Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Kaubanduspartnerluste jõud: ühiselt rohelise ja õiglase majanduskasvuni“

(COM(2022) 409 final)

(2023/C 140/12)

Raportöör:

Tanja BUZEK

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 26.7.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Täiskogu otsus	13.7.2022
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	20.12.2022
Vastuvõtmine täiskogus	24.1.2023
Täiskogu istungjärk nr	575
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	158/3/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt kõnealuse teatise üle, mis on oluline samm õiges suunas. Avatud reeglitepõhine kaubandussüsteem on üha olulisem ning samal ajal tuleb kasutada ära kaubanduse potentsiaali kestliku arengu edendamiseks.

1.2.

Komitee leiab, et kaubanduspoliitikal tuleb kindlasti saavutada vajalik poliitiline legitiimsus ja toetus, et läbirääkimiste etapis olevad kaubanduslepingud saaksid sõlmitud. Elujõuline taastuv majandus vajab üleilmset koostööd kaubanduspartneritega ning kestlikkus on osa sellest.

1.3.

Komitee toetab põhjalikku läbivaatamist, millega kehtestatakse kaubanduse ja kestliku arengu uus võrdlusalus, ning hindab kõrgelt seda, et komisjon järgis meetmeid kehtestades mitmeid komitee soovitusi, eelkõige kodanikuühiskonna ja sisenõuanderühmade rolli tugevdamise kohta.

1.4.

Komitee näeb lisavõimalusi sisenõuanderühmade tugevdamiseks nii lepingute sisu kui ka nende rakendamise tasandil. Komitee avaldab aga kahetsust, et midagi ei tehta kodanikuühiskonna ulatuslikumaks kaasamiseks läbirääkimistesse.

1.5.

Komitee rõhutab vajadust selgemate ja täpsemate kaubanduse ja kestliku arengu sätete järele, et määrata paremini kindlaks tegevuskavad ja aidata kaubanduspartneritel paremini mõista, mida nendelt oodatakse. Ta peab kahetsusväärseks, et õiglast üleminekut ei ole muudetud üldpõhimõtteks.

1.6.

Komitee toetab uusi poliitikasuundi, mis hõlmavad tulemustekesksemat tegutsemisviisi, suuremat läbipaistvust, kodanikuühiskonna suuremat rolli ning sihipärast toetust, suurendades samal ajal ka kohustusi, lisades viimase abinõuna kaubandussanktsioonide võimaluse.

1.7.

Komitee peab neid elemente kõigi lepingute vajalikuks osaks, mida tuleb rakendada sihipärase riigipõhise käsitlusviisi abil, millel on kohandatud eesmärgid. Komitee loodab, et komisjon rakendab neid eri kaubandussüsteemides ja eri kaubanduslepingutes, sealhulgas olemasolevates lepingutes nii palju kui võimalik.

1.8.

Komitee väljendab heameelt eesmärgi üle integreerida kestlikkus tulevastesse kaubanduslepingutesse ning rõhutab, et riigihangetes tuleb arvestada nii keskkonnaalase kui ka sotsiaalse kestlikkusega. Komitee märgib, et sidusa ja vastastikku tugevdava mõju saavutamiseks on väga oluline ühtlustada seda lähenemisviisi teiste autonoomsete vahenditega.

1.9.

Komitee kutsub komisjoni üles tõhustama mitmepoolset teavitustegevust ning koordineerima võimaluse korral kaubanduse ja kestliku arengu strateegia edendamist ja rakendamist partneritega.

2.   Taust

2.1.

Euroopa Liit on lisanud kaubanduse ja kestliku arengu sätted oma kaubanduslepingutesse alates CARIFORUMi-ELi majanduspartnerluslepingust ning ELi ja Korea vabakaubanduslepingust. Kõik nn uue põlvkonna kaubanduslepingud, mis on sellest ajast peale sõlmitud, sisaldavad kaubanduse ja kestliku arengu peatükke ning nende kohaldamisala on järk-järgult laiendatud.

