1.   Komisjoni taotlusel amet:

2.   Komisjoni taotlusel võib amet liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute raames teha nende riikide pädevate asutustega koostööd kontrolli ja inspekteerimisega seotud küsimustes.

3.   Oma pädevuse piires võib amet liikmesriikide nimel täita rahvusvahelistest kalanduslepingutest, mille osaline liit on, tulenevaid ülesandeid.

1.   Tegevuse koordineerimine ameti poolt hõlmab kõikide ühise kalanduspoliitikaga hõlmatud tegevuste kontrolli.

2.   Tegevuse koordineerimise eesmärgil koostab amet ühiskasutuskavad ja korraldab vastavalt III peatükile liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimist.

3.   Liikmesriikidevahelise tõhusama koordineerimise eesmärgil võib amet kehtestada asjaomaste liikmesriikidega tegevuskavasid ja koordineerida nende rakendamist.

1.   Amet toetab koostöös Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga riiklikke asutusi rannikuvalve ülesannete täitmisel liikmesriigi ja liidu tasandil ning vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil järgmiste tegevuste kaudu:

2.   Ameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Meresõiduohutuse Ameti vahelise rannikuvalve ülesannete täitmisega seotud koostöö täpne vorm määratakse kindlaks töökorras kooskõlas nende vastavate volituste ja nimetatud ametite suhtes kohaldatavate finantsreeglitega. Sellise töökorra kiidavad heaks ameti haldusnõukogu, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti haldusnõukogu ning Euroopa Meresõiduohutuse haldusnõukogu.

3.   Komisjon teeb tihedas koostöös liikmesriikide, ameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga kättesaadavaks Euroopa rannikuvalve ülesannete täitmisega seotud Euroopa koostöö praktilise käsiraamatu. Nimetatud käsiraamat sisaldab suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid teabevahetuseks. Komisjon võtab käsiraamatu vastu soovituse vormis.

1.   Komisjoni taotlusel koordineerib amet ühiskasutuskavasid koostades liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevust vastavalt rahvusvahelistele kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidele.

2.   Amet võib omandada, rentida või laenutada varustuse, mis on vajalik lõikes 1 osutatud ühiskasutuskavade rakendamiseks.

1.   Amet koordineerib ühiskasutuskavade kaudu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 kohaselt välja töötatud kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammide rakendamist.

2.   Amet võib omandada, rentida või laenutada varustuse, mis on vajalik lõikes 1 osutatud ühiskasutuskavade rakendamiseks.

1.   Liikmesriigid teatavad igal aastal enne 15. oktoobrit ametile, millised kontrolli- ja inspekteerimisvahendid on nende käsutuses kontrolliks ja inspekteerimiseks järgmisel aastal.

2.   Iga liikmesriik teatab ametile, milliseid vahendeid ta kavatseb kasutada rahvusvahelise kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi või temasse puutuva kontrolli- ja inspekteerimisalase eriprogrammi rakendamisel hiljemalt ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriiki teavitati asjaomase programmi kehtestamise otsusest.

1.   Artikli 12 lõikes 2 sätestatud teadete alusel ja kolme kuu jooksul alates asjakohase teate kättesaamisest koostab ameti tegevdirektor ühiskasutuskava projekti, konsulteerides asjaomaste liikmesriikidega.

2.   Ühiskasutuskava projektis nimetatakse kontrolli- ja inspekteerimisvahendid, mida võib asjaomaste liikmesriikide asjaomase kalapüügi huvidest lähtuvalt ühiselt kasutada, et rakendada kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi, mille jaoks kava on koostatud.

Liikmesriigi kalapüügi huvi hindamise aluseks võetakse järgmised kriteeriumid, mille osatähtsus sõltub konkreetse ühiskasutuskava eripärast:

3.   Kui ühiskasutuskava projekti koostamise käigus selgub, et vastava kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi nõuete täitmiseks ei piisa kontrolli- ja inspekteerimisvahendeid, teatab tegevdirektor sellest kohe asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile.

