18.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 186/32

(1)

Majandus- ja rahaliidu kolmas etapp algas 1. jaanuaril 1999. aastal. Brüsselis 3. mail 1998. aastal toimunud nõukogu kohtumisel, millest võtsid osa riigipead ja valitsusjuhid, otsustati, et Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Soome on täitnud vajalikud tingimused ühisraha kasutuselevõtuks alates 1. jaanuarist 1999. (4)

(2)

19. juunil 2000. aastal otsustas nõukogu, et Kreeka on täitnud vajalikud tingimused ühisraha kasutuselevõtuks alates 1. jaanuarist 2001. (5)11. juulil 2006. aastal otsustas nõukogu, et Sloveenia on täitnud vajalikud tingimused ühisraha kasutuselevõtuks alates 1. jaanuarist 2007. (6)

(3)

Vastavalt asutamislepingule lisatud protokolli (teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta) lõikele 1 teavitas Ühendkuningriik nõukogu, et ta ei kavatse 1. jaanuaril 1999. aastal üle minna majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi. Seda teadet ei ole muudetud. Vastavalt asutamislepingule lisatud protokolli (teatavate Taanit käsitlevate sätete kohta) lõikele 1 ning Edinburghis 1992. aasta detsembris riigipeade ja valitsusjuhtide poolt vastuvõetud otsusele teatas Taani nõukogule, et ta ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis. Taani ei ole taotlenud asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist.

(4)

Otsusega 98/317/EÜ kehtestati Rootsi suhtes asutamislepingu artiklis 122 määratletud erand. Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti (7) artiklile 4 on Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola ja Slovakkia suhtes kehtestatud asutamislepingu artiklis 122 määratletud erand. Vastavalt 2005. aasta ühinemisakti (8) artiklile 5 on Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kehtestatud asutamislepingu artiklis 122 määratletud erand.

(5)

Euroopa Keskpank (EKP) asutati 1. juulil 1998. aastal. Euroopa rahasüsteem asendati vahetuskursimehhanismiga, mille käivitamises lepiti kokku Euroopa Ülemkogu 16. juuni 1997. aasta resolutsiooniga vahetuskursimehhanismi loomise kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis. (9) Vahetuskursimehhanismi menetlus majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (ERM II) kehtestati EKP ja euroalalt väljajäävate liikmesriikide keskpankade 1. septembri 1998. aasta kokkuleppega, millega kehtestati vahetuskursimehhanismi kasutamise kord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis. (10)

(6)

Asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 on sätestatud asjaomaste liikmesriikide suhtes kehtestatud erandi tühistamise menetlus. Selle artikli kohaselt annavad komisjon ja EKP vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või selle liikmesriigi taotlusel, mille suhtes on kehtestatud erand, nõukogule aru vastavalt asutamislepingu artikli 121 lõikes 1 sätestatud menetlusele. 27. veebruaril 2007. aastal esitas Malta ametliku taotluse vastastikuse lähenemise hindamiseks.

(7)

Liikmesriikide õigusaktidesse, sealhulgas keskpanga põhikirja, tehakse vajalikud muudatused, et tagada nende kooskõla asutamislepingu artiklite 108 ja 109 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga (edaspidi „EKPSi põhikiri”). Komisjoni ja EKP aruannetes antakse üksikasjalik hinnang Malta õigusaktide kooskõlale asutamislepingu artiklitega 108 ja 109 ning EKPSi põhikirjaga.

(8)

Vastavalt asutamislepingu artiklis 121 osutatud lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli artiklile 1 tähendab asutamislepingu artikli 121 lõike 1 esimese taande kohane stabiilsuse kriteerium, et liikmesriigis on stabiilsed hinnad ja keskmine inflatsioonimäär ühe aasta jooksul enne kontrollimist ei ületa rohkem kui pooleteise protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmist mõõdetakse nõukogu määruses (EÜ) nr 2494/95 (11) määratletud tarbijahindade harmoneeritud indeksi põhjal. Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmise hindamisel mõõdetakse liikmesriikide inflatsiooni muutust protsentides, võrreldes viimase 12 kuu näitajate aritmeetilist keskmist eelnenud 12 kuu näitajate aritmeetilise keskmisega. 2007. aasta märtsis lõppenud üheaastasel ajavahemikul olid hindade stabiilsuse osas parimaid tulemusi saavutanud kolm liikmesriiki Soome, Poola ja Rootsi, kus inflatsioonimäär oli vastavalt 1,3 %, 1,5 % ja 1,6 %. Komisjoni ja EKP aruannetes vaadeldi kontrollväärtust, mille arvutamiseks liideti kolme hindade stabiilsuse osas parimaid tulemusi saavutanud liikmesriigi inflatsioonimäärade kaalumata aritmeetilisele keskmisele 1,5 protsendipunkti. Selle põhjal oli 2007. aasta märtsis lõppenud üheaastase ajavahemiku kontrollväärtus 3,0 %.