2.2.

Nende lepingute jaoks on väga kasulik olnud kodanikuühiskonna järelevalvemehhanism. ELi ja partnerriikide sisenõuanderühmad, mis koondavad keskkonna-, töö- ja ettevõtlusorganisatsioonide eksperditeadmisi, nõustavad lepinguosalisi kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamisel. Alates Ühendkuningriigi lepingust on nende kohaldamisala laiendatud kogu lepingule. Kõigile ELi sisenõuanderühmadele sekretariaadi teenuseid pakkudes on komitee suurendanud oma toetust nii korralduslikult kui ka poliitiliselt, muu hulgas algatades kõigi sisenõuanderühmade iga-aastase ühiskoosoleku, mis toimub komitee ruumides. Ka Euroopa Komisjon tunnistas komitee rolli oma 2022. aasta rakendamis- ja jõustamisaruandes.

2.3.

2022. aasta juunis esitas komisjon pärast avalikku konsultatsiooni oma uue kaubanduse ja kestliku arengu strateegia „Kaubanduspartnerluste jõud: ühiselt rohelise ja õiglase majanduskasvuni“. Läbivaatamisel seatakse prioriteediks ennetavam koostöö partneritega, sihipärane riigipõhine lähenemisviis kaubanduse ja kestliku arengu suhtes, kestlikkuse süvalaiendamine lisaks kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidele, tõhusam järelevalve kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste täitmise üle, kodanikuühiskonna rolli suurendamine ning kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide täitmise tõhustamine, lisades kaubandussanktsioonide võimaluse. Kinnitades uuesti samu siduvaid kohustusi kõigis kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides, rõhutab komisjon kaubanduse ja kestliku arengu eesmärkide rakendamise paremat kohandamist vastavalt iga valdkonna probleemidele, vajadustele ja suutlikkusele.

2.4.

Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu väljendasid oma toetust uuele käsitlusviisile ja täpsustasid oma ootusi (1). Euroopa Parlamendi resolutsioonis võetakse selgelt arvesse komitee arvamust „Järgmise põlvkonna kaubandus ja kestlik areng – 15 punktist koosneva tegevuskava läbivaatamine“ (2).

3.   Kaubanduse ja kestliku arengu uue võrdlusaluse kehtestamine

3.1.

Kaubanduse ja kestlikkuse integreeritud lähenemisviis on uus standard, mida on näha juba mitmes rahvusvahelises kaubanduslepingus, muu hulgas ka väljaspool ELi enda kaubandusvõrgustikku. Komitee pooldab tasakaalustatud ja läbipaistvat kaubanduspoliitikat, mis toetab ausat konkurentsi rahvusvaheliste kaubandusettevõtjate vahel, tagades selle, et kõigile kehtivad samad reeglid ning keskkonna-, sotsiaal- ja tööstandardid ning kaubandusraamistik on vastastikku kasulik.

3.2.

Komitee on juba pikka aega nõudnud, et kestlikkus peab olema üks kaubanduspoliitika vedavaid jõude, arvestades seda keskset rolli, mida kaubandus peab etendama ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Komitee kiidab komisjoni kasutatavat põhjaliku läbivaatamise meetodit: komisjon korraldas avaliku konsultatsiooni, esitas võrdleva analüüsi kaubanduse ja kestliku arengu sätete ja heade tavade kohta valitud kolmandate riikide vabakaubanduslepingutes ning pidas kogu protsessi vältel kahepoolseid ja laiemaid kohtumisi kodanikuühiskonnaga. See põhjalik tegevus viitab tahtele seekord kõik õigesti teha.

3.3.

