Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52019IR0974

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Aafrika seakatk ja ELi sealihaturg“

    ELT C 39, 5.2.2020, p. 62–64 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    5.2.2020   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 39/62


    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Aafrika seakatk ja ELi sealihaturg“

    (2020/C 39/13)

    Raportöör

    :

    Sławomir SOSNOWSKI (PL/EPP), Lublini vojevoodkonna volikogu liige

    EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

    Poliitiline kontekst

    1.

    juhib tähelepanu sellele, et Aafrika seakatk on oht ja probleem kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil ning et seetõttu on Euroopa Regioonide Komitee kui Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste institutsioonilise esindaja arvamus vajalik. Samuti on vaja osaleda kõigi sidusrühmade kaasamises selle väga ohtliku viiruse vastu võitlemiseks;

    2.

    rõhutab, et Aafrika seakatku puhangud peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas kujutavad endast ohtu keskkonnale ja majandusele ning eelkõige maaelanikele ja sigade tootmises tegutsevatele isikutele;

    3.

    leiab, et võitluses Aafrika seakatku vastu tulevad lisaks ühise põllumajanduspoliitika ja keskkonnapoliitika poliitilistele eesmärkidele arvesse ka muude poliitikavaldkondade eesmärgid ning rahastamisprogrammide eesmärgid, mis hõlmavad muu hulgas ühiskondlikke probleeme ja regionaalarengut, mis tagab sidusa lähenemisviisi eri valdkondades; pooldab seda, et 2020. aasta eelarves, mis on nähtud ette Aafrika seakatku vastaste põllumajanduslike meetmete toetamiseks, kavandatakse eraldada 50 miljonit eurot erakorralistele meetmetele ja 28 miljonit eurot Aafrika seakatku vaktsiini/ravimi väljatöötamisele;

    4.

    on seisukohal, et Aafrika seakatk on rahvusvaheline probleem. Euroopa piirkonnad peaksid Aafrika seakatkust maapiirkondadele, põllumajandusele ja põllumajanduslikule töötlevale tööstusele tuleneva ohu suhtes solidaarselt toimima. Kui viirus levib edasi sama tempoga, siis võib see kaasa tuua Euroopa sealihaturu kokkuvarisemise ja sadade tuhandete põllumajandusettevõtjate elatisest ilmajäämise. See on probleem, mis ei ole enam üksnes kohalik või piirkondlik, vaid on muutunud üleeuroopaliseks ohuks. Praegu on haigusjuhtumeid teada mitmes Euroopa riigis:

    Poola (1 492 juhtumit ja üks taudipuhang),

    Leedu (728 metssigadega seotud juhtumit),

    Läti (286 juhtumit),

    Eesti (150 juhtumit),

    Ukraina (26 juhtumit, 22 taudipuhangut seakasvatuses),

    Tšehhi (25 juhtumit),

    Itaalia (24 juhtumit, 2 taudipuhangut),

    Rumeenia (3 puhangut),

    * andmed ajavahemiku 1.1–15.4.2018 kohta.

    5.

    on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 652/2014 (1) artikli 5 lõike 3 punktis a osutatud liidu rahaline toetus peaks olema Aafrika seakatku puhangute korral alati 100 %, sest viirus on oht, mis mõjutab oluliselt rahvatervist ja kahjustab majandust;

    6.

    Viitab eelkõige piiriülese koostöö vajalikkusele, kuna see peab olema sama intensiivne, nagu on loodusõnnetuste puhul ette nähtud; on teadlik sellest, et antud probleem puudutab ka alasid ELi välispiiri ääres, kuid on siiski arvamusel, et tugevam piiriülene koostöö on paratamatu ja vajalik. komitee märgib, et vaja on kaugemaleulatuvat ja pidevat ühist tegutsemist piiriüleselt, et stabiliseerida olukord ELi naaberriikides (Vene Föderatsioonis, Ukrainas, Valgevenes ja Moldovas);

    7.

    toob esile mitmed sotsiaal-majanduslikud ohud, mis võivad tekkida Aafrika seakatku puhangust põhjustatud kriisi tõttu. Lisaks murele rahvatervise pärast ja ELi sealihaturule avalduvale mõjule ning sellega seotud tõsistele struktuurimuutustele sealiha tootmises võib see negatiivselt mõjutada ka muid sektoreid, nagu turism, metsandus, liha töötlemine ja kaubandus. Lisaks mõjutab Aafrika seakatku puhang nii üksikute riikide kui ka ELi kui terviku mainet;

    Kavandatud meetmed

    8.

    kiidab heaks meetmed, mida Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon on võtnud praeguse finantsperspektiivi raames Aafrika seakatku vastu võitlemiseks, kuid on seisukohal, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleks ette näha lisavahendid, sealhulgas märkimisväärne toetus teadusuuringutele, et töötada välja tõhus vaktsiin Aafrika seakatku vastu;

    9.

    nõuab sihtotstarbelise piiriülese toetuse eraldamist võitluseks Aafrika seakatku vastu projektide raames, mida rakendavad ühiselt vähemalt kaks riiki;

    10.

    on seisukohal, et ELi liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni tasandil tuleks alustada intensiivseid arutelusid Aafrika seakatku vastase ühise ja sidusa võitluse üle eelnimetatud kolmandate riikidega. Lisaks tuleks kaaluda võimalust edendada kõnealuseid meetmeid piiriüleste toiduohutuse valdkonna programmide kaudu. CORLEAPi komitee võiks olla sobiv foorum selliste piiriüleste meetmete arutamiseks;

