52018DC0232

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.4.2018

COM(2018) 232 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Teatis „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“

{SWD(2018) 125 final}

1) Sissejuhatus

Andmepõhine innovatsioon on kasvu ja töökohtade loomise peamine edendaja, mis võib Euroopa konkurentsivõimet ülemaailmsel turul märkimisväärselt parandada. Kui kehtestatakse õiged raamtingimused, võib Euroopa andmepõhine majandus kasvada 2020. aastaks kahekordseks 1 .

Komisjon on juba rakendanud peamised meetmed andmemahukate sektorite raamtingimuste parandamiseks. Isikuandmete kaitse üldmäärusega 2 lõi EL tugeva raamistiku digitaalse usalduse jaoks, mis on andmepõhise majanduse kestliku arengu eeltingimus. Isikuandmete kaitse üldmäärusega tagatakse andmekaitse kõrge tase. Kõik, keda 25. mail 2018 jõustuvad uued normid mõjutavad, peavad tagama täieliku vastavuse. Selleks et panna alus tulevasele konkurentsieelisele, mis tugineb usaldusväärsele ja aktsepteeritud andmetehnoloogiale, täiendatakse ELi andmekaitse õigusnormidega võimaldatud isikuandmete vaba liikumist ELis isikustamata andmete vaba liikumisega vastavalt 2017. aasta septembris esitatud määruse ettepanekule 3 .

Andmete tõhusa kasutamise parandamiseks ELis on vaja uusi meetmeid. Komisjon on astunud digitaalse ühtse turu strateegia raames selles suunas olulisi samme. 2017. aasta jaanuaris avaldas ta teatise „Euroopa andmepõhise majanduse rajamine“, 4 millega algatati ulatuslik konsultatsioon sidusrühmadega, sealhulgas avalik veebipõhine konsultatsioon 5 . Hilisemas digitaalse ühtse turu strateegia vahekokkuvõttes 6 teatati isikustamata andmete vaba liikumise ning avalike ja avaliku sektori rahastatud andmete kättesaadavuse ja taaskasutamise algatustest. Selles käsitleti ka edasisi meetmeid avalikku huvi pakkuvate erasektori andmete valdkonnas.

Kehtivatele andmekaitsealastele õigusaktidele tuginedes pakub komisjon nüüd välja meetmepaketi, mis on oluline samm ühtse ELi andmeruumi – ühtne digiruum, mille suurus võimaldab arendada uusi andmepõhiseid tooteid ja teenuseid – suunas. Käesoleva teatisega koos esitatakse järgmised meetmed:

·ettepanek vaadata läbi direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta 7 ;

·teadusinfo kättesaadavust ja säilitamist käsitleva komisjoni soovituse ajakohastamine 8 ja

·suunised erasektori andmete jagamise kohta 9 .

Need suunised toetuvad andmete jagamise põhimõtetele ettevõtete vahel ning ettevõtete ja avaliku sektori vahel, mis on sätestatud käesolevas teatises. Kavandatud meetmed käsitlevad eri liiki andmeid ja seepärast on nende intensiivsuse aste erinev Samal ajal aitavad need kõik saavutada laiemat eesmärki, milleks on koondada eri sektorite, riikide ja valdkondade andmed, mis on innovatsiooni ja kasvu peamiseks allikaks, ühtsesse andmeruumi.

2) Andmepõhise innovatsiooni sotsiaal-majanduslikest hüvedest osa saamine

Andmed on digitaalse ühtse turu lähtematerjal. See võib tuua meie ellu suuri muutusi ja luua uusi kasvuvõimalusi, muu hulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Selliste ülisuurte andmekoguste kättesaadavus, millest paljud on saadud masinate ja andurite abil, mõjutab meid kõiki. Meie elus on vähe selliseid valdkondi, mida käimasolev andmerevolutsioon ei ole juba mõjutanud. Andmete optimaalne kasutamine võib aidata meil elada tervemini ja kauem ning vähendada stressi ja olla keskkonnasäästlikum. Lisaks võib see aidata teadlastel töötada välja paremaid mudeleid kliimamuutuste ja loodusõnnetuste prognoosimiseks.

Andmete aruka kasutamisega kaasnevad suured muutused kõigis majandussektorites ja avalikus sektoris.

Näiteks põllumajandussektoris võib ajakohaste ilma- või pinnase niiskuse andmete analüüs aidata maksimeerida taimekasvatustoodangut. Töötlevas tööstuses toetavad andurite abil saadud reaalaja-andmed prognooshooldust.

Andmepõhine innovatsioon võib parandada ka avaliku poliitika kujundamist ja avalike teenuste osutamist ning vähendada halduskoormust. See võib olla abiks kriisiohjamisel ning keskkonna- ja finantspoliitika kujundamisel. Epideemiate puhkemist käsitlevate teadusuuringu andmete jagamine võib aidata teha nendega seotud teadustegevuses palju kiiremini edusamme ja varem reageerida.

Kõrgresolutsiooniga satelliitandmed Copernicuse Sentineli satelliitidelt aitavad jälgida reaalajas looduslikke veevarusid, et hoida ära põuda ja reostust. Avaliku sektori asutustele, teadlastele ja eraettevõtetele on sellised andmed innovaatiliste teenuste osutamisel väga kasulikud.

Andmete majanduslik mõju on tohutu. 2016. aastal oli ELis 254 850 andmetega tegelevat ettevõtet 10 ja 2020. aastal võib neid kiire kasvu stsenaariumi kohaselt olla ligikaudu 360 000.

Võime andmeid analüüsida ja neist õppida on kiiresti muutumas oluliseks osaks ettevõtete edukusest ja valitsemissektori tõhususest. Ettevõtted, kelle käsutuses on ülisuur kogus andmeid ning kellel on andmete analüüsimiseks tehniline suutlikkus ja oskuslikud töötajad, saavad konkurentsieelise 11 .

Andmeid peetakse üheks üha tähtsamaks varaks uute tehnoloogiate, nagu tehisintellekt ja asjade internet, arendamisel. Tehisintellekti pakutavatel lahendustel on märkimisväärsed potentsiaalsed eelised nii avaliku kui ka erasektori jaoks. Tehisintellekti tehnoloogiate kasutamine toetab tootlikkust ja konkurentsivõimet paljudes sektorites. See aitab samaaegselt valdkondlike küsimustega lahendada ka ühiskondlikke ja keskkonnaprobleeme. Sellest tulenevalt võtab komisjon paralleelselt käesoleva andmepaketiga vastu teatise „Tehisintellekt Euroopa huvides“, milles esitatakse ELi tehisintellekti strateegia. Strateegial on kolm tahku: Euroopa tehnoloogia ja tööstusliku võimekuse parandamine, sotsiaal-majanduslikeks muutusteks ettevalmistamine ning asjakohase eetika- ja õigusraamistiku tagamine. Üks peamisi eesmärke on tehisintellekti tehnoloogia demokratiseerimine, et toetada peale tehisintellekti idufirmade ka selle kasutajaid, sealhulgas igas suuruses mittetehnoloogiaettevõtteid. 2019. aastal võtab komisjon kasutusele tehisintellekti nõudeteenuste platvormi, et lihtsustada Euroopa teadlaste ja ettevõtete juurdepääsu kvaliteetsetele tehisintellekti vahenditele, andmetele ja teenustele.

Koos käesoleva andmepaketiga võtab komisjon vastu veel ühe algatuse, mis on andmepõhise majanduse jaoks oluline – teatise „Tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimise võimaldamine digitaalsel ühtsel turul: kodanike võimestamine ja tervema ühiskonna loomine“; selles käsitletakse andmete potentsiaali digitaalse ümberkujundamise peamise võimaldajana tervise ja hoolduse valdkonnas. Andmed võivad suurendada miljonite kodanike heaolu ja muuta seda, kuidas tervise- ja hooldusteenuseid osutatakse, sealhulgas ka personaalmeditsiini, nakkushaigusepuhangute varajast avastamist ning ravimite ja meditsiiniseadmete kiiremat arendamist.

Andmepõhise majanduse potentsiaali ärakasutamiseks peab EL kasutama võimalust stimuleerida innovatsiooni tervishoiulahenduste (nagu telemeditsiin ja tervisealased mobiilirakendused) puhul, nagu on märgitud digitaalse ühtse turu strateegia vahekokkuvõttes ja mis on täielikult kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega. Kindlaks on määratud kolm esmatähtsat tegevusvaldkonda:

·kodanike turvaline juurdepääs terviseandmetele ja nende turvaline jagamine;

·paremad andmed teadustegevuse, haiguste ennetamise ning personaalse tervishoiu ja hoolduse edendamiseks;

·digivahendid kodanike võimestamiseks ja inimesekeskseks hoolduseks.

Eespool nimetatud teatises andis komisjon ülevaate meetmetest, mida tuleb kõigis kolmes valdkonnas rakendada. Nende hulgas on soovitus Euroopas elektrooniliste terviseandmete vahetamise vormingu kohta, ennetamise ja personaalmeditsiiniuuringute eesmärgil andmete, sealhulgas genoomiandmete jagamise vabatahtliku koordineerimise mehhanism ning ettepanekud innovaatiliste ja parimate tavade jagamiseks, suutlikkuse suurendamiseks ning tervise- ja hooldeasutustele tehnilise abi pakkumiseks.

Nimetatud meetmetega kaasneb ka selliste probleemide esialgne analüüs, mis on tõstatatud seoses ohutuse ja vastutusega 12 ning mis tulenevad kujunemisjärgus andmepõhistest digitehnoloogiatest; selle eesmärk on tagada prognoositava ettevõtete ja investorite õiguskeskkonna abil usaldus ja vastutus ning kaitsta tarbijate ja kodanike õigusi. Need meetmed koos asjakohaste algatustega, mis on seni digitaalse ühtse turu strateegia raames tehtud, panevad ELi ainulaadsesse olukorda, kus ta võib andmerevolutsiooni pakutavatest võimalustest kasu saada ning arendada edukat, jätkusuutlikku ja turvalist andmepõhist majandust siseturu suurusele ja Euroopa ettevõtete innovatsioonivõimele toetudes ning Euroopa väärtusi täielikult austades.

3) Avalikud ja avaliku sektori rahastatud andmed andmepõhises innovatsioonis

Avalike ja avaliku sektori rahastatud andmete kättesaadavus ja taaskasutus on ühtse Euroopa andmeruumi olulised nurgakivid. Komisjon teatas digitaalse ühtse turu strateegia vahekokkuvõttes, et ta valmistab kehtivate õigusaktide hindamisele ja mõjuhinnangule 13 tuginedes ette avalike ja avaliku sektori rahastatud andmete kättesaadavuse ja taaskasutamise algatuse. Käesolevas punktis kirjeldatakse selle algatuse osasid.

a) Avaliku sektori teabe taaskasutamine

Avaliku sektori asutused toodavad ja koguvad ülisuures koguses andmeid, mis on innovaatiliste digiteenuste arendamisel ja paremal poliitikakujundamisel väärtuslikuks lähtematerjaliks.

Avaliku sektori teavet saab kasutada mitmesuguste toodete ja teenuste puhul. Rakendus iMar kasutab näiteks Hispaanias riigile kuuluvate sadamate avaldatud teavet ja ühendab selle Hispaania riikliku ilmateenistuse tuuleprognoosidega. Selle tulemusel saavad rakenduse kasutajad nii reaalaja-andmeid kui ka mereilmaprognoose merereiside ohutuks kavandamiseks. Algselt riiklike hüdrograafiaametite poolt ohutuks navigeerimiseks kogutud batümeetrilisi andmeid on Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk taaskasutanud topograafilistel kaartidel ning Põhjamere tormiprognoose niiviisi suuresti parandanud.

EL on juba võtnud mitmesuguseid meetmeid liidus valitsemissektori andmete kasutamiseks andmepõhise majanduse olulise varana. Direktiiviga 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta 14 loodi kogu ELi hõlmav raamistik, mis stimuleerib avaliku sektori rahastatud andmete piiriülest kasutamist ja aitab arendada üleeuroopalisi andmeteenuseid ja -tooteid. Seda on täiendatud piiriüleselt ja eri keeltes avaliku sektori andmete leidmist ja kasutamist lihtsustavate meetmetega, nagu Euroopa avatud andmete portaal 15 . Komisjon näitab oma andmete taaskasutamise õigusraamistikuga 16 head eeskuju. Seda täiendab avatud andmete portaal, mis annab juurdepääsu ELi institutsioonide ja muude asutuste andmetele 17 . See raamistik on üks kõige arenenumaid taaskasutussüsteeme maailmas, sest peale üksikute piisavalt põhjendatud erandite, kehtib vaikimisi reegel, et komisjoni andmete taaskasutamist tuleb lubada mitteärilisel ja ärilisel otstarbel, individuaalset taotlust esitamata, taaskasutajalt tasu nõudmata, taaskasutamisele tingimusi kehtestamata ja taaskasutajate vahel vahet tegemata.

Käesoleva andmepaketi keskmes on avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi läbivaatamine 18 . Kavandatud muudatustel on oluline mõju, sest kättesaadavaks tehakse rohkem andmeid ja andmed muudetakse taaskasutatavamaks. Läbivaatamise eesmärgid on järgmised:

·vähendada eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate turulepääsu takistavaid tõkkeid, vähendades avaliku sektori teabe taaskasutamise tasusid;

·suurendada andmete kättesaadavaust, tuues direktiivi kohaldamisalasse uut liiki avalikud ja avaliku sektori rahastatud andmed: i) kommunaalteenuste ja transpordisektoris riigi osalusega äriühingute valduses olevad andmed ning ii) teadusuuringute andmed;

·nõuda avaliku ja erasektori kokkulepete 19 sõlmimisel läbipaistvamat protsessi, et minimeerida riski, et esimesena tegutsejal on ülemäära suur eelis, mis on kasulik suurtele ettevõtetele ja piirab seega kõnealuste andmete potentsiaalsete taaskasutajate arvu;

·suurendada ettevõtlusvõimalusi, kutsudes üles avaldama dünaamilisi andmeid ja kasutama rakendusliideseid.

Rakendusliideste kaudu dünaamilistele andmetele juurdepääsu andmine on eriti oluline, sest see toetab avatud andmete ökosüsteemi, hoiab kokku aega ja vähendab allalaadimisprotsessi automatiseerimise kaudu kulusid ning lihtsustab tunduvalt andmete taaskasutamist mitmesuguste uute toodete ja teenuste puhul. Andmete jagamine rakendusliideste korrektse ja turvalise kasutamise kaudu võib pakkuda eri osalistele andmete väärtusahelas olulist lisaväärtust. See võib aidata luua ka väärtuslikke ökosüsteeme selliste andmevarade ümber, mille potentsiaali andmevaldajad sageli ei kasuta.

Avaliku sektori asutused ei kasuta rakendusliideseid praegu piisavalt ja paljud dokumendid tehakse endiselt kättesaadavaks PDF-vormingus. Sellega kaasneb avaliku sektori dünaamiliste andmete mitteoptimaalne kasutamine lisaväärtust pakkuvate teenuste loomisel. Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi kavandatud muudatuste eesmärk on kiirendada Euroopas avaliku sektori asutuste liikumist veebipõhiste funktsioonide, dünaamiliste andmete laiema avaldamise ja rakendusliideste kasutamise poole.

Pakett sisaldab ka andmebaaside direktiivi 20 hindamise tulemusi. Hindamine 21 hõlmab direktiivi kahe osa – autoriõigus ja sui generis õigusega andmebaaside kaitsmine – üldist toimimist, kusjuures suuremat rõhku pannakse viimati nimetatu toimimise hindamisele. See hõlmab direktiivis sätestatud sui generis õiguse ja andmepõhise majanduse vaheliste seoste analüüsi.

Hindamise üks peamisi järeldusi on see, et sui generis õigus ei kehti süstemaatiliselt suurandmetega soetud olukordade ja ühe allikaga andmebaaside 22 suhtes ning järelikult ei hoia ära problemaatilisi olukordi, kus teatavad õiguste omajad võiksid väita, et neil on digitaalsete andmete suhtes kaudne omandiõigus. Hindamine näitab siiski, et seda oletust tuleks tulevikus hoolikalt jälgida, sest akadeemilistes ringkondades ja sidusrühmade hulgas on aeg-ajalt esinevate kohtuasjade tõttu tekkinud küsimus, kas sui generis õigus võiks olla kohaldatav laiemalt kui üldiselt eeldatakse, näiteks masintekkeliste andmete suhtes. Andmebaaside direktiivi hindamisel käsitletakse ka sui generis õiguse ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi võimalikku vastastikmõju; see on teema, mida vaadeldi ka avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi hindamisel 23 . Võttes arvesse, et selline vastastikmõju võib tegelikkuses esineda, soovitakse avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi kavandatud läbivaatamisega selgitada nende kahe õigusakti sätete kooskõla.

