Liidetud kohtuasjad T-90/07 P ja T-99/07 P

Belgia Kuningriik ja

Euroopa Ühenduste Komisjon

versus

Emmanuel Genette

„Apellatsioonkaebus — Avalik teenistus — Ametnikud — Pensionid — Siseriiklike pensioniõiguste ülekandmine — Ülekandmistaotluse tagasivõtmist ja uue ülekandmistaotluse esitamist keelav otsus — Avaliku Teenistuse Kohtu pädevus — Vaidluseseme muutmine — Hagi vastuvõetamatus esimeses kohtuastmes”

Esimese Astme Kohtu otsus (apellatsioonikoda), 18. detsember 2008   II ‐ 3863

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Apellatsioonkaebus – Ese – Nõuded, milles palutakse tühistada üksnes esimeses kohtuastmes vastu võetud otsus – Vastuvõetavus

   (Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa, artikli 13 lõige 1; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 139 lõike 1 punkt b)

2. Ametnikud – Pension – Enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõigus – Ülekandmine ühenduse skeemi – Üksikasjalikud eeskirjad

   (Personalieeskirjad, VIII lisa, artikli 11 lõige 2)

3. Ametnikud – Hagi – Ühenduste kohtu pädevus – Piirid – Keeld teha otsus ultra petita

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja I lisa, artikli 7 lõige 1; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

4. Ametnikud – Hagi – Huve kahjustav akt – Mõiste – Sellise taotluse tagasilükkamine, millega palutakse luba nõuda riiklikku pensioniskeemi haldavalt asutuselt kohaldatud siseriiklike õigusnormide ebaseaduslikkusele tuginedes, et võetaks tagasi otsus, millega kinnitatakse asjaomase isiku enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste summa, ja asendataks see uue otsusega – Ühenduse institutsiooni pädevuse puudumine – Erand

   (Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; VIII lisa, artikli 11 lõige 2)

5. Ametnikud – Hagi – Huve kahjustav akt – Mõiste – Personalieeskirjades ette nähtud meetme võtmisest hoidumine – Institutsiooni hoidumine oma teenistujatele abi osutamisest vastava taotluse puudumisel – Erand

   (Personalieeskirjad, artiklid 24, 90 ja 91)

1.  Asjaolu, et apellatsioonkaebuses puuduvad nõuded rahuldada Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 139 lõike 1 punkti b tähenduses täielikult või osaliselt esimeses astmes esitatud nõuded, ei õigusta nimetatud apellatsioonkaebuse vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata jätmist, kuna need sisaldavad hagejate nõudeid tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu otsus vastavalt nimetatud kodukorra artikli 139 lõike 1 punktile a.

   Sellise apellatsioonkaebuse kasulik mõju nimelt säilib sellistel asjaoludel, kuivõrd juhul, kui Esimese Astme Kohus rahuldab hageja tühistamisnõuded, ei lõpeta ta sellegipoolest vaidlust, vaid taastab poolte olukorra enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Vaidluse üle lõplikult otsustav kohus – kas Avaliku Teenistuse Kohus või Esimese Astme Kohus ise, vastavalt sellele, kuidas viimane kasutab talle Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 13 lõikega 1 antud õigust – on kohustatud võtma arvesse nimetatud poole nõudeid esimeses astmes kas nende rahuldamiseks täielikult või osaliselt või siis nende rahuldamata jätmiseks, ilma et ta võiks põhjendada seda rahuldamata jätmist asjaoluga, et neid nõudeid ei ole talle uuesti esitatud.

   (vt punktid 40 ja 41)

2.  Personalieeskirjade – mis kehtisid enne, kui jõustus määrus nr 723/2004, millega muudetakse ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi – VIII lisa artikli 11 lõike 2 teise lõigu alusel määrab institutsioon, mille teenistuses ametnik on, enne ametniku selle institutsiooni teenistusse asumist selle ametniku riiklikes pensioniskeemides kogutud pensioniõiguste summa põhjal kindlaks pensioniõigusliku staaži aastate arvu, mida ta arvestab oma pensioniskeemi raames. Sellest sättest tuleneb, et ühenduse institutsioonil ei ole muud kohustust, kui muuta riiklike pensioniskeemide, milles asjaomane ametnik omandas õigused enne ühenduste teenistusse asumist, haldamise eest vastutavate asutuste poolt arvutatud pensioniõiguste summa oma pensioniskeemis arvesse võetavaks staaži aastate arvuks. Ülekantavate pensioniõiguste summa arvutamine kuulub seevastu ülekandmisse puutuvate riiklike pensioniskeemide haldamise eest vastutavate asutuste ainupädevusse. Pealegi on iga liikmesriigi ülesanne valida ja rakendada konkreetsed meetmed, mis võimaldavad kasutada ühenduse ametnikele antud õigust kanda üle ühenduse pensioniskeemi õigused, mis nad on omandanud riiklikes pensioniskeemides.

   Otsused, mis ühelt poolt puudutavad ülekantavate pensioniõiguste summa arvutamist ja teisalt sellise summa pensioniõiguslikuks staažiks ümberarvestamist, tehakse eri õiguskordades ja need alluvad igas sellises õiguskorras oma kohtulikule kontrollile. Ainult siseriiklikud ametiasutused ja kohtud on pädevad arutama nõudeid või vaidlusi ühenduse ametnike riiklikes pensioniskeemides omandatud õiguste arvutamist käsitlevate otsuste suhtes ja asjaomased ametnikud peavad esitama sellised nõuded või vaidlused nendele ametiasutustele või kohtutele kohaldatavas siseriiklikus õiguses ette nähtud korras.

   (vt punktid 56 ja 57)

3.  Kuna ametniku esitatud hagi arutav ühenduste kohus ei või teha otsust ultra petita, ei saa tema tehtud tühistamisotsus ületada hageja nõude piire.

   (vt punktid 71 ja 72)

4.  Ametisse nimetava asutuse keeldumine personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel ametniku esitatud taotluse – millega kohaldatud siseriiklike õigusnormide väidetavale ebaseaduslikkusele tuginedes palutakse luba nõuda riiklikku pensioniskeemi haldavalt asutuselt, et võetaks tagasi otsus, millega kinnitatakse asjaomase isiku enne ühenduse teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste summa, ja asendataks see selles osas uue siseriikliku õigusnormi alusel uue otsusega – rahuldamisest ei ole isiku huve kahjustav akt, kui ametisse nimetav asutus ei ole pädev võtma meetmeid, mida temalt nõutakse. Taotlus põhines seega sellel, et vaidlustati siseriikliku õigusakti kohaldamine riiklikke pensioniskeeme haldavate asutuste poolt, mis vastavalt personalieeskirjade (mis kehtisid enne, kui jõustus määrus nr 723/2004, millega muudetakse ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi) VIII lisa artikli 11 lõike 2 teisest lõigust tulenevale pädevuse jagunemise põhimõttele kuulub siseriiklikku õiguskorda ja järelikult siseriiklike ametiasutuste või kohtute ainupädevusse, kusjuures kohtusse pöördumisel võidakse vajaduse korral esitada EÜ artikli 234 alusel eelotsusetaotlus Euroopa Kohtule.

   (vt punktid 87, 92–96)

5.  Institutsiooni hoidumine abi osutamisest oma ametnikele ja töötajatele personalieeskirjade artikli 24 alusel kujutab endast isikute huve kahjustavat akti personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses üksnes juhul, kui institutsioonil on abi osutamise kohustus, olenemata tema ametnike või töötajate taotlusest. Põhimõtteliselt on asjaomase ametniku ülesanne esitada abitaotlus institutsioonile, kus ta töötab, ja ainult teatavatel erandlikel asjaoludel võib ühenduse institutsioon olla kohustatud osutama kindlat abi ilma selle ametniku eelneva taotluseta, omal algatusel.

   (vt punktid 100 ja 101)