    11.

    julgustab ja kutsub üles kõiki sidusrühmi –

    a)

    kohalikke ja piirkondlikke asutusi,

    b)

    jahimehi ja põllumajandustootjaid,

    c)

    veterinaarasutusi,

    d)

    eri liikmesriikide ametiasutusi ja

    e)

    ajakirjandust –

    osalema aktiivselt Aafrika seakatku vastases võitluses Euroopa Komisjoni ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) egiidi all;

    12.

    nõuab, et suurendataks sidusrühmade haridus- ja teabemeetmete rahastamist, et parandada ühiskonna teadlikkust Aafrika seakatkust ning selle ennetamist ja kontrolli, kuna see haigus kujutab endast suurt ohtu maapiirkondade arengule, kohalikule ja piirkondlikule majandusele, keskkonnale, loomakasvatusele ja seega ka eriti inimestele ja rahvatervisele;

    13.

    kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles andma Aafrika seakatku leviku tõkestamiseks rohkem teavet hoolsuskohustuse täitmise kohta, tegema pidevalt koostööd, et tagada bioohutusmeetmete jätkuv kohaldamine, eelkõige väikestes põllumajandusettevõtetes, ning teha veelgi tihedamat koostööd haiguste puhangute korral piirialadel; See teave tuleks saata kõikidele seakasvatajatele ja kõikidele muudele isikutele, kes puutuvad kokku metssigadega;

    14.

    kutsub jahimehi üles tugevdama ulukipopulatsioonide epidemioloogilist seiret saastunud aladel, samuti pidama rohkem jahti seal, kus metssigu on liiga palju; viitab sellele, et inimesed ja konkreetsemalt jahimehed ei nakatu küll sellesse haigusesse, kuid võivad selle levikule kaasa aidata

    kokkupuutel elusate või surnud loomadega (korjustega),

    kokkupuutel Aafrika seakatkuga (nt riided, sõidukid, muu varustus),

    loomadele nakatunud loomadelt pärit liha või lihatoodete (nt vorsti või toore liha) söötmisel või neile saastunud liha sisaldavate jäätmete (nt köögijäätmed, vedelad toidujäätmed ja rups) söötmisel;

    15.

    on seisukohal, et metssigade populatsiooni suurus on tõhusa võitluse juures Aafrika seakatku vastu kõige olulisem tegur. Seetõttu tuleks kohaldada meetmeid metssigade populatsiooni leviku piiramiseks konkreetsetes piirkondades sealsete oludega kooskõlas oleva arvuni. Lisaks tuleks edendada põllumajanduse ja keskkonna valdkondade vahelist koostööd (jahipidamine, lisasöötmise keeld, kui see pole vajalik jahipidamiseks (peibutussööt), põllumajanduslikud tavad), mis on kohandatud iga liikmesriigi konkreetsele olukorrale;

    16.

    tunnustab jõupingutusi, mida Euroopa Komisjon on seni teinud Aafrika seakatku vastu võitlemiseks, kuid teeb samas ettepaneku, et komisjon näeks uues programmis „Euroopa horisont“ selles valdkonnas ette täiendavaid rahalisi vahendeid, kuna kõik programmi „Horisont 2020“ raames korraldatud Aafrika katkuga seotud pakkumismenetlused on juba suletud;

    17.

    on veendunud, et Aafrika seakatku poolt kahjustatud põllumajandusettevõtetele tuleks anda ELi eritoetust järgmisel viisil:

    a)

    hädatapmisele läinud loomade eest hüvituse maksmine nende väärtuse ulatuses ilma lisatingimusteta;

    b)

    ajaloolise abimehhanismi kohaldamine viie aasta jooksul alates tootmise lõpetamisest loomade hädatapmise tagajärjel;

    c)

    rahaline toetus põllumajandusettevõtte muule tootmisele ümberkohandamiseks;

    d)

    toetus kõigi bioohutusmeetmete rakendamisel nende põllumajandusettevõtete puhul, kes jätkavad seakasvatuse ja nuumamisega ning samuti seoses finantsprobleemidega kriisiolukordades, mis on tingitud nõutud meetmete rakendamisest (uuringud, transpordinõuded jne);

    e)

    toetus saamata jäänud tulu eest, mis tekib seakasvatajatele ja sealihatootjatele sealihaturu destabiliseerimise tõttu;

    f)

    toetus põllumajandusettevõtetele, kes soovivad arendada seakasvatust bioohutusmeetmeid rakendades;

    g)

    toetus põllumajandusettevõtetele, kellele avaldavad mõju taimekasvatusalased piirangud, mis on tingitud Aafrika seakatkust;

    h)

    abi põllumajandusettevõtetele, mis on läbi viinud kohapealseid tapmisi ja toodavad väikeses ulatuses,

    i)

    kõikide surnud metssigade hävitamine riigi kulul;

    18.

    on mures Aafrika seakatku edasise leviku pärast ning kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema jätkuvalt jõupingutusi, et jälgida ja hinnata Aafrika seakatku vastaseid meetmeid ELis, kaasates piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused.

    Brüssel, 9. oktoober 2019

    Euroopa Regioonide Komitee

    president

    Karl-Heinz LAMBERTZ


    (1)  ELT L 189, 27.6.2014, lk 1.


    Top