7.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud loomadel esinevate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEd) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Seda määrust kohaldatakse elusloomade ja loomsete toodete tootmise ja turustamise ning teatavatel juhtudel ka nende ekspordi suhtes.

(2)

Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud, et määratletud riskiteguriga materjal tuleb kõrvaldada ja hävitada vastavalt selle määruse V lisale. Selle lisa kohaselt kuulub määratletud riskiteguriga materjali hulka igas vanuses veiste soolestik kaksteistsõrmiksoolest kuni pärasooleni ja soolekinnisti.

(3)

Komisjoni 16. juuli 2010. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „TSE tegevuskava nr 2 – Strateegiadokument transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate kohta aastateks 2010–2015” (2) on öeldud, et kõik määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisas osutatud määratletud riskiteguriga materjali kehtivas nimekirjas (määratletud riskiteguriga materjali nimekiri) tehtavad muudatused peaksid põhinema uutel ja arenevatel teaduslikel seisukohtadel, säilitades samas tarbijakaitse kõrge taseme Euroopa Liidus.

(4)

13. veebruaril 2014 esitas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) teadusliku arvamuse BSE (veiste spongioosne entsefalopaatia) ohu kohta veiste soolestikus ja soolekinnistis (3) (edaspidi „EFSA arvamus”). Selles arvamuses selgitati, kuidas määrata veiste soolestiku ja soolekinnisti erinevates osades esineva nakkavuse taset. EFSA arvamuse kohaselt on BSE-nakkusega veiste puhul, i) kes on kuni 36 kuu vanused, üle 90 % BSE nakkavusest seotud viimase nelja meetriga peensoolest ja umbsoolega; ii) kes on 36 kuni 60 kuu vanused, hulgaliselt individuaalseid erinevusi soolestiku ja soolekinnisti struktuuri suhtelises mõjus nakkavusele; iii) kes on 60 kuu vanused ja vanemad, üle 90 % BSEga nakkavusest seotud mesenteriaalsete närvide ning kõhuõõne- ja mesenteriaalsete ganglionide kogumitega; iv) olenemata nakatunud loomade vanusest nende hukkamisel vaid alla 0,1 % kõigist nakkusjuhtudest tulenenud kaksteistsõrmiksoolest, käärsoolest ja mesenteriaalsetest lümfisõlmedest. EFSA arvamuses on märgitud ka, et nimetatud kudedega seonduvate nakkusjuhtude koguarv varieerub sõltuvalt nakatunud loomade vanusest – kõige rohkem esineb nakkust alla 18 kuu vanustel loomadel ja nakkusjuhtude arv väheneb järk-järgult üle 60 kuu vanuste loomade puhul.

(5)

Mesenteriaalsed närvid ning kõhuõõne- ja mesenteriaalsete ganglionide kogumid on koed, mis on seotud soolekinnistiga ja soolekinnisti rasvaga ning seetõttu ei saa neid hästi üksteisest eraldada.

(6)

Et määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamist käsitlevaid eeskirju saaks täita ja et need eeskirjad ei oleks liiga keerulised ning et kontrollida oleks lihtsam, tuleks tapetud loomade vanusel põhinevaid erinevusi määratletud riskiteguriga materjali nimekirjas võimaluse korral vältida. Et säilitada inimeste tervise kaitsmise kõrge tase, tuleks peensoole viimased neli meetrit, umbsool ja soolekinnisti (mida ei saa eraldada mesenteriaalsetest närvidest, kõhuõõne- ja mesenteriaalsete ganglionide kogumitest ja soolekinnisti rasvast) loetleda määratletud riskiteguriga materjali nimekirjas igas vanuses loomade puhul.

(7)

2011. aastal avaldatud EFSA teaduslikus arvamuses, milles käsitleti töödeldud loomse valgu tekitatud BSE ohu kvantitatiivse riskihindamise läbivaatamist, (4) on öeldud, et 90 % nakkavusest BSE kliinilistel juhtudel on seotud kesk- või perifeerse närvisüsteemi koega ning 10 % distaalse niudesoolega. Soolestiku muud osad kui peensoole viimased neli meetrit ja umbsool on nakkavuse seisukohast tähtsusetud. Ohu täielik kõrvaldamine ei ole ühegi riskijuhtimisotsuse puhul realistlik eesmärk.

(8)

Kui määratletud riskiteguriga materjali nimekirjast jäetakse välja kaksteistsõrmiksool, käärsool ja peensool (välja arvatud selle viimased neli meetrit), siis oleks määratletud riskiteguriga materjali ELi nimekiri rahvusvaheliste standarditega paremini kooskõlas. OIE maismaaloomade tervishoiu eeskirjade artiklis 11.4.14 on tõepoolest soovitatud veiste soolestiku ja soolekinnistiga seoses seda, et kontrollitud ning määramata BSE ohuga riikidest pärit igas vanuses veiste distaalse niudesoolega (peensoole viimane osa) ei tohiks kaubelda. Seega ei esita OIE ühtegi soovitust selle kohta, et veiste soolestiku või soolekinnisti muude osadega ei võiks kaubelda.

(9)

EFSA arvamuse ja OIE maismaaloomade tervishoiu eeskirjades esitatud soovituste põhjal tuleks muuta määratletud riskiteguriga materjali nimekirjas esitatud kandeid veiste kohta, et lisada peensoole viimased neli meetrit, umbsool ja soolekinnisti (mida ei saa eraldada mesenteriaalsetest närvidest, kõhuõõne- ja mesenteriaalsete ganglionide kogumitest ja soolekinnisti rasvast), kuid jätta välja veiste soolestiku ülejäänud osad, nimelt kaksteistsõrmiksool, käärsool ja peensoole muu osa kui viimased neli meetrit.

(10)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisa vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,