteemide jõudlust. |
1E101
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 1A102, 1B001, 1B101, 1B102, 1B115–1B119, 1C001, 1C101, 1C107, 1C111–1C118, 1D101 või 1D103 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
1E102
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktides 1D001, 1D101 või 1D103 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”.
1E103
„Tehnoloogia” temperatuuri, rõhu või atmosfääri reguleerimiseks autoklaavides või hüdroklaavides „komposiitide” või osaliselt töödeldud „komposiitide”„tootmisel”.
1E104
„Tehnoloogia” pürolüütiliselt saadud materjalide „tootmiseks”, mis on moodustunud valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C), rõhkudel 130 Pa kuni 20 kPa.
Märkus: Punkt 1E104 hõlmab „tehnoloogiat” lähtegaaside koostise jaoks, voolukiirusi ja protsessi juhtimise programmi ning parameetreid.
1E201
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 1A007, 1A202, 1A202, 1A225–1A227, 1B201, 1B225–1B233, 1C002.b.3 või 1C002.b.4, 1C010.b., 1C202, 1C210, 1C216, 1C225–1C240 või 1D201 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
1E202
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 1A007, 1A202 või 1A225–1A227 nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.
1E203
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktis 1D201 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”.
2. KATEGOORIA
MATERJALIDE TÖÖTLEMINE
2A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
NB! Müravabade laagrite kohta vaata sõjaliste kaupade nimekirja.
2A001
Veerelaagrid ja laagrisüsteemid ning nende komponendid:
Märkus: Punkt 2A001 ei hõlma kuule, mille tootja poolt määratud tolerantsid ISO 3290 standardi kohaselt vastavad täpsusklassile 5 või on halvemad.
a. |
kuullaagrid või tervikrull-laagrid, mille tootja määratletud tolerantsid vastavad ISO 492 täpsusklassile 4 (või ANSI/ABMA Std 20 täpsusklassile ABEC-7 või RBEC-7 või vastavatele siseriiklikele normidele) või on paremad ja mille veerevõrud ja -kehad (ISO 5593) on valmistatud monelmetallist või berülliumist; Märkus: Punkt 2A001 ei hõlma koonusrull-laagreid. |
b. |
muud kuullaagrid või tervikrull-laagrid, mille tootja määratletud tolerantsid vastavad ISO 492 täpsusklassile 2 (või ANSI/ABMA Std 20 täpsusklassile ABEC-9 või RBEC-9 või vastavatele siseriiklikele normidele) või on paremad; Märkus: Punkt 2A001.b ei hõlma koonusrull-laagreid. |
c. |
aktiivsed magnetlaagrisüsteemid, mis kasutavad mõnda järgmistest:
|
2A225
Tiiglid, mis on valmistatud vedelatele aktiniidmetallidele vastupidavatest materjalidest:
a. |
tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
c. |
tiiglid, millel on kõik järgmised omadused:
|
2A226
Klapid, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
’nimimõõt’ 5 mm või rohkem; |
b. |
omab lõõtstihendit ja |
c. |
valmistatud alumiiniumist, alumiiniumisulamist, niklist või niklisulamist, mis sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem niklit, või sellega kaetud. |
Tehniline märkus:
Erinevate sisendava ja väljundava läbimõõtudega klappide korral tähistab punktis 2A226 ’nimimõõt’ väikseimat läbimõõtu.
2B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
Tehnilised märkused:
1. |
Täiendavaid paralleelseid kontuurtelgesid (nt horisontaalsete karussellsisetreipinkide w-telg või teisene pöördtelg, mille pöörlemistelg on paralleelne põhitelje pöörlemisteljega) ei loeta kontuurtelgede koguhulka. Pöördteljed ei pea pöörlema üle 360°. Pöördtelge võib pöörlema panna lineaarseade (nt tigu- või hammaslattajam). |
2. |
Punkti 2B tähenduses on nende telgede arv, mida võib samaaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”, telgede arv, piki mida või mille ümber toimub mis tahes töödeldava detaili või tööriista samaaegne ja omavahel seotud liikumine. Sinna hulka ei loeta lisatelgi, piki mida või mille ümber toimub muu suhteline liikumine seadmes, näiteks:
|
3. |
Telgede nimestik peab olema vastavuses rahvusvahelise standardiga ISO 841 Numerical Control Machines — Axis and Motion Nomenclature (numbrilised juhtimismasinad — telje ja liikumise nimestik). |
4. |
Punktide 2B001–2B009 tähenduses loetakse „kaldvõll” pöördteljeks. |
5. |
ISO 230/2 (1988) (1) või vastava siseriikliku standardi kohaselt sooritatud mõõtmiste põhjal ’kindlaksmääratud positsioneerimistäpsust’ täpsusastmeid võib kasutada iga konkreetse tööpingimudeli puhul eraldi iga tööpingi katsetamise asemel. ’Kindlaksmääratud positsioneerimistäpsus’ tähendab täpsuse väärtust, mis on ette nähtud selle asukohaliikmesriigi pädevate asutuste jaoks, kus eksportija konkreetse tööpingi mudeli täpsuse esindajana asub. ’Kindlaksmääratud positsioneerimistäpsuse’ määramine:
|
2B001
Tööpingid ja nende kombinatsioonid metallide, keraamika ja „komposiitide” töötlemiseks (või lõikamiseks), mis vastavalt tootja tehnilisele spetsifikatsioonile võivad olla varustatud elektroonsete „arvjuhtimis”seadmetega, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:
NB! VT KA PUNKTI 2B201.
Märkus 1: Punkt 2B001 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes hammasrataste valmistamiseks. Selliste tööpinkide kohta vt punkti 2B003.
Märkus 2: 2B001 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmise tootmiseks:
a. |
väntvõllid või nukkvõllid; |
b. |
tööriistad või lõiketerad; |
c. |
pressi tiguvõllid või |
d. |
graveeritud või lihvitud juveeltooted. |
Märkus 3: Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest — treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus) tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B001.a, 2B001.b või 2B001.c järgi.
NB! Optiliste viimistlustööpinkide kohta vt punkti 2B002.
a. |
treipingid, millel on kõik järgmised omadused:
Märkus: Punkt 2B001.a ei hõlma treipinke, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste kontaktläätsede tootmiseks, millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
freespingid, millel on üks järgmistest omadustest:
|
c. |
lihvimispingid, millel on järgmised omadused:
Märkus: Punkt 2B001.c ei hõlma järgmisi lihvimispinke:
|
d. |
juhtmeteta elektroerosioonpingid (EDM), millel on kaks või enam pöördtelge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”; |
e. |
tööpingid metallide, keraamika ja „komposiitide” eemaldamiseks, millel on kõik järgmised omadused:
|
f. |
puurpingid sügavate aukude puurimiseks ning sügavate aukude puurimiseks kohandatud treipingid, mis võimaldavad puuritava augu maksimaalseks sügavuseks enam kui 5 m, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid. |
2B002
Arvjuhitavad optilised viimistlustööpingid, mis on mõeldud materjali selektiivseks eemaldamiseks ja selle kaudu mittesfääriliste pindade tootmiseks ja millel on kõik järgmised omadused:
a. |
valmistamistäpsus (tolerants) on väiksem kui 1,0 μm; |
b. |
pinna karedus on väiksem kui 100 nm rms; |
c. |
neli või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”ja |
d. |
kasutavad mis tahes järgmist protsessi:
|
Tehniline märkus:
Punkti 2B002 tähenduses:
1. |
MRF on materjali eemaldamise protsess, milles kasutatakse abrasiivset magnetilist vedelikku, mille viskoossust reguleerib magnetväli; |
2. |
ERF on eemaldamise protsess, milles kasutatakse abrasiivset vedelikku, mille viskoossust reguleerib elektriväli; |
3. |
kõrge siseenergiaga osakeste joaga viimistlemisel kasutatakse materjali selektiivseks eemaldamiseks reaktiivset aatomiplasmat või ioonkiirgust; |
4. |
’täispuhutava membraaniga tööriistaviimistlus’ on protsess, mille käigus kasutatakse surve all olevat membraani, mis deformeerub töödeldava pinnaga väga väikeses osas kokkupuuteks; |
5. |
’vedelikujoaga viimistlemisel’ kasutatakse materjali eemaldamiseks vedelikujuga. |
2B003
„Arvjuhtimisega” või manuaaltööpingid ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid, juhtimis- ja lisaseadmed, mis on ette nähtud karastatud (Rc = 40 või enam), sirghammastega silinderrataste, kaldhammasrataste ja noolhammasrataste, mille jaotusringjoone läbimõõt on suurem kui 1 250 mm ning mille hamba tööpinna laius on 15 % jaotusringjoone läbimõõdust või enam ning mis on viimistletud AGMA 14 või parema kvaliteediga (võrdne ISO 1328 klass 3ga), lõikamiseks, viimistlemiseks, lihvimiseks või hoonimiseks.
2B004
Kuum„isostaatpressid” ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed, millel on kõik järgmised omadused:
NB! VT KA PUNKTE 2B104 JA 2B204.
a. |
termiliselt kontrollitav keskkond suletud töökambris ning kambri siseläbimõõt on 406 mm või rohkem ja |
b. |
mis tahes järgmised omadused:
|
Tehniline märkus:
Kambri sisemõõde tähendab kambri selle osa mõõte, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.
NB! Spetsiaalselt konstrueeritud stantside, valuvormide ning tööriistade kohta vaata punkte B003, 9B009 ja sõjaliste kaupade nimekirja.
2B005
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud anorgaaniliste kihtide, pinnakatete ja pinna modifikatsioonide sadestamiseks ja töötlemiseks mitteelektroonsetele põhimikele ning protsessi käigu kontrollimiseks selliste menetluste abil, mis on esitatud punkti 2E003.f tabelis ja märkustes ning spetsiaalselt nende seadmete automaatseks kasutamiseks, positsioneerimiseks, käsitsemiseks ja kontrolliks kavandatud komponendid:
a. |
keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) seadmed, millel on kõik järgmised omadused: NB! VT KA PUNKTI 2B105.
|
b. |
ioonlegeerimisseadmed, milles ioonivoo vool on 5 mA või rohkem; |
c. |
elektronkiire abil toimuva aurustamise-sadestamise (EB-PVD) seadmed nimivõimsusega kokku üle 80 kW, millel on üks järgmistest omadustest:
|
d. |
plasmapihustusseadmed, millel on järgmised omadused:
|
e. |
atomisatsioonsadestusseadmed, mis võimaldavad voolutihedust 0,1 mA/mm2 või rohkem sadestuskiirusel 15 μm/h või rohkem; |
f. |
katoodsadestusseadmed, mis sisaldavad elektromagnetitest võret kaare otspunkti juhtimiseks katoodil; |
g. |
ioonpindamisseadmed, mis võimaldavad protsessi käigus pidevalt reaalajas (in situ) mõõta ükskõik kumba järgmistest:
|
Märkus: Punkt 2B005 ei hõlma keemilise aurustamise-sadestamise, katoodsadestuse, atomisatsioonsadestuse, ioonpindamise või ioonlegeerimise seadmeid, mis on spetsiaalselt kavandatud lõikamis- või tööriistade jaoks.
2B006
Mõõtmelised kontrolli- või mõõtesüsteemid, seadmed ja „elektroonikasõlmed”:
a. |
arvutiga juhitavad või „arvjuhitavad” koordinaatmõõtemasinad (CMM), millel kolmemõõtmeline (ruumiline) lubatud piirviga (MPEE) on masina tööpiirkonna igas punktis (st telgede pikkuse ulatuses) võrdne või väiksem (parem) kui (1,7 + L/1 000) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites), mõõtes vastavalt ISO standardile 10360–2 (2001); NB! VT KA PUNKTI 2B206. |
b. |
lineaarse ja nurknihke mõõtevahendid:
|
c. |
seadmed pinna ebakorrapärasuste mõõtmiseks, mis mõõdavad optilist hajumist nurga funktsioonina, tundlikkusega 0,5 nm või vähem (parem). |
Märkus: Tööpingid, mida võib kasutada mõõtemehhanismidena, on hõlmatud, kui nad vastavad tööpinkide või mõõtemehhanismide funktsioonidele kindlaksmääratud kriteeriumidele või ületavad neid.
2B007
„Robotid”, millel on järgmised tehnilised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud juhtimisseadmed ja „tööorganid”:
NB! VT KA PUNKTI 2B207.
a. |
on võimelised kolmemõõtmelise kujutise täielikuks töötluseks või vaadeldava ruumilise tööala koos objektidega täielikuks kolmemõõtmeliseks (’stseeni analüüsiks’) reaalajas, et genereerida või teisendada „programme” või et genereerida või teisendada programmi arvandmeid; Tehniline märkus: ’Stseeni analüüsi’ piirang ei hõlma kolmanda mõõtme lähendusi, kui vaadatakse antud nurga all, või piiratud hallskaala tõlgendusi sügavuse või tekstuuri tajumiseks heakskiidetud ülesannete jaoks (2 1/2 D). |
b. |
on spetsiaalselt projekteeritud täitma siseriiklikke ohutusnorme, mida kohaldatakse potentsiaalselt plahvatusohtliku sõjamoona ümbruses; Märkus: Punkt 2B007.b ei hõlma „roboteid”, mis on spetsiaalselt ette nähtud pulverisaatorvärvimiskambritele. |
c. |
on spetsiaalselt projekteeritud või liigitatud kiirgustkestvana, võimelisena taluma suuremat kui 5 × 103 Gy (räni) summaarset kiirgusdoosi, ilma toimimisvõime languseta, või Tehniline märkus: Termin „Gy (räni)” tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis seda ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides. |
d. |
spetsiaalselt ette nähtud töötama kõrgemal kui 30 000 m. |
2B008
Agregaadid või moodulid, mis on spetsiaalselt ette nähtud tööpinkide jaoks, või mõõtmelised kontrolli- või mõõtesüsteemid ja -seadmed:
a. |
lineaarasendi tagasiside moodulid (nt induktiivanduriga seadmed, kalibreerimisskaalad, infrapuna- ja „laser”süsteemid), mille üldine „täpsus” on väiksem (parem) kui (800 + (600 × L × 10 –3)) nm (L on võrdne efektiivpikkusega mm-s); NB! „Laser”süsteemide kohta vaata ka märkust punktis 2B006.1.c ja 2B006.b.1.d. |
b. |
pöördasendi tagasiside moodulid (nt induktiivanduriga seadmed, kalibreerimisskaalad, infrapuna- ja „laser”süsteemid), mille „täpsus” on väiksem (parem) kui 0,00025°; NB! „Laser”süsteemide kohta vaata ka märkust punktides 2B006.b.2. |
c. |
„liitpöördlauad” ja „kallutatavad spindlid”, mis võimaldavad metallilõikepinke vastavalt tootja spetsifikatsioonidele täiustada, saavutades või ületades punktis 2B kirjeldatud või kõrgema taseme. |
2B009
Trugimis- ja tõukamispingid, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud „arvjuhtimis”-mooduliga või arvutijuhtimisega ja millel on kõik järgmised omadused:
NB! VT KA PUNKTE 2B109 JA 2B209.
a. |
kahe või enama juhitava teljega, millest vähemalt kaht on võimalik üheaegselt „kontuurjuhtimiseks” koordineerida, ja |
b. |
valtsimisjõud üle 60 kN. |
Tehniline märkus:
Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitletakse punkti 2B009 tähenduses tõukamispinkidena.
2B104
„Isostaatpressid”, muud kui punktis 2B004 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:
NB! VT KA PUNKTI 2B204.
a. |
maksimaalne töörõhk 69 MPa või suurem; |
b. |
konstrueeritud reguleeritava soojusliku 873 K (600 °C) või kõrgema temperatuurilise keskkonna saavutamiseks ning säilitamiseks ja |
c. |
kambriõõnsuse siseläbimõõt on 254 mm või rohkem. |
2B105
Keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) ahjud, muud kui punktis 2B005.a nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud süsinik-süsinik-komposiitide tihendamiseks.
2B109
Tõukamispingid, muud kui punktis 2B009 nimetatud, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:
NB! VT KA PUNKTI 2B209.
a. |
tõukamispingid, millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
punktis 2B009 või 2B109.a nimetatud tõukamispinkide jaoks spetsiaalselt konstrueeritud komponendid. |
Märkus: Punkt 2B109 ei hõlma masinaid, mis ei ole kasutatavad tõukemootori komponentide ja seadmete (nt mootorikestad) tootmiseks punktis 9A005, 9A007.a või 9A105.a nimetatud süsteemidele.
Tehniline märkus:
Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitletakse punkti 2B009 tähenduses tõukamispinkidena.
2B116
Vibratsioonikatsetuste süsteemid, seadmed ja komponendid:
a. |
vibratsioonikatsetuste süsteem, milles kasutatakse tagasisidet või suletud ahela tehnikat ja mis sisaldab numbrilist kontrollerit ning on võimeline väristama süsteemi kiirendusega 10 g (ruutkeskmine väärtus) või rohkem sagedusvahemikus 20 Hz – 2 kHz, tekitades samal ajal jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna ’tühjal aluslaual’; |
b. |
digitaalkontrollerid, mis on varustatud spetsiaalse vibratsioonikatsetuste tarkvaraga, mille reaalajaline ribalaius on üle 5 kHz ja mis on ette nähtud punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemidele; |
c. |
väristajad (raputusmoodulid), võimenditega või ilma, mis võimaldavad tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna ’tühjal aluslaual’, ning on kasutatavad punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemides; |
d. |
katsekehade toetustarindid ja elektroonikamoodulid, mis on ette nähtud paljude raputusmoodulite kombineerimiseks süsteemi, mis võimaldab saavutada efektiivset kombineeritud jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna ’tühjal aluslaual’, ning on kasutatavad punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonisüsteemides. |
Tehniline märkus:
Punktis 2B116 tähendab ’tühi laud’ tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.
2B117
Seadmete ja protsesside juhtimissüsteemid, muud kui punktis 2B004, 2B005.a, 2B104 või 2B105 nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud raketidüüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste struktuurkomposiitide tihendamiseks ja pürolüüsiks.
2B119
Järgmised balansseerpingid ja nendega seotud seadmed:
NB! VT KA PUNKTI 2B219.
a. |
balansseerpingid, millel on kõik järgmised omadused:
Märkus: Punkt 2B119 ei hõlma balansseerpinke, mis on kavandatud või kohandatud hambaravi- või muudeks meditsiiniseadmeteks. |
b. |
indikaatorite pead, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis 2B119.a nimetatud masinatel. Tehniline märkus: Indikaatorite pead on mõnel juhul tuntud tasakaalustusseadmestikuna. |
2B120
Liikumissimulaatorid või pöörlemislauad, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
kaks või rohkem telge; |
b. |
kontaktrõngad, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat ja/või informatsiooni signaale, ja |
c. |
mis tahes järgmiste omadustega:
Märkus: Punkt 2B120 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks. Tööpinkide pöörlemislaudade kontrolli kohta vaata punkti 2B008. |
2B121
Positsioneerimislauad (seadmed, mis võimaldavad täpset positsioneerimist mis tahes pöördteljel), muud kui punktis 2B120 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
kaks või rohkem telge ja |
b. |
positsioneerimistäpsus on 5 kaaresekundit või vähem (parem). |
Märkus: Punkt 2B121 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks. Tööpinkide pöörlemislaudade kontrolli kohta vaata punkti 2B008.
2B122
Tsentrifuugid, mis on võimelised tekitama kiirendusi üle 100 g ja millel on kontaktrõngad, mis võimaldavad elektrienergiat ja informatsiooni signaale edasi kanda.
2B201
Tööpingid ja nende kombinatsioonid, muud kui punktis 2B001 nimetatud, metallide, keraamika ja „komposiitide” töötlemiseks või lõikamiseks, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud elektronseadmetega kahel või enamal teljel üheaegseks „kontuurjuhtimiseks”:
a. |
freespingid, millel on üks järgmistest omadustest:
|
b. |
lihvimispingid, millel on järgmised omadused:
Märkus: Punkt 2B201.b ei hõlma järgmisi lihvimispinke:
Märkus 1: Punkt 2B201 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:
Märkus 2: Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest — treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus) tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B001.a, või 2B201.a või b järgi. |
2B204
„Isostaatpressid”, muud kui punktis 2B004 või 2B104 nimetatud, ning nende juurde kuuluvad seadmed:
a. |
„isostaatpressid”, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
stantsid, valuvormid ning juhtimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 2B204.a nimetatud „isostaatpresside” jaoks. |
Tehniline märkus:
Punktis 2B204 tähendab kambri sisemõõde kambri selle osa mõõte, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.
2B206
Mõõtmelised kontrolliseadmed, -riistad või -süsteemid, muud kui punktis 2B006 nimetatud:
a. |
arvutiga juhitavad või arvjuhitavad koordinaatide kontrolliseadmed, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
süsteemid poolkoorikute lineaar- ja nurksiirde üheaegseks kontrolliks, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
Märkus 1: Tööpingid, mida võib kasutada mõõtemehhanismidena, kuuluvad kontrolli alla, kui nad vastavad tööpinkide või mõõtemehhanismide funktsioonidele kindlaksmääratud kriteeriumidele või ületavad neid.
Märkus 2: Punktis 2B206 nimetatud seadmed kuuluvad kontrolli alla, kui nad ületavad kontroll-läve kus tahes oma toimimispiirkonnas.
Tehnilised märkused:
1. |
Andur, mida kasutatakse koordinaatide kontrollsüsteemi mõõtemääramatuse määramiseks, peab olema kirjeldatud VDI/VDE 2617 osades 2, 3 ja 4. |
2. |
Kõik punktis 2B206 esitatud mõõteväärtuste parameetrid on antud pluss/miinus kõikumistena, st nad ei esinda kogu ribalaiust. |
2B207
Järgmised punktis 2B007 nimetamata „robotid”, nende „tööorganid” ja juhtimismoodulid:
a. |
„robotid” või nende „tööorganid”, mis on spetsiaalselt projekteeritud vastavalt siseriiklikele ohutusnormidele, mida kohaldatakse brisantlõhkeainete käsitlemisel (nt vastavad brisantlõhkeainetega töötamisel kohaldatavatele elektriohutuse eeskirjadele); |
b. |
juhtimismoodulid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud punktis 2B207.a nimetatud mis tahes „robotile” või roboti „tööorganile”. |
2B209
Tõukamispingid, trugimispingid, mis võimaldavad muude kui punktis 2B009 või 2B109 kirjeldatud tõukamisülesannete täitmist, ning südamikud:
a. |
millel on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
rootori koolutussüdamikud, mis on ette nähtud sisediameetriga 75–400 mm silindriliste rootorite valmistamiseks. |
Märkus: Punkt 2B209.a hõlmab ka tööpinke, millel on ainult üks rull metalli deformeerimiseks ning kaks abirulli, mis toetavad südamikku, kuid ei osale otseselt deformeerimise protsessis.
2B219
Tsentrifugaalsed mitmetasandilised balansseerpingid, jäigalt kinnitatud või teisaldatavad, horisontaalsed või vertikaalsed:
a. |
tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud painduvate, vähemalt 600 mm pikkuste rootorite tasakaalustamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud õõnsate silindriliste rootorikomponentide tasakaalustamiseks ning millel on kõik järgnevad omadused:
|
2B225
Kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumades kambrites ja millel on üks järgmistest omadustest:
a. |
võime läbida 0,6 m või paksemat kuuma kambri seina (läbi seina tegutsemine) või |
b. |
võime ulatuda tegutsema üle kuuma kambri 0,6 m või paksema seina ülemise ääre (üle seina tegutsemine). |
Tehniline märkus:
Kaugjuhitavad manipulaatorid võimaldavad üle kanda seda teenindava isiku liigutused kaugel asuvale tegutsevale käele ning lõppklambrile. Manipulaatorid võivad olla ’ülema-alluva’-tüüpi või juhitavad juhtkangi või klaviatuuri abil.
2B226
Kontrollitava keskkonnaga (vaakum või väärisgaas) induktsioonahjud ning nimetatud ahjude juurde kuuluvad toiteallikad:
NB! VT KA PUNKTI 3B.
a. |
ahjud, millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
toiteallikad väljundvõimsusega 5 kW või rohkem, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 2B226.a nimetatud ahjude jaoks. |
Märkus: Punkt 2B226.a ei hõlma pooljuhtkristallide tootmiseks kavandatud ahjusid.
