Direktiiviga 2014/59/EL sätestatakse uued eeskirjad raskustes finantsasutuste kohta, sest paljud Euroopa Liidu (ELi) liikmesriigid pidid 2008. aasta finantskriisi järel pankade päästmiseks süstima riigi raha oma pangandussüsteemi.
Direktiivi eesmärk on vältida pankade maksejõuetuse ohtu sattumisel päästemeetmeid, milleks on vaja kasutada maksumaksjate raha.
Sellega kehtestatakse ELi ühised eeskirjad maksejõuetute pankade sissenõudmiseks ja restruktureerimiseks.
PÕHIPUNKTID
Raskustesse sattunud pangad – ennetamine
Iga pank peab valmistama ette finantsseisundi taastamise kava ja esitama selle riiklikule pädevale ametiasutusele.
Riiklik kriisilahendusasutus peab samuti koostama kriisilahenduskava juhuks, kui finantsseisundi taastamine ei anna tulemusi ja restruktureerimine (kriisilahendus) osutub vajalikuks.
Mõlemas kavas on sätestatud meetmed, mida tuleb võtta juhul, kui pank satub raskustesse, mis põhjustavad panga maksejõuetuse.
Raskes finantsseisundis pangad – varane sekkumine
Panga raske finantsolukorra korral on riiklikul pädeval asutusel õigus sekkuda, näiteks nimetada ametisse panga ajutine haldur.
Maksejõuetuse ohus olevad pangad – restruktureerimine (kriisilahendus)
Kui panga allakäik jätkub, on riiklikul kriisilahendusasutusel mitmeid restruktureerimisega seotud õigusi, et viia panga maksejõuetusega seotud kulud maksumaksjatele miinimumini, sealhulgas nõuda, et kõigepealt läheksid kulud erasektori kanda.
See kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise mehhanism, mis tähistab muutust võrreldes avaliku päästevahendiga, pidi jõustuma hiljemalt 2016. aasta jaanuaris. Liikmesriigid võisid otsustada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi oma õigussüsteemi ülevõtmise juba enne nimetatud kuupäeva.
Panga kokkuvarisemise korral katavad restruktureerimiskulud esmalt aktsionärid. Järgmiseks palutakse abi võlausaldajatelt, ja viimasena meetmena tagamata hoiuste omanikud (kellel on hoiused üle 100 000 euro). Direktiivi (EL) 2017/2399 muutmisega ühtlustati eeskirjad panga võlausaldajate hierarhia kohta, luues uue eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga võlaklassi, mis peaks maksejõuetusmenetluses nõuete rahuldamisjärkudes asuma kõrgemal omavahenditena käsitatavatest instrumentidest ja allutatud kohustustest, kuid madalamal muudest kõrgema nõudeõiguse järguga kohustustest. Uue seadusjärgse maksejõuetusmenetluse nõuete rahuldamisjärkude eesmärk on parandada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamist selliste võlainstrumentide suhtes, mis on kõlblikud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks. Samuti aitab see ELis rakendada globaalsete süsteemselt oluliste finantsasutuste jaoks kogu kahjumikatmisvõime standardit.
Aktsionärid ja võlausaldajad peavad osalema maksejõuetu krediidiasutuse kahjumi katmisel. Nad katavad vähemalt 8 % restruktureerimiskava järgiva panga kõikidest kohustustest (võlad või kohustused). Kui katmist vajavaid kahjusid on veel, võib sekkuda kriisilahendusfond (vt allpool). Lisaks on riiklikel ametiasutustel võimalik restruktureeritav krediidiasutus müüa või ühendada teise krediidiasutusega.
Finantsstabiilsuse nõukogu poolt 2015. aasta novembris välja töötatud kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamiseks, millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/879, kehtestati uued eeskirjad krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime kohta.
Muutmisdirektiiviga (EL) 2022/2556 viiakse direktiivi ja mitme muu seonduva direktiivi eeskirjad vastavusse finantsüksuste IKT-riski sätetega, mis on sätestatud finantssektori digitaalse tegevuskerksuse määruses (EL) 2022/2554 (vt kokkuvõte).
Pankade restruktureerimiskavade rahaline toetamine riiklike kriisilahendusfondide kaudu
Iga liikmesriik peab looma riikliku kriisilahendusfondi, mida rahastatakse tema territooriumil asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute ettemaksetest. Selle fondi abil rahastatakse maksejõuetu panga restruktureerimist.
Euroopa ühtne juurdepääsupunkt
Muutmisdirektiiviga (EL)2023/2864 lisatakse direktiivi 2014/59/EL artikkel, mille kohaselt peavad liikmesriigid alates tagama, et mis tahes reguleeritud teabe avalikustamisel esitab asjaomane üksus selle teabe samal ajal kogumisasutusele. Samuti peavad nad sellest teavitama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, et teha see juurdepääsetavaks määruse (EL) 2023/2859 alusel loodud Euroopa ühtses juurdepääsupunktis.
