21999A0917(01)

Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi vaheline

partnerlus- ja koostööleping [1]

BELGIA KUNINGRIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu osalised,

edaspidi "liikmesriigid", ning

EUROOPA ÜHENDUS, EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi "ühendus",

ühelt poolt ja

ASERBAIDŽAANI VABARIIK

teiselt poolt,

ARVESTADES ühenduse ja selle liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi vahelisi sidemeid ja nende ühiseid väärtusi,

TÕDEDES, et ühendus ja Aserbaidžaani Vabariik soovivad neid sidemeid tugevdada ning panna aluse partnerlusele ja koostööle, mis tugevdaksid ja laiendaksid neid suhteid, mis on loodud varem, eelkõige 18. detsembril 1989 sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahelise kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepinguga, mida pärast NSVLi lagunemist on kohaldatud mutatis mutandis Euroopa ühenduste ja iga sõltumatu riigi vahelistes kahepoolsetes suhetes,

ARVESTADES ühenduse ja selle liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi tahet tugevdada poliitilisi ja majanduslikke vabadusi, mis ongi partnerluse põhialus,

TÕDEDES siinkohal, et Aserbaidžaani Vabariigi sõltumatuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamine aitab kaasa rahu ja stabiilsuse tagamisele Euroopas,

ARVESTADES lepinguosaliste tahet edendada nii rahvusvahelist rahu ja julgeolekut kui ka vaidluste rahumeelset lahendamist ning teha selleks koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) raames,

SOOVIDES heaolu ja stabiilsuse suurendamiseks selles piirkonnas ergutada käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades piirkondlikku koostööd naaberriikidega ning eelkõige algatusi, mille eesmärk on soodustada koostööd ja vastastikust usaldust Taga-Kaukaasia sõltumatute riikide ja teiste naaberriikide vahel,

ARVESTADES ühenduse ja selle liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi vankumatut tahet rakendada täiel määral kõiki Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) lõppakti, Madridi ja Viini järelkohtumiste lõppdokumentide, CSCE Bonni majanduskoostöökohtumise dokumendi, Pariisi uue Euroopa harta, CSCE 1992. aasta Helsingi dokumendi "Muutuste esitatavad väljakutsed" põhimõtteid ja sätteid ning muid OSCE põhidokumente,

OLLES VEENDUNUD, kui tähtis on õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste, eelkõige rahvusvähemuste inimõiguste austamine, mitme partei süsteemi ja vabade ja demokraatlike valimiste sisseseadmine ning majanduse piirangutest vabastamine turumajanduse saavutamiseks,

USKUDES, et käesoleva partnerlus- ja koostöölepingu täielik rakendamine eeldab ja toetab Aserbaidžaani Vabariigi poliitika, majanduse ja õiguse ümberkujundamise jätkumist ja lõpuleviimist ning koostööks vajalike tingimuste loomist, eeskätt CSCE Bonni kohtumise järeldusi silmas pidades,

SOOVIDES alustada ja arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes, piirkondlikes ja rahvusvahelistes küsimustes,

TUNNUSTADES JA TOETADES Aserbaidžaani Vabariigi soovi seada sisse tihe koostöö Euroopa institutsioonidega,

ARVESTADES vajadust soodustada investeeringuid Aserbaidžaani Vabariiki, kaasa arvatud energeetikasektorisse, ja seoses sellega tähtsust, mida ühendus ja selle liikmesriigid omistavad võrdsetele tingimustele energiatoodetele juurdepääsu ning nende transiidi ja ekspordi vallas; kinnitades ühenduse ja selle liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi ühinemist Euroopa energiahartaga ning energiaharta lepingu ja energiakasutuse tõhusust ja sellega seotud keskkonnaküsimusi käsitleva energiaharta protokolli täielikku rakendamist,

VÕTTES ARVESSE ühenduse valmisolekut pakkuda vajaduse korral majanduskoostööd ja tehnilist abi,

PIDADES SILMAS lepingu kasulikkust, sest see soodustab Aserbaidžaani Vabariigi ning Euroopa ja selle lähipiirkondade laiema koostööruumi järkjärgulist vastastikust lähenemist ning Aserbaidžaani järkjärgulist ühinemist avatud rahvusvahelise süsteemiga,

ARVESTADES lepinguosaliste kohustust liberaliseerida kaubandus Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjade kohaselt,

OLLES TEADLIK vajadusest parandada äritegevust ja investeeringuid mõjutavaid tingimusi ning äriühingute asutamise, tööjõu, teenuste osutamise ja kapitali liikumisega seotud tingimusi,

OLLES VEENDUNUD, et käesolev leping loob uued tingimused lepinguosaliste vahelisteks majandussuheteks ning eelkõige kaubanduse ja investeerimise arenguks, mis on majanduse ümberkorraldamisel ja tehnoloogia ajakohastamisel hädavajalik,

SOOVIDES alustada tihedat koostööd keskkonnakaitse alal, võttes arvesse lepinguosaliste omavahelist sõltuvust selles valdkonnas,

TUNNISTADES, et ebaseadusliku sisserände vältimine ja kontrollimine on käesoleva lepingu üks põhieesmärke,

SOOVIDES alustada kultuurikoostööd ja parandada teabevahetust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

Artikkel 1

Käesolevaga pannakse alus partnerlusele ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahel. Selle partnerluse eesmärgid on järgmised:

- luua sobiv raamistik lepinguosaliste vahelisele poliitilisele dialoogile, mis võimaldab arendada poliitilisi suhteid,

- toetada Aserbaidžaani Vabariigi pingutusi oma demokraatia tugevdamisel, majanduse arendamisel ja turumajandusele ülemineku lõpuleviimisel,

- edendada lepinguosaliste vahelist kaubandust, investeerimist ja üksmeelseid majandussuhteid, et seeläbi soodustada nende majanduse püsivat arengut,

- panna alus õigus-, majandus-, sotsiaal-, rahandus-, mittesõjalisele teadus- ja tehnoloogia- ning kultuurikoostööle.

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Demokraatia, rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud inimõiguste ning turumajanduse põhimõtete, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Bonni kohtumise dokumentides avaldatud põhimõtete austamine on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ning partnerluse ja käesoleva lepingu oluline osa.

Artikkel 3

Lepinguosalised leiavad, et nende heaolu ja stabiilsuse tagamiseks peaksid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lagunemisel tekkinud uued sõltumatud riigid, edaspidi "sõltumatud riigid", jätkama ja arendama omavahelist koostööd Helsingi lõppakti põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse kohaselt ning heanaaberlike suhete vaimus, ja püüavad seda protsessi igati soodustada.

Artikkel 4

Vajaduse korral vaatavad lepinguosalised läbi Aserbaidžaani Vabariigis muutunud olud, eelkõige need, mis on seotud sealsete majandustingimuste ja turumajandusele orienteeritud majandusreformide elluviimisega. Koostöönõukogu võib anda lepinguosalistele soovitusi käesoleva lepingu iga osa edasiarendamise kohta, pidades silmas kõnealuseid olusid.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 5

Lepinguosalised alustavad korrapärast poliitilist dialoogi, mida nad kavatsevad arendada ja süvendada. See täiendab ja tugevdab ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi vastastikust lähenemist, toetab Aserbaidžaanis toimuvaid poliitika ja majanduse muutusi ning soodustab uute koostöövormide loomist. Poliitiline dialoog

- tugevdab Aserbaidžaani Vabariigi sidemeid ühenduse ja selle liikmesriikide ning seeläbi kõikide demokraatlike riikidega. Käesoleva lepingu abil saavutatav majanduslik lähenemine tihendab poliitilisi suhteid,

- toob kaasa seisukohtade olulise ühtlustumise vastastikust huvi pakkuvates rahvusvahelistes küsimustes, mis suurendab julgeolekut ja stabiilsust selles piirkonnas ja edendab Taga-Kaukaasia sõltumatute riikide edasist arengut,

- näeb ette, et lepinguosalised püüavad teha koostööd Euroopa stabiilsuse ja julgeoleku tugevdamise, demokraatia põhimõtete järgimise, inimõiguste, eelkõige rahvusvähemuste inimõiguste austamise ja edendamise vallas ning peavad vajaduse korral asjakohastes küsimustes nõu.

Selline dialoog võib toimuda piirkondlikul tasandil, et aidata kaasa piirkondlike vastuolude lahendamisele ja pingete leevendamisele.

Artikkel 6

Ministrite tasandil toimub poliitiline dialoog artikliga 81 asutatud koostöönõukogus ja vastastikusel kokkuleppel ka mujal.

Artikkel 7

Lepinguosalised kasutavad poliitiliseks dialoogiks ka muid võimalusi ja vahendeid, eelkõige järgmisi:

- korrapärased kohtumised kõrgemate ametnike tasandil ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi esindajate vahel,

- lepinguosaliste vaheliste diplomaatiliste kanalite täielik kasutamine, sealhulgas asjakohased kahe- ja mitmepoolsed sidemed, näiteks kohtumised Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja OSCE raames ning mujal,

- kõik muud vahendid, sealhulgas võimalikud ekspertide kohtumised, mis soodustaksid selle dialoogi süvendamist ja arendamist.

Artikkel 8

Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog artikliga 86 loodavas parlamentaarses koostöökomitees.

III JAOTIS

KAUBAVAHETUS

Artikkel 9

1. Kõikides valdkondades kohtlevad lepinguosalised teineteist enamsoodustuskorras järgmistes küsimustes:

- impordi- ja eksporditollimaksud ja -maksud, kaasa arvatud nende tollimaksude ja maksude kogumise kord,

- tollivormistuse, transiidi, ladude ja ümberlaadimisega seotud sätted,

- maksud ja muud riigisisesed lõivud, mida otse või kaude kohaldatakse importkaupade suhtes,

- makseviisid ja selliste maksete ülekanded,

- eeskirjad, mis käsitlevad kaupade müüki, ostu, vedu, turustamist ja kasutamist siseturul.

2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata järgmiste soodustuste suhtes:

a) soodustused, mis on antud eesmärgiga luua tolliliit või vabakaubanduspiirkond või sellise liidu või piirkonna loomise tõttu;

b) soodustused, mis on antud teatavatele riikidele WTO eeskirjade ja muude arengumaid soodustavate rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt;

c) soodustused, mis on antud naaberriikidele piiriliikluse hõlbustamiseks.

3. Üleminekuajal, mis lõpeb Aserbaidžaani Vabariigi ühinemisel WTOga või 31. detsembril 1998, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev saabub varem, ei kohaldata lõike 1 sätteid I lisas määratletud soodustuste suhtes, mida Aserbaidžaani Vabariik annab teistele NSVLi lagunemisel tekkinud riikidele.

Artikkel 10

1. Lepinguosalised leiavad üksmeelselt, et vaba transiidi põhimõte on käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus.

Seoses sellega tagab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise tolliterritooriumilt pärinevate või sinna suunduvate kaupade piiranguteta transiidi läbi oma territooriumi või selle kaudu.

2. Lepinguosaliste vahel kohaldatakse GATTi V artikli lõigete 2–5 sätteid.

3. Käesoleva artikli eeskirjad ei piira teatavate valdkondadega, eelkõige veondusega, või lepinguosaliste vahel kokkulepitud toodetega seotud erieeskirjade ega artikli 90 sätete kohaldamist.

Artikkel 11

Ilma et see piiraks õigusi ja kohustusi, mis tulenevad mõlemat lepinguosalist siduvatest rahvusvahelistest kaupade ajutise impordi konventsioonidest, vabastab kumbki lepinguosaline lisaks sellele teise lepinguosalise ajutiselt imporditud kaupade impordimaksudest ja tollimaksudest oma õigusaktide kohaselt sellistel juhtudel ja sellises korras, mis on sätestatud mõnes muus asjakohases teda siduvas rahvusvahelises konventsioonis. Arvesse võetakse tingimusi, mille alusel asjaomane lepinguosaline on sellisest konventsioonist tulenevad kohustused võtnud.

Artikkel 12

1. Aserbaidžaani Vabariigist pärinevaid kaupu imporditakse ühendusse koguseliste piiranguteta, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 14, 17 ja 18 kohaldamist.

2. Ühendusest pärinevaid kaupu imporditakse Aserbaidžaani Vabariiki koguseliste piirangute ja samaväärse toimega meetmeteta, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 14, 17 ja 18 kohaldamist.

Artikkel 13

Lepinguosaliste omavahelises kaubavahetuses kasutatakse turuhindu.

Artikkel 14

1. Kui mõnda toodet imporditakse ühe lepinguosalise territooriumile sellistes suurendatud kogustes või sellistel tingimustel, et see kahjustab või ähvardab kahjustada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kodumaiseid tootjaid, võib sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Aserbaidžaani Vabariik võtta asjakohaseid meetmeid järgmises korras ja järgmiste tingimuste kohaselt.

2. Enne meetmete võtmist või lõike 4 kohastel juhtudel võimalikult kiiresti pärast nende võtmist esitab sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Aserbaidžaani Vabariik koostöönõukogule kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus XI jaotise kohaselt.

3. Kui nõupidamise tulemusena ei jõua lepinguosalised olukorra vältimise meetmetes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast koostöönõukogu poole pöördumist, võib nõupidamist taotlenud lepinguosaline piirata asjakohaste toodete importi sellises ulatuses ja niikaua, kui on vaja kahju vältimiseks või heastamiseks, või võtta muid sobivaid meetmeid.

4. Kriitilistes olukordades, kus viivitamine põhjustaks raskesti heastatavat kahju, võivad lepinguosalised võtta meetmeid enne nõupidamist tingimusel, et nõupidamise ettepanek tehakse kohe pärast selliste meetmete võtmist.

5. Käesoleva artikli kohaste meetmete väljavalimisel eelistavad lepinguosalised neid, mis segavad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist kõige vähem.