2B227
Vaakum- või muu kontrollitava atmosfääriga metallurgilise sulatamise ja valuahjud ning nende juurde kuuluvad seadmed:
a. |
kaarleekümbersulatus- ja valuahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
elektronkiirsulatusahjud ja plasmapihustus- ning sulatusahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
c. |
arvutijuhtimis- ja valvesüsteemid, mis on konfigureeritud spetsiaalselt punktis 2B227.a või 2B227.b nimetatud ahjude jaoks. |
2B228
Rootorite tootmis- ja koostamisseadmed, rootorite joondamisseadmed ning lõõtsade vormimiseks mõeldud tornid ja stantsid:
a. |
rootori koostamisseadmed gaastsentrifuugi rootortoru sektsioonide, tõkestite ja otsakorkide monteerimiseks; Märkus: Punkt 2B228.a hõlmab täpsustorne, fiksaatoreid ja kahandamissobituspinke. |
b. |
rootori joondamisseadmed gaasitsentrifuugi rootori torusektsioonide reastamiseks ühisele teljele; Tehniline märkus: Punktis 2B228.b nimetatud seadmed koosnevad üldjuhul arvutiga ühendatud täpsetest mõõteanduritest, mis järgnevalt kontrollivad näiteks selliste pneumaatiliste rammide tegevust, mida kasutatakse rootori torusektsioonide reastamisel. |
c. |
Lõõtsa stantsimise tornid ja matriitsid, mis on ette nähtud ühe keeruga lõõtsade tootmiseks. Tehniline märkus: Punktis 2B228.c on lõõtsadel kõik järgmised omadused:
|
2B230
„Rõhuandurid”, mis võimaldavad mõõta absoluutrõhku vahemikus 0–13 kPa ja millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
rõhutundlikud elemendid on valmistatud alumiiniumist, alumiiniumisulamist, niklist või niklisulamist, milles on 60 massiprotsenti või rohkem niklit, või nendega kaetud ja |
b. |
millel on üks järgmistest omadustest:
|
Tehniline märkus:
Punkti 2B230 tähenduses sisaldab ’täpsus’ mittelineaarsust, hüstereesi ning ümbritseva keskkonna temperatuuril korratavust.
2B231
Vaakumpumbad, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
sisendtoru läbimõõt on 380 mm või rohkem; |
b. |
pumpamise kiirus 15 m3/s või rohkem ja |
c. |
võimeline saavutama paremat piirvaakumit kui 13 mPa. |
Tehnilised märkused:
1. |
Pumpamise kiirus on määratud mõõtepunktis kas gaasilise lämmastiku või õhu abil. |
2. |
Piirvaakum on määratud pumba sisendis suletud pumba sisendi korral. |
2B232
Mitmeastmelised kerged gaasikahurid või teised suure lõppkiirusega relvasüsteemid (mähis-, elektromagnetilist ja elektrotermilist tüüpi ning teised edasiarendatud süsteemid), mis on võimelised kiirendama mürsku kiiruseni 2 km/s või rohkem.
2B350
Keemiatööstuse tootmisrajatised, -seadmed ja -komponendid:
a. |
reaktsioonianumad või reaktorid, segistitega või ilma, mille kogu (geomeetriline) maht on üle 0,1 m3 (100 l), kuid alla 20 m3 (20 000 l), kui nimetatud seadmete ja komponentide tööpinnad, mis puutuvad otseselt kokku töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga, on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
b. |
punktis 2B350.a nimetatud reaktsioonianumates või reaktorites kasutatavad segistid ja selliste segistite jaoks ettenähtud rootorid, labad või võllid, mille töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
c. |
kogumismahutid, konteinerid ja vastuvõtuanumad, mille kogu (geomeetriline) maht on suurem kui 0,1 m3 (100 l) ning kui nimetatud seadmete tööpinnad, mis puutuvad otseselt kokku töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga, on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
d. |
soojusvahetid või kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,15 m2 ja väiksem kui 20 m2, ja selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ettenähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
e. |
destillatsiooni- või absorptsioonikolonnid, mille siseläbimõõt on üle 0,1 m, ja selliste destillatsiooni- või absorptsioonikolonnide jaoks ettenähtud vedeliku- ja aurujaoturid või vedelikukogujad, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
f. |
kaugjuhitav tankimisaparatuur, mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
g. |
ventiilid nimimõõtmetega üle 10 mm ja korpused (ventiilikorpused) või selliste ventiilide jaoks valmistatud korpuse eelvormitud voodrid, mille töödeldava(te) või seda läbiva(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
h. |
mitmeseinalised torud lekkeavastamise avaga, mille töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
i. |
mitmetihendilised ja tihendita pumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 0,6 m3/h või vaakumpumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 5 m3/h (standardtingimustel: temperatuuril 273 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa) ja selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid või jugapumbapihustid, mille otseselt töödeldava(te) kemikaali(de)ga kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
j. |
punktis 1C350 nimetatud kemikaalide hävitamiseks ettenähtud põletusseadmed, mis on varustatud spetsiaalselt kavandatud jäätmete etteandesüsteemiga, spetsiaalsete käsitsemisseadmetega ning põletuskambri keskmise temperatuuriga üle 1 273 K (+1 000 °C), mille jäätmete etteandesüsteemi kemikaalidega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
Tehniline märkus:
’Süsinikgrafiit’ on amorfse süsiniku ja grafiidi segu, milles grafiidisisaldus on 8 massiprotsenti või rohkem.
2B351
Mürgiste gaaside seiresüsteemid ja nende eriotstarbelised detektorid:
a. |
kavandatud pidevaks toimimiseks ja kasutatavad keemiliste ründeainete ja punktis 1C350 nimetatud kemikaalide avastamiseks kontsentratsioonidel alla 0,3 mg/m3 või |
b. |
ainete avastamiseks, millel on koliinesteraasi inhibeeriv mõju. |
2B352
Seadmed bioloogiliste materjalide käitlemiseks:
a. |
komplektsed isolaatorid, mis vastavad ohutustasemetele P3 või P4; Tehniline märkus: P3 või P4 (BL3, BL4, L3, L4) ohutustasemed on määratletud Maailma Terviseorganisatsiooni laboratooriumide bioohutuse käsiraamatus (WHO Laboratory Biosafety Manual) (kolmas väljaanne, Genf 2004). |
b. |
fermentaatorid, mida on ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimalik kasutada patogeensete „mikroorganismide” ja viiruste kultiveerimiseks või toksiinide valmistamiseks, üldmahuga 20 liitrit või enam; Tehniline märkus: Fermentaatorid sisaldavad bioreaktoreid, kemostaate ja pidevvoolusüsteeme. |
c. |
tsentrifugaalseparaatorid, mis ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimaldavad pidevat separeerimist ning millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus: Tsentrifugaalseparaatorid sisaldavad ka dekanteerimisseadmeid. |
d. |
ristvoolu filtratsiooniaparatuur ja järgmised komponendid:
Märkus: Punkt 2B352.d ei hõlma pöördosmoosseadmeid, nagu on kindlaks määratud tootja poolt. |
e. |
auruga steriliseeritav vaakumsublimatsioonkuivatamise seade kondensaatori suutlikkusega 10 – 1 000 kg jääd 24 tunni jooksul; |
f. |
järgmised kaitsevahendid:
|
g. |
aerosoolide inhalatsioonikambrid, mis on konstrueeritud katseteks „mikroorganismide”, viiruste või „toksiinide” aerosoolidega, mahuga 1 m3 või rohkem. |
2C
Materjalid
Puuduvad.
2D
Tarkvara
2D001
Punktis 2D002 nimetamata „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 2A001 või 2B001–2B009 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
2D002
„Tarkvara” elektroonsetele seadmetele, ka siis, kui see on elektroonsesse seadmesse või süsteemi pidevalt paigaldatud, mis võimaldab selliseid seadmeid või süsteeme toimida „arvjuhitavate” moodulitena ja mis suudab koordineerida üheaegselt enam kui nelja telje liikumist „kontuurjuhtimiseks”.
Märkus 1: Punkt 2D002 ei hõlma „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud 2. kategoorias nimetamata tööpinkide kasutamiseks.
Märkus 2: Punkt 2D002 ei hõlma „tarkvara” punktis 2B002 määratletud kaupadele. Punktis 2B002 määratletud kaupade „tarkvara” kohta vaata punkti 2D001.
2D101
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 2B104, 2B105, 2B109, 2B116, 2B117 või 2B119–2B122 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
NB! VT KA PUNKTI 9D004.
2D201
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud punktides 2B204, 2B206, 2B207, 2B209, 2B219 või 2B227 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
2D202
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 2B201 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
2E
Tehnoloogia
2E001
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktides 2A, 2B või 2D nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.
2E002
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 2A või 2B nimetatud seadmete „tootmiseks”.
2E003
Muu järgmine „tehnoloogia”:
a. |
„tehnoloogia” töötlemisprogrammide ettevalmistamiseks või muutmiseks vajaliku interaktiivgraafika „arendamiseks”„arvjuhtimis”moodulite integreeritud osana; |
b. |
metallitöötlemise tootmisprotsesside „tehnoloogia”:
|
c. |
õhusõidukite tarindite tootmiseks hüdraulilise venitamisega vormimismasinate ja nende juurde kuuluvate matriitside „arendamise” või „tootmise”„tehnoloogia”; |
d. |
tööpingi „arvjuhtimis”moodulis olevatest projekteerimisandmetest juhtimiskäskude moodustamise generaatori (nt töötlemisprogrammid) „arendamise”„tehnoloogia”; |
e. |
„tehnoloogia” integratsiooni„tarkvara”„arendamiseks” ekspertsüsteemide sisseviimiseks „arvjuhitavatesse” moodulitesse, tootmispindadel toiminguotsuste edendatud toetamiseks; |
f. |
„tehnoloogia” mitteelektroonsete põhimike (substraatide) (määratletud alljärgneva tabeli 2. veerus) anorgaaniliste pinnakatetega või anorgaaniliste muundatud pinnakatetega (määratletud alljärgneva tabeli 3. veerus) katmiseks protsessides, mis on määratletud alljärgneva tabeli 1. veerus ning on defineeritud tehnilises märkuses. Märkus: Tabel ning tehniline märkus on esitatud punkti 2E301 järel. |
2E101
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 2B004, 2B009, 2B104, 2B109, 2B116, 2B119–2B122 või 2D101 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.
2E201
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 2A225, 2A226, 2B001, 2B006, 2B007.b, 2B007.c, 2B008, 2B009, 2B201, 2B204, 2B206, 2B207, 2B209, 2B225–2B232, 2D201 või 2D202 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.
2E301
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 2B350–2B352 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
Tabel
Pinnakatmise tehnikad
|
|
|
||||||
|
„Supersulamid” |
Aluminiidid sisemiste läbiviikude jaoks |
||||||
Keraamika (19) ja vähepaisuvad klaasid (14) |
Silitsiidid Karbiidid Dielektrilised kihid (15) Teemant Teemandilaadne süsinik (17) |
|||||||
Süsinik-süsinik, keraamiliste- ja metall„põhiainete”„komposiidid” |
Silitsiidid Karbiidid Rasksulavad metallid Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) Aluminiidid Legeeritud aluminiidid (2) Boornitriid |
|||||||
Kõvasulam volframkarbiid (16), ränikarbiid (18) |
Karbiidid Volfram Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) |
|||||||
Molübdeen ja molübdeenisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
|||||||
Berüllium ja berülliumisulamid |
Dielektrilised kihid (15) Teemant Teemandilaadne süsinik (17) |
|||||||
Andur-aknamaterjalid (9) |
Dielektrilised kihid (15) Teemant Teemandilaadne süsinik (17) |
|||||||
|
|
|
||||||
|
„Supersulamid” |
Legeeritud silitsiidid Legeeritud aluminiidid (2) MCrAlX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Silitsiidid Aluminiidid Nende segud (4) |
||||||
Keraamika (19) ja vähepaisuvad klaasid (14) |
Dielektrilised kihid (15) |
|||||||
Korrosioonikindel teras (7) |
MCrAlX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Nende segud (4) |
|||||||
Süsinik-süsinik, keraamiliste ja metall„põhiainete”„komposiidid” |
Silitsiidid Karbiidid Rasksulavad metallid Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) Boornitriid |
|||||||
Kõvasulam volframkarbiid (16), ränikarbiid (18) |
Karbiidid Volfram Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) |
|||||||
Molübdeen ja molübdeenisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
|||||||
Berüllium ja berülliumisulamid |
Dielektrilised kihid (15) Boriidid Berüllium |
|||||||
Andur-aknamaterjalid (9) |
Dielektrilised kihid (15) |
|||||||
Titaanisulamid (13) |
Boriidid Nitriidid |
|||||||
|
Keraamika (19) vähepaisuvad klaasid (14) |
Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
Süsinik-süsinik, keraamiliste ja metall„põhiainete”„komposiidid” |
Dielektrilised kihid (15) |
|||||||
Kõvasulam volframkarbiid (16), ränikarbiid |
Dielektrilised kihid (15) |
|||||||
Molübdeen ja molübdeenisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
|||||||
Berüllium ja berülliumisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
|||||||
Andur-aknamaterjalid (9) |
Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
|||||||
|
Keraamika (19) ja vähepaisuvad klaasid (14) |
Silitsiidid Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
Süsinik-süsinik, keraamiliste ja metall„põhiainete”„komposiidid” |
Dielektrilised kihid (15) |
|||||||
Kõvasulam volframkarbiid (16), ränikarbiid |
Dielektrilised kihid (15) |
|||||||
Molübdeen ja molübdeenisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
|||||||
Berüllium ja berülliumisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
|||||||
Andur-aknamaterjalid (9) |
Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
|||||||
|
„Supersulamid” |
Legeeritud silitsiidid Legeeritud aluminiidid (2) MCrAlX (5) |
||||||
Polümeerid (11) ja orgaaniliste „põhiainete”„komposiidid” |
Boriidid Karbiidid Nitriidid Teemandilaadne süsinik (17) |
|||||||
|
Süsinik-süsinik, keraamiliste ja metall„põhiainete”„komposiidid” |
Silitsiidid Karbiidid Nende segud (4) |
||||||
Titaanisulamid (13) |
Silitsiidid Aluminiidid Legeeritud aluminiidid (2) |
|||||||
Rasksulavad metallid ja sulamid (8) |
Silitsiidid Oksiidid |
|||||||
|
„Supersulamid” |
MCrAlX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Nende segud (4) Kulutatav nikkelgrafiit Kulutatavad materjalid, mis sisaldavad Ni-Cr-Al Kulutatav Al-Si-polüester Legeeritud aluminiidid (2) |
||||||
Alumiiniumsulamid (6) |
MCrAlX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Silitsiidid Nende segud (4) |
|||||||
Rasksulavad metallid ja sulamid (8) |
Aluminiidid Silitsiidid Karbiidid |
|||||||
Korrosioonikindel teras (7) |
MCrAlX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Nende segud (4) |
|||||||
Titaanisulamid (13) |
Karbiidid Aluminiidid Silitsiidid Legeeritud aluminiidid (2) Kulutatav nikkelgrafiit Kulutatavad materjalid, mis sisaldavad Ni-Cr-Al Kulutatav Al-Si-polüester |
|||||||
|
Rasksulavad metallid ja sulamid (8) |
Klaasistatud silitsiidid Klaasistatud aluminiidid, v.a takistuskütteelemendid |
||||||
Süsinik-süsinik, keraamiliste ja metall„põhiaine”„komposiidid” |
Silitsiidid Karbiidid Nende segud (4) |
|||||||
|
„Supersulamid” |
Legeeritud silitsiidid Legeeritud aluminiidid (2) Väärismetallidega muundatud aluminiidid (3) MCrAlX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Plaatina Nende segud (4) |
||||||
Keraamika ja vähepaisuvad klaasid (14) |
Silitsiidid Plaatina Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
|||||||
Titaanisulamid (13) |
Boriidid Nitriidid Oksiidid Silitsiidid Aluminiidid Legeeritud aluminiidid (2) Karbiidid |
|||||||
Süsinik-süsinik, keraamiliste ja metall„põhiainete”„komposiidid” |
Silitsiidid Karbiidid Rasksulavad metallid Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) Boornitriid |
|||||||
Kõvasulam volframkarbiid (16), ränikarbiid (18) |
Karbiidid Volfram Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) Boornitriid |
|||||||
Molübdeen ja molübdeenisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
|||||||
Berüllium ja berülliumisulamid |
Boriidid Dielektrilised kihid (15) Berüllium |
|||||||
Andur-aknamaterjalid (9) |
Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
|||||||
Rasksulavad metallid ja sulamid (8) |
Aluminiidid Silitsiidid Oksiidid Karbiidid |
|||||||
|
Kõrgtemperatuursed laagriterased |
Lisandid: kroom, tantaal või nioobium (kolumbium) |
||||||
Titaanisulamid (13) |
Boriidid Nitriidid |
|||||||
Berüllium ja berülliumisulamid |
Boriidid |
|||||||
Kõvasulam volframkarbiid (16) |
Karbiidid Nitriidid |
Tabel — pinnakatmise tehnikad — märkused
1. |
Mõiste ’pindamismenetlus’ hõlmab nii pinnakatte parandamist ja uuendamist kui ka originaalpinnakatmist. |
2. |
Mõiste ’legeeritud aluminiidkate’ sisaldab ühe- või mitmeastmelise katmise, mille kestel element või elemendid on sadestatud enne või ka samaaegselt aluminiidiga, ka siis, kui need elemendid sadestatakse erineva pindamismenetluse abil. See ei sisalda aga mitmekordset üheastmelist tahke tsementiitimise menetluse kasutamist legeeritud aluminiidikihi saamiseks. |
3. |
Mõiste ’väärismetallidega muundatud aluminiidkate’ hõlmab mitmeastmelisi kihte, milles väärismetall või väärismetallid on kantud põhimikule enne aluminiidiga katmist mõne muu pindamismenetluse abil. |
4. |
Mõiste ’nende segud’ sisaldab infiltreeritud aineid, nende astmelisi segusid, samaegseid kaassadestamisi ja mitmekihilisi sadestamisi ning on saadud ühe või enama tabelis nimetatud pindamismenetluse teel. |
5. |
’MCrAlX’ tähistab pindamissulamit, kus „M” tähistab koobaltit, rauda, niklit või nende kombinatsioone ning „X” tähistab hafniumit, ütriumit, räni, tantaali mis tahes koguses või teisi tahtlikke lisandeid üle 0,01 massiprotsendi mitmesugustes kombinatsioonides ning suhetes, välja arvatud:
|
6. |
Mõiste ’alumiiniumisulam’ tähendab sulameid, mille tõmbetugevus on 190 MPa või rohkem, mõõdetuna temperatuuril 293 K (20 °C). |
7. |
Mõiste ’korrosioonikindel teras’ tähendab AISI (American Iron and Steel Institute (Ameerika Raua ja Terase Instituut) 300 seeria või vastavale siseriiklikule standardile vastavaid terasesorte. |
8. |
’Rasksulavad metallid ja sulamid’ hõlmavad järgmisi metalle ja nende sulameid: nioobium (kolumbium), molübdeen, volfram ja tantaal. |
9. |
’Andur-aknamaterjalid’ on järgmised: alumiiniumoksiid, räni, germaanium, tsinksulfiid, tsinkseleniid, galliumarseniid, teemant, galliumfosfiid, safiir ning järgmiste metallide halogeniidid: tsirkooniumfluoriididst ja hafniumfluoriidist koosnevad andur-aknamaterjalid, mille läbimõõt on üle 40 mm. |
10. |
2. kategooria ei hõlma üheastmelist massiivsete turbiinilabade tahke tsementiitimise „tehnoloogiat”. |
11. |
Järgmised ’polümeerid’: polüimiid, polüester, polüsulfiid, polükarbonaadid ja polüuretaanid. |
12. |
’Muundatud tsirkooniumoksiid’ tähendab, et tsirkooniumis on lisandina muude metallide oksiide (nt kaltsiumoksiid, magneesiumoksiid, ütriumoksiid, hafniumoksiid, haruldaste muldmetallide oksiidid), et stabiliseerida kindlaid kristallograafilisi faase ja faaside ühendeid. Termobarjäärpinne tsirkooniumoksiidist, mis on kaltsiumoksiidiga või magneesiumoksiidiga muundatud segamise või kokkusulatamise teel, ei kuulu kontrolli alla. |
13. |
’Titaanisulamid’ tähendavad ainult kosmoselendude jaoks kasutatavaid sulameid, mille temperatuuril 293 K (20 °C) mõõdetud tõmbetugevus on 900 MPa või rohkem. |
14. |
’Vähepaisuvad klaasid’ tähendavad klaase, mille temperatuuril 293 K (20 °C) mõõdetud soojusliku paisumise tegur on 1 × 10–7 K–1 või vähem. |
15. |
’Dielektrilised kihid’ on pinnakatted, mis koosnevad paljudest dielektrilise materjali kihtidest, mille erinevate murdumisnäitajatega ainete kombinatsioonide planeeritud interferentsiomadused on kasutatud erinevate lainepikkusvahemike peegeldamiseks, ülekandmiseks või neelamiseks. Dielektrilised kihid tähendavad rohkem kui nelja dielektrilist kihti või dielektrik-/metall-„komposiit”kihti. |
16. |
’Kõvasulamvolframkarbiid’ ei hõlma lõike- ja vormimisinstrumentide materjale, mis koosnevad volframkarbiidist/(koobalt, nikkel), titaankarbiidist/(koobalt, nikkel), kroomkarbiidist/nikkel-kroom ja kroomkarbiidist/nikkel. |
17. |
Spetsiaalselt teemandilaadse süsiniku sadestamise „tehnoloogia” järgmistele materjalidele ei ole hõlmatud:
|
18. |
’Ränikarbiid’ ei hõlma lõike- ning vormimisinstrumentide materjale. |
19. |
Keraamilised põhimikud ei hõlma käesolevas tähenduses keraamilisi materjale, mis sisaldavad 5 massiprotsenti või rohkem savi või tsementi kas eraldi komponentidena või kombinatsioonis. |
Tabel – Pinnakatmise tehnikad – Tehniline märkus
Tabeli 1. veerus määratud menetlused on järgmised:
a. |
keemiline aurustamine-sadestamine (CVD) on pinnakatmise või pinna muundamise protsess, mille kestel metall, sulam, dielektriline või keraamiline „komposiit”, sadestatakse kuumutatud põhimikule. Gaasilised reageerivad ained lagunevad või ühinevad põhimiku läheduses, põhjustades soovitud elemendi, sulami või ühendi sadestumise põhimikule. Energiat sellise lagunemise või keemilise reaktsiooni läbiviimiseks saab juurde anda põhimiku kuumutamisega, huumlahendusplasma või „laser”kiirguse abil. NB 1! CVD sisaldab järgmisi menetlusi: sadestamine suunatud gaasivoo abil, ilma otsese põhimiku pulberkontaktita (out-of-pack), CVD-katmine pulseeriva rõhu juures, kontrollitud idustamisega termiline sadestamine (CNTD), plasmaaktiveeritud või plasma osalusel CVD menetlused. NB 2! Pulberkontakt tähendab, et põhimik on pulbrisegusse uputatud. NB 3! Gaasilisi reageerivaid aineid, mida kasutatakse pulberkontaktita menetlustes, toodetakse samu põhireaktsioone ja parameetreid kasutades nagu tahke tsementiitimise protsessiski, välja arvatud see, et kaetav põhimik pole otseses kokkupuutes pulbriseguga; |
b. |
termoaurustamine — füüsikaline aurustamine-sadestamine (TE-PVD) on pinnakatmise menetlus, mis viiakse läbi vaakumis rõhul vähem kui 0,1 Pa ja milles kasutatakse kattematerjali aurustamiseks soojusallikat. Selle menetluse käigus kondenseerub või sadestub aurustunud aine sobivalt asetatud põhimiku pinnale. Lisagaaside juhtimine vaakumkambrisse pinnakatmise protsessi ajal sünteesimaks ühendkatteid on tavaline menetluse modifikatsioon. Ioon- või elektronkiirte või plasma kasutamine pinnakatte sadestumise aktiveerimiseks või aitamiseks on samuti selle tehnika tavaline modifikatsioon. Menetluse üheks iseloomulikuks jooneks võib olla protsessi käigus monitoride kasutamine katete paksuse ja optiliste parameetrite mõõtmiseks. Järgmised protsessid on iseloomulikud TE-PVD protsessid:
|
c. |
tahke tsementiitimine on pinna muundamis- või katmismenetlus, milles põhimik on asetatud pulbrisegusse (pakend), mis koosneb järgmisest:
Põhimik ja pulbrisegu asetatakse retorti, mida kuumutatakse katte sadestamiseks piisava aja jooksul temperatuurivahemikus 1 030 K (757 °C) kuni 1 375 K (1 102 °C). |
d. |
Plasmapihustus on üks pinnakatmismenetlus, milles plasmat tekitav ja juhtiv plasmakahur võtab vastu kattematerjali pulbrit või traati, sulatab selle ning paiskab põhimikule, millel moodustubki homogeenne seotud kiht. Plasmapihustus on kas madalrõhu plasma pihustus või ülikiire plasma pihustus. NB 1! Madal rõhk tähendab siin ümbritsevast rõhust madalamat rõhku. NB 2! Ülikiire tähendab düüsist väljuva gaasi kiirust, mis on suurem kui 750 m/s, arvutatuna 293 K (20 °C) juures rõhul 0,1 MPa. |
e. |
Mudasadestus on üks pinna muundamis- või katmismenetlus, milles orgaanilise sideainega vedelikus suspenseeritud metalli- või keraamikapulber kantakse põhimikule kas pihustamise, sukeldamise või pintsli abil, millele järgneb õhus või ahjus kuivatamine ning termotöötlemine, saavutamaks soovitud pinnakatet. |
f. |
Atomisatsioonsadestus on pinnakatmismenetlus, mis põhineb impulsi ülekande nähtusel, milles positiivsed ioonid kiirendatakse elektriväljas märklaua (kattev aine) pinna suunas. Põrkuvate ioonide kineetiline energia on piisav, et aatomeid märklauast välja lüüa ning sadestada sobivalt asetatud põhimikule. NB 1! Tabelis on viidatud vaid triood-, magnetron- või reaktiiv- atomisatsioonsadestamisele, mida kasutatakse katte nakkuvuse ja sadestuskiiruse suurendamiseks ning raadiosageduslikult suurendatud atomisatsioonsadestamisel, mis võimaldab aurustada ka mittemetallilisi kattematerjale. NB 2! Sadestumise aktiveerimiseks kasutatakse madalaenergeetilisi (alla 5 keV) ioonkiiri. |
g. |
Ioonlegeerimine on üks pinna muundamis- või katmismenetlus, milles sulandatav element ioniseeritakse, kiirendatakse potentsiaali gradiendi abil ning implanteeritakse põhimiku pinna piirkonnas. See hõlmab ka menetlusi, milles ioonlegeerimine teostatakse samaaegselt elektronkiire abil toimuva aurustamise-sadestamise või atomisatsioonsadestamisega. |
3. KATEGOORIA
ELEKTROONIKA
3A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
Märkus 1: Punktis 3A001 või 3A002 nimetatud selliste seadmete ja komponentide kontrolli alla kuulumine (v.a punktides 3A001.a.3–3A001.a.10 või punktis 3A001.a.12 nimetatud), mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks muudes seadmetes või millel on muudele seadmetele iseloomulikud tunnused, määratakse nende muude seadmete kontrolli alla kuulumisega.
Märkus 2: Punktides 3A001.a.3–3A001.a.9 või punktis 3A001.a.12 nimetatud selliste integraallülituste kontrolli alla kuulumine, mis on püsiprogrammeeritud või kavandatud muude seadmete spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks, määratakse nende seadmete kontrolli alla kuulumise alusel, milles neid kasutatakse.
NB! Kui tootja või loataotleja ei suuda kindlaks määrata nende muude seadmete kontrolli alla kuulumist, määratakse nende integraallülituste kontrolli alla kuulumine punktides 3A001.a.3–3A001.a.9 ja 3A001.a.12.
Kui integraallülitus on punktis 3A001.a.3 nimetatud, ränist valmistatud „mikroarvuti mikroskeem” või mikrokontrolleri mikroskeem, mille operandi (andmed) sõna pikkuseks on 8 bitti või vähem, on selle integraallülituse kontrolli alla kuulumine määratud punktis 3A001.a.3.
3A001
Järgmised elektroonilised komponendid ja spetsiaalselt nende jaoks loodud komponendid:
a. |
järgmised üldise kasutusega integraallülitused: Märkus 1: Selliste (valmis või poolvalmis) pooljuhtplaatide kontrolli alla kuulumist, mille otstarve on kindlaks määratud, hinnatakse punkti 3A001.a parameetrite põhjal. Märkus 2: Integraallülituste tüübid:
|
b. |
mikro- ja millimeeterlaineseadmete komponendid:
|
c. |
järgmised akustilise laine seadmed ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:
|
d. |
elektroonilised seadmed või skeemid, mis sisaldavad „ülijuhtivatest” materjalidest valmistatud komponente ja on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks temperatuuril, mis on madalam kui vähemalt ühe „ülijuhtivast” materjalist komponendi „kriitiline temperatuur”, ja millel on mis tahes järgmised omadused:
|
e. |
suurenergiaseadmed:
|
f. |
absoluutse pöördenurga andurid, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
g. |
tahkisimpulssjõulülitustüristorseadmed ja ’türistormoodulid’, mis kasutavad kas elektriliselt, optiliselt või elektronkiirgusega juhitavaid lülitusviise, ja millel on mis tahes järgmine omadus:
Märkus 1: Punkti 3A001.g alla kuuluvad:
Märkus 2: Punkt 3A001.g ei hõlma türistorseadmeid ega ’türistormooduleid’, mis on paigaldatud tsiviilraudtee või „tsiviilõhusõidukite” rakenduste jaoks projekteeritud seadmetesse. Tehniline märkus: Punkti 3A001.g tähenduses sisaldab ’türistormoodul’ ühte või enam kui ühte türistorseadet. |
3A002
Järgmised üldotstarbelised elektroonilised seadmed ja nende lisaseadmed:
a. |
järgmised lindistusseadmed ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud testlindid:
|
b. |
„sagedussüntesaatori”„elektroonikasõlmed”, mille „sageduse ümberlülitusaeg” ühelt valitud sageduselt teisele on alla 1 ms; Märkus: „Signaalianalüsaatorite”, signaalgeneraatorite, võrguanalüsaatorite ja mikrolaine testvastuvõtjate eraldi seadmetena kontrolli alla kuulumine on määratud vastavalt punktides 3A002.c, 3A002.d, 3A002.e, ja 3A002.f. |
c. |
järgmised raadiosageduse „signaalianalüsaatorid”:
|
d. |
sagedussüntesaator-signaalgeneraatorid, mis toodavad väljundsagedusi, mille täpsus ning lühi- ja pikaajaline stabiilsus on juhitud, tuletatud ja kontrollitud sisemise võrdlusostsillaatori poolt ja millel on mis tahes järgmised omadused:
Märkus 1: Punkti 3A002.d tähenduses hõlmab termin „sagedussüntesaator-signaalgeneraatorid” suvalisi lainekuju ja funktsiooni generaatoreid. Märkus 2: Punkt 3A002.d ei hõlma seadmeid, milles väljundsagedus saadakse kahe või enama kvartsostsillaatori sageduste lisamisel või mahaarvamisel või tulemuse korrutise lisamisel või mahaarvamisel. Tehnilised märkused:
|
e. |
võrguanalüsaatorid, mille maksimaalne töösagedus on üle 43,5 GHz; |
f. |
mikrolaine testvastuvõtjad, millel on kõik järgmised omadused:
|
g. |
aatomi võnkesageduse standardid, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
3A003
Pihustusjahutusega temperatuurikontrollisüsteemid, mis kasutavad hermeetilises korpuses suletud ahelaga vedeliku käitlemise ja uuestikasutuse seadmeid, kus dielektrilist vedelikku pihustatakse elektroonikakomponentidele, kasutades spetsiaalseid elektroonikakomponentide nõutud töötemperatuurivahemiku hoidmiseks mõeldud pihustusdüüse ning nende jaoks spetsiaalselt mõeldud komponente.
3A101
Elektroonilised seadmed ja komponendid, muud kui punktis 3A001 nimetatud:
a. |
analoog-digitaalmuundurid, mis on kasutatavad „rakettmürskudes” ja mis on kavandatud vastama robustsetele seadmetele kehtestatud sõjalistele nõuetele; |
b. |
kiirendid, mis on võimelised lähetama elektromagnetilist kiirgust, mis tekitatakse kuni 2 MeV või suurema energiani kiirendatud elektronide pidurdamisel (bremsstrahlung), ning neid kiirendeid sisaldavad süsteemid. Märkus: Punkt 3A101.b ei hõlma seadmeid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks meditsiinis. |
3A102
’Termopatareid’, loodud või kohandatud ’rakettmürskude’ jaoks.
Tehnilised märkused:
1. |
Punktis 3A102. nimetatud ’termopatareid’ on ühekorrapatareid, mis elektrolüüdina sisaldavad tahket mittejuhtivat anorgaanilist soola. Nimetatud patareid sisaldavad pürolüütilist ainet, mis süüdates sulatab elektrolüüdi ja aktiveerib patarei. |
2. |
Punktis 3A102 tähendab ’rakettmürsk’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
3A201
Elektroonilised komponendid, muud kui punktis 3A001 nimetatud:
a. |
kondensaatorid, millel on järgmised omaduste kombinatsioonid:
|
b. |
ülijuhtivad solenoid-elektromagnetid, millel on kõik järgmised omadused:
Märkus: Punkt 3A201.b ei hõlma magneteid, mis on spetsiaalselt kavandatud tuumamagnetresonantskuvamise süsteemi jaoks ja eksporditud tuumamagnetresonantskuvamise süsteemi ’osadena’. Sõna ’osadena’ ei tähenda tingimata sama saadetise füüsilist osa; on lubatud erinevad saadetised ka erinevatest allikatest, kusjuures nende saadetiste ekspordidokumentides peab olema selgelt märgitud, et saadetis on saadetud kui kuvamissüsteemi ’osa’; |
c. |
impulssröntgenikiirguse generaatorid või impulsselektronkiirendid, millel on mis tahes järgmine omaduste kombinatsioon:
Märkus: Punkt 3A201.c ei hõlma kiirendeid, mida kasutatakse muude seadmete komponentidena, mille eesmärgiks ei ole elektronkiire- või röntgenikiirguse tekitamine (nt elektronmikroskoopia) või mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks meditsiinis. Tehnilised märkused:
|
3A225
Sagedusmuundurid või generaatorid, muud kui punktis 0B001.b.13 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
mitmefaasiline väljund, võimaliku väljundvõimsusega 40 W või rohkem; |
b. |
sagedusvahemik 600 – 2 000 Hz; |
c. |
täielik harmooniline moonutus alla 10 % ja |
d. |
sageduse stabiilsus parem kui 0,1 %. |
Tehniline märkus:
Sagedusmuundureid 3A225 tähenduses tuntakse ka konverterite või inverteritena.
3A226
Suure võimsusega alalisvooluallikad, muud kui punktis 0B001.j.6 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
võimaldavad 8 tunni jooksul saada pidevalt väljundpinget 100 V või rohkem voolutugevusel 500 A või rohkem ja |
b. |
voolu ja pinge stabiilsus 8 tunni vältel on parem kui 0,1 %. |
3A227
Kõrgepingelised alalisvooluallikad, muud kui punktis 0B001.j.5 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
võimaldavad 8 tunni jooksul saada pidevalt väljundpinget 20 kV või rohkem voolutugevusel 1 A või rohkem ja |
b. |
voolu ja pinge stabiilsus 8 tunni vältel on parem kui 0,1 %. |
3A228
Lülitusseadmed:
a. |
külmkatoodiga lambid, gaasiga täidetult või mitte, mis töötavad analoogiliselt kaitsesädemikuga ja millel on kõik järgmised omadused:
Märkus: Punkt 3A228 hõlmab gaastäitega krütrone ja vaakumsprütrone. |
b. |
ümberlülitatavad sädevahemikud, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
c. |
kiirlülitustoimega moodulid või sõlmed, muud kui punktis 3A001.g nimetatud, millel on kõik järgmised tehnilised omadused:
|
3A229
Kõrgvoolu impulssgeneraatorid:
NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA.
NB! Lõhkeaine detonaatorite süütamise süsteemide kohta vt punkti 1A007.a.
a. |
ei kasutata; |
b. |
moodul-elektriimpulsi generaatorid (pulsarid), millel on kõik järgmised tehnilised omadused:
Märkus: Punkt 3A229.b hõlmab ka ksenoonvälklampide juhtimisseadmeid. Tehniline märkus: Punktis 3A229.b.5 on ’tõusuaeg’ defineeritud kui ajavahemik, mis on vajalik voolu amplituudi kasvamiseks aktiivkoormusel 10 %st kuni 90 %ni. |
3A230
Kiired impulssgeneraatorid, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
väljundpinge üle 6 V, aktiivkoormusel vähem kui 55 oomi ja |
b. |
’impulsi siirdeaeg’ 500 ps või vähem. |
Tehniline märkus:
Punktis 3A230 on ’impulsi siirdeaeg’ defineeritud kui ajavahemik pinge amplituudi väärtuste 10 % ja 90 % vahel.
3A231
Neutronite genereerimise süsteemid, kaasa arvatud lambid, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
nad on ette nähtud tööoperatsioonide täitmiseks ilma välise vaakumsüsteemita ja |
b. |
triitium-deuteerium tuumareaktsiooni esilekutsumiseks kasutatakse elektrostaatilist kiirendamist. |
3A232
Järgmised punktis 1A007 nimetamata mitmepunktilised initsieerimissüsteemid:
NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA.
NB! Detonaatorite kohta vt punkti 1A007.b.
a. |
ei kasutata; |
b. |
süsteemid, mis kasutatavad üksik- või mitmikdetonaatoreid, mis on ette nähtud üle 5 000 mm2 lõhkeainepinna peaaegu samaaegseks initsieerimiseks ühe süütesignaaliga nii, et initsieerimise ajaline ulatus üle kogu pinna oleks vähem kui 2,5 μs. |
Märkus: Punkt 3A232 ei hõlma detonaatoreid, mis kasutavad ainult initsieerivaid lõhkeaineid, nagu näiteks pliiasiid.
3A233
Massispektromeetrid, muud kui punktis 0B002.g nimetatud, mis võimaldavad mõõta ioone massiga 230 aatommassiühikut või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 2 osa 230-st, ning nende iooniallikad:
a. |
induktiivselt sidestatud plasma massispektromeetrid (ICP/MS); |
b. |
huumlahendus-massispektromeetrid (GDMS); |
c. |
termilise ionisatsiooni massispektromeetrid (TIMS); |
d. |
elektronpommitusega massispektromeetrid, mille allikakonteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud UF6 kindlate materjalidega; |
e. |
molekulaarkimbu massispektromeetrid, millel on üks järgmistest omadustest:
|
f. |
massispektromeetrid, mis on varustatud mikrofluorimisioonallikaga ja on ette nähtud aktiniididele või aktiniidfluoriididele. |
3B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
3B001
Seadmed pooljuhtseadmete ja -materjalide tootmiseks ning nende komponendid ja abiseadmed:
a. |
epitakskasvatamise seadmed:
|
b. |
ioonlegeerimisseadmed, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
c. |
anisotroopsed plasmakuivsöövitusseadmed:
|
d. |
plasmaaktiveeritud keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) seadmed:
|
e. |
automaatse laadimisega mitmekambrilised kesksed toorikkiipide käsitsemise süsteemid, millel on järgmised omadused:
Märkus: Punkt 3B001.e ei hõlma automaatseid kiipide käsitlemise robotsüsteeme, mis pole ette nähtud toimima vaakumkeskkonnas. |
f. |
järgmised litograafiaseadmed:
|
g. |
maskid ja niitvõrgustikud, mis on ette nähtud punktis 3A001 nimetatud integraallülitustele; |
h. |
mitmekihilised maskid faasinihke kihiga. Märkus: Punkt 3B001.h ei hõlma mitmekihilisi maske faasinihke kihiga, mis on ette nähtud punktis 3A001 mitte hõlmatud mäluseadmete tootmiseks; |
i. |
jäljendi litograafiašabloonid, mis on ette nähtud punktis 3A001 nimetatud integraallülitustele. |
3B002
Testimisseadmed ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisavarustus järgmiste lõpetatud või lõpetamata pooljuhtseadmete testimiseks:
a. |
transistoride S parameetrite testimiseks sagedustel üle 31,8 GHz; |
b. |
ei kasutata; |
c. |
punktis 3A001.b.2 nimetatud mikrolaine integraallülituste testimiseks. |
3C
Materjalid
3C001
Hetero-epitaksiaalsed materjalid, mis koosnevad järgmiste materjalide epitakskasvatamisel saadud „põhimikest”:
a. |
räni (Si); |
b. |
germaanium (Ge); |
c. |
ränikarbiid (SiC) või |
d. |
galliumi või indiumi „III/V ühendid”. |
3C002
Resistmaterjalid ja „põhimikud”, mis on kaetud järgmiste resistmaterjalidega:
a. |
positiivsed resistid, mis on ette nähtud pooljuhtide litograafiaks ning spetsiaalselt kohandatud (optimeeritud) kasutamiseks lainepikkustel alla 245 nm; |
b. |
kõik resistid, mis on ette nähtud kasutamiseks elektron- või ioonkimpudega, tundlikkusega 0,01 μC/mm2 või parem; |
c. |
kõik resistid, mis on ette nähtud kasutamiseks röntgenikiirtega, tundlikkusega 2,5 mJ/mm2 või parem; |
d. |
kõik resistid, mis on optimeeritud pinnakujundamise tehnoloogiate jaoks, sealhulgas ka ’silüleeritud’ resistid. Tehniline märkus: ’Silüleerimistehnika’ tähendab protsesse, mis sisaldavad resisti pinna oksüdeerimist, et parandada selle omadusi nii märg- kui ka kuivilmutamisel. |
e. |
kõik resistid, mis on ette nähtud või optimeeritud kasutamiseks punktis 3B001.f.2 nimetatud jäljendi litograafiaseadmetega, mis kasutavad kas termilist või fototöötlust. |
3C003
Orgaanilis-anorgaanilised ühendid:
a. |
alumiiniumi, galliumi või indiumi metallorgaanilised ühendid puhtusega (metalli baasil) üle 99,999 %; |
b. |
arseeni, antimoni või fosfori orgaanilised ühendid puhtusega üle 99,999 % (anorgaaniliste elementide baasil). |
Märkus: Punkt 3C003 hõlmab üksnes neid ühendeid, milles metalliline, poolmetalliline või mittemetalliline element on molekuli orgaanilises osas oleva süsinikuga otseses sidemes.
3C004
Fosfori, arseeni või antimoni hüdriidid puhtusega üle 99,999 %, ka inertgaasides või vesinikus lahjendatuna.
Märkus: Punkt 3C004 ei hõlma hüdriide, mis sisaldavad 20 moolprotsenti või enam inertgaase või vesinikku.
3C005
Ränikarbiidist (SiC), galliumnitriidist (GaN), alumiiniumnitriidist (AlN) või alumiinium-galliumnitriidist (AlGaN) „põhimikud” või nende materjalide kangid, toorikkristallid või muud eelvormid, mille eritakistus 20 °C juures on suurem kui 10 000 oomi/cm.
3C006
Punktis 3C005 nimetatud „põhimikud”, millel on vähemalt üks epitaksiline ränikarbiidi, galliumnitriidi, alumiiniumnitriidi või alumiinium-galliumnitriidi kiht.
3D
Tarkvara
3D001
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides 3A001.b–3A002.g või 3B nimetatud seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”.
3D002
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides 3B001.a kuni 3B001.f või punktis 3B002 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
3D003
’Füüsikalistel alustel põhinev’ simulatsiooni„tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud litograafia-, söövitus- või pinnakatmisprotsesside „arendamiseks” maskide struktuuri üleviimisel spetsiifiliseks juhtide, dielektrikute või pooljuhtide topograafiliseks struktuuriks.
Tehniline märkus:
’Füüsikalistel alustel põhinev’ tähendab punktis 3D003 arvutuste kasutamist füüsikalistel omadustel (nt temperatuur, rõhk, difusioonikonstandid ja pooljuhtmaterjalide omadused) põhinevate füüsikaliste põhjus-tagajärg sündmuste järjestuse kindlakstegemiseks.
Märkus: Pooljuhtseadmete või integraallülituste projekteerimise raamatukogud, olulised tunnused ja projekteerimisega seotud andmed loetakse „tehnoloogiaks”.
3D004
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 3A003 nimetatud seadmete „arendamiseks”.
3D101
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 3A101.b nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
3E
Tehnoloogia
3E001
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 3A, 3B või 3C nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.
Märkus 1: Punkt 3E001 ei hõlma „tehnoloogiat” seadmete või komponentide „tootmiseks”, mis on hõlmatud punktiga 3A003.
Märkus 2: Punkt 3E001 ei hõlma „tehnoloogiat” punktides 3A001.a.3–3A001.a.12 nimetatud integraallülituste „arendamiseks” või „tootmiseks”, millel on kõik järgmised omadused:
1. |
on kasutatud 0,5 μm või suurema struktuurielemendi „tehnoloogiat”ja |
2. |
ei sisalda mitmekihilisistruktuure. Tehniline märkus: ’Mitmekihilised struktuurid’ ei hõlma seadmeid, mis sisaldavad maksimaalselt kaht metallikihti ja kolme polükristalset ränikihti. |
3E002
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, muu kui punktis 3E001 nimetatud, „mikroprotsessor-mikroskeemide”, „mikroarvuti-mikroskeemide” ja mikrokontroller-mikroskeemide südamike „arendamiseks” või „tootmiseks”, mille aritmeetika-loogikaseade juurdepääsu laius on 32 bitti või rohkem, ning millel on mis tahes järgmine omadus või funktsioon;
a. |
’vektorprotsessorüksus’, mis on kavandatud tegema üheaegselt rohkem kui kahte arvutust ujukoma vektoritega (vektor — ühedimensionaalne 32bitiste või suuremate arvude maatriks). Tehniline märkus: ’Vektorprotsessorüksus’ on sisseehitatud juhendiga protsessorelement, mis võimaldab üheaegseid tehteid ujukoma vektoritega (vektor — ühedimensionaalne 32bitiste või suuremate arvude maatriks), milles on vähemalt üks vektoraritmeetika-loogikaseade; |
b. |
kavandatud tegema tsükli jooksul rohkem kui kaks 64bitist või suuremat ujukoma arvutustehet või |
c. |
kavandatud tegema tsükli jooksul rohkem kui neli 16bitist püsikoma korrutus- või liitmistehet (nt varem digitaalseks muundatud analooginformatsiooni digitaalne manipuleerimine, mida tuntakse ka digitaal„signaali töötlemisena”). Märkus: Punkt 3E002.c. ei hõlma multimeediarakenduste „tehnoloogiat”. |
Märkus 1: Punkt 3E002 ei hõlma „tehnoloogiat” mikroprotsessorsüdamike „arendamiseks” või „tootmiseks”, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
on kasutatud 0,130 µm või suurema struktuurielemendi „tehnoloogiat”ja |
b. |
sisaldavad vähem kui viie metallikihiga mitmekihilisi struktuure. |
Märkus 2: Punkt 3E002 hõlmab digitaalsete signaalprotsessorite ja digitaalmaatriksprotsessorite „tehnoloogiat”.
3E003
Muu „tehnoloogia”, mida kasutatakse järgmise „arendamiseks” või „tootmiseks”:
a. |
vaakummikroelektroonilised seadmed; |
b. |
heterostruktuuriga pooljuhtseadmed nt elektronide kõrgliikuvusega transistorid (HEMT), heterobipolaartransistorid (HBT) kvantkaev- ja supervõreseadmed; Märkus: Punkt 3E003.b ei hõlma selliste suure liikuvusega elektronidega transistoride „tehnoloogiat”, mis töötavad sagedustel alla 31,8 GHz, ja selliste heterosiirdega bipolaarsete transistoride tehnoloogiat, mis töötavad sagedustel alla 31,8 GHz. |
c. |
„ülijuhtivad” elektroonilised seadmed; |
d. |
teemantpõhimikud või -kiled elektroonilistele komponentidele; |
e. |
räni-isolaator-põhimikud integraallülitustele, milles isolaatoriks on ränidioksiid; |
f. |
ränikarbiidpõhimikud elektroonilistele komponentidele; |
g. |
elektroonilised vaakumlambid, mille töösagedus on 31,8 GHz või üle selle. |
3E101
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 3A001.a.1 või 3A001.a.2, 3A101, 3A102 või 3D101 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.
3E102
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktis 3D101 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”.
3E201
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on vajalik punktides 3A001.e.2, 3A001.e.3, 3A201, 3A225–3A233 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
4. KATEGOORIA
ARVUTID
Märkus 1: Arvuteid, vastavaid seadmeid ja „tarkvara”, mis täidavad telekommunikatsiooni- või „kohtvõrgu” ülesandeid, tuleb hinnata samuti 5. kategooria 1. osa jõudlusparameetrite järgi („Telekommunikatsioon”).
Märkus 2: Juhtimismoodulid, mis ühendavad otseselt keskseadet, „põhimälu” või ketta juhtseadet siinide või kanalitega, ei loeta 5. kategooria 1. osas („Telekommunikatsioon”) nimetatud telekommunikatsiooniseadmeteks.
NB! Pakettkommuteerimise jaoks spetsiaalselt loodud „tarkvara” kontrolli alla kuulumise kohta vaata punkti 5D001.
Märkus 3: Arvuteid, vastavaid seadmeid ja „tarkvara”, mis täidavad krüptograafilisi, krüptoanalüüsi, tunnistavad mitmeastmelisi turva- või tunnistavaid kasutajate eraldamisülesandeid või mis piiravad elektromagnetilist ühilduvust (EMC), tuleb hinnata samuti 5. kategooria 2. osa jõudlusparameetrite järgi („Infoturve”).
4A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
4A001
Elektronarvutid ja nendega seotud seadmed, millel on mis tahes järgmised omadused, ning „elektroonikasõlmed” ja spetsiaalselt neile ette nähtud komponendid:
NB! VT KA PUNKTI 4A101.
a. |
mis on spetsiaalselt konstrueeritud nii, et neil oleks mis tahes järgmine omadus:
|
b. |
mille tehnilised omadused ja jõudlus ületavad 5. kategooria 2. osas („Infoturve”) kirjeldatud piire. Märkus: Punkt 4A001.b ei hõlma elektronarvuteid ja vastavaid seadmeid, kui need on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks. |
4A003
„Digitaalarvutid”, „elektroonikasõlmed” ja nendega seotud seadmed nende jaoks ette nähtud komponentidega:
Märkus: Punkt 4A003 hõlmab järgmist:
— |
’vektorprotsessorid’; |
— |
massiiviprotsessorid; |
— |
digitaalsed signaaliprotsessorid; |
— |
loogikaprotsessorid; |
— |
„pildiväärinduseks” kavandatud seadmed; |
— |
„signaalitöötluseks” kavandatud seadmed. |
Märkus: Punktis 4A003 nimetatud „digitaalarvutite” ja nendega seotud seadmete kontrolli alla kuulumine määratakse vastavalt muude seadmete või süsteemide osas ette nähtud kontrolli alla kuulumisele, juhul kui:
a. |
„digitaalarvutid” või seotud seadmed on olulised teise süsteemi või seadme toimimiseks; |
b. |
„digitaalarvutid” või seotud seadmed ei ole muu süsteemi või seadme „oluliseks osaks”ja NB 1! Muudele seadmetele spetsiaalselt ettenähtud „signaalitöötluse” või „pildiväärinduse” seadmete kontrolli alla kuulumine määratakse vastavalt muude seadmete kontrolli alla kuulumisele isegi siis, kui nad ei täida olulise osa kriteeriumit. NB 2! „Digitaalarvutite” või telekommunikatsiooniseadmete kontrolli alla kuulumise kohta vaata 5. kategooria 1. osa („Telekommunikatsioon”). |
c. |
„Tehnoloogia”„digitaalarvutite” või seotud seadmete jaoks määratakse kindlaks punktis 4E. |
a. |
kavandatud või kohandatud „tõrketaluvusega” süsteemi jaoks; Märkus: Punkt 4A003.a tähenduses ei käsitleta „digitaalarvuteid” ja nendega seotud seadmeid kavandatuna või kohandatuna „tõrketaluvusega” süsteemide jaoks, kui nendes on kasutatud järgmist:
|
b. |
„digitaalarvutid”, mille „korrigeeritud maksimaalne jõudlus” ületab 0,75 korrigeeritud teraFLOPSi (WT); |
c. |
„elektroonikasõlmed”, mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud, et selline suurendada jõudlust protsessorite liitmise teel nii, et selline ühendatud „korrigeeritud maksimaalne jõudlus” ületab punktis 4A003.b. nimetatud piiri; Märkus 1: Punkt 4A003.c hõlmab üksnes „elektroonikasõlmi” ja programmeeritavaid omavahelisi ühendusi, mis ei ületa punktis 4A003.b esitatud piire, kui neid toimetatakse kohale mitteühendatud „elektroonikasõlmedena”. See ei hõlma „elektroonikasõlmi”, mille rakendamine loomupäraselt oma konstruktsiooni tõttu punktides 4A003.e nimetatud seadmete vastava osana on piiratud. Märkus 2: Punkt 4A003.c ei hõlma „elektroonikasõlmi”, mis on spetsiaalselt konstrueeritud toodetele või tooteperekondadele, mille maksimaalne konfiguratsioon ei ületa punktis 4A003.b nimetatud piiri; |
d. |
ei kasutata; |
e. |
seadmed, mis teostavad analoog-digitaalmuundamist, mille parameetrid ületavad punktis 3A001.a.5 nimetatud piiri; |
f. |
ei kasutata; |
g. |
seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud võimaldama „digitaalarvutite” või nende juurde kuuluvate seadmete omavahelist välist ühendust ja võimaldavad andmevahetust kiirusega üle 1,25 gigabaidi sekundis. Märkus: Punkt 4A003.g ei hõlma sisemise ühenduse seadmeid (nt põhiplaate, siine), passiivseid ühendusseadmeid, „võrgu juurdepääsu kontrollereid” või „sidekanali kontrollereid”. |
4A004
Arvutid ja nende jaoks ettenähtud vastavad seadmed, „elektroonikasõlmed” ja komponendid:
a. |
„süstoolsed maatriksarvutid”; |
b. |
„neuroarvutid”; |
c. |
„optilised arvutid”. |
4A101
Analoogarvutid, „digitaalarvutid” või digitaalsed diferentsiaalanalüsaatorid, muud kui punktis 4A001.a.1 nimetatud, mis on karmide tingimuste jaoks ning spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides
4A102
„Hübriidarvutid”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide modelleerimiseks, simulatsiooniks või projektide integreerimiseks.
Märkus: Nimetatud kontrolli kohaldatakse vaid juhul, kui nimetatud seadmed on varustatud punktis 7D103 või 9D103 nimetatud „tarkvaraga”.
4B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
Puuduvad.
4C
Materjalid
Puuduvad.
4D
Tarkvara
Märkus: „Tarkvara”, mis on mõeldud teistes kategooriates nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, kontrolli alla kuulumine määratakse vastavates kategooriates. Käesolevas kategoorias nimetatud seadmete jaoks ettenähtud „tarkvara” kontrolli alla kuulumine määratakse siin.
4D001
Järgmine „tarkvara”:
a. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 4A001–4A004 või 4D nimetatud seadmete ja tarkvara „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”; |
b. |
punktis 4D001.a nimetamata „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud järgmiste seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”:
|
4D002
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 4E nimetatud „tehnoloogia” toetamiseks.
4D003
Järgmine spetsiifiline „tarkvara”:
a. |
„lähtekeelne” operatsioonisüsteemide „tarkvara” ja spetsiaalselt „mitme andmevoo töötlemiseks” ettenähtud seadmetele „tarkvara” arendamise vahendid ja kompilaatorid; |
b. |
ei kasutata; |
c. |
„tarkvara”, mille omadused või funktsioonid ületavad 5. kategooria 2. osas („Infoturve”) sätestatud piire. Märkus: Punkt 4D003.c ei hõlma „tarkvara”, kui see on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks. |
4E
Tehnoloogia
4E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 4A või 4D nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”: |
b. |
Punktis 4E001.a nimetamata „tehnoloogia”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud järgmiste seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”:
|
TEHNILINE MÄRKUS „KORRIGEERITUD MAKSIMAALSE JÕUDLUSE” („APP”) KOHTA
„APP” on korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega „digitaalarvuti” teeb 64bitiseid või suuremaid ujukomaga liitmis- ja korrutustehteid.
„APP” ühikuks on kaalutud teraFLOPS (WT). (1 teraFLOPS = 1012 korrigeeritud ujukomatehet sekundis)
Tehnilises märkuses kasutatud lühendid
n |
: |
protsessorite arv „digitaalarvutis” |
i |
: |
protsessori järjekorranumber (i, … n) |
ti |
: |
protsessori tsükli (takti) aeg (ti = 1/Fi) |
Fi |
: |
protsessori taktsagedus |
Ri |
: |
maksimaalne ujukomatehte arvutuskiirus |
Wi |
: |
arhitektuurikoefitsient |
„APP” arvutusmeetodi ülevaade
1. |
Iga protsessori i jaoks leitakse maksimaalne arv 64bitiseid või suuremaid ujukomatehteid (FPOi), mis tehakse „digitaalarvuti” ühe protsessori ühe takti jooksul. Märkus: Ainult 64bitised või suuremad ujukoma liitmis- ja/või korrutustehted võetakse FPO arvutamisel arvesse, kusjuures tehete arv esitatakse protsessori ühe takti kohta. Tehted, mis tehakse mitme protsessoritakti jooksul võib esitada murdarvuna. Ri = 0, kui protsessor ei ole suuteline tegema 64bitiseid või suuremaid ujukomatehteid |
2. |
Arvutatakse iga protsessori ujukomatehte kiirus Ri = FPOi/ti. |
3. |
Arvutatakse „APP” = W1 × R1 + W2 × R2 + … + Wn × Rn. |
4. |
’Vektorprotsessorite’ puhul Wi = 0,9. Muude kui ’vektorprotsessorite’ puhul Wi = 0,3. |
Märkus 1: Kui protsessor teeb seotud tehteid (nt liitmine ja korrutamine) phe takti jooksul, võetakse arvesse iga tehtud tehe.
Märkus 2: Konveierprotsessori (pipelined processor) efektiivseks arvutuskiiruseks R loetakse kiireim järgnevaist: kiirus konveieri maksimaalse komplekteerituse korral või kiirus mittekonveierrežiimi korral.
Märkus 3: Iga kombinatsioonis oleva protsessori R arvutatakse selle maksimaalse teoreetiliselt võimaliku kiiruse alusel, enne protsessorite kombinatsiooni summaarse „APP” leidmist. Paralleelarvutused võetakse arvesse, kui paralleel- või üheaegsed operatsioonid on loetletud tootjapoolsetes spetsifikatsioonides.
Märkus 4: „APP” arvutusse ei kaasata protsessoreid, mis teostavad ainult I/O (sisend/väljund) ja/või lisaseadmetega seotud funktsioone (nt ketta-, kommunikatsiooni- või videoseadmed).
Märkus 5: „APP” ei arvutata protsessorite suhtes, mis on omavahel ühendatud „kohtvõrgu” (Local Area Network — LAN), hajusvõrgu (Wide Area Networks), ühendatud või ühiste I/O (sisend/väljund) seadmete või „tarkvara”lise ühenduse abil.
Märkus 6: „APP” arvutus on vajalik, kui
1. |
protsessorite kombinatsioon sisaldab protsessoreid, mis on spetsiaalselt ette nähtud jõudluse suurendamiseks agregatsiooni, üheaegsete operatsioonide ja mälu ühiskasutamise kaudu või |
2. |
mälu/protsessorite kombinatsioonid sisaldavad spetsiaalseid komponente, mis on ette nähtud paralleeloperatsioonide teostamiseks. |
Märkus 7: ’Vektorprotsessor’ on protsessor, mille käsustik võimaldab üheaegseid tehteid ujukoma vektoritega (vektor — ühedimensionaalne 64-bitiste või suuremate arvude maatriks), milles on vähemalt kaks vektori funktsionaalüksust ning milles on vähemalt 8 vähemalt 64 bitiste elementidega vektorite registrit.
5. KATEGOORIA
TELEKOMMUNIKATSIOON JA „INFOTURVE”
1. OSA
TELEKOMMUNIKATSIOON
Märkus 1: Spetsiaalselt telekommunikatsiooniseadmete või -süsteemide jaoks kavandatud komponentide, „laserite”, katse- ja „tootmis”seadmete seadmete ning nendele loodud „tarkvara” kontrolli alla kuulumine määratakse 5. kategooria 1. osas.
Märkus 2: „Digitaalarvuteid”, vastavaid seadmeid või „tarkvara”, mis on selles kategoorias nimetatud telekommunikatsiooniseadmete tööks või töö toetamiseks olulise tähtsusega, käsitletakse selleks ülesandeks spetsiaalselt kavandatud komponentidena tingimusel, et nad kujutavad endast tootja poolt üldjuhul tarnitavaid standardseid mudeleid. See hõlmab arvutisüsteemide tööd, haldamist, hooldust, ekspluatatsiooni või maksustamist.
5A1
Süsteemid, seadmed ja komponendid
5A001
Järgmised telekommunikatsioonisüsteemid, seadmed, komponendid ja lisaseadmed:
a. |
telekommunikatsiooniseadmed, millel on mis tahes järgmine omadus, funktsioon või eripära:
Märkus: Punktid 5A001.a.2 ja 5A001.a.3 ei hõlma seadmeid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks satelliitide pardal; |
b. |
telekommunikatsiooniseadmed ja -süsteemid ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid, millel on mis tahes järgmine omadus, funktsioon või eripära:
|
c. |
järgmised kiudoptilised sidekaablid, optilised kiud ja tarvikud:
|
d. |
„elektrooniliselt formeeritava suunadiagrammiga antennid” töösagedusega üle 31,8 GHz. Märkus: Punkt 5A001.d ei hõlma „elektrooniliselt formeeritava suunadiagrammiga antenne” maandumissüsteemide jaoks, milles on mikrolainemaandumissüsteemide (MLS) ICAO standardite kohased mõõteriistad. |
e. |
raadiopeilimisseadmed, mis toimivad üle 30 MHz sagedustel ja millel on kõik järgmised omadused, ning nende jaoks spetsiaalselt ettenähtud komponendid:
|
f. |
raadiolainete segajad, mis on spetsiaalselt ette nähtud mobiilsideteenuste tahtlikuks ja valikuliseks segamiseks, tõkestamiseks, blokeerimiseks, halvendamiseks vms, ja millel on mis tahes järgmine omadus, ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:
NB! GNSS segamise seadmete kohta vaata sõjaliste kaupade nimekirja; |
g. |
passivsed koherentsed asukoha kindlaksmääramise (PLC) süsteemid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud liikuvate objektide avastamiseks ja jälitamiseks, ja mis kasutavad mitteradarsaatjate poolt keskkonda saadetud raadiokiirguse peegelduste mõõtmist. Tehniline märkus: Mitteradarsaatjad võivad hõlmata ärilisi raadio, televisiooni või mobiiltelefoni tugijaamu. Märkus: Punkt 5A001.g ei hõlma järgmist:
|
5A101
Kaugmõõte- ja kaugjuhtimisseadmed, kaasa arvatud maapealsed seadmed, mis on kavandatud või kohandatud ’rakettmürskudel’ kasutamiseks.
Tehniline märkus:
Punktis 5A101 tähendab ’rakettmürsk’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
Märkus: Punkt 5A101 ei hõlma järgmist:
a. |
seadmed, mis on kavandatud või kohandatud mehitatud õhusõidukites või satelliitides kasutamiseks; |
b. |
maapealsed seadmed, mis on kavandatud või kohandatud maismaa- või merekasutuseks; |
c. |
seadmed, mis on ette nähtud kaubanduslike, tsiviilotstarbeliste või inimelude ohutusega (nt andmete terviklikkus, lennuohutus) seotud GNSS teenuste jaoks. |
5B1
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
5B001
Järgmised telekommunikatsioonisüsteemide testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed, nende komponendid ja lisaseadmed:
a. |
seadmed ja nende jaoks ettenähtud komponendid või tarvikud, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 5A001, 5B001, 5D001 või 5E001 nimetatud funktsioonide või eripäraga seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”; Märkus: Punkt 5B001.a ei hõlma optilise kiu omaduste uurimise seadmeid; |
b. |
seadmed ning nende jaoks ettenähtud komponendid ja tarvikud, mis on spetsiaalselt kavandatud mis tahes järgmite telekommunikatsiooni ülekandeseadmete või kommutatsiooniseadmete „arendamiseks”:
|
5C1
Materjalid
Puuduvad.
5D1
Tarkvara
5D001
Järgmine „tarkvara”:
a. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 5A001 või 5B001 nimetatud seadmete, funktsioonide või eripära „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”; |
b. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 5E001 nimetatud „tehnoloogia” toetamiseks; |
c. |
järgmine spetsiifiline „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 5A001 või 5B001 nimetatud seadmete tehniliste näitajate, funktsioonide ja eripära tagamiseks; |
d. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud mis tahes järgmiste telekommunikatsiooni ülekandeseadmete või kommutatsiooniseadmete „arendamiseks”:
|
5D101
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 5A101 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
5E1
Tehnoloogia
5E001
Järgmine „tehnoloogia”:
a. |
tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 5A001, 5B001 või 5D001 nimetatud seadmete, funktsioonide või tunnuste või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks” (v.a töötamine); |
b. |
järgmine spetsiifiline „tehnoloogia”:
|
c. |
tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud mis tahes järgmise „arendamiseks” või „tootmiseks”:
|
5E101
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktis 5A101 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
2. OSA
„INFOTURVE”
Märkus 1: „Infoturbe” seadmete, „tarkvara”, süsteemide, rakendusspetsiifiliste „elektroonikasõlmede”, moodulite, integraallülituste, komponentide või funktsioonide kontrolli alla kuulumine on määratud 5. kategooria 2. osas isegi juhul, kui nad on teiste seadmete komponendid või „elektroonikasõlmed”.
Märkus 2: 5. kategooria 2. osa ei hõlma tooteid, mis on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks.
Märkus 3:
Märkus krüptograafia kohta:
Punktid 5A002 ja 5D002 ei hõlma kaupu, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
a. |
nad on avalikult ja kitsendusteta saadaval jaemüügikohtades mis tahes järgmisel viisil:
|
b. |
nende krüptograafilist funktsionaalsust ei saa kasutaja kergesti muuta; |
c. |
nad on ette nähtud paigaldamiseks kasutaja oma jõududega, ilma tarnija olulise abita, ja |
d. |
nende tehnilised üksikasjad on kättesaadavad ja need tehakse nõudmise korral teatavaks eksportija liikmesriigi pädevale asutusele nende vastavuse määramiseks käesoleva märkuse punktides a–d kirjeldatud nõuetele. |
Tehniline märkus:
5. kategooria 2. osas ei arvestata paarsusbitte võtmepikkuse määramisel.
5A2
Süsteemid, seadmed ja komponendid
5A002
Järgmised „infoturbe”süsteemid, -seadmed ja nende komponendid:
a. |
Süsteemid, seadmed, rakendusspetsiifilised „elektroonikasõlmed”, moodulid ja integraallülitused „infoturbeks” vastavalt alljärgnevale ning muud spetsiaalselt selleks otstarbeks kavandatud komponendid: NB! Globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide (GNSS) vastuvõtuseadmete, mis sisaldavad või kasutavad dekrüpteerimist (st GPS või GLONASS), kontrolli alla kuulumise kohta vt punkti 7A005.
Tehniline märkus: „Kvantkrüptograafiat” tuntakse samuti kvantmehhaanilise kodeerimese/dekodeerimise (quantum key distribution — QKD) nime all. Märkus: Punkt 5A002 ei hõlma järgmist:
|
5B2
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
5B002
Järgmised „infoturbe” testimise, kontrollimise ja „tootmise” seadmed:
a. |
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmiseks „arendamis-” ja „tootmis”tegevuseks:
|
b. |
mõõteseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 5A002 või 5D002 nimetatud „infoturbe”-funktsioonide hindamiseks või kinnitamiseks. |
5C2
Materjalid
Puuduvad.
5D2
Tarkvara
5D002
Järgmine „tarkvara”:
a. |
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 5A002, 5B002 või 5D002 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”; |
b. |
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 5E002 nimetatud „tehnoloogia” toetamiseks. |
c. |
Järgmine „spetsiifiline” tarkvara:
|
Märkus: Punkt 5D002 ei hõlma järgmist „tarkvara”:
a. |
„tarkvara”, mida on vaja punkti 5A002 märkuse alusel kontrolli alt välja arvatud seadmete „kasutamiseks”; |
b. |
„tarkvara”, mis tagab punkti 5A002 märkuse alusel kontrolli alt välja arvatud seadmete funktsioonid. |
5E2
Tehnoloogia
5E002
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktis 5A002, 5B002 või 5D002 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”;
6. KATEGOORIA
SENSORID JA LASERID
6A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
6A001
Järgmised akustikasüsteemid, -seadmed ja komponendid:
a. |
mereakustikasüsteemid, -seadmed ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
|
b. |
järgmised korrelatsioon-kiiruse ja doppler-kiiruse hüdrolokatsioonil põhinevad logiseadmed, mis on kavandatud seadmete kandja horisontaalkiiruse mõõtmiseks merepõhja suhtes:
Märkus 1: Punkt 6A001.b ei hõlma kajaloode, mida kasutatakse järgmiseks:
Märkus 2: Punkt 6A001.b ei hõlma seadmeid, mis on spetsiaalselt ette nähtud pealveelaevadele paigaldamiseks. |
6A002
Järgmised optilised sensorid või seadmed ja nende lisaseadmed:
NB! VT KA PUNKTI 6A102.
a. |
Järgmised optilised detektorid:
|
b. |
kaugjälgimisseadmetele kavandatud „monospektraalsed pildiandurid” ja „multispektraalsed pildiandurid”, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
c. |
„vahetu vaatega” kuvaseadmed, mis sisaldavad mis tahes järgmist:
Tehniline märkus: Mõiste ’vahetu vaatega’ viitab kuvaseadmetele, mis esitavad vaatlejale nähtava kujundi, muutmata seda elektrooniliseks signaaliks televiisoriekraani jaoks, võimaldamata esitatavaid kujutusi elektrooniliselt, fotograafiliselt või mõnel muul viisil säilitada või salvestada. Märkus: Punkt 6A002.c ei hõlma järgmisi seadmeid, mis sisaldavad muid kui GaAs- või GaInAs-fotokatoode:
|
d. |
spetsiaalsed optiliste andurite abikomponendid:
|
e. |
„kosmosekindlad”„fokaaltasandilised massiivid”, milles on rohkem kui 2 048 elementi massiivi kohta ja mille tippkoste lainepikkuse väärtus jääb vahemikku üle 300 nm, kuid mitte üle 900 nm. |
6A003
Järgmised kaamerad, süsteemid või seadmed ja nende komponendid:
NB! VT KA PUNKTI 6A203.
NB! Kaamerate kohta, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud veealuseks kasutamiseks, vt ka punkte 8A002.d ja 8A002.e.
a. |
seadistuskaamerad ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid: Märkus: Punktides 6A003.a.3–6A003.a.5 nimetatud modulaarse ehitusega seadistuskaameraid tuleks hinnata nende maksimaalse suutlikkuse alusel, kasutades olemasolevaid lisandprogramme vastavalt kaameratootja spetsifikatsioonile.
|
b. |
järgmised pildistuskaamerad: Märkus: Punkt 6A003.b ei hõlma spetsiaalselt televisioonisaadete jaoks konstrueeritud televisiooni- ja videokaameraid.
|
6A004
Järgmised optilised seadmed ja komponendid:
a. |
Järgmised optilised peeglid (reflektorid): NB! Optilised peeglid, mis on spetsiaalselt kavandatud litograafiaseadmete jaoks, vt punkti 3B001.
|
b. |
tsinkseleniidist (ZnSe) või tsinksulfiidist (ZnS) valmistatud optilised komponendid läbilaskvusega lainepikkuste vahemikus üle 3 000 nm, kuid mitte üle 25 000 nm, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
c. |
järgmised „kosmosekindlad” optiliste süsteemide komponendid:
|
d. |
järgmised optilised juhtseadmed:
|
e. |
’mittesfäärilised optilised elemendid’, millel on kõik järgmised omadused:
Tehnilised märkused
Märkus: Punkt 600A4.e ei hõlma ’mittesfäärilisi optilisi elemente’, millel on mis tahes järgmine omadus:
NB! ’Mittesfääriliste optiliste elementide’ kohta, mis on spetsiaalselt kavandatud litograafiaseadmetele, vaata punkti 3B001. |
6A005
Järgmised punktis 0B001.g.5 või 0B001.h.6 nimetamata „laserid”, komponendid ning optilised seadmed.