Sisemise MRELi kehtestamine konsolideeritud alusel
Muutmisdirektiiviga (EL)2024/1174 kehtestatakse eeskirjad, mis võimaldavad kriisilahendusasutustel teatavatel tingimustel määrata kindlaks sisemine MREL konsolideeritud alusel. Selle eesmärk on leevendada teatavate pangagruppide ebaproportsionaalse ja kahjuliku mõju võimalust, täpsemalt emaettevõtjana tegutseva valdusettevõtja ja teatud käitusettevõtjate vahel – stsenaarium, mida Euroopa Komisjon on määratlenud. Kui kriisilahendusasutus on lubanud pangagrupil kõnealust konsolideeritud kohtlemist kohaldada, ei ole vahepealsed tütarettevõtjad kohustatud maha arvama oma individuaalse osaluse sisemise MRELi täitmiseks kõlblikes vahendites.
Kooskõlastamine kindlustusasutustega
Muutmisdirektiiviga (EL)2025/1 lisatakse direktiivi 2014/59/EL uued nõuded, et tagada teabevahetus ja kooskõlastamine kindlustus- ja pangandussektori kriisilahendus- ja järelevalveasutuste vahel. Eelkõige nähakse sellega ette nimetatud asutuste tihe koostöö finantskonglomeraatidesse kuuluvate ettevõtjate ja konsolideerimisgruppide finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade koostamisel ning nende osalemine kriisilahenduse kolleegiumides.
krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili ja pankade poolt kriisilahendusfondidesse tehtavate osamaksete arvutamise ja kohandamise kohta;
teabe kohta, mille pangad peavad esitama, et saaks arvutada nende osamakseid kriisilahendusfondidele;
asjaolud ja tingimused, mille korral krediidiasutuse või investeerimisühingu osamakseid kriisilahendusfondi võib osaliselt või täielikult edasi lükata;
kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millised krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevused, teenused ja toimingud on majanduse jaoks olulised, ja
põhiäriliinide ja seotud teenuste kindlaksmääramisel kasutatavate kriteeriumide kohta;
delegeeritud määrus (EL) 2016/860, milles täpsustatakse täiendavalt asjaolusid, mille korral on direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 3 kohaselt vajalik välistada allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine;
rakendusmäärus (EL) 2016/911 konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingute kirjelduse vormi ja sisu kohta;
rakendusmäärus (EL) 2016/962 seoses ühtsete vormide, mudelite ja mõistetega pädevate asutuste ja kriisilahendusasutuste poolt teabe kindlakstegemiseks ja edastamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele;
delegeeritud määrus (EL) 2016/1075, mis käsitleb muuhulgas finantsseisundi taastamise kavade, kriisilahenduse kavade ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade sisu standardeid;
delegeeritud määrus (EL) 2016/1400 elementide kohta, mida ettevõtte reorganiseerimise kava peab vähemalt hõlmama, ja selle rakendamise aruannete miinimumsisu kohta;
delegeeritud määrus (EL) 2016/1401 tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste hindamise meetodite ja põhimõtetega seotud standardite kohta;
delegeeritud määrus (EL) 2018/344 regulatiivsete tehniliste standardite kohta, millega määratakse kindlaks kriisilahendusmenetluse korral kohtlemise erinevuse hindamise metoodikaga seotud kriteeriumid;
delegeeritud määrus (EL) 2018/345 regulatiivsete tehniliste standardite kohta, millega määratakse kindlaks krediidiasutuste või üksuste varade ja kohustuste väärtuse hindamise metoodika;
delegeeritud määrus (EL) 2019/348 regulatiivsete tehniliste standardite kohta, milles määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnata krediidiasutuse maksejõuetuse mõju finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja rahastamistingimustele;
rakendusmäärus (EL) 2021/622 rakenduslike tehniliste standardite kohta seoses Euroopa Pangandusjärelevalvele omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudest teatamise vormide, juhiste ja metoodikaga;
delegeeritud määrus (EL) 2021/1118 regulatiivsete tehniliste standardite kohta, millega määratakse kindlaks metoodika, mida kriisilahendusasutused kasutavad direktiivis 2013/36/EL osutatud nõude ja kombineeritud puhvri nõuet kriisilahendussubjektide puhul kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil, kui kriisilahendusaluse grupi suhtes ei kohaldata neid nõudeid direktiivi kohaselt;
delegeeritud määrus (EL) 2021/1340, milles sätestatakse regulatiivsed tehnilised standardid ja määratakse kindlaks lepingutingimuste sisu seoses peatamisõiguse tunnustamisega kriisilahenduses;
delegeeritud määrus (EL) 2021/1527 regulatiivsete tehniliste standardite kohta, mis käsitlevad allahindamise ja konverteerimise õiguse lepingulist tunnustamist;
delegeeritud määrus (EL) 2023/662, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/63 seoses tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste arvutamise metoodikaga;
rakendusmäärus (EL) 2024/1618, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/763 seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmise järelevalvelise aruandluse ja avalikustamisega ning
delegeeritud määrus (EL) 2024/895, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/63 seoses kõlblike kohustuste arvutamise ja üleminekukorraga.
MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?
Direktiiv 2014/59/EL tuli siseriiklikku õigusesse üle võtta ja eeskirju on kohaldatud alates .