6. Käesolev artikkel ei piira ega mõjuta kumbagi lepinguosalist dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete võtmisel GATTi VI artikli, GATTi VI artikli rakendamise lepingu, GATTi VI, XVI ja XXIII artikli tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe või asjakohaste riigisiseste õigusaktide kohaselt.

Artikkel 15

Lepinguosalised kohustuvad kaaluma käesoleva lepingu nendevahelist kaubavahetust käsitlevate sätete edasiarendamist vastavalt olukorrale, sealhulgas Aserbaidžaani Vabariigi WTOga ühinemisest tulenevale olukorrale. Koostöönõukogu võib lepinguosalistele anda selliste edasiarenduste kohta soovitusi, mida heakskiitmise korral võidakse lepinguosaliste menetluste kohaselt sõlmitud kokkuleppe alusel ellu viia.

Artikkel 16

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast või seoses inimeste, loomade või taimede tervise ja elu, loodusvarade, rahvuslike kunsti-, ajaloo- või muinasväärtuse kaitsmisega või intellektuaal-, tööstus- või kaubandusomandi kaitsmisega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 17

Käesolevat jaotist ei kohaldata kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 50–63 kuuluvate tekstiiltoodetega kauplemise suhtes. Nende toodetega kauplemist korraldab eraldi leping, mis parafeeriti 18. detsembril 1995 ja mida kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 1996.

Artikkel 18

1. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodetega kauplemist korraldatakse käesoleva jaotise sätetega, välja arvatud artikkel 12.

2. Asutatakse söe- ja teraseküsimuste siderühm, kuhu kuuluvad ühelt poolt ühenduse ja teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi esindajad.

Siderühm vahetab korrapäraselt teavet kõikide lepinguosalisi huvitavate söe- ja teraseküsimuste kohta.

Artikkel 19

Tuumamaterjalidega kaubeldakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu sätete kohaselt. Vajaduse korral kaubeldakse tuumamaterjalidega Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi vahel sõlmitava erilepingu sätete kohaselt.

IV JAOTIS

ÄRITEGEVUST JA INVESTEERIMIST KÄSITLEVAD SÄTTED

I PEATÜKK

TÖÖTINGIMUSED

Artikkel 20

1. Kui liikmesriigis kohaldatavatest õigusaktidest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, püüavad ühendus ja liikmesriigid tagada, et töö- ja palgatingimuste osas ning töölt vabastamisel liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavaid Aserbaidžaani kodanikke ei diskrimineerita nende kodakondsuse alusel, võrreldes liikmesriigi kodanikega.

2. Kui Aserbaidžaani Vabariigis kohaldatavatest õigusaktidest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, tagab Aserbaidžaan, et töö- ja palgatingimuste osas ning töölt vabastamisel Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil seaduslikult töötavaid liikmesriigi kodanikke ei diskrimineerita kodakondsuse alusel, võrreldes Aserbaidžaani kodanikega.

Artikkel 21

Koostöönõukogu uurib võimalusi parandada ettevõtjate töötingimusi kooskõlas lepinguosaliste rahvusvaheliste kohustuste, sealhulgas CSCE Bonni kohtumise dokumendis sätestatud kohustustega.

Artikkel 22

Koostöönõukogu annab soovitusi artiklite 20 ja 21 rakendamiseks.

II PEATÜKK

ÄRIÜHINGUTE ASUTAMIST JA TEGEVUST KÄSITLEVAD TINGIMUSED

Artikkel 23

1. Ühendus ja selle liikmesriigid võimaldavad Aserbaidžaani äriühingutele artikli 25 punkti d kohasel asutamisel vähemalt sama soodsaid asutamistingimusi kui mis tahes kolmanda riigi äriühingutele.

2. Ilma et see piiraks IV lisas loetletud reservatsioonide kohaldamist, võimaldavad ühendus ja selle liikmesriigid nende territooriumil asutatud Aserbaidžaani äriühingute tütarettevõtjatele vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui ühenduse äriühingutele.

3. Ühendus ja selle liikmesriigid võimaldavad nende territooriumil asutatud Aserbaidžaani äriühingute filiaalidele vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui mis tahes kolmanda riigi äriühingute filiaalidele.

4. Ilma et see piiraks V lisas loetletud reservatsioonide kohaldamist, võimaldab Aserbaidžaani Vabariik ühenduse äriühingutele artikli 25 punkti d kohasel asutamisel vähemalt sama soodsaid asutamistingimusi kui Aserbaidžaani või mis tahes kolmanda riigi äriühingutele, olenevalt sellest, mis on soodsam, ja tema territooriumil asutatud ühenduse äriühingute tütarettevõtjatele ja filiaalidele vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui oma või mis tahes kolmanda riigi äriühingutele või nende filiaalidele, olenevalt sellest, mis on soodsam.

Artikkel 24

1. Ilma et see piiraks artikli 100 kohaldamist, ei kohaldata artiklit 23 õhu-, sisevee- ega meretranspordi suhtes.

2. Mõlemad lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise laevandusettevõtjatel, kes osutavad rahvusvahelisi mereveoteenuseid, kaasa arvatud osaliselt merel toimuvad ühendveod, arendada oma territooriumil allpool nimetatud äritegevust kas tütarettevõtete või filiaalide vormis, võimaldades vähemalt sama soodsaid asutamis- ja tegevustingimusi kui need, mida võimaldatakse oma äriühingutele või mõne kolmanda riigi äriühingu tütarettevõtetele või filiaalidele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad, järgides seejuures kummagi lepinguosalise kehtivaid õigusnorme.

3. Silmas on peetud järgmisi tegevusi, kuid nende loetelu pole ammendav:

a) meretransporditeenuste ja nendega seotud teenuste turustamine ja müük vahetult klientidele pakkumisest kuni arve esitamiseni, sõltumata sellest, kas neid teenuseid osutab või pakub teenuse osutaja ise või selline teenuse osutaja, kellega teenuse müüjal on püsivad ärisuhted;

b) igasuguste transporditeenuste ja nendega seotud teenuste, sealhulgas ühendveoteenuste pakkumiseks vajalike sisemaatransporditeenuste, eelkõige sisevee-, maantee- ja raudteetransporditeenuste ostmine ja kasutamine enda huvides või oma klientide nimel (ja edasimüük oma klientidele);

c) veo- ja tollidokumentide või muude veetavate kaupade päritolu ja laadiga seotud dokumentide koostamine;

d) äriteabe andmine igasugusel viisil, sealhulgas arvutipõhised teabesüsteemid ja elektrooniline andmevahetus (kui telekommunikatsiooniga seotud mittediskrimineerivatest piirangutest ei tulene teisiti);

e) ärisuhete loomine kohalike laevandusettevõtjatega, sealhulgas osalemine äriühingu aktsiakapitalis ja kohapeal palgatavate inimeste töölevõtmine (välismaalastest töötajate puhul käesoleva lepingu asjakohaste sätete järgi);

f) äriühingute nimel tegutsemine, muu hulgas korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike või lasti vastuvõtmist.

Artikkel 25

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) ühenduse äriühing või Aserbaidžaani äriühing – äriühing, mis on asutatud vastavalt liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt ühenduse või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil. Liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingut, kellel on vastavalt ühenduse või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil üksnes registrijärgne asukoht, käsitletakse siiski vastavalt ühenduse või Aserbaidžaani äriühinguna, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt ühe liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi majandusega;

b) äriühingu tütarettevõtja – esimesena nimetatud äriühingu tegeliku kontrolli all olev äriühing;

c) äriühingu filiaal – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

d) asutamine – punktis a nimetatud ühenduse või Aserbaidžaani äriühingu õigus alustada majandustegevust, asutades tütarettevõtjaid ja filiaale vastavalt Aserbaidžaani Vabariigis või ühenduses;

e) tegevus – majandustegevus;

f) majandustegevus – tööstuslik, kaubanduslik ja kutsealane tegevus.

Rahvusvaheliste merevedude, sealhulgas osaliselt merel toimuvate ühendvedude puhul kohaldatakse käesoleva ja III peatüki sätteid ka vastavalt väljaspool ühendust või Aserbaidžaani Vabariiki asuvate liikmesriigi või Aserbaidžaani kodanike suhtes ning väljaspool ühendust või Aserbaidžaani Vabariiki asutatud ja vastavalt liikmesriigi või Aserbaidžaani kodanike kontrollitavate laevandusettevõtjate suhtes, kui nende laevad on registreeritud vastavalt selles liikmesriigis või Aserbaidžaani Vabariigis kooskõlas asjakohaste õigusaktidega.

Artikkel 26

1. Käesoleva lepingu muudest sätetest hoolimata ei takistata lepinguosalist võtmast meetmeid järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või rahandussüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Kui sellised meetmed on vastuolus käesoleva lepingu sätetega, ei või neid kasutada selleks, et lepinguosaline saaks kõrvale hoiduda käesoleva lepingu järgsete kohustuste täitmisest.

2. Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike isikute valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

3. Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendavad "finantsteenused" III lisas kirjeldatud tegevust.

Artikkel 27

Käesoleva lepingu sätted ei takista kumbagi lepinguosalist kohaldamast meetmeid, mida on vaja, et vältida käesoleva lepingu sätetele toetudes kõrvalehoidumist lepinguosalise meetmetest, mis on seotud kolmandate riikide pääsuga tema turgudele.

Artikkel 28

1. Olenemata käesoleva jaotise I peatüki sätetest, on vastavalt Aserbaidžaani Vabariigi või ühenduse territooriumil asutatud ühenduse või Aserbaidžaani äriühingul õigus vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel vastavalt Aserbaidžaani Vabariigi või ühenduse territooriumil tööle võtta või lasta oma tütarettevõtjal või filiaalil tööle võtta töötajaid, kes on vastavalt ühenduse liikmesriigi või Aserbaidžaani kodanikud, tingimusel et need töötajad on lõikes 2 määratletud võtmeisikud ja neid võtavad tööle üksnes äriühingud või filiaalid. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab ainult ajavahemikku, milleks neid on tööle võetud.

2. Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi "organisatsioonid", võtmeisikud on punktis c määratletud "äriühingusiseselt üleviidavad isikud", kes kuuluvad järgmisse liigitusse, tingimusel et organisatsioon on juriidiline isik ja et asjaomased isikud on olnud selle teenistuses või selle aktsionärid (v.a enamusaktsionärid) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta:

a) organisatsioonis juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult juhivad ettevõtet ja kelle tegevust äriühingu juhatus või aktsionärid või samalaadne organ jälgib (jälgivad) või juhib (juhivad) ning kelle pädevuses on

- ettevõtte, selle osakonna või allüksuse juhtimine,

- teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate järelevalve ja kontroll,

- isiklikult töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine või soovituste andmine nende palkamiseks, vabastamiseks või muu tööjõuga seotud tegevus;

b) organisatsioonis töötavad isikud, kellel on ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks ettevõttes vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, kaasa arvatud kuulumine loaga seotud erialal töötajate hulka;

c) äriühingusiseselt üleviidav isik – füüsiline isik, kes töötab organisatsioonis ühe lepinguosalise territooriumil ja kes viiakse seoses majandustegevusega ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumile; asjaomase organisatsiooni peamine äritegevuse koht peab olema lepinguosalise territooriumil ja isik tuleb üle viia selle organisatsiooni ettevõttesse (filiaali, tütarettevõttesse), kelle majandustegevus teise lepinguosalise territooriumil on sisuliselt samasugune.

Artikkel 29

1. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et vältida selliseid meetmeid või samme, mis kitsendavad teineteise äriühingute asutamis- ja tegevustingimusi, võrreldes käesoleva lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga.

2. Käesoleva artikli sätted ei piira artikli 37 sätete kohaldamist: artikli 37 alla kuuluvaid olukordi reguleerivad üksnes nimetatud artikli sätted.

3. Partnerluse ja koostöö vaimus tegutsedes ning artikli 43 sätteid silmas pidades teatab Aserbaidžaani Vabariigi valitsus ühendusele oma kavatsustest esitada või vastu võtta selliseid uusi õigusaktide eelnõusid, mis käesoleva lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga võrreldes võivad kitsendada ühenduse äriühingute tütarettevõtjate ja filiaalide asutamis- ja tegevustingimusi Aserbaidžaani Vabariigis. Ühendus võib nõuda Aserbaidžaani Vabariigilt selliste õigusaktide eelnõude edastamist ja neid käsitleva nõupidamise alustamist.

4. Kui Aserbaidžaani Vabariigis kehtestatavad uued õigusaktid kitsendaksid tema territooriumil asutatud ühenduse äriühingute tütarettevõtjate ja filiaalide tegevustingimusi, võrreldes käesoleva lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga, ei kohaldata neid õigusakte kolme aasta jooksul nende tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes, mis olid asjakohase õigusakti jõustumiskuupäevaks Aserbaidžaani Vabariigis juba asutatud.

III PEATÜKK

TEENUSTE PIIRIÜLENE OSUTAMINE ÜHENDUSE JA ASERBAIDŽAANI VABARIIGI VAHEL

Artikkel 30

1. Lepinguosalised kohustuvad käesoleva peatüki sätete kohaselt astuma vajalikke samme, et järk-järgult lubada teenuseid osutada ühenduse ja Aserbaidžaani äriühingutel, kes asuvad teise lepinguosalise territooriumil kui teenuse tarbija, võttes arvesse lepinguosaliste teenindussektori arengut.

2. Koostöönõukogu annab soovitusi lõike 1 rakendamiseks.

Artikkel 31

Lepinguosalised teevad koostööd, et arendada Aserbaidžaani Vabariigis turule orienteeritud teenindusvaldkondi.

Artikkel 32

1. Lepinguosalised kohustuvad tõhusalt kohaldama põhimõtet, mis tagab kaubanduslikel alustel toimuva piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja mereliiklusele:

a) eespool esitatud säte ei piira käesoleva lepingu ühe või teise osalise suhtes kohaldatavaid õigusi ega kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonist liinilaevanduskonverentsile antud toimimisjuhendi kohta. Liinid, mis ei kuulu konverentsi liikmete hulka, võivad konkureerida konverentsi liikmetega tingimusel, et nad järgivad kaubanduslikel alustel toimuva ausa konkurentsi põhimõtet;

b) lepinguosalised kinnitavad oma tahet luua vaba konkurentsi keskkond, mis on puist- ja vedellastivedude oluline tunnusjoon.

2. Lõike 1 põhimõtete kohaldamisel lepinguosalised

a) ei kohalda alates käesoleva lepingu jõustumisest ühenduse liikmesriikide ja endise Nõukogude Liidu vaheliste kahepoolsete lepingute lastijaotussätteid;

b) ei kehtesta edaspidi kahepoolsetes lepingutes kolmandate riikidega lastijaotusklausleid, välja arvatud erandjuhtudel, mil emma-kumma käesoleva lepingu osalise liinilaevandusettevõtjatel ei oleks teisiti enam võimalik osaleda asjaomasesse kolmandasse riiki suunduvatel või sealt lähtuvatel vedudel;

c) keelavad edaspidi lastijaotuskokkulepete sõlmimise puist- ja vedellastivedusid käsitlevates kahepoolsetes lepingutes;

d) kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik ühepoolsed meetmed ja haldus-, tehnilised ning muud takistused, millel võib olla piirav või diskrimineeriv mõju rahvusvaheliste meretransporditeenuste vabale osutamisele.

3. Muu hulgas võimaldavad lepinguosalised teise lepinguosalise kodanike või äriühingute kasutuses olevatele laevadele rahvusvahelisele kaubandusele avatud sadamatele juurdepääsul, nende sadamate infrastruktuuride ja abiteenuste kasutamisel ja sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenuste osas ning kaikohtade ja peale- ja mahalaadimisvahendite kasutamisel vähemalt sama soodsaid tingimusi kui oma laevadele.

4. Ühenduse kodanikud ja äriühingud, kes osutavad rahvusvahelisi meretransporditeenuseid, võivad vabalt osutada rahvusvahelisi mere- ja jõetransporditeenuseid Aserbaidžaani Vabariigi siseveekogudel ja vastupidi.

Artikkel 33

Et tagada lepinguosaliste vahelise veonduse kooskõlaline areng, mis on kohandatud nende kaubandusvajadustele, võivad lepinguosalised pärast käesoleva lepingu jõustumist ja nõupidamisi sõlmida vajaduse korral erilepinguid, mis käsitlevad vastastikuse turulepääsu ja teenuste osutamise tingimusi maantee-, raudtee- ja sisevee- ning vajaduse korral õhutranspordis.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 34

1. Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.

2. Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on emma-kumma lepinguosalise territooriumil kas või juhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 35

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista käesoleva lepingu sätted lepingu osalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, elamaasumist ja teenuste osutamist, tingimusel et sellega ei kaotata ega vähendata soodustusi, mida lepinguosalistel on õigus käesoleva lepingu erisätte alusel saada. Nimetatud säte ei piira artikli 34 kohaldamist.

Artikkel 36

Aserbaidžaani ja ühenduse äriühingute ühiselt kontrollitavate ja nende ainuomanduses olevate äriühingute suhtes kohaldatakse samuti II–IV peatüki sätteid.

Artikkel 37

Tingimused, mida üks lepinguosaline võimaldab teisele käesoleva lepingu alusel, ei või alates päevast, millest jääb üldisest teenuskaubanduse kokkuleppest (GATS) tulenevate kohustuste jõustumise kuupäevani üks kuu, olla GATSiga hõlmatud valdkondade ja meetmete osas soodsamad kui tingimused, mida selline esimene lepinguosaline võimaldab GATSi sätete kohaselt ja mis kehtivad iga teenindusvaldkonna, allvaldkonna ja teenindusviisi kohta.

Artikkel 38

II–IV peatüki kohaldamisel ei võeta arvesse tingimusi, mida ühendus, selle liikmesriigid või Aserbaidžaani Vabariik võimaldavad majandusintegratsiooni lepingutest tulenevate kohustuste alusel GATSi V artikli põhimõtete kohaselt.

Artikkel 39

1. Käesoleva jaotise sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel.

2. Käesolevas jaotises sätestatut ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalistel võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute maksustamissätetest ja muudest maksukokkulepete või riigisisese maksuseaduse kohastest maksudest kõrvalehoidumist või nende maksude vältimist.

3. Käesolevas jaotises sätestatut ei tõlgendata nii, nagu takistaks see liikmesriikidel või Aserbaidžaani Vabariigil oma asjakohaste maksualaste õigusaktide kohaldamisel tegemast vahet maksumaksjate vahel, kes eeskätt oma elu- või asukoha poolest ei ole ühesuguses olukorras.

Artikkel 40

Ilma et see piiraks artikli 28 kohaldamist, ei tõlgendata II–IV peatüki ühtegi sätet nii, nagu annaks see

- liikmesriikide või Aserbaidžaani Vabariigi kodanikele õiguse siseneda vastavalt Aserbaidžaani või ühenduse territooriumile või seal viibida ükskõik kellena, eelkõige äriühingu aktsionäri või osanikuna, juhina või töötajana või teenuste pakkujana või saajana,

- Aserbaidžaani äriühingute ühenduses asuvatele tütarettevõtjatele või filiaalidele õiguse tööle võtta või lasta tööle võtta Aserbaidžaani kodanikke ühenduse territooriumil,

- ühenduse äriühingute Aserbaidžaanis asuvatele tütarettevõtjatele või filiaalidele õiguse tööle võtta või lasta tööle võtta liikmesriikide kodanikke Aserbaidžaani territooriumil,

- Aserbaidžaani äriühingutele või nende ühenduses asuvatele tütarettevõtjatele või filiaalidele õiguse tähtajalise töölepingu alusel tööle võtta Aserbaidžaani kodanikke tööks muude isikute juures ja järelevalve all,

- ühenduse äriühingutele või nende Aserbaidžaanis asuvatele tütarettevõtjatele või filiaalidele õiguse tähtajalise töölepingute alusel tööle võtta liikmesriikide kodanikke.

V PEATÜKK

JOOKSVAD MAKSED JA KAPITAL

Artikkel 41

1. Lepinguosalised kohustuvad lubama kõiki ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi residentide vahel vabalt vahetatavas vääringus tehtavaid jooksvaid makseid, mis on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja seotud kaupade, teenuste või isikute liikumisega.

2. Käesoleva lepingu jõustumisest alates tagatakse maksebilansi kapitalikonto kohaste tehingute puhul kapitali vaba liikumine vastuvõtjariigi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingutesse otse investeerimisel ja II peatüki sätete kohasel investeerimisel ning nende investeeringute ja nendest tuleneva kasumi rahaks muutmine või kodumaale tagasiviimine.

3. Lõike 2 sätted ei takista Aserbaidžaani Vabariiki piiramast Aserbaidžaani residentide otseinvesteeringuid välismaale. Ühenduse äriühingute tütarettevõtjate ja filiaalide kohta sellised piirangud ei kehti. Lepinguosalised lepivad kokku, et viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist arutavad nad nende piirangute säilitamist, võttes arvesse rahasüsteemi, maksustamise ja rahanduse kõiki asjakohaseid tahke.

4. Ilma et see piiraks lõike 2 või 6 kohaldamist, ei kehtestata käesoleva lepingu jõustumisest alates uusi valuutapiiranguid ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi residentide vahelisele kapitali liikumisele ja sellega seotud jooksvatele maksetele ning kehtivat korda ei karmistata.

5. Lepinguosalised peavad teineteisega nõu, et käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks hõlbustada muude kui lõikes 2 nimetatud kapitalivormide liikumist ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi vahel.

6. Käesoleva artikli sätete kohaselt ja omavääringu täieliku konverteeritavuse saavutamiseni Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asutamislepingu VIII artikli tähenduses võib Aserbaidžaani Vabariik erandjuhtudel kohaldada lühikese ja keskmise tähtajaga krediitide andmise ja saamisega seotud valuutapiiranguid ulatuses, mis on Aserbaidžaani Vabariigile kehtestatud sellise krediidi andmiseks ja mida lubab Aserbaidžaani seisund IMFis. Aserbaidžaani Vabariik kohaldab neid piiranguid kedagi diskrimineerimata. Neid kohaldatakse nii, et see segaks käesoleva lepingu täitmist võimalikult vähe. Aserbaidžaani Vabariik teatab koostöönõukogule viivitamata selliste meetmete kehtestamisest ja nendes tehtavatest muudatustest.

7. Kui erandlikel asjaoludel ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheline kapitali liikumine põhjustab või ähvardab põhjustada suuri raskusi ühenduse või Aserbaidžaani vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises, võib vastavalt kas ühendus või Aserbaidžaan võtta ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

VI PEATÜKK

INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI KAITSE

Artikkel 42

1. Käesoleva artikli ja II lisa sätete kohaselt parandab Aserbaidžaani Vabariik jätkuvalt intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitset, et pakkuda viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist samasuguse tasemega kaitset kui on ühenduses, samuti tõhusaid vahendeid selliste õiguste kaitsmiseks.

2. Viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist ühineb Aserbaidžaani Vabariik II lisa punktis 1 nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega, mille osalisteks on liikmesriigid või mida liikmesriigid tegelikult kohaldavad nende konventsioonide asjaomaste sätete kohaselt.

V JAOTIS

ÕIGUSKOOSTÖÖ

Artikkel 43

1. Lepinguosalised tõdevad, et Aserbaidžaani Vabariigi praeguste ja tulevaste õigusaktide ühtlustamine ühenduse omadega on Aserbaidžaani ja ühenduse vaheliste majandussidemete tugevdamise tähtis tingimus. Aserbaidžaani Vabariik püüab tagada oma õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ühenduse omadega.

2. Õigusaktide ühtlustamine hõlmab eelkõige järgmisi valdkondi: tolliõigus, äriühinguõigus, pangandusõigus, äriühingute raamatupidamine ja maksud, intellektuaalomand, töökaitse, finantsteenused, konkurentsieeskirjad, riigihanked, inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse, keskkond ja loodusvarade kasutamist käsitlevad õigusnormid, tarbijakaitse, kaudne maksustamine, tehnilised eeskirjad ja standardid, tuumaalased õigusnormid ja veondus.

3. Ühendus annab Aserbaidžaani Vabariigile nende meetmete rakendamiseks tehnilist abi, mille hulka võib muu hulgas kuuluda

- ekspertide vahetus,

- teabe edastamine aegsasti, eelkõige oluliste õigusaktide kohta,

- seminaride korraldamine,

- koolitus,

- abi olulisi valdkondi käsitlevate ühenduse õigusaktide tõlkimiseks.

4. Lepinguosalised lepivad kokku, et kumbki uurib oma konkurentsiõiguse kooskõlastatud kohaldamise viise juhtudel, mis mõjutavad nendevahelist kaubandust.

VI JAOTIS

MAJANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 44

1. Ühendus ja Aserbaidžaani Vabariik seavad sisse majanduskoostöö, mille eesmärk on kaasa aidata Aserbaidžaani majandusreformi edenemisele ja majanduse tervenemisele ning püsivale arengule. Selline koostöö tugevdab olemasolevaid majandussidemeid, mis on kasuks mõlemale lepinguosalisele.

2. Aserbaidžaani Vabariigi majanduse ja ühiskonna ümberkujundamiseks ning majandus- ja kaubandussüsteemi ümberkorraldamiseks töötatakse välja tegevuspõhimõtted ja meetmed, lähtudes pideva ja harmoonilise sotsiaalse arengu vajadustest; need hõlmavad täiel määral ka keskkonnakaalutlusi.

3. Selleks keskendutakse koostöös eelkõige järgmistele valdkondadele: majanduse ja ühiskonna areng, tööjõu arendamine, ettevõtluse toetamine (sealhulgas erastamine, investeerimine ja finantsteenuste arendamine), põllumajandus ja toiduainetööstus, energeetika, veondus, turism, keskkonnakaitse, piirkondlik koostöö ja rahapoliitika.

4. Erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis kooskõlas Aserbaidžaani Vabariigis kehtivate õigusaktidega võivad soodustada koostööd Taga-Kaukaasia sõltumatute riikide ja teiste naaberriikide vahel, et edendada piirkonna harmoonilist arengut.

5. Ühendus võib vajaduse korral anda käesoleva lepinguga ette nähtud majanduskoostööks ja muudeks koostöövormideks tehnilist abi, võttes arvesse ühenduse asjakohast sõltumatute riikide tehnilist abistamist käsitlevat nõukogu määrust, Aserbaidžaani Vabariigile antava ühenduse tehnilise abi soovitusprogrammis kokku lepitud rõhuasetusi ning selles kehtestatud kooskõlastus- ja rakenduskorda.

Artikkel 45

Koostöö kaubavahetuse ja teenuskaubanduse alal

Lepinguosalised teevad koostööd tagamaks, et Aserbaidžaani Vabariik kaupleb teiste riikidega WTO eeskirjade kohaselt.

Sellise koostöö hulka kuuluvad kaubanduse edendamisega vahetult seotud eriküsimused, nende seas järgmised:

- kaubandust ja kaubandusega seotud küsimusi, sealhulgas makseid ja tasaarveldussüsteeme käsitlevate tegevuspõhimõtete väljatöötamine,

- asjakohaste õigusaktide koostamine,

- abi, et ette valmistada Aserbaidžaani Vabariigi ühinemine WTOga.

Artikkel 46

Tööstuskoostöö

1. Koostöö eesmärk on edendada eelkõige järgmist:

- mõlema lepinguosalise ettevõtjate vaheliste ärisidemete arengut,

- ühenduse osalemist Aserbaidžaani Vabariigi jõupingutustes oma tööstuse struktuuri ümberkorraldamisel,

- juhtimise parandamist,

- sobivate turupõhiste kaubanduseeskirjade ja -tavade väljatöötamist ning oskusteabe edasiandmist,

- keskkonnakaitset.

2. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta ettevõtjaid käsitlevate ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamist.

Artikkel 47

Ehitus

Lepinguosalised teevad koostööd ehitustööstuse alal.

Selle koostöö eesmärk on muu hulgas Aserbaidžaani Vabariigi ehitustööstuse ajakohastamine ja ümberkorraldamine turumajanduse põhimõtete alusel, võttes arvesse asjakohaseid tervishoiu-, ohutus- ja keskkonnaküsimusi.

Artikkel 48

Investeeringute soodustamine ja kaitse

1. Pidades silmas ühenduse ja liikmesriikide asjakohaseid volitusi ja pädevust, on koostöö eesmärk luua kodu- ja välismaistele erainvesteeringutele soodsad olud, eelkõige luues paremad tingimused investeeringute kaitseks ja kapitali ülekanneteks ning investeerimisvõimalusi käsitleva teabe vahetamiseks.

2. Koostöö eesmärgid on eelkõige järgmised:

- vajaduse korral investeeringute soodustamise ja kaitse lepingute sõlmimine liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi vahel,

- vajaduse korral topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimine liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi vahel,

- soodsate tingimuste loomine välisinvesteeringute kaasamiseks Aserbaidžaani majandusse,

- püsiva ja asjakohase äriõiguse ja -keskkonna loomine ning teabe vahetamine investeerimisega seotud õigusnormide ja haldustavade kohta,

- investeerimisvõimalusi käsitlev teabevahetus muu hulgas messide, näituste, kaubandusnädalate ja muude ürituste kaudu.

Artikkel 49

Riigihanked

Lepinguosalised töötavad koos välja tingimused kauba- ja teenuslepingute sõlmimiseks avatult ja võistupakkumise põhjal, eelkõige pakkumismenetluse abil.

Artikkel 50

Koostöö standardite ja vastavushindamise vallas

1. Lepinguosaliste vaheline koostöö edendab lähenemist rahvusvaheliselt kokku lepitud kvaliteedialastele kriteeriumidele, põhimõtetele ja suunistele. Vajalikud meetmed hõlbustavad vastastikust tunnustamist vastavushindamise alal ja parandavad Aserbaidžaani toodete kvaliteeti.

2. Selleks püüavad lepinguosalised teha koostööd tehnilise abi projektide kaudu, mis

- edendavad vajalikku koostööd nende valdkondade organisatsioonide ja asutustega,

- edendavad ühenduse tehniliste eeskirjade ning Euroopa standardite ja vastavushindamismenetluste rakendamist,

- võimaldavad jagada kogemusi ja tehnilist teavet kvaliteedijuhtimise vallas.

Artikkel 51

Kaevandamine ja toormed

1. Lepinguosalised püüavad suurendada investeeringuid kaevandamisse ja elavdada kauplemist mäetööstuse toodete ja toormetega.

2. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmistele valdkondadele:

- teabevahetus väljavaadete kohta kaevandamise ja mitteraudmetallidega seotud tööstussektoris,

- koostöö õigusliku raamistiku loomine,

- kaubandusküsimused,

- keskkonnaalaste õigusaktide vastuvõtmine ja rakendamine,

- koolitus,

- ohutus mäetööstuses.

Artikkel 52

Teadus- ja tehnoloogiakoostöö

1. Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse vallas ning piisavat juurdepääsu lepinguosaliste asjakohastele programmidele, võttes arvesse vahendite kättesaadavust, kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse nõuetest ei tulene teisiti.

2. Teadus- ja tehnoloogiakoostöö hõlmab järgmist:

- teadus- ja tehnikateabe vahetust,

- ühistegevust teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse vallas,

- lepinguosaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega tegelevate teadlaste, uurijate ning tehnikute koolitust ja lähetusprogramme.

Kui see koostöö on seotud hariduse ja/või koolitusega, tuleks seda teha artikli 53 sätete kohaselt.

Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel teha muus vormis teadus- ja tehnoloogiakoostööd.

3. Käesolevas artiklis käsitletud koostööd tehakse erikokkulepete kohaselt, mis arutatakse läbi ja sõlmitakse mõlema lepinguosalise poolt vastu võetud korras ning millega kehtestatakse muu hulgas asjakohased intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevad sätted.

Artikkel 53

Haridus ja koolitus

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada üldhariduse ja kutsekvalifikatsiooni taset Aserbaidžaani Vabariigis nii avalikus kui ka erasektoris.

2. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmistele valdkondadele:

- Aserbaidžaani Vabariigi kõrgharidus- ja koolitussüsteemide, sealhulgas kõrgharidusasutuste ja -diplomite sertifitseerimissüsteemi ajakohastamine,

- avaliku ja erasektori juhtivtöötajate ning riigiteenistujate koolitamine eelisaladel, mis määratakse kindlaks edaspidi,

- koostöö õppeasutuste ning õppeasutuste ja äriühingute vahel,

- õpetajate, koolilõpetajate, haldustöötajate, noorte teadlaste ja uurijate ning noorte liikuvus,

- Euroopa-õpingute edendamine sobivates õppeasutustes,

- ühenduse keelte õpetamine,

- konverentsitõlkide jätkukoolitus,

- ajakirjanike koolitus,

- koolitajate koolitus,

- õpetamismeetodi vahetamine, ajakohaste hariduskavade ja tehniliste õppevahendite kasutamise edendamine.

3. Ühe lepinguosalise võimalikku osalemist teise lepinguosalise asjakohastes õppe- ja koolituskavades võiks kaaluda lepinguosaliste asjakohaste menetluste kohaselt ja seejärel luua vajaduse korral institutsionaalne raamistik ja teha koostööplaanid, mille aluseks on Aserbaidžaani Vabariigi osalemine ühenduse programmis Tempus.

Artikkel 54

Põllumajandus ja agrotööstussektor

Koostöö eesmärk selles vallas on põllumajanduse ümberkujundamine, Aserbaidžaani Vabariigi põllumajanduse ja agrotööstus- ning teenindussektori ajakohastamine, erastamine ja struktuuri ümberkorraldamine ning Aserbaidžaani toodete sise- ja välisturgude arendamine tingimusel, et tagatakse keskkonnakaitse ja võetakse arvesse vajadust parandada toiduainetega varustamist ning arendada põllumajanduslikku äri ja põllumajandustoodete töötlemist ja turustamist. Samuti püüavad lepinguosalised järk-järgult lähendada Aserbaidžaani standardeid töödeldud ja töötlemata põllumajandustooteid käsitlevatele ühenduse tehnilistele eeskirjadele, sealhulgas tervishoiu- ja taimetervisenõuetele.

Artikkel 55

Energeetika

1. Lepinguosalised teevad koostööd turumajanduse ja Euroopa energiaharta põhimõtetest lähtuvalt, pidades silmas energiaharta lepingut ja protokolli, mis käsitleb energiakasutuse efektiivsust ja sellega seotud keskkonnaküsimusi, ning võttes arvesse Euroopa energiaturgude järkjärgulist integreerumist.

2. Koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

- energiapoliitika väljatöötamine ja arendamine,

- energeetikasektori juhtimise ja selle korralduse parandamine turumajanduse põhimõtete alusel,

- energiavarustuse, sealhulgas varustamiskindluse parandamine säästlikul ja keskkonnasõbralikul viisil,

- säästlikum ja efektiivsem energiakasutus ning energiakasutuse efektiivsust ja sellega seotud keskkonnaküsimusi käsitleva energiaharta protokolli rakendamine,

- energeetika infrastruktuuri ajakohastamine,

- energia tarnimises ja lõpptarbimises rakendatava tehnoloogia parandamine kõikide energialiikide osas,

- juhtimis- ja tehniline koolitus energeetikasektoris,

- energeetiliste materjalide ja toodete vedu ja transiit,

- energiakaubanduse ja energiaalaste investeeringute suurenemist soodustavate institutsiooniliste, õiguslike, maksu- ja muude tingimuste kehtestamine,

- vee ja muude taastuvate energiavarude kasutuse arendamine.

3. Lepinguosalised vahetavad asjakohast teavet energeetikaalaste investeerimisprojektide, eelkõige nafta- ja gaasitorujuhtmete või muude energiatoodete transpordiga seotud vahendite ehitamise ja uuendamise kohta. Nad teevad koostööd, et investeerimisel energeetikasektorisse võimalikult tõhusalt rakendada IV jaotise ja artikli 48 sätteid.

Artikkel 56

Keskkond

1. Pidades silmas Euroopa energiahartat ja 1993. aasta Luzerni konverentsi deklaratsiooni ning võttes arvesse energiaharta lepingut, eelkõige selle artiklit 19, ja energiakasutuse efektiivsust ning sellega seotud keskkonnaküsimusi käsitlevat energiaharta protokolli, arendavad ja tugevdavad lepinguosalised oma koostööd keskkonna ja inimeste tervise kaitsmisel.

2. Koostöö eesmärk on võidelda keskkonnaseisundi halvenemise vastu, mille juures on oluline eelkõige järgmine:

- saastetaseme tulemuslik jälgimine ja keskkonnaseisundi hindamine; keskkonnaseisundi teabesüsteem,

- kohaliku, piirkondliku ja piiriülese õhu- ja veesaaste vastu võitlemine,

- looduse seisundi taastamine,

- säästev, tõhus ja keskkonnasõbralik energiatootmine ja -tarbimine,

- tööstusettevõtete keskkonnaohutus,

- kemikaalide liigitamine ja ohutu käitlemine,

- vee kvaliteet,

- jäätmete vähendamine, ringlussevõtt ja ohutu kõrvaldamine, Baseli konventsiooni rakendamine,

- põllumajanduse, pinnase erosiooni ja keemilise saaste mõju keskkonnale,

- metsade kaitsmine ja taastamine,

- bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitsealad ja looduse elusvarude säästev kasutamine ja majandamine,

- maakasutuse planeerimine, sealhulgas hoonestamine ja linnaplaneerimine,

- majanduslike ja maksustamisvahendite kasutamine,

- ülemaailmsed kliimamuutused,

- keskkonnaalane kasvatus ja keskkonnateadlikkus,

- tehniline abi radioaktiivselt saastunud piirkondade puhastamiseks ning saastest põhjustatud tervisehäirete ja sotsiaalsete probleemide kõrvaldamiseks,

- keskkonnamõju piiriülese hindamise Espoo konventsiooni rakendamine.

3. Koostööd tehakse eelkõige järgmistes vormides:

- tegevuse kavandamine häda- ja eriolukordade puhuks,

- teabe ja ekspertide vahetus, sealhulgas keskkonnasäästliku tehnoloogia edasiandmise ning biotehnoloogia ohutu ja keskkonnasõbraliku kasutamise alal,

- ühised teadusuuringud,

- õigusaktide kohandamine ühenduse standarditele vastavaks,

- keskkonnaalane koolitus ja institutsioonide tugevdamine,

- koostöö piirkondlikul tasandil, sealhulgas koostöö Euroopa Keskkonnaagentuuris, ja rahvusvahelisel tasandil,

- eeskätt globaalprobleeme ja kliimaküsimusi, kuid ka säästva arengu saavutamist käsitleva strateegia väljatöötamine,

- keskkonnamõju uuringud,

- keskkonnaseire.

Artikkel 57

Veondus

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd veonduse alal.

Selle koostöö eesmärk on muu hulgas Aserbaidžaani Vabariigi transpordisüsteemide ja -võrkude struktuuri ümberkorraldamine ja ajakohastamine ning vajaduse korral transpordisüsteemide kokkusobivuse arendamine ja tagamine ulatuslikuma transpordisüsteemi loomiseks. Erilist tähelepanu pööratakse traditsioonilistele ühendusteedele nii Taga-Kaukaasia sõltumatute riikide kui ka nende ja teiste naaberriikide vahel.

Koostööd tehakse muu hulgas järgmistel aladel:

- maanteevedude, raudteede, sadamate ja lennujaamade juhtimise ja tegevuse ajakohastamine,

- raudteede, veeteede, maanteede, sadamate, lennujaamade ja õhuliikluse infrastruktuuri ajakohastamine ja arendamine, sealhulgas ühist huvi pakkuvate peateede ja üleeuroopaliste ühendusteede ajakohastamine eespool nimetatud ja eelkõige projektiga TRACECA seotud transpordiliikide osas; samuti koolitus nimetatud valdkondades,

- ühendvedude edendamine ja arendamine,

- ühiste uurimis- ja arendusprogrammide edendamine,

- õigusliku ja institutsioonilise raamistiku loomine tegevuspõhimõtete väljatöötamiseks ja rakendamiseks, kaasa arvatud transpordisektori erastamine.

Artikkel 58

Postiteenused ja telekommunikatsioon

Oma volituste ja pädevuse piires laiendavad ja tugevdavad lepinguosalised koostööd järgmistes valdkondades:

- põhimõtete ja suuniste väljatöötamine telekommunikatsiooni- ja postiteenuste arendamiseks,

- telekommunikatsiooni- ja postiteenuste hinnakujundus- ja turunduspõhimõtete väljatöötamine,

- tehnoloogia ja oskusteabe edasiandmine, sealhulgas Euroopa tehniliste standardite ja sertifitseerimissüsteemide vallas,

- telekommunikatsiooni- ja postiteenustega seotud projektide arendamine ja investeeringute kaasamine,

- telekommunikatsiooni- ja postiteenuste osutamise tõhususe ja kvaliteedi parandamine muu hulgas tegevuspiirangute kaotamise kaudu allvaldkondades,

- telekommunikatsiooni edasiarenduste rakendamine, eelkõige vahendite elektrooniliseks ülekandmiseks,

- telekommunikatsioonivõrkude haldamine ja võimalikult tõhus kasutamine,

- telekommunikatsiooni- ja postiteenuste osutamiseks ning raadiosageduste kasutamiseks vajalikud õigusnormid,

- telekommunikatsiooni- ja postiteenuste alane koolitus tegutsemiseks turutingimustes.

Artikkel 59

Finantsteenused

Koostöö abil püütakse eelkõige hõlbustada Aserbaidžaani Vabariigi osalemist kogu maailmas tunnustatud vastastikuste arvelduste süsteemides. Tehnilisel abistamisel keskendutakse järgmisele:

- ajakohase eraomandis oleva ja eelkõige kaubandusliku pangandus- ja finantsteenuste süsteemi ning ühise krediidiressursside turu arendamisele, Aserbaidžaani Vabariigi osalemisele kogu maailmas tunnustatud vastastikuste arvelduste süsteemis,

- Aserbaidžaani Vabariigi maksusüsteemi ja -asutuste arendamisele, kogemuste vahetamisele ja töötajate koolitusele,

- kindlustusteenuste arendamisele, mis muu hulgas looks soodsad tingimused ühenduse äriühingute osalemiseks ühisettevõtete asutamisel Aserbaidžaani Vabariigi kindlustussektoris, ja ekspordikrediidikindlustuse arendamisele.

Kõnealune koostöö aitab kaasa eriti Aserbaidžaani Vabariigi ja liikmesriikide vaheliste suhete arengule finantsteenuste sektoris.

Artikkel 60

Ettevõtete ümberkujundamine ja erastamine

Tõdedes, et erastamine on majanduse jätkuval taastamisel väga oluline, lepivad lepinguosalised kokku, et töötavad koos välja vajaliku institutsioonilise, õigusliku ja metodoloogilise raamistiku. Selleks antakse tehnilist abi Aserbaidžaani parlamendi poolt vastu võetud erastamiskava rakendamiseks. Erilist tähelepanu pööratakse erastamise õiguspärasusele ja läbipaistvusele.

Tehnilisel abistamisel keskendutakse muu hulgas järgmisele:

- selliste asutuste arendamisele Aserbaidžaani valitsemissektoris, kes suudaksid erastamist korraldada,

- ettevõtete kohta andmebaasi loomisele,

- ettevõtete muutmisele piiratud vastutusega äriühinguteks,

- sellise ulatusliku ja väärtpaberitel põhineva erastamissüsteemi väljatöötamisele, mille eesmärk on vara üleandmine rahvale,

- aktsionäride ja osanike registreerimissüsteemi väljatöötamisele,

- sellise süsteemi väljatöötamisele, mille abil pakkumismenetluse teel müüa teatavad ettevõtted, mida ei hõlma ulatuslik erastamiskava,

- selliste ettevõtete ümberkujundamisele, mis ei ole veel erastamiseks valmis,

- eraettevõtluse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisele.

Selle koostööga püütakse kaasa aidata Aserbaidžaani majanduse taaselustamisele, välisinvesteeringute kaasamisele ning Aserbaidžaani ja liikmesriikide vaheliste suhete arengule.

Artikkel 61

Piirkondlik areng

1. Lepinguosalised tugevdavad koostööd piirkondliku arengu ja maakasutuse planeerimise alal.

2. Selleks soodustavad nad ühenduse ja selle liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahelist teabevahetust, mis käsitleb regionaalpoliitikat, maakasutuse planeerimise põhimõtteid ja regionaalpoliitika väljatöötamise viise, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsate alade arendamisele.

Nad edendavad otsesidemeid eespool nimetatud asutuste ning piirkondliku arengu kavandamise eest vastutavate piirkondlike ja riiklike organisatsioonide vahel, et vahetada muu hulgas teavet piirkondliku arengu edendamise viiside ja vahendite kohta.

Artikkel 62

Koostöö sotsiaalküsimustes

1. Lepinguosalised arendavad omavahelist koostööd tervisekaitse ja tööohutuse alal, et parandada töökaitset.

Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

- haridust ja koolitust tervise ja tööohutuse küsimustes, pöörates erilist tähelepanu väga ohtlikele tegevusaladele,

- ennetusabinõude väljatöötamist ja edendamist, et võidelda kutsehaiguste ja muude tööst tulenevate tervisekahjustuste vastu,

- suurõnnetuste vältimist ja ümberkäimist mürkkemikaalidega,

- töökeskkonna ja töökaitsega seotud teadmistebaasi loomiseks vajalikku uurimistööd.

2. Tööhõive alal tähendab koostöö eelkõige tehnilist abi järgmiseks:

- tööturu võimalikult tulemuslikuks kasutamiseks,

- tööotsimis- ja nõuandeteenuste ajakohastamiseks,

- ümberkorralduskavade koostamiseks ja juhtimiseks,

- kohaliku tööhõive edendamiseks,

- teabe vahetamiseks paindliku tööhõive kavade, sealhulgas nende kohta, millega toetatakse toimimist füüsilisest isikust ettevõtjana ja edendatakse ettevõtlust.

3. Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu koostööle sotsiaalkaitse alal, mis hõlmab muu hulgas koostööd Aserbaidžaani Vabariigi sotsiaalkaitse reformide kavandamisel ja rakendamisel.

Nende reformide eesmärk on Aserbaidžaani Vabariigis välja töötada turumajandusele omased kaitsemeetodid, hõlmates seejuures kogu sotsiaalkaitset.

Artikkel 63

Turism

Lepinguosalised laiendavad ja arendavad koostööd järgmistel aladel:

- turismi kui tegevusala edendamine,

- teabe liikumise parandamine,

- oskusteabe edasiandmine,

- ühistegevuse võimaluste uurimine,

- ametlike turismiasutuste vaheline koostöö,

- turismi edendamisega seotud koolitus.

Artikkel 64

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

1. Lepinguosalised püüavad arendada ja tugevdada väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ja nende liite ning ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahelist koostööd.

2. Koostöö sisaldab tehnilist abi eelkõige järgmistes valdkondades:

- õigusliku raamistiku väljatöötamine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele,

- vajaliku infrastruktuuri arendamine (väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tugiasutus, sidepidamine, abi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete fondi loomiseks),

- tehnoloogiakeskuste arendamine,

- koolitus turunduse, raamatupidamise ja toodete kvaliteedikontrolli vallas.

Artikkel 65

Teave ja side

Lepinguosalised toetavad tänapäevaste teabetöötlusviiside, sealhulgas massiteabevahendite arendamist ning soodustavad tõhusat vastastikust teabevahetust. Eelistatakse programme, mille eesmärk on anda üldsusele põhiteavet ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi kohta, ühtlasi pakkuda võimaluse korral juurdepääsu andmebaasidele, järgides seejuures kõiki intellektuaalomandi õigusi.

Artikkel 66

Tarbijakaitse

Lepinguosalised teevad tihedat koostööd, et sobitada kokku oma tarbijakaitsesüsteemid. See koostöö võib hõlmata õiguslikku ja institutsioonilist ümberkujundamist käsitlevat teabevahetust, alaliste süsteemide loomist ohtlikke tooteid käsitlevaks vastastikuseks teabevahetuseks, tarbijatele eriti hindade, toodete omaduste ja pakutavate teenuste kohta antava teabe parandamist, teabevahetuse arendamist nende vahel, kes esindavad tarbijate huve, ja tarbijakaitsepoliitika ühtlustamist ning seminaride ja koolituse korraldamist.

Artikkel 67

Toll

1. Koostöö eesmärk on tagada kõikide kavandatavate kaubavahetuse ja heade kaubandustavadega seotud sätete täitmine ja saavutada Aserbaidžaani Vabariigi tollisüsteemi ühtlustumine ühenduse omaga.

2. Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

- teabevahetust,

- töömeetodite parandamist,

- kaupade koondnomenklatuuri ja ühtse haldusdokumendi kasutuselevõttu,

- ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi transiidisüsteemide ühendamist,

- kaubaveoga seotud kontrolli ja tolliformaalsuste lihtsustamist,

- abi tänapäevaste tolliteabesüsteemide kasutuselevõtmisel,

- seminaride ja koolituse korraldamist.

Vajaduse korral antakse tehnilist abi.

3. Ilma et see piiraks käesolevas lepingus, eelkõige artiklites 72 ja 74, ette nähtud laiemat koostööd, annavad lepinguosaliste haldusasutused vastastikust abi tolliküsimustes käesolevale lepingule lisatud protokolli sätete kohaselt.

Artikkel 68

Statistikaalane koostöö

Koostöö eesmärk selles valdkonnas on tõhusa statistikasüsteemi väljaarendamine, et anda usaldusväärseid statistilisi andmeid Aserbaidžaani Vabariigi majandusreformi toetamiseks ja jälgimiseks ning eraettevõtluse arengu edendamiseks. Koostöö käsitleb ka andmekaitset.

Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige järgmistes valdkondades:

- Aserbaidžaani statistikasüsteemi kohandamine rahvusvaheliste meetodite, standardite ja klassifikatsiooniga,

- statistilise teabe vahetus,

- vajaliku makro- ja mikromajandusliku statistilise teabe andmine majanduse ümberkujundamiseks ja juhtimiseks.

Ühendus annab Aserbaidžaani Vabariigile selleks tehnilist abi.

Artikkel 69

Majandusteadus

Lepinguosalised hõlbustavad majanduse ümberkujundamist ja majanduspoliitika kooskõlastamist koostöö abil, mille eesmärk on parandada kummagi majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist turumajanduses. Selleks vahetavad lepinguosalised teavet makromajanduslike tulemuste ja väljavaadete kohta.

Ühendus annab tehnilist abi, et

- toetada Aserbaidžaani Vabariiki majanduse ümberkujundamisel ekspertide nõuannete ja tehnilise abiga,

- edendada koostööd majandusteadlaste vahel, et kiirendada majanduspoliitika kavandamiseks vajaliku oskusteabe edasiandmist ja kindlustada majanduspoliitikaga seotud uurimistulemuste laialdane levitamine.

Artikkel 70

Rahapoliitika

Aserbaidžaani ametiasutuste taotlusel annab ühendus tehnilist abi, et toetada Aserbaidžaani Vabariigi pingutusi oma rahasüsteemi tugevdamisel ja omavääringu täieliku konverteeritavuse saavutamisel.

See hõlmab tehnilist abi Aserbaidžaani Vabariigi raha- ja laenupoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks, mis on täielikult kooskõlastatud rahvusvaheliste rahaasutustega, samuti töötajate koolitamiseks ja kapitaliturgude, sealhulgas börsi arendamiseks. Samuti hõlmab see mitteametlikku arvamustevahetust Euroopa Rahasüsteemi põhimõtete ja toimimise ning kapitaliturge ja kapitali liikumist käsitlevate ühenduse määruste kohta.

VII JAOTIS

KOOSTÖÖ DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTEGA SEOTUD KÜSIMUSTES

Artikkel 71

Lepinguosalised teevad koostööd kõikides küsimustes, mis on seotud demokraatlike institutsioonide, sealhulgas õigusriigi tugevdamiseks vajalike asutuste rajamise või kindlustamisega ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisega rahvusvahelise õiguse ja OSCE põhimõtete kohaselt.

Seda koostööd tehakse tehnilise abi programmide vormis, millel on muu hulgas järgmised eesmärgid: asjakohaste õigusaktide koostamine ja rakendamine, kohtusüsteemi toimimine, riigi roll õigusküsimustes ja valimissüsteemi toimimine. Programmid võivad vajaduse korral sisaldada koolitust. Lepinguosalised edendavad oma riigi- ja piirkondlike õigusasutuste, parlamendiliikmete ja valitsusväliste organisatsioonide vahel sidepidamist ja teabevahetust.

VIII JAOTIS

KOOSTÖÖ EBASEADUSLIKU TEGEVUSE VÄLTIMISEKS NING EBASEADUSLIKU SISSERÄNDE VÄLTIMISEKS JA KONTROLLIMISEKS

Artikkel 72

Lepinguosalised seavad sisse koostöö, et vältida sellist ebaseaduslikku tegevust, nagu

- ebaseaduslik tegevus majanduse vallas, sealhulgas korruptsioon,

- ebaseaduslikud tehingud mitmesuguste kaupade, sealhulgas tööstusjäätmetega,

- võltsimine.

Koostöö eespool nimetatud valdkondades põhineb ühisel nõupidamisel ja tihedal suhtlusel. Võidakse anda tehnilist ja haldusabi, sealhulgas järgmistes valdkondades:

- riigisiseste õigusaktide koostamine ebaseadusliku tegevuse vältimiseks,

- teabekeskuste loomine,

- ebaseadusliku tegevuse vältimisega tegelevate asutuste tegevuse tõhustamine,

- töötajate koolitamine ja uurimistegevuse infrastruktuuri arendamine,

- mõlemale vastuvõetavate ebaseadusliku tegevuse tõkestamismeetmete väljatöötamine.

Artikkel 73

Rahapesu

1. Lepinguosalised on ühel meelel, et on vaja teha pingutusi ja koostööd vältimaks oma rahandussüsteemide kasutamist kuritegelikul teel, eeskätt narkootikumidega seotud kuritegudest saadud raha pesuks.

2. Koostöö selles vallas hõlmab haldus- ja tehnilist abi, et kehtestada sellised rahapesu vältimiseks vajalikud standardid, mis on vastavad ühenduse ja selles valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste foorumite, sealhulgas rahapesuvastase töökonna (FATF) poolt vastu võetud standarditele.

Artikkel 74

Narkootikumid

Oma volituste ja pädevuse piires teevad lepinguosalised koostööd, et nende tegevus ja meetmed narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku tootmise, pakkumise ja nendega kauplemise vastu, sealhulgas lähteainete ebaseadusliku leviku tõkestamiseks, oleksid tulemuslikumad ja mõjusamad ning aitaksid vältida või vähendada narkootikuminõudlust. Koostöö sel alal põhineb lepinguosaliste ühisel nõupidamisel ja tihedal koostööl, et kooskõlastada eesmärke ja meetmeid mitmesugustes narkootikumidega seotud valdkondades.