NB! VT KA PUNKTI 6A205.
Märkus 1: Impulss„laserite” hulka kuuluvad ka need „laserid”, mis töötavad impulsistatuna pidevlaine (CW) moodis.
Märkus 2: Eksimeer-, pooljuht-, keemilised, CO-, CO2, ja mittekorduvad impulss-neodüümklaas„laserid” on nimetatud vaid punktis 6A005.d.
Märkus 3: Punkt 6A005 hõlmab kiud„lasereid”.
Märkus 4: Muul viisil kui ühe „laseri” poolt teise „laseri” pumpamise teel sageduse muundamist (st lainepikkuse muutmist) kasutavate „laserite” kontrolli alla kuulumine määratakse kindlaks nii lähte„laseri” väljundvõimsuse kui ka sagedusmuunduri optilise võimsuse suhtes rakendatavate kontrolliparameetrite alusel.
Märkus 5: Punkt 6A005 ei hõlma järgmisi „lasereid”:
a. |
rubiinlaserid väljundenergiaga alla 20 J; |
b. |
lämmastiklaserid; |
c. |
krüptoonlaserid. |
Tehniline märkus:
Punktis 6A005 nimetatud ’pistikupesatõhusus’ (kasutegur) (wall-plug efficiency) määratletakse „laseri” väljundvõimsuse või „keskmise väljundvõimsuse” ning „laseri” tööks vajaliku kogu elektrilise sisendvõimsuse (sh toiteallikate/võimsusmuundurite ja konditsioneerimise/soojusvahetite võimsuse) suhtena.
a. |
mitte„timmitavad” pidevlaine „laserid”, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
b. |
mitte„timmitavad”„impulsslaserid”, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
c. |
„timmitavad”„laserid”, millel on mis tahes järgmine omadus: Märkus: Punkt 6A005.c hõlmab titaan-safiir- (Ti:Al2O3), tuulium-YAG- (Tm:YAG), tuulium-YSGG- (Tm: YSGG), aleksandriit- (Cr: BeAl2O4), värvustsenter„lasereid”, värv„lasereid” ja vedelik„lasereid”.
|
d. |
Muud „laserid”, mis ei ole määratletud punktides 6A005.a, 6A005.b või 6A005.c:
Märkus: ’mittekorduv impulss’ osutab „laseritele”, mis tekitavad kas ühe väljundimpulsi või mille impulssidevaheline intervall on üle ühe minuti. |
e. |
Järgmised komponendid:
|
f. |
Järgmised optilised seadmed: NB! Ühise avaga optiliste elementide kohta, mida on võimalik kasutada „ülivõimsas laseris” („SHPL”), vaata sõjaliste kaupade nimekirja.
|
6A006
„Magnetomeetrid”, „magnetvälja gradiomeetrid”, „sisemised magnetvälja gradiomeetrid”, veealused elektrivälja andurid, „kompensatsioonisüsteemid” ning nende jaoks ette nähtud komponendid.
Märkus: Punkt 6A006 ei hõlma vahendeid, mis on ette nähtud kalastusrakendustes kasutamiseks või meditsiinidiagnostikas biomagnetiliste mõõtmiste tegemiseks.
a. |
„Magnetomeetrid” ja alamsüsteemid, mis:
|
b. |
Veealused elektrivälja andurid, mille „müratase” (tundlikkus) on madalam (parem) kui 8 nV/m √Hz, mõõdetuna sagedusel 1 Hz. |
c. |
Järgmised „magnetvälja gradiomeetrid”:
|
d. |
„Kompensatsioonisüsteemid” magnetilistele või veealustele elektrivälja anduritele, mille suutlikkus on võrdne või suurem kui punktides 6A006.a, 6A006.b. või 6.A006.c. nimetatud kontrollparameetrid. |
6A007
Gravimeetrid ja gravitatsiooni gradiomeetrid.
NB! VT KA PUNKTI 6A107.
a. |
Maapinnal kasutamiseks kavandatud või kohandatud gravimeetrid (raskusjõu mõõtjad), mille staatiline täpsus on väiksem (parem) kui 10 μgal. Märkus: Punkt 6A007.a ei hõlma kvartselemendiga (Worden-tüüpi) maapinnagravimeetreid. |
b. |
Gravimeetrid, mis on kavandatud liikuvatel alustel kasutamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:
|
c. |
Gravitatsiooni gradiomeetrid. |
6A008
Radarisüsteemid, -seadmed ja -sõlmed, millel on mis tahes järgmine omadus, ning nende jaoks ette nähtud komponendid:
NB! VT KA PUNKTI 6A108.
Märkus: Punkt 6A008 ei hõlma järgmist:
— |
sekundaarseireradarid (SSR); |
— |
tsiviilautode radarid; |
— |
kuvarid või monitorid, mida kasutatakse lennujuhtimises ja millel on kuni 12 lahutatavat elementi 1 mm kohta; |
— |
meteoroloogilised (ilmastiku) radarid. |
a. |
toimivad sagedustel 40–230 GHz ning neil on mis tahes järgmine omadus:
|
b. |
reguleeritava sagedusribaga, mille reguleerimisulatus on üle ±6,25 % ’töösageduse keskmisest väärtusest’; Tehniline märkus: ’Töösageduse keskmine väärtus’ on võrdne kirjeldatud kõrgema ja madalama töösageduse poolsummaga. |
c. |
võimelised töötama üheaegselt rohkem kui kahel kandesagedusel; |
d. |
võimelised töötama sünteesapertuuriga radari (SAR), inverteeritud sünteesapertuuriga radari (ISAR) või õhusõiduki pardal oleva külgvaateradari (SLAR) režiimil; |
e. |
sisaldavad „elektrooniliselt formeeritava suunadiagrammiga antenne”; |
f. |
võimaldavad määrata ennast mitteidentifitseerivate (non-cooperative) sihtmärkide kõrguse; Märkus: Punkt 6A008.f ei hõlma täppislähenemiseradari (PAR) seadmestikku, mis vastab Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) standarditele. |
g. |
spetsiaalselt kavandatud õhusõidukitel (õhupallidele või plaaneritele kinnitatuna) kasutamiseks ning omab Doppleri „signaalitöötlus”võimalust liikuvate sihtmärkide avastamiseks; |
h. |
töötlevad radarisignaale ja kasutavad järgmist:
|
i. |
tagavad maapinnal töötades üle 185 km maksimaalse „nägemisulatuse”; Märkus: Punkt 6A008.i ei hõlma järgmist:
|
j. |
„laser”radarid või laserlokaatorseadmed (LIDAR), millel on mis tahes järgmine omadus:
Märkus: Punkt 6A008.j ei hõlma LIDAR-seadmeid, mis on spetsiaalselt kavandatud kaardistamiseks või meteoroloogiliste vaatluste jaoks. |
k. |
varustatud „signaalide töötlemise” alamsüsteemidega, milles kasutatakse „impulsi kokkusurumise” tehnikat ja millel on mis tahes järgmine omadus:
|
l. |
varustatud andmetöötlemise alamsüsteemidega ja mis tahes järgmise omadusega:
|
6A102
Kiirguskindlad ’detektorid’, muud kui punktis 6A002 nimetatud, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks tuumaplahvatusega kaasnevate nähtuste eest (nt elektromagnetiline impulss (EMP), röntgenikiirgus, kombineeritud lööklaine ja soojuslikud efektid) ning on kasutatavad „rakettmürskudel”, kavandatud või arvestatud taluma kiirgustaseme väärtusi, mis tekitavad suurusele 5 × 105 rad (räni) vastava või seda ületava maksimaalse kiirgusdoosi.
Tehniline märkus:
Punktis 6A102 nimetatud ’detektor’ on määratletud kui mehaaniline, elektri-, optika- või keemiaseade, mis automaatselt identifitseerib ja salvestab või registreerib selliseid mõjureid nagu keskkonna temperatuuri või rõhu muutus, elektrilised või elektromagnetilised signaalid või radioaktiivsete ainete kiirgus. See hõlmab seadeldisi, mis tajuvad ühekordse toimingu või tõrke alusel.
6A107
Gravitatsiooni mõõtjad (gravimeetrid) ning komponendid gravitatsiooni mõõtjatele ja gravitatsiooni gradiomeetritele:
a. |
gravimeetrid, muud kui punktis 6A007.b nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks õhusõidukites või merel ning millel on staatiline või toiminguline täpsus 7 × 10–6 m/s2 (0,7 milligal) või vähem (parem) ning mõõtenäidu stabiliseerumisaeg on 2 minutit või vähem; |
b. |
punktides 6A007.b või 6A107.a nimetatud gravimeetrite ja punktis 6A007.c nimetatud gravitatsiooni gradiomeetrite jaoks ettenähtud komponendid. |
6A108
Järgmised punktis 6A008 nimetamata radarisüsteemid ja jälgimissüsteemid:
a. |
radari- ja laserradarisüsteemid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides; Märkus: Punkt 6A108.a hõlmab järgmist:
|
b. |
täppisjälgimissüsteemid, mis on kasutatavad ’rakettmürskudel’:
|
6A202
Fotokordistitorud, millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
fotokatoodi pindala on suurem kui 20 cm2 ja |
b. |
anoodimpulsi tõusuaeg on lühem kui 1 ns. |
6A203
Järgmised punktis 6A003 nimetamata kaamerad ja komponendid:
a. |
mehaanilised pöördpeegelkaamerad ja nende jaoks ettenähtud komponendid:
Märkus: Punktis 6A203.a kuuluvad selliste kaamerate komponentide hulka sünkroniseeriva elektroonika moodulid ning rootorikoostud, mis koosnevad turbiinidest, peeglitest ja laagritest. |
b. |
elektroonilised vööt- ja kaaderkaamerad, lambid ja seadmed:
|
c. |
kiirguskindlad televisioonikaamerad või nende jaoks ettenähtud läätsed, mis on spetsiaalselt kavandatud või arvestatud taluma kiirguse kogudoosi üle 50 × 103 Gy (räni) (5 × 106 rad (räni)) ilma nende töövõimet halvendamata. Tehniline märkus: Mõiste „Gy (räni)” tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis seda ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides. |
6A205
Järgmised punktides 0B001.g.5, 0B001.h.6 ja 6A005 nimetamata „laserid”, „laser”võimendid ja ostsillaatorid:
NB! Cu-gaaslaserite kohta vt punkti 6A005.b.
a. |
argoonioon„laserid”, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
timmitavad impulss-ühemoodilised värvilaser-ostsillaatorid, millel on kõik järgmised omadused:
|
c. |
timmitavad impulss-värvilaser-võimendid ja -ostsillaatorid, millel on kõik järgmised omadused:
Märkus: Punkt 6A205.c ei hõlma ühemoodilisi ostsillaatoreid; |
d. |
süsinikdioksiidimpulss„laserid”, millel on kõik järgmised omadused:
|
e. |
paravesinikul Ramani muundajad, mis on kavandatud tööks väljundi lainepikkusel 16 μm ja mille kordumissagedus on kõrgem kui 250 Hz; |
f. |
neodüümlisandiga „laserid” (v.a neodüümklaas„laserid”), mille väljundkiirguse lainepikkus on üle 1 000 nm, kuid mitte üle 1 100 nm, ning millel on üks järgmistest omadustest:
|
6A225
Kiiruse mõõtmise interferomeetrid, mis on ette nähtud üle 1 km/s kiiruste mõõtmiseks ajavahemike vältel, mis on lühemad kui 10 μs.
Märkus: Punkt 6A225 hõlmab kiiruse mõõtmise interferomeetreid, nagu kiiruse interferomeeter-süsteem mis tahes reflektori jaoks (VISAR) ja Doppleri laserinterferomeetrid (DLI).
6A226
Järgmised rõhuandurid:
a. |
manganiinkalibraatorid, suurematele rõhkudele kui 10 GPa; |
b. |
kvartsist rõhuandurid, suurematele rõhkudele kui 10 GPa. |
6B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
6B004
Järgmised optilised seadmed:
a. |
seadmed absoluutse peegeldusvõime mõõtmiseks täpsusega ±0,1 % peegeldusvõime väärtusest; |
b. |
seadmed, muud kui optilise pinna hajupeegelduse mõõtmise seadmed, millel on suurem kui 10 cm mittematistatud ava ja mis on spetsiaalselt kavandatud mittetasaste optiliste pindade kuju (profiili) 2 nm või vähema (parema) „täpsusega” mõõtmiseks soovitud profiili suhtes. |
Märkus: Punkt 6B004 ei hõlma mikroskoope.
6B007
Seadmed maapealse kasutusega gravimeetrite tootmiseks, reguleerimiseks ja kalibreerimiseks staatilise täpsusega, mis on parem kui 0,1 mgal.
6B008
Impulssradari mõõtesüsteemid, mis on ette nähtud tagasikiirgumise ristlõike määramiseks, kui kiiratava impulsi pikkus on 100 ns või lühem, ning nende jaoks spetsiaalselt kavandatud komponendid.
NB! VT KA PUNKTI 6B108.
6B108
Punktis 6B008 nimetamata mõõtesüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud radari tagasikiirgumise ristlõike mõõtmiseks ja on kasutatavad ’rakettmürskudel’ ja nende alamsüsteemides.
Tehniline märkus:
Punktis 6B108 tähendab ’rakettmürsk’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
6C
Materjalid
6C002
Järgmised optiliste andurite materjalid:
a. |
telluur, puhtusega 99,9995 % või rohkem; |
b. |
järgmiste monokristallid, kaasa arvatud epitaksiaalsed kiibitoorikud:
Tehniline märkus: ’Moolosa’ määratletakse ZnTe moolide ning kristallis oleva CdTe ja ZnTe moolide summa suhtena. |
6C004
Järgmised optilised materjalid:
a. |
tsinkseleniidist (ZnSe) või tsinksulfiidist (ZnS) „põhimikutoorikud”, mis on valmistatud keemilise aurustamise-sadestamise protsessi abil ning millel on mis tahes järgmine omadus:
|
b. |
järgmiste elektro-optiliste materjalide pirnikujulised toorikkristallid:
|
c. |
mittelineaarsed optilised materjalid, millel on kõik järgmised omadused:
|
d. |
ränikarbiidi või berüllium-berülliumi (Be/Be) sadestamisel saadud „põhimikutoorikud”, mille diameeter või peatelje pikkus on üle 300 mm; |
e. |
klaas, kaasa arvatud sulakvarts (SiO2), fosfaatklaas, fluorofosfaatklaas, tsirkooniumfluoriid (ZrF4) ja hafniumfluoriid (HfF4), millel on kõik järgmised omadused:
|
f. |
sünteetilised teemandid, milles optiline neeldumine on väiksem kui 10–5 cm–1 lainepikkustel üle 200 nm, kuid mitte üle 14 000 nm. |
6C005
Sünteetilised kristalse struktuuriga „laseri” põhimaterjalid töötlemata kujul:
a. |
titaanlisandiga safiir; |
b. |
aleksandriit. |
6D
Tarkvara
6D001
„Tarkvara”, mis on ette nähtud punktis 6A004, 6A005, 6A008 või 6B008 nimetatud seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”.
6D002
„Tarkvara”, mis on ette nähtud punktis 6A002.b, 6A008 või 6B008 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
6D003
Muu järgmine „tarkvara”:
a. |
järgmine „tarkvara”:
|
b. |
järgmine „tarkvara”:
|
c. |
„tarkvara”, mis on ette nähtud selleks, et parandada gravimeetrite ja gravitatsiooni gradiomeetrite liikumisest tingitud hälbed; |
d. |
järgmine „tarkvara”:
|
6D102
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud punktis 6A108 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
6D103
„Tarkvara”, lennul salvestatud andmete lennujärgseks töötlemiseks, võimaldab kindlaks määrata lendava objekti asukoha kogu tema liikumistee jooksul ja on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud ’rakettmürskude’ jaoks.
Tehniline märkus:
Punktis 6D103 tähendab ’rakettmürsk’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
6E
Tehnoloogia
6E001
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 6A, 6B, 6C või 6D nimetatud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”.
6E002
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 6A, 6B või 6C nimetatud seadmete või materjalide „tootmiseks”.
6E003
Järgmine muu „tehnoloogia”:
a. |
järgmine „tehnoloogia”:
|
b. |
„tehnoloogia”, mis on „vajalik” spetsiaalselt kavandatud diagnostikaseadmete või märklaudade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks” katserajatistes, mis on ette nähtud „ülivõimsate laserite” katsetamiseks või „ülivõimsa laseri” kiirtega kiiritatud materjalide katsetamiseks ja hindamiseks. |
6E101
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 6A002, 6A007.b, 6A007.c, 6A008, 6A102, 6A107, 6A108, 6B108, 6D102 või 6D103 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.
Märkus: Punktis 6E101 hõlmab „tehnoloogia” punktis 6A008 nimetatud seamdeid üksnes juhul, kui need on ette nähtud õhusõidukitel kasutamiseks ning on kasutatavad „rakettmürskudel”.
6E201
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 6A003, 6A005.a.2, 6A005.b.2, 6A005.b.3, 6A005.b.4, 6A005.b.6, 6A005.c.2, 6A005.d.3.c, 6A005.d.4.c, 6A202, 6A203, 6A205, 6A225 või 6A226 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
7. KATEGOORIA
NAVIGATSIOONI- JA LENNUELEKTROONIKA
7A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
NB! Allveesõidukite automaatjuhtimisseadmete kohta vt 8. kategooriat.
Radarite kohta vt 6. kategooriat.
7A001
Kiirendusmõõturid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:
NB! VT KA PUNKTI 7A101.
NB! Nurk- või pöördkiirendusmõõturite kohta vt punkti 7A001.b.
a. |
Lineaarsed kiirendusmõõturid ja millel on mis tahes järgmine omadus:
|
b. |
nurk- või pöördkiirendusmõõturid, mis on ette nähtud kasutamiseks suurema kui 100 g lineaarkiirenduse korral; |
7A002
Güroskoobid ja nurkkiiruse andurid, millel on mis tahes järgmine omadus, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
NB! VT KA PUNKTI 7A102.
NB! Nurk- või pöördkiirendusmõõturite kohta vt punkti 7A001.b.
a. |
„algväärtuse”„stabiilsus” on 1 g kiirendusega keskkonnas ühekuise perioodi vältel fikseeritud kalibreerimisväärtuse suhtes väiksem (parem) kui 0,5° tunnis, kui need on ette nähtud kasutamiseks lineaarkiirenduse korral kuni 100 g (kaasa arvatud); |
b. |
„nurga juhuslik hälve” on 0,0035 kraadi tunni ruutjuure kohta või väiksem (parem) või Märkus: Punkt 7A002.b. ei hõlma ’pöörleva massiga güroskoope’. Tehniline märkus: ’Pöörleva massiga güroskoobid’ on güroskoobid, milles kasutatakse pidevalt pöörlevat massi nurkliikumise avastamiseks. |
c. |
kiiruste vahemik on suurem kui 500 kraadi sekundis ja seadmel on mis tahes järgmine omadus:
|
d. |
ette nähtud kasutamiseks üle 100 g lineaarkiirenduse korral. |
7A003
Järgmised inertsiaalsed süsteemid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
NB! VT KA PUNKTI 7A103.
a. |
inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid (INS) (kardaanriputiga või tervikkinnitusega) ja inertsiaalseadmed, mis on kavandatud „õhusõidukite”, maismaasõidukite, (all- või peal-)veesõidukite või „kosmosesõidukite” navigeerimiseks, asendi reguleerimiseks, juhtimiseks ja kontrolliks ning millel on järgmised omadused, ning nende jaoks spetsiaalselt ette nähtud komponendid:
|
b. |
hübriidsed inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid, mis on integreeritud globaalsete satelliitnavigatsioonisüsteemi(de)ga (GNSS) või „andmebaasidega toetatava(te) navigatsioonisüsteemi(de)ga” („DBRN”) navigeerimise, ruumasendi, suunamise või juhtimise jaoks vastavalt normaali suunale ja„millel” on INS navigatsiooni positsioonitäpsus pärast GNSS või „DBRN” kaotamist kuni neljaminutilise perioodi jooksul väiksem (parem) kui 10 meetrit ’tõenäolise vea ringis’ (’CEP’); |
c. |
inertsiaalsed mõõteseadmed suuna või tõelise põhjasuuna määramiseks, millel on mis tahes järgmine omadus, ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
|
d. |
inertsiaalsed mõõteseadmed, sealhulgas inertsiaalsed mõõteühikud (IMU) ja inertsiaalsed viitesüsteemid (IRS), mis sisaldavad punktis 7A001 või 7A002 nimetatud kiirendusmõõtureid või güroskoope, ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid. |
Märkus 1: Punktides 7A003.a ja 7A003.b esitatud parameetrid on rakendatavad koos mis tahes järgmisena esitatud keskkonnatingimustest:
a. |
sisendi juhuslik vibratsioon üldamplituudiga 7,7 g rms testi esimese 0,5 tunni vältel ning testi kogukestusega 1,5 tundi telje kohta igal kolmest ristiasetsevast teljest, kui juhuslik vibratsioon vastab kõikidele järgmistele tingimustele:
|
b. |
nurkkiiruse suutlikkus ühe või mitme telje kohta on +2,62 rad/s (150°/s) või rohkem või |
c. |
vastavalt siseriiklikele standarditele, mis on samaväärsed ülalolevate punktidega a või b. |
Märkus 2: Punkt 7A003 ei hõlma inertsiaalseid navigatsioonisüsteeme, mis on „osalisriikide” tsiviilvõimude poolt sertifitseeritud kasutamiseks „tsiviilõhusõidukitel”.
Märkus 3: Punkt 7A003.c.1 ei hõlma spetsiaalselt tsiviilseire otstarbel kasutamiseks kavandatud inertsiaalseadmeid sisaldavaid teodoliitsüsteeme.
Tehnilised märkused:
1. |
Punkt 7A003.b viitab süsteemidele, milles INS ja teised sõltumatud navigatsiooni abiseadmed on integreeritud ühte seadmesse (sisse ehitatud), et saavutada parimat tulemust. |
2. |
’Tõenäolise vea ring’ e ’CEP’ — ringikujulise normaaljaotuse korral sellise ringi raadius, mille sisse jääb 50 % üksikult tehtud mõõtmiste tulemustest, või ringi raadius, mille sees asetseb midagi 50 % tõenäosusega. |
7A004
Güro- ja astrokompassid ning muud seadmed, mis tuletavad asukoha või suuna automaatselt taevakehade või satelliitide jälgimise abil asimuuttäpsusega 5 kaaresekundit või vähem (parem).
NB! VT KA PUNKTI 7A104.
7A005
Globaalsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (GPS või GLONASS) vastuvõtuseadmed, millel on järgmised omadused, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:
NB! VT KA PUNKTI 7A105.
a. |
kasutavad dekrüpteerimist või |
b. |
sisaldavad null-juhitavusega antenni. |
7A006
Õhusõidukite altimeetrid (kõrgusmõõturid), mis toimivad muudel sagedustel kui 4,2 GHz kuni 4,4 GHz (kaasa arvatud) ning millel on järgmised omadused:
NB! VT KA PUNKTI 7A106.
a. |
„võimsuse juhtimine”või |
b. |
kasutatakse faasmodulatsiooni. |
7A008
Veealused hüdrolokaatornavigatsioonisüsteemid, mis kasutavad suunaallikaga integreeritud Doppleri kiiruse või korrelatsioon-kiiruse logi ja mille asukoha määramise täpsus on võrdne või väiksem (parem), kui 3 % läbitud vahemaast ’tõenäolise vea ringis’ (’CEP’), ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid.
Märkus: Punkt 7A008 ei hõlma spetsiaalselt pealveesõidukitele paigaldamiseks ette nähtud süsteeme või akustilisi paakpoisid või poisid nõudvaid süsteeme asukohaandmete andmiseks.
NB! Vt punkti 6A001.a. akustiliste süsteemide kohta ja punkti 6A001.b korrelatsioon-kiiruse ja Doppleri kiiruse hüdrolokatsioonil põhinevatelogiseadmete kohta. Vt punkti 8A002 muude meresüsteemide kohta.