Komitee toetab komisjoni eesmärki integreerida kestlikkus kõigisse tulevastesse kaubanduslepingutesse ning taotleda partnerriikidelt ulatuslikumaid kohustusi kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide osas. See peab käima käsikäes kaubanduspartnerite toetamisega kaubanduse ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, pakkudes tehnilist abi, suutlikkuse suurendamist, stiimuleid, finantsabi ja üldist poliitikavahendite väljatöötamist.

3.4.

Teatises tuuakse esile kuus poliitilist prioriteeti ja peamised meetmed. Komitee peab kõiki lisatud elemente kõigi lepingute vajalikuks osaks, mida tuleb kasutada oskuslikult ja rakendada sihipärase riigipõhise käsitlusviisi abil, mille juhtpõhimõtteks on kohandatud eesmärgid.

3.5.

Komitee hindab kõrgelt seda, et komisjon võttis arvesse mitmeid komitee soovitusi, eelkõige seoses kaubandussanktsioonide võimalusega viimase abinõuna, üksikasjalike ja ajaliselt piiritletud tegevuskavadega, mis on seotud kodanikuühiskonna poolse järelevalvega, ning ühise horisontaalse järelevalvega ELi talituste ning institutsiooniliste ja rahvusvaheliste osalejate poolt. Komitee tunneb kõige suuremat heameelt kodanikuühiskonna ja eeskätt sisenõuanderühmade rolli tugevdamise üle, mis on integreeritud mitmesse meetmesse.

3.6.

Komitee loodab, et uus kaubanduse ja kestliku arengu võrdlusalus kajastub kõigis tulevastes ELi kaubanduslepingutes, sealhulgas nendes, mille üle praegu läbirääkimisi peetakse. Samuti peaks see olema lähtealuseks kõigi kehtivate vabakaubanduslepingute ajakohastamisel, eelkõige esimese põlvkonna lepingute puhul, mis kaubanduse ja kestliku arengu peatükke ei sisalda. Selleks on vaja võimalikult kiiresti käivitada läbivaatamisklauslid. Neid uusi põhimõtteid tuleks võimalikult suurel määral arvesse võtta ka juba sõlmitud, aga veel täielikult ratifitseerimata vabakaubanduslepingutes. Kui ajaliselt ei ole võimalik sõlmitud vabakaubanduslepingut taasavada, võiks lisada sätteid, mis võimaldavad kaubanduskomiteel võtta vastu otsuseid kaubanduse ja kestliku arengu peatüki muutmiseks, nagu tehti Uus-Meremaaga sõlmitud lepingu kaubanduse ja kestliku arengu peatükis.

3.7.

Komitee loodab, et see kehtib eelkõige ELi ja Kanada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ning kaubanduse ja kestliku arengu sätete varase läbivaatamise kohta, millega mõlemad pooled tõlgendavas ühisdokumendis nõustusid. Komitee ning nii ELi kui ka Kanada sisenõuanderühmad on pikka aega kutsunud lepinguosalisi üles täitma seda kohustust kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide tõhusamaks jõustamiseks, lisaks lepingu võimalikule ulatuslikumale ajakohastamisele mõne aja möödudes. Komitee väljendab heameelt selle üle, et uut lähenemisviisi on juba kasutatud Uus-Meremaa puhul, muu hulgas on väljendatud kavatsust kajastada kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides ohutu ja tervisliku töökeskkonna lisamist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja õiguste hulka. Komitee väljendab heameelt ka hiljutiste ELi ettepanekute üle, mis on tehtud seoses Indiaga toimuvate läbirääkimistega.

3.8.