Artikkel 75

Ebaseaduslik sisseränne

1. Liikmesriigid ja Aserbaidžaani Vabariik lepivad kokku, et teevad koostööd ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks. Selleks

- kohustub Aserbaidžaani Vabariik liikmesriigi nõudmise korral ilma lisaformaalsusteta tagasi võtma kõik oma kodanikud, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult,

- kohustub iga liikmesriik Aserbaidžaani nõudmise korral ilma lisaformaalsusteta tagasi võtma kõik oma ühenduse määratluse kohased kodanikud, kes viibivad Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult.

Liikmesriigid ja Aserbaidžaani Vabariik annavad selleks oma kodanikele vajalikud isikut tõendavad dokumendid.

2. Aserbaidžaani Vabariik kohustub sõlmima seda nõudvate liikmesriikidega kahepoolsed kokkulepped, milles sätestatakse tagasivõtmise erikohustused, sealhulgas kohustus tagasi võtta teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes on saabunud liikmesriigi territooriumile Aserbaidžaani Vabariigist või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumile mõnest liikmesriigist.

3. Koostöönõukogu uurib, milliseid muid ühismeetmeid saab võtta ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks.

IX JAOTIS

KULTUURIKOOSTÖÖ

Artikkel 76

Lepinguosalised kohustuvad edendama, soodustama ja hõlbustama kultuurikoostööd. Koostöö võib vajadust mööda hõlmata ühenduse või ühe või mitme liikmesriigi kultuurikoostöö programme või seisneda muude vastastikust huvi pakkuvate tegevuste arendamises.

Koostöö võib hõlmata järgmist:

- teabe ja kogemuste vahetamist mälestiste ja ajalooliste paikade (ehituskunstiline pärand) kaitse ja säilitamise alal,

- kultuurivahetust asutuste, kunstnike ja muude kunsti alal töötavate isikute vahel.

X JAOTIS

RAHANDUSKOOSTÖÖ TEHNILISE ABI VALLAS

Artikkel 77

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks saab Aserbaidžaani Vabariik ühenduselt artiklite 78–80 kohaselt ajutist tehnilist abi rahalise toetusena. Selle abi eesmärk on kiirendada Aserbaidžaani Vabariigi majanduse ümberkujunemist.

Artikkel 78

Rahalist abi antakse programmi Tacis raames ühenduse nõukogu vastava määruse kohaselt.

Artikkel 79

Ühenduse rahalise abi eesmärgid ja valdkonnad nähakse ette soovitusprogrammis, mis kajastab prioriteete, milles lepinguosalised kokku lepivad, võttes arvesse Aserbaidžaani Vabariigi vajadusi, iga sektori suutlikkust abi vastu võtta ja ümberkujundamise edukust. Lepinguosalised teatavad sellest koostöönõukogule.

Artikkel 80

Olemasolevate vahendite parima kasutamise huvides tagavad lepinguosalised, et ühenduse tehniline abi kooskõlastatakse põhjalikult abiga, mis tuleb muudest allikatest, nagu liikmesriigid, teised riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

XI JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 81

Käesolevaga asutatakse koostöönõukogu, kes jälgib käesoleva lepingu täitmist. Koostöönõukogu tuleb kokku ministrite tasandil üks kord aastas. Ta vaatab läbi kõik käesoleva lepinguga seotud tähtsad küsimused ja kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused, et saavutada lepingu eesmärgid. Lepinguosaliste kokkuleppel võib koostöönõukogu anda ka asjakohaseid soovitusi.

Artikkel 82

1. Koostöönõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse liikmed.

2. Koostöönõukogu kehtestab oma töökorra.

3. Koostöönõukogu eesistujaks on vaheldumisi ühenduse esindaja ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse liige.

Artikkel 83

1. Koostöönõukogule on tema ülesannete täitmisel abiks koostöökomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu liikmete ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmete esindajad ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse esindajad, tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil. Koostöökomitee eesistujaks on vaheldumisi ühendus ja Aserbaidžaani Vabariik.

Oma töökorras määrab koostöönõukogu kindlaks koostöökomitee ülesanded, mille hulka kuulub koostöönõukogu kohtumiste ettevalmistamine, ning koostöökomitee töökorralduse.

2. Koostöönõukogu võib oma volitused delegeerida koostöökomiteele, kes tagab järjepideva töö koostöönõukogu kohtumiste vahelisel ajal.

Artikkel 84

Koostöönõukogu võib luua erikomitee või -organi, kes abistab teda ülesannete täitmisel, ja kindlaks määrata selliste komiteede või organite koosseisu, ülesanded ja töökorralduse.

Artikkel 85

Selliste käesolevast lepingust lähtuvate küsimuste uurimisel, mis on seotud mõnele GATTi/WTO artiklile viitava sättega, võtab koostöönõukogu võimalikult palju arvesse tõlgendust, mida WTO liikmed asjakohase GATTi/WTO artikli puhul üldiselt kasutavad.

Artikkel 86

Käesolevaga asutatakse parlamentaarne koostöökomitee. Komitees kohtuvad ja vahetavad arvamusi Aserbaidžaani parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmed. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

Artikkel 87

1. Parlamentaarsesse koostöökomiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmed ja teiselt poolt Aserbaidžaani parlamendi liikmed.

2. Parlamentaarne koostöökomitee kehtestab oma töökorra.

3. Parlamentaarse koostöökomitee eesistujaks on töökorras sätestatava kohaselt vaheldumisi Euroopa Parlament ja Aserbaidžaani parlament.

Artikkel 88

Parlamentaarne koostöökomitee võib koostöönõukogult nõuda käesoleva lepingu täitmisega seotud teavet, mille nõukogu seejärel komiteele esitab.

Parlamentaarsele koostöökomiteele teatatakse koostöönõukogu soovitustest.

Parlamentaarne koostöökomitee võib anda koostöönõukogule soovitusi.

Artikkel 89

1. Mõlemad lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita, võrreldes tema enda kodanikega pääsemisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi, sealhulgas intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi.

2. Oma volituste ja pädevuse piires lepinguosalised

- soodustavad vahekohtumenetluse kasutuselevõtmist ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi ettevõtjate äritehingutest ja koostööst tulenevate vaidluste lahendamiseks,

- lepivad kokku, et vaidluste suunamisel vahekohtusse võib iga vaidlusosaline valida oma vahekohtuniku, olenemata tema kodakondsusest, ja eesistujaks olev kolmas vahekohtunik või ainus vahekohtunik võib olla kolmanda riigi kodanik, välja arvatud juhul, kui vaidlusosaliste valitud vahekohtu eeskirjades on sätestatud teisiti,

- soovitavad oma ettevõtjatel valida vastastikusel kokkuleppel nende lepingute suhtes kohaldatav õigus,

- soodustavad ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) koostatud vahekohtueeskirjade rakendamist ja 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile alla kirjutanud riikide vahekohtute kasutamist.

Artikkel 90

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtta meetmeid,

a) mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b) mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemise või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- ja arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete osas, mis ei ole spetsiaalselt sõjalise otstarbega;

c) mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avaliku korra ja julgeoleku säilitamist mõjutavate tõsiste riigisiseste rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks;

d) mida ta peab vajalikuks, et täita oma rahvusvahelisi kohustusi ja kokkuleppeid kahesuguse kasutusega tööstuskaupade ja tehnoloogia kontrollimisel.

Artikkel 91

1. Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist,

- ei tohi meetmed, mida Aserbaidžaani Vabariik rakendab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega nende äriühingute vahel,

- ei tohi meetmed, mida ühendus rakendab Aserbaidžaani Vabariigi suhtes, põhjustada diskrimineerimist Aserbaidžaani kodanike ega äriühingute vahel.

2. Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 92

1. Kumbki lepinguosaline võib suunata koostöönõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.

2. Koostöönõukogu võib vaidluse lahendada soovituse andmisega.

3. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib ükskõik kumb lepinguosaline teatada teisele lepitaja määramisest; sel juhul peab teine lepinguosaline määrama kahe kuu jooksul teise lepitaja. Selle korra rakendamisel käsitletakse ühendust ja liikmesriike ühe vaidluspoolena.

Koostöönõukogu määrab kolmanda lepitaja.

Lepitajad annavad soovitused häälteenamusega. Need soovitused ei ole lepinguosalistele siduvad.

4. Koostöönõukogu võib kehtestada vaidluste lahendamise korra.

Artikkel 93

Lepinguosalised lepivad kokku, et emma-kumma lepinguosalise taotlusel peavad nad sobival viisil viivitamata nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja omavaheliste suhete muid asjakohaseid tahke.

Käesoleva artikli sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 14, 92 ja 98 kohaldamist.

Artikkel 94

Käesolevaga Aserbaidžaani Vabariigile võimaldatud tingimused ei ole mingil juhul soodsamad kui need, mida liikmesriigid üksteisele võimaldavad.

Artikkel 95

Käesoleva lepingu kohaldamisel on "lepinguosalisteks" ühelt poolt Aserbaidžaani Vabariik ja teiselt poolt ühendus või liikmesriigid või ühendus ja liikmesriigid nende vastavate volituste kohaselt.

Artikkel 96

Kuivõrd käesolevas lepingus käsitletavad küsimused on hõlmatud energiaharta lepingu ja selle protokollidega, kohaldatakse selliste küsimuste suhtes nimetatud lepingut ja protokolle nende jõustumisel, kuid üksnes niivõrd, kui selline kohaldamine on nendes ette nähtud.

Artikkel 97

Käesolev leping on sõlmitud esialgu kümneks aastaks. Leping uueneb automaatselt ühe aasta kaupa, kui kumbki lepinguosaline ei teata teisele kirjalikult lepingu denonsseerimisest kuus kuud enne selle kehtivuse lõppemist.

Artikkel 98

1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad hoolitsevad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise eest.

2. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta koostöönõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Kõnealuste meetmete väljavalimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Teise lepinguosalise nõudel teatatakse nendest meetmetest viivitamata koostöönõukogule.

Artikkel 99

I, II, III, IV ja V lisa ning protokoll moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 100

Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kohaselt ei mõjuta käesolev leping õigusi, mis isikutele ja ettevõtjatele tagatakse ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariiki siduvate kehtivate lepingutega, välja arvatud valdkonnad, mis kuuluvad ühenduse pädevusse, ilma et see piiraks käesolevast lepingust tulenevaid liikmesriikide kohustusi nende pädevusvaldkondades.

Artikkel 101

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi territooriumi suhtes.

Artikkel 102

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

Artikkel 103

Käesoleva lepingu originaaleksemplar, mille hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, portugali-, prantsus-, rootsi-, saksa-, soome-, taani- ja aserbaidžaanikeelne tekst on võrdselt autentne, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.

Artikkel 104

Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

Käesolev leping jõustub selle teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

Jõustumisel asendab käesolev leping Aserbaidžaani Vabariigi ja ühenduse vahelistes suhetes selle lepingu, mis sõlmiti 18. detsembril 1989 Brüsselis Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel kaubanduse ning kaubandus- ja majanduskoostöö küsimustes.

Artikkel 105

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui enne käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist kohaldatakse käesoleva lepingu teatavate osade sätteid ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise vahelepingu alusel, tähendab mõiste "käesoleva lepingu jõustumiskuupäev" sel juhul vahelepingu jõustumiskuupäeva.

+++++ TIFF +++++

Hecho en Luxemburgo, el veintidós de abril de mil novecientos noventa y seis.Udfærdiget i Luxembourg, den toogtyvende april nitten hundrede og seksoghalvfems.Geschehen zu Luxemburg am zweiundzwanzigsten April neunzehnhundertsechsundneunzig.Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι δύο Απριλίου χίλια εννιακόσια ενενήντα έξι.Done at Luxembourg on the twenty-second day of April in the year one thousand nine hundred and ninety-six.Fait à Luxembourg, le vingt-deux avril mil neuf cent quatre-vingt-seize.Fatto a Lussemburgo, addì ventidue aprile millenovecentonovantasei.Gedaan te Luxemburg, de tweeëntwintigste april negentienhonderd zesennegentig.Feito no Luxemburgo, em vinte e dois de Abril de mil novecentos e noventa e seis.Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenätoisena päivänä huhtikuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäkuusi.Som skedde i Luxemburg den tjugoandra april nittonhundranittiosex.

Pour le Royaume de BelgiqueVoor het Koninkrijk BelgiëFür das Königreich Belgien

+++++ TIFF +++++

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest.

Diese Unterschrift verbindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

For Kongeriget Danmark

+++++ TIFF +++++

Für die Bundesrepublik Deutschland

+++++ TIFF +++++

Για την Ελληνική Δημοκρατία

+++++ TIFF +++++

Por el Reino de España

+++++ TIFF +++++

Pour la République française

+++++ TIFF +++++

Thar ceann na hÉireannFor Ireland

+++++ TIFF +++++

Per la Repubblica italiana

+++++ TIFF +++++

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

+++++ TIFF +++++

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

+++++ TIFF +++++

Für die Republik Österreich

+++++ TIFF +++++

Pela República Portuguesa

+++++ TIFF +++++

Suomen tasavallan puolestaFör Republiken Finland

+++++ TIFF +++++

För Konungariket Sverige

+++++ TIFF +++++

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

+++++ TIFF +++++

Por las Comunidades EuropeasFor De Europæiske FællesskaberFür die Europäischen GemeinschaftenΓια τις Ευρωπαϊκές ΚοινότητεςFor the European CommunitiesPour les Communautés européennesPer le Comunità europeeVoor de Europese GemeenschappenPelas Comunidades EuropeiasEuroopan yhteisöjen puolestaFör Europeiska gemenskaperna

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

[1] Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali, soome, rootsi) koostatud leping avaldati … Euroopa Liidu Teatajas L 246, 17.9.1999, lk 3.Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.