Muutmisdirektiiv (EL) 2017/2399 tuli siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtta ja neid eeskirju on kohaldatud nimetatud kuupäevast alates.
Muutmisdirektiivi (EL) 2019/879 siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli . Selle eeskirju on liikmesriikides kohaldatud nimetatud kuupäevast alates, välja arvatud eeskirjad MRELi avalikustamise kohta, mida kohaldatakse alates , kusjuures teatud tingimustel on võimalik kohaldada hilisemaid kohaldamisaegu.
Muutmisdirektiiv (EL) 2022/2556 tuli siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtta ja neid eeskirju on kohaldatud nimetatud kuupäevast alates.
Muutmisdirektiiv (EU) 2023/2864 tuli siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtta ja seda on kohaldatud nimetatud kuupäevast alates.
Muutmisdirektiiv (EL) 2024/1174 tuli siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtta ja neid eeskirju on kohaldatud alates .
Muutmisdirektiiv (EU) 2025/1 tuleb siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtta ja neid eeskirju kohaldatakse alates .
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, , millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, , lk 190–348).
Direktiivi 2014/59/EL hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
SEONDUVAD DOKUMENDID
Direktiiv (EL) 2025/1, millega luuakse kindlustus- ja edasikindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik (IRRD).
Määrus (EL) 2023/2859, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele.
Direktiiv (EL) 2022/2556, millega muudetakse erinevaid finantssektori direktiive seoses digitaalse tegevuskerksusega.
Rakendusmäärus (EL) 2021/622, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid direktiivi 2014/59/EL kohaldamiseks seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet käsitleva aruandluse ühtsete aruandlusvormidega.
Delegeeritud määrus (EL) 2021/1118, millega täiendatakse direktiivi 2014/59/EL regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks metoodika, et hinnata direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõuet ja kombineeritud puhvri nõuet kriisilahendussubjektide puhul.
Delegeeritud määrus (EL) 2021/1340, millega täiendatakse direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega ja määratakse kindlaks lepingutingimuste sisu seoses peatamisõiguse tunnustamisega kriisilahenduses.
Delegeeritud määrus (EL) 2021/1527, millega täiendatakse direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad allahindamise ja konverteerimise õiguse lepingulist tunnustamist.
Delegeeritud määrus (EL) 2019/348 millega täiendatakse direktiivi 2014/59/EL regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnata krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse mõju finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning rahastamistingimustele.
Delegeeritud määrus (EL) 2018/344, millega täiendatakse direktiivi 2014/59/EL regulatiivsete tehniliste standardite osas, millega määratakse kindlaks kriisilahendusmenetluse korral kohtlemise erinevuse hindamise lähtealused.
Delegeeritud määrus (EL) 2018/345, millega täiendatakse direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute või üksuste varade ja kohustuste väärtuse hindamise lähtealused.
Rakendusmäärus (EL) 2025/2303, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses sellise korra ning standardvormide ja -mallidega, mida kasutatakse teabe esitamiseks eesmärgiga koostada kriisilahenduskavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/59/EL.
Delegeeritud määrus (EL) 2017/867 omandiõiguse osalise üleandmise korral direktiivi 2014/59/EL artikli 76 alusel kaitstavate kokkulepete klasside kohta.
Delegeeritud määrus (EL) 2016/778, millega täiendatakse direktiivi 2014/59/EL seoses erakorraliste ex post osamaksete edasilükkamise ning kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide kindlaksmääramise kriteeriumidega.
Delegeeritud määrus (EL) 2016/860 milles täpsustatakse asjaolusid, mille korral on direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 3 kohaselt vajalik välistada allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine.
Rakendusmäärus (EL) 2016/911, milles sätestatakse kooskõlas direktiiviga 2014/59/EL rakenduslikud tehnilised standardid konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingute kirjelduse vormi ja sisu kohta.
Rakendusmäärus (EL) 2016/962, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses vormide, mudelite ja mõistetega teabe edastamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele kooskõlas direktiiviga 2014/59/EL.
Delegeeritud määrus (EL) 2016/1075, millega täiendatakse direktiivi 2014/59/EL regulatiivsete tehniliste standarditega finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade, sõltumatute hindajate, hindamiste, lepingukohase tunnustamise, teadete, peatamisteadete ja kriisilahenduse kolleegiumide tegevuse kohta.
Delegeeritud määrus (EL) 2016/1400, millega täiendatakse direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse elemente, mida ettevõtte reorganiseerimise kava peab vähemalt hõlmama, ja ettevõtte reorganiseerimise kava rakendamise aruannete miinimumsisu.
Delegeeritud määrus (EL) 2016/1401, millega täiendatakse direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste hindamise meetodite ja põhimõtete jaoks.
Delegeeritud määrus (EL) 2016/1450, millega täiendatakse direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamise metoodika kriteeriumid.
Delegeeritud määrus (EL) 2016/1712, millega täiendatakse direktiivi 2014/59/EL regulatiivsete tehniliste standarditega finantslepinguid käsitleva miinimumteabe kohta kriisilahenduse eesmärgil.
Delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex ante osamaksetega.