Komitee toetab kavandatud eesmärki integreerida kestlikkus kõigisse valdkondadesse, eelkõige eesmärki arvestada kestlikkusega riigihangetes. Viimase puhul tuleb keskenduda nii keskkonnaalastele kui ka sotsiaalsetele aspektidele. Komitee tervitab asjaolu, et prioriteediks seatakse keskkonnakaupade ja -teenuste turulepääs ning selliste toorainete ja energiakaupade kättesaadavus, mis on CO2-neutraalse majanduse toimimiseks hädavajalikud. Komitee väljendab siiski kahetsust, et vähe tähelepanu on pööratud laiemale keskkonnasäästliku kaubanduse mõõtmele ning selle mõjule töö- ja inimõigustele. Samuti peab komitee kahetsusväärseks, et õiglast üleminekut ei ole muudetud üldpõhimõtteks, arvestades et Pariisi kliimakokkulepe ise tugineb kohustusele tagada tööjõu õiglane üleminek ning inimväärsete ja kvaliteetsete töökohtade loomine. ELi ja Korea kodanikuühiskonna foorumi hiljutistes ühisjäreldustes (3) tunnistati üheks heaks tavaks rahvusvahelise merenduse sotsiaalpartnerite merendusalase õiglase ülemineku rakkerühm.

3.9.

ELi kaubanduslepinguid täiendavad üha enam ELi autonoomsed keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse meetmed, millest viimased on piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (CBAM) ning ettepanekud hoolsuskohustuse ja raadamise piiramise ning sunniviisilise tööga valmistatud toodete keelustamise kohta. Komitee väljendab heameelt sellise sise- ja kaubanduspoliitika ühtlustamise üle, mille eesmärk on viia kohapeal ellu reaalseid muutusi, ning nõustub, et EL peab julgelt välja töötama autonoomseid kestlikkust toetavaid lisavahendeid. Komitee rõhutab, et oluline on kaaluda koos kõiki vahendeid, et kujundada sidus kaubanduspoliitiline tegutsemisviis ettevõtjate, töötajate ja kodanikuühiskonna huvides. Need autonoomsed meetmed ei tohiks aga vähendada tahet sõlmida, rakendada ja jõustada kaubanduse ja kestliku arengu peatükke, vaid neil peab olema vastastikku tugevdav mõju.

3.10.

EL lisab kestlikkuse sätted ka oma üldise soodustuste süsteemi (GSP) kaudu ühepoolsetesse soodustustesse. Komitee väljendab heameelt komisjoni hiljutise ettepaneku üle võtta vastu uus ELi määrus ning julgustab kaasseadusandjaid integreerima kaubanduse ja kestliku arengu teatise sellesse uude määrusesse. Komitee on seisukohal, et GSP süsteem peab olema läbipaistvam ja selleks oleks kasu vajaduste analüüsil põhinevatest avalikult kättesaadavatest tegevuskavadest. Lisaks tuleb suurendada kodanikuühiskonna kaasamist ning ajakohastada lisa, kajastades selles tööohutuse ja töötervishoiu lisamist ILO põhikonventsioonidesse.

3.11.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 12. ministrite konverentsil sätestati kestlikkus esimest korda WTO eeskirjades ning kehtestati maailma kahjulikke kalandustoetusi käsitlevad meetmed, milles keskendutakse keskkonnasäästlikkusele. Komitee on pikka aega kutsunud üles tihendama koostööd WTO ja ILO vahel, et edendada kaubandusmeetmete kaudu inimväärset tööd ja tööstandardeid. Komitee soovitab WTOs veelgi enam edendada uut kaubanduse ja kestliku arengu strateegiat ning luua partnerlusi selle eesmärkide nimel süvendatud koostöö tegemiseks. Esimese sammuna selles suunas ja kahepoolsetest suhetest edasi minnes peaks EL kutsuma vabakaubanduslepingute partnerite ja sarnaselt meelestatud riikidega kokku kaubanduse ja kestliku arengu teemalise mitmepoolse konverentsi, et vahetada eri kaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu sätete rakendamise ja jõustamise kogemusi ning ühiselt arutada uue põlvkonna sätteid.

4.   Plaanist tegudeni: kaubanduse ja kestliku arengu uue lähenemisviisi kujundamine ja lünkade täitmine

Tulemustekeskne ja prioriteetidel põhinev koostöö partnerriikidega

4.1.