Kavandatud läbivaatamine sisaldab ka avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi ja Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri (INSPIRE) rajamist käsitleva direktiivi 24 vaheliste seoste selgitamist, et tagada nende kahe õigusakti täielik kooskõla.

Lisaks jätkab komisjon Euroopa ühendamise rahastu programmi raames selle toetamist, et Euroopa avatud andmete portaali 25 kasutuselevõtu järelmeetmena võetaks kasutusele täielikult välja arendatud avatud andmeinfrastruktuur. See keskkond võib teha kättesaadavaks koostalitlusvõimelised andmed ja vahendid, samuti teadmised ja toe, et maksimeerida avatud andmete taaskasutamist Euroopa avaliku sektori asutuste ja ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt ning suurendada Euroopa tehisintellekti väljatöötamiseks vajalikku sisu. Komisjon on teinud ettepaneku, 26 et Euroopa ühendamise rahastu programmi raames aitaks avaliku sektori andmete jagamisele alates 2019. aastast kaasa ka andmete jagamise tugikeskus.

Selleks et luua kõikehõlmav ühtne Euroopa andmeruum, kaalub komisjon ka uusi rahastamismeetmeid, toetamaks seda, et avaliku sektori andmed oleksid taaskasutamiseks kättesaadavad pärast aastat 2020.

Avaliku sektori teabe taaskasutamise põhimõtteid võetakse arvesse ka siis, kui kohalikke vajadusi toetatakse ja rahuldatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, 27 millega kaasneb tänu e-valitsuse lahendustele ning avalike teabe- ja haldussüsteemide moderniseerimisele suurem tõhusus.

b) Teadusinfo kättesaadavus ja säilitamine

On määratud kindlaks, et eelkõige avaliku sektori rahastatud teadusuuringute tulemuste kättesaadavuse ja taaskasutuse kontekstis on teaduse edendamises ja ühiskonnale kasu toomises äärmiselt oluline roll avatud teadusel 28 . Seda rõhutati nõukogu järeldustes avatud teaduse süsteemile ülemineku kohta, 29 milles nõukogu kutsus komisjoni üles, koostöös avatud teaduse poliitikaplatvormiga ja tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega, arendama edasi Euroopa avatud teaduse tegevuskava. Avatud teaduse põhimõtte järgi peaks igat liiki teadlaste (sh mitteprofessionaalsed teadlased) teadusuuringud olema avatud kõigis etappides alates projekti kavandamisest, metoodikast ja töövoost kuni tulemuste levitamiseni, nii et teaduses oleks lihtsam varasematele teadusuuringutele tugineda. Sellega parandatakse kvaliteeti, välditakse töö dubleerimist, lihtsustatakse taaskasutamist ja see suurendab kokkuvõttes teaduse mõju ühiskonnale. Komisjon usub, et on aeg vaadelda teadusinfo kättesaadavust ja säilitamist avatud teaduse kontekstis, toetudes 2012. aastal algatatud avatud juurdepääsu poliitikale.

Komisjon on tänu programmi „Horisont 2020“ eeskirjadele avatud juurdepääsu poliitikas hea eeskuju. Ta toetab ka avatud teaduse aluseks olevate vahendite ja teenuste arendamist, rahastades Euroopa avatud teaduse pilve üleeuroopalist portaali 30 .

2012. aastal võttis komisjon vastu poliitikapaketi, mis sisaldas mitut meedet liidus kogutud teadusinfo kättesaadavuse parandamiseks. Sellesse paketti kuuluv komisjoni soovitus 2012/417/EL teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise kohta 31 lähtus eeldusest, et avaliku sektori rahastamise tulemusel saadud teadusinfo peaks olema kättesaadav ja taaskasutatav võimalikult väheste piirangutega.

Soovituse hindamine kinnitab, et see on olnud väärtuslik ja mõjus vahend, mis on poliitika jaoks jätkuvalt oluline. Selleks et muuta soovitus tulevikukindlaks, tuleb seda siiski kohandada, et kajastada hiljutist arengut uurimistavades ja ELi poliitikas. Nagu teatatud Euroopa pilvandmetöötluse algatuses, 32 millega luuakse Euroopa avatud teaduse pilv, ja digitaalse ühtse turu strateegia vahekokkuvõttes, 33 sisaldab praegune andmepakett sel põhjusel teadusinfo kättesaadavust ja säilitamist käsitleva soovituse läbivaatamist 34 .

Soovituse läbivaatamine esitatakse paralleelselt avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi läbivaatamisega, 35 mille raames tehakse ettepanek laiendada direktiivi kohaldamisala teadusandmetele ja tagada ELi avatud juurdepääsu ja avatud andmete poliitika kooskõla ja täiendavus. Seepärast avab see avaliku sektori teabe ja avaliku sektori rahastatud teadusuuringute andmete potentsiaali. Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi kavandatud muutmise korral oleksid liikmesriigid kohustatud töötama välja poliitika, millega käsitletakse avatud juurdepääsu avalikele ja avaliku sektori valduses olevatele teadusandmetele, ning läbivaadatud soovitus teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise kohta annaks suuniseid avatud juurdepääsu kasutamisest avalike ja avaliku sektori valduses olevate teadusandmete korral.

4) Erasektori andmed kui innovatsiooni ja konkurentsivõime peamised edendajad Euroopas

Erasektori andmete kättesaadavus ja taaskasutus on samuti ühtse Euroopa andmeruumi olulised nurgakivid. Digitaalse ühtse turu strateegia vahekokkuvõttega kooskõlas ja sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide tulemustest lähtudes saab kindlaks teha mitu erasektori andmete jagamise põhimõtet, mida arvesse võtta 36 .

a) Ettevõtetevaheline (B2B) andmete jagamine

Teatises „Euroopa andmepõhise majanduse rajamine“ tõstatati mitu ühe suureneva andmehulgaga seotud probleemi. Andmehulka tekitavad sageli automaatselt masinad või protsessid, mis põhinevad kujunemisjärgus tehnoloogial, nagu asjade internet. Sellest ja muud liiki erasektori andmetest maksimaalse kasu saamiseks võib turuosalistel olla vaja sellistele andmetele juurde pääseda ja neid kasutada muu hulgas ka piiriüleselt eri stsenaariumides. Nagu osutatud teatises märgitud, tekitavad asjade interneti objektide poolt automaatselt genereeritud isikustamata andmed spetsiifilisi küsimusi, sest tavaliselt on nende tootjad need, kes määravad kindlaks genereeritud andmete kättesaadavuse ja kasutuse. Olenevalt turu laadist võivad nad anda või mitte anda juurdepääsu- ja kasutusõiguse objekti kasutajale, kes võib end leida olukorrast, kus ta ei saa kasutada andmeid, mille genereerimise ta ise käivitas.

Dialoog sidusrühmadega ja veebiküsitlusele 37 laekunud vastused näitasid, et sidusrühmad on üldiselt nõus, et suurem ettevõtetevaheline andmete jagamine oleks kasulik. Samal ajal on nad aga seisukohal, et kehtiv õigusraamistik on andmepõhise majanduse praeguses arenguetapis piisav ja et horisontaalseteks õigusaktides, mis reguleeriksid andmete jagamist ettevõtetevahelistes suhetes, on liiga vara. Lähtepunktiks peaks olema selle tagamine, et andmeturgudel on iseseisvaks arenguks parimad võimalikud tingimused ja eelkõige lepinguvabadus. Ettevõtetel peaks üldiselt olema vabadus otsustada, kellele ja millistel tingimustel võib anda juurdepääsu nende isikustamata andmetele. Ka sidusrühmad üldiselt ei poolda uut, andmete omandiõiguse küsimusega tegelevat õigust ning mitmes arvamuses märgiti, et ettevõtetevahelises andmete jagamises on oluline pigem see, kuidas juurdepääs on korraldatud, mitte omandiõigus.

Teisest küljest toetavad sidusrühmad tugevalt mitteregulatiivseid meetmeid, nagu i) rakendusliideste kasutamise edendamine, et juurdepääsu andmekogumitele ja nende kasutamist lihtsustada ja rohkem automatiseerida; ii) soovitatavate standardsete lepingutingimuste väljatöötamine ning iii) ELi tasandi suuniste esitamine.

Võttes arvesse kõiki praegu kättesaadavaid tõendeid ja lähtudes teatises „Euroopa andmepõhise majanduse rajamine“ 38 käsitletud põhimõtetest, leiab komisjon, et oluline on tunnistada asjaolu, et andmeid võib taaskasutada, ilma et andmete kvaliteet väheneks, ja paljudel juhtudel, ilma et konkurentsieelis kaoks, sest samad andmed võivad toetada või parandada eri tooteid või teenuseid. Nii on see eelkõige asjakohaste andmete kättesaadavaks tegemisel tehisintellekti rakenduste väljaõpetamiseks, mis on Euroopa tööstusele suur väljakutse. Ettevõtteid võiks rohkem julgustada sõlmima andmepartnerlusi, st kokkuleppeid teiste ettevõtetega, et võimalikult palju ettevõtteid saaksid andmetest kasu.

Komisjon on seisukohal, et asjade interneti objektidele ning nende poolt genereeritud isikustamata masintekkelistest andmetest sõltuvatele toodetele ja teenustele õiglaste ja konkurentsipõhiste turgude tagamiseks tuleks lepingutes järgida järgmisi peamisi põhimõtteid.

a) Läbipaistvus: asjaomases lepingus tuleks määrata läbipaistvalt ja arusaadavalt kindlaks i) isikud või üksused, kes saavad toote või teenuse genereeritavatele andmetele juurdepääsu, selliste andmete liigi ja detailsusastme ning ii) selliste andmete kasutamise eesmärgi.

b) Ühisväärtuste loomine: asjaomastes lepingutes tuleks võtta arvesse seda, et juhul, kui andmete genereerimine kaasneb toote või teenuse kasutamisega, on andmete genereerimisel mitu osalist.

c) Üksteise kaubandushuvidega arvestamine: asjaomastes lepingutes tuleks käsitleda vajadust kaitsta andmete valdajate ja andmete kasutajate kaubandushuve ja ärisaladusi.

d) Konkurentsimoonutuste vältimine: asjaomastes lepingutes tuleks käsitleda vajadust tagada tundliku äriteabe vahetamise korral konkurentsimoonutuste vältimine.

e) Andmete võimalikult vähene kinnistamine: ettevõtted, kes pakuvad toodet või teenust, millega kaasneb andmete genereerimine, peaksid lubama ja võimaldama andmete ülekantavust nii palju kui võimalik 39 . Nad peaksid võimaluse korral ja oma turu eripäradega kooskõlas kaaluma selliste toodete või teenuste kõrval, mis hõlmavad andmete edastamist, samade toodete või teenuse pakkumist andmete edastamiseta või üksnes piiratud andmete edastamisega.

Kuna arutelu ettevõtetevahelise andmete jagamise üle on käimas ja aja jooksul saadakse rohkem kogemusi, algatatakse käesoleva teatisega uus konsultatsioon sidusrühmadega. Kogutud teabe analüüsi põhjal võidakse neid põhimõtted edasi arendada. Komisjon hindab ka edaspidi, kas muudetud põhimõtted ja võimalikud toimimisjuhendid on piisavad õiglaste ja avatud turgude säilitamiseks ning tegelevad vajaduse korral olukorraga, võttes asjakohaseid meetmeteid Kuna eri turgude struktuurid on erinevad, võib olla vaja täiendada neid sektoripõhiste meetmetega.

Komisjon on Euroopa tööstuse digitaliseerimise 40 algatuse osana juba võtnud meetmeid tööstuse toetamiseks, muu hulgas andes tööstusandmete platvormidele ja innovatsioonikeskustele programmi „Horisont 2020“ raames finantsabi. Nende meetmete jätkuks on programmi „Horisont 2020“ alla kuluvad teaduse ja innovatsiooniga seotud meetmed aastatel 2018–2020 41 (eelkõige tööstus- ja isikuandmete platvormid), millega edendatakse otseselt usaldusväärseid ja turvalisi platvorme ning privaatsusega arvestavaid analüüsimeetodeid konfidentsiaalsete tööstus- ja isikuandmete turvaliseks jagamiseks, hõlbustades samal ajal asjakohaste õigusaktide (nagu andmekaitsealased õigusaktid) järgimist.

Euroopa ühendamise rahastu programmiga hõlmatud andmete jagamise tugikeskus paneb paika meetmed, et peale avaliku sektori andmete oleks ka erasektori andmeid lihtsam jagada. Ta pakub andmete jagamise valdkonnas oskusteavet ja abi, andes parimate tavade näiteid ja teavet rakendusliideste, olemasolevate näidislepingute ning muude õiguslike ja tehniliste aspektide kohta. Ta aitab ka arendada edasi käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis sätestatud suuniseid 42 ja kontrollinimekirju, ning kui seda peetakse kasulikuks, võidakse töötada välja näidislepinguklauslid. Töös võetakse arvesse 2016.–2020. aasta koostalitlusvõimeprogrammi (ISA2) tulemusi.

Komisjon uurib edasi ka rakendusliideste edendamist näiteks e-valitsuse valdkonnas ja meetmetes, mis on seotud ühekordsuse põhimõtte kasutamisega. Paljudel ettevõtetel on tänapäeval palju kasutama andmeid ja neil puuduvad vahendid või suutlikkus andmete analüüsimiseks või nende andmetega seotud kaubandushuvi pakkuvate teenuste loomiseks. Koos rakendusliideste sobiva kasutamisega võib avaneda võimalus luua idufirmade ökosüsteemid, toetudes seni kasutamata vara väärtusele ja aidates ettevõtetel luua uusi teenuseid ja tooteid. Nii on see olnud finantssektoris, kus hästi üles ehitatud rakendusliideste kaudu antud juurdepääs teatavatele pangaandmetele on avanud võimalused täiesti uuele finantsteenuste (nagu personaalne nõustamine igapäevaste kulutuste mustri alusel) ökosüsteemile ning see kõik toimub selliste finantsasutuste kontrolli ja juhtimise all, kes muidu selliseid teenuseid ei osutaks. Rakendusliideste loomine ja kasutamine peab lähtuma mitmest põhimõttest: stabiilsus, hooldus kasutusperioodi jooksul, kasutuse ja standardite ühetaolisus, kasutajasõbralikkus ja turvalisus.

Komisjon jätkab teatavates valdkondades katsete ja esitluste tegemise edendamist, näiteks ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse laialdaseks kasutuselevõtuks digitaalsete piiriüleste koridoride puhul. Nende koridoridega seotud töö põhineb kavatsusavaldusel, millele kirjutasid alla 29 liikmesriiki ja EMP riiki, Frankfurdis tööstuse ja liikmesriikide esindajatega toimunud ümarlaual ning 2018. aasta digipäeval, kus ELi ja EMP liikmesriigid ning asjaomased tööstuse sidusrühmad nõustusid nendes meetmetes osalema. Selliste koridoridega seotud kogemused aitavad muu hulgas testida tehnilisi ja õiguslikke vahendeid, mida kasutatakse juurdepääsuks sõidukisisestele andmetele ning muule olulisele äriteabele ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse ökosüsteemis ja andmete taaskasutamiseks ning need kogemused võivad aidata arendada ELi suuniseid digitaalse ühtse turu selle aspekti kohta.

b) Juurdepääs erasektori andmetele avalikes huvides oleval eesmärgil – ettevõtete ja valitsuse vaheline (B2G) andmete jagamine

Komisjon uurib ka ettevõtete ja avaliku sektori vahelist andmete jagamist. Avaliku sektori asutused on hakanud hindama andmeanalüüsi potentsiaali poliitiliste otsuste suunamisel või avalike teenuste parandamisel ning viinud ellu olulisel hulgal katseprojekte.

Ettevõtete, näiteks telekommunikatsioonivõrgu operaatorite, veebiplatvormide, autotootjate, jaemüüjate või sotsiaalmeedia valduses olevad andmed on selles kontekstis väga olulised. Nende kasutamisega võib kaasneda näiteks sihipärasem reageerimine epideemiatele, parem linnaplaneerimine, parem liiklusohutus ja -korraldus ning parem keskkonnakaitse, turujärelevalve või tarbijakaitse.

Ametliku statistika koostamisel võib selliste andmete analüüs olla kulutõhusam ja anda kiiremini tulemusi näiteks rahvastikurände, hindade, inflatsiooni, internetimajanduse, energeetika või liikluse valdkondades. Samuti võib see vähendada ettevõtete ja kodanike koormust, kuna ei kasutata küsimustikke. Neid võimalusi arutati 2017. aasta teatises „Euroopa andmepõhise majanduse rajamine“ 43 ning digitaalse ühtse turu strateegia vahekokkuvõttes lubas komisjon seda teemat edasi uurida.

Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi läbivaatamise 44 kontekstis korraldatud konsultatsiooni tulemused näitasid, et toetatakse ideed parandada avaliku sektori asutuste juurdepääsu ja üldist teadusotstarbelist juurdepääsu erasektori andmetele. Andmete valdajad osutasid siiski sellele, et on vaja käsitleda mitmeid küsimusi, sealhulgas hüvitamist, mis võimaldab andmete kogumisse või kohandamisse investeeritud vahendid tagasi saada.

Kõik sellega seoses võetud meetmed peavad olema täielikus kooskõlas isikuandmeid käsitlevate õigusaktidega.

Võttes arvesse saadud kogemusi ja sidusrühmadega konsulteerimise tulemusi, leiab komisjon, et järgmiste peamiste põhimõtete järgimine võib toetada seda, et erasektori andmed edastatakse avaliku sektori asutustele taaskasutamiseks eelistingimustel.

a) Proportsionaalsus erasektori andmete kasutamisel: taotlus edastada erasektori andmed taaskasutamiseks eelistingimustel peaks selgelt ja tõendatavalt olema avalikes huvides. Erasektori andmete kasutamise taotlus peaks olema asjakohane ja kavandatud avalikes huvides oleva eesmärgi seisukohast vajalik ning üksikasjade, asjakohasuse ja andmekaitse poolest proportsionaalne. Erasektori andmete edastamise ja taaskasutamise kulud ja selleks vajalikud jõupingutused peaksid olema oodatava avaliku kasuga võrreldes mõistlikud.

b) Eesmärgi piiramine: erasektori andmete kasutamine peaks selgelt piirduma ühe või mitme eesmärgiga, mis täpsustatakse võimalikult selgelt lepingus, millega nähakse ette ettevõtte ja valitsuse vaheline koostöö. Lepingu sätted võivad sisaldada andmete kasutamise perioodi piiramist. Erasektori asutus peaks saama konkreetse kinnituse, et saadud andmeid ei kasutata eesmärgiga mitteseotud haldus- või kohtumenetlustes; Euroopa statistikasüsteemis statistilist konfidentsiaalsust reguleerivad ranged õigus- ja eetikasätted võivad siin eeskujuks olla.

c) Kahju tekitamise vältimine: ettevõtete ja valitsuse vaheline koostöö andmete valdkonnas peab tagama õigustatud huvidega arvestamise, eelkõige ärisaladuste ja muu tundliku äriteabe kaitsmise. Ettevõtete ja valitsuse vaheline koostöö andmete valdkonnas peaks võimaldama ettevõtetel ka edaspidi müüa neist andmetest tuletatud teavet teistele huvitatud osalistele.

d) Andmete taaskasutamise tingimused: ettevõtete ja valitsuse koostöölepingud peaksid olema mõlemale kasulikud ning võtma samal ajal arvesse avaliku huvi eesmärki, võimaldades avaliku sektori asutusele eeliskohtlemist võrreldes muude klientidega.

Seda peaks kajastama eelkõige kokku lepitud hüvitise määr, mille võib siduda taotletava avaliku huvi eesmärgiga.

Ettevõtete ja valitsuse koostöölepinguid, mis puudutavad samu avaliku sektori asutusi, kes täidavad samu funktsioone, tuleks käsitleda mittediskrimineerival viisil.

Ettevõtete ja valitsuse koostöölepingud peaksid vähendama vajadust muude andmekogumisliikide, nagu küsitlused, järele. See peaks vähendama kodanike ja ettevõtete üldist koormust.

e) Erasektori andmete puuduste leevendamine: erasektori andmete võimalike puuduste, sealhulgas võimalike olemuslike moonutuste käsitlemiseks peaksid andmeid edastavad ettevõtted pakkuma mõistlikku ja proportsionaalset tuge, et aidata hinnata andmete kvaliteeti seoses kindlaks määratud eesmärgiga, muu hulgas läbi võimaluse andmeid asjakohasel juhul auditeerida või muul viisil kontrollida. Ettevõtted ei peaks olema kohustatud asjaomaste andmete kvaliteeti parandama. Avaliku sektori asutused peaksid tagama, et eri allikatest pärit andmeid töödeldakse viisil, millega välditakse võimalikku kallutatud valikut.

f) Läbipaistvus ja ühiskonna osalemine: ettevõtete ja valitsuse koostöös tuleks olla lepinguosaliste ja nende eesmärkide osas läbipaistev. Avaliku sektori asutuste käsutuses olev teave ning ettevõtete ja valitsuse koostöö parimad tavad tuleks teha avalikult kättesaadavaks, tingimusel et need ei kahjusta andmete konfidentsiaalsust.