4.   Tegevdirektor teatab ühiskasutuskava projektist asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile. Juhul kui asjaomased liikmesriigid ja komisjon ei ole 15 tööpäeva jooksul alates kõnealusest teatamisest vastuväiteid esitanud, võtab tegevdirektor ühiskasutuskava vastu.

5.   Kui üks või mitu liikmesriiki või komisjon esitab vastuväiteid, edastab tegevdirektor küsimuse arutamiseks komisjonile. Komisjon võib teha ühiskasutuskavas vajalikke kohandusi ning võtta selle vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlusega.

6.   Igal aastal vaatab amet asjaomste liikmesriikidega konsulteerides kõik ühiskasutuskavad läbi, et võtta arvesse kõiki uusi asjaomaseid liikmesriike puudutavaid kontrolli- ja inspekteerimisprogramme ning kõiki komisjoni poolt kontrolli- ja inspekteerimisprogrammides kindlaks määratud prioriteete.

1.   Ühised kontrolli- ja inspekteerimistegevused viiakse ellu ühiskasutuskavade põhjal.

2.   Asjaomase ühiskasutuskavaga seotud liikmesriigid:

3.   Piiramata liikmesriikide artikli 13 kohaselt vastu võetud ühiskasutuskava järgseid kohustusi, vastutavad ühiskasutuskava raames rakendatavate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite juhtimise ja kontrolli eest pädevad riigisisesed ametiasutused vastavalt liikmesriigi õigusele.

4.   Tegevdirektor võib sätestada artikli 13 alusel vastu võetud ühiskasutuskava rakendamise nõuded. Kõnealused nõuded peavad jääma asjaomase kava piiresse.

1.   Komisjon, amet ja liikmesriikide pädevad asutused vahetavad nende käsutuses olevat asjakohast teavet liidu ja rahvusvahelistes vetes toimuva ühise kontrolli- ja inspekteerimistegevuse kohta.

2.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113 võtavad kõik pädevad riigisisesed asutused kooskõlas liidu vastavate õigusaktidega meetmeid käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teabe nõutava konfidentsiaalsuse tagamiseks.

1.   Liikmesriigid ja komisjon teevad ametiga koostööd ning annavad ametile tema ülesannete täitmiseks vajalikku abi.

2.   Pidades nõuetekohaselt silmas erinevaid õigussüsteeme liikmesriikides, aitab amet kaasa koostööle liikmesriikide vahel ning nende ja komisjoni vahel ühtlustatud kontrollistandardite väljatöötamisel vastavalt liidu õigusaktidele ning võttes arvesse parimaid tavasid liikmesriikides ja kokkulepitud rahvusvahelisi standardeid.

1.   Kui komisjon omal algatusel või vähemalt kahe liikmesriigi taotlusel tuvastab olukorra, mis hõlmab otsest, kaudset või võimalikku tõsist riski ühisele kalanduspoliitikale, ning seda riski ei ole võimalik olemasolevate vahenditega ära hoida, kõrvaldada ega vähendada ega piisavalt ohjata, teavitatakse sellest viivitamata ametit.

2.   Komisjonilt sellise teate saamise korral või omal algatusel tegutsedes moodustab amet viivitamata erakorralise üksuse ja teavitab sellest komisjoni.

1.   Ameti moodustatud erakorraline üksus vastutab kogu asjaomase teabe kogumise ja hindamise eest ning ühist kalanduspoliitikat ähvardava rski ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimaluste väljaselgitamise eest nii tõhusalt ja kiirelt kui võimalik.

2.   Erakorraline üksus võib taotleda abi igalt ametiasutuselt või eraisikult, kelle erialaseid teadmisi ta peab vajalikuks, et hädaolukorrale tõhusalt reageerida.

3.   Amet korraldab vajalikku koordineerimist, et hädaolukorrale asjakohaselt ja õigel ajal reageerida.

4.   Erakorraline üksus teavitab asjakohasel juhul avalikkust riskidest ja võetud meetmetest.

1.   Ameti mitmeaastases tööprogrammis kehtestatakse üldised eesmärgid, volitused, ülesanded, tulemusnäitajad ja ameti iga tegevuse prioriteedid viie aasta jooksul. See hõlmab personalipoliitika kava esitamist ja kättesaadavaks tehtavate eelarveassigneeringute prognoosi kõnealuse viieaastase perioodi eesmärkide saavutamiseks.