--------------------------------------------------

LISATUD DOKUMENTIDE LOEND

I lisa | Soovitusloend soodustustest, mida Aserbaidžaani Vabariik annab sõltumatutele riikidele artikli 9 lõike 3 kohaselt |

II lisa | Artiklis 42 osutatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevad konventsioonid |

III lisa | Artikli 26 lõikes 3 nimetatud finantsteenused |

IV lisa | Artikli 23 lõike 2 kohased ühenduse reservatsioonid |

V lisa | Artikli 23 lõike 4 kohased Aserbaidžaani Vabariigi reservatsioonid |

Protokoll haldusasutuste vastastikuse abi kohta tolliküsimustes

--------------------------------------------------

I LISA

SOOVITUSLOEND SOODUSTUSTEST, MIDA ASERBAIDŽAANI VABARIIK ANNAB SÕLTUMATUTELE RIIKIDELE ARTIKLI 9 LÕIKE 3 KOHASELT

1. Ei rakendata imporditollimakse.

2. Ei rakendata eksporditollimakse kaupadele, mida tarnitakse aastaste kahepoolsete riikidevaheliste kaubandus- ja koostöölepingute alusel nendes lepingutes sätestatud nomenklatuuri raames.

3. Impordi suhtes ei rakendata käibemaksu.

4. Impordi suhtes ei rakendata aktsiisimaksu.

--------------------------------------------------

II LISA

ARTIKLIS 42 OSUTATUD INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDIT KÄSITLEVAD KONVENTSIOONID

1. Artikli 42 lõige 2 käsitleb järgmisi mitmepoolseid konventsioone:

- Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971. aasta Pariisi akt),

- teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (Rooma, 1961),

- märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (Madrid, 1989),

- märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nice'i kokkulepe (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal),

- mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, muudetud 1980. aastal),

- rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOV) (1991. aasta Genfi akt).

2. Koostöönõukogu võib soovitada artikli 42 lõike 2 kohaldamist ka muude mitmepoolsete konventsioonide suhtes. Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi vallas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, peetakse emma-kumma lepinguosalise taotlusel viivitamata nõu, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

3. Lepinguosalised kinnitavad järgmistest mitmepoolsetest konventsioonidest tulenevate kohustuste tähtsust:

- tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal),

- märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal),

- patendikoostööleping (Washington, 1970, muudetud 1979. ja 1984. aastal).

4. Käesoleva lepingu jõustumisest alates võimaldab Aserbaidžaani Vabariik ühenduse äriühingutele ja kodanikele intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamisel ja kaitsmisel vähemalt niisama soodsaid tingimusi kui mis tahes kolmandale riigile kahepoolsete kokkulepete alusel.

5. Punkti 4 sätteid ei kohaldata soodustuste suhtes, mis Aserbaidžaani Vabariik ja mõni kolmas riik on tegelikult ja vastastikku andnud, ega soodustuste suhtes, mis ta on andnud mõnele teisele endisesse NSVLi kuulunud riigile.

--------------------------------------------------

III LISA

ARTIKLI 26 LÕIKES 3 NIMETATUD FINANTSTEENUSED

Finantsteenus on igasugune rahaline teenus, mida pakub lepinguosalise finantsteenuse osutaja. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusliike.

A. Kõik kindlustusteenused ja kindlustusega seotud teenused

1. Otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

i) elukindlustus;

ii) kahjukindlustus.

2. Edasikindlustus ja retrosessioon.

3. Kindlustuse vahendamine, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina.

4. Kindlustuse lisateenused, nagu nõustamis- ja aktuaarteenused, riskihindamis- ja kahjukäsitlusteenused.

B. Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

1. Hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt.

2. Kõik laenuliigid, sealhulgas tarbimis- ja hüpoteeklaenud, faktooring ja äritehingute rahastamine.

3. Kapitalirent.

4. Kõik makse- ja rahaedastusteenused, sealhulgas krediit- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid.

5. Garantiid ja kohustused.

6. Kauplemine oma kulul ja nimel või klientide nimel kas börsil, vabavahetusturul või muul viisil:

a) rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne);

b) välisvääringutega;

c) tuletisväärtpaberite, sealhulgas, kuid mitte ainult futuuride ja optsioonidega;

d) vahetuskursside ja intressimäära instrumentide, kaasa arvatud selliste finantsinstrumentidega nagu vahetuslepingud ja tähtpäevaintressiga lepingud;

e) vabalt kaubeldavate väärtpaberitega;

f) muude vabalt kaubeldavate finantsinstrumentide ja finantsvara, kaasa arvatud väärismetallikangidega.

7. Osalemine igasuguste väärtpaberite emissioonides, sealhulgas emissiooni garanteerimine ja agendina paigutamine (avalikult või eraviisiliselt) ja selliste väljalasetega seotud teenuste osutamine.

8. Vahendustegevus rahaturul.

9. Varahaldus, nagu raha ja väärtpaberiportfelli haldamine, kõik ühisinvesteeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine, hooldus-, hoiu- ja usaldushoiuteenused.

10. Rahalise vara, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused.

11. Punktides 1–10 loetletud tegevustega seotud nõustamine, vahendamine ja muud finantsabiteenused, sealhulgas krediidisoovitus ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise, ümberkujundamise ning strateegia kohta.

12. Teiste finantsteenuste osutajate kasutuses oleva finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja asjakohase tarkvara pakkumine.

Finantsteenuste mõiste alla ei kuulu järgmised tegevused:

a) keskpankade või muude avalik-õiguslike asutuste tegevus raha- ja vahetuskursipoliitika alal;

b) keskpankade, valitsusasutuste või -organite või avalik-õiguslike asutuste tegevus valitsuse nimel või valitsuse tagatisega, välja arvatud juhud, mil sellega võivad tegeleda nende avalik-õiguslike isikutega konkureerivad finantsteenuste osutajad;

c) tegevus riikliku sotsiaalkindlustus- või pensionikava raames, välja arvatud juhud, kui sellega võivad tegeleda avalik-õiguslike isikute või eraõiguslike isikutega konkureerivad finantsteenuste osutajad.

--------------------------------------------------

IV LISA

ARTIKLI 23 LÕIKE 2 KOHASED ÜHENDUSE RESERVATSIOONID

Kaevandamine

Mõnes liikmesriigis võidakse äriühingutelt, kelle tegevust ühendus ei kontrolli, nõuda kaevandamistegevuse ja -õiguse luba.

Kalapüük

Ühenduse liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevate vete elusvarusid ja kalastuspiirkondi saavad kasutada ja neile pääsevad juurde üksnes ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduse territooriumil registreeritud kalalaevad, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kinnisvara ostmine

Mõnes liikmesriigis piiratakse muudel kui ühenduse äriühingutel kinnisvara ostmist.

Audiovisuaalteenused, kaasa arvatud raadio

Tootmisel ja levitamisel, kaasa arvatud audiovisuaalteoste avalikul esitamisel raadios või mujal, kehtivat võrdset kohtlemist võib rakendada üksnes teatavatele päritolunõuetele vastavate audiovisuaalteoste suhtes.

Telekommunikatsiooniteenused, sealhulgas mobiil- ja satelliitsideteenused

Reserveeritud teenused.

Mõnes liikmesriigis on pääs täiendavate teenuste ja infrastruktuuride turule piiratud.

Vabakutseliste teenused

Liikmesriikide kodanikest füüsilistele isikutele reserveeritud teenused. Teatavatel tingimustel võivad need isikud asutada äriühinguid.

Põllumajandus

Mõnes liikmesriigis ei kehti võrdne kohtlemine äriühingute suhtes, kelle tegevust ühendus ei kontrolli ja kes soovivad asutada põllumajandusettevõtet. Kui äriühing, kelle tegevust Euroopa Ühendus ei kontrolli, omandab viinamarjaistandusi, peab ta sellest teatama või vajaduse korral saama omandamiseks loa.

Uudisteagentuuride teenused

Mõnes liikmesriigis piiratakse välisosalust kirjastus- ja ringhäälinguettevõtetes.

--------------------------------------------------

V LISA

ARTIKLI 23 LÕIKE 4 KOHASED ASERBAIDŽAANI VABARIIGI RESERVATSIOONID

Aluspinnase ja loodusvarade kasutamine, sealhulgas uurimine, tootmine ja kaevandamine

Välismaistelt äriühingutelt võib nõuda luba süsivesinik-maavarade varude uurimiseks ja töötlemiseks ning teatavate maakide ja metallide kaevandamiseks.

Kalapüük

Kalapüügiks on vaja pädeva valitsusasutuse luba.

Jaht

Jahipidamiseks on vaja pädeva valitsusasutuse luba.

Kinnisvara ostmine

Välismaistel äriühingutel ei lubata osta maad. Need äriühingud saavad maad siiski pikaks ajaks rentida.

Pangandusteenused

Välisomandis olevate pankade kogukapital ei või ületada teatavat protsendimäära kodumaise pangandussüsteemi kogukapitalist.

Aserbaidžaan kohustub mitte vähendama ühenduse äriühingute Aserbaidžaanis asuvate tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes ülemmäära, mis piirab väliskapitali koguosa Aserbaidžaani pangandussüsteemis ja kehtib käesoleva lepingu parafeerimise kuupäeval, kui seda ei nõuta Aserbaidžaanis rakendatavate Rahvusvahelise Valuutafondi programmide raames.

Hiljemalt viie aasta jooksul lepingu allakirjutamisest kaalub Aserbaidžaan võimalust seda ülemmäära suurendada, võttes arvesse rahasüsteemi, maksustamise, rahanduse ja maksebilansi kõiki asjakohaseid tahke ning Aserbaidžaani pangandussüsteemi seisundit.

Telekommunikatsioon ja massiteabeteenused

Välisosalusele võidakse kohaldada teatavaid piiranguid.

Kutsetegevus

Selliste füüsiliste isikute puhul, kes ei ole Aserbaidžaani kodanikud, on teatavad tegevused keelatud või piiratud või kehtivad nende suhtes erinõuded.

Ajaloolised hooned ja mälestised

Tegevus selles vallas on piiratud.

Käesoleva lisa reservatsioonide kohaldamises tulenevad tingimused ei või mingil juhul olla vähem soodsad kui mis tahes kolmanda riigi äriühingutele võimaldatavad tingimused.

--------------------------------------------------

PROTOKOLL

haldusasutuste vastastikuse abi kohta tolliküsimustes

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) tollialased õigusaktid – lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist tolliprotseduuridele, sealhulgas keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;

b) taotluse esitanud asutus – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes taotleb abi tolliküsimustes;

c) taotluse saanud asutus – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab vastu tolliküsimusi käsitleva abitaotluse;

d) isikuandmed – igasugune teave, mis on seotud kindlaks tehtud või kindlaks tehtava üksikisikuga.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevusvaldkondades käesolevas protokollis ette nähtud viisil ja tingimustel tollialaste õigusaktide rikkumise vältimisel, avastamisel ja uurimisel.

2. Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes kehtib kõigi lepinguosaliste haldusasutuste kohta, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see teavet, mis on saadud õigusasutuste taotlusel kasutatud volituste abil, kui need asutused sellega ei nõustu.

Artikkel 3

Abistamine taotluse korral

1. Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe täheldatud või kavandatud toimingute kohta, millega rikutakse või võidakse rikkuda neid õigusakte.

2. Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle, kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on nõuetekohaselt imporditud teise lepinguosalise territooriumile, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3. Taotluse esitanud asutuse palvel astub taotluse saanud asutus oma õigusaktide raames vajalikke samme tagamaks, et järelevalve all oleks

a) füüsilised või juriidilised isikud, kelle puhul arvatakse põhjendatult, et nad rikuvad või on rikkunud tollialaseid õigusakte;

b) kohad, kus kaupu säilitatakse viisil, mis annab alust kahtlustada, et need on mõeldud tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks;

c) selline kaupade liikumine, mis võib teadaoleva kohaselt põhjustada tollialaste õigusaktide rikkumist;

d) veokid, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 4

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist oma riigisiseste õigusnormide kohaselt eelneva taotluseta, kui nad leiavad, et see on vajalik tollialaste õigusaktide õigeks rakendamiseks, eelkõige juhul, kui neil on teavet järgmise kohta:

- toimingute kohta, mis rikuvad või tunduvad rikkuvat kõnealuseid õigusakte ja võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda,

- sellistes toimingutes kasutatavate uute vahendite või võtete kohta,

- kaupade kohta, mis teadaolevalt on tollialaste õigusaktide rikkumise objektid,

- füüsiliste või juriidiliste isikute kohta, kelle puhul arvatakse põhjendatult, et nad rikuvad või on rikkunud tollialaseid õigusakte,

- veokite kohta, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 5

Edastamine/teatamine

Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus oma õigusaktide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et tema territooriumil elavale või asuvale adressaadile

- edastada kõik dokumendid ja

- teatada kõikidest otsustest,

mis kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse. Sel juhul kohaldatakse taotluse enda suhtes artikli 6 lõiget 3.

Artikkel 6

Abitaotluste vorm ja sisu

1. Käesoleva protokolli kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui see on olukorra pakilisuse tõttu vajalik, võib vastu võtta suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohased taotlused peavad sisaldama järgmisi andmeid:

a) taotluse esitanud asutus;

b) taotletav meede;

c) taotluse eesmärk ja põhjus;

d) asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud;

e) võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;

f) asjaolude ja juba tehtud küsitluste kokkuvõte, välja arvatud artiklis 5 sätestatud juhul.

3. Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

4. Kui taotlus ei vasta vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; sellest hoolimata võib võtta ettevaatusabinõusid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1. Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude asutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist. Seda sätet kohaldatakse ka haldusasutuse suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse suunanud juhul, kui ta ei saa ise toimida.

2. Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

3. Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel hankida taotluse saanud asutuselt või tema hallatavatelt asutustelt teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli rakendamiseks.

4. Lepinguosalise ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

Artikkel 8

Teabeedastuse vorm

1. Taotluse saanud asutus edastab taotluse esitanud asutusele uurimistulemused dokumentide, nende tõestatud koopiate, aruannete jms kujul.

2. Lõikes 1 sätestatud dokumente võib asendada elektroonilises vormis oleva teabega, mis on koostatud samal eesmärgil.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1. Lepinguosalised võivad keelduda käesolevas protokollis sätestatud abistamisest, kui see

a) tõenäoliselt kahjustab Aserbaidžaani Vabariigi või käesoleva protokolli kohase abitaotluse saanud liikmesriigi suveräänsust;

b) tõenäoliselt kahjustab avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige artikli 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel;

c) hõlmab muid valuuta- ja maksueeskirju kui tollialased õigusaktid;

d) rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.

2. Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

3. Kui abist keeldutakse, tuleb otsusest ja selle põhjustest viivitamata teatada taotluse esitanud asutusele.

Artikkel 10

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1. Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja sellele laieneb kaitse, mis samalaadsetele andmetele on ette nähtud vastuvõtva lepinguosalise asjakohastes õigusnormides ja ühenduse asutuste suhtes kohaldatavates vastavates sätetes.

2. Isikuandmeid võib edastada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma vähemalt nii, nagu samal juhul teeks seda edastav lepinguosaline.

3. Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt. Kui üks lepinguosaline taotleb sellise teabe kasutamist muudel eesmärkidel, küsib ta eelnevalt teabe edastanud ametiasutuselt kirjalikku nõusolekut. Lisaks sellele tuleb tal järgida kõiki selle ametiasutuse kehtestatud piiranguid.

4. Lõige 3 ei takista teabe kasutamist kohtu- või haldusmenetlustes, mis hiljem algatatakse tollialaste õigusaktide täitmata jätmise tõttu. Teabe esitanud pädevale asutusele teatatakse sellisest kasutamisest.

5. Lepinguosalised võivad käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetluses ja süüdistustes.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

1. Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana teise lepinguosalise jurisdiktsioonile alluvas kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Kohtus esinemise taotluses tuleb piiritleda, millistes küsimustes ja millise ametikoha või erialaoskuse tõttu ametnikku küsitletakse.

2. Volitatud ametnikule pakutakse kaitset, mis on kehtivate õigusaktidega tagatud taotluse esitanud asutuse ametnikele tema territooriumil.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 13

Kohaldamine

1. Käesoleva protokolli kohaldamise eest vastutavad ühelt poolt Aserbaidžaani Vabariigi tolli keskasutused ja teiselt poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral liikmesriikide tolliasutused. Nad otsustavad kõik selle kohaldamiseks vajalikud meetmed ja nende rakenduskorra, võttes arvesse kehtivaid andmekaitse eeskirju. Nad võivad soovitada pädevatele asutustele muudatusi, mida on nende arvates käesolevas protokollis vaja teha.

2. Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mis nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Täiendavus

Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, ei piira ükski ühe või mitme liikmesriigi ja Aserbaidžaani Vabariigi vahel sõlmitud vastastikuse abistamise leping ühenduse sätteid, millega reguleeritakse tolli valdkonnas saadud ühendusele huvi pakkuva teabe edastamist Euroopa Ühenduste Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahel.

--------------------------------------------------

LÕPPAKT

Täievolilised esindajad, kes esindavad

BELGIA KUNINGRIIKI,

TAANI KUNINGRIIKI,

SAKSAMAA LIITVABARIIKI,

KREEKA VABARIIKI,

HISPAANIA KUNINGRIIKI,

PRANTSUSE VABARIIKI,

IIRIMAAD,

ITAALIA VABARIIKI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIKI,

MADALMAADE KUNINGRIIKI,

AUSTRIA VABARIIKI,

PORTUGALI VABARIIKI,

SOOME VABARIIKI,

ROOTSI KUNINGRIIKI,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIKI,

kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu osalised,

edaspidi "liikmesriigid", ja

EUROOPA ÜHENDUST, EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUST ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUST, edaspidi "ühendus",

ühelt poolt ja

ASERBAIDŽAANI VABARIIGI täievolilised esindajad

teiselt poolt,

kes on kokku tulnud Luxembourgis kahekümne teisel aprillil tuhande üheksasaja üheksakümne kuuendal aastal, et alla kirjutada partnerlus- ja koostöölepingule, millega seatakse sisse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahel, edaspidi "leping", on vastu võtnud järgmised dokumendid:

leping koos selle lisade ja järgmise protokolliga:

protokoll haldusasutuste vastastikuse abi kohta tolliküsimustes.

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Aserbaidžaani Vabariigi täievolilised esindajad on vastu võtnud allpool loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

ühisdeklaratsioon lepingu preambuli 12. põhjenduse kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 4 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 6 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 15 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 25 punktis b ja artiklis 36 sisalduva mõiste "kontroll" kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 35 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 42 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 55 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 98 kohta.

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ja Aserbaidžaani Vabariigi täievolilised esindajad on lisaks võtnud arvesse käesolevale lõppaktile lisatud Prantsusmaa valitsuse deklaratsiooni oma ülemeremaade ja -territooriumide kohta.

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ja Aserbaidžaani Vabariigi täievolilised esindajad on samuti võtnud arvesse järgmise käesolevale lõppaktile lisatud kirjavahetuse:

ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi kirjavahetus äriühingute asutamise kohta.

+++++ TIFF +++++

Hecho en Luxemburgo, el veintidós de abril de mil novecientos noventa y seis.Udfærdiget i Luxembourg, den toogtyvende april nitten hundrede og seksoghalvfems.Geschehen zu Luxemburg am zweiundzwanzigsten April neunzehnhundertsechsundneunzig.Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι δύο Απριλίου χίλια εννιακόσια ενενήντα έξι.Done at Luxembourg on the twenty-second day of April in the year one thousand nine hundred and ninety-six.Fait à Luxembourg, le vingt-deux avril mil neuf cent quatre-vingt-seize.Fatto a Lussemburgo, addì ventidue aprile millenovecentonovantasei.Gedaan te Luxemburg, de tweeëntwintigste april negentienhonderd zesennegentig.Feito no Luxemburgo, em vinte e dois de Abril de mil novecentos e noventa e seis.Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenätoisena päivänä huhtikuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäkuusi.Som skedde i Luxemburg den tjugoandra april nittonhundranittiosex.

Pour le Royaume de BelgiqueVoor het Koninkrijk BelgiëFür das Königreich Belgien

+++++ TIFF +++++

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest.

Diese Unterschrift verbindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

For Kongeriget Danmark

+++++ TIFF +++++

Für die Bundesrepublik Deutschland

+++++ TIFF +++++

Για την Ελληνιχή Δημοχρατία

+++++ TIFF +++++

Por el Reino de España

+++++ TIFF +++++

Pour la République française

+++++ TIFF +++++

Thar ceann na hÉireannFor Ireland

+++++ TIFF +++++

Per la Repubblica italiana

+++++ TIFF +++++

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

+++++ TIFF +++++

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

+++++ TIFF +++++

Für die Republik Österreich

+++++ TIFF +++++

Pela República Portuguesa

+++++ TIFF +++++

Suomen tasavallan puolestaFör Republiken Finland

+++++ TIFF +++++

För Konungariket Sverige

+++++ TIFF +++++

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

+++++ TIFF +++++

Por las Comunidades EuropeasFor De Europæiske FællesskaberFür die Europäischen GemeinschaftenΓια τις Ευρωπαϊκές ΚοινότητεςFor the European CommunitiesPour les Communautés européennesPer le Comunità europeeVoor de Europese GemeenschappenPelas Comunidades EuropeiasEuroopan yhteisöjen puolestaFör Europeiska gemenskaperna

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon preambuli 12. põhjenduse kohta

Lepinguosalised kinnitavad, et lepingu preambuli 12. põhjenduses ei püüta kindlaks määrata, milliseid muid riike kui Aserbaidžaan peaksid energiatooted läbima.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 4 kohta

Aserbaidžaani Vabariigi muutunud olusid artiklis 4 ette nähtud korras läbi vaadates arutavad lepinguosalised tähtsaid muutusi, mis võivad Aserbaidžaani edasist arengut oluliselt mõjutada. Võidakse käsitleda Aserbaidžaani ühinemist WTO, Euroopa Nõukogu või muude rahvusvaheliste organitega või piirkondlike tolliliitude või piirkondlike integratsioonilepingutega.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 6 kohta

Kui lepinguosalised leiavad, et asjaolud seda nõuavad, korraldatakse erakorralised kohtumised kõrgeimal tasandil.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 15 kohta

Kuni Aserbaidžaani Vabariigi WTOga ühinemiseni peavad lepinguosalised koostöökomitees nõu oma imporditollipoliitika, sealhulgas kaitsetollide muutuste üle. Nõupidamine kutsutakse kokku eelkõige enne kaitsetollide suurendamist.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 25 punktis b ja artiklis 36 sisalduva mõiste "kontroll" kohta

1. Lepinguosalised kinnitavad üksmeelselt, et kontroll sõltub iga üksikjuhtumi tegelikest asjaoludest.

2. Näiteks käsitletakse üht äriühingut teise äriühingu "kontrolli all olevana" ja seega sellise teise äriühingu tütarettevõtjana järgmistel juhtudel:

- kui teisel äriühingul on otseselt või kaudselt häälteenamus või

- kui teisel äriühingul on õigus nimetada või tagasi kutsuda enamikku haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest ja ta on samal ajal tütarettevõtja aktsionär või osanik.

3. Mõlemad lepinguosalised leiavad, et punktis 2 esitatud kriteeriumid ei ole ammendavad.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 35 kohta

Ainult seda asjaolu, et mõne lepinguosalise füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teise omadelt mitte, ei tohi pidada teatavatest erikohustustest tulenevate soodustuste kaotamiseks ega vähendamiseks.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 42 kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust, ja kaasnevaid õigusi, patentide, tööstusdisainilahenduste, geograafiliste tähiste, päritolunimetuste, kaubamärkide ja teenindusmärkide ning mikrolülituste topoloogiaga seotud õigusi, samuti kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse ja avalikustamata oskusteabe kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10bis.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 55 kohta

Artikli 55 lõike 3 sätted ei nõua kummaltki lepinguosaliselt salajase teabe esitamist.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 98 kohta

1. Lepinguosalised on ühel meelel, et käesoleva lepingu õigeks tõlgendamiseks ja tegelikuks rakendamiseks tähendab selle artiklis 98 sisalduv mõiste "eriti pakilised juhud" juhtumeid, mil üks lepinguosaline rikub oluliselt lepingut. Lepingu oluliseks rikkumiseks peetakse

a) lepingust lahtiütlemist, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud,

või

b) artiklis 2 sätestatud lepingu oluliste osade rikkumist.

2. Lepinguosalised on ühel meelel, et artiklis 98 nimetatud "asjakohased meetmed" on rahvusvahelise õiguse kohaselt võetavad meetmed. Kui lepinguosaline võtab artikli 98 kohasel eriti pakilisel juhul teatava meetme, võib teine lepinguosaline rakendada vaidluste lahendamise korda.

--------------------------------------------------

Prantsusmaa valitsuse deklaratsioon oma ülemeremaade ja -territooriumide kohta

Prantsuse Vabariik märgib, et partnerlus- ja koostööleping Aserbaidžaani Vabariigiga ei kehti ülemeremaade ja -territooriumide suhtes, kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt assotsieerunud Euroopa Ühendusega.

--------------------------------------------------

Ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi

kirjavahetus

äriühingute asutamise kohta

A. Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse kiri

Lugupeetud …

Viitan 19. detsembril 1995. aastal parafeeritud partnerlus- ja koostöölepingule.

Nagu läbirääkimistel rõhutasin, võimaldab Aserbaidžaani Vabariik Aserbaidžaanis asutatud ja tegutsevatele ühenduse äriühingutele teatavatel puhkudel eeliskohtlemist. Selgitasin, et see kajastab Aserbaidžaani tegevuspõhimõtet igati soodustada ühenduse äriühingute asutamist Aserbaidžaani Vabariigis.

Seetõttu kinnitan, et lepingu parafeerimise ja äriühingute asutamist käsitlevate asjakohaste sätete jõustumise vahelisel ajal ei võta Aserbaidžaani Vabariik vastu ühtki meedet ega õigusnormi, mis diskrimineeriks ühenduse äriühinguid või halvendaks nende olukorda, võrreldes Aserbaidžaani või mis tahes kolmanda riigi äriühingute olukorraga lepingu parafeerimise kuupäeval.

Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse nimel

B. Euroopa Ühenduse kiri

Lugupeetud …

Tänan teid teie tänase kirja eest, mille sisu on järgmine:

"Viitan 19. detsembril 1995. aastal parafeeritud partnerlus- ja koostöölepingule.

Nagu läbirääkimistel rõhutasin, võimaldab Aserbaidžaani Vabariik Aserbaidžaanis asutatud ja tegutsevatele ühenduse äriühingutele teatavatel puhkudel eeliskohtlemist. Selgitasin, et see kajastab Aserbaidžaani tegevuspõhimõtet igati soodustada ühenduse äriühingute asutamist Aserbaidžaani Vabariigis.

Seetõttu kinnitan, et lepingu parafeerimise ja äriühingute asutamist käsitlevate asjakohaste sätete jõustumise vahelisel ajal ei võta Aserbaidžaani Vabariik vastu ühtki meedet ega õigusnormi, mis diskrimineeriks ühenduse äriühinguid või halvendaks nende olukorda, võrreldes Aserbaidžaani või mis tahes kolmanda riigi äriühingute olukorraga lepingu parafeerimise kuupäeval.

Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest."

Teatan, et olen selle kirja kätte saanud.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa Ühenduse nimel

--------------------------------------------------