Komisjon korraldab kõrgetasemelise ümarlaua, et arutleda edasi juurdepääsu üle erasektori andmetele avaliku huvi eesmärkidel. Sellele, et arutelu on mõnes valdkonnas (nt andmete taaskasutamine ametlikus statistikas) jõudnud kaugele, pööratakse nõuetekohaselt tähelepanu. Tehakse ettepanek, et edasistes aruteludes sidusrühmadega lähtutaks eespool nimetatud põhimõtetest. Komisjon jätkab selle hindamist, kas kõnealused meetmed on piisavad ettevõtete ja valitsuse vahel andmete jagamise edendamiseks ning käsitleb olukorda, võttes vajaduse korral asjakohaseid meetmeid, muu hulgas konkreetsetes sektorites.

5) Kokkuvõte

Komisjon tutvustas käesolevas teatises meetmeid, mis lihtsustavad ettevõtete ja avaliku sektori juurdepääsu ELis eri allikatest, sektoritest ja valdkondadest pärit andmetele ja nende taaskasutamist. Koos juba tehtud algatustega, nagu 2018. aasta mais jõustuv uus isikuandmete kaitse õigusraamistik, isikustamata andmete vaba liikumise ettepanek ning ühenduvust parandavad ja kõrgjõudlusega andmetöötlust edendavad algatused, loovad need meetmed tõelise ühtse Euroopa andmeruumi, mida toetavad nii üleeuroopalised poliitikameetmed kui ka sihipärane teaduse ja innovatsiooni rahastamine. Need meetmed on ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime jaoks äärmiselt olulised.

Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles tegema tööd kavandatud andmepaketi 45 seadusandliku osa kiire vastuvõtmise nimel, tagamaks, et EL saab andmepõhise majanduse pakutavaid võimalusi täielikult ära kasutada. Ta kutsub liikmesriike ja kõiki teisi sidusrühmi üles teatatud meetmetes ja algatustes osalema.

(1)

1,99 %-lt ELi SKPst 2016. aastal 4 %-le ELi SKPst 2020. aastal, IDC 2017, European Data Market Study, Final Report.

(2)

ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(3)

COM(2017) 495 final

(4)

COM(2017) 9 final

(5)

https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/public-consultation-building-european-data-economy

(6)

COM(2017) 228 final

(7)

COM(2018) 234

(8)

C(2018) 2375

(9)

SWD(2018) 125

(10)

Asutused, kelle põhitegevus on andmetega seotud toodete, teenuste ja tehnoloogia tootmine.

(11)

OECD, Data-driven innovation. Big Data for Growth and Well-being, 2015.

(12)

Komisjoni talituste töödokumendid masinadirektiivi ja tootevastutuse direktiivi hindamise kohta ning komisjoni talituste töödokument kujunemisjärgus digitehnoloogiate vastutuse kohta.

(13)

SWD(2018) 127

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta .

(15)

https://www.europeandataportal.eu/

(16)

Komisjoni otsus 2011/833/EL komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta .

(17)

https://data.europa.eu/euodp/et/home

(18)

COM(2018) 234

(19)

Selliste kokkulepete peamine probleem on see, et nende tulemusel kasutab andmeid tegelikult üks või mõni üksik taaskasutaja ning selle piiratud taaskasutuse põhjuseks ei ole turu eripärad, vaid avaliku ja erasektori kokkuleppe sõlmimise viis. Protsessi suurema läbipaistvuse eesmärk on piirata esimesena tegutseja ülemäära suurt eelist, a) võimaldades igal ettevõttel saada andmete kättesaadavusest teada ja b) suurendades võimalust, et kõnealuseid andmeid kasutab tegelikkuses rohkem erinevaid taaskasutajaid.

(20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta .

(21)

SWD(2018) 146

(22)

Ühe allikaga andmebaas toetub ühele andmebaasile, sellel ei ole muid andmeallikaid.

(23)

SWD(2018) 145

(24)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ .

(25)

http://data.europa.eu/europeandataportal

(26)

https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/connecting-europe-facility-cef-telecom-work-programme-2018-adopted .

(27)

https://cohesiondata.ec.europa.eu

(28)

COM(2018) 22 final

(29)

http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9526-2016-INIT/et/pdf

(30)

SWD(2018) 83 final

(31)

C(2012) 4890 final

(32)

COM(2016) 178 final

(33)

COM(2017) 228 final

(34)

C(2018) 2375

(35)

COM(2018) 234

(36)

Komisjoni talituste töödokument SWD(2018) 125 Euroopa andmepõhises majanduses erasektori andmete jagamise suuniste kohta koosneb kahest osast: ühes käsitletakse andmete jagamist ettevõtetevahelistes suhetes ning teises ettevõtete ja valitsuse vahelistes suhetes.

(37)

https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/public-consultation-building-european-data-economy

(38)

COM(2017) 9 final, lk 11.

(39)

Nt tööstusliku tootmisprotsessi käigus robotite toodetud andmed, mis on olulised müügijärgsete teenuste osutamisel (nt remont ja hooldus), või teenuseosutajate reitingu andmed.

(40)

COM(2016) 180 final

(41)

http://ec.europa.eu/research/participants/data/ref/h2020/wp/2018-2020/main/h2020-wp1820-leit-ict_en.pdf

(42)

SWD(2018) 125

(43)

Vt ka komisjoni talituste töödokument SWD(2017) 2 final.

(44)

COM(2018) 234

(45)

COM(2018) 234