2.   Mitmeaastane tööprogramm esitatakse vastavalt komisjoni välja töötatud tegevuspõhisele juhtimissüsteemile ja -metoodikale. Mitmeaastase tööprogrammi võtab vastu haldusnõukogu.

3.   Artikli 32 lõike 2 punktis c osutatud tööprogramm osutab mitmeaastasele tööprogrammile. Selles märgitakse selgelt täiendused, muudatused või väljajätmised võrreldes eelmise aasta tööprogrammiga ning tehtud edusammud mitmeaastase tööprogrammi üldiste eesmärkide ja prioriteetide saavutamisel.

1.   Amet on liidu asutus ning ta on juriidiline isik.

2.   Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis juriidilisele isikule vastavalt liikmesriikide õigusele antakse. Amet võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtumenetluse osaline.

3.   Ametit esindab tema tegevdirektor.

4.   Amet asub Hispaanias Vigos.

1.   Ameti töötajate suhtes kehtivad Euroopa liidu ametnike personalieeskirjad ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (14) ning Euroopa Liidu institutsioonide poolt kehtestatud nimetatud personalieeskirjade ning teenistustingimuste ühised rakendussätted. Vajalikud üksikasjalikud rakendusnormid kehtestab haldusnõukogu kokkuleppel komisjoniga.

2.   Ilma et see piiraks artikli 39 kohaldamist, kasutab amet oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.

3.   Ameti töötajateks on komisjoni poolt sinna ajutiselt ametisse nimetatud või lähetatud ametnikud ja muud ameti ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad.

Amet võib samuti tähtajaliselt tööle võtta liikmesriikide poolt lähetatud töötajaid.

1.   Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet vastavalt liikmesriikide ühistele õiguse üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida amet või selle töötajad on oma kohustuste täitmisel tekitanud. Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

4.   Ameti töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud töötajate suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

1.   Ametile kohaldatakse nõukogu määruse nr 1 (15) sätteid.

2.   Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

1.   Ametil on haldusnõukogu.

2.   Haldusnõukogu ülesanneteks on:

1.   Haldusnõukogusse kuuluvad liikmesriikide esindajad ja kuus komisjoni esindajat. Igal liikmesriigil on õigus nimetada üks esindaja. Liikmesriigid ja komisjon nimetavad igale esindajale ühe asendusliikme, kes asendab haldusnõukogu liiget tema äraolekul.

2.   Haldusnõukogu liikmete nimetamisel lähtutakse nende kalapüügi kontrolli- ja inspekteerimisalaste teadmiste ja kogemuste tasemest.

3.   Iga haldusnõukogu liikme ametiaeg on viis aastat alates nimetamise kuupäevast. Sama isikut võib ametisse tagasi nimetada.

1.   Haldusnõukogu valib komisjoni esindajate seast esimehe. Haldusnõukogu valib oma liikmete seast aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui viimane ei saa neid täita.

2.   Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat ning lõpeb nende liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi valida.

1.   Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku selle esimees. Esimees määrab koosoleku päevakorra, võttes seejuures arvesse haldusnõukogu liikmete ja tegevdirektori ettepanekuid.

2.   Tegevdirektor ja nõuandva kogu nimetatud esindaja osalevad küsimuste arutamisel ilma hääleõiguseta.

3.   Haldusnõukogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt kord aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe kutsel, komisjoni või ühe kolmandiku haldusnõukogus esindatud liikmesriikide taotlusel.

4.   Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu võtta vastu otsuse arutada teatud päevakorraküsimusi nõuandva kogu poolt määratud esindaja juuresolekuta. Käesoleva sätte kohaldamise üksikasjalikud normid võib kehtestada töökorras.

5.   Haldusnõukogu võib kutsuda vaatlejatena oma koosolekutele kõiki isikuid, kelle seisukoht võib talle huvi pakkuda.

6.   Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui töökorrast ei tulene teisiti.