Komitee väljendab heameelt kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide kohandatud lähenemisviisi üle, sealhulgas varase vajaduste analüüsi üle, mille eesmärk on teha kindlaks riigipõhised prioriteedid ja rakendamise tegevuskavad. See peaks hõlmama koostööd asjaomaste osalejatega, sealhulgas ELi institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ILO ja ÜRO, aga ka kodanikuühiskonna ja sisenõuanderühmadega.

4.2.

Selliseid kohandatud tegevuskavasid on juba koostatud, näiteks ELi ja Bangladeshi kestlikkuse kokkulepe ning see, mis lisati ELi-Vietnami partnerlus- ja koostöölepingusse. Mõlema puhul kaasati varakult ILO ning see näitas ainulaadset kasu, mida toob institutsiooniline osaleja, kes teeb koostööd mõlema kaubanduspoolega ja pakub kohapealset teavet. Vietnami puhul tõi see kaasa tervitatava ülekanduva mõju, kui sisenõuanderühmad kutsusid üles koostama vastava tegevuskava keskkonnaalaste eesmärkide elluviimiseks.

4.3.

Komitee kordab, et oluline on tugevdada tegevuskavasid, et nad võimendaksid rakendamiseelseid jõupingutusi, ning see, et tegevuskavad oleksid konkreetsed, täpsed, avalikud, ajaliselt piiritletud ja kaubanduspartneriga kokku lepitud, et need saaksid toimida kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste tõhusama järelevalve, rakendamise ja võimaliku täitmise tagamise vahendina.

4.4.

Komitee loodab, et suurem avalikustamine, muu hulgas tegevuskavade ja nende rakendamise avalikustamine, paneb aluse kodanikuühiskonna konstruktiivsele ja ulatuslikumale osalemisele.

Suurem keskendumine rakendamisele ja täitmise tagamisele

4.5.

Komitee peab kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamise ja täitmise tagamise tugevdamist teretulnud sammuks edasi. See vastab ettevõtjate ja teiste kaubanduspartnerite ootustele võrdsete võimaluste järele ning nii ettevõtjate, ametiühingute, kodanikuühiskonna kui ka tarbijate püüdlustele suurendada kaubanduse kaudu kestlikkust.

4.6.

Need toimivad aga hästi vaid siis, kui kaubanduse ja kestliku arengu peatükid on üksikasjalikud ja täpsed. Kuigi tegevuskavad võivad olla abiks, on sama oluline muuta kohustused selgemaks lepingu tasandil. Mõiste „jätkuvad ja püsivad jõupingutused“ osutus juba liiga ebamääraseks esimese kaubanduse ja kestliku arengu sätetega seotud rikkumismenetluse puhul, mis puudutas Koread. Kohustuste selgitamine ja täpsustamine toob osapooltele kasu ka selle mõistmisel, mida neilt oodatakse, ning aitab neid kogu rakendamisprotsessi vältel.

4.7.

Seoses liidu tolliseadustiku käimasoleva reformiga märgib komitee üldiselt, et kaubanduseeskirjade täitmist tagavad peamiselt riiklikud tolliasutused, kus ühtse rakendamise, ressursside ja suutlikkuse arendamise puudumine võib põhjustada konkurentsimoonutusi ja kahjustada tõhusat täitmise tagamist.

4.8.

Komitee kiidab heaks kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku ametikoha ja ümberkujundatud ühtse kontaktpunkti loomise kui olulise sammu kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste rakendamise tõhustamiseks ja kaebuste esitamise korraldamiseks. Seepärast tunnustab komitee komisjoni võetud kohustust omistada ka kaubanduse ja kestliku arengu sätete väidetavatele rikkumistele suurt tähtsust. Ühtsest kontaktpunktist võib koos eelnimetatud võrdlusaluseid sisaldavate tegevuskavadega saada oluline vahend kaubanduse ja kestliku arengu peatükis sätestatud kohustuste täitmise parandamiseks.