7A101
Punktis 7A001 nimetamata kiirendusmõõturid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
a. |
Lineaarsed kiirendusmõõturid, mis on kavandatud kasutamiseks mis tahes tüüpi inertsiaalsetes navigatsiooni- või juhtimissüsteemides, mis on kasutatavad ’rakettmürskudes’ ja millel on kõik järgmised omadused; ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid:
Märkus: Punkt 7A101.a ei hõlma kiirendusmõõtureid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud ja arendatud puuraukude teenindamiseks MWD (Measurement While Drilling — mõõtmine puurimise käigus) anduritena. Tehnilised märkused:
|
b. |
Pideva väljundiga kiirendusmõõturid, mis on ette nähtud kasutamiseks üle 100 g kiirenduse korral. |
7A102
Punktis 7A002 nimetamata mis tahes tüüpi güroskoobid, mis on kasutatavad ’rakettmürskudes’ ja mille hinnatud „triivi kiiruse”’stabiilsus’ on 1 g keskkonnas väiksem kui 0,5° (1 sigma või rms) tunnis ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.
Tehnilised märkused:
1. |
Punktis 7A102 tähendab ’rakettmürsk’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
2. |
Punktis 7A102 on ’stabiilsus’ määratletud kui konkreetse mehhanismi suutlikkuse või kasutusteguri näitaja, mis jääb muutumatuks pidevate fikseeritud töötingimuste juures (IEEE STD 528–2001, punkt 2.247). |
7A103
Järgmine punktis 7A003 nimetamata seadmestik, navigatsiooniseadmed ja -süsteemid ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
a. |
inertsiaalsed või muud seadmed, milles kasutatakse järgmiseid kiirendusmõõtureid või güroskoope, ja selliseid seadmeid sisaldavad süsteemid:
Märkus: Punkt 7A103.a ei hõlma seadmeid, mis sisaldavad punktis 7A001 nimetatud kiirendusmõõtureid, kui sellised kiirendusmõõturid on spetsiaalselt projekteeritud ja kavandatud kui MWD-andurid, mida kasutatakse puuraukude teenindamisel. |
b. |
integreeritud lennuseadmesüsteemid, mis sisaldavad güroskoopstabilisaatoreid või automaatjuhtimissüsteeme, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks ’rakettmürskudes’; |
c. |
’integreeritud navigatsioonisüsteemid’, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks ’rakettmürskudes’ ning millega on võimalik saavutada navigatsioonitäpsus, mille puhul samavõrdne tõenäosusring (CEP) on 200m või vähem; Tehniline märkus: ’Integreeritud navigatsioonisüsteem’ koosneb tavaliselt järgmistest komponentidest:
|
d. |
kolmeteljelised magnetilised suunaandurid, kavandatud või kohandatud integreerimiseks lennujuhtimis- ja navigatsioonisüsteemidesse, ning nende jaoks spetsiaalselt kavandatud komponendid, ja millel on kõik järgmised omadused:
Märkus: Punktis 7A103.d nimetatud lennujuhtimis- ja navigatsioonisüsteemid sisaldavad güroskoopstabilisaatoreid, automaatjuhtimisseadmeid ja inertsiaalseid navigatsioonisüsteeme. |
Tehniline märkus:
Punktis 7A103 tähendab ’rakettmürsk’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
7A104
Punktis 7A004 nimetamata güro- ja astrokompassid ning muud seadmed, mis tuletavad asukoha või suuna automaatselt taevakehade või satelliitide jälgimise abil, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid.
7A105
Vastuvõtuseadmed globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide jaoks (GNSS; nt GPS, GLONASS või Galileo), millel on mis tahes järgmine omadus, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:
a. |
kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidel, punktis 9A012 nimetatud mehitamata õhusõidukitel või punktis 9A104 nimetatud sondrakettidel või |
b. |
kavandatud või kohandatud kasutamiseks õhus ja millel on järgmised omadused:
Märkus: Punktid 7A105.b.2 ja 7A105.b.3 ei hõlma seadmeid, mis on ette nähtud kaubanduslike, tsiviilotstarbeliste või ’inimelude ohutusega’ (nt andmete terviklikkus, lennuohutus) seotud GNSS teenuste jaoks. |
7A106
Punktis 7A006 nimetamata kõrgusmõõturid, kas radar- või laserradartüüpi, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidel või punktis 9A104 nimetatud sondrakettidel.
7A115
Passiivsed andurid, mis võimaldavad kindlaks määrata suuna spetsiifilistele elektromagnetlainete allikatele (peilimisseadmed) või maastiku iseärasustele ning on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidel või punktis 9A104 nimetatud sondrakettidel.
Märkus: Punkt 7A115 hõlmab järgmiste seadmete andureid:
a. |
maapinna kuju kaardistamise seadmed; |
b. |
kujutavad andurseadmed (aktiivsed ja passiivsed); |
c. |
passiivsed interferomeetrilised seadmed. |
7A116
Lennujuhtimissüsteemid ja servoventiilid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.
a. |
Hüdraulilised, mehaanilised, elektro-optilised või elektromehaanilised lennujuhtimissüsteemid (kaasa arvatud elektrooniline juhtimine — fly-by-wire). |
b. |
Asendi kontollimise seadmed. |
c. |
Lennujuhtimise servoventiilid punktis 7A116.a või 7A116.b nimetatud süsteemide jaoks, loodud või kohandatud töötama vibratsioonilises keskkonnas, mis on sagedusvahemikus 20 Hz – 2 kHz suurem kui 10 g rms. |
7A117
„Rakettmürskudel” kasutatavad „juhtimissüsteemid”, mis on võimelised saavutama süsteemset täpsust 3,33 % või vähem lennuulatusest (nt „CEP” 10 km või väiksem kaugusel 300 km).
7B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
7B001
Testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A nimetatud seadmete jaoks.
Märkus: Punkt 7B001 ei hõlma ’I hooldustaseme’ või ’II hooldustaseme’ vajalikke testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmeid.
Tehnilised märkused:
1. |
’I hooldustase’ Õhusõiduki inertsiaalse navigatsioonisõlme tõrge avastatakse teenindus- ja kuvarmooduli (CDU) näitude või vastava allsüsteemi seisukorra teate abil. Tootja juhendi abil on võimalik tõrke põhjus lokaliseerida korrast ära oleva asendatava mooduli (LRU) tasemel. Väljavahetatav moodul asendatakse seejärel teenindava personali poolt varumooduliga. |
2. |
’II hooldustase’ Defektne moodul saadetakse parandustöökotta (tootja omasse või sellisesse, mille personal on vastutav II hooldustaseme eest). Parandustöökojas testitakse defektset moodulit erinevate asjakohaste vahenditega, et kindlaks teha ning lokaliseerida defektne, töökojas asendatav sõlm (SRA), mis põhjustas väljavahetatud mooduli tõrke. Nimetatud asendatav sõlm eemaldatakse ning asendatakse toimiva varusõlmega. Defektne sõlm (või võimaluse korral kogu väljavahetatud moodul) saadetakse tootjale.NB! ’II hooldustase’ ei hõlma kontrolli alla kuuluvate kiirendusmõõturite või güroskoopiliste andurite eemaldamist asendatavatest sõlmedest. |
7B002
Järgmised seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud ring„laser”güroskoopide peeglite iseloomustamiseks:
NB! VT KA PUNKTI 7B102.
a. |
hajuvusmõõturid, mille mõõtetäpsus on 10 ppm või väiksem (parem); |
b. |
profilomeetrid, mille mõõtetäpsus on 0,5 nm (5 ångströmi) või väiksem (parem). |
7B003
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A nimetatud seadmete „tootmiseks”.
Märkus: Punkt 7B003 hõlmab järgmist:
— |
güroskoopide reguleerimise testimisseadmed; |
— |
güroskoopide dünaamilise tasakaalustamise seadmed; |
— |
güroskoopide sissetöötamise/mootorite testimisseadmed; |
— |
güroskoopide tühjendamise ja täitmise seadmed; |
— |
tsentrifuugirakised güroskoopide laagritele; |
— |
kiirendusmõõturite telgede reastamise seadmed; |
— |
kiudoptiliste güroskoopide mähiste poolimispingid. |
7B102
Peegeldusmõõturid (reflektomeetrid), mis on spetsiaalselt ette nähtud „laser”güroskoopide peeglite iseloomustamiseks ja mille mõõtetäpsus on 50 ppm või väiksem (parem).
7B103
„Tootmisrajatised” ja „tootmisseadmed”:
a. |
„tootmisrajatised” mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A117 nimetatud seadmete jaoks; |
b. |
punktides 7B001–7B003 nimetamata „tootmisseadmed” ning muud testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed mis on kavandatud või seadistatud kasutamiseks koos punktis 7A nimetatud seadmetega. |
7C
Materjalid
Puuduvad.
7D
Tarkvara
7D001
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 7A või 7B nimetatud seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”.
7D002
„Lähtekoodid”, mis on vajalikud mis tahes inertsiaalsete navigatsiooniseadmete, kaasa arvatud punktides 7A003 või 7A004 nimetamata inertsiaalsete seadmete või suuna ja positsiooni määramise süsteemide (’AHRS’) „kasutamiseks”.
Märkus: Punkt 7D002 ei hõlma „lähtekoodi” kardaanriputiga ’AHRSi’„kasutamiseks”.
Tehniline märkus:
’AHRS’ erineb üldiselt inertsiaalsest navigatsioonisüsteemist (INS) selle poolest, et ’AHRS’ annab suuna ja positsiooni informatsiooni ning tavaliselt ei anna teavet kiirenduse, kiiruse ja asukoha kohta, mida seostatakse INSiga.
7D003
Järgmine muu tarkvara:
a. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud süsteemide toimimise tõhustamiseks või nende navigatsioonivigade vähendamiseks punktides 7A003, 7A004 või 7A008 kirjeldatud tasemeni; |
b. |
programmi „lähtekoodid” hübriidintegraalsüsteemidele, mis tõhustavad süsteemide toimimist või vähendavad nende navigatsioonivigu punktis 7A003 või 7A008 kirjeldatud tasemeni suunaandmete pideva sidumisega mis tahes järgmisega:
|
c. |
programmi „lähtekoodid” integreeritud avioonika- või lennuülesandesüsteemidele, mis seovad andurite andmeid ja kasutavad „ekspertsüsteeme”; |
d. |
„lähtekoodid” mis tahes järgmise „arendamiseks”:
|
e. |
raalprojekteerimise (CAD) „tarkvara”, mis on spetsiaalselt kavandatud „lennujuhtimise aktiivsüsteemide”, helikopterite mitmeteljelise elektroonilise või valgusoptilise juhtimise kontrollerite või helikopterite „õhuvoolu abil juhitud pöörlemisvastaste või õhuvoolu abil juhitud suunajuhtimise süsteemide”„arendamiseks”, mille „tehnoloogia” on nimetatud punktis 7E004.b, 7E004.c.1 või 7E004.c.2. |
7D101
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 7A001–7A006, 7A101–7A106, 7A115, 7A116.a, 7A116.b, 7B001, 7B002, 7B003, 7B102 või 7B103 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
7D102
Järgmine integratsiooni„tarkvara”:
a. |
integratsiooni„tarkvara” punktis 7A103.b nimetatud seadmete jaoks; |
b. |
integratsiooni„tarkvara” punktis 7A003 või 7A103.a nimetatud seadmete jaoks; |
c. |
integratsiooni„tarkvara” punktis 7A103.c nimetatud seadmete jaoks. Märkus: Integratsiooni„tarkvara” tavavormide puhul kasutatakse Kalmani filtrit. |
7D103
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A117 nimetatud „juhtimissüsteemide” modelleerimiseks või simuleerimiseks või nende planeerimise integreerimiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidega või punktis 9A104 nimetatud sondrakettidega.
Märkus: Punktis 7D103 nimetatud „tarkvara” jääb kontrolli alla kuuluvaks, kui ta on ühendatud punktis 4A102 nimetatud spetsiaalselt loodud riistvaraga.
7E
Tehnoloogia
7E001
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 7A, 7B või 7D nimetatud seadmete või „tarkvara”.„arendamiseks”
7E002
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 7A või 7B nimetatud seadmete „tootmiseks”.
7E003
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 7A001–7A004 nimetatud seadmete parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks.
Märkus: Punkt 7E003 ei hõlma hooldus„tehnoloogiat”, mis on otseselt seotud „tsiviilõhusõidukite”’I hooldustasemes’ või ’II hooldustasemes’ määratletud vigastatud või kasutamiskõlbmatute asendatavate moodulite (LRU) ja asendatavate sõlmede (SRA) kalibreerimise, eemaldamise või asendamisega.
NB! Vaata punkti 7B001 tehnilisi märkusi.
7E004
Järgmine muu „tehnoloogia”:
a. |
„tehnoloogia”, mis on ette nähtud mis tahes järgmise „arendamiseks” ja „tootmiseks”:
|
b. |
järgmine „arendus”„tehnoloogia”, mis on ette nähtud „lennujuhtimise aktiivsüsteemidele” (kaasa arvatud elektrooniline või valgusoptiline juhtimine):
|
c. |
„tehnoloogia”, mis on ette nähtud järgmiste helikopterisüsteemide „arendamiseks”:
|
7E101
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 7A001–7A006, 7A101–7A106, 7A115–7A117, 7B001, 7B002, 7B003, 7B102, 7B103, 7D101–7D103 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
7E102
„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud avioonika ja elektriliste alamsüsteemide kaitseks välistest allikatest pärineva elektromagnetilise impulsi (EMP) ja elektromagnetiliste häirete (EMI) ohu eest:
a. |
ekraneerimissüsteemide projekteerimise „tehnoloogia”; |
b. |
projekteerimis„tehnoloogia” kõrgendatud taluvusega elektriliste lülitusskeemide ja alamsüsteemide konfigureerimiseks; |
c. |
projekteerimis„tehnoloogia” punktides 7E102.a ja 7E102.b nimetatud kõrgendatud taluvuse kriteeriumide kindlaksmääramiseks. |
7E104
„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud lennujuhtimise ja tõukejõu andmete integreerimiseks lennujuhtimissüsteemi, et optimeerida raketisüsteemide trajektoori.
8. KATEGOORIA
MERENDUS
8A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
8A001
Järgmised sukelaparaadid ja pealveesõidukid:
Märkus: Sukelaparaatide seadmete kontrolli alla kuulumise kohta vaata:
— |
5. kategooria, 2. osa: „infoturve” krüpteeritud andmeside seadmete jaoks; |
— |
6. kategooria: sensorid; |
— |
7. ja 8. kategooria: navigatsiooniseadmed; |
— |
8A kategooria: veealused seadmed. |
a. |
mehitatud, lõastatud sukelaparaadid, mis on kavandatud toimima sügavamal kui 1 000 m; |
b. |
mehitatud, lõastamata sukelaparaadid, millel on mis tahes järgmine omadus:
Tehnilised märkused:
|
c. |
mehitamata, lõastatud sukelaparaadid, mis on kavandatud toimima sügavamal kui 1 000 m ning millel on mis tahes järgmine omadus:
|
d. |
mehitamata, lõastamata sukelaparaadid, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
e. |
ookeani päästesüsteemid, mille tõstevõime on üle 5 MN objektide päästmiseks sügavamalt kui 250 m ja millel on mis tahes järgmine omadus:
|
f. |
õhkpadjal sõidukid (täispõllega), millel on kõik järgmised omadused:
|
g. |
õhkpadjal sõidukid (jäiga külgseinaga), mille maksimaalne projekteeritud kiirus täislastis, olulise lainekõrgusega 3,25 m (mere olukord 5) või rohkem, on üle 40 sõlme; |
h. |
tiiburlaevad, mis on varustatud aktiivse tiibade asendi automaatse juhtimissüsteemiga ja mille maksimaalne projekteeritud kiirus täislastis, olulise lainekõrgusega 3,25 m (mere olukord 5) või rohkem, on üle 40 sõlme; |
i. |
’väikese veeliinitasandi pindalaga sõidukid’, millel on mis tahes järgmine omadus:
Tehniline märkus: ’Väikese veeliinitasandi pindalaga sõidukid’ on defineeritud järgmise valemiga: veeliinitasandi pindala on projekteeritud töösüvise korral väiksem kui 2 × (väljasurutud ruumala projekteeritud töösüvise korral)2/3. |
8A002
Järgmised meresüsteemid, seadmed ja komponendid:
Märkus: Veealuste andmesidesüsteemide kohta vaata 5. kategooria 1. osa: „Telekommunikatsioon”.
a. |
süsteemid, seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud järgmistele sukelaparaatidele ja mis on projekteeritud tööks sügavamal kui 1 000 m:
Tehniline märkus: Punkti 8A002.a.4 eesmärki ei tohi kahjustada punktis 8C001 määratletud ’õõnestäidisvahu’ eksport, kui tootmise vaheetapp on toimunud ja see ei ole veel lõpliku komponendi kujul. |
b. |
süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud punktis 8A001 nimetatud sukelaparaatide käigu automaatseks juhtimiseks, kasutades navigatsiooniandmeid ja tagasisideahelaga servojuhtimist, ning millel on mis tahes järgmine omadus:
|
c. |
kiudoptilised kereläbiviigud ja ühendused; |
d. |
järgmised veealuse vaatluse süsteemid:
|
e. |
fotokaamerad, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud veealuseks kasutamiseks sügavamal kui 150 m ja milles kasutatava filmi formaat on 35 mm või rohkem ning millel on mis tahes järgmine omadus:
|
f. |
elektroonilised kujutussüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud veealuseks kasutamiseks ning võimaldavad rohkem kui 50 säritatud kujutise digitaalset salvestust; Märkus: Punkt 8A002.f ei hõlma digitaalkaameraid, mis on spetsiaalselt loodud tarbeesemena, välja arvatud need kaamerad, kus kasutatakse kujutise elektroonilisi võimendustehnikaid; |
g. |
järgmised valgussüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud veealuseks kasutamiseks:
|
h. |
spetsiaalselt veealuseks kasutamiseks kavandatud „robotid”, mida juhitakse eriotstarbelise arvuti abil ning millel on mis tahes järgmised omadused:
|
i. |
kaugjuhitavad liigendmanipulaatorid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kasutamiseks sukelaparaatidel ja millel on mis tahes järgmine omadus:
|
j. |
järgmised õhust sõltumatud jõusüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud veealuseks kasutamiseks:
|
k. |
elastsed põlled, tihendid ja tapid, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
l. |
tõsteventilaatorid võimsusega üle 400 kW, mis on spetsiaalselt kavandatud kasutamiseks punktis 8A001.f või 8A001.g nimetatud õhkpadjal liikuvatele sõidukitele; |
m. |
täielikult vee all töötavad alakaviteerivad või ülikaviteerivad veealused tiivad, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 8A001.h nimetatud sõidukitele; |
n. |
aktiivsüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud punktis 8A001.f, 8A001.g, 8A001.h või 8A001.i nimetatud laevade või veesõidukite mere poolt põhjustatud liikumise automaatseks kontrolliks; |
o. |
järgmised propellerid, jõuülekandesüsteemid, energiatootmissüsteemid ja müra vähendamise süsteemid:
|
p. |
veejugatõukesüsteemid, mille väljundvõimsus on üle 2,5 MW ning milles rakendatakse laienevaid düüse ja voolust tingitud suunavat labatehnikat, et parandada tõuke efektiivsust või vähendada tõukemootori tekitatud vee alla kiiratavat müra; |
q. |
iseseisvad, suletud või poolsuletud hingamisõhu uuendamistsükliga sukeldumise ja allveeujumise aparaadid. Märkus: Punkt 8A002.q ei hõlma isiklikuks kasutamiseks mõeldud individuaalseid aparaate, kui need on kasutajal kaasas. |
8B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
8B001
Hüdrodünaamilised torud, mille taustmüra on väiksem kui 100 dB (1 μPa ja 1 Hz suhtes) sagedusvahemikus 0–500 Hz ja mis on projekteeritud veevoolu tekitatud akustiliste väljade mõõtmiseks ümber tõukejõusüsteemide mudelite.
8C
Materjalid
8C001
’Õõnestäidisvaht’, mis on valmistatud veealuseks kasutamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:
NB! Vt ka punkti 8A002.a.4.
a. |
ette nähtud kasutamiseks vees sügavamal kui 1 000 m ja |
b. |
tihedus on väiksem kui 561 kg/m3. |
Tehniline märkus:
’Õõnestäidisvaht’ koosneb õõnsatest klaas- või plastmasskuulikestest, mis on viidud vaigust põhiainesse.
8D
Tarkvara
8D001
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 8A, 8B või 8C nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
8D002
Spetsiifiline „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud veealuse müra vähendamiseks kavandatud sõukruvide „arendamiseks”, „tootmiseks”, parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks (uuesti töötlemine).
8E
Tehnoloogia
8E001
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 8A, 8B või 8C nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.
8E002
Järgmine muu „tehnoloogia”:
a. |
„tehnoloogia” veealuse müra vähendamiseks spetsiaalselt kavandatud sõukruvide „arendamiseks”, „tootmiseks”, parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks (uuesti töötlemine); |
b. |
„tehnoloogia” punktis 8A001, 8A002.b, 8A002.j, 8A002.o või 8A002.p nimetatud seadmete remontimiseks või uuendamiseks (uuesti töötlemine). |
9. KATEGOORIA
KOSMOSESÕIDUKID JA TÕUKEJÕUD
9A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
NB! Tõukejõusüsteemide kohta, mis on kavandatud või arvestatud neutron- või ioniseeriva kiirguse siirdepulsi vastu, vaata sõjaliste kaupade nimekirja.
9A001
Järgmised õhusõidukite gaasiturbiinmootorid, millel on mis tahes järgmine omadus:
NB! VT KA PUNKTI 9A101.
a. |
sisaldavad punktis 9E003.a nimetatud mis tahes „tehnoloogiat”või Märkus: Punkt 9A001.a ei hõlma õhusõidukite gaasiturbiinmootoreid, mis vastavad kõigile järgmistele omadustele:
|
b. |
kavandatud vedama õhusõidukeid, mis lendavad ühekordse helikiirusega (1 Mach) või suurema kiirusega kauem kui 30 minutit. |
9A002
’Laevade gaasiturbiinmootorid’, mille arvestuslik ISO standardile vastav alaline võimsus on 24 245 kW või rohkem ja mille kütuse erikulu ei ületa 0,219 kg/kWh võimsuste vahemikus 35–100 % ning nende jaoks spetsiaalselt kavandatud sõlmed ja komponendid.
Märkus: ’Laevade gaasiturbiinmootorid’ hõlmab ka selliseid tööstuslikke või lennukitel kasutatavaid gaasiturbiinmootoreid, mis on kohandatud laevadel elektrienergia tootmiseks või tõukejõu tekitamiseks.
9A003
Gaasiturbiinimootoriga tõukejõusüsteemidele spetsiaalselt kavandatud sõlmed ja komponendid, mis sisaldavad punktis 9E003.a nimetatud mis tahes „tehnoloogiat” ning millel on mis tahes järgmine omdadus:
a. |
on punktis 9A001 nimetatud või |
b. |
projekteerimine või valmistamine pärineb kas mitte„osalisriigist” või on tootjale tundmatu. |
9A004
Kanderaketid ja „kosmosesõidukid”
NB! VT KA PUNKTI 9A104.
Märkus: Punkt 9A004 ei hõlma kasulikku lasti.
NB! „Kosmosesõidukite” kasulikus lastis sisalduva toodangu kontrolli alla kuulumise kohta vaata vastavat kategooriat.
9A005
Vedelkütusega rakettide tõukejõusüsteemid, mis sisaldavad punktis 9A006 nimetatud süsteeme või komponente.
NB! VT KA PUNKTE 9A105 ja 9A119.