(9)

Vastavalt lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli artiklile 2 tähendab asutamislepingu artikli 121 lõike 1 teise taande kohane valitsussektori eelarveseisundi kriteerium seda, et kontrollimise ajal ei kohaldata liikmesriigi suhtes asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohast nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.

(10)

Vastavalt lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli artiklile 3 tähendab asutamislepingu artikli 121 lõike 1 kolmanda taande kohane Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise kriteerium seda, et liikmesriik on järginud Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga ettenähtud normaalseid kõikumispiire ilma tõsiste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne kontrollimist. Eelkõige ei tohi liikmesriik olla sama aja jooksul omal algatusel devalveerinud vääringu kahepoolset keskkurssi ühegi teise liikmesriigi vääringu suhtes. Alates 1. jaanuarist 1999 on Euroopa II vahetuskursimehhanism (ERM II) vahetuskursi kriteeriumi täitmise hindamise raamistik. Selle kriteeriumi täitmise hindamisel kontrollisid komisjon ja EKP oma aruannetes 2007. aasta 26. aprillil lõppenud kaheaastast ajavahemikku.

(11)

Vastavalt lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli artiklile 4 tähendab asutamislepingu artikli 121 lõike 1 neljanda taande kohane intressimäärade lähenemise kriteerium seda, et ühe aasta jooksul enne kontrollimist ei ületa keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär liikmesriigis rohkem kui kahe protsendipunkti võrra kolme hindade stabiilsuse osas kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Intressimäärade lähenemise kriteeriumi puhul kasutati kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade võrreldavaid intressimäärasid. Intressimäära kriteeriumi täitmise hindamisel võtsid komisjon ja EKP oma aruannetes arvesse kontrollväärtust, mille arvutamiseks liidetakse kolme hindade stabiilsuse osas parimaid tulemusi saavutanud liikmesriigi nominaalsete pikaajaliste intressimäärade aritmeetilisele keskmisele kaks protsendipunkti. Selle põhjal oli 2007. aasta märtsis lõppenud üheaastase ajavahemiku kontrollväärtus 6,4 %.

(12)

Vastavalt lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli artiklile 5 peab komisjon esitama lähenemiskriteeriumide täitmise hindamisel kasutatavad statistilised andmed. Komisjon on esitanud käesoleva otsuse koostamiseks vajalikud andmed. Komisjon esitas need liikmesriikide enne 1. aprilli 2007 esitatud aruannete põhjal vastavalt nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta. (12)

(13)

Komisjoni ja EKP koostatud aruannete põhjal, milles hinnatakse, kuidas Malta on täitnud majandus- ja rahaliidu saavutamist käsitlevaid kohustusi, teeb komisjon järgmised järeldused.

Malta õigusaktid, sealhulgas keskpanga põhikiri, on kooskõlas asutamislepingu artiklitega 108 ja 109 ning EKPSi põhikirjaga.

Selle kohta, kuidas Malta on täitnud asutamislepingu artikli 121 lõike 1 neljas taandes nimetatud lähenemiskriteeriume, on tuvastatud järgmist:

Malta on eespool nimetatud kriteeriumide alusel saavutanud püsiva vastastikuse lähenemise kõrge taseme.

Seega on Malta täitnud ühisraha kasutuselevõtuks vajalikud tingimused.

(14)

Oma otsusega 2007/464/EÜ (13) tühistas nõukogu komisjoni soovituse alusel otsuse 2005/186/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal.

(15)

Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega, millised liikmesriigid, kelle suhtes on kehtestatud erand, on täitnud ühisraha kasutuselevõtuks vajalikud tingimused ja tühistab asjaomaste liikmesriikide suhtes kehtestatud erandi,