4.9.

Komitee pooldab ka ühtse kontaktpunkti tegevussuuniste läbivaatamist, kuid nõuab lisaselgitusi. Jääb ebaselgeks, millised on tõendamisnõuded, mil määral kogub ühtne kontaktpunkt väidete kohta tõendeid ja milliseid õiguskaitsevahendeid kaebuse esitajad võivad oodata. Praeguseks on ühtse kontaktpunkti kaudu esitatud ainult üks kaebus kaubanduse ja kestliku arengu sätete rikkumise kohta ning komitee märgib, et selle esialgne hindamine ühtses kontaktpunktis on viibinud. See näitab, et oluline on siduda ühtne kontaktpunkt tulevaste kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidega, ning ajakohastatud tegevussuunised võivad tulevasi kaebuste esitajaid aidata.

4.10.

Komitee märgib, et sanktsioone kohaldatakse vaid kaubanduse ja kestliku arengu põhikohustuste, nimelt ILO aluspõhimõtete ja -õiguste ning Pariisi kliimakokkuleppe tõsise rikkumise korral. On aga vaja selgitada seda, milline on komisjoni meetod selle määratlemisel, mis on tõsine rikkumine, ja sanktsioonide määramisel. Komitee soovitab komisjonil uurida, kas neid aspekte saab siduda tegevuskavadega.

4.11.

Komitee kutsub taas komisjoni üles kaaluma koos kaubanduspartneritega uuenduslikke kiirreageerimisvahendeid konkreetsete ettevõtte tasandi rikkumisjuhtumite jaoks, nagu neid praegu edukalt rakendatakse USA-Mehhiko-Kanada vabakaubanduslepingu (USMCA) raames.

5.   Sisenõuanderühmade edasise tugevdamise võimalused

5.1.

Sisenõuanderühmadel on oluline roll kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamisel ning nad aitavad kaasa kaubanduspartnerite koostöö ja dialoogi positiivsele toimimisele. Sisenõuanderühmade liikmed esindavad organisatsioone, mis on loonud kontakte partnerriikide sarnaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Seepärast saavad nad anda oma panuse väärtuslike kohapealsete kogemuste näol, mida poliitikutel ja ametnikel ei ole. Sisenõuanderühmad on ka rikkaliku oskusteabe allikad kaubanduse ja kestliku arengu valdkondadevahelistes küsimustes ning neid tuleks täiel määral ära kasutada.

5.2.

Komitee on olnud sisenõuanderühmade rolli tugevdamise kõige suurem pooldaja ning on edastanud konkreetseid kodanikuühiskonna ettepanekuid (4). Seega toetab komitee sisenõuanderühmade ulatuslikumat kaasamist kaubanduslepingute kõigisse etappidesse. See algab vajadusest pöörata suuremat tähelepanu sisenõuanderühmade loomisele, eriti nendes partnerriikides, kus kodanikuühiskonna tegutsemisruum on piiratud ning kus valitsuse ja kodanikuühiskonna koostöö ei ole kindel.

5.3.

Kaubanduspartnerid võivad kasutada kodanikuühiskonna kaasamisel erinevaid lähenemisviise. Komitee märgib aga, et kestliku arengu eesmärkides ja eelkõige 17. eesmärgis, mille on vastu võtnud kõik ÜRO liikmesriigid ja seega kõik ELi kaubanduspartnerid, tunnistatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide üliolulist osa ülemaailmse kestliku arengu partnerluse moodustamisel. See eeldus tuleb lepingute vaimu ja institutsioonilisse raamistikku selgelt üle võtta.

5.4.