9A006
Järgmised süsteemid ja komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud rakettide vedelkütust kasutavate tõukejõusüsteemide jaoks:
NB! VT KA PUNKTE 9A106, 9A108 ja 9A120.
a. |
krüogeensed jahutid, lennukerged Dewari anumad, krüogeensed soojatorud või krüogeensed süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud kasutamiseks kosmosesõidukitel ning mis on võimelised piirama krüovedelike kadusid alla 30 % aastas; |
b. |
Krüogeensed konteinerid või suletud tsükliga jahutussüsteemid, mis võimaldavad kindlustada temperatuuri 100 K (–173 °C) või madalamat „õhusõidukitel”, mis on võimelised taluma lendamist üle kolmekordse helikiirusega (3 Machi), kanderakettidel või „kosmosesõidukitel”; |
c. |
vesiniksuspensiooni säilitus- ja edastussüsteemid; |
d. |
kõrgsurvelised (üle 17,5 MPa) turbopumbad, pumpade komponendid või nendega seotud gaasigeneraator või paisumistsükli turbiini ajamsüsteemid; |
e. |
kõrgsurvelised (üle 10,6 MPa) tõukekambrid ning nende düüsid; |
f. |
raketikütuse säilitussüsteemid, mis rakendavad kapillaarset mahutust või positiivset väljatõukamist (nt painduvatest mahutitest); |
g. |
vedela raketikütuse sissepritsedüüsid ava läbimõõduga 0,381 mm või vähem (mittesõõrjatel düüsidel ava pindala 1,14 × 10–3 cm2 või vähem), mis on spetsiaalselt kavandatud vedelkütuse rakettmootoritele; |
h. |
ühes tükis olevad süsinik-süsinik tõukekambrid või väljundkoonused, mille tihedus on üle 1,4 g/cm3 ja tõmbetugevus üle 48 MPa. |
9A007
Tahkekütuse tõukejõusüsteemid, millel on mis tahes järgmine omadus:
NB! VT KA PUNKTE 9A107 ja 9A119.
a. |
koguimpulss on üle 1,1 MNs; |
b. |
eriimpulss on 2,4 kNs/kg või rohkem, kui düüsist voolav juga paisub merepinna tasemele vastavate atmosfääritingimusteni ja põlemiskambris on reguleeritud töörõhk 7 MPa; |
c. |
astme massiosa on üle 88 % ja tahke raketikütuse osa on üle 86 %; |
d. |
punktis 9A008 nimetatud komponent või |
e. |
raketikütuse isoleerimis- ja kinnitamissüsteemid, mis kasutavad otse mootoriga seotud konstruktsioone, et tagada ’tugev mehaaniline side’ või tõke keemilisele migratsioonile tahke raketikütuse ja kesta isolatsiooni materjali vahel. Tehniline märkus: ’Tugev mehaaniline side’ on side, mille tugevus on vähemalt võrdne raketikütuse tugevusega. |
9A008
Järgmised komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud tahkekütuse raketi tõukejõusüsteemidele:
NB! VT KA PUNKTI 9A108.
a. |
raketikütuse isoleerimis- ja kinnitamissüsteemid, mis kasutavad vooderdusi, et tagada tugev mehaaniline side või tõke keemilisele migratsioonile tahke raketikütuse ja kesta isolatsiooni materjali vahel; Tehniline märkus: ’Tugev mehaaniline side’ on side, mille tugevus on vähemalt võrdne raketikütuse tugevusega. |
b. |
kiust keritud mootori „komposiit”kestad, mille läbimõõt on üle 0,61 m või mille ’strukturaalne efektiivsuse suhe (PV/W)’ on üle 25 km; Tehniline märkus: ’Strukturaalne efektiivsuse suhe (PV/W)’ on plahvatuse surve (P) korrutatuna anuma ruumalaga (V) ja jagatud rõhuanuma kogukaaluga (W). |
c. |
düüsid, mille tõukejõu tase on üle 45 kN või mille kõri kulumiskiirus on väiksem kui 0,075 mm/s; |
d. |
liigutatavad düüsid või sekundaarse vedeliku sissepritsega tõuke vektorjuhtimise süsteemid, mis võimaldavad järgmist:
|
9A009
Hübriidsed raketi tõukejõusüsteemid, millel on mis tahes järgmised omadused:
NB! VT KA PUNKTE 9A109 ja 9A119.
a. |
koguimpulss on üle 1,1 MNs või |
b. |
tõukejõud vaakumi tingimustes on üle 220 kN. |
9A010
Järgmised spetsiaalselt kanderakettide, kanderakettide tõukejõusüsteemide või „kosmosesõidukite” jaoks kavandatud komponendid, süsteemid ja tarindid:
NB! VT KA PUNKTE 1A002 ja 9A110.
a. |
Komponendid ja struktuurid, millest igaühe mass on üle 10 kg ja mis on spetsiaalselt kavandatud kanderakettide jaoks ja mille valmistamisel on kasutatud punktis 1C007 või 1C010 nimetatud metall„põhiainet”, „komposiiti”, orgaanilist „komposiiti”, keraamilist „põhiainet” või intermetalliliselt tugevdatud materjale; Märkus: Kaalupiir ei puuduta ninakoonuseid. |
b. |
komponendid ja tarindid, mis on spetsiaalselt kavandatud punktides 9A005–9A009 nimetatud kanderakettide tõukejõusüsteemide jaoks ja mille valmistamisel on kasutatud punktis 1C007 või 1C010 nimetatud metall„põhiainet”, „komposiiti”, orgaanilist „komposiiti”, keraamilist „põhiainet” või intermetalliliselt tugevdatud materjale; |
c. |
tarindikomponendid ja isolatsioonisüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud aktiivselt kontrollima „kosmosesõiduki” tarindite dünaamilist kostet või deformatsioone; |
d. |
vedelkütusega impulssrakettmootorid, mille tõukejõu ja massi suhe on 1 kN/kg või suurem ja reaktsiooniaeg (aeg, mis on vajalik 90 % tõukejõu saavutamiseks stardihetkest) on lühem kui 30 ms. |
9A011
Otsevoolu-reaktiivmootor, ülehelikiirusel toimuva põlemisega otsevoolu-reaktiivmootor või kombineeritud tsükkelmootorid ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid.
NB! VT KA PUNKTE 9A111 ja 9A118.
9A012
Järgnevad „mehitamata õhusõidukid” e „UAVd”, nendega seotud süsteemid, seadmed ja komponendid:
a. |
„mehitamata õhusõidukid”, mille on mis tahes järgmine omadus:
|
b. |
järgmised seotud süsteemid, seadmed ja komponendid:
|
9A101
Järgmised punktis 9A001 nimetamata turboreaktiivmootorid ja turboventilaatormootorid (sh liitturbiinmootorid):
a. |
mootorid, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
b. |
Mootorid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks „rakettmürskudel” või punktis 9A012 nimetatud mehitamata õhusõidukitel. |
9A102
Spetsiaalselt punktis 9A012 nimetatud mehitamata õhusõidukitele kavandatud ’turbopropeller-mootorisüsteemid’ ning spetsiaalselt nendele kavandatud komponendid, mille ’maksimaalne võimsus’ on suurem kui 10 kW.
Märkus: Punkt 9A102 ei hõlma tsiviilotstarbelisteks tunnistatud mootoreid.
Tehniline märkus:
1. |
Punkti 9A102 mõistes hõlmab ’turbopropeller-mootorisüsteem’ kõike järgmist:
|
2. |
Punktis 9A102 nimetatud ’maksimaalne võimsus’ saavutatakse paigaldamata olekus merepinna tasemel ning standardtingimustes. |
9A104
Sondraketid, mille tegevusulatus on vähemalt 300 km.
NB! VT KA PUNKTI 9A004.
9A105
Järgmised vedelkütuse rakettmootorid:
NB! VT KA PUNKTI 9A119.
a. |
muud kui punktis 9A005 nimetatud vedelkütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad „rakettmürskudes” ja millega saavutatav koguimpulss on 1,1 MNs või suurem; |
b. |
muud kui punktis 9A005 või 9A105.a nimetatud vedelkütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km ja millega saavutatav koguimpulss on 0,841 MNs või suurem. |
9A106
Muud kui punktis 9A006 nimetatud spetsiaalselt vedelkütusega raketi tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud süsteemid või komponendid:
a. |
kuluv vooderdus tõuke- või põlemiskambritele, mida kasutatakse „rakettmürskudes”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides; |
b. |
raketi düüsid, mida kasutatakse „rakettmürskudes”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides; |
c. |
„rakettmürskudes” kasutatavad tõukejõuvektori juhtimise alamsüsteemid; Tehniline märkus: Näiteid punktis 9A106.c kirjeldatud tõukejõu vektori juhtimise meetoditest:
|
d. |
„rakettmürskudes” kasutatavad vedela ja suspensioonilaadse raketikütuse (sh oksüdeerijad) reguleerimissüsteemid, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid, mis on loodud või kohandatud töötama vibratsioonilises keskkonnas ja mille väärtus ruutkeskmiselt on üle 10 g ja sagedusvahemik 20 Hz – 2 kHz. Märkus: Ainukesed servoventiilid ja pumbad, mis on määratletud punktis 9A106.d, on järgmised:
|
9A107
Muud kui punktis 9A007 nimetatud tahkekütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km ja millega saavutatav koguimpulss on 0,841 MNs või suurem.
NB! VT KA PUNKTI 9A119.
9A108
Muud kui punktis 9A008 nimetatud spetsiaalselt tahkekütuse tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud komponendid, mis on kasutatavad „rakettmürskudel”:
a. |
rakettmootorite korpused, ja nende „isolatsiooni” komponendid; |
b. |
raketi düüsid; |
c. |
tõukejõuvektori juhtimise alamsüsteemid. Tehniline märkus: Näiteid punktis 9A108.c kirjeldatud tõukejõu vektori juhtimise meetoditest:
|
9A109
Muud kui punktis 9A009 nimetatud hübriidrakettmootorid, mis on kasutatavad ’rakettmürskudel’ ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.
NB! VT KA PUNKTI 9A119.
Tehniline märkus:
Punktis 9A109 tähendab ’rakettmürsk’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
9A110
Muud kui punktis 9A010 nimetatud komposiitstruktuurid, -laminaadid ja nendest valmistatud tooted, mis on spetsiaalselt kavandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või 9A104 nimetatud sondrakettides või punktides 9A005, 9A007, 9A105.a, 9A106–9A108, 9A116 või 9A119 nimetatud alamsüsteemides.
NB! VT KA PUNKTI 1A002.
9A111
Pulseerivad reaktiivmootorid, mis on kasutatavad „rakettmürskudel”, või punktis 9A012 määratletud mehitamata õhusõidukitel, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.
NB! VT KA PUNKTE 9A011 ja 9A118.
9A115
Järgmised stardi abiseadmed:
a. |
vahendid ja seadmed käsitsemise, kontrolli, aktiveerimise ja stardi jaoks, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidel, punktis 9A012 nimetatud mehitamata õhusõidukitel või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides; |
b. |
sõidukid transpordi, käsitsemise, kontrolli, aktiveerimise ja stardi jaoks, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidel või punktis 9A104 nimetatud sondrakettidel. |
9A116
Järgmised „rakettmürskudes” kasutatavad atmosfääri taassisenevad sõidukid ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud või kohandatud komponendid:
a. |
atmosfääri taassisenevad sõidukid; |
b. |
kuumakaitsekilbid ja nende komponendid, mis on valmistatud keraamilistest või kuluvmaterjalidest; |
c. |
kergetest, suure soojamahtuvusega materjalidest valmistatud jahutusradiaatorid ja nende komponendid; |
d. |
elektroonilised seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud atmosfääri taassisenevatele sõidukitele. |
9A117
„Rakettmürskudes” kasutatavad astmestusmehhanismid, eraldamismehhanismid ja astmete vaheseadmed.
9A118
Punktis 9A011 või 9A111 nimetatud mootorites kasutatavad põlemisprotsessi reguleerimise seadmed, mis on kasutatavad „rakettmürskudes” või punktis 9A012 nimetatud mehitamata õhusõidukites.
9A119
Muud kui punktis 9A005, 9A007, 9A009, 9A105, 9A107 või 9A109 nimetatud üksikud raketiastmed, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km.
9A120
Muud kui punktis 9A006 nimetatud vedela raketikütuse mahutid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1C111 nimetatud raketikütuste või ’muude vedelate raketikütuste’ jaoks ja mida kasutatakse raketisüsteemides, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat lõhkelaengut vähemalt 300 km kaugusele.
Märkus: Punktis 9A120 nimetatud ’muud vedelad raketikütused’ hõlmavad muu hulgas sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud raketikütuseid.
9A350
Pihustussüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud paigaldamiseks õhusõidukitele, „õhust kergematele õhusõidukitele” või mehitamata õhusõidukitele, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
a. |
täielikud pihustussüsteemid, millega on võimalik pihustada vedelat suspensiooni piiskadena, mille ’VMD’ on alla 50 μm voolukiirusel üle 2 liitri minutis; |
b. |
pihustikandurid või aerosooli generaatorite süsteemid, millega on võimalik pihustada vedelat suspensiooni piiskadena, ’VMD’ on alla 50 μm voolukiirusel üle 2 liitri minutis; |
c. |
aerosooli generaatorid, mis on spetsiaalselt ette nähtud paigaldamiseks punktides 9A350.a ja b nimetatud süsteemidele. |
Märkus 1: Aerosooli generaatorid on õhusõidukitele paigaldamiseks spetsiaalselt kavandatud või kohandatud seadmed, näiteks düüsid, trummelpihustid ja sarnased seadmed.
Märkus 2: Punkt 9A350 ei hõlma pihustussüsteeme ja komponente, mille puhul on tõestatud, et nendega ei ole võimalik pihustada bioloogilisi aineid nakkusohtlike aerosoolidena.
Tehnilised märkused:
1. |
Spetsiaalselt õhusõidukitel, „õhust kergematel õhusõidukitel” või mehitamata õhusõidukitel kasutamiseks ette nähtud pihustite või düüside puhul tuleb piisa suurust mõõta kasutades üht allpool nimetatud meetoditest:
|
2. |
Punkti 9A350 tähenduses on ’VMD’ keskmine mahuline läbimõõt (Volume Median Diameter) ning veepõhiste süsteemide puhul võrdub see keskmise massidiameetriga (MMD — Median Mass Diameter). |
9B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
9B001
Järgmised seadmed, instrumentaarium ja kinnitusvahendid, mis on spetsiaalselt kavandatud gaasiturbiinide valatud labade, tiivikute või labaotsbandaažide tootmiseks:
a. |
suunatud tahkumise või monokristall-valamise seadmed; |
b. |
keraamilised südamikud või kestad; |
9B002
On-line (reaalajas) juhtimissüsteemid, mõõteseadmed (kaasa arvatud sensorid) või automaatsed andmekogumis- ja andmetöötlusseadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 9E003.a nimetatud „tehnoloogiat” sisaldavate gaasiturbiinmootorite, nende sõlmede või komponentide „arendamiseks”.
9B003
Seadmed selliste gaasiturbiini harjatihendite „tootmiseks” või katsetamiseks, mis on kavandatud tööks otste kiirusel üle 335 m/s ning temperatuuridel üle 773 K (500 °C), ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid ja abiseadmed.
9B004
Tööriistad, matriitsid või kinnitusseadmed „supersulamist”, titaanist või punktis 9E003.a.3 või 9E003.a.6 nimetatud intermetallilistest ühenditest „labad-kettale” tahkisliitmise jaoks.
9B005
On-line (reaalajas) juhtimissüsteemid, mõõteseadmed (kaasa arvatud sensorid) või automaatsed andmekogumis- ja andmetöötlusseadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud kasutamiseks mis tahes järgmiste seadmetega:
NB! VT KA PUNKTI 9B105.
a. |
aerodünaamilised torud, mis on ette nähtud 1,2-kordse helikiiruse (1,2 Machi) või suuremate kiiruste jaoks; Märkus: Punkt 9B005.a ei hõlma aerodünaamilisi torusid, mis on spetsiaalselt kavandatud õppeotstarbeks ja mille ’katsekambri suurus’ (külgmiselt mõõdetuna) on vähem kui 250 mm. Tehniline märkus: ’Katsekambri suurus’ tähistab ringi läbimõõtu, ruudu külge või täisnurga pikimat külge, mis on mõõdetud katsekambri ristlõike laiemast kohast. |
b. |
seadmed voolukeskkondade simuleerimiseks suuremal kui 5-kordsel helikiirusel (5 Machi), kaasa arvatud kaarlahendusega käivitatavad (hotshot) aerodünaamilised torud, plasmakaarega käivitatavad aerodünaamilised torud, lööklainetorud, lööklainega käivitatavad aerodünaamilised torud, gaasi aerodünaamilised torud ning kerged gaasikahurid, või |
c. |
aerodünaamilised torud või seadmed, muud kui kahemõõtmelised lõiked, mis võimaldavad simuleerida voolamisi, mille korral Reynoldsi arv on üle 25 × 106. |
9B006
Akustilise vibratsiooni katseseadmed, mis võimaldavad tekitada helirõhku 160 dB või rohkem (20 μPa suhtes), arvestusliku väljundvõimsusega 4 kW või rohkem katsekambri temperatuuril üle 1 273 K (+1 000 °C), ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud kvartsküttekehad.
NB! VT KA PUNKTI 9B106.
9B007
Seadmed, mis on kavandatud rakettmootorite terviklikkuse kontrolliks ja mis kasutavad muid mittepurustavaid katsevõtteid (NDT) kui planaarne röntgenikiirgus või keemilised või füüsikalised alusanalüüsid.
9B008
Muundurid, mis on spetsiaalselt projekteeritud katsevoolus seinakatte hõõrdetakistuse vahetuks mõõtmiseks üle 833 K (+560 °C) stagnatsioonitemperatuuril.
9B009
Instrumentaarium, mis on spetsiaalselt projekteeritud selliste turbiinmootorite pulbermetallurgiliste rootorikomponentide tootmiseks, mis kannatavad välja 60 % tõmbetugevusest (UTC 60 %) või rohkem ja metallitemperatuuri 873 K (600 °C) või rohkem.
9B010
Seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 9A012 nimetatud „mehitamata õhusõidukite” ja nendega seotud süsteemide, seadmete ja komponentide tootmiseks.
9B105
Aerodünaamilised torud, mis on ette nähtud 0,9-kordse helikiiruse (0,9 Machi) või suuremate kiiruste jaoks ja on kasutatavad ’rakettmürskude’ ja nende alamsüsteemide jaoks.
NB! VT KA PUNKTI 9B005.
Tehniline märkus:
Punktis 9B105 tähendab ’rakettmürsk’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
9B106
Järgmised katsekeskkonnakambrid ja kajavabad ruumid:
a. |
katsekeskkonnakambrid, mis võimaldavad simuleerida kõiki järgmisi lennutingimusi:
|
b. |
katsekeskkonnakambrid, mis võimaldavad simuleerida järgmisi lennutingimusi:
|
9B115
„Tootmisseadmed”, mis on spetsiaalselt kavandatud punktides 9A005–9A009, 9A011, 9A101, 9A102, 9A105–9A109, 9A111, 9A116–9A120 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks.
9B116
„Tootmisrajatised”, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktides 9A005–9A009, 9A011, 9A101, 9A102, 9A104–9A109, 9A111 või 9A116–9A120 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks.
9B117
Katsepingid ja katsestendid tahke- või vedelkütuse rakettide või rakettmootorite katsetamiseks, millel on üks järgmistest omadustest:
a. |
võimaldavad käsitleda tõukejõudu üle 68 kN või |
b. |
võimaldavad samaaegselt mõõta kolme telje tõukejõu komponente. |
9C
Materjalid
9C108
Punktis 9A008 nimetamata lahtine „isolatsiooni”materjal ja „sisekatend”, mis on mõeldud raketimootorite korpuste jaoks ja mida kasutatakse „rakettmürskudes” või mis on spetsiaalselt ette nähtud ’rakettmürskude” tarbeks.
Tehniline märkus:
Punktis 9C108 tähendab ’rakettmürsk’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
9C110
Vaiguga immutatud kiudkarkassid ja metalliga kaetud kiust eelvormid nendele komposiitstruktuuridele, -laminaatidele ja punktis 9A110 nimetatud toodetele, mis on valmistatud kas orgaanilisest põhiainest või metallpõhiainest, kasutades kiud- või niitarmeerimist, ja mille „eritõmbetugevus” on suurem kui 7,62 × 104 m ja „erimoodul” on suurem kui 3,18 × 106 m.
NB! VT KA PUNKTE 1C010 ja 1C210.
Märkus: Ainsad punktis 9C110 nimetatud vaiguga immutatud kiudprepregmaterjalid on need, milles kasutatakse vaiku, mille klaasistumistemperatuur (Tg) on pärast vulkaniseerimist üle 418 K (145 °C) vastavalt ASTM D4065 või samaväärsele standardile.
9D
Tarkvara
9D001
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 9A001–9A119, 9B või 9E003 nimetatud seadmete või „tehnoloogia”„arendamiseks”.
9D002
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 9A001–9A119 või 9B nimetatud seadmete „tootmiseks”.
9D003
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 9A nimetatud „täisautomaatse digitaalse mootori juhtimise” („FADEC”) „kasutamiseks” tõukejõusüsteemide puhul või punktis 9B nimetatud seadmete puhul:
a. |
„tarkvara” tõukejõusüsteemide, kosmosekatseseadmete või atmosfääriõhku kasutavate lennumootorite katseseadmete digitaalelektroonilistes juhtimissüsteemides; |
b. |
tõrketaluvusega „tarkvara”, mida kasutatakse „täisautomaatse digitaalse mootori juhtimise” („FADEC”) süsteemides tõukejõusüsteemide ja nendega seotud katseseadmete jaoks. |
9D004
Järgmine muu „tarkvara”:
a. |
2D või 3D viskoosse voolamise „tarkvara”, mida on kontrollitud aerodünaamilise toru või proovilennu andmetega ja mida vajatakse detailse mootorivoolu modelleerimiseks; |
b. |
„tarkvara” lennu gaasiturbiinmootorite, nende sõlmede või komponentide katsetamiseks, mis on spetsiaalselt loodud andmete reaalajas kogumiseks, töötlemiseks ja analüüsiks ning võimaldab tagasisidega reguleerimist, kaasa arvatud katse kestel katseartikli või katsetingimuste dünaamiline muutmine; |
c. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt kavandatud suunatud tahkumise või monokristallide valamise juhtimiseks; |
d. |
„tarkvara”„lähtekoodidena”, „objektkoodidena” või masinkoodidena, mida on vaja rootori labaotste vaba liikumisruumi kontrolli aktiivkompensatsiooni süsteemide „kasutamiseks”; Märkus: Punkt 9D004.d ei hõlma „tarkvara”, mis on sisse ehitatud I lisas nimetamata seadmetesse või mida vajatakse vaba liikumisruumi kontrolli aktiivkompensatsiooni süsteemide hooldustöödel, mis on seotud kalibreerimise või remondi või ajakohastamisega. |
e. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud punktis 9A012 nimetatud „mehitamata õhusõidukite” ja nendega seotud süsteemide, seadmete ja komponentide „kasutamiseks”; |
f. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud lennukite gaasiturbiinide labade, tiivikute ja labaotsabandaažide sisemiste jahutusläbiviikude projekteerimiseks; |
g. |
„tarkvara”, millel on kõik järgmised omadused:
|
9D101
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 9B105, 9B106, 9B116 või 9B117 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
9D103
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide või punktis 9A005, 9A007, 9A105.a, 9A106, 9A108, 9A116 või 9A119 nimetatud alamsüsteemide modelleerimiseks, simuleerimiseks või projektide integreerimiseks.
Märkus: Punktis 9D103 nimetatud „tarkvara” kuulub kontrolli alla, kui ta on kombineeritud punktis 4A102 nimetatud spetsiaalselt kavandatud riistvaraga.
9D104
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 9A001, 9A005, 9A006.d, 9A006.g, 9A007.a, 9A008.d, 9A009.a, 9A010.d, 9A011, 9A101, 9A102, 9A105,, 9A106.c, 9A106.d, 9A107, 9A108.c, 9A109, 9A111, 9A115.a, 9A116.d, 9A117 või 9A118 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
9D105
„Tarkvara”, mis koordineerib rohkem kui ühe alamsüsteemi funktsioneerimist ja on spetsiaalselt loodud või kohandatud „kasutamiseks” punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või 9A104 punktis nimetatud sondrakettides.
9E
Tehnoloogia
Märkus: Punktides 9E001–9E003 nimetatud gaasiturbiinmootorite „arendamise” või „tootmise”„tehnoloogia” kuulub kontrolli alla ka siis, kui seda kasutatakse rakendustehnoloogiana parandamise, ümberehitamise ja kapitaalremondi eesmärgil. Kontrolli alla ei kuulu tehnilised andmed, joonised või dokumentatsioon, mida vajatakse hooldetöödel ja mis on otseses seoses vigastatud või kasutamiskõlbmatute vahetatavate osade kalibreerimise, eemaldamise või asendamisega, kaasa arvatud terve mootori või mootori moodulite asendamine.
9E001
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on vajalik punktides 9A001.b, 9A004–9A012, 9A350, 9B või 9D nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.
9E002
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on vajalik punktides 9A001.b, 9A004–9A011, 9A350 või 9B nimetatud seadmete „tootmiseks”.
NB! „Tehnoloogia” kohta, mis on mõeldud kontrolli alla kuuluvate struktuuride, laminaatide või materjalide parandamiseks, vaata punkti 1E002.f.
9E003
Järgmine muu „tehnoloogia”:
a. |
„tehnoloogia”, mis on „vajalik” mis tahes järgmiste gaasiturbiinmootorite komponentide või süsteemide „arendamiseks” või „tootmiseks”:
|
b. |
„tehnoloogia”, mis on „vajalik” mis tahes järgmise „arendamiseks” või „tootmiseks”:
|
c. |
„Tehnoloogia”, mis on „vajalik” selliste gaasiturbiinmootorite komponentide „arendamiseks” või „tootmiseks”, mis kasutavad laser-, veejoa-, elektrokeemilist- (ECM) või elektrilahenduslikku (EDM) süvistusmeetodit, et puurida auke, millel on mis tahes järgmised omadused:
|
d. |
„tehnoloogia” helikopterite jõuülekandesüsteemide või kaldrootori või kaldtiivaga „õhusõidukite” jõuülekandesüsteemide „arendamiseks” või „tootmiseks”; |
e. |
„tehnoloogia” järgmiste omadustega diiselkolbmootoritega maismaasõidukite jõusüsteemide „arendamiseks” või „tootmiseks”:
Tehniline märkus: Punktis 9E003.e on ’mahuti ruumala’ määratud kolme alljärgneval viisil mõõdetud risti asetseva mõõte korrutisena:
|
f. |
järgmine „tehnoloogia”, mis on „vajalik” suure võimsusega diiselmootoritele spetsiaalselt ette nähtud komponentide „tootmiseks”:
|
g. |
„tehnoloogia”, mis on „vajalik” tahke, gaasfaasilise või vedelikkelmelise (või nende kombinatsioonid) määrdega määritavate silindriseintega ’suure võimsusega diiselmootorite’„arendamiseks” või „tootmiseks” ja mis võimaldab töötamist temperatuuril 723 K (450 °C) mõõdetuna kolvi ülemises surnud seisus silindriseinal ülemise kolvirõnga kohal. Tehniline märkus: ’Suure võimsusega diiselmootorid’ on diiselmootorid, mille keskmine spetsiifiline efektiivrõhk kolvi põhjale töötakti kestel, tuletatuna pidurdatava väljundvõimsuse mõõtmistest, on 1,8 MPa või rohkem mõõdetuna pöörlemissagedusel 2 300 pööret minutis, tingimusel et nende nimipöörlemissagedus oleks 2 300 pööret minutis või rohkem. |
9E101
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktides 9A101, 9A102, 9A104–9A111 või 9A115–9A119 nimetatud kaupade „arendamiseks” ja „tootmiseks”.
9E102
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktides 9A005–9A011, 9A101, 9A102, 9A104–9A111, 9A115–9A119, 9B105, 9B106, 9B115, 9B116, 9B117, 9D101 või 9D103 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
II LISA
ÜHENDUSE ÜLDINE EKSPORDILUBA nr EU001
(millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1334/2000 artiklis 6)
Välja andnud: Euroopa Ühendus
1. osa
Käesolev ekspordiluba hõlmab järgmist:
kõik käesoleva määruse I lisas esitatud kahese kasutusega kaubad, välja arvatud 2. osas esitatud kaubad.
2. osa
— |
|
Kõik IV lisas määratletud kaubad. |
— |
0C001 |
„Looduslik uraan”, „vaesestatud uraan” või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud ühendit või ühendeid. |
— |
0C002 |
„Lõhustuvad erimaterjalid”, muud kui IV lisas nimetatud. |
— |
0D001 |
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud 0. kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, kuivõrd see on seotud punktiga 0C001 või punkti 0C002 IV lisast välja arvatud kaubanimetustega. |
— |
0E001 |
Tuumatehnoloogia märkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud 0. kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, kuivõrd see on seotud punktiga 0C001 või punkti 0C002 IV lisast välja arvatud kaubanimetustega. |
— |
1A102 |
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides. |
— |
1C351 |
Inimpatogeenid, zoonoosid ja „toksiinid”. |
— |
1C352 |
Loompatogeenid. |
— |
1C353 |
Geneetilised elemendid ja geneetiliselt muundatud organismid. |
— |
1C354 |
Taimpatogeenid. |
— |
7E104 |
„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud lennujuhtimise ja tõukejõu andmete integreerimiseks lennujuhtimissüsteemi, et optimeerida raketisüsteemide trajektoori. |
— |
9A009.a |
Hübriidsed raketi tõukejõusüsteemid, mille koguimpulss on üle 1,1 MNs. |
— |
9A117 |
„Rakettmürskudes” kasutatavad astmestusmehhanismid, eraldamismehhanismid ja astmete vaheseadmed. |
3. osa
Käesolev ekspordiluba kehtib kogu ühenduses järgmistesse sihtkohtadesse suunduva ekspordi osas:
— |
Austraalia |
— |
Kanada |
— |
Jaapan |
— |
Uus-Meremaa |
— |
Norra |
— |
Šveits |
— |
Ameerika Ühendriigid |
Märkus: 2. ja 3. osa võib muuta üksnes kooskõlas nende asjaomaste ülesannete ja kohustustega, mida iga liikmesriik on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames ning kooskõlas iga liikmesriigi avaliku julgeoleku huvidega, mis kajastuvad tema kohustuses otsustada kahese kasutusega kaupade ekspordilubade taotluste üle vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 2.
Kõnealuse loa kasutustingimused ja -nõuded
1) |
Üldluba ei tohi kasutada, kui eksportija asukohaliikmesriigi pädev asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt keemia-, tuuma- või bioloogiliste relvade või teiste tuumalõhkeseadmete arendamiseks, tootmiseks, käsitlemiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, ladustamiseks, avastamiseks, identifitseerimiseks või levitamiseks või selliste relvade kanderakettide arendamiseks, tootmiseks, hooldamiseks või ladustamiseks, või kui eksportija teab, et kõnealuseid kaubad on ette nähtud selliseks kasutuseks. |
2) |
Üldluba ei tohi kasutada, kui eksportija asukohaliikmesriigi pädev asutus on eksportijat teavitanud sellest, et kõnealused kaubad on ette nähtud või neid saab kasutada käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 nimetatud sõjaliseks lõppkasutuseks riigis, mille suhtes kehtib EL, OSCE või ÜRO relvaembargo, või kui eksportija teab, et kõnealused kaubad on ette nähtud selliseks kasutuseks. |
3) |
Üldluba ei tohi kasutada, kui asjaomased kaubad eksporditakse tollivabasse tsooni või vabalattu, mis asub selle loaga hõlmatud sihtkohas. |
4) |
Liikmesriigid määravad kindlaks üldloa kasutamise kohta lisatud registreerimis- ja aruandenõuded ning lisateabe, mida liikmesriik, kust eksportimine toimub, võib nõuda kõnealuse loa alusel eksporditavate kaupade kohta. Nende nõuete aluseks peavad olema nõuded, mille kõnealuseid lube andvad liikmesriigid on kehtestanud üldiste ekspordilubade kasutamise kohta. |
IIIa LISA
IIIb lisa
EKSPORDI ÜLDLUBADE AVALDAMISE ÜHISNÕUDED
(millele on osutatud artikli 10 lõikes 3)
1. |
Ekspordi üldloa nimetus |
2. |
Luba väljaandev asutus |
3. |
Kehtivus EÜ territooriumil. Kasutatakse järgmist teksti: „Käesolev ekspordi üldluba vastab määruse (EÜ) nr 1334/2000 artikli 6 lõike 2 nõuetele. Vastavalt nimetatud määruse artikli 6 lõikele 2 kehtib käesolev luba kõikides Euroopa Ühenduse liikmesriikides” |
4. |
Asjaomased kaubad: kasutatakse järgmist sissejuhatavat teksti: „Käesolev ekspordiluba hõlmab järgmist” |
5. |
Asjaomased sihtkohad. Kasutatakse järgmist sissejuhatavat teksti: „Käesolev ekspordiluba kehtib järgmistesse sihtkohtadesse suunduva ekspordi osas” |
6. |
Tingimused ja nõuded |
IV LISA
(määruse (EÜ) nr 1334/2000 artikli 21 lõikes 1 osutatud nimekiri)
Kanded ei sisalda alati I lisas esitatud täielikku kauba kirjeldust ja sellega seotud märkusi (3). Täielik kaupade kirjeldus esitatakse üksnes I lisas.
Kauba nimetamine käesolevas lisas ei mõjuta I lisas esitatud masstooteid käsitlevate tingimuste kohaldamist.
I OSA
(siseriikliku üldloa kasutamine ühendusesiseses kaubanduses)
Varjamistehnoloogia alla kuuluvad kaubad
1C001 |
Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetlainete neelajatena, või omajuhtivuslikud polümeerid. NB! VT KA PUNKTI 1C101. |
1C101 |
Muud kui punktis 1C001 nimetatud ja „rakettmürskudes” ja rakettmürskude alamsüsteemides või punktis 9A012 nimetatud mehitamata õhusõidukites kasutatavad materjalid ja seadmed, mis vähendavad nende märgatavust, nagu radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna- ja akustilisi signaale. Märkus: Punkt 1C101 ei hõlma materjale, kui need on ette nähtud vaid tsiviilrakenduste jaoks. Tehniline märkus: Punktis 1C101 tähendab ’rakettmürsk’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
1D103 |
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste vähendatud märgatavusega signaalide analüüsiks nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- või akustilised signaalid. |
1E101 |
Tehnoloogia üldmärkustele vastav „tehnoloogia” punktis 1C101 või 1D103 nimetatud kaupade „kasutamiseks”. |
1E102 |
Tehnoloogia üldmärkustele vastav „tehnoloogia” punktis 1D103 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”. |
6B008 |
Impulssradar-mõõtesüsteemid, mis on ette nähtud tagasikiirgumise ristlõike määramiseks, kui edastatava impulsi pikkus on 100 ns või lühem, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid. NB! VT KA PUNKTI 6B108. |
6B108 |
Süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud radari tagasikiirgumise ristlõike mõõtmiseks ja on kasutatavad „rakettmürskudes” ja nende alamsüsteemides. |
Ühenduse strateegilise kontrolli alla kuuluvad kaubad
1A007 |
Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil laenguid ja energeetilist materjali sisaldavaid kehi lõhkama: NB! VAATA KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA JA PUNKTE 3A229 JA 3A232.
Märkus: Punkt 1A007.b ei hõlma detonaatoreid, mis kasutavad üksnes initsieerivaid lõhkeained, nt pliiasiidi. |
||||||||||||
1C239 |
Brisantlõhkeained, muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud, või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massiprotsendi ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsioonikiirus üle 8 000 m/s. |
||||||||||||
1E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” mis on ette nähtud punktis 1C239 nimetatud kaupade „kasutamiseks”. |
||||||||||||
3A229 |
Kõrgvoolu impulssgeneraatorid: NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA. |
||||||||||||
3A232 |
Järgmised eespool punktis 1A007 nimetamata mitmepunktilised initsieerimissüsteemid: NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA. |
||||||||||||
3E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktis 3A229 või 3A232 nimetatud seadmete „kasutamiseks”. |
||||||||||||
6A001 |
Akustikasüsteemid |
||||||||||||
6A001.a.1.b |
Objektide avastamise ja asukoha kindlaksmääramise süsteemid, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
||||||||||||
6A001.a.2.a.2 |
Hüdrofonid … Sisaldavad … |
||||||||||||
6A001.a.2.a.3 |
Hüdrofonid … Omavad mis tahes … |
||||||||||||
6A001.a.2.a.6 |
Hüdrofonid … Kavandatud … |
||||||||||||
6A001.a.2.b |
Järelveetavad akustiliste hüdrofonide võresüsteemid … |
||||||||||||
6A001.a.2.c |
„Andmetöötlusseadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud reaalajas kasutamiseks järelveetava akustiliste hüdrofonide võresüsteemidele, mis on „kasutaja poolt programmeeritavad” ning milles on aja ja sageduspiirkondade töötlemis- ja korreleerimisvõimalused, kaasa arvatud spektraalanalüüs, numbriline filtratsioon ning kiiremoodustamine, kasutades kiiret Fourier” pööret või teisi muundamisvõtteid ja -meetodeid. |
||||||||||||
6A001.a.2.e |
Merepõhja või lahe kaablisüsteemid, mis:
|
||||||||||||
6A001.a.2.f |
Andmetöötlusseadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud reaalajas kasutamiseks merepõhja- või lahe kaablisüsteemides, mis on „kasutaja poolt programmeeritavad” ning milles on aja ja sageduspiirkondade töötlemis- ja korreleerimisvõimalused, kaasa arvatud spektraalanalüüs, digitaalne filtratsioon ning kiiremoodustamine, kasutades kiiret Fourier pööret või teisi spektrimuundamisvõtteid ja -meetodeid. |
||||||||||||
6D003.a |
„Tarkvara” akustiliste andmete „töötlemiseks reaalajas”. |
||||||||||||
8A002.o.3 |
Järgmised müravähendamissüsteemid, mis on kavandatud kasutamiseks 1 000tonnise ja suurema veeväljasurvega laevadel:
|
||||||||||||
8E002.a |
„Tehnoloogia” veealuse müra vähendamiseks spetsiaalselt kavandatud sõukruvide „arendamiseks”, „tootmiseks”, parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks (uuesti töötlemine). |
Ühenduse strateegilise kontrolli alla kuuluvad kaubad — krüptograafia — 5. kategooria, 2. osa
5A002.a.2 |
Seadmed, mis on kavandatud või kohandatud krüptoanalüütiliste funktsioonide täitmiseks. |
5D002.c.1 |
Üksnes tarkvara, millel on punktis 5A002.a.2 nimetatud seadmete tunnused või mis simuleerib nende funktsioone. |
5E002 |
Üksnes „tehnoloogia” eespool punktis 5A002.a.2 või 5D002.c.1 nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. |
MTCR-tehnoloogia
7A117 |
„Rakettmürskudel” kasutatavad „juhtimissüsteemid”, mis on võimelised saavutama süsteemset täpsust 3,33 % või vähem lennuulatusest (nt „samavõrdne tõenäosusring (CEP)” 10 km või väiksem kaugusel 300 km), välja arvatud „juhtimissüsteemid”, mis on kavandatud rakettmürskude jaoks, mille lennuulatus on alla 300 km, või mehitatud õhusõidukite jaoks . |
||||||||||||
7B001 |
Testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed eespool punktis 7A117 nimetatud seadmetele. Märkus: Punkt 7B001 ei hõlma I või II hooldustasemele vajalikke testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmeid. |
||||||||||||
7B003 |
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud eespool punktis 7A117 nimetatud seadmete „tootmiseks”. |
||||||||||||
7B103 |
„Tootmisrajatised”, mis on spetsiaalselt ette nähtud eespool punktis 7A117 nimetatud seadmete tootmiseks. |
||||||||||||
7D101 |
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud eespool punktis 7B003 või 7B103 nimetatud seadmete „kasutamiseks”. |
||||||||||||
7E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud eespool punktis 7A117, 7B003, 7B103 või 7D101 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”. |
||||||||||||
7E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud eespool punktides 7A117, 7B003 ja 7B103 nimetatud seadmete „tootmiseks”. |
||||||||||||
7E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud eespool punktides 7A117, 7B003, 7B103 ja 7D101 nimetatud seadmete „kasutamiseks”. |
||||||||||||
9A004 |
Kanderaketid, millega on võimalik viia vähemalt 500 kg kasulikku lasti vähemalt 300 km kaugusele . NB! VT KA PUNKTI 9A104. Märkus 1: Punkt 9A004 ei hõlma kasulikku lasti. |
||||||||||||
9A005 |
Vedelkütusega rakettide tõukejõusüsteemid, mis sisaldavad punktis 9A006 nimetatud süsteeme või komponente, mis on kasutatavad punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides . NB! VT KA PUNKTE 9A105 ja 9A119. |
||||||||||||
9A007.a |
Tahkekütuse tõukejõusüsteemid, mis on kasutatavad punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides ja millel on mis tahes järgmine omadus : NB! VT KA PUNKTI 9A119.
|
||||||||||||
9A008.d |
Järgmised komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud tahkekütuse raketi tõukejõusüsteemidele: NB! VT KA PUNKTI 9A108.c.
|
||||||||||||
9A104 |
Sondraketid, mis on võimelised toimetama vähemalt 500 kg kasulikku lasti vähemalt 300 km kaugusele. NB! VT KA PUNKTI 9A004. |
||||||||||||
9A105.a |
Järgmised vedelkütuse rakettmootorid: NB! VT KA PUNKTI 9A119.
|
||||||||||||
9A106.c |
Muud kui punktis 9A006 nimetatud spetsiaalselt vedelkütusega raketi tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud süsteemid või komponendid, mis on kasutatavad rakettmürskudes:
Tehniline märkus: Näiteid punktis 9A106.c kirjeldatud tõukejõu vektori juhtimise meetoditest:
|
||||||||||||
9A108.c |
Muud kui punktis 9A008 nimetatud spetsiaalselt tahkekütuse tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud komponendid, mis on kasutatavad „rakettmürskudel”:
Tehniline märkus: Näiteid punktis 9A108.c kirjeldatud tõukejõu vektori juhtimise meetoditest:
|
||||||||||||
9A116 |
Järgmised „rakettmürskudes” kasutatavad atmosfääri taassisenevad sõidukid ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud või kohandatud komponendid, välja arvatud need atmosfääri taassisenevad sõidukid, mis on kavandatud kandma mitterelvastuslikku lasti ;
|
||||||||||||
9A119 |
Muud kui eespool punktis 9A005 või 9A007.a nimetatud üksikud raketiastmed, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites ja mis on võimelised toimetama vähemalt 500 kg kasulikku lasti vähemalt 300 km kaugusele . |
||||||||||||
9B115 |
„Tootmisseadmed”, mis on spetsiaalselt kavandatud eespool punktides 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9A105.a, 9A106.c, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks. |
||||||||||||
9B116 |
„Tootmisrajatised”, mis on spetsiaalselt kavandatud eespool punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktides 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9A104, 9A105.a, 9A106.c, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks. |
||||||||||||
9D101 |
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud eespool punktis 9B116 nimetatud kaupade „kasutamiseks”. |
||||||||||||
9E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on vajalik eespool punktides 9A004, 9A005, 9A007.a., 9A008.d., 9B115, 9B116 või 9D101 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”. |
||||||||||||
9E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on vajalik eespool punktides 9A004, 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9B115 või 9B116 nimetatud seadmete „tootmiseks”. Märkus: „Tehnoloogia” kohta, mis on mõeldud kontrolli alla kuuluvate struktuuride, laminaatide või materjalide parandamiseks, vaata punkti 1E002.f. |
||||||||||||
9E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on vajalik eespool punktides 9A104, 9A105.a, 9A106.c, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud kaupade „arendamiseks” ja „tootmiseks”. |
||||||||||||
9E102 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”„kasutamiseks” eespool punktides 9A004, 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9A104, 9A105.a, 9A106.c., 9A108.c, 9A116, 9A119, 9B115, 9B116 või 9D101 nimetatud kanderakettides. |
Erandid:
IV lisa ei hõlma järgmisi MTCR-tehnoloogia alla kuuluvaid kaupu, mis:
1) |
antakse üle tellimuste alusel, mille on esitanud Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) vastavalt lepingulisele suhtele või mille annab üle ESA oma ametlike kohustuste täitmiseks; |
2) |
antakse üle tellimuste alusel, mille on esitanud liikmesriigi kosmoseagentuur vastavalt lepingulistele suhetele või mille annab üle siseriiklik kosmoseagentuur oma ametlike kohustuste täitmiseks; |
3) |
antakse üle tellimuste alusel, mis on esitatud seoses kahe või enama Euroopa riigi valitsuse poolt allkirjastatud ühenduse kosmoselendude arendus- ja tootmisprogrammidega vastavalt lepingulistele suhetele; |
4) |
antakse üle liikmesriigi riiklikult kontrollitava kosmodroomi territooriumil, välja arvatud juhul, kui kõnealune liikmesriik kontrollib selliseid üleandmisi vastavalt käesoleva määruse tingimustele. |
II OSA
(siseriiklikku üldluba ei anta ühendusesiseseks kaubanduseks)
Keemiarelvade konventsiooni (CWC) alla kuuluvad kaubad
1C351.d.4 |
Ritsiin |
1C351.d.5 |
Saksitoksiin |
Tuumatarneriikide grupi tehnoloogia alla kuuluvad kaubad
I lisa kogu 0. kategooria sisaldub IV lisas, välja arvatud järgmised:
|
0C001: antud kaubanimetus ei sisaldu IV lisas; |
|
0C002: antud kaubanimetus ei sisaldu IV lisas, välja arvatud järgmised lõhustuvad erimaterjalid:
|
|
0D001 (tarkvara) sisaldub IV lisas, välja arvatud sedavõrd, kui see on seotud punktiga 0C001 või punkti 0C002 kaubanimetustega, mis on IV lisast välja arvatud; |
|
0E001 (tehnoloogia) sisaldub IV lisas, välja arvatud sedavõrd, kui need on seotud punktiga 0C001 või punkti 0C002 kaubanimetustega, mis on IV lisast välja arvatud. |
NB! Punktide 0C003 ja 0C004 puhul üksnes kasutamisel „tuumareaktorites” (punktis 0A001.a).
1B226 |
Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolu 50 mA või rohkem. Märkus: Punkt 1B226 hõlmab separaatoreid:
|
||||||||||||||||
1C012 |
Järgmised materjalid: Tehniline märkus: Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.
|
||||||||||||||||
1B231 |
Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:
|
||||||||||||||||
1B233 |
Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:
|
||||||||||||||||
1C233 |
Liitium, mida on liitium-6 isotoobi (6Li) suhtes rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi järgmiselt: elementkujul, sulamitena, ühenditena, liitiumi sisaldavate segudena, nendest valmistatud toodetena, kõigi eelkirjeldatute heitmete või jäätmetena. Märkus: Punkt 1C233 ei hõlma termoluminestsentsdosimeetreid. Tehniline märkus: Liitium-6 looduslik sisaldus on ligikaudu 6,5 massiprotsenti (7,5 aatomprotsenti). |
||||||||||||||||
1C235 |
Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite suhe vesinikuaatomite suhtes on suurem kui 1:1 000, ning neid sisaldavad tooted ja seadmed. Märkus: Punkt 1C235 ei hõlma kaupu ega seadmeid, milles triitiumisisaldus on kuni 1,48 x 103 GBq (40 Ci). |
||||||||||||||||
1E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktis 1C012.b nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”. |
||||||||||||||||
1E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktides 1B226, 1B231, 1B233, 1C233 ja 1C235 nimetatud kaupade „kasutamiseks”. |
||||||||||||||||
3A228 |
Lülitusseadmed:
|
||||||||||||||||
3A231 |
Neutronite genereerimise süsteemid, kaasa arvatud lambid, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
||||||||||||||||
3E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on vajalik punktides 3A228.a, 3A228.b või 3A231 nimetatud seadmete „kasutamiseks”. |
||||||||||||||||
6A203 |
Kaamerad ja komponendid, muud kui punktis 6A003 nimetatud:
|
||||||||||||||||
6A225 |
Kiiruse mõõtmise interferomeetrid, mis on ette nähtud üle 1 km/s kiiruste mõõtmiseks ajavahemike vältel, mis on lühemad kui 10 μs. Märkus: Punkt 6A225 hõlmab kiiruse mõõtmise interferomeetreid, nagu kiiruse interferomeeter-süsteem mis tahes reflektori jaoks (VISAR) ja Doppleri laserinterferomeetrid (DLI). |
||||||||||||||||
6A226 |
Rõhuandurid:
|
(1) Tootjad, kes arvutavad positsioneerimistäpsust vastavalt ISO standardile 230/2 (1997), peaksid konsulteerima oma asukohaliikmesriigi pädevate asutustega.
(2) Sulgudes olevad numbrid viitavad märkustele, mis on esitatud käesoleva tabeli järel.
(3) Erinevused I ja IV lisa sõnastuses/reguleerimisalas on märgitud poolpaksus kursiivkirjas.