7.   Haldusnõukogu sekretariaadi ülesandeid täidab amet.

1.   Haldusnõukogu võtab otsused vastu absoluutse häälteenamusega.

2.   Igal liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema tema hääleõigust kasutada asendusliige.

3.   Töökorras kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige ühe liikme teise liikme nimel tegutsemise tingimused ning asjakohasel juhul nõuded kvoorumi kohta.

1.   Ameti tööd juhib tegevdirektor. Ilma et see piiraks komisjoni või haldusnõukogu vastavat pädevust, tegevdirektor ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult asutuselt.

2.   Oma ülesandeid täites viib tegevdirektor ellu ühise kalanduspoliitika põhimõtteid.

3.   Tegevdirektoril on järgmised kohustused ja volitused:

4.   Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

1.   Tegevdirektori nimetab tema võimete ja vastavate dokumenteeritud ühise kalanduspoliitika ja kalanduse kontrolli- ja inspekteerimisalalaste kogemuste põhjal ametisse haldusnõukogu vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle komisjon on välja pakkunud Euroopa Liidu Teatajas ja mujal ametikoha kohta avaldatud teatele järgnenud valikumenetluse põhjal.

2.   Haldusnõukogul on õigus tegevdirektor ametist vabastada. Nõukogu arutab kõnealust küsimust komisjoni või ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel.

3.   Haldusnõukogu võtab vastu lõigetes 1 ja 2 osutatud otsused haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

4.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tema ametiaega võib komisjoni ettepanekul pikendada järgnevaks viieks aastaks, pikendamise otsuse peavad heaks kiitma haldusnõukogu liikmed kahekolmandikulise häälteeenamusega.

1.   Nõuandev kogu koosneb määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 43 ette nähtud nõuandekomisjonide esindajatest põhimõttel, et iga nõuandekomisjon määrab ühe esindaja. Esindajat võib asendada samal ajal ametisse nimetatud asendusesindaja.

2.   Nõuandva kogu liige ei või olla haldusnõukogu liige.

Nõuandev kogu nimetab ühe oma liikme osalema haldusnõukogu aruteludel ilma hääleõiguseta.

3.   Nõuandev kogu nõustab tegevdirektorit tema taotluse korral tema käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel.

4.   Nõuandva kogu esimeheks on tegevdirektor. Esimees kutsub nõuandva kogu kokku vähemalt üks kord aastas.

5.   Amet annab nõuandvale kogule vajalikku logistilist abi ning tagab koosolekuteks sekretariaaditeenused.

6.   Haldusnõukogu liikmed võivad osaleda nõuandva kogu koosolekutel.

1.   Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kehtib määrus (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Haldusnõukogu kehtestab kuue kuu jooksul pärast oma esimest koosolekut määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise üksikasjalikud normid.

3.   Amet võib enda tegevusvaldkondade küsimustes omal algatusel teavet edastada. Eelkõige tagab ta, et avalikkus ja huvitatud isikud saaksid kiiresti erapooletut, usaldusväärset ja hõlpsasti arusaadavat teavet tema töö kohta.

4.   Haldusnõukogu kehtestab lõike 3 kohaldamiseks vajaliku sise-eeskirja.

5.   Ameti poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt tehtud otsuste peale võib vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artiklitele 228 ja 263 esitada kaebuse Euroopa Ombudsmanile või hagi Euroopa Liidu Kohtusse.

6.   Komisjoni ja ameti poolt käesoleva määruse kohaselt kogutava teabe suhtes kehtib määrus (EL) 2018/1725.

1.   Haldusnõukogu liikmete, tegevdirektori ja ameti töötajate suhtes kehtivad ka pärast töölepingu lõppemist ELi toimimise lepingu artikli 339 kohased konfidentsiaalsusnõuded.

2.   Haldusnõukogu kehtestab lõikes 1 osutatud konfidentsiaalsusnõuete täitmiseks sise-eeskirja.

1.   Komisjonil on piiranguteta juurdepääs kogu ameti poolt kogutud teabele. Amet esitab komisjonile viimase taotlusel ja komisjoni poolt täpsustatud kujul mis tahes teavet ja hinnanguid sellele teabele.

2.   Ameti tegevusega seotud liikmesriikidel on seoses asjaomase meetmega juurdepääs ameti poolt kogutud teabele tingimustel, mida võib kehtestada kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlusega.