Komitee peab väga oluliseks vajadust teadlikumate läbirääkimiste järele sisenõuanderühmade raamistiku sätete üle. Kui leping ei ole piisavalt selge, võib sisenõuanderühmadel olla järgnevatel aastatel palju raskusi. Sisenõuanderühmade rolli tuleks täpsemalt kirjeldada ja lepinguosalised peavad vastutama selle eest, et määratud sisenõuanderühma organid täidavad oma eesmärki, eelkõige kui nende rolli täidavad juba olemasolevad organid. Tuginedes sisenõuanderühmade loomisest saadud kogemustele, nagu ELi-Jaapani vabakaubanduslepingu puhul, peavad asjaomased struktuurid selgelt toetama ja hõlbustama sisenõuanderühmade koostöö raamistikku ning samuti nende suhtlust kaubanduse ja kestliku arengu komiteega. Seda, mida lepingus ei ole sõnaselgelt sätestatud, on praktikas raskem ellu viia. ELi-Korea vabakaubanduslepingust saadud õppetunnid näitavad, et teadusringkondade osalemine, eelkõige partnerriikide sisenõuanderühmades, on representatiivsuse ja kodanikuühiskonna tõelise kaasamise vaimu seisukohast endiselt problemaatiline.

5.5.

Lisaks leiab komitee, et sisenõuanderühmadele antud järelevalveroll konkreetsetes rakendamise küsimustes peaks hõlmama kõiki kestlikkust puudutavaid küsimusi vabakaubanduslepingutes. Selline roll peab olemuslikult sisaldama järelevalvet rakendamise tegevuskavade üle ja paremat sisulist juurdepääsu ühiskomiteedele. Ülesannete elluviimisele aitab kaasa sisenõuanderühmade kaasamine riigipõhiste prioriteetide kindlaksmääramisse ning kaubanduse ja kestliku arengu tööprogrammidesse. Vastutasuks nõustub komitee ootusega, et kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid andma õigeaegseid, usaldusväärseid ja tõenditel põhinevaid arvamusi, mis on olulised kaubanduse ja kestliku arengu küsimuste kindlakstegemiseks, nende tähtsusjärjekorda seadmiseks ja nende käsitlemiseks.

5.6.

ELi ja partnerriikide sisenõuanderühmade liikmete vahel peab pideva suhtluse ja kontaktide kaudu toimima tõeline teabevahetus. On väga oluline suurendada ELi sisenõuanderühmade koosolekute ning ELi ja partnerriikide sisenõuanderühmade koosolekute arvu ning lisaks tuleb nende puhul kaaluda töötamist spetsiaalsete temaatiliste alarühmade või sihipäraste seminaride vormis. Lisaks iga-aastastele kodanikuühiskonna foorumitele oleks samuti kasu istungitevahelistest suhetest mõlema kaubanduspartneri riigivalitsusega. Ühiste koosolekute korraldamine peaks võimaldama sisenõuanderühmadel anda sisuka panuse ja teavet lepinguosaliste kodanikuühiskonna foorumile ning kaubanduse ja kestliku arengu komiteele nii ühisavalduste kaudu kui ka seeläbi, et sisenõuanderühma esimehed ja aseesimehed tutvustavad kaubanduse ja kestliku arengu komitees oma seisukohti, nagu see on juba väljakujunenud tavaks CETA ja Korea lepingu raames.

5.7.

Komitee leiab, et sisenõuanderühmadele ja neid toetavatele komitee juures tegutsevatele sisenõuanderühmade sekretariaatidele tuleks anda piisavaid rahalisi vahendeid ja tehnilist abi, et võimaldada neil oma ülesandeid nõuetekohaselt ellu viia ja neile pandud ootusi täita. Samuti peavad komisjoni talitused eraldama piisavalt vahendeid, et rakendada tugevdatud kaubanduse ja kestliku arengu lähenemisviisi. Tuleb hoolikalt hinnata esimesi kogemusi, mis saadakse kogu kaubanduslepingu hõlmamisel lisaks kaubanduse ja kestliku arengu sätetele, nagu Ühendkuningriigiga sõlmitud kaubandus- ja koostöölepingus. Sisenõuanderühma koosseisu laiendamine nii, et see hõlmaks kogu lepingut, võib tuua soovimatuid tagajärgi seoses sisenõuanderühmas nõutava kaubanduse ja kestliku arengu alase oskusteabega.

