Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 02019L0882-20190607

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882, 17. aprill 2019, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/882/2019-06-07

02019L0882 — ET — 07.06.2019 — 000.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/882,

17. aprill 2019,

toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 151 7.6.2019, lk 70)


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 023, 29.1.2020, lk  12 (2019/882)



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/882,

17. aprill 2019,

toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)



I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, ühtlustades selleks teatavate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid käsitlevad liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, eelkõige kaotades ja hoides ära tõkked käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete ja teenuste vabale liikumisele, mis tulenevad liikmesriigiti erinevatest ligipääsetavusnõuetest.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste toodete suhtes, mis lastakse turule pärast 28. juunit 2025:

a) 

tarbijale kasutamiseks ettenähtud üldotstarbelised arvuti riistvarasüsteemid ja nende riistvarasüsteemide jaoks mõeldud operatsioonisüsteemid;

b) 

järgmised iseteenindusterminalid:

i) 

makseterminalid;

ii) 

järgmised iseteenindusterminalid, mis on ette nähtud käesoleva direktiiviga hõlmatud teenuste osutamiseks:

— 
pangaautomaadid;
— 
piletiautomaadid;
— 
registreerimisautomaadid;
— 
teavet pakkuvad interaktiivsed iseteenindusterminalid, välja arvatud sõidukite, õhusõidukite, laevade või veeremi integreeritud osadena paigaldatud terminalid;
c) 

tarbija lõppseadmed, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse elektroonilise side teenuste osutamisel;

d) 

tarbija lõppseadmed, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenustele, ning

e) 

e-lugerid.

2.  Ilma, et see piiraks artikli 32 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat direktiivi järgmiste tarbijatele osutatavate teenuste suhtes, mida osutatakse pärast 28. juunit 2025:

a) 

elektroonilise side teenused, välja arvatud teenused, mida kasutatakse masinatevaheliste ülekandeteenuste osutamiseks;

b) 

teenused, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele;

c) 

järgmised elemendid lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi reisijateveo teenustest, välja arvatud linna- ja linnalähitranspordi ja samuti piirkondliku transpordi teenustest, mille puhul kohaldatakse ainult punkti v kohaseid elemente:

i) 

veebisaidid;

ii) 

mobiilsideseadmetel põhinevad teenused, sealhulgas mobiilirakendused;

iii) 

elektroonilised piletid ja elektroonilise piletimüügi teenused;

iv) 

transporditeenuse alase teabe andmine, sealhulgas reaalajas reisiteabe andmine; teabeekraanide puhul piirdub see liidu territooriumil paiknevate interaktiivsete ekraanidega; ning

v) 

liidu territooriumil paiknevad interaktiivsed iseteenindusterminalid, välja arvatud sõidukite, õhusõidukite, laevade või veeremi integreeritud osana paigaldatud terminalid, mida kasutatakse selliste reisijateveoteenuste mis tahes osa osutamisel;

d) 

tarbijale mõeldud pangandusteenused;

e) 

e-raamatud ja eriotstarbeline tarkvara; ning

f) 

e-kaubanduse teenused.

3.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaolukorra teadetele vastamise suhtes.

4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata veebisaitide ja mobiilirakenduste järgmise sisu suhtes:

a) 

eelsalvestatud ajas muutuvad meediumid, mis on avaldatud enne 28. juunit 2025;

b) 

kontoritarkvara failiformaadid, mis on avaldatud enne 28. juunit 2025;

c) 

internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused, tingimusel et navigeerimiseks kasutatavate kaartide puhul esitatakse esmatähtis teave ligipääsetaval digitaalsel kujul;

d) 

kolmandate isikute pakutav sisu, mida ei rahasta ega arenda asjaomane ettevõtja ja mida asjaomane ettevõtja ei saa mõjutada;

e) 

veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu, mida võib pidada arhiiviks, mis tähendab, et veebisaidid või rakendused sisaldavad ainult sellist sisu, mida pärast 28. juunit 2025 ei ajakohastata ega muudeta.

5.  Käesolev direktiiv ei mõjuta direktiivi (EL) 2017/1564 ega määrust (EL) 2017/1563.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„puuetega inimesed“ – isikud, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis koostoimel mitmesuguste takistustega võib tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel;

2) 

„toode“ – valmistamisprotsessi teel saadud aine, valmistis või kaup, mis ei ole toiduaine, loomasööt, elusloom või -taim ega inimeselt, taimedelt või loomadelt pärit toode, mis on vahetult seotud nende tulevase paljunemisega;

3) 

„teenus“ – teenus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ ( 1 ) artikli 4 punkti 1 tähenduses;

4) 

„teenuseosutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab liidu turul teenust või teeb pakkumisi, et liidus tarbijatele sellist teenust osutada;

5) 

„audiovisuaalmeedia teenused“ – teenused, mis on määratletud direktiivi 2010/13/EL artikli 1 punkti 1 alapunktis a;

6) 

„teenused, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele“ – elektrooniliste sidevõrkude edastatavad teenused, mida kasutatakse audiovisuaalmeedia teenuste kindlakstegemiseks, nende valimiseks, nende kohta teabe saamiseks ja nende vaatamiseks, ja mis tahes seonduvad elemendid, nagu subtiitrid kurtidele ja kuulmispuudega inimestele, audiokirjeldused, subtiitrite pealelugemine ja viipekeelne tõlge, mis tulenevad meetmete rakendamisest, mille eesmärk on muuta need teenused ligipääsetavaks, nagu on osutatud direktiivi 2010/13/EL artiklis 7 ning mis hõlmavad ka elektroonilisi saatekavasid.

7) 

„tarbija lõppseadmed, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenustele“ – seadmed, mille peamine eesmärk on anda ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele;

8) 

„elektroonilise side teenus“ – elektroonilise side teenus direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 4 tähenduses;

9) 

„spetsiaalne kõneteenus“ – spetsiaalne kõneteenus direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 35 tähenduses;

10) 

„häirekeskus“ – häirekeskus direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 36 tähenduses;

11) 

„kõige sobivam häirekeskus“ – kõige sobivam häirekeskus direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 37 tähenduses;

12) 

„hädaolukorra side“ – hädaabiteenistus direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 38 tähenduses;

13) 

„hädaabiteenistus“ – hädaabiteenistus direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 39 tähenduses;

14) 

„reaalajas tekst“ – kakspunkt- või multipunkt-ühendusel põhinev tekstivestlus, kus sisestatava teksti tähemärgid edastatakse järjekorras, nii et kasutaja tajub kommunikatsiooni pidevana;

15) 

„turul kättesaadavaks tegemine“ – toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

16) 

„turule laskmine“ – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

17) 

„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või kes laseb sellise toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

18) 

„volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

19) 

„importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote;

20) 

„turustaja“ – füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;

21) 

„ettevõtja“ – tootja, volitatud esindaja, importija, turustaja või teenuseosutaja;

22) 

„tarbija“ – füüsiline isik, kes ostab asjaomase toote või tarbib asjaomast teenust eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, ettevõtlus-, käsitööndus- ega kutsetegevusega;

23) 

„mikroettevõtja“ – ettevõtja, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot või mille aastane bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot;

24) 

„väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)“ – ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot, kuid välja arvatud mikroettevõtjad;

25) 

„harmoneeritud standard“ – harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;

26) 

„tehniline spetsifikatsioon“ – tehniline spetsifikatsioon, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punktis 4, mis võimaldab täita toote või teenuse suhtes kohaldatavaid ligipääsetavusnõudeid;

27) 

„kõrvaldamine“ – meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemist;

28) 

„tarbijale mõeldud pangandusteenused“ – tarbijatele järgmiste pangandus- ja finantsteenuste osutamine:

a) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/48/EÜ ( 2 ) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/17/EL ( 3 ) hõlmatud krediidilepingud;

b) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( 4 ) I lisa A jao punktides 1, 2, 4 ja 5 ning B jao punktides 1, 2, 4 ja 5 määratletud teenused;

c) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( 5 ) artikli 4 esimese lõigu punktis 3 määratletud makseteenused;

d) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL ( 6 ) artikli 2 esimese lõigu punktis 3 määratletud maksekontoga seotud teenused; ning

e) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ ( 7 ) artikli 2 esimese lõigu punktis 2 määratletud e-raha;

29) 

„makseterminal“ – seade, mille peamine eesmärk on võimaldada kasutada maksete tegemisel direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 14 määratletud makseinstrumente füüsilises müügikohas, kuid mitte virtuaalses keskkonnas;

30) 

„e-kaubanduse teenus“ – vahemaa tagant osutatav teenus, mida osutatakse veebisaitide ja mobiiliseadmetel põhinevate teenuste kaudu elektroonilisel teel tarbija isikliku taotluse põhjal eesmärgiga sõlmida tarbijaleping;

31) 

„lennutranspordi reisijateveo teenused“ – määruse (EÜ) nr 1107/2006 artikli 2 punktis l määratletud reisijatele mõeldud kommertslennuteenused, mida osutatakse liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast väljumisel, selle läbimisel või sinna saabumisel, hõlmates kolmandas riigis asuvast lennujaamast väljuvaid lendusid liikmesriigi territooriumil asuvasse lennujaama, kui teenuseid osutavad liidu lennuettevõtjad;

32) 

„bussitranspordi reisijateveo teenused“ – teenused, mis on hõlmatud määruse (EL) nr 181/2011 artikli 2 lõigetega 1 ja 2;

33) 

„raudtee reisijateveo teenused“ – kõik määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 2 lõikes 1 osutatud raudtee reisijateveo teenused, välja arvatud nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud teenused;

34) 

„veetranspordi reisijateveo teenused“ – reisijateveo teenused, mis on hõlmatud määruse (EL) nr 1177/2010 artikli 2 lõikega 1, välja arvatud nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud teenuseid;

35) 

„linna- ja linnalähitranspordi teenused“ – linna- ja linnalähitranspordi teenused nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL ( 8 ) artikli 3 punktis 6, kuid käesoleva direktiivi tähenduses hõlmavad need ainult järgmisi transpordiliike: raudtee-, bussi-, metroo-, trammi- ja trollitransport;

36) 

„piirkondliku transpordi teenused“ –piirkondlikud liinid, nagu need on määratletud direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 7, kuid käesoleva direktiivi tähenduses hõlmavad need ainult järgmisi transpordiliike: raudtee-, bussi-, metroo-, trammi- ja trollitransport;

37) 

„tugitehnoloogia“ – kõik elemendid, seadmete osad, teenuse- või tootesüsteemid, sealhulgas tarkvara, mida kasutatakse selleks, et suurendada, säilitada, asendada või parandada puuetega inimeste funktsionaalset võimekust või leevendada või kompenseerida vaegusi, piiratud tegevusvõimet ning osalemise piiratust;

38) 

„operatsioonisüsteem“ – tarkvara, mis muu hulgas käsitleb välisseadmete riistvara, planeerib ülesandeid, säilitab andmeid ning on kasutaja jaoks vaikeliideseks, kui ükski rakendusliides ei ole kasutusel, sealhulgas graafiline kasutajaliides, hoolimata sellest, kas selline tarkvara on tarbijale kasutamiseks ettenähtud üldotstarbelise arvuti riistvara lahutamatu osa või eraldiseisev tarkvara, mis on mõeldud kasutamiseks tarbijale kasutamiseks ettenähtud üldotstarbelise arvuti riistvaral, välja arvatud operatsioonisüsteemi laadija, põhiline sisendi- ja väljundisüsteem või muud püsivara, mis on vajalik alglaadimisel või operatsioonisüsteemi paigaldamisel;

39) 

„tarbijale kasutamiseks ettenähtud üldotstarbeline arvuti riistvarasüsteem“ – riistvara kombinatsioon, mis moodustab arvuti ja mida iseloomustab mitmeotstarbeline olemus ja võime täita asjakohase tarkvara abil tarbijate poolt kõige sagedamini soovitavaid arvutitoiminguid; kõnealused süsteemid on ette nähtud tarbijatele kasutamiseks, kaasa arvatud personaalarvutid, eelkõige lauaarvutid, sülearvutid, nutitelefonid ja tahvelarvutid;

40) 

„interaktiivne andmetöötlusvõimsus“ – funktsionaalsus, mis toetab inimese ja seadme suhtlust ning võimaldab töödelda ja edastada andmeid, heli või videot või mis tahes kombinatsioon nendest;

41) 

„e-raamatud ja eriotstarbeline tarkvara“ – raamatu digitaalse faili edastamise teenus, mis võimaldab ligipääsu raamatu elektroonilisele versioonile, selles navigeerimist, selle lugemist ja kasutamist, ning eriotstarbeline tarkvara, sealhulgas mobiilsideseadmetel põhinevad teenused, sealhulgas mobiilirakendused, mida kasutatakse ligipääsuks e-raamatu failidele, nendes navigeerimiseks, nende lugemiseks ja kasutamiseks ning see ei hõlma punktis 42 esitatud määratlusega kaetud tarkvara;

42) 

„e-luger“ – eriotstarbeline seade, sealhulgas nii riist- kui ka tarkvara, mida kasutatakse raamatute elektroonilistele failidele ligipääsu saamiseks, nendes navigeerimiseks, nende lugemiseks ja kasutamiseks;

43) 

„elektroonilised piletid“ – mis tahes süsteem, mille puhul ühe- või mitmekordse sõidupileti, sõiduabonemendi või sõidukrediidi vormis reisimise õigus on salvestatud elektrooniliselt füüsilisele transpordikaardile või muule seadmele, mitte ei ole trükitud paberkandjal olevale piletile;

44) 

„elektroonilise piletimüügi teenused“ – mis tahes süsteem, mille puhul reisijate transpordipiletid ostetakse muu hulgas veebipõhiselt, kasutades interaktiivse andmetöötlusvõimsusega seadet, ning tarnitakse ostjale elektrooniliselt nii, et neid saab trükkida paberkandjale või kuvada sõidu ajal, kasutades interaktiivse andmetöötlusvõimsusega mobiilsideseadet;



II PEATÜKK

Ligipääsetavusnõuded ja vaba liikumine

Artikkel 4

Ligipääsetavusnõuded

1.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2, 3 ja 5 ning ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 14 kohaldamist, lasevad ettevõtjad turule ainult tooteid ja osutavad ainult teenuseid, mis vastavad I lisas sätestatud ligipääsetavusnõuetele.

2.  Kõik tooted peavad vastama kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, mis on sätestatud I lisa I jaos.

Kõik tooted, välja arvatud punktis b osutatud iseteenindusterminalid, peavad vastama I lisa II jaos sätestatud ligipääsetavusnõuetele.

3.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, peavad kõik teenused, välja arvatud linna- ja linnalähitranspordi teenused ja piirkondliku transpordi teenused vastama ligipääsetavusnõuetele, mis on sätestatud I lisa III jaos.

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, peavad kõik artikli 2 lõikes 2 loetletud teenused vastama ligipääsetavusnõuetele, mis on sätestatud I lisa IV jaos.

4.  Riiklikke tingimusi silmas pidades võivad liikmesriigid otsustada, et tehiskeskkond, mida kasutavad käesoleva direktiiviga hõlmatud teenuste kliendid, peab vastama III lisas esitatud ligipääsetavusnõuetele, et tagada nende teenuste maksimaalne kasutamine puuetega inimeste poolt.

5.  Teenuseid osutavad mikroettevõtjad on vabastatud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ligipääsetavusnõuete järgimisest ja kõigist kohustustest, mis on seotud kõnealuste nõuete järgimisega.

6.  Liikmesriigid annavad mikroettevõtjatele suunised ja vahendid, et hõlbustada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kohaldatavate riiklike meetmete rakendamist. Liikmesriigid töötavad need vahendid välja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides.

7.  Liikmesriigid võivad ettevõtjaid teavitada II lisas esitatud soovituslikest näidetest I lisa ligipääsetavusnõuete järgimist toetavate võimalike lahenduste kohta.

8.  Liikmesriigid tagavad, et Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaolukorra teadetele vastamine kõige sobivama häirekeskuse poolt vastab konkreetsetele, I lisa V jaos sätestatud ligipääsetavusnõuetele riikliku hädaabiorganisatsiooni jaoks kõige kohasemal viisil.

9.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte I lisa täiendamiseks, täpsustades ligipääsetavusnõuded, mis ei saa oma olemuse tõttu anda soovitud tulemust, välja arvatud juhul, kui need täpsustatakse liidu siduvates õigusaktides, näiteks koostalitlusvõimega seotud nõuded.

Artikkel 5

Reisijateveo valdkonnas kehtivad liidu õigusaktid

Teenuseid, mis vastavad määrustes (EÜ) nr 261/2004, (EÜ) nr 1107/2006, (EÜ) nr 1371/2007, (EL) nr 1177/2010 ja (EL) nr 181/2011 ning direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele ligipääsetava teabe ja ligipääsetavust käsitleva teabe esitamise kohta, peetakse vastavaks käesolevas direktiivis sätestatud vastavatele nõuetele. Kui käesolevas direktiivis nähakse lisaks nimetatud määrustes ja õigusaktides sätestatud nõuetele ette lisanõuded, siis kehtivad need lisanõuded täies ulatuses.

Artikkel 6

Vaba liikumine

Liikmesriigid kohustuvad ligipääsetavusnõuetega seotud põhjustel mitte tõkestama käesolevale direktiivile vastavate toodete turul kättesaadavaks tegemist või teenuste osutamist oma territooriumil.



III PEATÜKK

Toodetega tegelevate ettevõtjate kohustused

Artikkel 7

Tootjate kohustused

1.  Tootjad tagavad oma toodete turulelaskmisel, et need on kavandatud ja toodetud kooskõlas käesoleva direktiivi kõigi kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega.

2.  Tootjad koostavad tehnilise dokumentatsiooni vastavalt IV lisale ja teevad või lasevad teha kõnealuses lisas osutatud vastavushindamise.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud toote vastavus asjakohastele ligipääsetavusnõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgise.

3.  Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni viie aasta jooksul pärast toote turule laskmist.

4.  Tootjad tagavad menetlused seeriatoodangu käesolevale direktiivile vastavuse säilimiseks. Vajalikul määral võetakse arvesse muudatusi toote disainis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal toote vastavust kinnitatakse.

5.  Tootjad tagavad, et nende tooted kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, või kui toote suurus või iseloom seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on esitatud pakendil või tootega kaasasolevas dokumendis.

6.  Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. Aadress peab osutama ühele kohale, kus tootjaga ühendust saab võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.  Tootjad tagavad, et tootega on kaasas juhised ja ohutusteave asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.  Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult toote vastavusse viimiseks vajalikud parandusmeetmed või vajaduse korral kõrvaldavad selle turult. Lisaks, kui toode ei ole käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetega vastavuses, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote turule lasid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta. Sellistel juhtudel peavad tootjad registrit kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele mittevastavate toodete ja nendega seotud kaebuste kohta.

9.  Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust nõuetele tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd mis tahes meetme osas, mis on võetud, et kõrvaldada nende poolt turule lastud toodete mittevastavus kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, eelkõige selleks, et viia tooted kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega vastavusse.

Artikkel 8

Volitatud esindajad

1.  Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.  Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a) 

hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni turujärelevalveasutuse jaoks kättesaadavana viis aastat;

b) 

esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;

c) 

teha pädevate riiklike ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd mis tahes meetme osas, mis on võetud, et kõrvaldada nende volitustega hõlmatud toodete mittevastavus kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.

Artikkel 9

Importijate kohustused

1.  Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid tooteid.

2.  Enne toote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud IV lisas sätestatud vastavushindamise. Nad tagavad, et tootja on koostanud kõnealuse lisaga nõutava tehnilise dokumentatsiooni, et toode kannab CE-märgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

3.  Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta käesoleva direktiivi kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, ei lase importija toodet turule enne, kui see on käesoleva direktiivi nõuetega vastavusse viidud. Lisaks, kui toode ei vasta kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, peab importija sellest teavitama tootjat ja turujärelevalveasutusi.

4.  Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

5.  Importijad tagavad, et tootega on kaasas juhised ja ohutusteave asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

6.  Importijad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine või transportimine selle vastavust kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.

7.  Importijad hoiavad viis aastat turujärelevalveasutustele kättesaadaval viisil ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon on viimaste nõudmisel neile kättesaadav.

8.  Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks või, kui see on asjakohane, kõrvaldavad selle turult. Lisaks, kui toode ei ole kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega vastavuses, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote turule lasid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta. Sellistel juhtudel peavad importijad registrit kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele mittevastavate toodete ja nendega seotud kaebuste kohta.

9.  Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd mis tahes meetme osas, mis on võetud, et kõrvaldada toote mittevastavus kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, mida põhjustavad nende poolt turule lastud tooted.

Artikkel 10

Turustajate kohustused

1.  Toodet turul kättesaadavaks tehes peavad turustajad hoolikalt järgima käesolevas direktiivi nõudeid.

2.  Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad turustajad, et toode kannab CE-märgist, et sellel on kaasas nõutud dokumendid, juhised ja ohutusteave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja teised lõppkasutajad, mille turul toode kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 7 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 9 lõikes 4 sätestatud nõuded.

3.  Kui turustaja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele, siis ei tee turustaja toodet turul enne kättesaadavaks, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab turustaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui toode ei vasta kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.

4.  Turustajad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine või transportimine selle vastavust kohaldavatele ligipääsetavusnõuetele.