1.   Ameti tuludeks on:

2.   Ameti kuludeks on personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulud.

3.   Tegevdirektor koostab ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti ja esitab selle koos ametikohtade loetelu projektiga haldusnõukogule.

4.   Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.   Igal aastal koostab haldusnõukogu tulude ja kulude eelarvestuse projekti põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse.

6.   Haldusnõukogu esitab lõikes 5 osutatud eelarvestuse koos ametikohtade loetelu projekti ja esialgse tööprogrammiga komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

7.   Komisjon esitab tulude ja kulude eelarvestuse koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule („eelarvepädevad institutsioonid“).

8.   Eelarvestuse põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti arvestuslikud summad, mida ta ametikohtade loetelu ja üldeelarvest eraldatava toetussumma jaoks vajalikuks peab, ja esitab selle vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

9.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti jaoks ettenähtud assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

10.   Eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

11.   Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult kiiresti eelarvet oluliselt mõjutada võivate projektide elluviimise kavatsusest, eelkõige projektidest, mis on seotud varaga (näiteks hoonete rentimine või müük). Ta teavitab sellest komisjoni.

12.   Kui eelarvepädev institutsioon on teatanud, et kavatseb esitada oma arvamuse, edastab ta vastava arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teavitamise kuupäeva.

1.   Ameti eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2.   Pärast eelarveaasta lõppu esitab ameti pearaamatupidaja hiljemalt 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos lõppenud eelarveaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandega komisjoni pearaamatupidajale. Komisjoni pearaamatupidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisandmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (16) („finantsmäärus“) artiklile 245.

3.   Hiljemalt 31. märtsiks pärast eelarveaasta lõppu esitab komisjoni pearaamatupidaja kontrollikojale ameti esialgse raamatupidamisaruande koos lõppenud eelarveaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandega. Kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruanne esitatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Kui tegevdirektor on vastavalt finantsmääruse artiklile 246 saanud kontrollikoja tähelepanekud ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

6.   Hiljemalt järgneva aasta 1. juuliks saadab tegevdirektor lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8.   Amet seab sisse siseauditi funktsiooni, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt.

9.   Tegevdirektor saadab kontrollikoja tähelepanekute kohta vastuse hiljemalt 30. septembriks. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

10.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle finantsmääruse artikli 261 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

11.   Nõukogu soovituse põhjal edastab Euroopa Parlament enne ülejärgmise aasta 30. aprilli ameti tegevdirektorile kõnealuse aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise teate.

1.   Pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega võitlemiseks kohaldatakse ameti suhtes piiranguteta määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 sätteid.

2.   Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi sisejuurdluste kohta ja kehtestab koheselt asjakohased sätted kõigile oma töötajatele.

3.   Rahastamist puudutavates otsustes ja asjaomastes rakenduslepetes ja -vahendites sätestatakse sõnaselgelt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral ameti finantsvahendite saajaid ja nende jaotamise eest vastutajaid kohapeal kontrollida.

1.   Haldusnõukogu korraldab käesoleva määruse täitmise hindamise sõltumatu välishindaja poolt viie aasta jooksul alates päevast, mil amet alustab oma ülesannete täitmist, ja seejärel iga viie aasta tagant. Komisjon teeb ametile kättesaadavaks kogu teabe, mida amet peab hindamise jaoks vajalikuks.

2.   Igal hindamisel hinnatakse käesoleva määruse mõju, ameti ja tema töömeetodite kasulikkust, asjakohasust ja tulemuslikkust ja seda, mil määral amet aitab kaasa ühise kalanduspoliitika raames kehtestatud eeskirjade võimalikult põhjalikule täitmisele. Haldusnõukogu annab pärast asjaomaste isikutega konsulteerimist kokkuleppel komisjoniga välja konkreetsed juhised.

3.   Haldusnõukogu saab hindamisaruande ja edastab komisjonile oma soovitused muudatuste tegemiseks käesolevas määruses, ametis ja tema töömeetodites. Komisjon edastab hindamistulemused ja soovitused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avalikustab need.