5.8.

Komitee väljendab heameelt nii kaubanduse ja kestliku arengu eksperdirühma tihedama kooskõlastamise üle liikmesriikidega kui ka Euroopa Parlamendi soovi üle teha tihedamat koostööd sisenõuanderühmadega, sealhulgas korraldada iga-aastane arutelu sisenõuanderühmade esindajatega. Komitee peab regulaarset tihedat teabevahetust Euroopa Parlamendi järelevalverühmade ja alaliste raportööride ning vastavate sisenõuanderühmade vahel ühise järelevalve oluliseks osaks.

5.9.

Komitee juhib aga tähelepanu olulisele lüngale lepingute elutsüklis, nimelt on vaja kodanikuühiskond ulatuslikumalt kaasata läbirääkimiste protsessi. Komisjon esitas ettepanekud uue läbirääkimismetoodika kohta, (5) millega kehtestatakse uus tegevuskava, et tagada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite tegelik kaasamine läbirääkimistesse. Selle ettepaneku eesmärk on säilitada lepingu teemal toimuva läbirääkimisprotsessi läbipaistvus, tagades samal ajal selle konfidentsiaalsuse.

5.10.

Sellega seoses avaldab komitee kahetsust, et teatises ei võetud arvesse komitee korduvat üleskutset taastada vabakaubanduslepingute eksperdirühm, ning nõuab tungivalt, et komisjon seda teeks. Eksperdirühma loomist peeti oluliseks sammuks komisjoni strateegias, mille eesmärk on parandada kodanikuühiskonna osalemist kaubanduspoliitikas ja suurendada läbipaistvust. Samuti oleks see loogiline jätk Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse nõuanderühma tegevusele. See võimaldas rühma liikmetel, kes olid määratud Euroopa äri-, ametiühingu- ja kodanikuühiskonna organisatsioonidest, nõustada läbirääkijaid kõigi ELi kaubanduslepingute puhul ning anda oma panus oluliste ELi ettepanekute kohta, nagu WTO reform. Nii toimis rühm alalise platvormina, mis väljendas sisulisi ja usaldusväärseid seisukohti ELi kaubanduspoliitika kohta, käsitledes enda esindatavate huvirühmade jaoks kaubanduslepingutega kaasnevaid probleeme ja võimalusi sellisel määral, mida sihipärastel kodanikuühiskonna dialoogi kohtumistel ei saanud teha. Võttes arvesse suuremat keskendumist ELi kaubanduse tegevuskava rakendamisele ja jõustamisele, võiks ka uuendatud eksperdirühm anda alalise organina väärtuslikke suuniseid ja nõuandeid.

---

(1)  Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2022. aasta resolutsioon kaubandust ja kestlikku arengut käsitleva 15-punktilise tegevuskava komisjonipoolse läbivaatamise tulemuse kohta (2022/2692(RSP)) ning nõukogu järeldused kaubanduse ja kestlikkuse läbivaatamise kohta, 17. oktoober 2022.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Järgmise põlvkonna kaubandus ja kestlik areng – 15 punktist koosneva tegevuskava läbivaatamine“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 105, 4.3.2022, lk 40).

(3)  „Joint Conclusions of the Korea DAG and the EU DAG“, september 2022.

(4)  „Non-Paper of the EU DAGs“, oktoober 2021.

(5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Vabakaubanduslepingute, majanduspartnerluslepingute ja investeerimislepingute uus raamistik, mis tagab kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite tegeliku kaasamise ning üldsuse teadlikkuse“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 290, 29.7.2022, lk 11).