27.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 110/33

(1)

Euroopa Liit on rajatud liikmesriikide ühistele põhimõtetele, milleks on vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriik.

(2)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta, (2) pidades silmas selle staatust ja kohaldamisala, ning kaasnevad selgitused kajastavad neid õigusi, kuna need põhinevad eelkõige liikmesriikide ühistel põhiseaduslikel tavadel ja rahvusvahelistel kohustustel, Euroopa Liidu lepingul, ühenduse asutamislepingutel, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonil, ühenduse ja Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud sotsiaalhartadel ning Euroopa Ühenduste Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikal.

(3)

Euroopa Ülemkogu tunnistas novembris 2004, et kommunikatsioon on tähtis, sest see võimaldab tuua kõik inimesed Euroopa projektile lähemale ja edendada kodanikuaktiivsust.

(4)

Oma 15. oktoobri 2003. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohta rõhutas komisjon kodanikuühiskonna rolli tähtsust nii põhiõiguste kaitsmisel kui edendamisel; komisjon peaks seega looma kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi.

(5)

Haagi programmi kohaselt nõuab vastastikuse koostöö tugevdamine selgeid jõupingutusi vastastikuse mõistmise parandamiseks õigusasutustes ja erinevates õigussüsteemides. Siseriiklike asutuste Euroopa võrgustikele peaks pöörama sellega seoses erilist tähelepanu ja osutama vastavat toetust.

(6)

Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverents ning Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsioon (Councils of State and Supreme Administrative Jurisdictions of the European Union) aitavad kaasa, eelkõige asjakohaste andmebaaside haldamise teel, arvamuste ja kogemuste vahetamisele küsimustes, mis puudutavad kohtupraktikat, nende liikmete töö korraldust ja toimimist oma kohtu- ja/või nõuandefunktsioonide täitmisel seoses ühenduse õigusega. Konverentsi ja assotsiatsiooni tegevuste kaasrahastamine peaks olema võimalik sellises ulatuses, kuivõrd kulud on tekkinud Euroopa üldistes huvides tegutsemisel. Selline kaasrahastamine iseenesest ei tähenda siiski, et mõni tulevane programm hõlmaks selliseid võrgustikke, samuti ei tohiks see piirata käesoleva otsuse kohast toetuse andmist muude Euroopa võrgustike tegevustele.

(7)

Asjakohane on rõhutada teabe ja teabevahetuse tähtsust seoses õigustega, mida liidu kodakondsus liidu kodanikele annab, et parandada nende teadlikkust oma õigustest ning võimaldada neile lihtne juurdepääs usaldusväärsele teabele.

(8)

Religioonidevahelise ja mitmekultuurilise dialoogi edendamine Euroopa Liidu tasandil aitab tagada ja tugevdada rahu ja põhiõigusi.

(9)

Selle programmi eesmärgid peaksid täiendama määrusega (EÜ) nr 168/2007 (3) asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eesmärke ning keskenduma valdkondadele, kus saab tekitada Euroopa lisandväärtust. Selle saavutamiseks tuleks tagada asjakohane koordineerimine.

(10)

Täiendavuse saavutamiseks ja ressursside parima kasutamise kindlustamiseks tuleks tagada, et välditakse käesoleva programmi raames toetatavate meetmete ning põhiõiguste valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Nõukogu meetmete kattumist, võimaldades samas ühistegevusi käesoleva programmi eesmärkide saavutamiseks. Selleks tuleks teostada asjakohast koordineerimist.

(11)

Vastavalt Thessaloniki tegevussuunistes esitatud põhimõttele avada ühenduse programmid kandidaatriikidele ja Lääne-Balkani riikidele peaks programm olema osalemiseks avatud ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele ja Lääne-Balkani riikidele. Sellise osalemise nõudeks peaks tingimata olema kahepoolse kokkuleppe üldtingimuste täitmine ja panustamine programmi eelarvesse. Kui see teenib asjaomase tegevuse eesmärke, peaks ka programmis mitteosalevate riikide asutustel, organitel või valitsusvälistel organisatsioonidel olema võimalik osaleda partneritena individuaalsetes tegevustes, kuid nad ei saa siiski olla projekti peamised kasusaajad.

(12)

Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida eeskirjade eiramist ja pettusi ning et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (4) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist) (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta). (6)

(13)

Tuleks kohaldada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (7) edaspidi “finantsmäärus”, ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (8) mis tagavad ühenduse finantshuve, võttes arvesse eelarvevahendite valiku lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, piiratud juhtumeid, mil komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning nõutavat proportsionaalsust ressursside hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahel.

(14)

Finantsmääruse kohaselt tuleb tegevustoetused koondada põhiõigusakti.

(15)

Kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (9) tuleks võtta vastu käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, eristades meetmeid, mille suhtes kohaldatakse korralduskomitee menetlust, meetmetest, mille suhtes kohaldatakse nõuandekomitee menetlust, arvestades et nõuandekomitee menetlus on teatavatel juhtudel tõhususe suurendamiseks kõige sobivam.