5.  Turustajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse toote nõuetega vastavusse viimiseks vajalikud parandusmeetmed, või vajaduse korral kõrvaldavad selle turult. Lisaks, kui toode ei vasta kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote turule lasid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

6.  Turustajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd mis tahes meetme osas, mis on võetud, et kõrvaldada mittevastavus kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, mida põhjustavad nende poolt turul kättesaadavaks tehtud tooted.

Artikkel 11

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja turustajate suhtes

Käesolevas direktiivis käsitatakse tootjana importijat või turustajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi artikli 7 alusel.

Artikkel 12

Toodetega tegelevate ettevõtjate kindlakstegemine

1.  Artiklites 7–10 osutatud ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik teha kindlaks järgmine:

a) 

iga muu ettevõtja, kes on neile tooteid tarninud;

b) 

iga muu ettevõtja, kellele nemad on tooteid tarninud.

2.  Artiklites 7–10 osutatud ettevõtjad peavad olema võimelised esitama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe viie aasta jooksul alates sellest, kui neile toodet tarniti, ja viie aasta jooksul alates sellest, kui nad toodet tarnisid.

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, et muuta käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajavahemikku teatavate toodete puhul. Kõnealune muudetud ajavahemik peab olema pikem kui viis aastat ja asjaomase toote majanduslikult kasuliku tööeaga proportsionaalne.



IV PEATÜKK

Teenuseosutajate kohustused

Artikkel 13

Teenuseosutajate kohustused

1.  Teenuseosutajad tagavad, et nad kavandavad ja osutavad teenuseid kooskõlas käesoleva direktiivi juurdepääsetavusnõuetega.

2.  Teenuseosutajad koostavad vajaliku teabe kooskõlas V lisaga ja selgitavad, kuidas teenused vastavad kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele. Teave tehakse üldsusele kättesaadavaks kirjalikult ja suuliselt, sealhulgas vormis, mis on ligipääsetav puuetega inimestele. Teenuseosutajad säilitavad seda teavet kogu teenuse osutamise aja jooksul.

3.  Ilma et see piiraks artikli 32 kohaldamist, tagavad teenuseosutajad, et on kehtestatud menetlused selleks, et teenuste osutamine oleks jätkuvalt vastavuses kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega. Teenuseosutajad võtavad asjakohaselt arvesse muutusi teenuse osutamise tingimustes, kohaldatavates ligipääsetavusnõuetes ja harmoneeritud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, millest lähtuvalt määratakse kindlaks teenuse vastavus ligipääsetavusnõuetele.

4.  Mittevastavuse korral võtavad teenuseosutajad parandusmeetmed, mis on teenuse vastavusse viimiseks kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega vajalikud. Lisaks, kui teenus ei vasta kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, teavitavad teenuseosutajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad teenust osutavad, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

5.  Teenuseosutajad esitavad pädeva asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu teabe, mida on vaja, et tõendada teenuse vastavust kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele. Nad teevad nimetatud ametiasutustega nende ametiasutuste nõudmisel koostööd kõigi meetmete puhul, mis võetakse selleks, et viia teenus vastavusse kõnealuste nõuetega.



V PEATÜKK

Toodete või teenuste täielik muutmine ja ettevõtjate ebaproportsionaalne koormamine

Artikkel 14

Täielik muutmine ja ebaproportsionaalne koormamine

1.  Artiklis 4 osutatud ligipääsetavusnõudeid kohaldatakse üksnes niivõrd, kuivõrd nende järgimine:

a) 

ei eelda toote või teenuse märkimisväärset muutmist, nii et selle tagajärjel muutuks täielikult selle põhiolemus, ning

b) 

ei too kaasa ebaproportsionaalset koormust asjaomastele ettevõtjatele.

2.  Ettevõtjad viivad läbi hindamise selle kohta, kas vastavus artiklis 4 osutatud ligipääsetavusnõuetele kujutab endast täielikku muutmist või, tuginedes VI lisas sätestatud asjaomastele kriteeriumidele, toob endaga kaasa ebaproportsionaalse koormuse, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1.

3.  Ettevõtjad dokumenteerivad lõikes 2 osutatud hindamise. Ettevõtjad säilitavad kõik asjakohased hindamistulemused viie aasta jooksul arvates toote viimasest turul kättesaadavaks tegemisest või teenuse viimasest osutamisest, olenevalt vajadusest. Turujärelevalveasutuste või teenuste vastavust kontrollivate asutuste taotluse korral esitavad ettevõtjad asutustele lõikes 2 osutatud hindamise koopia.

4.  Erandina lõikest 3 tehakse toodetega tegelevatele mikroettevõtjatele erand hindamise dokumenteerimise nõudest. Siiski peavad toodetega tegelevad mikroettevõtjad esitama turujärelevalveasutuse nõudmise korral sellele asutusele lõikes 2 osutatud hindamise seisukohast olulised asjaolud.

5.  Teenuseosutajad, kes tuginevad lõike 1 punktile b, uuendavad iga teenusekategooria või -liigiga seoses oma ebaproportsionaalse koormuse hinnangut:

a) 

kui osutatavat teenust muudetakse, või

b) 

kui seda taotleb teenuste vastavust kontrolliv asutus ning

c) 

igal juhul vähemalt iga viie aasta järel.

6.  Kui ettevõtjaid rahastatakse muudest ressurssidest kui ettevõtja omavahenditest, mis on tehtud kättesaadavaks ligipääsetavuse parandamiseks, olgu selleks siis avalik-õiguslikud või eraõiguslikud ressursid, ei ole neil õigust tugineda lõike 1 punktile b.

7.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada VI lisa, täpsustades üksikasjalikumalt asjakohaseid kriteeriume, mida ettevõtja peab võtma arvesse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamise puhul. Nende kriteeriumide täpsustamisel võtab komisjon lisaks puuetega inimestele tulenevale võimalikule kasule arvesse ka piiratud funktsionaalse võimekusega inimestele tulenevat võimalikku kasu.

Vajaduse korral võtab komisjon esimese sellise delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt 28. juuniks 2020. Sellist õigusakti hakatakse kohaldama kõige varem 28. juunil 2025.

8.  Kui ettevõtjad tuginevad konkreetse toote või teenuse puhul lõikele 1, saadavad nad teabe selle liikmesriigi asjaomasele turujärelevalveasutusele või teenuste vastavust kontrollivale asutusele, kus konkreetne toode turule lastakse või konkreetset teenust osutatakse.

Esimest lõiku ei kohaldata mikroettevõtjate suhtes.



VI PEATÜKK

Toodete ja teenuste harmoneeritud standardid ja tehnilised spetsifikatsioonid

Artikkel 15

Vastavuseeldus

1.  Tooted ja teenused, mis on kooskõlas harmoneeritud standarditega või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetega, juhul kui nimetatud standardid või nende osad hõlmavad neid nõudeid.

2.  Komisjon esitab määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 kohaselt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada I lisas esitatud ligipääsetavusnõuete jaoks harmoneeritud standardid. Komisjon esitab esimese sellise taotluse kavandi asjaomasele komiteele hiljemalt 28. juuniks 2021.

3.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehnilised spetsifikatsioonid, mis vastavad käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

Euroopa Liidu Teatajas ei ole vastavalt määrusele (EL) nr 1025/2012 avaldatud viidet harmoneeritud standarditele ning

b) 

üks kahest, kas:

i) 

komisjon on esitanud ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada harmoneeritud standard ja tekivad põhjendamatud viivitused standardimismenetluses või ükski Euroopa standardiorganisatsioon ei ole taotlust vastu võtnud; või

ii) 

komisjon suudab tõendada, et tehniline spetsifikatsioon vastab nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas, välja arvatud nõue, et tehnilised spetsifikatsioonid oleks pidanud välja töötama mittetulundusühendus.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.  Tooted ja teenused, mis on vastavuses tehniliste spetsifikatsioonide või nende osadega, loetakse vastavuses olevaks käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele, juhul kui nimetatud tehnilised spetsifikatsioonid või nende osad hõlmavad nimetatud nõudeid.



VII PEATÜKK

Toodete vastavus ja CE-märgis

Artikkel 16

Toodete ELi vastavusdeklaratsioon

1.  ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et kohaldatavad ligipääsetavusnõuded on täidetud. Kui erandina on kasutatud artiklit 14, peab ELi vastavusdeklaratsioonis olema sätestatud, millise ligipääsetavusnõude osas on kõnealust erandit kohaldatud.

2.  ELi vastavusdeklaratsioon koostatakse otsuse nr 768/2008/EÜ III lisas esitatud näidise järgi. See peab sisaldama käesoleva direktiivi IV lisas sätestatud elemente ja seda ajakohastatakse pidevalt. Tehnilist dokumentatsiooni käsitlevate nõuete puhul tuleb hoiduda mis tahes liigse koormuse tekitamisest mikroettevõtjatele ning VKEdele. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus toode turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.  Kui toote suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, mille kohaselt nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Osutatud deklaratsioon peab sisaldama teavet asjaomaste õigusaktide tuvastamiseks ning nende aktide avaldamisviiteid.

4.  ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse toote vastavuse eest käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 17

Toote CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 18

Nõuded ja tingimused CE-märgise kinnitamiseks

1.  CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil tootele või selle andmeplaadile. Kui toote laadist tingituna ei ole võimalik või otstarbekas märgist tootele kinnitada, siis kinnitatakse märgis pakendile ja lisatakse tootega kaasas olevatele dokumentidele.

2.  CE-märgis kinnitatakse tootele enne selle turule laskmist.

3.  Liikmesriigid tuginevad CE-märgise kasutamist reguleeriva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.



VIII PEATÜKK

Toodete turujärelevalve ja liidu kaitsemeetmete menetlus

Artikkel 19

Toodete turujärelevalve

1.  Toodete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3, artikleid 16–19, artiklit 21, artikleid 23–28 ja artikli 29 lõikeid 2 ja 3.

2.  Kui ettevõtja on tuginenud käesoleva direktiivi artiklile 14, siis toimivad asjaomased turujärelevalveasutused toodete turujärelevalve tegemisel järgmiselt:

a) 

kontrollivad, kas ettevõtja on teinud artiklis 14 osutatud hindamise;

b) 

vaatavad läbi nimetatud hindamise ja selle tulemused, sealhulgas VI lisas sätestatud kriteeriumide nõuetekohase kasutamise, ning

c) 

kontrollivad vastavust kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.

3.  Liikmesriigid tagavad, et turujärelevalveasutuste valduses olev teave ettevõtjate vastavuse kohta artiklis 14 sätestatud kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele ja käesoleva direktiiviga ette nähtud hindamise kohta on tarbijatele taotluse korral ligipääsetavas vormingus kättesaadav, välja arvatud juhul, kui seda teavet ei saa esitada konfidentsiaalsuse tõttu, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 19 lõikega 5.

Artikkel 20

Kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele mittevastavate toodetega tegelemise menetlus riigi tasandil

1.  Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiiviga hõlmatud toode ei vasta kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, siis teevad nad asjaomase toote hindamise, mis hõlmab kõiki käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõudeid. Asjaomased ettevõtjad teevad selleks turujärelevalveasutustega täielikult koostööd.

Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamatult, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et viia toode nimetatud nõuetega vastavusse nende poolt kehtestatud mõistliku aja jooksul, arvestades nõuetele mittevastavuse laadi.

Turujärelevalveasutused nõuavad asjaomaselt ettevõtjalt täiendava mõistliku tähtaja jooksul toote turult kõrvaldamist, kuid seda vaid juhul, kui asjaomane ettevõtja ei ole teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul võtnud piisavaid parandusmeetmeid.

Käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.  Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.  Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.  Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 kolmandas lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata toote kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul või toode turult kõrvaldada.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.  Lõike 4 teises lõigus osutatud teave hõlmab kõiki kättesaadavaid üksikasju, eelkõige mittevastava toote väljaselgitamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse laadi ja ligipääsetavusnõudeid, millele toode ei vasta, võetud siseriiklike meetmete iseloomu ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on seotud mõnega järgmistest põhjusest:

a) 

toode ei vasta kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele;

b) 

puudused artiklis 15 osutatud harmoneeritud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.  Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase toote mittevastavusega ning kui nad ei ole nõus teatatud siseriikliku meetmega, siis oma vastuväidetest.

7.  Kui kolme kuu jooksul alates lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid liikmesriigi ajutise meetme suhtes, loetakse meede põhjendatuks.

8.  Liikmesriigid tagavad, et asjaomase toote suhtes võetakse viivitamata kõik vajalikud piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse toode turult.

Artikkel 21

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.  Kui artikli 20 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetme kohta vastuväiteid või kui komisjonil on mõistlik tõendus eeldamaks, et riiklik meede on vastuolus liidu õigusega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning hindab riigisisest meedet. Nimetatud hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas liikmesriigi meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.

2.  Kui lõikes 1 osutatud liikmesriigi meede loetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastava toote kõrvaldamine oma turgudelt, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks.

3.  Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja toote mittevastavust põhjendatakse artikli 20 lõike 5 punktis b osutatud puudustega harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

4.  Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja toote mittevastavust põhjendatakse artikli 20 lõike 5 punktis b osutatud puudustega tehnilistes spetsifikatsioonides, võtab komisjon viivitamata vastu rakendusakti, millega asjaomast tehnilist spetsifikatsiooni muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 22

Vormiline mittevastavus

1.  Ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a) 

CE-märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 18 rikkudes;

b) 

CE-märgist ei ole kinnitatud;

c) 

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

d) 

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

e) 

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

f) 

artikli 7 lõikes 6 või artikli 9 lõikes 4 osutatud teave on puudu, vale või puudulik;

g) 

mõni muu artiklis 7 või artiklis 9 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud.

2.  Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, siis võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et piirata või keelata toote turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et toode kõrvaldatakse turult.



IX PEATÜKK

Teenuste vastavus

Artikkel 23

Teenuste vastavus

1.  Liikmesriigid kehtestavad asjakohased menetlused ning rakendavad ja ajakohastavad neid regulaarselt, et:

a) 

kontrollida teenuste vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, sealhulgas artiklis 14 osutatud nõuetele, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikli 19 lõiget 2;

b) 

võtta järelmeetmeid seoses kaebuste ja aruannetega, mis hõlmavad teenuste mittevastavust käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele;

c) 

kontrollida, kas ettevõtja on võtnud vajalikud parandusmeetmed.

2.  Teenuste vastavusega seoses määravad liikmesriigid lõikes 1 osutatud menetluste rakendamise eest vastutavad asutused.

Liikmesriigid tagavad, et üldsust teavitatakse esimeses lõigus osutatud asutuste olemasolust, ülesannetest, nende asutuste nimetustest, tööst ja otsustest. Kõnealused asutused teevad selle teabe taotluse korral ligipääsetavas vormingus kättesaadavaks.



X PEATÜKK

Ligipääsetavusnõuded teistes liidu õigusaktides

Artikkel 24

Ligipääsetavus liidu muude õigusaktide kohaselt

1.  Käesoleva direktiivi artiklis 2 osutatud toodete ja teenustega seoses kujutavad I lisas esitatud ligipääsetavusnõuded endast kohustuslikke ligipääsetavusnõudeid direktiivi 2014/24/EL artikli 42 lõike 1 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 60 lõike 1 tähenduses.

2.  Mis tahes toode või teenus, mille omadused, elemendid või funktsioonid vastavad käesoleva direktiivi I lisas esitatud ligipääsetavusnõuetele kooskõlas I lisa VI jaoga, eeldatakse täitvat muudes liidu õigusaktides kui käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaseid ligipääsetavusega seotud kohustusi nimetatud omaduste, elementide või funktsioonide puhul, välja arvatud juhul, kui nimetatud muudes õigusaktides on sätestatud teisiti.

Artikkel 25

Muude liidu õigusaktide harmoneeritud standardid ja tehnilised spetsifikatsioonid

Vastavus harmoneeritud standarditele ja tehnilistele spetsifikatsioonidele või nende osadele, mis on vastu võetud vastavalt artiklile 15, näevad ette artiklile 24 vastavuse eelduse, juhul kui nimetatud standardid või tehnilised spetsifikatsioonid või nende osad vastavad käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele.



XI PEATÜKK

Delegeeritud õigusaktid, rakendusvolitused ja lõppsätted

Artikkel 26

Delegeerimine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 4 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 27. juunist 2019.

Artikli 12 lõikes 3 ja artikli 14 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 27. juunist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 9, artikli 12 lõikes 3 ning artikli 14 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 4 lõike 9, artikli 12 lõike 3 ja artikli 14 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 27

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 28

Töörühm

Komisjon moodustab töörühma, mis koosneb turujärelevalveasutuste, teenuste vastavust kontrollivate asutuste ja asjaomaste sidusrühmade esindajatest, sealhulgas puuetega inimeste organisatsioonide esindajatest.

Töörühm:

a) 

hõlbustab teabe ja parimate tavade vahetamist asutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel;

b) 

edendab koostööd asutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel küsimustes, mis on seotud käesoleva direktiivi rakendamisega, et parandada sidusust käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuete kohaldamisel ja jälgida tähelepanelikult artikli 14 rakendamist, ning

c) 

annab nõu, eelkõige komisjonile, eeskätt seoses artiklite 4 ja 14 rakendamisega.

Artikkel 29

Täitmise tagamine

1.  Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi täitmise tagamiseks vajalike piisavate ja tõhusate vahendite olemasolu.

2.  Lõikes 1 osutatud vahendid on järgmised:

a) 

sätted, mille kohaselt tarbija võib kooskõlas liikmesriigi õigusega pöörduda kohtute või pädevate haldusasutuste poole, et tagada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks liikmesriigis vastu võetud sätete täitmine;

b) 

sätted, mille kohaselt avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud ühingud, organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel on õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi järgimine, võivad kooskõlas liikmesriigi õigusega osaleda kohtute või pädevate haldusasutuste menetlustes ning kaebuse esitaja nõusolekul esineda tema nimel või tema toetuseks kohtu- ja/või haldusmenetluses, mis toimub käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise küsimuses.

3.  Käesolevat artiklit ei kohaldata hankemenetluste suhtes, millele kohalduvad direktiiv 2014/24/EL või direktiiv 2014/25/EL.

Artikkel 30

Karistused

1.  Liikmesriigid sätestavad õigusnormid, mis käsitlevad karistusi liikmesriigis käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste sätete rakendamine.

2.  Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Nimetatud karistustele lisatakse ettevõtja mittevastavuse korral samuti tulemuslikud parandusmeetmed.

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

4.  Karistuste puhul võetakse arvesse rikkumise ulatust, sealhulgas selle tõsidust, ja nõuetele mittevastavate toodete või teenuste arvu, samuti nendest mõjutatud inimeste hulka.

5.  Käesolevat artiklit ei kohaldata hankemenetluste suhtes, millele kohalduvad direktiiv 2014/24/EL või direktiiv 2014/25/EL.

Artikkel 31

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 28. juuniks 2022. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

2.  Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 28. juunist 2025.

3.  Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võivad liikmesriigid otsustada kohaldada meetmeid seoses artikli 4 lõikes 4 sätestatud kohustustega hiljemalt 28. juunist 2027.

4.  Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

5.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

6.  Liikmesriigid, kes kasutavad artikli 4 lõikes 8 sätestatud võimalust, edastavad komisjonile põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti, mille nad on sel eesmärgil vastu võtnud, ning esitavad komisjonile aruande edusammude kohta nende rakendamisel.

Artikkel 32

Üleminekumeetmed

1.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, sätestavad liikmesriigid üleminekuperioodi, mis lõppeb 28. juunil 2030 ja mille jooksul võivad teenuseosutajad jätkata oma teenuste osutamist, kasutades tooteid, mida nad enne seda kuupäeva seaduslikult kasutasid sarnaste teenuste osutamiseks.

Enne 28. juunit 2025 sõlmitud teenuselepingud võivad kehtida edasi muutmata kujul kuni tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui viis aastat pärast nimetatud kuupäeva.

2.  Liikmesriigid võivad sätestada, et iseteenindusterminale, mida teenuseosutajad kasutavad seaduslikult teenuste osutamiseks enne 28. juunit 2025, võib jätkuvalt kasutada sarnaste teenuste osutamiseks kuni nende majanduslikult kasuliku tööea lõpuni, kuid mitte kauem kui 20 aastat pärast nende kasutuselevõttu.

Artikkel 33

Aruandlus ja läbivaatamine

1.  Hiljemalt 28. juuniks 2030 ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

2.  Aruandes tuleb muu hulgas käsitleda edasiminekut toodete ja teenuste ligipääsetavuses, võimalikku takerdumist teatud kindlatesse tehnoloogilistesse lahendustesse ja innovatsiooni pidurdavaid takistusi ning käesoleva direktiivi mõju ettevõtjatele ja puuetega inimestele, pidades silmas ühiskonna, majanduse ja tehnoloogia arengut. Aruandes hinnatakse, kas artikli 4 lõike 4 kohaldamine on aidanud ühtlustada erinevaid ligipääsetavusnõudeid reisijateveoteenuste, tarbijale mõeldud pangateenuste ja elektroonilise side teenuse osutajate klienditeeninduskeskuste tehiskeskkonna puhul, kui see on olnud võimalik, pidades silmas III lisas sätestatud ligipääsetavusnõuetega järkjärgulise vastavusse viimise võimaldamist.

Aruandes hinnatakse samuti, kas käesoleva direktiivi, eelkõige selle vabatahtlike sätete kohaldamine on aidanud ühtlustada tehiskeskkonna ligipääsetavusnõudeid, mis kujutavad endast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL, ( 9 ) direktiivi 2014/24/EL ja direktiivi 2014/25/EL kohaldamisalasse jäävaid töid.

Aruandes tuleb samuti käsitleda käesoleva direktiivi artikli 14 kohaldamise mõju, sealhulgas vajaduse korral artikli 14 lõike 8 kohaselt saadud teabe alusel, ning mikroettevõtjatele erandi kehtestamise mõju siseturu toimimisele. Aruandes tuleks kajastada seda, kas käesolev direktiiv on saavutanud oma eesmärgid ja kas uute toodete ja teenuste lisamine oleks asjakohane, või tuleks jätta teatavad tooted või teenused käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja, ning aruandes tuleks võimaluse korral määrata kindlaks koormuse vähendamise valdkonnad direktiivi võimaliku läbivaatamise eesmärgil.

Komisjon esitab vajaduse korral asjakohased meetmed, mis võivad hõlmata seadusandlikke meetmeid.

3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile õigeaegselt kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks koostada sellised aruanded.

4.  Komisjoni aruandes võetakse arvesse majandusala sidusrühmade ning asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide, sealhulgas puuetega inimeste organisatsioonide seisukohti.

Artikkel 34

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 35

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.



I LISA

LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED TOODETELE JA TEENUSTELE

I jagu

Üldised ligipääsetavusnõuded, mis on seotud kõigi toodetega, mis on käesoleva direktiiviga hõlmatud artikli 2 lõike 1 kohaselt

Tooted peavad olema kavandatud ja toodetud sellisel viisil, et tagada nende maksimaalne eeldatav kasutamine puuetega inimeste poolt, ning neile lisatakse võimaluse korral toote sisse või selle peale ligipääsetav teave nende toimimise ja ligipääsetavuselementide kohta

1. 

Teabe esitamise nõuded

a) 

Tootel olev teave toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend ja hoiatused) peab olema:

i) 

tehtud hoomatavaks rohkem kui ühe meele kaudu;

ii) 

esitatud arusaadaval viisil;

iii) 

esitatud kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda;

iv) 

esitatud, kasutades piisava suurusega ja sobiva kujuga kirjafonte, võttes arvesse eeldatavaid kasutamistingimusi, ja kasutades piisavat kontrastsust ning kohandatavat tähe-, rea- ja lõiguvahet.

b) 

Juhised toote kasutamiseks kui neid ei ole esitatud tootel, kuid on hoomatavad toodet kasutades või muul viisil, nagu veebisait, sealhulgas toote ligipääsetavust tagavad omadused, ning kuidas neid viise aktiveerida ja nende koostalitlusvõime abistavate lahendustega, peavad toote turule laskmisel olema üldsusele kättesaadavad ja peavad olema:

i) 

hoomatavad rohkem kui ühe meele kaudu;

ii) 

esitatud arusaadaval viisil;

iii) 

esitatud kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda;

iv) 

esitatud, kasutades piisava suurusega ja sobiva kujuga kirjafonte, võttes arvesse eeldatavaid kasutustingimusi, ja kasutades piisavat kontrastsust ning kohandatavat tähe-, rea- ja lõiguvahet;

v) 

sisu osas kättesaadavad tekstiformaatides, mida saab kasutada alternatiivsete abiformaatide loomisel, mida esitatakse eri viisil ja rohkem kui ühe meele kaudu;

vi) 

koos mittetekstilise sisu alternatiivse esitamisega;

vii) 

koos toote kasutajaliidese kirjeldusega (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund), mis esitatakse punkti 2 kohaselt; kirjelduses tuleb välja tuua, kas tootel on olemas punkti 2 kõigis alapunktides loetletud omadused;

viii) 

koos toote funktsionaalsuse kirjeldusega, mis esitatakse funktsioonide abil, mille puhul on arvesse võetud puuetega inimeste vajadusi, punkti 2 kohaselt; kirjelduses tuleb välja tuua, kas tootel on olemas punkti 2 kõigis alapunktides loetletud omadused;

ix) 

koos sellise tark- ja riistvara kirjeldusega, mille abil toode liidestatakse abivahenditega; kirjeldusele tuleb lisada nende abivahendite loetelu, mida on katsetatud koos tootega.

2. 

Kasutajaliidese ja funktsionaalsuse kavandamine

Toode, sealhulgas selle kasutajaliides, peab sisaldama omadusi, elemente ja funktsioone, mis võimaldavad puuetega inimestele ligipääsu tootele ning tajuda, kasutada, mõista ja juhtida toodet, tagades, et:

a) 

kui toode võimaldab teabevahetust, sealhulgas isikutevahelist sidet, kasutamist, teabe esitamist, juhtimist ja suunamist, tehakse seda rohkem kui ühe meele kaudu, sealhulgas pakkudes alternatiive nägemisele, kuulmisele, kõnele ja kompimismeelele;

b) 

kui toode kasutab kõnet, peab see pakkuma alternatiive kommunikatsiooni, kasutamiskontrolli ja suunamise jaoks kasutatavale kõnele ja häälele;

c) 

kui toode kasutab visuaalseid elemente, on sellel kommunikatsiooni, teabe edastamise ja juhtimisega seoses olemas paindlikud suurenduse, heleduse ja kontrastsuse seadistamise võimalused ning see peab tagama koostalitlusvõime kasutajaliidese juhtimiseks kasutatavate programmide ja abivahenditega;

d) 

kui toode kasutab teabe edastamiseks, tegevuse märkimiseks, vastuse nõudmiseks või elementide tuvastamiseks värvi, tuleb pakkuda alternatiive värvi kasutamisele;

e) 

kui toode kasutab teabe edastamiseks, tegevuse märkimiseks, vastuse nõudmiseks või elementide tuvastamiseks helisignaale, tuleb pakkuda alternatiive helisignaalidele;

f) 

kui toode kasutab visuaalseid elemente, tuleb pakkuda paindlikke võimalusi nähtavuse selguse parandamiseks;

g) 

kui toode kasutab heli, tuleb kasutajale pakkuda võimalust seadistada heli tugevust ja kiirust ning kasutada tõhustatud helifunktsioone, sealhulgas ümbritsevatest toodetest tulenevate segavate helisignaalide vähendamine ja kuuldu selguse parandamine;

h) 

kui toode vajab manuaalset kasutamist ja juhtimist, tuleb võimaldada järjestikjuhtimist ja alternatiive peenmotoorsele juhtimisele, vältides kasutamisel üheaegse juhtimise vajadust, ning kasutada kompimise teel eristatavaid osasid;

i) 

toote puhul ei kasutata töörežiime, mille kasutamiseks on vaja suurt ulatuvust ja jõudu;

j) 

toode ei vallanda valgustundlikkushooge;

k) 

toode kaitseb kasutaja privaatsust, kui ta kasutab ligipääsetavuselemente;

l) 

toode pakub alternatiivi biomeetriliste tunnuste tuvastamisele ja kontrollimisele;

m) 

toode tagab funktsionaalsuse järjepidevuse ning võimaldab suhtluseks piisavalt ja paindlikult aega;

n) 

toode sisaldab tark- ja riistvara, mille abil toode liidestatakse tugitehnoloogiatega;

o) 

toode vastab järgmistele sektoripõhistele nõuetele:

i) 

iseteenindusterminalid:

▼C1

— 
näevad ette kõnesünteesitehnoloogia;

▼B

— 
võimaldavad kasutada isiklikke kõrvaklappe;
— 
kui on vajalik piiratud reageerimisaeg, siis esitavad kasutajale hoiatusteate rohkem kui ühe meele kaudu;
— 
võimaldavad pikendada eraldatud aega;
— 
peavad olema piisava kontrastsusega ja kompimise teel eristatavate klahvide ja juhtseadistega, kui need on olemas;
— 
ei vaja ligipääsetavuselemendi aktiveerimist kasutaja ligipääsu võimaldamiseks, kel on seda elementi vaja toote sisse lülitamiseks;
— 
kui toode kasutab helisignaale, peab see olema ühilduv liidu tasandil olemasolevate abivahendite ja tugitehnoloogiatega, sealhulgas kuulmistehnoloogiatega, nagu kuuldeaparaadid, telecoil-süsteemid, kohleaarsed implantaadid ja kuulmise abivahendid;

▼C1

ii) 

e‐lugerid näevad ette kõnesünteesitehnoloogia;

▼B

iii) 

tarbija lõppseadmed, millel on interaktiivsed andmetöötlusvõimalused ja mida kasutatakse elektrooniliste sideteenuste osutamisel:

— 
kui sellistel toodetel on lisaks hääle kasutamisele ka tekstilised võimalused, peavad nad võimaldama reaalajas tekstiedastust ja toetama hi-fi audioseadmeid;
— 
kui sellistel toodetel on lisaks tekstilistele ja häälvõimalustele või koos nendega ka videovõimalused, siis nähakse ette tervikvestluse kasutamine, sealhulgas sünkroniseeritud hääl, reaalajas tekstiedastus ja videoresolutsioon, mis võimaldab suhtlust viipekeeles;
— 
peavad tagama tõhusa Wi-Fi-ühenduse kuulmistehnoloogiatega;
— 
välditakse abivahendite töö mõjutamist;
iv) 

tarbija lõppseadmed, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenustele puuetega inimestele tehakse kättesaadavaks audiovisuaalmeedia teenuste osutaja edastatud ligipääsetavuselemendid kasutaja ligipääsu, valimise, juhtimise, isikustamise ja abivahenditesse edastamise kohta.

3. 

Tugiteenused:

Olemasolu korral antakse tugiteenuste (kasutajatoed, kõnekeskused, tehniline tugi, edastusteenused ja koolitusteenused) raames teavet toote ligipääsetavuse ning selle ühilduvuse kohta tugitehnoloogiatega, tehes seda ligipääsetavate sidevahendite abil.

II jagu

Artikli 2 lõikes 1 osutatud toodetele, välja arvatud artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud iseteenindusterminalid, esitatavad ligipääsetavusnõuded

Lisaks I jaos sätestatud nõuetele peavad käesoleva jaoga hõlmatud toodete pakendid ja juhendid olema muudetud ligipääsetavaks, et tagada nende maksimaalne eeldatav kasutamine puuetega inimeste poolt. See tähendab, et:

a) 

ligipääsetavaks peavad olema muudetud toote pakend, sealhulgas sellel esitatav teave (nt avamise, sulgemise, kasutamise, kõrvaldamise kohta), kaasa arvatud olemasolu korral teave toote ligipääsetavusomaduste kohta ja kui see on võimalik, esitatakse ligipääsetav teave pakendil,;

b) 

juhised toote paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja kõrvaldamise kohta, mis ei ole esitatud tootel, vaid mis on kättesaadavad muude vahendite abil, nagu veebisait, peavad toote turule laskmisel olema üldsusele kättesaadavad ja peavad vastama järgmistele nõuetele:

i) 

olema hoomatavad rohkem kui ühe meele kaudu;

ii) 

esitatud arusaadaval viisil;

iii) 

esitatud kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda;

iv) 

esitatud, kasutades piisava suurusega ja sobiva kujuga kirjafonte, võttes arvesse eeldatavaid kasutamistingimusi, ja kasutades piisavat kontrastsust ning kohandatavat tähe-, rea- ja lõiguvahet;

v) 

juhiste sisu on tehtud kättesaadavaks tekstiformaatides, mida saab kasutada alternatiivsete abiformaatide loomisel, mida esitatakse erineval viisil ja rohkem kui ühe meele kaudu; ning

vi) 

mittetekstilist sisu sisaldavatele juhistele on lisatud alternatiivsel viisil esitatud sisu.

III jagu

Üldised ligipääsetavusnõuded, mis on seotud kõigi teenustega, mis on käesoleva direktiiviga hõlmatud artikli 2 lõike 2 kohaselt

Teenuste osutamisel peab arvesse võtma järgmist, et tagada nende maksimaalne eeldatav kasutamine puuetega inimeste poolt:

a) 

tuleb tagada teenuste osutamisel kasutatavate toodete ligipääsetavus, kooskõlas käesoleva lisa I jao ja vajaduse korral II jaoga;

b) 

tuleb anda teavet teenuse toimimise kohta ning kui teenuse osutamisel kasutatakse tooteid, siis ka teenuse seose kohta nende toodetega ja nende toodete ligipääsetavusomaduste kohta ning koostalitlusvõime kohta abivahendite ja teenuse elementidega; kõnealune teave peab vastama järgmistele nõuetele:

i) 

teave tehakse hoomatavaks rohkem kui ühe meele kaudu;

ii) 

teavet esitatakse arusaadaval viisil;

iii) 

teavet esitatakse kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda;

iv) 

teabesisu tehakse kättesaadavaks tekstiformaatides, mida saab kasutada alternatiivsete abiformaatide loomisel, mida kasutajad esitavad eri viisil ja rohkem kui ühe meele kaudu;

v) 

teave esitatakse, kasutades piisava suurusega ja sobiva kujuga kirjafonte, võttes arvesse eeldatavaid kasutustingimusi, ja kasutatakse piisavat kontrastsust ning kohandatavat tähe-, rea- ja lõiguvahet;

vi) 

mittetekstilist sisu täiendatakse alternatiivsel viisil esitatud sisuga ning;

vii) 

teenuse osutamiseks vajalikku elektroonilist teavet esitatakse järjepideval ja sobival viisil, tehes selle tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks;

c) 

veebisaidid, sealhulgas seonduvad internetipõhised rakendused ja mobiilsideseadmetel põhinevad teenused, sealhulgas mobiilirakendused, muudetakse ligipääsetavaks järjepideval ja sobival viisil, tehes need tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks;

d) 

olemasolu korral annavad tugiteenused (kasutajatoed, kõnekeskused, tehniline tugi, edastusteenused ja koolitusteenused) teavet teenuse ligipääsetavuse ning selle ühilduvuse kohta tugitehnoloogiatega, tehes seda ligipääsetavate sidevahendite abil.

IV jagu

Spetsiifiliste teenustega seotud täiendavad ligipääsetavusnõuded

Teenuste osutamisel kasutatakse puuetega inimeste poolt maksimaalse eeldatava kasutamise tagamiseks selliseid funktsioone, tavasid, põhimõtteid ja menetlusi ning teenuse toimimises tehtavaid muudatusi, mis on mõeldud puuetega inimeste vajadustele vastamiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks tugitehnoloogiatega:

a) 

elektroonilised sideteenused, sealhulgas see hädaolukorra side, millele osutatakse direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 109 lõikes 2:

i) 

lisaks häälsidele võimaldatakse reaalajas tekstiedastust;

ii) 

võimaldatakse tervikvestlust, kus lisaks häälsidele kasutatakse ka videot;

iii) 

tagatakse häält ja teksti (sh reaalajas tekstiedastust) kasutava hädaolukorra side tervikvestlusena sünkroniseerimine ning video olemasolu korral ka selle tervikvestlusena sünkroniseerimine ja edastamine elektrooniliste sideteenuste osutajate poolt kõige sobivamale häirekeskusele;

b) 

teenused, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele:

i) 

pakutakse elektroonilisi saatekavasid, mis on tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad ning annavad teavet ligipääsetavusvõimaluste kättesaadavuse kohta;

ii) 

tagatakse, et audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuselemendid (ligipääsu teenused), nagu subtiitrid kurtidele ja kuulmispuudega inimestele, audiokirjeldused, subtiitrite pealelugemine ja viipekeelne tõlge on täielikult edastatud, nõuetekohaseks kuvamiseks piisava kvaliteediga, sünkroniseeritud heli ja videoga ning võimaldavad kasutajal seadistada nende kuva ja kasutust;

c) 

lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi reisijateveo teenused, välja arvatud linna- ja linnalähitranspordi teenused ja piirkondliku transpordi teenused:

i) 

tagatakse teabe esitamine sõidukite ja ümbritseva taristu ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse kohta ning abi kohta puuetega inimestele;

ii) 

tagatakse teabe esitamine arukate piletimüügisüsteemide (elektrooniline broneerimine, piletite broneerimine jne), reaalajas reisijateabe (ajakavad, teave liiklushäirete, ühendusteenuste ja muude transpordiliikidega edasi reisimise võimaluste jms kohta) ning lisateenusteabe kohta (jaamapersonali, rikkis liftide või teenuste kohta, mille osutamine ei ole ajutiselt võimalik);

d) 

linna- ja linnalähitranspordi teenuseid ning piirkondliku transpordi teenused tagatakse teenuse osutamisel kasutatavate iseteenindusterminalide ligipääsetavus kooskõlas käesoleva lisa I jaoga;

e) 

tarbijale mõeldud pangandusteenused:

i) 

pakutakse selliseid identimismeetodeid, elektroonilisi allkirju, turvalisust ja makseteenuseid, mis on tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad;

ii) 

tagatakse teabe arusaadavus, ilma et selle keerukus ületaks Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendi taset B2 (kõrgem kesktase);

f) 

e-raamatud:

i) 

tagatakse, et kui e-raamat sisaldab lisaks tekstile ka heli, siis esitatakse sünkroniseeritud tekst ja heli;

ii) 

tagatakse, et e-raamatu digitaalsed failid ei takista tugitehnoloogial nõuetekohaselt toimida;

iii) 

tagatakse ligipääs sisule, navigeerimine faili sisus ja kujunduses, sealhulgas dünaamilises kujunduses, ning struktuur, paindlikkus ja valikuvõimalused sisu esitamisel;

iv) 

võimaldatakse sisu alternatiivseid esitusviise ja koostalitlust mitmesuguste tugitehnoloogiatega viisil, mis võimaldab nende tajutavust, arusaadavust, kasutatavust ning töökindlust;

v) 

e-raamatud muudetakse leitavaks, esitades metaandmete kaudu teavet nende ligipääsetavuselementide kohta;

vi) 

tagatakse, et autoriõiguse digitaalkaitse meetmed ei takista ligipääsetavuselemente;

g) 

e-kaubanduse teenused:

i) 

esitatakse teave müüdavate toodete ja teenuste ligipääsetavuse kohta, kui kõnealust teavet esitab vastutav ettevõtja;

ii) 

tagatakse identimis-, turva- ja makseviiside funktsioonide ligipääsetavus, kui need võimaldatakse teenuse, mitte toote osana, tehes need tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks;

iii) 

pakutakse selliseid identimismeetodeid, elektroonilisi allkirju ja makseteenuseid, mis on tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad;

V jagu

Konkreetsed ligipääsetavusnõuded seoses Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaolukorra sidele vastamisega kõige sobivama häirekeskuse poolt

Hädaabinumbri maksimaalse eeldatava kasutamise tagamiseks puuetega inimeste poolt kasutatakse Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaolukorra teadetele vastamisel kõige sobivama häirekeskuse poolt selliseid funktsioone, tavasid, põhimõtteid ja menetlusi ning muudatusi, mis on mõeldud puuetega inimeste vajaduste täitmiseks.

Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaolukorra teatele tuleb nõuetekohaselt vastata riikliku hädaabiorganisatsiooni jaoks kõige kohasemal viisil kõige sobivama häirekeskuse poolt, kasutades vastamisel samasuguseid sidevahendeid nagu teate saabumisel ehk kasutades sünkroniseeritud häält ja teksti (sh reaalajas tekstiedastust) või video olemasolu korral hääle, teksti (sh reaalajas tekstiedastust) ja video sünkroniseerimist tervikvestluses.

VI jagu

Ligipääsetavusnõuded toodete ja teenuste omadustele, elementidele või funktsioonidele vastavalt artikli 24 lõikele 2

Muudes liidu õigusaktides sätestatud asjaomaste kohustuste täitmise eelduseks seoses toodete ja teenuste omaduste, elementide või funktsioonidega peavad olema täidetud järgmised tingimused:

1. 

Tooted:

a) 

teabe kättesaadavus seoses toodete toimimise ja ligipääsetavuselementidega vastab käesoleva lisa I jao punktis 1 esitatud vastavatele elementidele: teave toote kasutamise kohta on esitatud tootel ja juhised toote kasutamiseks, mis ei ole esitatud tootel, on kättesaadavad toote kasutamise kaudu või muude vahendite abil, nagu veebisait;

b) 

kasutajaliidese omaduste, elementide ja funktsioonide ligipääsetavus ja toodete funktsionaalsuse kavandamine vastab sellise kasutajaliidese või funktsionaalsuse kavandamise suhtes kehtivatele asjaomastele ligipääsetavusnõuetele, mis on esitatud käesoleva lisa I jao punktis 2;

c) 

pakendi ligipääsetavus, sealhulgas sellel esitatav teave ja juhised toote paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja kõrvaldamise kohta, mis ei ole esitatud tootel, vaid mis on kättesaadavad muude vahendite abil, nagu veebisait, välja arvatud iseteenindusterminalid, vastavad käesoleva lisa II jaos sätestatud asjaomastele ligipääsetavusnõuetele.

2. 

Teenused:

teenuste omaduste, elementide ja funktsioonide ligipääsetavus vastab selliste omaduste, elementide ja funktsioonide asjaomastele ligipääsetavusnõuetele, mis on esitatud käesoleva lisa teenustega seotud jagudes.

VII jagu

Funktsionaalse toimivuse kriteeriumid

Et tagada maksimaalne eeldatav kasutamine puuetega inimeste poolt, kui käesoleva lisa I–VI jaos sätestatud ligipääsetavusnõuetes ei käsitleta toodete kavandamise või tootmise või teenuste osutamise ühte või enamat konkreetset funktsiooni, peavad need funktsioonid või vahendid olema ligipääsetavad, vastates asjaomastele funktsionaalse toimivuse kriteeriumidele.

Neid funktsionaalse toimivuse kriteeriume võib kasutada üksnes alternatiivina ühele või enamale konkreetsele tehnilisele nõudele, kui neile osutatakse ligipääsetavusnõuetes, ning ainult juhul, kui asjaomaste funktsionaalse toimivuse kriteeriumide kohaldamine vastab ligipääsetavusnõuetele ja sellega tagatakse, et toodete kavandamise ja tootmise ning teenuste osutamise tulemuseks on võrdväärne või suurem ligipääsetavus nende eeldatavaks kasutamiseks puuetega inimeste poolt.

a)   Kasutamine nägemisvõime puudumise korral

Kui toode või teenus pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis ei eelda nägemisvõimet.

b)   Kasutamine piiratud nägemisvõime korral

Kui toode või teenus pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis võimaldab kasutajatel toodet kasutada piiratud nägemisvõimega.

c)   Kasutamine värvitaju puudumise korral

Kui toode või teenus pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis ei eelda kasutaja värvitaju.

d)   Kasutamine kuulmisvõime puudumise korral

Kui toode või teenus pakub auditiivseid töörežiime, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis ei eelda kuulmisvõimet.

e)   Kasutamine piiratud kuulmisvõime korral

Kui toode või teenus pakub auditiivseid töörežiime, pakutakse vähemalt üks tõhustatud helifunktsioonidega töörežiim, mis võimaldab piiratud kuulmisvõimega kasutajatel toodet kasutada.

f)   Kasutamine kõnevõime puudumise korral

Kui toode või teenus nõuab kasutajatelt häälsisendit, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis ei nõua häälsisendit. Häälsisend hõlmab mis tahes suuliselt tekitatavat heli, nt kõne, vilistamine või laksutamine.

g)   Kasutamine piiratud käsitsemisvõime või jõu korral

Kui toode või teenus nõuab manuaalseid toiminguid, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis võimaldab kasutajal kasutada toodet alternatiivsete toimingute abil, mis ei eelda peenmotoorset juhtimist ega käsitsemist, käejõudu ega korraga rohkem kui ühe juhtseadise kasutamist.

h)   Kasutamine piiratud ulatusvõime korral

Toodete juhtelemendid peavad olema kõigi kasutajate küündivusulatuses. Kui tooted või teenused pakuvad manuaalset töörežiimi, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mida saab kasutada piiratud ulatusvõime ja piiratud jõu korral.

i)   Valgustundlikkushoogude vallandamise riski minimeerimine

Kui toode pakub visuaalseid töörežiime, välditakse töörežiime, mis vallandavad valgustundlikkushoogusid.

j)   Kasutamine piiratud kognitiivsete võimete korral

Toode või teenus hõlmab vähemalt ühte töörežiimi, mille elemendid lihtsustavad ja hõlbustavad selle kasutamist.

k)   Eraelu puutumatus

Kui toode või teenus hõlmab elemente, mis on sellele paigaldatud ligipääsetavuse eesmärgil, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis tagab kõnealuste ligipääsetavuse eesmärgil paigaldatud elementide kasutamisel eraelu puutumatuse.



II LISA



EELDATAVAD MITTESIDUVAD VÕIMALIKUD LAHENDUSED, MIS AITAVAD TÄITA I LISA LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDEID

I JAGU:

NÄITED ÜLDISTE LIGIPÄÄSETAVUSNÕUETE KOHTA SEOSES KÕIGI TOODETEGA, MIS ON KÄESOLEVA DIREKTIIVIGA HÕLMATUD ARTIKLI 2 LÕIKE 1 KOHASELT

NÕUDED I LISA I JAOS

NÄITED

1.  Teabe esitamine

a)

i)

pakutakse nägemise ja kompimise või nägemise ja kuulmise teel tajutavat teavet, mille abil näidatakse koht, kus kaart sisestatakse iseteenindusterminali, et pimedad ja kurdid inimesed saaksid terminali kasutada;

ii)

kasutatakse järjepidevalt samu sõnu või selget ja loogilist struktuuri, et vaimse mahajäämusega inimesed saaksid teabest paremini aru;

iii)

esitatakse puudutusel tuntava reljeefina või teksthoiatuse kuvamisel lisaks helisignaalina, et pimedad inimesed saaksid seda tajuda;

iv)

võimaldatakse teksti lugeda nägemispuudega inimestel;

b)

i)

esitatakse elektroonilised failid, mida arvuti saab ekraanilugeja abil ette lugeda, et pimedad inimesed saaksid seda teavet kasutada;

ii)

kasutatakse järjepidevalt samu sõnu või selget ja loogilist struktuuri, et vaimse mahajäämusega inimesed saaksid neist paremini aru;

iii)

kasutatakse videojuhiste puhul subtiitreid;

iv)

võimaldatakse teksti lugeda nägemispuudega inimestel;

v)

trükitakse punktkirjas, et pime inimene saaks seda kasutada;

vi)

lisatakse diagrammile tekstiline kirjeldus, kus nimetatakse peamised elemendid või kirjeldatakse põhilisi toiminguid;

vii)

näiteid pole toodud

viii)

näiteid pole toodud

ix)

lisatakse sularahaautomaadile pistikupesa ja tarkvara, mis võimaldab ühendada kõrvaklapid, mille kaudu edastatakse helina ekraanil kuvatav tekst.

2.  Kasutajaliidese ja funktsionaalsuse kavandamine

a)

antakse juhiseid hääle ja teksti abil või lisatakse klahvistikule kombatavaid märke, nii et pimedad või kuulmispuudega inimesed saaksid tootega suhelda;

b)

antakse iseteenindusterminalis lisaks kõne abil antavatele juhistele ka juhiseid näiteks teksti või kujutiste abil, et ka kurdid inimesed saaksid vajalikku toimingut teha;

c)

võimaldatakse kasutajatel suurendada teksti, konkreetset piktogrammi või kontrasti, nii et nägemispuudega inimesed tajuksid teavet;

d)

lisaks võimalusele vajutada valiku tegemiseks rohelist või punast nuppu võiks neil nuppudel olla kirjas, mis valikutega on tegemist, et värvipime inimene saaks sellise valiku teha;

e)

kui arvuti annab veasignaali, esitatakse kirjalik tekst või kujutis, mis osutab veale ja võimaldab ka kurtidel inimestel aru saada, et tekkis viga;

f)

võimaldatakse kasutada esiplaanil olevatel kujutistel suuremat kontrasti, et vaegnägijad saaksid neid näha;

g)

võimaldatakse telefoni kasutajal valida heli tugevust ja vähendada mõjutusi kuuldeaparaatidele, et kuulmispuudega inimesed saaksid telefoni kasutada;

h)

muudetakse puuteekraanil olevad nupud suuremaks ja eraldatakse need paremini, et treemoriga inimesed saaksid neid vajutada;

i)

tagatakse, et nuppude vajutamiseks ei ole vaja suurt jõudu, et motoorikahäirega inimesed saaksid neid kasutada;

j)

välditakse vilkuvaid kujutisi, et haigushoogude all kannatavad inimesed ei oleks ohus;

k)

võimaldatakse kõrvaklappide kasutamist, kui pangaautomaat annab kõnega teavet;

l)

võimaldatakse alternatiivina sõrmejälgede tuvastamisele valida inimestel, kes ei saa käsi kasutada, parooli kasutamine telefoni lukustamiseks ja avamiseks);

m)

tagatakse, et tarkvara reageerib teatud toimingu tegemisele ettearvatavalt ja annab piisavalt aega parooli sisestamiseks, et vaimse mahajäämusega inimestel oleks seda kerge kasutada;

n)

pakutakse ühendust uuendatava punktkirjaga, nii et pimedad saaksid arvutit kasutada;

o)

sektoripõhiste nõuete näited

i)

näiteid pole toodud

ii)

näiteid pole toodud

iii)  Esimene taane

Nähakse ette, et mobiiltelefon peaks võimaldama reaalajas tekstivestluste pidamist, et kuulmispuudega inimesed saaksid interaktiivselt teavet vahetada.

iii)  Neljas taane

Võimaldatakse kasutada samaaegselt videot viipekeele kuvamiseks ning teksti sõnumi kirjutamiseks, et kaks kurti inimest saaksid suhelda üksteisega või kuuljaga.

iv)

Tagatakse, et digiboksi kaudu edastatakse subtiitrid kurtidele inimestele kasutamiseks.

3.  Tugiteenused: Näiteid pole toodud

 

 

II JAGU:

NÄITED SEOSES LIGIPÄÄSETAVUSNÕUETEGA, MIS ON SEOTUD KÕIGI TOODETEGA, VÄLJA ARVATUD ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTIS B OSUTATUD ISETEENINDUSTERMINALID

NÕUDED I LISA II JAOS

NÄITED

Toodete pakendid ja juhendid

a)

pakendil osutatakse, et telefonil on puuetega inimeste jaoks mõeldud ligipääsetavuselemendid;

b)

i)

esitatakse elektroonilised failid, mida arvuti saab ekraanilugeja abil ette lugeda, et pimedad inimesed saaksid seda teavet kasutada;

ii)

kasutatakse järjepidevalt samu sõnu või selget ja loogilist struktuuri, et vaimse mahajäämusega inimesed saaksid teabest paremini aru;

iii)

esitatakse puudutusel tuntava reljeefina või teksthoiatuse kuvamisel helisignaalina, et pimedad tajuksid seda hoiatusena;

iv)

esitatakse teksti nii, et seda saavad lugeda nägemispuudega inimesed;

v)

trükitakse punktkirjas, et pime inimene saaks seda lugeda;

vi)

diagrammile lisatakse tekstiline kirjeldus, kus nimetatakse peamised elemendid või kirjeldatakse põhilisi toiminguid.

III JAGU:

NÄITED ÜLDISTE LIGIPÄÄSETAVUSNÕUETE KOHTA SEOSES KÕIGI TEENUSTEGA, MIS ON KÄESOLEVA DIREKTIIVIGA HÕLMATUD ARTIKLI 2 LÕIKE 2 KOHASELT

NÕUDED I LISA III JAOS I LISA

NÄITED

Teenuste osutamine

a)

näiteid pole toodud

b)

i)

esitatakse elektroonilised failid, mida arvuti saab ekraanilugeja abil ette lugeda, et pimedad inimesed saaksid seda teavet kasutada;

ii)

kasutatakse järjepidevalt samu sõnu või selget ja loogilist struktuuri, et vaimse mahajäämusega inimesed saaksid teabest paremini aru;

iii)

lisatakse videojuhiste olemasolu korral subtiitrid;

iv)

tagatakse, et pime inimene saab kasutada faili, trükkides selle punktkirjas;

v)

esitatakse teksti nii, et seda saavad lugeda nägemispuudega inimesed;

vi)

diagrammile lisatakse tekstiline kirjeldus, kus nimetatakse peamised elemendid või kirjeldatakse põhilisi toiminguid.

vii)

kui teenuseosutaja pakub USB-netipulka, mis sisaldab teavet teenuse kohta, tagatakse selle teabe ligipääsetavus;

c)

esitatakse piltide kohta tekstkirjeldused, muudetakse kõik funktsioonid kättesaadavaks klaviatuurilt, antakse kasutajatele piisavalt aega lugemiseks, tehakse nii, et sisu ilmub ja toimib ettearvataval viisil, ja nähakse ette ühilduvus tugitehnoloogiatega, et erinevate puuetega inimesed saaksid veebisaiti lugeda ja sellega suhelda;

d)

näiteid pole toodud

IV JAGU:

SPETSIIFILISTELE TEENUSTELE TÄIENDAVATE LIGIPÄÄSETAVUSNÕUETEGA SEOTUD NÄITED:

NÕUDED I LISA IV JAOS

NÄITED

Spetsiifilised teenused

a)

i)

Võimaldatakse kuulmispuudega inimesel kirjutada ja võtta vastu tekstsõnumeid interaktiivselt ja reaalajas.

ii)

Võimaldatakse kurtidel inimestel omavahel suhtlemiseks kasutada viipekeelt.

iii)

Võimaldatakse kõne- ja kuulmispuudega inimesel, kes valib teksti, hääle ja video kombinatsiooni kasutamise, teada saada, et side edastatakse võrgu kaudu hädaabiteenistusele.

b)

i)

Võimaldatakse pimedal inimesel televiisoris programmi valida.

ii)

Toetatakse võimalust valida, isikustada ja kuvada ligipääsuteenuseid, nagu subtiitrid kurtidele ja kuulmispuudega inimestele, audiokirjeldused, subtiitrite pealelugemine ja viipekeelne tõlge, pakutakse vahendeid tõhusa Wi-Fi-ühenduse loomiseks kuulmistehnoloogiatega ja kasutajakontrolli, et aktiveerida audiovisuaalmeediateenustele ligipääsu teenused esmatasandi meedia kontrolliga samal tähtsuse tasandil.

c)

i)

näiteid pole toodud

ii)

näiteid pole toodud

d)

näiteid pole toodud

e)

i)

Võimaldatakse vaeglugejal teksti samal ajal lugeda ja kuulda.

ii)

Näidet pole toodud.

f)

i)

Võimaldatakse düslektikul lugeda ja kuulata teksti samal ajal.

ii)

Võimaldatakse sünkroniseeritud teksti- ja heliväljundit või võimaldatakse uuendatavat punktkirja.

iii)

Võimaldatakse pimedale inimesele ligipääsu sisukorrale või vahetada peatükke.

iv)

Näidet pole toodud.

v)

Tagatakse, et teave nende ligipääsetavuselementide kohta on elektroonilises failis kättesaadav, et puuetega inimesed võiksid saada teavet.

vi)

Tagatakse, et ei ole piirangut, mis takistaks abivahendil teksti ette lugemast, et pimedad kasutajad saaksid raamatut lugeda, näiteks tehnilisi kaitsemeetmeid, õiguste kasutamist käsitlevat teavet või koostalitlusvõime küsimusi.

g)

i)

Tagatakse, et kättesaadavat teavet toote ligipääsetavuselementide kohta ei jäeta välja.

ii)

Muudetakse makseteenuse kasutajaliides häälega kättesaadavaks, et pimedad inimesed saaksid internetis iseseisvalt oste teha.

iii)

Muudetakse ekraanil esitatavad tuvastamisdialoogid ekraanilugejate abil loetavateks, et pimedad inimesed saaksid neid kasutada.



III LISA

LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED ARTIKLI 4 LÕIKE 4 TÄHENDUSES SEOSES TEHISKESKKONNAGA, KUS OSUTATAKSE KÄESOLEVA DIREKTIIVI KOHALDAMISALASSE KUULUVAID TEENUSEID

Et tõhustada puuetega inimeste eeldatavat iseseisvat ligipääsu tehiskeskkonnale, kus teenuseosutaja vastutusel osutatakse teenuseid, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 4, hõlmatakse üldsuse ligipääsuks mõeldud alade puhul järgmisi aspekte:

a) 

seotud välisalade ja vahendite kasutamine;

b) 

hoonetele lähenemise võimalused;

c) 

sissepääsude kasutamine;

d) 

horisontaalsete liikumisradade kasutamine;

e) 

vertikaalsete liikumisradade kasutamine;

f) 

ruumide kasutamine üldsuse poolt;

g) 

teenuse osutamisel kasutavate seadmete ja vahendite kasutamine;

h) 

tualettide ja sanitaarruumide kasutamine;

i) 

väljapääsude, evakuatsiooniteede ja hädaolukorra lahendamise plaanide kasutamine;

j) 

suhtlus ja suunamine rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;

k) 

vahendite ja hoonete kasutamine nende eeldataval kasutamiseesmärgil;

l) 

kaitse keskkonnaga seotud ohtude eest nii siseruumides kui ka väljas.



IV LISA

VASTAVUSHINDAMISMENETLUS – TOOTED

1.   Tootmise sisekontroll

Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab käesoleva lisa punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab oma ainuvastutusel, et asjaomased tooted vastavad käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

2.   Tehnilised dokumendid

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust artiklis 4 osutatud asjaomastele ligipääsetavusnõuetele ning kui tootja tugines artiklile 14, tõendada, et asjaomased ligipääsetavusnõuded põhjustaksid toodete täielikku muutmist või ebaproportsionaalset koormust. Tehnilised dokumendid peavad täpsustama üksnes kohaldatavaid nõudeid ning käsitlema hindamiseks vajalikul määral toote konstruktsiooni, valmistamist ja kasutamist.

Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmist:

a) 

toote üldkirjeldus;

b) 

loetelu täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standarditest ja asjakohastest tehnilistest spetsifikatsioonidest, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid või tehnilisi spetsifikatsioone ei ole kohaldatud, siis nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud artiklis 4 esitatud asjakohaste ligipääsetavusnõuete järgimiseks; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite või tehniliste spetsifikatsioonide puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud.

3.   Tootmine

Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaks toodete vastavuse käesoleva lisa punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ning käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele.

4.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.1. Tootja kinnitab käesolevas direktiivis osutatud CE-märgise igale üksiktootele, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

4.2. Tootja koostab tootemudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni. ELi vastavusdeklaratsioonis määratakse kindlaks selle toote mudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmise korral neile kättesaadavaks.

5.   Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.



V LISA

TEAVE LIGIPÄÄSETAVUSNÕUETELE VASTAVATE TEENUSTE KOHTA

1. Teenuseosutaja esitab üldtingimustes või samaväärses dokumendis teabe selle kohta, kuidas teenus vastab artiklis 4 esitatud ligipääsetavusnõuetele. Teabes kirjeldatakse kohaldatavaid nõudeid ning käsitletakse hindamiseks vajalikul määral teenuse kavandamist ja tööpõhimõtet. Lisaks direktiiviga 2011/83/EL kehtestatud tarbijainfo nõuetele peab teave – vastavalt asjaoludele – sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

a) 

teenuse üldkirjeldus ligipääsetavates vormingutes;

b) 

teenuse tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

c) 

kirjeldus, kuidas teenus täidab I lisas sätestatud asjaomaseid ligipääsetavusnõudeid.

2. Käesoleva lisa punkti 1 järgimiseks võib teenuseosutaja täielikult või osaliselt kohaldada harmoneeritud standardeid ja asjakohaseid tehnilisi spetsifikatsioone, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

3. Teenuseosutaja esitab teabe, mis näitab, et teenuse osutamise protsess ja selle järelevalve tagavad teenuse vastavuse käesoleva lisa punktile 1 ja käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.



VI LISA

EBAPROPORTSIONAALSE KOORMUSE HINDAMISE KRITEERIUMID

Hindamise ja selle dokumenteerimise kriteeriumid

1. 

Ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja toote tootmise, turustamise või importimise või teenuse osutamise kogukulu (tegevus- ja kapitalikulud) suhe ettevõtjate jaoks.

Elemendid, mida saab kasutada ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse hindamiseks:

a) 

ühekordsete korralduslike kuludega seotud kriteeriumid, mida tuleb hindamisel arvesse võtta:

i) 

ligipääsetavusalaste eriteadmistega täiendava inimressursi maksumus,

ii) 

inimressursi koolitamise ja ligipääsetavusalaste teadmiste saamisega seotud kulud,

iii) 

toote arendamisele või teenuse osutamisele ligipääsetavusvõimaluste lisamiseks uue protsessi väljatöötamise maksumus,

iv) 

ligipääsetavust käsitleva juhendmaterjali väljatöötamise maksumus,

v) 

ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide mõistmise ühekordne kulu;

b) 

jooksvate tootmis- ja arenduskuludega seotud kriteeriumid, mida tuleb hindamisel arvesse võtta:

i) 

toote või teenuse ligipääsetavuselementide väljatöötamise kulud,

ii) 

tootmisprotsessis tehtavad kulud,

iii) 

toote või teenuse ligipääsetavuse katsetamise kulud,

iv) 

dokumentatsiooni koostamise kulud.

2. 

Ettevõtja hinnangulised kulud ja tulud, sealhulgas seoses tootmisprotsesside ja investeeringutega, võrrelduna eeldatava kasuga puuetega inimeste jaoks, võttes arvesse konkreetse toote või teenuse kasutamiskordade arvu ja kasutamise sagedust.

3. 

Ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhe

Elemendid, mida saab kasutada ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse hindamiseks:

a) 

ühekordsete korralduslike kuludega seotud kriteeriumid, mida tuleb hindamisel arvesse võtta:

i) 

ligipääsetavusalaste eriteadmistega täiendava inimressursi maksumus,

ii) 

inimressursi koolitamise ja ligipääsetavusalaste teadmiste saamisega seotud kulud,

iii) 

toote arendamisele või teenuse osutamisele ligipääsetavusvõimaluste lisamiseks uue protsessi väljatöötamise maksumus,

iv) 

ligipääsetavust käsitleva juhendmaterjali väljatöötamise maksumus,

v) 

ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide mõistmise ühekordne kulu;

b) 

jooksvate tootmis- ja arenduskuludega seotud kriteeriumid, mida tuleb hindamisel arvesse võtta:

i) 

toote või teenuse ligipääsetavuselementide väljatöötamisega seotud kulud,

ii) 

tootmisprotsessis tehtavad kulud,

iii) 

toote või teenuse ligipääsetavuse katsetamisega seotud kulud,

iv) 

dokumentatsiooni koostamisega seotud kulud.


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

Top