(16)

Kuna käesoleva programmi eesmärke, eelkõige valdkonnas, mis on seotud kodanikuühiskonna ühingute toetamise, rassismi-, ksenofoobia- ja antisemitismi vastase võitluse ning põhiõiguste ja kodanikuõiguste kaitsega religioonidevahelise ja mitmekultuurilise dialoogi kaudu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, on need programmi ulatuslikkuse või mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil. Ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(17)

Asutamislepinguga ei nähta käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute.

(18)

Programmi tõhusaks ja õigeaegseks rakendamiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2007.

(19)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on esitanud arvamuse, (10)

a)

edendada sellise Euroopa ühiskonna arengut, mis rajaneb põhiõiguste austamisel, nagu neid on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2, sealhulgas liidu kodakondsusest tulenevate õiguste austamisel;

b)

tugevdada kodanikuühiskonda ning julgustada sellega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi seoses põhiõigustega;

c)

võidelda rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi vastu ning edendada paremat religioonidevahelist ja kultuuridevahelist mõistmist ning suuremat tolerantsust kogu Euroopa Liidus;

d)

parandada kontakte, teabevahetust ja koostöövõrkude loomist õigus- ja haldusasutuste ning juristide vahel, sealhulgas õigusalase koolituse toetamise abil, eesmärgiga parandada selliste ametiasutuste ja spetsialistide vahelist vastastikust mõistmist.

a)

edendada põhiõigusi, nagu neid on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2, ning teavitada kõiki isikuid nende õigustest, sealhulgas liidu kodakondsusest tulenevatest õigustest, et julgustada liidu kodanikke aktiivselt osalema liidu demokraatlikus elus;

b)

analüüsida vajadusel konkreetsete põhiõiguste austamist Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides ühenduse õiguse rakendamisel ning saada arvamusi konkreetsetes selles reguleerimisalas olevate põhiõigustega seotud küsimustes;

c)

toetada valitsusväliseid organisatsioone ja muid kodanikuühiskonna üksusi, et tõsta nende suutlikkust osaleda aktiivselt põhiõiguste, õigusriigi ja demokraatia edendamisel;

d)

luua asjaomased struktuurid, et edendada religioonidevahelist ja mitmekultuurilist dialoogi Euroopa Liidu tasandil.

a)

komisjoni võetud erimeetmed, näiteks uuringud ja teadustöö, arvamusküsitlused ja -uuringud, näitajate ja ühismetoodika formuleerimine, andmete kogumine ja töötlemine ning statistika levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalikkusele suunatud kampaaniate ja ürituste korraldamine; veebilehekülgede arendamine ja haldamine, teabematerjalide koostamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustiku toetamine ja haldamine, analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused;

b)

konkreetsed ühendusele huvi pakkuvad riikidevahelised projektid, mille on esitanud liikmesriigi ametiasutus või mõni muu asutus, rahvusvaheline või valitsusväline organisatsioon ning millesse on kaasatud igal juhul vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja üks muu riik, mis võib olla kas ühinev riik või kandidaatriik, aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel;

c)

valitsusväliste organisatsioonide või muude üksuste tegevuste toetamine, kes täidavad Euroopa Liidule üldist huvi pakkuvaid eesmärke vastavalt käesoleva programmi üldeesmärkidele aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel;

d)

tegevustoetused Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi ning Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsiooni (Association of the Councils of State and Supreme Administrative Jurisdictions of the European Union), kes haldab ühenduse õiguse rakendamisega seotud siseriiklikke kohtuotsuseid sisaldavaid teatavaid üleeuroopalisi andmebaase, alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks niivõrd, kuivõrd need kulud on tekkinud Euroopa üldistes huvides tegutsemisel, et edendada arvamuste ja kogemuste vahetamist küsimustes, mis puudutavad kohtupraktikat, nende liikmete töö korraldust ja toimimist oma kohtu- ja/või nõuandefunktsioonide täitmisel seoses ühenduse õigusega.

a)

toetused;

b)

riigihankelepingud.

a)

vastavust aasta tööprogrammile, artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele;

b)

kavandatava meetme kontseptsiooni, korralduse, esitusviisi ja eeldatavate tulemuste kvaliteet;

c)

taotletava ühendusepoolse rahastamise suurust ja selle asjakohasust eeldatavate tulemuste suhtes;

d)

eeldatavate tulemuste mõju artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele.

a)

vastavust programmi eesmärkidele;

b)

kavandatavate meetmete kvaliteeti;

c)

nende meetmete võimalikku mitmekordset mõju avalikkusele;

d)

läbiviidud meetmete geograafilist mõju;

e)

kodanike kaasatust asjaomaste asutuste struktuuri;

f)

kavandatava meetme kulude ja tulude suhet.

a)

iga-aastase ülevaate programmi rakendamise kohta;

b)

hiljemalt 31. märtsiks 2011 hindamise vahearuande saavutatud tulemuste ning käesoleva programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide, sealhulgas artikli 4 punktis d osutatud tegevustoetuste saajate poolt tehtud töö kohta;

c)

hiljemalt 30. augustiks 2012 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta;

d)

hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande.